Haridus- ja teadusministri määruse "Keeleameti põhimäärus" eelnõu

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Kultuuriministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Arvamuse avaldamiseks:

Keeleinspektsioon

Eesti Keele Instituut

Eesti keelenõukogu

9.07.2020 nr 8-2/20/2989

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamise

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse

„Keeleameti põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või

arvamust hiljemalt 20.07.2020.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mailis Reps

minister

Lisad:

1. Määruse eelnõu.pdf

2. Määruse seletuskiri.pdf

Kristi Mikiver

735 0280

[email protected]

EELNÕU 08.07.2020

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Määruse eelnõu

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Keeleamet

(1) Keeleamet (edaspidi amet) on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium)

valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.

(2) Ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

§ 2. Ameti asukoht

Ameti asukohaks on Tallinn. Ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad ning

postiaadressid määrab ameti peadirektor.

§ 3. Ameti eelarve, pitsat, sümboolika

(1) Ametil on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib valdkonna

eest vastutav minister (edaspidi minister) seaduses kehtestatud korras.

(2) Ametil on oma nimetusega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks

ameti asjaajamiskorras. Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega dokumendiplank,

kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

(3) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis

ja äärel sõna „Keeleamet“.

§ 4. Tegevuse koordineerimine ja aruandekohustus

(1) Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja

koordineerib ameti tegevust ning teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega

sätestatud korras.

(2) Ameti koostööd ministeeriumiga koordineerib ministeeriumi kantsler.

2

§ 5. Ameti nimetus eri keeltes

Ameti nimetus inglise keeles on Language Authority ja vene keeles Департамент языкa.

§ 6. Ameti tegevusvaldkonnad ja ülesanded

(1) Ameti tegevusvaldkonnad on keelepoliitika elluviimine, isikute nõustamine keeleoskuse ja

keelekasutuse küsimustes, keeleseaduse ja teiste keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate

õigusaktide täitmise riiklik ja haldusjärelevalve ning sunni kohaldamine seaduses ette nähtud

alustel ja ulatuses.

(2) Keelepoliitika elluviimises osaledes ja isikute nõustamise valdkonnas täidab amet järgmisi

ülesandeid:

1) teeb ettepanekuid Eesti ja Euroopa Liidu keelepoliitika kujundamiseks ja keelealaste

õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks;

2) koordineerib ja viib koostöös teiste asutustega läbi eesti keele staatuse ja maine

parandamisele suunatud tegevusi;

3) analüüsib eri valdkondade ja piirkondade keeleolukorda, keelealaste õigusaktide tõhusust ja

järelevalvetöö tulemuslikkust;

4) edendab eri valdkondade keelekasutust ning teeb ettepanekuid keelekasutuse hea tava,

stiiliraamatute, eestikeelse tehnilise dokumentatsiooni ja eestikeelsete standardite

väljatöötamiseks;

5) koordineerib täiskasvanute keeleõpet ja edendab sellekohast teabevahetust, teeb

ministeeriumile ettepanekuid täiskasvanute keeleõppesüsteemi tõhustamiseks ja arendamiseks;

6) selgitab avalikkusele keeleseaduse nõudeid ja teavitab avalikkust keeleolukorrast;

7) nõustab isikuid keeleliste inimõiguste ja keelealaste õigusaktide rakendamise küsimustes;

8) nõustab tööandjaid töötajatele eesti keele oskuse nõuete kohaldamisel ja eesti keele õppe

korraldamisel;

9) hindab töötaja või ametniku eesti keele oskuse vastavust töö- või ametikohal töötamiseks;

10) teavitab eesti keelt mittevaldavaid inimesi keeleõppevõimalustest ja nõustab neid sobiva

keeleõppekursuse valikul;

11) jälgib keeletehnoloogia rakendamist erinevates eluvaldkondades, teeb oma

tegevusvaldkonnast lähtudes ministeeriumile ettepanekuid keeletehnoloogiliste lahenduste

paremaks rakendamiseks ja uute rakenduste väljatöötamiseks.

