2 (3)
1.2 Kontaktvööndi joonisel käsitleda perspektiivset liikluslahendust vastavalt Juuliku-
Tabasalu ühendustee eelprojektile ja koostamisel oleva Saue vald Harku alevik keskusala
ja lähiala detailplaneeringu eelnõule. Lisada selgitus seletuskirja, et perspektiivselt Hoiu tn
3c kinnistu liikluskorraldus muutub, ühendus riigiteega 11420 kavandatakse läbi
eritasapinnalise liiklussõlme.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), soovitame kaasata planeeringu
koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
2 Perspektiivse liikluskorralduse joonisele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee
kaitsevöönd ja Juuliku-Tabasalu ühendustee trassikoridor.
3 Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste
kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega sh AS Teede Tehnokeskus
töö nr 107/05 „Juuliku – Tabasalu ühendustee eelprojekt“ ja Saue vald Harku alevik keskusala
ja lähiala detailplaneering.
4 Näha ette kergliiklusteede sidumine olemasoleva kergliiklusteede võrguga ja tõmbepunktidega
ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala.
5 Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada
kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste
teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
6 Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist.
7 Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
8 Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
9 Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
10 Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
11 Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille