Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/24/19455-7 |
Registreeritud | 02.02.2024 |
Sünkroonitud | 31.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Paide Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Paide Linnavalitsus |
Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tere!
Paide Linnavalitsus menetleb praegu ehitusloa taotlust nr 2211271/24928 aadressile Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Nurga, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Nurga, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Kivi, Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Nurga (Teenindusjaam-tanklahoone, Varikatus, Maa-alune gaasimahuti, Maa-alune kütusemahuti 1, Maa-alune kütusemahuti 2, Elektriautode laadija 1, Elektriautode laadija 2, Hinnapost, Lipumastid, Maa-alune kütusemahuti 3, Maa-alune kütusemahuti 4, Reoveepuhasti, Puurkaev 1, Puurkaev 2) ja soovib teie kooskõlastust eelnõule.
Kooskõlastuse kutse põhjus: vajab pädeva asutuse kooskõlastust
Palun avage eelnõu e-ehituse keskkonnas (menetlus nr: 318942), määrake omalt poolt toimingule kooskõlastaja ja kontrollige eelnõu andmeid.
Kooskõlastust või märkuseid eelnõule ootame kuni 12.02.2024 (k.a). Pärast selle tähtaja möödumist loeme, et olete eelnõuga päri.
Menetluse kulgu puutuvate küsimuste korral palun pöörduge menetleva asutuse (Paide Linnavalitsus) või menetleja (MAREK KASK) poole.
Tegemist on automaatteavitusega ja sellele vastata ei saa. Ehitisregistri menetluskeskkonnaga seotud tehnilistes küsimustes aitab teid meie klienditugi aadressil [email protected] ja telefonil 625 6363.
Lugupidamisega
Ehitisregister
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 1 | 38
SELETUSKIRI
SISUKORD
I ÜLDOSA ......................................................................................................................... 3
II SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4
2.1 Töö eesmärk ..................................................................................................................... 4
2.2 Olemasolev olukord .......................................................................................................... 4
2.3 Projekteerimisjärgne olukord ........................................................................................... 4
2.4 Ehitisregistrisse vajalikud kanded .................................................................................... 5
2.3 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................... 5
III ASENDIPLAAN ............................................................................................................. 6
IV ARHITEKTUUR ............................................................................................................ 8
4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad ............. 8
4.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................... 8
4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid ............................................ 9
4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted ................................................................... 9
4.5 Invanõuded ..................................................................................................................... 13
V KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................. 14
5.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 14
5.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 14
5.3 Ehitusgeoloogia .............................................................................................................. 15
5.4 Koormused...................................................................................................................... 15
5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika ............................................................................ 16
5.6 Kandekonstruktsioonid ................................................................................................... 16
VI RAJATISED .................................................................................................................. 18
6.1 Maa-alune vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega ............................................ 18
6.2 Maa-alused kütusemahutid ja tankurisaared ................................................................... 19
6.3 Hinnapost ja lipumastid .................................................................................................. 19
6.4 Reoveepuhasti, imbpeenar, sademevee tiik ja puurkaevud ............................................ 19
6.5 Muud väikerajatised ja -seadmed ................................................................................... 20
VII TULEOHUTUS ............................................................................................................ 20
7.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 20
7.2 Tuleohutusnäitajad.......................................................................................................... 21
7.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass .............. 22
7.4 Evakuatsioonilahendus ................................................................................................... 22
7.5 Tuleohutuspaigaldised ja -kujad ..................................................................................... 22
7.6 Tehnosüsteemide tuleohutus ........................................................................................... 23
7.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi .................................. 24
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 2 | 38
VIII ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................... 24
8.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 24
8.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 25
IX KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON .................................................................. 26
9.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 26
9.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid ........................................................... 26
9.3 Küte ................................................................................................................................ 27
9.4 Jahutus ............................................................................................................................ 27
9.5 Ventilatsioon ................................................................................................................... 27
X VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................ 28
10.1 Aluseks võetud normdokumendid ................................................................................ 28
10.2 Arvutuslikud vooluhulgad ............................................................................................ 28
10.3 Veevarustus .................................................................................................................. 28
10.4 Reoveekanalisatsioon ................................................................................................... 28
10.5 Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................. 29
XI ELEKTER JA NÕRKVOOL ........................................................................................ 29
11.1 Tugevvool ..................................................................................................................... 29
11.2 Nõrkvoolupaigaldis ...................................................................................................... 34
XII TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS ...................................................................... 37
XIII JÄÄTMEKÄITLUS ...................................................................................................... 37
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 3 | 38
I ÜLDOSA
Projekti nimetus Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt
Projekti staadium Eelprojekt, töö nr 2022-58
Projekti eesmärk Anda alus tanklahoone ja selle toimimiseks vajalike
kaasnevate rajatiste ehitamiseks Kivi ja Nurga kinnistutele
Paide linnas
Hoone kasutusotstarve kaubandushoone 12311
Kinnistute andmed
Lähiaadress
Katastritunnus
Kinnistute omanik
Kivi, Mäeküla, Paide linn, Järva maakond
Nurga, Mäeküla, Paide linn, Järva maakond
56701:001:1065
50701:001:1064
AS AQUA MARINA
Peaprojekteerija andmed
Ettevõte
Telefon
E-kiri
Juriidiline aadress
Postiaadress
Majandustegevusteated
Vastutav spetsialist
Projektijuht
Projekteerijad
Telefon
E-kiri
Weidenberg OÜ (registrikood 11500125)
+372 508 2249
Toome 3, 63303 Põlva
Raekoja plats 8, 51004 Tartu
Projekteerimine (EEP001430)
Omanikujärelevalve (EEO001982)
Ehitise audit (EEK000638)
Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (EPE000519)
Ehitamine (EEH005934)
Elektritööd (TEL001805)
Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Mihkel Lember
Mihkel Lember
Grete Grünberg
+372 5669 7013
Käesolev projektiosa kirjeldab ehitatava tanklahoone, platside, väikerajatiste ja muude tankla
toimimiseks vajalike ehitiste arhitektuurset ilmet ja ehituspõhimõtteid. Ülejäänud teenindusjaam-
tankla toimimiseks vajalikud hoonevälised ehitised ja lahendused koostatakse eraldi, vajadusel
projekteerimise edasistes etappides (tehnoloogia osa, riskianalüüs, vedelgaasi tankla tehniline osa).
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 4 | 38
II SISSEJUHATUS
2.1 Töö eesmärk
Käesolev ehitusprojekt on koostatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ning Paide-Mündi-Mäeküla
maanteede ääres asuvale Kivi kinnistule (56701:001:1065) tankla-teenindushoone ning selle
toimimiseks vajalike kaasnevate rajatiste ehitamiseks Kivi ja Nurga (56701:001:1064) kinnistutele.
Projekteerimise aluseks võeti alal kehtiv detailplaneering (OÜ Aarens Projekt töö nr DP-12/2018
„Nurga kinnistu detailplaneering“) ning arvestati nii kruntide kuju kui ka nende ühendustega
riigimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja riigiteega nr 15175 Paide-Mündi-Mäeküla,
lähiümbruse olemasoleva projekteeritava olukorraga ning tellija soovidega.
Kaugemas perspektiivis on projektlahendus kooskõlas ja arvestab ka tulevikus kavandatavat olukorda
- peamiselt Skepast&Puhkim OÜ tööd nr MA17425 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekt“, teemaplaneeringut „Põhimaantee nr
2(E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ ning
Transpordiameti 16.12.2022 väljastatud tehnilisi tingimusi „Paide linna haldusterritooriumil Mäeküla
külas Nurga kinnistu ristumiskoha projekteerimise nõuded“.
2.2 Olemasolev olukord
Nii Kivi kui ka Nurga kinnistu on projekti koostamise hetkel hoonestamata, puudub ka kõrghaljastus.
Nurga kinnistul asub olemasolev puurkaev (EHR kood 220570516), mis langeb kasutusest välja ja
tuleb tamponeerida. Projektalale ligipääsud on kavandatud läbi Joone (56701:001:1066) kinnistu.
Kinnistute idaküljel kulgeb riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ning lõunas riigimaantee nr
15175 Paide-Mündi-Mäeküla.
Kivi kinnistut läbivad põhja-lõuna suunalised kesk- ja madalpinge elektri õhuliinid.
2.3 Projekteerimisjärgne olukord
Projektiga käsitletakse Kivi ja Nurga kinnistuid, kuid hoonestatakse ainult Kivi kinnistu
(56701:001:1065), millele on detailplaneeringuga lubatud ehitada 3 hoonet (suurim lubatud
hoonealune pind 1000 m2, suurim lubatud korruselisus 2 ning suurim lubatud hoone kõrgus 9,0 m).
Juurdepääs tanklani hakkab toimuma 15175 Paide-Mündi-Mäeküla teelt vastavalt Roadplan OÜ tööle
nr 21053 „Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja kõrvalmaantee nr 15175 Paide-Mündi-
Mäeküla ristmik ja tankla mahasõit riigiteelt nr 15175 km 11,272“. Kokkuleppel Transpordiametiga
muudetakse Kivi ja Nurga kinnistute detailplaneeringus kavandatud juurdepääsu – planeeringus
näidatud Nurga kinnistule mahasõidu asemel on projekteeritud ajutine mahasõit riigiteelt 15175 Kivi
kinnistule. Selline olukord on mõeldud säilima kuni riigitee nr 2 ümberehituseni.
Skepast&Puhkim OÜ töös nr MA17425 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-
108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekt“ on kavandatud riigiteele nr 2 uus koridor Nurga
kinnistust läände ja riigitee nr 15175 hakkab seda ületama rajatava viaduktina. Nurga kinnistuga
külgnevalt on riigiteele nr 15175 ette nähtud olemasolevast maapinnast ca 3 m kõrgemale ehitatav
ringristmik, mille realiseerimise järel likvideeritakse käesolevas projektis kavandatud ajutine
juurdepääs ning seejärel hakkab tankla juurdepääs toimuma perspektiivselt rajatavalt ringristmikult
ja Nurga kinnistu kaudu (vt joonis 4.3).
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 5 | 38
Kivi kinnistule projekteeritav teenindusjaam-tankla hoone on ühekorruseline ning koosneb kolmest
põhimahust: madalam kaupluse osa koos seda teenindavate abiruumidega, kõrgem abiruumi osa ja
lahtine varikatus sõiduautode tankurisaarte kohal. Hoone kõrgemat osa (põhiplaanil abiruum nr 15)
on lubatud rajada hilisemas järgus.
Projekteeritud hoonest läände rajatakse veoautode tankurisaar koos satelliittankuriga.
Rajatistest ja tanklale olulistest seadmetest on kinnistutele veel projekteeritud maa-alused
kütusemahutid (4 x 70 m3), maa-alune 9,15 m3 LPG vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega,
gaasiballoonide kapp, 19 m kõrgune hinnapost, 12 m kõrgused lipumastid, jäätmekonteinerid
puitpiirdega, puhkealad välimööbli ja mänguväljakuga, jalgrattahoidjad, elektriautode laadijad ning
parklad nii sõidu- ja veoautodele kui ka autokaravanidele ja haagistele. Tankla reovee käitlemiseks
rajatakse omapuhasti, veevarustuseks puurkaevud ning sademevee kogumiseks tiik.
Projekteeritavat hoonet kirjeldatakse lähemalt peatükis 4, rajatisi peatükis 6 ja tehnosüsteeme
peatükkides 9-12.
Projekteeritava hoone elueaks on planeeritud 50 aastat (klass D), hoonesisestel tehnosüsteemidel,
välistrassided, platsidel ja teedel 20 aastat (klass E).
Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku
ning neid tuleb käsitleda koos. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel
lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis
sisalduvatest dokumentidest. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust, ehituslikku
teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma
projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks.
2.4 Ehitisregistrisse vajalikud kanded
Käesolevas peatükis antakse ülevaade Ehitisregistris kajastamist vajavatest ehitistest.
Projekteeritud ehitised:
• Tanklakauplus koos varikatusega (hoone kõrgus 5,9 m, ehitisealune pind 597,4 m2)
• Maa-alune vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega (gaasimahuti maht 9,15 m3, tankuri
kohal asetseva varikatuse kõrgus 3,2 m).
• Maa-alused kütusemahutid (4 tk, ühe mahuti maht 70 m3 ja ehitisealune pind 37,0 m2)
• Elektriautode laadimiskohad (2 laadimisseadet ehk 4 parkimiskohta)
• Hinnapost (rajatise kõrgus 19 m, ehitisealune pindala 2,7 m2)
• Lipumastid (3 tk, kõrgus 12 m)
• Reoveepuhasti (ehitisealune pindala 150 m2)
• Puurkaevud (2 tk)
Täpsemad ehitiste asukohad ja krundi plaaniline lahendus (sh juurdepääsuteede, parkimiskohtade,
inforajatiste ning autode korrastamisteenuste asukohad; haljastus; vajalikud krundisisesed ja -välised
ühendused tehnovõrkudega; kaitse- ja piiranguvööndid) on kirjeldatud ülevaatlikult asendiplaani
peatükis (ptk 3) ja näidatud asendiplaanil (joonis 4.1).
2.3 Aluseks võetud normdokumendid
• Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. a
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 6 | 38
• Siseministri määrus 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“
• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
III ASENDIPLAAN
Projekteeritav hoone asub Kivi kinnistul Mäekülas, põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
lääneservas.
Juurdepääs tanklani hakkab toimuma 15175 Paide-Mündi-Mäeküla teelt vastavalt Roadplan OÜ tööle
nr 21053 „Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja kõrvalmaantee nr 15175 Paide-Mündi-
Mäeküla ristmik ja tankla mahasõit riigiteelt nr 15175 km 11,272“, läbi Joone ja Kivi kinnistute.
Projekteeritud hoone asetseb Kivi kinnistu idaosas, detailplaneeringus ette nähtud hoonestusalal.
Hoone kaugus riigimaanteest nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee on ca 31 m ning riigiteest nr
15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee ca 46 m.
Sõiduautode tankimine hakkab toimuma kauplusehoone esisel platsil projekteeritud hoone
kirdeküljel ehk riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee pool, veokite tankimine toimub hoonest
lääne poole jääval platsil, mis võimaldab hoida veokite liikluse ja parkimise ülejäänud tankla
tegevustest lahus.
Hoone ümber rajatakse betoonkivist sillutisriba, betoonkiviga sillutatakse ka sõiduautode ja veokite
tankimisalad, mis piiratakse madaldatud betoonist äärekividega. Projekteeritud hoone kaguküljele on
kavandatud rajada sillutiskividest väiksem puhkeala külastajatele, millele paigaldatakse betoonist ja
puidust välimööbel koos päikesevarjuga ning kolm terastorust jalgrattahoidjat. Kinnistu kagunurka
on projekteeritud teine, suurem puhkeala külastajatele, millele paigaldatakse samuti betoonist ja
puidust välimööbel ning rajatakse ka mänguväljak.
Krundile on kavandatud kokku 56 sõiduautode parkimiskohta, sh 2 puudega inimese sõiduki
parkimiskohta. Puudega inimese sõiduki parkimiskohad on paigutatud võimalikult lähedale hoone
sissepääsule ning mugav juurdepääs sellest hooneni on tagatud madaldatud äärekivide ja sillutise
kaldpindadega. Täiendavalt on ette nähtud rajada 2 kohta teenusseadmete (rehvirõhuseade ning
vaibakloppimise stend ja tolmuimeja) kasutamiseks projekteeritud hoone loodeküljel, samuti 4 kohta
elektriautode laadimiseks, 4 kohta haagiste hoiustamiseks ja 1 koht LPG tankimiseks Kivi kinnistu
kagunurgas. Projektiga käsitletava ala põhjaserva, valdavalt Nurga kinnistule on kavandatud 21
veokite parkimiskohta ja asfaltplatsi lääneossa 4 kohta autokaravanide parkimiseks. Karavanide
parkimiskohtade juurde rajatakse pistikukapid elektriühenduse saamiseks, kraanid vee võtmiseks
ning natuke eemale haljasalale kanalisatsioonikaev reoveepaakide tühjendamiseks.
