Detailplaneeringu algatamise teade

Kastre Vallavalitsuse 25. märts 2021 korralduse nr 159
Lisa 1


Priit Lomp
Vallavanem

Lähteseisukohad Savitööstuse ning selle lähiala katastriüksuste detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks
Lähteseisukohad on kehtivad 12 kuud alates nende väljastamisest 25. märts 2021. a.
1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja koostaja
Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kastre Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kastre Vallavalitsuse maaspetsialist Kati Kala.

2. Detailplaneeringu koostaja, eesmärk ja ülesanded ning muu vajalik info
V Hooldus OÜ esindaja Taivo Päll on esitanud avalduse (registreeritud 03. märtsil 2021. a kirja nr 6-3/432 all) detailplaneeringu algatamiseks.
Planeeringualaks on Savitööstuse katastriüksus (kinnistu registriosa nr 4424604, katastritunnus 18501:001:1071, pindala on 15,78 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, omanik on V Hooldus OÜ (äriregistri registrikood 12366686)), millest hõlmatakse planeeringualasse ca 8,3 hektari suurune maa-ala ja Männi tee 49 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 3926104, katastritunnus 18501:001:0858, pindala on 640 m2, sihtotstarve 100% veekogude maa, omanik on Ehitusjäätmed OÜ (äriregistri registrikood 12811784)). Ehitisregistri andmetel Savitööstuse ja Männi tee 49 katastriüksustel rajatisi ja hooneid ei paikne. Savitööstuse katastriüksusel paikneb pärandkultuuri objekt Potimägi (registreerimisnumber 185:SAT:003).
Detailplaneeringu eesmärk on kruntideks jagamine ning määrata ehitusõigused ridaelamute, paarismajade ja üksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Planeeritava ala pindala on ligikaudu on 8,40 ha.
Planeerimisseaduse § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Haaslava valla üldplaneeringu (seletuskirja peatükk 3.4) kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik üldplaneeringus esitatud elamumaa, äri- ja tootmismaa ning sotsiaalmaa tähistusega maa-alade puhul. Savitööstuse ja Männi tee 49 katastriüksused jäävad üldplaneeringus elamumaa maa-alale.

Detailplaneeringu ülesanded:
• planeeringuala kruntideks jaotamine;
• krundi hoonestusala määramine;
• krundi ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete lubatud maksimaalne kõrgus);
• detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
• ehitise ehituslike tingimuste määramine;
• ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
• liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine (planeerinualale tagada vähemalt 3 juurdepääsu);
• haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
• kuja määramine;
• kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
• müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (detailplaneeringu koostamisel hinnata üleujutusega kaasneda võivaid riske ning samuti pakkuda välja üleujutusest tulenevate kitsenduste ning võimalike leevendavate meetemed/erilahendused);
• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;
• põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav (planeeringu käigus koostada ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiline uuring ja vertikaalplaneerimine ning enne hoonete ja sademeveesüsteemide projekteerimist üleujutusest tulenevate kitsenduste ning võimalike leevendavate meetmete ja erilahenduste väljaselgitamiseks on soovitav eksperthinnangu läbiviimine ).

Joonis 1. Väljavõte Haaslava valla üldplaneeringust
3. Üleujutusohuga ala
Joonis 2. Infot võimaliku maksimaalse veetaseme tõusu kaardil märgitud tasemeni riskipiirkondades 100 aasta jooksul (Allikas: Maa-amet_ üleujutusohuga alad))

