Raplamaa Rapla vald Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu lähteseisukohad

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/22/2321-1
Registreeritud	02.02.2022
Sünkroonitud	30.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2022
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Rapla Vallavalitsus
Vastutaja	Marje-Ly Rebas (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (107252 tm).

Failid

2021_0096_3_Rapla_peatuse_pohijoonise eskiis_REV01.pdf

2021_0096_KSHE_teave_Rapla_2022-01-27.asice

2021_0096_KSHE_teave_Rapla_2022-01-27.pdf

Algatamiseks_Rapla_SK.pdf

Lähteseisukohtade taotlemine.asice

Lähteseisukohtade taotlemine.pdf

Tekstiredaktor.htm

dp lähteseisukohad_RB_Rapla_peatus.pdf

dp_algatamine_en.pdf

2021_0096_3_Rapla_peatuse_pohijoonise eskiis_REV01.pdf

15 870

- -

L 100

. 0

Panga

Õhtupäikese

Sõerumaa-Veski

Karjamardi

66904:003:0128 Metsataguse

Männi

Sõerumaa

Sõerumaa kergtee

Sõerumaa-Tiidu

Sõerumaa-Priidu

6690023 Sõerumäe-Alu tee

. 0

5770

800 1

Ä 100

NB: kõik lahendused on põhimõttelilsed ja täpsustuvad detailplaneeringu koostamise käigusKATASTRIÜKSUSE PIIR JA NIMI

KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE %

MAX HOONE

KÕRGUS (m)

MAX. HOONETE

EHITISEALUNE PIND (m²)

MAX. HOONETE

ARV KRUNDIL

MAX KORRUSTE

ARV

KRUNDI PIND (m²)

POSITSIOONI NUMBER

PLANEERITAV HOONESTUSALA

PLANEERITAVA ALA PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

TEHNILISED NÄITAJAD:

· PLANEERINGUALA ca 4.3 ha

· EHITISEALUNE PIND kuni 800 m²

· PEATUSE VÄLIALA 5750 m²

· PARKIMISKOHTADE ARV 130

PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE

RAIL BALTIC HOOLDUSTEE

4 600

600 1

Ä 100

RB HOOLDUSTEE (EI KÄSITLETA KÄESOLEVAS

DETAILPLANEERINGUS)

RB RAPLA HOOLDUSPUNKTI PERSPEKTIIVNE JUURDEPÄÄS

(PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 23.04.2021

2111802/03627)

LISAPARKLA 110 PK

RB RAPLA KOHALIKU PEATUSE HOONE JA VÄLIALA KOMPLEKS

RB HOOLDUSTEE (EI KÄSITLETA KÄESOLEVAS

DETAILPLANEERINGUS)

JUURDEPÄÄS RAPLA ÜMBERSÕIDULT

Projekt

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija

Skepast&Puhkim OÜ

Laki 34

12915 Tallinn

EESTI

Tel. +372 664 5808

Faks. +372 664 5818

[email protected]

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Faks.

Tel.

Projektijuht

Planeerija

Põhijoonise eskiis

Ivan Gavrilov

OÜ Rail Baltic Estonia 12734109 Endla 16 10142 Tallinn

Eskiis

27.01.2022

1:1500 2021_0096_03

DP-01

Rail Baltica Rapla kohaliku peatuse detailplaneering

ERALDI KRUNDIGA VÕI

SERVITUUDIGA LAHENDATAV

KERGLIIKLUSTEE ALA

PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE

2021_0096_KSHE_teave_Rapla_2022-01-27.pdf

Töö number: 2021_0096

Tellija OÜ Rail Baltic Estonia

Endla 16, 10142 Tallinn

e-post: [email protected]

Registrikood: 12734109

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 27.01.2022

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE

DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu

koostamiseks. Aruanne

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

1 / 36

Versioon Teabe andmine KSH eelhinnangu koostamiseks

Kuupäev 27.01.2022

Koostanud: KMH juhtekspert Eike Riis (litsents KMH0154), keskkonnaekspert Vivika Väizene

Projekti nr 2021_0096

Esikaane foto Riigihange „Rail Baltic kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine“. Hankedokumendid. Tehniline kirjeldus, lisa 2

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

2 / 36

Sisukord

1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 4

2. Seadusandlikud aspektid .............................................................................................. 5

3. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................ 6

3.1. Detailplaneeringu eesmärk ............................................................................................. 6

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ...................................................................................... 7

3.3. Rapla peatuse kirjeldus ................................................................................................. 7

3.4. Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 8

3.5. Vajalikud lammutustööd ................................................................................................ 8

4. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................ 9

4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .................................................................................. 9

4.2. Rapla maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................. 9

4.3. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine” ....................................................................................................................... 11

4.4. Rapla valla üldplaneering .............................................................................................. 12

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................. 13

5.1. Maakasutus ................................................................................................................. 13

5.1.1. Asend ...................................................................................................................... 13

5.1.2. Asustus ja rahvastik .................................................................................................. 13

5.1.3. Sotsiaalne taristu ...................................................................................................... 13

5.1.4. Ettevõtlus ................................................................................................................ 14

5.1.5. Teedevõrk ................................................................................................................ 14

5.2. Alal esinevad loodusvarad ............................................................................................. 14

5.2.1. Pinnakate ................................................................................................................. 14

5.2.2. Maavarad ja maardlad ............................................................................................... 15

5.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 17

5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 17

5.3. Looduskeskkonna kirjeldus ........................................................................................... 18

5.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 18

5.3.2. Hoiualad .................................................................................................................. 19

5.3.3. Kaitsealad ................................................................................................................ 19

5.3.4. Kaitsealused liigid ..................................................................................................... 20

5.3.5. Püsielupaigad ........................................................................................................... 20

5.3.6. Kaitstavad looduse üksikobjektid ................................................................................ 21

5.3.7. Vääriselupaigad ........................................................................................................ 21

5.3.8. Taimestik ja loomastik ............................................................................................... 21

5.3.9. Väärtuslik põllumajandusmaa ..................................................................................... 21

5.3.10. Rohevõrgustik ......................................................................................................... 22

5.4. Kultuuripärand ............................................................................................................ 23

5.5. Radoonioht ................................................................................................................. 23

5.6. Piirkonna välisõhu kvaliteet ........................................................................................... 24

5.6.1. Müra ....................................................................................................................... 25

5.7. Vibratsioon ................................................................................................................. 25

5.8. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ..................................................................... 25

6. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 27

6.1. Mõju maakasutusele .................................................................................................... 27

6.2. Mõju loodusvaradele .................................................................................................... 27

6.2.1. Pinnas ..................................................................................................................... 27

6.2.2. Maavarad ................................................................................................................. 27

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

3 / 36

6.2.3. Põhjavesi ................................................................................................................. 28

6.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid ................................................................... 29

6.3. Mõju looduskeskkonnale ............................................................................................... 29

6.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele........................................................................... 29

6.3.2. Mõju kaitsealustele liikidele ........................................................................................ 30

6.3.3. Mõju taimestikule ja loomastikule ............................................................................... 30

6.3.4. Mõju rohevõrgustikule ............................................................................................... 30

6.4. Mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 30

6.5. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju .............................................................................. 30

6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule.................................................................................. 31

6.6.1. Välisõhu kvaliteet ...................................................................................................... 31

6.6.2. Müra ....................................................................................................................... 31

6.6.3. Vibratsioon ............................................................................................................... 32

6.6.4. Joogivee kvaliteet ..................................................................................................... 32

6.6.5. Radoon .................................................................................................................... 33

6.6.6. Valgusreostus ........................................................................................................... 33

6.7. Mõju ohutusele ............................................................................................................ 33

6.8. Mõju asustusele ........................................................................................................... 33

6.9. Koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate tegevustega ........... 34

6.10. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ............................................................ 34

7. Kokkuvõte .................................................................................................................. 35

8. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 36

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

4 / 36

1. Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud teabe andmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnangu koostamiseks Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel Rail Balticu kohalike peatuste

detailplaneeringute koostamiseks. Kavandatav peatus asub Rapla maakonnas Rapla vallas Sulupere

külas.

Käesoleva töö aluseks on Tellija poolt esitatud tehniline kirjeldus.

Töös käsitletakse kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid

keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise

või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina KSH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Teabe andmisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja

juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005. a määrusega

nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt).

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

5 / 36

2. Seadusandlikud aspektid

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29. 08.2005. a määrusega

nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ § 13 lõike 3 järgi: Keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste

korral: raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine, välja arvatud

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud

juhul.

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“1. Käesolev

KSH eelhinnangu (KSHE) sisendiks olev teabedokument on üles ehitatud eelnimetatud määruse

nõuetest lähtuvalt.

Kuna KOV-i uus üldplaneering on käesoleval hetkel koostamisel, siis tuleb eelduslikult läbi viia

kehtivat üldplaneeringut muutev detailplaneering.

1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

6 / 36

3. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava

tegevuse lühikirjeldus

Rail Baltic on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee

koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on rahvusvahelisel

reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h. Raudtee

projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee

koostalitlusvõime tehniliste nõuetega, võimaldades reisi- ja kaubarongi liiklust samal raudteel. Rail

Balticu trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi territooriumil 213 km. Eestis

läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem asukoht on määratletud

kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Balticu kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,

mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse

valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete (kohalike)

rongide peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta. Lisaks on peatused ette nähtud

rahvusvahelistesse terminalidesse Tallinnas ja Pärnus.

Kavandatavad kohalikud peatused Eesti Vabariigi territooriumil:

• Harjumaa – Assaku, Luige, Saku, Kurtna;

• Raplamaa – Kohila, Rapla, Järvakandi;

• Pärnumaa – Kaisma, Tootsi, Urge, Surju, Häädemeeste.

Rapla maakonnas asuvate kavandatavate peatuste asukohad vt Tabel 1.

Tabel 1. Kavandatavate Raplamaa peatuste asukohad. Allikas: Tehniline kirjeldus

Objektid Kohila peatus Rapla peatus Järvakandi peatus

Asukoht Urge küla, Kohila vald Sulupere küla, Rapla

vald

Ahekõnnu küla /

Järvakandi alevik, Kehtna vald

Objektidega eelduslikult hõlmatud kinnistud

Toome (31701:002:0428)

Vaablase tn 13 (31701:002:0307)

Vaablase tn 15 (31701:002:0306)

Vaablase tänav L2

(31701:002:0299)

Nigula (31701:002:0446)

Sõerumaa-Veski (66904:003:0996)

Metsataguse (66904:003:0128)

Sõerumäe-Alu tee L1 (66901:001:0635)

Sõerumäe-Alu tee

(66901:001:0728)

20125 Rapla ümbersõit (66904:003:0444)

Kõnnu metskond 2 (29203:001:0410)

Käru metskond 4 (26001:001:0420)

Nõlva tn 42 (29301:001:0199)

Nõlva tn 40

(29301:001:0062)

Nõlva tn 38 (29301:001:0061)

Kohalik omavalitsus

Kohila Vallavalitsus Rapla Vallavalitsus Kehtna Vallavalitsus

3.1. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku

peatuse rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Vastavalt töö hanke eesmärkidele peab detailplaneeringu lõpplahenduses edasiseks

projekteerimiseks olema loodud vähemalt järgmised eeldused:

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

7 / 36

• funktsionaalsus lähtuvalt peatuse ja teenindavate rajatiste otstarbest;

• vastavus õigusaktidele, kehtivatele alusdokumentidele ja tehnilises kirjelduses esitatud

tehnilistele nõuetele;

• vastavus kõiki kaasava elukeskkonna ja universaalse disaini põhimõtetele;

• keskkonnasäästlikkus;

• peatusega seotud hoone, teenindavate rajatiste ja tehnosüsteemide pikk kasutusiga;

• ehituskulude optimaalsus.

