Harjumaa Kiili alev Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu kehtestamine

1

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 14.04.2026 korralduse nr 137 juurde

Detailplaneeringu nimetus

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (DP0349).

Detailplaneeringuga seotud asutused

o Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus

(Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]).

o Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10615, Keemia tn 4, e-post [email protected]), töö nr 467.

1. Olemasolev olukord

Kehtivad planeeringud ja load

Planeeritaval maa-alal kehtib:

o Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.

Planeeringuala suurus on 115959 m2.

Planeeringuala maakasutus

Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Suur-Pindle 79563 m2 30501:001:0432 Maatulundusmaa 100%

2 Väike-Pindle 31726 m² 30501:001:0433 Maatulundusmaa 100%

3 Pindle tee 12061 m² 30501:001:0377 Transpordimaa 100%

Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused.

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused

Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Sausti tee 28 19979 m² 30401:001:0151 Elamumaa 100%

2 Sausti

kergliiklustee T12 1364 m² 30501:001:0434 Transpordimaa 100%

3 11157 Sausti-Kiili

tee 76805 m² 30401:001:0473 Transpordimaa 100%

4 Sausti tee 20 12597 m² 30401:001:0857 Elamumaa 100%

5 Tormi tänav T2 3603 m² 30501:001:0379 Transpordimaa 100%

6 Pindle tee 6 30847 m² 30401:001:1084 Elamumaa 100%

7 Tormi tn 14 2018 m² 30501:001:0363 Elamumaa 100%

8 Vikerkaare tn 9 2118 m² 30501:001:0373 Elamumaa 100%

9 Vikerkaare tn 10 2031 m² 30501:001:0374 Elamumaa 100%

10 Vikerkaare tänav

T1 3128 m² 30501:001:0382 Transpordimaa 100%

11 Maru tn 1 11265 m² 30501:001:0364 Üldkasutatav maa 100%

12 Rebase 177780 m² 30401:001:1116 Tootmismaa 100%

13 Aasa 76048 m² 30401:001:1460 Maatulundusmaa 100%

14 Uue-Aasa 91430 m² 30401:001:1470 Maatulundusmaa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

2

Olemasolev keskkond

Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid

kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel

ei ole Natura 2000 alasid.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Kinnistu aadress Ehitisregisti

kood

Ehitise nimetus Ehitisealune

pindala (m²)

- - - -

Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Olemasolev tehnovarustus

Planeeritav ala paikneb Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.

Planeeringuala läbib madalpinge õhuliin. Tormi ja Vikerkaare tänavatele on projekteeritud

tehnovõrgud.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Ala piirneb põhjast kõrvalmaanteega 11157 Sausti-

Kiili tee. Maa-alale pääseb Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavalt.

Kehtivad piirangud

Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

Tehnovõrkude kaitsevööndid:

o madalpinge õhuliini kaitsevöönd 4 m.

Planeeringualal asuvad kitsendused ja kaitsevööndid:

o tee kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast;

o maaparandussüsteemi maa-ala KIILI

Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole

maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel

ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme

reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Maa- ja

Ruumiamet (Maaparandusseadus § 50 lg 1);

o maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus

Vastavalt Maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord” valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu

kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele.

Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib

kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või

maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda

ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.

Käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud tee rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu

kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist;

o veekogu kalda kaitsevöönd (Veeseadus)

Vastavalt Veeseadusele on kaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud

eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Käesoleva detailplaneeringuga ei

3

ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine

on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja veekogu kalda kaitsevööndist.

ÜVK kohustus

ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-

Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine.

Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu, 16 üksikelamu krunti ja 1

ühiskondlike ehitiste krunt ning 6 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega

krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0

m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on

kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega

kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune

pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse ehitusõigus kuue hoone

ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku ehitisealune pind kuni

4500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt.

Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid

on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks.

Planeeringu elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse ka Pindle tee kuni Vikerkaare,

Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201) koos kergliiklusteega.

Planeeringulahenduse koostamisse on kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või

veemajanduse ala spetsialist (AS Infragate Eesti) ja maastikuarhitekt (Peep Moorast).

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja

lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

4

3. Kiili valla üldplaneering

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt

paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle katastriüksuste

maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega võimalik arenguala (EV).

Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi

on lubatud ühepereelamud.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused:

o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa;

o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min

2000 m²;

o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;

o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²;

o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone

4,5 m;

o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti;

o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,

betoon, metall, katusekivi);

o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja

väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada.

o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad

võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m;

o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;

o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Antud detailplaneering arvestab eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

5

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering

Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle

katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsioon jäetud lahtiseks. Planeeringuala asub väljaspool

tiheasustusala kus kehtivad hajaasutsuse nõuded.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusala.

Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, kus hajusalt paiknevad hooned vahelduvad

metsa- ja põllualadega. Hajaasustusalal ei ole üldjuhul elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid

määratud, va tihedamates külakeskustes. Muud asjakohased olemasolevad ja kavandatud

juhtotstarbed (tootmine, äri, ühiskondlikud hooned, mäetööstus, riigikaitse jm) on

hajaasustusalal näidatud. Hajaasustusalal kus ei ole juhtostarvet määratud, on perspektiivis

lubatud kavandada erinevaid otstarbeid kui need sobivad piirkonda ja kavandatav tegevus

lähtub üldplaneeringus etteantud tingimustest. Ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda

hajaasustuse tingimustest, maalise iseloomuga asustusele antud ehitustingimustest ja

täiendavalt kavandatava juhtotstarbe tingimustest jm üldplaneeringus antud tingimustest.

Elamu maa-alal on lubatud:

o Hajaasustusalal toimub elamu kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis

järgivad üldplaneeringuga etteantud ehitustingimusi (ptk 3.5).

o Hajaasustusalale ei kavandata üldjuhul uusi kompaktse või linnalise iseloomuga asustuse

koondumiskohti, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid.

o Ehitustegevuse kavandamisel tuleb võtta arvesse külale omast iseloomu ning struktuuri s.o

hoonestust, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike

6

objektide paiknemist. Üldjuhul on hajaasustusele iseloomulik hoonete hajus paiknemine

maastikul, puudub ühtne hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste rühmadena

laiali põldude, rohumaade, metsade jm looduslike alade vahel. Uute hoonete kavandamisel

tuleb lähtuda piirkondlikust külatüübist vastavalt väljakujunenud tavale.

5. Avalik väljapanek

Ettepanekuid ja vastuväiteid sai esitada kirja või e-kirja teel [email protected] 22.12.2025 kuni

11.01.2026. Detailplaneeringu materjalidega sai tutvuda Kiili Vallavalitsuses ja Kiili valla

veebilehel (www.kiilivald.ee). Teade avalikust väljapanekust saadeti e-kirjaga (koos Kiili

Vallavalitsuse korraldusega) puudutatud isikutele 02.12.2025 ning avaldati 25.11.2025

kodulehel ja 05.12.2025 maakonnalehes Harju Elu ja 01.12.2025 Kiili Lehes.

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja Kiili Vallavalitsuse seisukohad

nendele on järgmised: Osapool Kirja

kuupäev

ja nr

Ettepanek Omavalitsuse seisukoht

Margo

Märdin

06.01.2026

8-1/1115-

31

Tõstatan ühe võimaliku murekoha seoses Suur-Pindle

ja Väike-Pindle detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu elluviimisel kasvab märgatavalt

liiklejate arv Pindle teel - seda hakkavad kasutama

uue planeeringu elanikud, Pindle planeeringualale

kavandatava ühiskonstliku hoone kasutajad, Sausti

tee 16 planeeringualale kavandatava ühiskondliku

hoone kasutajad ja lisaks ka muud valla elanikud,

kellele Pindle tee võimaldab Sausti teelt otseteed

Vaela teele. Sellega on juba ette näha mitmed

liiklusohutusega seotud probleemid, mida kavandatav

liikluskorraldus ei paista arvesse võtvat:

1. Teede hierarhia - Pindle tee oma olemuselt võiks

jääda teenindama kohalikke Pindle tee naabruses

elavaid inimesi. Tee geomeetria või

liikluskorralduslikud elemendid (künnised jms)

peaksid aitama kaasa sellele, et transiitliiklus ei

oleks mugav ega soositud.

2. Ülekäigukohtade ees peaksid olema künnised,

mis sunniksid hoo maha võtma, kuna

kergliiklusteedel liigub ka palju lapsi.

3. Tormi tänavalt vasakpööre Vaela teele on juba

tänase liikluskoormuse juures väga

problemaatiline. Liiklus on tihe Vaela teel

mõlemas suunas, kusjuures Kiili alevist väljujad

kiirendavad ja sisenejad ei võta kiirust piisavalt

alla, seega on autode liikumiskiirust väga raske

hinnata. Kohe peale vasakpööret on

reguleerimata ülekäigukoht, mida kasutavad

väikesed lapsed tihti just tipptunnil (kooli

minejad ja tulijad). Kõigi arenduste

realiseerumisel tänane liikluskorraldus sellel

ristmikul muutub veel ohtlikumaks ega ole

kohane.

4. Praegu reguleerib Pindle teel liikluskoormust

hästi auklik kruusatee. Kas ja kuidas on

detailplaneeringus Pindle tee liikluskoormuse

suure kasvuga arvestatud?

1, 2 ja 4.

Kiili Vallavalitsus peab oluliseks liikluse rahustamist ja

vähemkaitstud liiklejate turvalisuse tõstmist.

Lõpptulemusena peab valmiv liikluskorraldus olema

intuitiivne, keskkonda sobituv, eksimisruumi vähendav.

Pindle tee võimaliku lahenduse välja töötamisel

detailplaneeringu koostamisel jälgiti jalakäija kui kõige

suurema ja ohustatuma liiklejate grupi ohutust. Erilist

tähelepanu pöörati ohututele jalgsi liikumise

võimalustele, teeületamistele ja igapäevastesse

sihtkohtadesse jõudmisele. Jalakäija kasutatava

liiklusruum eraldati haljasribaga sõiduteest. Arvestatud on

ka talviste hooldustega, mis tagab jalakäijatele ohutu ja

hästi ligipääsetava liiklusruumi.

Liiklusohutuse kohta on detailplaneeringus märgitud

järgmist:

Transpordimaadel näha ette liiklust rahustavad meetmed,

nt künnised, šikaanid vms. Ehitusprojektiga määrata

jalakäijate ülekäigurajad/ületuskohad ning sõiduteede

ristumiskohtadel. Soovituslik kiirusepiirang planeeritud

teedel max 30 km/h. Vastavalt detailplaneeringu

algatamise korraldusele tuleb sõidutee ning jalgratta- ja

jalgtee Pindle teel välja ehitada kuni Vikerkaare, Tormi ja

Pilve kinnistute detailplaneeringu alani. Sõidutee laius on

5,6 – 6,5 meetrit (kitseneb Vikerkaare, Tormi ja Pilve

detailplaneeringu alale projekteeritud sõidutee poole)

ning jalgratta- ja jalgtee laius 3,0 meetrit. Pindle teel

planeeritud ülekäigurajad tuleb valgustada.

14.02.2023 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr

7.2-2/23/1587-2 käesoleva detailplaneeringu

koostamiseks. Seisukohtades selgub, et Juurdepääsuna

tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km

4,195 (Pindle tee). Tuleb ette näha ette kergliiklusteede

sidumine tõmbepunktidega ning tuleb tagada jätkuvuse

tagamine ja kergliiklusteed tuleb eraldada sõiduteest

ohutusribaga. Kavandada riigitee ääres sõidutee ja

kergliiklustee vahelise ohutusriba laiuseks 7 m

(soovitatavalt vähemalt 8 m). Transpordiameti

7

seisukohtadega on planeeringulahenduse koostamisel

arvestatud. 11157 Sausti-Kiili tee äärde on projekteeritud

kergliiklustee käesoleva detailplaneeringu väliselt.

3.

Kiili Vallavalitsus nõustub, et nimetatud ristmikul võib

tipptundidel vasakpöörete teostamine olla raskendatud.

Antud juhul on tegemist riigiteega ja seal liikluskorraldust

teostab seal Transpordiamet.

Planeeringuala juurdepääs on kavandatud riigitee nr

11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuva ristmiku kaudu.

Vajalik on ristmik laiendada ja rekonstrueerida ka kogu

ristmikuala tervikuna. Täiendavad juurdepääsud

planeeritavale alale ette nähtud olemasolevalt Pindle teelt

ja projekteeritud Vikerkaare tänavalt ja Tormi tänavalt.

Võttes aluseks eelneva pole Teie poolt mainitud ristmik

haaratud planeeringualasse ja sellest tulenevalt säilib seal

olemasolev olukord.

Marina

Annus

Atter

Annus

11.01.2026

8-1/1115-

32

Käesolevaga soovime välja tuua asjaolu, et juba

olemasolevatel majadel (meie krundil: Vikerkaare 5 ja

meiega piirnevatel naaberkruntidel) on probleeme vee

ärajuhtimisega krundilt. Palume põhjalikult uurida

piirkonna hüdroloogilist reziimi ja võtta kasutusele

tõhusad lahendused, mis kindlasti ei mõjutaks meie

krunti negatiivselt, vaid võimalusel võiksid ehk meie

probleemi lahendada.

Kiili Vallavalitsus nõustub Teie esitatud

ettepanekuga/arvamusega, et detailplaneeringu ala ja

lähipiirkonna sademevee lahendus vajab ekspertide poolt

koostatud lahendust. Lisaks peab sademevee käitlus

vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused”.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel

eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest

vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee

reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee

suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi

(nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm),

mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee

reostumist.

Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahenduse on

koostanud Raivo Saidla, Veka Inseneribüroo OÜ „Suur-

Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu VK osa“, töö nr

25002.

Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendusele on

koostanud ekspertiisi AS Infragate Eesti (registrikood

10845129).

Ekspertiisi peatükk 3 on kokkuvõtlik üldine hinnang

detailplaneeringu sademevee ja drenaaži lahendusele:

Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud ära planeeritud

vooluhulgad ja eesvoolu koormuste vähendamise

ettepanekud (vooluhulga piiramine torudega ning

vooluhulkade ühtlustamine torudes ja kraavides).

Kinnistutele on ettenähtud liitumistorustikud ning

vooluhulkade piiramine liitumistorustiku läbimõõdu ja

kaldega. Kinnistutel on võimalik planeeringu ala

sademeveesüsteemi suunata katuste sademeveed ja

vajadusel drenaaži. Tänavamaal suunatakse sademevesi

kraavidesse ja nõvadesse. Nõvade põhja on ettenähtud

drenaaž kuppelrestidega. Asendiplaanil on näidatud

8

sademeveetorustiku, drenaaži ning kraavide ja nõvade

paiknemine. Detailplaneeringu alale on koostatud

esialgne vertikaal planeering. Torustike olulistemas

sõlmedes on näidatud kõrguslik info torustike sügavuse

osas tagamaks isevoolse lahenduse. Töösse jääv drenaaž

on ümberühendatud olemasoleva drenaaži süsteemiga.

Järgnevatest projekti staadiumites täpsustatakse

detailplaneeringu lahendust. Detailplaneeringu lahenduse

koostaja on vajaliku kvalifikatsiooniga ja töökogemusega

spetsialistid, kellel on olemas pädevust tõendavad

dokumendid. Detailplaneeringu sademeveelahendus on

sobiv eelprojekti koostamiseks.

AS Infragate Eesti koostatud ekspertiis on lisatud

käesolevale kirjale.

