Detailplaneeringu kooskõlastamine

PK

10 m

5 m

400 m² 1/4 EP, HL

h= 9,0 / 6,0 m

S

N

nähtavuskolmnurk 7x190m

16

12

6

2

1

- - LT

-

Tingmärgid:

Pindala: 5,71 ha

Olemasolev:

lubatud hoonestusala / ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek elamu võimalik asukoht

Planeeringuga kavandatav

veetorustik kanalisatsioonitorustik elektrimaakaabel prügikonteiner võimalik puurkaevu asukoht hooldusalaga PK

reoveepuhastussüsteem imbväljaku kuja - 50 m

juurdepääsutee ja ümberpööramise koht

servituudiala säilitatavad kaitstavad kooslused säilitatav toetuskõlbulik põllumaa paadisilla ligikaudne asukoht tiigi võimalik asukoht maaküttekontuuri võimalik asukoht võimalik päikesepaneelide asukoht

planeeritav maa-ala

ranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd (Maa-amet 13.01.23)

kallasrada

Väinamere hoiuala (Maa-amet 13.01.23) veekaitsevöönd (Maa-amet 13.01.23)

põhikaardile kantud veekogu veepiir (Maa-amet 13.01.23) maaüksuse piir (Maa-amet 13.01.23)

lubatud ehitusala hoiualal (Keskkonnaamet 22.04.22) olemasolev tee elektrimaakaabel

väärtuslik põllumaa juurdepääs kinnistule liitumiskilp elektrirajatise kaitsevöönd

avalikult kasutatava tee kaitsevöönd jalgrada randa

elektriõhuliin alla 1 kV elektriõhuliin 1-20 kV sideehitis (valguskaabel)

krundi piir

Krundi kasutamise tingimused

Krundi pos nr Lähiaadress Pindala

Olemasolev kasutamise sihtotstarve

katastriüksuse liigi järgi

Planeeritav kasutamise sihtotstarve

katastriüksuse liigi järgi

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)

Hoonete suurim lubatud arv krundil (elamu/abihoone)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast (m)

(elamu/abihoone)

Parkimis- kohtade

arv Kitsendused ja servituudid

1 Juhani 5.71 ha M 100% M 100% 400 1 4 9 6 3

· Ranna piiranguvöönd · Ranna ehituskeeluvöönd · Ranna veekaitsevöönd · Kallasrada 10 m · Väinamere hoiuala (KLO2000339) · Elektrimaakaabli kaitsevöönd

2 - 2692 m2 M 100% T 100%

M 100% T 100% - - - - - -

· Juurdepääsu servituut Juhani mü kasuks · Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd · Elektriõhuliini kaitsevöönd · Sideehitise kaitsevöönd

*Ranna-Jaani, Hotelli, Lambi ja Väike-Liiva maaüksustele määratakse juurdepääsu servituut Juhani mü kasuks.

Märkused: 1. Joonise loetavuse huvides on planeeritava ala piir näidatud tegelikust asukohast 1 m väljapoole. 2. Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu osana joonise juurde. 3. Planeering on koostatud OÜ Hadwest Maamõõdubüroo mõõdistatud geodeetilise alusplaani alusel, töö nr T-20-077, mõõdistatud aprill 2020. 4. Hoonete, kõvakattega teede-platside ja tehnotrasside asukohad on joonisel tinglikud,

tegelik asukoht ning suurus ja kuju selgub projekteerimise käigus vastavalt hoonestuse tegelikule lahendusele. Tehnosüsteemide asukoha valikul eelistada lagedamaid alasid.

5. Joonise loetavuse huvides ei ole põhijoonisele kantud planeeritavate torustike ja kaablite kaitsevööndeid (vt seletuskiri ptk 4.14).

max eh.alune pind

max hoone (elamu/abihoone) kõrgus maapinnast

Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve

Ehitusõiguse tabel:

max hoonete arv (elamu/abihoone)

Projekteerija

Projektijuht

Tähis

Ehitustööde liik

Objekt

Muudatuse sisu

Joonise number

Joonise nimetus

Joonise liik

Projekteerija Kuupäev

Vast. spetsialist

Mõõtkava

Töö number

Leht/lehti

Kuupäev

Staadium

Aadress

Versiooni nr

[email protected]

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, 93813 Kuressaare

www.kommunaalprojekt.ee

3

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

17.11.2023

2467

1:1000

PLANEERIMINE DETAILPLANEERING

JUHANI DETAILPLANEERING

JUHANI KÜ, OITME KÜLA, SAAREMAA VALD

Sirje Kolk

Andrus Kilumets

Kai Keel

DP

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, 93813 Kuressaare, Estonia Reg nr 10250459

Majandustegevusteade EP10250459-0001 Majandustegevusteade EL10250459-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba nr E179/2004

[email protected] www.kommunaalprojekt.ee Tel +372 4533 237

Koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Huvitatud isik: OÜ KÕRTSU TALU

T – 2467 PlanID – 108352

DP-22-017

SAAREMAA VALD OITME KÜLA

JUHANI

DETAILPLANEERING

Projektijuht Kai Keel

Vastutav spetsialist

Kutsetunnistus nr 152200

Andrus Kilumets

Projekteerija Sirje Kolk

Versioon 17.11.23

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

2

KÖITE KOOSSEIS

Menetlusdokumendid

1. Saaremaa Vallavolikogu 27.10.2022 otsus nr 1-3/85 „Oitme külas Juhani detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos lisadega.

