Detailplaneeringu kooskõlastamine

STR L = 43.000

1+186.661

1+100

1+000

0+900

0+800

1+100

1+000

0+900

0+800

1+800

1+700

1+600

1+500

1a

1b

2a

Sulupere küla

20

30

20

2b

4a 4b

4c

Tuti kü la

7

X X

X X

X X

X X

X

X X

X X

X X X X X X X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X XXXXXX

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X

3

1 265 - -

OV 100 - -

1

7 782 850 1

LJ 80 ÄK 20 12 1

2

25 917 - -

LT / LP 100 - -

KÜLG NÄHTAVUS

Peatumisnähtavus 25x95m

Liitumisnähtavus 15x160m

1

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NR

AJUTISE KRUNDI PIIR

5 770 850 1

LJ 90 ÄK 10 12 1

KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE %

MAX HOONE KÕRGUS (m)

MAX. HOONETE EHITISEALUNE PIND (m²)

MAX. HOONETE ARV KRUNDIL

MAX KORRUSTE ARV

KRUNDI PIND (m²)

HOONESTUSALA

OLEMASOLEV HOONE

ASUSTUSÜKSUSE PIIR

VÕIMALIK JAAMAHOONE ASUKOHT

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

PROJEKTEERITAVA RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30 m

VÄLIALA TÜÜPLAHENDUS

OLEMASOLEV KRAAV

PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEV ASFALDKATTEGA TEE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

RAIL BALTICA HOOLDUSTEE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

LIKVIDEERITAV OBJEKTXXXX

ÜMBERTÕSTETAV KRAAV

SERVITUUDIVAJADUS TEHNOVÕRKUDELE

PLANEERITUD ÜLEKÄIK

RAIL BALTICA KAVANDATUD RAUDTEETRASSI TELGJOON

PLANEERITUD JALGRATTAPARKLA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD BUSSIOOTEPAVILJON

KÜLGNÄHTAVUSE ALA 16 m

1a 2 629

1 7 782 LJ 80% ÄK 20%850 11 Ä 850

-

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD Pos nr

Krundi planeeritud suurus m²

Hoonete ehitise- alune pind m²

Suurim korruse- lisus

Maa sihtotstarve ja osakaal % (katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuste sihtotstarvete kaupa

Märkused ja kitsendused

Maa sihtotstarve ja osakaal % (detailplaneeringu liikide kaupa)

-

+ 169 760

ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS

Pos nr

Krundi aadress

Krundi planeeritud sihtotstarve (katastriüksuse liik)

Krundi planeeritud suurus m²

Liidetavate/ lahutatavate osade suurused m²

Osade senine sihtotstarve (katastriüksuse liik)

Moodustatakse kinnistutest

1a 66904:003:0996

- --

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD

Ala suurus ~4,3 ha

100%34 964 m²KOKKU

3Kavandatud kruntide arv

Parkimiskohtade arv Planeeritud 130

Krunditud maa bilanss: 1Kavandatud hoonete arv 850 m²Suletud brutopind1 556 m²Ä - ärimaa 4%

M 100%

Krundi aadress / aadressi ettepanek

32 143 m²L - transpordimaa 92%

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering Põhijoonis (1:1000)

1 L80% Ä 20% 7 782

M 100%1b 66904:003:0128

M 100%2 L 100% 25 917 2a 66904:003:0996

M 100%2b 66904:003:0128

- 167 131 + 158 233 - 153 084 + 169 760 - 167 274 + 158 233 - 134 800 1b 5 149 --

2 25 917 L 100% 114

2a 2 486 -

2b 23 433 -

-

-

-

-

-

-

-

Hoonete kõrgus maa- pinnast

12

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Hoonete arv krundil

L 100%

L 100%

LT / LP 100%

LT / LP 100%

LT / LP 100%

ArhitektuurinõudedPlaneeritud parkimis- kohtade arv

Vt seletuskiri ptk 4.2.

-

-

-

-

-

-

-

-

-

130850 1

ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; LJ - reisijaid teenindava transpordihoone maa; LT - tee ja tänava maa-ala; LP - parkimisehitise maa; LK - kergliiklusmaa; OV - vee tootmise ja jaotamise ehitise maa.

Kokku:

MÄRKUSED:

· Topo-geodeetiline uuring on koostatud OÜ Geodeesia24 poolt 2022. aasta aprillis, töö nr 6110-22-2. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.

· Joonisel on kajastatud Rail Baltica raudtee võimalik lahendus ning kokku viidud Rail Baltica projektiga kavandatud hooldusteega.

16

Ä 850

LJ 80% ÄK 20%

LJ 80% ÄK 20%

1 283 L 100% -

4b 563 -

4c 1 006 -

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

L 100%

L 100%

LK 100%

LK 100%

LT 100%

-

-

-

-

-

-

4a Ajutine krunt

Ajutine krunt

Ajutine krunt

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Huvitatud isik:

Staadium

Tellija:

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

Põhijoonis

osaühing Rail Baltic Estonia Veskiposti 2/1 10138 Tallinn EESTI [email protected]

Rapla Vallavalitsus Viljandi mnt 17 79511 Rapla EESTI Tel. +372 489 0510 [email protected]

Projektijuht Ivan Gavrilov

Planeerija Triin Lepland

Planeerija Evelin Kuusik

DP

05.06.2023

1:1000 2021_0096_03

DP-04

Tehnovõrkudele määratud servituudivajadused on kajastatud seletuskirjas ptk 4.9.

