Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu eelvaliku ala 7 ja KSH I etapi aruande kooskõlastamine

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

Töö versioon: 09.03.2026

Huvitatud isik OÜ Irbeni Registrikood: 10310434 Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn [email protected]

Planeeringu koostamise tellija Lääneranna Vallavalitsus Jaama tn 1, Lihula linn, 90302 Pärnu maakond

Planeerija/projektijuht Evely Ehrpas [email protected]

Koordinaator Jaanus Aavik [email protected]

Plannum OÜ www.plannum.ee

Tartu mnt 84a, Tallinn

Töö number nr 2024/8-11/909-1

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 3

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

SISUKORD A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5

B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7

1. ERIPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA VAJADUS ........................................................................7

2. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ................................................................................9 2.1. Kõrgemalseisvad arengudokumendid ......................................................................................................... 9 2.1.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050................................................................................................. 10 2.1.2. Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ .......................................................................................... 10 2.1.3. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 .......................................................... 11

3. MAAKONNAPLANEERINGU MUUDATUSETTEPANEK .............................................................................11

4. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSETTEPANEK ..........................................................................................12

5. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................................13 5.1. Maakasutus ................................................................................................................................................. 14 5.2. Olemasolevad piirangud ............................................................................................................................. 15

6. PLANEERIMISETTEPANEK .....................................................................................................................16 6.1. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tuulepargi arendamise tingimused ........................ 16 6.2. Müratundlike ehitiste ehitamise piiranguala ............................................................................................. 16 6.3. Kruntideks jaotamine .................................................................................................................................. 18 6.4. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 18 6.5. Planeeritud haljastus ja piirded .................................................................................................................. 19 6.6. Liikluskorralduse põhimõtted ..................................................................................................................... 19 6.7. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 22 6.8. Maaparandus .............................................................................................................................................. 23 6.9. Tuleohutuspõhimõtted ............................................................................................................................... 23 6.10. Keskkonnatingimused .............................................................................................................................. 24 6.10.1. Ehituskeeluvöönd................................................................................................................................... 24 6.11. Mõjude hindamise kokkuvõte .................................................................................................................. 24 6.11.1. Leevendavad meetmed ......................................................................................................................... 26 6.11.2. Seire ........................................................................................................................................................ 29 6.12. Planeeringu elluviimine............................................................................................................................. 30

C – LISAD ...................................................................................................................................................33

D – JOONISED ............................................................................................................................................35

D – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................37

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 5

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

A – MENETLUSDOKUMENDID 1. Lääneranna Volikogu 14.05.2020 otsus nr 197 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“; 2. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne, Hendrikson ja Ko OÜ, 25.04.2023.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 7

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

B – SELETUSKIRI

1. ERIPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA VAJADUS Vastavalt planeerimisseaduse § 95 koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestas Vabariigi Valitsus 01.10.2015 vastu võetud määrusega nr 102, mille alusel kuulub ORME alla tuulepark, mis koosneb vähemalt 30 m kõrgustest elektrituulikutest.

Lääneranna Vallavolikogu algatas 14.05.2020 otsusega nr 197 Lääneranna vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate arendusalade leidmiseks ja vajaliku taristu kavandamiseks koos keskkonnamõju strateegilise hingamisega (KSH). Eriplaneeringu eesmärgiks oli leida asukoha eelvaliku käigus Lääneranna vallas sobivaimad kohad elektrituulikute parkide püstitamiseks ning töötada välja täpsem lahendus elektrituulikute pargi rajamiseks, sealhulgas tuulikute arv, täpne asukoht, kõrgus ning vajalik taristu, juurdepääsuteed ja elektri ülekandeliinid koos liitumiskohtadega.

Vastavalt KSH I etapi aruandele võeti tuulepargi rajamiseks võimalike sobivate alade valikul lähtekohaks, et tuulepargi minimaalne suurus oleks vähemalt 250 ha (arvestades eriplaneeringu algatamise taotluses huvitatud isiku poolt väljapakutud ala suurust). Alade leidmiseks viidi läbi geoinformaatiline analüüs, mille jaoks teostati 2021. aasta mais vajalike ruumiandmete päringud (andmeallikad Maa- ja Ruumiamet, RMK, ETAK). Analüüsi tulemusi täpsustati märtsis 2022, kui võeti arvesse Keskkonnaameti poolt välja töötatud puhvreid, vältimaks olulist mõju elustikule.

Tuulepargi rajamiseks sobilike alade leidmiseks kasutati järgmisi kriteeriume:  1000 m puhver elu- ja ühiskondlikest hoonetest  2000 m puhver Lihula ja Virtsu tiheasustusaladest  Välistatud on kattumine kaitstavate loodusobjektidega (välja arvatud III kaitsekategooria liikide

leiukohad)  600 m puhver kaitsealadest, mille kaitse-eesmärkides on linnu- või nahkhiireliike  600 m puhver nahkhiirte püsielupaikadest  600 m puhver Natura 2000 linnualadest  2000 m puhver kotkaste püsielupaikadest  3000 m puhver suur-konnakotka ja must-toonekure püsielupaikadest  1000 m puhver kanakulli (LK II) leiukohtadest  500 m puhver teadaolevatest RMK puhkealadest  500 m puhver kalmistutest  300 m puhver riigiteedest  300 m puhver 110–330 kV ja 40 m puhver <110 kV elektriliinidest  Riigikaitseliste objektide piiranguvöönd  Veekogud koos ehituskeeluvööndiga Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja väljatöötamise kavatsuse avalikustamise tulemusel otsustati käsitleda tuulepargi rajamiseks esialgselt sobivate aladena kõiki seitset (1, 2 koos 2a-ga, 3, 4, 5 koos 5 a-ga, 6 ja 7) esialgse analüüsi tulemusel selgunud ala.

8 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Skeem 1. Tuuleenergeetika arendamiseks esialgselt sobivate alade muutus peale Keskkonnaameti poolsete puhvrite rakendamist (märtsis 2022).

Esialgselt sobivaid alasid analüüsiti KSH töögrupi poolt. KSH töögrupp alustas alade analüüsimist Natura aladele mõju välja selgitamisega. Võimalik ebasoodne mõju Natura aladele ja nende kaitse-eesmärkidele tuleb arendustegevuse puhul välistada. Natura hindamise tulemusel selgus, et ala nr 7 on tuuleenergeetika arendamiseks kaasneva võimaliku mõju tõttu ebatõenäoline. Avalikustamisel laekunud tagasiside põhjal soovis otsustaja ala nr 7 siiski käsitleda planeeringumenetluses võimaliku sobiva alana ja viia sellele alale läbi ka I etapis mõjuhindamine, selgitamaks välja võimalike leevendusmeetmete olemasolu. Natura hindamise tulemusel leiti, et olemasoleva teabe alusel ei saa ala nr 7 puhul ebasoodsat mõju piisava kindlusega välistada.

Eelnevast tulenevalt loeti ala nr 7 eelvalikus vahetulemusena sisuliselt ebasobivaks alaks, kus ilma konkreetsete uuringute, täiendava Natura hindamise ja teiste keskkonnamõjude hindamise positiivsete tulemusteta ei ole võimalik kaaluda tuulepargi rajamist. Kokkuvõtvalt sätestati, et juhul, kui ala nr 7 vastu on selge arendushuvi, tuleb enne ala sobivaks tunnistamist ja detailse lahenduse koostamist: 1) Viia läbi linnustiku uuring (uuringud korraldada sarnasel põhimõttel nagu teiste arendusalade puhul). Ala 7 osas on lisaks vajalik teostada rändeliikumise uuring, mille koosseisus registreeritakse lindude lennuteed, - kõrgused ja võimalikud peatuskohad ning vajalik võib olla 3D radari kasutamine; 2) Tuginedes linnustiku uuringu tulemustele viia läbi Natura hindamine Väinamere linnualale; 3) Juhul, kui Natura hindamise tulemusel selgub, et tuulepargi rajamisel alale 7 puudub ebasoodne mõju Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele (või on mõju võimalik leevendada), koostada alale nr 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne (PlanS § 104).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ala 7 KSH I etapi aruandes viidi eeltoodust lähtuvalt esmalt läbi linnustiku, nahkhiirte ja taimestiku uuringud. Seejärel teostati Natura asjakohane hindamine, keskendudes eelkõige Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele ning arvestades ka teiste võimaliku mõjualasse jäävate aladega.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 9

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Uuringute ja mõjude hindamise tulemusena jäeti tuulepargi rajamiseks välja esialgse ala 7 läänepoolne osa, mis on oluline nahkhiirte elupaik (vt KSH aruande ptk 2.4), ning idapoolsed osad, mis jäävad rändepeatusel olevate lindude lennukoridori (vt KSH aruande ptk 2.3), vt Skeem 2. Läbiviidud Natura asjakohane hindamine näitas, et leevendavate meetmete rakendamisel puudub vähendatud tuulepargialal 7 ebasoodne mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele. Seega on mõjuhindamise tulemusena asukoha eelvalikuala nr 7 sobiliku ala suurus 239 ha, mis on küll väiksem eesmärgiks seatud 250 ha-st, kuid suurust põhjendavad tavapärase asukoha eelvalikuga võrreldes täpsemad teostatud uuringud, mille põhjal ala moodustus. Eelvalikuala 7 paikneb Lääneranna valla keskosas Petaaluse, Peanse ja Alaküla külade territooriumil.

Skeem 2. Asukoha eelvalikuala 7 kujunemine (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet).

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on vastavalt planeerimisseadusele jaotatud kaheks etapiks: ehitise asukoha eelvaliku tegemine ja detailse lahenduse koostamine. Oluline on tähelepanu pöörata 17.03.2023 jõustunud planeerimisseaduse muudatustele, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused (PlanS§ 951). Ala 7 tuulepargi eriplaneeringu puhul rakendataksegi eelmises lauses kirjeldatud võimalust.

2. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGUDOKUMENTIDEGA

2.1. Kõrgemalseisvad arengudokumendid

Käesolev töö lähtub järgnevatest dokumentidest:  Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, mis võeti vastu 05.04.2017;  Eesti energiamajanduse arengukava 2035+ (ENMAK), mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt

08.01.2026;

10 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 62;

 „Lääne maakonnaplaneering 2030+“, mis on kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70;

 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne;

 Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015;  Kehtivad üldplaneeringud;  Riiklik energia- ja kliimakava (REKK 2030).

2.1.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 20501

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. aasta heitetasemega.

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

Eriplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

2.1.2. Eesti energiamajanduse arengukava 2030+2

Arengukava koostati, lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050. Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema Eesti majanduse konkurentsivõime seisukohast kõige kasulikum.

ENMAK 2030 kirjeldab meetmeid arengukava elluviimiseks. Riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus on elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise edendamiseks.

Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri tootmine toetab majanduse ressursitõhusust, sh:  otsese primaarkütuste kasutamise kõrval rakendatakse elektri tootmises energiaallikana tootmisjääke,

mida mujal pole enam otstarbekas või võimalik kasutada;  elektri tootmisel kasvab kütusevabade jm taastuvate energiaallikate osakaal.

ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%. Tuulepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas, kuna see loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks.

1 https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf

2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-03/Energiamajanduse%20arengukava%20aastani%202030.pdf

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 11

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2.1.3. Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20303

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiline eesmärk on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes, milleks olid:  planeeringud ja maakasutus,  inimtervis ja päästevõimekus,  looduskeskkond,  biomajandus,  taristu ja ehitised,  energeetika ja energiavarustus,  majandus,  ühiskond, teadlikkus ja koostöö.

Ressursitõhusale majandusele üleminek on otseselt seotud kliimamuutuste leevendamise (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise) ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisega. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Arengudokumendis esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.

Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega.

3. MAAKONNAPLANEERINGU MUUDATUSETTEPANEK Riigihalduse minister kehtestas 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 maakonnaplaneeringu 2030+ Lääne maakonnas Haapsalu linnas, Lääne-Nigula vallas, Vormsi vallas ja Pärnu maakonnas osaliselt Lääneranna vallas. Käesolev täiendav asukoha eelvalik (alal 7) esitab lähtuvalt planeerimisseaduse § 95 lõikest 81

muudatusettepanekud kehtivasse maakonnaplaneeringusse, kuna asukoha eelvalikus välja valitud ala 7 paikneb väljapool maakonnaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkondi ja -alasid. Samuti määrati kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis tuulepargi rajamiseks sobivatele aladele rakenduvad tingimused. Maakonnaplaneeringu sisendiks olnud tuuleenergeetika teemaplaneering, millega määrati tuuleenergeetika arenduspiirkonnad ja -alad ning tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtted, on nüüdseks üle 10 aasta vana. Võrreldes teemaplaneeringu lahenduse väljatöötamise ajaga on oluliselt muutunud reaalne olukord füüsilises keskkonnas ja täienenud teadmised tuuleenergeetika vajaduse ja mõjude osas, samuti arenenud tehnoloogia. Eeltoodule tuginevalt tehakse käesolevaga ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks järgnevalt: määrata täiendav eelvalikuala 7 tuulikute arenduspiirkonnaks ning kohaldada selle rajamisel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus sätestatud tingimusi.

Lähtuvalt riigikogu poolt 05.04.2017 vastu võetud otsusest „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”4 on kliimapoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutustega kohaneda, et kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks, et Eesti saaks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht5.

3https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Kliimamuutustega%20kohanemise%20arengukava%20aastani%202030.pdf 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/310022023003?leiaKehtiv 5 https://valitsus.ee/taastuvenergia-arendamise-kiirendamine?view_instance=0&current_page=1

12 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks prioriteet tuuleenergial. Tuuleenergia on suurima

kasvupotentsiaaliga ja tuuleparkide rajamine kulutõhus viis toota Eestis taastuvelektrit6. 2030ks seatud

eesmärgi täitmiseks tuleb rajada maismaale vähemalt 2850 MW võimsuse ulatuses tuuleparke7. Vastavalt

strateegiale „Eesti 2035“8 on aastaks 2050 Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Kehtiv energiamajanduse korralduse seadus¹ sätestab muuhulgas taastuvenergia edendamise põhimõtted ja koostamisel on „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“9. Nimetatud arengukava üldeesmärgiks on igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki: energiajulgeoleku tagamine; energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine ning energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Eeltoodule tuginedes on käesoleva tööga otstarbekas, põhjendatud ning vajalik kehtiva maakonnaplaneeringu muutmine.

4. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSETTEPANEK Kehtivaks üldplaneeringuks täiendava asukoha eelvaliku ala 7 osas on haldusreformi eelse „Lihula valla üldplaneering“ (kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22, muudetud Lihula Vallavolikogu 10.06.2004 otsusega nr 30, Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13 ja 31.01.2013 määrusega nr 2, Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 otsusega nr 31 ja 18.04.2019 otsuga nr 140). „Lihula valla üldplaneering“ käsitles põhjalikult tuuleenergeetika arendamist, mida hinnati arendamist väärivaks tegevuseks ning millega kavandati üheksale kuni 2,5 MW tuulikule maa-ala Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare ja Pärnu-Lihula mnt ristmiku lähistele.

Kogu Lääneranna valda hõlmav ajakohane üldplaneering on koostamisel (algatatud Lääneranna Vallavolikogu 23.08.2018 otsusega nr 90).

Käesolev täiendav asukoha eelvalik alal 7 esitab muudatusettepanekud kehtivasse üldplaneeringusse (st määrata täiendav eelvalikuala 7 tuulikute arendamise alaks), kuna ala 7 paikneb väljapool üldplaneeringuga määratud tuulepargi ala. PlanS § 95 lg 82 ütleb, et tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering võib põhjendatud juhul sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt on muutunud või kehtestatud õigusaktid, samuti, kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal.

Alljärgnevalt on toodud kehtiva üldplaneeringu muutmist toetavad asjaolud: Õigusaktide muutumine pärast üldplaneeringu kehtestamist

 Riiklikud planeerimis- ja energiapoliitika alusdokumendid on pärast 2003. aasta üldplaneeringu kehtestamist oluliselt muutunud.

 Eesti on võtnud Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkidest tulenevalt kohustuse suurendada taastuvenergia osakaalu elektritootmises.

 Riiklikud strateegiad, sh Eesti energiamajanduse arengukava 2030+, Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ning riiklik ruumilise arengu strateegia „Eesti 2030+“, seavad tuuleenergia arendamise selgesõnaliselt prioriteediks.

6 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia 7 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2025-01/Tuuleenergia%20voldik_final.pdf 8 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 9 https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 13

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

 Samuti on muutunud riigi tasandi planeeringute ja keskkonnamõju hindamise nõuded – praegu on võimalik täpsemalt ja usaldusväärsemalt hinnata tuuleparkide mõju nii looduskeskkonnale kui ka inimasustusele.

 PlanS (planeerimisseadus) on kehtestatud 2015. aastal uues redaktsioonis, mis võimaldab eriplaneeringute kaudu muuta kehtivat üldplaneeringut põhjendatud juhtudel (§ 95 lg 8²). Selline võimalus 2003. aasta õigusruumis puudus.

Uued faktilised asjaolud ja tehnoloogiline areng  Tuuleenergia tehnoloogia on oluliselt arenenud. Kui Lihula üldplaneeringus kavandati kuni 2,5 MW

võimsusega tuulikuid, siis tänased tuulikud on 6–8 MW võimsusega ja vajavad seetõttu vähem üksikseadmeid sama koguvõimsuse saavutamiseks. Tänapäevased tuulikud töötavad madalama tuulekiiruse korral, mistõttu sobivad tuulikute arendamiseks asukohad, mida varasemate tehniliste võimaluste korral ei peetud piisavalt tootlikuks.

 Uued mõõtmised ja uuringud (nt tuulepotentsiaali, mürataseme ja välisõhu leviku modelleerimine) on näidanud, et ala 7 tuulepotentsiaal ja keskkonnatingimused võimaldavad tuuleenergia tootmist keskkonnakaitse nõudeid järgides. Sellised täpsed analüüsid polnud 2003. aastal kättesaadavad.

 Asustuse ja taristu muutused: pärast 2003. aastat on piirkonna asustus, elamualad ja teedevõrk muutunud. Ala 7 paikneb nüüd selgelt väljaspool tiheasustusega alasid ning arvestab paremini tänapäevaseid elukeskkonna kvaliteedi ja ohutuse kriteeriume (nt tuuliku kaugus elamutest, müra- ja varjutusnormid).

Üldplaneeringu ajakohasuse puudumine  Kehtiv üldplaneering kehtestati üle 20 aasta tagasi ega vasta enam Lääneranna valla tänastele

ruumilise arengu vajadustele ega riiklikule energiapoliitikale.  Lääneranna valla uus üldplaneering on koostamisel (algatatud 23.08.2018 otsusega nr 90), kuid selle

kehtestamiseni on vajalik tuuleenergia arendamist võimaldada juba varem, et tagada valla ja riigi energiapoliitiliste eesmärkide täitmine.

Tuuleenergia kui avaliku huviga tegevus  Tuuleenergia arendamine on avaliku huvi objekt, kuna see toetab energiajulgeolekut, kohaliku

omavalitsuse maksutulu ning rohepöörde eesmärke.  Ala 7 tuulepargi kavandamine aitab kaasa riiklike ja regionaalsete eesmärkide täitmisele, tagades

samas kohaliku tasandi huvide ja keskkonnakaitsenõuete arvestamise.

5. OLEMASOLEV OLUKORD Tuulepargi ala 7 paikneb valla põhjaosas Petaaluse, Alaküla ja Peanse külade territooriumil. Ala 7 põhimõttelist sobivust kinnitavad elamute ja ühiskondlike hoonete puudumine alal ja ala piirist 1 km raadiuses, s.h kaugus Lihula ja Virtsu tiheasustusaladest, oluliste loodusväärtuste puudumine alal, piisav kaugus (ca 1,5 km) riigimaanteedest.

Eelvaliku alade asukohad Lääneranna vallas on vaadeldavad Skeem 3.

14 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Skeem 3. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad (allikas: Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne).

5.1. Maakasutus

Käesolevas täiendavas asukoha eelvalikus alal 7 on käsitletud katastriüksusi, millele kavandatakse elektrituulikud, nende osad või nende teenindamiseks vajalikud ehitised (teed, platsid, vundamendid või labade projektsioon, kaablid, alajaam jm), vaata Tabel 1.

Tabel 1. Maaüksuste andmed

Jrk nr

Katastriüksuse nimetus

Katastritunnus Katastriüksuse pindala Maakasutuse sihtotstarve

1 Nurga 41101:002:0336 134059.0 m² Maatulundusmaa 100%

2 Suurenurga 41101:002:0122 136756.0 m² Maatulundusmaa 100%

3 Ratta 41101:002:0143 44761.0 m² Maatulundusmaa 100%

4 Petaaluse küla 41101:002:0198 59027.0 m² Maatulundusmaa 100%

5 Põhja 41101:002:0126 69517.0 m² Maatulundusmaa 100%

6 Petaaluse küla 41101:002:0182 27607.0 m² Maatulundusmaa 100%

7 Ratta 41101:002:0142 71906.0 m² Maatulundusmaa 100%

8 Suuresti 41101:002:0117 252677.0 m² Maatulundusmaa 100%

9 Lihula metskond 292 41101:002:0127 44209.0 m² Maatulundusmaa 100%

10 Tinamäe 41101:002:0130 32487.0 m² Maatulundusmaa 100%

11 Rauapõllu 41101:001:0529 85489.0 m² Maatulundusmaa 100%

12 Kullaaru 41101:002:0099 83306.0 m² Maatulundusmaa 100%

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 15

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Jrk nr

Katastriüksuse nimetus

Katastritunnus Katastriüksuse pindala Maakasutuse sihtotstarve

13 Tuudi-Peanse tee 41101:001:0645 18945.0 m² Transpordimaa 100%

14 Torokse 41101:002:0129 65201.0 m² Maatulundusmaa 100%

15 Peanse küla 41101:002:0237 54033.0 m² Maatulundusmaa 100%

16 Petaaluse küla 41101:002:0940 57 408.0 m² Maatulundusmaa 100%

17 Härma 41101:002:0134 62544.0 m² Maatulundusmaa 100%

18 Tiiriku 41101:002:0131 96 020.0 m² Maatulundusmaa 100%

19 Jaagu 41101:002:0100 48 882.0 m² Maatulundusmaa 100%

20 Peanse küla 41101:002:0197 70449.0 m² Maatulundusmaa 100%

21 Peanse küla 41101:002:0236 201943.0 m² Maatulundusmaa 100%

22 Sinimäe 41101:002:0107 110486.0 m² Maatulundusmaa 100%

23 Antsumetsa 41101:002:0363 38591.0 m² Maatulundusmaa 100%

24 Sireli 41101:002:0115 42386.0 m² Maatulundusmaa 100%

25 Hansu-Jaani 41101:002:0112 79364.0 m² Maatulundusmaa 100%

26 Sinimäe 41101:002:0107 110486.0 m² Maatulundusmaa 100%

27 Looga 41101:002:0840 498283.0 m² Maatulundusmaa 100%

28 Peanse küla 41101:002:0892 62948.0 m² Maatulundusmaa 100%

29 Tõnisemetsa 41101:001:0531 69315.0 m² Maatulundusmaa 100%

30 Täägi 41101:002:0135 109 506.0 m² Maatulundusmaa 100%

31 Reinu 41101:002:0329 78 911.0 m² Maatulundusmaa 100%

Planeeritud tuulikute aluse maa seniseks sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Aktuaalse ortofoto alusel jäävad tuulikud nr 1, 2, 5, 9, 10 ja 11 metsamaale, tuulikud nr 3, 4, 6, 7 ja 8 põllu- või rohumaale.

5.2. Olemasolevad piirangud

Täiendava asukoha eelvaliku ala 7 jääb alljärgnevate kitsenduste või piirangutega aladele:  Petaaluse kraavi (VEE1118600), maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km², eesvoolu

kaitsevöönd 15 m, ranna või kalda ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranguvöönd 50 m, ranna või kalda veekaitsevöönd 10 m;

 Petaaluse (5111790010030002), maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga kuni 10 km², eesvoolu kaitsevöönd 12 m, ranna või kalda veekaitsevöönd 1 m;

 maaparandussüsteemi Petaaluse I ja Petaaluse II (maaparandussüsteemi kood: 5111790010030) kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu maa-ala;

 maaparandussüsteemi Petaaluse II (maaparandussüsteemi kood: 5111790020090) kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu maa-ala;

 maaparandussüsteemi Petaaluse (maaparandussüsteemi kood: 5111790010030) kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu maa-ala.

16 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

6. PLANEERIMISETTEPANEK Eelvalikuala 7 lõplikult välja kujunenud ulatuse kohta, kus välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks puuduvad ning kus on võimalik edasi minna projekteerimistingimustega (vt ptk 6.1), on esitatud tuulepargi teenindamiseks vajalike elektrituulikute, teede ja maakaablite põhimõttelised võimalikud asukohad (vt eraldi esitatud jooniseid 2 kuni 11), võttes aluseks, et tuulepark arendatakse välja maksimaalses mahus. Arvestada tuleb, et kõigi ehitiste täpne asukoht ja paiknemine võib projekteerimistingimuste ja/või ehitusprojekti koostamise käigus muutuda lähtudes eriplaneeringuga määratud tingimustest.

Kehtivate õigusaktide ja planeeringute alusel ning eriplaneeringu raames läbiviidud linnustiku ja nahkhiirte uuringute tulemuste põhjal on jõutud veendumusele, et antud alale on tuuleparki põhimõtteliselt võimalik rajada. Puuduvad teadaolevad välistavad asjaolud projekteerimistingimustega jätkamiseks.

Ehitusprojekti koostamise käigus on võimalik tuulikute asukohti muuta eelvalikualal selleks määratud hoonestusala piires ning arvestades kavandatavate tuulikute parameetreid. Tuulikute asukohtade muutmisel ei tohi ületada keskkonnataluvust, vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

6.1. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tuulepargi arendamise tingimused

Projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1) eelvalikualale on lubatud paigutada kolmelabalisi horisontaalteljega elektrituulikuid ja tuulepargi teenindamiseks vajalikke ehitisi, mille alla kuuluvad teed, maakaablid, alajaamad, energiasalvestid, tuulemõõdutornid; 2) elektrituuliku lubatud maksimaalne kogukõrgus (elektrituuliku torni kõrgus koos vundamendi maapealse osaga ja tuuliku laba pikkusega püstiasendis) on kuni 249,9 m (k.a); 3) eelvalikualale on lubatud paigaldada ainult uusi (st mitte kasutatud) elektrituulikuid; 4) elektrituuliku ehitisealune pind, mis hõlmab elektrituuliku rootorilabade alust pinda ja elektrituuliku vundamenti, peab jääma hoonestusala ja eelvalikuala piiridesse; 5) elektrituuliku suurim lubatud ehitisealune pind (hõlmab ka rootorilabade alust pinda) on kuni 27 000 m²; vajadusel tuleb teha vastava servituutide seadmise ettepanek koostöös maaomanikuga; kui rootorilabad ulatuvad üle kinnisasja piiri, siis tuleb tuuliku labade talumiseks seada vastav servituut hiljemalt ehitamise alustamise ajaks; 6) elektrituuliku vundamendi suurim ehitisealune pind on kuni 1600 m² ning montaažiplats täiendavalt kuni 7100 m²; 7) tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või lammutamiseks; ehitiste likvideerimise vajaduse ja ala korrastamise osas tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega; likvideerimisel tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt kehtivale korrale; 8) elektrituulikute, teede ja maakaablite põhimõttelised asukohad on ära näidatud eraldi esitatud joonistel 2 kuni 11. Kõigi ehitiste täpne asukoht ja paiknemine võib ehitusprojekti koostamise käigus muutuda lähtudes eriplaneeringu tingimustest. Projekteerimise käigus on võimalik tuulikute asukohti muuta hoonestusala piires ning arvestades kavandatavate tuulikute parameetreid. 9) kõik tuulepargi jaoks vajalikud ehitised, sh tuuleparki teenindavad teed, arendab välja arendaja.

6.2. Müratundlike ehitiste ehitamise piiranguala

Müratundlikud ehitised on näiteks: elamud, koolid, lasteaiad, haiglad, hooldekodud. Eelvalikualade ümber on käesolevaga seatud müratundlike ehitiste ehitamise piiranguala (edaspidi piiranguala), vaata Skeem 4. Piiranguala moodustab 1 km raadiusega ala ümber tuuliku hoonestusala. Tegemist on alaga, kus müra sihtväärtus võib olla ületatud.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 17

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Skeem 4. Täiendava asukoha eelvaliku ala 7 müratundlike ehitiste ehitamise piirangualaga R= 1 km.

Piiranguala käsitlus Lääneranna valla territooriumil Piirangualal on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud uue müratundliku ala väljaarendamine, sh uue elamu ehitamine müratundliku ala arendaja (maaomanik või tema esindaja) teadlik otsus ning lubatud üksnes järgmisi tingimusi arvestades:  müratundliku ala arendaja peab ise piirangualal tagama meetmete rakendamise, mis tagab tuulepargi

püstitamise korral piirangualal mürataseme jäämise müra öise sihtväärtuse (40 dB) piiridesse;  müratundliku ala arendajal tuleb esitada kirjalik selgitus, kuidas kavatsetakse tagada piirangualal tema

poolt arendataval alal müra öine sihtväärtus, kui tuulepark püstitatakse. Kirjalik selgitus peab sisaldama mürataseme mõõtmist (kui tuulikud on juba rajatud ja töötavad normaalrežiimis) või mürataseme leviku modelleerimist. Juhul, kui kohalikul omavalitsusel ei teki veendumust, et piiranguala arendajal on võimalik müra öine sihtväärtus tagada, siis ei lubata soovitud asukohta uut müratundlikku ehitist kavandada;

 müratundliku ala arendaja peab vajadusel ise tagama meetmete rakendamise, et lisaks mürale ka kõik teised tuulepargist lähtuvad võimalikud mõjutused ja häiringud on piisavalt leevendatud;

 vastavalt ehitusseadustiku §-le 32 p 5 on pädeval asutusel võimalik keelduda projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. EhS § 44 p 4 sätestab, et ehitusloa andmisest keeldutakse, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega on Lääneranna vallal seadusest tulenev kohustus uue elamu või muu müratundliku ehitise ehitamiseks projekteerimistingimusi või ehituslube menetledes teostada

18 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

kaalutlusõigust, arvestades Lääneranna valla tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga seotud õiguste ja huvidega;

 eriplaneeringu alusel elektrituulikutele projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel tuleb arvestada tuulepargist tuleneva müraga, st et müratundlike ehitiste või selliseks ehituseks õigust omavate maa- alade (nt ehitusluba, projekteerimistingimused) ulatuses tuleb tagada müra normtaseme täitmine.

6.3. Kruntideks jaotamine

Planeeringualasse jäävatest katastriüksustest on planeeringulahenduses näidatud elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE 100) sihtotstarbega indikatiivsed krundid. Indikatiivsetest kruntidest planeeringu elluviimisel eraldi katastriüksuseid ei moodustata (ehk indikatiivsete kruntide järgi katastriüksuste moodustamise kohustust planeeringu elluviimisel ei ole ja krundipiire eraldivõetuna edaspidises maakorralduses järgima ei pea), kuid vajaduse tekkimisel on katastriüksuste moodustamine (ja muud maakorralduslikud toimingud) siiski lubatud (st käesolev planeering maakorraldust ei piira). Tabel 2. Planeeritud indikatiivsed krundid

Krundi pos nr

Indikatiivse krundi pindala, m²

Indikatiivse krundi kasutamise sihtotstarve dp liikide kaupa

Plan. katastriüksuse sihtotstarve

1 45 556 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

2 37 145 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

3 45 265 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

4 40 561 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

5 47 772 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

6 41 940 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

7 46 018 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

8 50 225 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

9 43 302 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

10 43 995 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

11 47 696 OE 100 Katastriüksust ei moodustata

6.4. Kavandatav ehitusõigus

Praegusel hetkel kavandatakse Eesti maismaale üldjuhul kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Käesolevas asukoha eelvalikus kavandatakse tuulikuid lubatud maksimaalse kogukõrgusega kuni 249,9 m (tuuliku torni kõrgus koos vundamendi maapealse osaga ja tuuliku laba pikkusega püstiasendis, k.a). Tuulikute võimsus on aja jooksul kiirelt kasvanud, hetkel on valdavalt arenduses ca 7 MW võimsusega maismaatuulikud. Elektrituulikud toodavad elektrienergiat, kui tuule kiirus on vahemikus ca 3–25 m/s (ideaalne tuule kiirus energia tootmiseks on u 12-13 m/s).

Käesoleva asukoha eelvalikuga on kokku kavandatud eelvalikuala nr 7 planeeringualale kuni 11 elektrituuliku püstitamine. Igale indikatiivsele krundile on määratud hoonestusala (siduv) ja põhimõtteline tuuliku vundamendi hoonestusala (ei ole projekteerimisel siduv). Tuulik koos labadega peab asuma plan. hoonestusalas. Teisi planeeritud ehitisi (alajaamad, platsid, teed, kaablid jmt) on lubatud püstitada nii hoonestusalale kui väljapoole seda ning need ehitusõiguse piirangutes (k.a suurim lubatud ehitiste arv, suurim lubatud ehitisealune pind) ei kajastu. Krundi hoonestusala määramisel on arvestatud krundile ulatuvate kitsendustega ja nendele kehtivate erisustega. Krundile ulatuvad kitsendused on vaadeldavad põhijoonistel.

Lisaks tuulikutele on antud võimalus alajaama(de) ja akusalvestite rajamiseks. Alajaamade suurused ja täpsed asukohad antakse projekti koostamise käigus.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 19

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Indikatiivsele krundile määratud suurim lubatud ehitisealuse pinna piirang hõlmab üksnes tuulikut ja tuleneb planeeritud tuuliku maksimaalsest rootori raadiusest, milleks on kavandatud kuni 90 m.

Tabel 3. Planeeritud kruntide ehitusõigus

Plan. krundi nr

Plan. krundi suurim lubatud tuuliku ehitisealune pind, m²

Plan. tuuliku suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast, m*

Plan. krundi suurim lubatud tuulikute arv

Krunt pos 1 27 000 249,9 1

Krunt pos 2 27 000 249,9 1

Krunt pos 3 27 000 249,9 1

Krunt pos 4 27 000 249,9 1

Krunt pos 5 27 000 249,9 1

Krunt pos 6 27 000 249,9 1

Krunt pos 7 27 000 249,9 1

Krunt pos 8 27 000 249,9 1

Krunt pos 9 27 000 249,9 1

Krunt pos 10 27 000 249,9 1

Krunt pos 11 27 000 249,9 1

Märkus: * elektrituuliku lubatud maksimaalne kogukõrgus (elektrituuliku torni kõrgus koos vundamendi maapealse osaga ja tuuliku laba pikkusega püstiasendis) on kuni 249,9 m (k.a).

6.5. Planeeritud haljastus ja piirded

Käesoleva tööga kavandatud tuulikud asuvad metsa- ja põllumaal. Tulenevalt tuulikute juurdepääsuteede rajamisest ja olemasolevate teede laiendamisest, montaažiplatside, tuulikute jms kaasneva rajamisest, on vajalik metsa osaline raadamine. Raadatava metsa-ala suurus kogu eelvalikuala nr 7 planeeringuala kohta on ca 6,5 ha. Täpne likvideeritava metsaala asukoht ja suurus antakse projekteerimisel.

Käesoleva täiendava asukoha eelvalikuga ei ole ette nähtud uue kõrghaljastuse rajamist, planeeritud tuulikute ümbrus jääb kasutusele maatulundusmaana.

Piirdeaedade rajamist käesolevaga ei kavandata (v.a alajaamade ümber), kuid lubatud on montaažiplatside teepoolne osa tõkistega ääristada ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu.

6.6. Liikluskorralduse põhimõtted

Tuulepargialadele ja ka üksikutele tuulikutele tuleb rajada juurdepääsuteed, mis on ette nähtud ca 6 m laiustena, lubatud on teekurvide laiendamine transportimise ajaks. Teed peavad olema piisava kandevõime ja parameetritega, et võimaldada tuulikute osade ja ehitustehnika transporti, samuti tuulikute hilisemat hooldust. Juurdepääsuteed algavad avalikult kasutatavalt teedelt ja on aastaringselt kasutatavad.

Planeeritud tuulikutele on juurdepääsudeks maksimaalselt kavandatud kasutada olemasolevaid teid. Lähtuvalt tuuliku tehnilistest nõuetest tuleb koos projektiga esitada tuuliku transpordiskeem. Lubatud on vajadusel ristmike ümberehitused ja laiendamised, teede laiendamised, metsaraied, katendite tugevdamised jm vajalikud tööd erigabariidilise veose transportimiseks. Kohtades, kus tee hetkel puudub, antakse käesolevaga võimalus uue juurdepääsutee rajamiseks. Planeeritud (juurdepääsu)teede põhimõtteline asukoht joonistel on illustratiivne, teede täpne asukoht, laius, pöörete raadiused jms antakse projekteerimise käigus. Tuulikute juurdepääsuteed tuleb projekteerida vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele, tee ehitamiseks vajaliku maa-ala ulatuses kooskõlastatakse projekt maaomanikuga. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)

20 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

poolt hallatavate maade puhul tuleb projekteerimise käigus kokku leppida tehnilised parameetrid, et edaspidi oleks jätkuvalt võimalik tee piirkonnas metsamaterjali ladustamine, metsa kuivendamine jms.

Tuleb arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele, sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest, paikneda lähemal kui L= (H+0,5D) (kus L= tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H = tuuliku masti kõrgus meetrites, D= tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites). Projekteerimisel ning ehitustegevuse kavandamisel tuleb koostöös Transpordiametiga hinnata riigiteede liikluskorraldust ja ümberehituse vajadust. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik tuulikupargiga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Projekti koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Alljärgnevalt on toodud tuulikute juurdepääsuteede kirjeldus põhimõttelisest asukohast lähtudes.

Planeeritud tuuliku nr 1 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Kullaaru, 41101:002:0099, Maatulundusmaa 100%;  Rauapõllu, 41101:001:0529, Maatulundusmaa 100%;  Tinamäe, 41101:002:0130, Maatulundusmaa 100%;  Lihula metskond 292, 41101:002:0127, Maatulundusmaa 100%;  Suurenurga, 41101:002:0122, Maatulundusmaa 100%;  Nurga, 41101:002:0336, Maatulundusmaa 100%. Planeeritud tuuliku nr 2 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Kullaaru, 41101:002:0099, Maatulundusmaa 100%;  Rauapõllu, 41101:001:0529, Maatulundusmaa 100%;  Tinamäe, 41101:002:0130, Maatulundusmaa 100%;  Lihula metskond 292, 41101:002:0127, Maatulundusmaa 100%;  Suurenurga, 41101:002:0122, Maatulundusmaa 100%;  Ratta, 41101:002:0143, Maatulundusmaa 100%;  Petaaluse küla, 41101:002:0198, Maatulundusmaa 100%;  Põhja, 41101:002:0126, Maatulundusmaa 100%;  Petaaluse küla, 41101:002:0198, Maatulundusmaa 100%;  Ratta, 41101:002:0142, Maatulundusmaa 100%. Planeeritud tuuliku nr 3 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Kullaaru, 41101:002:0099, Maatulundusmaa 100%;  Rauapõllu, 41101:001:0529, Maatulundusmaa 100%; Planeeritud tuuliku nr 4 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Torokse, 41101:002:0129, Maatulundusmaa 100%;  Kullaaru, 41101:002:0099, Maatulundusmaa 100%;  Rauapõllu, 41101:001:0529, Maatulundusmaa 100%.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 21

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Planeeritud tuuliku nr 5 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Männiksaare, 41101:002:0148, Maatulundusmaa 100%;  Petaaluse küla, 41101:002:0940, Maatulundusmaa 100%;  Härma, 41101:002:0134, Maatulundusmaa 100%.

Planeeritud tuuliku nr 6 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Männiksaare, 41101:002:0148, Maatulundusmaa 100%;  Petaaluse küla, 41101:002:0940, Maatulundusmaa 100%;  Härma, 41101:002:0134, Maatulundusmaa 100%;  Tiiriku, 41101:002:0131, Maatulundusmaa 100%.