2. Saaremaa Vallavolikogu 21.06.2023 otsus nr 1-3/51 „Oitme külas Juhani detailplaneeringu planeeringuala muutmine“.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

3

Seletuskiri

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD ................. 5

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................................ 5

1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid .............................................................................................................. 5

1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ja projektid ........................................................................... 5

1.4. Detailplaneeringu koostajad ......................................................................................................................... 5

2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK .................................................................................................................... 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................................... 6

3.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus ........................................................................................................ 6

3.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus (hooned, teed, haljastus, maastik, trassid), maaüksuste struktuuri ja kehtivate kitsenduste kirjeldus................................................................................................................................................ 7

3.3. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ............................................................................................ 8

3.4. Kehtivad detailplaneeringud ......................................................................................................................... 9

3.5. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning sellel põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid ............ 9

4. PLANEERINGUGA KAVANDATU ..................................................................................................................... 10

4.1. Krundijaotus ............................................................................................................................................. 10

4.2. Planeeritud ehitusõigus ............................................................................................................................. 10

4.3. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele .......................................................................................................... 10

4.4. Krundile pääs ja parkimine ......................................................................................................................... 11

4.5. Haljastus ja heakord ................................................................................................................................. 11

4.6. Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................................ 12

4.7. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ........................................................................................................... 12

4.8. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ................................................................................................. 12

4.9. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ............................................................................ 13

4.10. Keskkonnakaitse ...................................................................................................................................... 14

4.11. Energiatõhusus ........................................................................................................................................ 14

4.12. Piirkonna turvalisus ................................................................................................................................... 14

4.13. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................................... 15

4.14. Servituutide vajadus .................................................................................................................................. 15

4.15. Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................. 16

5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ........................................................................................................................ 17

5.1. Elektrivarustus ............................................................................................................................................... 17

5.2. Sidevarustus .................................................................................................................................................. 17

5.3. Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................................................... 17

5.4. Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž .............................................................................................................. 18

5.5. Soojavarustus ................................................................................................................................................ 18

6. KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED .......................................................................................................................... 19

6.1. Juhani (krunt pos nr 1) .................................................................................................................................... 19

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

4

Joonised 1. Asukoha skeem DP-1 2. Tugiplaan DP-2 3. Põhijoonis tehnovõrkudega DP-3 4. Üldplaneeringu muutmise ettepanek DP-4

Kooskõlastused Lisad

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

5

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

• Taotlus detailplaneeringu algatamiseks (17.03.2022 nr 5-2/1675-1) • Saaremaa Vallavolikogu 27.10.2022 otsus nr 1-3/85 „Oitme külas Juhani detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos lisadega. • Saaremaa Vallavolikogu 21.06.2023 otsus nr 1-3/51 „Oitme külas Juhani detailplaneeringu planeeringuala

muutmine“. 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid

• Saare maakonnaplaneering 2030+ • Leisi valla üldplaneering (kehtestatud Leisi Vallavolikogu 19. detsembri 2000. a määrusega nr 25). • Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning

detailplaneeringu koostamise nõuded • Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“ • Ehitusseadustik • Planeerimisseadus • Looduskaitseseadus • Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” • Riigihalduse ministri määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. • Keskkonnameti 22.04.2022 kiri nr 6-2/22/5776-2 • Transpordiameti 11.05.2023 kiri nr 7.2-2/23/8720-2 ja 26.05.2023 kiri nr 7.2-2/23/8720-4

1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ja projektid

• Geodeetiline alusplaan: OÜ Hadwest töö nr T-20-077, mõõdistatud veebruar 2020. 1.4. Detailplaneeringu koostajad Käesoleva detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus. Planeeringu koostamise vastutav spetsialist on Kompro OÜ volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 152200, Andrus Kilumets. Planeeringu koostamisest võtsid osa: Andrus Kilumets- arhitekt Sirje Kolk - keskkonnakorralduse spetsialist Kai Keel - projektijuht Ivi Arop- veevarustuse- ja kanalisatsiooni konsultant Alo Varik- kütte- ja ventilatsiooni konsultant

2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK

Oitme küla Juhani detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse planeerimine elamu, abihoonete ja paadisilla ehitamiseks, juurdepääsutee rajamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Lisaks seatakse planeeringuga keskkonnatingimused ning antakse tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendus.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

6

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus

Planeeritav ala paikneb Saaremaa vallas Oitme külas, hõlmates peamiselt järgnevat kinnistut: • Juhani, katastritunnusega 40302:001:0007, 100% maatulundusmaa, pindala 5,71 ha Detailplaneeringu algatamisel oli planeeritava ala suurus ca 5,7 ha. Lähtuvalt asjaolust, et planeeritavale alale tuleb rajad uus juurdepääsutee ning esialgselt määratud planeeritavast alast jäi välja paadisild, suurendati Saaremaa Vallavolikogu otsusega nr 1-3/51 planeeritavat ala. Osaliselt (kavandatava tee ulatuses) lisandusid planeeritavale alale veel järgnevad maaüksused: • Ranna-Jaani (40302:001:0605) • Lambi (71401:001:2243) • Hotelli (40302:001:0356) • Väike-Liiva (40302:001:0363) Planeeritava ala pindalaks määrati ca 6 ha. Planeeritava ala asukoht:

Planeeringuala piirneb järgmiste maaüksustega: Maaüksuse lähiaadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve Ranna-Jaani 40302:001:0605 3,84 ha 100% maatulundusmaa Lambi 71401:001:2243 2,40 ha 80% maatulundusmaa,

20% ärimaa Kadakavälja 71401:001:2244 2,72 ha 100% maatulundusmaa Kadaka 40302:001:0253 4,08 ha 100% maatulundusmaa Paasi 40302:001:0515 5,95 ha 100% maatulundusmaa Hotelli 40302:001:0356 6694 m² 100% tootmismaa Väike-Liiva 40302:001:0363 1055 m² 100% tootmismaa 21129 Orissaare-Leisi- Mustjala tee

40302:001:0371 22,40 ha 100% transpordimaa

Planeeritav maaüksus piirneb põhjast Triigi lahega.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