3 1 265 T 100% -- - - - OV 100% - -

M 100%3 T 100% 1 265 66904:003:0996 + 169 760 - 168 495

1 265 m²T - tootmismaa 4%

L 80% Ä 20%

L 80% Ä 20%

L 80% Ä 20%

11%Täisehitusprotsent

10

Töö number 2021_0096_03

Tellija Rapla Vallavalitsus

Viljandi mnt 17, 79511, Rapla

Telefon 489 0510

e-post: [email protected]

Huvitatud isik Osaühing Rail Baltic Estonia

Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn e-post: [email protected]

Registrikood: 12734109

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund

Kuupäev

DP

12.06.2023

Rail Baltica Rapla peatuse

detailplaneering

2 / 24

I SELETUSKIRI

S I S U K O R D

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6

1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud .............................................................. 6

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................... 7

2.1. Olemasolevad kitsendused .................................................................................... 8

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED9

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................... 9

3.2. Vastavus Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ning Rapla maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

planeerimisdokumentidele. .................................................................................. 10

3.2.1. Rapla maakonna planeering 2030+ ...................................................................... 10 3.2.2. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ ...................................................................................................... 10

3.3. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ja valla arengukavale ...................................... 11

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 13

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 13

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 14

4.3. Teed, liiklus ja parkimine .................................................................................... 15

4.4. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 15

4.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 15

4.6. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 16

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 16

4.7.1. Radoon ............................................................................................................. 16 4.7.2. Keskkonnamüra ................................................................................................. 17 4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused .............................................................. 17 4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 18

4.8. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 18

4.9. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................. 18

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 19

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 20

5.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 20

5.2. Sidevarustus ..................................................................................................... 20

5.3. Välisvalgustus .................................................................................................... 20

5.4. Veevarustus ...................................................................................................... 20

5.5. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 21

5.6. Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 21

5.7. Sademevee käitlemine ........................................................................................ 22

5.8. Tingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks planeeringualal ................... 22

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 24

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

3 / 24

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Kontaktvööndi analüüs

DP-03 Tugiplaan

DP-04 Põhijoonis

DP-05 Tehnovõrkude koondplaan

III MENETLUSDOKUMENDID

1. Avaldus detailplaneeringu algatamiseks

2. Rapla Vallavalitsuse 07.02.2022 seisukoha küsimise kiri nr 6-2/39-3

3. Keskkonnaameti 17.02.2022 seisukohakiri KSH vajalikkuse kohta nr 6-2/22/2150-2

4. Transpordiameti 23.02.2022 kiri nr 7.2-2/22/2321-2

5. Rahandusministeeriumi 24.03.2022 kiri nr 15-3/1844-2

6. Rapla Vallavolikogu 31.03.2022 otsus nr 18

7. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes

8. Väljavõte detailplaneeringu algatamise teatest Rapla Teatajas aprill 2022 nr 2

9. Rapla Vallavalitsuse 22.09.2022 kiri nr 6-2/39-19

10. Rapla Vallavalitsuse 01.12.2022 kiri nr 6-2/39-22

IV LISAD

Lisa 1 Liiklusuuring

Lisa 2 Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused

Lisa 3 Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36674794

Lisa 4 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 418129

Lisa 5 Ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring

Lisa 6 Keskkonnamüra hinnang

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

4 / 24

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Rapla Vallavalitsuse, Osaühing Rail Baltic Estonia ning Skepast&Puhkim

OÜ konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Ivan Gavrilov Projektijuht

Triin Lepland Vastutav planeerija (kutsetunnistus nr 151414)

Evelin Kuusik Planeerija

Korraldaja

Rapla Vallavalitsus

Huvitatud isik

Osaühing Rail Baltic Estonia

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

5 / 24

Sissejuhatus

Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline

kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on

rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h.

Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses

üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi

liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi

territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem

asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,

mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse

valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide

peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

6 / 24

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kohaliku raudteepeatuse rajamise tingimuste sätestamine,

sh maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel äri- ja transpordimaa sihtotstarbega

kruntide moodustamine, mis on vajalikud kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks on kavandatud üldiste

ehitus- ja maakasutustingimuste määramine ning haljastuse ja heakorra, juurdepääsu, parkimise,

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

• Planeerimisseadus;

• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• 31.01.2022 planeeringu algatamise ettepanek;

• Rapla Vallavolikogu 31.03.2022 otsus nr 18 „Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestatud Rapla

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

• Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestatud „Rapla

maakonnaplaneering 2030+“

• Rail Baltica Design Guidelines;

• Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6 kehtestatud Rapla valla üldplaneering;

• Rapla Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 39 kehtestatud Rapla valla Arengukava 2018-

2025;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

1.4. Planeeringu koostamiseks tehtud uuringud

• OÜ Geodeesia24 poolt 2022 aprillis koostatud topo-geodeetiline uuring, töö nr 6110-22-2;

• Skepast&Puhkim OÜ poolt oktoobris 2022 koostatud Rail Baltica kohalikud peatused – Rapla

peatuse liiklusuuring, töö nr 2021_0096_05;

• Maves OÜ poolt novembris 2022 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa

kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud, töö nr 22063.

• Kajaja Acoustics OÜ 2022. aasta oktoobris koostatud keskkonnamüra hinnang, töö

nr 21271-01.

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

7 / 24

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Sulupere ja Tuti külade piiril ca 1 km linnulennu

kaugusel Rapla linnast. Ala piirneb Õhtupäikese, Sõõrumaa-Veski, Sõerumäe, Sõerumaa, Sikapõllu,

Sikametsa, Sepa, Panga, Männi, Metsataguse ja Karjamardi maatulundusmaa ja elamumaa

maaüksustega ning Rapla ümbersõiduga.

Tabel 1. Planeeringuga hõlmatud maaüksused

Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Sõerumaa-Veski* 66904:003:0996 16.98 ha Maatulundusmaa 100%

Sõerumaa* 66901:001:0148 17 002 m2 Maatulundusmaa 100%

Panga* 66904:003:0520 12 937 m2 Tootmismaa 100%

Metsataguse* 66904:003:0128 15.82 ha Maatulundusmaa 100%

6690023 Sõerumäe-Alu

tee L1* 66901:001:0635 13 307 m2 Transpordimaa 100%

Sõerumaa kergtee* 66901:001:0149 1679 m2 Transpordimaa 100%

20125 Rapla ümbersõit* 66904:003:0444 68 098 m2 Transpordimaa 100%

Karjamardi* 66904:003:1192 59 633 m2 Maatulundusmaa 100%

6690023 Sõerumäe-Alu tee

66901:001:0728 4335 m2 Transpordimaa 100%

* Osaliselt planeeringualasse haaratud maaüksused.

