Riigitee 13103 Lüganuse - Oandu - Tudu km 0,78-1,27 kaitsevööndisse kavandatava jalgratta- ja jalgtee sh valgustuse põhiprojekti koostamise nõuded

Lisa I Tehniline kirjeldus

1. Projekti eesmärk on Kiviõli linna, Karja tänaval, Erra-Liiva külas ja Lüganuse alevikus Irvala

teel ning kõrvalmaantee 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu teel liiklusohutuse taseme tõstmine,

eraldades jalakäijate ja jalgratturite liikluse mootorsõidukitest jalgratta- ja jalgtee (edaspidi

kergliiklustee) ja sinna kõrvale tänavavalgustuse ehitamisega, ühendades Kiviõli linna ja Püssi

linna olemasolevate kergliiklusteedega.

2. Teelõikude asukohad ja olemasolev olukord

Kergliiklustee koosneb lõikudest, mis asuvad: Ida-Virumaa, Lüganuse vald, Kiviõli linn

3090002 Raudtee tänav km 1.456-1.866 alates Soo tänava ristmikust, 3090043 Karja tänav km

0-0.986, 7510014 Irvala tee km 0-0.825, 4370064 Irvala tee km 0-0.297, kõrvalmaantee 13103

Lüganuse-Oandu-Tudu tee lõik km 1.232 – 0.775. Kogupikkus ca 2.965 km.

Kõrvalmaantee 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee ja Irvala teed kasutavad jalakäijad ja jalgratturid

Püssi linna ja Kiviõli linna vaheliseks liikumiseks kus piirkiirus on 90 km/h. Sõidutee ääres

puudub ohutu liiklusruum jalakäiatele ja jalgratturitele. Kavandatava kergliiklusteega

pikendatakse Püssi linna Energeetika tänavale projekteeritud kergliiklusteed Kiviõli linna Soo

tänava ristmikuni, mis loob võimaluse elanikkonnale liikuda turvaliselt asulate (Lüganuse alevik,

Püssi linn, Kiviõli linn jms) suundadel.

Kiviõli-Püssi kergliiklustee asukoht

3. Lähteandmed projekteerimiseks

3.1. Olemasolev tee on asfaltbetoonkattega, laiusega ca 8,5 m, sellest osaliselt jalgtee all laiusega 1,5

m.

3.2. Projekteerida kergliiklustee:

- laiendus 0,5-1,0 m põhja poole Raudtee tänavat, Karja tänavat ja Irvala teed katastriüksustel

30901:010:0094; 30901:015:0007; 30901:015:0008; 30901:015:0009; 75101:001:0144;

44201:001:0133;

- idapoole kõrvalmaantee 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu teest (43701:004:0093), mulde laiusega

3,0 m, katte laiusega 2,0 m, katastriüksustel 43701:004:0184, 43701:004:0217,

64501:001:0026; 64501:001:0050; 44201:001:0932; 64501:001:0035.

- katendi tüüp asfaltbetoonkate;

- sademevesi suunata teekraavi;

- kergliiklustee eraldamisel sõiduteest kasutada soovitavalt kummiposte, eraldusriba või eraldi

seisvat teed;

- mahasõidud kõrvalteedele pikkusega kuni 3 m asfaltbetoon kattega;

- jalakäijate ülekäigurajad vastavalt nõuetele;

- teekate märgistus ja liiklusmärgid vastavalt kehtivatele nõuetele;

- Valgustus projekteerida Karja tänaval olemasoleva tänavavalgustuse laiendamisena Kiviõli linn

Pargi tänava ristmikuni ja kuni Irvala tee – kõrvalmaantee 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee

ristmikuni pikkusega ca 1,8 km, vastavalt kehtivatele normidele. Elektriprojekteerimise võib

korraldada alltöövõtuna eraldi projektina.

