Otsus

Luunja Vallavolikogu 30.06.2022 otsus nr 32 LISA 1

Lohkva külas Põltsamaa (43201:001:1161) maaüksuse lõunaosa ja lähiala detailplaneeringu

lähtetingimused, planeeringuala piir ja suurus

1. Detailplaneeringu lähtetingimuste kehtivus

Lähtetingimuste kehtivus on 18 kuud. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud planeeringu koostamise korraldajale esitatud detailplaneeringut kooskõlastamise korraldamiseks, on planeeringu koostamise korraldajal õigus lähtetingimusi muuta ja ajakohastada.

2. Detailplaneeringust huvitatud isik

Planeeringust huvitatud isik on Romet Puhk.

3. Planeeringuala piir ja suurus

Planeeringuala hõlmab Luunja vallas Lohkva külas Põltsamaa katastriüksuse (katastritunnus 43201:001:1161) lõunaosa suurusega ligikaudu 2 ha ning lähialana külgnevaid teid (Kaalukoja tee, Tartu- Räpina-Värska tee). Planeeringuala suurus kokku on ligikaudu 2,13 ha. Vajadusel on lubatud planeeringuala laiendada juurdepääsutee planeerimiseks.

Joonis 1. Lohkva külas Põltsamaa (43201:001:1161) maaüksuse lõunaosa detailplaneeringu ala piir ja suurus. Planeeringuala markeeritud punase joonega.

4. Planeeringu eesmärk

Planeeringu eesmärk on kaaluda planeeringualale võimalusi ärimaa kruntide moodustamiseks ja ehitusõiguse seadmiseks ärihoonetele.

Luunja Vallavolikogu 30.06.2022 otsus nr 32 LISA 1

5. Detailplaneeringu koostamise õigus

Planeering tuleb koostada geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isiku poolt või isiku poolt, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse.

6. Andmed planeeringuala kohta

Planeeringuala on valdavalt põllumaa. Planeeringualasse on haaratud ka külgnev kohalik Kaalukoja tee ja väikeses ulatuses riigitee Tartu-Räpina-Värska. Juurdepääs Põltsamaa katastriüksusele on tagatud Kaalukoja teelt. Planeeringule ulatuvad olulisemad seadusjärgsed kitsendused:

1) kinnismälestis ja selle kaitsevöönd; 2) riigi tee kaitsevöönd; 3) elektriõhuliini ja elektripaigaldise kaitsevööndid.

7. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

1) Luunja valla üldplaneering, 2008; 2) Tartumaa maakonnaplaneering 2030+, 2019; 3) koostamisel olev Raiduri maaüksuse detailplaneering, eesmärk: ärikrundid (algatatud 27.02.2008).

8. Uuringute vajadus

8.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada MKM määrusele 14.04.2016 nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Juhul kui planeeringualal asub maaparandussüsteem, tuleb planeeringu aluseks olevale geodeetilisele alusplaanile kanda olemasoleva maaparandussüsteemi elemendid. Maaparandussüsteemi teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti poole. Detailplaneering koostada kuni kaks aastat vanale alusplaanile, mis on kooskõlastatud võrguvaldajate ja vajadusel Põllumajandus- ja Toiduameti poolt ning registreeritud Luunja Geoarhiivis https://geoarhiiv.luunja.ee/.

8.2. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused vastavalt kultuuriministri määrusele 24.04.2019 nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“.

8.3. Täiendavate uuringute vajadus võib selguda detailplaneeringu protsessi käigus.

9. Nõuded planeeringule

9.1. Alusandmed 9.1.1. Esitada planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja suurus). 9.1.2. Esitada olemasoleva olukorra iseloomustus: esitada kinnistute piirid, aadressid ja

maakasutuse sihtotstarbed (sh vähemalt 40 m ulatuses väljapool planeeringuala); õiguslikul alusel püstitatud hooned; seadusjärgsed kitsendused ja nende ulatus, senised kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta ning kitsendust põhjustavad objektid; planeeritavale maa-alale jäävate teede nimed; olemasolevad tehnovõrgud, hooned, olemasolevad üksikud puud, mets kõlvikuna, olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

9.1.3. Esitada planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument) ja planeeringu koostamise korraldaja.

9.1.4. Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi

Luunja Vallavolikogu 30.06.2022 otsus nr 32 LISA 1

kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

9.1.5. Esitada andmed kasutatud uuringute ja analüüside kohta, milliseid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud.

