Riigi Infosüsteemi Ameti eelarvejuhendi kinnitamine

KÄSKKIRI

18.12.2025 nr 1.1-2/25-047

Riigi Infosüsteemi Ameti eelarvejuhendi

kinnitamine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.04.2011 määruse nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti

põhimäärus“ § 15 p 2 ja § 16 lg 1 alusel:

1. kinnitan Riigi Infosüsteemi Ameti eelarvejuhendi koos lisaga;

2. tunnistan kehtetuks 10.10.2022 käskkirja nr 1.1-2/22-035 „Riigi Infosüsteemi Ameti

eelarve kinnitamine“;

3. käskkiri edastada teadmiseks RIA eelarvejuhtidele.

(allkirjastatud digitaalselt) Joonas Heiter

peadirektor

Lisa: 1. Kulude tegemise erireeglid

2

KINNITATUD

peadirektori

18.12.2025

käskkirjaga nr 1.1-2/25-047

RIIGI INFOSÜSTEEMI AMETI EELARVEJUHEND

Sisukord 1. Üldsätted ............................................................................................................................. 3

2. Eelarveprotsessis osalejate rollid ja üldised vastutused...................................................... 4

3. Eelarve koostamine ............................................................................................................. 5

4. Eelarve muutmine ............................................................................................................... 7

5. Eelarve kasutamine ............................................................................................................. 7

6. Eelarve kasutamise arvestus ja aruandlus ........................................................................... 9

3

1. Üldsätted

1.1. Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) eelarvejuhendis (edaspidi juhend) sätestatakse

reeglid, olulised rollid ja vastutus lühiajalise (ühe aasta) eelarve planeerimise ja halduse

protsessis.

1.2. RIA juhend toetab finantsplaneerimise ja -arvestuse teenusvaldkonna pakkumist. RIA

eelarveprotsessi eest vastutab protsessi omaniku ja juhina finantsosakonna juhataja

(edaspidi finantsjuht).

1.3. Juhendis kasutatakse läbivalt järgmisi mõisteid ja lühendeid:

Arengudokument – arengukava, strateegia vms dokument, mis kirjeldab RIA pikaajalisi

eesmärke, tulemusi ja tegevusi

Arvestusobjekt – finantsinfosüsteemides kasutusel olev tunnus või tunnuste kogum, mis

võimaldab mõõta finants- ja tulemusinformatsiooni teatud elementide kohta

(eelarveüksus, eelarve liik, konto, eelarve objekt, tegevusala, planeerimistasand, toetus,

tulu/kuluüksus, projekt, ressurss/kulukoht)

Eelarve – finantsplaan, milles kajastatakse RIA-le eelarveaastaks eraldatud piirmääraga

rahalisi vahendeid (riigitulust finantseeritavad) ja piirmäärata rahalisi vahendeid (tuludest

sõltuvad) RIA tegevuste jm arvestusobjektide lõikes

Eelarvejuht (EAJ) – RIA juhtkonnapoolt määratud ning peatükis 2 kirjeldatud rolli täitev

teenistuja, kes vastutab konkreetse valdkonna eelarve planeerimise ja sihipärase

kasutamise eest, RIA eelarvejuhid ja vastutusvaldkonnad salvestatakse finantsjuhi poolt

RIA siseveebis alamlehel „Eelarve, arved ja varad“

Eelarveplaan – eelarve kasutamise planeering tegevuste ja arvestusobjektide lõikes

Eelarveprotsess – käesoleva juhendi tähenduses on lühiajalise (ühe aasta) eelarve

planeerimise ja halduse protsess, mis sisaldab eelarve planeerimist, kooskõlastamist,

muutmist, kasutamist ja kasutamise üle arvestuse pidamist ning aruandlust

Eelarveüksus – arvestusobjekt, mille lõikes peetakse SAP-is arvestust ning millele

seatakse kululagi

JIRA – asutuse tööde ja projektide haldamise tarkvara

Juhtkond – RIA peadirektor, peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal ja peadirektori

asetäitja küberturvalisuse alal

KAIS – kuluarvestuse infosüsteem, kus peetakse tegevuspõhist kuluarvestust kokku

lepitud klassifikatsiooni lõikes

Kuludokument – majandustehingu toimumist kinnitav alusdokument, mis vastab Eesti

seadusandluses kehtestatud nõuetele, nt arve, kuluaruanne, füüsiliste isikutega sõlmitud

lepingute alusel koostatud aktid jms (kuludokumendina ei käsitleta akti, mille alusel

esitatakse arve)