3.3. Muud

- Näha ette kergliiklustee poolsel osal puuokste ja põõsaste kärpimine või eemaldamine,

vajadusel teekraavi süvendamine või nihutamine;

- Projekteerida kõrvalmaantee 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu tee ülekäik, et siduda

kergliiklustee Püssi linna Energeetika tänava jalakäijate/ratturite teega;

- Irvala teel projekteerida piirkiiruseks 50 km/h;

- Arvestada bussipeatusega Karja tänaval.

4. Uurimistööd ja tehniliste tingimuste hankimine

4.1. Topo-geodeetiline mõõdistamine ja ehitus-geoloogiline uuring teha ulatuses ja mahus, mis

võimaldab kergliiklustee projekteerimist. 4.2. Hankida tehnilised tingimused võrguvaldajatelt ja Transpordiametilt.

4.4. Muud uurimistööd, mida projekteerija peab vajalikuks projekti eesmärki ja

korrektset koostamist silmas pidades.

5. Projekti koostamine ja avalikkuse kaasamine

5.1. Projekti maht jagada 3 osaks: I osa - Kiviõli linna Soo tänava ristmikust kuni Erra-Liiva küla

Liini tänava ristmikuni, II osa - Erra-Liiva küla, Liini tänava ristmikust kuni kõrvalmaantee

13103 Lüganuse-Oandu-Tudu teeni, III osa - 13103 Lüganuse-Oandu-Tudu teest (ülekäik kaasa

arvatud) kuni Püssi linna Energeetika tänavani (ülekäik kaasa arvatud).

5.2. Tutvustada eskiislahendust vähemalt ühel avalikul koosolekul ja teha koostööd kergliiklustee

trassile jäävate maaüksuste omanikega ja teiste asutuste organisatsioonidega (OÜ Elektrilevi,

Transpordiamet, Järve biopuhastus jt), keda võib lugeda huvitatud isikuks või puudutatud

osapooleks.

5.3. Punktis 5.1. nimetatud eskiislahendus esitada ülevaatamiseks Transpordiametile ja peale

kooskõlastamist võtta see aluseks põhiprojekti koostamiseks.

5.4. Koostada kergliiklustee ehituse põhiprojekt (edaspidi Teeprojekt).

5.5. Koostada tänavavalgustuse projekt (taotleda tehnilised tingimused Virtel Grupp OÜ-lt);

5.6. Koostada plaanid M 1:1000 koos maaüksuse piiridega. Plaanile lisada tabel teabega (ainult

tellijale) piirnevate maaüksuste omanike (omaniku nimi, elukoht, katastriüksuse aadress,

katastriüksuse tunnus) ja looduses olevate piiripunktide kohta.

5.7. Teeprojekt peab sisaldama seletuskirja, töömahu tabelit lõikude kohta ja kooskõlastuste

koondtabelit ning graafilist osa. Graafilises osas esitada projektplaanid M 1:500 kergliiklustee

lõigu kohta koos liikluskorraldusvahendite paigutusega, pikiprofiilid, tööristprofiilid lõigu

iseloomulikest kohtadest, vertikaalplaneering, mis tagab vete ärajuhtimise sõiduteelt ja

kergliiklusteelt, truupide tüüpjoonised jms.

6. Kooskõlastamine ja krundijaotuskava

6.1. Projekteerimistööde käigus peab projekteerija konsulteerima projektiga seotud küsimustes

Transpordiametiga ja tehnovõrkude valdajatega ning vastavalt vajadusele teiste asutustega.

Koostöös Tellijaga korraldama vähemalt ühe avaliku koosoleku projektlahenduse aruteluks ja

avalikustamiseks.

6.2. Projektiga ettenähtud tööd, mis mõjutavad otseselt piirinaabreid (nt kraavitööd, läbisõit krundilt,

ajutine maakasutus jms) tuleb projekteerimise käigus kooskõlastada.

6.3. Tehniliselt vajaliku teemaa moodustamiseks koostama sundvalduse seadmiseks asendiplaanid

mõõtkavas M1:1000, arvestades alljärgnevat:

- asendiplaan peab näitama sundvaldusega koormatava kinnistu katastriüksuse nimetust, katastritunnust,

piire ja pindalat, ala viirutust või muul moel eristamist ülejäänud katastriüksusest, koormatava

ala koordinaate L-EST97 süsteemis, maaomaniku kooskõlastuse/nõusoleku teksti

sundvaldusega protsessi alustamiseks.