Kaido

Uudre

08.01.2026

6-7/1944-3

Käisin 08.01.2026, neljapäeval, vallamajas ja rääkisin

Pindle arenduse põhijoonisel tehtud veast. See tekkis

arendaja sõnul arvatavasti projekteerija teadmatusest,

et meil on kokkulepe kraavikalda vahetamisest

kergliiklustee jaoks vajamineva pinna vastu Pindle tee

ääres. Väljapanekul avalikustatud praegusel joonisel

on kinnistu piir nihutatud kraavi poole 1m võrra. Ehk

siis on tehtud positsioon nr. 32 väiksemaks, millega

mina mingil juhul nõus ei ole ja soovin selle piiri

tagasinihutamist enne asja kinnitamist.

Kiili Vallavalitsus nõustub Teie esitatud ettepanekuga.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu

materjale on täpsustatud/parandatud võttes arvesse Teie

esitatud ettepanekut/tähelepanekut. Kirjaga kaasas on

täpsustatud põhijoonis.

Tabel 4: Ettpanekud ja Kiili valla seisukohad neile

Margo Märdin 30.01.2026 e-kiri: Tänan vastuse eest. Vastus on arusaadav ja minu poolt

esitatud tähelepanekute osas täiendavat arutelu pole tarvis läbi viia.

Marina Annus 31.01.2026 e-kiri:

Palun anda mulle tagasisidet järgmiste punktide osas:

1. DP põhijooniselt (lisa 3) ei ole üheselt aru saada kuidas on lahendatud vee ärajuhtimine

kruntide 30501:001:0373 ja 30501:001:0432 piiril. Kas seal kasutatakse olemasolevat

drenaazi või ehitatakse välja uus? Joonisel on üks drenaaz maha tõmmatud ja üks paikneb

kohe kõrval. Kui kasutatakse olemasolevat drenaazi, siis millises seisus see on?

2. Soovin välja tuua ka seda, et ma ei kahtle ekspertide pädevuses, vaid soovin saada kinnitust

selle kohta, et pädevad eksperdid on teadlikud sellest, et kruntidel 30501:001:0373,

30501:001:0371 ja 30501:001:0369 on suur probleem vee ärajuhtimisega, mis võib

omakorda mõjutada uut projekteeritavat lahendust.

5.1. Avalik arutelu

Detailplaneeringu avaliku arutelu koosolek toimus 18.02.2026 Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee

2a, Kiili alev.

Koosoleku algus oli 14.00 ja lõpp 15.00.

Juhataja ja protokollija oli vallaarhitekt Eduard Ventman. Protokolli ei koostatud, koostati

osalejate nimekiri. Avalikul arutelul osalesid planeeringu koostaja, huvitatud isik, vallaarhitekt,

Kaido Uudre.

9

5.2. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneeringu materjale täiendati 2 lõiguga (p.4.5. lk 12 ja p.4.12.2. lk 19):

1. Ehitusprojekti koostamisel näha ette transpordimaade kavandamisel, k.a Pindle tee liiklust

rahustavate meetmete rakendamine, mille eesmärk on sõidukiiruste vähendamine,

liiklusohutuse parandamine ning jalakäijate ja kergliiklejate liikumise eelistamine. Liiklust

rahustavad meetmed võivad hõlmata kiirust alandavaid künniseid, šikaane, sõidutee

kitsendusi, tõstetud ristmikke ja ülekäigukohti, teekatte vaheldust ning muid

liikluskorralduslikke lahendusi, mis suunavad juhte valima madalamat ja olukorrale

vastavat sõidukiirust.

Meetmete rakendamisel lähtutakse ala funktsioonist, eeldatavast liikluskoormusest ning

ümbritseva keskkonna iseloomust. Liiklust rahustavad lahendused kavandada selliselt, et

oleks tagatud hea nähtavus, ohutu liiklemine ning ligipääs erisõidukitele.

Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse liiklust rahustavate meetmete liigid, asukohad ja

tehnilised parameetrid ning määratakse jalakäijate ülekäiguradade ja -kohtade asukohad

ning sõiduteede ristumiskohtade lahendused.

2. Planeeringuala kruntide pos nr 27,29,30 ja 33 vertikaalplaneerimisega tagada sademevee

mitte valgumine naaberalade Vikerkaare tn 9 ja 10 ning Tormi tn 14 kinnistutele.

Vikerkaare tn 9 ja 14 kinnistutele on Kiirvool OÜ poolt tehtud projekti kohaselt rajatud 200

mm läbimõõduga drenaazikollektor eesmärgiga võimaldada Vikerkaare ja Tormi tn äärsete

kinnistute liigvee ärajuhtimine. Antud kollektor suubub Pindle tee 6 kinnistul

olemasolevasse eesvoolu kraavi.

Käesoleva planeeringuga Vikerkaare ja Tormi tn kinnistute olemasolevaid süsteeme ei

muudeta ning olemasolev drenaažtorustik ja selle suubumine Pindle eelvoolu kraavi säilib.

Samuti parandab piirkonna üldiseid tingimusi see, et planeeringu elluviimise käigus

hooldatakse piirkonna eelvoolukraavid.

6. Detailplaneeringuga kavandatu

6.1. Planeeritava ala kruntimine

Planeeritaval alal jagatakse olemasolev katastriüksus elamumaa, transpordimaa, ühiskondlike

ehitiste maa ja üldkasutatava maa kruntideks. Kokku on planeeritud kolmkümmend kaheksa

krunti. Kavandatakse kolmkümmend elamumaa krunti, kaks üldkasutatava maa krunti, üks

ühiskondlike ehitiste maa krunt ning kuus transpordimaa krunti. Kahele elamumaa krundile

(pos nr 1 ja 2) antakse lisaks ärimaa sihtotstarve kaubandus- ja teenindushoone vms rajamiseks,

sel juhul on lubatud krundid pos nr 1 ja 2 omavahel kokku liita. Planeeritav äritegevus on

soovitav suunata kohalikele elanikele nt kauplus, juuksur või muu selline teenindus.

Transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 39A jagatakse välja Pindle tee 6 ja krunt pos nr 39B

jagatakse välja Heki kinnistutest jalgratta- ja jalgtee rajamiseks.

Planeeringulahendus näeb alale ette kuusteist üksikelamu ja neliteist paariselamu krunti.

Lahendus arvestab elamute planeerimisel üldplaneeringust tulenevast soovituslikest kruntide

suurustest, kus üksikelamu krunt peab olema vähemalt 2000 m2 ja paariselamu krunt 3000 m2.

Elamumaa krundi suurused jäävad vahemikku 2000 – 3002 m2.

Ühiskondlike ehitiste maa krundi suuruseks on planeeritud 11 060 m2. Krundile pos nr 31

lubatud rajatavate hoonete kasutamise otstarvete loetelu:

o 12630 Haridus- ja teadushooned;

10

o 11310 Hoolekandeasutuste hooned.

Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-03 Põhijoonis.

6.2. Hoonestuskava

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud

ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust

ühtlase krundistruktuuri ja hoonestuse rajamise näol.

Elamumaadel antakse ehitusõigus kahekorruseliste elamute ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit.

Üksik- ja paariselamu juurde võib rajada ühe abihoone kõrgusega 4,5 meetrit. Kruntide

hoonestusala paigutamisel lähtutud tee kaitsevööndist. Kruntidele, kuhu ei ulatu tänava

kaitsevöönd on hoonestusala transpordimaa poolsest küljest määratud 5 meetri kaugusele.

Kruntide pos nr 1 – 5 hoonestusala Sausti tee poolsest küljest on määratud 10 meetri kaugusel

krundi piirist. Elamumaal asub hoonestusala naaberkruntide piiridest 4,0 meetri kaugusel.

Ühiskondliku ehitise maa krundil asub hoonestusala elamumaa poolsest küljest 10 meetri

kaugusel.

Planeeritava elamumaa kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (elamu,

abihoone ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa

kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade

summa. Suurim lubatud ehitisealune pind üksikelamul on 300 m2, paariselamul 400 m2, kaasa

arvatud kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitised.

Ühiskondlike ehitiste maa krundile on lubatud hoonete arv kuus, mille hulka ei kuulu alla 20

m2 ja 5 m hooned. Suurim lubatud ehitisealune pind on 4500 m2, kaasa arvatud abihooned.

Ehitusõigus antakse kahekorruselise hoonete ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit.

Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite,

naabrusõiguste ja tee kaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-03

Põhijoonis kollase ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-03 Põhijoonis

ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas.

6.3. Arhitektuurinõuded

Projekteeritav hoonestus peaks moodustama ühtse elamukvartali ning sobima

naaberelamutega.

o hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;

o katusekalle vahemikus 0°− 30°;

o katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;

o välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest

soovituslikult kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone;

o vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;

o mitte projekteerida ümarpalkhooneid;

o abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone

arhitektuuriga.

Planeeritava haljasala pos 33 arhitektuurinõuded

Üldkasutatavale maale rajada peremänguväljak, ehk atraktsioonid erinevatele

vanusegruppidele:

11

o väikelastele 0 – 7 a sobilikud atraktsioonid (nt mängumaja, erinevad kiigud, batuut,

mängusein, labürint, muusikavahendid, liivakast, liumägi vms);

o koolilastele 7 – 14 a sobilikud atraktsioonid (nt turnimiseks mõeldud atraktsioonid,

takistus- rada, tasakaaluvahend, elusuuruses trips-traps-trull, keksumäng, mängulaud vms),

o teismelistele 14+ a ja täiskasvanutele sobilikud atraktsioonid (nt väline lauatennise laud,

elusuuruses malemäng, välijõusaal vms).

Mänguväljaku katend tuleb lahendada vastavalt ohutusnõuetele ning ette näha sobiv

turvakatend vastavalt atraktsioonide valikule ning kukkumiskõrgustele (nt valatav EPDM

kummikatend).

Planeeringus määratud haljasalal (krunt pos nr 33) on lisaks mänguväljakutele rajada haljasala,

parkla, jalgrattahoidja ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase

kasutamisega seonduvaid rajatisi. Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid,

valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalgratta- ja jalgteid.

Mänguväljakud projekteerida vastavalt EVS-EN 1176 järgi.

Piirded

Teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad kui 1,4

meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m.

Paariselamu bokside vahel lubatud hekk või kuni 1,0 m kõrgused piirded. Läbipaistmatute

plankpiirete rajamine on keelatud. Elamukruntide piirde asukoht peab ühtima moodustatava

krundi piiriga. Kruntidel pos nr 1 – 5 11157 Sausti-Kiili tee poolsel alal võib piirdeaeda rajada

alates 2 meetri kaugusele krundi piirist.

6.4. Avaliku ruumi nõuded

Haljastuse eskiislahendusega (koostanud maastikuarhitekt Peep Moorits 27.01.2024) määratud

peamised põhimõtted:

o eelistatult kasutada prügikaste, kus on võimalik jäätmete sorteeritud kogumine;

o inventari värv on RAL 7016;

o istepingid peavad olema seljatugedega;

o inventar peab olema vandaalikindel;

o alale paigutada rattaparklaid;

o lisada alale puhkeinventari kergliiklusteede sõlmpunktidesse või äärtesse (istumise

võimalused jalutajatele, emad, vanurid);

o lastepargi inventar peab olema suure vanusevahega;

o näha ette võimalused sportimiseks (spordilinnak erinevate tänavatreeningu võimalustega);

o välisvalgustuses eelistada kogu alal värvitud postidega madalaid pargivalgusteid 4 – 5 m.

Avaliku ruumi (krunt pos nr 33) ehitamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus, kes

ehitab mänguväljaku vastavalt detailplaneeringus toodule välja ja annab seejärel tasuta vallale

üle.

Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab planeeritavast alast min. 15% olema üldkasutatav

ja heakorrastatud haljasmaa. Planeeritud üldkasutatava ja ühiskondlike ehitiste maa

sihtotstarbega kruntide pindala on kokku 16 925 m², mis moodustab planeeringualast 16%.

Transpordimaa krundile pos nr 34, 36, 37 tuleb rajada puudeallee. Puud istutada 8-meetriste

vahedega, arvestades planeeritud tehnovõrke ja kruntide juurdepääse. Krundile istutamise

kõrghaljastuse täiskasvamise kõrgus on min 3 m. Kõrghaljastuse istiku kõrgus istutamise hetkel

peab olema lehtpuu 1,5 meetrit ning okaspuu 1,0 meetrit.

12

6.5. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju

looduskeskkonnale

Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Detailplaneeringuga planeeritud elamute ja ühe ühiskondliku ehitise rajamisega kaasnev

peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Lisaks

ühiskondliku ehitise rajamisega piirkonda luuakse uusi töökohti. Korrastatakse avalikku ruumi

läbimõeldud planeeringu abil.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse

elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute

kogukonnaliikmete ja uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid

ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned ja rohealad tõstab piirkonna kinnisvara

keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale

puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu

ei ole alust eeldada, et hoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju.

Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused

hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele

keskkonnale puudub.

Mõju looduskeskkonnale

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus

näeb alale ette ühiskondliku ehitise, üksik- ja paariselamute ehitamist. Samuti on ette nähtud

ala hooldamiseks ettevaatusabinõud. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi

kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus,

soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas

pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,

looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline

ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning

taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale

ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.

Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb

kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema

spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib

tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

6.6. Servituudi vajadused

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks.

Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-03,

13

AS-04 ja kirjeldatud joonise AS-03 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja

servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.

6.7. Detailplaneeringu elluviimise kava

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi

koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.

2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning

avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,

vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) projekteerimine ning nendele

ehituslubade taotlemine.

3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega

seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude,

rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne)

ehitamiseks.

4. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning

avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,

vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamine.

5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon,

vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamise lõpetamine ja

vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja

rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne)

üleandmine võrguettevõtjatele.

6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate alade

ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud (100%):

7.1. avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning

avalikes huvides olevate tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon,

drenaaž, elekter, side, kaugküte jne);

7.2. uus kuivendussüsteem ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas

oleva drenaažisüsteemi toimimine;

7.3. Pindle tee ja riigitee nr 11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuv ristmik tuleb rekonstrueerida

enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist planeeringualale, vt ka Transpordiameti

nõuded planeeringu elluviimisel.

8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine

omavalitsusele.

9. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et:

9.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude,

rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele;

9.2. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt

detailplaneeringus ettenähtud tingimustele;

9.3. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad

peavad olema Valla omandis.

14

Krunt pos nr 39 võõrandatakse tasuta Kiili Vallavalitsusele. Juhul, kui vabatahtliku

võõrandamist ei toimu, siis krunt sundvõõrandatakse Kiili Vallavalitsusele.

Krunt pos nr 31 sademevee ja viibeala lahendused tuleb lahendada koos ülejäänud

infrastruktuuri väljaehitamisega.

7. Kvaliteetne ruumiloome

Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu

eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,

tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna

kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja

sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust

puudutatud isikute huve.

7.1. Elamumaa moodustamise mõjud

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente

(Ruumiloome töörühma lõpparuanne):

o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid;

o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine;

o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;

o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;

o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja

kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning

esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et

planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik

ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus

kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja

asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka

rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise)

lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab

ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära

tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda

kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade

puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel

seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga

seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt,

põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest.

Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed,

struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest,

kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid

võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist,

individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

15

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur)

kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad

kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik

täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud

aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living

environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine

kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).

Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni

põhjal.

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu lahendus on kooskõlas

kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

8. Detailplaneeringu menetlus

16.06.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

30.07.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

28.08.2021 – Kiri nr 8-1/1115. Taotluse ja eskiislahenduse esitamine.

24.09.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

14.09.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Projektikomisjon ei toeta detailplaneeringu algatamist esitatud kujul.

12.10.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.

06.10.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Projektikomisjon toetas detailplaneeringu algatamist esitatud kujul.

21.12.2021 – Kiri nr 8-1/1115-1. KSH mittealgatamise seisukoha küsimine Keskkonnaametilt.

21.12.2021 – Kiri nr 8-1/1115-2.

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

100% 1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm

16

KSH mittealgatamise seisukoha küsimine Terviseametilt.

