Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu

Eesti keele arengukava 2021–2035

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

Praeguse olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused ................................................................... 4

Arengukava strateegiline raamistik ......................................................................................................... 5

Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................................ 6

1. Eesti keele staatus ja maine ............................................................................................................ 6

Tegevussuunad ............................................................................................................................... 6

2. Keele uurimine ja taristu ................................................................................................................. 7

Tegevussuunad ............................................................................................................................... 7

3. Õpe .................................................................................................................................................. 8

Tegevussuunad ............................................................................................................................... 8

Mõõdikud .............................................................................................................................................. 10

Arengukava mõjude hindamine ............................................................................................................ 11

Arengukava koostamise protsess ja kaasamine .................................................................................... 14

Juhtimine, rakendamine ja aruandlus ................................................................................................... 14

Rahastamiskava ..................................................................................................................................... 15

3

Sissejuhatus

Eesti keele arengukava sätestab Eesti keelepoliitilised eesmärgid ja arengusuunad aastateks

2021–2035. Arengukava lähtub põhiseaduse üldistest väärtustest ning eesmärgist tagada eesti

rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Nimetatud põhiseaduslik eesmärk on kogu

Eesti keelepoliitika ülim siht. Sellel sihil liigutakse kooskõlas teiste Eesti riiklike

poliitikavaldkondadega, arvestades põhiseaduse muude väärtuste ja rahvusvahelise õiguse

põhimõtetega.

Arengukava on jätkuks järgmistele keelepoliitilistele dokumentidele: eesti keele arendamise

strateegia (2004–2010), eesti keele arengukava 2011−2017 (2020) ja Eesti võõrkeelte strateegia

2009–2015 (2017).

Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase

keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja

tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte

valdamist.

Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukava eesmärgid kavandatud kolmes alamvaldkonnas ,

kus on sõnastatud keelevaldkonna strateegilised eesmärgid:

1. Eesti keele staatus ja maine. Strateegiline eesmärk: eesti keele staatus on kindel ja maine on

kõrge.

2. Keele uurimine ja taristu. Strateegiline eesmärk: eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt

kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine.

3. Õpe. Strateegiline eesmärk: kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste

keelte oskust.

Praeguse olukorra ja arenguvajaduste põhjalikum käsitlus on esitatud lisas 1.

Eesti keele ja eestluse arendamise, säilitamise ja kaitsmise kõrval sõnastab arengukava ka eesti

keele kui teise keele ja võõrkeelte õppe, hindamise ja oskusega seotud prioriteedid ja eesmärgid

aastateks 2021–2035. Eesti keele arengukava on arengudokument, mis hõlmab riigi

eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Eesti keel ja eestlus“.

Arengukava koostamisel on lähtutud põhiseadusest, keeleseadusest, erinevatest keelevaldkonna

ja keelevaldkonnaga seotud strateegilistest dokumentidest, uuringutest, analüüsidest, seiretest

ja audititest 1 . Arengukava sisendiks on ka riiklik strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu), mille

strateegilist üldsihti „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik riik, kus on tagatud eesti

keele ja kultuuri säilimine“ arengukava täielikult toetab, kuna eesti keele ja kultuuri säilimine

on arengukava keskne eesmärk.

Eesti haridust puudutavad eesmärgid ja tegevussuunad perioodiks 2021–2035 seatakse

haridusvaldkonna arengukavas (eelnõu), mis käsitleb hariduse kättesaadavust, sujuvat liikumist

haridustasemete ja -liikide vahel, õppijast lähtuvat õpet, õpetajate järelkasvu ning ühiskonna ja

tööturu vajadustele vastavaid õpivõimalusi. Paljud eesti keele arengukava 2021–2035 teemad

on otseselt seotud haridusvaldkonnaga ning sageli teenivad mõlemad arengukavad samu

1 Dokumentide loetelu on arengukava lisas 2.

4

eesmärke, eriti mis puudutab eesti keele ja eestikeelset õpet. Nii leiab kolmanda strateegilise

eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevusi ka haridusvaldkonna arengukavast, kus võetakse

üheks sihiks välja töötada eestikeelse hariduse arendamise plaan. Keelevaldkonna arengukava

lisab oma tegevused, mis annavad panuse eesti keele elujõu tugevdamisse, kasutatavuse

suurendamisse ja õppe tõhustamisse. Eesti keele arengukava eesmärk keeleõppes on tõsta

keeleõppe tõhusust ja kvaliteeti ning toetada keele ja kirjanduse õpetajaid. Täpsem ülevaade

arengukavade ühisosast antakse lisas 2.

Eesti keele arengukava hõlmab kõigi ministeeriumide ja valitsusasutuste keelepoliitilisi

ülesandeid nende valitsemisalas: haridus- ja teaduspoliitikas, kultuuripoliitikas,

õiguskorrapoliitikas, julgeoleku- ja riigikaitsepoliitikas, ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitikas jt

valdkondades. Seega on arengukava eesmärkide täitmisel ühisosa Haridus- ja

Teadusministeeriumil ning Kultuuriministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil,

Justiitsministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Siseministeeriumil jt

ministeeriumidel. (Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste

valdkondade arengukavadega on esitatud lisas 2).

Arengukava elluviimist juhib Haridus- ja Teadusministeerium arengukava juhtkomisjoni

kaudu, kuhu kuuluvad keelevaldkonnaga seotud ministeeriumide ja Eesti keelenõukogu

esindajad.

Praeguse olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused

Eesti keelevaldkonna praegust olukorda ja peamisi arenguvajadusi on käsitletud kolmes

alamvaldkonnas, milleks on 1) eesti keele staatus ja maine, 2) eesti keele uurimine ja

keeletaristu ning 3) keeleõpe. Keelevaldkonna olukorra ja arenguvajaduste käsitlemisel on

tuginetud aastatel 2015–2019 avaldatud uurimustes, analüüsides ja aruannetes esitatud

hinnangutele, järeldustele ja soovitustele.

Eesti keele staatuse ja maine alamvaldkonna tugevused on eesti keele kui riigikeele staatusest

tulenev kindel positsioon ning Euroopa Liidu ametliku keele eelised. Peamise kitsaskohana

saab välja tuua seda, et üleilmne keeleline sulandumine mõjutab eesti keele kasutamist ning on

valdkondi (nt IT, kõrgharidus, teadus, aga ka teenindussektor), kus eesti keele kasutamine on

vähenenud nii rahvusvahelise koostöö kui ka välistööjõu suurenenud osakaalu tõttu. Et

tugevdada eesti keele staatust ja mainet, tuleb pidevalt jälgida keelevaldkonna õigusaktide

ajakohasust, regulaarselt populariseerida ja soodustada eesti keele kasutamist, õppimist ja

uurimist ning tugevdada eesti keele tähtsust identiteedi kandjana.

Eesti keele uurimise ja keeletaristu alamvaldkonna tugevused on Eesti keeleteaduse ja

keeletehnoloogia kõrge rahvusvaheline tase, enamiku keeleressursside 2 (nt sõnastikud,

andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogiliste rakenduste (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja

masintõlge) kättesaadavus ja suur kasutajaskond. Kitsaskohad on keskse ja koordineeritud

2 Uuringu aruanne „LT Observatory – Observatory for LR and MT in Europe“ (2016). [link]

5

terminiarenduse puudumine, keeletehnoloogia ja terminoloogia arenguks ning sõnastike

koostamiseks vajalike korpuste kvaliteet, vähesus või puudumine. Et tagada Eesti keeleteaduse

ja keeletehnoloogia kõrge tase ning keeletaristu innovaatilisus, kättesaadavus ja mitmekesisus,

tuleb toetada keeletehnoloogia põhifunktsioonide arendust ja keeleressursside loomist3 ning

keeleteaduse ja terminoloogia edasist arengut.

Keeleõppe alamvaldkonna tugevusena nii eesti keele kui ka võõrkeelte õppes saab esile tuua

järgmist: õppijate eesti keele kui emakeele oskus vastab ühiskonna vajadustele, on loodud

võimalused võõrkeelte õppimiseks, eesti keele õpetamiseks ja õppimiseks on loodud õppevara,

sh e-õppevara, eesti keelt on võimalik õppida nii välismaa kõrgkoolides, üldhariduskoolides,

pühapäevakoolides kui ka lasteaedades. Kitsaskoht on hariduskeele küsimused kõigil

haridustasemetel, sh kõrghariduse ingliskeelestumine4, täiskasvanute eesti keele kui teise keele

õppe kvaliteedi ja pakkumise küsimused56. Et kõik Eesti elanikud valdaksid eesti keelt ja

väärtustaksid teiste keelte oskust, tuleb tõhustada ja laiendada eesti keele õpet nii Eestis kui ka

välismaal, luua (e-)õppevahendeid ja -keskkondi, toetada keeleõpetajate täienduskoolitust ning

soodustada eri võõrkeelte õppimist Eesti haridussüsteemis.

Praeguse olukorra ja arenguvajaduste põhjalikum käsitlus on esitatud lisas 1.

Arengukava strateegiline raamistik

Arengukava väljatöötamise ja elluviimise jaoks on olulised järgmised rahvusvahelised ja

riiklikud dokumendid:

 Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärgid7;

 ÜRO säästva arengu eesmärgid8 ja strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärgid;

 Euroopa Liidu ühtne visioon Euroopa haridusruumist;

 Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine;

 riiklik strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu);

 haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 (eelnõu);

 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2035

(eelnõu);

 kultuuripoliitika põhialused aastani 2030 (koostamisel);

 rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aastani 2030 (koostamisel);

 noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 (eelnõu);

 heaolu arengukava 2016‒2023;

 riigikaitse arengukava 2017‒2026;

3 ELRC ülevaade „Sustainable Language Data Sharing to Support Language Equality in Multilingual Europe“

(2019). [link] 4Uuring „Eesti keeleseisund“ (2017). [link] 5 Kontrollaruanne „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ (2019). [link] 6 Rakendusuuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja

tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018). [link] 7 Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet. [link] 8 Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. [link]

6

 välispoliitika arengukava aastani 2030 (koostamisel);

 siseturvalisuse arengukava aastani 2030 (eelnõu);

 digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025 (koostamisel).

