Pakkumine Vaksali tänav T1 ja Kitsepõllu tee T1 kinnisasjadest maaeralduste omandamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Indrek Pung

KT-INVEST OÜ

[email protected]

Meie 06.02.2024 nr 8-3/23-028/21862-2

Pakkumine Vaksali tänav T1 ja Kitsepõllu

tee T1 kinnisasjadest maaeralduste

omandamiseks

Austatud hr Pung

Transpordiamet alustas 17.10.2023 kirjaga nr 8-3/23-028/21862-1 kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel menetlust KT-INVEST OÜ (registrikood

10788029) omandis olevast Kitse-Põllu kinnistu (registriosa nr 1424304, Tähtvere küla, Tartu linn,

Tartu maakond) koosseisu kuuluvast Vaksali tänav T1 katastriüksusest (katastriüksuse tunnus

83101:003:0767, pindalaga 13 942 m2) ligikaudu 1511 m2 suuruse maaeralduse omandamiseks ja

Kitsepõllu tee T1 katastriüksusest (katastriüksuse tunnus 83101:003:0766, pindalaga 4914 m2),

ligikaudu 2048 m2 suuruse maaeralduse omandamiseks.

Äralõiked on vajalikud Roadplan OÜ poolt koostatud eelprojekti nr 20085-3 „Tartu põhjapoolse

ümbersõidu eelprojekt“ osaliseks elluviimiseks, mida kavandatakse koos riigitee 2 (E263) Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa Kardla-Tartu lõigu ümberehitamisega.

KAHOS § 11 lg 6 kohaselt määratakse tasu alates 100-eurosest väärtusest kümne euro täpsusega,

täiendavad hüvitised ümardatakse ühe euro täpsusega. Tuginedes Pindi Kinnisvara OÜ poolt

koostatud hindamisaruandele nr 240127 – 104 - 51040 on Vaksali tänav T1 katastriüksusest tehtava

äralõike hüvitusväärtuseks 36 339,55 eurot (24,05 eur/m2) ehk ümardatult 36 340 eurot ja

Kitsepõllu tee T1 katastriüksusest tehtava äralõike hüvitusväärtuseks 49 254,40 eurot (24,05

eur/m2) ehk ümardatult 49 250 eurot.

Juhul kui olete nõus kinnisasja osa võõrandamisega, makstakse Teile kui kinnisasja omanikele

kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitist

(edaspidi motivatsioonitasu). KAHOS § 15 lg 3 kohaselt on motivatsioonitasu 20% tasust, kuid

mitte vähem kui 0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (eelneva nelja

kvartali) keskmine brutokuupalk ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk.

Samuti pakume Teile ühekordset hüvitist asjaajamisega seotud kulude eest vastavalt KAHOS

§-le 17.

2 (2)

Tulenevalt eelnevast ja tuginedes KAHOS § 11 lõikele 6 esitame pakkumise omandada KT-

INVEST OÜ-le kuuluvatest Vaksali tänav T1 ja Kitsepõllu tee T1 katastriüksustest äralõiked

tasudes Teile alljärgnevalt:

Vaksali tänav T1 kinnisasja osa eest makstav tasu – 36 340 eurot (24,05 eur/m2);

Kitsepõllu tee T1 kinnisasja osa eest makstav tasu – 49 250 eurot (24,05 eur/m2);

motivatsioonitasu – 17 118 eurot;

täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest – 171 eurot;

Pakkumus kokku 102 879 eurot.

Juhul kui jagatava kinnisasja maakorraldusliku jagamise käigus selgub, et omandatava äralõike

pindala on kas suurem või väiksem kui 1511 m2 või 2048 m2, siis suurendatakse või vähendatakse

vastavalt kinnisasja osa eest makstavat tasu ja motivatsioonitasu ruutmeetri väärtuse järgi. Tasuga mittenõustumisel on Teil õigus esitada omapoolne võrdlevale hindamisaruandele tuginev

pakkumus, mis vastaks KAHOS-es toodud tingimustele, misjärel asume läbi rääkima. Hinnangu

koostamise korral lähtutakse tasu arvestamisel hinnangu tulemusest, millele lisandub

motivatsioonitasu vastavalt KAHOS § 15 lg-le 3 ning hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest

vastavalt KAHOS §-le 17.

Kui Te ei esita nimetatud pakkumuse kohta nõusolekut, on võimalik otsustada kinnisasja

sundvõõrandamine. Kui kinnisasja (osa) omandamine ei toimu kokkuleppel, ei ole kinnisasja

omanikul õigust KAHOS §-s 15 toodud motivatsioonitasule. Palume Teie nõustumust või vastuväiteid esitatud pakkumuse osas hiljemalt 20.02.2024. Menetluse läbiviija kontaktid: Riin Kodu, tel. 5982 2504, [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Kodu

maade projektijuht

maade osakond

Lisa: Vaksali tänav T1 ja Kitsepõllu tee T1 hindamisaruanne

Riin Kodu

59822504, [email protected]

Eksperthinnang nr 240127 – 104 - 51040

Tellija Transpordiamet.

Aadress Vaksali tänav T1 ja Kitsepõllu tee T1, Tähtvere küla, Tartu linn, Tartu maakond

Hinnatav vara Äralõige pindalaga 1511 m2, mõtteline osa kinnisasja osast, katastriüksusest Vaksali tänav T1

(kinnistu reg osa nr 1424304, katastritunnus 83101:003:0767, pindala 13 942 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%).

Äralõige pindalaga 2048 m2, mõtteline osa kinnisasja osast katastriüksusest Kitsepõllu tee T1

(kinnistu reg osa nr 1424304, katastritunnus 83101:003:0766, pindala 4915 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%).

Eesmärk Eksperthinnang on koostatud kinnisasja hüvitusväärtuse määramiseks.

Äralõike harilik väärtus Äralõige katastriüksusest Vaksali tänav T1 pindalaga 1511 m2 - 36 339,55 (kolmkümmend kuus

tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa eurot ja viiskümmend viis senti ehk 24,05 €/m2

taandatuna maatüki äralõike pinnale. Kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu ei esine, v.a punkti

8.4. lõpus toodud märkus.

Äralõige katastriüksusest Kitsepõllu tee T1 pindalaga 2048 m2 - 49 254,40 (nelikümmend üheksa tuhat kakssada viiskümmend neli eurot ja nelikümmend senti ehk 24,05 €/m2 taandatuna maatüki äralõike pinnale. Kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu ei esine, v.a punkti 8.4. lõpus toodud märkus.

Hinnatud väärtused ei sisalda käibemaksu.

Hindamisaruande kuupäev 02.02.2024

Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja

vara hindaja, tase 7

kutsetunnistuse nr 176331

+372 507 2216

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

2

Sisukord

1 Hindamise alused ...................................................................................................................................................... 5 2 Hindamisel kasutatavad mõisted ............................................................................................................................... 5 3 Hindamise eeldused ja piiravad tingimused .............................................................................................................. 5 4 Hinnatav vara ............................................................................................................................................................. 6 5 Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .................................................................................................. 7 6 Hinnatava vara iseloomustus ..................................................................................................................................... 7

6.1 Asukoht ja keskkond ......................................................................................................................................... 7

6.2 Katastriüksus (äralõige) Kitsepõllu tee T1 ...................................................................................................... 10

6.3 Katastriüksus (äralõige) Vaksali tänav T1 ....................................................................................................... 12

6.4 Tehnosüsteemid .............................................................................................................................................. 17

6.5 Hüvitamise eesmärgil hindamine ja äralõike käsitlus hindamisel ................................................................... 17

6.6 Kolmandate isikutega seotud andmestik ........................................................................................................ 19

6.7 Kestlikkus ........................................................................................................................................................ 19

7 Turuanalüüs ............................................................................................................................................................. 19

7.1 Makromajanduse ülevaade ............................................................................................................................. 19

7.2 Turusegmendi analüüs .................................................................................................................................... 22

7.2.1 Arenduskinnistute turg................................................................................................................................. 22

7.2.2 Hoonestamata maade turg Tartu maakonnas ........................................................................................... 22

7.3 Konkureeriva pakkumise ülevaade ................................................................................................................. 24

7.4 Turustatavuse analüüs (arendusmaa) ............................................................................................................ 25

8 Hindamine ................................................................................................................................................................ 25

8.1 Parim kasutus (äri- ja tootmismaana) ............................................................................................................. 25

8.2 Meetodi valik ................................................................................................................................................... 25

8.3 Äralõike harilik väärtus (turuväärtus)............................................................................................................... 26

8.4 Kaasnev kahju, kui riik Transpordiameti isikus omandab äralõiked pindalaga 1511 m2 ja 2048 m2 .............. 29

9 Hindamistulemus ..................................................................................................................................................... 31 Lisa 1 Asukoha plaan ja fotod ......................................................................................................................................... 32 Lisa 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõte ................................................................................................................... 35 Lisa 3 Väljavõtted Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti plaanist ........................................................................... 37 Lisa 4 Vastavuskinnitus standardile EVS 875 ................................................................................................................. 38

3

Hinnatava vara koondandmed

Hinnatav vara Äralõige pindalaga 1511 m2, mõtteline osa kinnisasja osast, katastriüksusest Vaksali tänav T1 (kinnistu reg osa nr 1424304, katastritunnus 83101:003:0767, pindala 13 942 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%).

Äralõige pindalaga 2048 m2, mõtteline osa kinnisasja osast katastriüksusest

Kitsepõllu tee T1 (kinnistu reg osa nr 1424304, katastritunnus 83101:003:0766,

pindala 4915 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%).

Aadress Vaksali tänav T1 ja Kitsepõllu tee T1, Tähtvere küla, Tartu linn, Tartu maakond.

Omanik KT-INVEST OÜ (registrikood 10788029)

Katastritunnused 83101:003:0766

83101:003:0767.

Maaeraldus (nn äralõige) 1511 m2

2048 m2

Detailplaneering/ehitusõigus Kinnistul on kehtiv detailplaneering, Kitse-Põllu maaüksuse detailplaneering,

planeeringu nr DP-01-298, kehtestatud 9/6/2008. Kinnistu on detailplaneeringuga

jagatud kolmeks äri- ja toomismaa ja kaheks transpordimaa maaüksuseks.

Hindamisaruande koondandmed

Hinnangu eesmärk Eksperthinnang on koostatud kinnisasja hüvitusväärtuse määramiseks.

Seos Kinnitame, et Pindi Kinnisvara OÜ ei ole seotud hinnatava vara tehingu ega

omandisuhtega.

Ülevaatuse kuupäev 14.11.2023 ja 17.12.2023.

Väärtuse kuupäev 17.12.2023.

Hindamisaruande kuupäev 02.02.2024

Tellija Transpordiamet.

Tellimusleping Töövõtuleping nr 3.2-2/23/1216-1, 13.06.2023, lisatellimus 26.10.2023.

„Kirjalike hindamisaruannete koostamine Tartu põhjapoolse ümbersõidu osalise

elluviimise tarbeks“

Tellitavaks tööks on hindamisaruannete koostamine hinnatavate kinnisasjade

hüvitusväärtuse ja hariliku väärtuse (turuväärtuse) kohta. Hüvitusväärtuse all

mõeldakse hinnatava kinnisasja väärtust, mille korral on arvesse võetud

majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja võõrandamisel kannab vastavalt

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12,

13, 14, 18 ja 20 sätestatule.

Tulenevalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 11 lõikest 2 palume

tasu kinnisasja/äralõike eest välja tuua järgmiselt:

• kinnisasja väärtus (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua

eraldi välja m2 väärtus 1 eurosendi täpsusega);

• hüvitis kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju eest

(ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2 hüvitise

maksumus 1 eurosendi täpsusega);

• hüvitis kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva saamata jääva tulu

eest (ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2

hüvitise maksumus 1 eurosendi täpsusega);

4

• vajadusel hinnata hüvitist servituudi, reaalkoormatise eest (KAHOS § 18)

(ümardamata), (kui omandatakse osa kinnisasjast, tuua eraldi välja m2 hüvitise

maksumus 1 eurosendi täpsusega).

Hindamise eeldused -

Äralõigete harilik väärtus Äralõige katastriüksusest Vaksali tänav T1 pindalaga 1511 m2 - 36 339,55

(kolmkümmend kuus tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa eurot ja

viiskümmend viis senti ehk 24,05 €/m2 taandatuna maatüki äralõike

pinnale. Kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu ei esine, v.a punkti 8.4. lõpus

toodud märkus.

Äralõige katastriüksusest Kitsepõllu tee T1 pindalaga 2048 m2 - 49 254,40

(nelikümmend üheksa tuhat kakssada viiskümmend neli eurot ja

nelikümmend senti ehk 24,05 €/m2 taandatuna maatüki äralõike pinnale.

Kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu ei esine, v.a punkti 8.4. lõpus toodud

märkus.

Hinnang likviidsusele Vara likviidsus tervikuna on sarnaste varade keskmine ja vara müügiperiood leitud

väärtuste ja kõikumise vahemikus on hinnanguliselt kuni 12 kuud

Hindamistulemuse täpsus Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-20%.

Käibemaks Väärtused ei sisalda käibemaksu.

Hindamistulemus

Hinnatava vara, äralõige pindalaga 1511 m2, mõtteline osa kinnisasja osast, katastriüksusest Vaksali tänav T1 (kinnistu reg osa nr 1424304, katastritunnus 83101:003:0767, pindala 13 942 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%) harilik väärtus on 36 339,55 (kolmkümmend kuus tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa eurot ja viiskümmend viis senti ehk 24,05 €/m2 taandatuna maatüki äralõike pinnale. Kaasnevat kahju ja saamata jäänud tulu ei esine, v.a punkti 8.4. lõpus toodud märkus.

Hinnatava vara, äralõige pindalaga 2048 m2, mõtteline osa kinnisasja osast katastriüksusest Kitsepõllu tee T1

(kinnistu reg osa nr 1424304, katastritunnus 83101:003:0766, pindala 4915 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%).,

harilik väärtus on 49 254,40 (nelikümmend üheksa tuhat kakssada viiskümmend neli eurot ja nelikümmend

senti ehk 24,05 €/m2 taandatuna maatüki äralõike pinnale. Kaasnevat kahju ja saamata jäänud tulu ei esine, v.a

punkti 8.4. lõpus toodud märkus.

Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-20%, tegemist on sarnaste varade keskmise täpsusega.

Hinnatud väärtus ei sisalda käibemaksu.

Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja

vara hindaja, tase 7

kutsetunnistuse nr 176331

+372 507 2216

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

5

1 Hindamise alused

1.1 Eesti Vabariigi seadusandlus

1.2 Eesti vara hindamise standardisari EVS 875

1.3 EKHÜ Heade Tavade Koodeks

2 Hindamisel kasutatavad mõisted

2.1 Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle

tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas

tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult

ning ilma sunduseta. (EVS 875:1)

2.2 Parim kasutus (highest and best use) on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult

põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab

kõrgeima väärtuse. (EVS 875:1)

2.3 Hindamisaruande kuupäev (date of valuation report) on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS

875:1)

2.4 Väärtuse kuupäev (date of valuation) on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS

875:1)

2.5 Ülevaatuse kuupäev (inspection date) on kuupäev, millal tehti hinnatava vara ülevaatus. (EVS 875:1)

2.6 Hüvitusväärtus (compensation) on üldmõiste, mis on seotud kahjude hüvitamisega kinnisvara omandiõiguse ja

muude varaliste õiguste kitsendamisel, sundvõõrandamisel ja muudel sarnastel eesmärkidel. Kuigi turuväärtus on

kõige sagedamini kasutatav väärtuseliik, on hüvitusväärtuse hindamisel sageli lähtekohaks vara asendamise,

remontimise või ülesehitamise kulud, mis teatud turusituatsiooni ja/või asukohta silmas pidades võivad oluliselt

erineda turuväärtusest. (EVS 875-12). Hüvitamise eesmärgil kinnisasja hindamisel leitakse kinnisasja väärtus. Kui

kinnisasja väärtus ei iseloomusta kogu varalist kahju, mis isikule tekib, siis hinnatakse väärtusele lisanduv otsene

varaline kahju ja saamata jääv tulu. Hindamistulemuses eristatakse võimaluse korral kinnisasja (või selle osa) väärtus,

otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 28).

2.7. Äralõige (land taken) on võõrandamisele kuuluv piiritletud osa maatükist (EVS 875-12)

2.8. Harilik väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Hariliku väärtuse hindamisel lähtutakse turuväärtuse hindamise nõuetest

3 Hindamise eeldused ja piiravad tingimused

3.1 Hindajale esitatud andmed ja dokumentatsioon on tõesed.

3.2 Hinnatava vara turuväärtus on leitud eeldusel, et varal ei lasu hüpoteeke ega teisi füüsiliste ja/või juriidiliste isikute

õigusi (nt üürileping, eluaegse kasutamise õigus jms). Nimetatud eeldus on esitatud tuginedes turuosaliste poolt

tehtavatele eeldustele, et vara üle minemisel müüjalt ostjale hüpoteegid on kustutatud või kustutatakse tehingu käigus

ja kolmandate isikute õigused puuduvad. Kui kolmandate isikute õigustega on hindamisel arvestatud, siis on see

käesolevas eksperthinnangus ka selgelt välja toodud.

3.3 Käesolev hindamisaruanne on hüvitusmenetluse läbiviimiseks vajalikus ulatuses avalik. Hindamisaruannet ega

mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid käesolevale aruandele ei tohi muul eesmärgil ilma hindaja kirjaliku

nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui käesolevat

hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga eelnevalt kirjalikult kokku

leppida.

6

3.4 Käesolev eksperthinnang on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eespool avaldatud ja selleks ettenähtud

eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik ja/või kui seda

tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil.

3.5 Hindaja ei ole teinud ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide põhjalikku ehitus-tehnilist ekspertiisi ega inspekteeritud

vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Andmed on fikseeritud esitatud informatsiooni, teostatud

visuaalse vaatluse ja hindaja tööpraktikast tulenevate kogemuste põhjal. Hindaja ei saa avaldada mingit arvamust

ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide kohta, mida ei ole inspekteeritud ja käesolev hindamisaruanne ei kinnita ehitiste,

rajatiste ja tehnosüsteemide kaetud, varjatud või ligipääsmatute osade laitmatust.

3.6 Käesoleva töö teostamisel on hindajal palutud lähtuda eeldusest, et mingit saastatust või saastuse ohtu ei ole või

et saaste / saastusohu kõrvaldamistööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindajat ei ole teavitatud mingitest

uurimistulemustest, mis viitaksid saastatuse või saastusohu olemasolule. Hindaja ei ole uurinud hinnataval varal ja

selle läheduses paiknevatel varadel tehtud ega tehtavat tegevust, et teha kindlaks, kas need tegevused või seal asuv

maa võib olla või on olnud hinnatavale varale saastav. Hindajal ei pea olema saastatuse või saastuseohu

avastamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, seega ei võta hindaja endale mingit vastutust ükskõik missuguse

saastatuse või saastuse ohu olemasolu eest. Kui pärast hindamist ilmneb, et hinnatavat vara või selle läheduses

paiknevaid varasid on kasutatud viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes

esitatud väärtust.

3.7 Hindaja ei ole teinud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse olemasolu kohta ega saa seega esitada mingit

kindlat seisukohta, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest,

et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu

avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada.

4 Hinnatav vara

Asjaõiguslik staatus Mõttelised osa kinnisasjast

Reg osa nr Kinnistu, reg osa nr 1424304

Katastritunnused 83101:003:0763

83101:003:0764

83101:003:0765

83101:003:0766

83101:003:0767

Äralõiked teostatakse katastriüksustest 83101:003:0766 ja 83101:003:0767.

Sihtotstarve Transpordimaa 100% (hinnatavad katastriüksused), ülejäänud kolme katastriüksuse

sihtotstarbed on ärimaa 70%, tootmismaa 30%.

Aadress Vaksali tänav T1 ja Kitsepõllu tee T1, Tähtvere küla, Tartu linn, Tartu maakond.

Vara liik Kinnisasi.

Omanik KT-INVEST OÜ (registrikood 10788029)

Koormatised ja kitsendused Kanded puuduvad.

Hüpoteegid Hüpoteek summas kaks miljonit krooni aktsiaseltsi Hansapank (reg.kood 10060701),

Tallinn kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks 30.05.2005

kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.06.2005. Kohtunikuabi M.Tolpinets.

Kinnistusregistriosa IV jaos kehtiv hüpoteegikanne, millega me hindamisel ei arvesta.

Märkus: riigile omandatav vara vabastatakse hüpoteegist ning seetõttu pole

hindamisel arvestatud vara koormava hüpoteegiga. Hindajal puudub võimalus

kontrollida hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu ja jääk-summat hindamisaruande

7

kuupäeva seisuga. Kui vara omandatakse koos seda koormava hüpoteegiga, tuleb

hüvitusväärtusest lahutada hüpoteegiga tagatud nõude tegelik jääk.

Seadustest ja lepingutest

tulenevad kinnistus-

raamatusse mittekantud

õigused ja kohustused

Hindajale teadaolevatel andmetel ei lasu hinnataval varal seadustest ja lepingutest

tulenevaid kinnistusraamatusse mittekantud õigusi ja kohustusi, mis võiksid mõjutada

selle väärtust. Selliste asjaolude ilmnemine võib muuta vara käesolevas

eksperthinnangus toodud turuväärtust.

5 Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus

Tellija Transpordiamet

Hindaja Andres Teder

Pindi Kinnisvara OÜ

Aadress: Tartu mnt. 16, 10117,Tallinn

Reg.nr: 10677258

Tellimusleping Töövõtuleping nr 3.2-2/23/1216-1, 13.06.2023, lisatellimus 26.10.2023.

„Kirjalike hindamisaruannete koostamine Tartu põhjapoolse ümbersõidu osalise

elluviimise tarbeks“

Tellitavaks tööks on hindamisaruannete koostamine hinnatavate kinnisasjade

hüvitusväärtuse ja hariliku väärtuse (turuväärtuse) kohta. Hüvitusväärtuse all

mõeldakse hinnatava kinnisasja väärtust, mille korral on arvesse võetud

majanduslikku kahju, mida kinnisasja võõrandaja võõrandamisel kannab vastavalt

kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) §-s 11, 12, 13,

14, 18 ja 20 sätestatule.

