Pärnu maakond Lääneranna vald Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ja õhuliini ehitus

LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8 Tel +372 601 2285 [email protected] Registrikood 12083348 11415 Tallinn EL10665798-0001 www.leonhard-weiss.ee

TELLIJA: WiSo Engineering OÜ Tööprojekt

[email protected] Mustamäe tee 46 10621, Tallinn

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

Projektijuht, vastutav spetsialist: Heigo Luik

Nr 10546K2

Tallinn

juuli 2023

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 2/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa:

Suurenergeetika projektgrupi juht Heigo Luik [email protected] Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19

Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutsetunnistus nr. 151009

Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 3/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

SISUKORD

1. Üldandmed ............................................................................................................................... 4

1.1. Projekti üldkirjeldus ............................................................................................................... 4

1.2. Ehitusluba ja ehitusteatis ...................................................................................................... 5

2. Alusdokumendid ....................................................................................................................... 5

1.3. Lähteandmed ........................................................................................................................ 5

1.4. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 5

1.5. Normdokumendid ................................................................................................................. 5

1.6. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 7

1.7. Projekteerimise lähteandmed ................................................................................................ 8

1.8. Projektlahenduse ülesehitus ................................................................................................. 8

3. Trassi kirjeldus ja kitsendused .................................................................................................. 9

3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus ............................................................................................... 9

3.2. PTA (maaparandussüsteemide) nõuded ja kitsendused ....................................................... 9

3.3. Transpordiamet ................................................................................................................... 12

4. Tehniline lahendus.................................................................................................................. 12

4.1. Faasijuhtide kirjeldus .......................................................................................................... 12

4.2. Mastitüüpide kirjeldus ......................................................................................................... 13

4.3. Optilised sideühendused ..................................................................................................... 13

4.4. Vundamendid...................................................................................................................... 13

4.5. Isolatsioon ja liinitarvikud .................................................................................................... 13

4.6. Maandus ja potentsiaaliühtlustus ........................................................................................ 14

4.7. Ristumised .......................................................................................................................... 14

4.8. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine ............................................................................. 14

5. Mastide tähistamine ............................................................................................................... 15

6. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ............................................................................................... 15

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 4/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

SELETUSKIRI

1. Üldandmed

1.1. Projekti üldkirjeldus LEONHARD WEISS OÜ projekteerib ja ehitab WiSo Engineering OÜ tellimusel uue Kirikmäe alajaama ja 110 kV õhuliini ühenduse Lihula ja Kirikmäe alajaamade vahele. Projekt on jagatud kaheks köiteks K1 (alajaam) ja K2 (110kV õhuliin). Projekti mahus tehtavad tööd on eelduseks piirkonnas arendatavate taastuvenergia tootmisvõimsuste liitmiseks elektrivõrguga.

Projekti köidete jaotus (käesoleva projekti maht):  K1 - Kirikmäe alajaama ehitamine  K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

Köide K1 – Projekti mahus on lahendatud uue 110 kV Kirikmäe alajaama rajamine. Kirikmäe 110 kV AJ hakkab paiknema Valuste külas, Lääneranna vallas, Pärnu maakonnas, Adra-Jaama kinnistul (43001:001:1322). WiSo Engineering OÜ kasuks on sõlmitud IKÕ. Ehitatav 110 kV alajaam (välisjaotla) rajatakse uuele platsile koos õhuliini ühenduse sh optika, uute lülitusseadmetega ning juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemidega. Täpsem info alajaama ehituse kohta köites K1.

Köide K2 – Projekti mahus on lahendatud olemasoleva Lihula alajaama ja projekteeritava Kirikmäe alajaama vaheline üheahelaline õhuliin. Kahe alajaama vahele rajatakse uus 110 kV õhuliin, mille mastile nr 2 on võimalik paigaldada ka 330 kV õhuliin. Uue õhuliini pikkus portaalist-portaalini on ~340 m.

Joonis 1 – Projekti ülevaateplaan

Köide K1 - Kirikmäe alajaam

Köide K2 – Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliin

Olemasolev Lihula alajaam

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 5/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

1.2. Ehitusluba ja ehitusteatis

Alajaama territooriumile esitatakse ehitusloa taotlus ja alajaama hoonele ehitusteatis. Uuele 110kV õhuliinile taotletakse ehitusluba.

1) Kirikmäe alajaama ehitamine (EHITUSLUBA territoorium + EHITUSTEATIS alajaama hoone) 2) Kirikmäe-Lihula 110 kV õhuliin (EHITUSLUBA)

Olemasolev L192 Väike-Maarja - Püssi 110 kV õhuliin on registrisse kantud koodiga 220576406.

2. Alusdokumendid

1.3. Lähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud:

• Hankedokumendid • Elering AS tehnilised juhised • Tele 2 Eesti AS tehnilised tingimused

1.4. Ehitusuuringud  Topo-geodeetiline alusplaan. Geoport OÜ, A22-179 27.06.22  Geoloogilised uuringud - Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ Lihula-

Virtsu õhuliini geoloogilised uuringud;

1.5. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest:

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • MKM määrus nr. 67 17.09.2010.a. „Nõuded ehitusprojektile“

Elektripaigaldise projekteerimisel võtta aluseks:

• Ehitusseadustik • Seadme ohutuse seadus • EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1:

Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications

• EVS-EN 50341-2-20:2015 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia

• EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. • EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“ • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. • Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa • „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“

Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks:

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 6/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts, screws and studs EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings. EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys – Towers and masts. EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules. EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and tes-ting. EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases.

EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2015 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide; EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: Gene-ral requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators for a.c. systems – Characteristics of insulators units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators. EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identi-fication – Identification of equipment terminals and conductors terminations´

EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental para-meters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental para-meters appearing in nature – Temperature and humidity EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables,

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 7/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric. IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques 40 EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors. EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vib-ration dampers. EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c. – Part 1: Common rules IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 1: Description of phenomena. IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits. IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise

Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõudetest projekteerimisele ja ehitusele.

Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine:

1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid.

Töövõtu pakkumisel arvestada Eestis kasutusel olevate viimaste elektrinormide - ja juhistega, kui ka kohalike ametkondade normidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid.

1.6. Keskkonnatingimused

Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1):

Välistemperatuur: +35˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4)

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 8/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Äikesetsoonid: 40-60 tundi aastas Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi, jäätumine ja madal välistemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C.

1.7. Projekteerimise lähteandmed

110 kV õhuliini põhiprojekti koostamiseks kasutatud tehniliste lähteandmete koondtabel on toodud eraldi dokumendis nimega 10546K2_TP_AA-3-01-002_Tehnilised-lahteandmed.

1.8. Projektlahenduse ülesehitus Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates alajaotistes: • Vundamendid EK1 • Maanduspaigaldised EL1 • Mastid EL2 ja EK2 • Isolaatorketid EL3 • Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4 • Kiudoptilised sideliinid EN

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 9/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

3. Trassi kirjeldus ja kitsendused

3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus

Rajatava 110 kV õhuliini trassi pikkuseks on ~340 m. Õhuliin paikneb Lääneranna valla territooriumil. 110 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 50 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. Liinikoridori laius 50 m väldib puude langemise liinidele.

Projekti mahus paigaldatakse kaks uut metallsõrestik masti. Mast nr 1 on ühe-ahelaline 110 kV nurga- ankrumast 1T9T-9, millele paigaldatakse juhtmed horisontaalsesse paigutusse. Mast nr 2 on 330/110 kV õhuliini kahe-ahelaline mast 31T5Y, mis on projekteeritud perspektiiviga, et mastile saab tulevikus paigaldada ka 330 kV õhuliin juhtmed.

Järgnevalt on esitatud peamised kitsendusi põhjustavate objektide ja kitsendustega seotud ametkonnad ja trassivaldajad.

3.2. PTA (maaparandussüsteemide) nõuded ja kitsendused

Projekteeritavad rajatised asuvad Vilde-Puka 1 (1107330020040001) maaparandussüsteemi maa- alal.

Tulenevalt sellest, et rekonstrueeritav õhuliin paikneb maaparandusehitiste maa-alal, tuleb täita järgnevad Põllumajandus ameti poolsed tingimused:

1. Uurida teostusjooniste alusel drenaažisüsteemide paiknemist elektriliini mastide asukohtades mahus, mis võimaldab teha maaparandussüsteemi toimimist tagava lahenduse uuendustöödega (uuendamine on maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteemi täiendamine või osa asendamine samaväärsega maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata (MaaParS § 46 lg 1)).

2. Põllumajandusametile esitada kooskõlastamiseks õhuliini rekonstrueerimise projekt (MaaParS § 50 lg 1), mis sisaldab ka drenaažisüsteemi eeldatavat tehnilist lahendust, kuhu on lisatud viide, et dreenide täpne asukoht selgub ehituse käigus pärast sõlme avamist ja ehituse ajal tehakse vastavalt tegelikule olukorrale täpne lahendus (MaaParS § 52 lg 1 ja Ehitusseadustiku § 13 lg 31 alusel kehtestatud 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 9).

3. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal planeeritakse rekonstrueerimist ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel.

4. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas (MaaParS § 52 lg 2).

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 10/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

5. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandusametile ja maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3).

6. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt.

7. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist.

8. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja). (MaaParS § 52 lg 2).

9. Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse

maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada (MaaParS § 44 lg 3).

Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maaparandusseadusest § 52 lg 1 ja § 50 lg 5.

Lisaks drenaažkuivendusega maaparandussüsteemile on projekteeritaval alal ristumisi jõgede, ojade ja erinevate kraavisüsteemidega.

Üldised juhised drenaažisüsteemide taastamistöödele:

Dreenitorude taastamisel on oluline teada, et enamus taastamist vajavate savitorude läbimõõdud on erinevad kaasajal toodetavatest PVC (polüvinüülkloriidist) materjalist toodetavate torude läbimõõtudest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik paigaldatud dreenitorusid ühendada kasutuses olevate standardsete liitmike ja muhvide abil. Töö tegijal on vaja leida kombineeritud parimaid võimalikke tänapäeva standarditele mittevastavaid lahendusi, mis võimaldaks tagada kuivendussüsteemide tõrgeteta toimimisvõime peale taastustöid. Alljärgnevates tabelites 1 ja 2 on toodud tänapäeval toodetavate PVC dreenitorude ja varasematel aegadel toodetud savitorude läbimõõdud, mille alusel on võimalik savitorustikke ja kaasaegseid PVC materjalist torusid kokku ühendada.

