Ehitusloa kooskõlastamata jätmine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Paide Linnavalitsus

[email protected]

Keskväljak 14

72711, Paide, Järva maakond

Teie 30.08.2022 EHR-i menetlus 318942

Meie 09.09.2022 nr 7.1-2/22/19455-2

Nurga kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Järva maakonna Paide linna Mäeküla Nurga

kinnistule kavandatava teenindusjaam-tankla ehitusloa eelnõu.

Kinnistu (katastritunnus 56504:001:0520) asub riigiteede nr 5 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km

90,60-90,72 ja nr 15175 km 11,38-11,46 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse välja teenindusjaam-tankla, varikatuse, gaasimahuti, kahe maa-aluse

kütusemahuti, kahe elektriautode laadija, hinnaposti ja kolme lipumasti ehitamiseks. Ehitusloa

aluseks on „Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt. Eelprojekti staadium“ (peaprojekteerija

Weidenberg OÜ, töö nr 2022-58).

Ehitusprojekti koostamise aluseks on Paide Linnavolikogu 21.04.2022 otsusega nr 11 kehtestatud

Mäeküla Nurga kinnistu detailplaneering. Ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta kehtivale

detailplaneeringule ega normidele järgnevalt.

1. Kehtiva detailplaneeringuga on Nurga kinnistust reserveeritud alad (moodustatud krunt pos 3)

teemaplaneeringuga kavandatud liiklussõlme viaduktile viiva tee muldkeha ja veeviimarite

ning maakonnaplaneeringus kavandatud kogujateega külgneva jalgratta‐ ja jalgtee rajamiseks.

Krundi piirid, perspektiivse ringristmiku suurus ja kuju ning jalg- ja jalgrattatee asukoht

ehitusprojektis ei vasta detailplaneeringus toodud lahendusele. Projektis toodud lahendus ei

võimalda ohutu ja normidele vastava ristmiku väljaehitamist. Viia projekt detailplaneeringuga

vastavusse.

2. Planeeringu seletuskirja osa 2.3 Liikluskorraldus kohaselt – kui arendaja soovib planeeringut

realiseerida enne riigitee nr 2 Tallinn‐Tartu‐Võru‐Luhamaa neljarealise tee ja selle kogujateede

väljaehitamist, tuleb arendajal projekteerida ja ümber ehitada olemasolev riigiteede nr 2 ja nr

15175 Paide‐Mündi‐Mäeküla ristmik (lisarada) ning tänavavalgustus ristmikust kuni tankla

mahasõiduni. Riigiteede ristmike (ka riigiteele nr 15175 kavandatud ristumiskoha)

ehitusprojekti koostamiseks tuleb Transpordimetist taotleda nõuded. Peale nõuete alusel

koostatud projekti kooskõlastamist Transpordiameti poolt sõlmitakse huvitatud isikuga

ristumiskoha ehitamise leping. Meilt nõudeid taotletud ning projekte kooskõlastamiseks

esitatud ei ole.

Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega

seonduv muu tegevus olema ohutu. Teenindusjaam-tankla projekteerimine on vahetult seotud

(nt kõrguslikult) ristumiskohtade projekteerimisega. Ristumiskohtade ehitamine/

2 (3)

ümberehitamine on otseselt vajalik planeeringulahenduse elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal

transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale. Transpordiameti praktika kohaselt

sõlmitakse ristumiskoha ehitamise leping enne hoonele ehitusloa väljastamist. Riigitee

ristumiskoht peab üldjuhul olema valmis ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne hoone

ehitamise alustamist.

3. Ehitusprojektis on hoone kõrgus +0.00=69,90 m. See tähendab olemasoleva maapinna tõstmist

ca 1 meetri võrra, kohati kõrgemale ka riigiteede olemasolevast pinnast. Planeeringu järgi on

sademevete juhtimine naaberkinnistutele keelatud. Projektist ei selgu, kuidas on projekteeritud

sademevee ärajuhtimine Paide-Mündi-Mäeküla teele projekteeritud ristumiskoha juures ning

kas ja kuidas on välditud sademevee valgumine riigiteele.

4. Planeeringu koostamisel arvestati, et ala lääneosasse planeeritud puurkaevu hooldusala ei ulatu

perspektiivse riigitee kaitsevööndisse. Sealjuures arvestati 10 m varuga, sest põhimaantee

asukoht täpsustub projekteerimise käigus. Ehitusprojektis olev puurkaevu asukoht ei vasta

detailplaneeringus toodud asukohale ning eelpoolkirjeldatud põhimõtetele.

5. Projekteeritud on maapealne 10 m3 LPG mahuti, kuid projektis on näitamata mahuti

plahvatusohutsoon. Projektis on välja toomata ka kütusetankurite plahvatusohutsoon.

6. Lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) osa 8.2 lõikest 2 peab

maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti kaugus muldkeha servast olema vähemalt

võrdne masti kõrgusega. Riigitee nr 2 vahetusse lähedusse on projekteeritud 12 m kõrgused

lipumastid. Projektist ei selgu, milline on nende kaugus riigitee muldest.

7. Riigiteede ristmiku lähedale on projekteeritud 19 m kõrgune hinnapost. Lähtudes

liiklusseaduse § 53 annab tee kaitsevööndisse liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks loa

tee omanik juhul, kui teabevahend vastab sama paragrahvi lg 2 toodud tingimustele, sh ei piira

nähtavust ristmikul. Hinnaposti asukoha valikul arvestada, et see jääks ristmiku alast (ristmiku

alana käsitleda teede ristumiskohta pöörderaadiuste lõpuni, näidatud alloleval joonisel)

vähemalt 25 m kaugusele.

Hinnaposti kauguse nõue 25 m ristmiku alast on kujunenud meie liikluskorraldajate ja ehituse

juhtivinseneride koostöös parima praktika alusel. Hinnapost on küll suuremõõtmeline reklaam

(liiklusväline teabevahend), kuid sisaldab ka liiklejale vajalikku infot. Seetõttu lähtutakse

väljakujunenud toimivast praktikast, sh on loobutud hinnatulba puhul liiklusseaduse nõudest,

et Euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi

paigaldada ainult rööpselt tee teljega.

8. Palume seletuskirjas kasutada mõiste „invaliidi parkimiskoht“ asemel „Puudega inimese

sõiduki parkimiskoht”.

3 (3)

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 99 lg

3 ning lähtudes normidest, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. PAIDENURGA_EP_AR-3-01_seletus_2022-08-17.pdf

2. PAIDENURGA_EP_AR-4-01_asend_2022-08-17.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 1 | 44

SELETUSKIRI

SISUKORD

I ÜLDOSA ......................................................................................................................... 3

II SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4

2.1 Töö eesmärk ..................................................................................................................... 4

2.2 Olemasolev olukord .......................................................................................................... 4

2.3 Projekteerimisjärgne olukord ........................................................................................... 4

2.4 Ehitisregistrisse vajalikud kanded .................................................................................... 5

2.3 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................... 5

III ASENDIPLAAN ............................................................................................................. 5

IV ARHITEKTUUR ............................................................................................................ 7

4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad ............. 7

4.2 Arhitektuurne üldlahendus ............................................................................................... 7

4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid ............................................ 8

4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted ................................................................... 8

4.5 Invanõuded ..................................................................................................................... 13

V KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................. 13

5.1 Kasutatud normdokumendid........................................................................................... 13

5.2 Tehnilised lähteandmed .................................................................................................. 15

5.3 Koormused...................................................................................................................... 15

5.4 Hoone lühikirjeldus ........................................................................................................ 18

5.5 Tulepüsivus ..................................................................................................................... 19

5.6 Välispiirete soojapidavus ................................................................................................ 19

5.7 Heliisolatsioon ................................................................................................................ 19

5.8 Tolerantsid ...................................................................................................................... 19

5.9 Hoone konstruktsioonid .................................................................................................. 21

5.10 Ruum ............................................................................................................................ 26

VI RAJATISED .................................................................................................................. 27

6.1 Vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega ............................................................. 27

6.2 Väikerajatised ja -seadmed ............................................................................................. 27

VII TULEOHUTUS ............................................................................................................ 27

7.1 Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 27

7.2 Tuleohutusnäitajad.......................................................................................................... 28

7.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass .............. 28

7.4 Evakuatsioonilahendus ................................................................................................... 29

7.5 Tuleohutuspaigaldised .................................................................................................... 29

7.6 Tehnosüsteemide tuleohutus ........................................................................................... 31

7.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi .................................. 31

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 2 | 44

VIII ENERGIATÕHUSUS ................................................................................................... 31

8.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 31

8.2 Üldinfo ............................................................................................................................ 31

IX KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON .................................................................. 32

9.1 Aluseks võetud normdokumendid .................................................................................. 32

9.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid ........................................................... 32

9.3 Küte ................................................................................................................................ 33

9.4 Jahutus ............................................................................................................................ 33

9.5 Ventilatsioon ................................................................................................................... 33

X VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................ 34

10.1 Aluseks võetud normdokumendid ................................................................................ 34

10.2 Arvutuslikud vooluhulgad ............................................................................................ 34

10.3 Veevarustus .................................................................................................................. 34

10.4 Reoveekanalisatsioon ................................................................................................... 35

10.5 Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................. 35

XI ELEKTER JA NÕRKVOOL ........................................................................................ 36

11.1 Tugevvool ..................................................................................................................... 36

11.2 Nõrkvoolupaigaldis ...................................................................................................... 40

XII TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS ...................................................................... 43

XIII JÄÄTMEKÄITLUS ...................................................................................................... 43

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 3 | 44

I ÜLDOSA

Projekti nimetus Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt

Projekti staadium Eelprojekt, töö nr 2022-58

Projekti eesmärk Anda alus tanklahoone ja varikatuste-tankurisaarte ja

kaasnevate maapealsete rajatiste ehitamiseks Nurga

kinnistule Paide linnas

Hoone kasutusotstarve kaubandushoone 12311

hotell, motell või külalistemaja 12111

sõidukite teeninduse hoone 12332

Kinnistu andmed

Lähiaadress

Katastritunnus

Kinnistu omanik

Nurga, Mäeküla, Paide linn, Järva maakond

56504:001:0520

AS AQUA MARINA

Tellija andmed

Tellija

E-kiri

Telefon

Aadress

AS AQUA MARINA

[email protected]

+372 6 100 105

Võru tn 176, 50112 Tartu

Peaprojekteerija andmed

Ettevõte

Telefon

E-kiri

Juriidiline aadress

Postiaadress

Majandustegevusteated

Vastutav spetsialist

Projektijuht

Projekteerija

Telefon

E-kiri

Weidenberg OÜ (registrikood 11500125)

+372 508 2249

[email protected]

Toome 3, 63303 Põlva

Raekoja plats 8, 51004 Tartu

Projekteerimine (EEP001430)

Omanikujärelevalve (EEO001982)

Ehitise audit (EEK000638)

Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine (EPE000519)

Ehitamine (EEH005934)

Elektritööd (TEL001805)

Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Mihkel Lember

Mihkel Lember

Kaija-Liisa Oras

Grete Grünberg

+372 5669 7013

[email protected]

Ehitusgeodeetiliste uurimistööde

andmed

Teearu Grupp OÜ töö TT-1.03.2022 „Nurga kinnistu ja selle

lähiümbruse geodeetiline alusplaan“. Koostatud märtsis

2022.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 4 | 44

Käesolev projektiosa kirjeldab ehitatava tanklahoone ja rajatava pesula ning muude maapealsete uute

rajatiste arhitektuurset ilmet ja ehituspõhimõtteid. Ülejäänud teenindusjaam-tankla toimimiseks

vajalikud hoonevälised ehitised lahendatakse eraldi projekteerimise edasistes etappides

(vertikaalplaneerimise osa, tehnoloogia osa, riskianalüüs, vedelgaasi tankla tehniline osa).

II SISSEJUHATUS

2.1 Töö eesmärk

Käesolev ehitusprojekt on koostatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ning Paide-Mündi-Mäeküla

maanteede ääres asuvale Nurga kinnistule tankla-teenindushoone, varikatuste-tankurisaarte ning

kaasnevate maapealsete rajatiste ehitamiseks. Projekteerimise aluseks võeti Nurga kinnistu

detailplaneering, töö nr DP-12/2018 ning arvestati nii krundi kuju kui ka selle ühendustega Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa (riigitee nr 2) ja Paide-Mündi-Mäeküla (riigitee nr 15175) riigimaanteedega.

2.2 Olemasolev olukord

Nurga kinnistu on hoonestamata ning puudub ka kõrghaljastus.

Kinnistu idaküljel kulgeb 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ning lõunas 15175 Paide-Mündi-Mäeküla

riigimaantee. Krunti läbivad põhja-lõuna suunaline kesk- ja madalpinge elektri õhuliin.

Detailplaneering näeb ette Nurga kinnistu jagamise kolmeks (pos 1, 2 ja 3). Käesolevas projektis

käsitletakse valdavalt pos 1 ja pos 2 krunte, seejuures hoonestatakse ainult krunt pos 2, millele on

lubatud ehitada 3 hoonet, mille suurim lubatud hoonealune pind on 600 m2, suurim lubatud

korruselisus 2 ning suurim lubatud hoonete kõrgus 9,0 m.

2.3 Projekteerimisjärgne olukord

Nurga kinnistule projekteeritav hoone on kahekorruseline ning koosneb I korrusel asuvast

kaupluseosast ja autopesulast koos abiruumidega ning II korrusel asuvast motelliosast koos

abiruumidega. Hoone esiküljel asub varikatus koos nelja sõiduautode tankurisaarega ja on ühendatud

hoonega. Hoonealune pindala vastab detailplaneeringus lubatud maksimumile (koos varikatuse osaga

ehk ehitisealune pindala on suurem kui 600 m2). Veokite tankimisala varikatus on hoonest

eraldiseisev rajatis. Hoone ühte tiiba rajatakse sõiduautode automaatpesula. Väikerajatistest on

kinnistule projekteeritud maa-pealne 10 m3 LPG vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega,

gaasiballoonide kapp, 19 m kõrgune hinnapost, 12 m kõrgused lipumastid, puhkeala välimööbli ja

madalhaljastusega, elektriautode laadijad ning parklad sõidu- ja veoautodele.

Projekteeritavat hoonet kirjeldatakse lähemalt peatükis 4, rajatisi peatükis 6.

Projekteeritava hoone elueaks on planeeritud 50 aastat (klass D), hoonesisestel tehnosüsteemidel 20

aastat (klass E), välistrassided, platsidel ja teedel 20 aastat (klass E), pesulal 20 aastat (klass E).

Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku

ning neid tuleb käsitleda koos. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel

lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis

sisalduvatest dokumentidest. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust, ehituslikku

teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma

projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 5 | 44

2.4 Ehitisregistrisse vajalikud kanded

Käesolevas peatükis antakse ülevaade Ehitisregistris kajastamist vajavatest ehitistest.

Projekteeritud ehitised:

• Tanklakauplus-motell koos autopesula ning sõiduautode tankurisaari katva varikatusega

(hoone kõrgus 8,3 m, ehitisealune pind 767,1 m2, millest 523,8 m2 on hoonealune pind,

ülejäänu moodustab sõiduautode tankurisaare kohal asuv varikatus).

• Varikatus (eraldiseisev rajatis) veokite tankurisaarte kohal projekteeritud hoonest idas

(rajatise kõrgus 5,9 m, ehitisealune pind 332,3 m2)

• Maapealne vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega (tankuri kohal asetseva varikatuse

kõrgus 3,2 m, gaasimahuti maht 10 m3, mahuti all asetseva raudbetoonist alusplaadi

ehitisealune pind 30,0 m2).

• Maa-alused kütusemahutid projekteeritud hoone idaküljel paralleelselt veokite tankurisaarega

(2 tk, ühe mahuti ehitisealune pind 32,0 m2 ja maht 60 m3).

• Elektriautode laadimiskohad (rajatised - 2 laadimisseadet, 4 parkimiskohta)

• Hinnapost (rajatise kõrgus 19 m, ehitisealune pindala 2,7 m2)

• Lipumastid (3 tk, rajatise kõrgus 12 m)

Täpsemad ehitiste asukohad ja krundi plaaniline lahendus (sh juurdepääsuteede, parkimiskohtade,

inforajatiste ning autode korrastamisteenuste asukohad; haljastus; vajalikud krundisisesed ja -välised

ühendused tehnovõrkudega; kaitse- ja piiranguvööndid) on kirjeldatud ülevaatlikult asendiplaani

peatükis (ptk 3) ja näidatud asendiplaanil (joonis 4.1).

2.3 Aluseks võetud normdokumendid

• Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. a

• Siseministri määrus 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 a määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• EVS 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tankla tuleohutus“

• EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“

III ASENDIPLAAN

Projekteeritav hoone asub Nurga kinnistul Mäekülas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

lääneservas. Detailplaneering näeb ette kinnistu jagamise kolmeks (pos 1, 2 ja 3). Käesolevas

projektis käsitletakse valdavalt pos 1 ja pos 2 krunte, seejuures hoonestatakse ainult krunt pos 2.