Ülevaatuse kuupäev 14.11.2023 ja 17.12.2023.

Ülevaatuse ulatus Teostatud on katastriüksuste ülevaatus.

Ülevaatuse põhjalikkus Visuaalne vaatlus. Teostatud ei ole ehitustehnilist ekspertiisi või kasutatud

erivahendeid.

Ülevaatusel osalesid OÜ Pindi Kinnisvara kutseline hindaja Andres Teder ainuisikuliselt

Andmed esitas Kasutatud on avalikke registreid

Andmeallikad Kinnistusregistri registriosa väljavõte (27.01.2024.)

Päring Maa-ametist geoportaal.maaamet.ee (17.12.2023.)

Pindi Kinnisvara OÜ tehingute andmebaas (17.12.2023.)

Kinnisvaraportaal www.kv.ee (17.12.2023.)

Regio Kaardirakendus http://regio.delfi.ee/ (17.12.2023.)

Planeeringute info Tartu linna koduleheküljelt https://www.tartu.ee/ (17.12.2023.)

Töövõtuleping nr 3.2-2/23/1216-1, 13.06.2023.

6 Hinnatava vara iseloomustus

6.1 Asukoht ja keskkond

Asukoht piirkonna siseselt Hinnatav vara asub Tähtvere külas, mis on uue haldusjaotuse järgi Tartu linna üheks

asulaks. Asukohalt on Tähtvere küla Tartu linna põhjapoolses osas. Kaugus Tartu

kesklinnast (Raekoja plats) on ca 4,5 km. Asukoht piirkonnasiseselt keskmiselt

kõrgemalt hinnatud, tegemist on väga hea nähtavuse ja ligipääsuga asukohaga.

8

allikas: regio.delfi.ee

Piirkonna hoonestus

Maa-ameti fotolao aerofoto

2023-05-10

(äralõigete ala näidatud

ligikaudselt punasega)

Piirkonna valdavaks hoonestuseks on teisel pool raudteed äri- ja tootmishooned, teisel

pool maanteed üksikelamud, lõunasuunal (arerofotol põhjasuunal) hoonestamata maa.

Infrastruktuur Lähimad teenindusasutused mõne kilomeetri kaugusel. Lähim ühistranspordipeatus

(Vorbuse tee bussipeatus) asub ca 200 m kaugusel.

9

Haljastus ja heakord Kinnistul on madalhaljastus. Heakord on keskmine.

Veekogud Emajõgi linnulennult ca 600 m kaugusel.

Hinnatav vara ei paikne Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse põhjal üleujutusriskiga

piirkonnas ka 100.a esinemistõenäosusega.

allikas:geoportaal/üleujutusalad

Õhu saastatus ja müra Müra- ja saastustase vara vahetus ümbruses on keskmisest kõrgem. Kinnistu piirneb

Tartu-Tiksoja tugimaanteega, mis on kõrge liiklussagedusega tee. Mürataset tõstab ka

läänesuunal paiknev raudtee.

allikas:geoportaal/mürakaart

Juurdepääsu tee Juurdepääs varani avalikult kasutatavalt tugimaanteelt Tartu-Tiksoja (tee nr 40).

Hetkel väike mahasõit kinnisasja kagunurgas, detailplaneeringus planeeritud hinnatavad

katastriüksused juurdepääsuks.

allikas:geoportaal/teeregister

10

6.2 Katastriüksus (äralõige) Kitsepõllu tee T1

Katastritunnus 83101:003:0766

allikas: geoportaal.maaamet.ee

Sihtotstarve Transpordimaa 100%

Maatüki suurus 4915 m²

Maatüki kuju ja reljeef,

kirjeldus

Maaüksus on ebakorrapärase, pikliku kujuga, reljeef on valdavalt tasane. Maatükk

piirneb ühelt küljelt teega, teiselt poolt ehituseks määratud sama kinnistu hoonestamata

kruntidega. Äralõige on planeeritud kinnistu kirdesuunal olevast, Tartu-Tiksoja teega

piirnevast osast.

Üldplaneering Tartu linnavolikogu kehtestas 7. oktoobril 2021 Tartu linna üldplaneeringu.

Ülplaneeringu järgselt on äralõike osas tegemist tee ja tänava maa-alaga. Seda

arvestamata on maakasutusplaanil hinnatava maaüksuse juhtotstarve ettevõtluse maa-

ala. Ettevõtluse maa-ala on äri- ja tööstushoonestusega piirkond. Piirkonnas kehtivad

tulenevalt krundi sihtotstarbest ärihoone või vastavalt tootmishoone maa-ala tingimused.

Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist.

Detailplaneering/ehitusõigus Kinnistul on kehtiv detailplaneering, Kitse-Põllu maaüksuse detailplaneering, planeeringu

nr DP-01-298, kehtestatud 9/6/2008. Maaüksuse sihtotstarbe muutmine, äri- ja

tootmishoonete sihtotstarvetega kruntide moodustamine ja ehitusõiguse määramine ning

tehnovõrkude varustuse põhimõttelise lahenduse väljatöötamine, koostaja Artes Terrae

OÜ. Hinnatav maaüksus on detailplaneeringuga määratud transpordimaaks.

11

Kinnisasjal paiknevad

ehitised /rajatised

Maatükil hoonestus puudub.

Muud piirangud ja nende

mõju turuväärtusele Maa-ameti kaardiserveri kitsenduste kaardirakenduse andmetel ulatuvad kinnistule

järgmised kaitsevööndid: elektripaigaldise kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, planeeringu ala.

Nimetatud kitsendused ei mõjuta hindamiskäiku ega vara turuväärtust vastavalt

vara parimale kasutusele.

12

Kitsenduste kaart

www.maaamet.ee

Äralõike plaan Äralõige pindalaga 2048m2 . Äralõige on planeeritud kinnistu kirdesuunal olevast,

teega piirnevast osast.

Katastriüksus 83101:003:0766.

Väljavõte Tellija esitatud Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti plaanist

Kinnistu osal paiknevad

ehitised

Äralõikel puuduvad ehitised.

6.3 Katastriüksus (äralõige) Vaksali tänav T1

Katastritunnus 83101:003:0767

13

allikas: geoportaal.maaamet.ee

Sihtotstarve Transpordimaa 100%

Maatüki suurus 13942 m²

Maatüki kuju ja reljeef,

kirjeldus

Maaüksus on ebakorrapärase kujuga, reljeef on valdavalt tasane. Maatükk piirneb

teega, raudteemaaga ja ehituseks määratud sama kinnistu hoonestamata kruntidega.

Äralõige on planeeritud kinnistu kirdesuunal olevast, Tartu-Tiksoja teega piirnevast

osast.

Üldplaneering Toodud Kitsepõllu tee T1 katastriüksuse juures.

Detailplaneering/ehitusõigus Kinnistul on kehtiv detailplaneering, Kitse-Põllu maaüksuse detailplaneering, planeeringu

nr DP-01-298, kehtestatud 9/6/2008. Maaüksuse sihtotstarbe muutmine, äri- ja

tootmishoonete sihtotstarvetega kruntide moodustamine ja ehitusõiguse määramine ning

tehnovõrkude varustuse põhimõttelise lahenduse väljatöötamine, koostaja Artes Terrae

OÜ. Hinnatav maaüksus on detailplaneeringuga määratud transpordimaaks.

14

Kinnisasjal paiknevad

ehitised /rajatised

Maatükil hoonestus puudub.

Muud piirangud ja nende

mõju turuväärtusele Maa-ameti kaardiserveri kitsenduste kaardirakenduse andmetel ulatuvad kinnistule

järgmised kaitsevööndid: elektripaigaldise kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, planeeringu ala.

Nimetatud kitsendused ei mõjuta hindamiskäiku ega vara turuväärtust vastavalt

vara parimale kasutusele.

Kitsenduste kaart

www.maaamet.ee

Äralõike plaan Äralõige pindalaga 1511m2. Äralõige on planeeritud kinnistu kirdesuunal olevast, teega

piirnevast osast.

Katastriüksus 83101:003:0767.

Väljavõte Tellija esitatud Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti plaanist

Kinnistu osal paiknevad

ehitised

Äralõikel puuduvad ehitised.

Kokkuvõte kirjavahetusest ja

vestlusest omanikuga ja

omaniku seisukohad

Hindaja poolt on omanikule pakutud võimalust osaleda ülevaatusel e-kirjaga, hindaja

vestles omaniku esindajaga ka telefoni teel. Omanikfirma KT-INVEST OÜ esindaja

Indrek Pung teatas enda vastustes järgmist:

1. KT-INVEST OÜ esindaja Indrek Pung esindaja kiri 21.11.2023

Seoses hindamisprotseduuri alustamisega (meiega on ühendust võtnud kutseline

hindaja Andres Teder Pindi Kinnisvarast) palume täiendavat infot kinnistust tehtava

äralõikega kaasnevaga: Milline on Kitsepõllu tee T1 maaüksusest tehtava äralõike

maa-alale projekteeritava kergliiklustee profiil, e kergliiklustee nullkõrgusest sõltub

otseselt Kitsepõllu tn 2, 4 ja 6 juurdepääsutee rajamise tehniline lahendus ja eeldatav

rajamiskulu ning seega ka võimalike äralõike võõrandamisega kaasnevate kahjude

15

käsitlus hüvitusväärtuse hindamisel.

P.S. Kui olete sellekohase info hindamise läbiviijale (Andres Teder) juba varasemalt

esitanud, andke palun ka teada.

Käesolevale kirjale on vastanud Tellija poolt 28.11.2023 järgmist:

Saadan projekteerija poolt saadetud joonise (manuses). Tiit Vunk meie projekteerimise

üksusest kommenteeris seda järgnevalt: Sellel joonisel on näha olemasoleva

maapinna kõrgusarvud ning projekteeritava tee kõrgused, mis jäävad vahemikku

47,20-47,90. Loodan, et see info on piisav.

Hindaja märkus: Hindaja arvestab, et vastus oli piisav, hindaja kompetents antud

projekteerimisküsimuses ei ole ka piisav seisukoha võtmiseks.

2. KT-INVEST OÜ esindaja Indrek Pung esindaja kiri 21.11.2023

Kehtiva DP kohaselt on kinnistu (reg osa nr 1424304) koosseisus olev Vaksali tänav

T1 katastriüksus (83101:003:0767) Tartu linna üldplaneeringu alusel reserveeritud

Vaksali tänava pikenduse tarbeks. Käesoleva ajani ei ole Tartu linn nimetatud

katastriüksuse omandamise ega Vaksali tänava pikenduse rajamise osas

maaomanikule seisukohta esitanud. Vaksali tänav T1 katastriüksus on seega vaba

turu kontekstis sisuliselt aktiivsest kasutusest väljas ning Vaksali tn T1 katastriüksuse

võimalikke tulevikuperspektiive on kaks:

- Vaksali tänava pikenduse rajamise otsuse tegemisel maksab Tartu linn

tulevikus maaomanikule katastriüksuse omandamise eest hüvitise või

- Vaksali tänava pikenduse rajamisest loobumise korral on maaomanikul

võimalik algatada maa-ala osas uus detailplaneering, millega määratakse ehitusõigus

ka Vaksali tn T1 katastriüksuse maa-alale.