Kivi kinnistu idaküljele paigaldatakse maa-alune 9,15 m3 LPG vedelgaasimahuti koos tankuri ja
väikese varikatusega. Maa-aluse gaasimahuti kaugus riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
välisservast on 22,7 m.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 7 | 38
12 m lipumastid (3 tk) on projekteeritud riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ääres asuvale
haljasalale. Lipumastide kaugus riigitee välisservast on ca 17 m.
Täiendavalt paigutatakse krundi sissesõidu juurde kinnistusisese liikluse sujuvamaks muutmiseks
sissesõiduviit.
Kinnistu perimeetrile on projekteeritud valgustimastid. Hoone lähiümbruse valgustavad hoone
seintele ja varikatuste alla paigutatavad valgustid.
Sorteeritud jäätmete konteinerid paigutatakse tankla asfaltplatsi põhjaserva, prügikastid klientidele
on ette nähtud paigaldada ka hoone välisuste juurde, tankurisaartele ja puhkealadele.
Projektalale rajatakse kõvakattega platsi perimeetrile kõrghaljastus - istutatakse nii puid kui põõsaid,
mille asukoht on näidatud asendiplaanil (joonis 4.1). Valdavalt istutatakse kuni 1 m kõrgused põõsad
parkimisalade servadesse ritta ja hajusalt ka puhkeala ja reoveepuhasti ümbrusse, et mitte halvendada
nähtavust liiklemisel, vähem on ette nähtud kuni 2 m kõrguseid põõsaid. Puude istutamine on ette
nähtud reana vaid kinnistu põhjaserva ja hajusalt ka puhasti ja mänguväljaku juurde. Täpsem
lahendus (sh haljastuse liigid, istikute kõrgus) antakse projekteerimise edasistes staadiumites.
Kivi kinnistu lõunaossa kavandatud puhkealalt on ette nähtud rajada kõnnitee kuni riigitee nr 15175
Paide-Mündi-Mäeküla tee ääres asuva olemasoleva bussipeatuseni.
Hoone ehitus on kavandatud kaheetapilisena – soovi korral võib teises ehitusetapis on lubatud rajada
hoone kõrgem maht ehk abiruum nr 15. Kõik ülejäänud projekteeritud ehitised rajatakse esimeses
ehitusetapis.
Hoone kõrgus ±0.000 = 69,30 m abs.
Ehitiste asukohad ja krundi plaaniline lahendus (sh juurdepääsuteede, parkimiskohtade, inforajatiste
ning autode korrastamisteenuste asukohad; haljastus; vajalikud krundisisesed ja -välised ühendused
tehnovõrkudega; kaitse- ja piiranguvööndid) on näidatud asendiplaanil (joonis 4.1),
vertikaalplaneering joonisel 4.2.
Kehtiva maakonnaplaneeringu järgi jääb projektiga käsitletav ala teemaplaneeringuga „Põhimaantee
nr 2(E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ määratud
põhimaantee nr 2 uue trassikoridori alale. Sellest tulenevalt on käesoleva töö mahus projekteeritud
eraldi kaugema tuleviku lahendus, mis arvestab ka perspektiivse riigimaantee nr 2 ümberehitusega
(Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA17425 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-
108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekt), mille käigus riigitee koridor nihkub tanklast
läände, riigiteele nr 15175 rajatakse viadukt ja tanklasse mahasõiduks on ette nähtud olemasolevast
maapinnast ca 3 m kõrgemal asuv ringristmik. Perspektiivsete riigiteede ning ringristmiku kuju on
kantud perspektiivsele asendiplaanile (joonis 4.3). Olemasoleva maapinna suhtes ca 3 m kõrgemale
tõstetava ringristmiku pealt mahasõit Nurga kinnistule on kavandatud L-kujulise rambiga ning Kivi
kinnistule kuni selle ajani ette nähtud juurdepääs likvideeritakse. Perspektiivse lahenduse
realiseerumisel säilib valdav osa käesoleva projekti alusel rajatavatest lahendusest, muudetakse
peamiselt perspektiivse ringristmikult mahasõidu läheduses olevaid ehitisi – rajatakse uus kaldteega
mahasõit riigiteelt nr 15175 Nurga kinnistule, likvideeritakse autokaravanide parkla koos kaasnevate
rajatistega (valgustimast, veekraan, pistikukapid, reoveekaev), muudetakse veokite parkimiskohtade
paiknemist ja arvu, tõstetakse ümber/lisatakse valgustimaste, lisatakse 3 sõiduautode parkimiskohta
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 8 | 38
ning rajatakse uus jalgratta- ja jalgtee lõik tankla puhkealalt ümber projekteeritava bussipeatuseni
riigiteel, sest selle kõrgus tõuseb.
Projektlahenduse mõlemad etapid on koostatud selliselt, et kõik projektiga kavandatavad ehitised
jäävad perspektiivse riigitee nr 2 teekaitsevööndist (vt joonis 4.1 ja 4.3) varuga välja.
IV ARHITEKTUUR
4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad
HOONE RAJATISED
Tanklahoone
(sh varikatus)
Maa-alune
gaasimahuti
(LPG)
Maa-alused
kütuse-
mahutid
(4 tk)
Elektri-
autode
laadijad
(2 tk)
Hinnapost Lipumastid
(3 tk)
Reovee-
puhasti
Puurkaev
(2 tk)
Ehitisealune
pind 597,4 m2 13,7 m2 37,0 m2 0,5 m2* 2,5 m2 - 150 m2* -
Maapealse
osa alune
pind
597,4 m2 - - 0,5 m2* 2,5 m2 - - -
Maapealsete
korruste arv 2 - - - - - - -
Maa-aluste
korruste arv 0 - - - - - - -
Absoluutne
kõrgus 75,08 m - - - - - - -
Kõrgus
(maapinnast) 5,9 m - - 1,6 m* 19,0 m 12,0 m - -
Pikkus 30,4 m 7,2 m 14,8 m 1,0 m* 4,5 m - 15 m* -
Laius 29,7 m 2,0 m 2,5 m 0,5 m* 0,6 m - 10 m* -
Suletud
netopind
(kasulik
pind)
322,2 m2 - - - - - - -
Köetav pind 322,2 m2 - - - - - - -
Maapealse
osa maht 1789 m3 - - - - - - -
Maht 1789 m3 9,15 m3 70 m3 - - - - -
Üldkasutatav
pind 0 m2 - - - - - - -
Tehnopind 20,4 m2 - - - - - - -
Mitteelu-
ruumide
pind
301,8 m2 - - - - - - -
Eluruumide
pind - - - - - - - -
Eluiga 50 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat
* mõõtmeid täpsustatakse edasise projekteerimise käigus pärast täpse seadme valikut.
4.2 Arhitektuurne üldlahendus
Ühekorruseline ristkülikukujuline lamekatusega tanklahoone ehitatakse vastavalt tellija soovidele
arvestades detailplaneeringuga, kaugusega riigiteedest, krundi võimaluste ja paiknemisega ning
lähiümbruse olemasoleva/kavandatava olukorraga.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 9 | 38
Teenindusjaam-tanklahoone koosneb suurest müügisaalist ja seda teenindavatest abiruumidest nii
klientide (inva- ja tava-WC), personali kui kauba jaoks.
Nii projekteeritava hoone kui ehitatavate rajatiste välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost.
Hoone välisviimistluse värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid):
• Hoone fassaadid kaetakse 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (pikisuunas pooleks lõigatud tehase
standardmõõdus 6 x 1300 x 2800 mm plaat, toon 0027 „prado agate grey“) fassaadiplaatidega,
vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks värvida või katta musta teibiga, plaadid paigaldada
plaatidega sama tooni võimalikult väikese peaga kinnitusvahenditega.
• Suurema osa kaupluse esiseinast (kirdefassaad) ja osa kagufassaadist moodustab
alumiiniumraamidega klaassein, osaliselt on klaasid taustvärvitud tumehalliks (RR23).
• Varikatuste tugipostid – katteplekk, läikiv kollane (Pantone 109 / RAL 1021).
• Varikatuste servamooduli metallist ülemine osa - kollane (Pantone 109 / RAL 1021), servamooduli
alumine plastist osa – oranž. Kütusetankurite varikatusel on 780 mm kõrge moodul, gaasitankuril
600 mm serv.
• Varikatuste alumine külg Ruukki CL20 metall-lamellidest – hõbedane (RR40).
• Kõik muud metallpinnad (plekkliistud, avatäidete raamid, ukselehed jms) ning võimalusel ka
tehnoseadmed katusel – tervikuna tumehallid (RR23); erandina abiruumi nr 6 tõstuks seest RAL
9002 ning abiruumi nr 15 mõlemad uksed tehasetooni hõbedased.
• Projekteeritud hoone fassaadil on ette nähtud mitmed reklaampinnad. Reklaampinnad, viidad –
taust üldjuhul kollane (Pantone 109 / RAL 1021).
Märkus: varikatuste postide katteplekid ja servamoodulid ning muud reklaamelemendid kuuluvad
reklaami töövõttu, mitte ehituse alla.
Hooneväliste teenindusjaam-tanklat teenindavate rajatiste arhitektuurse ilme lahendus haakub hoonel
kasutatavate materjalide ja toonidega ning on osa hoone arhitektuursest ehitusprojektist.
4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid
Hoone sisekliima vastavalt EVS-EN 16798-1:2019 "Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon.
Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,
lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast".
4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted
4.4.1 Vundament
Hoone kaupluse osale ja tankurite varikatusele rajatakse postvundamendid, hoone abiruumi (nr 15)
osa saab lintvundamendi. Sokkel soojustatakse EPS soojustusplaatidega ja kaetakse väljast
tsementkiudplaadiga.
4.4.2 Põrand pinnasel ja pinnase kohal
Põrand pinnasel kaupluse osas P-1, Ukonstr = 0,37 W/(m2·K):
• Siseviimistluseks täismass-põrandaplaat (vastavalt SA-osale)
• Monoliitne RB plaat 80 mm
• Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult)
• EPS 100 soojustusplaat 100 mm
• Tihendatud liivalus min 300 mm
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 10 | 38
• Pinnas
Põrand pinnasel abiruumi osas P-2, Ukonstr = 0,37 W/(m2·K):
• Pinnakõvendi kiht hõõrdemassina
• Monoliitne RB plaat 150 mm
• Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult)
• Soojustusplaat XPS 250 foam SL või samaväärne 100 mm
• Tihendatud liivalus min 300 mm
• Pinnas
Abiruumi põrandal on 1-2% kalded ruumi keskele, kus asub ühesuunalise pikikaldega tehnoloogiline
kanal (rajada vastavalt EK-osale).
Sokkel kaupluse osas S-1, U = 0,45 W/(m2·K):
• Tsementkiudplaat 8 mm
• SPU AL soojustus 50 mm
• RB soklipaneel 120 mm teraskarkassi vahel (vastavalt EK-osale)
Sokkel abiruumi osas, U = 0,31 W/(m2·K):
• Tsementkiudplaat 8 mm
• EPS 120 perimeeter soojustusplaat 100 mm
• Õõnesplokk 190 mm
4.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid
Hoone kaupluse osa ning tankurite varikatust kannavad teraspostid ja terasfermid/-talad; abiruumi
osa seinad on väikeplokist ning katusekandjaks RB-paneelid.
4.4.4 Trepid
-
4.4.5 Vahelaed
Külmkambrile ja sügavkülmale rajatakse 100 mm kihtpaneelist vahelagi.
Kilbiruumile rajatakse tuldtakistav (EI30) kipsplaatvahelagi.
Tehnoruumile rajatakse 80 x 80 mm teraspostidele ja -taladele toetuv 21 mm vineerplaadiga kaetud
avatud vahelagi (täpne ulatus ja lahendus antakse põhiprojekti staadiumis), mis moodustab
tehnoruumi tehnilise riiuli, millele paigaldatakse ventilatsiooniseade.
Hoonne müügisaali, abi- ja sanitaarruumidesse rajatakse ripplaed – täpsed lahendused ja
paigalduskõrgused antakse edasise projekteerimise käigus.
4.4.6 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad
Hoonele rajatakse soojustatud sisemise äravooluga lamekatused, katusekalle mitte laugem kui 1:40.
Hoone katuslagi kaupluse osal KL-1, U ≤ 0,13 W/(m2·K):
• 2 x SBS-bituumenrullmaterjal (klass TL2)
• Tuulutussoontega jäik soojustusplaat 30 mm
• EPS 60 soojustusplaat 200 mm (läbiviigud ümbritseda 200 mm laiuselt tulekindla
mineraalvillaga)
• Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega SBS-bituumenrullmaterjal
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 11 | 38
• Jäik mineraalvilla plaat 70 mm (tuletundlikkus A1 või A2)
• Kandev profiilplekk 130 mm (vastavalt EK-osale)
• Terasfermid või -talad (vastavalt EK-osale)
• Ripplagi (vastavalt SA-osale)
Hoone katuslagi abiruumi (ruum nr 15, II ehitusetapp) osal KL-2, U ≤ 0,22 W/(m2·K):
• 2 x SBS-bituumenrullmaterjal (klass TL2)
• Tuulutussoontega jäik soojustusplaat 30 mm
• EPS 60 soojustusplaat 150 mm (läbiviigud ümbritseda 200 mm laiuselt tulekindla
mineraalvillaga)
• Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega SBS-bituumenrullmaterjal
• RB-õõnespaneel 200 mm (vastavalt EK-osale)
• Alumiiniumroovitus 20 mm
• Klaaskiudplaat Steni colour SN 8003 HG, kõrgläige 6 mm
4.4.7 Välisseinad
VS-1.1, U ≤ 0,18 W/(m2·K):
• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide
aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)
• Vertikaalne terasroov 20 mm
• Kihtpaneel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või samaväärne
• Terasest nelikantpostid 150 mm (vastavalt EK-osale)
VS-1.2, U ≤ 0,11 W/(m2·K):
• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide
aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)
• Vertikaalne terasroov 20 mm
• Kihtpaneel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või samaväärne
• Terasest nelikantpostid 150 mm (vastavalt EK-osale), vahel mineraalvillaga täidetud kipskarkass
• OSB plaat 12 mm (võimaldab seinale kinnitada riiuleid ja kappe)
• Kipsplaat 12,5 mm
VS-1.3, U ≤ 0,21 W/(m2·K) ehk klaasfassaadi ülemine taustvärvitud osa, mis on seestpoolt kaetud
täiendavate sisekihtidega:
• Klaasfassaadi taustvärvitud osa
• Terasest nelikantpostid (vastavalt EK-osale), vahel mineraalvillaga täidetud kipskarkass
• Aurutõke (teibitud)
• OSB plaat 12 mm
• Kipsplaat 12,5 mm
Külmruumide ulatuses on välisseinale VS-1.1 lisatud täiendav kihtpaneel, selles ulatuses U ≤ 0,13
W/(m2·K).
Hoone abiruumi (ruum nr 15, II ehitusetapp) osa välisseinad VS-2, U ≤ 0,28 W/(m2·K):
• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide
aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)
• Vertikaalne terasroov 20 mm
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 12 | 38
• Tuuletõkkeplaat 30 mm, kõik liited teipida
• Mineraalvill karkassil/termoroovil 100 mm
• Õõnesplokk 190 mm (vastavalt EK-osale), kogu siseperimeetri ulatuses hüdroisoleeritud
• Alumiiniumroovitus 20 mm
• Klaaskiudplaat Steni colour SN 8003 HG, kõrgläige 6 mm
4.4.8 Siseseinad
Siseseinad üldjuhul erineva paksusega teraskarkassil mineraalvillaga täidetud kipsplaatseinad
(paksus vastavalt ruumi otstarbele). Tuletõkkeseinte puhul kasutada tuletõkke kipsplaati (15 mm),
niisketes ruumides niiskuskindlat kipsplaati.