Kulujuht – eelarvejuhi poolt määratud punktis 2.2 kirjeldatud rolli täitev teenistuja , kes

vastutab eelarvejuhi poolt määratud vastutusala piires kaupade soetamise ja teenuste

tellimise eest

Kululagi – piirmääraga eelarve limiit eelarveüksusele, mille ulatuses saab kasutada

vastavat eelarvet kokkulepitud arvestusobjektide lõikes

Kuluüksus – asutuse allüksus, mille lõikes peetakse arvestust

Ressurss/kulukoht – arvestusobjekt, mis kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse

4

kasutuses olevaid vahendeid (ressursse, nt kinnistu, sõiduk jms) kuluarvestuseks

RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus, mille töötajad teevad RIA finantsarvestuse toiminguid

vastavalt toimemudelile

SAP – riigi ühtne majandusarvestuse (sh personali- ja finantsarvestuse) tarkvara

SAP BO – SAP’iga liidestatud aruandlussüsteem

Sildfinantseerimine – riigieelarve seaduse ja kassalise teenindamise eeskirja alusel

välisabi andja poolt antava välisabi väljamaksmine välisabi saajale enne välisabi

laekumist või väljamaksmise tingimuste täitmist (riigipoolne laen kuni välistoetuse

laekumiseni doonori poolt)

VeeRa – pilvepõhine eelarverakendus asutuse eelarve planeerimiseks ja eelarve täitmise

jälgimiseks

Välisprojekt – välistoetusest (eelarveliigiga 40) finantseeritud tegevused, mis on

finantsarvestuses identifitseeritavad toetuse tunnusega ja mille elluviimiseks on määratud

välisprojekti juht

Välisprojekti juht – välisprojekti nõuetekohase elluviimise, selle eelarve ja aruandluse

eest vastutav teenistuja olenemata tema ametinimetusest.

1.4. RIA eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. RIA üheaastane eelarve

koostatakse lähtuvalt riigi eelarvestrateegiast (edaspidi RES), millega seatakse

ministeeriumi valitsemisalale kululaed järgnevaks neljaks aastaks. Käesolev juhend

käsitleb tegevusi, mis tulenevad riigieelarve seadusest (nn baasseadus) ja konkreetseks

eelarveaastaks koostatud riigieelarve seadusest (nn üheaastane seadus).

2. Eelarveprotsessis osalejate rollid ja üldised vastutused

2.1. Eelarvejuhi ülesanded

2.1.1. vastutab RIA eelarve koostamise ja kasutamise eest enda vastutusala piires

2.1.2. kontrollib oma vastutusel oleva eelarve sihipärast kasutamist ja kinnitab vastavad

kuludokumendid;

2.1.3. seab kulujuhtide vastutusel olevatele arvestusobjektidele eelarvelimiidid;

2.1.4. teeb finantsjuhile ettepanekuid kulujuhtide määramiseks;

2.1.5. kooskõlastab juhtkonnaga oma valdkonnas uute välisprojektide taotlused enne

taotluste ametlikku esitamist;

2.1.6. teeb finantsjuhile ettepanekuid oma valdkonnas välisprojektide juhtide

määramiseks.

2.2. Kulujuhi ülesanded

2.2.1. annab sisendi eelarvejuhi vastutusel oleva eelarve koostamiseks enda vastutusala

piires;

2.2.2. vastutab kaupade soetamise ja teenuste tellimise eest eelarvejuhi poolt temale

volitatud valdkonna ulatuses järgides RIA hankekorda;

2.2.3. jälgib hankelepingute täitmist ja enda vastutusel oleva eelarve sihipärast

kasutamist ning kooskõlastab vastavad kuludokumendid;

5

2.2.4. teavitab viivitamatult eelarvejuhti võimalikust eelarve puudujäägist.