Katastriüksustest Kitsepõllu tee T1 (83101:003:0766) ja Vaksali tn T1

(83101:003:0767) tehtavate äralõigete eest riigi poolt maaomanikule makstava

hüvitusväärtuse ja Vaksali tn T1 katastriüksuse perspektiivsete kasutusvõimaluste

ja/või tulevikus katastriüksuse omandamise eest Tartu linna poolt maaomanikule

makstava hüvitise kujunemise vahel puudub meie hinnangul sisuline puutumus, küll on

otseselt funktsionaalselt seotud ja seetõttu ka turuväärtuse hindamisel turupõhiselt

käsitletavad Kitsepõllu tee 2, 4, 6 ja Kitsepõllu tee T1 katastriüksused kogumis.

Seetõttu on meie hinnangul hüvitusväärtuse hindamisel otstarbekas ja põhjendatud

käsitleda turuväärtuse hindamisel kogumis Kitsepõllu tee 2, 4, 6 ja Kitsepõllu tee T1

katastriüksusi (83101:003:0763|83101:003:0764|83101:003:0765|83101:003:0766)

ning leida kinnistust tehtavate äralõigete pinnaühiku väärtus (€/m²) nende

katastriüksuste summaarse pindala põhjal.

3. KT-INVEST OÜ esindaja Indrek Pung esindaja kiri 28.11.2023

Kuna kinnistust tehtava äralõike hüvitusväärtus peab põhinema turupõhistel andmetel

ning leitakse läbi kinnistu turuväärtuse, siis turuväärtuse hindamise kontekstis ei ole

kinnistu turuväärtuse puhul võimalik Tartu linnale reserveeritud Vaksali tänav T1

katastriüksusega (83101:003:0767) arvestada – sellise maaüksuse võõrandamine ei

ole vaba turu tingimustes mingil kombel tõenäoline, sest tegemist on avalikku

kasutusse planeeritud maa-alaga ning senist menetluse kulgu arvestades (DP

kehtestati 2008 aastal, Tartu linnale esitatud asjakohaste päringute tulemusel ei ole

olukord siiani selginenud) puudub igasugune teadmine Tartu linna poolt makstava

hüvitise suuruse ning selle võimaliku maksmise aja kohta.

P.S. täna TrAm’i poolt edastatud materjali (PP väljavõte maantee ja projekteeritava

kergliiklustee kõrgusmärkidega) esmavaatlusel tundub, et maanteelt mahasõidu ja

äralõike maa-alale kavandatud kergliiklustee projektikohase nullkõrguse osas tuleb

asuda TrAm’iga läbirääkimistesse, sest joonisel kajastatud projekteeritud kõrguste

16

(mahasõit, kergliiklustee mahasõidu asukohas) kehtimajäämise puhul puudub kinnistu

maa-ala reljeefi arvestades tehniliselt otstarbekas lahendus hoonestatavatele

maaüksustele juurdesõidutee (kergliiklusteega paralleelselt kulgev kogujatee) ja DP-

kohase ehitusala nivelleerimiseks (projekteeritava kergliiklustee ja kinnistu maa-ala

absoluutkõrguste vahe on kuni 2 m). Kinnistu koosseisus olevate hoonestatavate

maaüksuste absoluutkõrgusi arvestades osutub ilmselt ka vajalikuks TrAm’i poolse

kooskõlastuse saamine sademevee juhtimiseks kergliiklustee alla projekteeritava

truubi kaudu maantee ja projekteeritava kergliiklustee vahel kulgevasse kraavi.

Lähtuvalt soovist veenduda kehtestatud DP otstarbeka realiseerimise võimalikkuses

soovime kirjeldatud asjaolud täpsustada TrAm’iga läbirääkimistel veel enne äralõike

võõrandamist.

4. Märkus: hindaja tegi 17.12.2023 kirjaliku päringu Indrek Ranniku`le (Tartu

Linnavalitsus Ruumiloome osakond, planeeringute valdkonna juht

(üldplaneeringud)) järgmise sisuga:

Teostan Tartu põhjapoolse ümbersõidu osalise elluviimise tarbeks kinnistute äralõigete

hüvitusväärtuste hindamist. Üheks varaks on kinnistu 1424304, mille koosseisus on ka

katastriüksus Vaksali tänav T1. Nimetatud katastriüksus on algselt planeeritud Vaksali

tänava pikenduse ja ristmikuna aga nimetatud tänavat ei ole praeguseks realiseeritud

ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu realiseerimisel ei ole vist ka tehniliselt teostatav.

Seega küsin, kas Tartu linnavalitsusel on planeeritud nimetatud Vaksali tänava

pikendus realiseerida ja maatükk omandada? Kui nimetatud pikendus ei ole enam

antud olukorras realiseeritav siis kas maaomanikul võimalik algatada maa-ala osas

uus detailplaneering, millega määratakse ehitusõigus ka Vaksali tn T1 katastriüksuse

maa-alale. Milline oleks sel juhul eeldatav sihtostarve ja võimalik maksimaalne

maatüki täisehitusprotsent?

Indrek Ranniku vastas 21.01.2024 järgmist

Tere

Me arutasime selle läbimurde saatust põhjalikult. On selge, Vaksali tn pikendus on

meil üldplaneeringus ette nähtud ja sellest linn ei loobuks. Ilmselgelt ei tule tehniline

lahendus enam selline ringikujuline nagu detailplaneeringus, kuid väljasõidu saab ikka

teha. Praegusel juhul jääb linn maa reserveerimise juurde. Kui omanik soovib

põhjalikumat arutelu ja edasisis samme täpsustada, saame koostada ametliku kirja.

Hindaja märkus: Hindaja arusaam antud kirja valguses on, et ringikujuline lahendus

ei säili kuid läbimurre tuleb ja esialgu jääb ka nimetatud teemaa reserveerituks, st

lisaehitusvõimalus kui teemaa vajadus on väiksem, on ebaselge. Hindaja edastas ka

nimetatud kirja ka omaniku esindajale.

4. KT-INVEST OÜ esindaja Indrek Pung kiri 25. jaanuar 2024 peale Tartu

Linnavalitsusest vastuse saamist:

Täname info eest ning esitame omalt poolt veelkord meie 21.11.2023 ja 28.11.2023

kirjades toodud hüvitusväärtuse kindlaksmääramiseks läbiviidava hindamistoimingu

põhimõtteid puudutavaid seisukohti täpsustatud ja täiendatud sõnastuses:

Kehtiva DP kohaselt on kinnistu (reg osa nr 1424304) koosseisus olev Vaksali tänav

T1 katastriüksus (83101:003:0767) Tartu linna üldplaneeringu alusel reserveeritud

Vaksali tänava pikenduse tarbeks. Käesoleva ajani ei ole Tartu linn nimetatud

katastriüksuse omandamise ega Vaksali tänava pikenduse rajamise osas

maaomanikule konkretiseeritud seisukohta esitanud. Vaksali tänav T1 katastriüksus on

seega vaba turu kontekstis jätkuvalt aktiivsest kasutusest väljas ning Vaksali tn T1

katastriüksuse võimalikke tulevikuperspektiive on kaks:

- Vaksali tänava pikenduse rajamise otsuse tegemisel maksab Tartu linn

tulevikus maaomanikule katastriüksuse omandamise eest hüvitise või

17

- Vaksali tänava pikenduse rajamisest loobumise korral on maaomanikul võimalik

algatada maa-ala osas uus detailplaneering, millega määratakse ehitusõigus ka

Vaksali tn T1 katastriüksuse maa-alale.

Katastriüksustest Kitsepõllu tee T1 (83101:003:0766) ja Vaksali tn T1

(83101:003:0767) tehtavate äralõigete eest riigi poolt maaomanikule makstava

hüvitusväärtuse ja Vaksali tn T1 katastriüksuse perspektiivsete kasutusvõimaluste

ja/või tulevikus katastriüksuse omandamise eest Tartu linna poolt maaomanikule

makstava hüvitise kujunemise vahel puudub meie hinnangul sisuline puutumus, küll on

kehtiva detailplaneeringuga määratu kohaselt otseses füüsilises ja funktsionaalses

seoses ning seetõttu ka turuväärtuse hindamisel turupõhiselt käsitletavad Kitsepõllu

tee 2, 4, 6 ja Kitsepõllu tee T1 katastriüksused kogumis.

Kuna kinnisasjast tehtava äralõike hüvitusväärtus leitakse läbi kinnisasja turuväärtuse,

mis peab metoodiliselt tuginema turupõhistele andmetele, siis turuväärtuse mõiste

sisulisest tähendusest tulenevalt ei ole kinnisasja turuväärtuse hindamisel Tartu linnale

reserveeritud Vaksali tänav T1 katastriüksusega (83101:003:0767) arvestamine

põhjendatud, sest sellise maaüksuse võõrandamine vaba turu tingimustes on

ülekaalukalt ebatõenäoline - tegemist on avalikku kasutusse planeeritud maa-alaga,

mille omandab perspektiivis kohalik omavalitsus (Tartu linn) ning senist menetluse

kulgu arvestades (DP kehtestati 2008 aastal, Tartu linnale esitatud asjakohaste

päringute tulemusel ei ole olukord siiani selginenud) puudub kinnistu omanikul

igasugune teadmine Tartu linna poolt makstava hüvitise suuruse ning selle võimaliku

maksmise aja kohta.

Kõike eeltoodut arvestades on meie hinnangul hüvitusväärtuse hindamisel otstarbekas

ja põhjendatud käsitleda hüvitusväärtuse hindamisel hinnatava varana üksteisega

detailplaneeringuga määratu kohaselt funktsionaalselt seotud Kitsepõllu tee 2, 4, 6 ja

Kitsepõllu tee T1 katastriüksusi (83101:003:0763|83101:003:0764|83101:003:0765|

83101:003:0766) kogumis ning leida äralõigete pinnaühiku väärtus (€/m²) nende

katastriüksuste summaarse pindala põhjal.

Hindaja märkus: Hindaja nõustub antud info valguses lähenemisega, et kinnistut nr

1424304 tuleks äralõigete valguses vaadelda kui ühtset arenduskinnistut ja seda on

hindamisel arvestatud.

6.4 Tehnosüsteemid

Veevarustus Maatükil puuduvad, naaberkinnistule põhjasuunal (Palsa) on väljastatud on

ehitusload vee-, reoveekanalisatsiooni- ja sademevee, kanalisatsioonitorustike

ehitamiseks

Kanalisatsioon Maatükil puuduvad, naaberkinnistule põhjasuunal (Palsa) on väljastatud on

ehitusload vee-, reoveekanalisatsiooni- ja sademevee, kanalisatsioonitorustike

ehitamiseks

Elektrivarustus Kinnistut läbib el.liin

Gaas Vaksali tn kinnistule (83101:003:0206) on kavandatud gaasitrass

6.5 Hüvitamise eesmärgil hindamine ja äralõike käsitlus hindamisel

(1) Kinnisasja omandaja peab kinnisasja omandamise korral maksma kinnisasja omanikule tasu.