Joonis 1. Vaade planeeritavale alale (aerofoto, Maa-ameti fotoladu 04.06.2021)

Planeeringuala suurus on ca 4,3 ha. Planeeringualale jäävad maaüksused on hoonestamata.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

8 / 24

2.1. Olemasolevad kitsendused

Planeeringuala jääb SÕERUMAA1 ja SÕERUMAA2 maaparandushoiualale. Planeeringualale jääb

osaliselt maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 1 m süvendi servast.

Juurdepääsutee ristub elektri maakaabelliinide ja siderajatistega. Samuti ulatub juurdepääsuteele

Männi kinnistu puurkaevu (PRK0024499) 50 m kaitsevöönd ning 6690023 Sõerumäe-Alu tee 50 m

kaitsevöönd.

planeeringuala

Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

9 / 24

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA

FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Rapla kohalik peatus kavandatakse Rapla valda Sulupere ja Tuti küla piirkonda. Kavandatava

kohaliku peatuse ala asub Rapla linnast lähtuvate teede sõlmpunktis ning paikneb linnale kõige

lähemal.1 Vaadeldavat ala piiravad maatulundus-, elamu-, tootmis- ja transpordimaad.

Planeeritava ala vahetu lähedus on hoonestamata. Lähimad elamud jäävad kavandatavast peatuse

alast 400-500 m kaugusele kirde ja kagusse. Lähim uus elamuala on kavandatud Rapla kohalikust

peatusest ca 200 m kaugusele Karjamardi maaüksusele.

Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta on lähiajal kehtestatud (seisuga

06.04.2022) järgmised detailplaneeringud:

• Rapla Vallavolikogu 27.12.2007 otsusega nr 88 kehtestatud Tuti külas asuva Karjamardi

maaüksuse (katastritunnus 66904:003:1192) detailplaneering, millega moodustati

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusest 18 elamumaa krunti, 1 teemaa kinnistu ja 2

tootmismaa krunti (puurkaev, alajaam) ning sätestati kruntidele arendustingimuste.

• Rapla Vallavolikogu 28.08.2014 otsusega nr 33 kehtestatud Sõerumaa kinnistu

detailplaneering, millega eraldati kahe väikeelamumaa krunti maatulundusmaa kinnistust ja

sätestati kruntidele ehitusõigus ning määratleti kergliiklustee maa.

• Rapla Vallavolikogu 27.02.2020 otsusega nr 1 kehtestatud Tuti külas asuva Sõerumäe

maaüksuse detailplaneering, millega nähti ette alla 1 ha suuruse veepeegliga tehisveekogu

rajamine jõesängi vahetusse naabrusesse ja planeeringuala hoonestamine

puhkekeskuse ja puhkemajadega.

Samuti Rapla Vallavalitsuse 15.03.2021 korraldusega nr 116 väljastatud projekteerimistingimustega

nr 2111802/02102 antud ehitusõigus Sikametsa kinnistule üksikelamu, abihoonete ja nendega

seotud rajatiste püstitamiseks.

Kavandatavast peatusealast põhjapoole on 23.04.2021 Tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve Ameti

poolt väljastatud projekteerimistingimused nr 2111802/03627 hoolduspunkti rööbastee,

kõvakattega ladustamisplatsi, laohoone, juurdepääsuteed, töö- ja olmeruumide hoone, katusealuse

kõvakattega ladustamisplatsi ja hoolduspunkti pukk-kraana teed projekteerimiseks.

15.03.2023 väljastas Tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve Amet projekteerimistingimused nr

2311802/01016 Rail Baltic Rapla peatuse ooteplatvormide ja kergliiklejate eritasandilise läbipääsu

projekteerimiseks.

1 Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestatud Rapla maakonnaplaneeringu

teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

10 / 24

3.2. Vastavus Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ning Rapla

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ planeerimisdokumentidele.

3.2.1. Rapla maakonna planeering 2030+

Vastavalt riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestatud Rapla

maakonnaplaneeringus 2030+ toodule on Rail Balticu raudtee eesmärk luua kiire raudteeühendus

Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt regionaalne ühendus Pärnu suunal.

Eraldiseisva planeeringuga kavandatakse raudteejaama täpne asukoht ja lahendused (jaamahoone

paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele, sh ühistranspordile ja kergliiklejatele, parkimine jm

toetav taristu).

Rail Balticu perspektiivsele trassikoridorile on maakonnaplaneeringuga kavandatud lisaks Rapla

peatusele veel kaks kohaliku peatuse põhimõttelist asukohta (Kohila ja Järvakandi), mis

lahendatakse samuti eraldiseisvate detailplaneeringutega.

Perspektiivsed raudteepeatused on ette nähtud siduda nii kergliiklusteedega kui ka maakondlike ja

kohalike bussiliinidega. Parkimisvõimaluste ette nägemisel tuleks luua võimalused n.ö „pargi ja reisi“

lahenduse kasutamiseks kaugemate piirkondade elanikele. Ühistranspordi ja kergliiklusteedega

tuleks omavahel ühendada ka olemasoleva ja planeeritava raudteevõrgu peatused.

Detailplaneeringuga kavandatu vastab Rapla maakonnaplaneeringule.

3.2.2. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“

Joonis 3. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

11 / 24

Rail Baltic trassi koridor (lõigud 7C, 8A, 16A) läbib Juula, Väljataguse, Tuti, Sulupere, Sikeldi, Kalevi,

Alu-Metsaküla, Mõisaaseme, Kuku ja Röa küla, möödudes Rapla linnast lääne poolt. Trassi koridori

laius kogu Rapla valla osas on 350 m. Vigala jõge ületades suundub trassi koridor Sulupere külasse,

möödudes küla hoonestusaladest lääne poolt. Väljataguse, Tuti ja Sulupere külas jääb trassi koridori

nii põllu- kui metsamajandusmaad.

Raudteejaama täpne asukoht, jaamahoone paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele (sh

ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav infrastruktuur lahendatakse eraldiseisva

planeeringuga.

Detailplaneeringuga kavandatu vastab Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule.

Joonis 4. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjast. Skeem võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste asukohtade osas.