Detailplaneering koostatakse ainult juurdepääsuteedele, välialadele ja hoonetele vastavalt

planeerimisseadusele.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Rail Balticu Rapla kavandatava peatuse asukoht on Rapla maakonnas Rapla vallas Sulupere külas.

Ühendustee kavandatava peatuse ja Rapla linna vahel kulgeb läbi Tuti küla.

Kavandatava Rapla peatuse asukoht asub Rapla linna piiri läheduses, 1,4 km kaugusel linnast lääne

suunas. Linna keskväljak jääb peatusest umbes 2,2 km kaugusele. Rapla peatus paikneb raudtee

idapoolsel (Rapla linna poolsel) küljel. Kavandatava peatuse asukohas asub hetkel maatulundusmaa.

3.3. Rapla peatuse kirjeldus

Vastavalt töö aluseks olevale tehnilisele kirjeldusele on Rapla peatus kavandatud maamärk

(landmark) peatuse tüüpi (tüüp 2), mis hõlmab enda alla ca 770 m2 ehitisealuse pinnaga hoone.

Peatuse väliala (tüüp 2) on mõõtmetega 50 x 115 m, hinnanguline ruumivajadus 5750 m2 suurusel

alal. Sõiduautode parkimiskohtade arv on hinnanguliselt 130. Juurdepääsutee hinnanguline pikkus

on 950 m ja sõiduradade laius 6-7 m. Kergliiklustee hinnanguline pikkus on 950 m ja laius 3 m.

Ülepääsuga ooteplatvormid on mõõtmetega 220 x 6 m ja 220 x 8 m. (Joonis 1 ja Joonis 2). Peatuse

alale nähakse ette kaasaegne säästlik välisvalgustus (LED-tüüpi lambid). Välialale kavandatakse ka

elektrilised laadimispunktid autodele, jalgrattaparkla, takso- ja hüvastijätuala ning bussipeatus.

Joonis 1. Rapla peatuse asukoht ja juurdepääs. Allikas: Tehniline kirjeldus

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

8 / 36

Joonis 2. Rapla peatuse visuaal. Allikas: Tehniline kirjeldus

3.4. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee,

ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs.

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Võimalusel kasvupinnas

taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Ehitatakse hoone

WC, koristusruumi ja ooteruumiga, rajatakse vajalikud tehnovõrgud.

Ehitatakse ooteplatvormid ülepääsudega. Parkimisala kaetakse kõvakattega ja rajatakse haljastus.

3.5. Vajalikud lammutustööd

Rapla peatuse rajamiseks pole vaja teha lammutustöid.

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

9 / 36

4. Seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega

Kavandataval tegevusel on seos järgmiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:

• Üleriigiline planeering Eesti 2030+

• Rapla maakonnaplaneering 2030+

• Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine”

• Rapla valla üldplaneering

4.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+

Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+2 on välja toodud, et Euroopa transpordipoliitika valguses on

jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust Euroopa Liidu tuumikpiirkondadega, sh luua Läänemere

idarannikul kiirraudtee (Rail Baltic), mis ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga. Selline

raudtee konkureerib lühematel vahemaadel edukalt õhutranspordiga.

4.2. Rapla maakonnaplaneering 2030+

Rapla maakonnaplaneeringus 2030+3 on välja toodud:

Rail Balticu raudtee eesmärk on luua kiire raudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse

Eesti siseselt regionaalne ühendus Pärnu suunal. Vastavalt teemaplaneeringu lähteülesandele

arvestatakse perspektiivse Rapla raudteejaama integreerimise võimalusega Rapla linna ja Rapla valla

Tuti küla piirkonda. Rapla raudteejaama väljaehitamine võib toimuda etapiviisiliselt, kusjuures

esimeses etapis ehitatakse välja möödasõidujaam võimaldamaks samas suunas erineva kiirusega

liikuvate veeremite üksteisest möödumist.

Eraldiseisva planeeringuga kavandatakse raudteejaama täpne asukoht ja lahendused (jaamahoone

paiknemine, juurdepääs mootorsõidukitele, sh ühistranspordile ja kergliiklejatele, parkimine jm

toetav taristu).

Rail Balticu perspektiivsele trassikoridorile on maakonnaplaneeringuga kavandatud lisaks Rapla

peatusele veel kaks kohaliku peatuse põhimõttelist asukohta (Kohila ja Järvakandi), mis

lahendatakse samuti eraldiseisvate detailplaneeringutega.

Rapla maakonnaplaneeringuga seatud tingimused rööbastranspordi arendamisel:

1. Raudtee ja maantee ristumine tuleb liiklusohutuse tagamiseks lahendada võimalusel

eritasandilisena.

2. Olemasolevate rongipeatuste asukoha muutmisel ja uute kavandamisel tuleb arvestada

asustuse paiknemise ja perspektiivsete arengutega ning vajadusel (rongiliinide ja -peatuste

sulgemisel) alternatiivse ühistranspordiühenduse (bussiühendus) korraldamisega.

3. Uue peatuse kavandamisel tuleb lahendada jalakäijate, sõidukite ja ühistranspordi

võimalikud liikumisteed ning sõidukite ja jalgrataste parkimisvõimalused uue peatuskoha

piirkonnas.

2 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a korraldusega nr 368 3 Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

10 / 36

4. Tiheasustusega piirkondades tuleb ohutuse tagamiseks raudtee piirata aiaga kohtades, kus

puuduvad nõuetekohased raudteeületuskohad.

5. Jalg- ja jalgrattateede ülekäigukohad tuleb kavandada hajaasustuses ohutuse seisukohalt

üksteisele mitte lähemale kui 2 km.

6. Jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb ette näha tõkked jalgratturi otsese

raudteele väljasõiduvõimaluse takistamiseks .

7. Seoses rongiliikluse tihenemise ja piirkiiruste kasvuga tuleb üldplaneeringutes arvestada

vajadusega näha ette alasid teede ja raudteede eritasandiliste ristumiste väljaehitamiseks

(perspektiivsed eritasandilised ristumised on kajastatud kaardil Tehniline taristu).

Perspektiivsed raudteepeatused tuleb siduda nii kergliiklusteedega kui ka maakondlike ja kohalike

bussiliinidega. Parkimisvõimaluste ette nägemisel tuleks luua võimalused n.ö „pargi ja reisi“

lahenduse kasutamiseks kaugemate piirkondade elanikele. Ühistranspordi ja kergliiklusteedega

tuleks omavahel ühendada ka olemasoleva ja planeeritava raudteevõrgu peatused.

Joonis 3. Rapla maakonnaplaneeringuga kavandatav Rail Balticu trassikoridor. Allikas:

Rapla maakonnaplaneering 2030+

Maakonnaplaneeringu ruumilise arengu analüüsis on välja toodud järgmist:

Maakonna hõivatutest töötab oma maakonnas vaid 57%, Tallinnas ja mujal Harjumaal kokku aga üle

veerandi hõivatutest. Põhja-Raplamaa on kujunemas Tallinna „eeslinnaks“, sarnaselt Harjumaal

paiknevate Tallinna lähivaldadega. Sõltuvus pealinnaregiooni töökohtadest näitab tõusutrendi. Nii

Tallinna kui ka Pärnu suuna (Vigala ja Järvakandi rahvas käib tööle ka Pärnumaale) kiirete ja

turvaliste ühendusteede ning ühistranspordi tähtsus kasvab.

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

11 / 36

4.3. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine”

Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“4 on välja toodud:

Perspektiivse Rapla piirkonna raudteejaama asukoha valik sõltus eelkõige võrdlustulemuste alusel

kujunenud raudtee trassi koridori eelistusest. Raudtee trassi koridori alternatiivide võrdlemise etapis

võrreldi Rapla linnast ida ja lääne poolt mööduvaid alternatiive.

Vastavalt lähteülesandele tuli raudtee trassi koridori valikul arvestada hilisema Rapla integreerimise

võimalusega. Võrdlustulemuste alusel kujunes eelistatuks linnast lääne poolt mööduv alternatiiv kui

tehniliselt paremini teostatav, linnale lähim ja teedevõrgu kaudu linnaga paremini seotud trassi

koridor.

Võrdlustulemusi ja Rapla hilisemat integreerimise võimalust arvestades määrati planeeringuga

perspektiivse Rapla piirkonna raudteejaama põhimõtteline asukoht Rapla linna ning Rapla valla Tuti

ja Sulupere küla piirkonda (Joonis 4 ja Joonis 5). Ala asub Rapla linnast lähtuvate teede sõlmpunktis

ning paikneb linnale kõige lähemal. Raudteejaama täpne asukoht, jaamahoone paiknemine,

juurdepääs mootorsõidukitele (sh ühistranspordile ja kergliiklejatele), parkimine jm toetav

infrastruktuur lahendatakse eraldiseisva planeeringuga.

Joonis 4. Planeeringlahendus Rapla maakonnas. Allikas: Rapla maakonnaplaneeringu

teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

12 / 36

Joonis 5. Rapla maavalitsuse ettepanek võimalike kohalike peatuste põhimõtteliste

asukohtade osas. Allikas: Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“

4.4. Rapla valla üldplaneering

Rapla valla üldplaneering aastani 20255 on koostatud 2011. a ja ülevaatamise tulemused6 kinnitatud

2018. a.

Rapla valla üldplaneeringus on välja toodud, et rakendatavate tähtsamate ruumilise arengu

põhimõtete hulgas on ettevõtluse areng ja uued töökohad, mis aitavad vähendada pendelrännet.

Selle eelduseks on ettevõtlust soosiv keskkond ja logistiline potentsiaal Tallinna ning teiste

suuremate transpordikoridoride vahetus läheduses, sh võimalikud Rail Balticu olulised

transpordisuunad.

Rapla valla koostatavas üldplaneeringus7 arvestatakse Rail Balticu raudtee ja Rapla kohaliku

peatusega.

5 Rapla valla üldplaneering aastani 2025. Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6 6 Rapla valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused. Rapla Vallavolikogu 31.05.2018 otsuse nr 51 lisa 7 Algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

13 / 36

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

5.1. Maakasutus

5.1.1. Asend

Rapla vald moodustati 2017. aastal senise Rapla, Juuru, Kaiu ja Raikküla valla ühinemisel. Rapla

valla pindala on 860 km², vald asub Põhja- ja Kesk-Eestis Rapla maakonna keskosas. Rapla linn on

Rapla maakonnakeskus ning ühtlasi maakonna suurim haldus- ja teeninduskeskus – maakonna

elanikud kasutavad pidevalt Rapla linna infrastruktuuri ning teenuseid.