(2) Tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja

saamata jääva tulu eest, kui need esinevad (KAHOS § 11).

(1) Kinnisasja hinnatakse hüvitamise eesmärgil, kui õigusaktist või tehingust tulenevalt tuleb kinnisasja või piiratud

asjaõiguse omanik asetada talle hüvitise määramiseks olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta

oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud.

18

(2) Hüvitamise eesmärgil kinnisasja hindamisel leitakse kinnisasja väärtus. Kui kinnisasja väärtus ei iseloomusta

kogu varalist kahju, mis isikule tekib, siis hinnatakse väärtusele lisanduv otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu.

(3) Hindamisaruandes kirjeldatakse, mis oleks olnud, kui hüvitamist põhjustavat asjaolu ei oleks esinenud, ja

olukorda, mis arvestab hüvitamist põhjustava asjaoluga. Mõlema olukorra erinevused tuuakse hindamisaruandes

selgelt esile.

(4) Hindamistulemuses eristatakse võimaluse korral kinnisasja (või selle osa) väärtus, otsene varaline kahju ja

saamata jääv tulu (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 28).

(1) Kui äralõige on iseseisvalt kasutatav, hinnatakse äralõike väärtus eraldi kinnisasja väärtusena. Äralõike väärtuse

hindamisel eraldi kinnisasjana esitatakse hinnang ka selle kohta, kas äralõike väärtus kajastab allesjääva kinnisasja

turuväärtuse vähenemist ning kas esineb otsene varaline kahju ja saamata jääv tulu seoses allesjääva kinnisasjaga.

(2) Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatatav, hinnatakse kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemisena esmalt

kinnisasja turuväärtus enne äralõike tegemist ja lahutatakse sellest kinnisasja väärtus pärast äralõike tegemist. Kui

kinnisasi koosneb mitmest erineva kasutusega osast, hinnatakse ainult nende osade väärtust, mille väärtus äralõike

tõttu muutub (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 29).

Kui omandamisele kuuluv kinnisasjast tehtav äralõige on iseseisvalt kasutatav, hinnatakse äralõiget kui võimalikku

müügiobjekti. Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse

vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest. (KAHOS § 12

(4)

Kinnisasja hinnatakse üldjuhul tervikuna, arvestades kõiki kinnisasja olulisi osi. Kinnisasja võib hinnata osadena või

hinnata üksnes kinnisasja osa kinnisasja kasutusest, hindamise eesmärgist, hinnatava kinnisasja eripärast lähtudes

või õigusaktides sätestatud juhtudel (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 5).

Otsesese varalise kahju hindamine

(1) Otsese varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike

väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja

tõendatud otsene varaline kahju.

(2) Ei hinnata järgmist kahju:

1) mittevaraline kahju;

2) keskkonnanõuetega kooskõlas olevat püsivat mõõdetavat kahju keskkonnale, sealhulgas müra, vibratsiooni ja

heitgaase;

3) ehitise likvideerimisest tekkivat kahju, mis projekti käigus teise sama funktsionaalsusega ehitisega asendamise

kaudu hüvitatakse.

(3) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva otsese varalise kahju hindamisel analüüsitakse:

1) kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamakas muutumisest, senise kasutusotstarbe

muutmisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja väärtusele;

2) privaatsuse vähenemise mõju seoses ümbritsevasse keskkonda uute ehitiste püstitamisega või kõrghaljastuse

vähenemisega, eelkõige elukondlikel ning äri- või puhkeotstarbelistel kinnisasjadel;

3) kinnisasja pindala vähenemise mõju kinnisasja kasutatavusele ja ühikuväärtusele ning sellest tulenevalt kinnisaja

kui terviku turuväärtusele;

4) kuludokumentide alusel kinnisasja omandatavale osale viimase kümne aasta jooksul tehtud kasulikke kulutusi,

seejuures võib juriidilisest isikust kinnisasja omaniku puhul aluseks võtta ehitiste jääkmaksumuse bilansis § 30 lõikes

3 sätestatud tingimustel (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 31).

Kinnisasja (katastriüksust) hinnatakse reeglina kui tervikut. Kui võõrandatakse osa kinnisasjast, tuleb hindajal eraldi

tuua välja võõrandatava äralõike väärtus ruutmeetri hinnaga. Kui äralõige vastab kriteeriumitele, mis on omased

kinnisasjadele, millega turul vabalt kaubeldakse, käsitletakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti (EVS875 Osa 12)

Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on

põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest.

19

6.6 Kolmandate isikutega seotud andmestik

Omaniku esindaja kinnitusel puuduvad kinnistul rendilepingud.

6.7 Kestlikkus

Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus (sustainability) on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks,

säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus

tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus

(EVS 875-10).

Piirkonnas on võimalik kestlik arendus.

7 Turuanalüüs

7.1 Makromajanduse ülevaade

SKP muutus

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023.

aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot. Vaatamata teises kvartalis tuntavalt

aeglustunud inflatsioonile ei ole üldine majandusolukord oluliselt paranenud, siiski oli teise kvartali majanduslangus

veidi aeglasem kui eelnevatel kvartalitel. Tegevusalade lõikes tuli suurim positiivne panus kaubandusest ja tuntav

positiivne panus tuli ka kinnisvaraalasest tegevusest. Suurim majanduse pidurdaja oli veonduse ja laonduse

tegevusala, märkimisväärne negatiivne panus oli ka energeetikal ja ehitusel. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga

korrigeeritud SKP vähenes võrreldes esimese kvartaliga 0,2% ning võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 3,0%. 1

Ehitus

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides

püsivhindades kokku 12% vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes

ehitusmaht 14%. Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,019 miljardi euro eest, sellest hooneid 646 miljoni ja rajatisi 373

miljoni euro eest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 13% ning rajatisi 9% vähem. Ehitusturgu

mõjutab jätkuvalt nii ehitushindade kasv, intressimäärade tõus kui ka tarbija kindlustunde vähenemine. Kohalikku

ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine ja seda peamiselt hoonete remondi- ja

rekonstrueerimistööde vähenemise tõttu. Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 2113 uut eluruumi ehk 12% rohkem

kui aasta varem. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tartumaa ja Tallinna lähiümbruse

vallad. Nõudlus uute eluruumide järele väheneb. Ehitusluba väljastati 855 eluruumi ehitamiseks, mida on 41% vähem

kui aasta varem. Eelistatuim elamutüüp oli eramu. Kasutusse lubati 214 mitteelamut kasuliku pinnaga 136 700

ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, büroo- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes mullusega kasutusse lubatud

mitteelamute pind suurenes, kuid maht vähenes.2

1 Statistikaameti pressiteade, 31.08.2023 - Teises kvartalis majanduslanguse tempo aeglustus 2 Statistikaameti pressiteade, 28.08.2023 - Teises kvartalis vähenes ehitusmaht 12%

20

Joonis 1. Eluruumide ehitus- ja kasutuslubade väljastamise arv (allikas Statistikaamet)

Keskmine palk, tarbijate kulutused ja tööhõive

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4% kõrgem kui

eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot. Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk

teises kvartalis kõrgeim info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel. Madalaim oli

keskmine palk aga majutuse ja toitlustuse, muude teenindavate tegevuste ja kinnisvaraalase tegevuse alal. Kõrgeim

brutokuupalk oli Harju (sh Tallinn) ja Tartu maakonnas, madalaim aga Valga ja Hiiu maakonnas. Võrreldes aasta

taguse ajaga tõusid palgad kõige rohkem Ida-Viru ja Rapla maakonnas. 3

Tarbijate kindlustunde indikaatori näitaja oli 2023. aasta oktoobris -35, mis on 10 punkti võrra kõrgem madalaimast

tasemest 2022. aasta septembris ning 49 punkti võrra madalam kui 2006.-2007. aasta majandusbuumi ajal.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 0,4% ning tõusis võrreldes

eelmise aasta oktoobriga 4,9%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 3,7% ja teenused 7,0% kallimad. 2022.

aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, bensiin oli

5,4% ja diislikütus 11,9% odavam. Septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete

jookide 1,1% odavnemine. 4

2023. aasta teises kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 079 vaba ametikohta, mida

on 17% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese. Teises kvartalis oli nii

vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv veidi üle 617 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse

ning hariduse tegevusaladel. Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal (sh Tallinnas), järgnesid Tartumaa ja

Pärnumaa. Teises kvartalis võeti tööle 53 849 ja töölt lahkus 51 500 inimest. Tööandja algatusel lahkus ametist 6341

töötajat ja see moodustas 12% kõigist töölt lahkunutest. 5

Kinnisvara hinnatrendid

Kui 2022. aastal olid kinnisvara hinnatrendid mõningases kasvutempos – korterite turul ületasid tehingusummad ja

tehinguaktiivsus suuremates keskustes uusarenduste toel kunagise buumiaja tasemeid –, siis 2023. aasta esimesel

poolel kasv pidurdus. 2023. aasta oktoobri seisuga oli Pindi Kinnisvara Eesti 17 linna arvestuse hinnaindeks 9%

madalam viimaste aastate kõrgeimast tasemest (detsember 2022) ning 62% kõrgem kunagise buumiaja kõrgeimast

hinnast.

Laenumahud ja intressimäärad

3 Statistikaameti pressiteade, 25.08.2023 - Keskmine palk oli teises kvartalis 1873 eurot, mediaanpalk 1524 eurot

4 Statistikaameti pressiteade, 07.11.2023 - Tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja oli oktoobris toit

5 Statistikaameti pressiteade, 05.09.2023 - Vabu ametikohti oli teises kvartalis üle 11 000

21

2023. aasta septembri seisuga oli 6 kuu EURIBOR-i määr 4%, pankade üldine intressimäär eraisikutele 5,7% ning

ettevõtetele 6,7%.

Joonis 2. Eluasemelaenude ja mittefinantsettevõtete pikaajaliste eurolaenude kaalutud keskmine intressimäär ja kuue kuu EURIBOR (allikas Eesti

Pank)

2023. aasta septembris oli laenukäive väiksem ja laenujääk suurem kui 2022. aasta septembris.