7

3.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus (hooned, teed, haljastus, maastik, trassid), maaüksuste struktuuri ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Juhani maaüksus paikneb Saaremaal Oitme külas Triigi lahe ääres ja on ümbritsetud valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega. Tegemist on hajaasustuse piirkonnaga, kus on vaheldumisi põllu- ja metsamaad ning üksikelamud. Planeeritav maaüksus on hoonestamata. Maaüksusel on ajalooline talukoht, mis nüüdseks on hävinud. Sellest on alles põlispuud ja vundamendid. Talukoha õueala asukohta on võimalik hinnata kiviaedade struktuuri järgi. Talukoha olemasolu kinnitavad ka Maa-ameti ajaloolised kaardid. Maaüksusel on välikäimla ning rannikul on paatide veeskamise koht ehk lauter. Maa-alale pääseb kruuskattega kõrvalteelt – 4030412 Ranna-Jaani – mis kulgeb planeeritava alani kõrvalmaanteelt- 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala läbi Ranna-Jaani, Lambi ja Hotelli maaüksuste. Nimetatud tee on Lambi ja Ranna-Jaani maaüksuste ulatuses avaliku kasutusega, Hotelli maaüksuse ulatuses eratee. Planeeringuala reljeef on enamjaolt tasane langusega mere suunas, absoluutkõrgusega ca 3,93 – 0,14 m. Kõlvikuline koosseis: haritav maa 2,97 ha, looduslik rohumaa 0,89 ha, metsamaa 1,46 ha, muu maa 0,39 ha. Kinnistu on osaliselt kaetud metsaga, osaliselt kadastiku ning põllumaaga. Rannikuala on roostunud, va paatide veeskamise koht. Planeeritaval maaüksusel kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Planeeritaval maa-alal on olemasolevalt järgmised kitsendused: • Ranna piiranguvöönd • Ranna ehituskeeluvöönd • Ranna veekaitsevöönd • Kallasrada 10 m • Väinamere hoiuala (KLO2000339) • Elektrimaakaabli kaitsevöönd – 1 m mõlemale poole kaablit Leisi valla üldplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Väinamere hoiualal kaitstavatest elupaigatüüpidest on Juhani maaüksusel inventeeritud järgmised poollooduslikud kooslused: kadastikud (5130), loopealsed (6280*) ja rannaniidud (1630*). Juhani kinnistu on osaliselt väärtuslik ehk toetuskõlbulik põllumaa (põllumassiivi nr 42649324803, pindala 1,86 ha). Toetuskõlbuliku põllumaa osa väheneb väikeses ulatuses juurdepääsutee ja ümberpööramise platsi rajamiseks. Tegemist on kitsa ribaga põllumaa servas (vt joonis DP-3 ja ptk 3.3). Keskkonnaamet on andnud oma seisukoha (22.04.2022 kiri nr 6-2/22/5776-2), et Juhani maaüksusel on ehitustegevus hoiuala seisukohast võimalik aladel, kus kaitstavad kooslused puuduvad. Ehk siis endises talukohas ja selle lähialal ning alal, mis arvati loopealsetest välja. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt:

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

8

Väljavõte Maa-ameti erametsakeskuse kaardilt:

Väljavõte Maa-ameti teeregistri kaardilt:

3.3. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus

Alal kehtib Leisi valla üldplaneering (kehtestatud Leisi Vallavolikogu 19. detsembri 2000. a määrusega nr 25). Üldplaneeringus ei ole planeeringualale juhtotstarvet määratud. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on elamuehituse korral soovitav hoone püstitada kunagise ehituskrundi asukohale ning et rannikutsoonis elamumaale antakse ehitusõigus, kui kinnistu või krunt on vähemalt 5000 m2 suur ja krundi laius rannajoonel vähemalt 50 m. Ehitamisel tuleb arvestada loodusliku ümbruskonnaga ja piirangutega. Ehitiste püstitamisel tuleb silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, side- ja elektriliinid) ei rikuks puhkemaastiku väärtust. Üldplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Samuti ei ole üldplaneeringus määratud korduva üleujutusega ala piiri. Detailplaneeringuga soovitakse teha ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek u 170 m kaugusele veepiirist. Lähtuvalt eeltoodust on käesolev detailplaneering kehtivat Leisi valla üldplaneeringut muutev.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

9

Väljavõte kehtivast Leisi valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kaardist:

3.4. Kehtivad detailplaneeringud

Alal puuduvad kehtivad detailplaneeringud. 3.5. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning sellel põhinevad järeldused ja ruumilise arengu

eesmärgid

Planeeritav ala paikneb Saaremaa põhjarannikul Oitme külas. Lähiümbruses asuvad põhiliselt üksikelamud, põllu- ning metsamaad ja Triigi laht. Valdavaks maaüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Planeeritavast alast ca 4 km kaugusel paikneb Triigi sadam. Lähim ühistranspordipeatus (Oitme) asub ca 300 m kaugusel Orissaare-Leisi-Mustjala maantee ääres. Lähimad kauplused ning haridusasutused paiknevad Leisi alevikus (ca 4 km kaugusel). Alast lõunas paikneval Lambi maaüksusel asub Oitme hostel ning Kadakavälja maaüksusel päikesepark. Mujal lähiümbruses on tegemist hajaasustusele omase elamupiirkonnaga. Planeeritud hoonete kõrgused ning välisilme on kujundatud lähtuvalt piirkonna olemasolevast hoonestusest. Juurdepääs kinnistule lahendatakse planeeringuga. Arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust sobitub käesoleva planeeringuga kavandatud hoonestus keskkonda. Ala korrastamine ja taas kasutusele võtmine mõjub piirkonnale positiivselt.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

10

4. PLANEERINGUGA KAVANDATU

4.1. Krundijaotus

Käesoleva detailplaneeringuga Juhani katastriüksust ei jagata ning sihtotstarvet ei muudeta. Krundi pos 1 kasutamise sihtotstarbeks määratakse väikeelamumaa ja haljasmaa. Juurdepääsutee rajamiseks moodustatakse krunt pos 2, mille kasutamise sihtotstarbeks määratakse tee ja tänava maa. Krundi pos 2 alusel ei moodustata eraldi katastriüksust. 4.2. Planeeritud ehitusõigus