Planeeritud tuuliku nr 7 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Peanse küla, 41101:002:0197, Maatulundusmaa 100%;  Peanse küla, 41101:002:0236, Maatulundusmaa 100%;  Sinimäe, 41101:002:0107, Maatulundusmaa 100%;  Antsumetsa, 41101:002:0363, Maatulundusmaa 100%;  Sireli, 41101:002:0115, Maatulundusmaa 100%;  Hansu-Jaani, 41101:002:0112, Maatulundusmaa 100%.

Planeeritud tuuliku nr 8 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Peanse küla, 41101:002:0197, Maatulundusmaa 100%;  Peanse küla, 41101:002:0236, Maatulundusmaa 100%;  Sinimäe, 41101:002:0107, Maatulundusmaa 100%;  Antsumetsa, 41101:002:0363, Maatulundusmaa 100%;  Sireli, 41101:002:0115, Maatulundusmaa 100%.

Planeeritud tuuliku nr 9 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Kullaaru, 41101:002:0099, Maatulundusmaa 100%;  Peanse küla, 41101:002:0892, Maatulundusmaa 100%.

Planeeritud tuuliku nr 10 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Torokse, 41101:002:0129, Maatulundusmaa 100%;  Kullaaru, 41101:002:0099, Maatulundusmaa 100%;  Reinu, 41101:002:0329, Maatulundusmaa 100%;  Täägi, 41101:002:0135, Maatulundusmaa 100%.

Planeeritud tuuliku nr 11 juurdepääs on algusega riigimaantee põhimaanteelt nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee, mööda avalikku teed nr 4110324 Tuudi - Peanse tee ning mööda plan. juurdepääsuteed. Plan. juurdepääsutee kulgeb alljärgnevatel katastriüksustel:  Torokse, 41101:002:0129, Maatulundusmaa 100%;  Kullaaru, 41101:002:0099, Maatulundusmaa 100%;  Reinu, 41101:002:0329, Maatulundusmaa 100%.

22 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tuuliku püstitamiseks on vajalik nn montaažiplatsi rajamine, mida kasutatakse ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Montaažiplatsid on kavandatud vahetult tuuliku vundamendi kõrvale, et võimaldada kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Pärast tuuliku püstitamist kasutatakse platsi vajadusel hooldustöödeks, osa montaažiplatsist on ette nähtud likvideerida peale tuuliku püstitamist, selles osas toimub pinnase taastamine. Planeeritud montaažiplatside põhimõtteline asukoht joonistel on illustratiivne, täpne asukoht ja lahendus antakse projekteerimise käigus.

6.7. Planeeritud tehnovõrgud

Eelvalikuala nr 7 planeeringualale on ette nähtud alajaam, mis ühendatakse maakaablite kaudu planeeritud tuulikutega ning mis on ühtlasi põhivõrguga liitumise alajaam. Hinnanguline alajaama maavajadus on ca 2500 m². Joonisel 13 „Elektriskeem” on näidatud planeeritud alajaama ja maakaablite põhimõttelised võimalikud asukohad ja maavajadus, mis on illustratiivsed - täpne lahendus (k.a alajaamade arv ja asukohad ning maakaablite asukohad) antakse projekteerimisel. Põhivõrguga liitumiseks vajalikke ehitisi (k.a kaablid ja alajaam) on lubatud rajada ka väljapoole asukoha eelvalikuala nr 7 planeeringuala.

Planeeritud tuulikute sideühenduse tagamiseks on kavandatud maakaabelliin, mis paigutatakse võimalusel samasse kaevikusse elektrikaabliga. Elektripaigaldistele ja sideliinidele peab olema tagatud normidekohane kaitsevöönd.

Tabel 4. Põhimõttelise elektrimaakaabelliini kulgemine katastriüksustel

Jrk nr

Lähiaadress Katastriüksuse tunnus

1 Tuudi-Peanse tee 41101:001:0645

2 Kullaaru 41101:002:0099

3 Rauapõllu 41101:001:0529

4 Tinamäe 41101:002:0130

5 Lihula metskond 292 41101:002:0127

6 Suurenurga 41101:002:0122

7 Nurga 41101:002:0336

8 Ratta 41101:002:0143

9 Petaaluse küla 41101:002:0198

10 Põhja 41101:002:0126

11 Petaaluse küla 41101:002:0182

13 Torokse 41101:002:0129

14 Petaaluse küla 41101:002:0940

15 Härma 41101:002:0134

16 Tiiriku 41101:002:0131

17 Aasa 41101:001:0551

18 Hansu-Jaani 41101:002:0112

19 Antsumetsa 41101:002:0363

20 Sireli 41101:002:0115

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 23

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Jrk nr

Lähiaadress Katastriüksuse tunnus

21 Sinimäe 41101:002:0107

22 Peanse küla 41101:002:0236

23 Peanse küla 41101:002:0197

24 Petaaluse-Peanse tee 41101:001:0651

25 Pruuli 41101:002:0106

Planeeritud elektri- ja sidemaakaabelliini põhimõtteline kulgemine on kajastatud joonisel 13 „Elektriskeem“ (ja teistel joonistel), mis on illustratiivne - täpne kaablite asukoht määratakse projekteerimisel.

Kõik tuulikupargiga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Projekti koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

6.8. Maaparandus

Käesolev eelvalikuala 7 jääb maaparandussüsteemi Petaaluse I ja Petaaluse II kuivendussüsteemi (maaparandussüsteemi kood: 5111790010030), maaparandussüsteemi Petaaluse II kuivendussüsteemi (maaparandussüsteemi kood: 5111790020090) reguleeriva võrgu alale.

Maaparandussüsteemide eesvooludest jäävad tuulikupargi alale Petaaluse kraav (veekogu kood: VEE1118600, avatud eesvool valgalaga 10-25 km²) ning Petaaluse ja Petaaluse II 5111790010030 avatud eesvoolud valgalaga kuni 10 km².

Planeeritud tuulikute nr 2, 4, 5 ja 7 labade projektsioonid ja plan. juurdepääsutee ulatuvad osaliselt Petaaluse (maaparandussüsteemi kood: 5111790010030, avatud maaparandussüsteemi eesvool valgalaga kuni 10 km²) eesvoolu 12 m kaitsevööndisse.

Kavandatud tuulikute ümbruses jätkub maaviljelus olemasoleval viisil. Maaparandus maaparandusseaduse tähenduses on maa kuivendamine ja niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti agromelioratiivse, kultuurtehnilise ja muu maaparandushoiutöö tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks. Kuivendussüsteem on maaparandussüsteem, mille reguleerivast võrgust voolab liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu (edaspidi eesvool) kaudu suublasse või riigi poolt korras hoitavasse ühiseesvoolu.

Maaparandusseaduse § 5 sätestab maaparandussüsteemi nõuded, milleks on mh:  Reguleeriv võrk peab tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi;  Eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. Peale tuulikupargi rajamist peab olema tagatud maaparandussüsteemi toimimine. Maaparandussüsteemis ning eesvooludes tehtavad muudatused tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

6.9. Tuleohutuspõhimõtted

Kavandatud tuulikuteni viib ca 6 m laiune juurdepääsutee, mis on sobilik ka operatiivsõidukile ligipääsuks. Plan. montaažiplatsi on võimalik kasutada päästeautol manööverdamiseks.

Tuulikute kui kõrgkonstruktsioonide püstitamisel ja hooldamisel on erilise tähelepanu all kõrgehitusest tulenev ohutustehnika, sh tuleohutusnõuete järgimine. Tuulikud peavad olema maandatud ja varustatud piksekaitse armatuuridega vastavalt kõrgkonstruktsioonide ohutusnõuetele. Lisaks tuleb tuulikud varustada tulekustutiga

24 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

ning tagada väljakutse korral Päästeameti sissepääs tuulikusse ning elektri välja lülitamine. Tuulikutes on kasutusel automaatne tulekahju tuvastamise süsteem.

Kogu ala tuleohtlikkust käsitletakse teede ja maaparandusprojekti koostamise raames, mille käigus määratakse rajatavad tuletõrje veevõtukohad. Teede ja veevõtukohtade väljaehitamisel vähendatakse ala tuleohtlikkust, tagades põlengu korral kiirema ligipääsu ja veevõtukohtade olemasolu.

Planeeringuala siseselt on võimalik vajadusel rajada tuletõrje veevõtukohti, esialgsed võimalikud asukohad on näidatud tuuliku nr 6 ja nr 8 lähedusse.

Täpsed tuletõrje veevõtukohtade asukohad ja lahendused antakse projektis. Täpsed tuleohutusnõuded tuuakse välja konkreetse tuuliku spetsifikatsioonis. Tuleohutusnõude projekteerimisel lähtuda tuleohutusseadusest.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Rajatiste projekteerimisel arvestada standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

6.10. Keskkonnatingimused

.10.1. Ehituskeeluvöönd

Käesolevaga on tuulik nr 5 ja nr 6 kavandatud Petaaluse kraavi (VEE1118600, maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km²) lähedale, aga rajatisi (k.a tuulikute labade horisontaalprojektsiooni) kraavi kalda 25 m ehituskeeluvööndisse kavandatud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt ei taotleta käesolevaga Petaaluse kraavi VEE1118600 kalda ehituskeeluvööndi 25 m vähendamist.

Planeeritud elektri- ja sidemaakaabelliinid kulgevad üle Petaaluse kraavi VEE1118600 (maaparandussüsteemi avatud eesvool valgalaga 10-25 km²), millele rakenduvad looduskaitseseadusest tulenevad kalda kaitsevööndid- sh kalda ehituskeeluvöönd laiusega 25 m. Tehnovõrkudele rakendub looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p-st 8 tulenev erisus, mille kohaselt ehituskeeld ei laiene maakaabelliinile.

6.11. Mõjude hindamise kokkuvõte

Asukoha eelvalikuala 7 kujunemine- Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruandes jõuti vahetulemusena järeldusele, et ala nr 7 eelvalikus on ebasobiv ala, kus ilma konkreetsete uuringute, täiendava Natura hindamise ja teiste keskkonnamõjude hindamise positiivsete tulemusteta ei ole võimalik kaaluda tuulepargi rajamist. Juhul, kui ala nr 7 vastu on selge arendushuvi, tuleb enne ala sobivaks tunnistamist ja detailse lahenduse koostamist:  Viia läbi linnustiku uuring. Ala 7 puhul on lisaks vajalik teostada rändeliikumise uuring, mille puhul

registreeritakse lindude lennuteed, -kõrgused ja võimalikud peatuskohad ning vajalik võib olla 3D radari kasutamine;

 Tuginedes linnustiku uuringu tulemustele viia läbi Natura hindamine Väinamere linnualale;  Juhul, kui Natura hindamise tulemusel selgub, et tuulepargi rajamisel alale 7 puudub ebasoodne mõju

Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele (või on mõju võimalik leevendada), koostada alale nr 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne.

Käesolevas, Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ala 7 KSH I etapi aruandes teostati lähtuvalt eeltoodust alal 7 esmalt linnustiku, nahkhiirte ja taimestiku uuringud. Seejärel viidi läbi Natura asjakohane hindamine eelkõige Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidest tulenevalt ja mh ka teistele võimalikule mõjualasse jäävate aladele.

Uuringute ja mõjude hindamise tulemusena välistati tuulepargi rajamiseks esialgse eelvalikuala 7 läänepoolne osa kui nahkhiirte jaoks oluline elupaik ja ala idapoolsemad osad kui rändepeatusel olevate lindude lennukoridor. Läbiviidud Natura asjakohane hindamine selgitas, et leevendavate meetmete rakendamisel

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 25

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

tuulepargi rajamisel vähendatud tuulepargi alale 7 ebasoodne mõju Väinemere linnuala kaitse-eesmärkidele puudub.

Seega on käesoleva mõjuhindamise tulemusena asukoha eelvalikuala nr 7 lõplik suurus 239 ha ja see paikneb Lääneranna valla keskosas Petaaluse, Peanse ja Alaküla külade territooriumil. KSH koostamisel on võetud eelduseks, et rajatakse 11 tuulikust koosnev tuulepark, kus tuulikute tipukõrgus on kuni 249,9 m.

KSH metoodika - KSH aruanne hindab eeldatavalt olulist keskkonnamõju tuulepargi rajamisel, arvestades planeeringu täpsusastmega (planeeringuga antakse projekteerimistingimuste alused). Eriplaneeringu asukoha eelvalikul valitakse tuulepargi asukoht. Kuna välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega puuduvad, on asukoha eelvalikus toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused: määratakse tuulepargi maakasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas elektrituulikute maksimaalne kõrgus, arv ja põhimõtteline asukoht.

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb riiklikest taastuvenergia eesmärkidest, mille kohaselt aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti.

Mõjusid hinnati järgmistes valdkondades: Mõju Natura aladele- Natura asjakohane hindamine keskendus mõjule Väinamere linnualale, arvestades Lääneranna valla eriplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses ning selle I etapi KSH aruandes läbi viidud Natura hindamise järeldusi. Linnustiku uuringust ja mõju hindamisest linnustikule (ilmnes, et Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest võib tuulepargi arendamine eelvalikualal 7 avaldada olulist mõju eelkõige valgepõsk-laglele ja sookurele. Luikede kevad- ja sügiskogumeid piirkonnas uuringuga ei tuvastatud. Mõju välistamiseks sookurele ja valgepõsk laglele arvati eelvalikuala 7 idaosas olev ööbimislennukoridor tuulikute rajamiseks sobivast alast välja. Samuti tuleb vastavalt vajadusele rakendada tuulepargi idaosas olevate tuulikute nr 5, 6, 7 ja 8 seiskamist sookurgede ja haneliste rändepeatusperioodil kõrgtehnoloogiliste automaatsüsteemide abil. Ajavahemik täpsustub järelseire käigus, sest see on aastati erinev, sõltuvalt naabruses kasvavatest põllukultuuridest ning põldude kaugusest tuuleparkide suhtes. Võttes arvesse rakendatavaid linnukaitselisi meetmeid, ebasoodne mõju Väinamere linnualale puudub.

Mõju linnustikule- võimalik oluline mõju tuvastati rändepeatusel olevatele sookurgedele ja valgepõsk lagledele, kelle ööbimislend kulgeb üle esialgse ala 7 idaserva ja esineb kokkupõrke oht. Sellest tulenevalt vähendati esialgset ala 7 haneliste ja sookurgede ööbimislennukoridori piirkonnas ning vähendati tuulikute arvu 11-ni. Lisaks tuleb vastavalt vajadusele rakendada tuulepargi idaosas olevate tuulikute nr 5, 6, 7 ja 8 seiskamist sookurgede ja haneliste rändepeatusperioodil kõrgtehnoloogiliste automaatsüsteemide abil. Ajavahemik täpsustub järelseire käigus, sest see on aastati erinev, sõltuvalt naabruses kasvavatest põllukultuuridest ning põldude kaugusest tuuleparkide suhtes.

Mõju nahkhiirtele- nahkhiirte uuringuga tuvastati, et esialgne ala 7 (nahkhiirte uuringuala) on hea nahkhiirte elupaik ning elupaik ning tuulepargi rajamise korral on nahkhiirte hukkumise risk alal suur. Oluline mõju on ka metsades paiknevate heade elupaikade hävimine Uuringuala asustavad vähemalt suurvidevlase, pargi- nahkhiire ja põhja-nahkhiire poegimiskolooniad, kes on kõrge hukkumisriskiga liigid. Tõenäoliselt leiduvad alal ka mõne lendlaseliigi ja pruun-suurkõrva kolooniad. Seetõttu välistati arenduseks uuringuala lääneosa ning ülejäänul ala rakendatakse tuulikute tööd piiravaid leevendusmeetmeid.

Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale- madalama müratasemega tuulikute korral (antud juhul V162 tuulik või sarnaste parameetritega tuulik, sh arvestades parandustegurit +2 dB) ei esine 11 tuulikuga planeeringulahenduse realiseerimise korral öise sihtväärtuse ületamist ühegi elamuala osas. Arvutustulemused näitavad, et madalsagedusliku müra nõuded lähimate eluhoonete siseruumides on täidetud ning kaugemal asuvates eluhoonetes on tingimused veelgi soodsamad. Samas viitavad tulemused, et teatud sagedusvahemikus (40–80 Hz) võib madalsageduslik müra teatud tingimustel – näiteks sobiva tuule suuna

26 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

ja tuulikute täisvõimsusel töötamise korral – siseruumides teoreetiliselt kuuldav olla. Eelneva alusel võib järeldada, et olukorras, kus välisõhu müra normtasemed ja madalsagedusliku müra normtasemed siseruumides on tagatud, ei ole oodata ka infaheli normtasemete ületamist müratundlikel aladel. Eraldi infraheli arvutuslikku hindamist käesoleva hinnangu raames seega ei teostatud. Tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on eluhoonete paiknemist arvestades sisuliselt olematu.

Varjutus- 11 tuulikuga planeeringulahenduse arvutustulemused näitavad, et modelleerimisel kasutatud tuulikute parameetritega ning kavandatud tuulikute arvu ja paigutusega ületatakse kuni üheksal elamualal varjutuse soovitatavat väärtust (8 tundi aastas või 30 min päevas). Varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik täpselt määratleda selle esinemise kellaajad ja kuupäevad. Seetõttu saab ebasoovitava varjutamise esinemisel (mis toimub vaid päikesepaistelisel päeval) konkreetsed tuulikud lühiajaliselt välja lülitada. Kaasaegsetel tuulikutel on tavaliselt olemas automaatsed süsteemid, mis võimaldavad selliseid seadistusi rakendada, aidates vältida soovimatut mõju. Seetõttu ei käsitleta soovituslike varjutamise maksimaaltasemete ületamist tingimata tuulikute rajamist takistava või välistava tegurina.

Vara - arvestades visuaalse mõju ja müra hinnanguid, teaduskirjanduses väljatoodut ning kõnealuse piirkonna kinnisvaraturu olemust, ei ole eeldada, et kavandatav tuulepark mõjutaks negatiivselt eluhoonetega hoonestatud kinnistute väärtust piirkonnas.

Mõju taimestikule- arvestades raadamise ja raiete suhteliselt väikest mahtu ning asjaolu, et tuulikute asukohad on valitud väljaspool kaitstavate taimeliikide kasvukohti põldudele, lageraielankidele ja noorendikele, võib mõju taimestikule sh kaitstavate taimeliikide kasvukohtadele, pidada vähesel määral ebasoodsaks.

Mõju rohevõrgustikule- üldplaneeringus nimetatud rohevõrgustiku eesmärke sh ulukite küttimist tuulepargi rajamine ei kahjusta. Metsa raadamise vajadus rohevõrgustiku alal on ligikaudu 4 ha, mis moodustab tühise osa vastavate tugialade ja koridoride pindalast. Planeeringuga kavandatavad tuulikute asukohad on rohevõrgustiku tugiala ja koridori servades ega mõjuta rohevõrgustiku toimimist.

Mõju kaitstavatele aladele- arvestades nahkhiirte ja linnustiku kaitseks rakendatavaid leevendavaid meetmeid oluline mõju Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärkidele puudub.

Mõju kliimamuutustele- metsa raadamisel ja aluspinnase eemaldamisel vabaneb täna mulda ja puitsesse biomassi seotud süsinik. Valitud tuulikute asukohtades on nii mulla kui puidu süsinikuvaru madal. Samal ajal võimaldab tuulest elektri tootmine jätta emiteerimata sadu tuhandeid tonne CO2.

Mõju pinnasele ja veekvaliteedile- mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste ehitusaladega. Ehitusaegsed võimalikud ebasoodsad mõjud pinnaveele on lühiajalised ja neid on võimalik korrektse projekteerimisega ja ehitustegevuse korraldamisega leevendada. Põhjaveerežiimi kavandatav tegevus oluliselt ei mõjuta.

Mõju kultuuripärandile ja maastikele- tuulepargi rajamise ja kasutamisega olemasolev olukord kultuuriväärtuste säilitamise osas ei muutu.

.11.1. Leevendavad meetmed

Tabelis 5 on toodud loetelu leevendavatest meetmetest, et vältida ja minimeerida võimalikku ebasoodsat mõju KSH aruandes hinnatud keskkonna- ja muude aspektide suhtes. Leevendusmeetmed esitatakse nii tuulepargi projekteerimise etapis arvestamiseks kui ehituse ja opereerimise etapis rakendamiseks.

Leevendusmeetmed on antud seniseid uuringute tulemusi ning tuuleparkide kohta olemasolevaid teadmisi silmas pidades. Juhul, kui järelseire käigus lisandub uut või täiendavat teadmist, millest selgub, et KSH aruandes on eeldatavalt kaasnevat mõju alahinnatud, tuleb seire tulemustest lähtuvalt rakendada täiendavaid võimalikke leevendusmeetmeid, mis tagaksid eeldatava olulise negatiivse mõju vältimise või vähendamise.

Tabel 5. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 27

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Mõjuvaldkond Leevendavad meetmed

Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Müra - Planeeringu elluviimisel ei saa välistada tuulikute arvu muutusi, näiteks tehnoloogilistel põhjustel mõne tuuliku kavandamisest loobumist (kuid pärast planeeringu kehtestamist ei ole lubatud tuulikute arvu suurendada). Seetõttu on soovitatav ehitusloa taotlemise etapis, kui on täpsustunud lõplik tuulikute arv ja paigutus, teostada täiendav müra modelleerimine. Kasutusloa taotlemisel, kui on selgunud ka tuuliku mudel, teostatakse lõplik müra modelleerimine konkreetse tuuliku mudeli alusel.

Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil.

Eelistada madalama (alla Lw=105 dB) müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Hammastatud „sakiliste“ servadega labade kasutamisel on müratase on u 2-3 dB võrra väiksem kui traditsiooniliste labade korral. Kasutada uusi töökorras tuulikuid.

Lõpliku tuulikumudeli valimisel (kasutusloa menetluse käigus) tuleb vajadusel välja töötada konkreetsed meetmed ja tingimused, näiteks tuulikute väljalülitamine või vaiksemale töörežiimile lülitamine teatud ajaperioodidel. Need meetmed peavad tagama öise müra sihtväärtuse täitmise lähimatel elamualadel (asjakohasel juhul tuleb arvestada müra koosmõju teiste tuuleparkidega kui neid on piirkonda rajatud või kavandamisel).

Pärast tuulepargi rajamist (nt kasutusperioodi alguses) on soovitatav läbi viia müra kontrollmõõtmised lähimatel elamualadel ja elamute siseruumides. Nende eesmärk on hinnata, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi/mürataseme piirangud ning võimalikud täiendavad, konkreetse tuulikumudeli põhjal ehitusloa menetluse käigus välja töötatud piirangud on piisavad müra normtasemete täitmiseks. Kontrollmõõtmiste alusel saab vajadusel tuulikute töörežiimi korrigeerida tagamaks elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse täitmine.

Varjutus - Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas või üle 30 min/päevas) elamualadel tuleb vältida. Varjutuse vältimiseks on kaks võimalust: 1. Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada. Piirangute kava välja töötamisel võib mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:

o Siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem mõjutatud fassaadil asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna keskpunkti.

o Väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset kasutamist peegeldav punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis ei paikne hoonest rohkem kui 15 m kaugusel.

2. Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe puude riba) tuleb varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuulepargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleb rakendada väljaspool asukohavaliku ala huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga.

Kindla tuulikutüübi selgumisel (kasutusloa menetluse käigus) tuleb läbi viia põhjalik varjutamise modelleerimine. Seejuures on vajalik üksikasjalikult analüüsida kõigi tuulikute tekitatava varjutamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi. Saadud tulemused on aluseks meetmete rakendamisel, et vältida liigse varjutamise mõju (sh täiendava varjutamise mõju olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahele jäävates elamupiirkondades). Sellisel juhul saab vajadusel ajutiselt peatada varjutamist põhjustavate tuulikute töö konkreetsel ajal, kuid

28 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Mõjuvaldkond Leevendavad meetmed

ainult päikesepaistelisel päeval. Samuti tuleb koostada täpne ajakava tuulikute töötamise ja seiskamise kohta, et minimeerida soovimatu varjutamise mõju (nn curtailment plan).

Tuulepargi omanik on kohustatud säilitama vähemalt kahe viimase aasta tuulikute juhtimissüsteemi andmeid, mis võimaldavad kontrollida häirival tasemel esineva varjutuse vältimisplaani järgimist. Kaebuse korral on tuulepargi omanik kohustatud andmeid esitama kohalikule omavalitsusele ja kaebuse esitajale.

Taimestik

Üldjuhul vältida ehitustegevust sh ehitusmaterjalide ladustamist, mootorsõidukite liikumist jmt kaitstavate taimeliikide kasvukohtades. Tuulepargi kasutusperioodil hoida taristu alad võimalikult looduslähedastena (niita harva jmt).

Linnustik

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb järgida allolevaid leevendavaid meetmeid: 1. Vastavalt vajadusele rakendada tuulepargi idaosas olevate tuulikute nr 5, 6, 7 ja 8

seiskamist sookurgede ja haneliste rändepeatusperioodil kõrgtehnoloogiliste automaatsüsteemide abil. Ajavahemik täpsustub järelseire käigus, sest see on aastati erinev, sõltuvalt naabruses kasvavatest põllukultuuridest ning põldude kaugusest tuuleparkide suhtes.

2. Röövlindude piiritletud elupaigad tuleb välja arvata arendamiseks sobivate elupaikade hulgast, millega on käesolevas KSH aruandes hinnatud planeeringulahenduses arvestatud.

3. Juhul, kui järelseire tulemusena selgub, et kotkad (merikotkas, kaljukotkas, väike- konnakotkas) siiski kasutavad tuulepargi ala elu-või toitumispaigana, tuleb kokkupõrgete ja hukkumisriski vähendamiseks kotkastele rakendada seires osundatud tuulikute süsteemset vajaduspõhist peatamist kõrgtehnoloogiliste automaatsüsteemide abil.

4. Koostöö jahiseltsiga. Kokkuleppel Tuudi jahiseltsiga vältida ulukijahist tuleneva loomade sisikondade jätmist metsa, mis meelitab kokku röövlinde sh merikotkaid.

5. Tuulikute asukohavalikul tuleks eelistada raiesmikke ja püüda vältida üle 60 aastaseid puistuid, mida hinnatud lahenduses on ka tehtud.

6. Metsa raadamine, vundamentide, juurdepääsuteede ja maakaablite rajamisega seotud ehitustööd tuleb läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis on vahemikus 15.04.–30.06.

Ebasoodsate mõjude täiendavaks minimeerimiseks rakendatavad meetmed (rakendamine võimalusel või võimalik määrata kohustuslikuks kui järelseire alusel esineb oluline ebasoodne mõju linnustikule):

7. Alast 7 lõunasse jääv kultuurmaa võiks jääda püsirohumaaks ja samuti lõunasse jäävale kõrgepingeliinile tuleks paigutada märgised (joonis 2.3-9), mis oleks liini ületavatele lindudele nähtavad.

8. Võimaluse korral tuleks põllumajandusettevõtetega kokku leppida, et nad tuuleparkide naabruses olevad põllumaad jätaks püsirohumaadeks, mis linde väga ligi ei meelita.

9. Arendusalal raadamisel II või III kategooria linnuliigi (näiteks laanepüü, rähnilised, hiireviu, kakulised jne) elupaigas tuleb tagada raadatava elupaiga pindalaga võrdse üle 60-aastase metsa pindala (leevendusala) säilimine.

10. Soovitatav on suurendada rootorite visuaalset kontrasti ehk tuulikulabade värvimine ning tuulikumasti (tuulikupost alumine osa kuni 10 m) värvimine (alal pesitsevad linnud, eriti kanalised).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 29

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Mõjuvaldkond Leevendavad meetmed

Nahkhiired

Kogu alal 7 tuleb tuulepargi käivitamisel kõik tuulikud seisata nahkhiirtele ohtlikel perioodidel 15. maist kuni 15. juulini metsa kohal päikeseloojangust -tõusuni, tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul. Külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5 kraadi leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Järelseire teel on võimalik leevendustingimusi (tuulikute seiskamiseks kasutatavat algoritmi) täpsustada ning võimalusel piirangute kestvust vähendada.

Pinnas ja veekvaliteet

Juurdepääsuteede rajamisel tuleb kuivenduskraavide ületamisel säilitada vee vaba liikumine kraavides, rajades selleks kas silla või truubi. Ehitustöödel tuleb vältida pinnase sattumist vette. Pinnavee kaitseks tuleb kuivenduskraavide läbimisel elektrikaablid paigaldada kinnisel meetodil/suundpuurimisega, et vältida pinnase sattumist vette ja takistusi vee vabal liikumisel. Mootorsõidukite liikumine veekogudes ja läbi veekogude ei ole lubatud.

.11.2. Seire

Tabel 6. Seiremeetmed

Mõjuvaldkond Seire

Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Müra: Pärast tuulepargi rajamist (nt kasutusperioodi alguses) on soovitatav läbi viia müra kontrollmõõtmised lähimatel elamualadel ja elamute siseruumides. Nende eesmärk on hinnata, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi/mürataseme piirangud ning võimalikud täiendavad, konkreetse tuulikumudeli põhjal ehitusloa menetluse käigus välja töötatud piirangud on piisavad müra normtasemete täitmiseks. Kontrollmõõtmiste alusel tuleb vajadusel tuulikute töörežiimi korrigeerida tagamaks elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse täitmine. Müraseire ettepanek on järgmine: Tuulepargi valmimise järel (12 kuu jooksul) teostada tuulepargile lähimate elamute (vähemalt kaks elamut) õuealadel müratasemete kontrollmõõtmised ja hinnata vastavust tööstusmüra sihtväärtusele või müra taluvusservituudiga määratud väärtusele. Mõõtmised tuleb teostada asjakohase EVS-EN ISO standardi kohaselt ja akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ja Terviseametile. Tuulepargi valmimise järel (12 kuu jooksul) on soovitatav teostada madalsagedusliku müra mõõtmised lähimate maaüksuste eluhoonete (vähemalt kaks elamut) siseruumides eluruumide omanike nõusolekul. Madalsagedusliku müra mõõtmine toimub vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse dokumendiga.

Linnustik

Järelseire kestab 2 aastat peale tuulepargi valmimist ja tööle hakkamist. Seire läbiviimisel tuleb arvestada järgmist:

1) Seire tuleb läbi viia samas mahus ja samade meetoditega, kui KSH käigus teostatud linnustiku uuringus sh kasutada kakkude ja rähnide peibutamise puhul samasid punkte. Kui võimalik, siis tuleks kasutada ka kontrollala tuulikutest puutumatul alal..

2) Ehitusjärgselt tuleb hinnata lindude hukkumisriski traditsioonilist meetodit kasutades, kus otsitakse hukkunud linde ja hinnatakse röövluse taset. See tegevus võiks toimuda alates esimese tuuliku käivitamisest ning kesta kaks aastat. Juhul kui selgub, et kokkupõrkerisk on arvatust suurem, mis suurendab oluliselt lindude suremust, siis saab kasutusele võtta täiendavaid leevendavaid meetmeid sh osaliselt tuulikute seiskamise näol.

3) Ehitusjärgselt tuleb seirata rändekogumite käitumist tuulepargi suhtes. Kaardistada tuleb rändel peatuvate lindude lennutrajektoorid ööbimis- ja toitumiskohtade vahel, silmas pidades tuulepargi mõju rändepeatuskohtades. Juhul, kui lennud toimuvad läbi

30 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Mõjuvaldkond Seire

pargi ja suureneb kokkupõrkerisk, siis tuleb kaaluda ka nn „probleemsete“ tuulikute seiskamist nii hommiku- kui õhtutundidel, ajal kui ööbimislennud toimuvad.

Pesitsevate lindude loendus tuleb ehitusjärgselt läbi viia kahel korral, kasutades selleks sama metoodikat kui käesolevas aruandes. Esmane loendus tuleb läbi viia kohe pärast tuulepargi valmimist ning teine loendus viie aasta möödumisel tuulepargi valmimisest.

Järelseire täpne metoodika tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Nahkhiired

Teostada tuleb järelseire tuulikute gondli kõrgusel kogutud andmete saamiseks, et täpsustada tuulikute seiskamiseks kasutatavat algoritmi. Kuna metsad ei ole nahkhiirte vaatest optimaalne tuuleparkide asukoht, tuleb metsa rajatavate tuuleparkide puhul rakendada nende käivitumisaega piiravaid algoritme. Algoritmid põhinevad ilmastikutingimustel (tuul, sademed ja temperatuur), fenoloogial (piirangud on vajalikud kuudel mil nahkhiired ei ole talveunes) ja kellaaegadel, mil nahkhiired lendavad (öötunnid). Uuringutest on teada üldised tingimused, mille puhul nahkhiirte lennuaktiivsus väheneb, kuid tavapäraselt täpsustatakse algoritme pargispetsiifiliselt, pärast järelseire käigus tuulikute gondli kõrgusel kogutud andmete analüüsimist.

Lisaks peab ehistusjärgne järelseire koosnema akustilisest uuringust ja hinnangust hukkuvate loomade arvule. Järelseire täpne metoodika tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

6.12. Planeeringu elluviimine

Planeeritud ehitiste ehitusprojektide koostamise aluseks on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel antud projekteerimistingimused. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

1 km müratundliku ehitise keeluala planeeringuga otseselt ei määrata, omavalitsus kaalub igakordse müratundliku ehitise (näiteks elamu) (loa)menetluse käigus müratundliku ehitise paiknemist planeeringus kavandatud või juba olemasolevate tuulikute suhtes, arvestades mh õigustatud ootusega kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviidavuse suhtes.

Tuuleparkide eriplaneering ei piira vahetult maakasutust planeeringualale jäävatel katastriüksustel - omanikul on jätkuvalt võimalik kasutada oma maad senise sihtotstarbe kohaselt, v.a juhul, kui eriplaneeringust tulenevad maa kasutamiseks mingid piirangud.

Planeeringu elluviimiseks seatakse järgmised tingimused (elluviimise etapid): 1) Planeeritud tuulikute asukohtades geoloogiliste uuringute teostamine; 2) Tuulikute teenindamiseks vajalike tehnovõrkude (sh maaparandussüsteemi alal truupide, kollektorite

jmt) ning rajatiste (kaablid, alajaam, platsid, juurdepääsuteed jmt) projekteerimine ja ehitamine; 3) Servituutide seadmine; 4) Tuulikute projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine; 5) Ehitistele kasutuslubade väljastamine.

Eeltoodud etappe võib vajadusel ellu viia paralleelselt ja erinevas järjekorras.

Planeeringulahendusega on kavandatud elektri- ja sidevõrguühendused maakaabelliinide kaudu. Täpne elektri- ja sidevarustuse lahendus (k.a elektriühenduse lahendus kuni liitumispunktini põhivõrguga) tuleb anda projektiga. Planeeritud tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine toimub arendaja ning tehnovõrkude valdajate koostöös. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb vajadusel tellida vajalikud tehnilised tingimused. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt osapoolte kokkulepetele.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 31

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud õigusvastased kahjud hüvitab tuuliku igakordne valdaja, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

Lennundusseaduse § 35 lg 61 alusel tuleb tuulikute ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiameti, Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga.

Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel tuleb projekteerimistingimuste taotlus, ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt ning kasutusloa taotlus ja ehitusdokumendid esitada Maa- ja Ruumiametile. Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekt või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus tuleb ehitus- või muu loa andjal või ehitusteatise menetlejal kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

Päästeamet tuleb kaasata tuulikute ligipääsuteede projekti ja tuulikupargi välise kustutusvee tagamise lahenduse koostamisse.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 33

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

C – LISAD Lisa 1. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu eelvalikuala 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise

I etapi aruanne, koostaja Roheplaan OÜ.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 35

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

D – JOONISED

Joonis 1. Asukohaskeem

Joonis 2. Põhijoonis tuulik nr 1 M 1:1000

Joonis 3. Põhijoonis tuulik nr 2 M 1:1000

Joonis 4. Põhijoonis tuulik nr 3 M 1:1000

Joonis 5. Põhijoonis tuulik nr 4 M 1:1000

Joonis 6. Põhijoonis tuulik nr 5 M 1:1000

Joonis 7. Põhijoonis tuulik nr 6 M 1:1000

Joonis 8. Põhijoonis tuulik nr 7 M 1:1000

Joonis 9. Põhijoonis tuulik nr 8 M 1:1000

Joonis 10. Põhijoonis tuulik nr 9 M 1:1000

Joonis 11. Põhijoonis tuulik nr 10 M 1:1000

Joonis 12. Põhijoonis tuulik nr 11 M 1:1000

Joonis 13. Elektriskeem M 1:25 000

Joonis 14. Üldjoonis M 1:10 000

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas 37

D – KOOSKÕLASTUSED Tabel 5. Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta

Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

1. Detailplaneeringu digikaust.

1

LÄÄNERANNA VALLA TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU

EELVALIKU ALA 7

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE I ETAPI ARUANNE

2

Planeeringu korraldaja: Lääneranna Vallavalitsus

Jaama tn 1

90302 Lihula linn

Pärnu maakond

Tel: 472 4630, 5620 5461

[email protected]

Eriplaneeringu konsultant: Plannum OÜ

Küüni tn 6, 75102 Kose vald

Tel: 503 5046

Kontakt: Jaanus Aavik

E: [email protected]

KSH koostaja: Roheplaan OÜ

Koidu 20, 10136 Tallinn

Tel: 5269962

Kontakt: Riin Kutsar

E: [email protected]

KSH juhtekspert: Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH00131)

Huvitatud isik:

OÜ Irbeni

Maakri 19/1, 10145 Tallinn

E: [email protected]

Töö versioon: 04.03.2026

3

Sissejuhatus............................................................................................................................................... 5

1. Eriplaneeringu ja kavandatava tegevuse ülevaade .............................................................................. 7

1.1 Eelvaliku ala 7 kujunemine .................................................................................................................. 7

1.2 Eriplaneeringu kirjeldus ...................................................................................................................... 10

1.3 Kavandatava tegevuse etapid ............................................................................................................ 11

1.4 Alternatiivid........................................................................................................................................... 12

1.5 Seosed asjakohaste strateegiliste arengu- ja planeerimisdokumentidega ............................... 13

2. Mõjutatav keskkond ja kavandatava tegevusega kaasnev eeldatav keskkonnamõju ............................ 16

2.1 KSH ruumiline ulatus ja hindamismetoodika ................................................................................. 16

2.1.1 KSH ruumiline ulatus........................................................................................................................... 16

2.1.2 KSH üldine hindamismetoodika ........................................................................................................ 16

2.2 Natura hindamine ................................................................................................................................ 17

2.3 Mõju linnustikule .................................................................................................................................. 27

2.3.1 Keskkonnaseisundi kirjeldus............................................................................................................... 27

2.3.2 Mõju hinnang ........................................................................................................................................ 39

2.3.3 Leevendavad meetmed ........................................................................................................................ 44

2.3.4 Seire ........................................................................................................................................................ 45

2.4 Mõju nahkhiirtele ................................................................................................................................. 45

2.4.1 Keskkonnaseisundi kirjeldus............................................................................................................... 45

2.4.2 Mõju hinnang ........................................................................................................................................ 49

2.4.3 Leevendavad meetmed ja seire .......................................................................................................... 52

2.5 Mõju taimestikule ................................................................................................................................. 53

2.5.1 Keskkonnaseisundi kirjeldus............................................................................................................... 53

2.5.2 Mõju hinnang ........................................................................................................................................ 54

2.5.3 Leevendavad meetmed ........................................................................................................................ 56

2.6 Mõju rohevõrgustikule ......................................................................................................................... 56

2.6.1 Keskkonnaseisundi kirjeldus............................................................................................................... 56

2.6.2 Mõju hinnang ........................................................................................................................................ 57

2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................................................... 58

2.8 Mõju kliimamuutustele ....................................................................................................................... 61

2.9 Mõju pinnasele ja vee kvaliteedile .................................................................................................... 64

4

2.9.1 Keskkonnaseisundi kirjeldus............................................................................................................... 64

2.9.2 Mõju hinnang ........................................................................................................................................ 65

2.10 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................................................ 67

2.10.1 Asustus ja maakasutus ........................................................................................................................ 67

2.10.2 Müra ja vibratsioon .............................................................................................................................. 68

2.10.3 Varjutus .................................................................................................................................................. 87

2.10.4 Visuaalne mõju ..................................................................................................................................... 93

2.10.5 Mõju varale ............................................................................................................................................ 97

2.11 Mõju kultuuripärandile ja maastikule .............................................................................................. 98

2.12 Muud mõjud .......................................................................................................................................... 98

2.12.1 Riigikaitse .............................................................................................................................................. 98

2.12.2 Jäätmeteke ja ringmajandus .............................................................................................................. 98

2.14 Avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed ................................................................. 99

2.15 Kumulatiivne mõju ............................................................................................................................. 100

3 Hindamistulemuste kokkuvõte ja keskkonnameetmed ....................................................................... 102

3.1 Mõjude hindamise kokkuvõte .................................................................................................................. 102

3.2 Leevendavad meetmed ...................................................................................................................... 105

3.3 Seire ...................................................................................................................................................... 108

4 KSH osapooled ................................................................................................................................ 110

4.1 KSH ekspertrühm ................................................................................................................................ 110

5 KSH aruande eelnõule esitatud ettepanekud ..................................................................................... 112

Lisad ..................................................................................................................................................... 113

Lisa 1. Uuringud ................................................................................................................................................ 113

Lisa 1.1 Taimestiku uuring .............................................................................................................................. 113

Lisa 1.2 Linnustiku uuring ............................................................................................................................... 113

Lisa 1.3 Nahkhiirte uuring .............................................................................................................................. 113

Lisa 1.4 Müra, varjutus ja visuaalne mõju ................................................................................................... 113

Lisa 2. KSH aruande avaliku väljapaneku kestel laekunud arvamused ja seisukoha nende kohta

(lisatud eraldi kataloogina) ............................................................................................................................ 113

Lisa 3. Avaliku arutelu protokollid (lisatud eraldi kataloogina) .............................................................. 113

5

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi lühendina KSH) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses on avalikkuse ja asjaomaste

asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega (antud juhul

eriplaneeringuga) kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste

väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav

hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumend i koostamisel ja

mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.

Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatati Lääneranna vallas elektrienergia

tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate arendusalade leidmiseks, tuuleparkide ja nende

toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning planeeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus koosneb kahest osast: asukoha eelvalikust ja

sellele detailse lahenduse koostamisest ning vastavalt KSH I etapi aruande ja KSH aruande

koostamisest. Asukoha eelvalik määrab, kuhu tuuleparki on võimalik kavandada ja detailne

lahendus konkreetse ehitusõiguse välja valitud asukoha eelvaliku alal. Planeerimisseaduse

(edaspidi PlanS) § 951 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus tuuleparki kavandava kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada

planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks

kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamiskavatsuse

koostamisel määrati geoinformaatilise analüüsi käigus esialgselt tuuleparkidele sobivad ala,

välistades loodus- ja inimkasutuses olevad ebasobivad alad koos asjakohaste puhvritega.

Analüüsi aluseks olid olemasolevad väärtused (väljakujunenud asustusalad, k ultuuri- ja

loodusväärtused) ning eeldatavad mõjud, sealhulgas müra, varjutus, mõju varale, linnustikule,

nahkhiirtele, Natura 2000 aladele ja rohevõrgustikule.

Käesolev KSH aruanne käsitleb asukoha eelvalikuala 7 ning hindab eeldatavalt olulist

keskkonnamõju tuulepargi rajamisel, arvestades planeeringu täpsusastmega. Eriplaneeringu

asukoha eelvaliku käigus määratakse tuulepargi asukoht. KSH ja selle raames läbivi idud uuringud

näitasid, et puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks

projekteerimistingimustega.

Lisaks asukoha eelvalikule sätestatakse planeeringus ka projekteerimistingimuste andmise

aluseks olevad nõuded: määratakse tuulepargi maakasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas

elektrituulikute maksimaalne kõrgus, arv ja põhimõtteline asukoht. KSH hindab seega ka

tuulikute paigutust sellises täpsusastmes, mis võimaldab jätkata tuulepargi arendamist

projekteerimistingimuste tasandil.

6

Eriplaneeringust huvitatud isik (edaspidi Arendaja) on Irbeni OÜ. Eriplaneeringu koostamise

korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus, koostaja Plannum OÜ ja kehtestaja Lääneranna

Vallavolikogu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaks on Roheplaan OÜ ning KSH

juhteksperdiks Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131).

7

1. Eriplaneeringu ja kavandatava tegevuse ülevaade

1.1 Eelvaliku ala 7 kujunemine

Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Esmane tuuleparkide arendamiseks sobivate alade valik Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringus teostati algselt lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse etapis.

Tuulepargi rajamiseks võimalike sobivate alade valikul võeti lähtekohaks, et ühtse tervikuna

käsitletav ala peab olema suurusega vähemalt 250 ha (arvestades eriplaneeringu algatamise

taotluses huvitatud isiku poolt väljapakutud ala suurust3). Alade leidmiseks viidi läbi

geoinformaatiline analüüs, kus sobilike alade leidmiseks kasutati järgmisi kriteeriume:

▪ 1000 m puhver elu- ja ühiskondlikest hoonetest

▪ 2000 m puhver Lihula ja Virtsu tiheasustusaladest

▪ Välistatud on kattumine I ja II kaitsekategooria kaitsealuste loodusobjektidega

▪ 600 m puhver kaitsealadest, mille kaitse-eesmärkides on linnu- või nahkhiireliike

▪ 600 m puhver nahkhiirte püsielupaikadest

▪ 600 m puhver Natura 2000 linnualadest

▪ 2000 m puhver kotkaste püsielupaikadest

▪ 3000 m puhver suur-konnakotka ja must-toonekure püsielupaikadest

▪ 1000 m puhver kanakulli (LK II) leiukohtadest

▪ 500 m puhver teadaolevatest RMK puhkealadest

▪ 500 m puhver kalmistutest

▪ 300 m puhver riigiteedest

▪ 300 m puhver 110–330 kV ja 40 m puhver <110 kV elektriliinidest

▪ Riigikaitseliste objektide piiranguvöönd

▪ Veekogud koos ehituskeeluvööndiga

Geoinformaatilise analüüsi käigus leiti kokku seitse esialgselt sobivat ala. Esialgsel kaalumisel

osutus ala nr 7 ebasobivaks seoses võimaliku negatiivse mõjuga linnustikule, kuna

olemasolevatest andmetest tulenevalt ei olnud võimalik eeldatavat ebasoodsat mõju Väinamere

linnuala (Natura ala) kaitse-eesmärkidele välistada. Otsustati, et KSH I etapi hindamisel viiakse

esmalt läbi Natura hindamine (kuna kavandatav tegevus on võimalik üksnes siis, kui on välistatud

ebasoodne mõju Natura alale), mille põhjal tehakse edasise sobivuse osas valikud.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise

hindamise I etapi aruandes jõutakse vahetulemusena järeldusele, et ala nr 7 eelvalikus on

ebasobiv ala, kus ilma konkreetsete uuringute, täiendava Natura hindamise ja teiste

keskkonnamõjude hindamise positiivsete tulemusteta ei ole võimalik kaaluda tuulepargi rajamist.

Juhul, kui ala nr 7 vastu on selge arendushuvi, tuleb enne ala sobivaks tunnistamist ja detailse

lahenduse koostamist:

8

1. Viia läbi linnustiku uuring. Ala 7 puhul on lisaks vajalik teostada rändeliikumise uuring,

mille puhul registreeritakse lindude lennuteed, -kõrgused ja võimalikud peatuskohad ning

vajalik võib olla 3D radari kasutamine.

2. Tuginedes linnustiku uuringu tulemustele viia läbi Natura hindamine Väinamere linnualale.

3. Juhul, kui Natura hindamise tulemusel selgub, et tuulepargi rajamisel alale 7 puudub

ebasoodne mõju Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele (või on mõju võimalik

leevendada), koostada alale nr 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne .

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ala 7 kujunemine

Käesolevas Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ala 7 KSH I etapi

aruandes viidi eeltoodust lähtuvalt esmalt läbi linnustiku, nahkhiirte ja taimestiku uuringud (lisad

1.1, 1.2 ja 1.3). Seejärel teostati Natura asjakohane hindamine , keskendudes eelkõige Väinamere

linnuala kaitse-eesmärkidele ning arvestades ka teiste võimaliku mõjualasse jäävate aladega (vt

ptk 2.2).

Uuringute ja mõjude hindamise tulemusena jäeti tuulepargi rajamiseks välja esialgse ala 7

läänepoolne osa, mis on oluline nahkhiirte elupaik (vt ptk 2.4), ning idapoolsed osad, mis jäävad

rändepeatusel olevate lindude lennukoridori (vt ptk 2.3), vt joonis 1 -1. Läbiviidud Natura

asjakohane hindamine näitas, et leevendavate meetmete rakendamisel puudub vähendatud

tuulepargialal 7 ebasoodne mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele.

9

Joonis 1-1. Asukoha eelvalikuala 7 kujunemine (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet)

Seega on käesoleva mõjuhindamise tulemusena asukoha eelvalikuala nr 7 lõplik suurus 239 ha ja

see paikneb Lääneranna valla keskosas Petaaluse, Peanse ja Alaküla külade territooriumil (joonis

1-1).

10

1.2 Eriplaneeringu kirjeldus

Planeeringulahendus näeb ette 11 tuulikust koosnevat tuuleparki (vt joonis 1-2), kus mõju

hindamise aluseks on võetud järgnevad tuuliku parameetrid: tuuliku maksimaalne kogukõrgus

(tipukõrgus) 249,9 m ja rootori läbimõõt indikatiivselt 180 m.

Tuulepargi infrastruktuur hõlmab üldjuhul elektrituulikuid, juurdepääsuteid, maa-aluseid

elektrikaableid, maa-aluseid sidekaableid ja alajaamu.

Joonis 1-2. Tuulepargi (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet)

Tuulikud

KSH koostamisel on võetud eelduseks, et tegemist on tänapäevaste maismaatuulikutega,

mille tipukõrgus on kuni 249,9 m. Rootori läbimõõduks on planeeringus indikatiivselt

arvestatud 180 m.

Elektrituulikud toodavad energiat, kui tuule kiirus on vahemikus ca 3–25 m/s. Tuulikute

omavahelise kauguse ja paigutuse valikul sõltub tuulikute tehnilisest spetsiifikast,

tuuletingimustest ja soovitavast tootluse efektiivsusest.

11

Vundament

Tuuliku vundamendi tehniline lahendus sõltub eelkõige vaadeldava asukoha

ehitusgeoloogilistest tingimustest. Tugevamate pinnaste puhul kasutatakse enamasti

raudbetoonist madalvundamenti (teisisõnu gravitatsioonivundamenti), mille sügavus jääb

vahemikku 2 – 6 m. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25-30 m läbimõõduga.

Ühe tuuliku rajamiseks eemaldatakse seega u 1800 m3 pinnast. Väiksema kandevõimaga pinnaste

puhul, nagu näiteks soised alad, kasutatakse ka vaivundamenti. Vaiade arv ja sügavus sõltub

pinnase kandevõimest. Lõplik vundamendi tehniline lahendus selgub projekteerimisel.

Montaažiplatsid

Elektrituulikute kokkupanemiseks ja püstitamiseks on vaja piisava suurusega montaažiplatse, mis

on piisava kandevõimega, et võimaldada kraanade ja muu ehitustehnika kasutust. Käesolevas

töös on eeldatavaks montaažiplatsi suuruseks ca 7500 m2, millest ca 4500 m2 on püsiv plats, mida

kasutatakse ka edaspidise tuulepargi opereerimisel hooldustööde läbiviimiseks ja 3000 m 2 ajutine

montaažiplats, mis peale tuulepargi valmimist taastatakse looduslikuna.

Juurdepääsuteed

Iga tuuliku juurde on vajalik rajada juurdepääsutee laiusega 6 m (vt EP lahendus joonis 1 -2).

Juurdepääsutee konstruktsioon peab olema piisavalt tugev ja lai, et võimaldada ehitustehnikaga

liiklemist, tuuliku detailide transportimist ning tuulepargi edasis t hooldust. Kui tegemist on

liigniiske alaga, tuleb tee äärde rajada kraav(id). Tuuliku detailide pikkus tingib teede kurvide

raadiused ja tuulikute transpordiks võib olla vajalik ka metsa raie väljaspool tee maa -ala.

Tuulepargi sisekaabeldus ja ühendamine põhivõrguga

Tuulikud ühendatakse maakaablitega, mis suunduvad alajaama. Antud juhul rajatakse

tuulepargile üks läbijooksu alajaam põhivõrgu 110 või 330 kV elektriliinile, mille kaudu toimub

ka ühendus 330 kV võrku. Kaablite paigaldamiseks on vajalik 12 m laiune koridor, kus

puittaimestik tuleb eemaldada. Koridori laius ei sõltu paigaldatavate kaablite arvust. Maakaablil

on mõlemal pool kaablit/kaableid 1 m kaitsevöönd, mis tuleb hoida puudest vaba. Üldjuhul

ühtivad maakaablite koridorid juurdepääsuteede koridoridega.

1.3 Kavandatava tegevuse etapid

Tuulepargi rajamise võib kaasnevate mõjude avaldumisest lähtuvalt jagada kolme faasi: ehitus,

käitus ehk opereerimine ja sulgemine.

Ehitus hõlmab vastavalt projektile kavandatavate tuulikute, montaažiplatside, alajaama(de),

juurdepääsuteede ning elektriühenduste loomiseks vajalike alade taimestikust puhastamist,

vajadusel raadamist, erinevaid pinnasetöid, tuulikute osade ja ehitusmaterjalide transporti,

vundamentide ehitust, tuulikute montaaži ja püstitust, alajaamade, elektri - ja sideühenduste

rajamist. Ehitusaegsed mõjud on otsesed pinnasele, taimestikule ja muule elustikule, veerežiimile

12

või kaudsed (transpordist ja ehitustegevusest tingitud häiringud). Kogu tuulepargi ehitus kestab

sõltuvalt tuulepargi suurusest umbes 1,5-2 aastat.

Opereerimine on kõige pikem etapp kestusega ca 25-30 aastat. Opereerimise ajal toodab

tuulepark elektrit ja kõik tegevused on suunatud tootmise efektiivsusele. Opereerimise ajal

toimub tuulikute pidev kaugjälgimine, regulaarne hooldus, vajadusel remont ja osade vahetus.

Opereerimise aegsed negatiivsed mõjud on seotud eelkõige müra, varjutuse ja visuaalse mõjuga,

aga sõltuvalt asukohast võib olla mõjutatud ka linnustik ja loomastik.

Sulgemise etapp on mõjudelt sarnane ehitusetapile. Tuulikud eemaldatakse või asendatakse

uute seadmetega. Kui tuulepark otsustatakse sulgeda, tuleb maastik taastada võimalikult endises

olekus. Tuulikute detailid ja kasutatud ehitusmaterjalid taaskäideldakse.

1.4 Alternatiivid

KeHJS-i kohaselt tuleb KSH-s käsitleda eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust nii

strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal kui ka alternatiivsete arengustsenaariumide

elluviimise korral. Samuti tuleb hinnata alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut juhul, kui

strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.

Tuuleparkidele võimalike alternatiivsete arendusalade leidmiseks Lääneranna vallas viidi läbi

geoinformaatiline analüüs eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK etapis (vt lisa 1) ning

teostati eelvaliku alade hindamine Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha

eelvaliku KSH I etapi aruandes. Käesolevas eriplaneeringus ja KSH-s alternatiivsete

paiknemisvõimaluste käsitlust enam ei tehta.

Varasema hindamise tulemusena loeti ala nr 7 eelvalikus põhimõtteliselt ebasobivaks linnustikule

avalduva võimaliku ebasoodsa mõju tõttu. Samas leiti, et juhul, kui selle ala vastu on selge

arendushuvi, tuleb enne ala sobivaks tunnistamist läbi viia täpsustatud linnustiku uuringud ja

korrata Natura hindamist.

Käesoleva KSH ja selle käigus teostatud uuringute esmaseks eesmärgiks oli selgitada välja

arendusala 7 sobivus varasemalt määratletud maksimaalses kavandatavas ruumilises mahus ning

hinnata, kui palju tuulikuid on võimalik sinna maksimaalselt paigutada. Es ialgne eelvaliku ala 7

ulatus võimaldas rajada kuni 18 tuulikut.

Linnustiku ja nahkhiirte alusuuringutes hinnati võimalikku maksimaalset ruumilist ulatust ja

lahendust kuni 18 tuulikule. Uuringute järeldustest selgusid välistavad asjaolud ja

keskkonnatingimused, mis tingisid ala piiride muutmise ja seeläbi ka maksimaals e võimaliku

tuulikute arvu vähendamise. Nahkhiirte ja linnustiku uuringute tulemusena korrigeeriti ala 7 piire

(vt joonis 1.1-1) ning vähendati planeeritavate tuulikute arvu.

Tehniliste alternatiivide hindamisel analüüsiti müra- ja varjutuse mõju erineva kõrguse,

parameetrite ja võimsusega tuulikutele. Müra- ja varjutuse hindamisel (vt lisa 1.4) mudeldati

lisaks 6,2 MW tuulikule (rootori diameeter 162 m, torni kõrgus 166 m) ka 7,2 MW Vestas V172

tüüpi tuulikut (rootori diameeter 172 m, torni kõrgus 164 m).

13

Läbiviidud uuringute põhjal käsitletakse KSH aruandes lahendust kuni 11 tuulikuga, mille

tipukõrgus on kuni 249,9 m ja võimsus ligikaudu 6,2 MW.

KSH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat võimaliku mõju,

võrreldes olemasoleva keskkonnaseisundiga.

1.5 Seosed asjakohaste strateegiliste arengu- ja planeerimisdokumentidega

Eestis on kliimamuutuste tulemusena 21. sajandi jooksul oodata temperatuuri tõusu,

sademete hulga suurenemist, tormide sagenemist ja merepinna tõusu 1. Kliimamuutuste

leevendamiseks on Euroopa Liidus seatud eesmärgiks võrreldes 1990. aastaga vähendada

kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55% ning 2050. aastaks muuta Euroopa Liit

kliimaneutraalseks2.

Kliima- ehk CO2-neutraalsus tähendaks tasakaalu CO2-heite ja atmosfäärist süsinikdioksiidi

sidumise vahel. Täna siiski ei suuda ei looduslikud ega tehislikud sidujad inimese poolt

emiteeritud koguseid atmosfäärist eemaldada ja peamine meetod kliimaneutraalsuse

saavutamiseks on CO2-heitkoguste vähendamine. Kuivõrd suurimad CO2 emissioonid pärinevad

energiasektorist, on just selles sektoris ka suurim potentsiaal CO 2 heite vähendamiseks. Üheks

võimaluseks on asendada elektritootmises fossiilsed allikad, nagu põlevkivi, taastuvate allikatega,

nagu päike ja tuul. Lääneranna valla tuuleenergeetika eriplaneeringu koostamisel on aluseks

eelkõige allpool toodud strateegilised arengudokumendid.

Riiklikud taastuvenergia eesmärgid on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse3 § 321

lg 1, mille kohaselt aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest

energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab

taastuvenergia vähemalt 100 protsenti.

Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis toota Eestis taastuvelektrit ning muuta elektritootmist

tulevikukindlamaks ning keskkonnasäästlikumaks.

Kliimapoliitika põhialused aastani 20504 on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja

poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Riigi pikaajaline

siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk

vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Visiooni kohaselt on Eesti aastaks

2050 konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik.

1 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100, Keskkonnaagentuur, 2015

2 Euroopa Komisjon, 2021. KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS - JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni.

3 Energiamajanduse korralduse seadus, RT I, 30.06.2023, 8

4 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ( RT III, 10.02.2023, 3)

14

Vabariigi Valitsuse 8.01.2026 kinnitatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“5 seab Eesti

energiamajanduses eesmärgiks tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning

aidata kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise

tootmisportfelli tagamine, et Eesti elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav.

Lisaks kohalike soodsate puhta energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega)

oskuslikule kasutamisele peame tagama piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis.

Energiamajanduse arenguvisioon (joonis 1-3.) näeb ette, et Eesti kasutab 2050. aastal

energiavajaduse tagamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka

soojuse tootmises ja transpordisektoris puhaste-, sh taastuvkütuste näol.

Joonis 1-3. Eesti energiamajanduse pikaajalised sihid (joonis: ENMAK)

Kavandatav tegevus on kooskõlas ja panustab otseselt Energiamajanduse arengukava eesmärkide

täitmisele, puhta ja soodsa energiallika lisandumise näol.

5 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026 -01/ENMAK%202035_1.pdf

15

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20306 strateegiliseks eesmärgiks on

suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste

mõjuga kohanemiseks.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks

kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on

tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust,

energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude

ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel

tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist,

energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning

taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

Lääneranna vallas haldusreformi eelsete Lihula ja Hanila valdade territooriumil kehtib Lääne

maakonnaplaneering 2030+ 7 ,mis määrab üldised ruumilise arengu põhimõtted. Muude

teemade hulgas käsitletakse ka taastuvenergeetikat. Planeeringus tõdetakse, et riiklike

energiasäästu ja taastuvenergeetika eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks on Lääne

maakonna suurim potentsiaal taastuva energeetika tootmises tuulenergeetikal. Lääne

maakonnaplaneering on üle võtnud 2013. a kehtestatud „Tuuleenergeetika“ teemaplaneeringus

välja selgitatud elektrituulikute arenduspiirkonnad ja arendusalad . Ala 7 ei asu

maakonnaplaneeringuga määratud elektrituulikute arenduspiirkonnas.

Kehtivaks üldplaneeringuks on haldusreformi eelse Lihula valla üldplaneering 8 (kehtestatud

2003). Üldplaneering käsitles põhjalikult ka tuuleenergeetika arendamist, mida hinnati Lihula

vallas arendamist väärivaks tegevuseks. Üldplaneeringuga kavandati üheksale kuni 2,5 MW

tuulikule maa-ala Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare ja Pärnu-Lihula mnt ristmiku lähistele.

Kogu Lääneranna valda hõlmav ajakohane üldplaneering9 on koostamisel.

6 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kliimamuutustega-kohanemine

7 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laanemaa/laane-maakonnaplaneering-2030/

8 https://www.laanerannavald.ee/lihula-uldplaneering

9 https://www.laanerannavald.ee/koostatav-uldplaneering

16

2. Mõjutatav keskkond ja kavandatava tegevusega kaasnev

eeldatav keskkonnamõju

2.1 KSH ruumiline ulatus ja hindamismetoodika

2.1.1 KSH ruumiline ulatus

KSH ruumiline ulatus on valdavalt määratud asukoha eelvalikualaga 7 (vt joonised 1-1 ja 1-2.).

Teatud mõjude osas, nt mõju linnustikule, sotsiaalsed mõjud (inimese tervis, visuaalne mõju),

majanduslikud mõjud, Natura hindamine jm käsitleb käesolevas KSH eelvalikuala 7 ümbritsevat

piirkonda laiemalt. Tegevusega kaasnevate mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda

täpsustatakse vastavates KSH aruande peatükkides.

2.1.2 KSH üldine hindamismetoodika

KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.

KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas

strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke.

PlanS 10 § 4 lg 2 sätestab, et planeerimistegevuse korraldaja ülesanded on planeeringu

elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sh KSH korraldamine.

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste

väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav

hindamine. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH metoodiliseks aluseks on juhendmaterjalid Keskkonnamõju strateegilise hindamise

käsiraamat11 ja Keskkonnamõju hindamise käsiraamat 12, samuti KSH juhteksperdi kogemused.

KSH käigus analüüsitakse uuringualadel kavandatava tegevusega kaasnevaid prognoositavaid

keskkonnamõjusid õigusaktides kehtestatud piirnormide raamistikus. Kui normväärtused

puuduvad või on tegemist ebasoodsa, kuid normväärtusi mitte ületava mõjuga, tuuakse välja ka

võimalikud keskkonnahäiringud13. Oluliste mõjude selgitamiseks antakse iga keskkonnaelemendi

olemasoleva olukorra kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed, mis võivad

viia muutusteni antud keskkonnaelementides. Hindamisel kasutatakse eelkõige kvalitatiivseid

10 Planeerimisseadus, RT I, 30.06.2023, 57

11 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S., Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

12 Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

13 Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

17

analüüsimeetodeid, vaadeldes tuulepargi rajamisega kaasnevat eeldatavalt olulist mõju

keskkonnaelementide lõikes. Valdavalt tuginetakse olemasolevatele riiklikele andmeallikatele

(EELIS, Maa- ja Ruumiamet, Metsaregister, KOTKAS jm) ning varasematele uuringutele,

teadusartiklitele jms. Oluliseks analüüsimeetodiks on ruumiandmete geoinformaatiline analüüs,

mis võimaldab mugavalt vaadelda ulatuslikke alasid ja infokihte, teostada päringuid jms. Kui

olemasolevast alusinfost ei piisa, viiakse vastava puuduoleva info kogumiseks läbi välitööd ja

uuringud. Konsulteeritakse erinevate asjakohaste asutuste, organisatsioonide ja isikutega.

KSH osaks on mh Natura asjakohane hindamine.

Planeeringu ja sellega seotud tegevuste realiseerumisel riigipiiriülest mõju ei kaasne ning teemat

KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess. KSH protsessi saavad sekkuda ja

põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et

nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada. Huvitatutel on võimalik osaleda vähemalt KSH

protsessis ja KSH aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib

pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju strateegilise hindaja poole.

2.2 Natura hindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000

loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ

(nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

KSH raames viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse

läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse

hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 a ladega seotud kavade ja

projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 sätete kohta“14, juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis" 15 ning juhisele „Wind energy developments and Natura 2000“

(European Union, 2021)16.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse

tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõj utada

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse

tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse

14 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõ igete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021

15 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 raken damisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://envir.ee/media/4372/download

16 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/2b08de80-5ad4-11eb-b59f-01aa75ed71a1

18

ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide seisund

halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse

vajadusel leevendavad meetmed.

Eelnevalt läbiviidud Natura hindamised ja selle järeldused

Esmane Natura eelhindamine viidi läbi Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses17, kus jõuti järeldusele, et ”ala nr 7 asub

Väinamere linnualast minimaalselt 1 km kaugusel ja selle väljaarendamisel puuduvad otsesed

ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad ja tingimused (valgus, niiskus jm) säilivad olemasolevas

väärtuses ja ulatuses. Samas tuleb arvestada lindude liikuvat eluviisi jm aspekte (nt ränne,

elupaikade vaheline sidusus), millest tulenevalt võivad ka väljapoole Natura alasid planeeritud

tuulikute (sh ala nr 7) puhul avalduda teatud juhtudel ebasoodsad mõjud (hukkumine ja vigastused

tuulikutega kokkupõrkel, häirimine, barjääriefekt jne). Mõjusid tuleb täpsustada Natura hindamise

läbiviimisel I etapi KSH aruande faasis”. Lisaks leiti läbi viidud EP lähteseisukohtade ja VTK

dokumendis, et ”eelvalikuala 7 puhul võimalik oluline negatiivne mõju linnustikule Väinamere

linnualal. Nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu käigus kogutud linnustiku andmete

järgi kattus ala nr 7 nii väikeluikede, hanede, sookurgede ning osaliselt ka laglede rändekogumite

piirkondadega. Selguse huvides otsustati tellida olemasoleva olukorra hindamiseks ornitoloogilt

eksperthinnang, mis kinnitas võimaliku olulise mõju kaasnemist seoses tuulepargi ehitamisega

antud piirkonnas. Tulenevalt kirjeldatust, viiakse esimese etapi hindamisel esmalt läbi Natura

hindamine (kuna kavandatav tegevus on võimalik üksnes siis, kui on välistatud ebasoodne mõju

Natura alale, mille põhjal tehakse edasise sobivuse osas valikud ja seejärel tuleb täpsem hindamine

kõigis teistes asjakohastes aspektides.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik KSH I etapi aruandes 18 läbi viidud

Natura asjakohases hindamises jõuti ala 7 osas järgmistele järeldustele: Tuuleala nr 7

väljaarendamisel puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad ja tingimused (valgus,

niiskus jm) linnualal säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses. Samas tooks tuulepargi arendus

alal nr 7 kaasa Väinamere linnualal kaitstavate liikide toitumisalade ja liikumisteede kvaliteedi

languse ja/või hülgamise, üksikjuhtudel tõenäoliselt ka kaitsealuste liikide isendite hukkumise

kokkupõrkel tuulikuga. Sellega avaldaks tuulepargi arendus ebasoodsat mõju Väinamere linnuala

liikidele ja läbi selle aeglustaks või isegi takistaks Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamist.

Varasemalt läbiviidud tööde, olemasoleva info ja ekspertteabe põhjal saab järeldada, et tuuleala

nr 7 arendamisega kaasneb Väinamere linnualale ebasoodne mõju ning seetõttu tuleb loobuda

tuuleala nr 7 arendamisest." Samas annab läbiviidud KSH I etapi aruanne võimalusel edasi liikuda

arendusala 7-ga arendusala võimaluste ja sobivuse väljaselgitamiseks, seades tingimused läbi

17 https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5366910

18 https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5837266

19

viia konkreetsed alapõhised linnustiku uuringud ja korrata Natura asjakohast hindamist

Väinamere linnualale.

Seega keskendub käesolevas KSH aruandes läbiviidav täiendav Natura asjakohane

hindamine mõju hindamisele Väinamere linnualale, lähtudes Lääneranna valla

eriplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses ning selle I etapi KSH

aruandes tehtud Natura hindamise järeldustest.

Hindamine viiakse läbi ka võimaliku mõjualaga hõlmatud järgmistel Natura aladel: Tuhu -Kesu

linnuala, Matsalu loodusala, Poanse loodusala ja Väinamere loodusala.

Käesolev Natura asjakohane hindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele ja läbi

viidud linnustiku uuringule (Taevasikk MTÜ, 2024, lisa 1.2). Lisaks kasutatakse olemasolevaid

materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard

andmevormi info; EELIS (Eesti looduse infosüsteem) andmebaasid jms) ning eelnevates

eriplaneeringu ja selle hindamise etappides esitatud teavet.

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala

kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide

saavutamisele.

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 alade iseloomustus

Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine eelvalikuala 7 suhtes on esitatud joonisel

2.2-1. Tabelis 2.2-1 on esitatud Natura alade kaitse-eesmärgid ja nendele avalduva eeldatava

mõju prognoos.

20

Joonis 2.2-1. Natura 2000 võrgustiku alad eelvalikuala 7 lähipiirkonnas

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse-eesmärkidele

Täpsem alade kirjeldus koos eeldatava mõju prognoosimisega Natura 2000 alade kaitse -

eesmärkidele on toodud tabelis 2.2-1.

21

Tabel 2.2-1. Natura asjakohane hindamine

Ala

nimetus Kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine ja tulemused

Väinamere

linnuala

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas

crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part

(Anas platyrhynchos), rägapart (Anas

querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e

roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser

erythropus), rabahani (Anser fabalis),

hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija

(Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),

punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),

hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta

bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e

rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger),

valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull

(Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis),

rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),

põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk

(Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),

Tuuleala nr 7 asub Väinamere linnualast minimaalselt 600 meetri kaugusel.

Väinamere linnuala on suurim linnuala Eestis, hõlmates Lääne-Eesti rannikuala,

Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ning vahepealset mereala. Tegemist on

ulatusliku mere- ja rannikuelupaikade kompleksiga, mis on osa Ida-Atlandi

rändeteest ning kus peatub, pesitseb, toitub ja sulgib tuhandeid veelinde. Ala

üheks oluliseks looduskaitselise väärtusega liigiks on väikeluik, kelle arvukus võib

rändeperioodil küündida kuni 10 000 isendini.

Linnustiku uuringu (lisa 1.2) ja mõju hindamise (ptk 2.3.2) kohaselt on arendusala

nr 7 puhul kõige olulisemaks linnukaitseliseks riskiteguriks rändeperioodil

valgepõsk-lagle, sookurg ja väiksemal määral laululuik. Väinamere linnuala

kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest võib tuulepargi arendamine eelvalikualal 7

avaldada olulist mõju eelkõige valgepõsk-laglele ja sookurele (vt tabel 2.3-6),

kelle ööbimislennud kulgevad üle ala 7 idaserva, põhjustades potentsiaalset

kokkupõrkeriski. Maismaalindude päevane ränne kulgeb valdavalt väljaspool

tuulikute töötsooni. Uuringute andmetel on sookurgede keskmine rändekõrgus

300–400 meetrit ning valgepõsk-lagle keskmine rändekõrgus 288 meetrit, mis

jääb enamasti väljapoole tuulikute tööala. Läbiviidud uuringu alusel luikede

kevad- ja sügisrändel kogumeid piirkonnas ei tuvastatud.

Mõju vähendamiseks on oluline eelvalikuala 7 idaosas paiknev öine lennukoridor

tuulikute rajamiseks sobivast alast välja jätta (vt joonised 2.3 -9 ja 1-1). Lisaks

tuleb vastavalt vajadusele rakendada tuulepargi idaosas olevate tuulikute nr 5, 6,

7 ja 8 seiskamist sookurgede ja haneliste rändepeatusperioodil

kõrgtehnoloogiliste automaatsüsteemide abil. Ajavahemik täpsustub järelseire

käigus, sest see on aastati erinev, sõltuvalt naabruses kasvavatest

põllukultuuridest ning põldude kaugusest tuuleparkide suhtes.

Võttes arvesse rakendatavaid linnukaitselisi meetmeid, ebasoodne mõju

linnualale puudub.

22

Ala

nimetus Kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine ja tulemused

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg

(Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas

(Larus fuscus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus),

vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),

mustsaba-vigle (Limosa limosa),

tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus

albellus), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus

canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt

(Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana

parva), täpikhuik (Porzana porzana),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk

(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia),

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis),

vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), heletilder

(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa

totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tuhu-

Kesu

linnuala

Liigid: sinikael-part (Anas platyrhynchos),

kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurisla e

rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), soo-

Linnustiku uuringust (lisa 1.2) ja mõju hindamisest (ptk 2.3.2) ei ilmnenud

asjaolusid, mis viitaks mõjule kaitse-eesmärkideks olevatele linnuliikidele.

23

Ala

nimetus Kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine ja tulemused

loorkull (Circus pygargus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus

lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio),

hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius

arquata), väikekoovitaja (Numenius

phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt

(Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder

(Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa

totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Võimalike mõjude vältimiseks tuleb rakendada linnustiku peatükis 2.2.3

nimetatud leevendavaid meetmeid.

Juhul kui järelseire käigus selgub, et merikotkas või kaljukotkas kasutavad

tuulepargi ala toitumispaigana, rakendatakse ettevaatuspõhimõttest lähtudes

seires tuvastatud tuulikute süsteemset vajaduspõhist peatamist, kasutades

kõrgtehnoloogilisi automaatseid jälgimissüsteeme. Meetmed viiakse ellu

adaptiivse juhtimise põhimõtte kohaselt, kohandades tegevust vastavalt

seireandmetele ja tegelikule olukorrale.

Võttes arvesse linnukaitselisi meetmeid, ebasoodne mõju Tuhu-Kesu

linnualale puudub.

Matsalu

loodusala

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid:

veealused liivamadalad (1110), jõgede

lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased

pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150),

laiad madalad lahed (1160), karid (1170),

esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad

(3260), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad – 6210), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid –

*6280), sinihelmikakooslused (6410),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), puisniidud

(*6530), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), vanad

Ala nr 7 asub loodusalast vähemalt 600 m kaugusel, seega tuulepargi rajamisel

puuduvad nii otsesed kui kaudsed (valgustingimused, veerežiim) ebasoodsad

mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja paiksete liikide

elupaikadele. Nahkhiirte uuringuga (vt ptk 2.4) ei tuvastatud eelvalikualal 7 ka

loodusala kaitse-eesmärgiks oleva tiigilendlase möödalende ega elupaiku.

Seega kokkuvõttes ebasoodsad mõjud Matsalu loodusalale kaitse-

eesmärkidele puuduvad.

24

Ala

nimetus Kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine ja tulemused

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised

metsad (*9020), puiskarjamaad (9070),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080),

rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad – *9180) ning lammi-

lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on

emaputk (Angelica palustris), hallhüljes

(Halichoerus grypus), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),

harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), paksukojaline

jõekarp (Unio crassus), roheline

kaksikhammas (Dicranum viride), saarmas

(Lutra lutra), teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia), tiigilendlane (Myotis

dasycneme) ja viigerhüljes (Phoca hispida

bottnica)

Poanse

loodusala

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid

on kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood

(7230) ja puiskarjamaad (9070); II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, on teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

Ala nr 7 asub loodusalast 900-1000 m kaugusel, seega tuulepargi rajamisel

puuduvad nii otsesed kui kaudsed (valgustingimused, veerežiim) ebasoodsad

mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikide elupaikadele.

25

Ala

nimetus Kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine ja tulemused

(Hypodryas maturna) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior);

Väinamere

loodusala

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid

on veealused liivamadalad (1110), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad

(*1150), laiad madalad lahed (1160), karid

(1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele

avatud pankrannad (1230), soolakulised

muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning

laiud (1620), rannaniidud (*1630),

püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede kasvualad –

6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(*6270), lood (alvarid – *6280),

sinihelmikakooslused (6410),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-

rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510),

puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja

allikasood (7160), lubjarikkad madalsood

lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-

allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised

metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja

jäärakute metsad (pangametsad – *9180),

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning

Eelvalikuala 7 lähedale jääb Väinamere loodusala Rajametsa hoiuala piires, mille

kaitse-eesmärgid on määratletud kui Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüübi – lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*) kaitse ning

II lisas nimetatud liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade kaitse.

Arvestades Väinamere loodusala kaugust ning asjaolu, et nahkhiirte uuringuga

(vt ptk 2.4) ei tuvastatud eelvalikualal 7 tiigilendlase möödalende ega elupaiku,

mõju Väinamere loodusalale puudub.

26

Ala

nimetus Kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine ja tulemused

lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida

bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik

võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus

fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk

(Dianthus arenarius subsp. arenarius),

roheline kaksikhammas (Dicranum viride),

könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas

(Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium

supinum), püst-linalehik (Thesium

ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella

rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas

aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas

maturna), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo

angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja

luha-pisitigu (Vertigo geyeri);

27

Natura hindamise tulemus ja järeldused

Natura asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel ( kuni 11-

st tuulikust koosneva tuulepargi rajamisel) arvestades rakendatud ja rakendamist vajavaid

linnukaitselisi leevendavaid meetmeid puuduvad ebasoodsad mõjud Väinamere linnualale ning

Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust kavandatava tegevuse elluviimine ei kahjusta.

Läbi viidud täiendav Natura asjakohane hindamine kinnitab ja jõuab järeldusele, et eelvaliku ala

7 on osaliselt sobiv tuulepargi arendamiseks, tingimusel et rakendatakse leevendusmeetmeid,

mis väldivad ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 alade, eelkõige Väinamere linnuala, kaitse-

eesmärkidele.

Väinamere linnuala kontekstis on olulisimad leevendusmeetmed:

• Öise lennukoridori väljajätmine eelvaliku ala 7 idaservast, et vältida kokkupõrkeriski

valgepõsk-lagle ja sookure rändeteedel.

• Vastavalt vajadusele rakendada tuulepargi idaosas olevate tuulikute nr 5, 6, 7 ja 8

seiskamist sookurgede ja haneliste rändepeatusperioodil kõrgtehnoloogiliste

automaatsüsteemide abil. Ajavahemik täpsustub järelseire käigus, sest see on aastati

erinev, sõltuvalt naabruses kasvavatest põllukultuuridest ning põldude kaugusest

tuuleparkide suhtes.

Rakendades nimetatud linnukaitselisi leevendavaid meetmeid (vt ka ptk-s 2.5.3) ning kohandades

neid seireandmete põhjal, puudub ebasoodne mõju Väinamere linnuala ja teiste võimaliku

mõjualaga Natura 2000 alade (Matsalu, Poanse ja Väinamere loodusaladele) kaitse-eesmärkidele.

2.3 Mõju linnustikule

2.3.1 Keskkonnaseisundi kirjeldus

Tuulepargi rajamisega kaasnevat võimalikku mõju analüüsiti üldisemal tasandil KSH I etapi

aruande raames, kus hinnati kõiki esialgselt välja valitud tuulealasid Lääneranna vallas.