9.2. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

9.2.1. Esitada planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus liigilt üldisemale planeeringule.

9.2.2. Esitada valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused seletuskirjas eraldi peatükis.

9.3. Planeeringuala kruntideks jaotamine

Tagada kruntimisel maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt.

9.4. Krundi hoonestusala määramine

Määrata krundi osa, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Määrata vajadusel kohustuslik ehitusjoon, kus peab asuma põhihoone põhimaht.

9.5. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigus esitada põhijoonisel tabeli kujul: lubatud krundi kasutamise sihtotstarve: laohoonete alune (lubatud kinnine ladustamine, lahtiste laoplatside rajamine on keelatud) ja neid ehitisi teenindav maa (kuni 25% krundist), kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, büroo- või muu äriotstarbelise ehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa (vähemalt 75%). Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala on lubatud kuni 35% krundi pindalast arvestusega, et oleks tagatud piisavalt krundisisest ehitisi teenindavat maad sõidukite manööverduseks ja parkimiseks vastavalt krundi sihtotstarbele ja hoone kasutusotstarbele. Hoonete suurim lubatud kõrgus: 12 m, planeeringuga tuleb määrata hoone suhteline- ja absoluutkõrgus. Hoonete suurim lubatud arv krundil on kolm.

9.6. Liikluskorralduse põhimõtted

Planeeringulahendus peab tuginema erinevate liikumisviiside analüüsile, mis sisaldab liikluse tekke väljaselgitamist ning selle mõju olemasolevale tänavavõrgule. Liikluskorralduse põhimõtted maantee kaitsevööndis lahendada koostöös Transpordiametiga.

9.6.1. Teede maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus esitada vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 843:2016 lähtetasemel „Hea“ koos jalakäijatele kavandatud teedega, lumevaalutamise alade ära näitamisega, sadevee ärajuhtimise lahendusega, ohutute teeületuskohtadega, tänavavalgustusega.

9.6.2. Planeeringualale tuleb tagada juurdepääs avalikult teelt. 9.6.3. Riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska ja kohaliku tee Kaalukoja äärde tuleb planeerida

3 m laiuse jalgratta- ja jalgtee paiknemine tee maal. 9.6.4. Läbi planeeringuala tuleb tagada juurdepääsutee Raiduri maaüksustele. 9.6.5. Juurdepääsude ja platside planeerimisel arvestada raskeliiklusest tulenevate

erinõuetega, esitada sõidukite liiklusskeem arvestades kaubaveoga seonduva liiklusega.

9.6.6. Kui sõidukite juurdepääs maanteelt planeeritakse mööda Kaalukoja teed tuleb ette näha vajalikus ulatuses Kaalukoja tee ümberehitamine kohaliku jaotustänavana

Luunja Vallavolikogu 30.06.2022 otsus nr 32 LISA 1

asfaltkattega sõidutee laiusega 7 m ja arvestades raskeliiklusest tulenevate erinõuetega. Raskeliiklusel lubada pöördeid vaid riigi tee suunas.

9.6.7. Esitada krundile pääsu asukohad jalakäijatele ja sõidukitele, lubatavad pöörded tänavalt.

9.6.8. Planeeringus käsitleda ristumiskohtade nähtavuskolmnurka ja vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet.

9.6.9. Planeerida vajadusel liikluse rahustamise meetodite rakendamine. 9.6.10. Kõik teed planeerida asfaltkattega (kõnniteel lubatud ka tänavakivi). 9.6.11. Üldjuhul määratakse teed avalikku kasutusse.

9.7. Kujad

Kujad lahendada vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile.

9.8. Hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Selleks kaasata soovitavalt planeeringu koostamisse arhitekt.

9.8.1. Hoonete lubatud korruselisus: kuni kaks. 9.8.2. Lubatud on looduslikud viimistlusmaterjalid, imiteerivad viimistlusmaterjalid on üldjuhul

keelatud. 9.8.3. Katusekalle, harja suund ja materjal ning hoone ± 0.00 sidumine määrata planeeringuga

arvestades ümbritsevat keskkonda ja linnaehituslikke seoste analüüsi. 9.8.4. Ärihoone krunti või maa-ala piiretega üldjuhul piirate ei ole lubatud, välja arvatud

majandushoovi jms krundi majandussuunitlusega osad.