Rapla kohalik peatus kavandatakse Rapla valla Sulupere küla piirkonda. Kavandatava kohaliku

peatuse ala asub Rapla linnast lähtuvate teede sõlmpunktis ning paikneb linnale kõige lähemal.

Rail Balticu Rapla kohaliku peatuse objektidega eelduslikult hõlmatud kinnistud on Sõerumaa-Veski

(66904:003:0996), Metsataguse (66904:003:0128), Sõerumäe-Alu tee L1 (66901:001:0635),

Sõerumäe-Alu tee (66901:001:0728) ja 20125 Rapla ümbersõit (66904:003:0444). Kahe esimese

kinnistu maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning ülejäänud kolmel 100%transpordimaa8.

Vaadeldavat ala piiravad samuti enamasti maatulundusmaad, elamumaa ja tootmismaa.

Detailplaneeringu koostamise käigus vaadatakse üle olemasolev maakasutus ning sihtotstarbe

muutmise teel moodustatakse vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on

vajalikud kohalike peatuste rajamiseks.

5.1.2. Asustus ja rahvastik

Rapla valla elanikkond on koondunud Rapla linna ümbrusse, ülejäänud osa vallast on hõredamalt

asustatud.

Statistikaameti andmetel elas 2018. a alguse seisuga Rapla maakonnas 33 116 inimest.

Rahvastikuregistri andmetel elas Rapla vallas 1. jaanuari 2020 seisuga 13 138 elanikku, neist 5015

(38,17%) elas Rapla linnas ja 222 Sulupere külas.

Arengukava9 kohaselt on aastate 2013 ja 2020 võrdluses elanike arv Rapla valla kantides vähenenud

4,6% võrra (388 inimest), mis on väiksem Rapla linna näitajast: Rapla linna elanikkond vähenes

samal ajal 8,5% (463 inimest) võrra. Rapla kandis suurenes elanike arv 2013-2020 14,7% (180

inimest). Rapla kandi elanike arvu tõusu põhjustas eelkõige Rapla linnast elanike ümber asumine

linnaläheastesse küladesse. Samal põhjusel vähenes ka Rapla linna elanike hulk.

Lähimad elamud jäävad kavandatavast peatuse alast 400 m kaugusele ida suunas Jõetaguse tee 3

(5765547) ja kirde suunas Männi (6251539) ja Põlluveere (6251536). Peatuse lähiümbruses on hõre

asustus üksikute elamutega.

5.1.3. Sotsiaalne taristu

Suurem osa teenustest on koondunud Rapla linna (koolid, huvikool, kaubandus, erateenused).

Peamised avalikud teenused (lasteaiad ja põhikooli I ning II aste, sportimisvõimalused) on

kättesaadavad ka teistes külades.

8 Maa-ameti kaardirakendus, seisuga 10.12.2021 9 Rapla valla arengukava aastateks 2018-2025. Lisa 1 Rapla valla profiil. OÜ Geomedia, 2020

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

14 / 36

5.1.4. Ettevõtlus

Statistikaameti andmetel tegutseb 2020. aasta alguse seisuga Rapla vallas registreeritud 1775

statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet.

2019 aasta lõpu seisuga andis Rapla valla elanikele tööd 2324 majandusüksust. Neist üle 100

inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 5 (0,2%), 50-100 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 3

(0,1%), 10-49 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 89 (3,8%), 5-9 inimesele tööd andvaid

ettevõtteid oli 114 (4,9%), 2-4 inimesele tööd andvaid ettevõtteid oli 564 (24,2%) ja ühe töötajaga

ettevõtteid oli 1549 (66,5%).

2019. aastal olid Rapla valla suurimad tööandjad Rapla Vallavalitsus (koos allasutustega), Rapla

Tarbijate Ühistu, SA Raplamaa Haigla, Saarioinen Eesti OÜ, AS Solbritt, OÜ Expolio, Akzo Nobel Baltic

AS, AS RMW ja Kohila Vineer OÜ.

Raplamaa on endine põllumajanduspiirkond, kus põllumajandusettevõtjad on kas tootmise ümber

kujundanud või oma tegevuse lõpetanud. Põllumajandus on taandunud ning asemele on tulnud

metsa- ja puidufirmad, mööblitootjad, ehitusettevõtted jt. 10

5.1.5. Teedevõrk

Rapla maakonda läbib Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (nr 4) ning tugimaanteed Tallinn-Rapla-Türi

maantee (nr 15), Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaantee (nr 27), Rapla-Märjamaa tugimaantee (nr

28) ja Kose-Purila tugimaantee (nr 14). Tallinn-Rapla-Türi maantee läbib maakonna kõige tihedamalt

asustatud piirkonda.

Rapla maakonda läbib loode-kagusuunaline Tallinn-Rapla-Viljandi 1520 raudtee, mille kaudu toimub

reisijate- ja kaubavedu. Rapla valla territooriumil asuvad Hagudi raudteepeatus ja Rapla rongijaam.

Raudtee kulgeb Rapla linnast ida poolt, linnast kagu suunas asub Rapla rongijaam. Rapla valda

kavandatava RB Rapla peatuse ühendusteeks Rapla linnaga läbi Tuti küla on Sõerumäe-Alu tee

(6690023), mis ristub rongi peatusest u 1 km kaugusel kõrvalmaanteega Rapla ümbersõit (20125)11,

mis omakorda ristub kõrvalmaanteega Rapla-Varbola (20141) ning tugimaanteega nr 28 Rapla-

Märjamaa. Paralleelselt juurdepääsuteega kavandatakse kergliiklustee.

5.2. Alal esinevad loodusvarad

5.2.1. Pinnakate

Pinnakatte geoloogia (Joonis 6) moodustavad vaadeldaval alal jääjärvelised setted: joonisel näidatud

roosal alal esinevad aleuriit (paksusega 2-10 m) ja peenliiv (paksusega 2-5 m). Idaosas on

sorteerimata glatsiogeensed setted ehk moreen (joonisel pruunil alal).

10 Rapla valla arengukava aastateks 2018-2025. Lisa 1. Rapla valla profiil. OÜ Geomedia. 2020 11 Teeregister

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

15 / 36

Joonis 6. Pinnakatte geoloogia. Jääjärvelised setted (roosal alal), moreen (pruunil alal).

Allikas: Maa-ameti geoloogiline baaskaart 1:50 000, seisuga 13.12.2021

5.2.2. Maavarad ja maardlad

Kavandatava peatuse alal ja ümbruses ei ole arvele võetud maavarasid ega maardlaid (Joonis 7).

Lähimad mäeeraldised on linnulennult 6-7 km kaugusel asuvad Hagudi ja Hertu kruusakarjäärid ja

8-10 kaugusel asuvad Lubja ja Reinu lubjakivikarjäärid (Tabel 2).

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

16 / 36

Joonis 7. Mäeeraldiste, maardlate ja levialade paiknemine kavandatava tegevuse suhtes.

Allikas: Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 13.12.2021

Tabel 2. Vaadeldava ala lähipiirkonnas asuvad aktiivsed mäeeraldised. Allikas: Maa-amet,

seisuga 13.12.2021

Mäeeraldise nimetus Kaevandamis-

loa nr

Kaevandamisloa omaja Kaugus

linnulennult vaadeldavast alast

Hagudi II kruusakarjäär Rapm-070 OÜ Elektriväli 6,5 km

Hagudi III kruusakarjäär Rapm-065 OÜ Paemaa 7,5 km

Hertu kruusakarjäär Rapm-073 Riigimetsa Majandamise

Keskus

6 km

Lubja lubjakivikarjäär Rapm-091 OÜ Eesti Killustik 8 km

Hõreda turbatootmisala Rapm-101 ERA Valduse Aktsiaselts 9 km

Reinu III lubjakivikarjäär Rapm-115 Laanehalduse OÜ 8,5 km

Reinu lubjakivikarjäär Rapm-042 AS TREV-2 Grupp 9,5 km

Reinu IV kruusakarjäär Rapm-046 OÜ Redoil 9,5 km

Risu-Suurküla kruusakarjäär Rapm-113 AS TREV-2 Grupp 12 km

Orava lubjakivikarjäär Rapm-034 OÜ Merko Kaevandused 14 km

Orgita Rapm-015 ERA VALDUSE AS 16 km

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

17 / 36

5.2.3. Põhjavesi

Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes (Joonis 8). Vaadeldaval alal on Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi survepinna

kõrgus merepinnast 50-55 m, aluspõhja kivimite kõrgus 50-55 m ja maapinna kõrgus u 55 m.

Joonis 8. Põhjavee kaitstus vaadeldaval alal ja piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiline

baaskaart 1:50 000, seisuga 07.12.2021

Vaadeldava ala läheduses asuvad puurkaevud sanitaarkaitsealadega 50 m ja 10 m. Transpordimaale

6690023 Sõerumäe-Alu tee (kat tunnusega 66901:001:0728) ulatuvad puurkaevude PRK0024499

ja PRK0008248 sanitaarkaitseala (Joonis 9).

5.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid

Vaadeldavast alast idas kulgeb Vigala jõgi (VEE1110400) (Joonis 9). Vigala jõgi on üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu. Vigala jõgi kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna

riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4). Vigala

jõgi suubub Kasari jõkke.12

Vigala jõel kehtib kalda piiranguvöönd ulatusega 100 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 50 m, eesvoolu

kaitsevöönd ulatusega 15 m, veekaitsevöönd ulatusega 10 m ja veekogu kallasrada ulatusega 4 m.

Vööndid ei ulatu vaadeldavale alale.

Vigala jõel asub Sõerumäe paisjärv (VEE2040750).

12 Keskkonnaregister, seisuga 07.12.2021

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

18 / 36

Vaadeldaval ala läänepiiril asub Alu kraav (VEE1110406) eesvoolu kaitsevööndiga 12 m ja kalda

veekaitsevööndiga 1 m. Vaadeldavast alast väljaspool idas asub maaparandussüsteemi eesvoolu

kraav (ETAK ID 2237494) Sõerumaa2 eesvoolu kaitsevööndiga 12 m.

Vaadeldaval alal asuvad maaparandussüsteemid SÕERUMAA1 (5111040020020) ja SÕERUMAA2

(5111040020030), mis on rajatud liigniiske põllumaa kuivendamise eesmärgil.

Joonis 9. Vooluveekogud, järved, puurkaevud ja kitsendused. Allikas: Puurkaevud, järved

ja vooluveekogud Keskkonnaregistrist, seisuga 07.12.2021. Aluskaart: Maa-amet 2021

5.3. Looduskeskkonna kirjeldus

5.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad Natura 2000

alad on edelas 2,8 km kaugusel asuv Kuusiku loodusala (RAH0000561) ja lõunas 4 km kaugusel asuv

Raikküla-Paka loodusala (RAH0000340), 5 km kaugusel idas asuv Ridaküla loodusala (RAH0000345),

läänes 6 km kaugusel Jalase loodusala (RAH0000334) ja 7 km Linnuraba loodusala (RAH0000342)13

(Joonis 10).