3.3. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ja valla arengukavale

Kuni uue, kogu ühinenud omavalitsuse territooriumi hõlmava üldplaneeringu (algatatud Rapla

Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92) kehtestamiseni kehtivad Rapla vallas ühinenud valdade

senised üldplaneeringud.

Rapla valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega

nr 6, edaspidi üldplaneering) paikneb detailplaneeringuala põllumajandusmaal. Rapla

maakonnaplaneeringuga kavandatud kiirraudteetrassi rajamine kui ka kohalike peatuste

põhimõttelised asukohad on kantud kehtivasse Rapla valla üldplaneeringusse ning käesoleva

detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringuga kavandatut.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

12 / 24

planeeringuala

Joonis 5. Väljavõte Rapla valla kehtivast üldplaneeringust

Rapla valla arengukava 2018-2025 kohaselt on valla missioon teenida rahvast areneva, heal tasemel

avalikke teenuseid pakkuva ja püsiväärtusi edasi kandva omavalitsusena. Visioon on mh kaasaegne

ja heal tasemel teenust pakkuv omavalitsus, kus on tagatud kaasaegsed ligipääsud kõikidele

teenustele ja kohtadele, sotsiaalteenused ja tervishoid on elanikele hästi kättesaadavad ning Rapla

vald on positiivne ja uuendusmeelne keskkond elamiseks, töötamiseks ning tegutsemiseks, sest

lisaks puhtale elukeskkonnale on siin kaasaegne taristu ja mugavad liikumisvõimalused, ettevõtlust

ning kodanikualgatust soosiv ja toetav juhtimine ning mitmekesised töö- ja tegutsemisvõimalused.

Valla üheks arengueesmärgiks on, et valla tehniline taristu on välja arendatud ja heas korras.

Kiirraudtee ja sellest tuleneva kohaliku peatuse kavandamine on kooskõlas valla arengukava

eesmärkidega ja selle ootustega.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

13 / 24

4. PLANEERINGULAHENDUS

Rapla peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos parkimisalaga, juurdepääsu- ja

kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs.

Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri-

ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis on vajalikud Rail Baltica Rapla kohaliku peatuse

rajamiseks.

Alale kavandatakse ühekorruseline peatuse hoone ning välirajatised, lisaks luuakse reisijatele

ühendus ülepääsuga.

Joonis 6. Illustratiivne pilt võimalikust peatusest

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuga on kavandatud moodustada kolm krunti. Jaama hoone ja selle väliala tarbeks

moodustatakse Metsataguse ja Sõerumaa-Veski maaüksustest 7 782 m2 suurune 80% reisijaid

teenindava transpordimaa ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa sihtotstarbega

krunt pos.1, juurdepääsuks ja parkimiseks 25 917 m2 suurune tee ja tänava ja parkimisehitise maa

sihtotstarbega krunt pos.2 ning puurkaevu tarbeks 1 265 m2 suurune vee tootmise ja jaotamise

ehitise maa krunt pos.3.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

14 / 24

Planeeringuga nähakse ette, et krundi pos.1 hoonestusala ulatub kinnistu raudteepoolses küljes

krundi piirini, et jätta võimalus ühendada peatusehoone hilisema ooteplatvormiga. Parkimisala ei ole

kaetud hoonestusalaga. Kavandatavaid raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee, ülepääs)

näidatakse planeeringus informatiivsena.

Alale kavandatakse ühekorruseline kuni 12 m kõrgune peatuse hoone ning välirajatised, lisaks

luuakse ühendus ülepääsuga. Ülepääsuga liituvad silla mõlemas otsas vertikaalse liikumise

hõlbustamiseks liftid. Ülepääsude täpsemad lahendused jäävad järgmistesse

projekteerimisetappidesse. Kavandatav ehitisealune pind on kuni 850 m². Kavandatava väliala

mõõtmed 50x115 m.

Planeeringulahendus hoone mahu ja asukoha osas täpsustub hoone projekteerimise etapis

planeeringuga etteantud piirides.

Lisaks jaamahoonele on lubatud püstitada väikeehitisi ehitisealuse pinnaga 0…20 m2 ja kõrgusega

kuni 5 m ka väljapoole määratud hoonestusala, kuid sellised hooned ja rajatised peavad olema

põhihoone funktsiooni toetavad, nagu nt katusealune jalgrattaparkla, prügihoone vms. Nimetatud

rajatised ja hooned tuleb kavandada arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena jaamahoonega ja

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Käesoleva planeeringu puhul on lähtutud keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest ning

antud soovitus lähtuda jaamahoone projekteerimisel energiasäästliku hoone põhimõttest.

Jaamahoone projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määrusest nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja

tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone

jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia

ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sademevee kasutamine) ning automaatika

ja mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade

sihiteadlik planeerimine).

Jaamahoone projekteerimiseks on määratud nõue kasutada Balti riikidele iseloomulikke ja

arhitektuurselt sobivaid traditsioonilisi ehitusmaterjale ja konstruktsioone. Rajatav hoone peab

olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega, visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada

naturaalseid toone ja Balti riikide tunnusvärve, Eesti - sinine. Väikeehitised ja piire peavad sobima

terminalihoone arhitektuuriga.

Rongijaama terminalihoone konstruktsioon on planeeritud teraskarkass kandekonstruktsioonil

modulaarsete kergpaneelidest fassaadidega.

Arhitektuurinõuded:

Hoonestusviis: lahtine

Katuse kalle ja tüüp: vaba

Katuse harja suund: vaba

Piire: ei kavandata*

Välisviimistlus: betoon, metall, puit, klaas ja/või kombineeritud materjalid

* Piirdeaedu ei kavandata. Turvaaiad ja müratõkked on lubatud perrooni ja väliala vahele ning täpsed

lahendused antakse raudtee projekti koosseisus.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

15 / 24

4.3. Teed, liiklus ja parkimine

Kavandatav Rapla peatus asub Rapla linnast ca 3 km kaugusel paiknedes asulast ja hoonestusest

eemal. Peatuse juurdepäästee ühenduskohaks on Sõerumäe-Alu tee, mis viib liikluse Rapla ringteele

(riigi kõrvalmaantee nr 20125). Rapla ringteed pidi saab liiklus jaguneda põhja ja lõuna suunas,

lõuna suunas piki Rapla-Märjamaa teed (riigi tugimaantee nr 28) on kõige lühem juurdepääs Rapla

linnale.