Täpsem ülevaade arengukavaga seotud strateegiliste dokumentide kohta on esitatud arengukava

lisas 2.

Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad

Üldeesmärk: tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas,

tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele

staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist.

Üldeesmärgi saavutamiseks käsitleb arengukava kolme alamvaldkonda, kus on sõnastatud

keelevaldkonna strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad.

1. Eesti keele staatus ja maine

Strateegiline eesmärk 1. Eesti keele staatus on kindel ja maine on kõrge.  Staatus – eesti keele staatus riigikeelena on tagatud põhiseaduse, keeleseaduse ning

muude keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktidega. Eesti keele

kasutamine riigivalitsemises ja asjaajamises, hariduses ja ettevõtluses, avalikus

teabes, teeninduses ning muudes olulistes valdkondades kindlustab eestikeelse

ühiskonna kestlikkuse. Tagatud on nii üksikisikute kui ka kollektiivsed keeleõigused

ja keelealaste õigusaktide järelevalve.

 Maine ja keelehoiakud – Eesti elanikud peavad eesti keelt tähtsaks ja kasulikuks, eesti

keele maine on kõrge nii eestlaste kui ka teiste rahvuste hulgas. Eesti keel on eesti

rahvuse jätkusuutliku arengu aluseid ning ühtse väärtusruumi, ühtekuuluvustunde ja

ühiskonna sidususe looja. Eesti keelt väärtustatakse kui eesti kultuuri keset ja

kultuuriloome keelt, seda eelistatakse ka mitteformaalses suhtluses, sh

virtuaalmaailmas. Eesti keele oskus annab paremad võimalused eneseteostuseks.

Tegevussuunad

1.1. Seaduste ja mainekujundusega tagatakse eesti keele toimimine, elujõud ja staatus kõigis

ühiskonnaelu valdkondades: avalikus suhtluses, hariduses ja teaduses, elukestvas õppes,

huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja

loometegevuses, avalikus ruumis, teeninduses, arstiabis ning igapäevaelus.

1.2. Väärtustatakse eestikeelse kirjanduse lugemist, eestikeelsete tekstide loomist ja

mõistmist kõigil haridusastmeil ning kõigis e-keskkondades ja rakendustes.

1.3. Väärtustatakse eesti keele õppimist ja kasutamist eesti keelest erineva ema- või

kodukeelega kõnelejate hulgas, et tagada kõigi inimeste osalemine ühiskonnaelus,

tööturul ja haridussüsteemis.

1.4. Soodustatakse eesti keele piirkondlike erikujude (murrete) kasutamist igapäevaelus,

toetatakse nende õpetamist lasteaias ja koolis ning säilimist kodu- ja emakeelena ning

elava kultuuriloome keelena.

7

1.5. Seaduste ja mainekujunduse ning järelevalvega tagatakse, et Eesti avalik ruum (nii

visuaalne kui ka auditiivne) oleks ülekaalukalt eestikeelne ja võõrkeelne teave ei

valitseks eestikeelse üle.

1.6. Tõhustatakse riiklikku järelevalvet eesti keele õppe ja eesti õppekeele nõuete täitmise

üle koolides ja lasteaedades, õppeasutusi ja õpetajaid toetatakse ja nõustatakse eesti

õppekeele nõuete täitmisel.

1.7. Populariseeritakse eesti keele õpetamist, kasutamist ja uurimist.

1.8. Väärtustatakse välismaal elavate eestlaste hoidmist eesti keele- ja kultuuriruumis, eesti

keele kasutamist kodukeelena ja kontakte kodumaaga ning soodustatakse Eestisse

tagasipöördumist.

1.9. Jätkatakse eestikeelse kultuuri, sh kirjanduse, teatri, filmi, laulu- ja pärimuskultuuri,

kultuuriajakirjanduse ning eesti keelde ja keelest tehtavate tõlgete toetamist.

1.10. Sõnastatakse äri- ja ettevõttenime hea tava. Nimed on kaitse all ja seadusega

reguleeritud.

1.11. Väärtustatakse keelekorraldust ja keeletoimetamist, sh selge keele põhimõtteid ja

korrektset keelekasutust nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui ka meedias ja

kultuurisfääris.

2. Keele uurimine ja taristu

Strateegiline eesmärk 2. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning

keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine.

 Keeletehnoloogia areng – keeletehnoloogia arendamine on prioriteet, sest see

tugevdab eesti keele elujõudu üha digitaalsemas maailmas ning toetab inimeste (sh

keeleliste erivajadustega inimeste) toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist.

 Oskussõnavara areng – erialasõnavara on arendatud ja ajakohastatud.

 Korpuste kvaliteet, sõnastikud, keeleteadus – Eesti keeleteadus on rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline, keelekorpusi arendatakse järjepidevalt, need on kvaliteetsed ja

kättesaadavad.

Tegevussuunad

2.1. Suurendatakse investeeringuid eesti keele digiarengusse, et kindlustada eesti keele elujõud

ja konkurentsivõime ning tagada, et eesti keel käib kaasas teaduse ja tehnoloogia arenguga.

2.2. Toetatakse senisest suuremal määral eesti keeletehnoloogia arengut ja kasutuselevõttu.

Toetatakse keeleressursside, keeleõpperakenduste ja tugisüsteemide arendamist koostöös

ettevõtete, kõrgkoolide ja uurimisasutustega. Tagatakse enamlevinud tarkvara eestikeelsete

rakenduste kättesaadavus. Keeletehnoloogia valdkonna tugiteenused koondatakse ühtsesse

kompetentsikeskusse.

2.3. Toetatakse Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendustegevuse suuna

arengut, sh Eesti ala ajaloolise keelelise mitmekesisuse uurimist. Toetatakse eesti keele ja

selle erikujude (murrete) tänapäevast teaduslikku uurimist, süsteemset hoolet ning

nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavate sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste

arendamist.

8

2.4. Toetatakse hõimurahvaste keelte uurimist ja keeletaristu arendamist.

2.5. Toetatakse nüüdisaegseid tehnilisi lahendusi kasutavate sõnastike loomist ja keelehoolet.

2.6. Arendatakse eesti kirjakeelt. Kirjakeele kvaliteeti ja normi aitavad kindlustada keele

eksperdiasutused ja -kogud.

2.7. Toetatakse eestikeelse oskussõnavara loomist ja kasutamist, sh arendatakse ja koostatakse

mitmekeelseid terminibaase ning soodustatakse erialaspetsialistide, tõlkijate ja

keeletoimetajate koostööd, et terminivara ajakohastataks koostöiselt ja antaks võimalikult

kiiresti ringlusse. Tähelepanu pööratakse eurodokumentide keelele, mis mõjutab eesti

(õigus)keelt ning keelekasutust ja oskussõnavara kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

2.8. Eesti kõrgkoolides kantakse hoolt tõlkijate ja tõlkide piisava ettevalmistamise eest.

Toetatakse tõlkijate ja tõlkide täiendusõpet. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks

oluliste ja avalike teenuste pakkumisega seotud valdkondade eelisarendamine on

haridusvaldkonna arengukava fookuses.

2.9. Toetatakse kultuuri- ja mäluasutuste tegevust keele arendamisel ja hariduses, sh elukestvas

õppes (nt tegevused raamatukogudes, rahvamajades jne). Täpsemad tegevused nähakse ette

haridusvaldkonna arengukava programmi(de)s.

2.10. Laiendatakse eestikeelsete tekstide, sh kultuuriväljaannete tasuta kättesaadavust veebis.

2.11. Arendatakse ja uuritakse eesti viipekeelt ja punktkirja ning nende õpet, sh kasutades

keeletehnoloogilisi vahendeid.

3. Õpe

Strateegiline eesmärk 3. Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste

keelte oskust.

 Eestikeelne kooliharidus – on mindud valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele, st

õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub

eesti keeles. Eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise eesti kultuuri-

ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus

ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel.

 Emakeeleõpetus – tähtsustatakse ja tõhustatakse eesti keele kui emakeele õpet;

võimaluse ja vajaduse korral korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega lastele

nende emakeele õpet.

 Kõrghariduse keelsus – koostöös ülikoolidega saavutatakse tasakaal eesti- ja

ingliskeelse kõrgharidusõppe vahel, et tugevdada eesti keele positsiooni teadus- ja

kõrghariduskeelena.

 Eesti keel teise keelena – eesti keele õpe on kvaliteetne ja kättesaadav. Oluliselt on

tõusnud eesti keelt oskavate inimeste arv.

 Võõrkeeleõpe – võõrkeeleõpetuse kõrge kvaliteet tagab, et iga eestimaalane valdab

peale emakeele veel vähemalt kaht keelt.

Tegevussuunad

3.1. Toetatakse eestikeelse hariduse arendamise plaani väljatöötamist ja elluviimist,

alustades alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles

9

järgmistel haridustasemetel ja elukestvas õppes. Täpsemad tegevused määratakse

kindlaks haridusvaldkonna arengukavas ja selle programmi(de)s.

3.2. Eesti elanike eesti keele oskuse tagab elukestev õpe nii formaal- kui ka

mitteformaalhariduses, mille korraldust (v.a täiskasvanute eesti keele kui teise keele

õpe) juhib haridusvaldkonna arengukava.

3.3. Tõhustatakse eesti keele kui teise keele õpet, et kõigil õppijail oleks võimalik saavutada

vähemalt riiklikes õppekavades eesmärgiks seatud keeleoskustasemed. Arendatakse

õppevahendeid ja -meetodeid ning koolitatakse õpetajaid, sh täiendatakse nende oskusi

eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste õpetamiseks.

3.4. Eesti keele mitmekülgse arendamise kaudu toetatakse eestikeelsete õpikute ja

õppematerjalide koostamist.

3.5. Luuakse (e-)õppevahendeid ja -keskkondi eesti keele õppeks. Toetatakse

keeletehnoloogia jõudmist keeleõppesse, sh õppevahendite loojate ja lõppkasutajateni.

Tagatakse õpitoeks vajalikud keeletehnoloogilised vahendid.