9.9. Haljastus ja heakord, vertikaalplaneerimine 9.9.1. Olemasoleva Kaalukoja tee äärse väikeelamu ala ja ärikruntide vahele tuleb ette näha

kõrghaljastusega puhverala. Kaitsehaljastuse rajamine on vajalik ladustamis- ja äritegevusega kaasnevate ning visuaalsete häiringute leevendamiseks.

9.9.2. Määrata krundi haljastatavad osad: planeerida haljasala min. 20% krundi pindalast, sh kõrghaljastus vähemalt 10% krundi pindalast.

9.9.3. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademete vee ärajuhtimine jt), kindlustades sademevee mittevalgumise kõrvalkinnistutele.

9.10. Tehnovõrgud

Planeeringuga anda planeeritud tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus:

1) Lahendada ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning sademeveekanalisatsioon AS Tartu Veevärk võrkudest.

2) Lahendada elektrivarustus. 3) Lahendada tuletõrje veevarustus. 4) Lahendada sidevarustus. 5) Lahendada tänavavalgustus. 6) Lahendada soojavarustus. 7) Anda nõuded päikesepaneelide kasutamisele krundil või hoonel.

9.11. Keskkonnatingimused

9.11.1. Lahendada jäätmekäitluse korraldamine. 9.11.2. Määrata müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Luunja Vallavolikogu 30.06.2022 otsus nr 32 LISA 1

9.11.3. Tagada tuleb kontaktvööndis asuvatele elamualadele (ka ÜP kohastele) nõutud

keskkonnatingimused (müratase, pinnase, põhjavee ja õhu kvaliteet jms). 9.11.4. Parkla sademevete puhastamiseks tuleb kanalisatsiooniteenust pakkuva AS-i Tartu

Veevärk nõudmisel paigaldada õli- ja/või liivapüüdur. 9.11.5. Vastavalt PlanS § 124 lg 8 tuleb kinnismälestise kaitsevööndis detailplaneeringu

koostamisel arvestada Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi.

9.11.6. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, kui hoonete edasise ekspluatatsiooni käigus.

9.11.7. Kuna kõvakattega alade osakaal on eeldatavalt suur, tuleb maksimaalses võimalikus ulatuses kavandada väikese äravooluteguriga pinnakatteid (nt parkimiskohtade ala lahendada murukivi või sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil).

9.11.8. Asfaldiga kaetavat pinda kavandada minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket.

9.12. Servituutide seadmine, avalik kasutus, sundvaldus

9.12.1. Planeeritavad teed ja liiklusmaad määrata avalikku kasutusse ja võõrandatavaks vallale

(olukorras, kus planeeringust Huvitatud isik on maa omanik). 9.12.2. Määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. 9.12.3. Määrata vajadusel avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või

sundvalduse seadmise vajadus.

9.13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 809-1:2002. 9.14. Planeeringu elluviimine

9.14.1. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne planeeringu koostamise korraldajale

kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks/ ümberehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.

9.14.2. Detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademeveekanalisatsioon või sademeveekraavid ja –truubid, ühisveevärk ja - kanalisatsioon) väljaehitamise või ümberehitamise tagab ja vastavad kulud kannab planeeringust huvitatud isik.

9.14.3. Huvitatud isik tagab teehoiu ja kuni tee üleandmiseni valla omandisse. 9.14.4. Vald ei väljasta ehituslubasid detailplaneeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne

detailplaneeringu kohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud:

9.14.4.1. tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu-, küttegaasi- ja elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist;

9.14.4.2. avalikuks kasutamiseks määratud teede, sh kõnniteede ja jalgratta- ja jalgteede väljaehitamist vastavalt tee ehitusprojektile, vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist ja avalikult kasutatavate rajatiste ja kinnistute (transpordimaad) vallale võõrandamist olukorras, kus Huvitatud isik on nimetatud avalikult kasutavate rajatiste ja kinnistute omanik.