13 Keskkonnaregister, seisuga 06.12.2021

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

19 / 36

Joonis 10. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad vaadeldava ala ümbruses. Allikas:

Keskkonnaregister, seisuga 06.12.2021. Aluskaart: Maa-amet 2021

5.3.2. Hoiualad

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähimad hoiualad on edelas 2,8 km kaugusel

asuv Kuusiku hoiuala (KLO2000180) ja lõunas 4 km kaugusel asuv Raikküla-Paka hoiuala

(KLO2000195), 5 km kaugusel idas asuv Ridaküla hoiuala (KLO2000197) (Joonis 10).

5.3.3. Kaitsealad

Vaadeldaval alal ei asu kaitsealasid. Lähim kaitseala (kaitsealune park) Alu mõisa park

(KLO1200297) asub 2 km kaugusel põhjas. Alast lõunas 3 km kaugusel asub kaitsealune Kuusiku

mõisa park (KLO1200396). Alast läänes asuvad 7 km kaugusel Jalase maastikukaitseala

(KLO1000157) ja Linnuraba looduskaitseala (KLO1000247) (Joonis 11).

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

20 / 36

Joonis 11. Kaitstavad alad ja objektid vaadeldava ala piirkonnas Allikas:

Keskkonnaregister, seisuga 06.12.2021. Aluskaart: Maa-amet 2021

5.3.4. Kaitsealused liigid

Vaadeldaval alal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud kaitsealuste looma- ja taimeliikide

esinemist.

Alast 2 km kaugusel kirdes asub III kategooria linnuliigi musträhni (Dryocopus martius) elupaik.

Alast lõunas 3 km kaugusel asub III kategooria taime soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) kasvukoht

(KLO9316243). Alast 2,5 km kaugusel kirdes asub hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea)

kasvukoht (KLO9343117) (Joonis 11).

I ja II kategooria kaitstavaid liike pole vaadeldaval alal ja vähemalt 1 km raadiuses registreeritud.

Lähimad on Rapla linnas ja linnast lõunas asuvad põhja-nahkhiire elupaigad. Liigi asukohta ei ole

joonisel näidatud, kuna looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse

elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 114).

5.3.5. Püsielupaigad

Püsielupaiku alal ega piirkonnas pole.

14 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

21 / 36

5.3.6. Kaitstavad looduse üksikobjektid

Alast 2-4 km kaugusel idas, kirdes ja läänes asuvad kaitstava looduse üksikobjektidena registreeritud

puud (Joonis 11).

5.3.7. Vääriselupaigad

Lähimad vääriselupaigad on vaadeldavast alast 3,8 km kaugusel edelas loometsad (VEP000524) ja

3,6 km kaugusel xz (VEP153029)15.

5.3.8. Taimestik ja loomastik

Vaadeldaval alal on tegemist haritava maaga, kus kasvatatakse põllukultuure. Kuna lähipiirkonnas

asuvad metsad, siis on tõenäoline, et alal liigub ka loomi.

5.3.9. Väärtuslik põllumajandusmaa

Rapla maakonnaplaneeringus loetakse Raplamaal väärtuslikeks põllumajandusmaadeks 44 ja enam

boniteedipunktiga põllumaid. Kavandatava tegevuse alale väärtuslikku põllumajandusmaad ei jää.

Lähim väärtusliku põllumajandusmaa massiiv asub u 3 km kaugusel kagus (Joonis 12).

Joonis 12. Kavandatava tegevuse ala paiknemine väärtusliku põllumajandusmaa suhtes.

Kavandatava tegevuse asukoha välispiir on tähistatud punase joonega. Allikas: Rapla

maakonnaplaneering

15 Keskkonnaregister, seisuga 13.12.2021

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

22 / 36

5.3.10. Rohevõrgustik

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ määratleb rohelise võrgustiku suured tuumalad. Rapla maakonnas

üleriigilisi tuumalasid ei asu, küll aga on Raplamaa rohevõrgustikul oluline roll üleriigiliste tuumalade

ühendajana.

Raplamaa roheline võrgustik on määratud koosmõjus naabermaakondade rohelise võrgustikuga.

Rapla maakonna roheline võrgustik on esmalt määratud maakonna 2003.a kehtestatud

teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Seejärel on

määratud rohelist võrgustikku täpsustatud omavalitsuste üldplaneeringutes. Maakonnaplaneeringu

koostamisel on võetud aluseks nii eelnev teemaplaneering kui ka üldplaneeringud ning analüüsides

rohelise võrgustiku sidusust ja toimivust, on korrigeeritud rohelise võrgustiku koridoride piire,

vältimaks nende kulgemist üle tiheasustusalade. Pindalaliselt ei ole rohelist võrgustikku kahandatud,

pigem on rohelise võrgustikuga kaetud alad suurenenud (laienenud) alale liidetud roheliste

koridoridega paralleelselt kulgevate ribastruktuuride (jõed, kraavid) ja nende kaldapealsete arvelt.

Rapla maakonnaplaneeringuga on määratud rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused.

Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku

koridore. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud,

kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.

Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt jääb vaadeldav ala rohevõrgustiku ääreala kõrvale ning

plaanitav peatuse hoone parkimisalaga seda ei kata (Joonis 13).

Joonis 13. Rohevõrgustiku paiknemine kavandatava ala suhtes. Allikas: Rapla

maakonnaplaneering

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

23 / 36

5.4. Kultuuripärand

Kavandatava tegevuse alal ning selle läheduses ei ole registreeritud kultuurimälestisi16. Lähimad on

1,5 km kaugusel kirdes asuv Rapla kalmistu (8400) ja Rapla linnas u 2 km kaugusel asuvad

ehitismälestised (Joonis 14).

Kavandatava tegevuse alal ei asu pärandkultuuriobjekte, kuid mitmed objektid jäävad ala lähedusse

(Joonis 14). Lähimad pärandkultuuriobjektid on 170 m kaugusel kagus asuv Sõerumäe veski (reg nr

669:VEV:002) ja 280 m kaugusel lõunas asuv Krantsi linavabrik (669:MTH:002). Eemal asuvad

pärandkultuuriobjektid Kelder (669:KEL:003) ja Vana maanteesild (669:KIS:001)17.

Joonis 14. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid kavandatava tegevuse

piirkonnas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 14.12.2021

5.5. Radoonioht

Eesti pinnase radooniriski kaardi18 järgi jääb kavandatav tegevus alale, kus radoonisisaldus

pinnaseõhus on normaalne (vahemikus 30–50 kBq/m³). Vt Joonis 15.

16 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 14.12.2021 17 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 14.12.2021 18 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus. https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd. Andmed 2020. aasta seisuga. Vaadatud 13.12.2021

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

24 / 36

Joonis 15. Eesti pinnase radooniriski kaart. Kavandatava tegevuse ala asukoht on

tähistatud punase ruuduga. Allikas: Eesti Geoloogiateenistus. Andmed 2020. aasta

seisuga. Vaadatud 13.12.2021

5.6. Piirkonna välisõhu kvaliteet

Välisõhu kvaliteedi pidevseiret kavandatava tegevuse piirkonnas ei teostata. Välisõhu kvaliteeti

mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus.

Vaadeldaval alal ja lähiümbruses paikseid heiteallikaid registreeritud ei ole. Kavandatava tegevuse

alale lähemad paiksed heiteallikad asuvad sellest u 2 km kaugusel idas Raplamaa Haigla SA

katlamaja korsten (L.ÕV/320639) ja põhjas Saarioinen Eesti OÜ kaks katelt (L.ÕV/319140)19 (Joonis

16).

Kauguselt järgmised heiteallikad jäävad enam kui 2 km kaugusele. Kõige enam paikseid heiteallikaid

on Akzo Nobel Baltics AS territooriumil. Käitise põhitegevusalaks on värvide, lakkide ja muude

viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine.

19 KOTKAS heiteallikate register, seisuga 14.12.2021

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

25 / 36

Joonis 16. Kavandatava tegevuse asukoht piirkonna paiksete heiteallikate suhtes.

Heiteallikate asukoht ja arv on tähistatud sinisega, kavandatava tegevuse ala piir punase

joonega. Allikas: KOTKAS heiteallikate register, seisuga 14.12.2021

Liikluse osas on välisõhu saasteainete seisukohast olulisemad tihedama liiklussagedusega teed.

Kavandatava tegevuse piirkonnas on selleks tugimaantee nr 28 Rapla–Märjamaa, mille aasta

keskmine liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 1894 sõidukit ööpäevas. Teine,

väiksema liiklussagedusega tee on kõrvalmaantee nr 20125 Rapla ümbersõit, mille aasta keskmine

liiklussagedus 2020. aasta loendusandmete põhjal oli 893 sõidukit ööpäevas20.

5.6.1. Müra

Andmed piirkonna müratasemete kohta puuduvad, kuid peamisteks müraallikateks on maanteeliiklus

ning piirkonnas tegutsevad äri- ja tootmisettevõtted.

5.7. Vibratsioon

Pinnase kaudu leviva vibratsiooni teke on olemasolevas olukorras võimalik Rapla–Märjamaa

tugimaantee vahetus läheduses. Täpsemad andmed pinnases tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku

ulatuse kohta puuduvad, kuid liiklusest tulenev vibratsioon sõltub suuresti teede olukorrast.

5.8. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Rapla vallas 5 ohtlikku ettevõtet, kõik C-kategooria ohuga

(Tabel 3). Neist üks ettevõte (Airok OÜ) asub Rapla linnast ca 10 km kaugusel Juuru alevikus.

20 Teeregister

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

26 / 36

Vaadeldaval alal ei ole ühtegi ohtlikku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Ka ei kattu kavandatava

tegevuse ala ühegi ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualaga. Lähima ettevõtte

(Saarioinen Eesti OÜ külmhoone) ohuala piir jääb vaadeldavast alast 1,5 km kaugusele põhja suunas

(Joonis 17).

Tabel 3. Rapla valla ohtlikud ettevõtted. Allikas: Maa-ameti ohtlike käitiste

kaardirakendus, seisuga 10.12.2021

Ohukate- gooria ja ohuala

ulatus, m

Ettevõtte nimi Käideldav kemikaal

1 C

382

Airok OÜ Rapae TÜ viljakuivati

vedelgaasipaigaldis Propaan-butaan ehk LPG (12.75)

2 C

449

Saarioinen Eesti

OÜ külmhoone

Maagaas ehk LNG (8.0); Mida Foam 193 (1.0); Veevaba

ammoniaak (3.2); Põlevkivi kütteõli, mark C (46.0)

3 C

400

Hepa OÜ Rapla II tankla

Mootoribensiin (50.0); Propaan-butaan ehk LPG (4.0); Diiselkütus (68.0)

4 C

100

Akzo Nobel Baltics AS Rapla tootmine

ROCIMA 243 (Metatin 55-43 A) (2-(2- butoxyethoxy) ethanol; 2-octyl-2Hisothiazol-3-one; Alcohols, C12-C15, ethoxylated; Alcohols, C9-11, ethoxylated; Tolueen; Di-t-

butyl-p-cresol; Propanedio)(0.01); Triethylamine anhydrous(Trietüülamiin)(1.03); TINUVIN

5 C

160

Ingle AS Rapla

ladu

Naatriumhüdroksiid, tahke (75.0); Naatriumhüdrosulfiid

(0.5); Naatriumpürosulfit (0.5); Oblikhape (5.0); Sulfamiinhape (1.0); Kaaliumhüdroksiid tahke (20.0); Raudkloriid (10.0); Baariumkarbonaat (75.0); Fosfor (punane) (kaetud Mg (OH)2-ga (6.5); Booraks (1.0)

Joonis 17. Kavandatava peatuse ala paiknemine ohtlike ettevõtete suhtes. Allikas: Maa-

ameti ohtlike käitiste kaardirakendus, seisuga 10.12.2021

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

27 / 36

6. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

6.1. Mõju maakasutusele

Peatus kavandatakse rajada praegusele maatulundusmaale ning ühendusteed transpordimaale.

