Kiri

Projekt: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu ehitus

Kellelt: Kersti Metsalo | Riigi Tugiteenuste Keskus | 10.12.2025 14:57

Teema: Teavitus, aruande nr CF-199/2023 tähelepanek 4.2 (hankelepingu muudatus)

Kirja sisu:

Tere

Kirjutan teile seoses 10.11.2023 projektiauditi lõpparuande nr CF-199/2023 (edaspidi ) punktis 4.2 lõpparuanne toodud tähelepanekuga.

Auditi lõpparuande raames tehti tähelepanek nr 4.2, mis puudutas hanke nr 217433 tulemusel sõlmitud hankelepingu õigusvastast muudatust (mass-stabiliseerimise tehnoloogia osas). Lõpparuande põhjal kohaldub sellele rikkumisele 25%-line finantskorrektsiooni määr (ÜM § 22 lg 1 alusel).

Vastava tähelepaneku osas jäi rakendusüksus auditeeriva asutusega eriarvamusele, leides et tegemist ei ole riigihangete seaduse rikkumisega ning seetõttu ei ole finantskorrektsiooni rakendamine põhjendatud. Isegi kui jaatada rikkumist, siis hindas rakendusüksus rikkumise mõju maksimaalselt 5%-le. Kuivõrd sama hankega seoses on juba kohaldatud 5%-st finantskorrektsiooni (auditi lõpparuande tähelepaneku nr 4.1 osas), peab rakendusüksus potentsiaalset rikkumise mõju kaetuks.

Riigi Tugiteenuste Keskus pöördus antud küsimuses ka Euroopa Komisjoni poole. Euroopa Komisjon ei leidnud alust kahelda auditeeriva asutuse seisukohas, et antud juhul on tegemist rikkumisega, millele kohaldub 25%-line finantskorrektsiooni määr.

Kuna nii Euroopa Komisjon kui ka auditeeriv asutus on seisukohal, et tegemist on 25% määraga rikkumisega, siis ei ole vastavas ulatuses kulusid võimalik lugeda abikõlblikuks ega sertifitseerida Euroopa Komisjonile. Arvestades, et hankele nr 217433 on juba rakendatud 5%-line finantskorrektsioon, siis kaetakse ülejäänud 20%-i ulatuses mitteabikõlblikud kulud riigieelarvelistest vahenditest. Rõhutame, et tegemist on erandliku olukorraga, kus finantskorrektsiooni otsust toetuse saajale ei koostata ning mitteabikõlblik toetuse osa kaetakse riigieelarvelistest vahenditest ehk muutub toetuse rahastamisallikas.

Rakenduskava toetuse arvepidamise õigsuse tagamiseks on vähendatud registris projekti abikõlblike kulude, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet lisaks 20% ulatuses ning vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Seega toetuse saajale välja makstavate rahaliste vahendite hulk erandkorras ei vähene.

Parimate soovidega Kersti Metsalo

Riigi Tugiteenuste Keskus järelevalve ekspert tel 5917 9768

Projekt: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu ehitus

Kellelt: Kersti Metsalo | Riigi Tugiteenuste Keskus | 10.12.2025 14:57

Teema: Teavitus, aruande nr CF-199/2023 tähelepanek 4.2 (hankelepingu muudatus)

Kirja sisu:

Tere

Kirjutan teile seoses 10.11.2023 projektiauditi lõpparuande nr CF-199/2023 (edaspidi ) punktis 4.2 lõpparuanne toodud tähelepanekuga.

Auditi lõpparuande raames tehti tähelepanek nr 4.2, mis puudutas hanke nr 217433 tulemusel sõlmitud hankelepingu õigusvastast muudatust (mass-stabiliseerimise tehnoloogia osas). Lõpparuande põhjal kohaldub sellele rikkumisele 25%-line finantskorrektsiooni määr (ÜM § 22 lg 1 alusel).

Vastava tähelepaneku osas jäi rakendusüksus auditeeriva asutusega eriarvamusele, leides et tegemist ei ole riigihangete seaduse rikkumisega ning seetõttu ei ole finantskorrektsiooni rakendamine põhjendatud. Isegi kui jaatada rikkumist, siis hindas rakendusüksus rikkumise mõju maksimaalselt 5%-le. Kuivõrd sama hankega seoses on juba kohaldatud 5%-st finantskorrektsiooni (auditi lõpparuande tähelepaneku nr 4.1 osas), peab rakendusüksus potentsiaalset rikkumise mõju kaetuks.

Riigi Tugiteenuste Keskus pöördus antud küsimuses ka Euroopa Komisjoni poole. Euroopa Komisjon ei leidnud alust kahelda auditeeriva asutuse seisukohas, et antud juhul on tegemist rikkumisega, millele kohaldub 25%-line finantskorrektsiooni määr.

Kuna nii Euroopa Komisjon kui ka auditeeriv asutus on seisukohal, et tegemist on 25% määraga rikkumisega, siis ei ole vastavas ulatuses kulusid võimalik lugeda abikõlblikuks ega sertifitseerida Euroopa Komisjonile. Arvestades, et hankele nr 217433 on juba rakendatud 5%-line finantskorrektsioon, siis kaetakse ülejäänud 20%-i ulatuses mitteabikõlblikud kulud riigieelarvelistest vahenditest. Rõhutame, et tegemist on erandliku olukorraga, kus finantskorrektsiooni otsust toetuse saajale ei koostata ning mitteabikõlblik toetuse osa kaetakse riigieelarvelistest vahenditest ehk muutub toetuse rahastamisallikas.

Rakenduskava toetuse arvepidamise õigsuse tagamiseks on vähendatud registris projekti abikõlblike kulude, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet lisaks 20% ulatuses ning vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Seega toetuse saajale välja makstavate rahaliste vahendite hulk erandkorras ei vähene.

Parimate soovidega Kersti Metsalo

Riigi Tugiteenuste Keskus järelevalve ekspert tel 5917 9768