Joonis 3. Residentidest mittefinantsettevõtetele antud pikaajaliste laenude jääk ja käive (allikas Eesti Pank)

Eesti Panga majandusprognoosi järgi pöördub Eesti majandus uuesti kasvule 2024. aastal, kuid pärast kaheaastast

langusperioodi kujuneb taastumine aeglaseks. Samas on väga kiire hinnatõus Eestis läbi saanud. 2023. aasta

majanduslanguseks prognoosib keskpank 2,2% ja 2024. aasta majanduskasvuks 1,4%. Mõnevõrra kiiremat, 4%

suurust majanduskasvu võib Eestis oodata 2025. aastal. Majanduse seis on tavapärasest kehvem, kuid kõik sektorid

pole sama halvas olukorras. Suuremad tagasilöögid on tabanud tööstussektorit, kus tellimuste vähesuse tõttu on

tulnud ka töötajate hulka vähendada, samas kui teenustesektoris on hõive püsinud kasvutrendil. Tööotsijate arvu kasv

toob omakorda kaasa palgakasvu aeglustumise. Palgakasv jääb kahel järgmisel aastal 6% lähedusse. Inflatsioon

jätkab aeglustumist. Augustiks 4,6%ni alanenud tarbijahindade inflatsioon jääb 4-5% vahele 2023. aasta lõpuni. 2024.

aastal kallineb tarbijakorv 3,4%, kusjuures suurem osa hinnakasvust tuleb käibemaksu tõusust. Kui eelarve tasakaalu

püsivalt parandavaid otsuseid ei tehta, siis jääb riigieelarve tulevastel aastatel ulatuslikku puudujääki. Püsiv puudujääk

tähendab ka kestvat survet hindade tõusuks, mis mõjutab halvasti Eesti konkurentsivõimet. Teadmatus eelseisvatest

maksumuudatustest teeb ettevõtetele investeerimisplaanide tegemise raskemaks ja see kahjustab majanduse

22

kasvuvõimekust. Majanduse pikaajalise kasvuvõimekuse tõstmisel on ettevõtluskeskkonna parandamisest ja

administratiivsete tõkete eemaldamisest rohkem abi kui eelarvestiimulitest. 6

7.2 Turusegmendi analüüs

7.2.1 Arenduskinnistute turg

TRENDID JA PROGNOOS

 2020. aastal alanud pandeemiast tingitud keerulisem majandusolukord ei ole arenduskinnistute turule

negatiivselt mõjunud. Turg oli tehingute arvult jätkuvalt aktiivne ka 2021 aastal – tehinguid tehakse nii

korterelamu ehitusõigusega kui ka ärihoone ehitusõigusega maatükkidega ning tehinguhinnad ei ole

langenud.

 Endiselt on nõudlus suurim kesklinna kinnistute järele, kuid suurem osa tehingutest tehakse just äärelinnas.

Varasemast rohkem on ostetud arenduskrunte ka lähivaldades.

 Arenduskruntide turul on pakkumine ja nõudlus juba mitmendat aastat paigast ära – pakkumisi on vähe ja

pakutavad arenduskrundid ei vasta hinnatasemelt (olles sellest oluliselt kõrgem) või ehitusõiguselt

(vananenud detailplaneeringud ja ehitusload) nõudlusele.

 Turuparameetritele vastavate korterelamumaade osas ületab nõudlus pakkumist.

 Arenduskinnistute ostjateks on valdavalt kohaliku taustaga ehitusettevõtted ja spetsialiseerunud

arendusettevõtted.

Arenduskinnistud jagunevad:

 Korruselamumaa – hoonestamata või väheväärtusliku hoonestusega korruselamu ehitusõigusega maa.

 Ärimaa – hoonestamata või väheväärtusliku hoonestusega ärihoone (kaubandus või büroo) ehitusõigusega

maa jms.

 Korterelamu – väärtuslik hoone, mida rekonstrueeritakse ümber korterelamu eesmärgil.

 Segakasutus – hoonestamata või väheväärtusliku hoonestusega äri/eluhoone (ärikondlik ja elukondlik

kasutus on suhtes 50/50) ehitusõigusega maa.

NÕUDLUS

Eelistatumad on arenduskrundid, mille ehitusmaht ei ületa 5000 m² (nii elamis- kui ka äripindade puhul). Äärelinnas on

eelistatumad ka maapealse parkimisvõimalusega krundid, kuna maa-aluse parkimiskorruse rajamine teeb ehituse

märkimisväärselt kallimaks. Elu- ja äriarenduskruntide puhul on oluline detailplaneeringu olemasolu (kehtestatus).

Seda eriti Kesklinnas, kuna suurema valiku tingimustes ei soovi ostja võtta lisariske detailplaneeringu venimisega

võimalike vaidluste tõttu. Kuid kriitilise pilguga vaadatakse ostjate poolt üle ka juba kehtestatud detailplaneeringud,

kuna need on tihti kehtestatud kinnisvarabuumi ajal ja ka ebaotstarbekad või on pakutud lahendus praeguste hindade

juures liiga kallis ja majanduslikult ebamõistlik.

Praktika on näidanud, et arendusprojekti ehitusõiguse eest ollakse valmis maksma 10-15% väljamüügi hinnast. Välja

arvatud suure ehitusmahuga arendused (üle 10 000 m2 suletud brutopinda), kus see protsent on oluliselt madalam.

7.2.2 Hoonestamata maade turg Tartu maakonnas

6 Eesti Panga pressiteade, 26.09.2023 PROGNOOS. Majandus on visa taastuma

23

TRENDID JA PROGNOOS

 Hoonestamata maade keskmised ruutmeetrihinnad on viimasel kahel aastal olnud vähese tõusva trendiga.

 Pakkumiste arv on stabiilne.

 Eelistatud on detailplaneeringuga krundid.

 Müügiperioodid on hoonestamata maadel keskmiselt kuni 9 kuud, oluline on seejuures õige hinnastamine

pakkumisel.

Kolme viimase aasta hoonestamata maade hinnastatistika Tartu maakonnas.

Antud statistika on jäik, kuna sisaldab ka seotud osapoolte vahelisi tehinguid. Valdavas enamuses on tehinguhinnad

tõusva trendiga, osaliselt on näha ka tehinguhindade stabiliseerumist, mitmes sektoris ka langust. 2021 aasta oli

maakonnas ja kinnisvaraturul üldiselt väga aktiivne, 2022 ja 2023 on aktiivsus on olnud langutrendis.

Edaspidi on välja toodud Tartu linnas, asustusüksuse piires tehtud hoonestamata äri-, tootmis- ja segamaade

tehingud. Nagu ka maakonnas oli aktiivseim aeg 2021.aastal, tehingute arvu poolest näitavad 2022. ja 2023. aasta

vähenemist. Äri- ja toomismaade tehingute arv asustusükuse piires on liiga väike, et hinnatrende piirkonnas välja tuua.

.

24

7.3 Konkureeriva pakkumise ülevaade

27.01.2024.a seisuga on Tartu linnas aktiivses müügipakkumises 58 hoonestamata maad, neist 11 äri- ja tootmismaa

sihtotstarbega krunti. Viimaste pakkumiste ühikhinnad jäävad vahemikku 16,4 €/m2 – 376 €/m2.

Edaspidi on välja toodud avalikus pakkumises olevad varad, mis on hinnatavale sarnaselt äri- või tootmismaad või

sarnase asukohaga. Andmed portaalist www.kv.ee.

Planeeringuga on kavandatud ehitisealuseks pindalaks 1450 m², mis teeb lubatud täisehituse protsendiks 40%.

DP järgi on tegemist 50% äri- ja 50% tootmismaaga.

Lubatud ehtiste arv kinnistul 7, suurim ehitusalune pind krundipinnast kuni 60%.

Elektriliitumine kinnistul 500 A.

25

Kolm jõeäärset kinnistut, arendamata, maatulundusmaad.

Maatulundusmaa 100% hinnatava vara läheduses, kuid asukoht halvem, planeering puudub.

Tegemist on pakkumishindadega, tavapraktikas on olemas võimalus, et reaalsed tehinguhinnad erinevad

pakkumishindadest, sest tegelikud hinnad kujunevad tehingu käigus.

7.4 Turustatavuse analüüs (arendusmaa)

Lõppkasutajaid iseloomustavad

tunnused

Sarnaste varade ostjaskonnaks on valdavalt kas ettevõtjad (omatarbeks

hoonete ehitus) või investorid üüriobjektide rajamiseks.

Kas hinnatav vara rahuldab

turusegmendi nõudeid

Hinnatav vara vastab suuruselt keskmisele turunõudmisele, kuid

arendusmaana on transpordimaade osakaal suur

Konkureeriv pakkumise maht,

turu neelduvus

Hindamise hetkel on Tartu linnas pakkumises 11 äri- ja tootmismaad.

2023.aastal on müüdud Tartu linnas 31 tootmismaad, 7 ärimaad ja 31

segamaad.

Turu neelduvus on rahuldav.

Hinnang likviidsusele,

müügiperiood

Sarnaste varade müügiperiood on kuni 12 kuud, likviidsus sarnaste varade

keskmine

Alternatiivse kasutuse võimalus Muu kasutus ei ole otstarbekas

8 Hindamine

8.1 Parim kasutus (äri- ja tootmismaana)

Füüsiliselt võimalik ja vajalikult

põhjendatud

Äripiirkond, piirneb tugimaanteega, Tartu linna üks sissesõiduteedest

Õiguslikult lubatav Kehtestatud detailplaneering, määratud ehitusõigus (kolm ehitusõigusega

krunti ja kaks transpordimaad ehitusalune pind 9000 m2, kuni 4 hoonet.

Finantsmajanduslikult

otstarbekas

Tegemist on tugimaanteega piirneva kinnistuga, finantsmajanduslikult

otstarbekaim kasutus on detailplaneeringujärgne kasutus arendusmaana

Omandab kõrgeima väärtuse ja

on parimaks kasutuseks

Kõrgeima väärtuse omandab vara detailplaneeringujärgse kasutusena,

kuna sellisena omandab vara kõrgeima väärtuse

8.2 Meetodi valik

Turuväärtuse hindamisel määrab meetodi eelistuse viis, kuidas varaga vabal turul kõige tõenäolisemalt kaubeldakse

ja millisel eesmärgil (omakasutus või renditulu teenimine) vara kõige tõenäolisemalt soetatakse.

Kulupõhine käsitlus (Cost Approach) ehk kulumeetod lähtub põhimõttest, et potentsiaalne ostja ei ole valmis vara eest

maksma rohkem, kui tuleks kulutada sarnase kasulikkusega vara ostmiseks või loomiseks, arvestades ka kaasnevaid

riske ja ebamugavust. Sageli on hinnatav vara võrreldes alternatiivse varaga vähem atraktiivne tulenevalt vanusest,

kulumisest jms. Seega kohandatakse tulemus kulumi arvessevõtmise kaudu.

Tulumeetod (Income Approach) põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatava

tulu nüüdisväärtust. Tulumeetodi aluseks on asenduspõhimõte, et potentsiaalne ostja ei ole nõus vara eest maksma

rohkem kui on vara oodatavad rahavood kogu vara kasutusea või hoidmisperioodi jooksul. Tulumeetodit rakendatakse

26

tulutoova kinnisvara (rendiobjekt või rendiobjektina käsitletav) hindamiseks. Tulupõhised käsitlused on tulu

kapitaliseerimine ja diskonteeritud rahavoo analüüs.

Võrdlusmeetod (Sales Comparison Approach) ehk turupõhine käsitlus põhineb analüüsil, mille aluseks on hinnatava

vara võrdlus sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas

tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus. Turuväärtuse hindamisel on meetodi

aluseks asenduspõhimõte: võimalik ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt

turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui kõik võrdlemisel aluseks olevad

müügitehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb

turuinformatsioonile.

*Võrdlusmeetod leiab laialdast kasutust eri varade hindamisel ja on muu hulgas kasutatav ka turu-rendi leidmisel.