Emajõe üleujutusohuga ala piiri määramisel võetakse aluseks töös monitooritud Emajõe tasemed ja uuringutega täpsustatud üleujutuskaardid. Eelnevast tuleneb, et Emajõe kaldale uute hoonete ehitamisel ja maakasutustingimuste määramisel ei lähtuta lammi-madalsoomuldade leviala kaardist (Emajõe kõrgveepiirist) vaid töös täpsustatud üleujutusohuga ala piirist. Põhjuseks on, et mullastiku leviala kaart erineb uuringutes tuvastatud üleujutuse andmetest, sh harvade üleujutuste andmetest. Vähendamaks Emajõe üleujutustest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele tuleb üleujutusohuga ala piiriks valida 1% kõrgusjoonele vastav absoluutkõrgus Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000), mis Savitööstuse katastriüksuse piires jääb vahemikku 33,51 m.
Planeeringute koostamisel tuleb arvestada üleujutuse riskipiirkonna olemasoluga ning rakendada ennetavaid, välditavaid ja valmisoleku meetmeid:
1) planeeringulahend, mis kajastub nii seletuskirjas kui ka joonistel, peab tuginema läbiviidud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistöödel;
2) üleujutatavatel aladel tuleb anda planeeringuala ja selle lähiümbruse vertikaalplaneerimise lahendus detailplaneeringu staadiumis;
3) planeerimisel üleujutusega aladele tuleb hinnata pikemas perspektiivis kaasnevat mõju, sh kumulatiivset mõju, üleujutuste ulatusele;
4) uusarenduste planeerimisel kinnise sajuveesüsteemiga arvestada 1% veetaseme tõenäosusele juurde vähemalt 0,5 m (sh maapealsed rajatised) ning hoonete null-tasandile vähemalt 0,8 m ehk 0,5 m, millele lisatakse veel 0,3 m (sokli kõrgus), mis teeb kokku 0,8 m;
5) tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga (teed, tehnovõrgud). Tee peab olema vastupidav muutlikele loodusoludele sh üleujutustele. Lisaks mootorsõidukitele peab tee olema kasutatav ka kergliiklejatele ja jalgsi liikujatele (tee osad: 1,0 teepeenar, 2,0 kergtee, 2,0 haljasala, 5,6 sõidutee, 1,0 teepeenar);
6) elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb projekteerida, ehitada ja kasutada elektriohutusseaduse nõudeid järgides;
7) uued alajaamad ja elektrikilbid tuleb paigaldada abs kõrgusele 33,51 m kõrgusele, mis on üleujutusohuga ala piiriks 1% kõrgusjoonele vastav absoluutkõrgus;
8) sademe- ja reoveepumplad tuleb üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks. Pumpadele ja toitesüsteemidele tuleb rajada vähemalt kuni 33,51 m kõrgusele, mis on üleujutusohuga ala piiriks 1% kõrgusjoonele vastav absoluutkõrgus, et tagada töökindlus;
9) üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel (nt maapinna täitmisel vms) ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade/kinnistute seisundit (sh veerežiimi);
10) üleujutusohuga aladel tuleb arvestada üleujutuse mõju konstruktsioonidele ja ehitusmaterjalidele ning vajadusel rajada ehitise vastavad osad veekindlatena või hingavatena.

Joonis 3. Katastriüksustele ulatuvad kitsendused (Allikas: Maa-amet_ kitsendused)


4. Planeeritav ala ja kontaktvöönd
Joonis 4. Planeeritav ala (oranžiga), kontaktvöönd (punasega) (Allikas: Maa-amet).
5. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.
Kooskõlastajad / koostöö tegijad
Kaasatavad
Päästeamet Lõuna päästekeskus
Uue-Nõmme - naaberkinnisasi
Põllumajandus-ja Toiduamet
Pargi tee 12 - naaberkinnisasi
AS Emajõe Veevärk
Pargi tee 10 - naaberkinnisasi

Pargi tee 8 - naaberkinnisasi
Elektrilevi OÜ
Pargi tee 6 - naaberkinnisasi
Telia Eesti AS
Kase tee L1 - naaberkinnisasi
Adven Eesti AS
Kase tee - naaberkinnisasi
AS Gaasivõrk
Männi tee 41 - naaberkinnisasi

Männi tee 43 - naaberkinnisasi

Männi tee 45 - naaberkinnisasi

Männi tee 47 - naaberkinnisasi

Männi tee 49 - naaberkinnisasi

Männi tee 51 - naaberkinnisasi

Männi tee 53 - naaberkinnisasi

Männi tee 55 - naaberkinnisasi

Männi tee 57 - naaberkinnisasi

Männi tee 59 - naaberkinnisasi

Männi tee 61 - naaberkinnisasi

Männi tee 63 - naaberkinnisasi

Männi tee 65 - naaberkinnisasi

Männi tee 4 - naaberkinnisasi

Männi tee 2 - naaberkinnisasi

Männi tee - naaberkinnisasi

Männisalu vkt 10 - naaberkinnisasi

Männisalu vkt 11 - naaberkinnisasi

Männisalu vkt 9 - naaberkinnisasi

Kasekese - naaberkinnisasi

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta). Planeerija teeb koostööd tehnovõrkude valdajatega ning edastab kirjavahetuse ja muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel Kastre Vallavalitsuse maaspetsialistile.

1. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava
Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu menetlustoimingute kestvusest. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatakse kirjalikult arvamusi, mida planeeringu koostamisel ei arvestata, tuleb planeering vastavalt planeerimisseaduse § 138 esitada heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Pärast heakskiitmist saab detailplaneeringu kehtestada ja seetõttu pikeneb menetluse kestvus.
Tegevus
Toimumise eeldatav aeg
Detailplaneeringu algatamine
märts 2021
Halduslepingu sõlmimine
aprill 2021
Detailplaneeringu koostamine
aprill – juuni 2021
Detailplaneeringu kontrollimine Kastre Vallavalitsuse poolt (vastavus lähteseisukohtadele)
juuli 2021
Detailplaneeringu kooskõlastamine
august - september 2021
Detailplaneeringu vastuvõtmine
oktoober 2021
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine
november– detsember 2021
Detailplaneeringu kehtestamine
jaanuar 2022

2. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid
• Haaslava valla üldplaneering;
• Männi tee 2 maaüksuse detailplaneering (Haaslava Vallavolikogu 20. september 2017. a otsus nr 106);
• Männi tee 4 ja Männi tee 13 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering (Kastre Vallavalitsuse 09.07.2020 korraldus nr 403);
• Raamatu maaüksuse detailplaneering (Haaslava Vallavolikogu 11.12.2006 otsus nr 59);
• Arteesia ja Anikva maaüksuse detailplaneering (Haaslava Vallavolikogu 27.10.2006 otsus nr 57);
• Savipaju, Lilu, Peetsu, Uue-Nõmme, Nõmmeveere, Nõmmiku, Nõmmevälja, Nõmmepõllu, Toominga tee 1 ning Paju tee1 ja 2 maaüksuste detailplaneering (Haaslava Vallavalitsuse 06.12.2007 korraldus nr 282);
• Planeerimisseadus;
• Kastre valla arengukava aastateks 2019–2026;
• Kastre valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029;
• Tartu maakonnaplaneering 2030+;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
• ja muud asjakohased õigusaktid.

3. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine
Detailplaneeringut algatades uuringute ja analüüside tegemise vajadus puudub, kuid planeeringu käigus tuleb koostada ehitus-geoloogiline uuring (pinnaseuuringut on vaja iga hoone rajamiseks ja puuraukude tihedus peab olema vastav alale planeeritavate ehitiste arvule, kuid mitte väiksem kui üks puurauk ühe planeeritava kinnistu kohta) ja vertikaalplaneerimine ning enne hoonete ja sademeveesüsteemide projekteerimist üleujutusest tulenevate kitsenduste ning võimalike leevendavate meetmete ja erilahenduste väljaselgitamiseks on soovitav eksperthinnangu läbiviimine st, et planeeringulahend peab tuginema läbiviidud uuringutele ja vertikaalplaneeringule (palju on võimalik krunte moodustada, palju peab maapinda tõstma jne) ning kui uuringu tulemusel ilmneb, et ehitise püstitamine vajab ebanormaalselt suuri kulutusi pinnase kandevõime saavutamiseks, siis sellistele aladele ei tohi ehitusõigust anda/määrata. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha veel täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel.

4. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks, detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kastre Vallavalitsus.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale. Detailplaneering esitatakse Kastre Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Avalikule väljapanekule suunamiseks tuleb planeeringuga esitada ka kooskõlastuste ja koostöö koondtabel. Detailplaneering avalikustatakse vastavalt planeerimisseadusele.

Detailplaneering esitatakse Kastre Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt ja paberkandjal, kehtestamiseks esitatakse planeering, mille koosseisus on ka Südame maaüksuse detailplaneeringus kehtetuks muutuva osa joonis. Detailplaneering kehtestatakse vastavalt planeerimisseadusele. Digitaalselt esitatakse ühes eksemplaris planeering CD-l või USB mälupulgal. CD plaat / USB mälupulk tuleb köita kahe identse paberkandja eksemplari koosseisu.