Ristkülikukujulise hoone paigutus Nurga kinnistul on põhja-lõuna suunaline ning asetseb krundi

keskosas, pos 2 suhtes asub hoone idaküljel. Hoone kaugus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest

on ca 100 m ning Paide-Mündi-Mäeküla maanteest ca 30 m.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 6 | 44

Sisse- ja väljapääs kruntidele pos 1 ja pos 2 on lahendatud lõunast läbi krundi pos 3 rajatava

mahasõiduga Paide-Mündi-Mäeküla maanteelt. Sõiduautode tankimine hakkab toimuma

kauplusehoone esisel platsil projekteeritud hoonest läänes, veokite tankimine hoone tagumisel küljel

ehk hoone idaküljel asuval platsil.

Hoone ümber rajatakse betoonkivist sillutisriba, betoonkiviga sillutatakse sõiduautode ja veokite

tankimisala, mis piiratakse betoonist äärekividega. Hoonest läände haljasalale on kavandatud rajada

sillutiskividest puhkeala külastajatele, millele paigaldatakse betoonist ja puidust välimööbel. Hoonest

itta veokite parkla äärele on samuti rajatud väiksem puhkeala veokijuhtidele.

Krundile on kavandatud kokku 72 sõiduautode parkimiskohta, sh 2 invaliidi parkimiskohta, 2 kohta

teenusseadmete kasutamiseks hoone põhjaservas ning 4 kohta elektriautode laadimiseks kinnistu

lõunaservas. Invaliidide parkimiskohad on paigutatud võimalikult lähedale hoone sissepääsule ning

mugav juurdepääs sellest hooneni on tagatud madaldatud äärekivide ja sillutise kaldpindadega.

Krundi idaküljele on kokku kavandatud 24 veokite parkimiskohta. Projekteeritud hoone idaküljel

tähistatakse pesula ja Xpress kiirkassa järjekorra alad. Peatumiskeeluga märgitakse kaubalaadimise

ala laoruumi ukse ees ning kütuse laadimise ala.

Hoonest edelas krundil pos 2 asuva haljasala serva paigaldatakse maa-pealne 10 m3 LPG

vedelgaasimahuti koos tankuri ja väikese varikatusega.

Projekteeritavast hoonest põhjas asuvale pesula küljele rajatakse teenusseadmete kasutamise ala,

kuhu paigaldatakse betoonalusel rehvirõhuseade, tolmuimeja ning vaibakloppimise stend.

12 m lipumastid (3 tk) on projekteeritud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva puhkeala

haljasalale.

Täiendavalt rajatakse krundi sissesõidu juurde kinnistusisese liikluse sujuvamaks muutmiseks sisse-

ja väljasõiduviit.

Projekteeritud hoone fassaadil on ette nähtud mitmed reklaampinnad.

Kinnistu perimeetrile on projekteeritud valgustimastid. Hoone lähiümbruse valgustavad hoone

seintele ja varikatuste alla paigutatavad valgustid.

Jäätmekonteinerid paigutatakse tanklahoone taga asuva asfaltplatsi põhjaserva, prügikastid

klientidele on ette nähtud paigaldada ka hoone välisuste juurde, tankurisaartele ja puhkealadele.

Täpsemad rajatiste asukohad ja krundi plaaniline lahendus (sh juurdepääsuteede, parkimiskohtade,

inforajatiste ning autode korrastamisteenuste asukohad; haljastus; vajalikud krundisisesed ja -välised

ühendused tehnovõrkudega; kaitse- ja piiranguvööndid) on näidatud asendiplaanil (joonis 4.1).

Ehitus on kavandatud üheetapilisena.

Hoone kõrgus ±0.000 = 69,90 m abs.

Asendiplaaniline ülevaade on antud asendiplaanil (joonis 4.1).

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 7 | 44

IV ARHITEKTUUR

4.1 Tanklahoone ja Ehitisregistris kajastamist vajavate rajatiste tehnilised näitajad

HOONE RAJATISED

Tanklahoone

koos

hooneesise

varikatusega

Veokite

varikatus ja

tankurid

Maapealne

gaasimahuti

(LPG)

Maa-alused

kütuse-

mahutid

(2 tk)

Elektri-

autode

laadijad

(2 tk)

19 m

hinna-

post

12 m lipu-

mastid

(2 tk)

Ehitisealune

pind 771,6 m2 332,3 m2 30,0 m2* 32,0 m2 0,5 m2 2,5 m2 -

Maapealse

osa alune

pind

771,6 m2 332,3 m2 30,0 m2* - 0,5 m2 2,5 m2 -

Maapealsete

korruste arv 2 - - - - - -

Maa-aluste

korruste arv 0 - - - - - -

Absoluutne

kõrgus 78,1 m 75,7 m - - - - -

Kõrgus

(maapinnast) 8,3 m 5,9 m - - 1,6 m 19 m 12 m

Pikkus 37,5 m 24,8 m 10,0 m* 12,8 m 1,0 m 4,5 m -

Laius 33,1 m 13,4 m 3,0 m* 2,5 m 0,5 m 0,6 m -

Sügavus 0 - 3,9 m - - -

Suletud

netopind

(kasulik pind)

786,9 m2 - - - - - -

Köetav pind 786,9 m2 - - - - - -

Maapealse

osa maht 4 212 m3 259 m3 - - - - -

Maht 4 212 m3 259 m3 10 m3 60 m3 - - -

Üldkasutatav

pind 0 m2 - - - - - -

Tehnopind 25,8 m2 - - - - - -

Mitteelu-

ruumide pind 761,1 m2 - - - - - -

Eluruumide

pind - - - - - - -

Eluiga 50 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat 20 aastat

* antud mahutialuse betoonplaadi mõõtmed.

4.2 Arhitektuurne üldlahendus

Kahekorruseline lamekatusega tanklahoone ehitatakse vastavalt tellija soovidele, arvestades

kaugusega maanteest ning krundi võimaluste ja paiknemisega, sh potentsiaaliga olla majutus-

peatuskohaks kaugsõidu-veokijuhtidele.

Teenindusjaam-tanklahoone esimene korrus koosneb suurest müügisaalist ja autopesulast ning neid

teenindavatest abiruumidest nii klientide (inva- ja tava-WC), personali kui kauba jaoks. Teisel

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 8 | 44

korrusel asuvad majutusruumid (13 tuba maksimaalselt 28 inimesele), vaba aja veetmise ala ja väike

saunakompleks külastajatele ning nii personali kui külastajaid teenindavad abiruumid (WC-d,

töötajate abiruum). Teisele korrusele pääseb hoone kahes otsas asuvatest mugavatest treppidest.

Nii projekteeritava hoone kui ehitatavate rajatiste välimus lähtub Olerexi korporatiivimagost.

Välisviimistluse värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid):

• Hoone fassaadid kaetakse 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (pikisuunas pooleks lõigatud tehase

standardmõõdus 6 x 1300 x 2800 mm plaat, toon 0027 „prado agate grey“) fassaadiplaatidega,

vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks värvida või katta musta teibiga, plaadid paigaldada

plaatidega sama tooni võimalikult väikese peaga kinnitusvahenditega

• Hoone lääneküljel asuvate rõdude tagasein kaetakse vertikaalse laudisega.

• Suurema osa kaupluse esiseinast (läänefassaad) ja lõunafassaadist moodustab

alumiiniumraamidega klaassein, osaliselt on klaasid taustvärvitud tumehalliks (RR23)

• Varikatuste tugipostid – katteplekk, läikiv kollane (Pantone 109 / RAL 1021)

• Varikatuste servamooduli metallist ülemine osa - kollane (Pantone 109 / RAL 1021), servamooduli

alumine plastist osa – oranž. Kütusetankurite varikatusel on 780 mm kõrge moodul, gaasitankuril

600 mm serv.

• Varikatuste alumine külg Ruukki CL20 metall-lamellidest – hõbedane (RR40)

• Kõik muud metallpinnad (plekkliistud, avatäidete raamid, ukselehed jms) ning võimalusel ka

tehnoseadmed katusel – tervikuna tumehallid (RR23); erandina abiruumi tõstuks seest RAL 9002

ning pesula mõlemad uksed tehasetooni hõbedased

• Reklaampinnad, viidad – taust üldjuhul kollane (Pantone 109 / RAL 1021)

Märkus: varikatuste postide katteplekid ja servamoodulid ning muud reklaamelemendid kuuluvad

reklaami töövõttu, mitte ehituse alla.

Hooneväliste teenindusjaam-tanklat teenindavate rajatiste arhitektuurse ilme lahendus on osa hoone

arhitektuursest ehitusprojektist.

4.3 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid

Hoone sisekliima vastavalt EVS-EN 16798-1:2019 "Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon.

Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,

lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast".

4.4 Hoone piirdekonstruktsioonid ja pinnakatted

4.4.1 Vundament

Hoone kaupluse osale ja tankurite varikatusele rajatakse postvundamendid, hoone pesula osa saab

aga lintvundamendi. Sokkel soojustatakse EPS soojustusplaatidega ja kaetakse väljast

tsementkiudplaadiga.

4.4.2 Põrand pinnasel ja pinnase kohal

Põrand pinnasel kaupluse osas P-1, U = 0,33 W/(m2·K):

• Siseviimistluseks täismass-põrandaplaat (vastavalt SA-osale)

• Monoliitne RB plaat 80 mm

• Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult)

• EPS 100 soojustusplaat 100 mm

• Tihendatud liivalus min 300 mm

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 9 | 44

• Pinnas

Põrand pinnasel pesula osas P-2, U = 0,33 W/(m2·K):

• Pinnakõvendi kiht hõõrdemassina

• Monoliitne RB plaat 150 mm

• Niiskustõkkekile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult)

• Soojustusplaat XPS 250 foam SL või samaväärne 100 mm

• Tihendatud liivalus min 300 mm

• Pinnas

Pesula põrandal on 1-2% kalded ruumi keskele, kus asub ühesuunalise pikikaldega tehnoloogiline

kanal (vt joonised).

Sokkel kaupluse osas S-1, U = 0,45 W/(m2·K):

• Tsementkiudplaat 8 mm

• SPU AL soojustus 50 mm

• RB soklipaneel 120 mm teraskarkassi vahel (vastavalt EK-osale)

Sokkel pesula osas, U = 0,31 W/(m2·K):

• Tsementkiudplaat 8 mm

• EPS 120 perimeeter soojustusplaat 100 mm

• Õõnesplokk 190 mm

4.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Hoone horisontaalseteks kandekonstruktsioonideks on teraspostid ning plokkseinad, vertikaalseteks

kandekonstruktsioonideks raudbetoon-õõnespaneelid ja terastalad (rõdude konsoolne katuslagi).

Hooneesist tankurite varikatust kannavad teraspostid ning -talad.

4.4.4 Trepid

Hoone idaküljele on projekteeritud raudbetoonist välistrepp, mis ühtlasi on ka tehnoruumi katuslaeks.

Hoone lõunaküljele on projekteeritud raudbetoonist sisetrepp.

4.4.5 Vahelaed

Hoone korrustevaheline vahelagi VL-1:

• Põrandakate (vastavalt SA-osale)

• Betoonist tasandusvalu 80 mm

• Jäik mineraalvillaplaat 40 mm (sammumüraplaat, nt Isover FLO või samaväärne)

• Raudbetoon-õõnespaneel 400 mm (vastavalt EK-osale)

• Ripplagi (vastavalt SA-osale)

Külmkambrile rajatakse 80 mm kihtpaneelist vahelagi, sügavkülmale 100 mm kihtpaneelist lagi.

4.4.6 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad

Hoonele rajatakse soojustatud sisemise äravooluga lamekatused, katusekalle mitte laugem kui 1:50.

Hoone katuslagi kaupluse osal KL-1, U = 0,11 W/(m2·K):

• 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2

• Tuulutussoonega soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm või samaväärne

• Põhisoojustus EPS 60 soojustusplaat 250 mm, katuse kalded antakse täiendava soojustusega

(läbiviigud ümbritseda 200 mm laiuselt tulekindla mineraalvillaga)

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 10 | 44

• Soojustusplaat Isover OL-P 70 mm või samaväärne

• Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal

• Raudbetoon-õõnespaneel 350 mm (vastavalt EK-osale)

• Ripplagi (vastavalt SA-osale)

Hoone katuslagi kaupluse abiruumi osal (e rõdude põrand) KL-2, U = 0,15 W/(m2·K):

• Viimistlusplaat

• Betooni pealevalu 130 mm

• Soojustusplaat EPS 250 mm

• Aurutõke

• Raudbetoon-õõnespaneel 220 mm (vastavalt EK-osale)

Hoone katuslagi pesula osal KL-3, U = 0,22 W/(m2·K):

• 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2

• Tuulutussoonega soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm või samaväärne

• Põhisoojustus EPS 60 soojustusplaat 150 mm, katuse kalded antakse täiendava soojustusega

(läbiviigud ümbritseda 200 mm laiuselt tulekindla mineraalvillaga)

• Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal

• Raudbetoon-õõnespaneel 200 mm (vastavalt EK-osale)

• Alumiiniumroovitus või muu pesula keskkonda sobiv roov 20 mm

• Klaaskiudplaat Steni colour SN 8003 HG, kõrgläige 6 mm

4.4.7 Välisseinad

VS-1.1, U = 0,18 W/(m2·K):

• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide

aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Kihtpaneel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või samaväärne

• Terasest nelikantpostid 150 mm (vastavalt EK-osale)

VS-1.2, U = 0,11 W/(m2·K):

• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide

aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Kihtpaneel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või samaväärne

• Terasest nelikantpostid 150 mm (vastavalt EK-osale), vahel mineraalvillaga täidetud kipskarkass

• OSB plaat 12 mm (võimaldab seinale kinnitada riiuleid ja kappe)

• Kipsplaat 12,5 mm

VS-1.3, U = 0,13 W/(m2·K):

• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) fassaadiplaat, vuuk 5 mm, plaatide

aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Kihtpaneel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või samaväärne

• Terasest nelikantpostid 150 mm (vastavalt EK-osale), vahel mineraalvillaga täidetud kipskarkass

• Kihtpaneel 80 mm (külmik) / 100 mm (sügavkülm)

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 11 | 44

VS-1.4, U = 0,21 W/(m2·K) ehk klaasfassaadi ülemine taustvärvitud osa, mis on seestpoolt kaetud

täiendavate sisekihtidega:

• Klaasfassaadi taustvärvitud osa

• Terasest nelikantpostid (vastavalt EK-osale), nende vahel mineraalvillaga täidetud kipskarkass

• OSB plaat 12 mm

• Kipsplaat 12,5 mm

Hoone pesula osa välisseinad VS-2.1, U = 0,30 W/(m2·K):

• Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax (toon 0027) või Gentaş fassaadiplaat, vuuk

5 mm, plaatide aluspind mustaks (värv või spetsiaalne teip)

• Vertikaalne terasroov 20 mm

• Tuuletõkkeplaat 30 mm, kõik liited teipida

• Mineraalvill karkassil/termoroovil 100 mm

• Õõnesplokk 190 / 240 mm (vastavalt EK-osale), kogu siseperimeetri ulatuses hüdroisoleeritud

• Alumiiniumroovitus või muu pesula keskkonda sobiv roov 20 mm

• Klaaskiudplaat Steni colour SN 8003 HG, kõrgläige 6 mm

VS-2.2, U = 0,20 W/(m2·K) ehk 2. korruse rõduga külgnevad seinad:

• Vertikaalne laudis koos alusroovitusega

• Tuuletõkkeplaat 30 mm, kõik liited teipida

• Mineraalvill karkassil / termoroovil 150 mm

• Õõnesplokk 190 / 240 mm (vastavalt EK-osale)

• Siseviimistlus (vastavalt SA-osale)

4.4.8 Siseseinad

Siseseinad üldjuhul erineva paksusega teraskarkassil mineraalvillaga täidetud kipsplaatseinad

(paksus vastavalt ruumi otstarbele).

Külmutusruumi ja sügavkülma seinad:

• Kihtpaneel 80 mm (külmutus) või 100 mm (sügavkülm)

• Müügisaali poolt kaetud 15 mm mööbliplaadiga, abiruumi poolt 12 mm OSB plaadi ja 12,5 mm

kipsplaadiga

Pesula ja hoone vaheline sein, lõunaküljel asuva trepikoja seinad ning sein teljel B laotakse 190 mm

või 240 mm õõnesplokkidest (vastavalt EK-osale).

