Taotlus

RIIGIVARA KASUTAMISEKS ANDMISE ja ISIKLIKU

KASUTUSÕIGUSE SEADMISE TAOTLUS

Kuupäev 4-2/2024/12-1 29.02.2024

TAOTLEJA

ANDMED

Nimi: Räpina Vald

Registrikood:75025503

Aadress: Kooli tn 1, Räpina linn, 64504

E-posti aadress: [email protected]

Volitatud esindaja nimi ja kontaktid, kes jääb seotuks riigivara

kasutuslepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga: Riho Luht,

[email protected], tel 525 6191

RIIGITEE

ANDMED

(Info Maa-ameti

kaardirakendusest)

Number ja nimetus: 18292 Räpina-Aravu

Asukoht: Põlva maakond, Räpina vald

Kinnistu number: 10537750

Katastritunnus: 70501:002:0253

Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV 4343

KASUTUSÕIGUSE

ALA SUURUS JA

ASUKOHT

Välja tuua eraldi jalgratta- ja jalgtee osa ning valgustus vastavalt IKÕ

seadmise plaanil toodud infole

18292 Räpina- Aravu tee kasutusala:

1. km 0,02 - 0,09 402m 2 Jalgratta- ja jalgtee

PARI ID: 13639

https://pari.kataster.ee/magic-link/ca0e2b06-ff32-48d6-aa43-

4c10e41c8ad3

2. km 0,10 - 0,19 364m 2 Jalgratta- ja jalgtee

PARI ID: 13638

https://pari.kataster.ee/magic-link/6c865a2b-216b-4587-9152-

2ff88f3a24aa

3. km 0,20 - 0,94 3774m 2 Jalgratta- ja jalgtee

PARI ID: 13637

https://pari.kataster.ee/magic-link/3033dcc0-cec4-44c5-ab41-

cd94c6d0756b

KERGLIIKLUSTEE

PROJEKT

Nimetus ja number: Meeksi maantee kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

nr P22-003

Tellija: Räpina Vallavalitsus

Projekteerija, koostamise aeg: Infrada OÜ, 2022

Maanteeameti kooskõlastus: 09.01.2023, Registreerimise number: 7.1-2/22/1392-8

KERGLIIKLUSTEE

(jalgratta- ja jalgtee,

jalgtee, jalgrattatee)

Asukoha valiku põhjendus, vajalikkus, eesmärk: Jalakäijate liikumine

Pikkus kokku ning milliseid olulisi objekte/punkte ühendab: 927 m ja

ühendab

Meeksi maantee ettevõtlusala Räpina linna keskusalaga

Rahastamise meede (dokumendi nr ja kuupäev). Kes/mis asutus finantseerib

ehitust ja kui lõikude kaupa, siis milline, kelle poolt. Kas rahastamise otsus

on juba olemas ning kas avaldus on esitatud:

Räpina Vallavalitsus taotleb kergliiklustee rajamiseks toetust Riigihalduse

ministri 07.02.2022. a määrus nr 5 meetme “Kohaliku omavalitsuse

investeeringud jalgratta- või jalgteedesse (SF)“ 2024. a taotlusvoorust.

Vahendusautus on Riigi Tugiteenuste Keskus, riigi esindaja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Kergliiklustee rajamiseks riigi omandis olevale

maale peab riigivara valitseja või volitatud asutus olema oma otsusega

andnud enne toetustaotluse esitamise tähtpäeva (s.o 22.03.2024) selleks

vajaliku suurusega maaüksuse toetuse taotleja kasutusse ning vastavalt

riigivaraseaduses sätestatule sõlminud notariaalse kasutuslepingu tähtajatult

või kuni rajatise amortiseerumiseni. Sõlmitud leping peab sisaldama ka

kokkulepet kergliiklustee edasise hoolduse kohta.

Kas antud kergliiklusteest on mingi osa juba ehitatud/ehitamisel:

Väljaehitatud lõigud on kirjeldatud riigitee km suhtes: Ei

Ehituse realiseerimise aeg: (Kui ehitatakse lõikude kaupa, siis on kirjeldatud

milline lõik mis aja jooksul ja paiknemine riigitee km suhtes): 21.09.2026

TAOTLUSE LISAD/

JOONISED

1. Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan

2. Maanteeameti kooskõlastus/-ed projektile (nõutav)

3. Projekti seletuskiri ja asukoha plaan

4. Rahastamise tõestatud meede dokumendina (kui on olemas)

5. Varasem kirjavahetus, kui see on oluline käesoleva taotluse lisana

MEEKSI MNT KERGLIIKLUSTEE EHITAMISE

PÕHIPROJEKT

SELETUSKIRI

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 2 / 13

SISUKORD

1 ÜLDOSA .......................................................................................................................................3

1.1 Ehitusprojekti sisu...............................................................................................................................................................3

1.2 Lähtealused .............................................................................................................................................................................3

2 OLEMASOLEV OLUKORD...........................................................................................................3

2.1 Ehitusgeoloogilised tingimused ...................................................................................................................................3

2.2 Muinsuskaitselased kitsendused .................................................................................................................................5

3 PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................................5

3.1 Üldandmed ..............................................................................................................................................................................5

3.2 Plaanilahendus ......................................................................................................................................................................5

3.3 Vertikaalplaneering ............................................................................................................................................................6

3.4 Muldkeha ..................................................................................................................................................................................6

3.5 Katend ........................................................................................................................................................................................6

3.6 Nõuded tee-ehitusmaterjalidele ja katendi ehitus .............................................................................................7