Vastavalt 2023. a alguses valminud Kliimaministeeriumi tellitud töö „Üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs“19 tsoneeringule leiduvad kavandatava tuulepargi alal 7 järgmiste

linnuliikide tsoonid:

▪ I tsoon: laanepüü,

▪ II tsoon: laanepüü, sookurg, suur laukhani, väikeluik

▪ III tsoon: kaljukotkas, merikotkas, must-toonekurg, suur-laukhani, teder, väike-

konnakotkas, väikeluik.

Eriplaneeringu eelvaliku alal 7 hõlmaval uuringualal on läbi viidud täpsustav linnustiku uuring

„Lääneranna tuulepargialade nr. 5 ja 5a ning 7 piirkonna linnustiku uuringud“ (L. Luigujõe; MTÜ

19 „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes

28

Taevasikk, 2024), mis hõlmasid põhjalikke uurimistööd (vt lisa 1.2) ning kestsid 25. maist 2023

kuni 15. augustini 2024, kokku 15 kuud ja katsid uuringutena:

1. Röövlinnud ja must-toonekurg;

2. Kakud, rähnid ja laanepüü;

3. Metsis ja teder;

4. Rukkirääk;

5. Põllumajandusmaastikul toituvad suurlinnud (luiged, haned ja sookurg);

6. Pesitsevate lindude loendus;

7. Punktvaatlused lennukõrguste mõõtmiseks kevadel, suvel ja sügisel .

Röövlinnud ja must-toonekurg. Röövlindude hulka kuulub kolm linnuseltsi – haukalised

Accipitriformes, pistrikulised Falconiformes ja kakulised Strigiformes. Röövlinnud on

spetsialiseerunud erinevatele saakobjektidele, mistõttu nad on elustiku mitmekesisuse

jälgimiseks sobivad tunnusliigid. Tippkiskjatena on nad ühtlasi headeks keskkonna -

indikaatoriteks, kelles akumuleeruv keskkonnamürkide mõju on hõlpsasti jälgitav. Sihtliigid on:

must-toonekurg, must-harksaba, puna-harksaba, merikotkas, suur-konnakotkas, väike-

konnakotkas, kaljukotkas, kalakotkas, roo-loorkull, välja-loorkull, soo-loorkull, kanakull, raudkull,

herilaseviu, hiireviu, karvasjalg-viu, tuuletallaja, väikepistrik, lõopistrik, kassikakk, habekakk,

värbkakk, kodukakk, händkakk, karvasjalg-kakk.

Röövlindude pesitsusaegse uuringu kõige olulisemaks eesmärgiks on lindude pesade olemasolu,

pesitsusaegse arvukuse ja pesitsusedukuse välja selgitamine tuuleenergeetika eelivalikualadel.

Suurte raopesade otsimine uuringualadel ja nende 500 m laiuses puhvertsoonis viidi läbi ajal, mil

puudel polnud veel lehti, mis omakorda hõlbustab oluliselt pesade leidmist. Pesitustihedustest

annab ülevaate tabel 2.3-1 ja pesaleidudest joonis 2.3-1.

Tabel 2.3-1. Röövlindude pesitsustihedused alal 7 2024.a. suvel

Liik paari ala asustustihedus p/100

km2 Eesti asustustihedus p/100 km2 ***

lõopistrik 1 11

raudkull 1 6 5,1

*** Eesti röövlindude asustustihedused on arvutatud röövlindude seirealade põhjal (Grosberg, Mellov, Väli, 2024).

29

Joonis 2.3-1. Alalt 7 ning selle puhvertsoonist leitud kulliliste pesad (joonis: L. Luigujõe; MTÜ Taevasikk, 2024)

Merikotkas. Lähimad merikotka pesad asuvad Võigaste merikotka püsielupaigas (KLO3000366)

ligikaudu 2,4 km arendusalast lääne pool ning Matsalu rahvuspargis ligikaudu 2,3 km põhja pool.

EELISe andmetel on mõlema pesa viimane kinnitatud vaatlus 01.07.2024 kui mõlemas pesas

registreeriti üks paar. Ala 7 merikotkad toitumisalana ilmselt ei kasuta, kuna uuring u käigus

registreeriti ülelennul vaid kaks lindu kahel vaatlusel ja lindude lennukõrgus oli ca 1 km.

Väike-konnakotkas. Lähim väike-konnakotka pesa (KLO9126696) on Tuudi väike-konnakotka

püsielupaigas u 2,8 km kaugusel kagus. Viimane vaatlus on aastast 2025, kui pesas oli 1 poeg.

Võimalik toitumisala asub tõenäoliselt pesa ümbruses asuvatel rohumaadel , kus on ohuks väga

arvukad elektriliinid, mis lähtuvad Lihula alajaamast .

Suur-konnakotkas. Lähimad suur-konnakotka pesad asuvad Patsu metsas Rõudes ja Käntu soos.

Käntu soo pesa oli viimati asustatud 2022. a. Patsu metsa pesa on uus, mis leiti 2025. a., kui pesas

oli 1 poeg. Teadaolevalt suur-konnakotkas Lääneranna uurimisalasid ei külasta.

Kaljukotkas. Lähimad kaljukotka pesad asuvad Tuhu looduskaitsealal ja Lihula loodukaitsealal

ligikaudu 10 km kaugusel. Kaljukotkast uurimisalal ei kohatud.

Must-toonekurge kogu uurimisperioodi vältel alal 7 vaatlejate poolt ei kohatud ning ei ole ka

põhjust eeldada, et lind võiks ala toitumisala külastada, kuna alal puuduvad must-toonekurele

30

sobilikud kraavid. Küll aga kulgeb uurimisalast u 1 km idas Tuudi jõgi, mis võib must-toonekurele

atraktiivne olla, kuid andmed jõe külastamisest musta-toonekure poolt puuduvad.

Kakud, rähnid. Kakuliste uuringuga registreeriti alal 7 vaid üks kodukakk. Rähnide

pesitsusterritooriumi suurused sõltuvad elupaiga kvaliteedist ning toidu hulgast ning seetõttu

territooriumite suuruse varieeruvus väga suur. Kuigi uurimisalal on läbi viidud ulatuslikud raied

ning ala on täis läbivalt nii vanu kui ka uusi raielanke, on see siiski veel piisavalt metsane ning

sobilik rähnide elupaigaks. Välitööde käigus kohatud rähniliigid on toodud tabelis 2.3-2 ja

joonisel 2.3-2.

Tabel 2.5-2. Rähnide pesitsusaegne arvukus alal 7 ning selle 500 m puhvertsoonis

Liik Paari* Tihedus uurimisalal

paari/1 km2

Tihedus

eelvalikualal

paari/km2

Eesti asustustihedus p/1

km2***

suur-kirjurähn 10(4) 0,88 0,76 1,95

valgeselg-kirjurähn** 4(3) 0,35 0,57 0,28

tamme-kirjurähn 1(1) 0,09 0,19

väike-kirjurähn 2(0) 0,18 0 0,15

hallpea-rähn 2(1) 0,18 0,19 0,25

musträhn 2(0) 0,18 0 0,25

*esimene arv näitab paaride arvu uuringualal (eelvalikuala+puhver ), sulgudes arv näitab paaride arvu eelvalikualal **II kaitsekategooria rähniliigid, rasvaselt on märgitud asustustihedused mis ületavad Eesti keskmist. *** 2023.a. rähnide seire aruanne, Keskkonnaagentuur

31

Joonis 2.3-2. Alal 7 ning selle puhvertsoonis kuuldud rähnid (pesad (joonis: L. Luigujõe; MTÜ Taevasikk, 2024)

Metsis, teder ja laanepüü. Metsakanalistest võeti vaatluse alla metsis, teder ja laanepüü.

Kuuldud ja kohatud laanepüü on esitatud joonisel 2.3-3. Tetre ega metsist alal ei kohatud ning

ka varasemaid vaatlusi andmebaasidest ei leitud.

32

Joonis 2.3-3. Laanepüü levik alal 7 ning selle 500 m puhvretrsooni jäävad pesad (joonis: L. Luigujõe; MTÜ Taevasikk, 2024)

Rukkirääk. Rukkirääke loendati kokku kaks laulvat isalindu (joonis 2.3-4).

33

Joonis 2.3-4. Rukkiräägu levik alal 7 ning selle 500 m puhvertsooni jäävad pesad (joonis: L. Luigujõe; MTÜ Taevasikk, 2024)

Luiged, haned ja sookurg. Arendusalast põhja jääv Matsalu Rahvuspark oma atraktiivsete

märgalade ja neid ümbritsevate põldudega on haneliste, luikede ja sookurgede rändepeatuskoht

Ida-Atlandi rändeteel. Rändepeatuskoht koosneb ööbimisalast ja toitumisalast. Ööbimisalad

asuvad Matsalu Rahvuspargis, tavaliselt liigniisketel luhtadel või Matsalu madalaveelisel siselahel.

Toitumiskohad seevastu võivad asuda ka rahvuspargi piiridest väljaspool asuvatel

põllumajandusmaadel, mis võivad ööbimisaladest olla isegi kuni 30 km kaugusel. Rändek ogumi

ööpäevane tegevus toimubki nende kahe ala vahel pendeldamises.

Väikeluik. Varasemalt on kaardistatud kõik väikeluige liikumised Matsalu rändekogumi piires

kasutades selleks visuaalvaatlusi kui ka GPS saatjatega varustatud lindude liikumiste jälgimist

(joonis 2.3-5). Eelvalikualadele ja selle puhvrisse ei ole jäänud ühtegi väikeluige toitumiskohta.

Küll aga on korra kasutatud toitumisalana alast 7 lõunasse jäävat põllumassiivi, mistõttu on

toimunud arendusalast ka ülelend (joonis 2.3-5). Üksikud korrad on kasutatud toitumisaladena

ka Tuudi, Päiküla ja Soovälja põlde. 2023 ja 2024 a. pole ühelgi nimetatud kõlvikul

toitumisseltsinguid registreeritud. Samas tuleb arvestada et rändekogumi toitumispaikade

paiknemine sõltub väga suures osas kultuurist, mida potentsiaalsetel lindude toitumisaladel

kasvatatakse. Seetõttu pole välistatud luikede esinemine alal juhul, kui sobiv toidubaas selleks

on loodud.

34

Joonis 2.3-5. Väikeluige Matsalu rändekogumi ööbimis- ja toitumisalade ruumiline paiknemine ning toitumislendude suunad aastatel 2010-2024. (joonis: L. Luigujõe; MTÜ Taevasikk, 2024)

Valgepõsk-lagle toitumisala asus 2023.a. sügisel Tuudi põldudel, mida kasutas ca 2500 isendit

(vaatlus: 09.10.2024). Selle seltsingu ööbimisala asus Matsalu siselahes , mistõttu toimusid

igapäevased hommikused ja õhtused lennud üle ala 7 idaserva (joonis 2.3-6.). Kevadised

rändekogumid puudusid nii uuringualadel ka neid ümbritsevatel aladel, kuna põldudel puudusid

lindudele toiduks sobivad põllukultuurid. Kui toitumislennud toimusid madalatel kõrgustel e

keskmiselt 92 meetrit, siis rändekõrgus oli enamasti väljaspool tuulikute tööala e keskmiselt 288

meetrit (tabel 2.3-4).

35

Joonis 2.3-6. Valgepõsk-lagle toitumis-ja ööbimislennu transektid Petaaluse eelvalikualal 2023.a. oktoobris.

(joonis: L. Luigujõe; MTÜ Taevasikk, 2024)

Sookurg moodustab sügisrändel Matsalu rahvuspargis suuri sügisrändekogumeid, mis on ühed

suurimad kogu rändetee ulatuses. Näiteks peatus Matsalu märgalal 2018. a. seireloenduse

andmetel 6130 isendit. Varasemalt on teada, et sookured kasutavad toitumisaladena Meelva ja

Alaküla põlde. 2023. aastal külastasid sookured lühidalt Vatla põlde ning tegid ööbimislende

Matsalu siselahte üle ala 7. Ööbimislend toimus 14.09.2023.a. madalal kõrgusel põhja lõuna

suunas u 118 meetri kõrgusel, mis suurendab kokkupõrkeriski tuulikutega. Lennutrajektoorid ja

kõrgused ühtisid valgepõsk-laglede omaga, kes kasutasid selles piirkonnas samasid toitumis- ja

ööbimisalasid (joonis 2.3-6). Vastandina ööbimislendudele toimus sookurgede ränne enamasti

kõrgel, keskmiselt 300-400 meetri vahel, suunaga SW (joonis 2.3-7).

36

Joonis 2.3-7. Sookurgede lennutrajektoorid Petaaluse eelvalikualal 2023.a. sügisel. (joonis: L. Luigujõe; MTÜ

Taevasikk, 2024)

Ülelendavad linnud. Ülelendavad linnud jaotati 2 suurde gruppi:

▪ paiksed linnud – pesitsevad ja eeluurimisalaga seotud linnud, ülelendavad linnud ja

ööbimis-toitumislende tegevad linnud;

▪ rändajad linnud – linnud, kes olid rändel.

Mõju hinnangus tehti valik 11 liigi osas, kes olid alal esindatud kõige arvukamalt ja lennukõrguste

tõttu kõige tundlikumad tuulikute suhtes. Need olid planeerivad kullilised ning ööbimis -

toitumislende tegevad hanelised ja sookured. Lindudele ohtlikuks lennukõrguseks arvestati

vahemik 90 – 250 meetrit, mis on eeldatav planeeritud tuulikutiibade töötsoon. Sensitiivsetest

liikidest eristub hiireviu, kes lendab enamasti tuuliku töötsoonis. Samuti eristuvad hanelased ja

sookurg, kes teevad hommikusi toitumislende põldudele ning õhtuseid ööbimislende

ööbimisaladele. Kuna ränne käib kõrgematel kõrgustel, siis tuulikud neid linde väga ei ohusta

(tabel 2.3-3 ja joonis 2.3-8).

37

Tabel 2.3-3. Valitud liikide keskmised lennukõrgused

Liik paiksed rändavad

Valgepõsk-lagle 92 281

määramata hani 96

Kaelustuvi 34 59

Sookurg 118 395

Herilaseviu 94

Väike-konnakotkas 290

Raudkull 38

Merikotkas 957

Hiireviu 111 212

Lõopistrik 47

määramata rästas 33

Joonis 2.3-8. Alal 7 (punkt PE1) registreeritud lennutrajektoorid 2023 sügis ning 2014 kevad ja suvi (joonis: L.

Luigujõe; MTÜ Taevasikk, 2024)

Pesitsevad linnud. Pesitsevate lindude inventuuriga registreeritud lindude liigilisest koosseisust

annab ülevaate tabel 2.3-4. Inventuuri käigus I kategooria kaitsealuseid liike alal pesitsemas ei

registreeritud. II kaitsekategooria liikidest kohati valgeselg-kirjurähni (3 paari).

38

Tabel 2.3-4. Uurimisalal 7 pesitsevad linnuliigid ning nende pesitustihedus paari/km 2, kaardistusmeetodi põhjal

Nr Liik paare p/km2 ala

KOKKU PAARE 347,5 66,2

1 jääkoskel 1 0,18

2 laanepüü 1 0,18

3 põldvutt 1 0,18

7 herilaseviu 1 0,18

8 soo-loorkull 0,5 0,09

10 raudkull 1 0,18

12 lõopistrik 1 0,18

14 rukkirääk 2 0,36

16 sookurg 2 0,36

17 kiivitaja 7 1,27

18 tikutaja 6 1,09

19 kaelustuvi 8 1,45

20 kägu 4 0,72

23 kodukakk 1 0,18

24 hallpea-rähn 1 0,18

25 suur-kirjurähn 5 0,91

26 tamme-kirjurähn 1 0,18

28 valgeselg-kirjurähn 3 0,54

29 põldlõoke 32 5,80

30 metskiur 11 1,99

32 sookiur 16 2,90

34 käblik 5 0,91

35 võsaraat 3 0,54

36 punarind 7 1,27

37 ööbik 4 0,72

39 kadakatäks 13 2,36

40 musträstas 5 0,91

41 laulurästas 6 1,09

42 võsa-ritsiklind 3 0,54

43 jõgi-ritsiklind 9 1,63

45 kõrkja-roolind 4 0,72

47 soo-roolind 5 0,91

48 aed-roolind 6 1,09

49 käosulane 3 0,54

50 mustpea-põõsalind 5 0,91

51 aed-põõsalind 41 7,43

52 väike-põõsalind 2 0,36

53 pruunselg-põõsalind 24 4,35

54 punaselg-õgija 5 0,91

55 mets-lehelind 2 0,36

56 väike-lehelind 25 4,53

57 salu-lehelind 15 2,72

39

Nr Liik paare p/km2 ala

58 hall-kärbsenäpp 1 0,18

59 põhjatihane 2 0,36

60 sinitihane 3 0,54

61 rasvatihane 4 0,72

62 puukoristaja 1 0,18

63 porr 1 0,18

64 peoleo 1 0,18

65 punaselg-õgija 1 0,18

66 pasknäär 1 0,18

67 harakas 1 0,18

68 vares 2 0,36

70 metsvint 40 7,25

71 ohakalind 1 0,18

72 karmiinleevike 6 1,09

73 suurnokk-vint 1 0,18

74 talvike 11 1,99

2.3.2 Mõju hinnang

Tuuleparkide mõju linnustikule võib olla väga mitmesugune (Gove et al. 2013):

1. Elupaikade kadu. Olemasolevad elupaigad kaovad või muutuvad olulisel määral, mis toob

kaasa seal pesitsevate ja toituvate lindude taandumise või ümberpaiknemise alal;

2. Häirimine. Tuulepargist tulenev audiovisuaalne häiring võib mõjutada linde enda elupaika

vahetama, mida on keeruline tuvastada;

3. Kokkupõrkerisk. Linnud võivad hukkuda kokkupõrkel tuulikutega, mis on eriti tõenäoline

alal pesitsevate ja alalt läbilendavate lindude puhul. Eriti riskialtid on nn planeerijad

linnud, kes kasutavad lendamiseks tõusvaid õhuvoole, nii nagu seda teevad kullilised,

toonekured ja sookured. Samuti on ohustatud regulaarseid ööbimis- ja toitumislende

tegevad linnuliigid nagu hanelased ja sookured;

4. Barjäärieffekt. See häirimisfaktor on oluline ala läbivatele lindudele, kes rändavad või

teostavad toitumis- ja ööbimislende. Seetõttu on ebasoovitatav rajada tuulikuid

rändekordorile, kuna see suurendab tuuleparki vältivate lindude energiavajadust.

5. Toitumisalade kadu . Kaudsed mõjud toitumisaladel e saagi kättesaadavuse kahanemine.

Mõjusid ning nende olulisust aladel kasutatavatele linnuliikidele hinnati vastavalt tabelis 2.3-5

toodud hindamisskaalale.

40

Tabel 2.3-5. Mõjud ja nende olulisus

Tähis Risk, mõju Tuulikute arvu vähendamise, leevendus- ja/või

kompensatsioonimeetmete vajadus

0 Risk on väga väike või puudub Ei

1 risk on madal ning mõju väike või

ebaoluline

Ei, v.a üldised meetmed

2 risk on keskmine ning mõju võib olla

oluline

Projekti muutmine ja/või leevendusmeetmete

rakendamine võib olla vajalik

3 risk on kõrge ning mõju oluline Vajalik projekti muutmine ja/või leevendus- või

kompensatsioonimeetmete rakendamine

( ) vähestel andmetel põhinev hinnang, vajadusel

võimalik täpsustada täiendava uuringuga

Röövlindude piiritletud elupaigad tuleks välja arvata arendamiseks sobivate elupaikade hulgast.

Hinnatud planeeringulahenduses on säilitatud lõopistriku ja raudkulli elupaigad. Samas tuleb

arvestada juba toimuvast metsaraiest tuleneva elupaikade kaoga, mis on kindlas ti palju suurema

mõjuga kui tuulikute püstitamine valitud alale.

Kakud. Tuulikute paigutamisel tuleks arvestada kakkude pesitsusterritooriumitega, mida on

üldjuhul ka tehtud st võimalusel on tuulikute asukohtadena eelistatud lageraielanke ja

noorendikke. Teistes tuuleparkides teostatud linnustiku seire 20 alusel võib väita, et kui säilib

metsaelupaik, siis tuulepark ei tõrju liike välja. Alal 7 tuvastati vaid üks kodukakk läänepoolses

osas, kuhu hinnatavas planeeringulahenduses tuulikuid ei kavandata.

Rähnid. Kuna uuritud ala on rähnide jaoks hea pesitsusala, siis tuleks tuulikute püstitamisel

rähnide pesitsustingimustega arvestada. Kindlasti tuleb pidevalt jälgida uurimisalade raiemahte,

mis pidevalt suurenedes võivad oluliselt mõjutada rähnide head käekäiku, kuni nende

taandumiseni uuringualadelt. Tuleb arvestada, et intensiivne metsaraie võib olla oluliselt suurema

mõjuga kui tuulepargi arendus antud alal. Tuulikute planeerimisel tuleks vältida vanemaid, üle

60. a. metsaeraldisi, mida on valdavalt ka tehtud.

Kaitsealustest rähnidest esineb alal valgeselg-kirjurähne. Tuulikute paigutamisel on nende

territooriumitega arvestatud.

Laanepüü puhul hinnatakse tavaliselt 500 m häirimispuhvri rakendamise otstarbekohasust (Eesti

Ornitoloogiaühing & Kotkaklubi, 2022), mida tuleks soovituslikult järgida, jättes vähemalt

enamikel juhtudel laanepüü pesitsusalad häirimispuhvrist välja.

Kuna tetre uuringualal ei kohatud ning piirkonnas on piisavalt tedrele sobilikke elupaiku, siis

tuulepargi arendamine ei avalda neile mõju.

20 Sopi-Tootsi tuulepargi käimasoleva seire vaatlused, L. Luigujõe suulised andmed

41

Rukkiräägu näol on tegemist avamaalinnuga, siis sellest tulenevalt tuuleenergeetika arendamisel

uuritaval alal talle ohtu ei ole.

Rändel peatuvad luiged, haned ja sookured. Suur osa suurtest hanelistest ja sookurgedest

moodustavad rändel rändkogumeid, mida me võime vaadelda ka kui „tankimiskohti“ rändeteel.

Selleks, et läbida rändel suuri vahemaid on lindudel vaja energiat, mida nad ammutavad

rändepeatuskohtadest. Tavaliselt kestab rändepeatus 2-3 nädalat, mille jooksul linnud taastavad

oma jõu- ja energiavarud, et sooritada järgmine rändehüpe, mis on tavaliselt kuni 1500 km pikk.

Üks taoline rändepeatuskoht Ida-Atlandi rändeteel on arendusalast põhja jääv Matsalu

Rahvuspark, oma atraktiivsete märgalade ja neid ümbritsevate põldudega. Rändepeatuskoht

koosneb ööbimisalast ja toitumisalast. Ööbimisalad asuvad Matsalu Rahvuspargis, tavaliselt

liigniisketel luhtadel või Matsalu madalaveelisel siselahel. Toitumiskohad seevastu asuvad

rahvuspargi piiridest väljaspool asuvatel põllumajandusmaadel, mis võivad ööbimisaladest olla

isegi kuni 30 km kaugusel. Rändekogumi ööpäevane tegevus toimubki nende kahe ala vahel

pendeldamises. Varahommikul tehakse väljalend ööbimisalalt toitumisalale ning hilisõhtul

toitumisalalt tagasi ööbimisalale. Ööbimis- ja toitumislennud toimuvad tavaliselt madalatel

kõrgustel, võrreldes rändega.

Taolisi lende võtavad ette luiged, haned ja sookured. Luikede all me mõtleme eelkõige väikeluike

ja laululuike. Hanede puhul me räägime eelkõige kolmest liigist – suurt-laukhanest, rabahanest

ja valgepõsk-laglest. Rändekogumeid moodustavad ka sookured. Lendude suunad

ööbimisaladelt toitumisaladele ning vastupidi pole aastati kattuvad, kuna need sõltuvad otseselt

põllukultuuridest, mis toitumiskohtades saadaval on. Lemmikkultuurideks on taliraps,

taliteraviljad, koristatud teravilja- ja maisipõllud. Suurim nn „tõmbemagnet“ on Tuudi põllud.

Juhul kui Tuudi põldudel on lindudele sobiv põllukultuur, siis toimuvad ka ülelennud ala 7

idaosast. Juhul kui toitumisalade ja ööbimisalade vahel on takistusi (nt tuulikud, elektiliid jne),

siis võib see olla ohuks sealt läbilendavatele lindudel. Eriti suureks ohuks on märgistamata

elektriliinid, kuhu linnud sisse lendavad. Alast 7 lõunasse jääva elektriliini alt leiti 2024.a. kevadel

vigastatud valgepõsk-lagle.

Leevendava meetmena tuleks vastavalt vajadusele kaaluda tuulepargi idaosas tuulikute

seiskamist sookurgede ja haneliste rändepeatusperioodil. Ajavahemik täpsustub jooksvalt, sest

see on aastati erinev, sõltuvalt naabruses kasvavatest põllukultuuridest ning põldude kaugusest

tuuleparkide suhtes. Soovituslike meetmetena võiks alast 7 lõunasse jääv kultuurmaa jääda

püsirohumaaks ja samuti lõunasse jäävale kõrgepingeliinile tuleks paigutada märgised (joonis

2.3-9), mis oleks liini ületavatele lindudele nähtavad.

42

Joonis 2.3-9. Valgepõsk-lagle Tuudi toitumisala ja lennusuunad ööbimis- ja toitumisala vahel 2024.a. sügisel ning esialgsed tuulikute asukohad, mida on suures osas muudetud (vt joonis 1.2) ; (joonise allikas: L. Luigujõe; MTÜ Taevasikk, 2024)

Ränne. Suures osas kulgeb maismaalindude päevane ränne tuulikute töötsoonist väljaspool.

Sookurgede rändekõrgus oli keskmiselt 300 meetrit ning värvuliste päevane ränne alla 90 meetri.

Suurimat ohtu kujutab tuulepark rändavatele kullilistele, kuna nende rändekõrgus langeb kokku

tuulikute töötsooniga (tabel 2.3-4).

Pesitsevad linnud. Uuritud ala 7 on kaetud suures osas puistuga, va ala keskel asuv 80 ha

suurune põllumaa. Tuuleparkide rajamisel taolistesse kohtadesse tuleb arvestada, et see võib

mõjutada oluliselt seal pesitsevate linnuliikide elupaiku ning seetõttu tuleb need mõjud viia

miinimumini. Kuna tegemist on metsamaaga, siis sealsete elupaikade kadumisele ja muutumisele

aitab oluliselt kaasa ka seal toimuv metsaraie ning väljapakutud leevendusmeetmed kaotavad

mõtte, juhul kui lageraie jätkub, sest tuuleparkide rajamise ajaks on elupaikade seisukord

täielikult muutunud. Näiteks 2024. a. raiete tõttu on juba kadunud mitmed rähnide ja kakkude

jaoks olulised elupaigad.

Arvestades erinevat liikide lennukõrgusi tuleks tuuleparkide planeerimisel ja tuulikute asukoha

määramisel kindlasti arvestada ja võimaluse korral ka vältida alasid, kus toimuvad haneliste ja

sookurgede madalad ülelennud toitumisaladelt ööbimiskohtadesse ja vastupidi. Sellest

tulenevalt vähendati esialgset ala 7 haneliste ja sookurgede ööbimislennukoridori piirkonnas

(joonis 1.-1) ning vähendati tuulikute arvu. Lisaks rakendatakse leevendava meetmena lennuteele

43

jäävate tuulikute peatamist massilise ööbimislennu puhul. Samuti tuleks vältida tuulikute

paigutamist kulliliste (hiireviu, väike-konnakotkas) pesitsus- ja toitumisalade lähedusse.

Tabelis 2.3-6 on toodud mõjude koondhinnang kaitstavatele liikidele.

Tabel 2.3-6. Tuulikute mõjud kaitsealustele liikidele ning sealt tulenev meetmete rakendamise vajadus

Liik Hukku-

mine

Pesitsus-

paikade

hävimine

Elupaikade

kasutamise

vähenemine

Koondhinnang Leevendavad

meetmed Märkused

Hiireviu 1 1 1 Ebaoluline Ei Pesaleide olnud

Kanakull 1 1 1 Ebaoluline Ei Ei kohatud

Väike-

konnakotkas

1 1 1 Ebaoluline Ei Üks kõrgelt ülelend

Herilaseviu,

raudkull,

lõopistrik

1 1 1 Ebaoluline Ei Lõopistrik arendusalal ja

raudkull

puhvris/kokkupõrkerisk

Luiged 1 0 0 Ebaoluline Ei Kevad- ja sügiskogumeid

piirkonnas polnud

Valgepõsk-

lagle

2 0 0 Oluline Jah Ööbimislend kulgeb üle

ala idaserva/kokkupõrke

oht

Sookurg

2 0 0 Oluline Jah Ööbimislend kulgeb üle

ala

idaserva/kokkupõrkerisk

Kakud 0 1 1 Ebaoluline Ei Kodukaku kontakt

Must-

toonekurg

1 0 0 Ebaoluline Ei Ei kohatud

Metsis 0 0 0 Ebaoluline Ei Ei kohatud

Teder 0 0 0 Ebaoluline Ei Ei kohatud

Laanepüü 0 1 1 Ebaoluline Ei Kohati vaid puhvris

Rukkirääk 0 0 1 Ebaoluline Ei 2 paari alal ja kaks paari

puhvris

Rähnid 0 1 1 Ebaoluline Ei Rähnid on tuuleparkide

osas tolerantsed

KUMULATIIVNE MÕJU

Linnustiku seisukohalt on kavandatava Lääneranna 7 ala mõju hindamisel oluline arvestada ka

koosmõjusid teiste olemasolevate ja kavandatavate tuuleparkidega piirkonnas, samuti muude

tegevustega, mis võivad mõjutada rändlindude liikumist ja elupaiku. Koosmõju tekib eeskätt

seetõttu, et mitme tuulepargi paiknemine samas rändekoridoris või selle läheduses võib

suurendada kokkupõrkeriski, takistada lindude liikumist ning vähendada nende energiavarusid

rände ajal.

Mõjupiirkonnas kavandatavad tuulepargid, mille koosmõjusid vaadati, on näiteks Lääneranna 5

ja 5a, lähialade arendused.

Lääneranna 7 ala paikneb Väinamere linnuala (EE0040002) läheduses ning jääb oluliselt

kasutatavasse rändekoridori, mida kasutavad suures arvus sookured (Grus grus), valgepõsk-

44

lagled (Branta leucopsis), laululuiged (Cygnus cygnus) ja võimalik, et ka väikeluiged (Cygnus

columbianus). Eriti oluline on ala asukoht kevad- ja sügisrände ajal, mil parvede liikumine on

intensiivne ning sageli koondunud kitsamatele lennutrajektooridele toitumis- ja ööbimisalade

vahel. Olulist koosmõju lindude barjääriefekti osas ei ole oodata.

2.3.3 Leevendavad meetmed

Kavandatava tuulepargi võimalikeks ebasoodsateks mõjudeks on häirimine ning pesade ja

elupaikade hävimine tuulepargi ja sellega kaasneva taristu rajamise ajal, samuti häiringud ja

kokkupõrkeoht tuulepargi kasutamise ajal. Linnustiku uuringu ja kaasatud orn itoloogide

hinnangul on käesolevad uuringualad väga tugevalt juba raietegevusest mõjutatud ja jätkuvalt

intensiivses metsamajanduslikus kasutuses, seega olulisi täiendavaid ebasoodsaid mõjusid

tuulikute rajamisest käesolevat (st teostatud raieid) arvesse võttes oodata ei ole.

Kõige olulisema leevendava meetmena täpsustati planeerinu koostamisel pesitsevate ja rändel

olevate linnuliikide kaitsest lähtuvalt tuulikute asukohti ning vähendati tuulikute arvu 18 -lt 11-ni

sh arvestati lennukoridoridega, mis ala läbivad.

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb täiendavalt järgida allolevaid leevendavaid

meetmeid:

▪ Vastavalt vajadusele rakendada tuulepargi idaosas olevate tuulikute nr 5, 6, 7 ja 8

seiskamist sookurgede ja haneliste rändepeatusperioodil kõrgtehnoloogiliste

automaatsüsteemide abil. Ajavahemik täpsustub järelseire käigus, sest see on aastati

erinev, sõltuvalt naabruses kasvavatest põllukultuuridest ning põldude kaugusest

tuuleparkide suhtes.

▪ Röövlindude piiritletud elupaigad tuleks välja arvata arendamiseks sobivate elupaikade

hulgast, millega on käesolevas KSH aruandes hinnatud planeeringulahenduses arvestatud.

▪ Juhul, kui järelseire (vt ptk 2.3.4) tulemusena selgub, et kotkad (merikotkas, kaljukotkas,

väike-konnakotkas) siiski kasutavad tuulepargi ala elu- või toitumispaigana, tuleb

kokkupõrgete ja hukkumisriski vähendamiseks kotkastele rakendada seires osundatud

tuulikute süsteemset vajaduspõhist peatamist kõrgtehnoloogiliste automaatsüsteemide

abil.

▪ Koostöö jahiseltsiga. Kokkuleppel Tuudi jahiseltsiga vältida ulukijahist tuleneva loomade

sisikondade jätmist metsa, mis meelitab kokku röövlinde sh merikotkaid.

▪ Tuulikute asukohavalikul tuleks eelistada raiesmikke ja püüda vältida üle 60 aastaseid

puistuid, mida on üldjuhul ka tehtud.

▪ Metsa raadamine, tuuliku vundamendi, juurdepääsuteede ja maakaablitega seotud

ehitustööd tuleb läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi , mis on vahemikus 15.04.–

30.06.

Ebasoodsate mõjude täiendavaks minimeerimiseks rakendatavad meetmed ( rakendamine

võimalusel või võimalik määrata kohustuslikuks kui järelseire alusel esineb oluline ebasoodne

mõju linnustikule):

45

▪ Alast 7 lõunasse jääv kultuurmaa võiks jääda püsirohumaaks ja samuti lõunasse jäävale

kõrgepingeliinile tuleks paigutada märgised (joonis 2.3-9), mis oleks liini ületavatele

lindudele nähtavad.

▪ Võimaluse korral tuleks põllumajandusettevõtetega kokku leppida, et nad tuuleparkide

naabruses olevad põllumaad jätaks püsirohumaadeks, mis linde väga ligi ei meelita.

▪ Soovitatav on suurendada rootorite visuaalset kontrasti ehk tuulikulabade värvimine ning

tuulikumasti värvimine (masti alumine osa kuni 10 m) (alal pesitsevad linnud, eriti

kanalised).

2.3.4 Seire

Järelseire kestus on 2 aastat peale tuulepargi valmimist ja tööle hakkamist. Seire läbiviimisel tuleb

arvestada järgmist:

1. Seire tuleb läbi viia samas mahus ja samade meetoditega, kui see oli KSH käigus läbiviidud

linnustiku uuringus sh kasutada kakkude ja rähnide peibutamise puhul samasid punkte.

Kui võimalik, siis tuleks kasutada ka kontrollala tuulikutest puutumatul alal.

2. Ehitusjärgselt tuleb hinnata lindude hukkumisriski traditsioonilist meetodit kasutades, kus

otsitakse hukkunud linde ning hinnatakse avastatavust ning röövluse taset uurimisalale

peidetud lindude kaudu. See tegevus võiks toimuda alates esimese tuuliku käivitamisest

ning kesta kaks aastat. Juhul kui selgub, et kokkupõrkerisk on arvatust suurem, mis

suurendab oluliselt lindude suremust, siis saab kasutusele võtta täiendavaid leevendavaid

meetmeid sh osaliselt tuulikute seiskamise näol.

3. Ehitusjärgselt tuleb seirata rändekogumite käitumist tuulepargi suhtes. Kaardistada tuleb

rändel peatuvate lindude lennutrajektoorid ööbimis- ja toitumiskohtade vahel, silmas

pidades tuulepargi mõju rändepeatuskohtades. Juhul, kui lennud toimuvad läbi pargi ja

suureneb kokkupõrkerisk, siis tuleb kaaluda ka nn „probleemsete“ tuulikute seiskamist nii

hommiku- kui õhtutundidel, ajal kui ööbimislennud toimuvad.

Pesitsevate lindude loendus tuleb ehitusjärgselt läbi viia kahel korral, kasutades selleks sama

metoodikat kui KSH käigus läbiviidud linnustiku uuringus. Esmane loendus tuleb läbi viia kohe

pärast tuulepargi valmimist ning teine loendus viie aasta möödumisel tuulepargi valmimisest.

Järelseire täpne metoodika tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

2.4 Mõju nahkhiirtele

Peatükk põhineb OÜ Elustik poolt aprillist septembrini 2024 läbiviidud Lääneranna eelvalikuala 7

nahkhiirte uuringul (lisa 1.3). Samas on leitavad ka peatükis viidatud allikad.

2.4.1 Keskkonnaseisundi kirjeldus

Nahkhiirte uuringu eesmärgiks oli välitööde käigus välja selgitada planeeritava tegevuse

mõjualasse jäävas piirkonnas nahkhiirte esinemine ning liigiline koosseis; samuti oli vajalik välja

selgitada planeeritava ala piirkonnas (mõjualas) nahkhiirte jaoks sobivate elupaikade (suvised

46

varjepaigad, toitumisalad, liikumistee jm) olemasolu ja elupaikade tähtsus; ala olulisus kevad - ja

sügisrändel.

Uuringu käigus koguti andmeid nahkhiirte püsiregistraatoriga (U58) ning teostati lühiajalisi

vaatlusi kasutades ajutiselt piirkonda paigutatud automaatregistraatoreid kolmes punktis (joonis

2.4-1). Automaatregistraatorite asukohad valiti vastavalt alal leiduvatele nahkhiirtele

potentsiaalselt headele elupaikadele, mis paiknesid esialgselt planeeritud võimalike

tuulikupositsioonide lähistel.

Joonis 2.4-1. Nahkhiirte registraatorite asukohad (joonis: Kalda, O. jt, 2024)

Püsiregistraatorid töötasid uuringualal maist kuni septembrini 2024 ning registreerisid

uuringualal 26859 nahkhiirte möödalendu. Kogutud andmetes eristati 9 taksonit, mille seas tehti

kindlaks 6 liiki. Eristatud taksoniteks olid pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), pk Lendlane

(Myotis sp.), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), NEV21 (NEV), suurvidevlane (Nyctalus noctula),

pügmee-nahkhiir (Pipistrellus pygmaeus), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), hõbe-nahkhiir

(Vespertilio murinus), Nahkhiirlane (Vespertilionidae sp.), tõmmulendlane (Myotis brandtii),

veelendlane (Myotis daubentonii), pk Pipistrellus (Pipistrellus sp.). Registreeritud möödalendude

arvud ning tuvastatud liigid, kuude kaupa, on esitatud järgnevas tabelis 2.4-1.

21 Liigini määramata helifailid, mis võivad kuuluda liikidele perekondadest Nyctalus, Eptesicus või Vespertilio.

47

Tabel 2.4-1. Möödalendude arvud, mõlema püsiregistraatori peale kokku, liikide kaupa ning nende osakaal selle loenduskuu registreeringutest. *Lendlaste puhul määrati liigini vaid väike osa helisalvestistest

Liiginimetus mai mai % juuni juuni % juuli juuli % aug, aug, % sept, sept, %

põhja-nahkhiir 351

5 93,6 5934 93,5 7847 94,5 6652 87,8 267 36,4

suurvidevlane 177 4,7 361 5,7 316 3,8 392 5,2 154 21,0

pargi-nahkhiir 42 1,1 43 0,7 38 0,5 242 3,2 189 25,7

NEV 1 0,0 4 0,1 56 0,7 78 1,0 33 4,5

pruun-suurkõrv 2 0,1 3 0,0 17 0,2 26 0,3 35 4,8

pk Lendlane 15 0,4 1 0,0 18 0,2 145 1,9 41 5,6

hõbe-nahkhiir 1 0,0 1 0,0 12 0,1 33 0,4 15 2,0

pk Pipistrellus 2 0,1 0 0,0 2 0,0 2 0,0 0 0,0

pügmee-nahkhiir 0 0,0 0 0,0 0 0,0 2 0,0 0 0,0

Püsiregistraator U_58 paiknes uuringuala keskosas, piirkonnas, kus paikneb klass 1 puistu, ning

mis paikneb lääneosas paikneva potentsiaalselt heade nahkhiiremetsade servas. Nahkhiirte

arvukus antud registraatori juures oli kogu uuringuperioodi vältel väga kõrge. Välja tuleb tuua

ka suurvidevlase ja pargi-nahkhiire registreerimine püsivalt pea kogu uuringuperioodi vältel. See

indikeerib, et kuskil uuringualal või selle lähiümbruses paiknevad tõenäoliselt ka nende liikide

poegimiskolooniad. Maastikuanalüüsi põhjal leidub selleks sobivaid puistuid enim uuringuala

läänepoolses osas, aga ka mujal. Pargi-nahkhiir võib lisaks puuõõntele kasutada ka hooneid.