Täpsem siseseinte lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

4.4.9 Avatäited

Akendena kasutada vähemalt kahekordse klaaspaketiga aknaid:

• klaaspakett U ≤ 0,5 W/(m2·K) (min. 2x pakett, madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega,

argoontäidis)

• klaaspaketi vaheliist - "soe serv", SGG Swisspacer/TGI vaheprofiil

• klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50

• raami/lengi profiil U ≤ 1,6 W/(m2·K)

Kogu hoone kõigi akende kompleksne keskmine U ≤ 0,9 W/(m2·K).

Müügisaali klaasfassaadi alumised kaks klaasi on üldjuhul UV-kaitsekilega ja läbipaistvad;

müügisaali ja trepikoja klaasfassaadi ülemine klaasiring ning müügileti ulatuses ka alumine osa on

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 12 | 44

taustvärvitud tumehalliks (RR23); Xpressi abiruumi akende (A-1.8 ja A-1.9) alumised ruudud aga

kiletatud kollaseks (RAL1021).

Aknad on valdavalt mitteavatavad, erandiks aknad A-1.6 (öise müügi luuk), A-1.9 (kiirkassa

müügiluuk), A-2.5 (majutusruumide akende üks aknaruut avatav - kasutatav rõdule pääsuks uksena

ning tuulutuseks), A-2.6 (avatav tuulutusasendisse, va leiliruumi aken A-2.6, mis on mitteavatav),

Välisusteks on müügisaali osas elektriliselt avanev klaaspaketiga liuguks U-1 (1500 x 2200 mm),

trepikoja kahepoolne alumiiniumraamis klaasuks U-2 (1880 x 2200 mm), koristusruumis metallist

välisuks U-3 (900 x 2100 mm), abiruumis käsitsi avatav metallist tõstuks U-4 (1400 x 2200 mm),

müügisaali külguks U-5 (alumiiniumraamis klaasuks, 900 x 2100 mm), tehnoruumi metallist välisuks

U-6 (1100 x 2100 mm), II korruse koridori välisuks U-9 (alumiiniumraamis klaasuks 1000 x 2100

mm) ning II korrusel metallist välisuks U-10 katusele pesula katusele pääsuks (1000 x 2100 mm).

Pesula sisse- ja väljapääs toimub läbi kihtpaneel-tõstukse U-7 (3170 x 3385 mm) koos 900 mm laiuse

käiguuksega ning kihtpaneel-voldikukse U-8 (3290 x 3400 mm).

Välisustel üldjuhul kompleksne U ≤ 1,2 W/(m2·K); erandiks pesula uste U-7 ja U-8 kompleksne

U ≤ 3,3 W/(m2·K) ning müügisaali liuguks U-1, mille elementidele on samad nõuded nagu akendel,

kuid ukse mittetiheda sulguvuse tõttu ei seata kompleksse soojapidavuse nõuet.

Kõikide avatäidete metallosade toon tumehall (RR23), erandina pesula tõst- ja voldikuksed (U-7 ja

U-8), mis on hõbedased (väljast RAL9006, seest RAL9002) ning abiruumi metallist tõstukse U-4

sisekülg (RAL 9002).

Müügisaalist nähtavad siledad siseuksed tervikuna mustad, ukse laiuselt värvida mustaks ka sein ukse

kohal kuni ripplaeni. Muud siseuksed valged (tehase tooni).

Avatäidete täpsem ülevaade on antud avatäidete spetsifikatsioonis (joonised 8.1-8.4).

4.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid, teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid

Hoone ümber rajatakse äärekiviga piiratud betoonkivist sillutisriba, selle katkestused on ainult pesula

sisse- ja väljasõidu juures, kuhu rajatakse betoonist kaldpinnad. Müügisaali välisuste ning abiruumi

tõstukse juures on mugavama juurdepääsu huvides sillutisriba äärekivi madaldatud ja sillutis tõstetud

ukseläve juures siseruumi tasapinda.

Hooneesiste kütusetankurite kohale rajatakse soojustamata sisemise äravooluga lame varikatus

(katusekalle ei või olla laugem kui 1:120). Samal põhimõttel rajatakse ka veokite tankurisaare kohale

eraldiseisva rajatisena varikatus:

• 2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2

• Veekindel vineer või OSB (vastavalt EK-osale)

• Puidust prussid

• Kuumtsingitud terasest kandekonstruktsioon (vastavalt EK-osale)

• Riputatud hõbedased fassaadilamellid CL20

• Välisserv 780 mm kõrgusest moodulist (gaasitankuril 600 mm) - ülaosa kollane (Pantone 109 /

RAL 1021), alaosa oranž

Tankla varikatuste metallpostid ümbritseda kollaseks värvitud katteplekiga (läikiv Pantone 109 /

RAL 1021).

Gaasitankuri varikatuse ja Xpressi kiirkassa katuse ülesehitused on analoogsed, kuid servamooduli

kõrguseks on 600 mm.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 13 | 44

Varikatuste ülevaade on antud joonistel, täpsemalt vastavalt EK-osale.

4.5 Invanõuded

Kogu hoone sise- ja välisosas on arvestatud liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste

tagamisega. Hoonesse on projekteeritud vastav tualettruum ning pääsud selleni. Hoonesse pääseb

klient ja töötaja sillutisriba välisuste juures madaldatud äärekivide kaudu, mille serv ei või olla

kõrgem kui 25 mm.

Täiendavad nõuded, millega arvestada:

• ilma astmeteta ja piisava laiusega liikumistee müügisaalist WC-ni, vaba ruumi peab tagama

tellija sisseseade paigutamisel,

• inva-WC-s ukse sulgemiseks seestpoolt täiendav käepide,

• 2-3 nagi inva WC-s,

• tualettpaberi kaugus inva WC potist 30 - 40 cm, peegli kõrgus põrandast 90 - 100 cm,

• paanika tekkimise tõenäosuse vähendamiseks ja inimeste ohutu liikumise tagamiseks on inva

WC-s ette nähtud paanikavastane valgustus.

V KONSTRUKTSIOONID

5.1 Kasutatud normdokumendid

Üldist

• EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt. Piirded

• EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.

Koormused

• EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

• EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

• EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

• EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus

• EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused

• EVS-EN 1991-1-7:2006/AC:2009 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7:

Üldkoormused. Erakorralised koormused.

Raudbetoonkonstruktsioonid

• EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-

1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

• EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus

Teraskonstruktsioonid

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 14 | 44

• EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa

1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

• EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa

1-8: Liidete projekteerimine.

• EVS 1090-1:2009 + A1:2011. Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1:

Kandeelementide vastavushindamine

• EVS-EN ISO 13919-1:1999 Keevitus

Kivikonstruktsioonid

• EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012/NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide

projekteerimiseks.

Vundamendid

• EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

Üldeeskirjad.

Kvaliteedinõuded

• Maa RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Pinnasetööd ja alustarindid.

• Tarindi RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Kande- ja piirdetarindid.

• RIL 107-2012: Ehitiste vee- ja niiskuskaitse juhend

• Toimivat katot 2012

Muud normdokumendid

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ RT I,

18.07.2015, 7

• Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele" RT I, 04.04.2017, 14

Monoliitsed ja monteeritavad betoonitööde teostamisel juhinduda:

• Tarindi RYL2010 41 Monoliitbetoontarindite ehitamine;

• Tarindi RYL2010 42 Betoonelementehitus;

• Tarindi RYL2010 45 Betoonitööde järeltööd

Monoliitsed ja monteeritavad betoonitööde kontrollimisel, üleandmisel ja parandustöödel

juhinduda:

• Tarindi RYL2010 413.5...413.8

• Tarindi RYL2000 421.5.4...421.8

Samuti järgida:

• BÜ4 Betoonpinnad;

• EVS-EN 1504-1:2007 Betoonkonstruktsioonide kaitsmiseks ja parandamiseks kasutatavad

tooted. Määratlused, nõuded, kvaliteedi-kontroll ja vastavuse hindamine. Osa 1: Määratlused

• BLY 5 Betonilattioiden tuotantomenetelmät;

• BY 40-2003 Betonipinnat;

• BY 41 Betonirakentieden korjausohjeet;

• BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2000 (koos BY 48 ja BY 49);

• tootestandardid nende olemasolul.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 15 | 44

5.2 Tehnilised lähteandmed

Lähteandmeteks konstruktiivse osa koostamisel on:

• Arhitektuurne eelprojekt; Weidenberg OÜ töö 2020-07

• Tellijapoolne projekteerimise lähteülesanne

• Geoloogiline uuring, OÜ Rakendusgeoloogia töö 20-061.

5.2.1 Hoone lühikirjeldus

Käes olev projekt käsitleb Nurga teenindusjaam-tanklahoone ehituskonstruktsioone. Asukohaks on

Nurga, Mäeküla, Paide linn, Järvamaa.

Hoone jaguneb ehituslikult kaheks osaks, teenindusjaam-tanklahooneks ja sellega seotud

varikatuseks. Hoonel on kaks korrust. Hoone maksimaalne kõrgus (maapinnast) on 8,3 m.

5.2.2 Ehitise kavandatud eluiga ja kestvusklass

• Ehitise kasutusea kategooria 4 (EVS-EN 1990:2002 punkt 2.3).

• Ehitise elueaks on kavandatud 50 aastat.

• Hoone töökindlusklass RC2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3) .

• Tagajärgede klass CC2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3).

• Koormuste tegur KFI = 1.0 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.3).

• Betoonkonstruktsioonide klass S4.

• Ehitamisaegne järelvalvetase IL2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.4).

• Projekteerimise järelevalve tase DSL2 (EVS-EN 1990:2002 punkt B.5).

• Teraskonstruktsioonide teostusklass EXC2 (EVS-EN 1090-2).

• Erakorraliste koormuste aluseks on tagajärgede klass 2a (kaubanduspind, kus korruse

põrandapind on alla 1000 m2).

5.2.3 Geoloogilised tingimused

-

5.3 Koormused

5.3.1 Omakaalukoormused

Omakaalukoormused on arvutatud vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 ja ehitusmaterjalide

tootjate poolt esitatud andemetele. Lagedele lisandub lisaks omakaalu koormustele ripplagede,

tehnoseadmete ja valgustite riputuskoormus 0,4 kN/m2. Võimalikud omakaalukoormused

täpsustuvad järgmistes projekteerimisetappides.

5.3.2 Normatiivsed kasuskoormused

• Toad, pesuruumid (A): 2,0 kN/m2 ja 2,0 kN

• Koridorid, kontoriruumid: 3,0 kN/m2 ja 4,0 kN

• Teenindussaali põrand (C3): 5,0 kN/m2 ja 4,0 kN

• Pesula põrand: 5,0 kN/m2 ja 20,0 kN

• Kasuskoormus tehnoruumis: 3,0 kN/m2 ja 4,0 kN

• Rõhtkoormus käsipuudel ja seintel (C): 1.0 kN/m max. 1.2m kõrgusel

• Katused kuhu pääseb ainult hoolduseks (H): 0.75 kN/m2 ja 1.5 kN

5.3.3 Lumekoormus

• Lumekoormus maapinnal: 1,25 kN/m2

• Avatustegur Ce: 1.0

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 16 | 44

• Temperatuuritegur Ct: 1.0

• Lumekoormuse kujutegur : 0,8…2.5

• Lumekoormus katusel: 1,0…3.125 kN/m2

5.3.4 Tuulekoormus

• Tuule baaskiirus: 21 m/s

• Tuule kiirusrõhk (z=8.2m): 0,61 kN/m2

• Tuulekoormuse maastikutüüp: II

Tuulekoormused on esitatud üldtegurite (cpe.10) järgi. Väiksemate kui 10m2 elementide puhul tuleb

arvestada suuremate tuulekoormustega, ehk suuremate cpe väärtustega. Täpsemalt: EVS-EN 1991-

1-4:2005+NA:2007. Tavaolukorras loetakse uksed ja aknad suletuks. Siserõhku arvestatakse

avariiolukorras kus hoone aknad/uksed on lahti või purunenud.

Tuulerõhud we välispinna tsoonidele:

cpe,10 cpe,1

A -0,732 -0,854 kN/m2

B -0,488 -0,671 kN/m2

C -0,305 -0,305 kN/m2

D 0,488 0,610 kN/m2

E -0,309 -0,309 kN/m2

Tuulerõhud we välispinna tsoonidele - lamekatus:

Tuulerõhud we: cpe,10 (I) cpe,1 (I) cpe,10 (II) cpe,1 (II)

F -1,098 -1,524 0,122 0,122 kN/m2

G -0,732 -1,220 0,122 0,122 kN/m2

H -0,427 -0,732 0,122 0,122 kN/m2

I -0,122 -0,122 0,122 0,122 kN/m2

5.3.5 Temperatuuri koormused

Vastavalt standardi EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 on väliskeskkonda jäävatele

konstruktsioonidele arvestatud:

- minimaalne ühtlane temperatuurikomponent ΔTu,min = -35°C.

- maksimaalne ühtlane temperatuurikomponent ΔTu,max = +35°C.

- konstruktsioonielemendi temperatuur selle valmimise ajal T0 = +10°C

Terase temperatuuri joonpaisumistegur α = 12 × 106 1/°K.

5.3.6 Avariikoormused

Hoone konstruktsioonide lahendus peab taluma avarii koormuseid, mis võivad tekkida määratlemata

põhjustel kohalikest vigastustest. Hoone konstruktsioonid peavad taluma kohalike vigastusi ilma

ebaproportsionaalselt tõsiste tagajärgedega üldise varinguta. Sidemed peavad võimaldama hoone

ohutu evakueerimise. Erakorraliste koormuste aluseks on tagajärgede klass 2a (kauplushoone alla

1000m2) (EVS-EN 1991-1-7 lisa A). Klass 2a hoonetel peavad olema horisontaalsidemed.

Avariisidemetena saab kasutada kandurite vahelisi horisontaalsidemeid ja vahelae vuugisarrust.

Jõud horisontaalsidemetes (vahelae paneelide vuugi ja ringsarrus):

Avariikoormus välimistes sidemetes Tp = 0,4*(gk+ ψ1qk)sL = 44 kN

Avariikoormus sisemistes sidemetes Ti = 0,8*(gk+ ψ1qk)sL = 88 kN

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 17 | 44

ns – korruste arv (2)

gk – omakaalukoormus vahelael (7,0 kN/m2)

ψ1 – kombinatsioonitegur avarii olukorras (0,5)

qk – kasuskoormus vahelael (2,0 kN/m2)

s – sidemete max. vahekaugus (1,2 m)

L – sidemete max. sille (11,3 m)

Kuna avariikoormus välimistes sidemetes on väiksem soovituslikust 75kN, siis arvestatakse välimiste

avariisidemete ja nende ühenduste arvutusel avariijõuga 75kN. Sisemised sidemed arvestatakse

koormusele 88 kN.

5.3.7 Muud koormused

Lamekatuse kandevõime arvutamisel arvestatakse lisakoormusega, mis võib tekkida sadevee

kogunemisel kui äravooluavad sulguvad. Sadevee põhjustatud erakorraline koormus katusel:

sAd=4,0kN/m2. Antud koormust kasutatakse ainult erakorralise (avarii) arvutusolukorra koormusena.

5.3.8 Koormuste tähtsamad osavarutegurid

Osavarutegurid, kui konstruktsiooni või –elemendi purunemisel, stabiilsuskaol saab määravaks

materjali tugevus:

• Alalised koormused kandepiirseisundis (ebasoodne mõju) γG.sup=1,20

• Alalised koormused kandepiirseisundis (soodne mõju) γG.inf=1,0

• Alaline koormus kandepiirseisundis (ainult alaine koormus) γG.sup=1,35

• Muutuvad koormused kandevpiirseisundis (ebasoodne mõju) γQ =1,50

• Muutuvad koormused kandevpiirseisundis (soodne mõju) γQ =0

Osavarutegurid, mida kasutatakse deformatsioonide ja siirete määramisel:

• Alalised koormused normatiivses kasutuspiirseisundis γG.=1,0

• Muutuvad koormused normatiivses kasutuspiirseisundis γQ =1,0

Osavarutegurid, mida kasutatakse avriiolukorras (tulekahju, uksed-aknad avatud tormiga):

• Alalised koormused tulekahju ja avarii olukorras γG.A=1,0

• Lume ja tuulekoormus tulekahju ja avarii olukorras γQ.A =0,2

• Muutuvad koormused tulekahju ja avarii olukorras γQ.A =0,7

Osavarutegurid, kui määravaks saab staatiline tasakaal (nt. ümberlüke):

• Alalised koormused kandepiirseisundis (ebasoodne mõju) γG.sup=1,1

• Alalised koormused kandepiirseisundis (soodne mõju) γG.inf=0,9

• Alaline koormus kandepiirseisundis (ainult alaine koormus) γG.sup=1,5

• Muutuvad koormused kandevpiirseisundis (ebasoodne mõju) γQ =0,0

Alalise või ajutise arvutusolukorra koormuskombinatsioonid (põhikombinatsioonid):

∑ ,,

≥1

+ + ,1,1 + ∑ ,0,,

>1

Erakordse arvutusolukorra koormuskombinatsioonid:

∑ ,

≥1

+ + + 1,1,1 + ∑ 2,,

>1

Normkombinatsioon (taastumatute piirseisundite puhul):

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 18 | 44

∑ ,

≥1

+ + ,1 + ∑ 0,,

>1

Tavaline kombinatsioon (taastuvate piirseisundite puhul):

∑ ,

≥1

+ + 1,1,1 + ∑ 2,,

>1

Tõenäoline kombinatsioon (koormuse pikaajalise toime ja konstruktsiooni välimusega seotud

piirseisundite puhul):

∑ ,

≥1

+ + ∑ 2,,

>1

5.4 Hoone lühikirjeldus

5.4.1 Hoone kandeskeleti tehnilise lahenduse valik

Hoone kandeskeleti lahenduse valiku esmaseks aluseks on hoone arhitektuurne lahendus.

