Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu seisukohad

1

15 870

- -

L 100

-

-

2

5

0

. 0

7

. 0

Panga

Õhtupäikese

Sõerumaa-Veski

Karjamardi

66904:003:0128 Metsataguse

Männi

Sõerumaa

Sõerumaa kergtee

Sõerumaa-Tiidu

Sõerumaa-Priidu

6690023 Sõerumäe-Alu tee

1

1

5

. 0

5770

800 1

Ä 100

12

1

NB: kõik lahendused on põhimõttelilsed ja täpsustuvad detailplaneeringu koostamise käigusKATASTRIÜKSUSE PIIR JA NIMI

KRUNDI PLANEERITUD SIHTOTSTARVE %

MAX HOONE

KÕRGUS (m)

MAX. HOONETE

EHITISEALUNE PIND (m²)

MAX. HOONETE

ARV KRUNDIL

MAX KORRUSTE

ARV

KRUNDI PIND (m²)

POSITSIOONI NUMBER

PLANEERITAV HOONESTUSALA

PLANEERITAVA ALA PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

TEHNILISED NÄITAJAD:

· PLANEERINGUALA ca 4.3 ha

· EHITISEALUNE PIND kuni 800 m²

· PEATUSE VÄLIALA 5750 m²

· PARKIMISKOHTADE ARV 130

PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE

RAIL BALTIC HOOLDUSTEE

4 600

600 1

Ä 100

12

1

RB HOOLDUSTEE (EI KÄSITLETA KÄESOLEVAS

DETAILPLANEERINGUS)

RB RAPLA HOOLDUSPUNKTI PERSPEKTIIVNE JUURDEPÄÄS

(PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 23.04.2021

2111802/03627)

LISAPARKLA 110 PK

RB RAPLA KOHALIKU PEATUSE HOONE JA VÄLIALA KOMPLEKS

RB HOOLDUSTEE (EI KÄSITLETA KÄESOLEVAS

DETAILPLANEERINGUS)

JUURDEPÄÄS RAPLA ÜMBERSÕIDULT

Projekt

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija

Skepast&Puhkim OÜ

Laki 34

12915 Tallinn

EESTI

Tel. +372 664 5808

Faks. +372 664 5818

[email protected]

Joonise nimetus

Tellija

Staadium

Faks.

Tel.

Projektijuht

Planeerija

Planeerija

Planeerija

Põhijoonise eskiis

Ivan Gavrilov

Ivan Gavrilov

OÜ Rail Baltic Estonia 12734109 Endla 16 10142 Tallinn

Eskiis

27.01.2022

1:1500 2021_0096_03

DP-01

Rail Baltica Rapla kohaliku peatuse detailplaneering

1

ERALDI KRUNDIGA VÕI

SERVITUUDIGA LAHENDATAV

KERGLIIKLUSTEE ALA

PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.02.2022 nr 6-2/39-2

Meie 23.02.2022 nr 7.2-2/22/2321-2

Seisukohtade väljastamine Rail Baltica

Rapla peatuse detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud planeeringu algatamise eelselt Transpordiametilt seisukohti Rail Baltica Rapla

peatuse detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringuala hõlmab osaliselt

Rapla vallas Sulupere külas Sõerumaa-Veski (katastritunnus 66904:003:0996), Sõerumaa

(katastritunnus 66901:001:0148), Panga (katastritunnus 66904:003:0520), Metsataguse

(katastritunnus 66904:003:0128), 6690023 Sõerumäe-Alu tee L1 (katastritunnus

66901:001:0635), Sõerumaa kergtee (katastritunnus 66901:001:0149) ja 20125 Rapla ümbersõit

(katastritunnus 66904:003:0444) ning Tuti külas Karjamardi (katastritunnus 66904:003:1192) ja

6690023 Sõerumäe-Alu tee (katastritunnus 66901:001:0728) maaüksused.

Taotlusele lisatud algatamise eelnõu kohaselt on planeeringu eesmärgiks määratleda Rail Baltica

Rapla kohaliku peatuse rajamiseks vajalikud tingimused.

Planeeringualasse jääb riigitee nr 20125 Rapla ümbersõit ja kohaliku tee nr 6690023 Sõerumäe-

Alu tee ristmik (riigitee km 2,77-2,80). Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 893 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 2,786. Täiendavaid

ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Hinnata

arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse

mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus

tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat)

liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused. Arvestada, et planeering on

ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse

planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks

(vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui

eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute lahendustega.

5. Näha ette jalgratta- ja jalgtee sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool

planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- ja jalgrattatee eraldada sõiduteest

2 (2)

vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ tabelist 7.5.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72

lg 2).

7. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks

kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

need kavandada kinnisel meetodil.

8. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on

vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks

tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide

läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

9. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §

72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg

3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 2021_0096_3_Rapla_peatuse_pohijoonise eskiis.pdf

58581095, [email protected]