21.12.2021 – Kiri nr 8-1/1115-3. KSH mittealgatamise seisukoha küsimine Põllumajandus- ja Toiduametilt.

27.12.2021 – Kiri nr 8-1/1115-4. PMA arvamus KSH mittealgatamise otsuse kohta

17.01.2022 – Kiri nr 8-1/1115-5. Keskkonnaameti arvamus KSH mittealgatamise otsuse kohta

17.01.2022 – Kiri nr 8-1/1115-6. Terviseameti arvamus KSH mittealgatamise otsuse kohta

14.12.2022 – Haldusleping 8-15/184-21.

18.01.2023 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 9 Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu koostamise algatamine

19.01.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel.

19.01.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes.

20.01.2023 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu.

14.02.2023 – Kiri nr 8-1/1115-9. Transpordiameti seisukohad.

19.08.2025 – Kiri nr 8-1/1115-18. MARU kooskõlastuse küsimine.

19.08.2025 – Kiri nr 8-1/1115-19. Transpordiameti kooskõlastuse küsimine.

19.08.2025 – Kiri nr 8-1/1115-18. Päästeameti kooskõlastuse küsimine.

09.09.2025 – Kiri nr 8-1/1115-22. Päästeameti kooskõlastus.

05.11.2025 – Kiri nr 8-1/1115-28. Transpordiameti kooskõlastus.

05.11.2025 – kiri nr 8-1/1115-29. MARU kooskõlastus.

25.11.2025 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 443. „Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine“

25.11.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade valla kodulehel.

01.12.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili Leht.

05.12.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu.

22.12.2025 kuni 11.01.2026 – Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses. Kiili Vallavalitsus, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a

Ettepanekuid/arvamusi detailplaneeringu lahendusele esitati 3.

06.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-31. Tõstatan ühe võimaliku murekoha seoses Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu elluviimisel kasvab märgatavalt liiklejate arv Pindle teel - seda hakkavad kasutama uue

planeeringu elanikud, Pindle planeeringualale kavandatava ühiskonstliku hoone kasutajad, Sausti tee 16

planeeringualale kavandatava ühiskondliku hoone kasutajad ja lisaks ka muud valla elanikud, kellele

Pindle tee võimaldab Sausti teelt otseteed Vaela teele. Sellega on juba ette näha mitmed liiklusohutusega

seotud probleemid, mida kavandatav liikluskorraldus ei paista arvesse võtvat:

1. Teede hierarhia - Pindle tee oma olemuselt võiks jääda teenindama kohalikke Pindle tee naabruses

elavaid inimesi. Tee geomeetria või liikluskorralduslikud elemendid (künnised jms) peaksid aitama

kaasa sellele, et transiitliiklus ei oleks mugav ega soositud.

2. Ülekäigukohtade ees peaksid olema künnised, mis sunniksid hoo maha võtma, kuna kergliiklusteedel

liigub ka palju lapsi.

3. Tormi tänavalt vasakpööre Vaela teele on juba tänase liikluskoormuse juures väga problemaatiline.

Liiklus on tihe Vaela teel mõlemas suunas, kusjuures Kiili alevist väljujad kiirendavad ja sisenejad ei

võta kiirust piisavalt alla, seega on autode liikumiskiirust väga raske hinnata. Kohe peale vasakpööret

on reguleerimata ülekäigukoht, mida kasutavad väikesed lapsed tihti just tipptunnil (kooli minejad ja

17

tulijad). Kõigi arenduste realiseerumisel tänane liikluskorraldus sellel ristmikul muutub veel

ohtlikumaks ega ole kohane.

4. Praegu reguleerib Pindle teel liikluskoormust hästi auklik kruusatee. Kas ja kuidas on

detailplaneeringus Pindle tee liikluskoormuse suure kasvuga arvestatud?

08.01.2026 – kiri nr 6-7/1944-3. Käisin 08.01.2026, neljapäeval, vallamajas ja rääkisin Pindle arenduse põhijoonisel tehtud veast. See

tekkis arendaja sõnul arvatavasti projekteerija teadmatusest, et meil on kokkulepe kraavikalda

vahetamisest kergliiklustee jaoks vajamineva pinna vastu Pindle tee ääres. Väljapanekul avalikustatud

praegusel joonisel on kinnistu piir nihutatud kraavi poole 1m võrra. Ehk siis on tehtud positsioon nr. 32

väiksemaks, millega mina mingil juhul nõus ei ole ja soovin selle piiri tagasinihutamist enne asja

kinnitamist.

11.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-32. Käesolevaga soovime välja tuua asjaolu, et juba olemasolevatel majadel (meie krundil: Vikerkaare 5 ja

meiega piirnevatel naaberkruntidel) on probleeme vee ärajuhtimisega krundilt. Palume põhjalikult uurida

piirkonna hüdroloogilist reziimi ja võtta kasutusele tõhusad lahendused, mis kindlasti ei mõjutaks meie

krunti negatiivselt, vaid võimalusel võiksid ehk meie probleemi lahendada.

26.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-33. Vastuskiri 06.01.2026 kirjale nr 8-1/1115-31.

Kiili Vallavalitsus peab oluliseks liikluse rahustamist ja vähemkaitstud liiklejate turvalisuse tõstmist.

Lõpptulemusena peab valmiv liikluskorraldus olema intuitiivne, keskkonda sobituv, eksimisruumi

vähendav. Pindle tee võimaliku lahenduse välja töötamisel detailplaneeringu koostamisel jälgiti jalakäija

kui kõige suurema ja ohustatuma liiklejate grupi ohutust. Erilist tähelepanu pöörati ohututele jalgsi

liikumise võimalustele, teeületamistele ja igapäevastesse sihtkohtadesse jõudmisele. Jalakäija kasutatava

liiklusruum eraldati haljasribaga sõiduteest. Arvestatud on ka talviste hooldustega, mis tagab jalakäijatele

ohutu ja hästi ligipääsetava liiklusruumi.

Liiklusohutuse kohta on detailplaneeringus märgitud järgmist:

Transpordimaadel näha ette liiklust rahustavad meetmed, nt künnised, šikaanid vms. Ehitusprojektiga

määrata jalakäijate ülekäigurajad/ületuskohad ning sõiduteede ristumiskohtadel. Soovituslik

kiirusepiirang planeeritud teedel max 30 km/h. Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele tuleb

sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee Pindle teel välja ehitada kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute

detailplaneeringu alani. Sõidutee laius on 5,6 – 6,5 meetrit (kitseneb Vikerkaare, Tormi ja Pilve

detailplaneeringu alale projekteeritud sõidutee poole) ning jalgratta- ja jalgtee laius 3,0 meetrit. Pindle

teel planeeritud ülekäigurajad tuleb valgustada.

14.02.2023 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/23/1587-2 käesoleva detailplaneeringu

koostamiseks. Seisukohtades selgub, et Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee

km 4,195 (Pindle tee). Tuleb ette näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning tuleb tagada

jätkuvuse tagamine ja kergliiklusteed tuleb eraldada sõiduteest ohutusribaga. Kavandada riigitee ääres

sõidutee ja kergliiklustee vahelise ohutusriba laiuseks 7 m (soovitatavalt vähemalt 8 m). Transpordiameti

seisukohtadega on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud. 11157 Sausti-Kiili tee äärde on

projekteeritud kergliiklustee käesoleva detailplaneeringu väliselt.

Kiili Vallavalitsus nõustub, et nimetatud ristmikul võib tipptundidel vasakpöörete teostamine olla

raskendatud. Antud juhul on tegemist riigiteega ja seal liikluskorraldust teostab seal Transpordiamet.

Planeeringuala juurdepääs on kavandatud riigitee nr 11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuva ristmiku kaudu.

Vajalik on ristmik laiendada ja rekonstrueerida ka kogu ristmikuala tervikuna. Täiendavad juurdepääsud

planeeritavale alale ette nähtud olemasolevalt Pindle teelt ja projekteeritud Vikerkaare tänavalt ja Tormi

tänavalt.

Võttes aluseks eelneva pole Teie poolt mainitud ristmik haaratud planeeringualasse ja sellest tulenevalt

säilib seal olemasolev olukord.

Haldusmenetluseseaduse § 49 lg 3 alusel avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik

võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest eelnõu koostajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Ootame Teie vastust hiljemalt 30.01.2026. Juhul, kui Te ei soovi loobuda oma arvamusest, siis

detailplaneeringu arutelu toimub 18.02.2026 algusega kell 14:00 Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, Kiili

alev.

26.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-34. Vastuskiri 11.01.2026 kirjale nr 8-1/1115-32.

Kiili Vallavalitsus nõustub Teie esitatud ettepanekuga/arvamusega, et detailplaneeringu ala ja

lähipiirkonna sademevee lahendus vajab ekspertide poolt koostatud lahendust. Lisaks peab sademevee

18

käitlus vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest

vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee

suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,

imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides

sademevee reostumist.

Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahenduse on koostanud Raivo Saidla, Veka Inseneribüroo OÜ

„Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu VK osa“, töö nr 25002.

Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendusele on koostanud ekspertiisi AS Infragate Eesti

(registrikood 10845129).

Ekspertiisi peatükk 3 on kokkuvõtlik üldine hinnang detailplaneeringu sademevee ja drenaaži lahendusele:

Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud ära planeeritud vooluhulgad ja eesvoolu koormuste

vähendamise ettepanekud (vooluhulga piiramine torudega ning vooluhulkade ühtlustamine torudes ja

kraavides). Kinnistutele on ettenähtud liitumistorustikud ning vooluhulkade piiramine liitumistorustiku

läbimõõdu ja kaldega. Kinnistutel on võimalik planeeringu ala sademeveesüsteemi suunata katuste

sademeveed ja vajadusel drenaaži. Tänavamaal suunatakse sademevesi kraavidesse ja nõvadesse. Nõvade

põhja on ettenähtud drenaaž kuppelrestidega. Asendiplaanil on näidatud sademeveetorustiku, drenaaži

ning kraavide ja nõvade paiknemine. Detailplaneeringu alale on koostatud esialgne vertikaal planeering.

Torustike olulistemas sõlmedes on näidatud kõrguslik info torustike sügavuse osas tagamaks isevoolse

lahenduse. Töösse jääv drenaaž on ümberühendatud olemasoleva drenaaži süsteemiga. Järgnevatest

projekti staadiumites täpsustatakse detailplaneeringu lahendust. Detailplaneeringu lahenduse koostaja on

vajaliku kvalifikatsiooniga ja töökogemusega spetsialistid, kellel on olemas pädevust tõendavad

dokumendid. Detailplaneeringu sademeveelahendus on sobiv eelprojekti koostamiseks.

AS Infragate Eesti koostatud ekspertiis on lisatud käesolevale kirjale.

Haldusmenetluseseaduse § 49 lg 3 alusel avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik

võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest eelnõu koostajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Ootame Teie vastust hiljemalt 30.01.2026. Juhul, kui Te ei soovi loobuda oma arvamusest, siis

detailplaneeringu arutelu toimub 18.02.2026 algusega kell 14:00 Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, Kiili

alev.

27.01.2026 – kiri nr 6-7/1944-4. Vastuskiri 08.01.2026 kirjale nr 6-7/1944-3.

Kiili Vallavalitsus nõustub Teie esitatud ettepanekuga. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle

detailplaneeringu materjale on täpsustatud/parandatud võttes arvesse Teie esitatud

ettepanekut/tähelepanekut. Kirjaga kaasas on täpsustatud põhijoonis.

Haldusmenetluseseaduse § 49 lg 3 alusel avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust esitanud isik

võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest eelnõu koostajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Ootame Teie vastust hiljemalt 30.01.2026. Juhul, kui Te ei soovi loobuda oma arvamusest, siis

detailplaneeringu arutelu toimub 18.02.2026 algusega kell 14:00 Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, Kiili

alev.

31.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-35. Esiteks vabandan, et minu vastus viibis 1 päeva. Oma eksimuse kergendavaks asjaoluks toon välja Teie

poolt antud ebamõistlikult lühikest tähtaega vastamiseks. Arvestades edastatud materjalidega tuvumise

ajakulu ja nende jaoks vajalikete programmide hankimise ajakulu. Sellest tulenevalt pean tunnistama, et

ei ole jõudnud materjale täismahus läbitöötada ja vabandan ette, kui minu poolt esitatud küsimustele on

vastused esitatud dokumentides olemas.

Oma arvamusest ma loobuda ei soovi. Proovin tulla avalikule arutelule, kuid võib juhtuda, et oma

töökohustuste tõttu mul see ei õnnestu, seega soovin esitada oma küsimused ja seisukohad Teile kirjalikult.

Palun anda mulle tagasisidet järgmiste punktide osas:

1. DP põhijooniselt (lisa 3) ei ole üheselt aru saada kuidas on lahendatud vee ärajuhtimine kruntide

30501:001:0373 ja 30501:001:0432 piiril. Kas seal kasutatakse olemasolevat drenaazi või ehitatakse

välja uus? Joonisel on üks drenaaz maha tõmmatud ja üks paikneb kohe kõrval. Kui kasutatakse

olemasolevat drenaazi, siis millises seisus see on?

2. Soovin välja tuua ka seda, et ma ei kahtle ekspertide pädevuses, vaid soovin saada kinnitust selle

kohta, et pädevad eksperdid on teadlikud sellest, et kruntidel 30501:001:0373, 30501:001:0371 ja

30501:001:0369 on suur probleem vee ärajuhtimisega, mis võib omakorda mõjutada uut

projekteeritavat lahendust.

19

02.02.2026 – e-kiri. Juhul, kui Te ei saa oaleda 18.02.26 arutelul siis palun sellest meile teatada. Lepime kokku kohtumiseks

Teile sobiva aja.

04.02.20206 – e-kiri. Kas oleks võimalik saada vastused e-maili teel minu poolt esitatud kahele punktile?

09.02.20206 – e-kiri. Palun täpsustada, millisele küsimusele ootate Kiili Vallavalitsuse vastust. Käesoleva e-kirjaga kaasas ka

Teie eelneva kirja vastus.

11.02.2026 – e-kiri. Soovin saada vastused küsimustele, mis olid minu poolt esitatud minu poolt 31.01.2026 saadetud

vastuskirjale Teie 26.01.2026 saadetud kirjale nr 8-1/1115-34.

11.02.2026 – e-kiri. Et vältida vääriti arusaama/tõlgendamist on soovitav kohtuda. Kohtumisel on ka planeeringu koostaja.

Kui Teile pakutud aeg ei sobi siis kindlasti andke sellest teada ja lepime kokku uue Teile sobiva aja.

16.02.2026 – e-kiri. Vabandan ette, kui ei ole teadlik oma õigustest ja kohustustest selles valdkonnas, aga käeolevaga soovin

avaldada oma arvamust. Ma ei taha kuidagi takistada arendust ja ehitust. Tahan vaid seda, et olukord, mis

on seotud probleemidega vee ärajuhtimisega krundilt (minul ja naabritel) ei läheks hullemaks, vaid

võimalusel paraneks.

Ma olen andnud Teile sisendi, et minu esimestes kirjades mainitud maakatastritel esineb probleeme vee

ära juhtimisega ja siin piirkonnas see on tõsiseks probleemiks, sest vee lombid peale vihma võivad

kruntidel seista päevi kui mitte nädalaid. Leian, et kui seda olukorda ignoreerida võib hiljem olla palju

tegemist nii meil (maa omaniketel) kui ka vallal.

Hetkel ei soovi süveneda uue arenduse lahendustesse. Olen Teile sisendiks andnud teavet praeguse

olukorra kohta ning soovin, et Teie enda poolt veenduksite selles, et uus planeering arvestab selle

olukorraga ehk praegu esinevate probleemidega.