Detailplaneeringuga määratakse krundile pos 1 lubatud hoonestusala koos ehitusõigusega, vt joonist DP-3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“. Hoonestusala on planeeritud lähtuvalt looduslikest tingimusest, piirangutest ning kunagisest talukoha asukohast võimalikult suur. See võimaldab säästa väärtuslikku kõrghaljastust ja kadastikku ning hooneid vabamalt maastikusse paigutada ja õueala kujundada. Hooned paigutada hoonestusalasse lagedamatele aladele arvestades maksimaalselt olemasoleva haljastusega ning vältides liigseid raieid. Kohustuslikku ehitusjoont käesoleva planeeringuga ei määrata. Detailplaneeringus näidatud elamu asukoht on tinglik. Tegelik hoonestus paigutatakse kinnistule konkreetse ehitusprojektiga lähtuvalt detailplaneeringuga lubatud tingimustest. Hoonete ja juurdepääsutee asukoha valikul arvestada olemasoleva haljastusega ning vältida liigseid raieid. Hoonestusalasse võib ehitada üksikelamu ja soovi korral neli kõrvalhoonet. Lisaks kavandatud ehitusloakohustuslikele hoonetele on lubatud rajada kaks 0-60 m² ehitisealuse pindalaga ja kõrgusega kuni 5 m väikehoonet/rajatist (puukuur, väliköök, mängumaja vms). Kõigi hoonete (ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste) maksimaalne ehitisealune pind kokku 400 m². Keelatud on hoonete püstitamine väljaspoole hoonestusala. Lisaks talukoha taastamisele rajatakse taimede kastmisvee tarbeks tiik ning randa paadisild. Tegemist on ujuvsillaga, mis paigaldatakse rannikule juba praegu kasutuses olevasse lautrikohta. Juurdepääs lautrikohta on mööda olemasolevat rada/pinnasteed. Süvendustöid ei kavandata. Paadisilla rajamine on lubatud, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega (LKS §38 lg6). Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) §48 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitustegevus veeteel (sh ujuvkai rajamine) kooskõlastada Transpordiametiga. Detailplaneeringus näidatud hooned on tinglikud ja tegelik hoonestus paigutatakse kinnistule konkreetsete ehitusprojektide käigus lähtuvalt detailplaneeringuga lubatud tingimustest ja kehtivatest normidest. Planeeritud ehitusõigus krundil pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve Väikeelamumaa-EP-20%, haljasmaa-HL-80% Hoonete suurim lubatud arv krundil 5 (üks elamu + 4 abihoonet)

(+ kaks 0-60 m² ja kuni 5m kõrgust hoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus elamul: maksimaalselt 9 m

2 korrust (1 korrus + katusekorrus) abihoonel: kuni 6 m maapinnast, 2 korrust (1 korrus + katusekorrus) Tulepüsivusklass TP-3 Krundile pos 2 käesoleva planeeringuga ehitusõigust ei määrata. 4.3. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele Hoonete välisilme kujundamisel arvestada sobivust piirkonnas olemasoleva hoonestusega ning kohaliku omapära ja materjalidega. Kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - kaasaegse arhitektuurikeelega suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja naaberhooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Täpne hoone arhitektuur ja viimistlus määratakse konkreetse ehitusprojektiga. Ehitusprojektid tuleb koostada ehitusseadustiku alusel. Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

11

• Katuse kalded: viilkatus kaldega 30º - 45° • Harjajoon: vaba • Katuse materjal: rullmaterjalid, kivi ja plekk • Välisseinad: eelistada naturaalseid materjale: kivi, puit jms. • Nähtav sokliosa: kivi, betoon, krohv • Piirdeaiad: kivi-, võrk- või puitaed, maks. kõrgus 1,5 m; • Hoonete ± 0.00 0,3 - 0,5 m planeeritud maapinnast. • Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale. Lubatud on uuenduslike keskkonnasõbralike

materjalide kasutamine. • Abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga.

Planeeritavate hoonete juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Piirded: Kõik planeeritaval alal olevad olemasolevad kiviaiad säilitada ja taastada. Uusi piirdeid on lubatud rajada vaid ümber õueala. Piirdeaedade joonised esitada hoonete ehitusprojektide mahus ja kooskõlastada omavalitsusega. Soovitav on säilitada ja hooldada vanu traditsioonilisi piirdeid, uute aedade rajamisel lähtuda kohalikest ehitustavadest ja –materjalidest. Piirete maksimaalne lubatud kõrgus on 1,5 m, kiviaedadel 0,9 m. Värvivalik piiretel nagu hoonete fassaadidelgi tagasihoidlik, kasutada võib naturaalseid looduslähedasi toone.

4.4. Krundile pääs ja parkimine

Maa-alale pääseb 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteelt mööda kohalikku teed – 4030412 Ranna-Jaani, mis on osaliselt avaliku kasutusega eratee. Ranna-Jaani teelt viib läbi Ranna-Jaani maaüksuse Juhani maaüksusele pinnastee. Kuna 4030412 Ranna-Jaani tee ei ole avaliku kasutusega ning maaomanikud ei ole selle kasutamisega nõus, kavandatakse alale uut juurdepääsu. Uus juurdepääsutee 21129 Orissaare-Leisi- Mustjala maanteelt on planeeritud läbi Väike-Liiva, Hotelli, Lambi ja Ranna-Jaani maaüksuste krundile pos 2. Uus ristumiskoht on planeeritud riigitee km 27,225. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel takistused (mets, võsa, hekk, aed vms) likvideerida. Uue tee projekteerimisel/rajamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning Transpordiameti nõuetest. Seni, kuni uus juurdepääsutee valmib, kasutatakse kokkuleppel maaomanikega olemasolevat teed. Kavandatav tee on planeeritud erateena ning sellele määratakse vastavad servituudid (vt ptk 4.14). Juurdepääsutee rajamisel arvestada päästetehnika ja elamuid teenindava transpordiga. Kinnistul asuvate jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele jäätmeveokile. Tee rajada soovitavalt koos teenindusautode ümberpööramise võimalusega. Parkimine lahendatakse oma kinnistu piires, arvestatud on 3 parkimiskohta krundile. 4.5. Haljastus ja heakord