Detailplaneeringuga on vaja muuta maatulundusmaa sihtotstarve äri- ja transpordimaaks ning luua

eeldused, et alale oleks võimalik ehitada peatuse hoone koos parklaga. Maatulundusmaa

(põllumajandusmaa) pindala piirkonnas küll väheneb peatuseala alla jäävas osas (kuni ca 0,6 ha

ulatuses), mis kujutab endast lokaalselt olulist ja pöördumatut otsest mõju, kuid olulist negatiivset

mõju piirkonna maakasutusele laiemalt eeldada ei ole.

Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus maakasutuse muutusi peatusega

külgnevatel aladel, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse Rapla

valla üldplaneeringu koostamise käigus.

6.2. Mõju loodusvaradele

6.2.1. Pinnas

Mõju pinnasele võib avalduda nii peatuse rajamisel (ehitusetapis) kui ka kasutamisel. Aladel, mis

ehitusetapis kaetakse kõvakattega, kaovad pinnases selle looduslikud funktsioonid. Mõju on

pöördumatu, lokaalselt oluline, kuid laiemalt jääb väheolulisele tasemele. Lisaks toimub ehitustööde

ettevalmistavas etapis väärtusliku kasvupinnase eemaldamine, kuid seda saab taaskasutada objekti

haljastamisel või tagasitäiteks või suunata samal otstarbel kasutamiseks muudele objektidele. Kui

eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei

vähene ja olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Nii ehitusetapis kui ka kasutamisel võivad negatiivset mõju pinnasele avaldada pinnasesse sattuvad

saasteaineid, mis võib kaasa tuua pinnase reostumise. Saasteainete pinnasesse sattumine nii ehitus-

kui ka kasutusetapis on võimalik eeskätt avariiliste juhtumite tulemusena. Mõju on võimalik

vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega. Nii ehitustööde käigus

kui ka objekti kasutamisel tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise pinnasesse. Tehnika ja seadmed tuleb hoida korras (sh tagada nende

regulaarne hooldus), teostada pidevat järelevalvet ning lekked ja avariid likvideerida operatiivselt ja

professionaalselt.

Peatuse hoones tekkiva reovee käitlemist on käsitletud põhjalikumalt põhjavee peatükis (ptk 6.2.3.

) ja sademevee ärajuhtimist on käsitletud põhjalikumalt pinnavee peatükis (ptk 6.2.4. ). Reovee ja

sademevee nõuetekohasel käitlemisel olulist negatiivset mõju pinnasele ei ole.

6.2.2. Maavarad

Kuna kavandatava tegevuse alal ei asu maardlaid ega arvele võetud maavarasid, siis mõju

maavarade kättesaadavusele, juurdepääsu olemasolevale olukorrale ja kvaliteedile puudub.

Peatuse hoone ja parkimisala rajamisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub

mõju maavaradele läbi nende kasutamise. Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul lähedalasuvatest

karjääridest, mille avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa

menetluse käigus. Olulist negatiivset mõju maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole.

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

28 / 36

6.2.3. Põhjavesi

Negatiivne mõju põhjaveele on võimalik läbi saasteainete põhjavette sattumise, mis võib ohustada

põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib aset leida nii ehitus- kui ka

kasutusetapis.

Transpordimaale ulatuvad puurkaevude PRK0024499 ja PRK0008248 sanitaarkaitsealade äärealad.

Veeseaduses on veehaarde sanitaarkaitseala kaitseks kehtestatud tingimused:

- Vastavalt § 36 p 3 ja 4 vajab kaitset kasutuses oleva veehaarde sanitaarkaitseala ja selle

joogiveehaarde toiteala, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ja mille projektikohane

veevõtt ööpäevas on suurem kui 10 m3 või mis teenindavad rohkem kui 50 inimest. Vastavalt

lg 5 veehaarde sanitaarkaitsealal ja vajaduse korral ka joogiveehaarde toitealal tuleb vältida

pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib kaasa tuua joogivee tootmisel

veetöötluse kulude olulise suurenemise.

- § 127 lg 1: Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde

sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala

välispiirist.

- § 129 lg 7: Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on

keelatud.

- Jagu 6 on välja toodud tegevust piiravad nõuded veehaarde sanitaarkaitsealal,

joogiveehaarde toitealal ja hooldusalal

Kuna kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve, kuid läheduses on kaks

puurkaevu, mille sanitaarkaitseala ääreala ulatub vaadeldavale alale, siis veeseaduses veehaarde

sanitaarkaitseala kaitseks kehtestatud tingimuste järgimisel ei ole oluline negatiivne mõju

tõenäoline.

Sarnaselt pinnasega, on saasteainete sattumine põhjavette nii ehitus- kui ka kasutusetapis võimalik

avariiliste juhtumite tulemusena. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja

ohutusmeetmete järgimisega. Kuna kavandatava tegevuse ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal,

tuleb tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate ja seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete

hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke ained.

Detailplaneeringu käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selgitatakse välja

planeerimiseks ja projekteerimiseks vajalikud hüdrogeoloogilised tingimused. Uuringuga selguvad

täpsemad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse kohta (sh vajadusel andmed lokaalse

VK-süsteemi rajamiseks juhul, kui tulenevalt asukohast ei ole otstarbekas või võimalik olemasoleva

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemiga liituda).

Kui detailplaneeringuga nähakse ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida,

projekteerida ja rajada vastavalt veeseaduse, määruse jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite

nõuetest lähtuvalt, arvestades ka piirkonna põhjavee kaitstust.

Nõuded reovee puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks on sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019

määrusega nr 6121. Määruse järgi võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse

immutada ööpäevas kuni 10 m3 bioloogiliselt puhastatud reovett. Heitvee immutussügavus peab

olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma

hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Kui eelnevat järgitakse, siis ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju esinemine tõenäoline.

21 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

29 / 36

6.2.4. Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid

Kuna vaadeldaval alal asuvad maaparandussüsteemi eesvoolu kraavid, siis detailplaneeringu

koostamisel selgitatakse välja kraavide rekonstrueerimise lahendus kraavide ümbertõstmise või

truubitorusse juhtimisega. Kuna vaadeldaval alal ei asu teisi pinnaveekogusid ning kavandatav

tegevus ei ulatu lähimate pinnaveekogude piiranguvöönditesse (ptk 5.2.4. ), siis kavandatava

tegevuse otsest mõju pinnaveekogudele näha ei ole.

Samuti ei ole ehitusetapis eeldada jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist

pinnaveekogudesse. Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui avariilise juhtumi tulemusena

juhitakse sademeveega saasteaineid ümbritsevasse keskkonda.

Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga

liitumise võimalikkus ja otstarbekus lähtudes peatuse asukohast. Kui detailplaneeringuga nähakse

ette lokaalse kanalisatsiooni lahendus, siis tuleb see planeerida, projekteerida ja rajada veeseaduse,

määruse22 jt asjakohaste õigusaktide ja juhendite nõuetest lähtuvalt.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavad

looduslähedased lahendused on rohealade, viibetiikide, vihmaaedade, imbkraavide ja muude

lahenduste kasutamine, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise

kaudu, vältides sademevee reostumist. Kui põhjavee (pinnasevee) tase seda võimaldab, tuleb puhas

sademevesi immutada pinnasesse.

Maaparandussüsteemidele SÕERUMAA1 (5111040020020) ja SÕERUMAA2 (5111040020030) on

tellitud Rail Balticu raudtee rajamiseks uurimustöö, mille eesmärk on maaparandussüsteemi

reguleeriva võrgu ja selle eesvoolude toimimise tagamine peale raudtee Rail Balticu ehitamist23.

Peatuse ala maaparandussüsteemi tehnilised tingimused lahendatakse eraldi. Maaparandussüsteemi

rekonstrueerimisega seonduvaid küsimusi (projekteerimistingimused, vajalikud load) menetleb

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Lähtudes maaparandusseaduse § 28 lõikest 1 peab rajatist

rajada sooviv isik esitama PTA-le maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks vajalikud

projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa taotlused. Väljatöötatud lahendus esitatakse

kontrollimiseks PTA-le. Riiklik järelevalve planeeringulahenduse ja sellele järgnevate projekteerimis-

ja ehitustööde üle tagab maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude jätkuva toimimise. Kui

maaparandussüsteem planeeritakse, projekteeritakse, ehitatakse välja ja võetakse kasutusse

vastavalt PTA tingimustele ja ameti järelevalve all, siis ei ole olulise keskkonnamõju tekkimine

tõenäoline.

6.3. Mõju looduskeskkonnale

6.3.1. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala asub 2,8 km kaugusel. Kavandatava tegevusega ei ole eeldada,

et ükskõik milline võimalik mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele. Seega ebasoodsa mõju Natura

2000 võrgustiku alale, selle terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele võib välistada.

22 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ 23 Maaparanduse projekteerimistingimuste andmine. RB Rapla maakonna, Kehtna ja Rapla valla lõik DS1-DPS3. 14.1-1/8690. OÜ Reaalprojekt

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

30 / 36

6.3.2. Mõju kaitsealustele liikidele

Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib avalduda läbi objekti hävimise või füüsilise

kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade kaitse-eesmärgiks

olevate elupaigatüüpide/liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib

avalduda läbi tingimuste (nt vee- või valgusrežiim, häiringud) ebasoodsamaks muutumise.

Kuna alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele

loodusobjektidele puudub. Arvestades lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja kaugust

kavandatavast tegevusest, siis ei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju.

6.3.3. Mõju taimestikule ja loomastikule

Kavandatava tegevuse alal ei asu väärtuslikku taimkatet ega loomadele olulisi elupaiku.

Põllukultuuride kasvatamise võimalus kaob ala hoonestamise ja parkimisala ehitamisega.

Mõju loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise, häiringute ja võimaliku otsese suremuse.

Mõju avaldavad nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse

töötamisest tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub linna

läheduses ja loodusliku ala äärealal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Lisandub ka Rail Balticu raudteetaristu (kontaktliinid, tarad, raudteemulle jms) ehitus- ja

kasutuaegne mõju taimestikule ja loomastikule. Tarastatud raudtee loob sisuliselt absoluutse tõkke,

mis eraldab üksteisest erinevad ökosüsteemid ja loomade populatsioonid. Need mõjud on hinnatud

koostamisel olevas Rail Balticu põhiprojekti KMH aruandes.

6.3.4. Mõju rohevõrgustikule

Vaadeldav ala asub rohevõrgustiku äärealal. Kuna kavandatava peatuse hoone asukohas ja

parkimisalal puudub rohevõrgustik, siis mõju rohevõrgustikule eeldada ei ole.