30.01.2026 – kiri nr 8-1/1115-36. Tänan vastuse eest. Vastus on arusaadav ja minu poolt esitatud tähelepanekute osas täiendavat

arutelu pole tarvis läbi viia.

18.02.2026 – avaliku arutelu koosolek Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, Kiili alev. Koosoleku algus oli 14.00 ja lõpp 15.00.

Juhataja ja protokollija oli vallaarhitekt Eduard Ventman. Protokolli ei koostatud, koostati osalejate

nimekiri. Avalikul arutelul osalesid planeeringu koostaja, huvitatud isik, vallaarhitekt, Kaido Uudre.

Detailplaneeringu materjale täiendati 2 lõiguga (p.4.5. lk 12 ja p.4.12.2. lk 19):

1. Ehitusprojekti koostamisel näha ette transpordimaade kavandamisel, k.a Pindle tee liiklust

rahustavate meetmete rakendamine, mille eesmärk on sõidukiiruste vähendamine, liiklusohutuse

parandamine ning jalakäijate ja kergliiklejate liikumise eelistamine. Liiklust rahustavad meetmed

võivad hõlmata kiirust alandavaid künniseid, šikaane, sõidutee kitsendusi, tõstetud ristmikke ja

ülekäigukohti, teekatte vaheldust ning muid liikluskorralduslikke lahendusi, mis suunavad juhte

valima madalamat ja olukorrale vastavat sõidukiirust.

Meetmete rakendamisel lähtutakse ala funktsioonist, eeldatavast liikluskoormusest ning ümbritseva

keskkonna iseloomust. Liiklust rahustavad lahendused kavandada selliselt, et oleks tagatud hea

nähtavus, ohutu liiklemine ning ligipääs erisõidukitele.

Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse liiklust rahustavate meetmete liigid, asukohad ja tehnilised

parameetrid ning määratakse jalakäijate ülekäiguradade ja -kohtade asukohad ning sõiduteede

ristumiskohtade lahendused.

2. Planeeringuala kruntide pos nr 27,29,30 ja 33 vertikaalplaneerimisega tagada sademevee mitte

valgumine naaberalade Vikerkaare tn 9 ja 10 ning Tormi tn 14 kinnistutele. Vikerkaare tn 9 ja 14

kinnistutele on Kiirvool OÜ poolt tehtud projekti kohaselt rajatud 200 mm läbimõõduga

drenaazikollektor eesmärgiga võimaldada Vikerkaare ja Tormi tn äärsete kinnistute liigvee

ärajuhtimine. Antud kollektor suubub Pindle tee 6 kinnistul olemasolevasse eesvoolu kraavi.

Käesoleva planeeringuga Vikerkaare ja Tormi tn kinnistute olemasolevaid süsteeme ei muudeta ning

olemasolev drenaažtorustik ja selle suubumine Pindle eelvoolu kraavi säilib. Samuti parandab

piirkonna üldiseid tingimusi see, et planeeringu elluviimise käigus hooldatakse piirkonna

eelvoolukraavid.

20

10.03.2026 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Projektikomisjon toetab detailplaneeringu kehtestamist täpsustatud kujul.

25.03.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teade valla kodulehel.

03.04.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teade maakonnalehes Harju

Elu.

9. Detailplaneeringu kooskõlastajad ja koostöötegijad

Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:

Jrk

nr

Kooskõlastav

organisatsioon

Kooskõlastuse

nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri

1 Päästeameti

Põhja

päästekeskus

09.09.2025 nr

7.2-3.1/5154-1

Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 19.08.2025 kirjaga nr 8-

1/1115-20 kooskõlastamiseks Kiili valla Kiili alevi Suur-Pindle ja

Väike-Pindle detailplaneeringu materjalid.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Suur-Pindle

(30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute

jagamine, ehitusõiguse määramine ning sellega koos juurdepääsuteede,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse

ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Kiili valla Kiili alevi

Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu materjalid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kert Keller

ohutusjärelevalve büroo inspektor

Põhja päästekeskus

2 Maa- ja

Ruumiamet

05.11.2025 nr 6-

3/23/1069-6

Vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel esitasite Maa- ja

Ruumiametile kooskõlastamiseks Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-

Pindle detailplaneeringu, mis algatati Kiili Vallavalitsuse 18. jaanuar

2023 korraldusega nr 9.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle

(30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnisasjade

jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine.

Projektalas ega sellega piirnevalt ei ole riigi omandis olevaid kinnisasju,

mille volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, ega maareformi seaduse

§ 31 lõikes 2 sätestatud maad. Projektalas ei ole riiklikku geodeetilisse

võrku, riiklikku tihendusvõrku, riiklikku kõrgusvõrku ja

gravimeetrilisse võrku kuuluvaid geodeetilisi märke, mille osas on töö

korraldajaks Maa- ja Ruumiamet. Detailplaneeringu ala asub

maaparandusehitise Kiili (maaparandussüsteemi/ehitise kood

4109450020120/006) maa-alal ning piirneb maaparandusehitise Kiili

kollektoreesvoolu (valgala on kuni 10 km²) ja avatud eesvooluga

(valgala on kuni 10 km²).

Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond kui

maaparandustoimingute korraldaja kooskõlastab Kiili alevis Suur-

Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu vastavalt Optimal Projekt OÜ

tööle nr 467, mis on koostatud 30.10.2025. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimi Kirs

nõunik

Maaparanduse osakond

Aimur Liiva

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Teie 28.10.2025 nr 8-1/1115-26

21

Meie 05.11.2025 nr 6-3/23/1069-6

Taimi Kirs

+372 5303 8977 [email protected]

3 Transpordiamet 05.11.2025 nr

7.2-2/25/13849-

6

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vallas Kiili alevis

Suur-Pindle (katastritunnus 30501:001:0432) ja Väike-Pindle

(katastritunnus 30501:001:0433) detailplaneeringule (edaspidi

planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamuala ja

ühiskondlike ehitiste ja üldkasutatava maa ning seotud taristu

rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS)

kooskõlastame Optimal Projekti OÜ töö nr 467 “Kiili alevis Suur-Pindle

ja Väike-Pindle detailplaneering“.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde

projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal

projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi

riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

- Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui

planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada

planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: Seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan

Krista Einama

58627026, [email protected]

4 Elektrilevi OÜ

Nr 6148806152,

21.08.2023

Kooskõlastatud tingimustel:

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga

lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.

Marge Kasenurm

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

/allkirjastatud digitaalselt/

5 Kiili KVH OÜ 23.08.2023 KOOSKÕLASTUSE KAASKIRI

Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused:

1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike

kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu

tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja

ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid

Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks;

2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ

(tel nr 5655220, [email protected] <mailto: [email protected]>).

Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh

ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega

kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult

andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel;

3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis

tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045;

4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel

avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud

juhtudel;

22

5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest

tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest

tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d;

6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele

eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde

eeskirja §13 lõikele 2 „Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud

tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule.

Vigastus parandatakse kaevaja kulul.”

<https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045>;

7) kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult

kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud lahendus ei vähenda

projekteerija vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja

normdokumentide nõuetele.

Lugupidamisega

Silver Parri

e-post: [email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

6 Telia Eesti AS Nr 39855235,

02.09.2025

Kooskõlastatud tingimusel:

Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 6524000

Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis:

Kaablikanalisatsioon

Projekt kooskõlastatakse märkustega:

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste

projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §

70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda

EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest

standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest:

Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise

kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise

omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada

sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne

planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutseaega Telia Ehitajate

portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.

Kooskõlastus kehtib kuni 01.09.2026.

Telia Eesti AS volitatud esindaja

Arvo Sepp

/digiallkiri/

1 Suur-Pindle ja

Väike-Pindle

kinnistu omanik

05.03.2026 Kooskõlastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

2 tehnovõrkude

sadevee

kooskõlastus

04.10.2024 Kooskõlastatud

Rein Kitsing

/digiallkiri/

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

2

SISUKORD I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID ................................................ 4 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ............................... 4 2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonna-

tingimuste analüüs ............................................................................................................... 4 2.2. Planeeringu eesmärk ........................................................................................................... 5 2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule .................................................................................... 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................................... 6 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus .............................................................................. 6 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ............................................................................ 6 3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus .................................. 6 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud .................................................................................... 7 3.5. Olemasolev tehnovõrkude varustus ..................................................................................... 7 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ....................................................................................... 7 3.7. Kehtivad piirangud ja kitsendused ....................................................................................... 7

4. PLANEERINGU ETTEPANEK ................................................................................................... 8 4.1. Planeeritava ala kruntimine ................................................................................................. 8 4.2. Hoonestuskava .................................................................................................................... 8 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded .................................................................................................. 8 4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded ............................................. 10

4.4.1. Täiendavate uuringute vajadus ................................................................................... 10 4.4.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus ......................................... 10 4.4.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ........................................... 10

4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................ 12 4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted..................................................................................... 13 4.7. Vertikaalplaneerimine ........................................................................................................ 13 4.8. Mullatööde bilanss ............................................................................................................. 14 4.9. Jäätmete käitlemine ........................................................................................................... 14 4.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks .............................................................................. 14 4.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks ................................................................................... 15 4.12. Planeeringuala tehnilised näitajad ................................................................................... 15 4.13. Servituutide seadmise vajadus ........................................................................................ 15 4.14. Tehnovõrkude lahendus .................................................................................................. 16

4.14.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................... 16 4.14.2. Sademevee ärajuhtimine ........................................................................................... 17 4.14.3. Elektrivarustus .......................................................................................................... 19 4.14.4. Tänavavalgustus ....................................................................................................... 20 4.14.5. Sidevarustus ............................................................................................................. 20 4.14.6. Soojavarustus ........................................................................................................... 20

5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE...................... 21 5.1. Eessõna ............................................................................................................................ 21 5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................................................................ 21 5.3. Põhja- ja pinnasevesi......................................................................................................... 22 5.4. Võimaliku keskkonnamõju hindamine ................................................................................ 22

6. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS .................................................................. 22 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ........................................... 23 8. PLANEERINGU ELLUVIMISE KAVA ....................................................................................... 23

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

3

II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1:~ 2. Tugiplaan AS-02 M 1:750 3. Põhijoonis AS-03 M 1:750 4. Tehnovõrkude koondplaan AS-04 M 1:750 5. Sademevee skeem ja vertikaalplaan AS-05 M 1:750 III TEHNILISED TINGIMUSED Tehnilised tingimused:

• Osaühing Kiili KVH 01.02.2023 veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused nr 1133;

• Elektrilevi OÜ poolt 09.02.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 439047;

• Telia Eesti AS poolt 05.08.2025 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39801251.

IV KOOSKÕLASTUSED

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

4

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 6 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; 1.5. riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”; 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26). 3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: 3.1. topo-geodeetiline alusplaan, OSAÜHING G.E.POINT, 14.07.2021. a, töö nr 21-G337; 3.2. Pindle tee detailplaneeringuala haljastuse eskiislahendus, koostas maastikuarhitekt Peep

Moorast 27.01.2024, töö nr 1-24; 3.3. LEMMA OÜ 10.04.2024 koostatud Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu mürahinnang; 3.4. „Sademevee ja drenaaži ekspertiis”, AS Infragate Eesti, töö nr FV11/17-25, 18.02.25; 3.5. „Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu VK osa” koostas Raivo Saidlo, osaühing Veka

Inseneribüroo töö nr 25002, 06.03.2025. 4. Eesti standardid: 4.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”; 4.2. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Osa 1: Linnaplaneerimine”. 5. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 5.1. Kiili valla jäätmehoolduseeskiri (Kiili Vallavolikogu 20. juuni 2024 määrus nr 7); 5.2. Kiili Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldus nr 9 detailplaneeringu algatamise kohta; 5.3. „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded” (Kiili

Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5). 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonna-

tingimuste analüüs Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevis. Kiili alev jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala Kiili alevi lääneossa. Planeeritav ala asub Kiili alevi keskusest ca 900 m kaugusel. Planeeritav ala piirneb läänes ja põhjas suurte katastriüksustega, mille sihtotstarve on maatulundusmaa ja tootmismaa. Tootmismaa on hoonestamata. Läänest piirneb kavandatav ala lisaks maatulundusmaa ja tootmismaa katastriükstele ühe hoonestatud elamumaaga. Planeeritavast alast idapoole jääb üldkasutatav maa ja hoonestamata elamumaa katastriüksused ning 3 ha suurune elamumaa, kus asub üks elamu. Lõunast piirneb ala kahe transpordimaa sihtotstarbelise katastriüksusega kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee ja Pindle tee. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on peamiselt ette nähtud maatulundusmaade jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Väljakujunenud elamurajoon jääb planeeringualast 400 m kaugusele kagusse. Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid. Planeeringualast edelasuunas asub olemasolev Sausti tee 31 sihtotstarbega tootmismaa katastriüksus. Antud kinnistu kohale on koosatud detailplaneering ala jaotamiseks elamumaa kruntideks. Detailplaneeringu koostamise hetkel kinnistul tootmistegevust ei toimu, hoone on lagunenud ning kasutuskõlbmatu. Ka planeeritavale alale on planeeritud segahoonestus, kus domineerivad üksik- ja paariselamud. Piirkond on sobilik elamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetus läheduses on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu (puhke-virgestusala, metsad). Lähiümbruses paiknevad endised põllumaad ning sinna on kujundatud uued üksikelamupiirkonnad, kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

5

Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus, lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis ~ u 900 m kaugusel. Lähim bussipeatus asub planeeringualast ~1,1 km kaugusel Kiili alevi keskuses. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeritav ala paikneb riigi põhimaanteest 11 Tallinna ringteest ca 3,7 km kaugusel ja piirneb riigi kõrvalmaanteega 11157 Sausti-Kiili tee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga. Lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist on planeeringuga kavandatav elamuala koos haljasalaga piirkonda sobiv:

• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (11 Tallinna ringtee);

• head ühendusteed lähimate küladega;

• arenev elukeskkond;

• Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond;

• lasteaia ja põhikooli lähedus;

• puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke-virgestusala, metsad). 2.2. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. Planeeringuala suurus on ligikaudu 11,60 ha. 2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule Joonis 1. Väljavõte Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Suur-Pindle ja Väike-Pindle kinnistud maakasutuse juht- funktsiooniks olemasolev Väikeelamumaa (EV), Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) ja Üldkasutatava hoone maa (A). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1 ja p 2.2.4.3 toodud tingimused:

• Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

6

• Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks üksikelamu püstitamiseks on 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m².

• Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide valdavast suurusest. Uute kruntide soovituslik suurus on 2000 m². Lisanduva asundusega ala väikseim krundi suurus 1500 m² on olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel tekkivate uute kruntide minimaalseks suuruseks.

• Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m².

• Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.

• Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks elamu ja üks abihoone.

• Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.

• Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP). Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega eraldatakse gruppideks 10 – 15 elamukrunti.

• Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.

• Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.

Käesolev detailplaneering arvestab kõigi eelpoolkirjeldatud nõuetega, järgitud on piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuuri ning moodustatavad elamumaa krundid ja rajatavad hooned sobituvad hästi nii asetuselt kui ka stiililt olemasoleva alevi struktuuri. Seega on tegemist Kiili üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringuga.

Koostatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas, Kiili alevis, kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee ääres, jäädes Kiili alevi keskusest 900 m kaugusele. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Tabel 1. Planeeringuala maakasutus.

MÜ nimetus katastriüksuse nr pindala sihtotstarve

Suur-Pindle 30501:001:0432 79563 m2 Maatulundusmaa 100%

Väike-Pindle 30501:001:0433 31726 m² Maatulundusmaa 100%

Pindle tee 30501:001:0377 12061 m² Transpordimaa 100%

Osaliselt on planeeringualasse kaasatud Pindle tee 6 (30401:001:1084) ja Heki (30401:001:1367) kinnistud jalgratta- ja jalgtee rajamiseks. Planeeringuala on hoonestamata. 3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Tabel 2. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus.