- sundvalduse seadmise menetluse alustab ja viib läbi Lüganuse Vallavalitsus.

7. Vormistusnõuded

7.1. Teeprojekt ja tänavavalguse projekt vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris

elektroonilisel andmekandjal .dwg ja .pdf formaadis. Plaanide ja jooniste vormistamisel

arvestada, et värvilised jooned peavad olema eristatavad ka mustvalgel koopial.

8. Projekti koostamisel juhinduda

8.1. Projekteerija peab kergliiklustee ja tänavavalgustuse projektide koostamisel juhinduma

kehtivatest normdokumentidest, sh. majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrusest

nr 106 „Tee projekteerimise normid”, Lisast I Tehniline kirjeldus ja projekteerimise heast

tavast. Arvestama Eesti Asfaldiliidu ja Transpordiameti asjakohastes juhendites antud

juhistega.

9. Kergliiklustee ja tänavavalgustuse ehitamine

9.1. Ehitamiseks tuleb ehitusprojektide alusel taotleda tee ehitusluba ja tänavavalgustuse ehitusluba;

9.2. Ehituse ajal tuleb:

- liikluskorralduse muudatused aegsasti kooskõlastada Lüganuse Vallavalitsusega;

- ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ette nähtud kõvakattega pindadel;

- välistada saasteainete sattumise pinna ja põhjavette, eriti sadude perioodidel;

- taaskasutuseks mittesobivad, ehitusel tekkivad jäätmed käidelda vastavalt Lüganuse valla jäätmehooldus

eeskirjale.

Koostas: ehitusnõunik Enno saarmets, e-post: [email protected], tel 511 4727.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

OÜ TINTER-PROJEKT

[email protected]

Turu 34

50104, Tartu, Tartu maakond

Teie 19.01.2022

Meie 28.01.2022 nr 7.1-2/22/1224-2

Riigitee 12103 Lüganuse - Oandu - Tudu km

0,78-1,27 kaitsevööndisse kavandatava jalgratta-

ja jalgtee sh valgustuse põhiprojekti koostamise

nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõuded Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus

riigitee nr 13103 Lüganuse - Oandu - Tudu km 0,78-1,27 (lõik Energeetika tänavast kuni Irvala

teeni) kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti

(edaspidi projekt) koostamiseks. Taotlusele on lisatud tehniline kirjeldus koos JJT trassi asukoha

skeemiga (Lisa).

JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks

ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lg 1 ja § 101

lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Transpordiameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel

riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist.

Vastavalt EhS § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos

liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega

KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või

detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie nõuded menetluse sisendiks.

Meie huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel, kus on vajadus

JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis

ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

2 (6)

Võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid), esitab

Transpordiamet § 99 lg 3 alusel nõuded riigitee 13103 Lüganuse - Oandu - Tudu km 0,78-1,27

äärse JJT projekti koostamiseks:

1. JJT ehitamiseks koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt

majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“.

2. Teeme liiklusohutuse kaalutlustel ettepaneku täiendavalt kaaluda võimalust, kus JJT trass

kulgeb riigitee 13103 lääneküljel (vt kirja lõpus Lisa 1 punane joon). Sellise lahenduse korral

ei oleks riigitee ületuskoht raudteeülesõidukohale ja ristmikule nii lähedal. Ühtlasi teeme

ettepaneku ühendada projekteeritav JJT lõuna pool asuva olemasoleva JJT-ga ( Lisa 1 roheline

joon).

3. Teeme ettepaneku JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks koostada esialgu eskiislahendus,

so trassi asukoha valik geodeetilisel alusplaanil. Palume esitada eskiislahendus

Transpordiametile tutvumiseks ning seisukoha kujundamiseks.

4. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-

ehitus/juhendid

6. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

7. Juhul kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus

lahendada JJT aluse maa kasutusõigus või võõrandamine. Esitada kasutusõiguse plaanid (IKÕ)

isikliku kasutusõiguse seadmiseks või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.

Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse andmine JJT ning tehnovõrgu

teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised, sademeveekanalisatsioon vms).

8. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Transpordiameti teemaa osakonnale

[email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks.

8.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, siis palume täita taotluse blankett „Riigivara

kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse taotlus jalgratta- ja jalgtee ehituseks“.

Taotluste blanketid leiab https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-

kontakt/dokumendid/blanketid#riigimaa-kasutusigu Märgime, et JJT IKÕ, JJT valgustuse

IKÕ ja tehnovõrkude IKÕ eeldavad eraldi taotlusi.

8.2. Juhul kui võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse

eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu

Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS).

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:

9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

9.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m

projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas.

9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid, so kraavid ja truubid ning hinnata truupide

seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada

seletuskirja.

3 (6)

9.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Juhul kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele

nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada

südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee

muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee

konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti

ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste

iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda

seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

11. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel

olevate tee- ja valgustusprojektidega.

12. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projekti seletuskirjas

kirjeldada projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).

13. Projektis käsitleda JJT-ga seotud riigitee liikluskorraldust, liiklussagedust ning teisi vajalikke

näitajaid, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris.

14. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega.

15. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius on määratud majandus- ja taristuministri

05.08.2015.a. määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) tabelis 7.5 (tase rahuldav). Eraldusriba on vajalik

liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning teehoiutööde

teostamiseks (sh lume vallitamine).

16. Arvestada, et JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on

Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat kokkulepet. Saame nõustuda (EhS

§ 99 lg 3 alusel) madalama projekteerimistaseme kasutamisega või JJT projekteerimisega

sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) põhjendatud vajaduse

korral (füüsiline takistus so olemasolev hoonestus), kui tagatud on liiklusohutus.

17. Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul võib

riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks.

18. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ja asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega.

19. JJT ristumisel riigiteega projekteerida kergliiklejatele ohutud teeületused.

20. Riigiteega ristumisel tagada Normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja

tabel 7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14). Projekteerida nähtavust piiravate takistuste

(metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

21. Üksnes põhjendatult võib projektis näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid

ristumiskohti. Uusi ristumiskohti saab kavandada ainult läbi KOVi poolt väljastatavate jalg- ja

jalgrattatee projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Olevad ja uued ristumiskohad

tähistada eri värvi tingmärkidega. Ristumiskohtade rajamise ja ümberehitamise lahendused

koos põhjendusega käsitleda projektis.

22. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine

(koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega).

23. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata

projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee välimisest servast. 24. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele.

Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

25. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

4 (6)

Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

suurvetega.

26. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse

liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga.

27. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata puhkekoha, pingi, aia, heki vm

haljastuse asukoht ja rajamise nõuded. 28. JJT Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.

Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Riigiteele tohib JJT valgustitest sattuda heledust kuni Lm=0,03 cd/m2 . Juhul kui JJT valgustamisel satub sõiduteele suurem keskmine heledus kui Lm=0,03 cd/m2, tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine tee/tänavavalgustusega või kombineeritult

29. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

30. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

31. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

32. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

33. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).

34. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 34.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

34.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus.

35. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad.

36. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Põhjendatud juhul ja eelneva

kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigitee alusele maale Normidest ptk

8 „Tehnovõrgud“ ja Transpordiameti juhendist https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/nouded_tehnovorkude_teemaale_kavandamisel_0.pd

f ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 37. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad,

muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine. 38. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada

maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel.

39. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

40. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele.

5 (6)

Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV

omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava

JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve

teostamise kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja

taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas,

kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Transpordiameti poolt

heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]

Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.

Lisa 1: Transpordiameti ettepanek JJT trassi ja teeületuse võimaliku asukoha osas

Lugupidamisega

6 (6)

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Joonsaar

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: tehniline kirjeldus koos JJT trassi asukoha skeemiga

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]