Rapla kohaliku peatuse osas on koostatud liiklusuuring (vt Lisa 1), mille eesmärk on anda hinnang

kohaliku peatusega seotud liiklusele arvutamaks projekteeritavate ristmike läbilaskvusi, prognoosida

erinevaid liikumisviise, liiklussagedust ja vajalikku sõidukite parkimiskohtade arvu, määrata

teenindustasemed ning teha ettepanekuid ohutuse ja kasutusmugavuse tagamiseks.

Peatuse põhiliseks juurdepääsuks on Sõerumäe-Alu tee ning selle tee ristmik Rapla ringteel, kus

vastavalt teostatud läbilaskvusarvutustele on T-kujulise ristmiku konfiguratsiooni korral tagatud

prognoositud liiklusvoogude läbilaskvus.

Üldparkimine on kavandatud eraldi krundil pos.2. Hoone välialale on ette nähtud parkimiskohad 4

invasõidukile, 6 elektrilaadimisega sõidukile ja minimaalselt 6 taksole. Kokku on kavandatud 130

parkimiskohta.

Eelpool nimetatud liiklusuuringus on analüüsitud ka kavandatavate parkimiskohtade vastavust

nõudlusele lähtudes eelnevalt prognoositud liiklussagedustest. Peatusesse ette nähtud 130

parkimiskohta on hinnangu kohaselt piisav tagamaks parkimiskohtade olemasolu kasutajatele ning

ühtlasi jääb ka teatav reserv suurema vajaduse rahuldamiseks.

Jaamahoone juurde autode parkimise alast eraldi on kavandatud kaetud jalgrattahoidla. Vastavalt

Eesti standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud „Pargi ja reisi“ parklale on planeeringualal

tagatud vähemalt 10 kohta.

Jaama teenindav bussipeatus jääb juurdepääsutee äärde.

Paralleelselt kavandatud juurdepääsuteega on kavandatud 3 m laiune jalgratta- ja jalgtee

kergliiklejatele.

4.4. Haljastus ja heakord

Jaamahoonega seotud välialal tagada minimaalselt 20% haljastust. Haljastus on ette nähtud rajada

üksikpuudena ja väiksemate murualadena. Haljastuse kavandamisel juhinduda standardist EVS

939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“.

Haljastuse planeerimisel tagada istikutele liigiomased kasvutingimused.

Võimalikud väikevormid selgitatakse välja edasisel projekteerimisel.

4.5. Jäätmekäitlus

Planeeringualal tagatakse heakord platside ja haljasalade hea ehitustava järgi väljaehitamisel ning

tekkivate jäätmete korralise äreveoga. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Rapla

valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel

jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud

kohtadesse. Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele.

Ehitusjäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit

omavale isikule(firmale) ja käideldakse vastavalt Rapla valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

16 / 24

4.6. Tuleohutusnõuded

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud Siseministri

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Konkreetsed nõuded täpsustatakse

ehitusprojekti käigus. Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata ehitistevahelisi kujasid, tuleleviku

takistamine ühelt ehitiselt teisele toimub ehituslike meetmetega ja täpsustub ehitusprojektis. Väline

tuletõrje veevarustus on kajastatud peatükis 5.5.

4.7. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Vaadeldaval

alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike,

püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, väärtuslikku põllumajandusmaad ega

kultuurimälestisi.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,

ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonda saastavaid objekte. Käesoleva detailplaneeringuga

määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused Rail Baltica Rapla kohaliku peatuse jaamahoone ja

seda teenindava infrastruktuuri ehitamiseks. Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad

negatiivsed mõjud on valdavalt seotud ehitustegevusega. Nende ulatus piirneb planeeritava kinnistu

ning selle vahetu lähialaga, kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev

vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele

ning takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele

või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi

vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning

ehitustegevusega kaasnevate jäätmete veo korraldust.

4.7.1. Radoon

Joonis 7. Väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse interpoleeritud radooniriski kaardist (andmed

2020. aasta seisuga)

Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile varieerub Eestis pinnaseõhus

mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq/m³

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

17 / 24

piiri. Selleks, et Rn-sisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset

200 Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³.

Radooniriski kaardi kohaselt asub planeeritav ala normaalse radoonisisaldusega pinnasega alal.

Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal on soovituslik enne hoone projekteerimist mõõta täpne

pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni

siseruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt Eesti standardis EVS 840:2017 “Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud nõuetele. Hea

ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea

ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.

4.7.2. Keskkonnamüra

Selleks, et hinnata Rail Balticu Rapla kohaliku peatuse detailplaneeringu koosseisus kavandatava

tegevusega kaasnevat müraolukorda projektiala läheduses asuvatele müratundlikele hoonetele ja

aladele ning vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed on Kajaja Acoustics OÜ poolt oktoobris

2022 koostatud keskkonnamüra hinnang, töö nr 21271-01 (vt Lisa 6).

Lähimad müratundlikud hooned asuvad planeeritavast kohalikust peatusest rohkem kui 500 meetri

kaugusel ida suunas. Perspektiivse raudteetrassiga ristuv tugimaantee nr 28 (Rapla-Märjamaa) asub

lähimatest planeeringuala müratundlikest hoonetest (Põlluveere) ca 280 m lõuna suunas ning

põhitrassiga paralleelne kõrvalmaantee nr 20125 asub lähimatest planeeringuala ala müratundlikest

hoonetest (Sõerumaa-Priidu) ca 60 m ida suunas. Müratundlikud kinnistud piirnevad osaliselt

vahetult peatust teenindava juurdepääsuteega. Lähimad eluhooned (Männi) asuvad Sõerumäe-Alu

peatust teenindavast teest ca 20 m kaugusel.