Külmutusruumi ja sügavkülma seinad:
• Kihtpaneel 80 mm (külmutus) või 100 mm (sügavkülm)
• Müügisaali poolt kaetud 15 mm mööbliplaadiga, abiruumi poolt 12 mm OSB plaadi ja 12,5 mm
kipsplaadiga
Abiruumi ja kaupluse osa vaheline sein laotakse 190 mm õõnesplokkidest (vastavalt EK-osale).
Täpsem siseseinte lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
4.4.9 Avatäited
Akendena kasutada kolmekordse klaaspaketiga aknaid:
• klaaspakett U ≤ 0,5 W/(m2·K) (madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega, argoontäidis)
• klaaspaketi vaheliist - "soe serv", SGG Swisspacer/TGI vaheprofiil
• klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50
• raami/lengi profiil U ≤ 1,6 W/(m2·K)
Kogu hoone kõigi akende kompleksne keskmine U ≤ 0,9 W/(m2·K).
Müügisaali klaasfassaadi alumised kaks klaasi on üldjuhul UV-kaitsekilega ja läbipaistvad;
müügisaali ülemine klaasiring ning müügileti ulatuses ka alumine osa on taustvärvitud tumehalliks
(RR23).
Aknad on valdavalt mitteavatavad, erandiks aknad A-3 (öise müügi luuk).
Välisusteks on müügisaali osas elektriliselt avanevad klaaspaketiga liuguksed U-1.1 (1500 x 2200
mm) ja U-1.2 (1100 x 2200 mm) ning alumiiniumraamis klaasuks külgaknaga U-2 (1500 x 2150
mm), personaliruumis metallist välisuks U-3 (900 x 2100 mm), tehnoruumis metallist välisuks U-4
(1100 x 2100 mm) abiruumis nr 6 käsitsi avatav metallist tõstuks U-5 (1400 x 2200 mm),
II ehitusetapis rajatava abiruumi (nr 15) sisse- ja väljapääs hakkab toimuma läbi kihtpaneel-tõstukse
U-6 (3170 x 3385 mm) koos 900 mm laiuse käiguuksega ning kihtpaneel-voldikukse U-7
(3290 x 3400 mm).
Välisustel üldjuhul kompleksne U ≤ 1,2 W/(m2·K); erandiks abiruumi nr 15 uste U-6 ja U-7
kompleksne U ≤ 3,3 W/(m2·K) ning müügisaali liuguksed U-1.1 ja U-1.2, mille elementidele on
samad nõuded nagu akendel, kuid ukse mittetiheda sulguvuse tõttu ei seata kompleksse soojapidavuse
nõuet.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 13 | 38
Kõikide avatäidete metallosade toon tumehall (RR23), erandina abiruumi nr 15 tõst- ja voldikuksed
(U-6 ja U-7), mis on hõbedased (väljast RAL9006, seest RAL9002) ning abiruumi nr 6 metallist
tõstukse U-5 sisekülg (RAL 9002).
Müügisaalist nähtavad siledad siseuksed tervikuna mustad, ukse laiuselt värvida mustaks ka sein ukse
kohal kuni ripplaeni. Muud siseuksed valged (tehase tooni).
Avatäidete täpsem ülevaade on antud avatäidete spetsifikatsioonis (joonised 8.1-8.3).
4.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid, teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid
Hoone ümber rajatakse äärekiviga piiratud betoonkivist sillutisriba, selle katkestused on ainult
abiruumi sisse- ja väljasõidu juures, kuhu rajatakse betoonist kaldpinnad (II ehitusetapp). Müügisaali
välisuste ning abiruumi tõstukse juures on mugavama juurdepääsu huvides sillutisriba äärekivi
madaldatud ja sillutis tõstetud ukseläve juures siseruumi tasapinda.
Hooneesiste kütusetankurite kohale rajatakse soojustamata sisemise äravooluga lame varikatus
(katusekalle ei või olla laugem kui 1:120). Samal põhimõttel rajatakse ka veokite tankurisaare kohale
eraldiseisva rajatisena varikatus:
• 2 x SBS-bituumenrullmaterjal (klass TL 2)
• Veekindel vineer või OSB plaat (vastavalt EK-osale)
• Puidust prussid
• Kuumtsingitud terasest kandekonstruktsioon (vastavalt EK-osale)
• Riputatud hõbedased fassaadilamellid CL20
• Välisserv 780 mm kõrgusest moodulist (gaasitankuril 600 mm) - ülaosa kollane (Pantone 109 /
RAL 1021), alaosa oranž
Tankla varikatuste metallpostid ümbritseda kollaseks värvitud katteplekiga (läikiv Pantone 109 /
RAL 1021).
Gaasitankuri varikatuse ülesehitus on analoogne, kuid servamooduli kõrguseks on 600 mm.
Varikatuste ülevaade on antud joonistel, täpsemalt vastavalt EK-osale.
4.5 Invanõuded
Kogu hoone sise- ja välisosas on arvestatud liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste
tagamisega. Hoonesse on projekteeritud vastav tualettruum ning pääsud selleni. Hoonesse pääseb
klient ja töötaja sillutisriba välisuste juures madaldatud äärekivide kaudu, mille serv ei või olla
kõrgem kui 25 mm.
Täiendavad nõuded, millega arvestada:
• ilma astmeteta ja piisava laiusega liikumistee müügisaalist WC-ni, vaba ruumi peab tagama
tellija sisseseade paigutamisel,
• inva-WC-s ukse sulgemiseks seestpoolt täiendav käepide,
• 2-3 nagi inva WC-s,
• tualettpaberi kaugus inva WC potist 30 - 40 cm, peegli kõrgus põrandast 90 - 100 cm,
• paanika tekkimise tõenäosuse vähendamiseks ja inimeste ohutu liikumise tagamiseks on inva
WC-s ette nähtud paanikavastane valgustus.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 14 | 38
V KONSTRUKTSIOONID
5.1 Kasutatavad normdokumendid
5.1.1 Üldist
• EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.
5.1.2 Koormused
• EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.
• Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
• EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.
• Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.
• EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.
• Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.
5.1.3 Raudbetoonkonstruktsioonid
• EVS-EN 1992-1-1:2007+NA:2007 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
5.1.4 Teraskonstruktsioonid
• EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine.
• Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
• EVS-EN 1993-1-8:2006+NA:2006 Eurokoodeks 3.
• Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine.
• EVS 1090-1:2009 + A1:2011 Teraskonstruktsioonide valmistamine.
• Osa 1: Üldreeglid ja reeglid hoonekonstruktsioonidele.
• EVS-EN ISO 5817:2007 Keevistööd
5.1.5 Puitkonstruktsioonid
• EVS-EN 1995-1-1:2007 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine.
• Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
5.1.6 Vundamendid
• EVS-EN 1997-1:2006+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1:
Üldeeskirjad.
5.1.7 Kvaliteedinõuded
• Maa RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Pinnasetööd ja alustarindid.
• Tarindi RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Kande- ja piirdetarindid.
• RIL 107-2012
• Toimivat katot 2012
5.2 Üldinfo
Täpsem lahendus on antud EK-osas.
5.2.1 Tulepüsivus
Kandekonstruktsioonide vähim tulepüsivus R30, mis tagatakse terasel värviga.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 15 | 38
5.2.2 Ehitise kavandatud eluiga ja kestvusklass
• Ehitise kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002 punkt 2.3).
• Ehitise elueaks on kavandatud 50 aastat.
• Hoone töökindlusklass RC2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3) .
• Tagajärgede klass CC2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3).
• Koormuste tegur KFI = 1.0 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3).
• Betoonkonstruktsioonide klass S4.
• Ehitamisaegne järelvalvetase IL2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.4).
• Projekteerimise järelevalve tase DSL2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.5).
• Teraskonstruktsioonide teostusklass EXC2 (EVS-EN 1090-2).
5.3 Ehitusgeoloogia
-
5.4 Koormused
5.4.1 Kasuskoormus
• Teenindussaali põrandal (C3): 5,0 kN/m2 & 4,0 kN
• Abiruumi (nr 15) põrandal: 5,0 kN/m2 & 20,0 kN
• Katused, kuhu pääseb ainult hoolduseks (H): 0,75 kN/m2 ja 1,5 kN
5.4.2 Lumekoormus
• Lumekoormus maapinnal: 1,5 kN/m2
• Lumekoormuse kujutegur: 0,8…2,1
• Lumekoormus katustel: 1,2…3,2 kN/m2
5.4.3 Tuulekoormus
• Tuulekiirus: 21 m/s
• Maastikutüüp: III
• Kiirusrõhk: 0,383 (z = 6 m)
5.4.4 Muud koormused
Kandekonstruktsioonide dimensioneerimisel on arvestatud järgmiste maksimumkoormustega:
• Riputuskoormus hoone katuslael: 0,4 kN/m2
• Riputuskoormus varikatusel: 0,3 kN/m2
• Soojustatud katuslae omakaal (plekita / RB paneelita): 0,3 kN/m2
• Varikatuse omakaal (plekita): 0,3 kN/m2
• Päikesepaneelide omakaal 0,2 kN/m2
5.4.5 Ülekoormustegurid
Ülekoormustegurid kandepiirseisundis:
• Kasuskoormus: 1,5
• Omakaalukoormus: 1,2
Ülekoormustegurid kasutuspiirseisundis:
• Kasuskoormus: 1,0
• Omakaalukoormus: 1,0
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 16 | 38
• Taastuvas kasutuspiirseisundis lumel: 0,5
• Taastuvas kasutuspiirseisundis tuulel: 0,6
5.5 Arvutusskeemid ja arvutusmetoodika
Kandekonstruktsioonidele mõjuvad koormused ja ülekoormustegurid on antud punktides 5.4.
Kandekonstruktsioonid on arvutatud seotud elementidena horisontaalsele tuulekoormusele ja
vertikaalsele omakaalu- ning lumekoormusele.
Arvutusskeemis on vertikaalsed elemendid paindejäiga ühendusega vundamendile. Katuse tasapinnas
on kandevprofiil arvestatud tööle horisontaalseid koormuseid vastu võtva diafragmana. Kohviku osas
on postide nõtketegur tavaolukorras 1,0 ja varikatusel 2,1. Tulekahju olukorras 2,0 (diafragmat ei
arvestata tööle).
Horisontaalsete elementide kinnitus vertikaalsetele elementidele on kaupluse osal liigendühendus,
abiruumi (nr 15) osal jäik ühendus.
Kaupluse osa karkassi stabiilsus tagatakse jäikussidemetega karkassipostide vahel, horisontaalsed
jõud kantakse raudbetoonvundamenti läbi sidemete. Raudbetoonvundamendi arvutamisel on võetud
arvesse nii vertikaalseid kui ka horisontaalsed reaktsioone. Vundamendi talla suuruse määramisel on
arvesse võetud halvimat olukorda tasakaalu püsimisel (tuul tõstab ja katusel puudub lumekoormus).
Kandekonstruktsioonid on dimensioneeritud Eesti projekteerimisnormides ja -standardites antud
nõuete ja juhiste järgi.
5.6 Kandekonstruktsioonid
Üldjäikus tagatakse piki- ja põikseinte, jäikussidemete ning jäigastavate katuslagede koostööga.
5.6.1 Vundamendid
Vundamendid on projekteeritud madalvundamentidena.
Vundamenditalla alla rajada tihendatud killustikalus minimaalselt 200 mm.
Varikatuse vundamendid rajatakse koos mahuti alusplaadiga.
Tihendustegur minimaalselt 0,95.
Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2
Sarrus A500HW
Rajatava hoone vundamendid on arvestatud toetuma piisavalt tugevale aluspinnasele, et neid saaks
rajada madalvundamendile. Maa alune terasosa tuleb kaitsta ajas püsiva hüdroisolatsiooniga.
5.6.2 Sokkel
Sokkel (teraskarkassi piirkonnas) on projekteeritud ühekihilistest soklipaneelidest.
Betoon C25/30, keskkonnaklass XC2
Sarrus B500B
5.6.3 Põrandad
Põrandate alla rajada tihendatud killustikalus min 150 mm.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 17 | 38
Tihendustegur min. 0,95.
Teenindussaali põrand on projekteeritud kiudbetoonist.
Teenindussaali põrand: Paksus 100 mm
Betoon C25/30, keskkonnaklass XC1
Abiruumi (nr 15) põrand: Paksus 150 mm
Betoon C25/30, keskkonnaklass XC1
5.6.4 Kandeseinad
Hoone kandevseinad on projekteeritud betoonõõnesplokkidest, mille survetugevus peab olema
minimaalselt 18 MPa ja kasutatava mördi survetugevusklass M10. Betoonõõnesplokkidest seinad
tuleb täisbetoneerida ja armeerida. Ladumisel tuleb järgida tootjapoolseid juhiseid ja nõudeid. Laotud
müüriosad seotakse külgnevate teraspostidega sarrusest sideraudadega, pikad müüriosad tuleb jagada
osadeks deformatsioonivuukidega.
• Columbia-kivi: 190 mm
• Ladumismördi tugevus (EVS-EN 988-2): M10 (survetugevus 10 MPa)
• Täitebetoon (EVS-EN 206): C25/30
• Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B
• Täitematerjali max diameeter: Dmax = 8 mm
• Täitebetooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): XC1 ja XC2 (pinnases)
• Müüritise keskkonnaklass (EVS-EN 1996-2:2006): MX1 (üldjuhul) ja MX2
• Sarrusterase min kaugus kivi servast: 15 mm
Kandevseinte esimene ja viimane plokirida ning iga neljas rida peab olema sarrusplokist ja sarrustatud
2 x 10 mm sarrusvardaga. Silluse alune plokk peab olema täismõõdus. Avade kõrval olev õõnsus
peab olema armeeritud püstsarrusega 2 x 10 mm.
Korraga tohib betoneerida maksimaalselt 8 plokirida, soovituslikult 6 rida. Ehitamisel tuleb
kontrollida ja tagada, et betoneerimine oleks täielik ja tühimiketa.
5.6.5 Postid
Hoone postid on projekteeritud valdavalt terasest monteeritavate postidena (kanttorust SHS
profiiliga). Postid ühendatakse vundamentidega ankrupoltidega ja posti jalg monolitiseeritakse mahus
mittekahaneva peenbetooniga C30/37.
• Terase tugevusklass S355J2
• Terase korrudeeruvusklass (EVS-EN ISO 12944-2): sisetingimustes – C1 (kuivad ruumid)
välistingimustes – C3
• Korrosioonikatse vastavus (EVS-EN ISO 12944-1): kõrge (H) > 15 aastat
• Tulepüsivusklass: R30
• Tulekaitse: tulekaitsevärv Osoran NulliFire S605 või
samaväärne
• Teraspinna ettevalmistus (ISO 8501-1:1988): Sa2 1
2
• Lubatud horisontaalsiire: H/300 (H – posti kõrgus)
• Kinnituspoltide tugevusklass 8.8 mm
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 18 | 38
5.6.6 Sidemed
Sidemed on projekteeritud teraskonstruktsioonis.
Teras S355J2
Keskkonnaklass C1
5.6.7 Talad
Talad ja fermid on projekteeritud teraskonstruktsioonis.
Teras S355J2
Keskkonnaklass sisetingimustes C1
Keskkonnaklass välistingimustes C3
Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30.