Luunja Vallavolikogu 30.06.2022 otsus nr 32 LISA 1

9.15. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised

1) situatsiooni skeem, M 1:5000*; 2) olemasolev olukord M 1:500 või 1:1000; 3) planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja ehituslike seoste joonis, M 1: 2000*; 4) põhijoonis M 1: 500 või 1:1000; 5) tehnovõrkude planeering M 1: 500 või 1: 1000; 6) planeeritud maakasutus ja kitsendused M 1: 500 või 1:1000. *Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.

9.16. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel

9.16.1. Detailplaneering kooskõlastatakse valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

9.16.2. Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, õiguslikul alusel maakasutajad, elanikud, naabrid ja teised huvitatud isikud ning teeb koostööd (sh kannab vastavad kulud) maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega.

9.16.3. Planeeringu tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud, millisel joonisel/leheküljel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, kehtivusaeg, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastused esitatakse planeeringu lisades.

9.17. Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine

Detailplaneering vormistada soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013” alusel. Detailplaneeringu vallale esitamine:

9.17.1. DP eelnõu planeeringu koostöö ja kooskõlastamise korraldamiseks esitatakse vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). Detailplaneering esitatakse digitaalselt allkirjastatult vastutava planeerija poolt.

9.17.2. DP eelnõu esitatakse planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). Detailplaneering esitatakse digitaalselt allkirjastatult vastutava planeerija poolt.

9.17.3. Vajadusel esitatakse DP eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja avalikustamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (üks (1) eksemplar) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*). Detailplaneering esitatakse digitaalselt allkirjastatult vastutava planeerija poolt.

9.17.4. DP ja selle lisad esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg*, digitaalsed originaaldokumentidest lisad digitaalselt, paberkandjal lisad skännitult). Planeering allkirjastatakse digitaalselt.

9.17.5. Lisaks esitatakse planeering selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusega nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele vastavalt. Detailplaneeringu digitaalsed kihid esitatakse Maa-ameti poolt kontrollitult.

9.17.6. Planeerija ülesanne on andmete üleandmine ja kandmine planeeringute andmekogusse "PLANK" vastavalt Planeeringute andmekogu põhimäärusele (määruste jõustumise ajaks on, kooskõlas PlanS § 41, kavandatud 01.11.2022).

* koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000.

10. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava

Luunja Vallavolikogu 30.06.2022 otsus nr 32 LISA 1

1) Detailplaneeringu algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu; 2) uuringute koostamine: neli kuni kuus kuud; 3) planeeringulahenduse koostamine: kolm kuud; 4) planeeringu kooskõlastamine ja arvamuste küsimine: kolm kuud; 5) planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu; 6) planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni neli kuud; 7) planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Luunja Vallavalitsus

[email protected]

Puiestee tn 14

62222, Tartu maakond, Luunja vald,

Luunja alevik

Teie 13.07.2022 nr 7-2/1402

Meie 10.08.2022 nr 7.2-2/22/15711-2

Seisukohtade väljastamine Põltsamaa

maaüksuse lõunaosa ja lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Luunja valla Lohkva küla Põltsamaa maaüksuse lõunaosa ja lähiala

detailplaneeringu (katastritunnus 43201:001:1161, edaspidi planeering) algatamisest (Luunja

Vallavolikogu 30.06.2022 otsus nr 32).

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringualale ärimaa kruntide moodustamiseks

ja ehitusõiguse seadmiseks ärihoonetele.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 45 Tartu-Räpina-Värska (edaspidi riigitee) km 3,87-4,1.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 8196 sõidukit.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs kavandada Kaalukoja teelt (kohalik tee nr 4320072), täiendavaid ristumiskohti

riigiteelt mitte planeerida. Kaalukoja tee ristumiskoht kavandada väljapoole riigitee

kaitsevööndit.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida

lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus

kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon.

5. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja projektide lahendustega.

2 (3)

6. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhendi „Ristmike vahekauguse ja

nähtavusala määramine“ kohased riigitee ristmiku nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada

läbilaskearvutused.

11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise

esitamist.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,

parkla jms.

14. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda meie käest nõuded projekti koostamiseks.

17. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: Lisa_1_VV_otsus_30062022_nr_32

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]