Antud kohaliku peatuse detailplaneeringu kontekstis on summaarsete müratasemete mõttes kõige

kriitilisemad need müratundlikud hooned, mis asuvad vahetult peatust teenindava tee kõrval või

peatust teenindava tee ja tugimaantee nr 20125 ristumiskohas (Männi ja Sõerumaa-Priidu).

Vastavalt perspektiivse (2040+) olukorra liiklusmüra leviku arvutustele selgus, et kohaliku peatuse

planeeringu piirkonda jääva maantee- ja raudteeliikluse koosmõjust tulenev arvutuslik müra

ekvivalenttase eluhoonetele on raudtee põhiprojektis ette nähtud leevendusmeetmete rakendamisel

päevasel ajal Ld ≤60 dB ning öisel ajal Ln ≤55 dB (II kategooria liiklusmüra piirväärtus).

Kohaliku peatuse detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole vaja müratundlike hoonete kaitseks lisaks

raudtee põhitrassi põhiprojektis ette nähtud leevendusmeetmetele täiendavaid liiklusmüra

leevendavaid meetmeid kavandada.

Kohaliku peatuse projekteerimisel peab olema tehnoseadmete valik ja paigutus tehtud selliselt, et

lähimate müratundlike kinnistuteni leviv müra oleks madalam kui keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemed.

4.7.3. Ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused

Selgitamaks välja geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Rapla peatuse planeeringuala

territooriumil on Maves OÜ poolt novembris 2022 koostatud Rail Baltica Harjumaa, Raplamaa ja

Pärnumaa kohalike peatuste detailplaneeringute ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud, töö nr

22063.

Selle kohaselt ei tohi veetaseme säilitamiseks praegusel tasemel drenaažisüsteemi kahjustada. Kui

ehitustööde käigus ulatuvad kaevised kuivendussüsteemini või sellest sügavamale tuleb tagada

dreenide edasine toimimine, juhtides kuivendusvee rajatistestkõrvale või ümber nende.

Veevarustuse lahendamiseks saab aluspõhjakivimitesse, mis on suhteliselt hea veeandvuse ja -

kvaliteediga, rajada Rapla raudteepeatuse kaevu.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

18 / 24

Reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi: kasutada kogumismahutit või kooskõlastatult

Põllumajandusametiga juhtida eelnevalt bioloogiliselt puhastatud (biopuhasti, filterväljak) heitvesi

maaparanduskraavi või maaparandussüsteemi.

Ehitusgeoloogilised tingimused teede ja parklate ning jaamahoone rajamiseks on rahuldavad. Hoone

saab rajada madalvundamendile suhteliselt heade geotehniliste omadustega rohke liivaga

savimöllile. Vundamendi taldmiku ja möllsavi kihi pealispinna vahele tuleb jätta võimalikult paks kiht

liivaga savimölli. Kõrgvee perioodil võib põhjavesi tõusta ehitussüvenditesse. Süvendite kaevamisel

peab arvestama sellega, et rohke liivaga savimöll ei hoia allpool veetaset seina. Vältida tuleb ka

pinnase loodusliku struktuuri rikkumist, mis põhjustab kandevõime vähenemist.

Teede ja platside rajamisel tuleb arvestada külmaohtlike ja mittedreenivate pinnastega.

4.7.4. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks

Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti

varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri

raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida

valgustada tahetakse.

Puuduvad selged teaduslikud tõendid selle kohta, et suurenenud välisvalgustus hoiaks kuriteod

eemal. See võib panna meid ennast turvalisemalt tundma, kuid pole tõestatud, et see meid

turvalisemaks muudaks. Halb välisvalgustus võib ohutust vähendada, muutes ohvrid ja vara paremini

nähtavaks. Samuti mõned kuriteod nagu vandalism ja grafiti õitsevad tegelikult öises valgustuses.

Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.

Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust

võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.

Säästev linnavalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku

keskkonda ja elukvaliteeti.

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada linnapiirkondadesse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

4.8. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

transpordimaa kinnistutele ja arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise

projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“.

4.9. Servituutide seadmise vajadus

Seoses planeeritud tehnovõrkude lahendustega on vajalik seada järgmised servituudid:

• planeeritud veetorule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2 ja 3;

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

19 / 24

• kavantatud puurkaevu 30 m sanitaarkaitseala kruntidel pos.2 ja 3 ning naabermaaüksusel Sõerumaa-Veski;

• planeeritud survekanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2;

• planeeritud sademeveetorustikule ulatusega 2+2 m kummalegi poole toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.1 ja pos.2;

• planeeritud keskpinge maakaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2 ja naabermaaüksustele 6690023 Sõerumae-Alu tee L1, 6690023 Sõerumäe- Alu tee, Karjamardi ning Panga;

• planeeritud trafoalajaamale ulatusega 2 m alajaama välisseinast tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.1;

• planeeritud tänavavalgustuse kaablile ulatusega 1+1 m kaabli teljest tehnovõrgu valdaja

kasuks krundile pos.2 ja naabermaaüksustele 6690023 Sõerumae-Alu tee L1, 6690023 Sõerumäe-Alu tee, Karjamardi, Panga ning Sõerumäe;

• planeeritud sidekanalisatsioonile ulatusega 1+1 m sideehitisest tehnovõrgu valdaja kasuks krundile pos.2 ja naabermaaüksustele 6690023 Sõerumae-Alu tee L1, 6690023 Sõerumäe- Alu tee, Karjamardi, Panga ning 20125 Rapla ümbersõit.

4.10. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• Rajada hoone ümber, parkimisaladele ja juurdepääsuteedele välisvalgustus.

• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale.

• Luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid.

• Hoida planeeritav ala korras.

• Kasutada süttimatust materjalist prügikonteinereid ja välimööblit.

• Orienteerida hoone peasissepääs tänava suunas.

• Kasutada turvavarustust – alarmid (signalisatsioon), videojälgimissüsteem.

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

20 / 24

5. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud tehnovõrkude koondplaanil ja seda

täpsustatakse ehitusprojektis.

5.1. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimise aluseks on OÜ Elektrilevi väljastatud tehnilised tingimused 418129 (vt

Lisa 4).