MÜ nimetus katastriüksuse nr pindala sihtotstarve

Sausti tee 28 30401:001:0151 19979 m² Elamumaa 100%

Sausti kergliiklustee T12 30501:001:0434 1364 m² Transpordimaa 100%

11157 Sausti-Kiili tee 30401:001:0473 76805 m² Transpordimaa 100%

Sausti tee 20 30401:001:0857 12597 m² Elamumaa 100%

Tormi tänav T2 30501:001:0379 3603 m² Transpordimaa 100%

Pindle tee 6 30401:001:1084 30847 m² Elamumaa 100%

Tormi tn 14 30501:001:0363 2018 m² Elamumaa 100%

Vikerkaare tn 9 30501:001:0373 2118 m² Elamumaa 100%

Vikerkaare tn 10 30501:001:0374 2031 m² Elamumaa 100%

Vikerkaare tänav T1 30501:001:0382 3128 m² Transpordimaa 100%

Maru tn 1 30501:001:0364 11265 m² Üldkasutatav maa 100%

Rebase 30401:001:1116 177780 m² Tootmismaa 100%

Aasa 30401:001:1460 76048 m² Maatulundusmaa 100%

Uue-Aasa 30401:001:1470 91430 m² Maatulundusmaa 100%

Naaberkatastriüksustest kolm on hoonestatud.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

7

3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Ala piirneb põhjast kõrvalmaanteega 11157 Sausti-Kiili tee. Maa-alale pääseb Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavalt. 3.5. Olemasolev tehnovõrkude varustus Planeeritav ala paikneb Kiili alevi tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringuala läbib madalpinge õhuliin. Tormi ja Vikerkaare tänavale on projekteeritud tehnovõrgud. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala on haritav maa. Kõrghaljastus kasvab katastriüksuse idapiiri ääres olemasoleva kraavi kaldal. Müra LEMMA OÜ poolt koostati 10.04.2024 Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu mürahinnang, lisatud planeeringule materjalidesse. Selle kohaselt hinnati planeeringualaga piirneva riigitee liiklusest tulenevalt mürataset. Väljavõte tehtud hinnangu kokkuvõttest: Liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava eluhoone teepoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 41,9 dB ja öösel kuni 32,1 dB (Joonis 3 punkt 16). Hoone sisehoovipoolsel küljel jäävad müratasemed madalale tasemele, sest hoone ise toimib müratõkkena. Hoone sisehoovipoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 20,6 dB ja öösel kuni 10,9 dB (Joonis 3 punkt 18). Seega hoonete tee poolsetel fassaadide lähialal ja õuealadel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused. Kavandatavatel õuealadel on tagatud ka liiklusmüra sihtväärtuste täitmine. Liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava ühiskondliku hoone teepoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 24,0 dB ja öösel kuni 14,2 dB (Joonis 3 punkt 2). Seega ühiskondliku hoone tee poolse fassaadi lähialal tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 IV kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused. 3.7. Kehtivad piirangud ja kitsendused Tehnovõrkude kaitsevööndid:

• madalpinge õhuliini kaitsevöönd 4 m. Planeeringualal asuvad kitsendused ja kaitsevööndid:

• tee kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast;

• maaparandussüsteemi maa-ala KIILI Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Maa- ja Ruumiamet (Maaparandusseadus § 50 lg 1);

• maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus Vastavalt Maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord” valgala pindala alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab hoiduma eesvoolu kaitsevööndis tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud tee rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndist;

• veekogu kalda kaitsevöönd (Veeseadus) Vastavalt Veeseadusele on kaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri üks meeter. Käesoleva detailplaneeringuga ei ole ehitustegevust ette nähtud maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Hoonete rajamine on lubatud ainult hoonestusalasse, mis jääb välja veekogu kalda kaitsevööndist.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

8

4. PLANEERINGU ETTEPANEK 4.1. Planeeritava ala kruntimine Planeeritaval alal jagatakse olemasolev katastriüksus elamumaa, transpordimaa, ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa kruntideks. Kokku on planeeritud kolmkümmend kaheksa krunti. Kavandatakse kolmkümmend elamumaa krunti, kaks üldkasutatava maa krunti, üks ühiskondlike ehitiste maa krunt ning kuus transpordimaa krunti. Kahele elamumaa krundile (pos nr 1 ja 2) antakse lisaks ärimaa sihtotstarve kaubandus- ja teenindushoone vms rajamiseks, sel juhul on lubatud krundid pos nr 1 ja 2 omavahel kokku liita. Planeeritav äritegevus on soovitav suunata kohalikele elanikele nt kauplus, juuksur või muu selline teenindus. Transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 39A jagatakse välja Pindle tee 6 ja krunt pos nr 39B jagatakse välja Heki kinnistutest jalgratta- ja jalgtee rajamiseks. Planeeringulahendus näeb alale ette kuusteist üksikelamu ja neliteist paariselamu krunti. Lahendus arvestab elamute planeerimisel üldplaneeringust tulenevast soovituslikest kruntide suurustest, kus üksikelamu krunt peab olema vähemalt 2000 m² ja paariselamu krunt 3000 m2. Elamumaa krundi suurused jäävad vahemikku 2000 – 3002 m2. Ühiskondlike ehitiste maa krundi suuruseks on planeeritud 11 060 m2. Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-03 Põhijoonis. Krundile pos nr 31 lubatud rajatavate hoonete kasutamise otstarvete loetelu:

• 12630 Haridus- ja teadushooned;

• 11310 Hoolekandeasutuste hooned. 4.2. Hoonestuskava Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud lähiümbruskonnas väljakujunenud ehitusmastaapi ja asustuse tihedust. Planeeringu realiseerimine annab piirkonnale lisaväärtust ühtlase krundistruktuuri ja hoonestuse rajamise näol. Elamumaadel antakse ehitusõigus kahekorruseliste elamute ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit. Üksikelamu juurde võib rajada ühe abihoone, paariselamu juurde kaks abihoonet kõrgusega 4,5 meetrit. Kruntide hoonestusala paigutamisel lähtutud tee kaitsevööndist. Kruntidele, kuhu ei ulatu tänava kaitsevöönd on hoonestusala transpordimaa poolsest küljest määratud 5 meetri kaugusele. Kruntide pos nr 1 – 5 hoonestusala Sausti tee poolsest küljest on määratud 10 meetri kaugusel krundi piirist. Elamumaal asub hoonestusala naaberkruntide piiridest 4,0 meetri kaugusel. Ühiskondliku ehitise maa krundil asub hoonestusala elamumaa poolsest küljest 10 meetri kaugusel. Planeeritava elamumaa kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Suurim lubatud ehitisealune pind üksikelamul on 300 m2, paariselamul 400 m2, kaasa arvatud kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ühiskondlike ehitiste maa krundile on lubatud hoonete arv kuus, mille hulka ei kuulu alla 20 m2 ja 5 m hooned. Suurim lubatud ehitisealune pind on 4500 m2, kaasa arvatud abihooned. Ehitusõigus antakse kahekorruselise hoonete ehitamiseks kõrgusega 9 meetrit. Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja tee kaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-03 Põhijoonis kollase ruudustikuga. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-03 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja iga positsiooni kohta ehitusõiguse aknas. 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded

• hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;

• katusekalle vahemikus 0°− 30°;

• katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;

• välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest soovituslikult kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone;

• vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;

• mitte projekteerida ümarpalkhooneid;

• abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga. Planeeritava haljasala pos 33 arhitektuurinõuded Üldkasutatavale maale rajada peremänguväljak, ehk atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele:

• väikelastele 0 – 7 a sobilikud atraktsioonid (nt mängumaja, erinevad kiigud, batuut, mängusein, labürint, muusikavahendid, liivakast, liumägi vms);

• koolilastele 7 – 14 a sobilikud atraktsioonid (nt turnimiseks mõeldud atraktsioonid, takistus- rada, tasakaaluvahend, elusuuruses trips-traps-trull, keksumäng, mängulaud vms),

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

9

• teismelistele 14+ a ja täiskasvanutele sobilikud atraktsioonid (nt väline lauatennise laud, elusuuruses malemäng, välijõusaal vms).

Mänguväljaku katend tuleb lahendada vastavalt ohutusnõuetele ning ette näha sobiv turvakatend vastavalt atraktsioonide valikule ning kukkumiskõrgustele (nt valatav EPDM kummikatend). Planeeringus määratud haljasalal (krunt pos nr 33) on lisaks mänguväljakutele rajada haljasala, parkla, jalgrattahoidja ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvaid rajatisi. Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalgratta- ja jalgteid. Mänguväljakud projekteerida vastavalt EVS-EN 1176 järgi. Haljastuse eskiislahendusega (koostanud maastikuarhitekt Peep Moorits 27.01.2024) määratud peamised põhimõtted:

• eelistatult kasutada prügikaste, kus on võimalik jäätmete sorteeritud kogumine;

• inventari värv on RAL 7016;

• istepingid peavad olema seljatugedega;

• inventar peab olema vandaalikindel;

• alale paigutada rattaparklaid;

• lisada alale puhkeinventari kergliiklusteede sõlmpunktidesse või äärtesse (istumise võimalused jalutajatele, emad, vanurid);

• lastepargi inventar peab olema suure vanusevahega;

• näha ette võimalused sportimiseks (spordilinnak erinevate tänavatreeningu võimalustega);

• välisvalgustuses eelistada kogu alal värvitud postidega madalaid pargivalgusteid 4 – 5 m. Avaliku ruumi (krunt pos nr 33) ehitamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus, kes ehitab mänguväljaku vastavalt detailplaneeringus toodule välja ja annab seejärel tasuta vallale üle. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine tee kaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkrundi omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Piirded Teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. Paariselamu bokside vahel lubatud hekk või kuni 1,0 m kõrgused piirded. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud. Elamukruntide piirde asukoht peab ühtima moodustatava krundi piiriga. Kruntidel pos nr 1 – 5 11157 Sausti-Kiili tee poolsel alal võib piirdeaeda rajada alates 2 meetri kaugusele krundi piirist. Piirde kujunduses arvestada olemasolevate piiretega ning hoone arhitektuurse ilme ja materjalikäsitlusega. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Piirdeaeda ei tohi rajada maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse. Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatused on välja toodud joonisel AS-03 Põhijoonis (Maaparandusseadus § 48). Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist ja naaberkruntide lahendusest. Piire peab sobima elamu arhitektuuriga.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

10

Rajatised Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist. Rajatise ehitamisel tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Rajatise juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Rajatiste asukoht tuleb enne ehitamist kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega. Erandina võib rajatisi ehitada naaberkruntidega ühisel piiril, väljaspool hoonestusala, naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatis peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. 4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded 4.4.1. Täiendavate uuringute vajadus Ehitusprojektide koostamiseks:

• viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd. Kiili Vallavalitsusel on õigus nõuda, et ehitusprojektide koostamisse kaasatakse:

• maastikuarhitekt;

• hüdrotehnika insener. 4.4.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus Ehitusprojekt kooskõlastada:

• Päästeametiga;

• Kiili vallavalitsusega;

• Transpordiametiga;

• Terviseametiga (Ühiskondlik ehitis);

• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga.

4.4.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Müra

• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

• keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;

• sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” kirjeldatud nõuetega;

• atmosfääriõhu kaitse seadusega;

• ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00 – 19.00. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” § 3 toodud piirväärtuseid.

Müra leevendavad meetmed:

• hoonete välispiirete valikul tuleb lähtuda Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” tabelis 6.3 „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodud väärtustest;

• soovitatav on hoonete ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid teepoolsetel külgedel ja kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid ning eluruumid hoonete sisehoovi poolsetele külgedele;

• tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud teistest elamutest võimalikult kaugele. Tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritaval alal ning lähedusse jäävatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtustele;

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

11

• välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.

• Riigiteel liiklusest leviva müra leevendamiseks planeeringualale on kavandatud planeeritud kruntide pos nr 1-5 riigitee äärsele krundi piirile puuderivi ja hekk, mis moodustab puhverala. Heki rajamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud normide kohane nähtavus riigiteel. Vajaduse korral kavandatakse lisa meetmed häiringute leevendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva välismüra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtasemete tagamiseks.

Sademevee ärajuhtimine Kõvapindadelt kogunev sademevesi tuleb esmalt immutada. Näha ette kohustus sademevee korduskasutamiseks ja sellele võimaluste loomiseks, tegevusteks mis ei eelda joogivee kvaliteediga vee kasutamist, näiteks wc-poti loputusvesi, kastmisvesi jms. Insolatsioon Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Radooniohu vältimine Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ja siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vastavalt radoonitasemetele rakendada EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” nõudeid tagamaks hoonete siseruumides radooniohutu keskkond. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:

• hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases);

• kuna radoon õhu liikumisel hajub ning tal puudub võimalus settida, siis teise sammuna võiks esimesel korrusel olla tavapärasest enam tõhustatud ventilatsioonisüsteem;

• tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.

Vastavalt Terviseameti „Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu KSH algatamise otsuse seisukoht” 17.01.2022 nr 9.3-4/21/17589-2 tuleb enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised.

Hoone projekteerimise põhimõtted Hooned peavad olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega). On soovitatav lahendada hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemi toetudes päikeseenergiale ning kasutada sademevee looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt wc-poti loputusvesi). Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Puuetega inimeste erivajadustega tulenevate nõuete tagamine (krunt pos nr 31) Nõuded on määratud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Lähtudes kehtivast seadusandlusest tuleb tagada hoonete, teede ja platside vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud määrusele „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Tagada erivajadusega inimetele ligipääsetavus: hoonesse, parkimisvõimalused, juurdepääsetavad teed ja ühistranspordivõimalused, seega liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta. Sissepääs hoonesse peab olema sissepääsutasandini astmeteta tõus panduse või muu samaväärse lahenduse abil ning sisenemisala peab olema hästi valgustatud. Hoonesisene avalikult kasutatav ruum peab olema takistuseta ligipääsetav liikumistee kaudu. Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks. Autoparklates on ette nähtud vähemalt üks koht invaautodele hoone peasissepääsule võimalikult lähedal.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

12

Vastavalt määrusele liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki ning liikumispuudega juhi sõiduki parkimiseks peab parkimiseks ettenähtud alal olema vähemalt üks protsent kõigist parkimiskohtadest, kuid mitte vähem kui kaks kohta. Kui parkimiskoht asub kõnniteega paralleelselt, võib parkimiskoha laius olla 2,5 m juhul, kui auto servas on vähemalt 1,0 m vaba ruumi. Kavandatud parkimiskoha ja kõnnitee vahelise äärekivi kõrgus ei tohi olla üle 30 mm. 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuala juurdepääs on kavandatud riigitee nr 11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuva ristmiku kaudu. Vajalik on ristmik laiendada ja rekonstrueerida ka kogu ristmikuala tervikuna. Lisaks on juurdepääs planeeritavale alale ette nähtud olemasolevalt Pindle teelt ja projekteeritud Vikerkaare tänavalt ja Tormi tänavalt. Transpordimaa kruntide pos nr 34, 36, 37 laiusteks on planeeritud 19 ja 16 meetrit, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, tänavahaljastus, asfaldi kattega sõidutee ja asfaldi kattega jalgratta- ja jalgtee. Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 5,5 meetrit ning jalgratta- ja jalgtee laiuseks 2,0 meetrit. Transpordimaa krunt pos nr 38 laiuseks on planeeritud 16 meetrit. Ehitusprojekti koostamisel näha ette transpordimaade kavandamisel, k.a Pindle tee liiklust rahustavate meetmete rakendamine, mille eesmärk on sõidukiiruste vähendamine, liiklusohutuse parandamine ning jalakäijate ja kergliiklejate liikumise eelistamine. Liiklust rahustavad meetmed võivad hõlmata kiirust alandavaid künniseid, šikaane, sõidutee kitsendusi, tõstetud ristmikke ja ülekäigukohti, teekatte vaheldust ning muid liikluskorralduslikke lahendusi, mis suunavad juhte valima madalamat ja olukorrale vastavat sõidukiirust. Meetmete rakendamisel lähtutakse ala funktsioonist, eeldatavast liikluskoormusest ning ümbritseva keskkonna iseloomust. Liiklust rahustavad lahendused kavandada selliselt, et oleks tagatud hea nähtavus, ohutu liiklemine ning ligipääs erisõidukitele. Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse liiklust rahustavate meetmete liigid, asukohad ja tehnilised parameetrid ning määratakse jalakäijate ülekäiguradade ja -kohtade asukohad ning sõiduteede ristumiskohtade lahendused. Soovituslik kiirusepiirang planeeritud teedel max 30 km/h. Tänavahaljastuse nõuded on toodud käesoleva seletuskirja punktis 4.6. Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele tuleb sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee Pindle teel välja ehitada kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani. Sõidutee laius on 5,6 – 6,5 meetrit (kitseneb Vikerkaare, Tormi ja Pilve detailplaneeringu alale projekteeritud sõidutee poole) ning jalgratta- ja jalgtee laius 3,0 meetrit. Pindle teel planeeritud ülekäigurajad tuleb valgustada. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Transpordimaa sihtotstarbelised krundid määratakse avalikku kasutusse. Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid. Aluseks on võetud väikeelamute ala parkimisnormatiiv. Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus.

