Kiri

P

1

2

P 8

P

8

P

2 0

P

1 0

P

2

0

P

1 0

P

1 0

P

2

0

P

2

0

P

2

0

P 23

P 22

P 1 0

P 2 0

P 1 0

P 2 0

P

2 0

P

2 0

P

2 0

P

2

0

P

1

0

P

2

0

P

1

0

P

2 0

P

1 6

P

2 0

P

2 0

P 1 6

P 2 0

P

2 0

P

2 2

P

2 0

P

2 2

P

2 2

P

2 0

P

2 2

P

2 0

P

O

R

I

J

Õ

G

I

P 1 4

P

9

POS 103

22 772 m²

POS 101

14 932 m²

POS 201

10 882 m²

POS 202

323 m²

POS 203

6 287 m²

POS 205

7 811 m²

POS 410

3 304 m² ca 15 korterit

POS 301

max 3000 m²

5 027 m²

POS 401

4 504 m² ca 24 korterit

POS 402

7 961 m² ca 46 korterit

POS 403

8 439 m² ca 50 korterit

POS 404

6 706 m² ca 38 korterit

POS 405

8 236 m² ca 48 korterit

POS 406

16 731 m² ca 2x56 (112) korterit

POS 407

7 734 m² ca 45 korterit

POS 408

7 926 m² ca 46 korterit

POS 409

5 554 m² ca 30 korterit

POS 501

2 008 m²

POS 502

2 003 m²

POS 503

2 180 m²

POS 504

2 524 m²

POS 505

2 151 m²

POS 506

2 867 m²

POS 507

2 682 m²

POS 508

2 689 m²

POS 509

1 994 m²

POS 510

2 348 m² POS 511

2 441 m²

POS 607

7 ridaelamuboksi

4 018 m²

POS 606

6 ridaelamuboksi

3 554m² POS 533

1 826 m²

POS 537

1 753 m²

POS 538

1 807 m² POS 539

1 690 m²

POS 540

1 468 m² POS 541

1 338 m² POS 542

1 618 m² POS 543

1 565 m²

POS 605

9 ridaelamuboksi

5 047 m²

POS 552

1 572 m² POS 551

1 579 m² POS 550

1 547 m²

POS 549

1 666 m²

POS 548

1 599 m² POS 547

1 391 m² POS 546

1 231 m² POS 545

1 429 m² POS 544

1 791 m²

POS 531

2 500 m²

POS 530

2 417 m²

POS 529

2 574 m²

POS 528

2 215 m²

POS 553

1 422 m²

POS 554

1 088 m²

POS 555

1 003 m²

POS 556

1 009 m² POS 557

1 034 m² POS 558

1 006 m² POS 559

1 010 m²

POS 570

1 001 m² POS 571

1 008 m²

POS 572

1 104 m²

POS 573

1 302 m² POS 574

1 029 m² POS 575

1 010 m² POS 576

1 014 m²

POS 577

1 009 m²

POS 578

1 019 m²

POS 579

1 032 m²

POS 804

1 421 m²

POS 526

1 792 m²

POS 525

1 896 m²

POS 524

2 270 m²

POS 520

1 319 m²

POS 519

1 418 m²

POS 518

1 532 m²

POS 517

1 530 m²

POS 516

1 779 m²

POS 515

1 675 m²

POS 514

1 536 m²

POS 513

1 523 m²

POS 512

1 392 m²

POS 801

1 451 m²

POS 802

1 235 m²

POS 803

1 315 m²

POS 302

max 3100 m²

5 206 m²

POS 805

1 360 m²

POS 560

1 014 m² POS 561

1 000 m²

POS 523

2 196 m² POS 522

2 036 m² POS 521

1 564 m²

POS 206

372 m²

POS 534

1 308 m²

POS 535

1 304 m²

POS 303

max 3700 m²

6 182 m²

POS 527

2 842 m²

POS 532

1 933 m²

POS 701

6 397 m² POS 104

1 351 m²

POS 102

6 736 m²

POS 204

3 670 m²

POS 588

2 557 m² POS 587

2 122 m²

POS 207

7 243 m²

POS 580

1 008 m²

POS 581

1 002 m²

POS 582

1 006 m²

POS 583

1 408 m²POS 584

1 050 m² POS 585

1 002 m²

POS 586

1 001 m²

POS 569

1 037 m²

POS 568

1 022 m²

POS 567

1 018 m²

POS 566

1 013 m² POS 565

1 000 m² POS 564

1 011 m² POS 563

1 009 m² POS 562

1 511 m²

POS 536

1 873 m²

POS 603

8 ridaelamuboksi

4 404 m²

POS 601

9 ridaelamuboksi

4 898 m²

POS 602

9 ridaelamuboksi

5 162 m²

POS 589

2 418 m² POS 590

2 378 m²

POS 591

2 099 m²

POS 105

1 243 m²

Tööversioon seisuga 29.01.2021

KASELA, KARLI JA KUSLAPUU TN 1 MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

29.01.2021 4

PÕHIJOONIS

7 1:1000 A0

KULDPUU METSAMAAD OÜ

2017-074

Teele Nigola

Kadri Kattai

Priit Paalo

olemasolev veekogu

kalda ehituskeeluvööndi ulatus

kalda piiranguvööndi ulatus

kallasrada (4 meetrit põhikaardile kantud

veekogu piirist)

veekaitsevööndi ulatus

TINGMÄRGID

planeeringuala piir

olemasolev krundipiir

olemasolev hoone

planeeritud sõidutee

planeeritud kergliiklustee

olemasolev kruusakattega tee

looduskaitseala

Märkused:

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras AS-i (litsents 762 MA) poolt koostatud digitaalset alusplaani

mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2018-185), mõõdistatud september-oktoober 2018.