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 11/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

Paigaldatavate PVC materjalist torude ühendamiseks olemasoleva savitorustikuga tuleb sobitada PVC materjalist torustike läbimõõdud savitorude läbimõõtudega (vt. tabelid 1 ja 2) nii, et ühendatavad savitorustiku otsad saaks siirdada paigaldatavate PVC torude sisse (näiteks: savitoru de 101mm sobib PVC di 113 mm jne.). Vastupidine ühendamine (PVC toru siirdamine savitorusse) ei ole soovitav, sest see vähendaks dreenitoru läbilaskevõimet. Soovitav on katta ühenduskoht muhviga, milleks võib kasutada standardse muhvi puudumisel sobiva läbimõõduga pikuti läbilõigatud PE drenaažitoru. Kui dreenitoru paigaldatakse ebastabiilsele pinnasele (möll, turvas, liigniiske pinnas, jmt. ) tuleb torustiku paigaldamiseks rajada killustikule laudalus, mis väldib toru aluse vajumist. Taastustöödel on soovitav kasutada kookoskattega PVC drenaažitorusid.

Allpool on toodud Põllumajandusministri määruse nr. 35 maaparandussüsteemi ehitamise tehniliste nõuete väljavõtted, mida on oluline töö teostajal teada (Põllumajandusministri määrus nr. 35):

§ 15 Drenaažitorustiku materjali nõuded

Drenaažitoru vedamisel ja laadimisel ei tohi kahjustada plasttoru. Plasttoru peab laopaigas olema kaitstud otsese päikesekiirguse, löökide ja teravate esemete eest. Kookoskattega plasttoru ei tohi välistingimustes hoida üle kuue kuu.

§16 Drenaažitorustiku paigaldamise nõuded

Drenaažitorustikku ei tohi paigaldada kaevikusse kogunenud vette. Drenaažitorustiku kattemulla paksus peab olema vähemalt 15 cm, kivise pinnase puhul vähemalt 20 cm. Savitoru lubatud külgnihkumine on kuni pool toru seina paksusest. Drenaažitorustiku ühenduste tegemisel kasutatakse ühendusdetaile või rajatakse kattematerjaliga kaetud ja toestatud ühendused. Dreeni kõrgem ots peab olema suletud. Kaevurõngast läbivate kollektoritorude paigaldamisel peab välistama pinnase kandumise kaevu. Torustiku kattekonstruktsioon olenevalt pinnase liigist torustiku rajamissügavuses rajatakse kogumiku (Maaparandusrajatiste tüüpjoonised,2008) joonisel 2.13 toodud konstruktsiooni kohaselt.

§ 17 Drenaažikaeviku kinniajamise nõuded

Enne kaeviku kinniajamist paigaldatakse vajadusel dreenifiltrid ja ehitatakse drenaažiarmatuur. Kaeviku võib kinni ajada pärast torustiku kontrollimist ja leitud vigade parandamist. Kaevikusse paigaldatavast pinnasest eemaldatakse üle 20 cm läbimõõduga kivid. Varisemisohtliku pinnase puhul aetakse kaevik kinni kohe pärast torustiku kontrollimist.

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 12/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

Detailne lahendus pärast drenaažide lahti kaevamist lahendada vastavalt reaalsele olukorrale, lähtudes tehnilistes tingimustes toodud nõuetest.

Näidislahendused drenaažisüsteemide taastamistöödele:

Masti vundamentide rajamisel kahjustada saavate torustike töövõime tuleb taastada möödavoolutorustiku rajamisega. Kahjustada saanud drenaažitorustik eraldada töösse jäävast osast otsakorgiga.

Joonis 2 – Drenaaži taastamise näidislahendused

Eesvoolude ja kuivenduskraavide ületamisel rasketehnikaga võtta kasutusele vajalikud meetmed, et vältida rajatiste kahjustamist. Kraavide ja eesvoolude kahjustamisel tuleb taastada nende kuju ja töövõime.

3.3. Transpordiamet Projekteeritav õhuliin ristub 60 Pärnu-Lihula teega 55,31 km peal. Ristumine on kirjeldatud paremini projekti profiilil ja maanteega ristumise joonisel.

Mast nr 2 on 33,32 m pikk ning asub maantee muldest 33,9 m kaugusel.

Tööprojektiga sõlmitakse Transpordiametiga uus isikliku kasutusõiguse leping WiSo Engineering OÜ kasuks, kuna juhtmete asukoht on muutunud. Liini telje asukoht on jäänud tööprojektis samaks.

4. Tehniline lahendus

4.1. Faasijuhtide kirjeldus

110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiinium juhe 305-A1/S1A-54/7 DUCK, üks juhe faasis. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud ja terasalumiiniumjuhtmed peavad olema määritud vastavalt standardi EN 50182 case 2 kohaselt (määrdeta on ainult välimise kihi traadid).

Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +60°C, millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud vastavas tabelis.

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 13/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

4.2. Mastitüüpide kirjeldus

Lisatud tabelites ja plaanidel on kajastatud kõik projekti mahus ehitatavad mastid. Vastavalt Elering AS soovile on mastide puhul projektis kajastatud Eleringi poolt varasemates projektides kasutatud tüüpmaste, mis on käesolevas projektis liidetud projekti mahtu, ilma jooniseid muutmata. Projektis kasutatakse järgnevat mastitüüpi:

1T9T – Üheahelaline vabaltseisev A-tüüpi metallsõrestik nurga-ankrumast (110 kV pingele, 1 x 242-L1/39-ST1A osajuhtmele), nurgale kuni 90°, sobib ka kasutamiseks lõpumastina. Projektis kasutatavate mastide alumise traaversi kõrgused on 9m (masti tipp 24m).