2.3. Välisprojekti juhi ülesanded

2.3.1. välisprojektide osas vastutab enda juhitava projekti eelarve koostamise ja

eelarvevahendite sihtotstarbelise kasutamise eest;

2.3.2. vastutab projekti kuludokumentide menetlemise ja kulude vastavuse eest projekti

abikõlblikkuse tingimustele;

2.3.3. kooskõlastab kõik projekti eelarvest finantseeritavad RIA teenistujate töötasud

peadirektori ja personaliosakonna juhatajaga;

2.3.4. tagab projekti finantsseisust regulaarse ülevaate koostamise koostöös

finantsspetsialistiga;

2.3.5. vastutab finantsaruande koostamise eest kaasates finantsspetsialisti tagamaks

projekti kohta käivate finantsandmete vastavus SAP-is kajastatuga.

2.4. Finantsjuhiülesanded

2.4.1. vastutab kogu RIA eelarveprotsessi juhtimise eest;

2.4.2. tagab eelarveüksustele keskkonna eelarve planeerimiseks ja aruanded eelarve

kasutamise jälgimiseks, annab eelarveprotsessis osalejatele ette eelarvestamiseks

vajalikud tähtajad, juhised, arvestuspõhimõtted jms;

2.4.3. korraldab finantsdokumentide ringluse ja tagab dokumentide alusel

majandustehingute kajastamise vastavates infosüsteemides;

2.4.4. tagab eelarveprotsessis osalejatele selged põhimõtted eelarve kasutamise kohta,

tagab juhtide töölauale ajakohased ülevaated eelarve kasutamisest.

2.4.5. kaks korda aastas teeb asutuse juhtkonnale ülevaate asutuse eelarve kasutamisest,

eelarve plaanidest kõrvalekallete peamistest põhjustest ning esitab ettepanekud

nende kõrvaldamiseks.

2.5. Kõikide eelarveprotsessis osalejate detailsed vastutused on toodud iga eelarveprotsessi

osa juures.

2.6. Juhendis reguleerimata küsimustes lähtutakse teistest eelarve planeerimist, kasutamist

ning aruandlust reguleerivatest õigusaktidest ja peadirektori juhistest.

3. Eelarve koostamine

3.1. RIA eelarve koostatakse tekkepõhiselt täiseurodes. Eelarvekuludega (kulud ja

investeeringud) kaasnev käibemaks kajastatakse RIA eelarvekuludest eraldi real ning selle

planeerimise eest vastutab finantsosakond.

3.2. RIA eelarve koostatakse tegevuspõhiselt teenuste lõikes.

3.3. RIA eelarve koostatakse ja tehtud kulusid jälgitakse eelarverakenduses VeeRa.

Finantsosakond tagab eelarvejuhtidele, kulujuhtidele ja välisprojektide juhtidele VeeRa

kasutajakonto ja -õiguste olemasolu ning vajadusel koolitused.

6

3.4. RIA eelarve koostamisel lähtutakse RIA vajadustest ja arengudokumentidest, RES

protsessi raames esitatud lisataotlustest, riigi eelarvestrateegias (edaspidi RES)

kehtestatud kululagedest, Rahandusministeeriumi (edaspidi RAM) ning Justiits- ja

Digiministeeriumi (edaspidi JDM) määratud aja- ja tegevuskavast ning õigusaktides

sätestatust.

3.5. RIA finantsjuht korraldab RIA eelarve koostamiseks ning muutmiseks asjakohase,

korrektse ja tähtaegse sisendi saamise eelarvejuhtidelt ning konsolideerib saadud sisendi

ühtseks RIA eelarveks.

3.6. RIA finantsjuht edastab eelarvejuhtidele ja juhtkonnale eelarve planeerimise ajalise raami

ja etappide tähtajad eelarve koostamiseks, täidetavad vormid ning juhised, mida eelarve

planeerimisel järgida.

3.7. Eelarvejuht koostab (vajadusel finantsjuhti ja teisi asjaosalisi kaasates) oma

vastutusvaldkonna vajadustest, RIA arengudokumentidest, RES protsessi raames esitatud

lisataotlustest, finantsjuhi suunistest, õigusaktidest ning eelarve ajakavast lähtuva

asjakohase ja korrektse eelarveplaani, milles kajastatakse kõik planeeritavad kulud.

3.8. Eelarvejuht määrab oma vastutusala piires olevale eelarvele kulujuhi(d) esitades vastava

info finantsjuhile.

3.9. Eelarvejuht tagab eelarve koostamiseks asjakohase, korrektse ja tähtaegse sisendi andmise

saades selleks vajadusel sisendi RIA teiste struktuuriüksuste juhtidelt ja kulujuhtidelt.