Planeeritav maa-ala on osaliselt kõrghaljastatud- lagedamad alad vahelduvad kadastikuga, mändide ja kohati lehtpuudega kaetud lodualaga. Hoonete ja tehnosüsteemide paigutamisel eelistada olemasolevaid lagendikke ning kujundada looduslik õueala. Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus, kadastik ning kaitstavad kooslused säilitatakse. Uue haljastuse rajamine on lubatud õuealale, seejuures arvestada ümbritseva taimestikuga ja eelistada kohalikke taimeliike. Pinnast võib tõsta vaid hoonete ja tee alusel pinnal nii, et ei kahjustaks säilitatavate koosluste kasvutingimusi. Haljastuse lahendus täpsustada hoonete ehitusprojektide koostamisel. Haljastuse, hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Kinnistule on ette nähtud jäätmekonteinerid sissesõidutee lähedal. Konteinerite asukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Olmejäätmed kogutakse sorteeritult prügikastidesse ning organiseeritakse nõuetekohane äravedu vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitise igakordne omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

12

4.6. Vertikaalplaneerimine

Planeeringuala vertikaalplaneerimine antakse hoonete projektide asendiplaanilise lahendusega. Olemasolevat maapinda tõstetakse vajadusel planeeritavate hoonete ja tee ulatuses. Maapinna tõstmiseks vajaliku pinnase maht ning täidetava ala ulatus lahendatakse hoonete projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimise aluseks on naaberkruntide maapinna kõrgusmärgid, sajuvete juhtimine naaberkinnistutele ja teele on keelatud. Planeeritava ala sademevesi käideldakse omal krundil. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamisel. 4.7. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Käesolev detailplaneering on Leisi valla üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringu kohaselt on ehituskeeluvöönd planeeringualal 200 m 1 m samakõrgusjoonest. Ajaloolise talukoha hoonestuse taastamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit planeeringuga määratud hoonestusala ulatuses. Vt jooniseid DP-3 ja DP-4. 4.8. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta ehituskeeluvööndi ulatust planeeritaval Juhani maaüksusel, mis paikneb valdavas ulatuses ehituskeeluvööndis. LKS § 38 kohaselt on ehituskeeluvööndi laiuseks 200 m 1 m samakõrgusjoonest. Ehituskeeluvööndit soovitakse vähendada ajaloolise talukoha taastamiseks kavandatava hoonestusala ulatuses. Vastavalt LKS § 40 lg 1 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 34 kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse üle otsustab Keskkonnaamet. Kavandatav hoonestusala paikneb endise talukoha asupaigas maaüksuse keskel. Taimestik ja looduskooslused Planeeritav maa-ala paikneb osaliselt Väinamere hoiualal. Keskkonnaregistri andmetel on seal inventeeritud kaitstavatest elupaigatüüpidest järgmised poollooduslikud kooslused: kadastikud (5130), loopealsed (6280*) ja rannaniidud (1630*). Nimetatud kooslused on kohati kinnikasvanud ning vajavad taastamist. Kavandatav hoonestusala paikneb veepiirist ca 170 m kaugusel hoiuala servas. Nimetatud asukohas kaitstavad elupaigatüübid puuduvad. Tegemist on muu maa, loodusliku rohumaa ja väheses ulatuses metsamaa kõlvikuga. Osaliselt madal ja märg lehtpuudega kaetud loduala, mis piirneb põllumaa ja kadastikuga. Olemasolevad kiviaiad ning varemed kinnitavad kunagise talukoha olemasolu. Ehitustegevus on kavandatud väljaspool kaitstavaid koosluseid alal, mis on ajalooliselt olnud hoonestatud. Olemasolev kõrghaljastus ja kadastik säilitatakse maksimaalselt, selle võimaldamiseks on hoonestusala määratud võimalikult suur. Hoonestus paigutatakse lagedamatele aladele puude ja põõsaste vahel. Juurdepääs hoonestusalale kulgeb mööda põllu ja kiviaia serva väljaspool kaitstavat ala ja ehituskeeluvööndit. Arvestades lähipiirkonna hoonestust ning lähtuvalt eeltoodust mõjutab ehituskeeluvööndi vähendamine alal kaitstavaid koosluseid väheses ulatuses - piirdub ehitusala lähiümbrusega. Rannikul asuvaid koosluseid oluliselt ei mõjutata. Samuti ei mõjutata kavandatava tegevusega oluliselt rohevõrgustiku sidusust ning toimimist, kuna säilitatavate poollooduslike koosluste osas maakasutuse muutust ei toimu. Endise talukoha taastamisega võib pigem kaasneda positiivne mõju poollooduslikele kooslustele taastamise ja hoolduse näol.

Inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Jäätmete käitlemiseks on alale kavandatud konteinerid olmejäätmete kogumiseks ning tuleb sõlmida vastav leping jäätmeluba omava ettevõttega. Kinnistule on kavandatud juurdepääsutee, mis kulgeb põllu ja kiviaia servas väljaspool kaitstavat ala ning ehituskeeluvööndit. Maaüksusel on olemasolev elektriliitumine, rajatakse puurkaev ning nõuetekohane reoveekäitlussüsteem.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

13

Kavandatav ehitustegevus ei too piirkonnas kaasa olulist liikluskoormuse kasvu ega olulist inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju suurenemist mere rannikule. Peamine mõju avaldub ehitustegevuse käigus.