Meetodi rakendamine eeldab piisava hulga sarnaste varade olemasolu, seejuures peavad olema tagatud vabad

turusuhted, turg peab olema aktiivne ja läbipaistev. Vaid siis on võimalik jälgida turutrende, analüüsida väärtust

mõjutavaid tegureid ja luua väärtuse mudeleid. Võrdlusmeetod on eelistatuim nende varade hindamisel, mida

tavaliselt ei osteta tuleviku rahavoo eesmärgil. Meetod on sobilik eelkõige selliste varade hindamisel, mida omanik

kasutab ise ning mis tavaliselt ei ole seotud õiguste ja kohustustega, mille mõju väärtusele on kohandamise võtete

kaudu keerukas iseloomustada.

8.3 Äralõike harilik väärtus (turuväärtus)

Kinnisasja (katastriüksust) hinnatakse reeglina kui tervikut. Kui võõrandatakse osa kinnisasjast, tuleb hindajal eraldi

tuua välja võõrandatava äralõike väärtus ruutmeetri hinnaga. Kui äralõige vastab kriteeriumitele, mis on omased

kinnisasjadele, millega turul vabalt kaubeldakse, käsitletakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti (EVS875 Osa 12)

Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on

põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest (KAHOS § 12 (4).

Hinnatava vara äralõige eraldatakse teeprojekti tarbeks, äralõiked ei ole iseseisvalt asukoha, maatüki kuju tõttu (pikad

kitsad siilud) kaubeldav.

Omanik on välja toonud soovi ja vajadust vaadelda äralõikeid äralõikena tervikkinnistust mitte ärilõikena

detailplaneeringuga moodustatud maatükkidest, viidates ka hinnatavale varale kui ühtsele arendusobjektile ja

võimalusele ehitusõiguste muutumiseks. Hindaja on selles osas teinud selles osas järelpäringu Tartu linnavalitsusele

ja Vaksali tn 1 täiendava ehitusõiguse tekkimist lähiajal vastus ei kinnita. Küll nõustub hindaja otstarbekusega

vaadelda kogu kinnisasja ühtset tervikut arenduskinnistuna.

Hindamise tavapraktikas on nii väikse äralõike (võrreldes maatüki kui terviku pinnaga) teostamine maatükist alla

kohandustäpsuse ehk alla kohandusammu 5%. Seetõttu iseloomustab vara kui terviku turuväärtuse vähenemist

äralõike väärtus, mis on tuletatud läbi tervikkinnistu (arenduskinnistu) ühikuhinna. Äralõike väärtusele lisandub otsene

varaline kahju, kui seda esineb. Kaasnevat kahju on käesolevas töös käsitletud eraldi alalõigus.

Võrdlusinformatsioonina on analüüsitud OÜ Pindi Kinnisvara andmebaasi tehinguid. Võrdlemise aluseks olevad

müügitehingud on hindajale teadaolevalt tehtud vaba turu tingimustes, väärtuse kuupäeva suhtes võimalikult hiljuti ja

sarnases turusituatsioonis.

Hinnatava vara positiivsed tegurid Hinnatava vara negatiivsed tegurid

+ kaugus Tartu kesklinnast (Raekoja plats);

+ piirneb tugimaanteega;

+ detailplaneering

- Tehnovõrgud, hetkel välja ehitamata.

- Suur transpordimaade osakaal

Võrdlusobjektidele esitatud tingimused:

 asukoht Tartumaal ja sarnases turupiirkonnas;

 maa on planeeringuga arendusmaa, äri- ja tootmismaa;

 kehtestatud detailplaneering või olemas ehitusõigus

27

Valik võrreldavaid tehinguid

Nr Aadress Tehingu aeg Hind, € Pindala,

m2

Tehingu

hind,

€/m2

Kirjeldus

1

Tartu maakond,

Kambja vald,

Soinaste küla

jaanuar 2021 600 000 13 892 43,2

Kehtiv DP, maksimaalne ehitiste arv on 2, lubatud krundi

maksimaalne täisehitus:4737 m2, vee- ja kanalisatsiooni

torustikud rajatud krundi piirini, lisandus käibemaks

2

Tartu maakond,

Kambja vald,

Soinaste küla

juuli 2021 357 973 11 646 30,7

Kehtiv DP, maksimaalne ehitiste arv on 4, lubatud krundi

maksimaalne täisehitus: 4065 m2, vee- ja kanalisatsiooni

torustikud rajatud krundi piirini, lisandus käibemaks

4

Tartu maakond,

Kambja vald,

Soinaste küla

juuli 2021 335 000 12 619 26,5

Kehtiv DP, maksimaalne ehitiste arv on 2, lubatud krundi

maksimaalne täisehitus: 3 300 m2, vee- ja kanalisatsiooni

torustikud rajatud krundi piirini, gaasitrass krundi piiril,

elektriliitumispunkt 200/380V, 3x20A toodud krundi piirini;

lisandus käibemaks

5

Tartu maakond,

Tartu vald,

Kõrveküla alevik

august 2021 275000 25 120 10,9

Kehtiv detailplaneering puudub - potentsiaalselt ärimaa

sihtotstarbega kinnistu, üldplaneeringu järgselt keskuse maa,

tehnovõrgud puuduvad, alajaam 400 m raadiuses

6

Tartu maakond,

Tartu linn,

Kandiküla

jaanuar 2022 600000 13 892 43,2

Hoonestamata tootmis- ja ärimaa, ehitusõigus läbi

detailplaneeringu - täisehitus: 35%, kinnistule võimalik rajada

kuni 2 hoonet maksimaalse pinnaga ca 4737 m2, osa kinnistust

el.liinide kaitsevöönd, lisandus käibemaks

7

Tartu maakond,

Tartu linn,

Kandiküla

september 2022 454300 19 220 23,6

Hoonestamata tootmis- ja ärimaa, ehitusõigus läbi

detailplaneeringu - täisehitus: 19%, kinnistule võimalik rajada

kuni 2 hoonet maksimaalse pinnaga ca 3650 m2, osa kinnistust

el.liinide kaitsevöönd, lisandus käibemaks

8

Tartu maakond,

Tartu vald, Vahi

alevik

jaanuar 2023 335000 12 341 27,1

Kehtiv DP, maksimaalne ehitiste arv on 2, lubatud krundi

maksimaalne täisehitus: 4 685 m2, vee- ja kanalisatsiooni

torustikud rajatud krundi piirini, gaasitrass krundi piiril,

elektriliitumispunkt 200/380V, 3x25A toodud krundi piirini;

lisandus käibemaks

9

Tartu maakond,

Tartu vald, Raadi

alev

märts 2023 565000 15 854 35,6

Kehtiv DP, 80% äri ja 20% ühiskondlike ehitiste maa, lubatud

krundi maksimaalne täisehitus 50%, hoonete arv 5. Hind sisaldab

juurdepääsu asfaltkattega teelt, tänavavalgustust, elektriliitumist

6A ning vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumist kinnistu piirini;

lisandus käibemaks

10

Tartu maakond,

Kambja vald,

Soinaste küla

märts 2023 282850 5 657 50,0

Kehtiv DP, maksimaalne ehitiste arv 4, lubatu krundi

maksimaalne täisehitus: 2235 m2, tsentraalsed liitumised krundi

piiril, Ropka tööstusrajooni kõrval, lisandus käibemaks

11

Tartu maakond,

Tartu vald,

Kõrveküla alevik

juuni 2023 192810 3 274 58,9 Olemas ehitusõigus läbi detailplaneeringu, liitumised krundi piiril,

elektriliitumine olemas; lisandus käibemaks

Kohandamiseks on valitud tehingud 6, 7, 8 ja 9, mille tehinguinformatsioon on usaldusväärseim ning tehinguobjektid asukoha, tehingu aja ja füüsiliste parameetrite/kasutuse osas hinnatava varaga paremini võrreldavad. Kuivõrd suuremate maade värskemad tehinguid on vähe, on kasutatud tavapärase kolme võrdlustehingu asemel nelja tehingut saavutamaks usaldusväärsemat tulemust, kuna tehinguhindade diferents on suur. Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Käesolevas eksperthinnangus valime võrdlusühikuks ühikuhinna, €/m2 kinnistu pindala kohta, kuna seeläbi on erinevad varad kõige läbipaistvamalt võrreldavad.

Võrdluselementide valikul oleme lähtunud nende olulisusest. Kõrvale on jäetud elemendid, mis mõjutavad vara

väärtust ebaoluliselt või mille mõju on oluliselt väiksem võrreldes hindamise täpsusega.

Tehinguga seotud võrdluselemendid Tehingu aeg - turusituatsiooni muutus võrreldavate varade müügiaja ja hinnatava vara väärtuse

kuupäeva vahel. 2021 aastal kinnisvara tehinguhinnad küll tõusid aga praeguseks

on nõudlus taas langenud ja keskmised hinnad on pigem langemas, samas heas

asukohas ja planeeritud maade hinnatase on 2022 aasta hinnatasemest mõnevõrra

28

kõrgem, seetõttu 2022. a tehingutele tehtud 5% kohandus.

Varaga seotud võrdluselemendid

Asukoht Kõik võrreldavad tehingud asuvad samas regioonis, sarnaselt hinnatud asukohtades põhimaanteede läheduses, kohandused on saanud need maatükid mis paikne vahetult trassi ääres ning mille nähtavus on rahuldav.

Juurdepääs Reeglina on hea juurdepääsuga kinnistud hinnatumad, vähese mahasõidu teega

kinnistud on hinnatumad kui eraomandis või raskendatud juurdepääsuteega

kinnistud. Kohanduse on saanud tehingud mille juurdepääs on halvem.

Kinnistu pindala Mastaabiefekt, suurema üldpinnaga kinnistute ühikuhind on madalam kui väikesema

üldpinna kinnistu ühikuhind. Tehtud on vastavad kohandused.

Tehnovõrgud Tehnovõrkudega varustatud hoonestamata kinnistud on kõrgema hinnatasemega

kui tehnovõrkudega varustamata kinnistud. Tehtud on vastavad kohandused.

Ehitusõigus Kinnistute, millistele on määratud ehitusõigus, hinnatase on kõrgem, peamiselt on

määravaks ehitisealune pind, hoonete arv ja sihtostarve.

Antud juhul on arvestatud ehitusalust pinda ja hoonete arvu. Tehtud on vastavad

kohandused.

Väärtust mõjutavate tegurite lõikes kasutame erisuste hindamisel protsentuaalset kohandust, kusjuures võrreldavate

varade kohandamisel arvestatakse hinnatava vara turuväärtust tõstev tegur positiivse märgiga ja turuväärtust alandav

tegur negatiivse märgiga. Võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile. Kuluanalüüsi

aluseks on asenduspõhimõte: kohandus leitakse mingi elemendi asenduskulude kaudu. Protsentuaalse kohanduse

minimaalne täpsus on 5%, kuna see on vastavuses võrdlusinformatsiooni kvaliteediga.