Elamu liik Normatiivne parkimiskohtade arv

Planeeritud parkimiskohtade arv

Planeeritav paariselamu 14 × 4 = 56 56

Planeeritav üksikelamu 16 × 2 = 32 32

Planeeritav ühiskondlik ehitis(väikeelamute ala)

9 000 /120 = 75 75

Planeeritaval maa-alal kokku 163 163

Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-03 Põhijoonis. 14.02.2023 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/23/1587-2 käesoleva detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohtades selgub, et Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 4,195 (Pindle tee). Tuleb ette näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning tuleb tagada jätkuvuse tagamine ja kergliiklusteed tuleb eraldada sõiduteest ohutusribaga. Kavandada riigitee ääres sõidutee ja kergliiklustee vahelise ohutusriba laiuseks 7 m (soovitatavalt vähemalt 8 m). Transpordiameti seisukohtadega on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud. 11157 Sausti- Kiili tee äärde on kavandatud bussipeatused Reinu ja Sausti tee 31 planeeringuga vahetult planeeringuala lähedusse ning kergliiklustee on projekteeritud käesoleva detailplaneeringu väliselt.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

13

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel on toodud käesoleva seletuskirja peatükis 8. Transpordiameti täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;

• riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;

• Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Nähtavuskolmnurgad Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Planeeringuala liikluskorraldus ja nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab planeeritavast alast min. 15% olema üldkasutatav ja heakorrastatud haljasmaa. Planeeritud üldkasutatava ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kruntide pindala on kokku 16 925 m², mis moodustab planeeringualast 15%. Transpordimaa krundile pos nr 34, 36, 37 tuleb rajada puudeallee. Puud istutada 8-meetriste vahedega, arvestades planeeritud tehnovõrke ja kruntide juurdepääse. Krundile istutamise kõrghaljastuse täiskasvamise kõrgus on min 3 m. Kõrghaljastuse istiku kõrgus istutamise hetkel peab olema lehtpuu 1,5 meetrit ning okaspuu 1,0 meetrit. Tabel 4. Minimaalne istutavate puude arv krundil.

Krundi pos nr Minimaalne puude arv krundil

1 – 14 10 puud

15 – 30 8 puud

31 70 puud

Detailplaneeringule on koostatud haljastuse eskiisprojekt maastikuarhitekti Peep Moorast poolt 27.01.2024. Väljavõte koostatud haljastuse eskiisprojekti seletuskirjast: Tänavate alleed on kõrgekasvulistest ja liiklusele vastupidavatest lehtpuu liikidest nagu pärna liigid, h. hobukastan, h vaher, tamme liigid, arukask vms. Oluline on siin liigi vastupidavus liikluse kahjulikele mõjudele, võimekus kasvad kitsamates tingimustes ja puu tüveosa pikkus. Alleepuude võra peab hakkama kõrgemalt ja see seab tingimused ka istikute nõuetele projektis. Kasutada kohe suuremakasvulisi istikuid. Eramute puhul on peamine haljastuslik võte aktsent puude (Virgiinia toomingas „Canada red", Vahtra liigid, Pooppuu, Viljapuud jne.) istutusega tekitatud tänavaruumi ulatuv istutusrütm, mis suurendab tänavaruumi sidusust ja ilmestada selle kulgevust. Puude istutus on kinnistute äärealadel, et tekitada rütm kinnistute piiride vahel. Paaris- ja üksikelamute puhul on haljastus vaba. Hooviala lahendus sõltub siin igast omanikust eraldi. Hekkide istutused määratakse kruntide piirile. 2 poolset istutust ei ole mõttekas planeerida. Siseosa hekid oleksid põõsastest ja talvel läbinähtavad ning maksimaalse kõrgusega 2,5 m. Tänavapoolne hekk võib olla ka okaspuudest ja aiaga samal kõrgusel. Tänavapoolne hekk ei tohi varjata vaadet maja esisele alale – see peab olema tänavaruumist tajutav. NN rohemüüride tekitamine ulatuslike elupuu istutustega ei ole lubatud. Suurema vertikaalse elemendina on kavandatud läänepiirile kõrgem vall, mis aitab takistada tuult avatud põllumaalt. Vallile on ette nähtud istutus okaspuudest (harilik mänd, must mänd, torkav kuusk jne.). Vallide osa jätkub ka põhjapoolsel mängu ja spordialal. Samuti eraldab see võimalikku lasteaeda eramute alast.

Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. 4.7. Vertikaalplaneerimine Tänavate vertikaalplaneerimisel on aluseks olnud olemasoleva maapinna reljeef. Tänavate pikikalded jäävad vahemikku 0,5 kuni 2,0%. Olemasolevat reljeefi arvestades on kujundatud

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

14

esialgne vertikaalplaneering ka kinnistutele, seejuures andes hoonestusaladele võimalikud hoone nulli väärtused. Detailplaneeringu raames koostatud vertikaalplaneering on esialgne lahendus ja kindlasti täpsustub järgmistes projekteerimise staadiumites. Vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Sõidutee ja jalg- jalgrattateelt sademevee immutamiseks on teede maa-aladele planeeritud rohealad ning nõvad. Nõva peab koosnema erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest (taimede orgaaniline kiht, kasvupinnas, liiv (killustik)). 4.8. Mullatööde bilanss Tänavate alune väljakaeve saab olema ca 12000 m³ arvestusega, et katendite jaoks on tarvis 1 meetri sügavust kaevikut. Tõenäoliselt ÜVK torude tõttu on reaalne väljakaeve maht suuremgi. Hoonestusaladel, kuhu jääb hoone ja mingil määral (olenevalt täpsest arhitektuursest lahendusest) ka teed ning platsid, on samuti väljakaeve vajadus ca 1 meeter. Arvestuslik pindala 12600 m² ja väljakaeve maht ca 12600 m³. Hoonestatavate kinnistute vertikaalplaneeringu tulemusel on ettenähtud täitemahu vajadus ca 24000 m³, mis on samas suurusjärgus arendusala väljakaevete mahuga. Kokkuvõttes, detailplaneeringu täpsuse juures saab öelda, et kogu arendusalalt väljakaevatavat pinnast saab ära kasutada kinnistute ala täitmisel. Seejuures on mõistlik ehitajal väljakaevatav pinnas läbi sõeluda selliselt, et see ei sisaldaks peenosist ning seetõttu saaks kandva ja vett läbilaskva täitepinnase. Täpsed lahendused ning soovitused väljakaeveks ja täiteks antakse taristu ja hoonete ehitusprojektides. 4.9. Jäätmete käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 20.06.2024 määrusele nr 7 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteinerid paigutatakse igale krundile soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist on soovituslik läbi viia sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist (viimist keskkonda) ning luua võimalus ohtlike jäätmete kogumiseks ja äraveoks spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse. Krundile pos nr 36 on kavandatud avalik jäätmepunkt, kuhu paigutada liigiti kogutud jäätmete kogumismahutid. Eelistada maa-aluseid süvamahuteid. Jäätmepunkti asukoht täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Jäätmepunkt peab olema lihtsasti ligipääsetav ja nägema esteetiline välja ning peab arvestama ka tulevikus lisanduvate jäätme liikidega. 4.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• nähtavus;

• juurdepääsuvõimalus;

• territoriaalsus;

• atraktiivsus;

• vastupidavus;

• valgustatus. Käesolev planeering soovitab:

• krundid valgustada ja heakorrastada;

• tagada hea nähtavus;

• parkida sõidukid oma krundile;

• kasutada vastupidavaid materjale;

• paigaldada selged viidad;

• selgelt eristatavad juurdepääsud.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

15

4.11. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Planeeritud ühiskondlike ehitiste maal ei ole nõutud planeeritavate hoonete omavhelist 8 m kuja. Joonisel AS-03 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud kahest hüdrandist (vt joonis AS-04 Tehnovõrkude koondplaan) ning Tormi tänavale ja Vikerkaare tänavale projekteeritud hüdrantidest. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed peavad olema vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Pindle teelt. 4.12. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus 11,60 ha Kavandatud kruntide arv 39 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 74 063 m² 66% / 68 063 m2 61%* transpordimaa 20 537 m² 18% ühiskondlike ehitiste maa 11 060 m² 10% üldkasutatav maa 6 259 m² 6% ärimaa 0 / 6 000 m2 5%* *juhul kui pos 1 ja 2 kasutatakse ärimaa sihtotstarvet 4.13. Servituutide seadmise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-03, AS-04 ja kirjeldatud joonise AS-03 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1 – 30

• Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 31

• Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 34

• Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, drenaažitrassile ja sademeveekanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Pos 35

• Veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

16

Pos 36, 37

• Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, drenaažitrassi ja sademevee kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.

Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool Suur-Pindle katastriüksust: Katastriüksus 11157 Sausti-Kiili tee (katastritunnus 30401:001:0473):

• veetrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Sausti kergliiklustee T12 (katastritunnus 30501:001:0434):

• veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Pindle tee (katastritunnus 30501:001:0377):

• veetrassile ja sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Tormi tänav T2 (katastritunnus 30501:001:0379):

• veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Vikerkaare tänav T1 (katastritunnus 30501:001:0382):

• veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

4.14. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-04 Tehnovõrkude koondplaan. 4.14.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Osaühing Kiili KVH 01.02.2023. a tehnilistele tingimustele. Planeeringuala veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse on koostanud Veka Inseneribüroo OÜ, töö nr 25002, 06.03.2025. a. Planeeritava ala varustamine ühisveevärgiga on planeeritud ringistada. Ühisveevärgi ühinemispunkt olemasoleva veetorustikuga asub Reinu tänaval (katastritunnusega 30401:001:1328) ning ühinemispunktid projekteeritud veetrassidest asuvad katastriüksustel Vikerkaare tänav T1 (katastritunnusega 30501:001:0382) ja Tormi tänav T2 (katastritunnusega 30501:001:0379). Planeeringuala reovee ärajuhtimine on jagatud kolmeks:

• planeeritud kruntide pos nr 1 – 4; 6 – 7; 11 – 14 ja 31 reoveed suunatakse planeeritud reovee pumplasse isevoolse kanalisatsioonitrassiga. Pumplast suunatakse reoveed reovee kanalisatsiooni survetrassiga planeeringuala keskossa planeeritud reovee kanalisatsioonitrassi. Planeeritud reoveepumpla on planeeritud krundi pos nr 31 idanurka (täpne asukoht täpsustub ehitusprojektiga). Reovee pumplale on ette nähtud kuja raadiusega 10,0 meetrit;

• planeeritud kruntide pos nr 5; 8 – 10; 16 – 19; 24 – 28 ning planeeritud pumplast suunatud reoveed suunatakse isevoolse kanalisatsioonitrassiga Tormi tänavale projekteeritud reovee kanalisatsioonitrassi;

• planeeritud kruntide pos nr 20 – 23 ja 29 – 30 reoveed suunatakse isevoolse kanalisatsioonitrassiga Vikerkaare tänavale projekteeritud reovee kanalisatsioonitrassi.

Planeeritud reovee pumpla tarbeks on kavandatud teenindusala ning elektriga liitumise jaoks liitumiskilp.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

17

Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee ja kanalisatsiooni liitumispunktid. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m. Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate torustikega on esitatud joonisel AS-04 Tehnovõrkude koondplaan. AS-04 Tehnovõrkude koondplaani joonisele on kanalisatsioonitrassile peale märgitud maapinna planeeritud absoluutne kõrgus ning kaevu põhja absoluutne kõrgus.

Täiendavad tingimused: Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused: 1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu

teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks;

2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected] <mailto: [email protected]>). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel;

3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/4071220120454;

4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel;

5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d;

6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja § 13 lõikele 2 „Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul.” <https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045>;

7) kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.

4.14.2. Sademevee ärajuhtimine Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Planeeringuala põhjavee kaitseks kasutada järgmisi meetmeid – mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele. Näide teemaa-aladele rajatavast nõvadest:

Hoonete katustele langevat sademevett on otstarbekas koguda, et seda kasutada krundile rajatava haljastuse (puud, põõsad, muru, viipetiigid, vms) tarbeks. Juurdepääsutee ja parkla alale (soovitatav kasutada vett läbilaskvaid materjale) langev sademevesi suunata krundil ümbritsevale

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

18

rohealale. Võimalusi sademevee lokaliseerimiseks/ärakasutamiseks selle tekkekohas on küllaldaselt ning lisainfot antud teemal on võimalik leida alljärgneva lingi kaudu, näiteks https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/Ruumiloome-koolitusprogramm-3.-paev-Margit-Koiv- Vainik.pdf Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahenduse on koostanud Raivo Saidlo, Veka Inseneribüroo OÜ „Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu VK osa”, töö nr 25002, 06.03.2025. Väljavõte Veka Inseneribüroo OÜ koostatud seletuskirjast: Sademevee vooluhulk ja selle piiramine: Detailplaneeringus on tänavatele planeeritud kõvakatteid 7446 m2 ja haljasala 9628 m2. Valingvihm tänavalt on 5 minutilise vihma puhul 217 l/s. Elamukinnistutel on ehitusalused pinnad ehk katused 10400 m2. Kinnistutelt ülejäänud osa tuleb immutada. Valingvihm elamukinnistutelt 5 minutilise vihma korral 278 l/s. Lasteaia sõiduteelt, parklast ja katustelt (hinnanguline pindala kokku 5485 m2) on 5 minutilese vihma vooluhulk 166 l/s. Lasteaia sademevesi väljavool tänavavõrku piirata vooluhulgale 10 l/s. Sademevee summaarne vooluhulk 5 minutilise valingvihma korral 661 l/s ja veekogus 200 m3. Kavandatud on eesvoolu koormuse vähendamiseks/minimiseerimiseks kraavid mahuga 435 m3. Vooluhulk eesvoolu on piiratud De 160 mm toruga.