3.10. Eelarvejuht annab teiste struktuuriüksuste juhtidele tagasiside nende poolt antud sisendi

kajastumise kohta koostatavas eelarves.

3.11. Riigi infosüsteemide teenistuse eelarvejuht esitab oma vastutusvaldkonna tegevusi

hõlmava eelarveplaani kooskõlastamiseks peadirektori asetäitjale riigi infosüsteemi alal.

3.12. Küberturvalisuse keskuse eelarvejuht esitab oma vastutusvaldkonna tegevusi hõlmava

eelarveplaani kooskõlastamiseks peadirektori asetäitjale küberturvalisuse alal.

3.13. Peadirektorile otsealluv eelarvejuht esitab oma vastutusvaldkonna tegevusi hõlmava

eelarveplaani kooskõlastamiseks peadirektorile.

3.14. Eelarvejuht esitab peadirektori asetäitja või peadirektori poolt kooskõlastatud

eelarveplaani finantsjuhile eelarve ajakavas etteantud tähtajaks.

3.15. Finantsjuht vaatab eelarveplaanid läbi ja peab vajadusel esitatu muutmise osas

läbirääkimisi eelarveprotsessis osalejatega. Eelarve lõpliku jagunemise otsustab RIA

juhtkond lähtuvalt RIA prioriteetidest ja RIA-le määratud eelarve kululagedest

3.16. RIA juhtkonna poolt kooskõlastatud eelarveplaan salvestatakse eelarverakenduses VeeRa.

3.17. RIA juhtkonna poolt kooskõlastatud eelarve jaotuse alusel korrigeerib finantsanalüütik

RIA eelarvet kuluarvestuse infosüsteemis KAIS vastavalt RAM-ilt ja JDM-ilt saadud

tähtaegadele ja juhistele.

7

4. Eelarve muutmine

4.1. RIA piirmääraga eelarve muutmise algatab põhjendatud vajadusel peadirektor,

peadirektori asetäitja või eelarvejuht. Eelarvejuht esitab RIA eelarve muutmiseks

põhjendatud ettepanekud finantsjuhile, kes valmistab ette eelarvemuudatuse.

4.2. RIA eelarvet võib muuta kas ühe eelarvejuhi vastutada oleva eelarve arvestusobjektide

sisemise liigenduse muutmise või eelarvejuhtide vahelise eelarve muutmise teel.

4.3. RIA eelarve muutmisel ei või muutuda RIA eelarve kulude kogumaht, va piirmäärata

(tuludest sõltuvate) vahendite puhul võib suurenenud tulude arvelt suurendada vastavalt

ka kulude mahtu.

4.4. Finantsjuht vaatab eelarvejuhi muudatusettepaneku läbi, arutab ettepanekut kõikide

asjassepuutuvate osapooltega ja vajadusel täpsustab ettepanekuga seotud asjaolusid.

4.5. Riigieelarve seaduse muutmiseks ettepanekute tegemist korraldab finantsjuht lähtudes

JDM-i ja RAM-i juhistest ning määratud tähtaegadest.

4.6. Finantsjuht koondab eelarvejuhtidelt tulnud ettepanekud, tagab selgitused ja põhjendused

eelarve muutmiseks, esitab eelarve muutmise taotluse JDM-i ning edastab eelarve

muudatuste info finantsanalüütikule, kes sisestab eelarve muudatused KAIS-i.

4.7. Finantsjuht sisestab kooskõlastatud eelarve jaotuse muudatused eelarve plaani

eelarverakenduses VeeRa.

4.8. Välistoetuse eelarve muutumisel peab välisprojekti juht teavitama finantsspetsialisti juhul

kui projekti tegevuste elluviimiseks peab taotlema täiendavat sildfinantseerimist.

5. Eelarve kasutamine

5.1. RIA eelarve kasutamisel lähtutakse juhendist, JDM-i valitsemisala raamatupidamise sise-

eeskirjast ning teistest asjakohastest õigusaktidest.

5.2. RIA ostuarvete haldamine toimub e-arvete keskkonnas (edaspidi eAK). Teenistuja

puhkust ja lähetust puudutavate kuludokumentide, majanduskulude aruannete ning varade

haldus toimub riigitöötaja iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP). Eespool nimetamata

kuludokumentide haldus toimub dokumendi-haldussüsteemis (edaspidi DHS), kui RIA

sisestest õigusaktidest ei tulene teisiti.