2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 10 m väljapoole selle tegelikust asukohast.

3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti kaardiserveri ortofotode ja Eesti

põhikaardi rasterjoonise põhjal.

4. Planeeritud hoonete suurus ja paiknemine on illustratiivne ning soovituslik, ega kajasta ehitusõigusega

määratud mahtusid.

5. Parkimine tuleb kõikidel positsioonidel lahendada krundisiseselt lähtuvalt kehtivast standardist.

Ehitusõiguse saab realiseerida ulatuses, mis tagab normatiivse parkimise. Korterelamute parkimise

ruumivajaduse illustreerimiseks on korteri kohta arvestatud 1,5 parkimiskohta.

0 20 50 100 m10

planeeritud sõidusuunad

planeeritud krundipiir

planeeritud ärihoone

planeeritud korterelamu

planeeritud ühepereelamu

torusse paigutatud maaparanduse eesvool

POSITSIOONIDE JAGUNEMINE

1. alates POS 101 - tee ja tänavate maa

2. alates POS 201 - haljasala maa

3. alates POS 301 - ärimaa

4. alates POS 401 - korteralemu maa

5. alates POS 501 - ühepereelamu maa

6. alates POS 601 - ridaelamu maa võimalusega jagada ühepereelamu maaks

7. alates POS 701 - olemasolev ühepereelamu

8. alates POS 801 - ühepereelamu maa võimalusega liita krundid ärimaaks

planeeritud hoonestusala

maantee kaitsevöönd 30 m

planeeritud haljasala

planeeritud ridaelamu võimalusega jagada krundid ühepereelamu tarbeks

planeeritud võimalik kruntide liitmisel lisanduv hoonestusala

olemasolev / planeeritud alajaam

planeeritud juurdepääs krundile

EHITUSÕIGUS

planeeritud hüdrant

PLANEERITUD HOONETE VÕIMALIK PAIKNEMINE

olemasolev lehtpuu / okaspuu

planeeritud võimalik puu asukoht

planeeritud tänavavalgusti

EHITUSÕIGUS RIDAELAMUKRUNTIDE JAGAMISEL

* POS 801-803 on lubatud liita ja kasutada ärimaana. Sellisel juhul on lubatud krundi täisehitus kuni 60% ning suurim korruselisus 3.

Täiendavalt on lubatud eelnimetatud krundid liita ka krundiga POS 302.

POS 804-805 on lubatud liita ja kasutada ärimaana. Sellisel juhul on lubatud krundi täisehitus kuni 60% ning suurim korruselisus 3.

planeeritud ühepereelamu võimlausega liita krundid ärimaa tarbeks

planeeritud bussipeatuse asukoht

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Priit Paalo

aktsiaselts KOBRAS

[email protected]

Riia 35

50410, Tartu, Tartu maakond

Teie 28.05.2021

Meie 17.08.2021 nr 7.1-2/21/26-3

Seisukohtade uuendamine Kasela, Karli ja

Kuslapuu tn 1 kinnistute detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud meie seisukohtade uuendamist Kambja valla Soinaste küla Kasela, Karli ja

Kuslapuu tn 1 detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Planeering on algatatud

Kambja Vallavalitsuse 04.01.2019 korraldusega nr 829 ning planeeringuala hõlmab Kasela

(28301:001:1010), Kurvi (28301:001:1011), Väike-Kasela (28301:001:1012), Kuslapuu tn 1

(28301:001:1060), Tani (28301:001:1059) ning Karli (94901:001:0288) kinnistuid.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevate kinnistute äri- ja elamumaa kruntideks

jaotamine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ning ehitusõiguse määramine ehitamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22140 Tõrvandi – Roiu – Uniküla (edaspidi riigitee) km 0,35-

0,896; riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4055 sõidukit.

Maanteeamet on väljastanud oma seisukohad Kasela, Karli ja Kuslapuu tn 1 kinnistute

(katastritunnustega 94901:001:0287, 94901:001:0288 ja 94901:006:0236) detailplaneeringu

koostamiseks 07.03.2019 kirjaga nr 15-2/19/6898-2.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

uuendatud seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada riigitee rekonstrueerimisprojektiga kavandatud ringristmikku

riigitee ca km 0,515 (Teedeprojekt OÜ töö nr T01518 „Riigitee nr 22140 Tõrvandi-roiu-

Uniküla km 0-10 ehitusprojekt. Põhiprojekt“, Kaasiku tn ringristmik, Lisa 2). Täiendavaid

ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.

Käesoleval hetkel on riigitee rekonstrueerimine ning Kaasiku tn ringristmiku ehitamine

kavandatud 2023. aastaks. Planeeringualale viiva hetkel puuduva ringristmiku haru

projekteerime ise ning ehitame välja riigitee ehitushanke mahus käesoleva planeeringu

kehtestamise järgselt.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.

3. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate ja kavandatavate eratee(-de)

avaliku kasutuse määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine

vastavalt ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele

kinnistutele.

4. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2 (3)

5. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

6. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide (vt p 1) lahendustega.

7. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.

8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise

esitamist.

12. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda meie käest nõuded projekti koostamiseks.

3 (3)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 2021.01.29_Kasela_DP_pohijoonise_eskiis

2. T01518_PP_TL1

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]