Kiri









KADRINA INVESTEERINGUPROJEKT LÄÄNE-VIRU MAAKOND




STAADIUM: TÖÖPROJEKT


TÖÖ TEOSTAJA: OÜ STROMTEC
PROJEKTEERIJA: TRIINU KOGER
(5674 3238)

VASTUTAV SPETSIALIST: JAANUS KALDOJA
+372 5534119
[email protected]

TÖÖ NUMBER: 22-63
TELLIJA PROJEKTI KOOD: IP4966

TELLIJA: Enefit Connect OÜ
Reg. kood: 16130213
Veskiposti tn 2, 10138 Tallinn
55522205


TARTU
Oktoober 2022


OÜ Stromtec. Päevalille 2-2, 61714, Ülenurme, Tartumaa.
Tel. 5534119, [email protected]
Reg nr: 12688881 MTR: TEL002388
Sisukord
ASUKOHT 4
1. TEHNILISED NÄITAJAD 4
2. SELETUSKIRI 5
2.1 Üldosa 5
2.2 Tehniline lahendus. Teostatavad tööd 6
2.2.1 Projekteeritud komplektalajaam 6
2.2.2 Projekteeritud kaabelliinid 7
2.2.3 Projekteeritud õhuliinid 8
2.3 Kaitse ja maandamine 9
2.4 Tähistused 10
3. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS 10
3.1 Ehitusplatsi ettevalmistus 10
3.2 Ohutuse tagamine ja liikluskorraldus 11
3.3 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 11
3.4 Töötervishoid ja tööohutusnõuded 11
3.5 Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve 11
3.6 Tööde kvaliteedinõuded 12
3.7 Teede-ehituse osa 12
3.7.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded 12
3.7.2 Liikluskorraldus ehituse ajal 12
3.7.3 Liikluskorraldusvahendid 13
3.7.4 Kaeviku tagasitäide 13
3.7.5 Katendi taastamine ja vertikaalplaneering 13
3.7.6 Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele 13
3.7.7 Haljastus 13
4. ANDMETABELID 15
4.1 Põhimaterjalide spetsifikatsioon 15
4.2 Töödemahtude tabel 15
5. KOOSKÕLASTUSED 16
5.1 Kooskõlastuste koondtabel 16
5.2 Kooskõlastuste ärakirjad 16
6. LISAD 17
6.1 Pildid (olemasolev olukord) 17
6.2 Projekteerimise lähteülesanne 18
7. JOONISED 19


Üldasendiplaan 00Y
Katete taastamise joonis 010Y
Asendiplaanid 001-016
Üldelektriskeem E001
Alajaama skeem A001-A004
OP-skeemi parandused O001-O004
Ristmevälja joonis R010
Komplektalajaama paigutusjoonis 004
Komplektalajaama maanduspaigaldise skeem 005

ASUKOHT


1. TEHNILISED NÄITAJAD

Põhilised seadmed ning trassi pikkused (horisontaalprojektsioon)
Projekteeritud kaablitrass
656/675
m
Komplektalajaam
4
tk
Õhuliini rekonstrueerimine
2075/2080
m
Õhuliini demontaaž
790
m
Liitumiskilp sokliga pinnases
2
tk
Jaotuskilp sokliga pinnases
1
tk
Harukilp sokliga pinnases
1
tk

2. SELETUSKIRI
2.1 Üldosa

Käesolevas projektis on lahendatud Kadrina vallas elektrisüsteemi osaline kaasajastamine. Projekt on teostatud digitaliseeritud asendiplaanidele vastavalt projekteerimiskoodile IP4966.
Projekt on koostatud lähtudes kehtivatest normdokumentidest, millst pidada kinni ehitusel ning hilisemal käidul:
• “Ehitusseadustik";
• „Asjaõigusseadus AÕS”.
• “Seadme ohutuse seadus";
• Elektrilevi OÜ ettevõttestandardid, juhendid;
• EVS-EN 61140:2016/AC:2017 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest”;
• EVS-HD 60364-4-42:2011 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest”;
• EVS-HD 60364-4-43:2010 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse”;
• EVS-HD 60364-4-443:2016 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest”;
• EVS-HD 60364-5-51:2009/A11:2013 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised“;
• EVS-HD 60364-4-444:2010/AC:2012 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid" Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest";
• EVS-HD 60364-5-52:2011 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud”;
• EVS-HD 60364-5-54:2011 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid”;
• EVS-HD 60364-5-54:2011 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid”;
• EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded”;
• EVS-EN 61936-1:2010/A1:2014 „Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV Osa 1: Üldnõuded“;
• EVS-EN 50522:2010 „Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine“;
• Teised Eesti Vabariigi kehtivad seadused, normid ja õigusaktid