5.6.8 Katuslaed
Katusekandjad on projekteeritud terasest taladena ja eelpingestatud RB õõnespaneelidest (200 või
220 mm, näiteks Tartu Maja TAM tüüpi paneelid) ning kandvast profiilplekist (nt Ruukki T130M-
75L-930 või samaväärne). Katusetalad on ristkülikulised kantprofiilid RHS profiilist ja I-kujulised
IPE profiilid.
Katuslaed on projekteeritud töötama ühtse jäigastava plaadina (seotud servataladega). Selle
tagamiseks on lae tasapinda projekteeritud vastav ring-, vuugi- ja ankursarrus. Õõnespaneelid
dimensioneeritakse vastavalt ettenähtud koormustele tootjatehases. Paneelid toodetakse,
paigaldatakse ja hooldatakse vastavalt tootja juhistele.
Varikatuse profiilplekk T45-30L-905 või samaväärne.
Kandekonstruktsioonidel nõutav tulepüsivus – R30.
VI RAJATISED
Rajatiste arhitektuurne välimus on näha rajatiste vaadetel (joonised 6.4-6.7) ning paiknemine krundil
on kujutatud asendiplaanil (joonis 4.1).
6.1 Maa-alune vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega
Kivi kinnistu idaserva on ette nähtud paigaldada maa-alune 9,15 m3 gaasimahuti koos varikatuse ja
tankuriga. Maa-aluse gaasimahuti pikkus on 7,2 m, läbimõõt 2,0 m. Gaasimahuti kaugus riigitee nr 2
välisservast on 22,7 m.
Maa-aluse gaasimahuti lähedusse paigaldatakse gaasitankur koos selle kohal asetseva varikatusega.
Tankur ja varikatus paigaldatakse raudbetoonist alusplaadile, alusplaadi pealispinna paigalduskõrgus
on ühel tasapinnal kõrvalasuva betoonist äärekiviga. Raudbetoonist alusplaadi mõõtmed on 3,0 x
2,2 m ning varikatuse kõrgus maapinnast 3,2 m.
Gaasitankuri toimimiseks vajalik elektriühendus rajatakse projekteeritud tanklahoone tehnoruumist.
Gaasitankuri varikatuse vaated on näidatud joonisel 6.5.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 19 | 38
6.2 Maa-alused kütusemahutid ja tankurisaared
Projekteeritud hoone esiküljel (kirdeküljel) asuva varikatuse alla on projekteeritud neli raudbetoonist
sõiduautode tankurisaart koos kütusetankurite, prügikastide, tulekustutite, kätepaberi ja muu
vajalikuga. Ühe raudbetoonist sõiduautode tankurisaare mõõtmed on 1,0 x 6,0 x 0,1 m.
Sõiduautode tankurisaarte jaoks on kinnistu idaserva haljasala alla projekteeritud kaks maa-alust
70 m3 kütusemahutit koos laadimiskastide ja tuulutustorudega.
Projekteeritud hoonest edelasse rajatakse veokite tankurisaar (mõõtmed 1,0 x 11,0 x 0,15 m) koos
tankurite, laadimiskastide, prügikastide, tulekustuti, kätepaberi ja muu vajalikuga. Lisaks
tankurisaarele paigaldatakse veokitele ka satelliittankur.
Veokite tankurisaarega paralleelselt, selle mõlemale poole, on kavandatud paigaldada kaks maa alust
70 m3 kütusemahutit.
Kütusemahutid ja tankurisaarte seadmed rajatakse ja paigaldatakse vastavalt tehnoloogia osa
projektile – käesolevas projektis on näidatud põhimõtteline ja illustreeriv lahendus.
Veokite tankurisaare vaated on näidatud joonisel 6.6.
6.3 Hinnapost ja lipumastid
Kivi kinnistu kagunurgas asuvale haljasalale on ette nähtud paigaldada 19 m kõrgune hinnapost.
Hinnaposti kaugus rekonstrueerimisjärgsetest riigiteedest (riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa tee ja riigitee nr 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee) on 25 m.
Kivi kinnistu idaküljel asuvale haljasalale on ette nähtud paigaldada kolm 12 m kõrgust valgustusega
lipumasti. Lipumastide kaugus riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee välisservast on
17,0 meetrit.
Hinnaposti ja lipumastide toimimiseks vajalik elektriühendus rajatakse projekteeritud teenindusjaam-
tankla tehnoruumist.
Hinnaposti vaated on näidatud joonisel 6.4, lipumastide vaated joonisel 6.7.
6.4 Reoveepuhasti, imbpeenar, sademevee tiik ja puurkaevud
Nurga kinnistule on projekteeritud 25 m kujaga väikepuhasti (50-299 ie) ehitusalaga kuni 150 m2,
selle kõrvale on kavandatud ka heitvee imbpeenar ehitusalaga kuni 300 m2. Sõltuvalt põhjavee
keskmisest tasemest tuleb vajadusel puhasti ja imbpeenar ehitada olemasolevast maapinnast
kõrgemana, et tagada rajatiste tehniline toimivus ning heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi
hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m
kõrgemale aluspõhja kivimitest. Puhasti tuleb rajada arvestusega, et sellest tohib ööpäevas juhtida
kuni 10 m3 vett imbpeenrasse imbuma, otstarbekas on selleks jälgida tankla veetarvet ning arvestada
ka autokaravanide reovee ära andmise võimalusega.
Nurga kinnistule kavandatud sademevee tiik tuleb projekteerida selliselt, et see arvestaks puhasti ja
imbpeenra lahendusega ja tagaks eeltoodud veeohutuse nõuded, samuti vajaliku tuletõrjevee
võtukoha nõuded kuivhüdrandiga (veekihi vähim lubatud kõrgus ca 2 m, et tagada nii vee puhtus kui
kaitse kinnikülmumise eest).
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 20 | 38
Puurkaevud rajatakse nii Nurga kui Kivi kinnistule, arvestusega, et mõlema veevõtt ööpäevas peab
jääma alla 10 m3, mis võimaldab need rajada 10 m hooldusalaga.
6.5 Muud väikerajatised ja -seadmed
Projekteeritud hoone loodeküljel asuvale sillutisribale paigaldatakse tankla teenusseadmed –
rehvirõhuseade ning tolmuimeja ja vaibakloppimisstend. Teenusseadmed paigaldatakse
raudbetoonist alusplaadile, alusplaadi paigalduskõrgus ümbritseva betoonäärekiviga ühes tasapinnas.
Kivi kinnistu põhjaservas asuvale asfaltkattele haljasala ääres paigaldatakse ka gaasiballoonide kapp
ning kolmest küljest puitpiirdega piiratud jäätmekonteinerid.
Kivi kinnistu kaguserva rajatakse elektriautode laadimispunkt, mille juurde paigaldatakse kaks
elektriautode laadijat (st laadimisvõimalus 4 autole). Rajatakse valmidus veel 2 laadija ehk 4
laadimiskoha rajamiseks (kaablikõrid). Laadijad paigaldatakse raudbetoonist alusplaadile, mille
pealispinna paigalduskõrgus on ühel tasapinnal kõrvalasuva betoonist äärekiviga.
Projekteeritud hoone kaguküljele rajatakse betoonkivisillutisest puhkeala, millele paigaldatakse
betoonist ja puidust välimööblikomplektid koos päikesevarjuga, 3 terastorust jalgrattahoidjat ja
prügikast. Täiendav betoonkivisillutisest puhkeala rajatakse ka kinnistu kagunurka, millele
paigaldatakse samuti betoonist ja puidust välimööblikomplektid, prügikastid ning rajatakse ka
mänguväljak. Mänguväljaku asukoht on valitud selliselt, et see jääks välja riigiteede kaitsevööndist.
Puhkealalt rajatakse jalgratta- ja jalgtee riigitee nr 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee ääres asuva
olemasoleva bussipeatuseni.
Krundi sisse- ja väljapääsu juurde rajatakse valgustusega teeviit. Vastavalt Olerexi
korporatiivimagole on viidad on kaetud kollase (Pantone 109/RAL 1021) ja punase (Pantone
166/RAL 2000) katteplekkiga. Viida kõrgus maapinnast on 1,4 m. Perspektiivse ringtee rajamisel
(Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA17425) sissesõiduviit likvideeritakse.
Betoonist välimööblikomplektide ja jalgrattahoidjate vaated on näidatud joonisel 6.7.
VII TULEOHUTUS
7.1 Kasutatavad normdokumendid
• Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. a
• Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015. a
• Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,
kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse,
ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“
• Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
• Siseministri 12.12.2022. a määrus nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning
nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“
• Majandus- ja taristuministru 03.07.2015. a määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele,
selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma
täitmisele esitatavad nõuded“
• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 21 | 38
• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
• EVS 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“
• EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
• EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
• EVS 919:2020 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“
• EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“
• EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“
• EVS-EN 62305-1:2011 „Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted“
• EVS-EN 62305-2:2013 „Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs“
• EVS-EN 62305-3:2011 „Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht
elule“
• EVS-EN 62305-4:2011 „Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid“
• EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“
7.2 Tuleohutusnäitajad
• hoone liigitus tuleohutuse järgi:
o IV kasutusviis (kasutusotstarve „kaubandushoone“)
• hoone tulepüsivusklass – TP2
• arvestuslik inimeste arv – arvutuslik hoones viibivate külastajate arv on 48 inimest, arvestades iga
külastaja kohta 3 m2 müügisaali pinda (va müügileti tagune osa, milles viibivad vaid hoonet
tundvad töötajad) ja 3 töötajat.
• tuleohutuskuja (8 m naaberkinnistu hoonetega): tagatud
• põlemiskoormus hoones – 600-1200 MJ/m2
• kandekonstruktsioonide tulepüsivused – R30 (nii hoone kui varikatus)
• korruste arv – 1 korrus
• sisepindade nõutud tuletundlikkus (IV kasutusviis):
o põrandad (sh tehnilised ruumid ja evakuatsioonitee) – DFL-s1
o seinad ja lagi (sh tehnilised ruumid ja evakuatsioonitee) – B-s1,d0
• välispindade nõutud tuletundlikkus:
o katusekatte klass – BROOF(t2-4)
o soojustussüsteem - D,d0
o välisseina välispind – D,d2
o õhutuspilu välispind – D,d2
o õhutuspilu sisepind – D-s2,d2
• Tankimisplatsi varikatuse kattekonstruktsioon peab olema mittepõlevast materjalist.
• Hoonele ja gaasimahutile projekteeritakse piksekaitse võrkkontuur või piksevarras vastavalt
standarditele.
• Maa-alune gaasimahuti on kavandatud 9,15 m3 mahuga ja mahutab kuni ca 4,1 tonni vedelgaasi.
• Kütusemahutid (4 tk) on kavandatud 70 m3 mahuga, sisaldades nii diislikütust, bensiini kui ka
klaasipesuvedelikku.
• Suitsueemaldusavade efektiivne pindala peab olema 1,0% põrandapindalast. Projekteeritud
hoonest eemaldatakse suits avatavate uste ja purustatavate aknaruutude kaudu (lahendusviis 1,
käivitustase 1, loomulik suitsu eemaldamine).
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 22 | 38
7.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass
Hoone on jagatud kolmeks tuletõkkesektsiooniks – ühe moodustab kilbiruum, teise II ehitusetapis
rajatav abiruumi osa ning kolmanda ülejäänud ruumid. Sektsioonide piirdekonstruktsioonide
tulepüsivusklass on EI30. Olenevalt II ehitusetapi ehk abiruum nr 15 rajamise ajast võib seega valmis
ehitatud hoone olla kas 2 või 3 tuletõkkesektsiooniga.
7.4 Evakuatsioonilahendus
Hoonel on 2 evakuatsiooniväljapääsu – müügisaali liuguksed U-1.1 (1500 x 2200 mm) U-1.2
(1100 x 2100 mm). Lisaks pääseb hädapääsuna otse välja personaliruumi uksest U-3 (ukse välismõõt
900 x 2100 mm), tehnoruumi uksest U-4 (ukse välismõõt 1100 x 2100 mm) ning abiruumi nr 6
tõstukse U-5 (vaba ava 1200 x 2100 mm) kaudu, sama võimaldab abiruumi nr 15 tõstukse U-6 sisse
ehitatud käiguuks (käiguukse välismõõt 900 x 2100 mm).
Müügisaali liuguksed tuleb varustada automaatse avanemisega automaatse tulekahju-
signalisatsioonisüsteemi (ATS) poolt häire korral (sh akuga elektrikatkestuse puhuks). Kõik
ülejäänud väljapääsemiseks olulised sise- ja välisuksed (kõik uksed va abiruumi nr 6 tõstuks,
abiruumi nr 15 uksed ja külmkambrite uksed) varustada väljumise suunal kergesti käsitsetava
libliklukuga, et hõlbustada võtmevaba läbipääsu hädaolukorras.
Väljumisteede pikkus ei ületa 30 m.
Turvavalgustuse kestus peab olema minimaalselt 1 h, selleks paigaldada evakuatsiooniteedele ja
väljapääsude juurde suunava kleebisega varustatud valgustid, millistel on 1 h vastupidavusega
akumulaatorid. Nimetatud valgustid ühendada tööle pidevrežiimis ning selliselt, et oleks tagatud
nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. Täpsemad lahendused
on antud peatükis XI.
7.5 Tuleohutuspaigaldised ja -kujad
Hoones on ette nähtud esmased tulekustutusvahendid, paigaldada tuleb vähemalt kaks 6 kg
tulekustutit (üks kustuti iga 200 m2 kohta). Kõik tankimiskohad tuleb varustada ABC-tüüpi
külmumiskindlate 6 kg pulberkustutitega. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses
siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,
paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.
Evakuatsioonivalgustuse kestus peab olema minimaalselt 1 h, selleks paigaldada väljumis- ja
evakuatsiooniteedele väljapääsude juurde suunava kleebisega varustatud valgustid, millistel on 1 h
vastupidavusega akumulaatorid. Nimetatud valgustid ühendada tööle pidevrežiimis ning selliselt, et
oleks tagatud nende pidev toide. Müügisaal ja inva WC varustatakse paanikavältimisvalgustusega.
Täpsemad lahendused EL projekti valgustuse osas.
Hoonesse paigaldatakse ATS, mille keskseade paigaldada müügisaali leti taha ning varustada
reservtoite akudega, mis peavad tagama süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul
normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi
suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada selliselt, et
nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas osas. Andurite paigaldamisel
arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest, valgustitest, mööblist ning
muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite paigaldamisel ripplagede taha
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 23 | 38
vm varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja kaabliühendusteni nende hooldamiseks.
Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga.
Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m
kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja
EN54 nõuetest. Täpsemad lahendused on antud peatükis XI.
Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet.
Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded
tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.
Tankurid varustatakse Eesti standardis EVS 620-2 “Tuleohutus. Ohutusmärgid” kehtestatud lahtise
tule tegemist ja suitsetamist keelavate ohutusmärkidega ning lisatahvliga “Tankimise ajaks seisata
mootor!”.
EVS-ile 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ tuginedes
on määratud järgnevad kujad erinevate rajatiste vahel ning muud tehnilised nõuded:
• Projekteeritavast kauplusehoonest asub lähim tankur ca 7,2 m kaugusel (nõutav kuja 3 m) –
tagatud.
• Tankurite kuja tänavast (maanteest) peab olema vähemalt 10 m, metsast 20 m ning I, II, IV ja V
kasutusviisiga naaberkinnistute hoonetest 30 m – tagatud.
• Mahutite tuulutuspüstiku suudme kuja hoonest, tankla parkimisalast ja mahutite täitmiskohast on
vähemalt 6 m – tagatud.
• Maa-aluseid kütusemahuteid ümbritsev ala peab olema varustatud õlipüüduriga
sademeveekanalisatsiooniga, mis peab arvestama tulekustutusvee ärajuhtimise võimalusi.