Kandeskeleti konstruktiivne lahendus on üles ehitatud võimalikult optimaalselt, samas arvestades

arhitektuurset lahendust, energiatõhusust ja hoone kasutusotstarbest tulenevaid nõudeid.

Kandeskeleti lahenduse valikul on lähtutud ka geoloogilistest tingimustest ja võimalikust

radooniohust. Käesoleva projektiga on antud Enge tanklahoone-motelli-autopesula konstruktsioonide

lahendus eelprojekti mahus vastavalt EVS 932:2017 kirjeldustele.

5.4.2 Kandeelementide paiknemine, silded ja sammud

Hoone kandekonstruktsioonideks on:

• Kohtraudbetoonist madalvundamendid (lint- ja üksikvundamendid)

• Monteeritavad soklipaneelid

• Kiudbetoonist ja/või kohtraudbetoonist põrandad

• Terasest karkassipostid

• Terasest sidemed (horisontaal- ja diagonaalsidemed)

• Õõnesbetoonplokkidest kandevseinad

• Monteeritavad eelpingestatud raudbetoonõõnespaneelid

• Terasest varikatusekandjad (talad ja postid)

• Kandev profiilplekk

• Soojustatud seina kergpaneelid

5.4.3 Hoone üldjäikuse tagamine

Hoone üldjäikus tagatakse vundamentide, postide, talade, vahelagede ja seinte koostööna.

Horisontaalkoormuste vastuvõtmiseks on hoone katuse- ja vahelaed arvestatud tööle diafragmana ja

seotud kandvate elementidega. Õõnespaneelidest lagede diafragmana töötamise eelduseks on pidev

ringsarrus ja vuugisarrus, mis on monolitiseeritud ühtseks tervikuks. Kandevprofiilpleki diafragmana

töötamise eelduseks on selle piisav ühendus servasidemetega ja ka omavahel. Karkassipostid on

ühendatud vundamentidega paindejäigalt. Postide nõtketeguriks on arvestatud 1,0. Varikatuse

teraspostid on arvutusskeemis võetud töötama paindejäigalt vundamendiga ja talad

liigendühendustega. Varikatuse postide nõtketeguriks on arvestatud 2,1.

5.4.4 Arvutusskeemid, arvutusmetoodika

Hoone karkassile mõjuvad erinevad koormused ja ülekoormustegurid on antud punktis 5.3.

Hoone karkass ja seinad on arvutatud seotud elementidena horisontaalsele pinnase ja

tuulekoormusele ja vertikaalsele omakaalu-, kasus- ning lumekoormusele.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 19 | 44

Hoone arvutusskeem on koostatud, et saavutada optimaalne tulem. Hoone kandvad elemendid on

kirjeldatud seletuskirjas. Katusele tulevad koormused kantakse õõnespaneelide kaudu

õõnesbetoonplokkidest seintele. Arvutusmetoodika on vastavalt punktis 1.1 loetletud normidele ja

dokumentidele. Koormused on esitatud punktis 5.3.

5.5 Tulepüsivus

Hoone on projekteeritud TP2 hoonena.

Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid on vähemalt A2-s1,d0-klassi ehitusmaterjalidest.

Kandekonstruktsioonide (sh katuslaed) tulepüsivus: R30

Monteeritavate ja monoliitsete raudbetoonelementide nõutav tulepüsivus tagatakse piisava armatuuri

kaitsekihiga ja elemendi paksusega (kõrgusega; laiusega).

Teraskonstruktsioonide nõutav tulepüsivus saavutatakse tulekaitse värviga (võõbaga) või tulekindla

plaatmaterjali katmisega (tulekindlad ehitusplaadid, ehituslikud villad).

Kivikonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse nõuetele vastavate materjalide kasutamisega.

Läbiviikude tulepidavus tagatakse sertifitseeritud vuukide ja läbiviikude tihendamise lahendustega.

Konstruktsioonide ja piirete tulepidavusnõuded on näidatud konstruktsioonide tüübijoonistel ning

konstruktsioonijoonistel.

Täpsemalt on kirjas arhitektuurse projekti seletuskirjas.

5.6 Välispiirete soojapidavus

Hoone projekteerimisel on lähtutud kriteeriumist, et välispiirded peavad olema pikaajaliselt

õhupidavad ja piisavalt soojustatud tagamaks energiatõhususe nõudeid, ruumide soojuslikku

mugavust ja hallituse ning kondensaadi vältimist sisepindadel ja tarindites. Täpsed nõuded on esitatud

arhitektuuriprojekti seletuskirjas.

5.7 Heliisolatsioon

Hoone sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded on esitatud arhitektuuriprojekti seletuskirjas.

5.8 Tolerantsid

Tolerantsiklass on 2.

Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39, BY40 nõuetest; konstruktsioonid kuuluvad valdavalt

normaalklassi.

Betoonpinnad, mida ei kaeta peale valamist viimistlusega ja jäävad näha, peavad olema kvaliteediga,

mis BÜ4 kohaselt vastab 'klass A' kvaliteeditasemele.

Üldised nõuded

• Maa RYL2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid.

• Tarindi RYL2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid.

• ET-2 01103-0048 (RT 02-100050-et) Ehitustolerantsid, tolerantside definitsioonid.

• RT 14-10373-et Tasasuse mõõtmine

Pinnase- ja vundamenditööd

• Geomeetrilised tolerantsid vastavalt standardi EVS-EN 13670:2010

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 20 | 44

Raudbetoonkonstruktsioonid

• Tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN 13670:2010

• Nõuded raudbetoonkonstruktsioonide vormi- ja raketisepindadele vastavalt BÜ4 'klass A`

nõuetele

Teraskonstruktsioonid

• Tolerantsid vastavalt EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011, EVS-EN 1090-4

• Keevitusõmbluse kvaliteediaste peab vastama klassile C (EVS-EN ISO 5817: 2014).

Konstruktsioonide valmistus- ja paigaldushälbed peavad jääma järgmistesse piiridesse:

Vundamendid, põrandaplaat

• põhimõõtmed (LxB) ± 20 mm

• vundamendi ülapinna kõrgusmärk ± 10 mm

• plaaniline asend telgede suhtes ± 20 mm

• põrandaplaadi ülapind tasasusklass A (BLY 7/BY45)

Kiviseinad

• kõrgus ± 10 mm

• pikkus ± 10 mm või L/750

• paksus ± 8 mm

• külje kõverus

- sein ± 10 mm

- uksed ja aknad ± 5 mm

• avad

- küljemõõtmed - 5 mm; + 15 mm

- asukoha kõrgus ± 15 mm

- nurkade kõrguslik erinevus 10 mm

• seina kõverus (kiive) L/300

• külgkõrvalekalle üleval- või

allpool paiknevast seinast ± 10 mm

• omavaheline paiknemine ± 15 mm

• ülapinna kõrgus liitumisel

horisontaalsete konstruktsioonidega ± 10 mm

R/b vahelaed

• pinna kalle ± (10 + L/500) mm

• naabervahelagede kõrgusmärk ± 15 mm

• ülapind tasasusklass B (BLY 7/BY45)

Trepid ja astmed

• pikkus ± 15 mm

• laius ± 10 mm

• paksus ± 10 mm

• astme laius ± 5 mm

• tõusu kõrgus ± 5 mm

• paiknemine pikkussuunas ± 20 mm

• paiknemine põiksuunas ± 15 mm

• pealispinna kõrgusmärk ± 10 mm

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 21 | 44

Sarrus

• mõõtmed

- L < 500 mm ± 10 mm

- L = 500...1000 mm ± 15 mm

- L = 1000...2000 mm ± 20 mm

- L > 2000 mm ± 30 mm

• ankurdus- ja jätkupikkused

- Ø < 16 mm ± 20 mm

- Ø > 16 mm ± 40 mm

• sarruse paiknemine vastavalt BY39 nõuetele (pt. 7)

Taridetailid, sarrusjätkud, avad (läbiminekukohad)

• taridetaili kõrguslik kõrvalekalle ± 10 mm

• taridetaili külgsuunaline kõrvalekalle ± 5 mm

• sarrusjätkude asukoha hälve ± 10 mm

• avad ± 20 mm

• ankrupoldid vertikaalis ±10mm

• poldirühm horisontaalis ± 10 mm

• üksik polt horisontaalis ± 3 mm

• ankrupoltide grupi lubatud kõrvalekalle naabergrupist ±5mm.

Terasdetailid

• Keevitatava elemendi ristlõike kõrgus ± h/450

• Keevitatava elemendi ristlõike laius + b/100

• Keevitatava elemendi kõverus ± h/500

• Poldiaugu tolerants poldigrupis ± 1 mm

• Poldiaugu kaugus profiili otsast ± 0 mm

• Poldigrupi tolerants ± 1 mm

• Posti alusplaadi nihe 3 mm

• Posti kõrvalekalle vertikaalist ± h/500

• Talade paiknemine horisontaalis suhtes ± 5 mm

• Talade paiknemine üksteise suhtes ± 5 mm

• Tala paiknemine posti suhtes ± 3 mm

• Tala kõverus ± L/1000

5.9 Hoone konstruktsioonid

5.9.1 Hoone lammutatavad konstruktsioonid

Olemasoleva tanklahoone konstruktsioonid lammutatakse vajalikus ulatuses. Täpsemad lahendused

anda arhitektuurse projekti seletuskirjas.

5.9.2 Hoone maa-alused konstruktsioonid

Hoone maa-alused konstruktsioonid on monoliitraudbetoonist kohtvundament.

5.9.2.1 Alused

Hoone alt kaevatakse välja kasvupinnas ja nõrgemad pinnase kihid, vundamendid toetatakse

peenliivale. Põrandaalune osa täidetakse.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 22 | 44

Tagasitäitetööd tehakse projekti realiseerimiseks vajaminevas mahus. Tagasitäitmine tehakse

kihtidena optimaalses niiskuses osakeste läbimõõdunõuete kohastest materjalidest. Taastamiskihtide

paksus ja tihenduskordade arv valitakse selline, et saavutatakse soovitud tihedus ja kandvus.

Tihendamise käigus ei tohi rikkuda teiste kihtide kandevõimet. Tihendusaste K peab olema

minimaalselt 95% looduslikust alusest ja killustikaluse dünaamiline elastsusmoodul min. 60 MPa.

5.9.2.2 Vundamendid

Hoone on projekteeritud madalvundamentidele. Vundamendid on projekteeritud kohtraudbetoonist.

• Betooni tugevusklass (EVS-EN 206): C25/30

• Betooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): XC2

• Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B

• Sarruse nimikaitsekiht: põhjast 50 mm (ettevalmistatud pinnas)

külgedelt ja pealt 35 mm

Sarruse ülekatted peavad tagama piisava ankurduse. Minimaalne sarruse ülekatte 40 sarruse

diameetrit. Jätkukohad peavad olema nihutatud (samasse lõikesse tohib jääda 25% jätkudest).

Vundamentide valu ajal tuleb paigaldada ankursarrused sokliseina ühendamiseks paindejäigalt.

Pinnaseses olevaid kommunikatsioone tuleb kaitsta vundamenditöid teostades. Kõik läbiviigud

teostada plasthülssidega ja hüdroisoleeritult.

5.9.2.3 Põrandad

Hoone põrandaks on pinnasele toetuv kiud- või raudbetoonplaat. Põrandaplaadi paksused olenevad

kasuskoormuse suurusest.

Põrandate alune täide tuleb teha liivast ja killustikust kihtidena tihendatult. Aluse minimaalne

tihendusaste K peab olema 95% looduslikust pinnasest. Killustikaluse minimaalne paksus on 200 mm

ja killustiku fraktsioon on 16-32. Põrandaplaadi all on polüetüleenkile kiht mille jätkukohad on

nihutatud ja teibitakse liitekohtadest. Kile paksus on min. 0.2 mm. Põrandate all on 100 mm koormust

taluvat soojustust EPS100 Silver. Põrand jagatakse mahukahanemisvuukideks – üldiselt 4x4 m ja

täidetakse elastse vuugimastiksiga. Täitmine on soovitav teostada vahetult enne hoone

kasutuselevõttu. Vuugid täita elastse vuugimassiga, mille kõvadus on vahemalt 35 Shore A ja

maksimaalne deformatsioon (MAF) vahemalt ±20%. Kasutada vuugimassi Soudaseal 240 FC või

võrdvaarsete näitajatega vuugimassi. Märgade ruumide põrandad hüdroisoleeritakse ja vesi juhitakse

kalletega äravoolu trappidesse.

Põrandaplaadi ja püstkonstruktsioonide vahele tuleb jätta vuuk 10 mm (vuugilindiga). Plaadi

sisenurkadesse, avade ning postide ümber tuleb paigaldada lisavardad 2ø10 mm pikkusega 800 mm,

sammuga 50 mm nii, et nad asetseksid risti nurgapoolitajatega.

Vastavalt mittekandvate seinte koormusele on ette nähtud põrandaplaadis paksendused.

Põrandaplaat:

• Betooni tugevusklass (EVS-EN 206): üldiselt C25/30

C35/45 (pesulas)

• Betooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): üldiselt XC2

XC4+XD3

• Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B

• Sarruse nimikaitsekiht: üldiselt pealt 25 mm, alt 35 mm

pesulas pealt 50mm

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 23 | 44

• Põranda tasasus klass: A

• Soojustus: EPS100 Silver

5.9.2.4 Sokkel

Hoone sokkel on projekteeritud ühekihilistest monteeritavatest soklipaneelidest, mis kaetakse PIR

soojustuse ja viimistlusplaadiga. Soklipaneelid toetuvad vundamentidele ja ühendatakse

terskarkassiga tarilappide, terasplaatide ja keevistega. Kõik pinnasesse jäävad terasosad tuleb katta

ajas kestva võõphüdroisolatsiooniga.

Ühekihilised soklipaneelid:

• Betooni tugevusklass (EVS-EN 206): C30/37

• Betooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): XC2

• Elemendi paksus: 120 mm

• Soojustus: 100 mm, PIR – 0,022 W/mK

• Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B

• Sarruse nimikaitsekiht: 30 mm

5.9.3 Karkass

5.9.3.1 Kandeseinad

Pesula välisseinad ja hoone kandevsein teljel B on projekteeritud täisvalatavatest õõnesplokkidest.

Betoonploki survetugevus peab olema min. 18 MPa. Kasutatav mördi survetugevusklass M10.

Kandeseinad on täis valatud ja armeeritud. Õõnesplokkseina ladumisel tuleb järgida kõiki

tootjapoolseid juhiseid ja nõudeid. Pikad müüriosad tuleb jagada osadeks deformatsioonivuukidega.

Kandeseinte

betoonõõnesplokkidest kandeseinte laiused on üldiselt 190 mm. Kandeseinad on täisbetoneeritud

C25/30 betooniga.

Betoonõõnesplokkidest seinad:

• Columbia-kivi: 190 mm /240 mm

• Ladumismördi tugevus (EVS-EN 998-2): M10 (survetugevus 10 MPa)

• Täitebetoon (EVS-EN 206): C25/30

• Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B

• Täitematerjali max. diameeter: Dmax= 8 mm

• Täitebetooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): XC1 ja XC2 (pinnases)

• Müüritise keskonnaklass (EVS-EN 1996-2:2006): MX1 (üldjuhul) või MX2.

• Sarrusterase min. kaugus kivi servast: 15 mm

Kandevseinte esimene ja viimane plokirida ning iga neljas rida sarrusplokist ja sarrustatud 2 x 10 mm

sarrusvardaga. Avade sildamine kandevseintes on projekteeritud armeeritud sarrusplokkidest,

tüüpsete raudbetoon sillustega ja kohtraudbetoon taladega.

5.9.3.2 Postid

Postid on kanttoruprofiilist teraspostid (SHS profiil).

Kasutatavad materjalid peavad vastama EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 ptk. 3 esitatud nõuetele.