Lääneranna 7 uuringualale paigutati 3 lühiregistraatorit. Nahkhiirte vaatluseid viidi alal

lühiregistraatorite abil läbi mais, juunis, juulis ja augustis

Uuringualal eristati helifailide põhjal 12 taksonit, mille seas tehti kindlaks 8 liiki. Eristatud

taksoniteks olid pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), pk Lendlane (Myotis sp.), põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssonii), NEV22 (NEV), suurvidevlane (Nyctalus noctula), pügmee-nahkhiir (Pipistrellus

pygmaeus), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), Nahkhiirlane

(Vespertilionidae sp.), tõmmulendlane (Myotis brandtii), veelendlane (Myotis daubentonii), pk

Pipistrellus (Pipistrellus sp.). Registreeritud möödalendude arvud ning tuvastatud rühmad, kuude

kaupa, on esitatud järgnevas tabelis 2.4-2 ja joonisel 2.4-2.

Tabel 2.6-2. Möödalendude arvud kõikide lühiregistraatorite peale kokku, liikide kaupa ning nende osakaal selle loenduskuu registreeringutest. *lendlaste puhul määrati liigini vaid väike osa helisalvestistest

Liiginimetus mai mai % juuni juuni % juuli juuli % august august %

pargi-nahkhiir 422 7.6 1093 42.8 5 0.9 81 13.4

põhja-nahkhiir 4249 76.1 973 38.1 387 70.1 223 36.9

suurvidevlane 689 12.3 444 17.4 135 24.5 73 12.1

pk Lendlane 79 1.4 27 1.1 12 2.2 162 26.8

pruun-suurkõrv 43 0.8 12 0.5 4 0.7 40 6.6

22 Liigini määramata helifailid, mis võivad kuuluda liikidele perekondadest Nyctalus, Eptesicus ja Vespertilio

48

Liiginimetus mai mai % juuni juuni % juuli juuli % august august %

NEV 36 0.6 7 0.3 8 1.4 16 2.6

hõbe-nahkhiir 33 0.6 0 0.0 0 0.0 1 0.2

pügmee-nahkhiir 0 0.0 0 0.0 0 0.0 9 1.5

Nahkhiirlane 2 0.0 0 0.0 1 0.2 0 0.0

pk Pipistrellus 17 0.3 0 0.0 0 0.0 0 0.0

tõmmulendlane 9 0.2 0 0.0 0 0.0 0 0.0

veelendlane 1 0.0 0 0.0 0 0.0 0 0.0

Igal kuul, välja arvatud juunis, moodustas suurima osa möödalendudest, kõikide registraatorite

peale kokku, põhja-nahkhiir. Juuni kuus oli arvukaimaks liigiks pargi-nahkhiir. Ala püsiasukateks

võib pidada ka suurvidevlast ja pruun-suurkõrva. Ala võib pidada keskmisest liigirikkamaks.

Võrreldes muude sarnaste uuringutega metsamaastikus on suurvidevlase ja pargi -nahkhiire

puhul tegemist tavalisest suurema suhtelise arvukusega, mis näitab, et piirkonnas paikneb

tõenäoliselt suurvidevlase ja pargi-nahkhiire poegimiskoloonia.

Uuringupunktis U_13 oli nahkhiirte arvukus kõrge ning ületas kõigil loenduskordadel peale

augusti 75% või 90% kvantiili. Peamisteks liikideks olid antud piirkonnas pargi -nahkhiir,

suurvidevlane ja põhja-nahkhiir. Lisas 1 toodud joonistelt on näha, et tegemist ei olnud üksikute

kõrge arvukusega öödega vaid arvukus oli loendusööde vältel kõrge läbivalt. Punkti U_13 võib

pidada nende liikide oluliseks toitumisalaks, ning eeldatavasti paikneb lähiümbruses nende

liikide poegimiskoloonia.

Sarnane olukord on ka uuringupunktis U_58, kus paiknes püsiregistraator. Seal ületas nahkhiirte

arvukus kõigil loenduskordadel 75% või 90% kvantiili. U_58 punkti asustas peamiselt küll põhja -

nahkhiir, kuid seal olid püsivalt olemas ka pargi-nahkhiir ja suurvidevlane.

Uuringupunkt U_14 paiknes põllumaa servas, nahkhiirte arvukus ületas seal mais 90% ja juunis

50% kvantiili. Mai kuus oli nahkhiirte arvukus läbivalt üle 50% kuid 90% puhul oli tegemist üksiku

eriti kõrge arvukusega ööga. Juuni kuus oli nahkhiirte arvukus läbivalt madal ning ületas 50%

kvantiili ühel ööl. Juulis ja augustis jäi nahkhiirte arvukus alla 25% kvantiili. Nahkhiired kasutavad

lageala servasid hooajaliselt, tõenäoliselt võib pidada servast eemal paiknevat põllumaad pigem

ohutuks tuulikute asupaigaks.

Uuringupunkt U_15 paiknes metsade vahelisel teesihil. Nahkhiirte arvukus ületas mais ja juunis

90% kvantiili. Nahkhiirte arvukus oli kõrge läbivalt kõigil öödel, kui vaatluseid tehti. Sel perioodil

asustab loenduspunkti põhja-nahkhiire koloonia ning ala käivad püsivalt toitumas ka pargi-

nahkhiir ja suurvidevlane. Juulis ja augustis jäi nahkhiirte arvukus alla 50% kvantiili.

49

Joonis 2.6-2. Nahkhiirte rohkus registraatorite juures. Ringid tähistavad, väljastpoolt sissepoole loetuna, nahkhiirte loenduspunkti väärtusklassi erinevatel loenduskuudel.

2.4.2 Mõju hinnang

Nahkhiirte ränne. Tuulepargi mõju nahkhiirtele võib lisaks tuulikute asukohale määrata ka

aastaaeg. Peamiselt eristatakse mõjude kontekstis kolme perioodi – suvi ning nahkhiirte

rändeperioodid kevadel ja sügisel, eriti ohtlikuks peetakse nahkhiirtele just sügisrände aega.

Euroopa nahkhiirtest 12 liiki peetakse pikamaa või regionaalseteks ränduriteks (Hutterer et al.

2005). Pikamaarändurid võivad rändel läbida üle 2000 kilomeetri ning regionaalsed rändurid

võivad liikuda sadade kilomeetrite ulatuses.

Eesti nahkhiireliikidest on pikamaarändureid viis: pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, pügmee-

nahkhiir, hõbe-nahkhiir ja suurvidevlane (Hutterer et al. 2005; Masing 2015). Kevadel saabuvad

rändliigid Eestisse peamiselt maikuu jooksul, aprillis võib kohata vaid üksikuid isendeid (Leivits

2013). Ränne lõppeb mai lõpus, kui nahkhiired on kogunenud poegimiskolooniatesse. Sügisrände

alguseks loetakse Euroopas juuli lõppu (pargi-nahkhiire puhul) või augusti algust (Dietz ja Kiefer

2016). Viimaseid rändliikide esindajaid võib meil kohata oktoobri alguses, kuid üldiselt esineb

neid septembri teisest poolest alates harva (Leivits 2013). Üha pikem ja soojem sügis, nagu

viimastel aastatel olnud on, võib rändsete nahkhiireliikide kohtamise perioodi pikendada.

50

Nahkhiired rändavad vaid öösiti ning ei moodusta rännates parvesid. Küll aga võivad nad

koonduda teatud kohtades ranniku lähedal, kus ootavad mere ületamiseks sobiva ilma saabumist.

Läänemere äärest on rändliikide kogunemisest andmeid nii Soome rannikult (Rydell et al. 2014;

Ijäs et al. 2017), Eestist (Lutsar 2012; Leivits 2013; O. Kalda ja Kalda 2022) , Lätist (Hutterer et al.

2005; Šuba, Petersons, ja Rydell 2012) kui ka Rootsist (Ahlén et al. 2007; Ahlén, Baagøe, ja Bach

2009). See tähendab, et erilist tähelepanu tuleb tuuleparkide arendamisel pöörata kohtadele, kus

inimtegevus katkestab nahkhiirte lennukoridore ja rändeteid – kitsaid ribasid maastikus, kuhu

nahkhiired koonduvad liikumisel ühest piirkonnast teise.

Nahkhiired ja maastik. Nahkhiired on lendavad loomad ning neile on omane suurte vahemaade

läbimine, võrreldes teiste samas suuruses imetajatega. Eestit asustavate nahkhiireliikide

kodupiirkonnad jäävad enamasti päevasest varjepaigast 2-5 km raadiusesse, ulatudes vahel ka

20 km (Rodrigues et al. 2015; Dietz ja Kiefer 2016) . Selles maastikuaknas ei oma aga kõik

maastikuelemendid nahkhiirtele sama suurt tähtsust. Nahkhiirtele olulised elupaigad paiknevad

peamiselt puistute, veekogude ja asulate/hoonete läheduses. Sageli on nahkhiirte arvukus suurim

vanades puistutes ja erinevate puistute servades. Suuri lagealasid nagu põllud kasutavad

nahkhiired märkimisväärselt vähem (O. Kalda, Kalda, ja Liira 2015).

Lähtuvalt neist asjaoludest on Euroopa nahkhiirte kaitse lepingu katusorganisatsioon EUROBATS

esitanud soovitused paigutada tuulikud eemale nahkhiirtele sobilikest elupaikadest. Näiteks

tuleks vältida tuulikute (tööraadiuse) paiknemist lähemal kui 200 m metsaservadest ja

veekogudest. Samuti peetakse ohtlikuks tuulikute paigutamist metsade kohale, samas mööndes,

et Põhja-Euroopas võib olla suure metsasuse tõttu selle vältimine keeruline. (Rodrigues et al.

2015).

Nahkhiirte arvukus ja liigirikkus metsades sõltub suuresti metsa struktuurist ja vanusest.

Nahkhiired eelistavad hõredamaid ja rohkemate varjekohtadega puistuid. Mõlemad aspektid

muutuvad nahkhiirtele soodsamaks metsade vanuse kasvades. Samuti on nahkhiiri üldiselt

rohkem lehtmetsades kui okasmetsades. Eestis võib pidada nahkhiirtele eriti sobilikeks

metsadeks vanu haavametsasid (Rennel 2012). Lisaks on meie regioonis näidatud, et nahkhiiri on

rohkem ka niiskemates metsaelupaikades (Suominen et al. 2023).

Nahkhiiri saab nende ökoloogia alusel jagada kolmeks rühmaks - avamaa liigid, servaliigid ja

metsaliigid. Metsamaastik on oluliseks elupaigaks lendlase liikidele ja pruun-suurkõrvale, kelle

võib liigitada metsaliikide hulka (Dietz ja Kiefer 2016). Uuringud on näidanud, et metsadesse

paigutatud tuulikute mõju võib olla grupiti erinev. Saksamaal tehtud uuring näitas, et metsaliigid

väldivad tuulikute lähiümbrust ning nende arvukus langes olulisel määral mitmesaja meetri

raadiuses (Ellerbrok et al. 2022; Gaultier et al. 2023; Ellerbrok et al. 2024) , kuid nahkhiired ei

vältinud tuulikute lähiümbrust täielikult. Teiste rühmade puhul selline mõju puudus. Seega tuleks

tuuleparkide puhul välistada seda tüüpi metsasid, mis on metsaliikidele olulised elupaigad.

Tuulikute paigutamisel headesse metsaelupaikadesse vähendab see elupaigakvaliteeti. Sellised

mõjud on kumuleeruvad ning mõjutavad pikaks plaanis metsaliikidele sobiva elupaiga pindala.

Suurvidevlane. Lääneranna 7 uuringuala puhul tuleb eraldi käsitleda suurvidevlase levikut.

Suurvidevlane toitub nii avamaastiku, metsade kui veekogude kohal. Võrreldes teiste Eestis (ja

enamuse Euroopas) leiduvate nahkhiireliikidega on suurvidevlane oluliselt suurem, mi stõttu on

olnud võimalk uurida tema toitumiskäitumist ka GPS-seadmete abil. Uuringud on leidnud, et

51

suuvidevlane toitub sageli kõrgel ning tema lennukõrgus kattub suure osa ajast ka tuulikute

rootorite tööraadiusega. Sageli toituvad videvlased kuni 250 m kõrgusel, ning satuvad seega

toitudes tuulikulabade tööraadiusesse (Roeleke et al. 2016; Reusch et al. 2023) . Joonis 2.6.-3

näitab Saksamaal toimunud uuringu tulemusi (Reusch et al. 2023), kus on toodud suurvidevlase

lennukõrguste jaotus erinevate elupaikade kohal. Tausta värvus näitab lennupaiga kõrguse

kattumust tuuleturbiiniga. Selgelt on näha, et veekogude lähedal lendavad videvlased madalamal

ning metsade ja avatud biotoopide kohal lendavad nad sagedamini kõrgel, kus oht kokkupõrkeks

on suur.

Joonis 2.4-3. Suurvidevlase lennukõrguse profiilid erinevate biotoopide kohal (Reusch et al. 2023)

Suur lennukõrgus tähendab ühtlasi ka seda, et elupaikades, kus suurvidevlase lennukõrgus on

sageli üle 100 m, on tema tuvastatavus madal, kuna liik on heades tingimustes detektoriga

kuuldav kuni 100 m kauguselt. Seetõttu peame arvestama, et kui piirkonnas on suurvidevlase

koloonia, on ta maastikus olemas, kuid tema arvukuse hindamine ei ole meile maapinna kõrguselt

jõukohane.

Viimase IUCN ohustatuse hindamise põhjal kuulub suurvidevlase Eesti populatsioon klassi

ohulähedane (NT, near threatened). Suurvidevlase arvukus on languses ka mujal, lisaks

metsanduse mõjudele ning linnastumise kasvule peetakse üheks mõjuteguriks ka

tuulenergeetikat (Printz, Tschapka, ja Vogeler 2021).

Suurvidevlase kodupiirkond on suur ning koloonia varjekoht ei pruugi paikneda toitumispaiga

vahetus läheduses. Kogutud andmetest nähtub, et kõigis uuringupunktides poegimisperioodil

igal vaatlusööl kohal ka suurvidevlane. Tõenäoliselt paikneb antud piirkonnas suurvidevlase

poegimiskoloonia varjepaik. Lääneranna 7 uuringuala lääneosas (U_13 läheduses) leidub metsa,

mis on potentsiaalselt suurvidevlase varjepaigale sobiv asukoht.

Lääneranna 7 uuringuala on hea nahkhiirte elupaik ning elupaik ning tuulepargi rajamise korral

on nahkhiirte hukkumise risk alal suur. Oluline mõju on ka metsades paiknevate heade elupaikade

52

hävimine Uuringuala asustavad vähemalt suurvidevlase, pargi-nahkhiire ja põhja-nahkhiire

poegimiskolooniad, kes on kõrge hukkumisriskiga liigid. Tõenäoliselt leiduvad alal ka mõne

lendlaseliigi ja pruun-suurkõrva kolooniad.

Tuulikute rajamisel tuleb osa alast arendusplaanidest välja jätta ning ülejäänul rakendada

tuulikute tööd piiravaid leevendusmeetmeid. Joonis 2.4-4 toob välja alad, kuhu ei saa tuulikuid

püstitada. Alade välistamine on vajalik nahkhiirte hukkumisriski vähendamiseks ning oluliste

elupaikade säilitamiseks.

Joonis 2.4-4. Tuulikute püstitamiseks välistatav ala nahkhiirte elupaikade säilitamiseks ja hukkumisriski vähendamiseks.

2.4.3 Leevendavad meetmed ja seire

Kuna metsad ei ole nahkhiirte vaatest optimaalne tuuleparkide asukoht, tuleb metsa rajatavate

tuuleparkide puhul rakendada nende käivitumisaega piiravaid algoritme. Algoritmid põhinevad

ilmastikutingimustel (tuul, sademed ja temperatuur), fenoloogial (piirangud on vajalikud kuudel

mil nahkhiired ei ole talveunes) ja kellaaegadel, mil nahkhiired lendavad (öötunnid). Uuringutest

on teada üldised tingimused, mille puhul nahkhiirte lennuaktiivsus väheneb, kuid tavapäraselt

täpsustatakse algoritme pargispetsiifi liselt, pärast järelseire käigus tuulikute gondli kõrgusel

kogutud andmete analüüsimist.

53

Eelvalikualal 7 tuleb tuulepargi käivitamisel tuulikud seisata nahkhiirtele ohtlikel perioodidel 15.

maist kuni 15. juulini metsa kohal päikeseloojangust -tõusuni, tuulekiirustel alla 5 m/s,

sademeteta ilmade puhul. Külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil

temperatuur on alla 5 kraadi leevendusmeetmeid rakendama ei pea.

Järelseire käigus on võimalik leevendustingimusi täpsustada ning võimalusel piirangute kestvust

vähendada.

Lisaks peab ehistusjärgne järelseire koosnema akustilisest uuringust ja hinnangust hukkuvate

loomade arvule. Järelseire täpne metoodika tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

2.5 Mõju taimestikule

2.5.1 Keskkonnaseisundi kirjeldus

Taimestiku uuringu 23 eesmärk oli saada ülevaade botaanilistest loodusväärtustest alal 7 ning

anda soovitusi tuulepargi lahenduse osas ja leevendavad meetmed mõju minimeerimiseks.

Uuringu eesmärgiks oli inventuuri alal tuvastada kaitstavate taimeliikide esinemine ning

võimalikud seni teadmata kõrge looduskaitselise väärtusega alad (nt VEPid, Natura 2000

elupaigatüübid). Inventuuri täpse metoodika ja välitööde läbiviimise vajaduse asukohad ning

ulatuse määras ekspert arvestades tuulikute asukohad, sealseid teadaolevaid kooslusi ja

kavandatava tegevuse paiknemist jm (vt lisa 1.1)

Inventuuri käigus leiti 9 kaitsealust liiki (tabel 2.5-1). Liikidest on märkimisväärseim ulatusliku

lodukannikese esinemisala ilmnemine. Säilitamist väärivad kaitsealuste sammalde ja koldade

leiukohad. II kaitsekategooria liikidest leidub kuldkinga, kuid esineb üsna rasketes tingimustes

väheses arvukuses.

Tabel 2.5-1. Inventeeritud liikide nimestik koos leiupunktide arvu või taimede (võsundiliste taimede puhul loendus võsundites) summaga

Teaduslik nimi Liiginimi Arv Loendusühik

Cypripedium calceolus kaunis kuldking 20 võsu

Dactylorhiza fuchsii vööthuul-sõrmkäpp 9 taim

Epipactis helleborine laialehine neiuvaip 25 võsu

Huperzia selago ungrukold 1 kogumik

Leucobryum glaucum harilik valvik 3 padjand

Lycopodium clavatum karukold 4 kogumik

Neckera pennata sulgjas õhik 1 kogumik

Platanthera sp. käokeel 43 taim

Viola uliginosa lodukannike 240 leiupunkt

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on leidudest vaieldamatult tähelepanuväärseim. Liik

kuulub II kaitsekategooriasse ja on hinnatud punase nimestiku mõistes ohulähedaseks. Esineb

23 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu taimestiku uuring tuuleenergeetika alal 7. Toomas Hirse, MTÜ Käoraamat, 2024

54

ühes leiukohas vaid 8 taime (12 õitsevat võsu + 8 lehtivat võsu). Piirkondlikult on see väga

tagasihoidlik tulemus, sest Lääneranna vallas asuvad mitmed Eesti suurematest kuldkinga

leiukohtadest (taimede arvukus küünib parimal päeval kuni 9500 õitsva võsun i).

Lodukannike (Viola uliginosa) on III kaitsekategooria liik, mis ohustatuse hinnang on

ohulähedane. Liiki võib leida kasvamas peamiselt saartel ja Lääne-Eestis, mujal haruldasem.

Kasvukohana eelistab soiseid niite, puisniite, lodusid, niiskeid leht - ja segametsasid,

madalsoometsi, võsastikke jõgede ja järvede kallastel. Alal on sobivaid kasvukohti küllaldaselt,

mistõttu selgelt kõige suurema leiukohtade ja arvukusega liik. Registreeriti 240 leiupunkti ja

hinnanguliselt kasvab kokku alal vähemalt 20 000 lodukannikest, kuid ilmselt on see arv siiski

oluliselt suurem (liik kasvab edukalt ka nooremates märgades metsades, mis sageli polnud

inventuuri kaasatud).

Eelvalikuala 7 on osaliselt metsamaa. Valdav kasvukohatüüp on angervaksa ning peapuuliik kask.

Metsamaal asuvad tuulikud 1, 2, 5, 6, 9, 10 ja 11, kuid ainult tuulikute positsioonide 1 ja 2

põhimõttelistes asukohtades on valmivat või küpset metsa. Teiste tuulikute asukohtades on

lagedad alad/ raiesmikud ja noorendikud. Vääriselupaiku asukoha eelvalikualal 7 ei ole ja neid ei

tuvastatud ka taimestiku inventuuri käigus.

2.5.2 Mõju hinnang

Taimestikku mõjutab eelkõige tuulepargi ehitusfaas, st taristu (teede, montaažiplatside, kaablite)

rajamine. Tuulepargi rajatiste asukohavalikul on kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamiseks

välditud ehitiste asukohtadena taimestiku inventuuriga tuvastatud kaitstavate taimeliikide

kasvukohti.

Liikidest on märkimisväärseim ulatusliku lodukannikese esinemisala ilmnemine. Säilitamist

väärivad kaitsealuste sammalde ja koldade leiukohad. Kõik nimetatud on tundlikud mikrokliima

muutuse osas, mistõttu tuleks leiukohas ja selle vahetus ümbruses (30 m raadiuses) vältida raieid

ja kuivenduse rajamist. Liigile soodsate tingimuste säilimiseks tuleks peamise tegurina vältida

uute kuivenduskraavide rajamist ja juba hääbunud kuivenduse puhastamata jätmist (nn

labidakraavid). Siinkohal peab arvestama ka, et teedevõrgu rajamisega sageli kaasneb kuivenduse

mõju suurenemine teekraavide ja nõlvade näol. Taimede ümberasustamine pole vajalik, sest

ümbruskonnas on liiki leidumas küllaldaselt ja väiksese hulga hävimine ei ohusta liiki ja selle

säilimist piirkonnas tervikuna. Kuna lodukannikese ja soostuvate ja soolehtmetsade (9080*)

esinemine kattub üsna kenasti, siis võiks neid kohti ka tuulikute planeerimisel hoida ja

arendustegevust vältida.

II kaitsekategooria liikidest leidub kuldkinga, kuid esineb üsna rasketes tingimustes väheses

arvukuses. Kuldkinga ja koldade esinemisalad asuvad üsna lähestikku uurimisala lõunaservas

kitsal maa-alal, siis eesmärk peaks olema kasvualade välja jätmine otsesest ehitustegevuse

piirkonnast.

Planeeringulahenduses ongi antud soovitusi jälgitud, kuna lodukannikese kasvukohad ühtisid

valdavalt nahkhiirte elupaikadega ning linnukaitselistel põhjustel välistatud alaga (joonis 1. -1) ja

kuldse kuldkinga kasvukoht jääb samuti rajatistele vajalikest maa-aladest väljapoole. Väike osa

lodukannikese kasvukohtadest ning soostuvatest ja soolehtmetsadest (elupaigatüüp 9080*) jääb

55

tuulikute 6, 10 ja 11 põhimõtteliste asukohtade vahele, kuid ei kattu nendega. Samuti ei ole

kavandatud tee- ega kaablikoridore läbi lodukannikese kasvukohtade ning soostuvate ja

soolehtmetsade (elupaigatüüp 9080*).

Küpse ja valmiva metsa raadamise24 vajaduse minimeerimiseks eelistati tuulikute asukohtadena

võimalusel raielanke ja metsanoorendikke (joonis 2.5-1). Ainult tuuliku nr 2 ja osaliselt tuuliku nr

1 põhimõttelistes asukohtades on valmivat või küpset metsa , mistõttu valmiva või küpse metsa

raadamise vajadus on vaid ligikaudu 2 ha. Kokku tuleb metsamaad tuulikute vundamentide,

montaažiplatside, juurdepääsuteede ja maakaablite rajamiseks raadata ligikaudu 6,5 ha.

Raadamise täpsed mahud täpsustuvad projekteerimisel.

Kokkuvõttes on mõju taimestikule vähesel määral ebasoodne.

Joonis 2.5-1. Metsad eelvalikualal 7 2023. a metsandusliku ortofoto alusel, ortofoto ei kajasta peale 2023. a suve tehtud raieid (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet)

24 Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

56

2.5.3 Leevendavad meetmed

▪ Üldjuhul vältida ehitustegevust sh ehitusmaterjalide ladustamist, mootorsõidukite liikumist

jmt kaitstavate taimeliikide kasvukohtades.

▪ Tuulepargi kasutusperioodil hoida taristu alad võimalikult looduslähedastena (niita harva

jmt).

2.6 Mõju rohevõrgustikule

2.6.1 Keskkonnaseisundi kirjeldus

Rohevõrgustikule avalduva mõju hindamisel on võetud aluseks Lääneranna valla koostatavas

üldplaneeringus määratletud rohevõrgustik ja selle toimimist tagavad tingimused.

Kavandatavad tuulikud 5, 6, 10 ja 11 asuvad üldplaneeringus ette nähtud rohevõrgustiku tugialal

ning tuulik 8 väikeses osas rohekoridoris (joonis 2.6-1).

Joonis 2.6-1. Rohevõrgustik eelvalikuala 7 (allikas: koostatav Lääneranna valla üldplaneering)

Koostatava üldplaneeringu seletuskirja kohaselt juhindub rohevõrgustikus maakasutus

järgmistest eesmärkidest: ökosüsteemide/elupaikade kaitse; loodusliku mitmekesisuse kaitse;

57

liikide ja koosluste säilimine; pinnase ja põhjavee kaitse; mikrokliima kaitse; ökosüsteemi

teenuste pakkumine. Koostatava üldplaneeringu kohaselt on tuuleparkide rajamine rohelise

võrgustiku alale lubatud tingimusel, et tuulepargi mõjude hindamisel on hinnatud mõju rohelise

võrgustiku toimimisele, olulist negatiivset mõju ei ole tuvastatud ja/või on rakendatud

asjakohased leevendusmeetmed ning tuulikute vahelised alad säilitatakse võimalikult suures

ulatuses võimalikult looduslähedasena ning on tagatud rohevõrgustiku roheliste koridoride

toimimine.

2.6.2 Mõju hinnang

Üldplaneeringus nimetatud rohevõrgustiku eesmärke (ökosüsteemide/elupaikade kaitse;

loodusliku mitmekesisuse kaitse; jne ) on hinnatud käesoleva KSH aruande teistes peatükkides ja

olulist mõju ei ole tuvastatud. Metsa raadamise vajadus rohevõrgustiku alal on ligikaudu 4 ha,

mis moodustab tühise osa vastavate tugialade ja koridoride pindalast. Planeeringuga

kavandatavad tuulikute asukohad on rohevõrgustiku koridoride servades, millega säilitatakse

koridoride sidusus.

Rohevõrgustikus pakutavatest ökosüsteemi teenustest 25 on asjakohane käsitleda ulukite

küttimist, kuna asukoha eelvalikuala 7 jääb Tuudi jahipiirkonda. Vähendatud eelvalikuala 7

hõlmab Tuudi jahipiirkonnast (kogupindalaga 13850 ha) siiski vaid 1,7%. Tuudi jahipiirkonna

olulisemad kütitavad ulukid on metssiga, põder ja metskits, keda kütitakse rohkem kui Eesti

keskmisega võrreldaval tasemel, punahirvi ei kütita üldse (joonis 2.4-2). Ulukeid võib häirida

ehitustegevus ja metsa raadamine, kuid selle mõju on lühiajaline. Suurem osa tugialast

säilitatakse terviklikuna sh ulukite elupaigana. Tuulepargi ekspluatatsioon ulukitele teadaolevalt

mõju ei avalda.

Joonis 2.6-2. Olulisemate ulukite küttimine 2014-2024 (isendit keskmiselt/aastas) (allikas: Keskkonnaagentuur)

25 Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved – elurikkus (ka bioloogiline või looduslik mitmekesisus) pakub inimkonnale kasu toovaid teenuseid ehk ökosüsteemi teenuseid

0 10 20 30 40 50 60

Põder

Punahirv

Metskits

Metssiga

Tuudi jahipiirkond Eestis keskmiselt jahipiirkonna kohta

58

Virgestusalana kõnealune piirkond tähtsust ei oma. ELME projekti 26 andmete põhjal on kõrge

virgestusväärtusega metsatüübid eelkõige palu- (pohla, mustika), nõmme- (kanarbiku, sambliku),

loo- (leesikaloo, kastikuloo), laane- (jänesekapsa, sinilille), vähemal määral ka salu- (naadi,

sõnajala), rabastuvad-(sinika, karusambla) ja samblasoometsad (raba, siirdesoo), kuid selliseid

metsatüüpe eelvalikulalal 7 ei leidu.

2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Looduskaitseseadusele (edaspidi LKS) § 4 lg 1 alusel on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad,

hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitsealuseid liike käsitletakse ptk-des

2.3, 2.4 ja 2.5.

Eelvalikualale 7 lähimad kaitstavad alad on Matsalu Rahvuspark, Poanse hoiuala, Rajametsa

hoiuala.

Ala nimetus Kaitse-eesmärgid

Matsalu

Rahvuspark

Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) Matsalu lahe ja

roostiku ning neid ümbritsevate niitude ja metsade ning saarerikka Väinamere

bioloogilist mitmekesisust, maastikuilmet, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise

tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-,

sulgimis- ja toitumisalasid, Lääne-Eestile iseloomulikke külamaastikke ja

kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri,

tagades nende säilimise, taastamise, uurimise, tutvustamise ja arengule

kaasaaitamise; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206,

22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: veealused liivamadalad (1110)3, jõgede

lehtersuudmealad (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad

(1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310),

väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud

(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid

(8210), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja

jäärakute metsad (pangametsad) (9180*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 3)

kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja

nende elupaiku: need liigid on väike-laukhani (Anser erythropus), laanepüü

(Bonasia bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),

kassikakk (Bubo bubo), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Calidris pugnax),

mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull

26 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus , M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa -, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).

59

Ala nimetus Kaitse-eesmärgid

(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), rukkirääk (Crex crex), vööt-

põõsalind (Curruca nisoria), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus

cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur

(Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikekajakas

(Hydrocoloeus minutus), räusktiir (Hydroprogne caspia), punaselg-õgija (Lanius

collurio), tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),

väikekoskel (Mergellus albellus), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea),

väiketiir (Sternula albifrons), väikehuik (Zapornia parva), teder (Tetrao tetrix) ja tutt-

tiir (Thalasseus sandvicensis); 4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku: need liigid on emaputk (Angelica

palustris), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), hallhüljes (Halichoerus grypus), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), saarmas (Lutra lutra), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis),

tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica) ja

paksukojaline jõekarp (Unio crassus); 5) kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi

linnuliike ning nende elupaiku: need liigid on soopart (Anas acuta), piilpart (Anas

crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani

(Anser anser), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart

(Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), sõtkas

(Bucephala clangula), suurrüdi (Calidris canutus), naerukajakas (Chroicocephalus

ridibundus), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica

atra), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), viupart (Mareca

penelope), rääkspart (Mareca strepera), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps

cristatus), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), luitsnokk-part

(Spatula clypeata), rägapart (Spatula querquedula), tumetilder (Tringa erythropus),

punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), kivirullija (Arenaria

interpres), plütt (Calidris falcinellus), liivatüll (Charadrius hiaticula) ja hänilane

(Motacilla flava (flava)); 6) kaitsealuseid taime-, seene- ja loomaliike ning nende

elupaiku: need liigid on mõru kivipuravik (Caloboletus radicans), meri-pungsammal

(Bryum marratii), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg

(Asplenium trichomanes), kõre (Bufo calamita), rabakonn (Rana arvalis), rohekas

õõskeel (Coeloglossum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), täpiline sõrmkäpp

(Dactylorhiza incarnata cruenta), aasnelk (Dianthus superbus), põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssoni), hall soolmalts (Halimione pedunculata), pisikannike (Viola

pumila), harilik muguljuur (Herminium monorchis), veelendlane (Myotis

daubentonii), nattereri lendlane (Myotis nattereri), suurvidevlane (Nyctalus

noctula), kärbesõis (Ophrys insectifera), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus),

pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus),

jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp var. aestivalis (Orchis ustulata var.

aestivalis) ja rand-soodahein (Suaeda maritima); 7) kaitsealale jäävaid parke ja

kaitstavaid looduse üksikobjekte.

Poanse hoiuala

Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kadastike

(5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), alvarite (6280),

sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude

(6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*),

60

Ala nimetus Kaitse-eesmärgid

puiskarjamaade (9070) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - teelehe-mosaiikliblika

(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), vasakkeermese

pisiteo (Vertigo angustior) elupaikade kaitse.

Rajametsa

hoiuala

Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – lubjarikkal mullal

kuivade niitude (6210*) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – tiigilendlase (Myotis

dasycneme) elupaikade kaitse

Joonis 2.7-1. Kaitstavad alad kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas (andmed: EELIS, I ja II kaitsekategooria liikide püsielupaiku joonisel ei esitata).

Matsalu Rahvuspark asub eelvalikualast 7 ligikaudu 600 m kaugusel põhja suunas , Rajametsa

hoiuala u 1300 m kirdes ja Poanse hoiuala u 1000 m edelas. Poanse ja Rajametsa hoiualad asuvad

alast 7 piisaval kaugusel, et välistada nii otsesed kui kaudsed (valgustingimused, veerežiim)

ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikide elupaikadele.

Nahkhiirte uuringuga (vt ptk 2.4) ei tuvastatud eelvalikualal 7 ka Rajametsa hoiuala kaitse-

eesmärgiks oleva tiigilendlase möödalende ega elupaiku.

Matsalu Rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest tuvastati ala 7 nahkhiirte uuringuga

põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssoni), veelendlase (Myotis daubentonii), suurvidevlase (Nyctalus

noctula), pruun-suurkõrva (Plecotus auritus) ja pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii) esinemine

(vt pt 2.6.1). Nahkhiirte hukkumisriski vähendamiseks ning oluliste elupaikade säilitamiseks jäeti

algse ala 7 lääneosa arendusest välja (vt joonis 2.4-4) ning ülejäänud osas tuleb rakendada

61

nahkhiirte rände perioodil leevendavaid meetmeid: tuulikud tuleb seisata 15. maist kuni 15.

juulini metsa kohal päikeseloojangust -tõusuni, tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade

puhul. Külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5

kraadi leevendusmeetmeid rakendama ei pea.

Matsalu Rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikudest tuvastati linnustiku-uuringuga

võimalik oluline mõju ja leevendavate meetmete rakendamise vajadus valgepõsk -laglele ja

sookurele (vt tabel 2.3-6). Lähtuvalt valgepõsk-lagle ja sookure ööbimis- ja toitumisalade

vahelisest lennukoridorist vähendati algset asukoha eelvalikuala 7 ka ida poolt. Kavandatavate

tuulikute arv vähenes 18-lt 11-le. Samuti tuleb kavandatava tuulepargi idaosas rakendada

tuulikute seiskamist sookurgede ja haneliste rändepeatusperioodil kõrgtehnoloogiliste

automaatsüsteemide abil.

Matsalu Rahvuspargi ühe kaitse-eesmärgina nimetatakse ka maastikuilmet. Matsalu maastikud

on tasased ja avatud, ilma visuaalselt eristuvate maastikuelementideta. Meretuulikuparkide

arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalis 27

soovitatud maastiku tundlikkuse ja visuaalse mõju ulatuse määramise kriteeriumite alusel võib

sellise maastiku tundlikkust pidada madalaks ning muutust maastikus mõõdukaks.

Arvestades nahkhiirte ja linnustiku kaitseks rakendatavaid leevendavaid meetmeid oluline mõ ju

rahvuspargi kaitse-eesmärkidele puudub.

2.8 Mõju kliimamuutustele

Tuuleenergia kasutuselevõtt toetab kliimamuutuste leevendamist, kuna elektri tootmine tuule

abil ei põhjusta kasvuhoonegaaside heidet. Tuulepargid aitavad asendada fossiilkütustel

põhinevat elektritootmist, vähendades seeläbi energia tootmise süsiniku jala jälge. Arvestades

tuuliku elutsüklit toodab üks tuulegeneraator (nt 6,2 MW V162 mudel 28) oma eluea jooksul

ligikaudu 30–40 korda rohkem energiat kui kulub selle valmistamiseks, paigaldamiseks,

käitamiseks ja utiliseerimiseks. Sellise generaatori energia tagasitootmise aeg on madalates

tuuletingimustes hinnanguliselt 6,5 kuud, mis tähendab, et suurema osa elueast toodab tuulik

puhast energiat. Võrreldes fossilkütustega võimaldab tuulest elektri tootmine jätta emiteerimata

sadu tuhandeid tonne CO2. Eeldades, et käesolevas KSH-s hinnatava tuulepargi aastane

energiatoodang on 220 000 MWh aastas, tuleks CO2EKV arvutuslikuks kokkuhoiuks 2021. a elektri

eriheiteteguriga29 142560 tonni CO₂ ekvivalenti aastas.

Samas kaasneb tuulepargi, nagu iga muu ehitise rajamisega teatud ulatuses kasvuhoonegaaside

heide. Metsa raadamisel ja mullastiku häirimisel vabaneb CO₂-e nii puidu biomassis kui ka mulla

orgaanilises kihis talletunud süsinikust. Võttes aluseks ELME projek ti käigus hinnatud muldade

27 AB Artes Terrae OÜ, 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalis https://planeerimine.ee/wp- content/uploads/meretuuleparkide_visuaalse_moju_hindamise_juhend.pdf

28 https://www.vestas.com/content/dam/vestas-com/global/en/sustainability/reports-and- ratings/lcas/LCA%20of%20Electricity%20Production%20from%20an%20onshore%20EnVentus%20V162 - 6.2.pdf.coredownload.inline.pdf

29 2021. aasta elektri eriheietegur Eestis oli 0,648 kt CO₂ ekvivalenti /GWh

62

süsiniku sidumise võime, võib väita, et planeeringuga kavandatud tuulikute asukohad on

keskmisest madalama süsiniku sidumisvõimega muldadel (joonis 2.8-1). Puidu süsinikuvaru

tuulikute aladel on samuti madal (joonis 2.8-2). Keskmiselt võib ühe hektari raadamise ja pinnase

häiringu tagajärjel vabaneda kokku 200 kuni 2000 tonni CO₂, sõltuvalt metsatüübist, mulla

süsinikusisaldusest ja tööde ulatusest. Arvestades, et raadata tuleb u 6,5 ha, ei ole selle ulatus ja

mõju siiski võrreldav näiteks turba kaevandamisega. Erinevalt muust ehitustegevusest

kompenseerib tuulepark ise kogu raadamisega seotud CO₂ heite mõne aasta jooksul.

Arvestades kõiki mõjusid on tuuleenergia kasutamine siiski üks tõhusamaid viise energia

tootmisel süsinikuemissioonide vähendamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks.