5.3. Finantsosakond tagab eelarvejuhtidele ja kulujuhtidele e-AK kasutajakonto ning -õiguste

olemasolu ning vajadusel koolitused.

5.4. Kuludokumentide menetlemine toimub vastavalt kuludokumendi liigile kas eAK-s või

RTIP-i lähetus- või majanduskulude moodulis. Eelarvejuhi kooskõlastust vastavas

keskkonnas käsitletakse kuludokumendi kinnitamisena juhendi tähenduses.

5.5. eAK-s kuludokumendi menetlemisel tehtavad toimingud:

5.5.1. Kulujuht

5.5.1.1. märgib, millise tegevuse või eelarvereaga arve on seotud, vajadusel lisab

lepingu või hanke viitenumbri, lähetuskorralduse, koolitustaotluse või

8

garantiikirja olemasolul vastava viite, projekti või toetuse tunnuse ning

ürituse või koolitusega seotud dokumendi puhul seotud osakonna ja

töötajad;

5.5.1.2. kinnitab, et dokument kajastab majandustehingut õigesti ja dokumendil

kajastatud kogused, sh arendustööde tunnid, hinnad jm tingimused vastavad

sõlmitud lepingutele, fikseeritud ja teostatud töötundidele ning tellimustele;

5.5.1.3. tagab, et arve on koostatud pärast üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist ning tehingu majanduslik sisu on üleandmise-vastuvõtmise

aktiga identne;

5.5.1.4. tagab, et tööd on vastu võtnud volitatud või selleks õigustatud isik;

5.5.1.5. kinnitab, et majandustehing on seaduspärane ja vajalik ning tehingu

sõlmimisel on lähtutud efektiivsuse ja säästlikkuse põhimõttest.

5.5.2. Eelarvejuht lähtub dokumendi kinnitamisel punktidest 5.5.1.1.-5.5.1.5 ning lisaks

kinnitab, et majandustehing on kooskõlas talle volitatud eelarvega, selle

kasutamise ja jälgimise põhimõtetega. Kui eelarvejuht on mh ka kulujuhi rollis,

siis peab dokumendi kinnitama ka talle vahetu juht.

5.5.3. Välisprojekti juhile kehtivad eelarvejuhi kohustused ning lisaks kinnitab

välisprojekti juht, et tehing on kooskõlas rahastaja poolt seatud tingimuste, sh

abikõlblikkuse tingimustega ja õigusaktidega. Kui välisprojekti juht on mh ka

kulujuhi rollis, siis peab dokumendi kinnitama ka talle vahetu juht. RIA

välisprojektid ja välisprojektijuhid salvestatakse RIA siseveebis alamlehel

„Eelarve, arved ja varad“.

5.5.4. Juhul, kui kuludokumendil kajastuvad mitme eelarvejuhi või kulujuhi vastutusel

olevad kulud, siis kinnitab kuludokumendi igaüks oma vastutusala osas.

5.5.5. Finantsjuht kinnitab, et majandustehing on kooskõlas vastava üksuse eelarvega,

selle kasutamise ja jälgimise põhimõtetega ning tagab finantsarvestuseks ja –

aruandluseks vajaliku konteeringu ja veendub, et dokument on kinnitatud selleks

õigust omavate isikute poolt.

5.5.6. RTK kajastab kuludokumendi SAP-is, veendub arvele kantud andmete õigsuses,

vajadusel periodiseerib ja seob varasemalt tehtud ettemaksega ning lisab

dokumendi kooskõlastusse/kinnitusse SAP-i raamatupidamiskirje numbri (kui

see ei teki andmevahetuse käigus automaatselt) ning teeb väljamakse.

5.6. Eelarve kasutamises tagatakse neljasilmapõhimõte, st igat kuludokumenti kinnitavad

lisaks finantsosakonna liikmetele veel vähemalt kaks teenistujat. Sellest tulenevalt on iga

kulukoha eest vastutajaks eelarvejuht, kes peab määrama kulujuhi.