3.6.1 Asfaltbetoon ............................................................................................................................................................ 7

3.6.2 Killustikalus ............................................................................................................................................................. 8

3.6.3 Betoonkivi (sillutiskivi)....................................................................................................................................... 9

3.6.4 Dreenkiht.................................................................................................................................................................. 9

3.6.5 Täitepiinas ............................................................................................................................................................... 9

3.6.6 Sõidutee tugipeenar.............................................................................................................................................. 9

3.6.7 Äärekivid .................................................................................................................................................................. 9

3.7 Veeviimarid .............................................................................................................................................................................9

3.8 Konstruktsioonid .............................................................................................................................................................. 10

3.9 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ..................................................................................................................... 10

3.10 Tehnovõrgud ....................................................................................................................................................................... 11

3.11 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd ....................................................................................................... 11

3.11.1 Keskkonnakaitse................................................................................................................................................. 11

3.11.2 Haljastus ja maastikukujundus...................................................................................................................... 11

3.12 Tööde teostamine ............................................................................................................................................................. 12

3.12.1 Ettevalmistustööd .............................................................................................................................................. 12

3.12.2 Ehitusaegne liikluskorraldus ......................................................................................................................... 13

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 3 / 13

1 ÜLDOSA

1.1 Ehitusprojekti sisu

Käesolev tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis on koostatud Räpina Vallavalitsuse tellimusel

ning sisaldab riigitee 18292 Räpina-Aravu tee (Meeksi mnt) äärde kergliiklustee ehitamise

projektdokumentatsiooni. Käesolev ehitusprojekt ei sisalda muid eriosi.

1.2 Lähtealused

Projektlahenduse koostamisel on kasutatud järgmisi ehitusuuringuid:

▪ Infrada OÜ topo-geodeetiline uurimistöö (töö nr G21-016);

▪ REIB OÜ ehitusgeoloogiline uurimistöö (töö nr GE-3271).

Lisaks eespool toodud ehitusuuringutele on projektlahenduse koostamisel arvestatud järgnevaga:

▪ tellija esitatud tehniline kirjeldus;

▪ projekteerimistingimused (Räpina Vallavalitsuse 09.02.2022 korraldus nr 2-3/105);

▪ tehnovõrkude valdajata väljastatud tehnilised tingimused;

▪ hangitud kooskõlastuste tingimused.

2 OLEMASOLEV OLUKORD

Projekteeritav kergliiklustee asub Põlva maakonnas, Räpina linnas ning kulgeb paralleelselt

riigiteega 18292 Räpina-Aravu tee lõigus km 0.00 – 1.00. Teelõik algab Võõpsu maanteelt ning

kulgeb põhja suunas kuni linna piirini. Tee ääres on enamasti elamumaa sihtotstarbega krundid,

paljud neist hoonestatud. Teel puudub kergliiklustee, mistõttu jalakäijad kasutavad liiklemiseks tee

serva. Teeregistri andmete kohaselt on riigiteel 18292 Räpina-Aravu 1972. aastal ehitatud

mustkate. Kattele on korduvalt tehtud pindamine.

Riigiteel on teadaolevalt mustsegust kate, mis on kohati amortiseerunud ja vajunud. Katte kalded

on ebaühtlased, paljudes lõikudes puudub pikikalle. Riigitee aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus on teeregistri andmetel 782 sõidukit ööpäevas (2021. aasta loendus). Sellest

moodustavad sõiduautod ja pakiautod 97%, veoautod ja bussid 1% ning autorongid 2%. Kogu

lõigus kehtib asulasisene kiiruspiirang 50 km/h. Sõidutee on kogu pikkuses valgustatud.

Maa-alal paiknevad mitmed maa-alused tehnovõrgud ja õhuliinid.

2.1 Ehitusgeoloogilised tingimused

Pinnakatte ülemise osa moodustavad antud alal erineva koostisega täitepinnased ja muld.

Looduslikest mineraalpinnastest esineb glatsiaalne moreen. Aluspõhjaks on uuritud alal Kesk-

Devoni Burtnieki lademe liivakivid. Uuringutega Kvaternaarisetteid ei läbitud.

Järgnevalt on iseloomustatud uuringusügavuses esinenud kihte.

Teekate: asfalt (kiht 1) – Asfaltbetoonist teekatte paksus jäi lõigul 0,07...0,18 m vahele. Teekatet

puuriti puuraukudes: PA 2, 4, 6, 8, 10.Teemulle koosneb uuritud teelõigul peamiselt erineva liiva ja

peenisosa sisaldusega kruusast, mis paiguti sisaldab orgaanilist ainet (mulda). Uuringute raames ei

ole eraldatud täiteliste ja looduslike pinnaste piiri.

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 4 / 13

Orgaanikaga liivaga kruus (saGr): pigine (kiht 2). Tegemist on pigiga segunenudkillustikukih iga.

Kiht levib vahetult teekatte all, kus selle paksuseks mõõdeti 0,07…0,18 m.Kiht ilmus puuraukudes:

PA 2, 4, 8. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreenivakihiga.

Möllikas kruus (Gr) (kiht 3) – katab maapinda või levib uuritud tee muldes. Kihi paksuseks mõõdeti

0,04 ja 0,25 m. Kiht koosneb valdavalt lubjakivi killustikust. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 2.

Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga.

Orgaanikaga savikas liiv (Sa) (kiht 4) – Iseloomustab järgneva kihi seda osa, mis oli mullane ning

on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Orgaanikaga liivakiht katab maapinda

0,95…1,0 m paksuselt. Kiht ilmus puuraukudes: PA 3, 5. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku

mittedreeniva kihiga.