31T5Y – 330/110 kV õhuliini Y-tüüpi metallsõrestik nurga-ankrumast (sobib tavatingimustes maksimaalselt 330 kV juhtmele 3x 402-AL1/52-ST1A ja 110 kV juhtmele 2x 242-L1/39-ST1A). Mast on ettenähtud maksimaalsele liini nurgale kuni 50°. 110 kV traaversi kõrgus maapinnast on projektis kasutatud mastil 17,7 m ja 330 kV juhtme kaugus maapinnast on 26 m. Projektis kasutatud mast on 33,32 m pikk maapinnast masti tipuni.

4.3. Optilised sideühendused

Üldised tingimused optiliste kaablite liinide ehitamisele: • Harukarpide teenindamiseks jätta trumlitele 15 m optilise kaabli varu; • Harukarpide ühendusjuhtmed kerida varutrumlile;

• Paigaldatav OPGW on maandatud igas mastis; • OPGW trumlite pikkused ja haru/jätkukarpide asukohad kirjeldatud vastaval joonisel.

110 kV õhuliinile ehitada OPGW (48f SM), mis ühendab omavahel alajaamade sidehooneid.

OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Maalühisvool ei tohi põhjustada optikakiudude optiliste omaduste ajutist ega püsivat halvenemist. Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole.

4.4. Vundamendid

Projekti mahus rajatakse mastidele elementvundamendid. Vundamendilahenduste aluseks olevad põhimõtted on esitatud eraldi seletuskirjas. Vundamentide lahendused on esitatud joonistel.

4.5. Isolatsioon ja liinitarvikud

Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV.

110kV liini kandekettides tuleb kasutada 70 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. Liinile näha ette linnutõkked 110 kV kandekettide kohale. Linnutõkked peavad takistama lindude pääsemise kandeketi kohale 0,23m raadiuses (D50Hz_p_e(110kV)). Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuded peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest.

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 14/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

4.6. Maandus ja potentsiaaliühtlustus

Õhuliini mastide maandus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele.

Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid asub maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinilõigul 1-6m sügavusel. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad mastide juures vahemikku 100-500 Ω·m.

Projekteeritud liinilõik kulgeb põllu- ja metsamaal, kus inimeste ja koduloomade sagedane viibimine on ebatõenäoline, mistõttu pole ette nähtud täiendavad meetmed puute- ja sammupingete tagamiseks. Alajaama ja masti 132A juures on inimese ohutus tagatud asjaoluga, et mast on kokku ühendatud alajaama maanduspaigaldisega ja masti juures toimivad potentsiaaliühtlustusena maa sees olevad teraskandurid masti vundamentide vahel. Kariloomade kaitseks potentsiaaliühtlustust ette pole nähtud.

Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui teostusmõõdistusel osutub maanduspaigaldise maandustakistus lubatust suuremaks, kontrollitakse viimase väärtus enne teostusjooniseid projekteerija poolt arvutustega üle. Kui mõõdetud tulemus tagab antud kohas siiski liini ja inimeste ohutuse, fikseeritakse muudatus teostusjoonisel. Kui tulemus ei rahulda maanduspaigaldisele esitatud nõudeid, lisatakse mastile vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid vastavalt täiendatud projektlahendusele juurde.

Maanduslahenduste aluseks olevad põhimõtted on esitatud eraldi maandusarvutuste dokumendis. Maanduslahendused on esitatud joonistel.

4.7. Ristumised

Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 110 kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20:2015 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“.

Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral:  Maantee, raudtee või veetee 8,5m  Tänav, muu tee (v.a maatee osa) 7,0m  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m  Maapinnani avatud maastikul 6,0m  Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m

4.8. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine

Haljasalal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava või juurde veetava sobiva pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud ja juurde veetud kasvupinnas ja külvata pärast linnavalitsuse heakorra spetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme. Rohumaal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud või juurde veetud kasvupinnas.

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 15/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

Olemasoleva kupitsa muldkeha tasandada ümbritseva pinnasega, üle jäävat pinnast võib kasutada teiste demonteeritavate mastide juures kus ära veetava betooni mahust tingituna on vaja pinnast lisada. Peale ehitustööde lõpetamist täidetakse vundamendisüvendid mineraalse täitematerjaliga. Täitepinnase kihid tihendatakse ja platsi pind tasandatakse ning lisatakse haljasaal min 150mm kasvupinnas. Projekti raames vältida teede katete ning äärekivide kahjustada saamist. Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Vältida roomiktehnikaga asfaltkatete lõhkumist, vajadusel rakendada meetmeid, näiteks laudteed. Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohata. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Peale ehitustööde lõppu, vajadusel ka ehitus ja lammutustööde ajal, puhastada transporditeed tolmust ja prahist.

5. Mastide tähistamine

Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja mastinumber. Käesoleva projekti mahus tähistatakse uute numbritega projekteeritud mastid 1 ja 2.

Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“.

6. Nõuded töövõtule ja töövõtjale

Tööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris.

Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd - kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt. Olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või muus. Muudatuste osas, mis eeldavad lisa kulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha enne tööde algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult ehitustööde Tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- ja hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Enne tööde algust peavad olema Ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud tööjoonised ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Järelevalve inseneril või tellijal on õigus materjal või seade tagasi lükata, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva hankes toodud Tellija nõudeid. Sellisel juhtumil peab töövõtja hankima teise materjali või seadme, et täita hankes toodud Tellija nõudeid. Ilma järelevalve inseneri kirjaliku heakskiiduta ei saa töövõtja peamiste seadmete tellimist teostada.

Tööprojekt 10546K2 05.07.2023

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

lk 16/15

Faili nimi: 10546K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx

Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalikke sertifikaatidega ja materjalide passidega.