Joonis 2.8-1. Mulla süsinikuvaru tuulikute aladel (t/ha) (allikas: Keskkonnaagentuur (ELME))

63

Joonis 2.8-2. Puidu süsinikuvaru tuulikute aladel (t/ha) (allikas: Keskkonnaagentuur (ELME))

64

2.9 Mõju pinnasele ja vee kvaliteedile

2.9.1 Keskkonnaseisundi kirjeldus

Geoloogia ja pinnas

Eelvalikuala 7 paikneb Lääne-Eesti madalikul Alam-Siluri Jaagarahu lademe (S1ad-jg) savikate

lubjakivide avamusel. Maapinna absoluutsed kõrgused on piirkonnas keskmiselt 11, 13 m.

Aluspõhjakivimitel lasub lähimate puurkaevude (PRK0069164, PRK0072774, PRK0025156)

andmetel30 3-9 m kihina moreen.

Põhjavesi

Ümbruskonna majapidamised kasutavad veevarustuseks eeskätt Siluri - Ordoviitsiumi

põhjaveekihi Matsalu põhjaveekogumi vett. 2019. a seisundihinnangu 31 alusel on kogumi

koguseline ja keemiline seisund hea. Lähiümbruses paiknevate puurkaevude (PRK0069164,

PRK0072774, PRK0025156) sügavus on 45-78 m ja staatiline veetase on 4,8 kuni 9 m maapinnast.

Johtuvalt pinnakatte paksusest on põhjavesi nõrgalt kuni keskmiselt kaitstud 32.

Pinnavesi

Eelvalikuala 7 on osaliselt liigniiske, kuivendamiseks on rajatud maaparandussüsteemid.

Kuivenduskraavide vesi suubub Petaaluse kraavi kaudu Tuudi jõkke, mis omakorda suubub Kasari

jõkke 2,3 km kaugusel viimase suudmest Matsalus lahes (joonis 2.-9-1).

Eelvalikuala 7 asub Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonnas Tuudi jõe valgalal. Tuudi jõe

pikkus on 25,7 km ja valgala suurus 206,8 km2. Jõgi saab alguse Tuhu soost. Tuudi jõe Oidrema

pkr kuni suudmeni (veekogumi kood 1117900_2) nii ökoloogiline seisund on kesine (2023.

andmed) ja hüdromorfoloogiline seisund halb (2019. a andmed) 33 . Petaaluse kraavi kohta

andmed puuduvad.

30 Puurkaevude andmed VEKA-st

31 Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, 2019 32 Veeseadus § 68

33 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite -seisundiinfo

65

Joonis 2.10-1. Maaparandussüsteemid ja vooluveekogud tuulepargi alal (allikas: Maa- ja Ruumiamet, EELIS)

2.9.2 Mõju hinnang

Igasugune ehitustegevus sh tuulepargi rajatiste (tuulikute vundamentide, montaažiplatside,

teede ja maakaablite) rajamine mõjutab pinnast ning pinna- ja põhjavett. Mõju olulisus sõltub

ehitustegevuse ulatusest.

Pinnas

Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele

mõju.

Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, mille

alusel määratakse ehituslikud lahendused. Tuuliku vundament on üldjuhul terassõrestikuga

tugevdatud kohapeal valatav betoonvundament, mis ulatub üldjuhul 3 -6 meetrit maa sisse.

Samuti on montaažiplatside ja teede puhul vajalik piisavalt tugeva aluspinnase olemasolu või

selle loomine eemaldades halva kandevõimega pinnase ja täites selle kruusa vmt materjaliga.

Mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste ehitusaladega. Mõju pinnasele võib

seega pidada mitteoluliseks.

66

Pinnavesi

Valdavalt on tegemist kuivendatud alaga, kus põhjaveetase on kõrge. Ehitussüvendite rajamisel

täituvad need eeldatavalt veega, mis tuleb välja pumbata. Koos veega võib sattuda

kuivendukraavidesse pinnaseosakesi, jämedam fraktsioon settib kiiresti kraavides, kuid heljum

võib jõuda ka Petaaluse kraavi ja lõpuks Tuudi jõkke. Arvestades lauget pinnamoodi ja veekogude

väikest langu, võib siiski eeldada, et heljum settib valdavalt juba kuivenduskraavides. Kuna

ehitustegevus, sh kaevetööd, on lühiajaline, ei ole ka mõju pinnaveele pikaajaline ega oluline.

Tuudi jõe ökoloogilist seisundit see eeldavalt ei mõjuta.

Ehitusaegsed võimalikud ebasoodsad mõjud pinnaveele on lühiajalised ja neid on võimalik

korrektse projekteerimisega ja ehitustegevuse korraldamisega leevendada .

Eesvoolud

Teede ja kaablite rajamisel eesvooludega piirnevalt (joonis 2.10-1), tuleb silmas pidada, et

maaparandusseaduse § 48 kohaselt peab eesvoolu kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib

kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või

maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle

rajatisele. Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist üksnes Maa- ja Ruumiameti

kooskõlastusel või loal.

Põhjavesi

Ajutine vee väljapumpamine ehitussüvendist põhjustab lühiajalist maapinnalähedase

põhjaveekihi alandust süvendi lähiümbruses, kuid mitte põhjaveerežiimi üldist muutust.

Sügavamal asuvat survelist põhjaveekihti vundamentide ega muude rajatiste ehitus ei mõjuta.

Tegu on lühiajalise ehitusaegse mõjuga. Kasutusaegne oluline mõju põhjaveetasemele puudub.

Ehitusaegne mõju veerežiimile tuleneb põhiliselt tuulikute vundamendisüvendite rajamisest ja

kuiva tööpinna tagamiseks vajalikust kuivendamisest. Süvendite kuivendamine põhjustab

põhjavee valgumist süvendisse külgnevatest setetest, mille tulemusel langeb ka seal põhjavee

tase. Kujuneb välja põhjaveetaseme alanduslehter, mille piires põhjaveetaseme alandus on

suurim otse süvendi kõrval ja väheneb kiiresti süvendist kaugenedes. Süvendist välja pumbatud

põhjavesi juhitakse kuivenduskraavidesse, liitudes sinna väljuva põhjavee hulgaga.

Tuulikutega seotud peamiseks ohuallikaks põhjaveele on avariiolukordadega kaasnev võimalik

reostusoht. Õnnetuse vältimiseks tuleb tuulikupargi valdajal tagada tuuleturbiinide korrasoleku

pidev monitooring ning hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatavate tuulikute

tehnilistele tingimustele.

Leevendavad meetmed

▪ Juurdepääsuteede rajamisel tuleb kuivenduskraavide ületamisel säilitada vee vaba

liikumine kraavides, rajades selleks kas silla või truubi. Ehitustöödel tuleb vältida pinnase

sattumist vette.

67

▪ Pinnavee kaitseks tuleb kuivenduskraavide läbimisel elektrikaablid paigaldada kinnisel

meetodil/suundpuurimisega, et vältida pinnase sattumist vette ja takistusi vee vabal

liikumisel.

▪ Mootorsõidukite liikumine veekogudes ja läbi veekogude ei ole lubatud.

2.10 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

2.10.1 Asustus ja maakasutus

EP eelvaliku alale 7 kavandatavatet uulikute mõjualas (joonis 2.10-1) on KSH aruande I etapi

koostamise ajal 61 elamut või elamumaa sihtotstarbega katastriüksust Poanse, Petaaluse, Peanse,

Tuudi, Nurme, Kirikuküla ja Alaküla külades. Mõjualana käsitletakse siinkohal keskkonnatasude

seaduse34 määratlust, mille kohaselt maismaa tuulepargi mõjuala on piirkond, mis ulatub kuni

250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima

torni keskpunktist.

Piirkond on hõredalt asustatud, suurimad külad on Tuudi ja Alaküla.

Valdav maakasutus piirkonnas on maatulundus.

Joonis 2.10-1. Tuulepargi mõjuala (allikas: Maa- ja Ruumiamet, ETAK)

34 RT I, 05.01.2024, 2

68

2.10.2 Müra ja vibratsioon

Müra hinnang põhineb alusuuringul Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ala 7 müra ja

varjutuse analüüs ning visualiseeringud, Lemma OÜ, 2025 (vt lisa 1.4).

Müraks võib lugeda igasugust heli, mis on soovimatu ja mõjub häirivana. Füüsikalises mõttes on

müra paljude erineva võnkesageduse ja intensiivsusega helide korrapäratu segu. Võnkeid, mis

jäävad inimkõrva tajuvuse piiridest (20–20 000 Hz) alla- või ülespoole, nimetatakse vastavalt

infra- (alla 20 Hz) ja ultraheliks. Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–4000 Hz sagedusega helide

suhtes. Madalasageduslikuks loetakse helisid sagedusvahemikus 20–200 Hz. Tuulikute poolt

tekitatav müra on segu erineva sagedusega komponentidest.

Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel – võib häirida või raskendada töötamist,

infovahetust ja puhkamist, kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist,

põhjustada stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid. Pidevat mürataset 65 dB peetakse

üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 dB taustamüra raskendab kõnesid ja kõnest arusaamist.

Pideva viibimise korral üle 75 dB tugevusega müratsoonis sagenevad elanike kaebused ja

võimalikud tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85

dB. Kuulmiselundi ühekordse kahjustuse riskipiiriks peetakse 130-140 dB tugevusega müra.

Mürataseme suurenemine 10 dB võrra on inimese jaoks üldjuhul tajutav mürataseme

kahekordistumisena. Müratundlikkus sõltub ka konkreetse inimese kõrva reaktsioonist, näiteks

vanusega müratundlikkus langeb.

Müra kandumine müratundliku objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning

soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt

maastikulisest eripärast, eelkõige aluspinna iseloomust – pinnamoest, taimestikust, veekogudest

ja ehitistest.

Tuulepargi arendustegevusega kaasnev müra jaguneb kaheks: ehitustegevusega kaasnev

ehitusaegne lühiajaline müra, mis ei erine tavapärase ehitustegevusega kaasnevast mürast ega

ole seetõttu ka olulise mõjuga, ja käitamisaegne müra.

EHITUSTEGEVUSE MÜRA

Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega

kaasneva müraga. Üldehitustegevus hõlmab taimestiku raadamise, teede ehituse ning

vundamentide ja turbiinide püstitamisega seotud tegevusi. Need tegevused hõlmavad

tõenäoliselt ekskavaatorite, betoonisegistite ja pumpade, kraanade ja veoautode kasutamist koos

tabelis 2.10-1 prognoositud helitasemetega35.

35 Sound Level Impact Assessment Study (2021). Benjamins Mill Wind Project. Natural Forces Developments LP.

69

Tabel 2.10-1. Ehitustegevuse müratase

Müra tekitav tegevus Maksimaalne müratase (dB(A))

Ekskavaator / kaeveseade 78-81

Betoonisegisti 79

Betoonipump 81

Kraana 81

Kallur/ veoauto 75-76

Keskkonda, kus tuuleparkide ehitamine potentsiaalselt toimub, peetakse akustiliselt "pehme" heli

neelav pinnaks. Pehme pinnas ja topograafia hõlbustavad müra summutamist lühematel

vahemaadel. Tabelis 2.10-2 on ära toodud WSDoT (2017) 36 juhiste järgi kindlaksmääratud

müratasemed, mida eeldatavasti täheldatakse ehitusplatsist erinevatel kaugustel. Uuring WSDoT

(2017)37 näitas, et 86 dB[A] on kombineeritud ehitustegevuse kõrgeim eeldatav helitase.

Üle 70 dB[A] taset võib pidada mõne inimese jaoks häirivaks. Nagu on näidatud tabelis 2 .2-2, on

ehitusplatsist 60 m kaugusel müratase ligikaudu 70 dB[A], mis sarnaneb kiirusega 100 km/h sõitva

auto müratasemega ja täpselt võimaliku häirimise lävel.

Tabel 2.10-2. Müratase erinevatel kaugustel müra tekkimiskohast

Vahekaugus meetrides Ehitustegevuse müratase ̴ (dB(A))

15 86

30 78

60 70

120 63

244 56

489 49

975 41

Arvestades tuulikute ehitusalade kaugust elamualadest ei ole oodata tuulepargi rajamisega

kaasnevana ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala elanikele olulisi häiringuid.

Samuti on näidatud tabelis 2, et ehitusplatsist lähtuv müratase ~40 dB[A] ulatub kuni 1 km

kaugusele ehitusobjektist.

Ehitustegevuse käigus ei eeldata, et kõik seadmed töötaksid samal ajal. Kuigi ehitustegevuse ajal

kõrgendatud müratase on vältimatu, ei ole müratasemed lähedalasuvates eluruumides

eeldatavasti märkimisväärsed, kuna ehitusalad jäävad müratundlikest aladest eemale.

Ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a

määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

36 Washington State Department of Transportation. (2017). Chapter 7 - Noise Impact Assessment. Retrieved from Biological Assessment Preparation for Transportation Projects

37 Washington State Department of Transportation. (2017). Chapter 7 - Noise Impact Assessment. Retrieved from Biological Assessment Preparation for Transportation Projects

70

mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Mürarikkaid ehitustöid vältida

öisel perioodil.

KÄITAMISAEGNE MÜRA

Müra teke

Peamine tuulikute müra teke on seonduv nende töötamisega. Tuulikute heliallikaid võib jagada

kaheks:

▪ tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

▪ rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Tuulepargi käitamisaegse müra mõju hindamisel arvestatakse nii mehaanilist kui aerodünaamilist

heli.

Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline

müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele

tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid

kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis müraheide tuulikute töötamisel esineb. Tuulikute

töötamisega kaasneva müra puhul on inimesele kuuldav peamiselt tuuliku labade tekitatav

kesksageduslik aerodünaamiline (ning sageli ka rütmiline) heli. Teiste müraallikate osatähtsus

(tuuliku mehaanilised osad jms) on väike.

Normtasemed

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama

seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse lisas 1

„Müra normtasemed“ on toodud müra II kategooria (haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaaalad, maatulundusmaa õuealad, rohealad)

tööstusmüra sihtväärtus 40 dBA öösel (23.00-7.00) ja 50 dBA päeval (7.00-23.00). Sihtväärtuse

nõuete järgimine tagab paremad tingimused võrreldes müra piirväärtuse (öösel 45 dBA, päeval

60 dBA) nõuetele vastava olukorraga.

Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala

määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda

kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht -

ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määrata kse

vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.

Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel lähtuti atmosfääriõhu kaitse seadusest ja

keskkonnaministri määrusest nr 71. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks. Ehitusmüra

piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset.

71

Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dB(A) ja öisel ajal 45 dB(A),

sihtväärtus on päevasel ajal 50 dB(A) ja öisel ajal 40 dB(A). Välisõhus leviva müra normtasemed

on kehtestatud nn A-korrigeeritud tasemetena st, et müra tase dB(A) on akustiliselt kaalutud

võtmaks arvesse, et inimkõrv ei ole võrdselt kõigi sageduste puhul tundlik. A-

sageduskorrektsiooni rakendatakse helitasemele, et võtta arvesse inimkõrva tajutavat suhtelist

helitugevust, kuna kõrv on madalate helisageduste suhtes vähem tundlik.

PlanS § 8 järgi tuleb planeerimismenetluses olemasolevaid keskkonnaväärtusi põhimõtteliselt

säilitada. Ruumilisel planeerimisel ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega seatud piiridest, vaid

leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel. Müraolukorra olulist

halvendamist tuleb järelikult püüda vältida ka allpool müra piirväärtust, kui see on mõistlikult

võimalik. Müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide ennetamiseks.

Eestis kehtivad müra normtasemed arvestavad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tuulikute puhul järgida normtaset L den < 45 dB38. Lden

on keskmine helirõhutase, mis arvestab kõigi aastas esinevate päevade, õhtute ja ööde keskmist.

Arvestama peab, et müra normtasemed kehtivad päevase (kell 7–23) ja öise (kell 23–7)

ajaperioodi keskmisena. Tuulikute müra arvutuslikul hindamisel eeldatakse aga konservatiivselt,

et müra esineb kogu ajaperioodil ühetaoliselt maksimaalse tasemega.

Kui tuuliku töötamisega kaasneb tonaalne müra (ehk mingis spetsiifilises sagedusvahemikus

esinev helirõhutase, mis on oluliselt suurem kui eelmises ja järgmises sagedusvahemikus esinev

tase), mis on vastuvõtjale kuuldav ning selgesti eristatav, rakendatakse helirõhutasemele

parandust +5 dB, kuna selgelt eristuv ning domineeriv toon võib olla häirivam kui laiaspektriline

ehk erineva sagedusega toonist koosnev müra. Kaasaegsete tuulikute puhul ei ole teada, et need

tekitaksid tonaalselt müra ning müra hindamisel ning normtasemetega võrdlemisel ei ole

rakendatud tonaalsusest tulenevat parandust.

Tuulikute töötamisel tekkiv aerodünaamiline heli, mida inimene kuuleb, on osaliselt tsüklilise

(rütmilise) iseloomuga, näiteks tuuliku labade tornist möödumise sagedusega (umbes üks kord

sekundis). Selline tsükliline või rütmiline müra võib teoreetiliselt põhjustada suuremat häirimist

kui sama tugevusega pidev müra. Kuid Eestis, nagu ka paljude teiste riikide praktikas, ei ole

praeguseks kehtestatud rangemaid nõudeid või korrigeerivaid tegureid, mis arvestaksid müra

tsüklilisust ja sellega seotud võimalikku suuremat häiringut. Seetõttu lähtutakse tuulikute puhul

käesolevas töös tööstusmüra normtasemetest, mis on juba oluliselt rangemad kui liiklusmüra

normid.

Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist

põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese

tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei olek s kuulda. Häiringu

puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist

kahjustava olukorraga. Tuulikute müra puhul on leitud erinevate keskkonnamüra allikatega

seotud häiringute uuringutes, et tuulikute müra tajutakse häiringuna suhteliselt madala

mürataseme juures (nt vahemikus 30-40 dB). Tuuleparkide töötamisaegse müra häirivuse

38 Compendium of WHO and other UN guidance on health and environment, 2024 update: https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/378095/9789240095380 -eng.pdf?sequence=1

72

lävendina (häiringutasemena) on erinevate uuringute analüüsi tulemusena välja pakutud 35 dB39.

Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust. Tuulikute müra peetakse sealjuures

häirivamaks kui liiklusmüra4041haigustega vms tervisemõjudega ei ole tuvastanud (eeldusel, et

tuuliku müratase elamu juures vastab kehtivatele normtasemetele). Peamine mõju võib esineda

häiringu näol42

Siseruumide müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) on kehtestatud sotsiaalministri

04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, mille kohaselt eluhoonete elu - ja

magamisruumides on tööstusaladelt (sh tuulepargi aladelt) lähtuva müra puhul päevasel ajal

lubatud 30 dBA, öisel ajal 25 dBA. Antud nõue kehtib suletud akende korral siseruumis. Üldiselt

kehtib põhimõte, et kui välisterritooriumil on tagatud müra normtase (eeskätt kui on tagatud

sihtväärtus), siis ei ole tavapärase heliisolatsiooniga hoonete puhul oodata siseruumi müra

normtasemete ületamist. Siseruumi müra normtasemete hindamine on asjakohane eeskätt juhul

kui hoone välisterritooriumil on oodata kõrgeid (üle piirväärtuse) ulatuvaid müratasemeid. Sellest

lähtuvalt käesolevas töös eraldi siseruumide müra normtasemete vastavust ei hinnata (va

madalsagedusliku müra osas lisa 1.4, ptk 0).

Hindamise metoodika

Müra hindamisel on lähtutud Kliimaministeeriumi poolsest juhendmaterjalis (versioon

14.02.2025) esitatud metoodikast.43

Tuulikute müra hinnatakse nende kavandamisel arvutuslikult . Antud juhul kasutati selleks

spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit EVS-ISO 9613-2:

“Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation “ mis

on Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri

siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni

2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on

tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas.

Müra levikut hinnati ebasoodsates tingimustes - müralevi maksimaalselt soodustav pärituul igas

suunas. Tuuliku tootjate tehniliste andmete alusel suureneb tuuliku müraemissioon tavaliselt kuni

tuulekiiruseni 8-10 m/s . WindPRO arvutusprogramm võimaldab müra levikut hinnata erinevatel

tuulekiirustel, antud töös kasutati nö kõige halvimat tuulekiirust ehk mürakaardid esitati

olukorrale, mille korral müratasemed olid suurimad (programmis kasutati selleks automaatset

seadistust „Highest noise value“).

39 Schmidt, J., H., Klokker, M. 2014. Health effects related to wind turbine noise exposure: a systematic review.

40 Radun, J., Maula, H., Saarinen, P., Keränen, J., Alakoivu, R., Hongisto, V. 2022. Health effects of wind turbine noise and road traffic noise on people living near wind turbines. https://doi.org/10.1016/j.rser.2021.112040

41 Pedersen, E. 2007. Human response to wind turbine noise – perception, annoyance and moderating factors. Doctoral thesis. https://gupea.ub.gu.se/handle/2077/4431

42 van Kamp, I.; van den Berg, F. 2021. Health Effects Related to Wind Turbine Sound: An Update. Int. J. Environ. Res. Public Health 2021, 18, 9133. https://doi.org/10.3390/ijerph18179133

43 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

73

Müra modelleerimine teostati 4 m kõrgusele maapinnast. Meteoroloogilise koefitsiendi

väärtuseks määrati 0 (allatuult levik).

Müralevi modelleerimisel arvestatakse heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Maapinna

heli neelavuse omadused on määratud skaalal 0 (akustiliselt "kõva" heli peegeldav pinnas:

maantee, veekogud, betoon) kuni 1 (akustiliselt "pehme" heli neelav pinnas: põllud, põõsad,

heinamaa, lumine pind). Antud juhul kasutati müra modelleerimisele heli neelavustegurit 0,5.

Maapinna reljeef kanti mudelisse Maa- ja Ruumiameti kõrgusandmete alusel (25 m võrguga)

tingimustena kasutati WindPRO standardseadistust (temperatuur 10 0C ja 70% õhuniiskus).

Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu hooned ja

metsaalad. Juhul, kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad või kõrvalhooned, on

tegelikkuses avalduvad müratasemed madalamad kui arvutustes näidatud.

Müra leviku kohta vormistati mürakaardid, kus esitati A-korrigeeritud ekvivalentse

helirõhutaseme LpA,eq arvsuurused detsibellides 5 dB müravahemikes. Mürakaartidel kujutatakse

müra leviku ulatust samaaegselt kõikides suundades (ilmakaartes). Lisaks müra leviku kaartidele

arvutati välja müratase kavandatavatele tuulikutele lähimatel müratundlikel aladel, mi lleks

määrati elu- või ühiskondlike hoonete õuealad (ETAK alusel).

Käesolevas töö puhul on tegu planeeringu faasis tehtava müra hinnanguga, seega pole teada

täpne tuulikute mudel, sh parameetrid. Müra leviku modelleerimisel lähtuti planeeringus

kavandatuga võrreldes väiksemast torni kõrgusest, kuna arvutuslikult esineb m aapinna lähedal

mõnevõrra suurem müratase just madalama torni korral. Planeeringuga kavandatakse kuni 2 50

m tipukõrgusega tuulikuid. Arvutuslikult ei ole märkimisväärset erinevust müra leviku tulemustes,

kui muuta tuuliku torni kõrgust mõnekümne meetri võrra või isegi rohkem. Siiski kipuvad veidi

suuremad müratasemed lähimate elamute juures esinema just madalama torni puhul. Kui

tuulikud asuvad enam kui 1 km kaugusel, on erinevused siiski väikesed, jäädes umbes 0,1 –0,2 dB

piiresse.

Planeering ei määra tuuliku mudelit. Tänapäeval tootmises olevate tuulikute tootja poolt esitatav

müraemissioon on erinev jäädes enamasti vahemikku 105-108 dB(A). Käesolevas töös müra leviku

kaartide koostamisel ning müra mõju hindamisel kasutati lähtutakse tuuliku mudelist Vestas V162

võimsusega 6.2 MW (rootori diameeter 162 m, torni kõrgus 166 m). Tuulikutootja andmetel on

ühe tuuliku (“sakiliste labadega” mudel) helivõimsustase (LwA) 104,8 dB. (Samas ei fikseerita

planeeringus ühte kindlat mudelit, seega võib asjakohaste nõuete täitmise korral rajada ka teisi

samaväärseid tuulikuid). Lisaks liideti müraarvutustes iga tuuliku müratasemele veel

parandustegur +2 dB arvestamaks määramatusega ning kirjeldamaks võimalikult ebasoodsat

olukorda44.

44 Lähtutakse juhendist: Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

74

Tabel 2.10-3. Vestas V162 helivõimsustasemed (LwA) 1/3 oktaavribades tuule kiirusel 8 m/s

1/3

oktaavrib

a

kesk-

sagedus,

Hz

10 12,

5

16 20 25 31,

5

40 50 63 80 100 125 160 200 250 315

Heli-

võimsus-

tase LWA,

dB

49,

9

54,

3

58,

7

63,

1

68,

4

72,

7

75,

9

79,

2

82,

3

84,

8

88,

3

90,

9

91,

4

91,

5

92,1 92,4

1/3

oktaavrib

a

kesk-

sagedus,

Hz

40

0

50

0

63

0

80

0

100

0

125

0

160

0

200

0

250

0

315

0

400

0

500

0

630

0

800

0

1000

0

Kokk

u

LwA,

dB

Hel-

ivõimsus-

tase LWA,

dB

92,

5

92,

7

93,

1

93,

8

94,

2

93,

9

93,

9

93,

6

91,

8

89,

4

87,

5

84,

7

81,

5

78,

7

76 104,

8

Lisa 1.4 (Lemma OÜ) hindamisaruandes on mh modelleeritud ja hinnatud hetkel olevatest

tuulikutest ühte võimsamat ja suuremate parameetritega tuulikut Vestas V172 võimsusega 7,2

MW. Lähtuvalt läbiviidud müra hindamisest liigub arendaja teadaolevalt edasi kuni 249.9

m kõrgusega tuulikutega.

Kaasaegsete tuulikute puhul jääb müratase (ehk helirõhutase Lp teatud kaugusel müraallikast,

näiteks vahetult tuuliku all maapinnal) tavaliselt vahemikku 50–60 dB. Tuulikutootjad esitavad

konkreetsete mudelite kohta aga helivõimsustaseme (LwA) väärtuse, mis iseloomustab tuuliku

poolt kiiratava akustilise energia koguhulka ehk müraemissiooni. Tuulikute helivõimsustase on

üldiselt suurusjärgus 105–108 dB.

Oluline on mõista, et müratase konkreetses punktis (helirõhutase Lp) ja helivõimsustase (LwA) on

erinevad mõisted. Helivõimsustase on teoreetiline suurus, mida kasutatakse müra leviku

arvutustes ja müraallikate võrdlemiseks. See ei tähenda, et tuuliku ümbruses või isegi otse tuuliku

all viibides oleks kogetav müratase samaväärne (st 100 dB lähedane).

HINDAMISE TULEMUSED

Järgnevalt esitatakse müra leviku modelleerimise tulemused tuulikumudeli kohta: Vestas V162 -

6,2 MW. Samas on oluline rõhutada, et planeeringuga ei määrata kindlaks üht kindlat tuuliku

tüüpi või mudelit – see selgub hanke käigus. Näiteks võib valik langeda väiksemate parameetrite

ja madalama müratasemega mudelile. Samuti on võimalik, et käsitletud mudelite (nt V162 või

samaväärne) puhul võib tuulikutootja hankes esitada täpsustatud garanteeritud mürataseme, mis

on väiksem kui käesolevas KSH aruandes müra leviku arvutuste lähteandmetes kasutatud väärtus

(helivõimsustase LwA koos määramatusega +2 dB).

Lisaks ei saa välistada tuulikute arvu muutusi, näiteks tehnoloogilistel põhjustel mõne tuuliku

kavandamisest loobumist (kuid pärast keskkonnamõju hindamist ei ole lubatud tuulikute arvu

suurendada). Seetõttu on soovitatav lõpliku tuuliku mudeli, arvu ja paigutuse

75

kindlaksmääramisel teostada täiendav müra modelleerimine, mis arvestab valitud tuuliku

omadusi (mudel, mõõtmed ja müranäitajad) ning täpset asukohta.

Müra leviku kaardid on esitatud Error! Reference source not found. . Arvutuslikult esinevad k

õrgemad, kuid siiski tööstusmüra öisest sihtväärtusest õuealadel (40 dBA) madalamad

müratasemed (sh +2 dB määramatus) tabelis 2.2-4 esitatud elamualade puhul.

Teistel elamualadel on müratase mõnevõrra madalam, sh on mõlema hinnatava alternatiivi puhul

tagatud tööstusmüra öine sihtväärtus, mistõttu ei ole vajalik iga hoone eraldi käsitlemine.

Tabel 2.10-4. Tuulepargile lähimatel müratundlikel aladel tekkivad helirõhutasemed

Maaüksus X Y 104,8 dB tuulik + 2 dB määramatust [dB(A)]

Alaküla, Otsasauna 486598 6505521 37,4

Alaküla, Naanu 486603 6506568 35,5

Peanse küla, Hansu-Jaani 485032 6503580 38,4

Peanse küla, Matsi 484595 6503601 38,8

Peanse küla, Matsi-Jaani 484552 6503618 39

Peanse küla, Ratta 484434 6503547 38,4

Petaaluse küla, Madise-Jüri 483854 6503286 36,1

Petaaluse küla, Saga 483628 6503345 36

Petaaluse küla, Ranna 482859 6503914 36,2

Petaaluse küla, Hüüne 482786 6504161 36,8

Alaküla, Uuesauna 486375 6505719 38,6

Peanse küla, Tõnise 484741 6503633 39

Peanse küla, Adu-Mihkli/1 484852 6503655 39,1

Petaaluse küla, Juhkami 482943 6503773 35,9

Peanse küla, Salumetsa 484231 6503296 36,7

Peanse küla, Jaani-Aadu 484910 6503666 39,1

Alaküla, Uusmaa 486782 6505242 36,4

76

Joonis 2.10-2. Kavandatava tuulepargi mürakaart 11-ne Lw=104,8 dB tuuliku rajamise korral (sh +2 dB määramatus)

Madalama müratasemega tuulikute korral (antud juhul V162 tuulik või sarnaste parameetritega

tuulik, sh arvestades parandustegurit +2 dB) ei esine 11 tuulikuga planeeringulahenduse

realiseerimise korral öise sihtväärtuse ületamist ühegi elamuala osas.

77

KUMULATIIVNE MÕJU

Eelvalikualaga 7 võib müra kumulatiivne mõju esineda alaga 5 ja 5a. Käesolevas töös on tehtud

esmane koosmõju hindamine lähtudes ala 5 ja 5a võimalike tuulikupositsioonidega. Tuleb

arvestada, et kuna ala 5 ja 5a tuulepargi detailne lahendus ei ole veel kehtestatud, siis võib

lahendus muutuda. Esmase hinnangu alusel võib Lääneranna 5 ja 5a aladele kavandatavad

tuulikud tõsta Lääneranna 7 mõjualas paiknevate elamualadel täiendavalt helirõhutaset kuni 0,3

dB (koosmõjus tekkiv müra leviku kaart joonis 2.10-3). Kuna arendusalade vahemaa on võrdlemisi

suur (üle 4 km), siis on alade omavaheline müra koosmõju väheolulisel tasemel. Siiski, kuna

teatud ilmastikuoludes on kahe tuulepargi ala müra koosmõju esinemine võimalik, siis on

soovitatav mõlemal alal eelistada väiksema helivõimsustasemega (alla Lw=105 dB)

tuulikumudeleid.

78

Joonis 2.10-3. Kavandatava tuulepargi mürakaart 11-ne Lw=104,8 dB tuuliku rajamise korral (sh +2 dB määramatus) koosmõjus võimaliku asukohavaliku ala 5 ja 5a tuulepargi võimaliku lahendusega.

MADALSAGEDUSLIK MÜRA

Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz) helirõhu tugevusest 0–20 dB,

madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt

tugevam – u 80 dB 20 Hz piirkonnas ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide

madalsagedusliku müra mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada.

79

Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii

inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks olla

häiriv või tervist kahjustav, on oluline madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.

Madalsageduslikku müra on läbivalt peetud tuulikute puhul oluliseks teemaks, kuna tuulikute

puhul toimub müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel, aga sumbub õhus helide

normaalse ja kõrgema sagedusega osa kiiremini kui madalsageduslik osa 45. Madalsageduslik

müra (ja ka laiaspektrilise müra madalsageduslik komponent) levib kaugemale kui kesk - ja

kõrgsageduslik müra, kuna võrreldes kesk- ja kõrgsagedusliku müraga ei sumbu see nii

efektiivselt atmosfääris ja erinevates tõketes. Heli kõrgemad sagedused neelduvad (sumbuvad)

efektiivsemalt erinevates ainetes (sh gaasides ehk ka õhus). Madalsageduslikku müra

summutavad aga peamiselt ainult massiivsed kehad (nt paksud seinad hoonetel) ning seetõttu

on avamaastikus suhteliselt suure vahemaa korral (nt 1 km või rohkem) madalsageduslik müra

mõnevõrra paremini kuuldav ning eristatav kui kesk- või kõrgsageduslik müra (mis on suuremal

vahemaal olulisel määral juba ümbritsevas keskkonnas sumbunud).

Müraallikatest eemaldudes võib tajuda efekti, mille kohaselt ühest ja samast müraallikast lähtuva

müra spekter tundub kuulaja jaoks mõnevõrra madalam (kuna kõrgsageduslik heli komponent

sumbub ning hajub efektiivsemalt). Seetõttu võib ka tuulikust kaugemale liikudes tajuda, et

kaugemale kostub pigem madalama sagedusega müraspekter. Samas tuuliku juures ei ole

madalama sagedusega helide osa domineeriv. Sama nähtus on tunnetatav ka teiste müraallikate

puhul – ka nt maanteest eemaldudes tundub kaugemal valdav madalamatel sagedustel

liiklusmüra.

Normtasemed

Madalsageduslikule mürale on kehtestatud normtasemed sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“. Normtasemed on määratud määruse lisas - Madalsagedusliku

müra hindamine. Määruse lisas on esitatud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse

hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides (ehk ainult siseruumides) ning nendega

võrdsustatud ruumides öisel ajal (vt tabel 2.10-5). Vastavalt määrusele kasutatakse

madalsagedusliku müra hindamist juhul, kui müra põhjustab kodanike kaebusi (siseruumides),

kuid mõõdetud müratase ei ületa siseruumide normtasemeid (LpA,eq,T) või on sellele väga lähedal.

Kui mõõdetud helirõhutase mingil 1/3 oktaavriba kesksagedusel ületab toodud arvsuurusi,

loetakse kaebus põhjendatuks, mis annab aluse taotleda müravastaste meetmete rakendamist.

Tabel 2.10-5. Madalsagedusliku heli normväärtused eluruumides

1/3 oktaavriba

kesksagedus,

Hz

10 12.5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Helirõhutase

Lp,eq, dB

95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

45 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.

80

Hindamise metoodika

Madalsagedusliku müra arvutuslikul hindamisel lähtuti Kliimaministeeriumi koostatud

juhendmaterjalis esitatud metoodikast 46 Juhendi kohaselt järgitakse Eestis sama

madalsagedusliku müra hindamismetoodikat kui Soomes. Käesolevas töös on seega kasutatud

arvutuslikul hindamisel WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low

Frequency Sound“.

Madalsagedusliku müra hindamiseks peab olema teada müraallika põhjustatava heli tugevus

hinnata soovitavas sagedusvahemikus. Tuulikute tootjad on madalsagedusliku müra osas 1/3

oktaavriba kesksageduste väärtusi tehnilistes dokumentides välja tooma hakanud alles viimastel

aastatel ja sedagi valdavalt alates 20 Hz sagedusväärtusest tulenevalt asjaolust, et riikides kus

kehtib tuulikute madalsageduslikule mürale eraldi normatiiv, kehtib see tavaliselt

sagedusvahemikule 20–200 Hz.

Kuna madalsagedusliku müra normväärtus kehtib hoones sees, siis on vaja selle arvutamisel

arvestada ka hoonete heliisolatsiooni. Heliisolatsiooni väärtustena kasutati teaduskirjanduses

leitavaid keskmisi väärtusi, mida kasutatakse soovituslikult Soome mada lsageduslike müra

hinnangutes (Tabel )47.

Tabel 2.10-6. Hoonete madalsagedusliku müra isolatsioon

1/3

oktaavriba

sagedus, Hz

10 12.5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Isolatsioon,

dB 6,2 6,6 7,1 7,6 8,3 9,2 10,3 11,5 13 14,8 16,8 18,8 21,1 22,8

Hindamise tulemused

Madalsagedusliku müra vastavust kehtivatele nõuetele hinnatakse eraldi sagedusvahemikes (1/3

oktaavriba kesksagedustel) ning müratase peab vastama normtasemele kõigis

sagedusvahemikes. Lähimates eluhoonetes tekkivad müratasemed eri sagedustel on esitatud

järgnevas tabelis.

46 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

47 Keränen, J., Hakala, J., Hongisto, V. 2019. The sound insulatsion of façades at frequencies 5 -5000 Hz. Building and Environment 156.

81

Tabel 2.2-7. Madalsagedusliku müra modelleeritud tasemed lähimates eluhoonetes

Sagedus, Hz 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200

Normtase, dB 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32

11 tk V162 tuulikut

Alaküla,

Otsasauna 45,1 43,6 41,9 39,5 38,2 36,1 32,2 28,5 24,3 18,8 16,2

Alaküla, Naanu 43,7 42,2 40,5 38,1 36,8 34,7 30,8 27 22,8 17,2 14,6

Peanse küla,

Hansu-Jaani 45,8 44,3 42,6 40,2 38,9 36,8 33 29,2 25,1 19,6 17,1

Peanse küla,

Matsi 46,2 44,6 42,9 40,6 39,2 37,2 33,3 29,6 25,5 20 17,5

Peanse küla,

Matsi-Jaani 46,2 44,7 43 40,7 39,3 37,3 33,4 29,7 25,6 20,1 17,6

Peanse küla,

Ratta 45,8 44,3 42,6 40,3 38,9 36,9 33 29,2 25,1 19,6 17,1

Petaaluse küla,

Madise-Jüri 44,1 42,6 40,8 38,5 37,2 35,1 31,2 27,4 23,2 17,7 15,1

Petaaluse küla,

Saga 44 42,5 40,7 38,4 37,1 35 31,1 27,3 23,1 17,5 14,9

Petaaluse küla,

Ranna 44,1 42,5 40,8 38,5 37,1 35 31,1 27,4 23,2 17,6 15

Petaaluse küla,

Hüüne 44,5 42,9 41,2 38,9 37,6 35,5 31,6 27,8 23,7 18,1 15,6

Alaküla,

Uuesauna 46 44,5 42,8 40,4 39,1 37 33,2 29,4 25,3 19,8 17,3

Peanse küla,

Tõnise 46,3 44,8 43,1 40,7 39,4 37,3 33,4 29,7 25,6 20,1 17,6

Peanse küla,

Adu-Mihkli/1 46,4 44,8 43,1 40,8 39,5 37,4 33,5 29,8 25,7 20,2 17,7

Petaaluse küla,

Juhkami 43,9 42,4 40,6 38,3 37 34,9 31 27,2 23 17,4 14,8

Peanse küla,

Salumetsa 44,5 43 41,3 38,9 37,6 35,5 31,6 27,8 23,7 18,1 15,5

Peanse küla,

Jaani-Aadu 46,4 44,9 43,1 40,8 39,5 37,4 33,5 29,8 25,7 20,2 17,7

Alaküla,

Uusmaa 44,4 42,8 41,1 38,8 37,4 35,3 31,4 27,7 23,5 17,9 15,3

Kirikuküla, Kera 44,2 42,7 41 38,6 37,3 35,2 31,3 27,5 23,4 17,8 15,2

Arvutustulemused näitavad, et madalsagedusliku müra nõuded lähimate eluhoonete

siseruumides on täidetud ning kaugemal asuvates eluhoonetes on tingimused veelgi soodsamad,

mistõttu ei ole vajalik iga hoone eraldi käsitlemine. Samas viitavad tulemused, et te atud

sagedusvahemikus (40–80 Hz) võib madalsageduslik müra teatud tingimustel – näiteks sobiva

tuule suuna ja tuulikute täisvõimsusel töötamise korral – siseruumides teoreetiliselt kuuldav olla.