Detailplaneeringu alal on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale võimalikult koormuskeskme

lähedusse, planeeritava tee äärde, et tagada selle teenindamiseks ööpäevaringne vaba juurdepääs.

Uue alajaama toide on planeeritud keskpinge maakaabelliiniga uue kavandatava juurdepääsu tee

kaudu sisselõikega KUUSEHEKI:RAP toitefiidrist.

Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool detailplaneeringuga haaratud ala kulgeva kaablitrassi

servituudivajadusega ala.

Madalpinge liitumispunkt on ette nähtud planeeritavasse komplektalajaama peakaitsme suurusega

1000 A. Elektritoide liitumispunktist nähakse ette maakaabliga.

5.2. Sidevarustus

Sidevarustus tagatakse raudtee sisevõrgu või 5G võrgu kaudu.

Alternatiivina on vastavalt Telia Eesti AS telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr

36674794 (vt Lisa 3) võimalik liituda Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA) kuuluva optilise

võrguga ELA_SA-le kuuluvast sidekaevust 036K20. Tehnovõrkude koondplaanile on kantud

põhimõtteline sidekanalisatsiooni asukoht. Tellida tuleb täiendavalt tehnilised tingimused ELA_SA-lt.

Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases

0,7 m, teekatte all 1 m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Ette tuleb

näha kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus

ehitustööde käigus.

Tehnovõrkude kavandamisel riigitee alusele maale tuleb lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

5.3. Välisvalgustus

Detailplaneeringuga on näidatud tänavavalgustuse põhimõtteline lahendus.

Valgustuse toide saadakse kavandatavast komplektalajaamast. Tänavavalgustusele nähakse ette

juhtimiskilp. Tänavavalgustuseks on ette nähtud maakaabel. Edasisel projekteerimisel näha ette

leedvalgustid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6m ja

kõrgem – IK07.

Valgustuse projekteerimisel lähtuda tänavavalgustuse standardist EVS-EN 13201.

5.4. Veevarustus

Veevarustuse planeerimise aluseks on AS-i Rapla Vesi 06.04.2022.a väljastatud tehnilised

tingimused (vt Lisa 2).

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

21 / 24

Planeeringuala ligikaudsete olmevee ja reovee vooluhulkade arvutamisel on aluseks võetud

järgmised lähteandmed:

Külastajad - keskmiselt 158 inimest päevas, külastajatest ca 80% kasutab WC-d, ühiktarbimine 10

l/d.

Töötajad - 7 inimest, ühiktarbimine 30 l/d.

Hetke tarbimise (l/s) arvutuste aluseks on vastava hoone tüübi põhikorruse plaanil toodud

lahendused.

Planeeringuala arvutuslik olmevee tarbimine on:

Qkesk=1,5 m³/d

Qmax=0,61 m3/h

Qarv=0,76 l/s

Vastavalt tehniliste tingimustele on lähim liitumisvõimalus ühisveevärgiga Piiri tn ja Kuusiku tee

ristmikul. See tähendaks ca 1,8 km veetorustiku rajamist planeeringualani.

Planeeringuala veevarustus on lahendatud planeeritud puurkaev-pumpla baasil. Planeeringuala asub

keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt Veeseaduse § 149 on puurkaevu sanitaarkaitseala 30

m. Puurkaevu sügavus ja vajalik veekäitlus täpsustatakse projekteerimisel.

Puurkaevust on planeeritud veetorustik hooneni.

Ühisveevärgi torustik tuleb rajada PE PN10 torustikust. Planeeritud veetorustike rajamissügavus on

minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

Planeeringuala veetarve, puurkaev-pumpla parameetrid, torustike läbimõõdud ja paiknemine

täpsustatakse projekteerimistööde käigus.

5.5. Tuletõrje veevarustus

Väline tuletõrje veevarustus piirkonnas puudub.

Planeeringuala tuletõrje veevarustus on lahendatud lokaalselt. Planeeringuala välistulekustutusvee

vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2), mis saadakse planeeritud tuletõrjevee

mahutist 2x60 m3 kuivhüdrandi abil. Hüdrandi kaugus hoonest peab olema min 30 m. Planeeritud

tuletõrjevee mahuti täitmine toimub planeeritud veetorustikust. Välistulekustutusvee vajadus tuleb

täpsustada hoone projektiga ning mahuti suurus vajadusel muuta.

5.6. Reovee kanalisatsioon

Kanalisatsiooni planeerimise aluseks on AS-i Rapla Vesi 06.04.2022.a väljastatud tehnilised

tingimused (vt Lisa 2).

Planeeringuala arvutuslik reovee vooluhulk on:

Qkesk=1,5 m³/d

Qmax=0,71 m3/h

Qarv=4,5 l/s

Arvutuste alused vt peatükist Veevarustus.

Vastavalt tehniliste tingimustele on lähim liitumisvõimalus ühiskanalisatsiooniga

(survekanalisatsiooniga) Märjamaa tee ning Puhtuse tee risti juures. See tähendaks ca 1,54 km

kanalisatsiooni survetorustiku rajamist planeeringuala pumplast kuni liitumiskohani.

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

22 / 24

Planeeringuala reovesi kogutakse isevoolselt kokku ja suunatakse planeeritud reoveepuhastisse

(biopuhastisse) kujaga 25 m. Peale reoveepuhastit on planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m, mis

pumpab heitvee olemasolevasse maaparandussüsteemi nr 5111040020030 SÕERUMAA2 kraavi.

Enne heitvee MPS-i kraavi juhtimist on planeeritud proovivõtukaev.

Isevoolne torustik tuleb rajada De160 PVC või PP SN8 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,2 m

toru peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru

peale.

Kui vahetusse lähedusse peaks kunagi tekkima ühiskanalisatsioon ja see on majanduslikult

ostrabekas, on lisaks lokaalsele heitveelahendusele mõeldav ühinemine ka ühiskanalisatsiooniga.

5.7. Sademevee käitlemine

Planeeringuala ärajuhtimist vajav sademevesi koguneb hoone katuselt ning kõvakattega teedelt ja

platsidelt.