• Sademevee vooluhulk valgalade kaupa

1-Vikerkaare tänava põhjaosa eelvooluga naaberala olemasolevasse torustikku. Kinnistutelt äravool planeeritud Tormi tänava süsteemi. Äravool tänavalt toimub imbudes läbi tänava küveti all oleva drenaaži Vooluhulk eesvoolu ca 0,1 l/s

2-Tormi tänava ja Vikerkaare tänava põhjaosa kinnistud eelvooluga kraavi. Äravool tänavalt toimub imbudes läbi tänava küveti all oleva drenaaži. Küvetile on lisatud ka kuppelrestkaevud, mille äravool ühendatakse sademevee kanalisatsiooniga. Vooluhulk piiratakse eelvoolu De160 toruga kaldega 0,007 st Q = 17 l/s Vooluhulga puhverdamiseks lisatakse enne väljavoolu kraavid mahuga 115 m3

3-Vikerkaare tänava lõunaosa eelvooluga Pindle tee kraavi. Äravool tänavalt toimub imbudes läbi tänava küveti all oleva drenaaži. Küvetile on lisatud ka kuppelrestkaevud, mille äravool ühendatakse sademevee kanalisatsiooniga. Vooluhulk piiratakse eelvoolu De160 toruga kaldega 0,004 st Q = 13 l/s Vooluhulga puhverdamiseks suurendatud torustike ning lisatakse enne väljavoolu kraav mahuga 150 m3.

4-Aasa tänav eelvooluga Pindle tee kraavi. Äravool tänavalt toimub imbudes läbi tänava küveti all oleva drenaaži. Küvetile on lisatud ka kuppelrestkaevud, mille äravool ühendatakse sademevee kanalisatsiooniga. Vooluhulk piiratakse eelvoolu De160 toruga kaldega 0,004 st Q = 13 l/s Vooluhulga puhverdamiseks suurendatud torustike ning lisatakse enne väljavoolu kraav mahuga 170 m3.

Sademevee äravoolu lahendus: Tänavatele on planeeritud paigaldada De160-De400 sademevee torud. Kinnistutelt kogutakse sademeveed läbi liitumistorude. Kinnistutelt saab ära juhtida katuse sademeveed ja vajadusel saab kinnistutel sademevee süsteemi lisada ka drenaaži veed. Kinnistute äravoolud ei tohi võimaldada vooluhulka üle 10 l/s. Tänavatelt kogutakse sademeveed küveti all olevasse drenaaži. Drenaaži väljavoolu kaevud varustada kuppelrestidega. Drenaaž ühendada planeeritavasse sademevee kanalisatsiooni va Vikerkaare tänava põhjaosa. Sademevee eesvooluks on arendusala idapoolse külje ja Pindle tee ääres olev kraav. Eesvoolu Harjuva ojja VEE1094900 suunatud sademevesi peab vastama Veeseaduse § 187 p 6 kehtestatud normidele. Tagamaks vee nõuetele Vastavust paigaldada lasteaia parkla sademevee äravoolule 1-klassi õlipüüdja. Olemasolev drenaaž planeeringu alal likvideeritakse. Planeeringu põhja poolsed drenaaži torustikud lõigata läbi ja ühendada möödavoolu torustikuga kuni olemasoleva arendusala idapoolses küljes oleva drenaažiga.

• Hilisemal projekteerimisel tuleb tagada, et Tormi tn-le rajatud kraavide nõlvad peavad olema hooldatavad (s.t niidetavad murutraktoriga) või maastikuarhitektuuriselt lahendatud nii, et need oleksid hooldusvabad.

• Tormi tn (pos 37) sademevee eesvool peab olema juriidiliselt lahendatud. See tähendab, et igal ajal peab olema võimalik, ilma tingimusteta, juhtida sademevett 17 l/s nii, et vallal puuduks hoolduskohustust.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

19

• Planeeringuala kruntide pos nr 27,29,30 ja 33 vertikaalplaneerimisega tagada sademevee mitte valgumine naaberalade Vikerkaare tn 9 ja 10 ning Tormi tn 14 kinnistutele. Vikerkaare tn 9 ja 14 kinnistutele on Kiirvool OÜ poolt tehtud projekti kohaselt rajatud 200 mm läbimõõduga drenaažikollektor eesmärgiga võimaldada Vikerkaare ja Tormi tn äärsete kinnistute liigvee ärajuhtimine. Antud kollektor suubub Pindle tee 6 kinnistul olemasolevasse eesvoolu kraavi.

Käesoleva planeeringuga Vikerkaare ja Tormi tn kinnistute olemasolevaid süsteeme ei muudeta ning olemasolev drenaažtorustik ja selle suubumine Pindle eelvoolu kraavi säilib. Samuti parandab piirkonna üldiseid tingimusi see, et planeeringu elluviimise käigus hooldatakse piirkonna eelvoolukraavid. Alal asuvaid kraave hooldada vastavalt vajadusele, et oleks tagatud liigvee äravool. Põllumajandus- ja Toiduameti kirja 31.01.2023 nr 6.2-2/5523 „Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike- Pindle detailplaneeringu koostamise algatamine” kohaselt ei ole Põllumajandus- ja Toiduametil vastuväiteid kavandatavale tegevusele. 11157 Sausti-Kiili tee truup km 4,205 Veebruaris 2025 teostatud välivaatluse tulemuste põhjal on truup heas seisukorras, s.t truubi torustik ning sissevoolu kui väljavoolu alad on stabiilsed. Algset olemasolevat betoontruubi (pildil paremal) on seoses kergliiklustee rajamisega pikendatud plasttoruga (pildil vasakul). Veetase truubi ees oli madal (ca 20 – 25 cm), arvestades et oli toimunud eelnevalt lumesulamine. Madal veetase näitab eesvoolu, sh ka tuubi head toimimist.

Truubi vaated allavoolu ja pealevoolu veebruaris 2025. Truubi läbilaskevõime arvutamiseks kasutame Manningi valemit: Q = (1/n) × A × R2/3 × i1/2 • Q – vooluhulk (m³/s); • n – Manningi kareduskoefitsient (nt sileplast 0,012–0,013; betoon 0,013–0,015); • A – veepinna ristlõike pindala (m²); • R – hüdrauliline raadius (A/P, kus P on märgjoone pikkus, m); • i – truubi põhi- ehk hüdrauliline kalle (m/m). Seega on 1000 mm läbimõõduga truubi teoreetiline maksimaalne läbilaskevõime ligikaudu 0,76 m³/s ehk 760 liitrit sekundis, kui truubis voolab vesi täisristlõikes, kalle on 0,001 ning materjaliks betoon. Kokkuvõttes võib järeldada, et arvestades tänast veetaset truubi juures ning selle valgalal väljakujunenud olukorda võib öelda, et vähetõenäoline on vooluhulga kuni 4-kordne suurenemine valgalal arendustegevuse tõttu. Planeeringualalt lisanduv maksimaalne voolhulk 43 l/s mõjutab minimaalselt truubi läbilaskevõimet. 4.14.3. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 09.02.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 439047. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on planeeringualal 3×1125 A. Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud planeeringuala lõunatipus asuvast keskpinge maakaablist KPL204690. Planeeringuala krundile pos 31 on kavandatud uus alajaam. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaablist.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

20

Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Kruntidele on planeeritud paaris liitumiskilbid, v.a krunt pos nr 31 ja 37. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Planeeringualal asuvad kaks madalpinge õhuliini, mis on ette nähtud likvideerida. Õhuliin likvideeritakse kuni Sausti tee 28, Sausti tee 20 ja Pindle tee 6 katastriüksustel asuvate postideni. Sausti tee 20 ja Pindle tee 6 elektrivarustus on ette nähtud planeeringualale rajatavast maakaablist. Täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.

Täiendavad tingimused:

• kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga;

• elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ- ga;

• tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;

• võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.

4.14.4. Tänavavalgustus Kruntide sisene platside valgustus ehitada välja iga krundi oma elektrivarustuse baasil. Tänavavalgustus projekteerida metallpostidel, mis saavad toite kaitsetorusse paigaldatud maakaablilt. LED valgustid peavad olema eelprogrammeeritud timmerdamisega DDF2. Tänavavalgustusel peab olema eraldi juhtimis- ja liitumiskilp. Tänavavalgustuse projekti koostamiseks tehnilised tingimused väljastab ja projekti kooskõlastab Kiili vallavalitsus. Planeerida valguslahendus pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis ei avaldaks mõju elamualadele. Pindle tee ääres ülekäiguradadel valgustus projekteerida mõlemale poole ülekäigurada. 4.14.5. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 05.08.2025 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39801251. Planeeringuala sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on sidekaev F68S56_K01, mis asub Sausti tee katastriüksusel (katastritunnusega 30401:001:0473). Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide piiridele on määratud liitumispunktid. Liitumispunktidest on kavandatud maakaabliga sisestus planeeritavatele elamutele ja ühiskondlikule ehitisele. Liitumiskohad kruntidele sulgeda hermeetiliselt ja tähistada EMS 101,4 kHz resonantsmarkeriga. Sidetrassid on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga. Sidevarustuse rajamine pole kohustuslik. Samuti selle rajamisel alternatiivina kaabelside lahendusele on võimalik sideühenduse tagamiseks kasutada õhu kaudu lahendusi.

Täiendavad tingimused:

• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest;

• sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutseaega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.

4.14.6. Soojavarustus Hoone küttesüsteem on võimalik lahendada lokaalselt. Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi).

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

21

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoonete katustele. Horisontaalse maasoojuskontuuriga tuleb alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi). Vertikaalsete soojuspuuraukude rajamine ei ole lubatud. Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrvalkrundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus oma iseloomult eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.

Lähtetingimused:

• planeeritavad katastriüksused on ehitisregistri andmetel hoonestamata;

• väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub;

• planeeringuala on looduslik rohumaa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;

• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;

• vastavalt Eesti looduse infosüsteemile ning Maa- ja Ruumiameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 15.07.2025) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;

• vastavalt Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (15.07.2025) ei asu planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:

• kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus;

• põhja- ja pinnasevesi;

• võimaliku keskkonnamõju hindamine. 5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

22

määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust, nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks:

• territooriumi korrashoid;

• territooriumile tagada juurdepääs;

• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 5.3. Põhja- ja pinnasevesi Detailplaneeringu ala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt Osaühing Kiili KVH tehnilistele tingimustele. Kuna uute püstitavate hoonete veevarustus ei ole lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt, on tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Samuti juhinduda Veeseadus § 129 lg 1 ja 3 toodust. 5.4. Võimaliku keskkonnamõju hindamine Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Planeeringu algatamise korralduses ja selle lisas 5 „Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike- Pindle detailplaneeringu osas” toodu osas on vastavad ametkonnad andnud oma seisukohad, milles vastuväiteid ei esitatud. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeerimismenetluse käigus. 6. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, veeluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse üksik- ja kaksikelamud. Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Maapõueseadus § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Veeluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda veeluba.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

23

Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis”. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud elamute ja ühe ühiskondliku ehitise rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Lisaks ühiskondliku ehitise rajamisega piirkonda luuakse uusi töökohti. Korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete ja uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned ja rohealad tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette ühiskondliku ehitise, üksik- ja paariselamute ehitamist. Samuti on ette nähtud ala hooldamiseks ettevaatusabinõud. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 8. PLANEERINGU ELLUVIMISE KAVA Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

24

Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (krundid pos 34 – 37, 39) 1. Käesoleva Detailplaneeringu elluviija (edaspidi Arendaja) ehitab omal kulul detailplaneeringu

järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.

2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel.

3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise eest.

4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule teele. Kohalikul omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.

5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madala kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.

6. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiviisiliselt.

7. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ning sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi.

8. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks. Samas tuleb riigitee ristmik rekonstrueerida enne ükskõik millisele hoonele ehitusloa väljastamist, sõltumata sellest, kas on seatud hüpoteek või mitte. Ristmiku rekonstrueerimine on eeltingimus ehitustegevuse alustamiseks.

9. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

Krunt pos nr 39 võõrandatakse tasuta Kiili Vallavalitsusele. Juhul, kui vabatahtliku võõrandamist ei toimu, siis krunt sundvõõrandatakse Kiili Vallavalitsusele. Eesvooludega seonduvad kohustused Enne ehitustegevuse alustamist on vajalik teostada planeeringualal eesvoolu hooldus. Hooldustööd

tuleb teostada enne mistahes hoonete ehituslubade väljastamist, et tagada eesvoolu läbilaskvus ja

vältida üleujutusriske.

Enne sademevee ja drenaaži projekteerimist tuleb küsida tehnilised nõuded Kiili Vallavalitsuselt.

Planeeringualalt sademevee voolhulkade suurenemisel on huvitaud isik kohustatud korrastama ja

puhastama eesvoolud vajalikus mahus või kuni riikliku eesvooluni huvitatud isiku kulul. Eesvoolude

korrastamata jätmisel ei ole võimalik realiseerida planeeringut.

Sademevee ja drenaažisüsteemide hooldus tuleb arendaja poolt tagada kuni piirkonnas toimuvad

kinnistute ehitustegevused. Sademevee ja drenaaži üleandmisel tuleb anda 5 aasta pikkune

garantii.

• Enne sademevee ja drenaažilahenduse projekteerimist tuleb taotleda vastavad

projekteerimistingimused vallavalitsuselt ning kooskõlastada lahendus tänavatorustiku tulevase

omanikuga.

• Planeeringualalt sademevee voolhulkade suurenemisel, võrreldes planeeringueelse olukorraga,

on huvitaud isik kohustatud korrastama ja puhastama eesvoolud vajalikus mahus kuni Harjuva

oja (lõpp-punkt XY: 6574362, 546226). Eesvoolude korrastamine ja puhastamine teostatakse

hoolduskava alusel, mis koostatakse koostöös pädeva spetsialistiga.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

25

Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste väljaehitamine (krunt pos 31, 33): 1. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad

(mänguväljakud jms) või tagab nende väljaehituse kolmandate isikute poolt.

2. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa või ühiskondlike ehitiste maa

tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu üldkasutatavale

maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud mänguväljaku, puhkeala jms väljaehitamise

eest.

3. Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate

mänguväljakute jms valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale,

misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.

4. Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate mänguväljakute sihtotstarbeline kasutamine ei tohi

olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile.

5. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud va kui see on mänguväljaku projektiga lubatud.

Krunt pos nr 31 sademevee ja viibeala lahendused tuleb lahendada koos ülejäänud infrastruktuuri väljaehitamisega. Toimingute ja tegevuste järjekord: Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes

huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.

3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamiseks.

4. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamine.

5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) üleandmine võrguettevõtjatele.

6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate alade ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud (100%): 7.1. avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning

avalikes huvides olevate tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne);

7.2. uus kuivendussüsteem ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas oleva drenaažisüsteemi toimimine;

7.3. Pindle tee ja riigitee nr 11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuv ristmik tuleb rekonstrueerida enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist planeeringualale, vt ka Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel.

8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine omavalitsusele.

9. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et: 9.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude,

rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele; 9.2. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt detailplaneeringus

ettenähtud tingimustele; 9.3. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad

peavad olema Valla omandis.

Krunt pos nr 39 võõrandatakse tasuta Kiili Vallavalitsusele. Juhul, kui vabatahtliku võõrandamist ei toimu, siis krunt sundvõõrandatakse Kiili Vallavalitsusele.

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (kovID DP0349). Töö nr 467

26

Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab

planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata

menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis;

2. Planeeringuala juurdepääs on kavandatud riigitee nr 11157 Sausti–Kiili km 4,195 asuva ristmiku

kaudu. Enne mistahes hoonete ehituslubade väljastamist tuleb rekonstrueerida Pindle tee ja

riigitee ristmik koos vajaliku tee laiendamisega. Ristmiku rekonstrueerimine on vajalik, et tagada

arendusala hoonetele ohutu juurdepääs. Vastavalt Ehitusseadustiku § 8 peab ehitamine ja

sellega seotud tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega

keskkonnale, mistõttu teedevõrgu rajamine peab eelnema hoonete ehitamisele;

3. projekteerimise etapis tuleb täpsustada riigitee teeületuskoha valgustamise vajadus. Vajaduse

korral kavandatakse valgustuslahendus koos teede ja ristmiku rekonstrueerimise projektiga;

4. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

5. Teha koostööd kohaliku omavalitsusega bussipeatuste kavandamiseks Pindle tee ristmiku lähialale seoses elamuala kavandamisega. Selle vajadus täpsustada enne ehitusprojekti koostamist.

6. Riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi arendusala elluviimisel seoses Transpordiameti nõuete täitmisel.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused 1. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates detailplaneeringu

kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, sh arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a pos nr 34 – 37, 39) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisest. Katastriüksuste jagamine ning kõik teised tegevused mis eelnevad detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisele ei loeta käesolevas detailplaneeringus detailplaneeringu elluviimise alustamiseks. Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.

3. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui on tuvastatud, et detailplaneeringuga põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse avalikku huvi ning kahju tekitanud krundi omanik ei ole nõus kahjusid hüvitama. Kahju tekitanud ja/või tekitavate kahjude krundi omanikul ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tulevaste tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.

4. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

1.30...1.50

1.30...1.50

1.30...1.50

1.30...1.50

1.30...1.50

1.30...1.50

1.30...1.50

1.30...1.50

1.30...1.50

1.30...1.50

1.30...1.50

1.50...1.80

1.50...1.80

1.30...1.50

1.30...1.50

2.00...2.30

IPPK03 top

IPPK03top

IPPK03

top

41 .58

42.34

41.82

Pind le

tee

m2

m2

EE2 / Ä 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)1 400

1865

m2

m2

EE2 / Ä 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)2 400

1885

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)3 400

1870

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)4 400

1885

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)5 400

1905

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)13 400

2115

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)12 400

2120

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)11 400

2125

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)15 300

1260

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)16 300

1305

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)17 300

1305

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)18 300

1305

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)19 300

1265

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)20 300

1270

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)21 300

1300

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)22 300

1305

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)23 300

1285

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)10 400

2010

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)24 300

1325

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)25 300

1325

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)26 300

1340

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)28 300

1135

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)27 300

1165

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)29 300

1360

m2

m2

EE 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

2 (1/1)30 300

1210

m2

m2

Üm 100% - - -

- -32 -

-

m2

m2

L 100% - - -

- -34 -

-

31

2

5

15

17

18

19

29

25

8

7

13

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)9 400

1990

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)8 400

2000

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)7 400

2035

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)14 400

2115

m2

m2

EE2 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

3 (1/2)6 400

2070

Krunt 3000 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 1769 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 3002 m2

Krunt 2035 m2

Krunt 2016 m2

Krunt 2004 m2

Krunt 1518 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 3000 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2005 m2

Krunt 10 476 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2000 m2

Krunt 2001 m2

4,04,0

4,04,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

5,0 5,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,04,0

4,04,0

4,04,0

4,04,0

4,04,0

4,04,0

10,0

4,04,0

4,04,0

4,04,0

4,04,0

4,04,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,04,0

4,04,0

6,0

6,0

6,0

6,0

6,0

6,0

6,0

6,0

6,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

5,5

5,5

5,0

5,0

5,0

3,0

K2-2

K2-8

K2-1

5,6

4,0 4,0

4,04,0

4,04,0

33

Krunt 4490 m2

m2

m2

L 100% - - -

- -37 -

-

Krunt 2293 m2

NÄHTAVUSKOLMNURK 15x130 m (LN)

11157 Sausti-Kiili tee

Vike rka

are tä nav

Torm i tä

na v

10

27

6

12

42.11

m2

m2

L 100% - - -

- -38 -

-

Krunt 900 m2

2,0

41 .75

41 .98

42 .01

41.90

42.30

Tee kaitsevöönd

10 ,0

10, 0

10, 0

10 ,0

10 ,0

5,0

2,0

Krunt 4676 m2

Vi ke

rk aa

re tä

na v

Tormi tänav

Aasa tänav

m2

m2

L 100% - - -

- -39 -

-

Krunt 674 m2

4,0

4,0

4,0

4,0

m2

m2

L 100% - -

-39a - -

Krunt 614 m2

m2

m2

L 100% - -

-39b - -

Krunt 60 m2

39

m2

m2

L 100% - - -

- -36 -

-

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0

Krunt 11 060 m2

36

5,0

5,0

m2

m2

Üm 100% - - -

- -33 -

-

m2

m2

L 100% - - -

- -35 -

-

5,0

3,5

6,0

30

5,0

m2

m2

Üh 100% 9m/4,5m 2 (2/1)

6 (1/5)31 4500

8225

10,0

5,6

5,0

5,0

5,0

5,0

5,0

3,0

17,0 2,0

5,0

5,0 Kraav mahuga

V=150m³

Kraav m ahuga

V=170m³

Kraavid mahuga

V=115m³

19,0

15,0

38

34

37

6,2

10,0

20,8

19,0

4,04,0

10,0

4

1

3

16

9

11

14

24

26

28

10,0

22

21

23

20

35

3,0 22,0

2,0 6,5

1,012,0

1,0 12,0

7,0

NÄHTAVUSKOLMNURK 15x130 m (LN)

BU SA

15 ,0

NÄHTAVUSKOLMNURK 15x15 m

32

6,05,2

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

PLANEERINGUALA

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD AJUTINE KRUNDI PIIR

TEE KAITSEVÖÖND 10 m

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KRUUSKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE

PROJEKTEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE (KLM PRojekt OÜ töö nr 150317, "Kiili alevis Sausti tee äärde valgustatud kergliiklustee projekteerimine")

PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜHISKONDLIKU EHITISE VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HALJASTUS

PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV HALJASTUS

PLANEERITUD MURUKIVI

KRUNTIDE POS NR 1-5 PIIRDEAIA LUBATUD EHITAMISE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS

OLEMASOLEV KRAAV

EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m

VEEKAITSEVÖÖND 1 m

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA

PLANEERITUD OL.OL TRUUBI PIKENDUS

AVALIK JÄÄTMEPUNKT

ALAJAAM

REOVEEPUMPLA KUJA

PLANEERITUD NÕVA

NÄHTAVUSKOLMNURK, LIITUMISNÄHTAVUS 15X130 m

NÄHTAVUSKOLMNURK, KERGLIIKLUSTEEDE SAMATASANDILISEL LÕIKUMISEL 15x15 m

NAABERALAL PLANEERITUD BUSSIPEATUS,

NAABERALAL PLANEERITUD BUSSITASKU / JALGRATTA- JA JALGTEE

TINGMÄRGID

ASUKOHT SAUSTI-KIILI TEE SERVAS

A

PLANEERITUD HALJASTUS Haljastuse eskiislahenduse koostas maastikuarhitekt Peep Moorast 27.01.2024, töö nr 01-24/01

PIHLAENELAS "SEM"

SIBERI KONTPUU "VARIEGATA SIBIRICA"

HARILIK ELUPUU "SMARAGD" // HARILIK KUUSK

MUST MÄND VÕI HARILIK MÄND "WATERERI"

HARILIK SARAPUU "CONTORTA"

HIMAALAJA KASK "DOORENBOS"

VIRGIINIA TOOMINGAS "CANADA RED"

HARILIK SARAPUU "FUSCORUBRA"

HARILIK KUUSK "CUPPRESSINA"

SILE TOOMPIHLAKAS "SNOWFLAKES"

LAIUV KADAKAS "NANA"

HARILIK KUUSK "WEEPING BLUE"

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SIDEKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

KESKPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE ÕHULIIN

DRENAAŽITORUSTIK

TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT

REOVEEPUMPLA

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

MADALPINGE ÕHULIIN JA SELLE KAITSEVÖÖND

LIKVIDEERITAVAD TEHNORAJATISED

OÜ VEKA INSENERIBÜROO KOOSTATUD VEEVARUSTUSE, KANALISATSIOONI JA SADEMEVEE KANALISATSIOONI LAHENDUS, TÖÖ NR 25002

LIKVIDEERITAV DRENAAŽITORU

KRAAV→

KIILI VALD, KIILI ALEV

SUUR-PINDLE JA VÄIKE-PINDLE DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

M 1:750

DP

AS-03

21.01.2026

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OSAÜHING G.E.POINT, 14.07.2021, töö nr 21-G337 (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis; piirid seisuga juuli 2021. a); 2. haljastuse eskiislahenduse koostas maastikuarhitekt Peep Moorast 27.01.2024, töö nr 1-24; 3. krunt pos nr 39 moodustatakse ajutiste kruntide kokku liitmisel.

Töö nr 467Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Kiili Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht

Tehnik K. Kuus

A. Anton

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) elamu/abihoone

Korruste arv Hoonestusala suurus (m²) (elamu/abihoone)

(elamu/abihoone)

ARHITEKTUURINÕUDED: · hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga; · planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. · katusekalle vahemikus 0°– 30°; · katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki; · välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest soovituslikult kasutada rahulikke ja looduslähedasi toone; · vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale; · mitte projekteerida ümarpalkhooneid; · abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga; · teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. Paariselamu bokside vahel lubatud hekk või kuni 1,0 m kõrgused piirded. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud. Kruntidel pos nr 1 – 5 11157 Sausti-Kiili tee poolsel alal võib piirdeaeda rajada alates 2 meetri kaugusele krundi piirist. · piirdeaedade ja kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse on keelatud.

1 Moodustatava krundi positsiooni number

SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS: Pos 1 – 30 · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 31 · Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 34 · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, drenaažitrassile ja sademeveekanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi

võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Pos 35 · Veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Pos 36, 37 · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, drenaažitrassi ja sademevee kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi

võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.

Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool Suur-Pindle katastriüksust: Katastriüksus 11157 Sausti-Kiili tee (katastritunnus 30401:001:0473): · veetrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Sausti kergliiklustee T12 (katastritunnus 30501:001:0434): · veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Pindle tee (katastritunnus 30501:001:0377): · veetrassile ja sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Tormi tänav T2 (katastritunnus 30501:001:0379): · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Vikerkaare tänav T1 (katastritunnus 30501:001:0382): · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

planeeritud avalik jäätmepunkt

*juhul kui pos 1 ja 2 kasutatakse ärimaa sihtotstarvet

PLANEERITUD ALA NÄITAJAD Planeeritava ala suurus 11,60 ha

Kavandatud kruntide arv 39

Krunditava ala maa bilanss:

Elamumaa 74063 m² 66% / 68063 m² 61%*

Transpordimaa 20537 m² 18%

Ühiskondlike ehitiste maa 11060 m² 10%

Üldkasutatav maa 6259 m² 6%

Ärimaa 0 m² / 6000 m² 5%* Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²)

Korruste arv Hoonestusala suurus (m²)

Moodustatava krundi positsiooni number

Krunt 60 m2

Moodustatava krundi suurus

AJUTINE KRUNT:

1

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr

Krundi aadress või aadressi ettepanek

Krundi planeeritud

suurus

Suurim ehitisealune

pind (m²)

Hoonestusala suurus (m²)

Hoone suurim korruselisus Hoone kõrgus maapinnast (m) Hoonete arv krundil Maa sihtotstarve

ja osakaalu % (detailplaneering u liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse sihtotstarvete kaupa (m²)

Parkimiskohtade arv Kitsendused

Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Normatiivne Kavandatud

1 Vikerkaare tn 40 3000 400 1865 2 1 9 4,5 1 2 EE2 / Ä 100% E / Ä 100% 800 4 4 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

2 Vikerkaare tn 38 3000 400 1885 2 1 9 4,5 1 2 EE2 / Ä 100% E / Ä 100% 800 4 4 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

3 Vikerkaare tn 36 3000 400 1870 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

4 Vikerkaare tn 34 3000 400 1885 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

5 Vikerkaare tn 32 3000 400 1905 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

6 Vikerkaare tn 27 3002 400 2070 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

7 Vikerkaare tn 25 3000 400 2035 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

8 Vikerkaare tn 23 3000 400 2000 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

9 Vikerkaare tn 21 3000 400 1990 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

10 Vikerkaare tn 19 3000 400 2010 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

11 Aasa tn 1 3000 400 2125 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 maaparandussüsteem;

12 Aasa tn 3 3000 400 2120 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 maaparandussüsteem;

13 Aasa tn 5 3000 400 2115 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 maaparandussüsteem;

14 Aasa tn 7 3000 400 2115 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 4 4 maaparandussüsteem;

15 Vikerkaare tn 30 2000 300 1260 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 maaparandussüsteem;

16 Vikerkaare tn 28 2000 300 1305 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 maaparandussüsteem;

17 Vikerkaare tn 26 2000 300 1305 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 maaparandussüsteem;

18 Vikerkaare tn 24 2000 300 1305 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 maaparandussüsteem;

19 Vikerkaare tn 22 2005 300 1265 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

20 Vikerkaare tn 20 2000 300 1270 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 maaparandussüsteem;

21 Vikerkaare tn 18 2000 300 1300 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 maaparandussüsteem;

22 Vikerkaare tn 16 2000 300 1305 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

23 Vikerkaare tn 14 2000 300 1285 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

24 Vikerkaare tn 17 2035 300 1325 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

25 Tormi tn 15 2016 300 1325 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

26 Tormi tn 13 2004 300 1340 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

27 Tormi tn 16 2001 300 1165 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem; projekteeritud reoveepumpla kuja;

28 Vikerkaare tn 15 2000 300 1135 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

29 Vikerkaare tn 13 2000 300 1360 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

30 Vikerkaare tn 11 2000 300 1210 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 2 2 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

31 Pindle tee 2 11060 4500 8225 2 1 9 4,5 1 5 Üh 100% Üh 100% 9000 75 75 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

planeeritud reoveepumpla kuja 10 m;

maaparandussüsteem;

32 Aasa tn 2 1769 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - -

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), 12 meetrit;

maaparandussüsteem; veekaitsevöönd 1 meeter (Veeseadus);

projekteeritud reoveepumpla kuja;

tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

33 Vikerkaare tn 12 4490 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;

maaparandussüsteem;

34 Vikerkaare tänav T2 10476 - - - - - - - - L 100% L 100% - - -

maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), 12 meetrit;

maaparandussüsteem;

35 Pindle tee T2 1518 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - maaparandussüsteem;

planeeritud reoveepumpla kuja 10 m;

36 Aasa tänav T1 4676 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - maaparandussüsteem; veekaitsevöönd 1 meeter (Veeseadus)

planeeritud reoveepumpla kuja 10 m;

projekteeritud reoveepumpla kuja;

37 Tormi tänav T3 2293 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - maaparandussüsteem;

projekteeritud reoveepumpla kuja;

38 Tormi tänav T4 900 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - maaparandussüsteem;

39 Pindle tee T3 674 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - maaparandussüsteem;

39A 614 39B 60

Kokku: 111919 14900 29800 163 163

rekonstrueeritav ristmik

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 14. aprill 2026 nr 137

Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu kehtestamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusest nr 9 „Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu koostamise algatamine”

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10615, Keemia tn 4, e-post [email protected]).

1. Kehtestada Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (DP0349). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritaval maa-alal kehtib: 2.1. Kiili valla üldplaneering

3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike- Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu, 16 üksikelamu krunti ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt ning 6 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku ehitisealune pind kuni 4500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt. Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Planeeringu elluviimise käigus laiendatakse ja asfalteeritakse ka Pindle tee kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201) koos kergliiklusteega.

Planeeringulahenduse koostamisse on kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist (AS Infragate Eesti) ja maastikuarhitekt (Peep Moorast).

4. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu lahenduse seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 2 ja põhijoonis on esitatud lisas nr 3.

6. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 3.

7. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.

8. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

9. Korralduse jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vainola /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Tarko Tuisk

vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 14.04.2026 korralduse nr 137 juurde 2. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu seletuskiri 3. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu põhijoonis