Lisa 1
Muhu Vallavolikogu 16.08.2023. a otsuse nr 108 juurde
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
Detailplaneeringu
nimetus
Liiva küla Raunmäe katastriüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeritav ala
TAOTLEJA
Taotleja nimi
Muhu Vallavalitsus
Isikukood/ registrikood
75018710
PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS:
Detailplaneeringuala pindala
ha
16497
m²
DETAILPLANEERINGU EESMÄRK:
Detailplaneeringu eesmärgiks on piirkonda sobivate üksikelamute ja vähese abi- ja toetusvajadusega inimestele elamute ning vajaliku taristu rajamine.
DETAILPLANEERINGU ALA
Detailplaneeringu lähtematerjalid
PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS:
Maaüksuse lähiaadress
Raunmäe
Katastriüksuse tunnus
4
7
8
0
1
:
0
0
4
:
0
5
1
1
Kinnistu numbrid
3
3
5
4
6
3
4
Olemasolev sihtotstarve
elamumaa
GEODEETILINE ALUSPLAAN: puudub
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusega nr 48
OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: planeeringuala kattub osaliselt 19.12.2008. a. kehtestatud Liiva küla sotsiaalkeskuse detailplaneeringuga
MENETLUSTINGIMUSED
ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV
ei
EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE
ei
maakorralduslikud
ja ehituslikud nõuded
PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE TÄISEHITUS
Kavandada elamumaa krundid, sh toetatud eluasemete rajamiseks.
Planeeringuga tuleb leida optimaalne krundijaotus, mis võimaldaks keskkonda sobituva hoonestuse rajamist.
Üksikelamu krundi minimaalne suurus on 1500 m2
Korterelamul lähtuda krundi minimaalse suuruse määramisel
Valemist 300 m2 x korterite arv, kuid mitte väiksem kui 1500 m2
Ridaelamu lähtuda krundi minimaalse suuruse määramisel
Valemist 1500 m2 x ridaelamu bokside arv x 0,5.
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind üksikelamu krundil kuni 30% krundi pindalast, korterelamul 700 m2.
KRUNTIDE SIHTOTSTARVE
Elamumaa
Ettevõtluse soodustamiseks ja elukoha lähedale töökohtade loomiseks võib elamumaale anda ühiskondlike ehitiste, äri- ja tootmismaa kõrvalsihtotstarbe nt puhkemajandusliku ja/või kaubandusliku iseloomuga väikeettevõtte rajamiseks.
HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
• Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Uute hoonete välisviimistluses lähtuda keskusesse sobivast ja Muhule omasest materjalikasutusest ning arhitektuurilahendustest.
• Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada looduslike tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt).
• Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvete juhtimine naaberkinnistule, valguse varjamine õuealal jne).
• Arvestada tuleb igas vanuses ja füüsiliste võimetega inimeste liikumisvajadusega (ligipääsetavus, takistustevaba liikumisteekond, mugavad ja ohutud lahendused jne)
• Detailplaneeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.
HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS
Suurim lubatud kõrgus väike- ja ridaelamutel on 10 m, korterelamutel 3 korrust kõrgusega kuni 13 m.
ARHITEKTUURSED NÕUDED
Elamud ja abihooned (v.a kortermajad, garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb rajada eelistatult viilkatusega. Katusekalle 30 kuni 45 kraadi. Erinevus katusekaldes ja -kujus on lubatud, kui hoone sobitub ümbritsevasse keskkonda. Sobivuse hindamiseks tuleb planeeringu koosseisus analüüsida kontaktala hoonestust.
Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid peavad kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes.
Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist.
SERVITUUDID
Selgitada välja servituutide seadmise vajadus
TEED
Juurdepääs kruntidele kavandada kas Liiva külateelt või Liiva-Suuremõisa-Piiri teelt läbi munitsipaalomandis oleva Mihkli katastriüksuse. Täiendavalt rajatavad teed tuleb siduda avalikus kasutuses olevate teedega arvestades vajadusel kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi.
Mahasõidu kavandamisel arvestada nähtavuse tagamise nõudega.
Tagatud peab olema juurdepääs eriotstarbeliste sõidukitega.
Planeeringulahenduses arvestada üldplaneeringus sätestatud kergliiklustee rajamise vajadusega.
PARKIMISTINGIMUSED
Parkimine tuleb lahendada planeeringuala piires kavandatud hoonestuse tegelikust vajadusest lähtuvalt. Munitsipaalteele ega riigimaanteele parkimist ette näha ei tohi.