Savikas liiv (Sa) (kiht 5) – levib nii tee muldes täitepinnasena, kui aluses looduslikult. Fraktsioonilt

esines peamiselt peenliiv FSa. Kiht lasub maapinnast 0,2…2,35 m sügavusel, absoluutkõrgusel

34,4…36,8 m. Puuraugus PA-4 jäi kihi lamam uuringusügavusest4sügavamale, mujal aga mõõdeti

kihi paksuseks 0,4…0,45 m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 2, 4,7. Tegemist on vähesel määral

külmaohtliku mittedreeniva kihiga.

Liivaga kruus (saGr) (kiht 6) – katab maapinda või levib uuritud tee muldes maapinnast kuni0,6 m

sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 0,15…0,65 m. Kiht koosneb valdavalt liivast ja lubjakivi

killustikust. Kiht ilmus puuraukudes: PA 2, 4, 6, 8, 9, 10. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku

mittedreeniva kihiga.

Orgaanikaga liivaga kruus (saGr) (kiht 7) – Iseloomustab eelneva kihi seda osa, mis oli mullane.

Orgaanikaga täitekiht lasub maapinnast 0,8…1,2 m sügavusel, absoluutkõrgusel35,8…35,95 m. Kihi

paksuseks mõõdeti 0,2 m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 2, 4. Tegemist onvähesel määral

külmaohtliku mittedreeniva kihiga.

Muld (kiht 8) – Liiva sisaldav kasvukiht katab maapinda või on säilinud mulde all maapinnast0,2 5

m sügavusel. Mulla paksuseks mõõdeti 0,1…0,55 m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 7,10. Tegemist

on mittedreeniva kihiga.

Rohke liivaga savimöll (saclSi) grupp D (kiht 9) – ilmus puuraugus PA-10 maapinnast0,35 m

sügavusel, absoluutkõrgusel 37,5 m. Kihi lamam jäi uuringusügavusest sügavamale. Tegemist on

väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga.

Orgaanikaga rohke liivaga möllsavi (sasiCl) grupp D (kiht 10) – Iseloomustab järgneva kihiseda osa,

mis oli mullane. Orgaanikaga täitekiht lasub maapinnast 0,35…1,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel

35,75…37,45 m. Kihi paksuseks mõõdeti 0,15…0,45 m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 4, 6, 9. Tegemist

on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga.

Rohke liivaga möllsavi (sasiCl) grupp D (kiht 11) – Tegemist on glatsiaalse moreeniga, mis on

sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas ning mis koosneb saueosakestest kruusa

ja veeristeni. Moreen lasub maapinnast 0,55…1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel35,4…37,45 m. Kihi

lamam jäi uuringusügavusest sügavamale. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1,2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9.

Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga.

Vaadeldaval alal on pinnasevee ehk põhjavee esimene vabapinnaline veekiht seotud

Kvaternaarisetetega. Tegemist on veelademega, mis toitub sademetest ja lumesulavetest. Veekihi

tase registreeriti uurimistööde ajal (11.07.22.) puuraukudes PA-2 ja 4 maapinnast 2,20…2,35 m

sügavusel, absoluutkõrgusel 34,4…34,8m. Vesi liigub moreeni liivakamates vahekihtides.

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 5 / 13

Registreeritud pinnasevee kõrgust võib lugeda keskmisele tasemele. Kõrgvee perioodil võib püsiv

veetase tõusta ülalmainitud näitajast kuni 0,5 m kõrgemale. Tingituna piirkonniti alal levivate

pinnaste halbadest filtratsiooniomadustest, esineb veerohkel perioodil kihtidel ajutiseiseloomuga

ülavett. Ülavesi on üldjuhul ajutine nähtus, kadudes kuivadel aastaaegadel.

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1.

niiskuspaikkonnamäärangul kuulub uuringupiirkond 2. niiskuspaikkonda.

2.2 Muinsuskaitselased kitsendused

Maa-alal kultuurimälestised ja muinsuskaitsealased kitsendused puuduvad.

3 PROJEKTLAHENDUS

3.1 Üldandmed

Koostatud projektlahendust iseloomustavad järgmised üldandmed.

▪ Kergliiklustee pikkus: 927m

▪ Kergliiklustee katte laius: 2,25…3,50m

▪ Kergliiklustee põikkalle: ühepoolne 2%

▪ Kergliiklustee pikikalle: 0,00…3,20%

3.2 Plaanilahendus

Plaanilahenduse koostamisel on aluseks võetud olemasolev olukord – hoonestus, transpordimaa

laius, olemasolevate kergliiklustee asukohad, sademevee ärajuhtimise võimalused jt.

Plaan näeb ette 927m pikkuse asfaltbetoonkattega kergliiklustee rajamise riigitee 18292 Räpina-

Aravu äärde. Kuna võimalus kavandada ohutusriba puudub, siis kergliiklustee on projekteeritud

sõidutee serva. Eraldamiseks on lõigu alguses ja lõpus kasutatud äärekivi, ülejäänud lõigus

põrkepiiret. Ohutuse, samuti säästliku korrashoiu kaalutlusel on loobutud muudest

eraldusvahenditest (teisaldatavad betoontõkised, kummipostid jms).

Lõigu alguses (PK 0+00…0+70), kuna kohalikud olud seda võimaldavad, on ette nähtud

sillutiskattega 0,75m laiune eraldusriba. Lõigu alguses (PK 0+00) on kergliiklustee plaaniliselt ja

kõrguslikult kokku viidud olemasoleva kõnniteega.