Kasutatavate ehitusteraste omadused peavad vastama standardi EVS-EN 10025 nõuetele. Posti

toruprofiil on suletud õhukindalt. Keevised peavad olema võrdtugevad keevitatava materjaliga ja

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 24 | 44

keevise kõrguseks võtta minimaalne liidetava materjali paksusest. Keevised peavad olema ümber

perimeetri või terves ulatuses. Minimaalne keevis a ≥ 3mm.

Kinnitus- ja ühenduselemendid ei tohi söövitada üksteist ega ühendatavaid elemente.

Korrosioonikindlus peab vastama kinnitatavate elementide omale. Väliskeskkonnas kasutatavad

kinnituselemendid (poldid, mutrid, kruvid) peavad olema kuumtsingitud või samasugust

korrosioonikindlust andva meetodiga töödeldud või valmistatud roostevabast terasest. Siseruumides

võib kasutada elektriliselt tsingitud või samaväärselt töödeldud elemente. Keskkonnaklassis C3

(soojustuskihis) paiknevad isekinnituvad kinnitusvahendid peavad olema valmistatud standardi EVS-

EN 10088 kohasest roostevabast terasest.

Teraspostid:

• Terase tugevusklass: S355J2

• Terase korrudeeruvusklass (EVS-EN ISO 12944-2): sisetingimustes – C1

• Korrosioonikatse vastavus EVS-EN ISO 12944-1): kõrge (H) >15 aastat

• Tulepüsivusklass: R30

• Tulekaitse: tulekaitsevärv Osoran NulliFire

S605 või analoog

• Teraspinna ettevalmistus: Sa2½ (ISO 8501-1:1988)

• Lubatud horisontaalsiire: H/300 (H – posti kõrgus)

• Kinnituspoltide tugevusklass: 8.8.

Varikatuse teraspostid:

• Terase tugevusklass: S355J2

• Terase korrudeeruvusklass (EVS-EN ISO 12944-2): välistingimustes – C3

• Korrosioonikatse vastavus EVS-EN ISO 12944-1): kõrge (H) >15 aastat

• Teraspinna ettevalmistus: Sa2½ (ISO 8501-1:1988)

• Lubatud horisontaalsiire: H/300 (H – posti kõrgus)

• Kinnituspoltide tugevusklass: 8.8.

5.9.3.3 Talad

Hoonel vahe- ja katuslae talad on valdavalt terasest WQ talad. Varikatusel kasutatakse HEA ja HEB

profiile. Kasutatavad materjalid peavad vastama EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 ptk. 3 esitatud

nõuetele. Kasutatavate ehitusteraste omadused peavad vastama standardi EVS-EN 10025 nõuetele.

Keevised peavad olema võrdtugevad keevitatava materjaliga ja keevise kõrguseks võtta minimaalne

liidetava materjali paksusest. Keevised peavad olema ümber perimeetri või terves ulatuses.

Minimaalne keevis a ≥ 3 mm.

Kinnitus- ja ühenduselemendid ei tohi söövitada üksteist ega ühendatavaid elemente.

Korrosioonikindlus peab vastama kinnitatavate elementide omale. Väliskeskkonnas kasutatavad

kinnituselemendid (poldid, mutrid, kruvid) peavad olema kuumtsingitud või samasugust

korrosioonikindlust andva meetodiga töödeldud või valmistatud roostevabast terasest. Siseruumides

võib kasutada elektriliselt tsingitud või samaväärselt töödeldud elemente.

Terastalad hoones:

• Terase tugevusklass: S355J2

• Terase korrudeeruvusklass (EVS-EN ISO 12944-2): sisetingimustes – C1 (kuivad ruumid)

• Korrosioonikatse vastavus EVS-EN ISO 12944-1): kõrge (H) >15 aastat

• Teraspinna ettevalmistus: Sa2½ (ISO 8501-1:1988)

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 25 | 44

• Tulepüsivus: R30 (värvimisega)

• Kinnituspoltide tugevusklass: 8.8.

• Lubatud lõplik läbivajumine laetaladel: ava/400

Varikatuse terastalad:

• Terase tugevusklass: S355J2

• Terase korrudeeruvusklass (EVS-EN ISO 12944-2): välistingimustes – C3

• Korrosioonikatse vastavus EVS-EN ISO 12944-1): kõrge (H) >15 aastat

• Teraspinna ettevalmistus: Sa2½ (ISO 8501-1:1988)

• Kinnituspoltide tugevusklass: 8.8.

• Lubatud lõplik läbivajumine varikatusel: ava/200

• Lubatud lõplik läbivajumine varikatuse konsoolsel osal: ava/125

5.9.3.4 Vahe- ja katuslaed

Hoone vahe- ja katuslagi on projekteeritud eelpingestatud raudbetoon õõnespaneelidest, näiteks

TMB Elemendi TAM tüüpi paneelid.

Laed on projekteeritud töötama ühtse jäigastava plaadina. Selle tagamiseks on lae tasapinda

projekteeritud vastav ringsarrus, vuugisarrus ja ankursarrus. Vahelae monoliitsed osad on betoonist

C25/30 ja armeeritud sarrusega B500B.

Õõnespaneelid dimensioneeritakse vastavalt etteantud koormustele tootjatehases. Paneelid

toodetakse, paigaldatakse ja hooldatakse vastavalt tootja juhistele. Õõnespaneelide õõntesse tohib

teha kohapeal kuni 120mm avasid ilma paneeli kanderibisid vigastamata (avad peavad paiknema

õõnsuse tsentris).

Kõik läbiviigud teostada plasthülssidega ja hüdroisoleeritult.

Katuslae paneelid:

• Paneelid: TAM või analoogne eelpingepaneel

• Betooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): XC1

• Tulepüsivusklass: R60

• Lubatud lõplik läbivajumine vahelagedel: L/250 (L – sille)

Varikatuse kandevprofiil on profiilikõrgusega 45mm (näiteks Ruukki T45-30L-905.)

Katuseprofiil on fikseeritud teraskandjatega puurkruvidega (SFS või analoog). Profiilplekil tuleb

paigaldada vagude laiem pool ülesse. Plekk kinnitatakse kandurite külge iga vao põhjast. Plekitahvlite

pikiservad ühendatakse omavahel kruvidega sammuga 300mm. Profiilpleki paigaldamisel ja

käitlemisel tuleb täita kõiki tootjapoolseid juhiseid ja nõudeid.

5.9.3.5 Trepid

Hoone trepikoja mademed ja marsid on monteeritavatest elementidest. Astmed ja marsid on

omavahel ühendatud hülssidesse keeratud keermelattide ja süvendisse valatud peenbetooni abil.

Raudbetoontrepp:

• Betooni tugevusklass (EVS-EN 206): C30/37

• Betooni keskkonnaklass (EVS-EN 206): sees XC1/väljas XC4+XD1+XF4

• Sarruse tugevusklass (EVS-EN 10080): B500B

• Sarruse nimikaitsekiht: 25 mm (monteeritavatel

elementidel sees)

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 26 | 44

40mm välistingimustes olevatel

elementidel

• Faasid: 10x10 mm

• Tulepüsivus: R30 (tagatud betooni kaitsekihiga)

5.9.4 Fassaad

5.9.4.1 Välisseinad

Hoone välisseinad on projekteeritud soojustatud kergpaneelidena. Paneelide montaažil lähtuda

tootjapoolsetest soovitustest ja juhistest. Kergpaneelid toetuvad soklile ja fikseeritakse

kandevkarkassiga puurkruvidega. Puurkruvide keskkonnaklass peab olema vähemalt C3, soovitavalt

roostevabad.

Fassaadi täpsem kirjeldus on antud projekti arhitektuurses osas.

5.9.5 Katused

5.9.5.1 Katusekonstruktsioonid

Hoone katuse kanduriks on raudbetoon eelpingestatud õõnespaneelid. Õõnespaneelidest lagi töötab

katuse tasapinnas diafragmana.

Hoonel on lamekatus, kus sademevesi juhitakse ära kohalike kalletega ja katusel paiknevate trappide

ja hoonesiseste sademeveetorustike kaudu. Katuse kalded on antud soojustusega ja kanduritega.

Parapeti servadesse tuleb hüdroisolatsiooni ülespöörde sujuvaks muutmiseks paigaldada plastmassist

kolmnurkliist. Parapeti-, seina- ja räästaplekid peavad olema vähemalt 0.7 mm paksused ning

parapetiplekkide liited teostatud topeltvaltsjätkudega. Parapeti pealtkalle peab olema kaldega 1:6.

Täpsem kihtide kirjeldus antud arhitektuurses projektis.

5.9.5.2 Katusekatted

Vajalikud kattekihid ja nende kirjeldus on antud arhitektuurses projektis.

5.10 Ruum

5.10.1 Ruumideks jaotavad osad

5.10.1.1 Vaheseinad

Mittekandvad vaheseinad on valdavalt kipskarkass-seinad, osalt on ka kergplokkidest seinu, näiteks

krohvitud Fibo 5. Osaliselt on ka. Nende paiknemine ja tüübid on esitatud arhitektuuses projektis.

Vaheseinad seotakse konstruktsioonidega liikumist võimaldavate sidemetega. Vaheseinad tuleb

vahelagedest ja katuslagedest eraldada elastse vuugiga. Lae kandvast elemendist eraldada 40mm

liikumist võimaldava vuugiga. Müüritisseina ja vahelae vahel on jäik mineraalvillariba, mis on

mõlemalt poolt tihendatud elastse mastiksiga (nt Casco Akusto, Bostik 835 vm analoog).

5.10.1.2 Muud ruumi jaotusosad

Muud ruumi jaotusosad on antud projekti arhitektuurses osas.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 27 | 44

VI RAJATISED

Rajatiste arhitektuurne välimust on näha rajatiste vaadetel (joonised 6.4-6.8) ning paiknemine krundil

on kujutatud asendiplaanil (joonis 4.1).

6.1 Vedelgaasimahuti koos tankuri ja varikatusega

Krundile on ette nähtud paigaldada maa-pealne 10 m3 gaasimahuti koos varikatuse ja tankuriga.

Gaasimahuti, tankuri varikatus ja tankur paigaldatakse raudbetoonist alusplaadile, alusplaadi

pealispinna paigalduskõrgus on ühel tasapinnal kõrvalasuva betoonist äärekiviga.

6.2 Väikerajatised ja -seadmed

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja 15175 Paide-Mündi-Mäeküla maantee ristmiku juurde

Nurga kinnistu kagunurka rajatakse 19 m kõrgune hinnapost.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres oleva puhkeala haljasala tsentrisse on paigutatud kolm

12 m kõrgust lipumasti.

Hoone pesula põhjaserva juurde paigaldatakse tankla teenusseadmed – rehvirõhuseade, tolmuimeja

ja vaibakloppimisstend. Teenusseadmed paigaldatakse raudbetoonist alusplaadile, alusplaadi

paigalduskõrgus ümbritseva betoonäärekiviga ühes tasapinnas.

Hoonest põhjas asuvale asfaltkattele haljasala ääres paigaldatakse ka gaasiballoonide kapp ning

jäätmekonteinerid.

Pos 2 lõunapiirile rajatakse elektriautode laadimispunkt, mille juurde paigaldatakse kaks

elektriautode kiirlaadijat (st laadimisvõimalus 4 autole). Kiirlaadijad paigaldatakse raudbetoonist

alusplaadile, mille pealispinna paigalduskõrgus on ühel tasapinnal kõrvalasuva betoonist äärekiviga.

Kinnistu ida- ja lääneserva haljasaladele rajatakse betoonkivisillutisest puhkealad, millele

paigaldatakse betoonist ja puidust välimööblikomplektid ja prügikastid.

Hoone lõunapoolse sissepääsu kõrvale paigaldatakse 4 terastorust jalgrattahoidjat (st

parkimisvõimalus 8 jalgrattale).

Krundi sisse- ja väljapääsu juurde rajatakse valgustusega teeviit. Vastavalt Olerexi

korporatiivimagole on viidad on kaetud kollase (Pantone 109/RAL 1021) ja punase (Pantone

166/RAL 2000) katteplekkiga. Viida kõrgus maapinnast on 1,4 m.

VII TULEOHUTUS

7.1 Kasutatavad normdokumendid

• Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Siseministri 30.08.2010. a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

• Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,

kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse,

ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord"

• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 28 | 44

• EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

• EVS 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“

• EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika. Hädavalgustus“

• EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“

• EVS-EN 62305-1:2011 „Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted“

• EVS-EN 62305-2:2013 „Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs“

• EVS-EN 62305-3:2011 „Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht

elule“

• EVS-EN 62305-4:2011 „Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid“

• EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“

7.2 Tuleohutusnäitajad

• hoone liigitus tuleohutuse järgi:

o II kasutusviis (kasutusotstarve „motell“ ehk majutusruumide osa II korrusel) – 314,8 m2

o IV kasutusviis (kasutusotstarve „kaubandushoone“ ehk kaupluse ja selle abiruumide osa) –

397,3 m2

o VI kasutusviis (kasutusotstarve „sõidukite teenindushoone“ ehk hoone pesula osa) –

74,8 m2

• hoone tulepüsivusklass – TP2

• arvestuslik inimeste arv – 111 inimest

o arvestades I korrusel iga inimese kohta 3 m2 müügisaali pinda ning 5 töötajat – 83

inimest

o arvestades II korrusel iga inimese kohta 1 voodikoht – 28 inimest

• tuleohutuskujad – hoonete vaheline tuleohutuskuja (8 m) nõue on tagatud.

• põlemiskoormus hoones – 600-1200 MJ/m2

• kandekonstruktsioonide tulepüsivused – R30 (nii hoone kui varikatused)

• korruste arv – 2 korrust

• põrandate nõutud tuletundlikkus – II kasutusviis – nõudeid ei esitata; IV, VI kasutusviis - DFL-s1

• siseseinte ja lagede nõutud tuletundlikkus – II, VI kasutusviis – D-s2,d2, IV kasutusviis - B-

s1,d0

• katusekatte klass – katuse pealispinna kate peab olema klassist BROOF(t2-t4)

• välisseinte pinnakihi nõutud tuletundlikkus D,d2

• välisseina õhutuspilu välispinna nõutud tuletundlikkus D,d2; õhutuspilu sisepinnal D-s2,d2

• soojustussüsteemi nõutud tuletundlikkus D,d0

• tankimisplatsi varikatuste kattekonstruktsioon peab olema mittepõlevast materjalist

• hoonele ja gaasimahutile projekteeritakse III kaitseklassi piksekaitse võrkkontuur vastavalt

standarditele

• gaasimahuti on kavandatud 9,15 m3 mahuga ja mahutab kuni ca 4,1 tonni vedelgaasi

7.3 Tuletõkkesektsioonid, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass

Hoonel on 7 tuletõkkesektsiooni: I korrusel moodustab esimese sektsiooni evakuatsioonitrepikoda,

teise tehnoruum, kolmanda tehnoruumi kõrval asuv kilbiruum, neljanda pesula ja viienda sektsiooni

kõik ülejäänud I korruse ruumid. Kuuenda sektsiooni moodustab II korrusel asuv saunaala ning

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 29 | 44

seitsmenda ülejäänud II korruse ruumid, kusjuures kõik majutusruumid eraldatakse ülejäänud II

korruse ruumidest EI15 tulepüsivusele vastavate piirdekonstruktsioonidega (sh uksed). Sektsioonide

piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass on valdavalt EI30, erandina majutusruumide vahelised

seinad ja uksed, mille tulepüsivusklass on EI15.

• 1. tuletõkkesektsioon (EI30): evakuatsioonitrepikoda (läbi 2 korruse)

• 2. tuletõkkesektsioon (EI30): I korruse tehnoruum

• 3. tuletõkkesektsioon (EI30): I korruse kilbiruum

• 4. tuletõkkesektsioon (EI30): I korruse autopesula

• 5. tuletõkkesektsioon (EI30): kõik ülejäänud I korruse ruumid

• 6. tuletõkkesektsioon (EI30): II korruse saun

• 7. tuletõkkesektsioon (EI30): ülejäänud II korruse ruumid, kusjuures majutusruumid eraldatud

EI15 tulepüsivusele vastavate piirdekonstruktsioonidega (sh ustega)

7.4 Evakuatsioonilahendus

Hoones viibivate inimeste arv on arvutuslikult kuni 111 inimest.

Hoonel on 3 evakuatsiooniväljapääsu – müügisaali peauks U-1 (liuguks 1500 x 2200 mm), hoone

lõunaküljel asuva trepikoja (ruum nr 102) kahepoolne uks U-2 (1880 x 2200 mm) ning teisel korrusel

asuv koridori uks U-9 (1000 x 2100 mm), mis avaneb teisele, vabas õhus asuvale trepile/väljapääsule

2. korruselt. Lisaks pääseb hädapääsuna otse välja korist- ja personaliruumide metallustest U-3

(metalluks 900 x 2100 mm), müügisaali külguksest U-5 (alumiiniumraamis klaasuks 900 x 2100 mm)

ning tehnoruumi metalluksest U-6 (1100 x 2100 mm). Hädaväljapääsuna on võimalik kasutada ka

abiruumi tõstust U-4 (ava mõõt 1200 x 2100 mm) ning pesula tõstukse U-7 sisse ehitatud käiguust

(900 x 2100 mm).