3.6. Eesti keele ja kirjanduse õpetamine seatakse riiklikult tähtsaks ülesandeks, tagades

keeleõppe kvaliteedi ja vajaliku mahu. Emakeeleõppe kõrval tähtsustatakse kirjanduse

õpet, et eestikeelse kirjanduse kaudu arendada õppija keelt, suurendada sõnavara ja

mitmekesistada keelekasutust. Haridusvaldkonna arengukava programmide järgi

korraldatakse eesti keele ja kirjanduse õpetajate ning muu emakeelega õppureid eesti

keeles õpetavate õpetajate koolitamine piisavas mahus.

3.7. Koostöös kõrgkoolidega töötatakse välja ja rakendatakse kõrghariduse keele- ja

rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagavad eesti keele toimimise kõrgharidus- ja

teaduskeelena, määratledes eesti- ja ingliskeelse õppe tasakaalu ning aidates samal ajal

kaasa ülikoolide rahvusvaheliselt kõrge taseme saavutamisele. Et kõik eesti emakeelega

üliõpilased saaksid omandada eesti erialakeele ning ükski ainevaldkond ei muutuks

täielikult võõrkeelseks, arendatakse eestikeelseid õppekavasid, terminoloogia- ja

teadustööd. Tagatakse, et avalik-õiguslike ülikoolide asjaajamiskeel on eesti keel.

Eestikeelses keskkonnas toimetulekuks õpetatakse välisüliõpilastele ja -õppejõududele

eesti keelt.

3.8. Parandatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe kvaliteeti, laiendatakse eesti

keele õppimise võimalusi ja luuakse eesti keele praktiseerimise võimalusi piirkondades,

kus elab rohkem muu ema- või kodukeelega inimesi. Toetatakse eesti keele õppijate ja

õppe pakkujate nõustamist ning järjepidevalt tutvustatakse eesti keele õppimise

võimalusi. Ühtsel alusel toimuv keeleõpe on korraldatud nii, et seda pakuvad eri

ministeeriumid oma haldusalas sihtgruppidele nende vajadustest lähtuvalt.

3.9. Edendatakse eesti keele õpet ja tagatakse eestikeelsete õppematerjalide kättesaadavus

välismaal, et toetada välismaal elavate eestlaste hoidmist eesti keele- ja kultuuriruumis

ning luua paremad eeldused Eestisse tagasipöördumiseks ja sujuvaks kohanemiseks

siinse haridusruumiga. Ülemaailmse eestluse arendamise kesksed eesmärgid lepitakse

kokku rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas.

3.10. Laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi välisülikoolides.

3.11. Vähemusrühmade emakeelte ja omakultuuride tundmise ja arendamisega

tegeldakse rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava ja programmide raames.

10

3.12. Soodustatakse eri võõrkeelte õppimist Eesti haridussüsteemis, et Eesti

ühiskonnas oleks piisavalt saksa, prantsuse, teiste Euroopas levinumate keelte ja

lähinaabrite keelte ning klassikaliste keelte oskajaid, samuti muude oluliste maailma

keelte tundjaid.

3.13. Toetatakse Euroopa Liidu Nõukogu soovituse täitmist, et keskhariduse

omandanu valdaks peale emakeele väga heal tasemel ka üht Euroopa keelt ning heal

tasemel veel üht võõrkeelt. Selleks tõstetakse võõrkeeleõppe kvaliteeti ja

tulemuslikkust.

3.14. Toetatakse erialase võõrkeeleoskuse omandamist kutse- ja kõrghariduses.

3.15. Väärtustatakse võõrkeelte oskust, sh võimaldatakse sooritada rahvusvahelisi

keeleeksameid ja tunnustatakse tulemuslikke keeleõppetegevusi.

Arengukava edukaks rakendamiseks on oluline, et kõigi osaliste vastutus ja ülesanded

oleksid selged, ent mitte jäigad, ning et osalised, sh eri ministeeriumid ja

valitsusasutused, teeksid arengukava eesmärkide saavutamiseks koostööd.

Mõõdikud9

Indikaator Lähtetase10 Sihttase 2035

ÜLDEESMÄRK: tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada

igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja

eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist.

1. Eestikeelsete 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne

lugemisoskus

57,5%

(2011/2012) 65%

2. Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust Uus indikaator

STRATEEGILINE EESMÄRK 1. Eesti keele staatus on kindel ja maine on kõrge.

1. Eesti keele maine

Eesti emakeelega elanike hulgas Uus indikaator

Eesti keelest erineva ema- või kodukeelega elanike hulgas Uus indikaator

STRATEEGILINE EESMÄRK 2. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning

keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine.

1. Kõrgetasemeliste Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk Täpsustamisel Täpsustamisel

2. Mitmekeelsete terminibaaside hulk 60 (2019) 100

3. Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline

(2019) Täpsustamisel

STRATEEGILINE EESMÄRK 3. Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste

keelte oskust.

1. Eesti keele õppe pakkumise vastavus täiskasvanud õppija

vajadustele Uus indikaator

9 Mõõdikute sisu ja metoodikat on täpsemalt selgitatud lisas 3. 10 Viimane teadaolev tase või 2019. aasta seis.

11

2. Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus Uus indikaator

Arengukava mõjude hindamine

Keelevaldkond seob kogu ühiskonda, selle eri sektoreid ja huvirühmi. Seega puudutavad

arengukava tegevused ja nendega taotletav mõju kogu Eesti elanikkonda (lisaks ka välismaal

elavaid eesti päritolu inimesi) ja kõiki eluvaldkondi. Arengukava mõju on hinnatud kuues

valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

Mõjude hindamisel on lähtutud Riigikantselei mõjude hindamise metoodikast. 11 Keele

arengukaval on selle kohaselt otseseim mõju haridusele ja kultuurile. Samuti mõjutab keele

arengukava lõimumisvaldkonda ja kaudselt ka teisi valdkondi, nagu siseriiklik julgeolek ja riigi

järjepidevus. Planeeritavate tegevuste mõju on pikaajaline – soovitakse arendada eesti keele

õpet kui elukestva õppe osa, samuti on pikema ajalise perspektiiviga eesti keele staatuse ja

maine hoidmine ja arendamine, eesti keele uurimine ning keeletaristu areng. Eesti keele

arengukava rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale.

Keele arengukava on kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega12, eelkõige eesmärgiga

tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Mõjude

hindamisel on lisaks lähtutud riikliku strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu) strateegilistest sihtidest

ja arenguvajadustest. Samuti on hindamisel lähtutud eksperdirühmade tulevikuvisioonist ja

ettepanekutest Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–

2035.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Eksperdirühmade visioonidokumendis 13 osutatakse eesti keele materiaalsele ja moraalsele

rollile ühiskonnas. Eesti keel on osa Eesti riigi ja elanike identiteedist, mistõttu on vaja tagada

eesti keele staatus ja kõrge maine. Tugeva identiteediga kodanik usub oma võimesse mõjutada

arenguid Eesti riigis. Eesti keele oskus parandab elanike toimetulekut, võimaldab olla teadlik

oma õigustest, suurendab osalust kodanikuühiskonnas, tõstab aktiivsust ja konkurentsivõimet

tööturul ning toetab õpingute jätkamist järgmistel haridustasemetel. Kvaliteetsete

keeleõppevõimaluste kättesaadavus kogu Eestis loob elanikele võrdsemad võimalused hõives

ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Eesti keele arengukava mõjutab teadus- ja arendustegevust, toetades mh keeleteaduse

ja -tehnoloogia arengut. Eesti keele taristuga tagatakse ühiskonna terviklikkus ja

ühiskonnaliikmete võimalus osaleda ühiskonnaelus, luuakse kõiki ühiskonnaliikmeid hõlmav

avalik ruum. Keeletaristu ja keeletehnoloogia ning ka selge keele arendamine mõjutab elanike,

sh keeleliste erivajadustega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist nende

11 Mõjude hindamise metoodika (2012). [link] 12 Säästva arengu näitajad (2018). [link] 13 Tark ja tegus Eesti. Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja

keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035 (2019). [link]

12

suhtlemisvõimaluste ja eneseväljenduse kvaliteedi tõstmise kaudu. Eesti keele oskus mõjutab

rahvusvähemuste poliitilist ja ühiskondlikku aktiivsust, soodustab nende lõimumist, tugevdab

konkurentsivõimet ühiskonnas ja tööturul ning aitab hoida nende keelelist ja kultuurilist

omapära. Võrdseid võimalusi edendav keeleõpe vähendab soolist ebavõrdsust hariduses ja

tööturul, tagades kõigile elanikele eneseteostuseks vajaliku keelepädevuse. Keeleõppe

võimalusi kasutades säilib Eestist väljaspool elavatel eesti päritolu inimestel võimalus suhelda

kodumaal elavate inimestega ja pöörduda tagasi kodumaale.

„Eesti 2035“ seab eesmärgiks, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed ning

et Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti keele arengukava panustab nende

strateegiliste sihtide saavutamisse. Samuti täidab eesti keele arengukava „Eesti 2035“

arenguvajadusi, soodustades elanike kaasatust ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse

ning andes panuse ühistel väärtustel põhineva, õppijakeskse ja kaasava haridussüsteemi

arendamisse. Eesti keele arengukava toetab omakultuuri viljelemist ning samas avatust teistele

keeltele ja kultuuridele.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Keelepoliitikal on roll riigi julgeoleku (eelkõige ühise kultuuri- ja väärtusruumi) ja toimivate

välissuhete hoidmisel ja arendamisel, muu hulgas suureneva rände ja rahvusvahelistumise

kontekstis. Eesti keel on Eesti riigikeel ning asjaajamiskeel mh julgeoleku, infoturbe,

küberturbe, päästesüsteemi, ohutuse ja järelevalve vallas. Eesti keele arengukava täidab „Eesti

2035“ julgeoleku ja turvalisuse valdkonna arenguvajadusi, aidates tagada tugeva kultuuriruumi

ja suhtlemist toetava avaliku ruumi ning soodustades mh eesti keelest erinevate ema- ja

kodukeeltega elanike osalust ja kaasamist. Infoallikana on olulised eestikeelne meedia ja

keelehooldeallikad. Sõnastike ja keelehooldeallikate mugavaks kasutamiseks on oluline

keeletehnoloogiline tugi. Terminivara arendamine, tänapäevaste sõnastike olemasolu ja

veebirakendused toetavad olulisel määral rahvusvahelist suhtlust ning on selge ja täpse

eneseväljenduse ning selgete ja sisukate tõlgete aluseks. Keeletaristu peab toetama info

töötlemist, tõlkimist, levikut ja kasutamist.