(3) Järelevalve valdkonnas täidab amet järgmisi ülesandeid:

1) teostab järelevalvet seaduste alusel kehtestatud eesti keele ja võõrkeelte kasutamise nõuete

järgimise üle riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses ja nende hallatavas asutuses ning avalik-

õigusliku juriidilise isiku asutuses (edaspidi asutus), notari, kohtutäituri või vandetõlgi büroos,

äriühingus, mittetulundusühingus või sihtasutuses ning füüsilisest isikust ettevõtja tegevuses;

2) kontrollib ametnikele või töötajatele teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks

vajalikul tasemel eesti keele oskuse nõuete kohaldamist tööandja poolt;

3) kontrollib ametniku või töötaja eesti keele oskuse vastavust keeleseaduse ja teiste

keeleoskusnõudeid sätestavate õigusaktide alusel kehtestatud eesti keele oskuse nõuetele ning

vajaduse korral teeb ettekirjutuse nõutava keeleoskustaseme omandamiseks, suunab ametniku

või töötaja tasemeeksamile või teeb ettepaneku ametniku ametisse nimetamise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks või töötaja töölepingu lõpetamiseks;

4) kontrollib ametliku keelekasutuse, sh ametlike veebilehtede keelekasutuse vastavust eesti

kirjakeele normile ning keelekasutuse hea tava järgimist avalikel siltidel, viitadel, kuulutustel,

teadaannetes ja reklaamis;

5) kontrollib ametliku nimekuju kasutamise ja ümberkirjutusreeglite järgimist ametlikus

keelekasutuses;

3

6) kontrollib eestikeelse tõlke olemasolu võõrkeelse audiovisuaalse teose avalikul esitamisel,

telejaamade võõrkeelsete saadete edastamisel ja avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste

korraldamisel;

7) kontrollib eestikeelse kasutusjuhendi ja nõuetekohase eestikeelse märgistuse olemasolu

kaupade ja teenuste pakkumisel ning eestikeelse üldteabe olemasolu müügi- ja

teenindusasutuses;

8) hindab eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba taotleva

täienduskoolitusasutuse õppekavade, õppekeskkonna ja õpetajate vastavust seaduses või

seaduse alusel kehtestatud nõuetele;

9) tutvub tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse

korraldusega, viibib vastavalt vajadusele koolituse läbiviimise juures;

10) teeb ettepanekuid eesti keele täienduskoolituse kvaliteedi parandamiseks.

2. peatükk

AMETI STRUKTUUR JA JUHTIMINE

§ 7. Struktuuriüksused

(1) Ameti struktuuriüksused on osakonnad. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused.

(2) Struktuuriüksused täidavad ameti tegevusvaldkonnas nende pädevuses olevaid ülesandeid,

mis määratakse kindlaks osakonna põhimääruses.

(3) Ameti teenistuskohtade koosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister või tema

volitusel peadirektor.

(4) Peadirektori vahetus alluvuses võib olla osakonnaväliseid talitusi, ametnikke ja töötajaid.

Peadirektorile vahetult alluva ametniku või töötaja ülesanded määratakse kindlaks

ametijuhendis või töölepingus.

(5) Struktuuriüksuste juhtide pädevuse ja avaliku võimu volitused määrab peadirektor nende

ametijuhendis.

§ 8. Peadirektor

(1) Ametit juhib peadirektor.

(2) Ameti peadirektor:

1) juhib ameti tööd ja korraldab ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja tõhusa täitmise eest ning annab aru

valdkonna eest vastutavale ministrile;

3) tegutseb ameti nimel ja esindab ametit ning annab teistele ametnikele ja töötajatele volitusi

ameti esindamiseks;

4) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ameti eelarve kohta ning vastutab

selle täpse ja otstarbeka täitmise eest;

5) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna

korraldamiseks ning keeleoskusnõudeid ja keelekasutust sätestavate õigusaktide muutmiseks ja

täiendamiseks;

6) kinnitab ameti tööplaanid, töökorralduse reeglid, asjaajamiskorra ning ametnike ja töötajate

ametijuhendid;

7) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluvad ametnikud, sõlmib

ja lõpetab töölepingud töötajatega, määrab vastavalt palgajuhendile ametnike palga ja lepib

töötajatega kokku töötasu;

4

8) kohaldab ametnikele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi ning teeb töötajatele

töölepingu ülesütlemise hoiatusi ja vajaduse korral muid hoiatusi;

9) kehtestab ametnike ja töötajate arengu- ja hindamisvestluste korra;

10) vaatab läbi ameti haldusakti või toimingu peale esitatud vaided ja annab otsuseid

konkreetsete üksikjuhtude kohta;

11) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseauditi, lähtudes kokkuleppest

valitsemisala siseauditi juhiga;

12) valdab, kasutab ja käsutab ameti valdusesse antud riigivara ja vahendeid kooskõlas

õigusaktidega;

13) annab seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide alusel ja täitmiseks teenistusalastes

küsimustes käskkirju;

14) kinnitab struktuuriüksuse põhimääruse;

15) esindab ametit põhimäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel ning

annab volitusi ameti esindamiseks;

16) sõlmib ameti nimel lepinguid kinnitatud eelarve piires või volitab selleks teisi ametnikke

või töötajaid;

17) täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(3) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori määratud ametnik.