Planeeringualalt kogutakse sademevesi restkaevude ja torustike abil kokku ning juhitakse

möödavooluga liiva-mudapüüduriga õlipüüdurisse. Peale lokaalset puhastust on sademevesi

planeeritud juhtida planeeritud ühtlustusmahutisse mahuga 149 m3. Ühtlustusmahuti võib rajada

mahutitest või geomembraaniga ümbritsetud plastist immutuskastidest.

Planeeringuala sademevee eesvooluks on maaparandussüsteemi nr 5111040020030 SÕERUMAA2

kraav. Sademevee juhtimiseks nimetatud kraavi on planeeritud sademeveepumpla, mille abil

pumbatakse kraavi vooluhulka 10 l/s, mis ei tohiks olemasoleva kraavi läbilaskevõimet oluliselt

mõjutada. Tingimused sademevee juhtimiseks kraavi tuleb taotleda projekteerimise käigus.

Peale õlipüüdurit ja ka enne väljalasku kraavi tuleb paigaldada proovivõtukaev. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused kehtestatud

nõuetele.

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool on 264 l/s. Püüduri suuruse valikul on arvestatud ka

torustiku enda osalise akumuleeriva (ühtlustava) mahuga. Sademevee vooluhulga arvutuste aluseks

on EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. Arvutusvihma korduvuseks on võetud 3 aastat ja

kestuseks 5 minutit.

Sademeveetorustik tuleb rajada isevoolsetest PP SN8 torustikest, min rajamissügavus 1,2 m toru

peale. Survetorustik tuleb rajada PE PN10 torudest, minimaalne rajamissügavus 1,8 m toru peale.

Restkaevud settekotiga min 0,6 m, soovitavalt settepalliga mahuga 300 liitrit.

Täpne sademevee ärajuhtimise lahendus, täpsustatud vooluhulgad ja vajadusel

sademeveekoormuste vähendamise meetmed antakse projekteerimise käigus ning lahendatakse

koos ala vertikaalplaneerimisega.

5.8. Tingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks planeeringualal

Kavandatav Rapla peatus asub maaparandussüsteemide maa-alal. Vastavalt maaparandusseaduse

(edaspidi MaaParS) § 47 tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine. Ilma Põllumajandus- ja

Toiduameti (edaspidi PTA) loa või kooskõlastuseta on maaparandussüsteemis keelatud takistada

veevoolu ja paisutada vett.

Peatuse projekteerimise käigus arvestada PTA poolt 17.03.2020 väljastatud Rail Baltica trassi

raudteelõigu Kehtna - Rapla DS1-DSP3 projekteerimistingimuste otsusega nr 14.1-1/8690, nii et

oleks tagatud naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemide ja maaparandussüsteemi

eesvoolu nõuetekohane toimimine. Ehitamisega ei tohi halvendada naaberkinnisasjade

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

23 / 24

kuivendusseisundit ega kahjustada naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemide

toimimist.

Lisavee juhtimisega maaparandussüsteemi tuleb arvestada MaaParS § 53 toodud nõuetega. Sadevee

ehk lisavee suunamiseks kraavi, tuleb edasise projekteerimise käigus teha vajalikud arvutused, mille

tulemustest nähtub, et maaparandussüsteem toimib tõrgeteta ka peale lisanduvate veehulkade

saabumist.

Drenaaži osa käsitletakse eraldi raudtee projektlahendusega. Vajalik on arvestada torustike

külmumissügavust, kuna nad jäävad juurdepääsu tee alla ja läbimõõtusid, et olemasolev alles jääv

süsteem jääks toimivaks.

Hoonete projekteerimisel on soovitatav olemasoleva drenaaž hoonete alt eemaldada ning rajada uus

drenaažisüsteemi, et välistada hilisemaid liigniiskusest tekkida võivaid kahjusid.

Lahenduste koostamisel kaasata maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri (MATER)

registreeringuga spetsialist (MaaParS § 36 lg 2). Kui MATER registreeringuga spetsialisti hinnangul

takistavad kavandatavad ehitised maaparandussüsteemi toimimist, tuleb drenaažisüsteem ümber

ehitada. Projekteerimistingimused maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks väljastab PTA

(MaaParS § 50 lg 5 ja § 12).

Detailplaneeringu alusel maaparandussüsteemile, eesvoolule ja eesvoolu kaitsevööndisse rajatavate

ehitiste projektid kooskõlastada PTA-ga (MaaParS § 50 lg 1, § 48 lg 3).

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

24 / 24

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesoleva

detailplaneeringu kehtestamisega muutub varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine;

• vajalike servituutide seadmine (servituudid seatakse vastavalt lahendusele tehnovõrkude ehitusprojekti etapis);

• enne ehitusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada tehnovõrgud kuni liitumispunktini;

• sõlmida liitumislepingud;

• ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• jaamahoone ehitamine ja vastuvõtmine.

Raudteerajatistele väljastab projekteerimistingimused ning ehitus- ja kasutusloa Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 72 lõikele 2 enne

planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid,

mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha ümberehitamiseks või tehnovõrkude rajamiseks riigitee

piirides (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Transpordiamet ei võta

planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 13.06.2023 nr 6-2/39-39

Meie 14.06.2023 nr 7.2-2/23/2321-7

Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringule

(edaspidi planeering). Planeeringuala hõlmab 9 katastriüksust, sealhulgas 20125 Rapla ümbersõit

(katastritunnus 66904:003:0444).

Planeeringu eesmärgiks on kohaliku raudteepeatuse rajamise tingimuste sätestamine, sh kohaliku

peatuse rajamiseks maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel äri- ja transpordimaa

sihtotstarbega kruntide moodustamine. Lisaks on kavandatud üldiste ehitus- ja

maakasutustingimuste määramine ning haljastuse ja heakorra, juurdepääsu, parkimise,

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks 23.02.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/2321-2 (edaspidi

seisukohad). Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: 1. 2021_0096_03_Rapla_peatus_SK.pdf

2. 2021_0096_03_Rapla_4_Pohijoonis.pdf

58581095, [email protected]