KORRALDUS



Kurepalu 25. märts 2021 nr 159


Aardlapalu külas asuva Savitööstuse ning selle lähiala katastriüksuste
detailplaneeringu algatamine


V Hooldus OÜ esindaja Taivo Päll on esitanud avalduse (registreeritud 03. märtsil 2021. a kirja nr 6-3/432 all) detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringualaks on Savitööstuse katastriüksus (kinnistu registriosa nr 4424604, katastritunnus 18501:001:1071, pindala on 15,78 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, omanik on V Hooldus OÜ (äriregistri registrikood 12366686)), millest hõlmatakse planeeringualasse ca 8,3 hektari suurune maa-ala ja Männi tee 49 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 3926104, katastritunnus 18501:001:0858, pindala on 640 m2, sihtotstarve 100% veekogude maa, omanik on Ehitusjäätmed OÜ (äriregistri registrikood 12811784)). Ehitisregistri andmetel Savitööstuse ja Männi tee 49 katastriüksustel rajatisi ja hooneid ei paikne. Savitööstuse katastriüksusel paikneb pärandkultuuri objekt Potimägi (registreerimisnumber 185:SAT:003).

Detailplaneeringu eesmärk on kruntideks jagamine ning määrata ehitusõigused ridaelamute, paarismajade ja üksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Planeeritava ala pindala on ligikaudu on 8,40 ha.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Haaslava valla üldplaneeringu (seletuskirja peatükk 3.4) kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik üldplaneeringus esitatud elamumaa, äri- ja tootmismaa ning sotsiaalmaa tähistusega maa-alade puhul. Savitööstuse ja Männi tee 49 katastriüksused jäävad üldplaneeringus elamumaa maa-alale. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Haaslava valla üldplaneeringuga. Kastre Vallavolikogu 16. juuni 2020 määruse nr 99 „Pädevuse delegeerimine“ § 2 alusel on üldplaneeringut mittemuutva detailplaneeringu algatamine vallavalitsuse pädevuses.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 ja lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” alusel ei kaasne detailplaneeringuga kavandatud tegevusele keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustust. PlaS § 124 lõike 5 alusel on detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. PlanS § 124 lõike 6 alusel tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga ja planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, mistõttu puudub vajadus eelhinnangu koostamiseks ja seeläbi keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kaalumiseks. Keskkonnaregistri EELIS ja Maa-ameti andmetel ei ole katastriüksustel registreeritud kaitsealuseid liike. Kokkuvõttes järeldub, et kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju eelhinnangu andmise kohustus ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse korral ei pea küsima seisukohta asjaomastelt asutustelt KeHJS § 33 lg 6 sätestatud korras. Samuti ei ole vaja anda keskkonnamõju eelhinnangut edasisel tegevuslubade taotlemisel (sh ei kohaldu KeHJS § 61 lg 3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“). Kastre Vallavalitsus on seisukohal, et keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Kastre Vallavalitsus (aadress Vallamaja, Kurepalu küla, Kastre vald, 62113 Tartumaa).

Detailplaneeringu algatamine ei too kaasa õigustatud ootust ühelegi osapoolele detailplaneeringu kehtestamise osas.

Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõike 6, § 125 lõike 2, § 128 lõike 1, § 130 lõike 1, Haaslava Vallavolikogu 31.augusti 2007.a otsusega nr 83 „Haaslava valla üldplaneeringu kehtestamine“, annab Kastre Vallavalitsus

korralduse:

1. Algatada Aardlapalu külas Savitööstuse ning selle lähiala katastriüksuste detailplaneering.

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 1).

3. Sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks.

4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamise kohta väljaannetes Ametlikud Teadaanded, Kastre valla Infoleht, Postimees ja valla veebilehel.

5. Edastada teade detailplaneeringu algatamise kohta Päästeameti Lõuna päästekeskusele, Põllumajandus-ja Toiduametile ja planeerimisseaduse § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele.

6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Kastre Vallavalitsus detailplaneeringu kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise korraldus.

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.




/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Priit Lomp
Vallavanem Annika Pajumaa-Murov vallasekretär