Korter- või ridaelamu rajamisel näha ette vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta. Toetusvajadusega inimeste eluaseme parkimiskohtade kavandamisel arvestada vajadusega kavandada tavapärasest laiemad parkimiskohad.
Näha ette elektriautode laadimisvõimalused.
HEAKORD, HALJASTUS, PIIRDED
• Detailplaneeringuga seada tingimuse heakorra tagamiseks
• Maksimaalselt säilitada kõrghaljastust
• Piirded teede ääres rajada kivi-, latt- või lippaedadena või haljaspiiretena.
• Olemasolevad kiviaiad (raudkivi, paekivi) tuleb säilitada ja hoida korras. Nende taastamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali, et taastatud aialõigud ei eristuks aia algupärasest osast.
• Uute kiviaedade rajamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali.
• Suurim lubatud kõrgus kiviaial kuni 1,2 m. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses asukohas olnud kõrgem kui 1,2 m.
• Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus kuni 1,6 m. Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt müratõkkeks või ohutuse tagamiseks.
• Üldjuhul korterelamute ja ridaelamute ümber piirdeaedu ei rajata.
KESKKONNATINGIMUSED
Detailplaneering peab sisaldama planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude (sh majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude) analüüsi ning detailplaneeringuga tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad keskkonnatingimused.
Insenervõrkude rajamise tingimused
VEEVARUSTUS
Ühisveevarustus
KANALISATSIOON
Ühiskanalisatsioon
SADEVETE KANALISATSIOON
Lahendada lokaalselt
SOOJUSVARUSTUS
Kaugküte. Lubatud ka lokaalsed lahendused
ELEKTER
Lahendada vastavalt võrguettevõtte tehnilistele tingimustele. Näha ette võimalus päikeseenergia kasutamiseks.
SIDE
Lahendada vastavalt vajadusele
MÄRKUSED:
Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire.
Tehnovõrkude rajamisel tuleb tagada ümbritseva keskkonna väärtuste kaitse ja ehitustegevuse käigus kahjustatud alade taastamine.
PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD
Planeeringu algatamise hetkel täiendavate uuringute vajadust ette ei nähta. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid (ekspertiise, analüüse vms), siis tuleb need teha ja lisada planeeringu materjalide hulka.
ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED
Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA:
Kaitseministeerium
Keskkonnaamet
Keskkonnaministeerium
Transpordiamet (juhul kui mahasõit kavandatakse riigimaanteelt)
Muinsuskaitseamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Põllumajandus- ja Toiduamet
Päästeamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Terviseamet
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad.
Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja puudutatud isikute kaasamine
DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE, KOOSSEIS JA SISUSTAMINE
Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019.a. määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.)
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000
GEODEETILINE ALUSPLAAN
KRUNTIMISE SKEEM, võib olla vormistatud koos hoonestuse skeemiga
PLANEERINGU PÕHIJOONIS, tehnovõrkude planeering ja kitsendused
HOONESTUSE SKEEM, võib olla koos planeeringujärgse kruntimise skeemiga
LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel)
HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla väljendatud põhijoonisel)
KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla väljendatud ka seletuskirjas)
VERTIKAALPLANEERINGUSKEEM
TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID
PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON
ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUDATUSTE ETTEPANEK
SELETUSKIRI
Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga.
PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD
Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses sõlmitakse planeerimisseaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 21 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks.
DETAILPLANEERINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE
GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg formaadis
Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt Muhu Vallavalitsusele põhilahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks.
Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult
MUHU VALLAVALITSUSELE VASTUVÕTMISEKS, AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada paberkandjal ja digitaalselt pdf, dgn/dwg või shp formaadis.
MUHU VALLAVOLIKOGULE KEHTESTAMISEKS Paberkandjal kahes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dgw vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele
MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile (
[email protected])
PLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA JA TÄHTAJAD
etapp
aeg
DP algatamine
august 2023
DP eelnõu koostamine
august – detsember 2023
DP kooskõlastamine ja arvamuste küsimine
jaanuar 2024
DP vastuvõtmine
veebruar 2024
DP avalik väljapanek (vähemalt 14 päeva)
märts 2024
DP avalik arutelu
aprill 2024
DP kehtestamine
mai 2024
Detailplaneeringu koostamise ajakava on eelduslik. Lähtuda tuleb planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest ning menetlusetappidest.
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
KOOSTAJA
Pille Tamm
maa- ja planeeringuspetsialist
KUUPÄEV
0
9.
0
8.
2
0
2
3