Lõigu lõpus on projekteeritud kergliiklustee lahendatud ooteplatvormina, mis on eraldatud

sõiduteest 10cm äärekiviga. See loob tingimused olemasoleva bussipeatuse toimimiseks.

Ooteplatvormi taha on projekteeritud olemasoleva kraavi pikendus, mis soodustab sademevee

äravoolu ja võimaldab vähendada mahasõidu alla projekteeritud truubi pikkust. Antud lahendus

kogumis vähendab ka olemasoleva mahasõidu laiust (hetkel ca 30m). Projekteeritud lahenduse

sobivus on kontrollitud 16,5m autorongi pöördekoridoriga.

Juurdepääsud kinnistutele on ette nähtud olemasolevas asukohas. Kinnistutele Meeksi mnt 26a ja

26b on ette nähtud uued asfaltkattega juurdepääsud (mahasõidud).

Meeksi mnt 6 krundile on uue lahenduse tõttu ette nähtud piirdeaed koos liugväravaga. Olemasolev

hekk vastavas lõigus ja värav likvideeritakse. Tegevused, sh toodete täpne valik, kooskõlastada

tellija ja Meeksi mnt 6 krundi omanikuga.

Plaanilahendusega on ette nähtud ette jäävate takistuste likvideerimine või ümbertõstmine.

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 6 / 13

3.3 Vertikaalplaneering

Kuna kergliiklustee on projekteeritud sõidutee äärde (järgib sõidutee serva kõrgusmärke), siis

vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud eelkõige sõidutee kõrgusmärkidest. Samuti on

arvestatud maa-ala reljeefi ja kergliiklustee põikkaldega.

Lõigu alguses ja lõpus on kavandatud äärekiviga ristlõige. Äärekivi kõrguseks on kavandatud 10cm,

kuid see võib mõnevõrra varieeruda tulenevalt sõidutee serva ebaühtlasest kaldest ja

kõrgusmärkidest. Ülejäänud lõigus on kergliiklustee projekteeritud vahetult sõidutee serva ja on

eraldatud sõiduteest põrkepiirdega.

Kergliiklustee põikkalle on 2% ja suund muutuv – lõigus, kus kergliiklustee piirneb olemasoleva

hoonestusega, on põikkalle kavandatud sõidutee poole ning muudes lõikudes haljasala suunas.

Muutuva põikkaldega (lõiguti mööda sõidutee ja kergliiklustee vahelist serva) on sademevesi

juhitud kas haljasaladele või kraavidesse.

Pikikalle on lõiguti erinev, paljudes lõikudes alla 0,30%. Seega sademevee äravool on tagatud

enamasti põikkaldega. Lõikudes, kus kergliiklustee põikkalle on sõidutee suunas, on olemas piisav

pikikalle sademevee ärajuhtimiseks mööda sõidutee ja kergliiklustee vahelist serva kraavidesse või

haljasaladele.

Kergliiklustee valdavalt ühildub ümbritseva maapinnaga, nõlvade ehitamine on vajalik üksnes

kraavidega lõikudes. Kraavide sisemised ja välimised nõlvad rajatakse üldjuhul nõlvusega 1:1.5. PK

0+40 kuni 0+80 projekteeritud kraavi nõlvad ehitada nõlvusega 1:3. PK 1+50 projekteeritud kraavi

kergliiklustee poolne nõlv ehitatakse nõlvusega 1:1 ja kindlustatakse betoonsegule paigaldatavate

munakividega. Muudel lõikudel tuleb kergliiklustee välimine (idapoolne) serv sujuvalt viia kokku

olemasoleva reljeefiga ja haljastada.

Sõidutee katte serva taastamisel tuleb sõidutee olemasolev katte ja projekteeritud kergliiklustee

kate viia sujuvalt kokku tagades vajaliku põikkalde ja sademevee äravoolu.

3.4 Muldkeha

Projekteeritud kergliiklustee on plaaniliselt ja kõrguslikult seotud sõiduteega, seega kergliiklustee

on projekteeritud laiendatavale sõidutee muldkehale. Kergliiklustee muldkeha ühildub ümbritseva

maapinnaga, v.a kraavidega lõigud.

Muldkeha ehitamisel tuleb kasutada täitepinnast, mis vastab käesolevas ehitusprojektis esitatud

nõuetele (vt punkt 3.6.5). Sõidutee muldkeha tuleb laiendada kooskõlas joonistega kasutades

vähemalt 0,30m laiu astmeid.

Muldkeha ja katendikonstruktsioonid ehitatakse ettevalmistatud (s.t planeeritud ja tihendatud)

aluspinnasele, mille tihendustegur on vähemalt 0.96.

3.5 Katend

Projektlahendusega on ette nähtud järgmised katendikonstruktsioonid.

Tüüp 1 (kergliiklustee asfaltbetoonkate)

▪ AC 8 surf h=5cm

▪ Paekivikillustik (ridakillustik 4/63) h=20cm

▪ Dreenkiht (keskliiv, k ≥ 1,0 m/ööp) h=25cm

▪ Täitepinnas (k ≥ 0,5 m/ööp) hmin=30cm

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 7 / 13

Kergliiklustee katendikonstruktsioonina on kasutatud üldlevinut asfaltbetoonkattega katendit, mis

võimaldab kergliiklustee mehhaniseeritud hooldust sõiduki teljekoormusega kuni 6t.