29

Võrdlustabel

äri- ja tootmismaad Tartu maakond, Tartu vald,

Vahi alevik

Tartu maakond, Tartu linn,

Kandiküla

Tartu maakond, Tartu linn,

Kandiküla

Tartu maakond, Tartu vald,

Raadi alev hinnatav

hind (€) 335 000 € 600 000 € 454 300 € 565 000 € x

hind (€/m2) 27,15 € 43,19 € 23,64 € 35,64 € x

tehingu aeg jaanuar 2023 jaanuar 2022 veebruar 2022 märts 2023 detsember 2023

aja kohandus 0% 5% 5% 0%

ajaldatud hind (€/m2) 27,1 € 45,3 € 24,8 € 35,6 €

asukoht piirkonna siseselt

Keskmiselt hinnatud asukoht,

Tartumaal , Tartu linnas,

maanteest eemal,

tööstuspargi ala, nähtavus

halvem, halvem

Keskmiselt kõrgemalt hinnatud

asukoht, Tartumaal, Tartu

linnas, Tartu ringteelt nähtav,

halvem

Keskmiselt kõrgemalt hinnatud

asukoht, Tartumaal, Tartu

linnas, maanteest natuke

eemal, rahuldav nähtavus,

halvem

Keskmiselt kõrgemalt hinnatud

asukoht Tartu vallas,Raadi

alevis, maanteest eemal,

tööstuspargi ala, nähtavus

halvem

halvem

Keskmiselt kõrgemalt hinnatud

asukoht Tartumaal, Tartu linnas,

väga hea nähtavusega asukoht

asukoha kohandus 20% 10% 20% 20%

juurdepääsu kirjeldus Juurdepääs avalikult teelt Juurdepääs avalikult teelt

juurdepääs üle eratee,

servituut seatud, mahasõit

pikem

Juurdepääs avalikult teelt Juurdepääs avalikult teelt, piirneb

tugimaanteega

juurdepääsu kohandus 0% 0% 5% 0%

kinnistu pindala (m2) 12 341 13 892 19 220 15 854 33 964

kinnistu pindala kohandus -15% -15% -10% -15%

tehnovõrkude kirjeldus

vee- ja kanalisatsiooni

torustikud rajatud krundi

piirini, gaasitrass krundi piiril,

elektriliitumispunkt 200/380V,

3x25A toodud krundi piirini

parem

Liitumised krundi piiril, krundi

piiril liitumispunkt vee ja

kanalisatsioonitrassiga;

liitumine elektriga 3x32A,

liitumine gaasitrassiga

parem

Liitumised krundi piiril, krundi

piiril liitumispunkt vee ja

kanalisatsioonitrassiga;

liitumine elektriga 3x32A,

liitumine gaasitrassiga

parem

Hind sisaldab juurdepääsu

asfaltkattega teelt,

tänavavalgustust, elektriliitumist

6A ning vee- ja

kanalisatsioonitrassidega

liitumist kinnistu piirini;

parem

maatükki läbib el.liin

tehnovõrkude kohandus -20% -20% -20% -20%

Ehitusõiguse kirjeldus

Kehtiv DP, maksimaalne

ehitiste arv on 2, lubatud

krundi maksimaalne

täisehitus: 38% ehk 4685 m2,

suurem ehitusõigus vs maa-

ala pind, hoonete arv

väiksem,

parem

Olemas ehitusõigus läbi

detailplaneeringu -täisehitus:

35%, kinnistule võimalik rajada

kuni 2 hoonet maksimaalse

pinnaga ca 4737 m2, osa

kinnistust el.liinide kaitsevöönd,

suurem ehitusõigus vs maa-ala

pind, hoonete arv väiksem,

parem

Olemas ehitusõigus läbi

detailplaneeringu -täisehitus

19%, kinnistule võimalik rajada

kuni 2 hoonet maksimaalse

pinnaga ca 3650 m2,osa

kinnistust el.liinide

kaitsevöönd, väiksem

ehitusõigus vs maa-ala pind

halvem

Kehtiv DP, 80% äri ja 20%

ühiskondlike ehitiste maa,

lubatud krundi maksimaalne

täisehitus 50% ehk

11 495,5m2, hoonete arv 5.

ehitusalune pind suurem

parem

Kehtestatud detailplaneering,

määratud ehitusõigus (kuni 9

hoonet, äri- ja tootmismaa,

ehitusalune pind 7200 m2)

ehitusõiguse kohandus -10% -10% 5% -20%

kohanduste summa -25% -35% 0% -35%

kohandatud hind (€/m2) 20,4 € 28,1 € 23,6 € 23,2 €

kohanduste

absoluutsumma 65% 60% 65% 75%

kaal 0,25 0,30 0,25 0,20 1,00 €

Kohandatud ühikuhind 5,09 8,42 5,91 4,63

kaalutud keskmine ehk kinnistu ühikuhinna turuväärtus (€/m2) 24,05 €

Lõppväärtuse leidmiseks on sobivaim kaalutud keskmine, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning

kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud ebatäpsust. Kaalude andmise aluseks on kohanduste

absoluutväärtuste summa – suurima kohanduste absoluutväärtuste summaga võrdlustehing saab väikseima kaalu ja

vastupidi – kõige väiksema kohanduste absoluutväärtuste summaga võrdlustehingule antakse suurim kaal.

Ühikuhinnaks saame seega 24,05 €/m2.

Äralõike katastriüksusest Vaksali tn 1 (pindalaga 1511 m2) väärtuseks saame 24,05 €/m2 x 1511 m2 = 36 339,55 eurot Äralõike katastriüksusest Vaksali tn 1 (pindalaga 2048 m2) väärtuseks saame 24,05 €/m2 x 2048 m2 = 49 254,40 eurot

Märkus: Vastavalt tellimuslepingule tuuakse väärtus välja ümardamata, kinnisasja m2 väärtus ja väärtus 1 eurosendi

täpsusega.

8.4 Kaasnev kahju, kui riik Transpordiameti isikus omandab äralõiked pindalaga 1511 m2 ja

2048 m2

Otsese varalise kahju hindamine

30

(1) Otsese varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike

väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja

tõendatud otsene varaline kahju.

(2) Ei hinnata järgmist kahju:

1) mittevaraline kahju;

2) keskkonnanõuetega kooskõlas olevat püsivat mõõdetavat kahju keskkonnale, sealhulgas müra, vibratsiooni ja

heitgaase;

3) ehitise likvideerimisest tekkivat kahju, mis projekti käigus teise sama funktsionaalsusega ehitisega asendamise

kaudu hüvitatakse.

(3) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva otsese varalise kahju hindamisel analüüsitakse:

1) kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamakas muutumisest, senise kasutusotstarbe

muutmisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja väärtusele;

2) privaatsuse vähenemise mõju seoses ümbritsevasse keskkonda uute ehitiste püstitamisega või kõrghaljastuse

vähenemisega, eelkõige elukondlikel ning äri- või puhkeotstarbelistel kinnisasjadel;

3) kinnisasja pindala vähenemise mõju kinnisasja kasutatavusele ja ühikuväärtusele ning sellest tulenevalt kinnisaja

kui terviku turuväärtusele;

4) kuludokumentide alusel kinnisasja omandatavale osale viimase kümne aasta jooksul tehtud kasulikke kulutusi,

seejuures võib juriidilisest isikust kinnisasja omaniku puhul aluseks võtta ehitiste jääkmaksumuse bilansis § 30 lõikes

3 sätestatud tingimustel (Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 31).

§ 32. Saamata jääva tulu hindamine

(1) Saamata jäävaks tuluna hinnatakse kasu, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike

väärtuses ega otseses varalises kahjus ning mida isik oleks enda tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui

kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks ilmnenud.

(2) Saamata jääva tuluna ei hinnata kinnisasja omaniku äriplaanide realiseerimata jäämise eest loodetud äritulusid

(Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 32).

Teostatav äralõike ala on ala, mis piirneb kraaviga ja mis on ka detailplaneeringus ette nähtud jätta transpordimaaks.

Nimetatud äralõike teostamisega otsest varalist kahju mida äralõike väärtus ei kata ei teki kuna ehitusmaht ei vähene

ja juurdepääs säilib. Hindaja ei tuvastanud ka saamata jäänud tulu.

Kui riik Transpordiameti isikus omandab äralõiked pindalaga 1511 m2 ja 2048 m2 siis katavad äralõigete

väärtused võõrandamisel kaasneva kahju.

Märkus: Hindaja toob välja, et küll võib tekkida omanikul seoses äralõigete osa hüpoteegi alt vabastamisega

täiendava eksperthinnangu tellimise vajadus, mis võib olla täiendavaks kaasnevaks kahjuks. Kuid selle

vajadust ei oska hindaja üheselt prognoosida, see sõltub krediidiandja otsusest. Samuti ei oska hindaja

täpselt öelda eksperthinnangu koostamise tasu maksumust, see sõltub konkreetse hindamisfirma

teenustasust.

Saamata jäävat tulu ei esine.

31

9 Hindamistulemus

Hinnatava vara, äralõige pindalaga 1511 m2, mõtteline osa kinnisasja osast, katastriüksusest Vaksali tänav T1 (kinnistu reg osa nr 1424304, katastritunnus 83101:003:0767, pindala 13 942 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%) harilik väärtus on 36 339,55 (kolmkümmend kuus tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa eurot ja viiskümmend viis senti ehk 24,05 €/m2 taandatuna maatüki äralõike pinnale. Kaasnevat kahju ja saamata jäänud tulu ei esine, v.a punkti 8.4. lõpus toodud märkus.

Hinnatava vara, äralõige pindalaga 2048 m2, mõtteline osa kinnisasja osast katastriüksusest Kitsepõllu tee T1

(kinnistu reg osa nr 1424304, katastritunnus 83101:003:0766, pindala 4915 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%).,

harilik väärtus on 49 254,40 (nelikümmend üheksa tuhat kakssada viiskümmend neli eurot ja nelikümmend

senti ehk 24,05 €/m2 taandatuna maatüki äralõike pinnale. Kaasnevat kahju ja saamata jäänud tulu ei esine, v.a

punkti 8.4. lõpus toodud märkus.

Kaasnevat kahju ja saamata jäänud tulu ei esine.

Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-20%, tegemist on sarnaste varade keskmise täpsusega.

Hinnatud väärtus ei sisalda käibemaksu.

Lisad:

Lisa nr 1 Asukoha plaan ja fotod

Lisa nr 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõte

Lisa nr 3 Väljavõte Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti plaanist

Lisa nr 4 Vastavuskinnitus EVS 875 Standardiseeriale

Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja

vara hindaja, tase 7

kutsetunnistuse nr 176331

+372 507 2216

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

32

Lisa 1 Asukoha plaan ja fotod

Asukoht

33

34

Maa-ameti aerofoto 2023-05-10

35

Lisa 2 Kinnistusregistri registriosa väljavõte

36

37

Lisa 3 Väljavõtted Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti plaanist

38

Lisa 4 Vastavuskinnitus standardile EVS 875

Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus on piisav

hindamistellimuse täitmiseks.

Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti vara hindamise standardisarja EVS 875 nõuetele, sh

hindamise headele tavadele.

Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud.

Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga

kokkulepitud isikute, va juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud

toiminguteks.

Hindaja on tegutsenud sõltumatu välishindajana.

Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.

Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.

Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed.

Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult

hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.

Andres Teder Koostaja, kutseline hindaja

vara hindaja, tase 7

kutsetunnistuse nr 176331

+372 507 2216

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/