Eestikeelse ühise inforuumi kõrval on vaja Eesti ühiskonda rikastada kultuuridevaheliste

kontaktidega, mida toetavad erinevate keelte õppimine ning tõlkide ja tõlkijate koolitamine.

Keelteoskus ja kultuuridevaheline mõistmine mõjutab Eesti elanike võimalust suhelda

rahvusvaheliselt, sh tõstab rahvusvahelist konkurentsivõimet nii riigi kui ka üksikisiku tasandil.

Võõrkeelte oskus mõjutab Eesti välisesinduste tööd, Eesti osalust rahvusvahelistes

organisatsioonides ja koostöös. Keeleoskus on tähtis ka kodanikuühiskonna tasandil ja

kohalikes omavalitsustes rahvusvahelise suhtluse arendamiseks. See kõik tagab riigi avatuse,

arengu ja uuenduslikkuse.

Mõju majandusele

13

Eksperdirühma visioonidokumendis 14 osutatakse, et tuleviku tööturul suureneb vajadus

põhioskuste, sh keeleoskuse järele. Eestis on keelteoskus tööturul edukaks toimimiseks

vajalik15: tarvis on nii eesti keele kui ka võõrkeelte oskust. „Eesti 2035“ üks arenguvajadus on

seotud erialase hariduseta inimestega, kes vajavad enam tuge elukestvas õppes osalemisel.

Elukestvas õppes osalemises on märgatav lõhe rahvuseti ja regiooniti, vähem osalevad

madalama haridustasemega elanikud ja vanemaealised. Eesti keele arengukava leevendab

puudulikust keeleoskusest tulenevaid lõhesid hariduse omandamisel. Hea eesti keele oskus

aitab tööturul paremini toime tulla kõigil Eesti elanikel (sh siin kõrghariduse omandanud

välismaalastel). See aitab ennetada töötuks jäämist ja toob suurema sissetuleku.

Võõrkeelteoskus tõstab inimeste konkurentsivõimet nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Keeleõppe kõrval mõjutavad majandust ka arenenud keeletaristu ja keeletehnoloogilised

võimalused. Need aitavad pikemas perspektiivis hoida kokku kulusid ja toetavad majanduse

arengut. Nii panustab eesti keele arengukava strateegia „Eesti 2035“ sihti tagada Eesti

majanduse uuendusmeelsus.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Tugeva identiteediga kodanik usub oma võimesse mõjutada arenguid Eesti riigis ning

väärtustab enam oma elu- ja looduskeskkonda ning selle eripära.

Mõju regionaalarengule

Strateegia „Eesti 2035“ osutab rahvastikumuutuste ebaproportsionaalsele mõjule Ida-Virumaal,

Kagu- ja Kesk-Eestis ning keskustest kaugemates piirkondades. Parem keeleoskus tõstab

piirkondade konkurentsivõimet, mõjutab eri regioonide inimeste elukvaliteeti ja võrdseid

võimalusi, toetab regioonide kultuurilise eripära säilimist ja arengu kestlikkust. Keeleoskus, sh

murdekeele oskus on abiks regioonide arengupotentsiaali tõstmisel, eri piirkondade

konkurentsivõime parandamisel, eri regioonide inimeste elukvaliteedi ja võrdsete võimaluste

toetamisel, toetab kultuurilise eripära ja vaimse kultuuripärandi säilimist ja arengu kestlikkust.

Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine toetab regionaalset konkurentsivõimet ja elanike

võrdseid võimalusi eri regioonides (mh e-õppevara kaudu). Eesti keele arengukava aitab

kujundada strateegias „Eesti 2035“ sihiks võetud inimesekeskset riiki.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Ühine keel, identiteet ja asjaajamiskultuur soodustavad kohalike omavalitsuste asutuste

koostööd ja tegevust. Võimalus omandada hea riigikeele oskus ja õppida võõrkeeli peab olema

tagatud kõigile Eesti elanikele, sõltumata nende päritolust või piirkonnast. Eesti keele oskuseta

inimeste arvu vähendamine lihtsustab asjaajamist ja avaliku sektori töökorraldust. Mitte-

eestlaste eesti keele oskuse paranemine annab neile täiendavaid võimalusi ka avalikus sektoris

töötamiseks. Eesti keele arengukava annab panuse strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide

saavutamisse, aidates arendada hoolivat, koostöömeelset ja avatud riiki.

14 Tark ja tegus Eesti. Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja

keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021–2035 (2019). [link] 15 Simmul, L. (2017). Võõrkeelte oskuse roll tööturul. [link]

14

Arengukava koostamise protsess ja kaasamine

Arengukava koostamine on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi perioodi 2021–2035

strateegilise planeerimise protsessist, mis algas ideekorjega avalikkusele ja valdkondade

esindajatele suunatud üritustel sügisel 2018. Paralleelselt töötasid augustist 2018 kuni märtsini

2019 eksperdirühmad, kes koostasid poliitikavaldkondade ülesed visioonidokumendid kolmel

teemal: väärtused ja vastutus, heaolu ja sidusus ning konkurentsivõime. Neid aspekte

mõjutavad keele-, haridus-, teadus- ja noortevaldkond indiviidi ja ühiskonna tasandil kõige

enam. Ekspertide koostatud visioonidokumendid on sisend kõigi Haridus- ja

Teadusministeeriumi strateegiliste arengudokumentide koostamisse.

2018.–2019. aastatel toimusid eri ministeeriumidega ka kohtumised, kus käsitleti

keelevaldkonna ja teiste tulemusvaldkondade kokkupuutepunkte ja seoseid teiste valdkondade

arengukavadega.

2019. a jooksul toimusid Eesti keelenõukogu eestvedamisel keelevaldkonna ekspertide

seminarid, kus keskenduti keelepoliitika põhialustele, keelevaldkonna eesmärkidele ja tuleviku

tegevussuundadele. Töö arengukavaga on Eesti keelenõukogus ja arengukava juhtkomisjonis

jätkunud 2020. aastal.

Juhtimine, rakendamine ja aruandlus

Arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus, kes esitab selle enne kinnitamist Riigikogule

arutamiseks. Arengukava juhtimise, elluviimise ja tulemusaruandluse eest vastutab Haridus- ja

Teadusministeerium ning arengukava elluviimisse annavad panuse kõik ministeeriumid, kelle

valitsemisalas on keelevaldkonnaga seotud ülesandeid.

Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon, kuhu

kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti keelenõukogu, Kultuuriministeeriumi,

Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja

Riigikantselei esindajad. Juhtkomisjoni tööd juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi

üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler.

Arengukava viiakse ellu programmi(de) kaudu, mis koostatakse riigieelarve strateegia

planeerimise käigus ning vaadatakse üle igal aastal. Programmi(de) sisu arutatakse enne

riigieelarve strateegia raames Rahandusministeeriumile esitamist läbi juhtkomisjonis.

Arengukava programmi(de) täitmise kohta antakse ülevaade tulemusvaldkonna aruandes ning

programmi ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu.

Arengukava eesmärkide täitmise hindamiseks on arengukava perioodil kavandatud vähemalt

kaks vahehindamist.

Rahastamiskava

Kulu selgitused 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035

Keeleprogramm (mln eurot) 12,52 15,23 15,57 16,54 15,78 16,47 16,47 15,84 14,00 12,16 12,16 12,16 12,16 12,16 12,16

1

Eesti keele arengukava 2021–2035

Lisad

2

Sisukord LISA 1. Praeguse olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused ....................................................... 3

Eesti keele staatus ja maine ................................................................................................................ 3

Eesti keele uurimine ja keeletaristu .................................................................................................... 4

Keeleõpe .............................................................................................................................................. 5

LISA 2. Arengukavaga seotud strateegilised dokumendid ...................................................................... 8

Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste valdkondade

arengukavadega .................................................................................................................................. 8

Riiklikud strateegilised lähtekohad ..................................................................................................... 9

LISA 3. Mõõdikute metoodika ja allikad ................................................................................................ 12

3

LISA 1. Praeguse olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused

Järgnevas on kirjeldatud Eesti keelevaldkonna hetkeolukorda ja käsitletud peamisi

arenguvajadusi kolmel kesksel teemal, milleks on 1) eesti keele staatus ja maine, 2) eesti keele

uurimine ja keeletaristu ning 3) keeleõpe. Keelevaldkonna olukorra ja arenguvajaduste

käsitlemisel on tuginetud aastatel 2017–2019 avaldatud uurimustes, analüüsides ja aruannetes

esitatud hinnangutele, järeldustele ja soovitustele. Toetutud on kehtiva eesti keele arengukava

seire tulemustele, Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud keeleseisundi uuringule, hariduse

keelsuse jt uuringutele, samuti akadeemiliste keeleuurijate ning Eesti Keele Instituudi,

Keeleinspektsiooni ja Emakeele Seltsi tähelepanekutele. Siinses osas kajastub ka teiste

ministeeriumide ja valitsusasutustega kaasamisseminaridel arutatu.

Eesti keele staatus ja maine

Edusammud

 Eesti keel on põhiseaduse kaitse all olev riigikeel ja selle staatus on kindel.

 Eesti keel on tugev, arendatud, rikas ja mitmekülgne.

 Eesti keel on elav kultuuri- ja teadusloome keel.

 Eesti keel on õppekeel kõigil haridustasemetel.

 Eesti keel on Euroopa Liidu ametlik keel.

 Eesti täiskasvanud ja noored paistavad teiste riikide seas positiivselt silma

funktsionaalse lugemisoskuse poolest.

 Eesti tugevus on järjepidev ajaloolis-kultuuriline mitmekesisus, sealhulgas eesti keele

piirkondlike erikujude olemasolu.

 Eesti keele murrete ja piirkondlike erikujude kasutusvaldkonnad on laienenud, mh

avalikku ruumi ja digikeskkondadesse.