Väljakujunenud asustus Planeeritava ala hoonestus on kavandatud endise talukoha õuealale (säilinud on kiviaiad ning varemed). Lähimatel hoonestatud maaüksustel- Ranna-Jaani ja Kongimere- paiknevad hooned veepiirist ca 150 m kaugusel. Seega võib öelda, et planeering järgib väljakujunenud ehitusjoont hoonestuse osas ja asustusmustrit. Kavandatav hoonestus sobib mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Lähtuvalt eeltoodust ei ole vastuolu ranna eripära arvestava asutuse suunamisega. Planeeringu elluviimisel arvestatakse väljakujunenud asustusega.

Juurdepääs ja vaba liikumine kallasrajal Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal vaba liikumise ja rannale juurdepääsu tagamine, kallasraja laius Juhani maaüksusel on 10 m veepiirist. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval alal ca 170 m-ni veepiirist ei piira ligipääsu ega liikumist kallasrajal. Olemasolevad jalgrajad säilivad. Rannikule piirdeid ei kavandata. Kavandatava tegevusega ei avaldu rannikule negatiivseid mõjusid ega piiranguid inimeste ja loomade liikumisele. Lähimad avalikult kasutatavad juurdepääsud kallasrajale on Triigi sadamast ja Jõiste rannast (mõlemad ca 5 km kaugusel planeeritavast alast).

Reljeef Planeeringuala reljeef on mere suunas langev, kavandatava hoonestuse asukohas on maapinna kõrgus ca 2,0…3,0 meetrit. Tegemist ei ole üleujutatava alaga. Planeeringuga kavandatu elluviimisega üleujutusohtu inimese elule ja varale ei põhjustata. Olemasolev teede- ja tehnovõrk Planeeritavale alale pääseb olemasolevalt teelt. Kavandatava hoonestusalani pääseb mööda rajatavat teed, mis paikneb väljaspool kaitstavat ala ning ehituskeeluvööndit. Tehnovõrgud on planeeritud maa-alustena. Kinnistul on olemasolev elektriliitumine. Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju ranna kaitse eesmärkidele. Arvestades väljakujunenud ehitusjoont ja asustust, taimestikku, kõlviku ja kinnisasjade piire ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine hoonestuse rajamiseks endisele talukohale vastuolus ranna kaitse eesmärkidega ega suurenda oluliselt inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Kavandatav tegevus võimaldab vaba liikumist ja juurdepääsu kallasrajale. 4.9. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused

Saare maakonnaplaneeringu „Saare maakonnaplaneering 2030+" ruumiliste väärtuste kaardi kohaselt paikneb planeeritav ala osaliselt väärtuslikul põllumaal, Leisi piirkonna väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustiku alal mere ranna piiranguvööndi ulatuses. Saare maakonnaplaneeringuga on väärtuslikele põllumaadele määratud järgmised kasutustingimused: • Väärtuslikke põllumaid üldjuhul ei hoonestata. • Kõrge viljelusväärtusega põllumaad tuleb võimalusel haritava maana kasutuses hoida. • Hoida maad avatuna (vältida võsa teket, niita), eriti maanteedega külgnevaid ja külade vahetus läheduses asuvaid põlde. • Vältida põldude struktuuri lihtsustamist, säilitada metsatukad, üksikud puud, kiviaiad ja –vared. Enamik planeeritaval alal paiknevast väärtuslikust põllumaast säilib. Hoonestusala on kavandatud väärtusliku põllumaa idaserva ning tee lõunaserva. Põllumaa väheneb väga väikeses ulatuses (vt joonis DP-3). Olemasolev kadastik ning maastikustruktuur säilitatakse. Saare maakonnaplaneeringus on toodud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks. Käesoleva planeeringu koostamisel on nendega arvestatud- säilitatakse pärandkooslused, traditsiooniline maastikustruktuur ja kiviaiad ning taastatakse kunagine talukoht. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

14

Juhani maaüksusele kavandatav hoonestus paikneb rohevõrgustiku koridori servas ning ei lõika seda läbi, paadisilla rajamine ei takista liikumist rannal, seega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Lähimad avalikult kasutatavad juurdepääsud kallasrajale on Triigi sadamast ja Jõiste rannast (mõlemad ca 5 km kaugusel planeeritavast alast). Uusi avalikke juurdepääse kallasrajale käesoleva planeeringuga ei kavandata. 4.10. Keskkonnakaitse

Planeeringuala paikneb osaliselt Väinamere hoiualal (KLO2000339), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana. Hoiualal kaitstavatest elupaigatüüpidest on Juhani maaüksusel inventeeritud järgmised poollooduslikud kooslused: kadastikud (5130), loopealsed (6280*) ja rannaniidud (1630*). Planeeringuga kavandatavad tegevused on väikesemahulised ning ei avalda olulist mõju hoiuala kaitse- eesmärgiks seatud elupaigatüüpidele. Kaitstavatel kooslustel ehitustegevust ei kavandata. Ujuva paadisilla paigaldamine olemasolevasse lautrikohta ei kahjusta ranna kaitse eesmärke ega suurenda kasutuskoormust oluliselt. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Keskkonnakaitselised abinõud planeeritaval alal on : • Ehitustegevus toimub vaid väljaspool kaitstavaid koosluseid planeeringuga määratud hoonestusala piirides. • Majapidamises tekkivad jäätmed koguda liigiti ning käidelda vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale.

Ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete kogused, liigid ning käitlusviisid täpsustatakse jäätmekavas projekteerimise käigus.

• Ehitamise ajal tuleb säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus, ehitustegevus tuleb hoida kavandatud alade piires.

• Hooned ja rajatised ehitada vastavalt kaasaegsetele ehitustehnilistele nõuetele. Ehitamisel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ega aineid.

• Ehitusprojektis loodussäästlike lahenduste kasutamine peaks olema primaarne. Keskkonnale negatiivsete mõjude ilmnemise korral tuleks kasutada mõjusid leevendavaid meetmeid.

• Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, võimalusel vältida öiseid ehitustegevusi. • Ehitustegevus planeerida väljaspoole lindude pesitsusperioodi. • Paadisilla paigaldamisel vältida kaitstavate elupaigatüüpide – rannaniidud - kahjustamist. Käesoleva detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui edaspidi rajatiste ehitamise ja kasutamise käigus arvestatakse kehtivate keskkonnaalaste nõuetega ja peetakse kinni ehitamise headest tavadest. 4.11. Energiatõhusus

Alates 01.01.2009 jõustus majade energiamärgise nõue. Uute hoonete ehitamisel juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹“. 4.12. Piirkonna turvalisus

Turvalisuse suurendamiseks ja kuritegevusriskide ennetamiseks on soovitav kasutada järgmisi meetmeid: Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

15

Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava valgustatusega vähendavad kuritegevuse riske. Maa-alal kasutada naabrivalvet. Turvalisust tõstab ka turvateenuseid pakkuva firmaga valvelepingu sõlmimine. Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelvalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid. Hoone sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja klaasidega. 4.13. Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 07.04.2017 määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Alal on lubatud hooned tuleohutusklassiga TP-3, kasutusviis I (elamud ja eluruumid). Tegemist on hajaasustusalaga. Lubatud hoonestusala on kavandatud vähemalt 4 m kaugusele krundipiirist. Kinnistu omanikud peavad juurdesõidutee hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu. Määrus 10 § 6 p 51 kohaselt võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m2; 2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit; 3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; Juhani maaüksusele kavandatavad hooned paiknevad kõrvalkinnistute olemasolevatest hoonetest rohkem kui 40 m kaugusel, seega uut veevõtukohta antud planeeringuga ei kavandata. Lähim tuletõrje veevõtukoht (nr 8264) asub Maa-ameti kaardirakenduse andmetel Leisi alevikus. Tuletõrjeveevarustuse täpne lahendus antakse ehitusprojekti käigus. 4.14. Servituutide vajadus

Reaalservituut koormab Asjaõigusseaduse §172 lg 1 järgi teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Planeeritavad objektid: - Madalpinge maakaabel ja liitumiskilp– kaitsevöönd 1 m mõlemale poole maakaablit. Piirangud on sätestatud Ehitusseadustikus ja määruses Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. - Juurdepääsutee - tagada juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Piirangud on sätestatud Asjaõigusseaduses. Servituutide seadmise vajadus väljapool planeeritavat ala:

Servituudi/ kitsenduse tüüp

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi või isik

Tingimus Ruumiline ulatus

Teeservituut, aluseks AÕS § 156 „Juurdepääs avalikult kasutatavale teele“

Ranna-Jaani (40302:001:0605) Hotelli (40302:001:0356) Lambi (71401:001:2243) Väike-Liiva (40302:001:0363)

Juhani (40302:001:0007)

tagada ühendus avalikult kasutatava teega

Juurdepääsutee 21129 Orissaare-Leisi- Mustjala maanteelt Juhani kinnistuni

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

16

4.15. Planeeringu elluviimine

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Vajalike notariaalsete servituutide seadmine (juurdepääs); 2. Arendaja rajab uue juurdepääsutee. Vastavalt kokkuleppele Lambi ja Hotelli katastriüksuste omanikega võib uue juurdepääsutee (sh uus ristumiskoht riigitee km 27,225) valmimiseni kasutada olemasolevat 4030412 Ranna-Jaani teed. Uue tee võib rajada samaaegselt planeeringualale mistahes hoone ehitamisega. 3. Riigitee nr 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala km 27,225 rajatav ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud hiljemalt enne planeeringualal mistahes hoone kasutusele võtmist (kasutusloa taotlemist või kasutusteatise esitamist). 4. Hoonete ja tehnovõrkude rajamine (projekt, ehitusluba, kasutusluba) vastavalt kehtivale Ehitusseadustikule.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

17

5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

5.1. Elektrivarustus

Juhani maaüksusel on olemasolev elektriliitumine. Liitumiskilp paikneb kinnistu lääneservas. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatavad. Täiendavaks elektrivarustuseks on lubatud rajada elamu tarbeks kuni 15 kW maapealne päikesepark ja /või päikesepaneelid hoonete katustele. Kinnistu sisene madalpingevõrk, sh päikesepaneelide lahendus, antakse eraldiseisva hoone ehitus- või tööprojektiga. Maapealse päikesepargi puhul eelistada asukoha valikul lagedamaid alasid väljaspool hoiuala. 5.2. Sidevarustus