Tüüp 2 (sillutis)

▪ Betoonkivi h=6cm

▪ Tasanduskiht liivast h=3сm

▪ Paekivikillustik (ridakillustik 4/63) h=20cm

▪ Dreenkiht (keskliiv, k ≥ 1,0 m/ööp) h=25cm

▪ Täitepinnas (k ≥ 0,5 m/ööp) hmin=30cm

Sillutis on ette nähtud kergliiklustee eraldusriba katteks (PK 0+00…0+70). Samuti kasutatakse

sillutist kohtades, kus kergliiklustee kate tuleb sujuvalt kokku viia olemasoleva sillutisega.

Tüüp 3a (sõidutee katte taastamine)

▪ AC 12 surf h=6cm

▪ Paekivikillustik (ridakillustik 4/32) h=vajadusel

Katend 3a on ette nähtud sõidutee katte serva taastamisel ning sõidutee osalise ülekatte

teostamisel. Killustikalust kasutatakse, kui see osutub vajalikuks aluse ettevalmistamisel.

Tüüp 3b (sõidutee katte taastamine)

▪ AC 12 surf h=6cm

▪ Paekivikillustik (ridakillustik 4/63) h=20cm

▪ Täitepinnas (k ≥ 0,5 m/ööp) h=vajadusel

Katend 3b on ette nähtud sõidutee katte taastamiseks truubi paigaldamise järgselt.

NB! Esitatud on materjalide geomeetrilised kihipaksused tihendatud olekus, arvestada tuleb

materjalide tehnoloogilise varuga.

3.6 Nõuded tee-ehitusmaterjalidele ja katendi ehitus

3.6.1 Asfaltbetoon

Asfaltsegu ja selle täitematerjalid peavad vastama tabelis 1 esitatud kvaliteedinõuetele.

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 8 / 13

Tabel 1. Asfaltsegu minimaalsed kvaliteedinõuded

Konstruktsiooni tüüp TÜÜP 1 TÜÜP 3a, 3b

Segu tüüp AC 8 surf AC 12 surf

Terastikulise koostise kategooria GC 85/20 GC 85/20

Purunemiskindlus (Los Angelese tegur)

LA30 LA30

Kulumiskindluse maksimaalväärtus AN19 AN19

Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/30 C50/30

Peenosiste sisalduse kategooria f4 f4

Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI25 FI25

Külmakindluse kategooria FNaCl4 FNaCl4

Sideaine Teebituumen

70/100

Teebituumen

70/100

Lisanõue

Jämetäitematerjal

100% ulatuses

tardkivikillustikust

Jämetäitematerjal

100% ulatuses

tardkivikillustikust

Vastavus EVS 901-3 nõuetele Tabel 7, veerg

„AKÖL 900-1499“

Tabel 7, veerg

„AKÖL 900-1499“

NB! Asfaltsegu retsept tuleb koostada, asfaltsegu toota ja paigaldada kooskõlas Eesti standardiga

EVS 901-3 „Asfaltsegud“ ja Transpordiameti juhenddokumendiga „Asfaldist katendikihtide

ehitamise juhis“. Lähtuda viidatud dokumentide kehtivast redaktsioonist.

3.6.2 Killustikalus

Killustikaluses kasutatava ridakillustiku omadused peavad vastama tabelis 2 toodule.

Tabel 2. Ridakillustiku minimaalsed kvaliteedinõuded

Konstruktsiooni tüüp TÜÜP 1 ja 2 TÜÜP 3a, 3b

Segu tüüp Ridakillustik 4/63 Ridakillustik 4/32

Ridakillustik 4/63

Terastikulise koostis GC 80/20 GC 80/20

Purunemiskindlus (Los Angelese tegur) LA40 LA35

Purustatud või murenenud terade ja täielikult

ümardunud terad C50/30 C50/10

Peenosiste sisaldus f4 f4

Plastsustegur FI35 FI35

Külmakindlus F8 F4

NB! Killustikaluses kasutatakse ehitusmaterjale ja killustikalus ehitatakse kooskõlas

Transpordiameti juhenddokumendiga „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Lähtuda

juhenddokumendi kehtivast redaktsioonist.

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 9 / 13

3.6.3 Betoonkivi (sillutiskivi)

Sillutiskivina tuleb kasutada Eesti standardi EVS-EN 1338 „Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja

katsemeetodid“ kohaseid tooteid. Kooskõlastades tellija ja omanikujärelevalvega võib sillutise

ehitamisel kasutada ka muid selleks ette nähtud sillutiskive.

3.6.4 Dreenkiht

Dreenkihis tuleb kasutada looduslikku keskliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 1,0 m/ööp

(EVS 901-20). Dreenkihi ehitamisel tuleb tagada dreenkihi tihendustegur vähemalt 0,98.

3.6.5 Täitepiinas

Täitepinnasena tuleb kasutada külmakindlat ja dreenivat liivpinnast, mille filtratsioonimoodul on

vähemalt 0,5 m/ööp (EVS 901-20) ning orgaanilise aine sisaldus kuni 6%. Filtratsioonimoodul it

võib mitte kohaldada, kui täidetud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa punkti 3.2 lõigetes 11 ja 12 esitatud dreenivuse ja külmakindluse

kriteeriumid.

Dreenkihi alla paigaldatava täitepinnase korral tuleb tagada selle tihendustegur vähemalt 0,98.

3.6.6 Sõidutee tugipeenar

Sõidutee tugipeenra ehitamisel tuleb kasutada sidumata segu 0/31,5, mille terastikuline koostis

vastab majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“

lisa 10 positsioonile 6. Kasutada tuleb killustikku või purustatud kruusa, mille purunemiskindl use

kategooria on vähemalt LA35 ja külmakindluse kategooria vähemalt F4 kooskõlas Eesti standardiga

EVS-EN 13242.