 Muu emakeelega Eesti elanikud kasutavad omavahel suhtlemiseks üha enam eesti keelt.

 Levitatakse selge keele põhimõtteid.

 Välismaal elavatele lastele on loodud võimalused eesti keelt ja eesti keeles õppida, mis

lihtsustab perede tagasipöördumist ja haridustee jätkamist Eestis eestikeelses

keskkonnas.

 Eesti keelt õpetatakse välismaa ülikoolides.

 Eesti keelevaldkonna arengueesmärgid ja tegevussuunad on kokku lepitud riigi

strateegilises planeerimises.

 Eesti keele kestlikkuse küsimused on aktuaalsed poliitilistes aruteludes ja

ajakirjanduses.

Kitsaskohad

 On valdkondi (IT, teadus, kõrgharidus), kus eesti keele kasutamine on viimase kümne

aasta jooksul rahvusvahelistumise tõttu vähenenud.

 Mõnes piirkonnas on avalik ruum, eelkõige turistidele suunatud kohad ja teenindus,

muutunud võõrkeelseks.

 Infoühiskonna teenuste osutamisel ei ole tagatud eestikeelne teave.

4

 Eesti keele kasutusele teeninduses on tekkinud surve seoses välistööjõu kasvuga:

teenindusasutused võtavad tööle inimesi, kelle eesti keele oskus on ebapiisav, puudub

olukorra seire ja tugisüsteem, mis aitaks tööandjaid keeleõppe korraldamisel.

 Muu ema- või kodukeelega elanikkonna hulgas pole eesti keele oskuse tase viimase

kümne aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud.

 Osas Eesti piirkondades ei ole kõigil soovijatel võimalik saada kvaliteetset eestikeelset

haridust.

 Eesti keele murrete ja piirkondlike erikujude põlvkondade vaheline keeleülekanne on

vähenenud.

 Selge keele põhimõtted ei ole kõikjal ametisuhtluses juurdunud.

 Sõnastamata on keelekasutuse hea tava.

 Keelevaldkond on liigselt politiseeritud ja see takistab keelealaste õigusaktide

muutmist.

 Riigi strateegilised arengukavad ei taga oma eesmärkides ja tegevustes eesti keele

kestlikkust.

Eesti keele uurimine ja keeletaristu

Siin vaatleme keeleteadust ning keeletaristut, mille all mõistame keelekorraldust ja -hoolet,

oskuskeelt, sõnavara- ja terminitööd ning keeletehnoloogiat.

Edusammud

 Eesti keeleteadus ja eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel – Tartu

Ülikooli keeleteadus on maailma 250 parima seas.

 Eesti keelekorraldus (sh nimekorraldus) ja -hoole on olemuselt kirjeldav, soovitav ja

nõuandev. See annab inimestele võimaluse oma keelekasutust teadlikult korrastada ja

rikastada.

 Eesti kirjakeelel on kehtestatud keelenorm, mis aitab tagada ametliku keelekasutuse

ühtlust ja selgust.

 Keelekorraldus- ja -hooldevahendid on veebikeskkonnas kättesaadavad.

 Sõnastikud ja keeleressursid on veebis avalikult tasuta kättesaadavad ja suure

kasutajaskonnaga.

 Tänapäevane omakeelne oskussõnavara on olemas igas elu- ja teadusvaldkonnas. See

on erakordselt tähtis eesti teadus- ja oskuskeele arendamiseks ja püsimiseks.

 Tööd oma valdkonna eestikeelsete terminitega tehakse mitmes ministeeriumis ja nende

hallatavates valdkondades, k.a veebipõhises suhtluses, teaduspublikatsioonide

avaldamisel ja eestikeelse e-riigi toimimisel.

 On loodud terminihalduskeskkond, mis hõlbustab professionaalset terminitööd, sh

terminoloogide, ekspertide ja terminikomisjonide koostööd.

 Keele jätkusuutlikkuse üks alus – Eesti keeletehnoloogia – on heas seisus ning peab

sammu ühiskonna ja muutuva maailma vajadustega.

 Eesti keel on valmivas tervikkäsitluste sarjas ja eesti keele grammatikas põhjalikult

kirjeldatud.

5

 Eesti keele uurimises on suurenenud andmepõhisus, keeletehnoloogia ning digitaalsete

keeleressursside kasutamine ja loomine.

Kitsaskohad

 Omakeelse oskussõnavara arengut ohustab osa valdkondade ingliskeelestumine ning

keskse ja koordineeritud terminiarenduse puudumine.

 Keeletehnoloogia ja terminoloogia arendamisel ning sõnaraamatute koostamisel on

probleemiks korpuste kvaliteet, vähesus või puudumine.

 Eesti keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks digitaalsete

ressursside ja keeletehnoloogia vähene kasutamine ning uurimistulemuste piiratud

rakendamine (nt keeleõppes).

 Leidub keeletehnoloogia alamvaldkondi, mida pole piisavalt arendatud, nagu loomuliku

keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, info eraldamine tekstist.

 Olemasolevaid keeletehnoloogia tööriistu ja rakendusi ning keelehooldevahendeid ei

levitata ega kasutata piisavalt.

 Rakenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu raskendab potentsiaalsete tarbijate

vähesus.

 Lahendust pole leitud andmekaitse ja avaandmete kasutamisega seotud küsimustele.

 Ärinimekorraldus on puudulik.

 Viipekeele arendus, sh viipekeele tõlkide järelkasv ei ole tagatud.

 Eesti keele kui teise keele riigieksami tulemuse põhjal saab väita, et eesti keelt oskavate

eesti keelest erineva emakeelega õppijate hulk pole oluliselt kasvanud.

Keeleõpe

Keeleõppevaldkonna alla kuuluvad eesti keele kui emakeele õpe, eesti keele kui teise keele või

võõrkeele õpe, eesti keele õpe välismaal ja võõrkeelte õpe Eestis.

Edusammud

 Eesti õpilaste eesti keele oskus vastab mõõdetud aspektides – funktsionaalses

lugemisoskuses – tänapäeva ühiskonna nõuetele, nagu näitavad PISA ja eesti keele

riigieksami tulemused.

 Eesti keele õpetamiseks on aastate vältel välja antud hulgaliselt õppevara.

 Täiskasvanutele loovad sihtgrupipõhiselt riigikeeleõppe võimalusi mitmed

ministeeriumid, kus keeleõpe on osa tegevustest, mille abil soovitakse saavutada

valdkonnas püsititatud laiemaid eesmärke.

 Loodud on eesti keele e-õpikeskkondi, nt Keeletee, mille abil õpib nii vene kui ka inglise

keele baasil eesti keelt rohkem kui 60 000 inimest.

 Välismaal elavad lapsed saavad eesti keelt õppida mh Eesti õppekava järgiva

Üleilmakooli programmi ja õpetajate toetusel.

 Eesti keelt õpetatakse (osalt Eesti riigi toel) enam kui kolmekümnes välisülikoolis ja

seda õpib pidevalt umbes tuhat üliõpilast.

6

 Rahvusvahelises võrdluses on Eesti õpilastele loodud head võimalused võõrkeelte

õppimiseks: riikliku õppekava järgi õpitakse vähemalt kahte võõrkeelt.

 Eesti elanikud väärtustavad lisaks inglise keelele ka teiste keelte õppimist.

 Eesti rahvusvähemustele on loodud võimalused oma emakeele hoidmiseks.

 Mitmekeelsus on Eesti tööturul väärtustatud.

 Eesti keeleõppes lähtutakse Euroopa Nõukogu ühtsetest keeleoskustasemetest ja

Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest.

Kitsaskohad

 Keeleõpetajaid ei ole piisavalt, sh napib eesti keele ja kirjanduse õpetajaid.

 Eesti keelt võõrkeelena õpetavad õpetajad ei osale piisaval määral võõrkeeleõpetajate

täienduskoolituses.

 E-õppevara eesti keele kui emakeele õpetamiseks napib, olemasolevaid keeleressursse

ei kasutata eesti keele õppevara loomisel piisavalt.

 Eesti keele täienduskoolituste võimalusi kasutatakse avalikus sektoris liiga vähe.

 Vene õppekeelega koolides on probleemiks õpetajate kasin eesti keele oskus,

keeleõppemetoodika vähene valdamine ja ebasoodsad hoiakud eesti keele õppimise

suhtes.

 Eesti keele kui teise keele õpe põhikoolis ei ole piisavalt tulemuslik ja see ei võimalda

kooli lõpetajatel sujuvalt haridusteed jätkata ega tööle minna.

 Muu emakeelega laste jaoks pole tugiteenused koolis piisavalt kättesaadavad.

 Rahvusvähemustele pole alati tagatud võimalus õppida koolis oma emakeelt. Paljude

keelte puhul puuduvad nii õpetajad kui ka õppematerjalid.

 Täiskasvanud õppijate jaoks ei ole sidusat eesti keele õppe süsteemi, et sujuvalt ühelt

tasemelt järgmisele siirduda.

 Suur hulk täiskasvanuid ei ole hoolimata keelekursuste läbimisest suutelised või

motiveeritud riigikeele tasemeeksamit nõutud tasemel sooritama, sest puudub võimalus

eesti keelt praktiseerida, õpetamismeetodid ei toeta suhtlemisoskuse arengut piisavalt ja

vajadus tasuta keeleõppe järele on pakutavast suurem.

 Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe korraldamisel pole selget sisulist juhti,

valdkonna arengu eest vastutajat ega süsteemset keeleõppetegevuste koordineerimist

asjaomaste riigiasutuste vahel.

 Täiskasvanutele suunatud keeleõppe (täienduskoolituse) kvaliteediga on probleeme.

Valdkonnas on palju erakoolitajaid, koolituse kvaliteet on ebaühtlane ning koolitajate

kvalifikatsioon (tihtipeale ka eesti keele oskus) on ebapiisav.

 Eestis ei täideta Euroopa Liidu soovituslikku eesmärki osata lisaks emakeelele veel

kahte võõrkeelt, st ligi poolte täiskasvanute võõrkeeloskus piirdub ühe keelega.

 Kohustuslik võõrkeeleõpe algab liiga hilja või pole küllalt intensiivne, eriti teiste keelte

puhul peale inglise keele, ning seepärast on keeruline omandada kaht võõrkeelt heal

tasemel.

