Siseministeeriumi vastuskiri haridus- ja teadusministeeriumi „„Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõule

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Mailis Reps

Haridus- ja Teadusministeerium

Teie: 09.07.2020 nr HTM/20-0874/-1K

Meie: 04.09.2020 nr 1-7/211-2

Siseministeeriumi vastuskiri haridus- ja

teadusministeeriumi „„Eesti keele arengukava

2021–2035“ kinnitamine“ eelnõule

Lugupeetud haridus- ja teadusminister

Täname teid Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti keele arengukava 2021-2035“

kinnitamine“ eelnõu Siseministeeriumile kooskõlastamiseks edastamise eest. Oleme tutvunud

eelnõu ja selle seletuskirjaga ning oleme seisukohal, et Eesti keele arengukava 2021-2035 on

keelepoliitika suunajana väga oluline dokument. Kooskõlastame arengukava alljärgnevate

märkustega arvestamisel ning eeldusel, et üldised märkused arutatakse nii Siseministeeriumiga

kui ka keelenõukogus eelnevalt läbi.

Üldised märkused:

1. Kooskõlastamiseks esitatud Eesti keele arengukava 2021-2035 on hetkel meie hinnangul

täpsustamist vajav ja tuleks vastavusse viia teadusliku keelekorralduse põhimõtetega.

Arengukava tuleks läbi töötada keelenõukoguga koostöös alustades arengukava

üldeesmärgist.

2. Leiame, et hetkel ei ole arengukava koostamisel aluseks võetud keelekorraldusmõõtmetel

põhinevat süsteemi. Palume seda teha.

3. Palume täpsemalt lahti selgitada, kuidas on arengukavas mõtestatud ja defineeritud eesti

keele elujõud, staatus, maine, keeletaristu ja keeleline sulandumine. Hetkel on dokumendis

märgitud vaid, et eesti keele staatus on kindel ja maine kõrge. Lisaks märgime, et eesti keele

uurimine hõlmab ka keelesotsioloogilisi, keeleõiguslikke jm valdkondi, mida arengukava

dokumendis hetkel mainitud pole.

4. Arengukava 3. strateegilise eesmärgi all on kirjeldatud eesti keele kasutusvaldkonnad,

millega tuleks meie hinnangul luua tihedam seos Haridus- ja teadusministeeriumi teiste

vastutusvaldkondadega, nt noorsootöö ja huviharidusega. Leiame, et sisu poolest peaks

kirjeldus kuuluma esimese eesmärgi alla.

Detailsemad märkused:

5. Arengukava lk. 3 olete välja toonud, et arengukava üldeesmärgi saavutamiseks on seatud

arengukava strateegilised eesmärgid, millest üheks on „kõik Eesti elanikud valdavad eesti

keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“. Palume täpsustada, kuidas on defineeritud

mõiste „Eesti elanikud“ ning kuidas kavatsetakse mõõta eesmärgi esimese poole

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

saavutamist, s.o „kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt“ kuna hetkel on kavandatud

mõõta ainult eesti keele õppe pakkumise vastavust. Teeme ettepaneku lisada

kolmanda strateegilise eesmärgi üheks mõõdikuks ka Eesti elanike enesehinnanguline

eesti keele oskus. 6. Arengukava lk. 6 esimese strateegilise eesmärgi saavutamiseks on kirjeldatud mitmeid

olulisi tegevussuundi. Meie hinnangul vajavad mõnevõrra täiendust tegevussuunad, mis

edendaks eesti keele positiivset mainekujundust, õpetamist, uurimist ja kasutamist Eesti

sõprade ja estofiilide seas välismaal. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada nt punkti 1.7.

7. Arengukava arvestab keeleõppe arendamise vajadusega rahvuskaaslaste kogukondades.

Samas soovitame olemasolevas dokumendis jõulisemalt viidata rahvuskaaslaste

kogukondadele ning nende vajadustele, arvestades, et võõrsil elab kuni 200 000 Eesti

päritolu inimest. Soovitame strateegiline eesmärk 3 juures eraldi lisaks Eesti elanike eesti

keele oskusele rõhutada ka Eesti päritolu inimeste eesti keele oskuse tähtsust, sest see aitab

hoida ja edendada eestlust võõrsil. Lisaks strateegilisele suunale 3 saaksid rahvuskaaslased

oma eesti keele oskusega panustada ka tegevussuunda 1 – eesti keele maine ja staatus

(maailmas). Teeme ettepaneku sõnastada arengukava lk. 9 punkt 3.9 järgmiselt:

„Edendatakse eesti keele õpet ja tagatakse mitmekülgsete eestikeelsete

õppematerjalide, sh e-õppevahendite ja –keskkondade kättesaadavus välismaal, et

toetada välismaal elavate eestlaste hoidmist eesti keele- ja kultuuriruumis ning luua

seeläbi paremad eeldused Eestisse tagasipöördumiseks ja sujuvaks kohanemiseks

siinse haridusruumiga. Ülemaailmse eestluse arendamise kesksed eesmärgid lepitakse

kokku rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas. 8. Arengukava lk. 10 on kolmanda strateegilise suuna ehk "kõik Eesti elanikud valdavad eesti

keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust" planeeritavaks mõõdikuks on "Eesti keele õppe

pakkumise vastavus täiskasvanud õppija vajadustele". Kuna täiskasvanud õppija on väga

heterogeenne grupp väga erinevate oskustega ja vajadustega inimesi, sh

uussisserändajad (kõik rändeliigid) kui ka nt tagasipöördujad, peame oluliseks välja

tuua mõõdiku välja töötamisel erinevate osapoolte laiapindse kaasamise vajaduse. 9. Palume lk. 11 teises lõigus täiendada sõnastust sõnaga „kohanemis-„, mille tulemusena

oleks lause järgmine: „Samuti mõjutab keele arengukava kohanemis- ja lõimumisvaldkonda

ning …“. 10. Palume selgitada täpsemalt, mis tegevustest koosneb arengukava rahastamiskavas

kavandatud keeleprogramm ja kas arengukaval saab olema üks programm tegevuste

elluviimiseks ning millest koosnevad rahastamiskavas kirjeldatud summad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

Martin Tulit 6125280

[email protected]