Enne ehitustööde algust tuleb ehitajal kirjalikult teavitada tööst puudutatud kinnistu(te) omanikke töödega alustamisest tähitud kirjaga allkirja vastu vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist (kui kooskõlastuste koondtabelis pole määratud pikemat tähtaega), teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksustel nind arvestama nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega. Samuti teavitada 3 päeva enne ehitustöid Tellija projektijuhti, kohalikku omavalitsust, tehnovõrkude valdajaid ning arvestama ehitustöödel nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega. Enne ehitustööde algust tuleb ehitajal taotleda luba kohalikult omavalitsuselt kaevetööde läbiviimiseks ning võtta tööülesanne Elektrilevi OÜ vastavast piirkonnast. Enne ehitustööde algust tuleb ehitajal projekteeritud kaablitrassid looduses maha märkida. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel ja kutsuda kohale trassi valdaja esindaja. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada. Tööd teostada Elektrilevi OÜ piirkonna varahalduriga kooskõlastatult.
Ehitustööd teostada vastavalt tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse kooskolekul enne tööde alustamist. Pidada kinni töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest.
Ehitajal on kohustus täita liikluskorralduse nõudeid teetöödel (mis on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusega nr 43), liiklejale ohutute liikumistingimuste loomiseks teel ja töö tegijale ohutute töötingimuste loomiseks teel ja tee kaitsevööndis.
Seadmete parameetrid on antud asendiplaanidel ja elektriskeemil. Paigaldatud kaitsmed ja projekteeritud maanduspaigaldised tagavad elektriseadmete ohutuse. Uute madalpingeliinide pingestamise käigus kontrollida faasijärjestuse sobivust kõigile kolmefaasilistele tarbijatele. Projekti asendiplaanil ja töömahtude tabelis on toodud kaablitele projektsioon väärtused. Seletuskirjas ja elektrilisel skeemil antud arvutuslikud/elektrilised kaablite pikkused ning materjalide spetsifikatsioonis arvutuslikud/elektrilised kaablite pikkused + reserv.
Alusplaanidena on kasutatud alljärgnevaid materjale:
a) OÜ KIRJANURK „Geodeetiline alusplaan“ (töö nr. 8362G). Kõrgused EH2000 süsteemis ja koordinaadid L-EST 97 süsteemis. Plaanil kajastatud piirid 22.07.2022 seisuga.
NB! Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga.