Töövõttu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • varjatud tööde aktid ja teostusjoonised:

o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; o masti metalli ja paigalduse kohta

• teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit.

Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üleantavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal.

Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafikut; • süsteemide hoolduseks vajalikku infot.

Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele tellija nõusoleku. Vastavuse tõestamine, kui ka vastutus jääb siiski selle esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja.

Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded.

Seletuskiri Juhtmete teele langemise vältimiseks kasutatakse tõkkeid. Näiteks spetsiaalse juhtmekanduriga korvtõstukeid (lahendus 1) või puitmastidest konstrueeritud "väravaid" (lahendus 2). Millist meetodit kasutatakse otsustab ehitaja vastavalt olukorrale. Tõkete paigaldamisel maanteede lähedusse arvestada järgmiste nõuete ja tingimustega:

Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele ning tuleb ka arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale, kui 8m.

Kuna ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabariit.

Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi.

Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi.

Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva.

Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendute paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taodelda liiklusväliste tööde luba.

Märkus: Joonisel on kujutatud näidisristumine, mis ei ole pärit projektist

Lahendus 1 Juhtmete kerimisel paigaldatakse juhtmete alla spetsiaalse juhtmekanduriga korvtõstuk, mis takistab juhtmete langemist teele.

Lahendus 2 Juhtmete kerimisel paigaldatakse juhtmete alla spetsiaalsed puitmastidest konstrueeritud "väravad" mis takistavad juhtmete langemist teele.

Maanteedega ristumiste tehnoloogia üldkirjeldus

Tellija

Keel

Staadium

Mõõtkava

Lehti Leht

Projekt

Joonis Joonise nr

E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348

LEONHARD WEISS OÜ

WiSo Engineering OÜ

M.Kapanen H.Luik H.Luik

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus - Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

30.08.2022

06.07.2023

06.07.2023

Riigiteega ristumise tüüpjoonis

5340 2066

5340 2066

5854 5446

Tööprojekt

1

A2

10546K2_TP_AS-4-02-001

EST 1

Projekteeris

Kontrollis

Projektijuht

0+ 00

0

0+ 10

0

0+ 20

0

0+ 30

0

0+ 40

0

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

PI -8

.5 8°

M as

ti nu

m be

r - E

le rin

gi p

or ta

al M

as ti

tü üp

- po

rta l H

=1 0m

ht =1

3. 16

e le

=2 4.

26 X

- 4 89

43 6.

27 Y

- 6 50

43 65

.9 3

Pi ke

ta aþ

- 0+

00 0

(m )

Tu ul

ev is

an g

- 2 4

(m )

48

+6,5 (110 kV)

PI 6

4. 54

°

M as

ti nu

m be

r - N

r.1 M

as ti

tü üp

- 1T

9T -9

-H tr

Vu nd

am en

di k

õr gu

s =

-1 .6

0 ht

=1 8.

40 e

le =2

5. 01

X - 4

89 38

8. 74

Y - 6

50 43

69 .7

6 N

ur k

- - 8.

58 °

Pi ke

ta aþ

- 0+

04 8

(m )

Tu ul

ev is

an g

- 1 08

(m )

167

+6,5 (110 kV)

10.08.3

M aa

nt ee

Te e

Te e

Te e

Connecto projekt Sindi-Harku 330kV sisestusliin

Connecto projekt Sindi-Harku 330kV sisestusliin

M as

ti nu

m be

r - N

r.2 M

as ti

tü üp

- 31

T5 Y-

26 /1

7, 7

Vu nd

am en

di k

õr gu

s =

0. 40

ht =3

3. 60

e le

=1 9.

31 X

- 4 89

22 1.

72 Y

- 6 50

43 58

.1 4

N ur

k - 6

4. 54

° Pi

ke ta

aþ -

0+ 21

5 (m

) Tu

ul ev

is an

g - 1

44 (m

)

221, 126, 119

+6,5 (110 kV)

9.39.2

20 kV

li in

20 kV

li in

2.8

M as

ti nu

m be

r - K

iri km

äe p

or ta

al M

as ti

tü üp

- po

rta l H

=1 2m

Vu nd

am en

di k

õr gu

s =

0. 30

ht =1

5. 46

e le

=1 6.

50 X

- 4 89

16 3.

13 Y

- 6 50

44 61

.9 6

N ur

k - 0

.0 0°

Pi ke

ta aþ

- 0+

33 4

(m )

Tu ul

ev is

an g

- 6 0

(m )

A Uu

s- Pä

rn u

mn t

43001:001:1321

Adra

1000BET 15.68

43001:001:1357

60 Pärnu-Lihula tee L1

43001:001:1356

Adra

L3

41101:001:0548

Hiiemetsa kraav

kraav

15.60

250BET 15.62

250BET

Y = 489100

41101:001:0548

Hiiem etsa

43001:001:1322

Adra-Jaam a

1162.5000

L3

PI 0+000.000.00°

PI 0+047.70 -8.58°

PI 0+215.12 64.54°

PI 0+334.340.00°

Eleringi portaal Nr.1 Nr.2 Kirikmäe portaal

E le

rin gi

p or

ta al

- N

r.1 , 1

10 kV

, A C

SR D

U C

K 30

5- AL

1/ 39

-S T1

A LW

E, R

ul in

g Sp

an 4

7 (m

), Te

ns io

n 35

00 (N

) a t 5

(d eg

C ) I

ni tia

l, D

is pl

ay ed

T em

pe ra

tu ur

+ 60

C C

re ep

2 26

1 (N

) E

le rin

gi p

or ta

al -

N r.1

, 0 kV

, A SL

H -V

(S )b

b 48

S M

F (A

L4 /A

20 SA

1 09

/2 7)