6.4. Mõju kultuuripärandile

Kuna kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas kultuurimälestised puuduvad, siis negatiivset mõju

kultuurimälestistele ei kaasne. Ka ei ole seoses kavandatava tegevusega eeldada olulist negatiivset

mõju läheduses asuvatele pärandkultuuriobjektidele – kavandataval tegevusel puudub nendega

otsene kokkupuude ja ohtu objektide säilimisele ei ole.

6.5. Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju

Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud nii ehitus- kui ka kasutusetapiga.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele

suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase

ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed

tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete

laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõuded järgides olulist

negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb ehitustööde

lõppemisel.

Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh

mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne)

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

31 / 36

on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus

keskkonnale.

Kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõju on seotud peatuses tekkiva olmeprügiga. Kasutusaegne

jäätmekäitluse korraldamine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse

vastavatele õigusaktidele.

Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada ka jäätmehierarhiat. Veelgi olulisem on

jäätmetekke vältimine.

Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete

käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega ei teki.

6.6. Mõju inimese tervisele ja heaolule

6.6.1. Välisõhu kvaliteet

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud peatuse ehitusetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud

tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast

tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadele ning seda on

võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega (ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel,

materjali niisutamine vms). Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese

tervisele ehitussetapis eeldada ei ole.

6.6.2. Müra

Müra kaasneb nii peatuse rajamise kui ka kasutamisega.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse

välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad

paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus.

Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra

ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra (transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud

müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega

ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine.

Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on

normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde

tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist.

Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal. Kuna läheduses asuvad loomade

elupaigad (mets), siis ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada sellega, et

mürarikkad tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule kevadsuvisele perioodile (poegimine,

pesitsemine).

Peatuse kasutamisajal tekib müra parkimisala kasutava liikluse poolt. Peatuse rajamisega muutub

piirkonna müraolukord võrreldes olemasolevaga, kuid kuna andmed lisanduvast liiklusest lähtuva

müra ja selle leviku kohta puuduvad, siis ei ole muutuse ulatus teada.

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

32 / 36

Olulisemat keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille müra mõjusid

on hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes24. Vastavalt müra modelleerimise tulemustele on

müratõke ette nähtud Rail Balticu raudtee põhitrassile, kavandatavast peatusest lõuna suunas.

Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest

kinnipidamisel olulist keskkonnamõju ei kaasne. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse

peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra

normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Eelnevat arvesse võttes,

kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.

6.6.3. Vibratsioon

Peatuse ehitustööde ajal võivad põhjustada vibratsiooni teatud tööd, kuid samas ei ole tegemist

töödega, mis põhjustaksid märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui peatuse

rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat

ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks

normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.

mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Igal juhul on ehitusaegne vibratsioon ajutise iseloomuga ning selle

mõju on pöörduv.

Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva

vibratsiooni näol eeldada ei ole.

Kasutusaegses etapis esineb Rail Balticu rongiliikluse poolt tekitatud vibratsiooni. Selle mõju on

hinnatud raudtee põhiprojekti detailsusastmes25.

6.6.4. Joogivee kvaliteet

Põhjavesi on vaadeldaval alal ja piirkonnas nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes.

Kuna peatuse alal ja läheduses ei ole registreeritud puurkaeve, siis olulist negatiivset mõju

puurkaevude vee kvaliteedile eeldada ei ole. Transpordimaal olemasoleva tee rekonstrueerimisel

tuleb arvestada, et tee kattub kahe puurkaevu sanitaarkaitseala äärealaga (vt Joonis 9 ja ptk 5.2.4.

Kui reovee käitlemine lahendatakse lokaalse kanalisatsiooni teel ja järgitakse eelpool toodud nõudeid

(ptk 6.2.3. ), siis ei ole olulist negatiivset mõju joogivee kvaliteedile eeldada ka seoses reovee

käitlemisega.

Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-

ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate

masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Arvestades eelnevat, puudub kavandataval

tegevusel mõju vee kvaliteedile.

24 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021 25 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ. 2021

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

33 / 36

6.6.5. Radoon

Radoon on ohtlik õhuga sisse hingates, põhjustades kopsuvähi tekke riski. Riskiteguriks kõrge

radoonitaseme tekkele hoonete siseõhus on kõrge radoonisisaldus pinnases. Lisaks kõrge

radoonisisaldusega aladele tuleb tähelepanu pöörata ka sellega vahetult piirnevatele normaalse

radoonisisaldusega aladele, sest sellistes kohtades võib esineda olukord, kus radoonitase on

tegelikult lokaalselt kõrge.

Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on

normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.

6.6.6. Valgusreostus

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse

valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju

inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimise ning võimalike avariide põhjustamisega

pimestamise tulemusena.

Peatuse ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina

ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on mõju ajutine. Mõju on võimalik

vähendada korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad

on suunatud kohta, mida tuleb valgustada, ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega

ümberkaudsete objektide kasutamist.

Peatuse kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik vältida projekteerimise käigus, kui nähakse

ette reguleeritava valgustugevusega valgustussüsteemid (mis on ühtlasi energiasäästlikud) ning

välditakse häirivat valgustamist (nt sinise valgusega LED valgustid, agressiivse valgusega

reklaamtahvlid jms). Valgustus tuleb suunata valgustamist vajavale objektile. Vältida tuleb

ülevalgustamist ja valguse levikut lähipiirkonna elamuteni.

Arvestades, et peatusele lähemad elamud jäävad sellest vähemalt 400 m kaugusele, siis olulist

negatiivset mõju valgusreostuse näol neile eeldada ei ole.

6.7. Mõju ohutusele

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi suurõnnetusi või katastroofe.

Raudtee ohutuks ületamiseks peatuses on inimeste jaoks kavandatud ülepääs.

6.8. Mõju asustusele

Kavandatava tegevusega luuakse uus kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikum võimalus inimeste

liikumiseks keskuste vahel, mis tugevdab piirkondade konkurentsivõimet. Tegevus võimaldab liigelda

paindlikumalt töökohtadel ning mitmekesistab ettevõtlust piirkonnas. Tegemist on positiivse mõjuga

piirkonna tööhõivele ja arengule.

Võimalik on visuaalne häiring piirkonnas, kuna kavandatava peatuse asukohas on eelnevalt olnud

põllumaa. Eeldatavasti ei ole siiski visuaalne häiring selline, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste

heaolu.

Kaudselt võib kohaliku peatuse rajamisega kaasneda tulevikus muutusi peatusega külgnevate alade

asustusstruktuuris, kuid selle ulatus selgub ja sellega kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse Rapla

valla üldplaneeringu koostamise käigus.

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

34 / 36

6.9. Koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualasse planeeritavate

tegevustega

Koosmõju muude tegevustega avaldub peamiselt seoses Rail Balticu raudtee tegevusega. Olulisemat

keskkonnamõju piirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõjusid on hinnatud

maakonnaplaneeringute KSH raames. Rail Balticu põhiprojekti KMH aruanne on koostamisel.

6.10. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Arvestades kavandatava tegevuse asukohta, iseloomu ja mahtu, ei põhjusta see piiriülest

keskkonnamõju.

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

35 / 36

7. Kokkuvõte

Eeltoodud peatükkides kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei

kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju regionaalse ühendatuse ja piirkondade

konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret,

ohutut ja keskkonnasäästlikumat viisi.

Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid

liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku, väärtuslikku

põllumajandusmaad ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju.

Vaadeldava ala läheduses asuvad pärandkultuuriobjektid ja rohevõrgustik, kuid olulist negatiivset

mõju neile eeldada ei ole.

Pinnaveele ja maavarade kasutamisele olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisega on võimalik vältida olulist negatiivset mõju

pinnasele, põhjaveele, maaparandussüsteemidele, joogivee kvaliteedile, samuti valgusreostuse

tekkimist.

Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja maaparandussüsteemi eesvoolu kraavide

rekonstrueerimise lahendus. Kraavide ümbertõstmise või truubitorusse juhtimisega ei kaasne olulist

negatiivset mõju sellele pinnaveekogule.

Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub läbi elupaikade killustumise ja häiringute. Mõju avaldavad

nii peatuse rajamiseks vajalik ehitustegevus, aga ka hilisem kasutusaegne peatuse töötamisest

tingitud häiring (müra, valgus, inimeste liikumine). Kuna vaadeldav ala asub linna läheduses ja

loodusliku ala äärealal, siis olulist negatiivset mõju eeldada ei ole.

Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on

normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.

Eeldada ei ole sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt mõjutada inimeste heaolu.

Kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete

käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja

jäätmekäitlusega ei teki.

Õhukvaliteedi olulist halvenemist ning olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole.

Kavandatud tegevusega seotud ehitusaegne müra on ajutine ning olulist keskkonnamõju ei kaasne.

Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang

ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Sellest

lähtuvalt kasutamisajal olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada ei ole.

Peatuse ehitamis- ja kasutamisetapis olulist negatiivset keskkonnamõju maapinna kaudu leviva

vibratsiooni näol eeldada ei ole.

Käesolevas töös on hinnatud, kas kavandataval tegevusel võiks olla eeldatavalt oluline

keskkonnamõju, kuid otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise kohta teeb otsustaja

(tegevusloa andja).

RAIL BALTICA KOHALIKE PEATUSTE DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMINE

Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

36 / 36

8. Kasutatud materjalid

• Tellija poolt edastatud tehniline kirjeldus kavandatava tegevuse kohta

• Asjakohased õigusaktid elektroonilises Riigi Teatajas, https://www.riigiteataja.ee/

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”

• Rapla maakonnaplaneering 2030+

• Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“

• Rapla valla üldplaneering aastani 2025

• Rapla valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused. Rapla Vallavolikogu 31.05.2018 otsuse nr

51 lisa

• Rapla valla arengukava aastateks 2018-2025. Lisa 1 Rapla valla profiil. OÜ Geomedia, 2020

• Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus.

https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f

6dcd. Andmed 2020. aasta seisuga.

• Maaparanduse projekteerimistingimuste andmine. RB Rapla maakonna, Kehtna ja Rapla valla

lõik DS1-DPS3. 14.1-1/8690. OÜ Reaalprojekt

• Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 2021

• Keskkonnamõju eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017

• Keskkonnaregister

• Teeregister

• Ehitisregister

• Maa-ameti kaardirakendused

• KOTKAS heiteallikate register

• KAUR interaktiivne kaart. Keskkonnaagentuur

• EELIS andmebaas

Algatamiseks_Rapla_SK.pdf

Töö number 2021_0096_03

Tellija Rapla vallavalitsus

Viljandi mnt 17, 79511, Rapla

Telefon 4890510

e-post: [email protected]

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund

Kuupäev

Algatamise ettepanek

14.01.2021

Rail Baltica kohalikud peatused -

Rapla detailplaneering

2 / 7

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 3

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 4

2.1. Kitsendused......................................................................................................... 5

3. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ....................................................................... 6

4. PLANEERINGULAHENDUSE ETTEPANEK ............................................................. 7

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Algatamise ettepanek

III LISAD

Lisa 1: Teabe andmine Rapla peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne

3 / 7

1. Planeeringu lähteinfo

Rail Baltica on 1435 mm rööpmelaiusega kaherööpmeline elektrifitseeritud rahvusvaheline

kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kiirraudtee projektkiirus on

rahvusvahelisel reisijateveol 249 km/h, kaubaveol 120 km/h ja kohalikul reisijateveol 200 km/h.