• Maa-aluste kütusemahutite kuja naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m – tagatud.
• Mahutite täitetorustiku ühenduskoha otsik peab olema varustatud tihedalt suletava korgiga.
Täitmistorustiku kaev peab olema lukustatava kaanega.
Kuni 5 tonni mahutava maa-aluse gaasimahuti kujad vastavalt määrusele nr 87:
• Naaberkinnisasja piirist (va naaberkinnisasja omaniku nõusolekul), magistraaltänavast, gaasi
ladustamisega mitteseotud hoonetest – 3 meetrit – tagatud.
• Üksikelamust – 2 meetrit – tagatud.
• Liiklussõlmest, rida- ja kaksikelamust – 10 meetrit – tagatud.
• Korterelamust, koolist, hotellist, kaubanduskeskusest, toitlustusasutusest, kinost, turust – 20
meetrit – tagatud.
• Ravi- või hooldusasutusest (haiglast, vanadekodust, sanatooriumist) – 50 meetrit – tagatud.
7.6 Tehnosüsteemide tuleohutus
Tuletõkkekonstruktsioone läbivate kommunikatsioonide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50%
tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast.
Ventilatsiooni keskseade paigaldatakse tehnoruumi. Ventilatsiooni-, elektri- ja VK-süsteemil on
tuletõkketarindist läbimineku kohtades tulekaitseklapid, tihendatud villaga. Ventilatsiooniseadmete
juhtahelad on ühendatud ATS keskseadmega nii, et alarmi rakendumisel lülitatakse ventilatsioon
välja. Ventilatsiooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist toimub manuaalselt.
Hoonesse eraldi kütteseadet ei rajata, kütmine toimub elektriga.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 24 | 38
Päikeseelektri paigaldisel peab olema tagatud ohutu lahutusvõimalus järgmistes punktides:
• Liitumiskilp – hoones või kinnistu piiril;
• Peakilbis/jaotuskilbis – peakaitse lahklüliti, inverteri kaitse;
• Inverteril – DC lahutuse lüliti inverteri juures;
• Inverteril – DC lahutuse lüliti inverteri juures. Kui inverter ei asu kilbiga samas ruumis, tuleb
inverteri asukohas ette näha täiendav kaitselahutusvahend vahelduvvoolukaablile.
7.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi
Juurdepääsutee tanklahooneni on ca 10 m laiune (nõutav vähemalt 3,5 m) ja hoone juurde pääseb
päästemasinaga igast küljest, on ka ümberkeeramise võimalus. Territooriumi sõidutee ja juurdepääs
hoonele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
Hoonesisest pääsu katustele ei rajata. Kahe katusetasapinna vahele paigaldatakse kohtkindel redel
kõrgemale katuseosale pääsuks.
Päästemeeskonna sisenemisteeks on müügisaali peauks (U-1.1). Päästemeeskonna sisenemisteel
peab olema:
• Tuleohutuspaigaldiste infotablood
• ATS juhtimisseadmed
• Päästetööks vajalikud skeemid ja joonised (tuleohutuspaigaldiste paiknemisskeemid,
korruseplaan, tuletõkkesektsioonid ja avatäited koos tulepüsivusajaga)
• Teave lisavee andmise võimaluste kohta
• Teave varugeneraatori või päikesepaneelide kohta - sh päikeseelektri paigaldise projekti
dokumentatsioon, mis sisaldab vähemalt paigaldusplaani (pealtvaade, soovitatavalt aerofoto),
paigaldise struktuurskeemi, kaabliteede asukohta ning akupanga asukohta (olemasolul).
Tulekustutusvett väliseks kustutamiseks on vaja antud objektil minimaalselt 5 l/s 3 tunni jooksul.
Rajatav tuletõrje kuivhüdrant asub kinnistu lõunaosas asuva sissesõidutee ääres projekteeritud hoone
(selle küljes asuva varikatuse) kaugeimast nurgast ca 119 m kaugusel. Tulekustutusvesi tuleb
sademeveetiigist, mille maht ja sügavus tuleb edasise projekteerimise käigus täpsustada, tagades
aastaringselt vähemalt 100 m3 jäävaba veemahu olemasolu ning hüdrandi veevõtutoru sobiva
sügavuse veepinnast ja tiigi põhjast. Veevõtutoru tiigist hüdrandini rajada 250 mm sisediameetriga
ning 1% kaldega. Veevõtukoha rajamiseks koostada eraldi rajatise projekt.
VIII ENERGIATÕHUSUS
8.1 Aluseks võetud normdokumendid
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“
• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise
metoodika"
• Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja
energiamärgisele"
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 25 | 38
8.2 Üldinfo
Tanklahoone energiatõhusus on kooskõlas kehtivate hoone energiatõhususe miinimumnõuetega.
Hoone projekteeritud energiatõhusus on kombinatsioon järgnevast:
• Hoone arhitektuurse ilme eesmärgid ja kasutusmugavus (külastama kutsuvad avarad ning
avatuna mõjuvad klaasfassaadid, mille puhul kasutatakse energiasäästlikke kolmekordseid
klaaspakette; dekoratiivne varikatus, mis mõjub nii reklaampinnana, sademete eest kaitsvana
kui ka suvisel ajal siseruume liigse päikesekiirguse eest varjutajana).
• Mõistlikud hoone piirdekonstruktsioonide rajamis- ja ülalpidamiskulud (piisava
soojapidavuse, lihtsa ülesehituse ja ajas hea püsivusega klaasfassaadid, kihtpaneel-seinad ja
katuslagi).
• Mõistlikud hoone kütte-jahutussüsteemi rajamis- ja ülalpidamiskulud, arvestades hoone
kasutusviisi eripäradega: kaupluses tekib seadmetest (nt külmikud), valgustusest ning hoones
viibivatest inimestest palju vabasoojust, mis osaleb hoone kütmisel; suvisel ajal palavate
ilmade korral vajab hoone rohkelt jahutust, mistõttu täiendav küttevajadus on väike. Hoone
kütmine toimub elektri baasil, lakke paigaldatavate õhk-õhk tüüpi soojuspumpadega, mis
võimaldavad tänu heale kasutegurile mõistliku kuluga hoonet nii kütta kui jahutada (praktikas
otstarbekaim lahendus). Vajalik lisaküte tagatakse välisuste esiste õhkkardinatega.
• Suviste palavate ilmade korral kompenseerib jahutusele kuluvat elektritarbimist arvestataval
määral ka hoone katusele rajatav päikesepaneelistik (minimaalne koguvõimsus 6 kW).
Piirdetarindite soojusläbivuse väärtused on arvestatud järgnevalt (tarindite kihid ja avatäidete
täpsemad kirjeldused on toodud peatükis 4.4):
• Põrand pinnasel PP-1, Ukonstr ≤ 0,37 W/(m2·K)
• Katuslagi KL-1, U ≤ 0,13 W/(m2·K)
• Välissein VS-1.1, U ≤ 0,18 W/(m2·K)
• Välissein VS-1.2, U ≤ 0,11 W/(m2·K)
• Välissein VS-1.3, U ≤ 0,21 W/(m2·K)
• Välissein külmkambrite ulatuses (topelt kihtpaneelsein) U ≤ 0,13 W/(m2·K)
• Aknad (klaasfassaad) U ≤ 0,9 W/(m2·K)
• Uksed U ≤ 1,20 W/(m2·K)
Tarindi liitekoha ja soojustuse katkestuse soojusläbivuse väärtused on arvestatud järgnevalt:
• Välissein-välissein 1 Ψ = 0,20 W/(m·K)
• Välissein-välissein 2 Ψ = -0,10 W/(m·K)
• Katuslagi-välissein Ψ = 0,20 W/(m·K)
• Põrand-välissein Ψ = 0,30 W/(m·K)
• Akna seinakinnitus Ψ = 0,05 W/(m·K)
• Ukse seinakinnitus Ψ = 0,10 W/(m·K)
Enne kasutusloa taotlemist tuleb läbi viia õhulekketest.
Projekteeritud hoone energiatõhusus on kooskõlas Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018.
a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Hoone energiatõhususarv (ET)
vastab kehtivale kaubandushoonetele esitatud piirväärtusele.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 26 | 38
Energiaarvutustel põhinev energiamärgis on kantud Ehitisregistrisse. Kõik energiamärgise
arvutamiseks vajalikud andmed on kirjeldatud lisalehtedel Ehitisregistris.
IX KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON
9.1 Aluseks võetud normdokumendid
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“
• EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna
lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu
kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.“
• Veeseadus
• EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“
• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“
• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
• EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete
ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele“
9.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid
Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi.
9.2.1 Arvutuslikuks välisõhu temperatuur ja suhteline õhuniiskus
• talv -20,5 ºC 80%
• suvi +27,0 ºC 50%
9.2.2 Ruumide õhutemperatuur (kütteperioodil)
• Müügisaal 21°C
• Kontor 21°C
• WC 21°C
• Tehniline ruum 12°C
• Abiruumid 15°C
9.2.3 Maksimaalne lubatud tehnosüsteemide poolt tekitatav müratase ruumides
• Kontor 35 dB(A)
• WC, abiruumid 40 dB(A)
• Müügisaal 45 dB(A)
9.2.4 Välispiirete soojusjuhtivus
Hoone soojuskadude arvutamisel on arvestatud p. 4.4 kirjeldatud soojusülekande teguritega.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 27 | 38
9.2.5 Arvutuslikud soojuskoormused süsteemide lõikes
• Ruumide küte 12 kW
• Õhkkardin (müügisaali peauks) 10 kW
Hoone soojuskadu kokku on 22 kW
9.3 Küte
Hoone kütmine hakkab toimuma õhk-õhk tüüpi soojuspumpadega, mille väliosad paigaldatakse
katusele ja siseosad laekassettidena. Soovi korral võib kütteviisi kombineerida/asendada ka
maaküttega (soojuse edasikandjateks sel juhul radiaatorid), mille jaoks on kinnise süsteemi
puurkaevud nähtud ette krundi lääneossa ning soojusvaheti tehnoruumi.
Täiendavalt osaleb hoone kütmises erinevate seadmete (külmikud jms) tekitatav vabasoojus.
Lisaks tuleb varustada peasissepääs õhkkardinaga, märjad ruumid põrandaküttega ning kõik ruumid
ekstreemsemate temperatuuride jaoks elektriradiaatoritega. Küte peab kindlustama vajaliku
temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema ökonoomne: reguleerimisautomaatika
peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt ruumi- ja välistemperatuurist.
9.4 Jahutus
Müügisaali ja motellitubade jahutamiseks on ette nähtud paigaldada õhk-õhk tüüpi soojuspumbad ja
split jahutuse süsteem. Siseosadena tuleb kasutada laekassette, väliosa on ette nähtud paigaldada
katusele. Torustikuna tuleb kasutada eelisoleeritud vasktorusid, süsteemid täida R410A külmaainega.
Jahutuse termostaadid tuleb seostada küttesüsteemiga, vältimaks küttesüsteemi ja jahutussüsteemi
üheaegset töötamist.
9.5 Ventilatsioon
9.5.1 Ventilatsiooniõhu hulkade arvutamisel on lähtutud järgmistest normatiivarvudest:
• Müügisaal 2 l/(s*m2)
• Kontor 2 l/(s*m2)
• Abiruum 0,35 l/(s*m2)
• Tehniline ruum 1 l/(s*m2)
• Kliendi WC -30 l/s koht
• Personali WC -20 l/s koht
9.5.2 Süsteemide kirjeldus
Hoone üldventilatsiooniks on ette nähtud soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe
ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniseade varustatakse vastuvoolu plaatsoojusvahetiga (ɳ≥70%),
sissepuhkeventilaatoriga, väljatõmbeventilaatoriga, filtritega (EU5 väljatõmbel, EU7 sissepuhkel)
ning tehasepoolse juhtimisautomaatikaga. Lisaks on ette nähtud projekteerida köögiseadmete
kohtväljatõmbed, süsteemi õhuhulgad täpsustatakse kütte-jahutuse-ventilatsiooni põhiprojekti faasis
vastavalt köögi tehnoloogiale.
Õhukanalitena kasutatakse tsingitud terasplekist valmistatud ümararistlõikelisi ja ristkülikulisi
kanaleid. Tuletõkkepiirdeid läbivad õhukanalid varustatakse tuletõkkeklappidega.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 28 | 38
Hoone abiruumis nr 15, kus lähtuvalt hooneosa funktsioonist on taotletav sisetemperatuur madalam
ja sageli avanevate suurte uste tõttu ei ole energiasäästlikkus samaväärselt otstarbekas kui kaupluse
osal, on ventilatsioon eraldiseisev ülejäänud hoonest: kohtväljatõmme katuse keskel ja õhuvõturestid
seina allosas,.
X VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
10.1 Aluseks võetud normdokumendid
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• EVS 932:2017 "Ehitusprojekt"
• EVS 835:2014 „Hoone veevärk“
• EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“
• EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“
10.2 Arvutuslikud vooluhulgad
Projekteeritava hoone kaupluse osa arvutuslikud vooluhulgad:
• Tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 5,0 m³/d
• Olmereovee ööpäevane arvutusvooluhulk 5,0 m³/d
10.3 Veevarustus
Kinnistul asub olemasolev puurkaev (EHR kood 220570516), mis langeb kasutusest välja ning tuleb
tamponeerida.
Krundile on projekteeritud kaks puurkaevu, kummagi kaevu suurim lubatud vee tootlikkus ööpäevas
10 m3, rajades need omatarbe põhimõttel ja 10 m hooldusalaga. Kavandatava hoone veevarustuse
tagamiseks rajatakse kaevudest veetorud hoone tehnoruumini.
Majandus-joogivee vooluhulkade mõõtmiseks on ette nähtud paigaldada kummalegi sisendtorule
oma veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20 – läänepoolsest kaevust tulevale veetorule köetavasse
tehnoruumi ning idapoolsest kaevust tulevale veetorule personaliruumi. Veemõõdusõlm paigaldada
vastavalt kohaliku veevärgi tehnilistele tingimustele. Veemõõdusõlme paigaldamine kuulub
sisevõrkude töövõttu.
Veega varustatakse kõik hoone sanitaartehnilised seadmed ning tagatakse ka krundil asuvate
olemasolevate tuletõrjevee mahutite jätkuv toide. Veetorustik paigaldatakse šahtidesse, lae alla
ripplae taha ja/või põranda soojustuse sisse. Torustikuks kasutatakse komposiittorusid.
Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse toru ümber tuletõkkesegu.
Hoonesse paigaldatakse sooja tarbevee ringlus elektriboileri baasil. Boiler paigaldatakse tehnoruumi.
Sooja tarbevee vajalik temperatuur on +55°C.
10.4 Reoveekanalisatsioon
Kavandatava hoone reovee puhastamiseks on ette nähtud bioloogilise väikepuhasti (arvestatud 50-
299 inimekvivalendiga ja seetõttu 25 m kujaga) rajamine Nurga kinistule (detailplaneeringu järgne
pos 2), kuhu juhitakse hoones tekkiv reovesi. Kaupluse ja kohviku osale rajatakse väljuvale torule
rasvapüüdur.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 29 | 38
Reoveepuhastisse on lubatud juhtida reovett kuni 10 m3 ööpäevas, see tuleb tagada sisendi ehk
puurkaevudest võetava vee mõõtmisega (kahe kaevu peale kokku mitte üle 10 m3 ööpäevas) ning
arvestada tuleb ka karavanautode ära antava reoveega. Puhastatud heitvesi suunatakse puhasti kõrval
asuvatesse imbpeenardesse, kus see saab pinnasesse imbuda. Vajadusel ehitada puhasti ja imbpeenar
olemasolevast maapinnast kõrgemana, et tagada nõutav vahe põhjavee keskmise tasemega.