 Enamik õpilasi õpib põhikoolis võõrkeeltena inglise ja vene keelt, sest koolidel pole

kohustust ega võimalust pakkuda laia võõrkeelte valikut. Probleemiks on keeleõpetajate

kasin järelkasv. Piiratud võõrkeelte valik põhikoolis ja gümnaasiumis ning kehval

7

tasemel õpe pidurdab erinevate keelte heal tasemel oskajate koolitamist ning see

kahjustab Eesti keelelist võimekust.

 Ei ole levinud arusaam, et iga aineõpetaja peaks erialaste teadmiste ja erialasõnavara

õpetamise kõrval tähelepanu pöörama ka õppijate keelelise väljendusoskuse

arendamisele.

 Viimastel aastatel on mitmed õpetuskohad maailmas otsustanud vähendada toetust

väiksema kõnelejaskonnaga keelte õpetamisele, mis on mõnes kõrgkoolis kaasa toonud

eesti keele õppe vähenemise või lõpetamise.

 Lastele ja noortele suunatud keeleõppe puhul on välismaal probleemiks, et

pühapäevakoolides, ringides ja seltsides viivad õpet sageli läbi õpetajahariduseta

inimesed, kes vajavad keeleõppe metoodika, keeleteadmiste arendamise,

keelehooldevahendite kasutamise ja teisi koolitusi.

 Muu emakeelega kutseõppurite eesti keele oskus ei vasta tööturu vajadustele. Piisaval

tasemel pole ka kutsehariduse lõpetanute võõrkeeleoskus.

 Ingliskeelsed õppekavad kõrgkoolides ei sisalda piisavalt eesti keele ja kultuuri õppe

kursusi.

8

LISA 2. Arengukavaga seotud strateegilised dokumendid

Siinses lisas on esile toodud arengukava väljatöötamise ja elluviimise jaoks olulised

rahvusvahelised ja riiklikud dokumendid ning nendes esitatud seisukohad. Arengukava

koostamisel on aluseks võetud järgmised dokumendid:

1) eesti keele arengukava 2011–2017 (2020) ja selle vahearuanded;

2) Eesti keelepoliitika põhialused (eelnõu, 10.6.2019);

3) Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027. Keel loob väärtust (eelnõu, 2018);

4) aruanne „Eesti keeleseisund“ (HTM, 2017);

5) „Õppekeel Eesti kõrgkoolides EHISe andmetel“ (2018);

6) ettepanek Vabariigi Valitsusele eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks

(Riigikogu otsus, 22.10.2019);

7) Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringud keelehoiakute, võõrkeelte oskuse kohta

tööjõuturul jms aastatest 2017–2019;

8) Riigikontrolli audit „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“

(2019);

9) analüüs „Riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja soodustavate tegurite

väljaselgitamine“ (2019);

10) lõimumisvaldkonna uuringud (nt Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring,

rakenduslik keeleuuring jt);

11) Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021.

Seosed olulisemate Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste poliitikate ning teiste

valdkondade arengukavadega

1) Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärgid1, mille kohaselt hoolimata soost, rassilisest

või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või

seksuaalsest sättumusest on igaühel õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele

võimalustele seoses tööhõive, sotsiaalkaitse, hariduse ning juurdepääsuga kaupadele ja

teenustele. Eesti keele arengukavaga suurendatakse alaesindatud rühmade võrdseid

võimalusi. Riigikeele valdamine toetab võrdseid võimalusi (nt tööhõives);

2) ÜRO säästva arengu eesmärgid2 ja strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärgid, mis

rõhutavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust, inimese heaolu kasvu ja sotsiaalselt sidusat

ühiskonda, ning vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon, kus rõhutatakse keele

seost kultuuripärandiga. Arengukava täidab ÜRO säästva arengu eesmärki tagada

kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused.

Arengukava arvestab oma sihtide saavutamisel Eesti Euroopa Liidu poliitika

võimalustega, nt keeletehnoloogia arengu ja eesti keele teise keelena õpetamise alal;

3) Euroopa Liidu ühtne visioon Euroopa haridusruumist, mille raames edendatakse

liikmesriikide vahelist koostööd ja parimate tavade vahetamist, et edendada haridus- ja

koolitussüsteemis kaasavat, elukestvat ja innovatsioonil põhinevat õpet ning toetada

takistusteta liikumist eri haridustasemetel ja -vormides. Arengukava arvestab ka teiste

1 Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet. [link] 2 Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. [link]

9

Euroopa Liidu dokumentidega, sh EL Nõukogu soovitustega (võtmepädevuste kohta

elukestvas õppes3; tervikliku keeleõppekäsituse kohta4; oskuste täiendamise meetmete

kohta5, elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta6); Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu otsusega oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate

teenuste pakkumise ühise raamistiku (Europass) kohta7; Euroopa Komisjoni teatisega

„Euroopa uus oskuste tegevuskava“8;

4) Euroopa Nõukogu dokument „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine,

õpetamine ja hindamine“: Euroopa keeleõppe raamdokument pakub ühtse aluse

keeleõppe planeerimiseks ning õppe tulemuste hindamiseks. Eestis on keeleõppe ja

-oskuse mõõtmine seotud raamdokumendi tasemekirjeldustega (nt riiklikes

õppekavades).

Riiklikud strateegilised lähtekohad

Riiklik strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu) toob esile Eesti olulisemad arenguvajadused:

1) edukas kohanemine muutustega rahvastikus;

2) julgeoleku ja turvalisuse tagamine;

3) eelduste loomine targa ettevõtluse kasvuks;

4) inimeste tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine;

5) paindlike ja inimese vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine;

6) mitmekesise looduskeskkonna hoidmine;

7) riigi tark juhtimine koostöös rahvaga;

8) ühiskondlike lõhede vähendamine;

9) ühiskonna vajadustele vastav ruum ja taristu.

Riiklikus strateegias „Eesti 2035“ sõnastatud strateegilist üldsihti „Eesti on iseseisev ja

sõltumatu demokraatlik riik, kus on tagatud eesti keele ja kultuuri säilimine“ toetab keele

arengukava täielikult, kuna eesti keele ja kultuuri säilimine on arengukava keskne eesmärk.

Samuti toetab arengukava järgmisi riikliku strateegia eesmärke: a) „Eestis elavad arukad ja

tegusad inimesed“ – hea keeleoskus on harituse märk ja see võimaldab inimestel ühiskonnas

tegusalt toimida; b) arengukava toetab Eesti majanduslikku edenemist keelelise arengu kaudu

(nii keeleoskuse kui ka keeletehnoloogia vallas); c) „Eesti on parim koht elamiseks“ –

arengukava soosib eestlaste naasmist kodumaale; d) ühiskonna hoolivust, koostöövõimet ja

avatust aitavad parandada arengukava sihid muu ema- ja kodukeelega inimeste keelelise

lõimimise ja selle kaudu kõigile elanikele võrdsete võimaluste andmise kohta osalemaks

majandus- ja kultuurielus; e) Eesti uuendusmeelsust ja inimesekeskust kajastavad arengukava

sihid keeletehnoloogia, kaasaegse terminoloogia jms alal.

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Keele arengukava on seotud haridusvaldkonna

arengukava strateegiliste eesmärkidega, mis käsitlevad eestikeelset haridust, keeleõpet,

3 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta (2018). [link] 4 Euroopa Liidu Nõukogu soovitus tervikliku keeleõppekäsituse kohta (2019). [link] 5 Euroopa Liidu Nõukogu soovitused oskuste täiendamise meetmete kohta (2016). [link] 6 Euroopa Nõukogu soovitus elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohta (2017). [link] 7 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise

ühise raamistiku (Europass) kohta (2018). [link] 8 Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa uus oskuste tegevuskava“ (2016). [link]

10

kõrgharidus- ja teaduskeelt ning võõrkeeleõpet (vt joonis 1). Keelevaldkonna teemadest

käsitleb haridusvaldkonna arengukava eestikeelse ja eesti keele õppe arendamist ning

võõrkeelte õpet formaalhariduses ning keele valdkonna arengukava tegeleb Eesti

keelepoliitikaga tervikuna (sh põhiseaduses ja keeleseaduses sätestatu). Arengukavadel on

kokkupuutepunkte mitmetes tegevussuundades, eelkõige haridusvaldkonna arengukava

strateegilise eesmärgi 2 tegevussuunas, mille eesmärk on toetada ühise kultuuri- ja

väärtusruumi kujunemist, tagada kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustada

võõrkeelte õppimist.

Joonis 1. Eesti keele arengukava ja haridusvaldkonna arengukava ühised teemad

Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2035. Keele

arengukava ja teaduse arengukava seovad kõrgharidus- ja teaduskeele, sh eesti oskussõnavara

arendamise ja kasutamise ning keeleteaduse küsimused. Mõlema arengukava

kokkupuutepunktid on esiteks sihtides, mis sõnastavad eestikeelse kõrghariduse ja teaduskeele

arendamise tähtsuse, ja teiseks sihtides, mis sõnastavad eesti keele ja kultuuri kõrgtasemel

uurimise ning ajakohaste keeletehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise.

Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030 (koostamisel). Ühine teema on eestikeelse

kultuuriruumi tugevdamine, sh eestikeelsete tekstide loomise ja kättesaadavusega seotud

küsimused, mäluasutuste keelelised tegevused, elukestev õpe üle terve elukaare, piirkondlike

(sh keeleliste) kultuuriliste eripäradega arvestamine ja dialoog teiste kultuuridega.

Kultuuripoliitika prioriteedid on ka toimiv eestikeelne kultuurikommunikatsioon eri

meediumide vahendusel ning rahvuskaaslastega keele- ja kultuurisidemete hoidmine.

Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aastani 2030 (koostamisel). Keele arengukava

keeleõppe sihid toetavad lõimumispoliitikat. Kokkupuutepunktid ja ühisosa on lõimumis- ja

kohanemispoliitika, kestliku rahvastiku ja üleilmse eestluse vallas.