Raudtee projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel täielikus vastavuses

üleeuroopaliste raudtee koostalitlusvõime tehniliste nõuetega võimaldades reisi- ja kaubarongi

liiklust samal raudteel. Rail Baltica trassi pikkus on ligikaudu 870 kilomeetrit, millest Eesti Vabariigi

territooriumil 213 km. Eestis läbib trass Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Raudtee trassikoridori täpsem

asukoht on määratletud kehtestatud maakonnaplaneeringutes (Harju-, Rapla-, Pärnumaa).

Rail Baltica kohalike peatuste peamine eesmärk on rajada raudtee põhitrassile peatuste võrgustik,

mis tagab regionaalse ühendatuse, tugevdab piirkondade konkurentsivõimet ning pakub võimaluse

valida keskuste vahel liikumiseks kiire, ohutu ja keskkonnasäästlikuma viisi. Regionaalsete rongide

peatused on plaanis rajada 12 erinevasse asukohta.

Eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel

moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on vajalikud kohaliku

peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeringu koostamise alused

• Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Kehtestatud riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43.Planeering on leitav

aadressilt https://maakonnaplaneering.ee/120;

• Rapla maakonnaplaneering 2030¬+ Kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/80. Planeering on leitav aadressilt

https://maakonnaplaneering.ee/rapla-maakonnaplaneering;

• Rail Baltica Design Guidelines;

• Rapla valla üldplaneering;

• Planeerimisseadus;

• Ehitusseadustik;

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid ja nõuded.

4 / 7

2. Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Salupere külas Rapla linna vahetus läheduses.

Tabel 1. Planeeringuala kinnistud.

Aadress Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Sõerumaa-Veski 66904:003:0996 16.98 ha Maatulundusmaa 100%

Metsataguse 66904:003:0128 15.82 ha Maatulundusmaa 100%

Sõerumäe-Alu tee

L1 66901:001:0635 13307 m2 Transpordimaa 100%

Sõerumäe-Alu tee 66901:001:0728 4335 m2 Transpordimaa 100%

20125 Rapla ümbersõit

66904:003:0444 68098 m2 Transpordimaa 100%

Karjamardi 66904:003:1192 59633 m2 Maatulundusmaa 100%

Panga 66904:003:0520 12937 m2 Tootmismaa 100%

Sõerumaa 66901:001:0148 17002 m2 Maatulundusmaa 100%

Planeeringuala suurus kokku on ca 4.3 ha. Planeeringuala puudutab 5 kinnistut, kus põhirõhk on

Metsataguse ja Sõerumaa-Veski kinnistutel. Kinnistud on hoonestamata.

Vaade planeeritavale alale (aerofoto, Maa-ameti fotoladu)

Planeeringuala paikneb Salupere külas, kus hetkel puudub arvestatav linnaehituslik kontekst.

Vahetus naabruses asuvad maatulundusmaa, tootmismaa ja elamumaa kinnistud.

5 / 7

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverilt. Vahetus naabruses puudub käesoleval hetkel hoonestus või

muu linnaehituslik kontekst.

2.1. Kitsendused

Planeeringuala jääb maaparandussüsteemi Sõerumaa 1 ja 2 alale. Planeeringuala sisse jääb osaliselt

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd. Juurdepääsutee ristub elektri maakaabelliinide ja

siderajatistega. Samuti ulatub juurdepääsuteele Männi kinnistu puurkaevu kaitsevöönd.

6 / 7

3. Vastavus üldplaneeringule

Rapla valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega

nr 6, edaspidi üldplaneering) paikeb käsitletav põllumajandusmaal.

Väljavõttena kehtivast üldplaneeringust näeb planeeringuala välja selline:

Väljavõte Rapla valla kehtivast üldplaneeringust

Käesoleva dokumendi koostamise hetkel ei ole Rapla uue koostatava üldplaneeringu maakasutuse

ettepanekud koostajale saadaval.

7 / 7

4. Planeeringulahenduse ettepanek

Detailplaneeringuga nähakse ette maaüksuste jagamine ja sihtotstarvete muutmine vajalike äri- ja

transpordimaa sihtotstarbega kinnistute moodustamiseks. Planeeringuga määratakse tingimused

kohaliku peatuse rajamiseks. Lisaks antakse planeeringuga heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsuteede, parkimise, liikluskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline

lahendus.

Kavandatavaid raudteerajatisi (ooteplatvormid, raudtee) näidatakse planeeringus informatiivsena.

Lähteseisukohtade taotlemine.pdf

______________________________________________________________________________________________

Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007

Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132

79511 Rapla Registrikood 77000312

Transpordiamet

Meie 01.02.2022 nr 6-2/39-2

Lähteseisukohtade taotlemine

detailplaneeringu koostamiseks

Rapla vald kavandab Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu algatamist. Juurdepääs on

kavandatud Rapla ümbersõiduteelt ja Sõerumäe-Alu teelt. Palun lahenduse koostamiseks anda

lähteseisukohad.

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Cerly-Marko Järvela

vallaarhitekt

Lisad:

Algatatava detailplaneeringu seletuskiri ja põhijoonise eskiis (Skepast&Puhkim OÜ töö)

„Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine. Teabe andmine Rapla peatuse KSH

eelhinnangu koostamiseks. Aruanne (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2021_0096)“ - KSH vajalikkuse

eelhinnang

vallavolikogu algatamise otsuse eelnõu koos lähteseisukohtadega

+372 506 1360

[email protected]

dp lähteseisukohad_RB_Rapla_peatus.pdf

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

01.02.2022

RAIL BALTICA RAPLA PEATUSE

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD

Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded

Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused Rail Baltica Rapla peatuse rajamiseks.

Detailplaneeringuga lahendatakse ülesanded vastavalt PlanS § 126.

Planeeringulahenduse põhimõtted ja puudutatud ehitusõigus kontaktvööndis:

Planeeringulahenduse koostamisel lähtuda algatamisele esitatud kirjeldusest.

Planeeringu koostamisel arvestada kehtivate detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega

antud ehitusõigusega ja teha vajadusel põhimõttelised ettepanekud varemantud ehitusõiguse

muutmiseks. Puudutatud ehitusõigus kontaktvööndis:

Karjamardi detailplaneering (kehtestatud 27.12.2007);

Sõerumaa detailplaneering (kehtestatud 28.08.2014; elektroonilised materjalid pole kättesaadavad);

Sõerumäe detailplaneering (kehtestatud 27.02.2020; ehitusload 25.05.2021);

Sikametsa projekteerimistingimustega antud ehitusõigus üksikelamule (15.03.2021, failid lisatud)

Soovituslik on detailplaneeringus käsitleda vahetusse naabrusesse kavandatavat Rail Baltic Rapla

infrastruktuuri hoolduspunkti, mille joonised peaks olema koostanud Skepast&Puhkim OÜ ning

arvestada TTJA poolt projekteerimistingimustega antud ehitusõigusega (u 7,1 ha pindalaga kõva

kattega laoplats, katusealused, töö- ja olmeruumide hooned, rööbasteed ja muud ehitised).

Maa-ameti planeeringute kaardi (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud) väljavõte

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad:

Päästeamet, Rahandusministeerium, Rail Baltic Estonia, Transpordiamet, TTJA, puudutatud

võrguvaldajad.

Naaberkinnisasjade omanikud ja puudutatud maaomanikud kaasata esimesel võimalusel niipea, kui

on ilmnenud mingigi puutumus. Mida varem puudutatud maaomanikud kaasatakse, seda hõlpsam ja

odavam on leida kõiki pooli rahuldav lahendus.

Korralduslikud küsimused

Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine:

Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest.

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013”:

Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina.

Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele

võivad vormistamis- ja esitamisnõuded aja jooksul muutuda. Järgida tuleb kehtivaid nõudmisi.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering

Orienteeruv optimistlik ajakava

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule või planeeritavale

ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel pikendada

või lühendada. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja

kooskõlastustest, istungite tegelikust toimumisajast ja väga paljudest muudest asjaoludest.

aeg tegevus

28.01.2022 algatamisettepaneku esitamine

veebruar 2022 halduslepingu sõlmimine

veebruar 2022 algatamiseelne arvamuskorje,

koostöö Keskkonnaameti ja Transpordiametiga

07.02.2022 algatamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil

16.02.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil

23.02.2022 algatamine volikogus

02.03.2022 algatamise teate avaldamine maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

11.03.2022 algatamise teate avaldamine valla infolehes „Rapla Teataja“

märts...mai 2022 planeeringulahenduse koostamine, koostöö puudutatud ametite ja

isikutega

juuni 2022 planeeringulahenduse kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste

sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse

korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)

05.07.2022 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

25.07.2022 vastuvõtmine vallavalitsuse korraldusega

27.07.2022 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

12.08.2022 teade valla infolehes „Rapla Teataja“

11.08.2022 ... 29.08.2022 avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub ca

poolteist kuud ja üks leheteavitus)

elluviimise halduslepingu sõlmimine

30.08.2022 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid)

12.09.2022 kehtestamine vallavalitsuse korraldusega

14.09.2022 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Cerly-Marko Järvela

Rapla vallaarhitekt

+372 506 1360

dp_algatamine_en.pdf

O T S U S

EELNÕU

seisuga 01.02.2022

Rapla _________ 2022 nr

Detailplaneeringu algatamine (Rail Baltica Rapla peatus)

Rapla vallale esitati 28.01.2022 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga määratleda

Rail Baltica Rapla kohaliku peatuse rajamiseks vajalikud tingimused. Taotluse kohaselt on

detailplaneeringuga osaliselt hõlmatud Sulupere külas Sõerumaa-Veski (katastritunnus

66904:003:0996), Sõerumaa (katastritunnus 66901:001:0148), Panga (katastritunnus

66904:003:0520), Metsataguse (katastritunnus 66904:003:0128), 6690023 Sõerumäe-Alu tee

L1 (katastritunnus 66901:001:0635), Sõerumaa kergtee (katastritunnus 66901:001:0149) ja

20125 Rapla ümbersõit (katastritunnus 66904:003:0444) ning Tuti külas Karjamardi

(katastritunnus 66904:003:1192) ja 6690023 Sõerumäe-Alu tee (katastritunnus

66901:001:0728) maaüksused. Olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimise teel

kavandatakse moodustada üks täiendav krunt Rail Baltica Rapla peatuse hoone ja väliala

tarbeks ja vähemalt üks täiendav transpordimaa krunt.

Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on Rail Baltica Rapla peatuse asukohas

põllumajandusmaa. Mullastiku kaardi andmetel on piirkonnas leostunud gleimuld

huumushorisondi tüsedusega kuni 30 cm ja perspektiivse boniteediga 46. Kuigi boniteedi

hindepunktid on Rapla maakonna keskmisest kõrgemad, ei ole planeeringuala maaüksusi

väärtusliku põllumaa hulka arvatud. Üldplaneeringu kohaselt soovitatakse põllumaad hoida

kasutuses põllumajandusliku maana, kuid erandjuhtumil võib ka muud kasutust ja maaüksuste

jagamist ette näha.