2.2 Tehniline lahendus. Teostatavad tööd
2.2.1 Projekteeritud komplektalajaam

Komplektalajaamade ehitamisel juhinduda juhendist P358. Vastavalt asendiplaanidel näidatud kohatatele paigaldada uued metallkestaga siseteenindusega komplektalajaamad. Kaisi alajaama asemele paigaldada alajaam HEKA1VM630 ja alajaama paigaldada 50kVA trafo ja bilansiarvesti. Alajaama tunnus AJ13288. Taastatakse ühendused.
Pärnu-Rakvere-Sõmeru teel kinnisule paigaldada (Polli alajaama asemele) alajaam HEKA1VM250 ja alajaama paigaldada 100kVA trafo ja bilansiarvesti. Alajaama tunnus AJ13326. Taastatakse ühendused.
Udriku-Saksi tee kinnisule paigaldada (Udriku alajaama asemele) alajaam HEKA1VM630 ja alajaama paigaldada 250kVA trafo ja bilansiarvesti. Alajaama tunnus AJ13325 . Taastatakse ühendused.
Riistapõllu kinnisule paigaldada alajaam HEKA1VM250 ja alajaama paigaldada 160kVA trafo ja bilansiarvesti. Alajaama tunnus AJ13324. Taastatakse ühendused.
Enne komplektalajaama paigaldamist valmistada ette alajaama aluspõhi vastavalt paigaldusjoonisele. Eemaldada pinnas, alus täita killustikuga ning tihendada. Alajaamale rajada kupits ning ümber alajaama paigaldada kõnniteeplaatidest riba 0,6m ulatuses. Kaablite alajaamast sisse/väljaviiguks paigaldada vundamendi avadesse kaitsetorud. Torude ümbrus müürida kinni, kaablid torudes tihendada. Alajaama KP ja MP sokliosa täita alajaama sees kergkruusaga. Alajaamale paigaldada sarjastatud lukud S1.
Komplektalajaamale näha ette järgmised märkesildid:
▪ Alajaama nimetus H50
▪ Traforuumi märkesilt traforuumide ukse välisküljele „T1“ H25
▪ 10 kV jaotusseadmete märkesilt uksele „10 kV JS“ H25
▪ 0,4 kV jaotusseadmete märkesilt uksele „0,4 kV JS“ H25
▪ Hoiatusmärgid „ELEKTRIOHT“ alajaama igale välisuksele
▪ 10 kV JS fiidrite nimetused ja kaitsmete nimivool
▪ 0,4 kV JS fiidrite nimetused ja kaitsmete nimivool
▪ Alajaama ustele paigaldada alajaama elektriline skeem


2.2.2 Projekteeritud kaabelliinid
Kaabelliinide väljaehitamisel juhinduda juhendist P342. Projekteeritud kaablite parameetrid koos algus- ja lõpp-punktidega on toodud üldelektriskeemil E001, kaablite kulgemine looduses on esitatud asendiplaanidel 001-016 ja 00Y, ristmeväljajoonisel R010, kaablite paigaldamine on esitletud katendite taastamise joonisel Y010, põhimaterjalid koos varuga spetsifikatsioonis (Tabel 5.1) ning tööde mahud on esitatud tööde mahtude tabelis (Tabel 5.2).
Tööde täpne järjekord ja metoodia jääb objektil ehitaja lahendada. Enne kaevetöid trass looduses maha märkida. Kaablite tüüp ning kogused on toodud tabelis.

TÖÖDE KIRJELDUS:
Maakaabli alla kaevikusse paigaldada (kivises pinnases või kui kaeviku põhi jäetakse tasandamata) kuni 10 cm liiva. Kaablite lubatud paigaldustemperatuuridel lähtuda tootja andmetest.
Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega (tarbijakaablid, side, vesi, jne) tuleb kohale kutsuda vastavate trasside esindajad ja kaabel kaitsta kaablikaitsetoruga (kaabel on ristumiskohast mõlemale poole vähemalt 2m ulatuses paigaldatud torusse) ning juhinduda normidekohastest püst- ja horisontaalvahekaugustest ning kooskõlastustes toodud tingimustest. Torude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga. Kaabli montaažil jälgida tootja poolt lubatud painderaadiusi, tõmbejõudusid ja teisi paigaldustingimusi. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maaaluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Kui ehituse käigus ilmneb, et maa-all on projekti asendiplaanile kandmata allmaarajatisi tuleb nendega ristumisel kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna ning otsustada pealt või altpoolt läbimineku kasuks. Vajadusel toestada sidekaablid ja olemasolevad elektrikaablid kaevetööde ajaks. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kogu trassi ulatuses tähistada kaabel märkelindiga. Pärast kaablite paigaldamist tuleb teha kaabelliini ja maanduspaigaldise teostusjoonised.
Pärast kaevetööde ja kaabeliini paigaldustööde lõppu tuleb kaablikaevis täita tihendatud pinnasega. Samuti taastada teekatted ja haljastus endisele või maapinna taastamise joonisel ettenähtud kujule.

Tabel 3.1. Projekteeritud 10 ja 0,4 kV kaabelliinid
Kaabli nr.
Algus
Lõpp
Kaabli parameetrid
Pikkus, [m]
KPL215681
AJ13325
M73
AHXAMK-W 3x120+35Cu
6+ 167 +3
MPL389xxx
AJ13325
M1
AXPK 4G120
72
MPL389xxx
AJ13325
M2
AXPK4G240
72
KPL215679
AJ13325
M70
AXPK4G240
161
KPL215532
AJ13326
AJ13325
AHXAMK-W 3x12035Cu
6+2430+6
MPL389059
AJ13326
M17
AXPK4G120
6+68+3
MPL389xxx
AJ13326
M17
AXPK4G120
6+68+3
MPL389057
AJ13326
M1
AXPK4G240
6+72+3
MPL389058
AJ13326
M1
AXPK4G240
6+72+3
KPL215532
AJ13324
AJ13326
AHXAMK-W 3x120+35Cu
6+1332+6
MPL389006
AJ13324
M10
AXPK4G120
6+515+9
MPL389008
AJ13324
M11
AXPK4G120
9+199+6
KPL215531
HK1967
AJ13324
AHXAMK-W 3x120+35Cu
6+1354+6
KPL215690
AJ13288
HK1967
AHXAMK-W 3x120+35Cu
6+741+6
KPL215689
PAJ KADRINA 110/10 1013
(TAPA)
AJ13288
AHXAMK-W 3x120+35Cu
6+781+6
KPL215682
AJ13326
AJ13325
AHXAMK-W 3x120+35Cu
6+2430+6
KPL215679
AJ13325
M70
AHXAMK-W 3x120+35Cu
6+ 161+9
KPL215681
AJ13325
M73
AHXAMK-W 3x120+35Cu
6+167+9
MPL389xxx
AJ13325
M1
AXPK4G240
3+72+9
MPL389xxx
AJ13325
M1
AXPK4G240
3+72+9
Kaablite paigaldusel pidada kinni tabelis 3.2 toodud vähimatest vahemikest. Järgida kaabli tootja poolt nõutud vähimaid painderaadiusi.

Tabel 3.2. Elektrikaabli horisontaalsed ja vertikaalsed vahekaugused teiste kommunikatsioonidega ristumisel, torus/ilma toruta
Nimetus
Paralleelkulgemisel
Ristumisel
Vee- ja kanalisatsioonitoru
≥ 1,0/ >1,0
≥ 0,25/ ≥0,5
Sidekaabel
0,25….0,5/ >0,5
≥ 0,15/ ≥0,5
Gaasitoru
≥ 1,0/ 1,0
/ ≥0,6 (kaabel terashülsis))
Kaugküttetorustik kanali pealispind
≥ 2,0/ -
≥ 0,25/ ≥0,5
Elektrikaabel
≥ 0,07/ ≥0,1
≥0,1/≥0,25…0,5

Kaablitrassid paigaldada kogu mahus min. 1 m (kaevise ülapinnast kaabli ülapinnani) sügavusele.

2.2.3 Projekteeritud õhuliinid
Õhulliinide väljaehitamisel juhinduda juhendist P341 ja J3127. Projekteeritud kaablite parameetrid koos algus- ja lõpp-punktidega on toodud üldelektriskeemil 003, kaablite kulgemine looduses on esitatud asendiplaanidel 00Y, 001-002, põhimaterjalid koos varuga spetsifikatsioonis (Tabel 5.1) ning tööde mahud on esitatud tööde mahtude tabelis (Tabel 5.2).
Mastide demonteerimisel, vahetamisel ja toestamisel juhinduda juhenditest P127 ja J329. Välja vahetatavad mastid ja toed on esitatud asendiplaanil 00Y, põhimaterjalid koos varuga spetsifikatsioonis (Tabel 5.1) ning tööde mahud on esitatud tööde mahtude tabelis (Tabel 5.2).

Tabel 3.1. Projekteeritud õhuliinid
Vahemik
Kaabli parameetrid
Pikkus, [m]
M11-M4
AMKA 3x50+70
181
M4-M7
AMKA 3x50+70
160
M4-M12
AMKA 3x50+70
370

Tabel 3.1. Demonteeritud õhuliinid
Vahemik
Kaabli parameetrid
Pikkus, [m]
M1- M69

6811
M1-M8-M5

382
M8-M3

95
M4-M10

322
M46-M1

78
70-73

216
72-M2

101

pl
2.3 Kaitse ja maandamine
Liitumiskilbile ehitada potentsiaalitasandusringiga maanduspaigaldis (1m kilbi korpusest), mille korral tagab maanduspaigaldis lubatava puutepinge 0,4kV võrgus ühefaasilisel maaühendusel ≤50V. Vajaliku maandustakistuse saavutamiseks on projektis arvestatud 10m maandurit maapinda kilbi kohta (Ø10mm).
Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmisi kaitseviise:
PÕHIKAITSENA (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist;
RIKKEKAITSENA (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealdiste juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50VAC. Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud väljalülitusaja 5s jooksul, vastavalt EVS-HD 60364-4-41:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest” toodud nõuetes.
Maanduspaigaldiste projekteerimisel on arvestatud liivsavi-pinnasega, eritakistusega 200Ωm. Juhul, kui pinnase eritakistus osutub maanduspaigaldise kohal suuremaks ja maandustakistus ei anna soovitud tulemust siis tuleb paigaldada täiendavaid maanduselektroode. Vajaduse korral ehitada süvamaandur.
NB! Maanduspaigaldiste ehitamistel kinni pidada võrgustandardi juhendist.



2.4 Tähistused
Tähistuste paigaldamisel juhinduda Elektrilevi OÜ (0,4…20kV) juhendist P346 „Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded “. Kilpides olevad fiidrid tähistada liini nimetusega ja operatiivnumbritega, fiidrite kaitsmed tähistada kaitsmete nimisuurusega. Elektrikilpidele kinnitada “Elektriohu” märk ja elektrikilbi tunnus. Paigaldada operatiivtähised, kaablite suunad ja skeemid. Maakaabli otsad tuleb tähistada kaablilipikutega. Kaablilipikutele tuleb kanda järgmised andmed: 1) kaabli number, 2) kaabli tootemark koos soonte arvu ja ristlõigetega, 3) kaabli teise otsa võrgusõlme tunnus. Samuti järgida Elektrilevi OÜ võrgustandardeid tähistuste osas. Välitingimustes kasutatavad tähised peavad olema tugevast plastist või metallist ning peavad olema kinnitatud kilpidele ning metallkonstruktsioonidele neetidega või kruvikinnitusega puitmastidele. Kasutada musta kirjet kollasel taustal va. maandusseadme tähised mis peavad olema punast värvi.

3. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
3.1 Ehitusplatsi ettevalmistus
Kõik ehitus- ja paigaldustööd peavad olema tehtud tööde kirjeldustes ja joonistel toodu kohaselt. Töövõtja peab oma pakkumise esitama selliselt, et see sisaldaks kõigi seadmete, materjali, tööjõu, transpordi paigalduse, jms maksumusi ning arvestusega, et tööd oleksid tehtud kuni täieliku valmiduseni.
Käesoleva projekti mahtu kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud projektiga määratud nimetatud tööde tegemiseks, sh tööd mida ei ole käesolevas projektis otsesõnu kirjeldatud kuid mis kuuluvad Töövõtja poolt tegemisele hea ehitustava kohaselt. Kõikide nimetatud tööde maksumus sisaldub töövõtja poolt esitatud pakkumises. Normatiivides toodud teimid, jms kuuluvad töövõttu.
Enne ehitustööde alustamist taotleda vastava ehitustöö tegevusluba kohalikult omavalitsuselt ja teistelt ehitustöödega seotud organisatsioonilt. Ehitatav liinitrass, seadme asukoht, jms tellijaga üle vaadata. Enne ehitustööde algust tuleb ehitatav liinitrass, seadme asukoht, jms kooskõlastada täiendavalt teiste trassivaldajatega ja naaberkrundiomanikega.
Töövõtja peab Tellijale ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud instantsidele esitama omapoolse tööde organiseerimise ja töökorralduse planeeritud ajagraafiku. See peab sisaldama ka ohutustehnilisi meetmeid tööde teostamisel kaasaarvatud meetmeid jalakäijate kaitseks, ajutiste kaitsepiirete rajamist, liikluse ümberkorraldusi, valgustust, märgistust, jne.

3.2 Ohutuse tagamine ja liikluskorraldus
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega ning vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetes. Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud. Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja.
3.3 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Kõik elektritööd peavad olema tehtud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele ja normatiividele ja Tellija volitatud esindaja nõudeid järgides.
Töövõtja peab ehitus- ja paigaldustöödel täitma kõiki territooriumi- või võrguvaldaja ning Tellija poolt volitatud isiku ettekirjutusi. Ehitusele seatakse garantiiaeg, mille pikkus määratakse Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus, kõik ehituse garantiiajal ilmnenud vead või ebakvaliteetsed materjalid kõrvaldab Töövõtja omal kulul.
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel.
Järgida tuleb kõikide kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
3.4 Töötervishoid ja tööohutusnõuded
Tööde teostamisel tuleb järgida Eesti Vabariigi seadusi ja määrusi.
3.5 Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve
Tööde tegemisel jälgida ehitustööde head tava, pärast tööde lõpetamist peab olema ehitusplats koristatud ja heakord taastatud. Elektritöödele võib lubada ainult sellekohast väljaõpet omavat personali. Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikust ja Tellija elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab Tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõrvalekalded projektist kooskõlastatakse tellijaga ja projekteerijaga ning fikseeritakse kirjalikult. Tööde teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid.
Tööde lõpetamisel tuleb teostada kõik vajalikud kontrollmõõtmised, mis tõestavad tööde kvaliteetset teostust. Kontrollmõõtmised võib teostada Töövõtja või mõni teine ettevõte tingimusel, et ta omab selleks vastavaid lube ja registreeringuid. Elektritöid ei loeta valmisolevaks enne, kui kõik teimid ja testid on tehtud ning nende tulemused vastavad nõuetele. Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema ehituse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama:
- abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tegevust, liiklust jm.;
- liikluskorraldust.
Ehitusplatsil paiknevad ehituste alad ja kommunikatsioonide kaevikud piirata tähiste ja hoiatusmärkidega. Töövõtja peab oma igasuguse tegevuse ehitusplatsil kooskõlastama Tellija esindajaga; kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, st taotlema kaeveloa ja ehituse alustamise loa.
Teostusmõõdistuse teostajal on kohustus esitada geodeetiline töö kohalikule omavalitsusele geomõõdistuste infosüsteemi.
3.6 Tööde kvaliteedinõuded
Ehitustööde kvaliteedinõuete puhul juhinduda Elektrilevi OÜ poolt välja töötatud eeskirjadest ja normidest ning MaaRYL 2010 nõuetest.

3.7 Teede-ehituse osa
3.7.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded
Kõik tööd märgitakse välja digitaalselt. Mahud ja kvaliteet määratakse ning tööetapid võetakse Tellija esindaja poolt vastu vastavuses teetööde tehnilistes kirjeldustes toodule.
Tööd toimuvad vastavuses järgmistele nõuetele:
Transpordiameti koguleheküljel https://transpordiamet.ee/ rubriigis Juhendid toodud dokumentidele „Riigteede projekteerimine,ehitamine ja korrashoid“ 2021
Vastuolude korral erinevates dokumentides tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Standarditest (EVS).
Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Tööde käigus peab ehitaja kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades vajadusel ajutisi truupe või pumpamist. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist.
Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt “Teehoiutööde ehitusjärelvalve kord” Teede-ja Sideministri kehtivatele määrustele.
Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0.95. Vajadusel peab kasutama tihendamisel ka vett. Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist.

3.7.2 Liikluskorraldus ehituse ajal
Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele.
Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale.
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes vallavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.


3.7.3 Liikluskorraldusvahendid
Projekt näeb ette olemasolevate liiklusmärkide säilimise. Kui mõni liiklusmärk jääb ehitusele jalgu, eemaldatakse see ajutiselt ja taaspaigaldatakse pärast ehitustööde lõppu (EVS 613:2001/A2:2016 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine”).

3.7.4 Kaeviku tagasitäide
Torude kaevik kaevatakse vastavalt torustiku ehitusprojektile. Kaeviku kaevamisel tuleb eemaldada kaevikusse valguv pinnasevesi. Torude alla paigaldatakse liivalus paksusega 10 cm ja tihendatakse, liivalus peab olema stabiilne ja püsiv. Kivivabal pinnasel ei ole liivalus nõutud. Kivivaba pinnas peab olema kobestamata.
Torud tuleb paigaldada kuivale tasanduskihile, seega tuleb kaevikust eemaldada vett pidevalt. Torude peale tuleb laotada liivpinnasest algtäide ja lõpptäide. Tihendada vastavalt, et saavutada katete alla täidetele ettenähtud tihendustegur vähemalt 0,95.


3.7.5 Katendi taastamine ja vertikaalplaneering
Katendi taastamise ulatus ja konstruktsioonid on näidatud projekti asendiplaanilistel joonistel ja kaeviku ristlõigetel. Katte taastamisel olemasolevat vertikaalplaneeringut ei muudeta.

3.7.6 Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele
Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu.
Dreenkiht. Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööp (Proctor-teim).
Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse ning optimaalse niiskuse juures vastavalt EVS 901-20:2013. Katseandmed tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis.

3.7.7 Haljastus
Olemasolev ja säilitatav kõrghaljastus
Ehitustööde teostamisel puudele lähemal, kui 2m, tuleb kaevetöid teostada käsitsi, et puu juurestikku minimaalselt kahjustataks. Lisaks ei tohi ehitustööde käigus liikuda masinatega säilitatavale kõrghaljastusele lähemale kui 3m, mis võib kahjustada puu juurestikku (eriti kaskede omi).

Muru rajamine ja taastamine
Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga.
Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%.


___________________________

___________________________
Vastutav spetsialist: Jaanus Kaldoja
Projekteerija: Triinu Koger






4. ANDMETABELID

4.1 Põhimaterjalide spetsifikatsioon

4.2 Töödemahtude tabel





5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondtabel

5.2 Kooskõlastuste ärakirjad





6. LISAD
6.1 Pildid (olemasolev olukord)






6.2 Projekteerimise lähteülesanne


























7. JOONISED



TAOTLUS

TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI KOOSKÕLASTAMISEKS


Kellele

TRANSPORDIAMET

Registrikood
70001490

Juriidiline aadress
Tallinn 11413, Valge 4




Kellelt
Asutuse või isiku nimi
Stromtec OÜ

Registri- või isikukood
12688881

Juriidiline aadress
või elukoht
Päevalille tn 2-2 Ülenurme alevik, Kambja vald Tartu maakond 61714

Kontaktaadress
Tähe 114c, Tartu

Telefon
56969904

E-post
[email protected]
1. Esitatavad materjalid:
Dokumendi liik
(ehitusprojekt või selle osa, volitused jne)
Dokumenti nimetus
(esitatava dokumendi täpne nimetus)
Dokumendi nr.
Seletuskiri ning asendiplaan
Kadrina-1013 investeering: Kadrina vald, Lääne-Viru maakond. II1761 Tööprojekt.
22-60

     
     
2. Objekti asukoht (
Maakond, vald, küla: Lääne-Viru maakond, Kadrina vald
Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas:
Ristumised riigiteedega 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru km 152,24 ja km 154,69 ja km 155,86, 17141 Assamalla-Kadrina km 14,96, 17151 Põima-Kadrina km 7,95.
Teemaal kulgemised riigiteedega 17150 Udriku-Saksi km 0,05-0,30. 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru km 152,23-152,24, km 152,50-152,80, km 152,93-153,14, km 153,145-153,150, km 153,80-155,87, km 156,04-156,15, km 156,26-157,04, km 156,26-157,04, km 157,09-157,19, km 157,42-157,62, km 157,62-157,84, km 158,01-158,02. 17151 Põima-Kadrina km 7,52-7,95.
Riigitee nr       kaitsevööndis km      -     ,
3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg
 Projektis lahendatakse Kadrinas keskpinge võrgu korrashoid. Riigiteedel 17150 Udriku-Saksi, 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ning 17151 Põima-Kadrina kulgemised. Ristumised 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru km 152,24 ja km 154,69 ja km 155,86 17141 Assamalla-Kadrina km 14,96, 17151 Põima-Kadrina km 7,95.
     
4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 1581 lõige 1)
Keskpingevõrgu parendamine

5. Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt
 Eelnevalt väljastatud kooskõlastus nr 7.1-2/23/7399-2

6. Põhjendus Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele)
Lahendus vastab Maanteeameti juhendis esitatud nõutele

Taotleja
Ees- ja perekonnanimi
Martin Bluum
(juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja)
Allkiri

/allkirjastatud digitaalselt/
Taotluse esitamise kuupäev
 30.08.2023