(4) Erandjuhtudel võib minister määrata peadirektori asendajaks käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetamata isiku.

§ 9. Ameti struktuuriüksuste juhtimine

(1) Ameti osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult peadirektorile.

(2) Talitust juhib osakonnajuhataja määratud peainspektor.

3. peatükk

OSAKONNAD

§ 10. Ameti osakonnad

Ameti osakonnad on:

1) keelepoliitika elluviimise ja arenduse osakond;

2) järelevalveosakond.

§ 11. Keelepoliitika elluviimise ja arenduse osakond

Keelepoliitika elluviimise ja arenduse osakonna põhiülesanded on:

1) osalemine keelepoliitika väljatöötamises ja keelealases mainetegevuses;

2) eri valdkondade ja piirkondade keeleolukorra ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide

tõhususe ja keeleseaduse täitmise järelevalve tulemuslikkuse analüüs;

3) ettepanekute ettevalmistamine keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide

muutmiseks ning keelevaldkonna paremaks korraldamiseks;

4) isikute nõustamine keelepoliitika ja keelevaldkonda puudutavate õigusaktide rakendamise

küsimustes;

5) ettepanekute ettevalmistamine keelekasutuse hea tava ja sellest lähtuvate standardite

väljatöötamiseks;

6) täiskasvanute eesti keele täiendusõppe koordineerimine;

7) keeletehnoloogia seire oma tegevusvaldkonna piires ning ettepanekute tegemine

keeletehnoloogia rakenduste väljatöötamiseks ja kasutuselevõtu toetamiseks.

5

§ 12. Järelevalveosakond

(1) Järelevalveosakonna põhiülesanded on:

1) keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid ja keelekasutust sätestavate õigusaktide täitmise

järelevalve;

2) eesti keele täienduskoolitusasutuste tegevuslubade menetlemine;

3) ettepanekute tegemine eesti keele täienduskoolitusasutuste kvaliteedi parendamiseks;

4) isikute nõustamine keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.

(2) Järelevalveosakonna koosseisus on järgmised piirkondlikud järelevalvetalitused:

1) Tallinna ja Harjumaa järelevalvetalitus – asukoht Tallinn;

2) Ida-Viru järelevalvetalitus – asukoht Kohtla-Järve;

3) Lõuna-Eesti järelevalvetalitus – asukoht Valga.

4. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 13. Kehtetuks tunnistamine

Haridus- ja teadusministri 9. veebruari 2007. a määrus nr 15 „Keeleinspektsiooni põhimäärus”

tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. augustil 2020. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)

minister Mart Laidmets

kantsler

Seletuskiri

haridus- ja teadusministri määruse „Keeleameti põhimäärus“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Eelnõuga kehtestatakse Keeleameti põhimäärus. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt

nimetatakse senine Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks ja mõnevõrra kujundatakse ümber

ka seniseid inspektsiooni ülesandeid.

Kuivõrd Keeleinspektsiooni senise põhimääruse muutmisel oleks muudatusi olnud palju ja

põhimääruse tekst oleks muutunud raskesti loetavaks, on ette valmistatud põhimääruse uus

terviktekst.

Eelnõuga sätestatakse Keeleameti (edaspidi amet) ülesanded keelevaldkonnas, ameti struktuur

ja selle põhiülesanded.

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuht Kristi

Mikiver ([email protected], tel 735 0280), õigusosakonna juhataja Sille Uusna

([email protected], tel 735 4029), Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk

([email protected]) ning nõunik Hele Pärn. Eelnõu koostamisse olid

kaasatud Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter - Nemvalts (kristi.vinter-

[email protected], tel 735 4080) ja keeleosakonna juhataja Andero Adamson

([email protected]), tel 735 0225.

Eelnõu toimetas keeleliselt Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Inga

Kukk ([email protected], tel 735 4027).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 42 lõikele 2 peavad valitsusasutuse

põhimääruses sisalduma järgmised andmed:

1) asutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;

2) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;

3) asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused;

4) asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded;

5) muud asutuse tegevuse korraldamise olulised sätted.

Eelnõu § 1 - sätestatakse, et Keeleamet on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM)

valitsemisalas tegutsev VVSi alusel moodustatud valitsusasutus.

Eelnõu § 2 - ameti asukoht on Tallinn. Tööd jätkavad ka senised Keeleinspektsiooni

järelevalvetalitused Kohtla- Järvel ja Valgas.