5.7. Juhul kui üks ja sama teenistuja on eelarveprotsessis samaaegselt mitmes rollis, siis

kinnitab kuludokumendi lisaks teenistujale ka tema vahetu juht, nt

5.7.1. kui eelarvejuht on ühtlasi ka välisprojekti juht ja kulujuhti ei ole võimalik

(mõistlik) määrata, siis kinnitab kuludokumendi peadirektori asetäitja või

peadirektor;

9

5.7.2. kui eelarvejuht on ajutiselt ka kulujuht või vastupidi (nt puhkuse või muu

eemalviibimise asendamisel), siis kinnitab kuludokumendi peadirektori asetäitja

või peadirektor.

5.8. Eelarveplaanis mittekajastuva kulu tegemine kooskõlastatakse enne RIA-le kohustusi

loovate kokkulepete sõlmimist eelarvejuhiga. Eelarvejuhil on õigus keelduda eelarves

mittekajastuva ning eelnevalt kooskõlastamata kulu tegemisest.

5.9. Eelarves kajastatud kulu muutumisest tuleb kulujuhil viivitamatult teavitada eelarvejuhti.

Eelarvejuhil on õigus keelduda planeeritust suurema või RIA vajadustele mittevastava

kulu tegemisest.

5.10. Planeeritud ülesannete ja tegevuste oluline muutus ning sellest tulenevad muutused

eelarve kasutamises tuleb kulujuhil kooskõlastada eelarvejuhiga. Muudatustest, millega

kaasneb vajadus muuta eelarvemahtu osakondade eelarvete vahel, teavitab eelarvejuht

finantsjuhti. Finants lahendab küsimuse koos eelarvejuhtidega, kelle vastutusalasse

kuuluva eelarvega muudatus on seotud vastavalt punktis 4 toodule.

5.11. Krediitkaarte on lubatud kasutada RIA põhitegevusega seotud kulutuste eest tasumiseks

sel juhul, kui puudub võimalus tasuda tavapärase ostuarvega, näiteks domeenide, tarkvara

litsentside, sertifikaatide ja IKT tööriistade, seadmete ja tarvikute soetamiseks.

Krediitkaardiga ei ole lubatud tasuda lähetuskulude ega ka parkimise eest. Krediitkaardi

kasutaja esitab krediitkaardiga maksmise korral hiljemalt järgneva kuu 5. tööpäevaks

RTIP’is majanduskulude aruande.

6. Eelarve kasutamise arvestus ja aruandlus

6.1. RIA eelarve kasutamine ning arvestuse pidamine toimub tekkepõhiselt.

6.2. Kõik RIA eelarvest tehtud kulutused eristatakse finantsarvestuses arvestusobjektidega.

6.3. RIA eelarve kasutamise üle arvestuse pidamiseks saadakse andmed VeeRa-st, millel on

liidestus aruandluskeskkonnaga SAP BO.

6.4. RIA eelarve täitmist jälgib finantsosakond. Finantsjuht annab vajadusel juhtkonnale

ülevaate RIA eelarve täitmisest ning prognoosist jooksva aasta lõpuni.

6.5. RIA eelarve täitmise eest vastutavad eelarvejuhid, kes jälgivad ja kontrollivad oma

vastutusala tegevusteks eraldatud rahaliste vahendite sihipärast kasutamist, kohustuste

võtmist üksnes eelarvevahendite piires ning eelarve prognoosi aasta lõpuni

eelarverakenduses VeeRa.

6.6. RIA eelarve täitmise ja juhtkonna poolt kooskõlastatud eelarveplaani erinevustest,

sealhulgas tulevikus tekkida võivatest olulistest erinevustest, teavitab eelarvejuht

erinevuste ilmnemisel koheselt finantsjuhti ning esitab sellekohase selgituse ning

vajadusel ettepaneku eelarve muutmiseks, eelarve suurendamise ettepaneku korral ka

muudatuse katteallika vastavalt punktis 4 toodule.

6.7. Eelarvejuhile on tagatud ülevaade tema vastutusalas oleva eelarve täitmise seisust ning

eelarve prognoosist eelarverakenduse VeeRa kaudu.

10

6.8. Uue välisprojekti lisandumisel esitab välisprojekti juht finantsspetsialistile toetuslepingu

või rahastusotsuse, vabas vormis eelarve majandusliku sisu tasandil (vajadusel aastate

lõikes), sildfinantseerimise vajadused ja info omafinantseeringu kattealikkate kohta.