INFRAHELI

Eriti madalsagedusliku müra ehk infraheli (heli sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) hindamise osas

lähtutakse Kliimaministeeriumi 2025. a valminud juhendist48. Infraheli arvutuslikku hindamist läbi

48 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

82

ei viida, kuna tuulikute poolt tekitatav infraheli jääb asjakohaste teadusuuringute tulemuste

kohaselt alla inimeste tajuläve ja ei oma seetõttu olulist mõju inimeste tervisele (vastav ülevaade

antud juhendi ptk 2.4.2, Terviseameti tuuleparkide veebilehel 49 ja Sotsiaalministeeriumi kirjas50).

Tuulikute puhul tõstatub sageli teemana ka eriti madalsagedusliku müra ehk infraheli (heli

sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) võimaliku mõju küsimus. Infraheli puhul on asjakohane

samaaegselt käsitleda kahte helisid iseloomustavat muutujat: heli sagedusspektrit (Hz) ja

helirõhu tugevust (dB). Väljaspool inimese tavapärast kuulmisläve esineva infraheli mõju

inimesele sõltub eelkõige selle tugevusest (dB) . Infraheli osas esineb arusaam, et selleks et

infraheli oleks tervist mõjutav peab tema rõhk olema inimese tajuläve lähedane (Error! R

eference source not found.).

Joonis 2.10-4. Inimese heli tajuvus sõltuvana heli sagedusest ja rõhust 51

Infraheli normtasemed on kehtestatud Sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra - ja

infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“.

Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli

G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus on 85 dB. helirõhutaseme G -

korrigeeritud väärtus on helirõhutase, mis on mõõdetud soovituslikult standardisarja EVS -EN

61672 või muude samaväärsete dokumentide nõuetele vastavate mõõtevahenditega ning

sageduslikult korrigeeritud soovituslikult standardi EVS-ISO 7196 (Acoustics – Frequency-

49 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid#kas-terviseamet-on-s

50 Sotsiaalministeerium 10.03.2025 nr 5.1-2/679-1

51 Møller, H., Pedersen, C. 2004. Hearing at low and infrasonic frequencies. Noise & health. 6. 37 -57.

83

weighting characteristic for infrasound measurements ) või muu samaväärse dokumendi nõuete

kohaselt. Kehtivad infraheli normtasemed on võrreldavad teistes riikides kehtivate normidega 52,53.

Infraheli mõju inimese tervisele on maailmas uuritud ja on leitud, et intensiivne infraheli mõjutab

inimese närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm, keskendumishäired,

väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalu jmt. Võimalikku tuuliku töötamisest

tingitud infraheli on uuritud nii mitmetes riikides, sealhulgas on teostatud hulgaliselt

testmõõtmisi. Uuringute üldine järeldus on, et moodsate vastutuult seadistatud tuuleturbiinide

töötamisel tekkiv infraheli on madalal tasemel, st jääb oluliselt madalamaks kui lävi, mida

seostatakse tervisemõjudega54. Seega infraheli võib tekitada tervisehäireid, kuid reaalseks ohu

või häiringu (taju) tekkeks peab infraheli puhul esinema äärmiselt kõrge (intensiivne) helirõhk.

Sellist intensiivse helirõhu tasemega infraheli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötam isega.

Tuulikute infraheli puudutavaid teadusuuringuid ja kehtivaid müranorme (sh infraheli osas) on

analüüsitud nt Suurbritannias 2023 aastal, mil Suurbritannia riigi tellimusel toimus väga põhjalik

analüüs uuendamaks riiklikke müraalaseid juhendeid maismaa tuuleparkidele. Analüüsi käigus

töötati läbi asjakohane teaduskirjandus 55. Leiti, et mitmed uuringud on uurinud väidetavaid

seoseid tervisele kahjulike sümptomite ja tuulikute infraheli vahel. Kuigi mõned

eksperimentaalsed uuringud on seostanud infraheli signaale füsioloogiliste näitajate

muutustega 56 , 57 , on need üldiselt põhinenud infraheli signaalidel, mida ei esine

tuulegeneraatorite infraheli osas. Siiani puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et

tuulegeneraatorite infraheliga kokkupuude võiks põhjustada kahjulikke tervisemõjusid heli

sagedustel ja tasemetel, mida võib eeldada olevat tuuleparkide lähedal asuvates müratundlikes

kohtades58.

Teadusuuringutes läbiviidud kontrollitud katsetes, milles osalesid ka osalejad, kes väitsid end

olevat tundlikud tuulikute infraheli suhtes, on tõestatud, et kokkupuude infraheliga, mis vastab

tuulikute poolt tekitatavale tasemele elamupiirkondades, ei ole seotud füsioloogiliste ega

52 Lo Castro, Fabio & Iarossi, Sergio & Luca, Massimiliano & Orlando, Maria & Giliberti, Claudia & Mariconte, Raffaele. 2020. Health Protection Criteria for Airborne Infrasound Exposure: An International Comparison. 10.1007/978 -3-030- 50946-0_10.

53 Pawlaczyk-Łuszczyńska, Małgorzata & Dudarewicz, Adam. (2022). Review of evaluation criteria for infrasound and low frequency noise in the general environment. 10.54215/Noise_Control_2022_A_Digital_Monograph_Pawlaczyk - Luszczynska_M_Dudarewicz_A.

54 Swen., M, Stefan., H, Martin., H, Susanne., K. 2022. Can infrasound from wind turbines affect myocardial contractility? A critical review. Noise Health 2022;24:96-106. https://www.noiseandhealth.org/text.asp?2022/24/113/96/351963

55 WSP. 2023. A REVIEW OF NOISE GUIDANCE FOR ONSHORE WIND TURBINES. Department for Business, Energy & Industrial Strategy. https://www.wsp.com/en-gb/insights/wind-turbine-noise-report

56 Salt, AN & Hullar, TE, 2010. Responses of the ear to low frequency sounds, infrasound and wind turbines. Hearing Research, 268 (1- 2), 12-21. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378595510003126

57 Weichenberger, M, Bauer, M, Kühler, R, Hensel, J, Forlim, CG, Ihlenfeld, A, Ittermann, B, Gallinat, J, Koch, C & Kühn, S, 2017. Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound administered near the hearing threshold - Evidence from fMRI. PLoS ONE, 12, e0174420. https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0174420

58 van Kamp, I & van den Berg, F, 2021. Health effects related to wind turbine sound: An update. International Journal of Environmental Research and Public Health, 18 (17), 9133. https://www.mdpi.com/1660-4601/18/17/9133

84

psühholoogiliste tervisemõjudega 59 , 60 , 61 , 62 . Seevastu kokkupuute ootused tuulegeneraatorite

infraheli suhtes ning positiivsed või negatiivsed sõnumid, mis neid ootusi mõjutavad, võivad

avaldada mõju tervise sümptomite raporteerimisele 63.

Üks värskemaid ja teadaolevalt seni kõige põhjalikum madalsagedusliku heli, sh infraheli, uuring

tuulikutega seonduvalt viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise keeles 2020 aastal 64. Uuring oli

tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus 65 . Uuring

kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi tuuleparkides, samuti kuulmisteste ja

küsimustikke tuuleparkide lähialadel elanike hulgas. Eesmärgiks oli selgitada tuulikute

tekitatavate madalsagedusliku müra omadused ja sellega kaasnevad mõjud inimesele. Uuring oli

ajendatud probleemist, et osad tuulikuparkide lähiala elanikud seostavad tuulikute olemasolu

endal esinevate terviseprobleemidega, eeskätt unehäiretega.

Uuringu kohaselt seostas 5% uuringusse hõlmatud tuuleparkide lähiala elanikke endal esinevate

terviseprobleemide esinemist (nn sümptomitega vastajad) tuulikute madalsagedusliku heliga.

Enim sümptomitega vastajaid jäi tuulikuparkide lähialale, mis uuringus oli määratud 2,5 km

raadiuse alana. Lähiala elanikest esines nn sümptomitega vastajaid 15%.

Uuringu kohaselt jäid valdavad tuulepargi lähialadel mõõdetud eriti madalsagedusliku heli

sagedused vahemikku 0,1–1 Hz, mis jääb allapoole inimkõrva kuuldeläve (16–20 Hz). Mida

madalam on heli sagedus seda suurem peab olema helirõhk, et heli oleks tajutav. Uuring tuvastas

uue aspektina, et tuulikud võivad põhjustada üksikuid madalsagedusliku heli piike (lühiajaline

madalsagedusliku helirõhk kuni 102 dB). Teoreetiliselt võivad sellised piigid osade inimeste jaoks

olla tajutavad. Samas ei suudetud tuvastada, et isikud, kes arvasid endal olevat tuulikutest

põhjustatud tervisemõjusid oleksid võimelised madalsageduslikke helisid paremini

kuulma/tajuma. Kuulmistestidega püüti tuvastada terviseprobleeme kurtvate inimeste

närvisüsteemi reageeringut madalsageduslikele helidele, kuid sellist seost ei leitud. Antud

inimeste närvisüsteemis ja erinevates füsioloogilistes näitajates, ei tuvastatud mingit

reageeringut kui neile lasti tuulikute madalsageduslikku heli.

59 Tonin, R, Brett, J & Colagiuri, B, 2016. The effect of infrasound and negative expectations to adverse pathological symptoms from wind farms. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, 35 (1), 77 -90. https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0263092316628257

60 Nelson, P, Bryne, A, Waggenspack, M, Lueker, M, Feist, C, Herb, B & Marr, J, 2019. Testing the human response to wind turbine emissions. Wind Turbine Noise 2019, 12-14 June, Lisbon. INCE-Europe.

61 Maijala, PP, Kurki, I, Vainio, L, Pakarinen, S, Kuuramo, C, Lukander, K, Virkkala, J, Tiippana, K, Stickler, EA & Sainio, M, 2021. Annoyance, perception, and physiological effects of wind turbine infrasound. Journal of the Acoustical Society of America, 149 (4), 2238- 2248. https://doi.org/10.1121/10.0003509

62 Krahé, D, Alaimo Di Loro, A, Müller, U, Elmenhorst, E, De Gioannis, R, Schmitt, S, Belke, C, Benz, S, Großarth, S, Schreckenberg, D, Eulitz, C, Wiercinski, B & Möhler, U 2020. Lärmwirkungen von Infraschallimmissionen https://www.umweltbundesamt.de/publikationen/laermwirkungen -von-infraschallimmissionen

63 Crichton, F, Dodd, G, Schmid, G, Gamble, G & Petrie, KJ, 2014. Can expectations produce symptoms from infrasound associated with wind turbines? Health Psychology, 33 (4), 360 -364. https://doi.org/10.1037/a0031760

64 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34.

65 Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland.

85

Samuti tuvastas uuring, et u 1,5 km raadiuses tuulepargist on võimalik täheldada helispektri

muutust nö linnalikuks st suureneb madalsagedusliku heli, sh infraheli, osatähtsus

sagedusjaotuses. Esinev helispekter muutub väga sarnaseks linnatingimustes esine vaga.

Uuring järeldas, et tuulikute madalsageduslikku müra, sh infraheli, ei saa seostada inimeste poolt

kurdetavate tervisemõjudega. Samas püstitati hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem

võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine.

Teine antud teemat käsitlev värske ja esinduslik tervisemõju uuring viidi läbi Austraalias. Uuringu

eesmärk oli tuvastada tuuleturbiini sündroomi võimalik esinemine. Uuringu käigus testiti 72 tunni

jooksul 10 päevaste vahedega kolme erinevat müra kokkupuudet unelaboris. Uuringusse olid

hõlmatud 37 tervet, kuid müratundlikku täiskasvantut. Neile lasti infraheli (1,6 -20 Hz ~90 dB,

simuleeriti tuulikute infraheli signatuuri), näilist infraheli (samad kõlarid, mis ei genereerinud

infraheli) ja liiklusmüra. Uuriti inimeste erinevate füsioloogiliste ja psühholoogiliste näitajate

muutust. Uuringu tulemused ei toetanud ideed, et infraheli põhjustab tuulegeneraatori

sündroomi. Kõrge tasemega, kuid kuulmatu infraheli ei näidanud mõju ühelegi füsioloogilisele

ega psühholoogilisele näitajale, mida uuringus osalenute seas testiti 66.

Vibratsioon67

Vibratsioon piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes on fikseeritud sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“, määruse nõuded peavad silmas eelkõ ige inimeste ja

eluhoonete aga ka koolide ning lasteaedade kaitset.

Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teket labades, rootoris ning

sealt edasi kandudes tuuliku tornis. Tagamaks tuuleturbiini püsivus ja vastupidavus, peab tuuliku

konstruktsioon olema vibratsiooni teket minimeeriv, vibratsiooni summutav ja vibratsiooni

edasikandumist takistav. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimisel ja summutamisel on tuuliku

vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi

arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja

projekteerimise etapil.

Eeskätt tagamaks turbiini püsivus (sh pikaaegne vastupidavus ja seda ka ekstreemsetes

tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis

tagab võimalikult väikse vibratsiooni tekke vundamendis ja vastavalt ka vähese leviku

ümbritsevas pinnases.

Lähtudes eelnevast võib öelda, et tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on väike

(eluhoonete paiknemist arvestades sisuliselt olematu). Antud juhul tuleb arvestada ka lähimate

66 Marshall, N. S., Cho, G., Toelle, B. G., Tonin, R., Bartlett, D. J., D'Rozario, A. L., Evans, C. A., Cowie, C. T., Janev, O., Whitfeld, C. R., Glozier, N., Walker, B. E., Killick, R., Welgampola, M. S., Phillips, C. L., Marks, G. B., & Grunstein, R. R . 2023. The health effects of 72 hours of simulated wind turbine infrasound: a double -blind randomized crossover study in noise- sensitive, healthy adults. Environmental Health Perspectives, 131(3), 037012 -1-037012-12. Article 037012. https://doi.org/10.1289/EHP10757

67 Lääneranna tuulealade eriplaneeringu I etapid KSH aruanne (koostanud Hendrison DGE) https://dge.ee/maps/L%c3%a4%c3%a4neranna-EP/dokumendid/detailne_lahendus/2023-04- 25_eelvalik_KSH_I_etapi_aruanne_avalikustamiselt%20t%C3%A4iendatud.pdf

86

tundlike aladega tagatud minimaalse vahemaa suurust (eluhoonetega minimaalselt 1 km), mis on

piisav vältimaks ülenormatiivse (ühtlasi ka inimeste poolt tajutava vibratsiooni) maapinna kaudu

leviva vibratsioon levikut tundlike objektideni. Antud vahemaa puhul suudavad vaid vastavad

tundlikud mõõteseadmed tuvastata vibratsiooni olemasolu, kuid mõju jääb inimese tajupiiridest

oluliselt väiksemaks.

KOKKUVÕTE JA KESKKONNAMEETMED

Ehitustegevusel tuleb arvestada, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse

seaduse ning selle alusel välja antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja

sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu - ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra

normtasemeid. Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil.

Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv, siis tuleb

tuulikute valikul eelistada madalama (alla Lw=105 dB) müratasemega mudeleid, mis kasutavad

tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Hammastatud

„sakiliste“ servadega labade kasutamisel on müratase on u 2-3 dB võrra väiksem kui

traditsiooniliste labade korral. Kasutada tuleb uusi töökorras tuulikuid.

Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida tuuliku tootja

poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad garanteerivad tuuliku tehnilises dokumentatsioonis

esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja hoo ldatud nõuetekohaselt.

Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on tehniliselt soovitatav, võivad

müraemissioonid osutuda suuremaks kui tootja poolt esitatav müratase.

Lõpliku tuulikumudeli valimisel (nt i kasutusloa menetluse käigus) tuleb välja töötada

konkreetsed meetmed ja tingimused, näiteks tuulikute väljalülitamine või vaiksemale töörežiimile

lülitamine teatud ajaperioodidel. Need meetmed peavad tagama öise müra s ihtväärtuse täitmise

lähimatel elamualadel (asjakohasel juhul tuleb arvestada müra koosmõju teiste tuuleparkidega

kui neid on piirkonda rajatud või kavandamisel).

Pärast tuulepargi rajamist (nt kasutusperioodi alguses) on soovitatav läbi viia müra

kontrollmõõtmised lähimatel elamualadel ja elamute siseruumides. Nende eesmärk on hinnata,

kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi/mürataseme piirangud on pii savad müra

normtasemete täitmiseks. Kontrollmõõtmiste alusel tuleb vajadusel tuulikute töörežiimi

korrigeerida tagamaks elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse täitmine. Müraseire ettepanek

on järgmine:

▪ Tuulepargi valmimise järel (12 kuu jooksul) tuleb teostada tuulepargile lähimate elamute

(vähemalt kaks elamut) õuealadel müratasemete kontrollmõõtmised ja hinnata vastavust

tööstusmüra sihtväärtusele või müra taluvusservituudiga määratud väärtusele. Mõõtmised

tuleb teostada asjakohase EVS-EN ISO standardi kohaselt ja akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ja Terviseametile.

▪ Tuulepargi valmimise järel (12 kuu jooksul) tuleb teostada madalsagedusliku müra

mõõtmised lähimate maaüksuste eluhoonete (vähemalt kaks elamut) siseruumides

87

eluruumide omanike nõusolekul. Madalsagedusliku müra mõõtmine toimub vastavuses

standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse dokumendiga.

Juhul kui osutub, et elamu heliisolatsioon ei ole piisav tagamaks madalsagedusliku müra

normtasemete vastavust siseruumides tuleb heliisolatsiooni parandada (tegu on tuulepargi

omaniku kohustusega, mille elluviimiseks tuleb teha koostööd elamu omanikuga). Tagatud

peavad olema madalsagedusliku müra normtasemed siseruumides kogu madalsagedusliku müra

sageduskõvera ulatuses.

2.10.3 Varjutus

Varjutuse teke

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid.

Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis

liigub pidevalt ka vari. Juhul kui liikuv vari langeb tundlikule alale (nt elamu õuealale, aga ka nt

häiringu suhtes tundliku muu liigi elupaika), siis põhjustab see häiringut.

Häirivat varjutust ei esine kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta.

Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige

ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude

potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem).

Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita tuuleturbiinid kunagi

varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige

suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde

suunas.

Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat

toimet. Järjestikune üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi

ja keskendumisvõime halvenemist68.

Varjutuse leviku võimalik ulatus sõltub suuresti ilmakaarest ning seega ei saa ühest kaugust, kus

soovituslik varjutuse kestvus on tagatud, tuulikust määrata. Nii halvimat võimalikku kui reaalset

oodatavat varjutustaset on võimalik väga täpselt arvutusliku lt määrata, kui on teada tuuliku

täpset paiknemist ning parameetreid (kõrgust ja labade diameetrit).

Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust

meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega tuulesuundade (ehk

tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.

Varjutuse esinemist on seostatud epilepsiahoogude tekkega. Valgustundliku epilepsia esinemist

on uuritud ning leitud, et kuni 5% epilepsia all kannatavaid inimesi on valgustundlikud. See

68 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/1416 -update- uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf

88

tähendab, et nende puhul võib epilepsiahooge esile kutsuda valguse intensiivsuse muutumine

sagedustel üle 2,5 Hz. Leitud on, et valguse intensiivsuse muutumine sagedustel 3 Hz ja vähem

võib põhjustada epilepsiahooge 1,7 inimesele 100 000 valgustundlikust populatsioonist. Selleks,

et riski maandada, peab tuulikute varjude vilkumissagedus jääma alla 60 vilkumise minutis.

Tänapäeva suurte tuulikute pöörlemissagedus on alla 20 pöörde minutis (varjude

vilkumissagedus seega alla 3×20=60 vilkumise minutis ehk alla 1 Hz) ja seepärast ei peeta neid

epilepsiahooge põhjustavaks69. Ühe suurema tootja Enerconi tehniliste andmete alusel jäävad

nende kõigi üle 100 m rootori diameetriga tuulikute pöörlemiskiirused alla 15 pöörde minutis 70.

Teiste suuremate tuulikutootjate tuulikute pöörlemiskiirused jäävad samasse suurusjärku. Seega

ei ole tänapäevased tuulikud epilepsia põhjustajaks. Selleks on tuuliku labade

pöörlemiskiirus liiga väike. Küll aga on elamualale langev varjutus käsitletav kui oluline

häiring.

Normtasemed

Eesti seadusandlus ei sätesta norme, mis reguleeriksid lubatud varjutamise kestust

hoonestusaladel. Samas on välja töötatud soovituslikud juhised maksimaalse teoreetilise ja

realistliku varjutamise kestuse kohta71.

Teoreetilise maksimaalse varjutamise puhul eeldatakse, et päike paistab kogu võimaliku aja,

tuuliku labad on vaatleja suhtes pidevalt risti ning pilvisust ega tuulesuundi arvesse ei võeta.

Realistliku varjutamise puhul arvestatakse aga päikesepaiste kestus t ja piirkonnas valitsevaid

tuulesuundi.

Käesoleva hindamise raames on lähtutud Kliimaministeeriumi juhistest. Seega soovitatakse

järgida järgmisi piirväärtusi:

• Teoreetiline maksimaalne varjutamine : kuni 30 tundi aastas ühe eluhoone juures;

• Teoreetiline maksimaalne varjutamine : kuni 30 minutit ühe päeva jooksul ühe eluhoone

juures;

• Realistlik varjutamine: kuni 8 tundi aastas ühe eluhoone juures (arvestades päikesepaiste

tegelikku kestust ja tuulesuundi).

Hindamise metoodika

Varjutuse (tuulikulabade liikuv varju langemine selle suhtes tundlikele aladele) hindamisel lähtuti

Kliimaministeeriumi koostatud juhendmaterjalis esitatud metoodikast 72.

69 Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095 –1098, 2008.

70 Enercon. 2023. Product portfolio, technical data sheets (last updated 07/2023). Leitav https://www.enercon.de/en/news-media/publications

71 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

72 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

89

Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati mitme aasta keskmisi meteoroloogilisi

andmeid päikesepaiste kestvuse osas 73 ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Hindamaks

võimalikku teoreetilist mõju ka kaugemal paiknevatele aladele ei kasutatud varjutamise

arvutamisel kauguspiirangut ning varjutamist arvutati kuni võimaliku teoreetilise

maksimumdistantsini tuulikutest (u 3 km). Varjutuse retseptoriteks määrati põhikaardi alusel

elamualad.

Reaalse summaarse varjutamise (nn real case) modelleerimise juures kasutati lähima

päikesepaiste kestust mõõtvat ilmajaama (Pärnu ilmajaama) andmeid. Tuulte jaotuse osas

kasutati Pärnu meteoroloogiajaama andmeid. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati

pikaajalisi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas

domineerivate tuulte jaotust. Kui ilmastikuolud erinevad oluliselt statistilistest andmetest, siis

erineb ka varjutuse hulk.

Tabel 2.10-8. Modelleerimisel kasutatud päikesepaisteliste tundide andmed ööpäevas. Alus: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste -kestus/

Kuu Keskmine päikepaiste kestvus ööpäevas, ha

Jaanuar 1,25

Veebruar 2,49

Märts 4,78

Aprill 7,00

Mai 9,69

Juuni 9,78

Juuli 9,88

August 8,34

September 5,76

Oktoober 3,08

November 1,22

Detsember 0,78

Tabel 2.10-9. Tuuliku arvestuslik tööaeg aastas ilmakaarte kaupa. Eeldatud on, et tuulikud töötavad kuni 90% ajast. Lähtutud on Pärnu meteoroloogiajaama tuulteroosi andmetest

Tuule suund Tööaeg (tundi aastas)

N 749

NE 828

E 788

SE 788

E 1340

SW 1577

W 946

NW 749

Modelleerimisel kasutati Maa- ja Ruumiameti maapinna kõrgusmudeli andmeid (5 m täpsusega

andmevõrgustik). Varjutuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese tavapärane

vaatekõrgus. Varjutuse retseptorite kõrguseks määrati 1,5 m maapinnast.

73 Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste -kestus/

90

Reaalne hoones sees tekkida võiv varjutus oleneb suuresti akende paigutusest, mida käesolevas

hinnangus ei arvestatud.

Varjutuse retseptoriteks määrati põhikaardi alusel eluhooned. Retseptorite seadistusena kasutati

nn ala seadistust (area), mis ülehindab reaalselt hoone sees tekkida võivat varjutuse taset.

Retseptori suuruseks määrati 15x15 m. Reaalne hoones sees tekkida võiv varjutus oleneb suuresti

akende paigutusest. Retseptoriteks määrati elamud, mida tuulepargi tegevus võib mõjutada

(kõigepealt koostati varjutuse leviku kaart ja seejärel määrati selle alusel retseptoriteks

elamualad, kus on oodata olulist varjutuse teket).

Varjutamise kestuse hindamisel kasutati Vestas V162 tuulikud, mille rootori diameeter 162 m,

torni kõrgus 166 m. Mida kõrgem on tuulik ja eeskätt mida suurem on tiivik, seda kaugemale

varjutus ulatub.

Varjutamise tegelik mõju sõltub lisaks ka olemasolevatest visuaalsetest takistustest, nagu

metsad, puud ja hooned, mis võivad varjude levikut takistada. Kuigi maksimaalset varjude ulatust

piiravad mitmed olemasolevad barjäärid (nt kõrghaljastus ja hooned), on nende mõju

kavandatavate tuulikute suurte mõõtmete tõttu enamasti siiski vähene. Siisk i võivad teatud

kohtades varjutamist tõkestavad barjäärid avaldada ka märkimisväärset mõju. Metsa, puid,

kõrvalhooneid jms varjutuse hindamisel arvesse ei võetud.

Hindamise tulemused

Alljärgnevalt on esitatud erinevate parameetritega tuulikute varjutuse kaardid, mis kujutavad

maksimaalse teoreetilise varjutamise kestust (soovituslik normtase 30 tundi aastas) ja realistlikele

tingimustele vastavat varjutamist (soovituslik normtase 8 tundi aastas). Kaartidel tähistab

vastavat värvitooni pidevjoon ala, kus tuulikute poole jäävas piirkonnas on ületatud selle joonega

seotud varjutamise summaarne tundide arv aastas.

Varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik täpselt määratleda selle esinemise kellaajad ja

kuupäevad. Seetõttu saab ebasoovitava varjutamise esinemisel (mis toimub vaid

päikesepaistelisel päeval) konkreetsed tuulikud lühiajaliselt välja lülitada. Kaasaegsetel tuulikutel

on tavaliselt olemas automaatsed süsteemid, mis võimaldavad selliseid seadistusi rakendada,

aidates vältida soovimatut mõju. Seetõttu ei käsitleta soovituslike varjutamise

maksimaaltasemete ületamist tingimata tuulikute rajamist takistava või välistava tegurina.

Varjutuse koosmõju Lääneranna tuulealadega 5 ja 5a ei esine (varjutuse ulatus ei kattu ühegi

elamuala puhul).

Arvutustulemused näitavad, et modelleerimisel kasutatud tuulikute parameetritega ning

kavandatud tuulikute arvu ja paigutusega ületatakse mitmetel varjutuse soovitatavat väärtust (8

tundi aastas või 30 min päevas). Kokku on kuni 9 elamuala, kus võib esineda varjutuse

häiringutaset ületav tase (tabel 2.2-10 ja joonis 2.2-5). See tähendab, et kavandatud planeeringu

elluviimisel tuleb mitmete tuulikute puhul rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid, et vältida

soovituslike piirmäärade ületamist lähimatel elamualadel.

91

Tabel 2.10-10. Varjutamise kestus enim mõjutatud elamute juures 11ne tuuliku korral. Välja on toodud elamualad, kus mõne hinnatud tuuliku mudeli puhul tekib kliimat arvestava hinnangu alusel aastas summaarselt üle 8 h varjutust või üle 30 min varjutust päevas.

Nimetus X Y

V162 H166

Varjutuse

kestvus päevas

h

Kliimatingimusi

arvestav varjutuse

kestvus h/a

Alaküla,

Otsasauna 486598 6505521 00:51 14:13

Petaaluse küla,

Ranna 482859 6503914 00:28 07:35

Petaaluse küla,

Tagasauna 482505 6504316 00:34 11:44

Petaaluse küla,

Hüüne 482786 6504161 00:43 12:56

Alaküla,

Uuesauna 486375 6505719 00:51 18:22

Alaküla, Taru 486766 6505865 00:28 08:50

Petaaluse küla,

Juhkami 482943 6503773 00:36 08:25

Alaküla, Uusmaa 486782 6505242 00:46 06:02

Petaaluse küla,

Putku 482491 6504179 00:32 14:33

Varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik täpselt määratleda selle esinemise kellaajad ja

kuupäevad. Seetõttu saab ebasoovitava varjutamise esinemisel (mis toimub vaid

päikesepaistelisel päeval) konkreetsed tuulikud lühiajaliselt välja lülitada. Kaasaegsetel tuulikutel

on tavaliselt olemas automaatsed süsteemid, mis võimaldavad selliseid seadistusi rakendada,

aidates vältida soovimatut mõju. Seetõttu ei käsitleta soovituslike varjutamise

maksimaaltasemete ületamist tingimata tuulikute rajamist takistava või välistava tegurina.

92

Joonis 2.10-5. 11 tuulikut - varjutamise kestuse kaart tuuliku V162 (rootori diameeter 162 m, torni kõrgus 16 6 m) korral

Keskkonnameetmed

Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust summaarselt aastas või üle 30

min/päevas) elamualadel tuleb vältida. Varjutuse vältimiseks on kaks võimalust:

93

▪ Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab

valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva

varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada. Piirangute kava välja töötamisel võib

mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:

o Siseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem mõjutatud

fassaadil asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna keskpunkti.

o Väliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset kasutamist

peegeldav punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis ei paikne hoonest

rohkem kui 15 m kaugusel.

▪ Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke –

tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe puude

riba) tuleb varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuulepargi

poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleb rakendada väljaspool asukohavaliku ala

huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning

nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga.

Kindla tuulikutüübi selgumisel (kasutusloa menetluse käigus) tuleb läbi viia põhjalik varjutamise

modelleerimine. Seejuures on vajalik üksikasjalikult analüüsida kõigi tuulikute tekitatava

varjutamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi. Saadud tulemused peaksid olema aluseks

meetmete rakendamisel, et vältida liigse varjutamise mõju (sh täiendava varjutamise mõju

olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahele jäävates elamupiirkondades). Sellisel juhul saab

vajadusel ajutiselt peatada varjutamist põhjustavate tuulikute töö konkreetsel ajal, kuid ainult

päikesepaistelisel päeval. Samuti tuleb koostada täpne ajakava tuulikute töötamise ja seiskamise

kohta, et minimeerida soovimatu varjutamise mõju (nn curtailment plan).

Tuulepargi omanik on kohustatud säilitama tuulikute juhtimissüsteemi andmeid, mis

võimaldavad kontrollida häirival tasemel esineva varjutuse vältimisplaani järgimist. Kaebuse

korral on tuulepargi omanik kohustatud andmeid esitama kohalikule omavalitsusele ja kaebuse

esitajale.

2.10.4 Visuaalne mõju

Visuaalse mõju hindamisel on lähtutud Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse

mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalis 74 soovitatud metoodikast, maastiku

tundlikkuse ja visuaalse mõju ulatuse määramise kriteeriumitest.

Tuulepargid on maastikupilti muutvad ehitised. Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute

suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast,

atmosfääri tingimustest jpm.

Visualiseeringutel valiti tuuliku parameetrid järgmiselt: rootori diameeter 1 72 m, torni kõrgus

164 m ning kogukõrgus 250 m. Tuulikute labad on kõigil piltidel paigutatud vaataja suhtes risti

(samuti eesmärgiga tuua esile maksimaalset visuaalset mõju), tegelikes oludes paiknevad labad

74 AB Artes Terrae OÜ, 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalis https://planeerimine.ee/wp- content/uploads/meretuuleparkide_visuaalse_moju_hindamise_juhend.pdf

94

vastavalt tuule suunale (risti tuule suunaga). Tuulikud on fotodel esitatud valgena, mis rõhutab

nende paiknemist. Tegelikkuses varieerub vaataja jaoks tuuliku värvus valgest mustjashallini

lähtuvalt päikese langemise nurgast ja valgustingimustest.

Kõik fotomontaažid on koostatud foto vaateväljale 39,6 0x270 mis on 50 mm fookuskaugusega

fotole vastav vaateväli. Fotode soovitatav vaatekaugus A4 formaadis prindituna on 33 cm. Joonis

on esitatud fotomontaaži vaatepunkti paiknemine kaardil. Iga fotomontaaži juures on kirjas

vaatepunkti asukoht ning lähima tuuliku kaugus antud punktist. Vaatepunktid on valitud avaliku

juurdepääsuga kohtadest (Tabel 2.10-11). Joonstel 2.10-7 kuni 2.10-9 on esitatud

visualiseeringud kolmest vaatekohast, lisas 1.4 on esitletud kõikide vaadete visuaalid.

Tabel 2.10-11. Visualiseeringu punktide paiknemine

Tähis Asukoht X Y

A Lihula mõis, lähim tuulik 5339 m 490651 6505943

B Lihula, Uus-Pärnu mnt, lähim tuulik 4144 489542 6503947

C Peanse küla Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee ja Nurme-Alaküla

tee rist, lähim tuulik 1600 m

485636 6503077

D Tuudi-Risti tee, 3460 m 486928 6501538

E Laulepa, lähim tuulik 2540 m 481588 6506320

F Tuudi-Saastna tee, lähim tuulik 1700 m 482421 6503668

Joonis 2.10-6. Visualiseeringu punktide paiknemine kavandatava tuulepargi suhtes

95

Joonis 2.10-7. B - Lihula, Uus-Pärnu mnt, lähim tuulik 4144

Joonis 2.10-8. D - Tuudi-Risti tee, 3460 m

96

Joonis 2.10-8 F - Tuudi-Saastna tee, lähim tuulik 1700 m

Kumulatiivne mõju. Lääneranna vallas on olemasolevad Virtsu I ja II, Esivere, Tamba ja Mäli

tuulepargid, mis on rajatud aastatel 2002-2014. Kehtestatud kohaliku omavalituse eriplaneering

on asukoha eelvalikualal nr 2. Kõik need asuvad alast 7 kaugemal kui 10 km, mistõttu mõjude

kumuleerumist ei ole eeldada. Olemasolevad ja alale 7 kavandatav tuulepark ei ilmu maismaa

vaatekohtadest koos vaadetesse, kuna olemasolevad tuulepargid on madalamad, kogukõrgusega

kuni 148 m. Küll võivad muutuda vaated merelt maale, nt vaadetes Suurelt väinalt ida suunas,

kus võivad vaadetesse ilmuda nii lähemal asuvad Esivere tuulikud kui foonil ka alale 7

kavandatavad tuulikud.

Alaga 7 sarnases menetlusetapis on planeerimine alal 5 ja 5a ning alal 3. Eelvaliku alade 5 ja 5a

lähimad tuulikud asuvad ligikaudu 4-5 km lõuna suunas. Aladele 5 ja 7 kavandatavad tuulikud

võivad koos vaadetesse ilmuda kaugemal ja kõrgemal asuvatest vaatekohtadest nt Kirbla külas

Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare teelt, kus on lääne suunas avatud vaated ja kaks tuuleparki koos

hõivaks kuni 20 kraadi 110 kraadisest vaateväljast. Kuivõrd tegemist on tasase, ilma looduslike

fookuspunktide ja tähelepanuväärsete elementidega maastikuga, võib maastiku tundlikkust

pidada madalaks ning muutust maastikus mõõdukaks.

Alade 7 ja 3 omavaheline vahemaa on rohkem kui 13 km. Põhimõtteliselt võib esineda vaatekohti

millest mõlemad tuulepargid jäävad heades ilmastikutingimustes nähtavaks. Sellised vaatekohad

on eeskätt väga suure vaate avatusega kohad (nt vaatetornid). Arves tades parkide omavahelist

vahekaugust, siis olulist vaate muutumise koosmõju ei ole oodata.

97

2.10.5 Mõju varale

Üks tuuleparkidega seotud negatiivsetest ootustest on selle võimalik mõju kinnisvara väärtusele.

Kardetakse, et ka tuulepargist tingitud vaadete muutumine või müra võib mõjuda negatiivselt

eluhoonetega kinnistute turuväärtust. Juhtumiuuringud nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides

näitavad siiski, et tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele on väike või puudub. Üldiselt on

kinnisvara hinnad palju tundlikumad makromajanduslike tingimuste kui tuuleparkide olemasolu

suhtes.

2024. aastal tehtud uuringus leidsid Guo jt 75, et nähtavate tuulikute lähedal (kuni 10 km) asuvate

majade väärtus väheneb keskmiselt vaid 1%. Väärtuse langus saavutab tipu kolm aastat pärast

tuulikute paigaldamist, kuid mõju hajub aja ja kauguse suurenedes. Kui tuulik asub üle 10 km

kaugusel või on paigaldamisest möödunud vähemalt seitse aastat, muutub mõju kinnisvara

väärtusele tühiseks.

Ka Eestis on kinnisvara eksperdid76 kinnitanud, et tuuleparkide läheduses võib esialgu tekkida

turuväärtuse langus, kuid aja jooksul see kaob või on väike. Samas on märgatud ka positiivset

mõju, eriti juhul, kui tuuleparkide rajamisega kaasneb taristu paranemine. See seos ei pruugi olla

otsene, sest mingi piirkonna kiirem areng võib olla tingitud ka näiteks piisava elektrivõimsuse

olemasolust, mis meelitab investeeringuid ja seeläbi tõstab huvi ka elamukinnisvara vastu .

Kinnisvaraturu aktiivsuse poolest on kõnealune piirkond tüüpiline maapiirkond, kus ostu -müügi

tehinguid eluhoonetega hoonestatud kinnistutega tehakse pigem harva. Maa- ja Ruumiameti

kinnisvaratehingute andmebaasi järgi on viimasel viiel aastal eluhoonetega hoonestatud

kinnistutega tehtud Poanse külas üks, Petaaluse külas üks, Peanse külas üks, Tuudi külas kaheksa

ja Alaküla külas kaks tehingut, kusjuures Nurme ja Kirikuküla külades ei ole tehtud ühtki sellist

tehingut. Peamiseks kaubeldavaks kinnisvaraks pi irkonnas on metsa- ja põllumaa.

Seega, arvestades visuaalse mõju ja müra hinnanguid, teaduskirjanduses väljatoodut ning

kõnealuse piirkonna kinnisvaraturu olemust, ei ole eeldada, et kavandatav tuulepark mõjutaks

negatiivselt eluhoonetega hoonestatud kinnistute väärtust piirkonnas.

LEEVENDAVAD MEETMED

Tuulikutasu

Keskkonnatasude seaduse (RT I, 09.08.2022, 1) alusel makstakse tuulepargi poolt

keskkonnahäiringu tekitamisel keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ehk tuuleenergiast

elektrienergia tootmise tasu ehk nn tuulikutasu. Tasu arvutamine toimub iga tuuliku kohta era ldi

lähtuvalt iga tuuliku toodetud elektrienergia kogusest.

75 https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2309372121

76 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/koduomanikud -ei-pea-tuuleparkide-laheduses- eluaseme-vaartuse

98

Kui tuulikul/tuulepargil ei ole veel kasutusluba, on tasu suuruse arvutuseks valem: KOV määr x

tuuleelektrijaama nimivõimsusest 70% x 750 x börsihind x 10% .

Kui tuulik/tuulepark on kasutusele võetud, arvutatakse tasu sõltuvalt tootmisvõimsuse ja

nimivõimsuse suhtest: Tootmine alates 70% nimivõimsusest - KOV määr x kogus megavatt-

tundides x börsihind; või Tootmine alla 70% nimivõimsusest - KOV määr x tuuleelektrijaama

nimivõimsusest 70% x 750 x börsihind.

Maismaatuulepargi puhul läheb tuuliku talumistasu tuuliku asukohajärgsele kohalikule

omavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse üksus jagab oma eelarvesse laekunud maismaal paikneva

tuuleelektrijaama tuulikutasust 50 protsenti kõigi nende eluruumide omanike vahel, kes vastavad

elukohaga seotud tuulikutasu saamise tingimustele Omavalitsus korraldab saadud tasust hüvitise

maksmist kohalikele elanikele: hüvitist saavad majapidamised, kus elatakse kuni 250 m kõrgusele

tuulikule lähemal kui 2 km ja üle 250 m tuulikutele lähemal kui 3 km. Elukohaga seotud

tuulikutasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti

töötasu alammäär.