Ameti asukohana käsitletakse eelkõige ameti juhtkonna asukohta, kuid see ei välista

ametikohtade ajutist või püsivat paiknemist teistes Eesti piirkondades, kui ameti ülesannete

täitmine seda eeldab. Seetõttu nähakse põhimääruses ette, et ameti üksused ja esindused võivad

paikneda ka teistes kohaliku omavalitsuse üksustes. Sellisel juhul määratakse need asukohad

struktuuriüksuse põhimääruses. Ametikoha asukoht määratakse vastavalt avaliku teenistuse

seaduse (edaspidi ATS) § 26 lõike 1 punktile 6 ametniku ametisse nimetamise haldusaktis ega

ole seetõttu ameti põhimääruse reguleerimise objekt.

Eelnõu § 3 – ametil on oma eelarve, pitsat ja sümboolika.

Amet on riigieelarvest rahastatav valitsusasutus. Vastavalt VVS § 41 lõikele 7 kinnitab eelarve,

muudab seda ja kontrollib eelarve täitmist minister.

Ameti dokumendiplangi kasutamise korra sätestab amet asjaajamiskorras. Lisaks nähakse

põhimääruses ette, et ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega dokumendiplank, mis

sellisel juhul nähakse ette struktuuriüksuse põhimääruses.

Ametil on väikese riigivapiga pitsat (VVS § 41 lg 2) ja põhimäärus annab selle detailse

kirjelduse. Ameti dokumendiplangil väikese riigivapi kasutamise õiguse annab riigivapi

seaduse § 7 lõige 1.

Eelnõu § 4 - VVS § 41 lõikest 1 tulenevalt on amet aruandekohustuslik haridus- ja

teadusministri ees. Ameti koostööd ministeeriumiga korraldab HTMi kantsler.

Eelnõu § 5 – ameti nimetus inglise keeles on Language Authority ja vene keeles Департамент

языкa.

Eelnõu § 6 – amet osaleb riigi keelepoliitika elluviimises, nõustab isikuid keeleoskuse ja

keelekasutuse küsimustes ning teeb keeleseaduse ja teiste keeleoskust ja keelekasutust

reguleerivate õigusaktide täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet ning kohaldab seaduses

sätestatud ulatuses sunnimeetmeid.

Võrreldes seniste Keeleinspektsiooni ülesannete ja pädevusega on järelevalve valdkond samaks

jäänud. Keeleseaduse alusel täidab amet näiteks ülesannet anda eelhaldusakte eesti keele

täienduskoolituste läbiviimise tegevusloa menetlustes. Riikliku ja haldusjärelevalve raames on

ametil kontrollifunktsioon nii eesti keele ja võõrkeelte kasutuses kui ka eesti keele oskuse ja

eesti keele kasutamise nõuete täitmisel, samuti eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamisele

suunatud eesti keele täienduskoolitust läbiviiva täienduskoolitusasutuse pidaja tegevuse

nõuetele vastavuse hindamisel.

Keeleseadus näeb ametile ette ka konkreetsed võimuvolitused järelevalve teostamisel, näiteks

õiguse tunnistada eesti keele tasemetunnistus kehtetuks, teha ettepanek lõpetada töötajaga

tööleping või vabastada ametnik teenistusest, kui eesti keele oskus ei ole piisaval tasemel, saata

isik keeleeksamile, teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks ja ettekirjutuste mittetäitmisel

määrata sunniraha ning teostada keelekoolituste läbiviimisel paikvaatlust.

Senistele ülesannetele on lisandunud keelepoliitika elluviimises osalemisega seotud ülesanded,

mis puudutavad keele staatuse ja maine kujundamist ning keeleõpet eeskätt täienduskoolituse

raames, samas kui korpuskorraldusega seotud ülesanded piirduvad kirjakeele normi ja

keelekasutuse hea tava kujundamise ja järelevalvega avalikus ja ametlikus keelekasutuses.

Uue ülesandena lisanduvad ametile keeletehnoloogia valdkonnaga seonduv nii

keeletehnoloogia rakendamise seires kui ka ettepankute tegemine rakenduste loomiseks ja

kasutuselevõtu toetamiseks. Lisaks on esile toodud isikute nõustamise, teavitamise ja

selgitamise ülesanded. Eesmärgiks on eesti keele oskuse paranemine ja eesti keele maine

tõstmine ning keelekasutuse kvaliteedi tõstmine nii ametlikus kui ka avalikus teabes.

Eelnõu § 7 – sarnaselt senisele on ametis osakonnad, mille koosseisu võivad kuuluda talitused.