Finantsspetsialist korraldab välisprojekti juhilt saadud info alusel välisprojekti tunnuse

(grandi koodi) ja vajadusel sildfinantseerimise vahendite taotlemise ja avamise SAP-is.

6.9. Eelarvejuht võib jooksval eelarveaastal esitada finantsjuhile lisataotluse täiendavate

vahendite eraldamiseks:

6.9.1. ettenägematute kulude katmiseks Vabariigi Valitsuse reservist;

6.9.2. välisprojektide omafinantseerimiseks.

Finantsjuht esitab lisataotluse täiendavate vahendite eraldamiseks JDM-i.

6.10. Eelarveaasta lõpus kasutamata jäänud vahendid tuuakse üle uude aastasse kooskõlas

riigieelarve seadusega. Ületoodud vahendeid käsitletakse uue eelarveaasta vahenditena

ning nende kasutamise otsustab RIA juhtkond eelarvejuhtide ja finantsjuhi sisendi alusel

jooksvalt.

Lisa 1

Riigi Infosüsteemi Ameti

eelarvejuhendi juurde

Kulude tegemise erireeglid

1. Arvutitöökohaga seotud riistvara eelarvejuht on tehnoloogiaosakonna juhataja, kulujuht arvutitöökoha tiimijuht. Arvutid, monitorid, kõrvaklapid, telefonid, televiisorid jm tööks vajalikud tarvikud ja lisavahendid tellib ATK tiimijuht.

Info RIA arvutitöökoha standardvarustuse kohta asub Confluence’is: IT-profiilid - IT-abi KKK - Siseveeb Kui tekib vajadus RIA standardvarustusest erineva riistvara soetamiseks, siis erivahendit

osta sooviv osakonnajuhataja esitab juhtkonnaliikmele taotluse, tuues välja põhjendused, miks tavapärasest erinev riistvara on vajalik ning teeb ettepaneku eelarvevahendite osas.

Juhtkonna kooskõlastuse saanud taotlus ja eelarve ettepanek edastatakse arvutitöökoha

tiimijuhile, kes tellib riistvara ning lisab arve kooskõlastamisel kommentaari eelarvevahendite kohta. Juhtkonna nõusolekuta ei ole lubatud RIA standardvarustusest erinevat riistvara soetada.

2. Meenete ja RIA brändinguga seotud esemete (logod, trükised jm turundusmaterjalid)

eelarvejuht on kommunikatsiooniosakonna juhataja. Kingitused koostööpartneritele või külalistele peavad olema eelnevalt kooskõlastatud kommunikatsiooniosakonna juhatajaga. Kommunikatsiooniosakond kooskõlastab vajadusel meenete soetused juhtkonnaga. See hõlmab endas mh RIA logo või alambrändiga (nt CERT-EE, X-tee jms) toodete tellimist (t-särgid, pusad jms). Kooskõlastamiskohustus kehtib ka välisprojektidest rahastatavate meenete ja RIA brändinguga seotud esemete puhul.

3. RIA üritusi (RIA aastapäev, RIA suvepäevad, RIA jõulupidu, RIA juhtkonna korraldatud

infopäevad) korraldab kommunikatsiooniosakond, eelarvejuht on kommunikatsiooniosakonna juhataja. Eelarveplaanis kajastamata ürituste eelarve kooskõlastab kommunikatsiooniosakonna juhataja juhtkonnaga.

4. RIA’st välja suunatud kampaaniad, üritused või pressisuhtluse korraldab

kommunikatsiooniosakond, eelarvejuht on kommunikatsiooniosakonna juhataja. Ürituse sisu telliv osakond annab sisu, vormi eest vastutab kommunikatsiooniosakond. Erisusteks on välisprojektide raames korraldatavad üritused (nt CyberMeetUpid ja Cyberneti tegevused).

5. Osakondade motivatsiooniürituste eelarvejuht on personaliosakonna juhataja. Kord

aastas on lubatud korraldada osakonna motivatsiooniüritus kasutades RIA koolituste eelarvet. Osakondade motivatsiooniüritused peab eelnevalt kooskõlastama personaliosakonnaga. Motivatsiooniüritusteks on koolituste eelarves arvestatud igale osakonnale aastas 100 eurot (koos km-ga) osaleja kohta.