3.6.7 Äärekivid

Projektlahendusega on ette nähtud paigaldada kahte tüüpi betoonäärekive:

▪ 15x30x80(100) sõidutee äärde paigalduskõrgusega 2, 4 ja 10cm;

▪ 8x20x80(100) sillutiskatte serva paigalduskõrgusega 0cm.

Lõigus PK 0+00 kuni 0+70 võib sõidutee äärekivi tegelik kõrgus ebatasase katte tõttu erineda

projektikohasest kõrgusest (10cm). Võimalusel tagada võimalikult ühtlane äärekivi kõrgus.

Ehitustööde käigus tuleb kasutada Eesti standardi EVS-EN 1340 kohaseid betoonäärekive.

Äärekivid tuleb paigaldada killustikaluse peal olevale ühtlasele betoonalusele, mille tugevusklass

on C16/20 või parem. Äärekivid paigaldatakse viisil, mis ei takista teiste konstruktsioonielementid e

ehitamist.

Kõveraid (raadius 6m) tuleb äärekivist moodustada kasutades kaarjaid äärekive või 0,5m pikkuseid

sirgeid äärekive, mille otsad on lõigatud nurga all.

3.7 Veeviimarid

Kergliiklustee rajamise tõttu tuleb asendada PK 1+45 ja PK 9+20 olemasolevad truubid ning

pikendada PK 6+00 truupi. Täpsemad parameetrid truupide ehitamiseks ja pikendamiseks on

esitatud asendiplaanil. Truubid paigaldatakse ja päised kindlustatakse kooskõlas Transpordiameti

tüüpjoonisega (vt lisad). Päise kindlustus tuleb teostada betoonsegule paigaldatavate

munakividega. PK 1+45 koos truubi päisega kindlustada ka kogu sisemine kraavi nõlv.

PK 1+45 koos truubi ehitamisega tuleb ümber ehitada ka olemasolev kraav. Kraavi sisemine nõlv

(kergliiklustee poolne) on kavandatud nõlvusega 1:1 ja see tuleb kindlustada ning välimine nõlv

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 10 / 13

nõlvusega 1:1.5. Joonistel on esitatud kraavi põhja (laius 40cm) kõrgusmärgid. Kraavi põhja

sügavus on seotud kergliiklustee katte serva kõrgusmärgiga ning on sellest 1,36m madalam.

Lõigus PK 0+40 kuni 0+80 on ette nähtud uus madal kraav. Kraavi mõlemad nõlvad on kavandatud

nõlvusega 1:3. Vertikaalplaneeringu joonisel on esitatud kraavi põhja (laius 40cm) kõrgusmärgid.

Lõigus PK 3+20…3+60 on samuti ette nähtud uus madal kraav. Kraavi mõlemad nõlvad on

kavandatud nõlvusega 1:1.5. Vertikaalplaneeringu joonisel on esitatud kraavi põhja (laius 40cm)

kõrgusmärgid. Kraavi põhja sügavus on seotud kergliiklustee katte serva kõrgusmärgiga ning on

sellest 0,34m madalam.

Lõigus PK 7+90…9+25 tuleb koos uue truubi paigaldamisega ehitada ümber olemasolev kraav.

Kraavi mõlemad nõlvad on kavandatud nõlvusega 1:1.5. Vertikaalplaneeringu joonisel on esitatud

kraavi põhja (laius 40cm) kõrgusmärgid. Kraavi põhja pikiprofiil ei ole seotud kergliiklustee

kõrgusmärkidega.

Töötsooni jäävad truubid ja kraavid tuleb puhastada ning tagada vaba veevool – täpne puhastamise

ulatus on esitatud asendiplaanil ja vertikaalplaneeringu joonisel.

3.8 Konstruktsioonid

Ehitusprojektiga ei ole ette nähtud erirajatisi või konstruktsioone.

3.9 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Projektlahendusega on ette nähtud paigaldada kergliiklustee algusesse (põhja poolt) märgid 435

„Jalgratta- ja jalgtee“ ja 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“. PK 9+04 tuleb ümber tõsta uude asukohta

olemasolev märk 541a „Bussi- või trollipeatus” – liiklusmärk tõsta ümber koos liiklusmärgi posti

ja tunniplaaniga. Muid liikluskorraldusvahendeid ei ole projekteeritud ning projektlahendusega ei

muudeta sõidutee liikluskorraldust.

Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt Eesti standardile EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende

kasutamine“. Projekteeritud liiklusmärgid on 0 suurusgrupist, liiklusmärkidele paigaldatakse II

klassi valgustpeegeldav kile.

Põrkepiirdena tuleb kasutada N2W4 piiret. Lõigus kuni PK 5+35 tuleb kasutada piiret postide

paigaldussügavusega kuni 0,85m ning postid paigaldada vähemalt 0,5 kaugusele tehnovõrgu kaevu

servast. Põrkepiirdele paigaldatakse kõikides katkestuse kohtades (mahasõitudele) mahaviigud

pikkusega 4,0m. Kasutada tuleb sümmeetrilise ristlõikega piiret või sellist piiret, millel on tootja

poolt ette nähtud kergliiklustee poolne ohutusdetail või mis muul viisil arvestab kergliiklustee

kulgemisega piirde taga ja tagab kergliiklejate ohutuse.