Müügisaali liuguks U-1 tuleb varustada automaatse avanemisega automaatse tulekahju-

signalisatsioonisüsteemi (ATS) poolt häire korral (sh akuga elektrikatkestuse puhuks) ja trepikoja

kahepoolne välisuks U-2 seestpoolt avariilingiga. Evakuatsiooniteele jäävad siseuksed tuleb

varustada võtmevaba lingiga. Kõik ülejäänud uksed peale abiruumi tõstukse, pesula voldikukse ja

külmkambrite uste (st kõik väljapääsemiseks olulised sise- ja välisuksed) varustada väljumise suunal

kergesti käsitsetava libliklukuga, et hõlbustada võtmevaba läbipääsu hädaolukorras.

Evakuatsiooniteede pikkus ei ületa 30 m.

Turvavalgustuse kestus peab olema minimaalselt 1 h, selleks paigaldada evakuatsiooniteedele ja

väljapääsude juurde suunava kleebisega varustatud valgustid, millistel on 1h vastupidavusega

akumulaatorid. Nimetatud valgustid ühendada tööle pidevrežiimis ning selliselt, et oleks tagatud

nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. Täpsemad lahendused

on antud peatükis X.

7.5 Tuleohutuspaigaldised

Hoones on ette nähtud esmased tulekustutusvahendid, paigaldada tuleb vähemalt viis 6 kg tulekustutit

(üks kustuti iga 200 m2 kohta, kustutite asukohad näidatud korruseplaanidel). Kõik tankimiskohad

tuleb varustada ABC-tüüpi külmumiskindlate 6 kg pulberkustutitega. Tulekustutite paigaldus ja valik

peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele,

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 30 | 44

Hoonesse paigaldatakse ATS, mille keskseade paigaldada personaliruumi ning varustada reservtoite

akudega, mis peavad tagama süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul

normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi

suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada selliselt, et

nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas osas. Andurite paigaldamisel

arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest, valgustitest, mööblist ning

muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite paigaldamisel ripplagede taha

vm varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja kaabliühendusteni nende hooldamiseks.

Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga.

Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m

kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja

EN54 nõuetest. Täpsemad lahendused on antud peatükis XI.

Ventilatsiooniseadmete juhtahelad on ühendatud ATS keskseadmega nii, et alarmi rakendumisel

lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsiooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist toimub

manuaalselt.

Hoonesse eraldi kütteseadet ei rajata, kütmine toimub elektriga.

Hoonesisest pääsu katustele ei rajata. Pääs pesula osa katusele on tagatud välistrepi abil hoone

tagaküljel ning sealt kõrgemale katusetasapinnale pääsuks on kohtkindel redel.

Suits eemaldatakse hoonest I korrusel uste kaudu. II korrusel kasutatakse suitsueemalduseks

katuseaknaid (suitsuluuke). Suitsuluukide paiknemine on näidatud katuste plaanil (joonis 5.3) ning

avatäidete spetsifikatsioonis (joonis 8.4). Suitsuluukide juhtimispunkt paigaldatakse tehnoruumi.

Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vähemalt 50 kg absorbeerivat ainet, plastkotte ja kilet.

Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded

tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“.

Tankurid varustatakse Eesti standardis EVS 620-2 “Tuleohutus. Ohutusmärgid” kehtestatud lahtise

tule tegemist ja suitsetamist keelavate ohutusmärkidega ning lisatahvliga “Tankimise ajaks seisata

mootor!”.

EVS-ile 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ tuginedes

on määratud järgnevad kujad erinevate rajatiste vahel ning muud tehnilised nõuded:

• Projekteeritavast kauplusehoonest asub lähim tankur ca 7 m kaugusel (nõutav kuja 3 m) – tagatud.

• Tankurite kuja tänavast (maanteest) peab olema vähemalt 10 m – tagatud.

• Mahutite tuulutuspüstiku suudme kuja hoonest ja tänavast on vähemalt 6 m, mahutite

täitmiskohast vähemalt 5 m – tagatud.

• Maa-aluseid kütusemahuteid ümbritsev ala peab olema varustatud õlipüüduriga

sademeveekanalisatsiooniga, mis peab arvestama tulekustutusvee ärajuhtimise võimalusi.

• Maa-aluste kütusemahutite kuja naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m – tagatud.

• Mahutite täitetorustiku ühenduskoha otsik peab olema varustatud tihedalt suletava korgiga.

Täitmistorustiku kaev peab olema lukustatava kaanega.

Kuni 5 tonni mahutava maapealse gaasimahuti kujad vastavalt määrusele nr 87:

• Naaberkinnisasja piirist (va naaberkinnisasja omaniku nõusolekul) – 5 meetrit.

• Liiklussõlmest – 15 meetrit.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 31 | 44

7.6 Tehnosüsteemide tuleohutus

Tuletõkkekonstruktsioone läbivate kommunikatsioonide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50%

tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Ventilatsiooni keskseade paigaldatakse

tehnoruumi. Ventilatsiooni-, elektri- ja VK-süsteemil on tuletõkketarindist läbimineku kohtades

tulekaitseklapid, tihendatud villaga.

7.7 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ja väline tulekustutusvesi

Juurdepääsutee tanklahooneni on ca 10 m laiune (nõutav vähemalt 3,5 m) ja hoone juurde pääseb

päästemasinaga igast küljest, on ka ümberkeeramise võimalus. Territooriumi sõidutee ja juurdepääs

hoonele hoitakse vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

Tulekustutusvett väliseks kustutamiseks on vaja antud objektil minimaalselt 20 l/s 3 tunni jooksul.

Rajatav tuletõrje kuivhüdrant asub kinnistu edelaküljel sissesõidu ääres kaugusega ca 44 m hoonest.

Tulekustutusvesi tuleb sademeveetiigist, mille maht ja sügavus tuleb edasise projekteerimise käigus

täpsustada, tagades aastaringselt vähemalt 220 m3 veemahu olemasolu ja hüdrandi veevõtutoru sobiva

sügavuse veepinnast ja tiigi põhjast.

VIII ENERGIATÕHUSUS

8.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise

metoodika"

• Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja

energiamärgisele"

8.2 Üldinfo

Tanklahoone energiatõhusus on kooskõlas kehtivate hoone energiatõhususe miinimumnõuetega.

Hoone projekteeritud energiatõhusus on kombinatsioon järgnevast:

• Hoone arhitektuurse ilme eesmärgid ja kasutusmugavus (külastama kutsuvad avarad ning

avatuna mõjuvad klaasfassaadid, mille puhul kasutatakse energiasäästlikke kolmekordseid

klaaspakette; dekoratiivne varikatus, mis mõjub nii reklaampinnana, sademete eest kaitsvana

kui ka suvisel ajal siseruume liigse päikesekiirguse eest varjutajana).

• Mõistlikud hoone piirdekonstruktsioonide rajamis- ja ülalpidamiskulud (piisava

soojapidavuse, lihtsa ülesehituse ja ajas hea püsivusega klaasfassaadid, kihtpaneel-seinad ja

katuslagi).

• Mõistlikud hoone kütte-jahutussüsteemi rajamis- ja ülalpidamiskulud, arvestades hoone

kasutusviisi eripäradega: kaupluses tekib seadmetest (nt külmikud), valgustusest ning hoones

viibivatest inimestest palju vabasoojust, mis osaleb hoone kütmisel; suvisel ajal palavate

ilmade korral vajab hoone rohkelt jahutust, mistõttu täiendav küttevajadus on väike,

täiendavalt asub hoone inimasustusest eemal, mis vähendab veelgi mõistlikke

küttealternatiive – sellest tulenevalt keerukaid ja mahukaid küttesüsteeme ei ole otstarbekas

rajada ning praktikas on otstarbekaim tagada vajalik küte 1. korrusel lakke paigaldatavate

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 32 | 44

õhk-õhk tüüpi soojuspumpade ning 2. korrusel õhk-vesi tüüpi soojuspumpadega, mis

võimaldavad tänu heale kasutegurile mõistliku kuluga hoonet nii kütta kui jahutada. Soovi

korral võib neid kütteviise osaliselt kombineerida/asendada ka maaküttega.

Rekonstrueeritava hoone energiatõhusus on kooskõlas Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Hoone

kasutusotstarvetest tulenev kaalutud keskmine energiatõhususarv (ET) vastab kehtivale

rekonstrueeritavatele hoonetele esitatud piirväärtusele

Energiaarvutustel põhinev energiamärgis on kantud Ehitisregistrisse. Kõik energiamärgise

arvutamiseks vajalikud andmed on kirjeldatud lisalehtedel Ehitisregistris.

IX KÜTE, JAHUTUS JA VENTILATSIOON

9.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna

lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu

kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.“

• Veeseadus

• EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“

• EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“

• EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

• EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete

ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele“

9.2 Sise-ja väliskeskkonna arvutuslikud parameetrid

Käesolev peatükk käsitleb ainult hoonesiseseid lahendusi.

9.2.1 Arvutuslikuks välisõhu temperatuur ja suhteline õhuniiskus

• talv -20,5 ºC 80%

• suvi +27,0 ºC 50%

9.2.2 Ruumide õhutemperatuur (kütteperioodil)

• Müügisaal 21°C

• Kontor 21°C

• WC 21°C

• Tehniline ruum 12°C

• Abiruum, pesula 15°C

• Majutusruumid 21°C

9.2.3 Maksimaalne lubatud tehnosüsteemide poolt tekitatav müratase ruumides

• Kontor 35 dB(A)

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 33 | 44

• WC, abiruumid 40 dB(A)

• Müügisaal 45 dB(A)

• Majutusruumid 32 dB(A)

• Majutusruumide koridor 40 dB(A)

9.2.4 Välispiirete soojusjuhtivus

Hoone soojuskadude arvutamisel on arvestatud p. 4.4 kirjeldatud soojusülekande teguritega.

9.2.5 Arvutuslikud soojuskoormused süsteemide lõikes

• Ruumide küte 42 kW

• Õhkkardin (müügisaali peauks) 20 kW

Hoone soojuskadu kokku on 62 kW

Sooja tarbevee valmistamine toimub õhk-vesi pumba soojusenergia baasil soojusvaheti ja mahutiga,

mis tuleb 1. korrusel paigaldada tehnilisse ruumi ning 2. korrusel pesuruumi või riietusruumi. Sooja

tarbevee vajalik temperatuur on +55°C ja mahutite mahuks on vastavalt 100/200 l.

9.3 Küte

Kaugkütte rajamise võimalust antud piirkonnas ei ole. Hoone peamiseks soojusenergia allikaks on 1.

korrusel õhk-õhk tüüpi soojuspumbad, mille siseosadena tuleb kasutada laekassette, välisosa on ette

nähtud paigaldada katusele. 2. korrusel tagab üksikute väikeste ruumide kütte efektiivsemalt

põrandakütte kaudu õhk-vesi tüüpi soojuspump, mis täiendavalt soojendab ka ventilatsiooniseadme

õhuvõttu. Soovi korral võib neid kütteviise osaliselt kombineerida/asendada ka maaküttega (soojuse

edasikandjateks sel juhul 1. korrusel radiaatorid), mille jaoks on kinnise süsteemi puurkaevud nähtud

ette krundi lääneossa puurkaevu ja tiigi vahele ja pumbad ning soojusvaheti tehnoruumi.

Lisaks tuleb varustada peasissepääs õhkkardinaga, märjad ruumid elektripõrandaküttega ning kõik

ruumid ekstreemsemate temperatuuride jaoks elektriküttega. Küte peab kindlustama vajaliku

temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema ökonoomne: reguleerimisautomaatika

peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt ruumi- ja välistemperatuurist.

9.4 Jahutus

Müügisaali ja motellitubade jahutamiseks on ette nähtud paigaldada õhk-õhk tüüpi soojuspumbad ja

split jahutuse süsteem. Siseosadena tuleb kasutada laekassette, väliosa on ette nähtud paigaldada

katusele. Torustikuna tuleb kasutada eelisoleeritud vasktorusid, süsteemid täida R410A külmaainega.

Jahutuse termostaadid tuleb seostada küttesüsteemiga, vältimaks küttesüsteemi ja jahutussüsteemi

üheaegset töötamist.

9.5 Ventilatsioon

9.5.1 Ventilatsiooniõhu hulkade arvutamisel on lähtutud järgmistest normatiivarvudest:

• Müügisaal 2 l/(s*m2)

• Kontor 2 l/(s*m2)

• Abiruum 0,35 l/(s*m2)

• Tehniline ruum 1 l/(s*m2)

• Kliendi WC -30 l/s koht

• Personali WC -20 l/s koht

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 34 | 44

• Majutusruumid 1 l/(s*m2)

Pesula ventilatsioon on eraldiseisev ülejäänud hoonest.

9.5.2 Süsteemide kirjeldus

Hoone üldventilatsiooniks on ette nähtud soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe

ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniseade varustatakse vastuvoolu plaatsoojusvahetiga (ɳ≥70%),

sissepuhkeventilaatoriga, väljatõmbeventilaatoriga, filtritega (EU5 väljatõmbel, EU7 sissepuhkel)

ning tehasepoolse juhtimisautomaatikaga. Lisaks on ette nähtud projekteerida köögiseadmete

kohtväljatõmbed, süsteemi õhuhulgad täpsustatakse kütte-jahutuse-ventilatsiooni põhiprojekti faasis

vastavalt köögi tehnoloogiale.

Pesulal on eraldi kohtväljatõmme katusel ning õhuvõtuavad seina allosas.

Õhukanalitena kasutatakse tsingitud terasplekist valmistatud ümararistlõikelisi ja ristkülikulisi

kanaleid. Tuletõkkepiirdeid läbivad õhukanalid varustatakse tuletõkkeklappidega.

X VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

10.1 Aluseks võetud normdokumendid

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• EVS 932:2017 "Ehitusprojekt"

• EVS 835:2014 „Hoone veevärk“

• EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“

• EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“

10.2 Arvutuslikud vooluhulgad

Projekteeritava hoone kaupluse osa arvutuslikud vooluhulgad:

• Tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 5,0 m³/d

• Olmereovee ööpäevane arvutusvooluhulk 5,0 m³/d

Projekteeritava hoone pesula osa arvutuslikud vooluhulgad:

• Pesula osa tarbevee ööpäevane arvutusvooluhulk 10 m3/d

• Pesula osa reovee ööpäevane arvutusvooluhulk 10 m3/d

10.3 Veevarustus

Krundile on projekteeritud kaks puurkaevu, kummagi kaevu suurim lubatud vee tootlikkus ööpäevas

10 m3, kui rajada need omatarbe põhimõttel ja 10 m hooldusalaga. Kavandatava hoone veevarustuse

tagamiseks rajatakse kaevudest veetorud hoone tehnoruumini.

Majandus-joogivee vooluhulkade mõõtmiseks on ette nähtud paigaldada köetavasse tehnoruumi

veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20. Veemõõdusõlm paigaldada vastavalt kohaliku veevärgi

tehnilistele tingimustele. Veemõõdusõlme paigaldamine kuulub sisevõrkude töövõttu.

Veega varustatakse kõik hoone sanitaartehnilised seadmed ning tagatakse ka krundil asuvate

olemasolevate tuletõrjevee mahutite jätkuv toide. Veetorustik paigaldatakse šahtidesse, lae alla

ripplae taha ja/või põranda soojustuse sisse. Torustikuks kasutatakse komposiittorusid.

Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse toru ümber tuletõkkesegu. Hoonesse paigaldatakse sooja

tarbevee ringlus.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 35 | 44

10.4 Reoveekanalisatsioon

Tulenevalt projekteeritud hoone funktsioonidest (kohvik, autopesula) ei ole majanduslikult mõistlik

ega esteetiliselt sobilik igapäevaselt kogumismahuteid tühjendada. Kavandatava hoone reovee

ärapuhastamiseks on seetõttu ette nähtud bioloogilise väikepuhasti (arvestatud 50-299

inimekvivalendiga ja seetõttu 25 m kujaga) rajamine Nurga kinistule, kuhu juhitakse hoones tekkiv

reovesi. Kaupluse ja kohviku osale rajatakse väljuvale torule rasvapüüdur. Autopesula reovee

keemiline koostis on ebasobilik otse biopuhastisse juhtimiseks – see tuleb eelpuhastada eraldi

seadmestikuga pesula juures (hoone mahus või maa-aluse süsteemina hooneväliselt). Pesula osast

väljuv vesi läbib ka rajatava liiva-õlipüüduri ning pesemiseks tuleb kasutada selliseid orgaanilisi

pesuvahendeid, mida reoveepuhasti on suuteline töötlema.