Täpsem reovee, sh puhasti ja imbpeenra lahendus antakse eraldi põhiprojektiga, see peab olema
kooskõlas ka sademeveetiigi lahendusega.
Hoonesisene reovete süsteem lahendada õhustatud püstiku ja isevoolsete kogumistorudega.
Torustikule paigaldada puhastuskorgid/puhastusluugid. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsalt
lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse põranda alla.
Isolatsioon peab vastama pinnakatte süttimistundlikkus – tulelevikuklass on B-s1,d0.
Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse torustikele tuldtõkestavad mansetid.
10.5 Sademeveekanalisatsioon
Kõvakattega ala on käesolevas eelprojektis ette nähtud ca 1 ha, piirkonnas sademevee eesvoolu ei ole
ja põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Kõvakattega alad on kasutusviisi ja reostusriski poolest kahesugused.
Liiklusaladel ja ehitiste katustel tekkiva sademevee puhtus on üldiselt hea ja reostuse risk väga madal.
Krundile on projekteeritud maa-alune sademeveetorustik, mille peamine eesmärk on koguda ja
puhastada sademevett sõiduautode ja veokite parkimiskohtadelt ning kütuse tankimisaladel, kus
sademevee reostumise tõenäosus on suurem.
Kogutud sademevesi läbib Nurga kinnistu lääneosas õli-liivapüüduri ning juhitakse seejärel
sademevee tiiki (detailplaneeringu järgsel krundil pos 2). Selliselt puhastatud sademevett saab lugeda
reostamata veeks ning selle tiiki juhtimine ei ole sademevee suublasse juhtimine.
Sademevee tiiki kasutatakse ühtlasi tuletõrjevee tiigina. Selle tiigi veemaht peab olema vähemalt 1,5-
2 m sügav, et saavutada tuletõrjevee võtuks minimaalselt vajalik (jää)vaba maht 100 m3 ning tagada
talvise veevõtu toimivus.
Täpsem sademevee lahendus antakse eraldi põhiprojektiga, see peab olema kooskõlas ka
projekteeritud puhasti ja imbpeenra lahendusega.
XI ELEKTER JA NÕRKVOOL
Projekteeritava hoone ja muude tarbijate toiteks rajatakse uus liitumine olemasoleva alajaama baasil.
Sideühendus rajatakse üle õhu.
Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid (minimaalne koguvõimsus 6 kW).
Toodud lahendusi täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
11.1 Tugevvool
11.1.1. Üldosa
Kivi kinnistu põhjanurga lähistel asub alajaam (Mäeküla alajaama kinnistu, 56504:001:0920), millest
kulgevad üle Kivi kinnistu mitmed olemasolevad madal- ja keskpingeliinid. Vastavalt
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 30 | 38
detailplaneeringule tuleb need õhuliinid likvideerida, sest jäävad planeeritud/projekteeritud
ehitustegevustele ette. Liinid, mis on tarvilik säilitada, saavad vajalikus mahus asenduseks uued maa-
alused elektrikaablid, mis paigutatakse Kivi kinnistu ulatuses olemasolevate ja jagamisjärgsete piiride
äärde. Riigitee alt kaablitega läbiminek tuleb teostada kinnisel meetodil.
Olemasolevast alajaamast rajatakse ka uus maa-alune elektrikaabeldus ja liitumiskilp Kivi kinnistu
nurka, kust luuakse maakaablitega elektriühendus rajatava hoone tehnoruumini. Samas koridoris
viiakse ka otseühendus alajaamast eraldi liitumiskilbiga elektriautode laadijateni. Hoone tehnoruumi
baasil tagatakse hoone ning platsil paiknevate projektijärgsete elektritarbijate varustus.
Projektiga antakse lahendus rajatava teenindusjaam-tankla elektripaigaldise järgmistele osadele:
elektrivarustus, üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid,
maandus- ja potentsiaaliühtlus, piksekaitse.
Hoone elektripaigaldise tehnilised näitajad (elektriautode laadimine lahendatakse eraldi liitumisena):
• Max. tarbimisvõimsus 60 kW
• Arvutuslik vool 3x160 A
• Maandamisviis TN-S
• Juhistikusüsteem paigaldises L1L2L3 N PE
• Pingesüsteem 3*400/230 V, ~50 Hz
• Eeldatav võimsustegur cos φ ≥ 0,95
11.1.2. Normdokumendid
Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid,
standardid:
• Ehitusseadustik
• Seadme ohutuse seadus
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“
• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
• EVS-HD 60364/384 „Ehitiste elektripaigaldised“
• EVS-EN 61140 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“
• EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“
• EVS-EN 50172 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“
• EVS-EN 1838 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“
• EVS-EN 50272 „Ohutusnõuded tagavaraakudele ja akupaigaldistele“
• EVS-EN 50110 „Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded“
• EVS-EN 50525 „Juhtmed ja kaablid. Tugevvoolujuhtmed ja -kaablid nimipingega kuni
450/750 V“
• EVS 720:2015 „Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel“
• EVS-EN 62040 „Katkematu toite süsteemid“
• EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“
• Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002
Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine:
• Eesti Vabariigi seadused;
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 31 | 38
• Eesti Vabariigi valitsuse määrused;
• Eesti standardid EVS ja siseriiklikud eeskirjad;
• Eesti standardite puudumisel Euroopa standardid EN-HD, EN jt.
• Nende puudumisel rahvusvahelised standardid IEC, viimaste puudumisel muud rahvuslikud
standardid;
• Juhendid.
Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingeseadmetele ja elektromagnetilise
üheldatavuse direktiivide (2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ) alusel kehtestatud tootestandarditele ning
omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses” toodud
nõuetele. Kasutada Eestis laialt levinud seadmeid, milledel on tagatud tehniline tugi.
11.1.3 Jaotuskeskused
Paigaldada tanklahoone peajaotuskilp PJK ja rühmakilbid vastavalt tehnoloogilistele vajadustele.
Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormus-
kaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema
vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA, peajaotuskilbis vähemalt 10 kA.
Kassade, arvutivõrgu seadmete, videovalve jms. jaoks paigaldada tsentraalne UPS seade. UPS
seadme parameetrid määrata peale seadmete valikut. UPS toitevõrgu kaitseseadmed paigaldada kilbi
PJK UPS sektsiooni.
11.1.4 Kaablid ja juhtmed, kaabliteed
Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga
halogeenivabade vaskkaablitega, tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2. Hoonest väljapoole jääv
juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel.
Kaablite installatsioon teostatakse valdavalt varjatult hoone konstruktsioonides, kinnitatult
ripplagede taga, süvistatult seintes, põrandasse süvistatud PVC torudes, kaabliredelitel. Kohtades,
kus on kaabli vigastamise oht, kaitsta kaablid PVC toru või kaablikarbikuga. Tehnilises ruumis
paigaldada kaablid pinnapealselt.
Kaabliredelid kinnitada lakke 8 mm keermelattide abil, seintele spetsiaalsete seinakanduritega.
Kaabliredelid peavad olema kuumtsingitud, kandevõimega vähemalt 100 kg/m.
Elektritööde ettevõtja teha jäävad kaablite läbiviikude avad läbimõõduga kuni 100 mm. Suuremad
avad teeb kooskõlastatuna arhitektiga üldehituse töövõtja. Kõik kaabliläbiviigud tihendada. Erinevate
tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina
tulekindlusastmele.
Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5
m) peab vahe olema min 100 mm. Kaabliredelitel kasutada tugev- ja nõrkvoolukaablite eraldamiseks
kaitseekraane. Kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100 mm, ristumisel 50
mm.
11.1.5 Valgustus
Üldvalgustuseks kasutada ruumidele või välitingimustele vastava kaitseastmega peamiselt LED
tehnoloogial põhinevaid valgusteid. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 32 | 38
peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud
müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE).
Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja infrapuna-liikumisandureid, välisvalgustuse ja
reklaamvalgustuse juhtimiseks kasutada hämaralülitit, juhtimine hoone automaatikast.
Välisvalgustuslahenduse lubatud maksimaalne valgusvärvus on 3000 K. Välisvalgustid paigaldada
kas hoone fassaadidele, tankurite varikatuse alaküljele või platsi servades R/B jalandiga 8 m
metallmastil 1 m konsooliga, kaitseaste ip66, mastide ja kaablite paigaldus vastavalt EVS:843
„Linnatänavad“. Keskmised valgustustiheduse normid võtta vastavalt standardile EVS-EN 12464-
1:2011.
Teenindushoonesse näha ette vähemalt 1 h toimeajaga hädavalgustus. Evakuatsiooniteedele ja
väljapääsude juurde paigaldada suunava kleebisega varustatud valgustid. Evakuatsiooniteede
märkvalgustid ühendada tööle pidevrežiimis. Hädavalgustitena kasutatavate üldvalgustite
akuseadmete toiteliinid ühendada selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab
hakkama tööle põhitoite katkemisel.
11.1.6 Installatsioonimaterjalid
Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha
tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides vähemalt IP44.
Kasutada keskkonnale vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad
asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused
harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Juhtmete ja kaablite
paigaldamisel jälgida soonte värve: L1 – pruun, L2 – must, L3 – hall, N – sinine, PE – kollaroheline.
Pistikupesad paigaldada üldjuhul 0,3 m kõrgusele, töökohtadel tööpinnast kõrgemale.
Kasutada kaabeldusele vastava paigaldusviisiga (pinnapealne, süvis) lüliteid, pistikupesi ja harutoose.
11.1.7 Elekterkütte- ja kuumutusseadmed
Elekterkütte ja kuumutusseadmed määratakse projekti KVVK osas.
Müügisaali ja laadimisala uste kohale näha ette õhkküttekardinad, mida juhitakse termostaadi ja
juhtplokiga.
Müügisaali ning II ehitusetapis rajatava abiruumi (nr 15) sissepääsude aladele paigaldada sillutise
alune küttekaabel jää sulatamiseks.
Katusel paiknevatesse vihmavee lehtritesse ja varikatuse vihmaveetorudesse paigaldada küttekaablid.
Küttekaablite juhtimine toimub temperatuuri- ja niiskuseanduritega varustatud temperatuuri-
regulaatoriga.
11.1.8 Tehnoloogiliste seadmete ning ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis
Tehnoloogiliste seadmete, ventilatsiooniagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse süsteemide
automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed,
kaablid jms. hangib vastava osa töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed.
Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine.
Kohtkindlate seadmete, millel pole komplektis oma juhtimiskilpi, ühenduskohta nähakse ette
ühenduskarp, ülejäänud seadmete tarvis paigaldatakse pistikupesad. KVVK süsteemi mootorid ja
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 33 | 38
ventilaatorid tuleb varustada turvalülitiga, kui need ei asetse keskusest nähtaval kaugusel.
Tehnoloogiliste seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib vastava osa töövõtja. Eriosade
töövõtjatel tuleb teha koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne oleksid vastavad.
Ventilatsiooniseadmete juhtahelad ühendada ATS keskseadme alarmiväljundiga nii, et alarmi
rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsooni taaskäivitamine peale häireolukorra
lõppemist peab toimuma manuaalselt.
11.1.9 Elektriautode laadimine
Elektriautode laadimiseks on ette nähtud paigaldada kaks kiirlaadimisjaama. Laadijad peavad sobima
nii Euroopa kui ka Jaapani laadimisstandardile vastavatele elektriautodele. Ühe laadimisjaama
arvutuslik vool on 3x160 A.
Elektriautode laadijate toiteks paigaldada kaabelliin(id) otse tankla liitumispunktist. Elektriautode
laadijatele tuua hoone sidejaotlast kaablid Cat 6, igale laadijale oma kaabel.
Kaablid paigaldada pinnases PVC kaitsetorudes haljasaladel vähemalt 0,7 m, sõidualadel vähemalt
1,0 m sügavusel. Sõidualadel kasutada A-tugevusklassi kaablikaitsetorusid.
11.1.10 Potentsiaaliühtlustus
Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises
eraldatud alates peajaotuskilbi PJK juurde paigaldatavast peapotentsiaali-ühtlustuslatist. Kõik hoones
paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga.
Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku
peamaanduslatiga vaskjuhtme abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli
kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.)
ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Duširuumidesse paigaldada lisa-
potentsiaaliühtlustus, milles kaitsejuht ühendada kõigi pingealdiste kõrvaliste juhtivate osadega.
Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus.
Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab tagama, et paigaldise pingealtide juhtivate osade
puutepinge jääb alla 50 V.
11.1.11 Piksekaitsepaigaldis
Tanklale ehitada piksekaitse. Hoonele ja sellega seotud tankurite varikatusele ehitada 8 mm
kuumtsingitud terasest piksepüüdur võrgu silmaga maksimaalselt 15 x 15 m. Mahutite tuulutustorude
kõrvale paigaldada piksepüüduri mast. Piksepüüduritega ühendada kõik katusel paiknevad
metalltarindid (antennid, redelid, trepid, vihmaveetorud, korstnad jms.). Katusekattest kõrgemal
paiknevad mittemetallelemendid (ventilatsioonikorstnad jms) varustada välgupüüduritega.
Välgupüüduriteks võivad olla metallvardad ristlõikepindalaga vähemalt 50 mm2, mis ulatuvad
0,2..0,5 m üle mittemetallelemendi ülemise tasapinna. Välgupüüdurid ja piksekaitsejuhid ühendada
katusekattega poltühenduste abil. Kasutada spetsiaalseid poltühendusklemme, milliste ühenduskoha
üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi.
Piksekaitsemaandurite maandustakistus peab olema alla 10 oomi.
Piksepüüduri ja maandurite vahele paigaldada mitte harvemini kui iga 15 m tagant kuumtsingitud
ümarjuhtmest Rd8 maandusjuhid. Maandusjuhid paigaldada hoone välisseinale kõige lühemat teed,
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 34 | 38
ilma teravate käänakute ja silmusteta. Maandusjuhid ühendada maanduskontuuriga
klemmühendustega, millist on võimalik lahti võtta ainult spetsiaaltööriista abil. Ühenduskoht peab
jääma maapinnast kõrgemale, et võimaldada maanduri maandustakistuse mõõtmist. Ühenduskoha
üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Maandusjuhid seinal paigaldada kaitsetorus, mis
ulatub vähemalt 1,5 m kõrguseni maapinnast ja 0,5 m sügavusele maa sees.
11.1.12 Päikesepaneelid
Hoone katusele ja/või varikatusele on kavandatud võimalus päikesepaneelidega elektrienergia
tootmiseks. Päikesepaneelide koguvõimsus peab olema minimaalselt 6 kW. Täpne päikesepaneelide
kogus, võimsus, vajalikud tehnovõrgud jms täpsustatakse eraldi projektiga.
Paneelid tuleb paigaldada spetsiaalsetele lamekatustele paigaldamiseks mõeldud raamidele. Raamid
tuleb paigaldada katusekatet vigastamata ja nõutud ohutuskaugsega katuse servadest ning vajalike
käiguteede tagamisega. Paigaldusel tuleb tagada vastavus EVS 812-7:2018 peatükis 14.5 toodud
nõuetele. Töövõtja peab garanteerima töödejärgse katuse veepidavuse.
Päikesepaneelide inverter paigaldatakse hoone kilbiruumi ja ühendatakse peajaotuskilpi.
Elektrienergia arvestamiseks näha ette kahesuunaline kauglugemisega arvesti. Peajaotuskilpi ning
teistesse jaotuskappidesse paigaldada nõuetekohased kahepoolse toite hoiatussildid. Inverter peab
vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2014/35 EL ja 2014/30/EL ning omama
vastavusmärgist vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ja olema Elektrilevi OÜ poolt aktsepteeritud
inverterite nimekirjas.
Välitingimustes asuvad kaablid peavad olema UV- ja ilmastikukindlad või kaitstud vastavalt.