Põrkepiire valida ja paigaldada kooskõlas Eesti standardiga EVS-EN 1317.

NB! Põrkepiirde postide paigaldamist teostada ettevaatlikult pidades silmas maa all paiknevate

tehnovõrkude (vesi ja kanalisatsioon) asukohta ja sügavust. Lõigus kuni PK 5+35 ei ole lubatud

süvistada poste sügavamale kui 0,85m.

PK 1+50 ja PK 6+00 on ette nähtud kasutada kergliiklustee servas jalakäija piiret. Kasutada tuleb

kahe horisontaalelemendiga rammitud või betoneeritud postidega piiret kooskõlas tehnilise

raportiga CEN/TR 16949. Järgida tuleb mh tehnilises raportis esitatud minimaalset konstruktsiooni

koormustaluvust ja lumekoormust. Piirde paigalduskõrgus peab olema 1,1m ning postide samm 2,0

kuni 3,0m. Paigaldust teostada ettevaatlikult arvestades lähedal paiknevate maakaablitega.

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 11 / 13

3.10 Tehnovõrgud

Ehitustööde tsooni jäävad mitmed olemasolevad tehnovõrgud. Enne kaevetööde teostamist tuleb

teha kindlaks tehnovõrkude, sh kaablite täpsed asukohad ja sügavused ning kaevetöid teostada

ettevaatlikult. Vajadusel teostada kaevetöid käsitsi või väike-mehhanismidega. Kaevetööde

kavandamisel tehnovõrkude piirkonnas (sh kaitsevööndis) tuleb sellest eelnevalt teavitada

tehnovõrgu valdajat ning tegutseda tema antud juhiste järgi kooskõlas kooskõlastuses esitatud

tingimuste ja tehnovõrgu kaitse-eeskirjaga, kui selline on olemas.

Tööde kavandamisel arvestada võimaliku vajadusega langetada kaableid suuremale sügavusele.

Tööde teostamisel rakendada meetmeid tehnovõrkude kahjustamise vältimiseks ja vajadusel

kaitsmiseks. Kaablite korral tuleb kaevetööde käigus tagada püsikindlus ja liikumatus.

Tehnovõrkude ümbertõstmisel või kaitsmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele

teostusjoonised.

Ehitustööde teostamiseks õhuliinide juures ja nende kaitsevööndis tuleb enne tööde algust

tegevused kooskõlastada võrgu valdajaga ning vajadusel taotleda kaitsevööndis tegutsemise luba.

Kõik töötsooni jäävate kaevude kaaned, mille ümbruses maapinna kõrgus muutub, tuleb tõsta uude

tasapinda.

3.11 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd

3.11.1 Keskkonnakaitse

Ehitustööde käigus tuleb rakendada keskkonnakaitsemeetmeid, sh välditakse saasteainete

sattumist pinnasesse, pinnasevette või veekogudesse. Vältida tuleb ka maastiku kahjustamist ja

kütuse jms materjalide leket. Kuival perioodil tuleb vajadusel rakendada tolmutõrjet (veega

kastmist). Võimalusel vältida liigse müra ja vibratsiooni tekitamist, seda eelkõige elamute

läheduses. Keskkonda kahjustada võivate õnnetusjuhtumitest tuleb viivitamatult teavitada tellijat

ja muid pädevaid ametkondi.

Objektil välja kaevatud pinnast tuleb võimalusel maksimaalselt taaskasutada. Ülejäänud pinnast ja

ehitusjäätmeid tuleb utiliseerida, vajadusel tegevused kooskõlastada tellijaga. Ehitustöödel tuleb

järgida Räpina Vallavolikogu 17.06.2020 määrust nr 14 „Räpina valla jäätmehoolduseeski ri“ .

Ehitusmaterjalide ladustamiskoht kooskõlastatakse tellijaga.

Ehitustööde käigus on lubatud taaskasutada objektil väljakaevatud pinnast ja muid materjale, kui

nende omadused vastavad projektis esitatud nõuetele ning materjalide taaskasutamine on

kooskõlastatud tellijaga.

3.11.2 Haljastus ja maastikukujundus

Ehitustööde läbiviimisel tuleb arvestada, et säilitatavate puude puutüvedele lähemal kui 2,0m tuleb

kaevetöid teostada käsitsi, et vältida puujuurte ja -tüvede kahjustamist. Samuti tagada tuleb

ehitusaegne puutüvede kaitsmine.

Ehitustööde lõpus tuleb kannatada saanud alad tasandada ja haljastada. Haljasalade taastamise

indikatiivne ulatus on esitatud joonistel, kuid taastada tuleb kogu ehitustööde käigus kahjustatud

maa-ala. Haljastamine on ette nähtud muru külvamise teel kasvupinnasele. Paigaldatava

kasvupinnase paksuseks on ette nähtud 10cm. Kasvupinnas peab olema mineraalmuld (pH

6,5…7,0), see ei tohi sisaldada kive, killustikku ega taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasvupinnase

huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Haljastuse rajamisel ei tohi kasutada külmunud

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 12 / 13

pinnast. Lubatud on kasutada ehitustööde käigus eemaldatud kasvupinnast, kui see vastab eespool

toodud nõuetele.

Haljastatav maapind tuleb tasandada (vajadusel täita) arvestades vertikaalplaneeringut, tihendada,

katta kasvupinnasega ja külvata muru. Kasvupinnase planeerimisel ja tihendamisel tuleb järgida, et

ei tekiks olulisi vajumisi ega lohkusid ning rajatud haljasala oleks niidukõlblik. Olemasoleva ja

rajatava haljasala piir tuleb ühtlustada. Muru külvamisel tuleb kasutada kodumaise või

naaberriikide päritoluga seemneid, mis on antud piirkonda sobilikud. Muruseemne külvinormiks

arvestada vähemalt 30g/m2.