2.11 Mõju kultuuripärandile ja maastikule

Kultuuriväärtuste all käsitletakse antud hindamises nii riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi

kui ka pärandkultuuriobjekte, looduslikke pühapaiku ning maakonnaplaneeringuga määratud

väärtuslikke maastike. Mõju kultuuriväärtustele hinnati kultuuripärandi infot hõlmavate

andmekogude (Kultuurimälestiste register, EELIS pärandkultuuriobjektide andmebaas,

Muinsuskaitseameti koostatud arheoloogiatundlike alade andmed) alusel.

Kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas ei ole maakonna- ega üldplaneeringuga määratud

väärtuslikke maastikke. Samuti ei asu alal kultuurimälestisi .

2.12 Muud mõjud

2.12.1 Riigikaitse

Teadaolevalt kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas r iigikaitselisi objekte ei ole. Lõpliku hinnangu

ning kooskõlastuse peab andma Kaitseministeerium eriplaneeringu ja ehituslubade menetluses.

2.12.2 Jäätmeteke ja ringmajandus

Jäätmeid tekib tuuleparkide rajamisel peamiselt ehitamise ja lammutamise faasis, vähesel määral

ka käitamise faasis.

Jäätmete käitlemise korraldamine tuulepargi ehitusetapis on võrreldav tavapärase

ehitustegevusega, mille korral keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Nii ehitamise kui lammutamise faasis tuleb

taaskasutada (või taaskasutusse suunata) maksimaalne kogus jäätmeid. Tekkivad taaskasutuseks

99

mittesobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale (jäätmeseadus ning KOV

jäätmehoolduseeskiri).

Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel

teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud

ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Käitamise faasis on jäätmeteks peamiselt väljavahetatavad osad ning vahetatavad määrdeained

ja kemikaalid. Suuremas mahus tekib jäätmeid tuulepargi lammutamisfaasis: tehnoseadmed -

elektroonikajäätmed, tuulikulabad – fiiberplast ja tuuliku mast – betoon ja metall. Keskmiselt on

kaasaegsete tuulikute tootja poolt garanteeritud eluiga 30 aastat. Kaasaegsed tuulikud on

valdavalt lihtsalt demonteeritavad ning suur osa nende koostisest on taaskasutatav. Tuulikute

demonteerimisel on oluline eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed, sh metall,

betoon, plast jm komposiitmaterjal, elektroonikaseadmed, ohtlikud jäätmed.

Jäätmekäitluseks eelkõige ehitamise etapis (nt mineraalsete jäätmete kasutamine teede ja

platside rajamiseks) on vajalik tegevusele vastav keskkonnaluba (arvestada jäätmeseadusest,

keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguse s tavajäätmete, mille

vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ ning KOV jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Jäätmekäitluse

nõuetekohasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

2.14 Avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed

Tuulikute korrektsel monteerimisel, kvaliteetsete ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel

ja ekspluatatsioonil ei ole tuuleturbiinist lähtuv keskkonnarisk kuigi suur. Õnnetused

tuuleparkides on harvad. Riske aitab maandada ka tuulikuparkide arendajate huvi tagada oma

seadmete pikaajaline ja stabiilne töö, mistõttu on kaasaegsed tuulepargid pideva elektroonilise

seire all avastamaks kõrvalekaldeid normaalsest töörežiimist. Tuuliku tehnilise seisundi kohta

annavad hea ülevaate erinevad andurid, mida jälg itakse juhtimiskeskuses. Jälgitavate näitajate

andmete põhjal on võimalik tuulik kõrvalekallete esinemisel kiiresti kaugjuhtimispuldist seisata.

Tuulikutega seotud õnnetuste sagedust, võimalikku reostusohtu, jäätumisega kaasnevaid riske ja

tuulikute süttimisega kaasnevaid ohte on hinnatud Lääneranna valla tuuleparkide asukoha

eelvaliku ja I etapi KSH aruandes77.

Selleks, et tuleõnnetusi vältida, peab tuulikupargi valdaja tagama pideva tuuleturbiinide

korrasoleku monitooringu ning hoolduste toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele.

Viimastel aastatel on üha enam hakatud tuuleparkides kasutusele võtma tulekahju

signalisatsiooni, mis aitab võimalikust tulekahjust võimalikult vara teavitada.

Tulekustutussüsteeme reeglina tuulikutele ei paigaldata, kuna maa pealt ei ole võimalik neid

kustutada. Tulekahju tekkimise korral lähtub Päästeamet põlenguala piiramises , kuna redelauto

ja veejuga tuuliku gondlini ei ulatu. Seega tulekahju tekkimisel suudetakse piirata tule levikut

piirkonnast kaugemale, kuid tuulikut ennast päästa pole võimalik (näiteks 2004. a Soomes

77 https://dge.ee/maps/L%c3%a4%c3%a4neranna-EP/dokumendid/detailne_lahendus/2023-04- 25_eelvalik_KSH_I_etapi_aruanne_avalikustamiselt%20t%C3%A4iendatud.pdf

100

toimunud tuuliku põlemisel kasutati tule kustutamiseks helikopterit ning tulekoldele valati kokku

24 tonni vett, kuid kustutusefekt oli olematu) 78.

Eriplaneeringu seletuskirjas on tuleohutuse tagamine läbi mõeldud ja seatud tingimusi.

Täpsemalt on välja toodud, et tuulikutele juurdepääsuks ja päästetehnikaga manööverdamiseks

saab päästetransport kasutada tuulikute teenindusteid ja montaažiplatse. Lähimad välised

tuletõrjeveevõtu kohad asuvad Kõverdama turbatootmisalal.

Avariiriskide vältimiseks tuleb rakendada järgnevaid meetmeid:

▪ Tuulikud tuleb varustada tulekustutusvahenditega, häireseadmete ja automaatse

tulekustutussüsteemiga. Päästeametile peab väljakutse korral olema tagatud vajalik

juurdepääs ehitistele ja olulistele seadmetele. Vajadusel (juhul kui tuulikutes kasutatakse

õli vm vedelas olekus keskkonnaohtlikke kemikaale) tuleb tuulikutesse paigaldada

sobilikud vahendid reostustõrje korraldamiseks.

▪ Vajadusel (juhul kui tuulikutes kasutatakse õli vm vedelas olekus keskkonnaohtlikke

kemikaale) tuleb tuulikutesse paigaldada sobilikud vahendid reostustõrje korraldamiseks.

▪ Tuulikupargi valdaja peab tagama pideva tuuleturbiinide korrasoleku monitooringu ning

hoolduste toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Tuulepark peab olema oma

olemasolu vältel ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

Ehitise ohutuse tagamise eest vastutab selle omanik.

2.15 Kumulatiivne mõju

Kumulatiivsete mõjude all mõistetakse ühe või mitme tegevuse kombineeritud mõju, mis võib

avalduda mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumisel, kus erinevaid tegevusi võib olla palju ning

oluliseks aspektiks on tegevuste lisandumise tagajärjel toimunud muutus. Kumulatiivne mõju

võib ilmneda kui planeeringu(te) ja selle kavandatavate tegevuste tõttu toimub mõjude

territoriaalne või ajaline kattumine, ressursside korduv eemaldamine või juurdevool, või maastiku

korduv muutmine. Oluline on siinjuures, et tegevus(t)e lisandumise tagajärjel peab toimuma

muutus.

KSH aruande koostamisel on võimalik kumulatiivsete mõjude hindamisel arvesse võtta sarnaseid

projekte või mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumist kaasa toovaid kavandatavaid muid

projekte, mis on jõudnud käesoleva planeeringu KSH aruande koostamise ajaks vähemalt

samasse hindamise etappi ehk on võimalik arvestada teise planeeringu ja/või projekti kohta

kogutud ja avaldatud uuringu andmeid.

Lääneranna vallas on olemasolevad Virtsu I ja II, Esivere, Tamba ja Mäli tuulepargid, mis on

rajatud aastatel 2002-2014. Kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering on asukoha

eelvalikualal nr 2. Kõik need asuvad alast 7 kaugemal kui 10 km, mistõttu mõjude kumuleerumist

ei ole eeldada.

78 http://www.tuuleenergia.ee/2017/02/mis-saab-kui-tuulegeneraator-suttib-polema/

101

Joonis 2.10-1. Maaparandussüsteemid ja vooluveekogud tuulepargi alal (allikas: Maa - ja Ruumiamet, EELIS)

Alaga 7 sarnases menetlusetapis on planeerimine Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalikualal 5, mille lähimad tuulikud asuvad ligikaudu 4-5 km lõuna suunas. Alade 7 ja

5 kumulatiivsete mõjude esinemist on hinnatud vastavate alapeatükkides (müra, visuaalne mõju ).

Alad 3 ja 2/2a asuvad vastavalt 14 ja 23 km kaugusel ning kumulatiivsus alaga 7 on ebatõenäoline.

102

3 Hindamistulemuste kokkuvõte ja keskkonnameetmed

3.1 Mõjude hindamise kokkuvõte

Asukoha eelvalikuala 7 kujunemine - Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruandes jõuti vahetulemusena

järeldusele, et ala nr 7 eelvalikus on ebasobiv ala, kus ilma konkreetsete uuringute, täiendava

Natura hindamise ja teiste keskkonnamõjude hindamise positiivsete tulemusteta ei ole võimalik

kaaluda tuulepargi rajamist. Juhul, kui ala nr 7 vastu on selge arendushuvi, tuleb enne ala

sobivaks tunnistamist ja detailse lahenduse koostamist:

o Viia läbi linnustiku uuring. Ala 7 puhul on lisaks vajalik teostada rändeliikumise

uuring, mille puhul registreeritakse lindude lennuteed, -kõrgused ja võimalikud

peatuskohad ning vajalik võib olla 3D radari kasutamine.

o Tuginedes linnustiku uuringu tulemustele viia läbi Natura hindamine Väinamere

linnualale.

o Juhul, kui Natura hindamise tulemusel selgub, et tuulepargi rajamisel alale 7

puudub ebasoodne mõju Natura võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele (või on mõju

võimalik leevendada), koostada alale nr 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise I

etapi aruanne.

Käesolevas, Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ala 7 KSH I etapi

aruandes teostati lähtuvalt eeltoodust alal 7 esmalt linnustiku, nahkhiirte ja taimestiku uuringud

(lisad 1.1, 1.2 ja 1.3). Seejärel viidi läbi Natura asjakohane hindamine eelkõige Väinamere linnuala

kaitse-eesmärkidest tulenevalt ja mh ka teistele võimalikule mõjualasse jäävate aladele (vt ptk

2.2).

Uuringute ja mõjude hindamise tulemusena välistati tuulepargi rajamiseks esialgse eelvalikuala

7 läänepoolne osa kui nahkhiirte jaoks oluline elupaik (vt pt 2.4) ja ala idapoolsemad osad kui

rändepeatusel olevate lindude lennukoridor (vt ptk 2.3), vt joonis 1 -1. Läbiviidud Natura

asjakohane hindamine selgitas, et leevendavate meetmete rakendamisel tuulepargi rajamisel

vähendatud tuulepargi alale 7 ebasoodne mõju Väinemere linnuala kaitse-eesmärkidele puudub.

Seega on käesoleva mõjuhindamise tulemusena asukoha eelvalikuala nr 7 lõplik suurus 239 ha ja

see paikneb Lääneranna valla keskosas Petaaluse, Peanse ja Alaküla külade territooriumil (joonis

1-1). KSH koostamisel on võetud eelduseks, et rajatakse 11 tuulikust koosnev tuulepark,

kus tuulikute tipukõrgus on kuni 249,9 m.

KSH metoodika - KSH aruanne hindab eeldatavalt olulist keskkonnamõju tuulepargi rajamisel,

arvestades planeeringu täpsusastmega (planeeringuga antakse projekteerimistingimuste alused) .

Eriplaneeringu asukoha eelvalikul valitakse tuulepargi asukoht. Kuna välistavad tegurid

tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega puuduvad , on asukoha

eelvalikus toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused : määratakse

tuulepargi maakasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas elektrituulikute maksimaalne kõrgus, arv

ja põhimõtteline asukoht.

103

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste

väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav

hindamine. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb riiklikest taastuvenergia eesmärkidest, mille kohaselt

aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest

lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia

vähemalt 100 protsenti.

Mõjusid hinnati järgmistes valdkondades:

Mõju Natura aladele - Natura asjakohane hindamine keskendus mõjule Väinamere linnualale,

arvestades Lääneranna valla eriplaneeringu lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses

ning selle I etapi KSH aruandes läbi viidud Natura hindamise järeldusi. Linnustiku uuringust (lisa

1.2) ja mõju hindamisest linnustikule (ptk 2.3.2) ilmnes, et Väinamere linnuala kaitse -eesmärgiks

olevatest liikidest võib tuulepargi arendamine eelvalikualal 7 avaldada olulist mõju eelkõige

valgepõsk-laglele ja sookurele (vt ka tabel 2.3-6),. Luikede kevad- ja sügiskogumeid piirkonnas

uuringuga ei tuvastatud. Mõju välistamiseks sookurele ja valgepõsk laglele arvati eelvalikuala 7

idaosas olev ööbimislennukoridor tuulikute rajamiseks sobivast alast välja (joonised 2.3 -9 ja 1-

1). Samuti tuleb vastavalt vajadusele rakendada tuulepargi idaosas olevate tuulikute nr 5, 6, 7 ja

8 seiskamist sookurgede ja haneliste rändepeatusperioodil kõrgtehnoloogiliste

automaatsüsteemide abil. Ajavahemik täpsustub järelseire käigus, sest see on aastati erinev,

sõltuvalt naabruses kasvavatest põllukultuuridest ning põldude kaugusest tuuleparkide suhtes.

Võttes arvesse rakendatavaid linnukaitselisi meetmeid, ebasoodne mõju Väinamere linnualale

puudub.

Mõju linnustikule – võimalik oluline mõju tuvastati rändepeatusel olevatele sookurgedele ja

valgepõsk lagledele, kelle ööbimislend kulgeb üle esialgse ala 7 idaserva ja esineb kokkupõrke

oht. Sellest tulenevalt vähendati esialgset ala 7 haneliste ja sookurgede ööbimislennu koridori

piirkonnas (joonis 1.-1) ning vähendati tuulikute arvu 11-ni. Lisaks tuleb vastavalt vajadusele

rakendada tuulepargi idaosas olevate tuulikute nr 5, 6, 7 ja 8 seiskamist sookurgede ja haneliste

rändepeatusperioodil kõrgtehnoloogiliste automaatsüsteemide abil. Ajavahemik täpsustub

järelseire käigus, sest see on aastati erinev, sõltuvalt naabruses kasvavatest põllukultuuridest

ning põldude kaugusest tuuleparkide suhtes. l.

Mõju nahkhiirtele – nahkhiirte uuringuga tuvastati, et esialgne ala 7 (nahkhiirte uuringuala) on

hea nahkhiirte elupaik ning elupaik ning tuulepargi rajamise korral on nahkhiirte hukkumise risk

alal suur. Oluline mõju on ka metsades paiknevate heade elupaikade hävimine Uuringuala

asustavad vähemalt suurvidevlase, pargi-nahkhiire ja põhja-nahkhiire poegimiskolooniad, kes on

kõrge hukkumisriskiga liigid. Tõenäoliselt leiduvad alal ka mõne lendlaseliigi ja pruun -suurkõrva

kolooniad. Seetõttu välistati arenduseks uuringuala lääneosa (Joonis 2.4-4) ning ülejäänul ala

rakendatakse tuulikute tööd piiravaid leevendusmeetmeid.

104

Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale - Madalama müratasemega

tuulikute korral (antud juhul V162 tuulik või sarnaste parameetritega tuulik, sh arvestades

parandustegurit +2 dB) ei esine 11 tuulikuga planeeringulahenduse realiseerimise korral öise

sihtväärtuse ületamist ühegi elamuala osas. Arvutustulemused näitavad, et madalsagedusliku

müra nõuded lähimate eluhoonete siseruumides on täidetud ning kaugemal asuvates

eluhoonetes on tingimused veelgi soodsamad. Samas viitavad tulemused, et teatud

sagedusvahemikus (40–80 Hz) võib madalsageduslik müra teatud tingimustel – näiteks sobiva

tuule suuna ja tuulikute täisvõimsusel töötamise korral – siseruumides teoreetiliselt kuuldav olla.

Eelneva alusel võib järeldada, et olukorras, kus välisõhu müra normtasemed ja madalsagedusliku

müra normtasemed siseruumides on tagatud, ei ole oodata ka infaheli normtasemete ületamist

müratundlikel aladel. Eraldi infraheli arvutuslikku hindamist käesoleva hinnangu raames seega ei

teostatud. Tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on eluhoonete paiknemist

arvestades sisuliselt olematu.

Varjutus - 11 tuulikuga planeeringulahenduse arvutustulemused näitavad, et modelleerimisel

kasutatud tuulikute parameetritega ning kavandatud tuulikute arvu ja paigutusega ületatakse

kuni üheksal elamualal varjutuse soovitatavat väärtust (8 tundi aastas või 30 min päevas).

Varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik täpselt määratleda selle esinemise kellaajad ja

kuupäevad. Seetõttu saab ebasoovitava varjutamise esinemisel (mis toimub vaid

päikesepaistelisel päeval) konkreetsed tuulikud lühiajaliselt välja lülitada. Kaasaegsetel tuulikutel

on tavaliselt olemas automaatsed süsteemid, mis võimaldavad selliseid seadistusi rakendada,

aidates vältida soovimatut mõju. Seetõttu ei käsitleta soovituslike varjutamise

maksimaaltasemete ületamist tingimata tuulikute rajamist takistava või välistava tegurina.

Vara - arvestades visuaalse mõju ja müra hinnanguid, teaduskirjanduses väljatoodut ning

kõnealuse piirkonna kinnisvaraturu olemust, ei ole eeldada, et kavandatav tuulepark mõjutaks

negatiivselt eluhoonetega hoonestatud kinnistute väärtust piirkonnas.

Mõju taimestikule - arvestades raadamise ja raiete suhteliselt väikest mahtu ning asjaolu, et

tuulikute asukohad on valitud väljaspool kaitstavate taimeliikide kasvukohti põldudele,

lageraielankidele ja noorendikele, võib mõju taimestikule sh kaitstavate taimeliikide

kasvukohtadele, pidada vähesel määral ebasoodsaks.

Mõju rohevõrgustikule - üldplaneeringus nimetatud rohevõrgustiku eesmärke sh ulukite

küttimist tuulepargi rajamine ei kahjusta. Metsa raadamise vajadus rohevõrgustiku alal on

ligikaudu 4 ha, mis moodustab tühise osa vastavate tugialade ja koridoride pindalast.

Planeeringuga kavandatavad tuulikute asukohad on rohevõrgustiku tugiala ja koridori servades

ega mõjuta rohevõrgustiku toimimist.

Mõju kaitstavatele aladele - arvestades nahkhiirte ja linnustiku kaitseks rakendatavaid

leevendavaid meetmeid oluline mõju Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärkidele puudub.

Mõju kliimamuutustele - Metsa raadamisel ja aluspinnase eemaldamisel vabaneb täna mulda ja

puitsesse biomassi seotud süsinik. Valitud tuulikute asukohtades on nii mulla kui puidu

süsinikuvaru madal. Samal ajal võimaldab tuulest elektri tootmine jätta emiteerimata sadu

tuhandeid tonne CO2.

105

Mõju pinnasele ja veekvaliteedile - Mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste

ehitusaladega. Ehitusaegsed võimalikud ebasoodsad mõjud pinnaveele on lühiajalised ja neid on

võimalik korrektse projekteerimisega ja ehitustegevuse korraldamisega leevendada.

Põhjaveerežiimi kavandatav tegevus oluliselt ei mõjuta.

Mõju kultuuripärandile ja maastikele – tuulepargi rajamise ja kasutamisega olemasolev

olukord kultuuriväärtuste säilitamise osas ei muutu.

3.2 Leevendavad meetmed

Tabelis 3.2-1 on toodud loetelu leevendavatest meetmetest, et vältida ja minimeerida võimalikku

ebasoodsat mõju KSH aruandes hinnatud keskkonna- ja muude aspektide suhtes.

Leevendusmeetmed esitatakse nii tuulepargi projekteerimise etapis arvestamiseks kui ehituse ja

opereerimise etapis rakendamiseks.

Leevendusmeetmed on antud seniseid uuringute tulemusi ning tuuleparkide kohta

olemasolevaid teadmisi silmas pidades. Juhul, kui järelseire käigus lisandub uut või täiendavat

teadmist, millest selgub, et KSH aruandes on eeldatavalt kaasnevat mõju alahinnatud, tuleb seire

tulemustest lähtuvalt rakendada täiendavaid võimalikke leevendusmeetmeid, mis tagaksid

eeldatava olulise negatiivse mõju vältimise või vähendamise.

Tabel 3.2-1. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed

Mõjuvaldkond Leevendavad meetmed

Mõju inimese

tervisele,

sotsiaalsetele

vajadustele ja

varale

Müra - Planeeringu elluviimisel ei saa välistada tuulikute arvu muutusi, näiteks

tehnoloogilistel põhjustel mõne tuuliku kavandamisest loobumist (kuid pärast

planeeringu kehtestamist ei ole lubatud tuulikute arvu suurendada). Seetõttu on

soovitatav ehitusloa taotlemise etapis, kui on täpsustunud lõplik tuulikute arv ja

paigutus, teostada täiendav müra modelleerimine. Kasutusloa taotlemisel, kui on

selgunud ka tuuliku mudel, teostatakse lõplik müra modelleerimine konkreetse

tuuliku mudeli alusel.

Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil.

Eelistada madalama (alla Lw=105 dB) müratasemega mudeleid, mis kasutavad

tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms).

Hammastatud „sakiliste“ servadega labade kasutamisel on müratase on u 2 -3 dB

võrra väiksem kui traditsiooniliste labade korral. Kasutada uusi töökorras tuulikuid.

Lõpliku tuulikumudeli valimisel (kasutusloa menetluse käigus) tuleb vajadusel välja

töötada konkreetsed meetmed ja tingimused, näiteks tuulikute väljalülitamine või

vaiksemale töörežiimile lülitamine teatud ajaperioodidel. Need meetmed peavad

tagama öise müra sihtväärtuse täitmise lähimatel elamualadel (asjakohasel juhul

tuleb arvestada müra koosmõju teiste tuuleparkidega kui neid on piirkonda rajatud

või kavandamisel).

Pärast tuulepargi rajamist (nt kasutusperioodi alguses) on soovitatav läbi viia müra

kontrollmõõtmised lähimatel elamualadel ja elamute siseruumides. Nende eesmärk

on hinnata, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi/mürataseme

106

Mõjuvaldkond Leevendavad meetmed

piirangud ning võimalikud täiendavad, konkreetse tuulikumudeli põhjal ehitusloa

menetluse käigus välja töötatud piirangud on piisavad müra normtasemete

täitmiseks. Kontrollmõõtmiste alusel saab vajadusel tuulikute töörežiimi

korrigeerida tagamaks elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse täitmine.

Varjutus - Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 8 h varjutust

summaarselt aastas või üle 30 min/päevas) elamualadel tuleb vältida. Varjutuse

vältimiseks on kaks võimalust:

1. Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis

võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi

koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada. Piirangute kava välja

töötamisel võib mõjupunktide asukohta täpsustada järgnevalt:

oSiseruumi täpse mõjupunktina kasutatakse hoone kõige rohkem mõjutatud

fassaadil asuva asjakohase toa tegeliku suurusega akna keskpunkti.

oVäliruumi täpseks mõjupunktiks valitakse väliruumi regulaarset kasutamist

peegeldav punkt (nt terrassi või istumisala keskpunkt), mis ei paikne hoonest

rohkem kui 15 m kaugusel.

2. Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke

– tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke

(tihe puude riba) tuleb varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava

elamuala tuulepargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleb rakendada

väljaspool asukohavaliku ala huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle

elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala

omanikuga.

Kindla tuulikutüübi selgumisel (kasutusloa menetluse käigus) tuleb läbi viia põhjalik

varjutamise modelleerimine. Seejuures on vajalik üksikasjalikult analüüsida kõigi

tuulikute tekitatava varjutamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi. Saadud

tulemused on aluseks meetmete rakendamisel, et vältida liigse varjutamise mõju (sh

täiendava varjutamise mõju olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahele

jäävates elamupiirkondades). Sellisel juhul saab vajadusel ajutiselt peatada

varjutamist põhjustavate tuulikute töö konkreetsel ajal, kuid ainult

päikesepaistelisel päeval. Samuti tuleb koostada täpne ajakava tuulikute töötamise

ja seiskamise kohta, et minimeerida soovimatu varjutamise mõju (nn curtailment

plan).

Tuulepargi omanik on kohustatud säilitama vähemalt kahe viimase aasta tuulikute

juhtimissüsteemi andmeid, mis võimaldavad kontrollida häirival tasemel esineva

varjutuse vältimisplaani järgimist. Kaebuse korral on tuulepargi omanik kohustatud

andmeid esitama kohalikule omavalitsusele ja kaebuse esitajale.

Taimestik

Üldjuhul vältida ehitustegevust sh ehitusmaterjalide ladustamist, mootorsõidukite

liikumist jmt kaitstavate taimeliikide kasvukohtades.

Tuulepargi kasutusperioodil hoida taristu alad võimalikult looduslähedastena (niita

harva jmt).

107

Mõjuvaldkond Leevendavad meetmed

Linnustik

Ebasoodsate mõjude leevendamiseks tuleb järgida allolevaid leevendavaid

meetmeid:

1. Vastavalt vajadusele rakendada tuulepargi idaosas olevate tuulikute nr 5, 6,

7 ja 8 seiskamist sookurgede ja haneliste rändepeatusperioodil

kõrgtehnoloogiliste automaatsüsteemide abil. Ajavahemik täpsustub

järelseire käigus, sest see on aastati erinev, sõ ltuvalt naabruses kasvavatest

põllukultuuridest ning põldude kaugusest tuuleparkide suhtes.

2. Röövlindude piiritletud elupaigad tuleb välja arvata arendamiseks sobivate

elupaikade hulgast, millega on käesolevas KSH aruandes hinnatud

planeeringulahenduses arvestatud.

3. Juhul, kui järelseire (vt ptk 2.3.4) tulemusena selgub, et kotkad (merikotkas,

kaljukotkas, väike-konnakotkas) siiski kasutavad tuulepargi ala elu-või

toitumispaigana, tuleb kokkupõrgete ja hukkumisriski vähendamiseks

kotkastele rakendada seires osundatud tuulikute süsteemset vajaduspõhist

peatamist kõrgtehnoloogiliste automaatsüsteemide abil.

4. Koostöö jahiseltsiga. Kokkuleppel Tuudi jahiseltsiga vältida ulukijahist

tuleneva loomade sisikondade jätmist metsa, mis meelitab kokku röövlinde

sh merikotkaid.

5. Tuulikute asukohavalikul tuleks eelistada raiesmikke ja püüda vältida üle 60

aastaseid puistuid, mida hinnatud lahenduses on ka tehtud.

6. Metsa raadamine, vundamentide, juurdepääsuteede ja maakaablite

rajamisega seotud ehitustööd tuleb läbi viia väljaspool lindude

pesitsusperioodi, mis on vahemikus 15.04.–30.06.

Ebasoodsate mõjude täiendavaks minimeerimiseks rakendatavad meetmed

(rakendamine võimalusel või võimalik määrata kohustuslikuks kui järelseire alusel

esineb oluline ebasoodne mõju linnustikule):

7. Alast 7 lõunasse jääv kultuurmaa võiks jääda püsirohumaaks ja samuti

lõunasse jäävale kõrgepingeliinile tuleks paigutada märgised (joonis 2.3-9),

mis oleks liini ületavatele lindudele nähtavad.

8. Võimaluse korral tuleks põllumajandusettevõtetega kokku leppida, et nad

tuuleparkide naabruses olevad põllumaad jätaks püsirohumaadeks, mis linde

väga ligi ei meelita.

9. Arendusalal raadamisel II või III kategooria linnuliigi (näiteks laanepüü,

rähnilised, hiireviu, kakulised jne) elupaigas tuleb tagada raadatava elupaiga

pindalaga võrdse üle 60-aastase metsa pindala (leevendusala) säilimine.

10. Soovitatav on suurendada rootorite visuaalset kontrasti ehk tuulikulabade

värvimine ning tuulikumasti (tuulikupost alumine osa kuni 10 m) värvimine

(alal pesitsevad linnud, eriti kanalised).

Nahkhiired

Kogu alal 7 tuleb tuulepargi käivitamisel kõik tuulikud seisata nahkhiirtele ohtlikel

perioodidel 15. maist kuni 15. juulini metsa kohal päikeseloojangust -tõusuni,

tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul. Külmadel öödel nahkhiirte

aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5 kraadi

leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Järelseire teel on võimalik

leevendustingimusi (tuulikute seiskamiseks kasutatavat algoritmi) täpsustada ning

võimalusel piirangute kestvust vähendada.

108

Mõjuvaldkond Leevendavad meetmed

Pinnas ja

veekvaliteet

Juurdepääsuteede rajamisel tuleb kuivenduskraavide ületamisel säilitada vee vaba

liikumine kraavides, rajades selleks kas silla või truubi. Ehitustöödel tuleb vältida

pinnase sattumist vette.

Pinnavee kaitseks tuleb kuivenduskraavide läbimisel elektrikaablid paigaldada

kinnisel meetodil/suundpuurimisega, et vältida pinnase sattumist vette ja takistusi

vee vabal liikumisel.

Mootorsõidukite liikumine veekogudes ja läbi veekogude ei ole lubatud.

3.3 Seire

Tabel 3.3-1. Seiremeetmed

Mõjuvaldkond Seire

Mõju inimese

tervisele,

sotsiaalsetele

vajadustele ja

varale

Müra: Pärast tuulepargi rajamist (nt kasutusperioodi alguses) on soovitatav läbi viia

müra kontrollmõõtmised lähimatel elamualadel ja elamute siseruumides. Nende

eesmärk on hinnata, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute

töörežiimi/mürataseme piirangud ning võ imalikud täiendavad, konkreetse

tuulikumudeli põhjal ehitusloa menetluse käigus välja töötatud piirangud on

piisavad müra normtasemete täitmiseks. Kontrollmõõtmiste alusel tuleb vajadusel

tuulikute töörežiimi korrigeerida tagamaks elamualadel tööstusmüra öise

sihtväärtuse täitmine. Müraseire ettepanek on järgmine:

Tuulepargi valmimise järel (12 kuu jooksul) teostada tuulepargile lähimate elamute

(vähemalt kaks elamut) õuealadel müratasemete kontrollmõõtmised ja hinnata

vastavust tööstusmüra sihtväärtusele või müra taluvusservituudiga määratud

väärtusele. Mõõtmised tuleb teostada asjakohase EVS-EN ISO standardi kohaselt ja

akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtetulemused tuleb esitada kohalikule

omavalitsusele ja Terviseametile.

Tuulepargi valmimise järel (12 kuu jooksul) on soovitatav teostada

madalsagedusliku müra mõõtmised lähimate maaüksuste eluhoonete (vähemalt

kaks elamut) siseruumides eluruumide omanike nõusolekul. Madalsagedusliku müra

mõõtmine toimub vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032:202453 või samaväärse

dokumendiga.

Linnustik

Järelseire kestab 2 aastat peale tuulepargi valmimist ja tööle hakkamist. Seire

läbiviimisel tuleb arvestada järgmist:

1. Seire tuleb läbi viia samas mahus ja samade meetoditega, kui KSH käigus

teostatud linnustiku uuringus sh kasutada kakkude ja rähnide peibutamise puhul

samasid punkte. Kui võimalik, siis tuleks kasutada ka kontrollala tuulikutest

puutumatul alal..

2. Ehitusjärgselt tuleb hinnata lindude hukkumisriski traditsioonilist meetodit

kasutades, kus otsitakse hukkunud linde ja hinnatakse röövluse taset. See tegevus

võiks toimuda alates esimese tuuliku käivitamisest ning kesta kaks aastat. Juhul

kui selgub, et kokkupõrkerisk on arvatust suurem, mis suurendab oluliselt lindude

suremust, siis saab kasutusele võtta täiendavaid leevendavaid meetmeid sh

osaliselt tuulikute seiskamise näol.

109

Mõjuvaldkond Seire

3. Ehitusjärgselt tuleb seirata rändekogumite käitumist tuulepargi suhtes.

Kaardistada tuleb rändel peatuvate lindude lennutrajektoorid ööbimis- ja

toitumiskohtade vahel, silmas pidades tuulepargi mõju rändepeatuskohtades.

Juhul, kui lennud toimuvad läbi pargi ja suureneb kokkupõrkerisk, siis tuleb

kaaluda ka nn „probleemsete“ tuulikute seiskamist nii hommiku- kui õhtutundidel,

ajal kui ööbimislennud toimuvad.

Pesitsevate lindude loendus tuleb ehitusjärgselt läbi viia kahel korral, kasutades

selleks sama metoodikat kui käesolevas aruandes. Esmane loendus tuleb läbi viia

kohe pärast tuulepargi valmimist ning teine loendus viie aasta möödumisel

tuulepargi valmimisest.

Järelseire täpne metoodika tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Nahkhiired

Teostada tuleb järelseire tuulikute gondli kõrgusel kogutud andmete saamiseks, et

täpsustada tuulikute seiskamiseks kasutatavat algoritmi . Kuna metsad ei ole

nahkhiirte vaatest optimaalne tuuleparkide asukoht, tuleb metsa rajatavate

tuuleparkide puhul rakendada nende käivitumisaega piiravaid algoritme. Algoritmid

põhinevad ilmastikutingimustel (tuul, sademed ja temperatuur), fenoloogial

(piirangud on vajalikud kuudel mil nahkhiired ei ole talveunes) ja kellaaegadel, mil

nahkhiired lendavad (öötunnid). Uuringutest on teada üldised tingimused, mille

puhul nahkhiirte lennuaktiivsus väheneb, kuid tavapäraselt täpsustatakse algoritme

pargispetsiifiliselt, pärast järelseire käigus tuulikute gondli kõrgusel kogutud

andmete analüüsimist.

Lisaks peab ehistusjärgne järelseire koosnema akustilisest uuringust ja hinnangust

hukkuvate loomade arvule.

Järelseire täpne metoodika tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

110

4 KSH osapooled

4.1 KSH ekspertrühm

Eriplaneeringu koostamise ja KSH korraldaja:

Lääneranna vallavalitsus

Jaama tn 1

90302 Lihula linn

Pärnu maakond

[email protected]

KSH koostaja:

Roheplaan OÜ

Koidu 20

10136 Tallinn

Tel: +372 52 69962

E-post: [email protected]

Kontaktisik: Riin Kutsar, tel: +372 52 69962, e-post: [email protected]

Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi keskkonnakonsultatsioonifirma Roheplaan OÜ juhtimisel

koostöös teiste alusuuringutesse kaasatud ekspertidega. KSH juhteksperdiks on litsentseeritud

KMH ekspert Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). Eksperdirühma kuuluvad vähemalt tabelis

4-1 toodud liikmed.

Tabel 4-1. KSH ekspertrühma liikmed

Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus

Riin Kutsar

KSH juhtekspert (litsents KMH0131),

Roll: Protsessi ja meeskonna juhtimine, Natura hindamine,

mõju looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule

Roheplaan OÜ

Agne Peetersoo

Roll: mõju pinna- ja põhjaveele, kultuuripärandile ja

maastikule, mõju looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule,

sotsiaalsed aspektid

Roheplaan OÜ

Piret Toonpere Roll: Müra ja varjutus, visuaalsed mõjud. Lemma OÜ

Rauno Kalda

Oliver Kalda Roll: Mõju nahkhiirtele Elustik OÜ

111

Töörühma liige Vastutav valdkond/pädevus Asutus

Leho Luigujõe Roll: Mõju lindudele Taevasikk MTÜ

Toomas Hirse

Roll: Mõju taimestikule. Käoraamat OÜ

112

5 KSH aruande eelnõule esitatud ettepanekud

Täiendatakse ettepanekute laekumisel ja avalikustamisel järgselt.

113

Lisad

Lisa 1. Uuringud

Lisa 1.1 Taimestiku uuring

Lisa 1.2 Linnustiku uuring

Lisa 1.3 Nahkhiirte uuring

Lisa 1.4 Müra, varjutus ja visuaalne mõju

Lisa 2. KSH aruande avaliku väljapaneku kestel laekunud arvamused ja seisukoha nende

kohta (lisatud eraldi kataloogina)

Lisa 3. Avaliku arutelu protokollid (lisatud eraldi kataloogina)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääneranna Vallavalitsus

[email protected]

Jaama tn 1

90302, Pärnu maakond, Lääneranna

vald, Lihula linn

Teie 23.03.2026 nr 8-11/357-1

Meie 18.04.2026 nr 7.2-1/26/5848-19

Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu eelvaliku ala 7 ja KSH I

etapi aruande kooskõlastamine

Olete taotlenud planeerimisseaduse § 105 lõike 1 alusel Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu (eelvaliku ala 7) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi

aruande kooskõlastamist. Eelvaliku ala 7 asub Lääneranna vallas Peanse, Petaaluse ja Alaküla

külade territooriumil.

Planeerimisseaduse § 105 lõike 1 kohaselt esitatakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruandega. Otsuse eelnõud kooskõlastamiseks ei esitatud. Valla planeeringute

spetsialist Margus Källe selgitas telefoni teel, et peale eelmisel aastal jõustunud

planeerimisseaduse (PlanS) muudatusi ei ole otsuse lisamine kooskõlastamiseks esitatavate

dokumentide juurde vajalik. Juhime teie tähelepanu sellele, et käesolevas kirjas anname seisukoha

dokumentidele „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ala 7 osas“

(koostaja Plannum OÜ, töö nr 2024/8-11/909-1) ja „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvaliku ala 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne“ (04.03.2026,

koostaja Roheplaan OÜ). Kui järgnevas menetluses selgub, et tuleb koostada ja kooskõlastada ka

otsuse eelnõu, palume see enne PlanS § 109 kohast otsuse vastuvõtmist Transpordiametile

kooskõlastamiseks esitada.

Esitasime ettepanekud Lääneranna valla tuulepargi ja selle rajamiseks vajaliku taristu

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta 22.09.2021 kirjas nr 7.1-

2/21/21002-2. Kooskõlastasime Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku

otsuste eelnõud ja KSH esimese etapi aruande 18.10.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/5848-5. Otsuste

eelnõude hulgas oli ka eelnõu „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 7 osas“, milles

otsustati „tuginedes tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruande tulemustele ala nr 7 osas, mitte kinnitada ala nr 7 sobivaks

tuuleparkide arendamiseks /.../ Asukoha eelvaliku kinnitamiseks tuleb enne ala sobivaks

tunnistamist viia läbi täiendavaid uuringuid alal nr 7 /.../ Enne asukoha eelvaliku kinnitamist ala

nr 7 osas ja ala tuuleparkide arendamiseks sobivaks tunnistamist viia läbi linnustiku uuring,

linnustiku rändeliikumise uuring, Natura hindamine Väinamere linnualale, koostada ala nr 7 osas

täiendav keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne.“ Taotluse kohaselt on

2 (2)

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ala 7 KSH I etapi aruande (2026 a, koostaja Roheplaan OÜ)

koostamise käigus läbi viidud linnustiku, nahkhiirte ja taimestiku uuringud ning seejärel teostatud

Natura asjakohane hindamine, keskendudes eelkõige Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidele.

Uuringute ja mõjude hindamise tulemusena vähenes asukoha eelvaliku ala 7 pindala 528 ha-lt 239

ha-le.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame eelnõu ja

eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande (kirjale lisatud). Edasiste tegevuste kavandamisel

palume arvestada, et Lennundusseaduse § 35 lg 6.1 kohaselt tuleb tuulikute detailplaneeringud ja

ehitusprojektid Transpordiameti lennundusteenistusega kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui selleks ajaks ei ole tehtud

asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmise

või sellest keeldumise otsust, siis palume taotleda uus kooskõlastus, vajadusel esitada

korrigeeritud eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm ettepanekute saamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. eriplaneeringu eelvaliku ala seletuskiri.pdf

2. KSH aruanne 2026-03-04.pdf

58581095, [email protected]