Päikesepaneelid koos kinnituste, kaabelduse ja paigaldusega on soovitatav tellida ühelt tarnijalt
kompaktsena ning paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele.
11.2 Nõrkvoolupaigaldis
11.2.1 Üldist
Hoone sideühendus rajatakse üle õhu.
Projektiga lahendatakse nõrkvoolu osas järgmised eriosad:
• Andmeside- ja telefonisüsteemid
• Automaatne tulekahjusiganalisatsioon
• Valvesignalisatsioon
• Läbipääsusüsteem
• Videovalve
• Inva-WC väljakutsesüsteem
Projekteerimisel ja ehitamisel võtta aluseks järgmised dokumendid:
• Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,
kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada
Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“
• ETEL ja EKsL poolt välja töötatud "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise
ja hoolduse eeskiri"
• EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“
• EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 35 | 38
• EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potentsiaaliühtlustus“
• EVS-EN 50346 „Paigaldatud juhistike testimine“
• EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“
• EVS-EN 50130-4 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna
standard: Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide,
videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja personaalappikutsesüsteemide
komponentidele“
• EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungimishäire süsteemid“
• EVS-EN 62676-1 „Häiresüsteemid. Turvarakendustes kasutatavad sisetelevisioon-
jälgimissüsteemid“
• EVS-EN 50134 „Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid“
• EVS-EN 50136 „Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed“
• EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“
• ETEL ja EKsL "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse
eeskiri”.
11.2.2 Kaabeldus ja seadmed
Nõrkvoolupaigaldises kasutada halogeenivabu kaableid tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2.
Nõrkvoolu kaablid paigaldada peamiselt varjatult, kinnitatuna ripplagede taga, hoone
konstruktsioonides ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kaablite
paigaldamisel kasutatavad kaabliredelid ja -karbikud kirjeldatakse projekti tugevvoolu osas.
Vajadusel paigaldatakse nõrkvoolu kaablite jaoks täiendavad kaabliredelid ja -karbikud. Ühistele
kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud
rühmadena. Kaablikarbikutes kasutada nõrkvoolu kaablite eraldamiseks vaheriiuleid. Kaablikaitse-
torude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Kaabliredelitel paigaldada
nõrkvoolukaablid vähemalt 100 mm kaugusele tugevvoolukaablitest; kui see pole võimalik, kasutada
kaablite eraldamiseks kaitseekraane. Süvistatuna (seina, lakke, põrandasse) paigaldatavad kaablid
kaitsta montaažitorudega. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel tuleb avad
peale kaablite paigaldust tihendada, tihenduse tulekindlusaste peab vastama seina tulekindlusastmele.
Kõik kasutatavad nõrkvooluseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivate EL direktiivide
alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele
vastavuse seaduse” nõuetest. Nõrkvoolupaigaldises tuleb kasutada Eestis laialt levinud seadmeid
(rohkem kui üks tarnija ja paigaldaja), milledele on tehniline tugi kättesaadav.
Kõik nõrkvoolu kaablid, pistikupesad, otsastuspaneelid, ühenduskarbid jms komponendid tuleb
tähistada arusaadavalt, kulumis- ja veekindlalt.
Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate
tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada
tellijaga.
Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada
hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).
Hanke mahus peab töövõtja ostma kõikide ehitatud süsteemide tarkvarale piiramatu kasutusajaga
litsentsid.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 36 | 38
11.2.3 Andmesidesüsteemid
Hoonesisese andmesidevõrgu kaabeldussüsteemi projekteerimise aluseks on standard EN50173-1
(avatud kaabelduste üldpõhimõtted). Installatsioon ja testimine vastavalt standardile EN 50174.
Ehitada vähemalt Cat6 kaablite ja komponentidega arvutivõrk (klass E). Side- ja arvutivõrgu
kaabelduse liidesed tulevad paigaldatavasse andmesidekappi. Seadmekappi monteeritavatelt RJ45
liidestega ristlülituspaneelidelt vedada töökohtade juurde kaablid u/UTP 4*2*0,5 Cat6. Töökohtadele
monteerida RJ45 Cat6 liitmikega pistikupesad. Sobivasse kohta nähakse ette pistikupesa(d) wifi
võrgu seadmete jaoks. Pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse, asukohad
täpsustada tellijaga enne tööde algust. Pistikupesad markeerida siltidega ja paigutada pesade
markeeringuaknasse või kleebisega pesa korpusele.
Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja
testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja. Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ettenähtud
üldtunnustatud taadeldud testriga, millele on installeeritud kõige viimane saadaolev tarkvara
versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lingid ning testimine peab vastama tootja poolt välja töötatud
protseduurile. Lingi testimistulemuse salvestamisel tuleb kasutada portide markeerimisel
käibelolevaid linkide markeeringuid. Testimine toimub kooskõlas standardi EVS EN 50346
nõuetega. Testimise protokollid esitatakse digitaalselt koos teostusdokumentatsiooniga.
11.2.4 Telefonisüsteemid
Ehitatakse ühtne võrk andmesidevõrguga. Arvestada VOIP telefonide kasutamisega.
11.2.5 Automaatne tulekahjusiganalisatsioon (ATS)
Paigaldada vajalikumahuline ATS keskseade. Peale paigaldustööde lõppu tuleb kontrollida
reservtoite akude mahtuvust arvestusega, et need kindlustaksid süsteemi töö põhitoite katkestuse
korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras.
Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe.
Andurid paigaldada selliselt, et nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas
osas. Andurite paigaldamisel arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest,
valgustitest, mööblist ning muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite
paigaldamisel ripplagede taha vm varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja
kaabliühendusteni nende hooldamiseks. Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada
anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi
ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel
lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja EN54 nõuetest.
Tuleohu alarmi väljunditeks on alarmkellad. ATS keskseadme väljundrelee ühendada
sundventilatsiooni juhtimisahelaga nii, et häire rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja.
Ventilatsoonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud.
Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse
lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja.
11.2.6 Valvesignalisatsioon
Tehnilisse ruumi paigaldada vajalikumahuline keskseade. Keskseade peab võimaldama vähemalt 2
eraldi valvestatava grupi moodustamist. Keskseade paigaldada metallist seadmeboksi, mis on
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 37 | 38
varustatud kaanekontaktiga. Süsteem varustada reservtoite akuga, mis tagab süsteemi töö
voolukatkestuse korral vähemalt 12 tunni jooksul. Reservtoite aku(de) vajalik mahtuvus arvutada
peale paigaldustööde lõppu vastavalt tegelikele mõõdetud vooludele. Sissepääsu juurde tehnilisse
ruumi paigaldada LCD sõrmistik. Valvesüsteemi anduritena kasutada infrapuna-liikumisandureid,
klaasipurunemisandureid ning magnetkontakte. Kassadesse paigaldada paanikanupud.
Andurite kaablina kasutada valvekaableid AWG n*0,22, magistraalliinid ja sõrmistike liinid ehitada
välja kaabliga U/UTP 4*2*0,5 Cat5e. Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel võib kasutada ainult
tootjafirmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootjapoolne garantii. Lokaalne
häire antakse sireenidega.
Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse
lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja.
11.2.7 Läbipääsusüsteem
Pääsud müügisaalist personali- ja abiruumidesse varustada puutevabade kaardilugejatega
läbipääsusüsteemiga. Läbipääsusüsteem varustada reservtoitega. Uste kontrollerid peavad omama
sündmuste ja logi mälu, mis võimaldab neil töötada ka juhtarvuti rikke korral. Uksed varustada
ühepoolsete kaardilugejatega, seestpoolt avamine avamisnupuga. Kontrolleritevaheline
magistraalvõrk teostada kaablitega UTP 4*2*0,5 Cat5e.
Kaardilugejatega varustatud ustele paigaldada elektrilised vasturauad. Vasturauad, kaablikaitsed ja -
üleviigud ning uksesulgurid hangib ja paigaldab uste tarnija kooskõlastatult läbipääsusüsteemi
paigaldajaga. Uksed varustada ukse lahti/kinni olekut fikseeriva anduriga. Uksi peab olema võimalik
avada ka võtmega. Kaartide kogused täpsustada tellijaga.
11.2.8 Inva WC hädakutsesüsteem
Hoone inva WC-d varustada teavitussüsteemiga, mis võimaldab ruumis hättasattunud isikul sellest
märku anda müügisaalis viibijaile.
XII TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS
Tehnoloogia osa esialgne lahendus on näidatud plaanidel-vaadetel ja asendiplaanil ning olulisemad
suunised antud tuleohutuse peatükis, täpsemalt lahendatakse see vajalikus mahus eraldiseisva
projektina järgmistes projekteerimise etappides.
Riskianalüüs on koostatud eraldi dokumendina – Storkson OÜ, „AS Olerex Mäeküla tankla-
teenindushoone riskianalüüs“, koostatud 09.2022.
XIII JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmekäitlus kinnistul (sh ehitusaegne jäätmekäitlus) peab vastama Paide linna
jäätmehoolduseeskirjale (Paide Linnavolikogu määrus nr 57 „Paide linna jäätmehoolduseeskiri“).
Tagada tuleb ka kinnistu ja/või ehitiste puhtus ning korrashoid ehk vastavus Paide linna
heakorraeeskirjale (Paide Linnavolikogu määrus nr 56 „Paide linna heakorraeeskiri“). Objekt tuleb
hoida heas korras ja nõuetele vastavuses ka ehitustööde käigus.
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58
Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla,
Paide Linn, Järva maakond 31.01.2024 38 | 38
Hoone kliendisissepääsude juurde paigaldatakse prügikastid, samuti ka rajatavatele tankurisaartele ja
puhkealadele. Jäätmed koguda sorteeritult krundi põhjaserva paigutatud konteineritesse ja utiliseerida
vastavalt Paide linna jäätmehoolduseeskirjale ning piirkondlikus jäätmekäitlusjaamas vastavalt
kehtestatud jäätmekavale.
Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on olemas vastavate jäätmete
käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või on isik registreeritud jäätmeregistris.
Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende
kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad
jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ettevõttele, kellel on olemas
vastav luba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
Seletuskirja koostasid:
Mihkel Lember, Weidenberg OÜ projektijuht
Grete Grünberg, Weidenberg OÜ projekteerija
/allkirjastatud digitaalselt/
5. peatüki (konstruktsioonid) koostas:
Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8)
G
10,0
sademevee tiik, ehitusala ca 400 m²
puurkaevu 10 m hooldusala
B C
D
E
A
B
C
D
E
A
1
2
3
4
5
6
7
1
2
3
4
5
6
7
2
4
7
7 10
11
13
12
13
15
16
17
1
7
7
8
9
imbpeenra ehitusala ca 30 x 10 m
NÄHTAVUSKOLMNURK
maantee alt läbiminek kinnisel meetodil
50,0
10 ,0
25,0
28 ,6
10,4
7,5
15
10
väikepuhasti ehitusala ca 15 x 10 m
5,8
11,7 1,1
1,1
6
3
6
13,4
NÄHTAVUSKOLMNURK
NÄHTAVUSKOLMNURK
NÄHTAVUSKOLMNURK
3
5
14
31,1
46 ,0
20,0
4,0
8,4
3
3
30,4
29,8 22,7
LPG
16,8
3
7
14,0
±0.000=69.30
9
10,0
8,9
7,0
7
K
7
5
5,0
11
17,8
4,0 4,0
17
50 m kaugus puurkaevu 10 m
hooldusalast
puurkaevu 10 m hooldusala
16 ,0
5,0 9,0
69.25
50,0
6
EKSPLIKATSIOON
1
2
3
4
5
7
8
9
Projekteeritud betoonkivisillutis äärekiviga
Projekteeritud sorteeritud jäätmekonteinerite asukoht / prügikastid
Projekteeritud sissesõiduviit / 19 m hinnapost / 12 m lipumast / gaasiballoonide kapp
Projekteeritud betoonpind
Projekteeritud hoone
Projekteeritud asfaltkate äärekiviga / madaldatud äärekiviga
Projekteeritud kõrghaljastus - lehtpuud
Projekteeritud parkimiskohtade tähistused
Mootorsõiduki ligipääs krundile / hoone sissepääsud
Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitoru (sh hüdrandi toitetoru), restkaev ja sademeveekaev
Projekteeritud madalpingekaablid kanalitorus, vajadusel koos nõrkvooluga
Projekteeritud varikatus hoone osana
G
Projekteeritud õli-liivapüüdur kontrollkaevuga / tuletõrjehüdrant
Projekteeritud elektriautode laadija / valgusti / likvideeritav objekt
10
11
Detailplaneeringu järgne hoone ehitusala
12
13
Veoki põhitrajektoor tankla territooriumil
Projekteeritud sademevee tiik (ligikaudne veepeegli ulatus) 6
Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru ja kaevud
Projekteeritud jalgrattahoidjad
14
15
Projekteeritud veetoru
Teekaitsevöönd 30 / 50 m 50 m kuja puurkaevu hooldusalast - heitvee immutamise keeluala Vedelgaasimahuti kuja naaberkinnistu piirist (3 m) / tankurite kuja naaberkinnistu hoonestusest (30 m)
16
Projekteeritud hoone osa - varikatus ja tankurisaared selle all
Projekteeritud hoone - teenindusjaam-tanklahoone
Projekteeritud rajatised - maa-alused 70 m³ kütusemahutid
Projekteeritud rajatis - 19 m hinnapost
Projekteeritud rajatis - puhkeala välimööbli ja laste mänguplatsiga Projekteeritud sõiduautode parkla, 56 kohta, sh 2 puudega isiku sõiduki parkimiskohta Projekteeritud veoautode parkla, 21 kohta
Projekteeritud jalgrataste parkla, 6 kohta
Projekteeritud rajatis - elektriautode laadijad, 4 kohta (lisaks valmidus ehk kaablikõri veel 3 laadija paigaldamiseks, st täiendavalt võimalus lisaks veel 6 kohta)
Projekteeritud rajatis - sissesõiduviit
Projekteeritud rajatis - puurkaev, 10 m hooldusalaga
Projekteeritud rajatis - maa-alune 9,15 m3 LPG mahuti tankuri ja varikatusega
Projekteeritud rajatis - gaasiballoonide kapp
Projekteeritud rajatis - tolmuimeja ja rehvirõhuseade
Projekteeritud rajatis - biopuhasti (väikepuhasti, kujaga 25 m) ja imbpeenar
Projekteeritud rajatis - 12 m kõrgune lipumast
Projekteeritud väikepuhasti kuja 25 m
17
Projekteeritud autokaravanide parkla, 4 kohta
TEHNOVÕRKUDE TINGMÄRGIDTINGMÄRGID
Projekteeritud mänguväljaku ala
Projekteeritud kõrghaljastus - põõsad (kõrgus kuni 1 m / 2 m)
Projekteeritud maaküttetoru ja küttesüsteemi puurkaev
Projekteeritud haljasala
Kaabliservituut elektrivõrgu valdaja kasuks (asendatavad õhuliinid)
KASUTATUD ALUSJOONISED: 1. Geodeetiline alusplaan on 5D Ehitus OÜ töö TT-17.10.2022, koostatud oktoobris 2023. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis,
kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Roadplan OÜ maanteede ristmiku ja Nurga kinnistule mahasõidu projekt, töö nr 21053 (koostatud septembris 2023) - joonisel on
selle väljavõte näidatud helesinisega 3. Kaugem tulevikuperspektiiv - riigiteede ümberehitus, mille esmane nägemus on antud eelprojektiga nr MA17425 „Riigitee 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekt", Mäo-Koigi kaust 3.1 - teed (koostaja Skepast&Puhkim OÜ) - ning selle mõju tankla juurdepääsule ja platside lahendusele on antud eraldiseisva joonisena 4.3 "Perspektiivne asendiplaan".