L 35

4 op

tik a

20 .1

0. 20

21 , R

ul in

g Sp

an 4

7 (m

), Te

ns io

n 15

39 (N

) a t 5

(d eg

C ) I

ni tia

l, D

is pl

ay ed

T em

pe ra

tu ur

+ 15

C C

re ep

1 36

5 (N

) N

r.1 -

N r.2

, 0 kV

, A SL

H -V

(S )b

b 48

S M

F (A

L4 /A

20 SA

1 09

/2 7)

L 35

4 op

tik a

20 .1

0. 20

21 , R

ul in

g Sp

an 1

69 (m

), Te

ns io

n 30

00 (N

) a t 5

(d eg

C ) I

ni tia

l, D

is pl

ay ed

T em

pe ra

tu ur

+ 15

C C

re ep

2 85

7 (N

) N

r.1 -

N r.2

, 1 10

kV , A

C SR

D U

C K

30 5-

AL 1/

39 -S

T1 A

LW E,

R ul

in g

Sp an

1 65

(m ),

Te ns

io n

16 00

0 (N

) a t 5

(d eg

C ) I

ni tia

l, D

is pl

ay ed

T em

pe ra

tu ur

+ 60

C C

re ep

9 29

4 (N

) N

r.2 -

Pe rs

pe kt

iiv ne

3 30

kV ta

rb ija

p or

ta al

, 0 kV

, A SL

H -V

(S )b

b 48

S M

F (A

L4 /A

20 SA

1 09

/2 7)

L 35

4 op

tik a

20 .1

0. 20

21 , R

ul in

g Sp

an 1

32 (m

), Te

ns io

n 60

00 (N

) a t 5

(d eg

C ) I

ni tia

l, D

is pl

ay ed

T em

pe ra

tu ur

+ 15

C C

re ep

4 72

1 (N

) N

r.2 -

Ki rik

m äe

p or

ta al

, 0 kV

, A SL

H -V

(S )b

b 48

S M

F (A

L4 /A

20 SA

1 09

/2 7)

L 35

4 op

tik a

20 .1

0. 20

21 , R

ul in

g Sp

an 1

13 (m

), Te

ns io

n 50

00 (N

) a t 5

(d eg

C ) I

ni tia

l, D

is pl

ay ed

T em

pe ra

tu ur

+ 15

C C

re ep

3 98

1 (N

) N

r.2 -

Pe rs

pe kt

iiv ne

3 30

kV N

r.1 , 3

30 kV

, 4 77

k cm

il 26

/7 S

tra nd

s H

AW K

AC SR

- Ad

ap te

d fro

m 1

97 0'

s Pu

bl ic

ly A

va ila

bl e

D at

a, R

ul in

g Sp

an 2

21 (m

), Te

ns io

n 11

00 0

(N ) a

t 5 (d

eg C

) I ni

tia l,

D is

pl ay

ed T

em pe

ra tu

ur +

60 C

C re

ep 8

29 6

(N )

N r.2

- Pe

rs pe

kt iiv

ne 3

30 kV

N r.1

, 0 kV

, A SL

H -V

(S )b

b 48

S M

F (A

L4 /A

20 SA

1 09

/2 7)

L 35

4 op

tik a

20 .1

0. 20

21 , R

ul in

g Sp

an 2

26 (m

), Te

ns io

n 70

00 (N

) a t 5

(d eg

C ) I

ni tia

l, D

is pl

ay ed

T em

pe ra

tu ur

+ 15

C C

re ep

6 01

7 (N

) N

r.2 -

Pe rs

pe kt

iiv ne

3 30

kV N

r.1 , 0

kV , A

SL H

-V (S

)b b

48 S

M F

(A L4

/A 20

SA 1

09 /2

7) L

35 4

op tik

a 20

.1 0.

20 21

, R ul

in g

Sp an

2 16

(m ),

Te ns

io n

70 00

(N ) a

t 5 (d

eg C

) I ni

tia l,

D is

pl ay

ed T

em pe

ra tu

ur +

15 C

C re

ep 5

95 9

(N )

N r.2

- Pe

rs pe

kt iiv

ne 3

30 kV

ta rb

ija p

or ta

al , 3

30 kV

, 4 77

k cm

il 26

/7 S

tra nd

s H

AW K

AC SR

- Ad

ap te

d fro

m 1

97 0'

s Pu

bl ic

ly A

va ila

bl e

D at

a, R

ul in

g Sp

an 1

25 (m

), Te

ns io

n 80

00 (N

) a t 5

(d eg

C ) I

ni tia

l, D

is pl

ay ed

T em

pe ra

tu ur

+ 60

C C

re ep

5 60

6 (N

) N

r.2 -

Ki rik

m äe

p or

ta al

, 1 10

kV , A

C SR

D U

C K

30 5-

AL 1/

39 -S

T1 A

LW E,

R ul

in g

Sp an

1 17

(m ),

Te ns

io n

16 00

0 (N

) a t 5

(d eg

C ) I

ni tia

l, D

is pl

ay ed

T em

pe ra

tu ur

+ 60

C C

re ep

7 41

0 (N

)

Tellija

Keel

Staadium

Mõõtkava

Lehti Leht

Projekt

Joonis Joonise nr

E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348

LEONHARD WEISS OÜ

WiSo Engineering OÜ

H.Luik H.Luik H.Luik

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus - Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

30.08.2023

04.08.2023

04.08.2023

Pikiprofiil - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliin

5340 2066

5340 2066

5854 5446

Tööprojekt

1

M 1:2000/1:200(A2)

10546K2_TP_EL-6-01-001

EST 1

Projekteeris

Kontrollis

Projektijuht

12370

73 30

96 90

h

4050 4050 6410 4,0 4070

H

A

Turvaredel

Turvatross

9205 9025

Turvaredel

Mast on projekteeritud Harku-Lihula-Sindi õhuliinile, Empower AS töö nr KPL1707.