3.12 Tööde teostamine

Ehitustööde läbiviimisel tuleb lähtuda käesolevast ehitusprojektist, kehtivatest asjakohastest

õigusaktidest ja juhenddokumentidest ning heast tavast. Töid tuleb teostada järgides eelkõige

järgmisi õigusakte ja juhenddokumente:

▪ majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;

▪ majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;

▪ Transpordiameti juhenddokument „Teetööde tehnilised kirjeldused” kehtivas redaktsioonis;

▪ Transpordiameti juhenddokument „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“;

▪ Transpordiameti juhenddokument „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“;

▪ Transpordiameti juhenddokument „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja

remondi juhis“;

▪ Räpina Vallavolikogu 17.03.2021 määrus nr 4 „Räpina valla kaevetööde eeskiri“.

Vastuolude esinemisel käesoleva ehitusprojekti ja/või viidatud juhenddokumentide vahel lähtuda

rangematest nõuetest, vajadusel kooskõlastada lahendused omanikujärelevalve, tellija ja

projekteerijaga. Viidatud juhenddokumentide puhul tuleb lähtuda kehtivast redaktsioonist.

Ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida kõigis kooskõlastustes esitatud nõudeid.

Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse ja ohutuse oma valitud sobivate meetodite

abil, seda nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ehitiste ja konstruktsioonid e

püstitamisel või selleks vajalike kaevikute kaevamisel. Kaevetööde teostamisel arvestada maa-ala

geoloogilisi tingimusi.

NB! Riigitee muldkeha on lubatud lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks.

NB! Töötsooni jäävad geodeetilised punktid nr 1364 (looduses leidmata), 9624 ja 1070 (looduses

leidmata). Geodeetiline punkt nr 1364 jääb projekteeritud kergliiklustee alla, mistõttu tuleb punkt

ümber tõsta. Geodeetilised punktid nr 9624 ja 1070 asuvad teisel pool teed ning neid tuleb

ehitustööde käigus säilitada ja vajadusel kaitsta. Geodeetilise punkti ümbertõstmisel kooskõlastada

tegevused Maa-ametiga.

3.12.1 Ettevalmistustööd

Ettevalmistustööde raames tuleb kõikide projekteeritud katendikonstruktsioonide alt eemaldada

kasvupinnas. Vastavalt vajadusele vajalike kõrgusmärkide saavutamiseks kasutada ehitusprojektis

esitatud nõuetele vastavat täitepinnast (vt punkt 3.6.5)

Katendikonstruktsioonid ning täitepinnasest aluskihid ehitatakse ettevalmistatud (s.t planeeritud

ja tihendatud) aluspinnasele, mille tihendustegur on vähemalt 0,96.

Infrada OÜ

Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt

Töö nr P22-003

22.03.2023 13 / 13

Sõidutee katte serv tuleb enne kergliiklustee katendi ehitamist ette valmistada – freesida ja seejärel

taastada 0,5m ulatuses vastavalt asendiplaanile ja katendikonstruktsiooni lahendusele.

3.12.2 Ehitusaegne liikluskorraldus

Ajutise liikluskorralduse, sh vajadusel ümbersõidud, ehitustööde läbiviimisel korraldab ehitaja

tulenevalt kavandatud ehitusetappidest ja arvestades õigusaktides sätestatud ja tellija täiendavaid

nõudeid ning head tava.

Enne ehitustööde algust tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada see

Transpordiameti ning Räpina Vallavalitsusega.

Koostas: Pavel Karev

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pavel Karev

Infrada OÜ

[email protected]

Teie 09.12.2022

Meie 09.01.2023 nr 7.1-2/22/1392-8

Põlva maakonnas Räpina linnas jalg- ja

jalgrattatee põhiprojekti kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Põlva maakonnas Räpina linnas riigitee nr

18292 Räpina - Aravu (edaspidi riigitee 18292) km 0,02 kuni km 0,960 kaitsevööndiga kattuvale

maa-alale jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) põhiprojekti (edaspidi projekt).

Projekti koostamisel on arvestatud Transpordiameti 09.01.2023 kirjaga nr 7.1-2/22/1392-2

esitatud nõuete ja põhimõtetega.

Võttes aluseks ehitusseadustiku EhS § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Transpordiamet kooskõlastab Infrada

OÜ töö nr P22-003 „Meeksi mnt kergliiklustee ehitamise põhiprojekt“.

ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega.

1. Kohalikul omavalitsusel tuleb esitada taotlus Transpordiameti teemaa osakonnale riigitee aluse

maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks:

1.1. kasutamiseks andmise korral palume täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks

andmise taotlus“ (https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#kergliiklusteed );

1.2. võõrandamise juhul arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse eesmärgil

on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi

Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS).

2. JJT ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel.

Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist.

Palume kaasata Transpordiamet ehitusloa menetlusse.

3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Transpordiametile EhS §43 lg 2 kohane

ehitamise alustamise teatis.

4. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada muuhulgas Transpordiametile kooskõlastamiseks

ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018

määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

5. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected]

Transpordiamet ei võta kohustusi JJT ja valgustuse ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks

ja hooldamiseks.

Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa:

Ameti poolt kooskõlastatud põhiprojekt _ asendiplaanid 4 tk, seletuskiri

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]