Noortevaldkonna arengukava 2021‒2035 on lähtealuseks väärtuspõhiste tegevuste

kavandamisel. Noortevaldkond mõjutab ühiskondlikku heaolu oluliselt laiemalt, kaitstes ja

edendades inimõigusi, sallivust ja solidaarsust. Austus emakeele, teiste keelte ja kultuuride

11

vastu loob eeldused kultuurilise mitmekesisuse tunnustamiseks ja võrdseks kohtlemiseks,

aidates ehitada osalusele ja koostööle tuginevat sidusat ja tervet ühiskonda.

Heaolu arengukava 2016‒2023 eesmärkidest seostub keele arengukava peamiselt inimeste

tööhõive toetamisega. Keelteoskus on üks teguritest, mis tagab eduka osalemise tööelus.

Keeletaristu arendamine toetab keeleliste erivajadustega inimeste võimalusi iseseisvalt toime

tulla, elada kogukonnas ja osaleda ühiskonnaelus.

Riigikaitse arengukava 2017‒2026 eesmärkidest panustab keele arengukava eelkõige Eesti

ühiskonna sidususe suurendamisse, mida toetab selgelt ka keele arengukava alaeesmärk:

parandada eesti keele, eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õppimise võimalusi hariduses ja

elukestvas õppes (sealhulgas e-õpe), tõsta õpetamise kvaliteeti ning väärtustada terminitööd,

selge keele põhimõtteid ja võõrkeelteoskust, laiendada eesti keele õppe võimalusi välismaal.

Välispoliitika arengukava aastani 2030 (koostamisel) sõnastab ühe eesmärgina eesti keele,

rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade ning arengukava üks sihtgrupp on eestlaskond

välismaal. Eesti keele arengukava üks tegevussuund on toetada eesti keele õpet välismaal.

Mõlemad arengukavad on võtnud fookusesse ka võõrsil elavate eestlaste sideme tugevdamise

Eestiga, sh võimaluse saada eestikeelset haridust. Olulised seosed on ka keelteoskuse

arendamine, hõimurahvaste keelte õpetamine ja uurimine ning Eesti maine kujundamine.

Siseturvalisuse arengukava aastani 2030 ja keele arengukava ühine läbiv teema on inimeste

heaolu ja turvalisus, mida keele arengukavas toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi ning

kvaliteetse eestikeelse õppe kaudu. Siseturvalisuse tagamisel kasutatakse tarku ja innovaatilisi

lahendusi, mille hulka kuulub ka uudsete keeletehnoloogliste vahendite kasutamine.

Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2025 (koostamisel) eesmärkidest panustab keele

arengukava eelkõige digiriigi arendamisse. Innovaatilised keeletehnoloogilised vahendid

võimaldavad eestikeelsete digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu digiriigi teenustes ja

keeleõppes. s

12

LISA 3. Mõõdikute metoodika ja allikad

ÜLDEESMÄRK: tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas

eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada

eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte

valdamist.

Mõõdik 1. Eestikeelsete 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus

Mõõdiku lühikirjeldus. Funktsionaalne lugemisoskus loob eeldused edukaks toimimiseks

ühiskonnas, eesmärkide saavutamiseks ning teadmiste ja võimete arendamiseks.9

Rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC funktsionaalses lugemisoskuses

vähemalt 3. tasemel olevate 16–65-aastaste täiskasvanute osakaal neist, kes lahendasid

ülesandeid eesti keeles.

Sihttaseme seadmise eeldused. Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus on tulevikus

vähemalt samal tasemel või paraneb.

Sihttase 2035: 65%

Lähtetase: 57,5% (2011/2012)

Mõõdik 2. Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust

Mõõdiku lühikirjeldus. Mõõdik kajastab eesti keelt kasutavate/oskavate inimeste osakaalu

kogu rahvastikust, sh nii eesti keelt emakeelena kõnelejad kui ka muu kodu- või emakeelega

inimesed. Muu kodu- või emakeelega elanike eesti keele enesehinnangulise oskuse kohta

kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga.

Sihttaseme seadmise eeldused. Paraneb eesti keele õppe kvaliteet ja tõhusus nii formaal- kui

ka mitteformaalhariduses. Hea eesti keele oskus on muu ema- või kodukeelega elanikele

oluline, et olla edukas õpingutes, tööturul ja ühiskonnas tervikuna.

STRATEEGILINE EESMÄRK 1. Eesti keele staatus on kindel ja maine on kõrge.

Mõõdik 1. Eesti keele maine

Mõõdiku lühikirjeldus. Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja. Eesmärk on mõõta eesti

keele mainet nii eesti emakeelega elanike hulgas kui ka muu ema- või kodukeelega elanike

hulgas.

STRATEEGILINE EESMÄRK 2. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel

tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine.

Mõõdik 1. Kõrgetasemeliste Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk

Mõõdiku lühikirjeldus. Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (välja

arvatud teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1,

2.1, 3.3) hulka. Teaduspublikatsioonide kaudu väljendub teadlase, asutuse või teadussüsteemi

tulemuslikkus ja kõrge tase ning Eesti teadusasutustega seotud publikatsioonide hulk näitab

Eesti keeleteaduse kõrget kvaliteeti.

9 PIAAC uuring. [link]

13

Sihttaseme seadmise eeldused. Lähtetaseme väljaselgitamisel on arvesse võetud Eesti

teadusasutustega (keeleteadusega tegelevate struktuuriüksustega) seotud keeleteaduse

publikatsioone ühiskonnateaduste ja kultuuri erialases klassifikatsioonis. Sihttaseme seadmisel

on eeldatud, et eesti keele ja kultuuri alane teadus- ja arendustegevus jätkub alusuuringute

tähtsustamise ja valdkonnaülese koostöö toel.

Sihttase 2035: täpsustamisel

Lähtetase: täpsustamisel

Mõõdik 2. Mitmekeelsete terminibaaside hulk

Mõõdiku lühikirjeldus. Erialasõnavara pidev arendamine on oluline igal elualal, sest

ühiskonna ja tehnoloogia muutudes on pidevalt vaja uusi termineid. Ühtsete terminitöö

põhimõtete järgi koostatud terminibaasid loovad võimaluse terminiinfot koondada ja kõigile

keelekasutajatele kättesaadavaks teha. Mõõdetakse, kui paljude erialade terminivara pidevalt

arendatakse.

Sihttaseme seadmise eeldused. Sihttaseme eeldus on Eesti terminitöö viimaste aastate areng,

mille kohaselt täiendatakse pidevalt 60 terminibaasi. Seejuures on eeldatud, et igal aastal

lisandub uusi terminibaase.

Sihttase 2035: 100 terminibaasi

Lähtetase: 60 terminibaasi (2019)

Mõõdik 3. Eesti keele keeletehnoloogiline tugi

Mõõdiku lühikirjeldus. Keeletehnoloogiline tugi loob võimalused eesti keele kasutamiseks

erinevates digitaalsetes keskkondades ja valdkondades. Mõõdik näitab multimodaalse

eestikeelse toe olemasolu keeletehnoloogiat kasutavates enam levinud toodetes, teenustes ja

infosüsteemides.

Sihttaseme seadmise eeldused. Sihttaseme eeldus on eesti keele kõnetuvastuse, kõnesünteesi,

masintõlke jt tehnoloogiate viimaste aastate areng, mis võimaldab integreerida eesti keele

lõppkasutajatele suunatud toodetesse ja teenustesse.

Sihttase 2035: eesti keeletehnoloogia võtmekomponendid on olemas ja integreeritud

keeletehnoloogiline tugi on olemas.

Lähtetase: eesti keele jaoks on loodud olulised keeletehnoloogilised baastehnoloogiad ning

valik prototüüpe ja rakendusi. Puudu või arendamisel on nt eestikeelne grammatikakontroll,

dialoogsüsteemid; olemasolevat keeletehnoloogiat ei kasutata piisavalt ja ei integreerita

lõppkasutajatele mõeldud rakendustesse.

STRATEEGILINE EESMÄRK 3. Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja

väärtustavad teiste keelte oskust.

Mõõdik 1. Eesti keele õppe pakkumise vastavus täiskasvanud õppija vajadustele

Mõõdiku lühikirjeldus: uus indikaator, metoodika töötatakse välja.

Mõõdik 2. Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus

14

Mõõdiku lühikirjeldus: uus indikaator, metoodika töötatakse välja.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Riigikantselei

Arvamuse avaldamiseks:

Riigikontroll

Õiguskantsleri Kantselei

Eesti keelenõukogu

Eesti Keele Instituut

Keeleinspektsioon

Emakeele Selts

Eesti Keeletoimetajate Liit

Eesti Emakeeleõpetajate Selts

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit

Tartu Ülikool

Tallinna Ülikool

Rektorite Nõukogu

Eesti Teadusagentuur

Integratsiooni Sihtasutus

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat

Eesti Kurtide Liit

Eesti Instituut

Võru Instituut

Eesti Kirjandusmuuseum

SA Innove

SA Archimedes

9.07.2020 nr 8-1/20/2987

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„„Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik

tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Arvamused palume esitada aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mailis Reps

minister

2 (2)

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu.pdf

2. Eesti keele arengukava 2021–2035 eelnõu.pdf

3. Eesti keele arengukava 2021–2035 lisad.pdf

4. Seletuskiri.pdf

Andero Adamson

735 0255

[email protected]

Sirli Zupping

735 4025

[email protected] Pille Põiklik 735 0223 [email protected]

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti keele arengukava 2021–2035

kinnitamine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Lähtudes riigieelarve seaduse § 20 lõikest 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,

aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ teeb Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi

Valitsusele ettepaneku kinnitada eesti keele arengukava 2021–2035. Arengukava koostamise

ettepaneku kiitis Vabariigi Valitsus heaks 16. aprillil 2020. a.

Eesti keele arengukava sätestab Eesti keelepoliitilised eesmärgid ja tegevused aastateks 2021–

2035 ja on jätkuks järgmistele keelepoliitilistele dokumentidele: eesti keele arendamise

strateegia (2004–2010), eesti keele arengukava 2011−2017 (2020) ja Eesti võõrkeelte strateegia

2009–2015 (2017).