Kuigi suund on võetud sellele, et valitsusasutustes eelistatakse talituste asemel büroode loomist,

on mõistlik säilitada seni Keeleinspektsioonis kasutusel olnud talituste süsteem, mis seondub

büroost selgemalt ka järelevalve funktsiooniga. Senised Keeleinspektsiooni järelevalvetalitused

jätkavad tööd. Peadirektori otsealluvuses võivad olla nii talitused, ametnikud kui ka töötajad,

kes ei kuulu ühegi osakonna koosseisu. Ametnike puhul sätestatakse nende ülesanded kindlaks

ametijuhendist ja töötajate puhul ametijuhendis või töölepingus. Ka struktuuriüksuste juhtide

ülesanded ja avaliku võimu volitused määratakse kindlaks ametijuhendiga.

Eelnõu § 8 - ametit juhib peadirektor, kelle ülesanded tulenevad õigusaktidest ja ameti

ülesannetest. Peadirektori asendajaks saab määrata ametniku.

Eelnõu § 9 – ameti struktuuriüksust juhib peadirektori määratud osakonnajuhataja ja

järelevalveülesannetega seotud talitust juhib peainspektor.

Eelnõu 10 - sarnaselt senisele Keeleinspektsiooni struktuurile on ka ameti struktuuriüksustena

nimetatud keelepoliitika elluviimise ja arenduse osakond ja järelevalveosakond.

Eelnõu § 11 - keelepoliitika elluviimise ja arenduse osakonna ülesanneteks on keele maine ja

nõustamisega seotud ameti ülesanded, samuti ettepanekute tegemine keelevaldkonna

õigusloome arendamiseks.

Eelnõu § 12 – keeleseadusest tulenevat järelevalveülesannet täidab ametis järelevalveosakond.

Järelevalveosakond tegutseb kolme piirkondliku järelevalvetalitusena.

Eelnõu § 13 - senine haridus- ja teadusministri 09.02.2007 määrus nr 15 „Keeleinspektsiooni

põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. Senine Keeleinspektsioon jääb küll valitsusasutusena

alles ja ta nimetatakse ümber Keeleametiks, aga kehtivasse põhimäärusesse tehniliste täienduste

tegemine oleks muutnud põhimääruse teksti raskesti loetavaks. Koosmõjus asjaoluga, et

Keeleameti täienenud funktsioonide tõttu on oluline ka märgiliselt teha vahe sisse senise

Keelinspektsiooni ja uue Keeleameti vahel eelistati senisesse teksti muudatuste tegemisele

põhimääruse uue tervikteksti kehtestamist.

Eelnõu § 14 – määrus jõustub 1. augustil 2020. Määruse jõustumine on seotud sellega, et

Vabariigi Valitsuse seaduses jõustub Keeleametit puudutav säte 1. augustil 2020.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Haridus- ja Nooreameti loomise võimalikud mõjud on analüüsitud ja nendega saab tutvuda

Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centari poolt koostatud lõppraportis „Haridus- ja

Teadusministeeriumi haldusala ühendameti loomise analüüs" ning käesoleva põhimääruse

eelnõu koostamisel ei ole neid täiendavalt hinnatud.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused

Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks toob kaasa nime muutusega seotud kulud (pitsat,

templid, kirjaplangid, töötõendid, visiitkaardid, samuti uued sildid hoonetele ning veebilehe

uuendamise ja domeeninime vahetamisega seotud kulutused).

Ühekordsed nime muutmisega seotud kulud on 3150 eurot. Uutest ülesannetest ja

rõhuasetustest tulenevalt (mainekujundus ja eesti keele populariseerimine, täiskasvanute

keeleõppe koordineerimine, suurem roll hea keele tava kujundamisel, keeletehnoloogiaga

seotud ülesanded ning isikute nõustamise ja teavituse kasv) on vajadus täiendavate

ametikohtade järele. Töötajate lisandumisel suurenevad tegevuskulud (haldus- ja

majanduskulud, lähetus-, koolitus- ja tervise edendamise kulud) 2860 eurot ühe töötaja kohta

aastas. Kuue lisanduva töötaja puhul on lisavajadus 17 160 eurot aastas.

Töötajate lisandumisel suurenevad personalikulud ühe töötaja kohta keskmiselt 28 280 eurot

aastas. Kuue lisanduva töötaja puhul on personalikulu lisavajadus 169 680 eurot aastas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse Kultuuriministeeriumiga, Siseministeeriumiga,

Sotsiaalministeeriumiga ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Keeleinspektsioonile, Eesti

Keele Instituudile ja Eesti keelenõukogule.

Mailis Reps

minister Mart Laidmets

kantsler