Reoveepuhasti läbinud heitvesi suunatakse sademeveetiikidesse, kus see saab auruda ja osaliselt (kuni

10 m3 ööpäevas) pinnasesse imbuda.

Hoonesisene reovete süsteem lahendada õhustatud püstiku ja isevoolsete kogumistorudega.

Torustikule paigaldada puhastuskorgid/puhastusluugid. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsalt

lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse põranda alla.

Isolatsioon peab vastama pinnakatte süttimistundlikkus – tulelevikuklass on B-s1,d0.

Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse torustikele tuldtõkestavad mansetid.

10.5 Sademeveekanalisatsioon

Kõvakattega ala on käesolevas eelprojektis ette nähtud ca 1,1 ha, piirkonnas sademevee eesvoolu ei

ole ja põhjavesi on pigem nõrgalt kaitstud, millest tulenevalt on sademevee käitlust otstarbekas

lahendada kaheosaliselt. Krundile on projekteeritud maa-alune sademeveetorustik, mille eesmärk on

koguda ja puhastada sademevett, mille reostumise tõenäosus on suurem. Väga madala reostusriskiga

platsidelt ja ehitiste katustelt kogutavat sademevett on võimalik juhtida immutamiseks krundi

perimeetril asuvatele haljasaladele, et vähendada kanaliseerimise mahtu, selleks tuleb vajalikes

lõikudes anda platsile vastavad kalded ning rajada madaldatud äärekivid. Vastavad arvutused ja

võimalike valgalade jaotus määratakse vajaduse korral põhiprojekti mahus.

Tankimisplatsidelt ning rohkem kui 10kohaliste parklate aladelt on kohustuslik juhtida sademevesi

maa-alusesse sademeveetorustikku, kus see läheb lokaalsesse puhastisse (õli-liivapüüdurid) enne tiiki

juhtimist. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ei saa immutada üle 10 m3 vett ööpäevas,

mistõttu on projekteeritud kaheosaline sademeveetiik. Suurema mahuga vettpidava põhjaga tiiki

kasutatakse tuletõrjetiigina, sademete puhvermahutina ning sademevee aurustumisalana. Selle tiigi

veemaht peab olema vähemalt 2 m sügav, et saavutada tuletõrjevee võtuks minimaalselt vajalik

(jää)vaba maht 220 m3. Suuremast tiigist on truubiga ülevool väiksemasse tiiki, kust vesi saab

pinnasesse imbuda ja samuti aurustuda. Väiksemale tiigile ehitatud põhja filtratsioonimoodul peab

tagama, et pinnasesse imbumine ei ületaks 10 m3 ööpäevas. Mõlemad tiigid on samal ajal ka

dekoratiivne maastikuelement puhkeala ääres. Täpsem sademevee lahendus antakse põhiprojektiga.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 36 | 44

XI ELEKTER JA NÕRKVOOL

Projekteeritava hoone ja muude tarbijate toiteks rajatakse uus liitumine olemasoleva alajaama baasil.

Sideühendus rajatakse üle õhu. Projekt näeb ette võimaluse ka hoone katusele päikesepaneelide

rajamiseks.

Toodud lahendusi täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

11.1 Tugevvool

11.1.1. Üldosa

Krundi põhjanurga lähistel asub alajaam (Mäeküla alajaama kinnistu, 56504:001:0920), millest

kulgevad üle Nurga kinnistu mitmed olemasolevad madal- ja keskpingeliinid. Vastavalt

detailplaneeringule tuleb need õhuliinid likvideerida, sest jäävad planeeritud/projekteeritud

ehitustegevustele ette. Liinid, millised on tarvilik säilitada, saavad vajalikus mahus asenduseks uued

maa-alused elektriliinid, mis paigutatakse Nurga kinnistu ulatuses olemasolevate ja jagamisjärgsete

piiride äärde. Riigitee alt kaablitega läbiminek tuleb teostada kinnisel meetodil.

Olemasolevast alajaamast rajatakse ka uus maa-alune elektrikaabeldus ja liitumiskilp Nurga kinnistu

jagamisjärgse kolme kinnistu ühisesse nurka, kust luuakse maakaablitega elektriühendus rajatava

hoone tehnoruumini. Samas koridoris viiakse ka otseühendus alajaamast eraldi liitumiskilbiga

elektriautode laadijateni. Hoone tehnoruumi baasil tagatakse hoone ning platsil paiknevate

projektijärgsete elektritarbijate varustus.

Projektiga antakse lahendus rajatava teenindusjaam-tankla elektripaigaldise järgmistele osadele:

elektrivarustus, üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid,

maandus- ja potentsiaaliühtlus, piksekaitse.

Elektripaigaldise tehnilised näitajad:

• Max. tarbimisvõimsus 300 kW

• Arvutuslik vool 3x500 A

• Maandamisviis TN-S

• Juhistikusüsteem paigaldises L1L2L3 N PE

• Pingesüsteem 3*400/230 V, ~50 Hz

• Eeldatav võimsustegur cos φ ≥ 0,95

11.1.2. Normdokumendid

Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid,

standardid:

• Ehitusseadustik

• Seadme ohutuse seadus

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• EVS-HD 60364/384 „Ehitiste elektripaigaldised“

• EVS-EN 61140 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“

• EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“

• EVS-EN 50172 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 37 | 44

• EVS-EN 1838 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“

• EVS-EN 50272 „Ohutusnõuded tagavaraakudele ja akupaigaldistele“

• EVS-EN 50110 „Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded“

• EVS-EN 50525 „Juhtmed ja kaablid. Tugevvoolujuhtmed ja -kaablid nimipingega kuni

450/750 V“

• EVS 720:2015 „Paigalduskaablid. Polüvinüülkloriidmantliga paigalduskaabel“

• EVS-EN 62040 „Katkematu toite süsteemid“

• EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“

• Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002

Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine:

• Eesti Vabariigi seadused;

• Eesti Vabariigi valitsuse määrused;

• Eesti standardid EVS ja siseriiklikud eeskirjad;

• Eesti standardite puudumisel Euroopa standardid EN-HD, EN jt.

• Nende puudumisel rahvusvahelised standardid IEC, viimaste puudumisel muud rahvuslikud

standardid;

• Juhendid.

Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama EL madalpingeseadmetele ja elektromagnetilise

üheldatavuse direktiivide (2004/108/EÜ ja 2006/95/EÜ) alusel kehtestatud tootestandarditele ning

omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses” toodud

nõuetele. Kasutada Eestis laialt levinud seadmeid, milledel on tagatud tehniline tugi.

11.1.3 Jaotuskeskused

Paigaldada tanklahoone peajaotuskilp PJK ja rühmakilbid vastavalt tehnoloogilistele vajadustele.

Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormus-

kaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema

vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6 kA, peajaotuskilbis vähemalt 10 kA.

Kassade, arvutivõrgu seadmete, videovalve jms. jaoks paigaldada tsentraalne UPS seade. UPS

seadme parameetrid määrata peale seadmete valikut. UPS toitevõrgu kaitseseadmed paigaldada kilbi

PJK UPS sektsiooni.

11.1.4 Kaablid ja juhtmed, kaabliteed

Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga

halogeenivabade vaskkaablitega, tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2. Hoonest väljapoole jääv

juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel.

Kaablite installatsioon teostatakse valdavalt varjatult hoone konstruktsioonides, kinnitatult

ripplagede taga, süvistatult seintes, põrandasse süvistatud PVC torudes, kaabliredelitel. Kohtades,

kus on kaabli vigastamise oht, kaitsta kaablid PVC toru või kaablikarbikuga. Tehnilises ruumis

paigaldada kaablid pinnapealselt.

Kaabliredelid kinnitada lakke 8 mm keermelattide abil, seintele spetsiaalsete seinakanduritega.

Kaabliredelid peavad olema kuumtsingitud, kandevõimega vähemalt 100 kg/m.

Elektritööde ettevõtja teha jäävad kaablite läbiviikude avad läbimõõduga kuni 100 mm. Suuremad

avad teeb kooskõlastatuna arhitektiga üldehituse töövõtja. Kõik kaabliläbiviigud tihendada. Erinevate

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 38 | 44

tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina

tulekindlusastmele.

Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Pikematel rööpkulgemistel (üle 0,5

m) peab vahe olema min 100 mm. Kaabliredelitel kasutada tugev- ja nõrkvoolukaablite eraldamiseks

kaitseekraane. Kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100 mm, ristumisel 50

mm.

11.1.5 Valgustus

Üldvalgustuseks kasutada ruumidele või välitingimustele vastava kaitseastmega peamiselt LED

tehnoloogial põhinevaid valgusteid. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid

peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud

müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE).

Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ja infrapuna-liikumisandureid, välisvalgustuse ja

reklaamvalgustuse juhtimiseks kasutada hämaralülitit, juhtimine hoone automaatikast.

Välisvalgustuslahenduse lubatud maksimaalne valgusvärvus on 3000 K. Välisvalgustid paigaldada

kas hoone fassaadidele, tankurite varikatuse alaküljele või platsi servades R/B jalandiga 8 m

metallmastil 1 m konsooliga, kaitseaste ip66, mastide ja kaablite paigaldus vastavalt EVS:843

„Linnatänavad“. Keskmised valgustustiheduse normid võtta vastavalt standardile EVS-EN 12464-

1:2011.

Teenindushoonesse näha ette vähemalt 1 h toimeajaga hädavalgustus. Evakuatsiooniteedele ja

väljapääsude juurde paigaldada suunava kleebisega varustatud valgustid. Evakuatsiooniteede

märkvalgustid ühendada tööle pidevrežiimis. Hädavalgustitena kasutatavate üldvalgustite

akuseadmete toiteliinid ühendada selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab

hakkama tööle põhitoite katkemisel.

11.1.6 Installatsioonimaterjalid

Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha

tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides vähemalt IP44.

Kasutada keskkonnale vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Harutoosid peavad

asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused

harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Juhtmete ja kaablite

paigaldamisel jälgida soonte värve: L1 – pruun, L2 – must, L3 – hall, N – sinine, PE – kollaroheline.

Pistikupesad paigaldada üldjuhul 0,3 m kõrgusele, töökohtadel tööpinnast kõrgemale.

Kasutada kaabeldusele vastava paigaldusviisiga (pinnapealne, süvis) lüliteid, pistikupesi ja harutoose.

11.1.7 Elekterkütte- ja kuumutusseadmed

Elekterkütte ja kuumutusseadmed määratakse projekti KVVK osas.

Müügisaali ja laadimisala uste kohale näha ette õhkküttekardinad, mida juhitakse termostaadi ja

juhtplokiga.

Müügisaali ning pesula sissepääsude aladele paigaldada sillutise alune küttekaabel jää sulatamiseks.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 39 | 44

Katusel paiknevatesse vihmavee lehtritesse ja varikatuse vihmaveetorudesse paigaldada küttekaablid.

Küttekaablite juhtimine toimub temperatuuri- ja niiskuseanduritega varustatud temperatuuri-

regulaatoriga.

11.1.8 Tehnoloogiliste seadmete ning ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis

Tehnoloogiliste seadmete, ventilatsiooniagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse süsteemide

automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed,

kaablid jms. hangib vastava osa töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed.

Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine.

Kohtkindlate seadmete, millel pole komplektis oma juhtimiskilpi, ühenduskohta nähakse ette

ühenduskarp, ülejäänud seadmete tarvis paigaldatakse pistikupesad. KVVK süsteemi mootorid ja

ventilaatorid tuleb varustada turvalülitiga, kui need ei asetse keskusest nähtaval kaugusel.

Tehnoloogiliste seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib vastava osa töövõtja. Eriosade

töövõtjatel tuleb teha koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne oleksid vastavad.

Ventilatsiooniseadmete juhtahelad ühendada ATS keskseadme alarmiväljundiga nii, et alarmi

rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsooni taaskäivitamine peale häireolukorra

lõppemist peab toimuma manuaalselt.

11.1.9 Elektriautode laadimine

Elektriautode laadimiseks on ette nähtud paigaldada kaks kiirlaadimisjaama. Laadijad peavad sobima

nii Euroopa kui ka Jaapani laadimisstandardile vastavatele elektriautodele. Ühe laadimisjaama

arvutuslik vool on 3x160 A.

Elektriautode laadijate toiteks paigaldada kaabelliin(id) otse tankla liitumispunktist. Elektriautode

laadijatele tuua hoone sidejaotlast kaablid Cat 6, igale laadijale oma kaabel.

Kaablid paigaldada pinnases PVC kaitsetorudes haljasaladel vähemalt 0,7 m, sõidualadel vähemalt

1,0 m sügavusel. Sõidualadel kasutada A-tugevusklassi kaablikaitsetorusid.

11.1.10 Potentsiaaliühtlustus

Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises

eraldatud alates peajaotuskilbi PJK juurde paigaldatavast peapotentsiaali-ühtlustuslatist. Kõik hoones

paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga.

Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku

peamaanduslatiga vaskjuhtme abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli

kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.)

ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Duširuumidesse paigaldada lisa-

potentsiaaliühtlustus, milles kaitsejuht ühendada kõigi pingealdiste kõrvaliste juhtivate osadega.

Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus.

Maandatud potentsiaaliühtlustussüsteem peab tagama, et paigaldise pingealtide juhtivate osade

puutepinge jääb alla 50 V.

11.1.11 Piksekaitsepaigaldis

Tanklale ehitada piksekaitse. Hoonele ja sellega seotud tankurite varikatusele ehitada 8 mm

kuumtsingitud terasest piksepüüdur võrgu silmaga maksimaalselt 15 x 15 m. Mahutite tuulutustorude

kõrvale paigaldada piksepüüduri mast. Piksepüüduritega ühendada kõik katusel paiknevad

metalltarindid (antennid, redelid, trepid, vihmaveetorud, korstnad jms.). Katusekattest kõrgemal

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 40 | 44

paiknevad mittemetallelemendid (ventilatsioonikorstnad jms) varustada välgupüüduritega.

Välgupüüduriteks võivad olla metallvardad ristlõikepindalaga vähemalt 50 mm2, mis ulatuvad

0,2..0,5 m üle mittemetallelemendi ülemise tasapinna. Välgupüüdurid ja piksekaitsejuhid ühendada

katusekattega poltühenduste abil. Kasutada spetsiaalseid poltühendusklemme, milliste ühenduskoha

üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi.

Piksekaitsemaandurite maandustakistus peab olema alla 10 oomi.

Piksepüüduri ja maandurite vahele paigaldada mitte harvemini kui iga 15 m tagant kuumtsingitud

ümarjuhtmest Rd8 maandusjuhid. Maandusjuhid paigaldada hoone välisseinale kõige lühemat teed,

ilma teravate käänakute ja silmusteta. Maandusjuhid ühendada maanduskontuuriga

klemmühendustega, millist on võimalik lahti võtta ainult spetsiaaltööriista abil. Ühenduskoht peab

jääma maapinnast kõrgemale, et võimaldada maanduri maandustakistuse mõõtmist. Ühenduskoha

üleminekutakistus ei tohi olla suurem kui 0,05 oomi. Maandusjuhid seinal paigaldada kaitsetorus, mis

ulatub vähemalt 1,5 m kõrguseni maapinnast ja 0,5 m sügavusele maa sees.

11.1.12 Päikesepaneelid

Hoone katusele ja/või varikatusele on kavandatud võimalus päikesepaneelidega elektrienergia

tootmiseks. Täpne päikesepaneelide kogus, võimsus, vajalikud tehnovõrgud jms täpsustatakse eraldi

projektiga.

Paneelid tuleb paigaldada spetsiaalsetele lamekatustele paigaldamiseks mõeldud raamidele. Raamid

tuleb paigaldada katusekatet vigastamata ja nõutud ohutuskaugsega katuse servadest ning vajalike

käiguteede tagamisega. Paigaldusel tuleb tagada vastavus EVS 812-7:2018 peatükis 14.5 toodud

nõuetele. Töövõtja peab garanteerima töödejärgse katuse veepidavuse.

Päikesepaneelide inverter paigaldatakse hoone kilbiruumi ja ühendatakse peajaotuskilpi.

Elektrienergia arvestamiseks näha ette kahesuunaline kauglugemisega arvesti. Peajaotuskilpi ning

teistesse jaotuskappidesse paigaldada nõuetekohased kahepoolse toite hoiatussildid. Inverter peab

vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2014/35 EL ja 2014/30/EL ning omama

vastavusmärgist vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ja olema Elektrilevi OÜ poolt aktsepteeritud

inverterite nimekirjas.

Välitingimustes asuvad kaablid peavad olema UV- ja ilmastikukindlad või kaitstud vastavalt.

Päikesepaneelid koos kinnituste, kaabelduse ja paigaldusega on soovitatav tellida ühelt tarnijalt

kompaktsena ning paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele.

11.2 Nõrkvoolupaigaldis

11.2.1 Üldist

Hoone sideühendus rajatakse üle õhu.

Projektiga lahendatakse nõrkvoolu osas järgmised eriosad:

• Andmeside- ja telefonisüsteemid

• Automaatne tulekahjusiganalisatsioon

• Valvesignalisatsioon

• Läbipääsusüsteem

• Videovalve

• Inva-WC väljakutsesüsteem

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 41 | 44

Projekteerimisel ja ehitamisel võtta aluseks järgmised dokumendid:

• Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised,

kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“

• ETEL ja EKsL poolt välja töötatud "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise

ja hoolduse eeskiri"

• EVS-EN 50173 „Üldkaabelduse standard“

• EVS-EN 50174 „Üldkaabelduse standard“

• EVS-EN 50310 „Andmetöötluspaikade potentsiaaliühtlustus“

• EVS-EN 50346 „Paigaldatud juhistike testimine“

• EVS-EN 61000 „Elektromagnetilise ühilduvuse standard“

• EVS-EN 50130-4 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagnetiline ühilduvus. Tooteperekonna

standard: Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide,

videovalvesüsteemide, juurdepääsukontrollisüsteemide ja personaalappikutsesüsteemide

komponentidele“

• EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid. Sissetungimishäire süsteemid“

• EVS-EN 62676-1 „Häiresüsteemid. Turvarakendustes kasutatavad sisetelevisioon-

jälgimissüsteemid“

• EVS-EN 50134 „Häiresüsteemid. Sotsiaalsfääri alarmsüsteemid“

• EVS-EN 50136 „Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed“

• EVS-EN 54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“

• ETEL ja EKsL "Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse

eeskiri”.

11.2.2 Kaabeldus ja seadmed

Nõrkvoolupaigaldises kasutada halogeenivabu kaableid tuletundlikkusega vähemalt Dca-s2,d2,a2.

Nõrkvoolu kaablid paigaldada peamiselt varjatult, kinnitatuna ripplagede taga, hoone

konstruktsioonides ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Kaablite

paigaldamisel kasutatavad kaabliredelid ja -karbikud kirjeldatakse projekti tugevvoolu osas.

Vajadusel paigaldatakse nõrkvoolu kaablite jaoks täiendavad kaabliredelid ja -karbikud. Ühistele

kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud

rühmadena. Kaablikarbikutes kasutada nõrkvoolu kaablite eraldamiseks vaheriiuleid. Kaablikaitse-

torude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Kaabliredelitel paigaldada

nõrkvoolukaablid vähemalt 100 mm kaugusele tugevvoolukaablitest; kui see pole võimalik, kasutada

kaablite eraldamiseks kaitseekraane. Süvistatuna (seina, lakke, põrandasse) paigaldatavad kaablid

kaitsta montaažitorudega. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel tuleb avad

peale kaablite paigaldust tihendada, tihenduse tulekindlusaste peab vastama seina tulekindlusastmele.

Kõik kasutatavad nõrkvooluseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivate EL direktiivide

alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes “Toote nõuetele

vastavuse seaduse” nõuetest. Nõrkvoolupaigaldises tuleb kasutada Eestis laialt levinud seadmeid

(rohkem kui üks tarnija ja paigaldaja), milledele on tehniline tugi kättesaadav.

Kõik nõrkvoolu kaablid, pistikupesad, otsastuspaneelid, ühenduskarbid jms komponendid tuleb

tähistada arusaadavalt, kulumis- ja veekindlalt.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 42 | 44

Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate

tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada

tellijaga.

Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada

hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

Hanke mahus peab töövõtja ostma kõikide ehitatud süsteemide tarkvarale piiramatu kasutusajaga

litsentsid.

11.2.3 Andmesidesüsteemid

Hoonesisese andmesidevõrgu kaabeldussüsteemi projekteerimise aluseks on standard EN50173-1

(avatud kaabelduste üldpõhimõtted). Installatsioon ja testimine vastavalt standardile EN 50174.

Ehitada vähemalt Cat6 kaablite ja komponentidega arvutivõrk (klass E). Side- ja arvutivõrgu

kaabelduse liidesed tulevad paigaldatavasse andmesidekappi. Seadmekappi monteeritavatelt RJ45

liidestega ristlülituspaneelidelt vedada töökohtade juurde kaablid u/UTP 4*2*0,5 Cat6. Töökohtadele

monteerida RJ45 Cat6 liitmikega pistikupesad. Sobivasse kohta nähakse ette pistikupesa(d) wifi

võrgu seadmete jaoks. Pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse, asukohad

täpsustada tellijaga enne tööde algust. Pistikupesad markeerida siltidega ja paigutada pesade

markeeringuaknasse või kleebisega pesa korpusele.

Andmesidevõrgu testimise peab teostama konkreetsest ehitusobjektist mittesõltuv ettevõte ja

testimise juures peab viibima paigaldaja esindaja. Lingid tuleb testida kaabeldussüsteemile ettenähtud

üldtunnustatud taadeldud testriga, millele on installeeritud kõige viimane saadaolev tarkvara

versioon. Testida tuleb kõik paigaldatud lingid ning testimine peab vastama tootja poolt välja töötatud

protseduurile. Lingi testimistulemuse salvestamisel tuleb kasutada portide markeerimisel

käibelolevaid linkide markeeringuid. Testimine toimub kooskõlas standardi EVS EN 50346

nõuetega. Testimise protokollid esitatakse digitaalselt koos teostusdokumentatsiooniga.

11.2.4 Telefonisüsteemid

Ehitatakse ühtne võrk andmesidevõrguga. Arvestada VOIP telefonide kasutamisega.

11.2.5 Automaatne tulekahjusiganalisatsioon (ATS)

Paigaldada vajalikumahuline ATS keskseade. Peale paigaldustööde lõppu tuleb kontrollida

reservtoite akude mahtuvust arvestusega, et need kindlustaksid süsteemi töö põhitoite katkestuse

korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras.

Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, DM temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe.

Andurid paigaldada selliselt, et nende tundlikud elemendid paikneksid ruumi 10%-lises kõrgemas

osas. Andurite paigaldamisel arvestada vahekaugusi ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbeavadest,

valgustitest, mööblist ning muudest suitsu võimalikku levikut mõjutavatest elementidest. Andurite

paigaldamisel ripplagede taha vm varjatud kohtadesse tuleb tagada ligipääs anduriteni ja

kaabliühendusteni nende hooldamiseks. Varjatult ripplagede taha paigaldatud andurid tähistada

anduri asukohta näitava distantsindikaatoriga. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi

ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,2 m kõrgusele. Seadmete paigaldamisel ja ühendamisel

lähtuda valmistaja installatsioonijuhenditest ja EN54 nõuetest.

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 43 | 44

Tuleohu alarmi väljunditeks on alarmkellad. ATS keskseadme väljundrelee ühendada

sundventilatsiooni juhtimisahelaga nii, et häire rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja.

Ventilatsoonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud.

Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse

lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja.

11.2.6 Valvesignalisatsioon

Tehnilisse ruumi paigaldada vajalikumahuline keskseade. Keskseade peab võimaldama vähemalt 2

eraldi valvestatava grupi moodustamist. Keskseade paigaldada metallist seadmeboksi, mis on

varustatud kaanekontaktiga. Süsteem varustada reservtoite akuga, mis tagab süsteemi töö

voolukatkestuse korral vähemalt 12 tunni jooksul. Reservtoite aku(de) vajalik mahtuvus arvutada

peale paigaldustööde lõppu vastavalt tegelikele mõõdetud vooludele. Sissepääsu juurde tehnilisse

ruumi paigaldada LCD sõrmistik. Valvesüsteemi anduritena kasutada infrapuna-liikumisandureid,

klaasipurunemisandureid ning magnetkontakte. Kassadesse paigaldada paanikanupud.

Andurite kaablina kasutada valvekaableid AWG n*0,22, magistraalliinid ja sõrmistike liinid ehitada

välja kaabliga U/UTP 4*2*0,5 Cat5e. Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel võib kasutada ainult

tootjafirmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootjapoolne garantii. Lokaalne

häire antakse sireenidega.

Signaali edastamine turvafirma keskvalvepulti lahendatakse vastavalt tehnilise valveteenuse

lepingule. Signaali edastamiseks vajalikud seadmed hangib ja paigaldab teenuse pakkuja.

11.2.7 Läbipääsusüsteem

Pääsud müügisaalist personali- ja abiruumidesse varustada puutevabade kaardilugejatega

läbipääsusüsteemiga. Läbipääsusüsteem varustada reservtoitega. Uste kontrollerid peavad omama

sündmuste ja logi mälu, mis võimaldab neil töötada ka juhtarvuti rikke korral. Uksed varustada

ühepoolsete kaardilugejatega, seestpoolt avamine avamisnupuga. Kontrolleritevaheline

magistraalvõrk teostada kaablitega UTP 4*2*0,5 Cat5e.

Kaardilugejatega varustatud ustele paigaldada elektrilised vasturauad. Vasturauad, kaablikaitsed ja -

üleviigud ning uksesulgurid hangib ja paigaldab uste tarnija kooskõlastatult läbipääsusüsteemi

paigaldajaga. Uksed varustada ukse lahti/kinni olekut fikseeriva anduriga. Uksi peab olema võimalik

avada ka võtmega. Kaartide kogused täpsustada tellijaga.

11.2.8 Inva WC hädakutsesüsteem

Hoone inva WC-d varustada teavitussüsteemiga, mis võimaldab ruumis hättasattunud isikul sellest

märku anda müügisaalis viibijaile.

XII TEHNOLOOGIA JA RISKIANALÜÜS

Lahendatakse vajalikus mahus eraldiseisvate projektidena.

XIII JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmekäitlus kinnistul (sh ehitusaegne jäätmekäitlus) peab vastama Paide linna

jäätmehoolduseeskirjale (Paide Linnavolikogu määrus nr 57 „Paide linna jäätmehoolduseeskiri“).

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt (eelprojekt) Weidenberg OÜ töö nr 2022-58

Vastutav spetsialist – Jiri Tintera (volitatud arhitekt, tase 7)

Nurga, Mäeküla, Paide Linn, Järva maakond 17.08.2022 44 | 44

Tagada tuleb ka kinnistu ja/või ehitiste puhtus ning korrashoid ehk vastavus Paide linna

heakorraeeskirjale (Paide Linnavolikogu määrus nr 56 „Paide linna heakorraeeskiri“). Objekt tuleb

hoida heas korras ja nõuetele vastavuses ka ehitustööde käigus.

Hoone kliendisissepääsude juurde paigaldatakse prügikastid, samuti ka rajatavatele tankurisaartele

ning projekteeritud puhkealadele kinnistu lääne- ja idaservas. Jäätmed koguda sorteeritult krundi

põhjaserva paigutatud konteineritesse ja utiliseerida vastavalt Paide linna jäätmehoolduseeskirjale

ning piirkondlikus jäätmekäitlusjaamas vastavalt kehtestatud jäätmekavale. Ehitusjäätmeid tohib üle

anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on olemas vastavate jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike

jäätmete litsents või on isik registreeritud jäätmeregistris.

Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende

kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad

jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ettevõttele, kellel on olemas

vastav luba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

Seletuskirja koostasid:

Mihkel Lember, Weidenberg OÜ projektijuht

Kaija-Liisa Oras, Weidenberg OÜ projekteerija

Grete Grünberg, Weidenberg OÜ projekteerija

Seejuures 5. peatüki (konstruktsioonid) koostas:

Ragnar Pabort (volitatud insener, tase 8)

/allkirjastatud digitaalselt/

G

puurkaevu hooldusala

KK

KK

1 2

3 4

5 6

7 8

9

1 2

3 4

5 6

7 8

9

ABCDE

ABCDE

B'B' '

2

4

1

2

3

1

6

6

6

6

6

6

7

7

9

10

10

13

11 14

3

1

väikepuhasti ehitusala ca 10 x 15 m

15 15

12

5

15

10

±0.000 = 69.90 m abs

puurkaevu hooldusala

sademevee tiikide ehitusala ca 1100 m²

Projekteeritud rajatised - maa-alused kütusemahutid

Projekteeritud rajatis - hoonest eraldi seisev varikatus ja veokite tankurisaared

EKSPLIKATSIOON

Projekteeritud veoautode parkla, 24 kohta

Projekteeritud hoone - tanklakauplus ja varikatus

Projekteeritud rajatis - 19 m hinnapost

Projekteeritud rajatis - puhkeala välimööbliga

Projekteeritud rajatis - sisse- ja väljasõiduviit

1

2

3

4

5

7

8

9

Projekteeritud puurkaev, 10 m hooldusalaga

G

Projekteeritud rajatis - maapealne 10m3 LPG mahuti tankuri ja varikatusega

10

Projekteeritud rajatis - tolmuimeja ja rehvirõhuseade

11

Projekteeritud rajatis - gaasikapp

12

Projekteeritud rajatis - elektriautode laadija

13

1

Projekteeritud sõiduautode parkla, 72 kohta, sh 2 invakohta6

Projekteeritud jalgrataste parkla, 16 kohta

14

15 Projekteeritud rajatis - biopuhasti (väikepuhasti kujaga 25 m)

Asendiplaan tehnovõrkudega

1:500AE 4.1 / A117.08.2022 EP2022-58

Mihkel Lember

Mihkel Lember

Jiri Tintera

Nurga, Mäeküla, Paide linn, Järva maakond

Nurga teenindusjaam-tankla ehitusprojekt

Staadium

Joonise nimi

SkaalaEriala Nr / formaatTartu Töö nr

Joonis

Projektijuht

Vastutav spetsialist

Töö nimi

Asukoht

(volitatud arhitekt, tase 7) Kaija-Liisa Oras

Weidenberg OÜ Registrinumber 11500125

e-post : [email protected] tel: +372 508 2249

Raekoja plats 8, 51004 Tartu, Eesti MTR reg. nr. EEP001430 EPE000519 EEK000638 EEO001982 EHA000076 EHM000129

KASUTATUD ALUSJOONISED: 1. Geodeetiline alusplaan Teearu Grupp OÜ töö TT-1.03.2022, koostatud

märtsis 2022. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Maa-ameti ortofoto illustratiivse taustana, salvestatud juunis 2022.

KINNISTU ANDMED: 1. Kinnistu nimi ja katastritunnus: Nurga, 56504:001:0520. Detailplaneering näeb ette kinnistu

jagamise kolmeks (pos 1, 2 ja 3). Käesolevas projektis käsitletakse valdavalt pos 1 ja pos 2 krunte, seejuures hoonestatakse ainult krunt pos 2.

2. Kinnistu pindala: 2,31 ha (detailplaneeringu järgselt jagatakse kinnistu kolmeks: pos 1 on 7795 m2, pos 2 on 9940 m2, pos 3 on 5406 m2)

3. Kinnistu sihtotstarve: Elamumaa 100% (Detailplaneeringus on ette nähtud pos 1 kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maaks (ärimaa), pos 2 tankla maaks (ärimaa), pos 3 tee- ja tänava maaks (transpordimaa)

4. Projekteeritud täisehitusprotsent on 5,3% (detailplaneeringus lubatud kuni 6% krundil pos 2)

PROJEKTEERITUD HOONE ANDMED: 1. Ehitisealune pind: 530,0 m2 (hoone + varikatus). Detailplaneeringus lubatud kuni 600 m². 2. Korruselisus: 2 (detailplaneeringus hoonete suurim lubatud korruselisus kuni 2) 3. Hoone nullkõrgus: ±0.000 = 69.90 m abs 4. Kõrgus: 8,3 m maapinnast (detailplaneeringus hoonete suurim lubatud kõrgus kuni 9 m)

MÄRKUSED: 1. Parkimiskohti on projekteeritud 72 (nõutud 36 kohta). Parkimiskohtade arvutus vastavalt standardile EVS 843:2016:

P = A x n = 721,8 x 1/20 = 36 kus P - parkimiskohtade arv, A - suletud brutopind, n - parkimisnormatiiv, kusjuures suletud brutopinna hulka ei ole arvestatud pesula osa (pesulas viibib korraga üks sõiduk ning järjekorras ootavatele autodele on ette nähtud eraldi järjekorra ala) ja Xpressi kiirkassa abiruumi (Xpress kiirkassat kasutavatele sõidukitele on samuti ette nähtud eraldi järjekorra ala).

2. Parkimiskohtade hulka ei ole arvestatud elektriautode laadimispunkti (4 kohta) ja teenusseadmete (tolmuimeja, rehvirõhu- ja vaibakloppimisstend) kasutamiseks mõeldud kohti (2 kohta)

3. Edasise projekteerimise käigus on lubatud sademeveetiikide ja reoveepuhasti kuju täpsustada ning projekteerida äärekivide madaldus sademevee ülevooluks vasavalt vajadusele, arvestades nõutavate kujadega.