4. Kinnistu piirid Maa-ameti geoportaalist 25.10.2023 seisuga.
KINNISTUTE ANDMED: KIVI KINNISTU 1. Katastritunnus: 56701:001:1065 2. Sihtotstarve: Ärimaa 100% 3. Pindala: 7558 m2
4. Täisehitusprotsent: 7,9%
NURGA KINNISTU: 1. Katastritunnus: 56701:001:1064 2. Sihtotstarve: Ärimaa 100% 3. Pindala: 10575 m2
PROJEKTEERITUD HOONE ANDMED: 1. Hoone ehitisealune pind: 597,4 m2 (sh varikatus; detailplaneeringus lubatud kuni 1000 m²) 2. Hoone korruselisus: 1 (detailplaneeringus hoonete suurim lubatud korruselisus kuni 2) 3. Hoone kõrgus: 5,9 m maapinnast (sh varikatus; detailplaneeringus hoonete suurim lubatud kõrgus kuni 9 m) 4. Hoone nullkõrgus: ±0.000 = 69.30 m abs
MÄRKUSED: Parkimiskohti on sõiduautodele projekteeritud 56 (nõutud 18 kohta). Parkimiskohtade arvutus vastavalt standardile EVS 843:2016: P = A x n = 356,7 x 1/20 = 18, kus P - parkimiskohtade arv, A - suletud brutopind, n - parkimisnormatiiv. Parkimiskohtade hulka ei ole arvestatud elektriautode laadimispunkti (4 kohta), rendihaagistele arvestatud 4 parkimiskohta ja teenusseadmete (tolmuimeja, rehvirõhu- ja vaibakloppimisstendi) ning LPG tankuri kasutamiseks mõeldud kohti (kokku 3 kohta).
0 10 20 30 40 50 m
Staadium
Versioon
Kuupäev
Joonise nr
Formaat
Töö nr
Projekteerija
Joonise nimi
Eriala
Projektijuht
Töö nimi Asukoht
Vastutav spetsialist
Skaala
Asendiplaan tehnovõrkudega
1:500
4.1
31.01.2024
Mihkel LemberGrete Grünberg Mihkel Lember
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla, Paide linn, Järva maakond
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt
04 Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
2022-58
A1
AR
EP
G
10,0
puurkaevu 10 m hooldusala
sademevee tiik, ehitusala ca 400 m²
puurkaevu 10 m hooldusala
B C
D
E
A
B
C
D
E
A
1
2
3
4
5
6
7
1
2
3
4
5
6
7
2
4
7
7 10
11
13
12
13
15
16
9
1
67
7
K
imbpeenra ehitusala ca 30 x 10 m
NÄHTAVUSKOLMNURK
maantee alt läbiminek kinnisel meetodil
50,0
10
25,0
28 ,6
10,4
7,5
15
10
väikepuhasti ehitusala ca 15 x 10 m
5,8
11,7 1,1
1,1
6
3
6
13,4
NÄHTAVUSKOLMNURK3
5
14
31,1
46 ,0
8,4
3
3
30,4
29,8 22,7
LPG
16,8
3
7
±0.000=69.30
69.5 70.070
.571. 071. 5
69.669.769.869.970.170. 2
70. 3
70. 4
70 .6
70 .7
70 .8
70 .971. 1
71. 2
71. 3
71. 471. 6
71. 7
73 .574 .074 .575 .075 .576 .076 .5
73 .473
.673 .773 .873 .974 .1
74 .2
74 .3
74 .4
74 .6
74 .7
74 .8
74 .9
75 .1
75 .2
75 .3
75 .475 .6
75 .7
75 .8
75 .976 .1
76 .2
76 .3
76 .4
74 .074 .575 .075 .576 .076 .5
73 .6
73 .7
73 .8
73 .9
74 .1
74 .2
74 .3
74 .4
74 .6
74 .7
74 .8
74 .975 .1
75 .2
75 .3
75 .475 .6
75 .7
75 .8
75 .976 .1
76 .2
76 .3
76 .4
76 .6
70. 070
.571. 071. 572 .0
72.5
73 .5
69. 970.
170.270 .3
70 .470 .670 .770 .870 .971. 1
71. 2
71. 3
71. 4
71. 6
71. 7
71. 871. 972 .172 .272
.372. 4
72.6 72.7
73 .1
73 .1
73.2 73.
3 73. 4 69.5
69.6
73 .2 73.273 .3 73.3
73.5
73 .1
73 .1
73 .2
73. 2
73.2
73.3
73. 3
73.4
73.6
72 .072 .5
71 .871 .972 .1
72 .2
72 .3
72 .4
72 .6
72 .7
72 .8
73 .1
72 .7
72.0
72.5
73.0
71.7
71.8
71.9
72.1 72.2
72.3 72.4
72.6 72.7
72.8 72.9
72.0
72.5
73.0
71.7 71.8
71.9
72.1 72.2
72.3 72.4
72.6 72.7
72.8
72.9
72.0
72.5
71.6
71.7 71.8
71.9 72.1
72.2
72.3
72.4
72.6 72.7 72.8
73 .0
73.0
73.0
72. 7
72 .7
72 .7
72 .8
72 .8
72 .9
73.1 73 .1
73.2
73.2
73.1
73.2
73. 0
72 .9
73.4
69. 5
70.0
69 .4
69.6 69.7 69.8 69.9 70.1
70.2 70.
370 .4
6,0
7,0
73.0 0
73.10
72 .70
72 .8072.90
73.00
73.10
70 .10
70 .20
70 .30
70 .40
70 .50
70 .60
70 .70
70 .80
70 .90
71 .00
71 .10
71 .20
71 .30
71 .40
71 .50
71 .60
71. 80
71. 90
72. 00
72. 10
72. 20
72. 30
72.4 0
72.50
72.60
72.70
71. 70
70 .00 69 .90 69 .80 69 .70 69 .60 69 .50
69 .40
7
5,0
5,0
8,9
14 ,9
4,0 4,0
7
69.3569.35
69.30
69.25
69.30
69.40 69.3569.30
69.35
69.40
69.45
69 .40
69 .35
69 .30
69 .25 69 .20
69. 35
69. 30
69. 25
69. 20
69.15
69.40 69.45
69.4 5 69
.40 69 .35
69.30
69.25 69.20
69 .15
69. 30
69 .35
69. 25
69.20
69.20
69.20
69.15 69.10
69.15 69.20 69.25
69.20
69.20
69.25
69.25
69 .25
69.20
69 .20
69.15
69. 20
69.16
69.25
69.47
69.33
69.22
69.10
69.08
69.27
69.25
69.22
69.28 69.12
69.10
69.25
69.27
69.22
69.22
69.22
69.22
69.18
69.23
69 .20
69.20
69.35
69.20
69.37
69.50 69.60 69.70 69.80 69.90 70.00 70.10 70.20
69.40 69.30
4,0
20,0
7,3
6,0
89
50 m kaugus puurkaevu 10 m
hooldusalast
16 ,0
5,0 9,0
Riigitee nr 15175 viaduktiks ümberehituse käigus
likvideeritav ajutine mahasõit
69.25
50,0
EKSPLIKATSIOON
1
2
3
4
5
7
8
9
Projekteeritud betoonkivisillutis äärekiviga
Projekteeritud sorteeritud jäätmekonteinerite asukoht / prügikastid
Projekteeritud sissesõiduviit / 19 m hinnapost / 12 m lipumast / gaasiballoonide kapp
Projekteeritud betoonpind
Projekteeritud hoone
Projekteeritud asfaltkate äärekiviga / madaldatud äärekiviga
Projekteeritud kõrghaljastus - lehtpuud
Projekteeritud parkimiskohtade tähistused
Mootorsõiduki ligipääs krundile / hoone sissepääsud
Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitoru (sh hüdrandi toitetoru), restkaev ja sademeveekaev
Projekteeritud madalpingekaablid kanalitorus, vajadusel koos nõrkvooluga
Projekteeritud varikatus hoone osana
G
Projekteeritud õli-liivapüüdur kontrollkaevuga / tuletõrjehüdrant
Projekteeritud elektriautode laadija / valgusti / likvideeritav objekt
10
11
Detailplaneeringu järgne hoone ehitusala
12
13
Veoki põhitrajektoor tankla territooriumil
Projekteeritud sademevee tiik (ligikaudne veepeegli ulatus) 6
Projekteeritud reovee kanalisatsioonitoru ja kaevud
Projekteeritud jalgrattahoidjad 14
15
Projekteeritud veetoru
Teekaitsevöönd 30 / 50 m 50 m kuja puurkaevu hooldusalast - heitvee immutamise keeluala Vedelgaasimahuti kuja naaberkinnistu piirist (3 m) / tankurite kuja naaberkinnistu hoonestusest (30 m)
16
Projekteeritud hoone osa - varikatus ja tankurisaared selle all
Projekteeritud hoone - teenindusjaam-tanklahoone
Projekteeritud rajatised - maa-alused 70 m³ kütusemahutid
Projekteeritud rajatis - 19 m hinnapost
Projekteeritud rajatis - puhkeala välimööbli ja laste mänguplatsiga Projekteeritud sõiduautode parkla, 56 kohta, sh 2 puudega isiku sõiduki parkimiskohta Projekteeritud veoautode parkla, 11 kohta
Projekteeritud jalgrataste parkla, 6 kohta
Projekteeritud rajatis - elektriautode laadijad, 4 kohta (lisaks valmidus ehk kaablikõri veel 3 laadija paigaldamiseks, st täiendavalt võimalus lisaks veel 6 kohta)
Projekteeritud rajatis - sissesõiduviit
Projekteeritud rajatis - puurkaev, 10 m hooldusalaga
Projekteeritud rajatis - maa-alune 9,15 m3 LPG mahuti tankuri ja varikatusega
Projekteeritud rajatis - gaasiballoonide kapp
Projekteeritud rajatis - tolmuimeja ja rehvirõhuseade
Projekteeritud rajatis - 12 m kõrgune lipumast
Projekteeritud väikepuhasti kuja 25 m
TEHNOVÕRKUDE TINGMÄRGIDTINGMÄRGID
Projekteeritud mänguväljaku ala
Projekteeritud kõrghaljastus - põõsad (kõrgus kuni 1 m / 2 m)
Projekteeritud maaküttetoru ja küttesüsteemi puurkaev
Projekteeritud haljasala
Projekteeritud rajatis - biopuhasti (väikepuhasti, kujaga 25 m) ja imbpeenar
Riigiteede ümberehitusest tulenev ligikaudne ümberehituse vajadus Kivi ja Nurga kinnistutel
KASUTATUD ALUSJOONISED: 1. Geodeetiline alusplaan Teearu Grupp OÜ töö TT-1.03.2022, koostatud märtsis 2022. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused
EH2000 süsteemis. 2. Tankla juurdepääsude ja kõvakattega platsi kavandamisel on arvestatud nii plaaniliselt kui kõrguslikult perspektiivse riigiteede
ümberehitusega vastavalt eelprojektile nr MA17425 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekt", Mäo-Koigi kaust 3.1 - teed (koostaja Skepast&Puhkim OÜ). Riigitee nr 2 uus koridor viiakse Nurga kinnistust läände. Seda viaduktina ületama hakkava riigitee nr 15175 ja sellele rajatava ringristmiku ning rampide kuju koos vertikaalplaneeringuga on joonisele kantud lillaga. Olemasoleva maapinna suhtes ca 3 m kõrgemale rajatava ringristmiku pealt on perspektiivis võimalik mahasõit Nurga kinnistule, kuhu projekteeritud plats ja parkla tuleb peale ringristmiku valmimist kinnistu omanikul vajalikus mahus ja kujul ümber ehitada. Varasemalt projekteeritud mahasõit Kivi kinnistule likvideeritakse riigitee nr 15175 ümberehituse käigus. Nimetatud tegevusteks vajaliku ruumi eeldatav ulatus on käesoleval joonisel näidatud.
3. Roadplan OÜ koostatud maanteede ristmiku ja Nurga kinnistule mahasõidu projekt, töö nr 21053 (koostatud septembris 2023) - joonisel on selle väljavõte näidatud helesinisega ning perspektiivsed teed helekollasega, mis vajalikus mahus täiendavad/asendavad eelnevas punktis toodud töö lahendusi.
4. Kinnistute piirid Maa-ameti geoportaalist 25.10.2023 seisuga.
KINNISTUTE ANDMED: NURGA KINNISTU: 1. Katastritunnus: 56701:001:1064 2. Sihtotstarve: Ärimaa 100% 3. Pindala: 10575 m2
PROJEKTEERITUD HOONE ANDMED: 1. Hoone ehitisealune pind: 597,4 m2 (sh varikatus; detailplaneeringus lubatud kuni 1000 m²) 2. Hoone korruselisus: 1 (detailplaneeringus hoonete suurim lubatud korruselisus kuni 2) 3. Hoone kõrgus: 5,9 m maapinnast (sh varikatus; detailplaneeringus hoonete suurim lubatud kõrgus kuni 9 m) 4. Hoone nullkõrgus: ±0.000 = 69.30 m abs
0 10 20 30 40 50 m
Staadium
Versioon
Kuupäev
Joonise nr
Formaat
Töö nr
Projekteerija
Joonise nimi
Eriala
Projektijuht
Töö nimi Asukoht
Vastutav spetsialist
Skaala
Perspektiivne asendiplaan
1:500
4.3
01.02.2024
Mihkel LemberGrete Grünberg Mihkel Lember
Kivi ja Nurga kinnistud, Mäeküla, Paide linn, Järva maakond
Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt
02 Jiri Tintera (volitatud arhitekt-ekspert, tase 8)
2022-58
A1
AR
EP
MÄRKUSED: Parkimiskohti on sõiduautodele projekteeritud 56 (nõutud 18 kohta). Parkimiskohtade arvutus vastavalt standardile EVS 843:2016: P = A x n = 356,7 x 1/20 = 18, kus P - parkimiskohtade arv, A - suletud brutopind, n - parkimisnormatiiv. Parkimiskohtade hulka ei ole arvestatud elektriautode laadimiskohti (4 kohta), rendihaagistele arvestatud 3 parkimiskohta ja teenusseadmete (tolmuimeja, rehvirõhu- ja vaibakloppimisstend) ning LPG tankuri kasutamiseks mõeldud kohti (kokku 3 kohta).
KIVI KINNISTU 1. Katastritunnus: 56701:001:1065 2. Sihtotstarve: Ärimaa 100% 3. Pindala: 7558 m2
4. Täisehitusprotsent: 7,9%
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
EHR- Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Nurga tankla ehitusloa taotlus, menetlus nr 318942 | 26.07.2024 | 3 | 7.1-2/24/19455-9 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Paide Linnavalitsus |
EHR- Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Nurga tankla ehitusloa taotlus, menetlus nr 318942 | 28.03.2024 | 4 | 7.1-2/24/19455-8 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Paide Linnavalitsus |
Ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine | 22.12.2023 | 101 | 7.1-2/23/19455-6 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Paide Linnavalitsus |
EHR- Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Nurga tankla ehitusloa taotlus, menetlus nr 318942 | 07.12.2023 | 116 | 7.1-2/23/19455-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Paide Linnavalitsus |
Ehitusloa kooskõlastamata jätmine | 17.10.2023 | 167 | 7.1-2/23/19455-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Paide Linnavalitsus |
EHR- Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Nurga tankla ehitusloa taotlus, menetlus nr 318942 | 04.10.2023 | 180 | 7.1-2/23/19455-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Paide Linnavalitsus |
Ehitusloa kooskõlastamata jätmine | 09.09.2022 | 570 | 7.1-2/22/19455-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Paide Linnavalitsus |
EHR- Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Nurga tankla ehitusloa taotlus, menetlus nr 318942 | 31.08.2022 | 579 | 7.1-2/22/19455-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Paide Linnavalitsus |