Sideteenusega liitumiseks küsida pakkumised erinevatelt mobiili- ja raadiosidet pakkuvatelt sideettevõtetelt. 5.3. Veevarustus ja kanalisatsioon Kavandatava elamu joogivesi on lahendatud individuaalse puurkaevu baasil, millest võetakse vett ühe kinnistu tarbeks alla 5 m³/ööpäevas (keskmine ühepere veetarbimine on maksimaalselt 10 m³ kuus, see on 0,3 m³/ööpäevas). Puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas on 10 m hooldusala. (Veeseadus § 154) Planeeritud hoonete kasutusega tekkiv reovesi juhitakse pärast biopuhasti läbimist pinnasesse immutamise teel. Planeeritav ala asub põhjaveekaitstuse seisukohalt nõrgalt kaitstud alal. Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punktile 4 võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist heitvett pinnasesse juhtida kuni 10 m³ ööpäevas. Planeeritavale alale on kavandatud lähtuvalt maapinna kõrgusmärkidest (puhasti peab asuma joogiveekaevu ja põhjavee liikumissuuna suhtes allanõlva) ja nõutavatest kujadest reoveepuhastussüsteem (joonisele on kantud puurkaevu ja reoveepuhastussüsteemide tinglikud asukohad, täpne asukoht selgub projekteerimise käigus, vt. detailplaneeringu joonist DP-3). Planeeringu põhijoonisel on näidatud omapuhasti orienteeruv paiknemine ja sellega kaasnevad kitsendused. Omapuhasti rajamisel määratakse sellele lõplik asukoht ning kooskõlastatakse väljapoole asukohakatastriüksust ulatuvad kitsendused naaberkatastriüksuste omanikega. Biopuhastil baseeruva omapuhasti rajamine ei ole lubatud ajutises või hooajalises kasutuses olevale majapidamisele. Biopuhastil baseeruvat puhastit on lubatud paigaldada vaid juhul, kui selle rajamisele seatud nõudeid on võimalik täita või kui krundi kasutus on piisav puhasti tõrgeteta töö tagamiseks. Alternatiivseks reovee kohtkäitluse viisiks on nõuetele vastava reovee kogumismahuti paigaldamine, mida tühjendatakse vastavalt täitumusele purgimisteenuse osutaja poolt. Samuti on lubatud septikust ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti rajamine pesuvetele, kui WC veed suunatakse eraldi kogumismahutisse. Sel juhul on immutada lubatud kuni 5 m3 heitvett ööpäevas, Heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Vastavalt Veeseaduse § 127 lg 1 ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Vastav 50 m ala on kantud joonisele DP-3. Omapuhasti rajamisel tuleb jälgida, et • puhasti paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused; • arvestataks maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi; • reovesi ei ohustaks puhasti avarii korral põhjavett; • puhasti jääks joogiveekaevu ja põhjavee liikumissuuna suhtes allanõlva; • puhasti jääks elamust vähemalt 5 m kaugusele; • imbsüsteemi puhul eelistada heitvee hajutatult pinnasesse immutamise süsteemi.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

18

Planeeringu joonisel on tehnovõrkude asukohad ja suurused tinglikud. Konkreetne puurkaevu asukoht ja reoveelahendus esitatakse hoone projekti mahus, mille käigus võetakse vajadusel kooskõlastused naabritelt. Imbväljaku projekteerimisel kooskõlastada selle asukoht naabritega. Tehnosüsteemide paigutamisel krundile eelistada võimalusel lagedamaid alasid väljaspool hoiuala. Lubatud on ka kogumiskaevu paigaldamine, mida tuleb sel juhul nõuetekohaselt tühjendada. 5.4. Sademeveekanalisatsioon ja drenaaž

Planeeritava ala sademevesi käideldakse omal krundil. Tegemist on piisavalt suure maa-alaga, kus võimalikud liigveed juhitakse maapinna planeerimisvõtteid kasutades hoonete katustelt ja kõvakattega teedelt hoonestusest kaugemale haljasalale, kus need imbuvad pinnasesse. Sademevete juhtimine naaberkinnistutele ja teedele on keelatud. Soovitav on rakendada sademevee taaskasutusmeetmeid, st sademevee kokku kogumine ja korduvkasutus. 5.5. Soojavarustus Planeeritud hoonete küte on kavandatud maakütte baasil (võimalik maaküttekontuuri asukoht vt DP-3). Täpne lahendus antakse hoonete projekteerimise käigus. Lubatud on ka elektri-, vedel-, või tahkeküttesüsteemid (sinna alla kuulub ka soojuspump), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Ei ole lubatud kasutada kivisütt jms. Samuti soovitatakse elamutel vältida õlikütet ja ainult elektrikütte baasil lahendusi. Soovitatakse eelistada individuaalelamute rajamisel ja rekonstrueerimisel maakütte- ja soojusvahetuspumpade (õhksoojuspumbad jne) kasutamist, et vähendada lisanduvat keskkonna saastekoormust läbi võimalikult väikses koguses elektritarbimise. Maaküttekontuuri jt tehnosüsteemide asukoha valikul eelistada olemasolevaid lagedamaid alasid väljaspool kaitstavaid koosluseid, vältida liigseid raieid ning säilitada olemasolev kõrghaljastus maksimaalselt.

Saaremaa vald Oitme küla Juhani detailplaneering Seletuskiri T-2467

KOMPRO OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected]

19

6. KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED

6.1. Juhani (krunt pos nr 1)

Krundi pindala: 5,71 ha EHITUSÕIGUS Krundi kasutamise sihtotstarve Pereelamumaa-EP-20%, haljasmaa-HL- 80% Hoonete suurim lubatud arv krundil 1 elamu ja 4 abihoonet

(lisaks kaks 0-60 m² ja kuni 5 m kõrgust hoonet) Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 400 m² Hoonete kõrgus Elamul maksimaalselt 9 m maapinnast

Abihoonel maksimaalselt 6 m maapinnast 2 korrust (1 korrus+ katusekorrus)

Katusekalle 30 - 45° Harjajoon vaba Välisviimistlus eelistada naturaalseid materjale: kivi, puit jms. Minimaalne tulepüsivusklass TP-3 Parkimiskohtade arv krundil 3 Piirded kivi-, võrk- või puitaed, maks. kõrgus 1,5 m KITSENDUSED Servituudi vajadus/ kitsenduse tüüp

Valitsev kinnisasi või isik

Tingimus Ruumiline ulatus

Ranna piiranguvöönd Ranna ehituskeeluvöönd Ranna veekaitsevöönd Kallasrada 10 m Väinamere hoiuala (KLO2000339)

Keskkonnaamet Looduskaitseseadus Lähtuvalt kehtivast seadusandlusest ja detailplaneeringust.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 21.11.2023 nr 5-2/6245-1

Meie 06.12.2023 nr 7.2-2/23/8720-8

Juhani detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Oitme külas Juhani detailplaneeringule

(katastritunnus 40302:001:0007, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse

planeerimine elamu, abihoonete ja paadisilla ehitamiseks, juurdepääsutee rajamiseks ning selleks

ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

3. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või

kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud

kokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus

korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne

ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: 1. 2467_Oitme_Juhani_DP_sel_171123.pdf

2. 2467_DP3_OitmeJuhani_pohijoonis_171123.pdf

58581095, [email protected]