Arengukava koostamisel on lähtutud põhiseadusest, keeleseadusest, keelevaldkonna ja

keelevaldkonnaga seotud strateegilistest dokumentidest, uuringutest, analüüsidest, seiretest ja

audititest ning arengukava sisendiks on ka riiklik strateegia „Eesti 2035“ (eelnõu), mille

strateegilist üldsihti „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik riik, kus on tagatud eesti

keele ja kultuuri säilimine“ arengukava täielikult toetab, kuna eesti keele ja kultuuri säilimine

on arengukava keskne eesmärk.

Arengukava on koostatud 15 aastaks, arvestades taotletava mõju pikaajalisust ning teiste

keelevaldkonna arengukavaga seotud riiklike strateegiate („Eesti 2035“) ja arengukavade

(haridusvaldkonna, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse ja

noortevaldkonna arengukavad) ajalist kestvust.

Arengukava põhiosa struktuur on järgmine:

Sissejuhatus

Praeguse olukorra kirjeldus ja valdkonna arenguvajadused

Arengukava strateegiline raamistik

Strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad

Mõõdikud

Arengukava mõjude hindamine

Arengukava koostamise protsess ja kaasamine

Juhtimine, rakendamine ja aruandlus

Rahastamiskava

Arengukava lisadena on esitatud praeguse olukorra analüüs ja arenguvajadused, arengukava

strateegiline raamistik ning mõõdikute metoodika ja allikad.

Arengukava elluviimist juhib Haridus- ja Teadusministeerium.

Arengukava koostamise ettepanekus kasutatud pealkiri „Eesti keelevaldkonna arengukava“ on

asendatud pealkirjaga „Eesti keele arengukava“ järgmistel kaalutlustel: 1) selline pealkiri

sobitub eesti keelepoliitika alusdokumentide traditsiooniga, sest ka praegu kehtiv dokument,

mida on pikendatud käesoleva aastani, kannab sama pealkirja; 2) lühem pealkiri on suupärasem

ja vähem bürokraatlik, vastates üldisele taotlusele rakendada selge keele põhimõtteid kõikides

eluvaldkondades, ka seadustekstides ja muudes riiklikes aktides; 3) Eesti keelenõukogu arutas

30. märtsi koosolekul dokumendi pealkirja ja andis soovituse jääda sellise pealkirja juurde.

2

Arengukava eelnõu valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti keelenõukogu ja arengukava

juhtkomisjoni koostöös. Seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna

nõunik Andero Adamson, [email protected], tel 735 0225, keeleosakonna nõunik Sirli

Zupping, [email protected], tel 735 4025, ja keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik,

[email protected], tel 735 0223. Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Haridus- ja

Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Sille Uusna, [email protected], tel 735 4029.

Arengukava eelnõu on keeleliselt toimetanud Inga Kukk, [email protected], tel 735 4027.

2. Eelnõu sisu

Eesti keele arengukava eesmärk ja struktuur

Uus arengukava on kehtiva, aastani 2020 pikendatud eesti keele arengukava jätkustrateegia,

milles seatakse eesti keele arengu eesmärgid ja tegevussuunad järgmiseks 15 aastaks, samuti

eesti keele kui teise keele ning Eesti võõrkeeleõpetuse eesmärgid ja tegevussuunad.

Esimeses peatükis on kirjeldatud keelevaldkonna praegust olukorda ja peamisi

arenguvajadusi.

Teises peatükis esitatakse arengukava strateegiline raamistik, st arengukava väljatöötamise ja

elluviimise jaoks olulised rahvusvahelised ja riiklikud dokumendid, ning kirjeldatakse nende

seost keelevaldkonnaga.

Arengukava kolmandas peatükis on sõnastatud arengukava üldeesmärk ja strateegilised

eesmärgid ning tegevussuunad strateegiliste eesmärkide kaupa.

Üldeesmärk: tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada

igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja

eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist.

Üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm strateegilist eesmärki:

1) eesti keele staatus on kindel ja maine on kõrge;

2) eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline,

avatud ja mitmekesine;

3) kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust.

Esimese strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud tegevussuunad, mis hõlmavad

keele mainet ja staatust, keelehoiakuid ning järelevalvet keelepoliitika elluviimise ja seaduste

täitmise üle. Seaduste ja mainekujundusega tagatakse eesti keele toimimine, elujõud ja staatus

kõigis ühiskonnaelu valdkondades – avalikus suhtluses, hariduses ja teaduses, elukestvas õppes,

huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses,

avalikus ruumis, teeninduses, arstiabis ning igapäevaelus. Väärtustatakse korrektset

keelekasutust avalikus ja ametlikus suhtluses ning aidatakse kaasa eesti kirjakeele normi

rakendamisele.

Teise strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud tegevussuunad, mis hõlmavad

keeleteaduse, keeletehnoloogia ja oskussõnavara arendamist. Arendatakse keele- ja

kõnetehnoloogiat, toetatakse innovaatiliste keeleressursside, keeleõpperakenduste ja

tugisüsteemide arendamist. Toetatakse Eesti keeleteaduse arengut ning edendatakse

terminitööd.

3

Kolmanda strateegilise eesmärgi saavutamiseks on planeeritud tegevussuunad, mis hõlmavad

eestikeelset kooliharidust ja kõrghariduse keelsust, emakeeleõpetust, eesti keele kui teise keele

õpet ning võõrkeeleõpet. Tagatakse igakülgsed võimalused eesti keelt formaal- ja

mitteformaalhariduses ning elukestvas õppes õppida ja kasutada; toetatakse välismaal elavate

eestlaste eesti keele õpet. Toetatakse eestikeelse hariduse arendamise plaani väljatöötamist ja

elluviimist. Tagatakse eesti keele ja kirjanduse õpetamise kõrge kvaliteet. Pööratakse

tähelepanu eesti keele kui teise keele õppe kvaliteedile ja ligipääsetavusele, luuakse

täiskasvanutele võimalusi eesti keele kui teise keele õppimiseks. Maailma kultuuripärandi

sügavamaks mõistmiseks ja Eesti konkurentsivõime tugevdamiseks õpetatakse Eesti

haridussüsteemis võõrkeeli ja laiendatakse võõrkeeleõppe võimalusi. Kolmanda strateegilise

eesmärgi saavutamisel on määrav roll haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 (eelnõu)

tegevustel, mille eesmärk on toetada ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagada

kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustada võõrkeelte õppimist.

Neljandas peatükis on kirjeldatud arengukava tulemuslikkuse mõõtmist. Arengukaval on

kokku kaheksa mõõdikut, millest kaks mõõdavad üldeesmärgi ja ülejäänud strateegiliste

eesmärkide saavutamist.

Viiendas peatükis on esile toodud arengukava mõjud. Kuna keelevaldkond seob kogu

ühiskonda, selle eri sektoreid ja huvirühmi, puudutavad arengukava tegevused ja nendega

taotletav mõju kogu Eesti elanikkonda. Analüüsitud on sotsiaalset, sh demograafilist mõju,

mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,

regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Kuuendas peatükis on esitatud ülevaade arengukava koostamisest ja kaasamisest. Arengukava

koostamist alustati 2018. aasta ideekorjega avalikkusele ja valdkondade esindajatele suunatud

üritusel. Arengukava koostamise protsessi vältel on kohtutud eri ministeeriumidega, Eesti

keelenõukogu eestvedamisel on korraldatud keelevaldkonna ekspertide seminare.

Seitsmendas peatükis on kirjeldatud arengukava juhtimise, rakendamise ja aruandluse

korraldust. Arengukava elluviimist juhib Haridus- ja Teadusministeerium ning selle

elluviimisse panustavad kõik ministeeriumid, kelle valitsemisalas on keelevaldkonnaga seotud

ülesandeid. Arengukava rakendamist ja aruandlust toetab arengukava juhtkomisjon, kuhu

kuuluvad keelevaldkonnaga seotud ministeeriumide ja Eesti keelenõukogu esindajad.

Arengukava viiakse ellu programmide kaudu.

Kaheksandas peatükis esitatakse arengukava rahastamiskava perioodiks 2021–2035.

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Punktiga 1 kinnitatakse „Eesti keele arengukava 2021–2035“.

Punkti 2 kohaselt avaldab Haridus- ja Teadusministeerium punktis 1 nimetatud dokumendi

ministeeriumi kodulehel.

3. Protokollilise otsuse mõjud

Arengukava elluviimisega luuakse võimalused ja tingimused, et Eestis oleks tagatud eesti keele

elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas ning et igaühele oleks tagatud õigus

kasutada Eestis eesti keelt. Samuti luuakse arengukava ellu viies võimalused ja tingimused eesti

keele staatuse, maine ja eestikeelse kultuuriruumi arenemiseks ning teiste keelte valdamise

väärtustamiseks, et Eesti inimeste keeleteadmised, -oskused ja -hoiakud võimaldaksid neil

4

teostada end isiklikus elus, töös ja eestikeelses ühiskonnas ning toetaksid Eesti elu edendamist

ja üleilmset säästvat arengut.

4. Protokollilise otsuse rakendamise kulud

Arengukava rahastatakse riigieelarvest ning Euroopa Liidu 2021–2027 finantsperioodi

struktuurivahenditest.

5. Protokollilise otsuse jõustumine

Protokolliline otsus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse

avaldamiseks Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti keelenõukogule, Eesti Keele

Instituudile, Keeleinspektsioonile, Emakeele Seltsile, Eesti Keeletoimetajate Liidule, Eesti

Emakeeleõpetajate Seltsile, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna

Ülikoolile, Rektorite Nõukogule, Eesti Teadusagentuurile, Integratsiooni Sihtasutusele,

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadile, Eesti Kurtide Liidule, Eesti Instituudile,

Võru Instituudile, Eesti Kirjandusmuuseumile, SA-le Innove, SA-le Archimedes.

Mailis Reps

haridus- ja teadusminister

EELNÕU

.07.2020

PROTOKOLLILINE OTSUS

Tallinn, Toompea … juuli 2020 nr …

„Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine

Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,

aruandluse, hindamise ja muutmise kord“:

1. Kinnitada „Eesti keele arengukava 2021–2035“.

2. Haridus- ja Teadusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument

ministeeriumi veebilehel.

Jüri Ratas

peaminister Taimar Peterkop

riigisekretär