H/h

32/23,7 29/20,7 26/17,7 23/14,7

A

7,9 35/26,7 8,5 38/29,7 9,1

7,4 6,8 6,2

19/11,7 5,3

Tellija

Keel

Staadium

Mõõtkava

Lehti Leht

Projekt

Joonis Joonise nr

E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348

LEONHARD WEISS OÜ

WiSo Engineering OÜ

M.Kapanen H.Luik H.Luik

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus - Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

06.07.2023

06.07.2023

06.07.2023

Masti 31TxY üldjoonis

5340 2066

5340 2066

5854 5446

Tööprojekt

1

A3

10546K2_TP_EL-7-02-001

EST 1

Projekteeris

Kontrollis

Projektijuht

1. Materjalid vastavalt standardile EN 10025-2: - L-profiil - S355J0, - L-profiil, keevitusega - S355J2, - Plaadid - S355J2.

2. Detailide kuumtsinkimine vastavalt standardile EN ISO 1416: - Materjali paksus ≤ 6 mm - miinimum 85 μm, keskmine 95±5 μm, - Materjali paksus > 6 mm - miinimum 100 μm, keskmine 115±5 μm, - Poldid, mutrid ja seibid kuumtsinkida 45±5 μm (375 kg/m3).

3. Poltide ja mutrite omadused ning mõõtmed vastavalt järgmistele standarditele - Poltide mehaanilised omadused - EN ISO 898-1, - Poltide mõõdud - DIN 7990, - Mutrite mehaanilised omadused - EN ISO 898-2, - Mutrite mõõdud - EN ISO 4032, - Kõik poldid ja mutrid peavad olema "SB" märgistusega vastavalt standardile EN 15048-1.

4. Poldi komplekt koosneb - 1 polt (DIN 7990) + 2 seibi (DIN 7989) + 1 mutter (ISO 4032) 5. Keevitamine vastavalt standardile EN ISO 5817, kvaliteediklass C.

110 kV nurga-ankrumast 1T9T

Pos H/m A/mm Mass/kg

1 9 4210 3845

2 14 5723 4870

3 19 7237 6365

4 24 8750 8115

Eestvaade Külgvaade

Faasijuhe - 3 x 1 x ACSR Hawk, EDT = 18272 N Piksekaitsetross - 1 x OPGW (17,4 mm), EDT = 19500 N

Töökindlus nivoo - II Liini suunamuutus - 37-90°

Võimalus eemaldada hargnemismastil

Tellija

Keel

Staadium

Mõõtkava

Lehti Leht

Projekt

Joonis Joonise nr

E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348

LEONHARD WEISS OÜ

WiSo Engineering OÜ

M.Kapanen H.Luik H.Luik

Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus - Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

06.07.2023

06.07.2023

06.07.2023

Masti 1T9T üldjoonis

5340 2066

5340 2066

5854 5446

Tööprojekt

1

A3

10546K2_TP_EL-7-02-003

EST 1

Projekteeris

Kontrollis

Projektijuht

LEONHARD WEISS OÜ Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus

Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliini ehitus

Faili nimi: 10546K2_TP_EL-8-01-001_Mastitabel.xlsx

Staadium: TP

Liini tähis Masti nr Masti tüüp Nurk

(deg)

Visang

(m)

Piketaaž

(km+m) X Y Z Ristumised Märkused

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Kirikmäe-Lihula Eleringi portaal portaal 0 0,00 489436,27 6504365,93 24,26

Kirikmäe-Lihula Nr.1 1T9T-9-H -8.5789 48,00 48,00 489388,75 6504369,76 23,25 alajaama juurdepääsutee, 60 Pärnu-

Lihula tee Faasi juhtmed horisontaalpaigutuses. Mastil on trossipüstak

Kirikmäe-Lihula Nr.2 31T5Y-26/17,7 64,54 167,00 215,00 489221,72 6504358,14 19,68 2x 20 kV õhuliin

Kirikmäe-Lihula Kirikmäe portaal portaal 119,00 334,00 489163,13 6504461,96 16,86

1/1

A Uus-Pärnu mnt

21.46

21.39

21.15

21.33

21.51

21.33

21.46

21.09

20.67

20.72

20.16

19.50

19.42

18.34

19.76 21.02

21.68

21.15

19.46 19.97

20.01

17.31

18.98 19.03

ELA SA

Lihula-Katla I 10 kV F

Lihula-Tuudi 10 kV F

TP20.69 20.33

19.18 19.85

21.30

17.70

16.81

16.6416.49

Telia Eesti AS

kraav

kraav

21.77

21.40

21.04

20.59

19.65

19.14

19.79

20.69

21.48

21 .27

20.58

21.85

21.77

19.72

19.01 19.03

19.69 17.68

17.41

18.78

20.23

18.33 18.69

17.37 16.90

17.2217.47

17.61

21.35

21.57

21.24

19.47

19.57

18.89

17.72

17.62

18.72

19.09

20.26 21.09

21.14

21.92

22.15

21.86

21.84

20.65

20.79

19.9119.24

18.16

18.38 19.16

21.48

20.71

21.29 20.76

20.60

20.76

20.22

18.82

20.18

19.69

20.60

19.53

19.61

19.84 19.58 20.18

20.41

20.49

TP

Lihula-Rõuste L035

KM {55,31}

19.0 18.9

19.1 19.2

2

110 kV õhuliini mast ja masti number

110 kV õhuliini telg

Isikliku kasutusõiguse ala

Tingmärgid

110 kV õhuliini juhtmed

Isikliku kasutusõiguse ala plaan Lihula-Kirikmäe 110 kV õhuliin

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Valuste küla 60 Pärnu-Lihula tee (41101:004:0420)

Märkused: - IKÕ ala ligikaudne pindala: 257 m²

M 1:500

4110 :004:0420 60 Pärnu-Lihula tee

43001:001:1357 60 Pärnu-Lihula tee L1

43001:001:0137 Tallinna mnt 85

41201:007:0035 Uus-Pärnu mnt 1

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Leonhard Weiss OÜ

[email protected]

Vesse tn 8,

11415, Tallinn, Harju maakond

Teie 18.10.2023

Meie 25.10.2023 nr 7.1-2/23/17112-3

Elektriprojekti kooskõlastamine riigitee nr

60 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud elektrirajatiste paigaldamine riigitee

maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Projekti mahus on lahendatud olemasoleva Lihula alajaama

ja projekteeritava alajaama vaheline üheahelaline õhuliin. Kahe alajaama vahele rajatakse uus 110

kV õhuliin, mille mastile nr 2 on võimalik paigaldada ka 330 kV õhuliin. Kirikmäe-Kõide K2.

Ristumine riigiteega nr 60 Pärnu-Lihula km 55,31 (õhuliin 110kV) ja kulgemine tee

kaitsevööndis.

Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti 07.07.2022 kirjaga nr 7.1-2/22/13594-2

tüüpnõuetele.

Võrreldes Transpordiameti varasemalt kooskõlastatud sama projekti eelmisele versioonile

(eelprojekt) on muutunud maanteega ristumisel juhtmete asukoht (masti tuli keerata, liini telg ja

kaitsevöönd ei muutunud). Seega peab sõlmima uued isikliku kasutusõiguse lepingud. Uus IKÕ

plaan on lisatud projekti failide juurde.

Käesolevaga lugeda kehtetuks Transpordiameti 24.08.2022 kirjaga nr 7.1-2/22/16881-2 antud

kooskõlastus

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame LEONHARD WEISS OÜ töö nr

10546K2 „Kirikmäe päikesepargi 110/20 kV alajaama ehitus“ Köide K2 - Lihula-Kirikmäe 110

kV õhuliini ehitus“ Tööprojekt, manustatud versiooni. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse

objektiks on ainult projektis nr 10546K2 kavandatud elektrirajatised (110kV õhuliin ja mast).

Muudele projekti asendiplaanil toodud perspektiivsetele ehitistele (alajaam ja perspektiivne

330kV õhuliin) see ei laiene.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Transpordiamet on varasemalt kooskõlastanud:

- AS Connecto Eesti töö nr 598 „Lihula alajaama 110 kV sisestusvisangute ümberehitamine“

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Valuste küla.

- „ADRA KINNISTU MAHASÕIDU PÕHIPROJEKT“ (koostaja Road Engineering OÜ,

töö nr P2205) ja Leonhard Weiss OÜ poolt koostatud põhiprojekti nr 10393 „Päikesejaama

2 (3)

keskpingekaablid. Kirikuküla, Valuste küla, Alaküla ja Lihula linn, Lääneranna vald,

Pärnumaa“

2. Juurdepääsud projekteeritud ehitistele, sh riigiteelt mahasõidud tuleb Transpordiametiga

kooskõlastatud teeprojekti ja nõuete kohaselt rajada enne käesoleva projekti alusel ehitusloa

väljastamist või ehitusloa kohustuse puudumisel enne ehitustööde alustamist.

3. Kui tööde käigus kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt enne pingutamist

asetuvad, siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest riigitee suhtes. (esitada

koos liiklusvälise tegevuse loa taotluseks vajaminevate dokumentidega). Abimastid peavad

paiknema ohutul kaugusel sõiduteest ning ei tohi mingil juhul ulatuda riigitee muldkehasse.

4. Transpordiametis on kooskõlastamisel Leonhard Weiss OÜ töö nr 10518 „PEJ

keskpingekaabid. Metsaveere, Hälvati küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond“

5. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Transpordiametile aadressil

([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee –

Maanteed, veeteed, õhuruum – Juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus

teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa

väljastamiseks. 6. Juhime tähelepanu, Uue IKÕ seadmisega tühistame vana lepingu ja kande

kinnistusraamatus, palun esitada taotlus peale Transpordiameti kooskõlastust sellekohase viitega ja vana lepinguga.

7. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse tekstis, projektis ja/või kooskõlastuse lisas oleval kasutusõiguse plaanil kajastatud kilometraaži erinevuste korral tuleb lähtuda kooskõlastuses toodud asukohast.

8. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

8.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

8.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

9. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

10. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

11. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

12. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

13. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

14. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

3 (3)

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gunnar Mägi

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Tiitelleht, Seletuskiri, Asendiplaan, Ristumise joonis, Pikiprofiil, Mastide joonised tk2,

Mastitabel, IKÕ ala plaan

5184315, [email protected]