Rapla maakonnaplaneeringuga on kavandatud nii kiirraudteetrassi rajamine kui ka kohalike

peatuste põhimõttelised asukohad. Rapla peatuse asukoht maakonnaplaneeringus vastab

algatamisettepaneku asukohale. Üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud raudteetrassi

kulgemisjoon veel teada, kuid Rail Baltica raudteetrassi rajamist on Rapla valla

üldplaneeringus käsitletud kui ühte olulist lüli ettevõtlust soosiva keskkonna loomisel ja

piirkonna logistilise potentsiaali kasutamisel. Seetõttu on algatatav detailplaneering kooskõlas

üldplaneeringu põhilahendusega ja suunatud üldplaneeringu elluviimisele. Rapla peatuse

rajamine olemasoleva põllumaana tähistatud alale ei kujuta endast üldplaneeringu muutmist.

Ei ole teada, et praeguse maakasutuse põlistamine aitaks valla arengule paremini kaasa kui

funktsioonimuutus.

Üldplaneeringut muutva planeeringumenetluse kohaldamist on kaalutud, kuid Rapla

Vallavolikogu hinnangul on selle rakendamine antud juhul kohatu, kuna detailplaneering on

suunatud üldplaneeringu ühe olulise ruumilise arengu põhimõtte elluviimisele.

Üldplaneeringut muutva menetluse korral ei lahendata tavamenetlusega võrreldes suuremat

hulka küsimusi, küll aga suurendaks üldplaneeringut muutev menetlus oluliselt nii

omavalitsuse kui riigiasutuste töökoormust ja pikendaks menetlusaega vähemalt 10 kuu võrra.

Põhjendamatute menetlustoimingute läbiviimine ei ole kooskõlas haldusmenetluse seadusega.

Detailplaneeringu algatamisega üldplaneeringut järgivana juhindub omavalitsus hea halduse

põhimõttest ning lahendab asja mõistlikult, tekitades võimalikult vähe ebamugavusi ja

halduskoormust ning lähtub eesmärgipärasusest ja efektiivsuse põhimõtetest.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üldplaneeringust: avaliku kasutusfunktsiooniga

hoone kavandamine toob kaasa detailplaneeringu koostamise kohustuse.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmine on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lõike 3 kohaselt raudteejaama rajamise

korral kohustuslik.

Skepast&Puhkim OÜ keskkonnamõju hindamise juhtekspert Eike Riis ja keskkonnaekspert

Vivika Väizene on koondanud teabe Rapla peatuse keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks

(Skepast@Puhkim OÜ töö nr 2021_0096 27.01.2022, edaspidi „eehinnang“).

Keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei ole eeldada negatiivse

keskkonnamõju ilmnemist planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel. Eeldada on

regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime tugevnemisega kaasnevat positiivset

mõju majandusele.

Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud

keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu

elluviimisel.

Detailplaneeringu algatamine sisaldab endas üldplaneeringu tingimuste tõlgendamist, mistõttu

planeeringu algatab Rapla Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla

Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud osaühing Rail Baltic Estonia.

Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125

lõikele 2, § 128 lõikele 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lõikele 2, § 33 lõike 2 punktile 4, lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5 ning vastavalt

Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Algatada Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering eesmärgiga sätestada kohaliku

raudteepeatuse rajamise tingimused.

1.1. Planeeringuala hõlmab osaliselt Sulupere külas Sõerumaa-Veski (katastritunnus

66904:003:0996), Sõerumaa (katastritunnus 66901:001:0148), Panga (katastritunnus

66904:003:0520), Metsataguse (katastritunnus 66904:003:0128), 6690023 Sõerumäe-Alu tee

L1 (katastritunnus 66901:001:0635), Sõerumaa kergtee (katastritunnus 66901:001:0149) ja

20125 Rapla ümbersõit (katastritunnus 66904:003:0444) ning Tuti külas Karjamardi

(katastritunnus 66904:003:1192) ja 6690023 Sõerumäe-Alu tee (katastritunnus

66901:001:0728) maaüksusi.

1.2. Planeeringuala piirneb Õhtupäikese, Sõõrumaa-Veski, Sõerumäe, Sõerumaa, Sikapõllu,

Sikametsa, Sepa, Panga, Männi, Metsataguse ja Karjamardi maaüksustega ning Rapla

ümbersõiduga.

1.3. Planeeringuala pindala on u 4,3 ha.

1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust.

1.5. Vajalik on tellida tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan.

1.6. Detailplaneering järgib Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust.

2. Jätta Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja Keskkonnaameti seisukohale.

2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist.

2.2. Detailplaneeringu koostamise algataja on Rapla Vallavolikogu, menetleja, kehtestaja ning

koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, planeerija on osaühing Skepast&Puhkim.

2.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda

Rapla valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel

vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Viljandi mnt 17, Rapla linn).

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele).

4. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud

on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise

lõpetamise otsus.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Kalle Toomet

Volikogu esimees

Algatamisettepanek esitati 28.01.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt detailplaneering algatatakse

või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90

päevani. Enne algatamist peab laekuma veel Keskkonnaameti seisukoht.

Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine“

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine avaliku kasutusega

hoone ehitusõiguse andmiseks kohustuslik. Detailplaneeringu koostamine saab alguse

algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb

üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima.

Eelnõu sisu

Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused Rail Baltica raudteetrassile

kavandatava Rapla kohaliku peatuse rajamiseks.

Detailplaneering koostatakse kooskõlas Rapla valla üldplaneeringu põhilahendusega, millest

tulenevalt menetletakse planeeringut üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu

menetlusreeglite kohaselt. Algatamise otsus sisaldab teataval määral üldplaneeringu

tõlgendamisega kaasnevat kaalutlusvabadust.

Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Põllumaale raudteepeatuse

rajamine sisaldab endas siiski üldplaneeringu tingimuste tõlgendamist, kuna maatulundusmaa

hoonestamine on üldplaneeringu kohaselt erandlik võimalus. Üldplaneeringu tingimuste

tõlgendamine ja üldplaneeringu muudatuse määratlemine on volikogu pädevuses, mistõttu on

vajalik detailplaneeringu algatamine volikogu kaalutletud otsusega.

Otsuse mõjud

Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega

antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale otseseid rahalisi kohustusi

ei kaasne, kuna detailplaneeringu koostamisega seotud kulutuste kandmiseks sõlmitakse

arendajaga leping. Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine,

on see vallale kaudselt kasulik, kuna Rapla linna vahetusse naabrusesse moodustatakse

üksikelamuala, kuhu elama asuvad inimesed vajavad teenuseid Rapla linnas.

Otsus sisaldab menetlusliigi kaalutletud valikut. Kaaluda on üldplaneeringut järgiva ja

üldplaneeringut muutva menetlusliigi vahel. Üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu

menetlus vältab orienteeruvalt 5 kuud, millele lisandub koostööle ja võimalike keerukuste

lahendamiseks vajalik aeg.

Planeeringu menetlemine üldplaneeringut muutvana on nii vallale, riigiametitele kui

arendajale oluliselt koormavam kui üldplaneeringut järgiv, kuna vajalikke

menetlustoiminguid on rohkem. Täiendavate menetlustoimingute ülevaade on tabelis.

lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg

KSH eelhinnangu koostamine KOV, planeerija või

ekspert PlanS § 142 lg 6

1...4 nädalat

KSH eelhinnangu

kooskõlastamine Keskkonnaamet 30 päeva

dp algatamine volikogu

otsusega KOV (volikogu) PlanS § 142 lg 2 3...4 nädalat

lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg

dp eelnõu vastuvõtmine,

avaliku väljapaneku teavitus KOV PlanS § 82 lg 4 3...4 nädalat

dp eelnõu avalik

väljapanek KOV PlanS § 82 lg 3 30 päeva

dp eelnõu avaliku

väljapaneku tulemuste

arutelu

KOV PlanS § 83

1 nädal

(kui teavitus on

tehtud varem)

dp vastuvõtmine volikogu

otsusega KOV (volikogu) PlanS § 86 lg 1 3...4 nädalat

dp avalik väljapanek KOV PlanS § 135 lg 5 16 päeva

dp heakskiitmine Rahandusministeerium PlanS § 142 lg 5

60 päeva, mida

võib pikendada

kuni 90 päevani

dp kehtestamine volikogu

otsusega KOV (volikogu) PlanS § 91 lg 1 3...4 nädalat

kokku 10 kuud

Tabelis kasutatud lühendid: dp - detailplaneering; KOV - kohalik omavalitsus; KSH -

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu menetlusaeg on vähemalt 10 kuu võrra lühem kui

üldplaneeringut muutva menetluse korral. Üldplaneeringut muutva menetluse puhul on

toiminguid rohkem ja osapooli enam, mistõttu on väga tõenäoline, et tegelik ajakulu tuleb

üldplaneeringut muutva menetluse korral veelgi suurem. Menetlusliigi õige valik aitab

kujundada omavalitsuse mainet ja tagab menetluse vastavuse hea halduse põhimõtetele.

Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks

vajalik poolthäälte enamus.

Otsuse jõustumine

Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.

Eelnõu koostaja:

Cerly-Marko Järvela, vallaarhitekt

Õigusaktide väljavõtted

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

§ 45. Hääletamine volikogus

(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9,

10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud

küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

PLANEERIMISSEADUS

§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral

avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.

(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise

terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

/.../

(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus

/.../

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu

koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.

§ 128. Detailplaneeringu algatamine

(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS

§ 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus

/.../

(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang,

kui:

/.../

4) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.;

/.../

(21) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist

planeerimisseaduses sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes:

1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;

2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast

alast;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest

kriteeriumidest:

1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende

asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;

2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente,

arvestades nende kehtestamise tasandit;

3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse;

4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;

5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi

tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest

kriteeriumidest:

1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;

2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;

3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;

4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja

intensiivne maakasutus;

5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

§ 35. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine

/.../

(5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt:

1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki;

2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime

ja kontaktandmeid;

/.../

5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust;

6) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu kehtestamise teade	02.12.2024	2	7.2-2/24/2321-11	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus
Raplamaa Rapla vald Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu korraldamine	28.02.2024	32	7.2-2/24/2321-10	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus
Rail Baltic Rapla peatuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu menetlustähtaja pikendamise teade	13.02.2024	47	7.2-2/24/2321-9	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus
Raplamaa Rapla vald Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade	05.09.2023	208	7.2-2/23/2321-8	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus
Raplamaa Rapla vald Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering	14.06.2023	291	7.2-2/23/2321-6	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus
Detailplaneeringu kooskõlastamine	14.06.2023	291	7.2-2/23/2321-7	Valjaminev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus
Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine	29.05.2023	307	7.2-2/23/2321-5	Valjaminev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus
Raplamaa Rapla vald Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering	05.05.2023	331	7.2-2/23/2321-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus
Raplamaa Rapla vald Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu algatamine	07.04.2022	724	7.2-2/22/2321-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus
Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu seisukohad	23.02.2022	767	7.2-2/22/2321-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Rapla Vallavalitsus

Raplamaa Rapla vald Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu lähteseisukohad

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed