RTK 2019. aasta tegevusaruande kinnitamine Funktsioonid

KÄSKKIRI

06.04.2020 nr 1.1-2 / 0023

Riigi Tugiteenuste Keskuse 2019. aasta

tegevusaruande kinnitamine

Riigihalduse ministri 14.11.2017 määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ §

20 lg 1 punkt 9 ja § 20 lg 2 alusel:

1. kinnitada Riigi Tugiteenuste Keskuse 2019. aasta tegevusaruanne. (Lisatud)

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Leppoja

Peadirektor

Teatavaks teha: RTK töötajad

Koostaja: Janne Vellak

RIIGI TUGITEENUSTE KESKUSE

TEGEVUSARUANNE 2019

Tallinn 2020

2

Sisukord

TEGEVUSARUANDE KOKKUVÕTE .................................................................................... 3

1 PÕHITEGEVUSED ............................................................................................................ 5

1.1 Personali- ja palgaarvestus ................................................................................................ 5

1.2 Personaliarendus ............................................................................................................... 6

1.3 Finantsarvestus .................................................................................................................. 8

1.4 Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamine....................................................... 9

1.5 Riiginõuete haldamine .................................................................................................... 10

1.6 Riigihangete korraldamine .............................................................................................. 11

1.7 Toetuste kasutamise korraldamine .................................................................................. 13

2. TUGITEGEVUSED .......................................................................................................... 16

2.1 Organisatsiooni arendamine ............................................................................................ 16

2.2 Personalitöö ..................................................................................................................... 19

3. EELARVE TÄITMINE ..................................................................................................... 21

3

TEGEVUSARUANDE KOKKUVÕTE

Hea tegevusaruande lugeja

2019. aasta, järjekorras seitsmes tegutsemisaasta, oli Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi

RTK või Keskus) edukas. Jätkasime olemasolevate teenuste arendamise ja kvaliteedi

tõstmisega ning osa teenuste puhul ka kliendibaasi laiendamisega. Riigi Tugiteenuste Keskus

osutab finants-, personali- ja palgaarvestuse teenust enam kui 60-le protsendile keskvalitsuse

üksustest, tegeleb riigi raamatupidamisarvestusega, korraldab avaliku sektori üleseid koolitusi,

pakub riigihangete korraldamise teenust nelja ministeeriumi valitsemisalale ja Riigikantseleile,

haldab maa järelmaksu nõudeid ja täidab Euroopa struktuurivahendite korraldusasutuse ning

Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna riikliku kontaktasutuse, sertifitseerimisasutuse ja teatud

juhtudel ka rakendusüksuse funktsioone.

Rõõm on tõdeda, et kliendid on meie teenustega rahul. Klientide rahulolu oli 2019. aastal 0-10

skaalal personali- ja palgaarvestusega 8,7 palli, finantsarvestusega 8,6 palli, riigihangete

korraldamisega 7,4 palli ja toetuste kasutamise korraldamisega 6,2 palli. Kõrgelt hinnatakse

meie töötajate kompetentsus – teenuste keskmine hinnang kompetentsusele on 8,1 palli.1

Aastat läbivaks teemaks on meie jaoks olnud aktiivne osalemine riigireformi kavandamises ja

läbiviimises. Viisime läbi analüüsi riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimise mõjude

hindamiseks ja osalesime mitmete riigiasutuste konsolideerimisprojektide ettevalmistamises.

Teenuste korrastamiseks riigiüleselt andsime 2020. aasta algusest Maksu- ja Tolliametile üle

riiginõuete sundtäitmise ülesanded ja sellega seotud töötajad. Detsembris lõppes

rahvastikuregistri andmete korrastamise tegevus ja sellega ka 30 inimese töö RTKs. Aitäh teile

ja edu uutes ettevõtmistes! Ühtse toetuste rakendusteenuse ettevalmistamiseks kujundasime

ümber toetuste rakendamisega seotud töökorralduse, mis aitab tulevikus parandada teenuse

kvaliteeti ning lihtsustada uute toetusprogrammide ülevõtmist. Eelmisel aastal alustasime

ettevalmistusi toetuste rakendusteenuse ülevõtmiseks sihtasutustelt Archimedes ja Innove

alates 1. aprillist 2020.

Arvestusteenuste puhul suurenes meie kliendibaas 2019. aasta jooksul 11 asutuse võrra. Lisaks

lisandunud 5-le riigi sihtasutusele osutame alates 1. jaanuarist 2020 arvestusteenuseid ka

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele. Alates 2020. aastast teenindab RTK kõigi

ministeeriumite valitsemisalades olevaid riigiasutusi.

Üheks olulisemaks muudatusteks 2019. aastal oli üleminek kohustuslikele e-arvetele riigi ja

selle tarnijate vahelistes arveldustes, millega seoses nõustasime nii avaliku kui ka erasektori

üksusi.

Valmis said mitmed olulised infosüsteemide arendused, mis muudavad meie teenuseid veelgi

kasutajasõbralikumaks ja efektiivsemaks. Võtsime kasutusele toetuste infosüsteemi (SFOS) ja

finantsarvestuse infosüsteemi (SAP) vahelise liidese, mis aitas ümber korraldada toetuste

vahendamise arvestuse ja maksed. Täiendasime Riigitöötaja Iseteenindusportaali (RTIP)

puhkuste moodulit muude puudumiste funktsionaalsusega, aasta lõpus valmis Riigitöötaja

Iseteenindusportaali isikuandmete haldamise mooduli I etapp. Tänu valminud arendustele on

1 2019. a. kliendiuuringus RTK töötajate kompetentsusele finantsarvestuse, personali- ja palgaarvestuse,

riigihangete korraldamise ja toetuse kasutamise korraldamise alastes küsimustes antud hinnangute aritmeetilise

keskmine.

4

võimalik mugavalt esitada taotlusi tervisepäevade ja muude tööandja poolt võimaldatavate

vabade päevade kasutamiseks ning töötajatel uuendada tööandjale vajalikke isikuandmeid.

Täna laekub ligikaudu 80% personaliarvestuse andmetest läbi Riigitöötaja Iseteenindusportaali,

liidestatud infosüsteemidest laekuvate raamatupidamiste algdokumentide osakaal on 77%.

Tegelesime aktiivselt organisatsiooni arendamisega. Aasta olulisimaks tegevuseks selles

valdkonnas oli organisatsiooni enesehindamise läbiviimine CAF2 metoodika alusel. Lõime

kaasa Rahandusministeeriumi eestvedamisel läbi viidud CAF kogemusvahetuse projektis,

kaasates organisatsiooni hindamisse ka väliseid eksperte. Esmakordselt osalesime tööandja

brändingu agentuuri Instar EBC korraldatud tööandja maine uuringus, kust selgus, et RTKs

töötamisest on huvitatud ligikaudu veerand uuringus osalenud kogenud töötajatest. Lisaks

viisime konsultatsioonifirma Tripod kaasabil läbi töötajate tagasisideuuringu. Tunneme head

meelt nii kõrge uuringu osalusmäära (87%) kui ka töötajate rahulolu üle oma töö ja tööandjaga

– RTK-d soovitab tööandjana 90% meie töötajatest.

Soovime ka uuel tegevusaastal panustada oma töötajate erialasesse arengusse ja infosüsteemide

arendamisse – ikka selleks, et pakkuda oma klientidele kvaliteetsemat teenust ja olla riigile

tugev ja paindlik partner riigireformi ellu viimisel. Tänan kõiki kliente, koostööpartnereid ja

RTK töötajaid nende panuse eest Keskuse eesmärkide saavutamisel! Ilma teieta ei oleks me nii

häid tulemusi saavutanud.

Hea koostöö jätkumist soovides

Tarmo Leppoja

Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektor

2 Common Assessment Framework avaliku sektori kvaliteedijuhtimismudel, mis on loodud Euroopa Liidu

liikmesriikide koostöös avaliku sektori asutuste enese- ja välishindamise läbiviimiseks

5

1 PÕHITEGEVUSED

1.1 Personali- ja palgaarvestus

Personali- ja palgaarvestuse teenuse klientidena lisandusid 1. jaanuarist Sihtasutus Euroopa

Kool, 1. veebruarist Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum ja 1. juulist Sihtasutus Pärnu Muuseum.

Aasta lõpu seisuga oli meil 152 klienti, mis on 63,9% kõikidest keskvalitsuse üksustest.

Klientide rahulolu oli jätkuvalt kõrge, jäädes 2018. aasta tasemele – 8,7 palli 10-palli skaalal.

Samuti on kliendid endiselt rahul Riigitöötaja Iseteenindusportaaliga. Rahulolu

puhkuste mooduliga oli 8,8 palli ja koolituste mooduliga 8,3 palli.

Teenuse efektiivsus kasvas – kui 2018. aastal oli ühe palgaarvestaja kohta 1310 isikut, siis

möödunud aastal tõusis see 1398ni; personaliarvestaja kohta oli 2018. aastal 1430 isikut, aasta

hiljem 1646 isikut.3 Riigitöötaja Iseteenindusportaalist laekuvate personaliandmete osakaal

küll veidi vähenes (2018 a. 82%) ja püstitatud sihttase jäi saavutamata, kuid osakaal on ikkagi

kõrge – 80%. Langus on tingitud sellest, et arvestasime sinna sisse ka uue isikuandmete

mooduli, mis käivitus aga aasta lõpu poole ja automaatset andmevahetust ei jõudnud väga palju

toimuda.

Palju töötunde läks 2019. aastal Kaitseministeeriumi valitsemisala arvestusteenuse ülevõtmise

ettevalmistamisele. Lisaks Kaitseministeeriumi valitsemisalale tegime aasta lõpus

ettevalmistusi Sihtasutusele Saaremaa Muuseum, Sihtasutusele Eesti Tervishoiu Muuseum ja

Viljandi Muuseumile teenuse pakkumiseks alates 1. jaanuar 2020.

Aasta jooksul koolitasime ligikaudu 150 inimest, et nad oskaksid paremini SAP BO

aruandluskeskkonnas orienteeruda. Täiendasime SAP BO aruandeid diagrammidega ja

muutsime neid paremini loetavateks. Jätkame ka 2020. aastal aruannete täiendamisega ja

klientidele vajalike uute aruannete loomisega.

Meie põhilise töövahendi SAP arendustest, mis olid ka kriitiliste eduteguritena eelmises

tegevuskavas välja toodud, said lahendatud järgmised: raamatupidamiskannete

automatiseerimine juhul kui palgapäev on järgmises kuus; haigushüvitiste ja õppepuhkusetasu

arvestuse erisuste automatiseerimine. Selgus, et kuna puuduvad ühtsed reeglid, siis ei saa

automatiseerida toetuste/projektide puhkusetasu arvestamist. Ülejäänud efektiivsuse tõstmiseks

vajalikud arendused jäävad uude aastasse.

2019. aastal täiendati Riigitöötaja Iseteenindusportaali puhkuste moodulit muude puudumiste

(näiteks tervisepäevad) funktsionaalsusega ja aasta lõpus valmis isikuandmete haldamise

mooduli I etapp (töötaja poolne isikuandmete vaatamine ja muutmine), sealhulgas liidestati

RTIP andmehõiveks ka rahvastikuregistri ja Eesti Hariduse Infosüsteemiga.

Ühtlustasime personali- ja palgaarvestuse toimemudelid. Standardtoimemudeli kinnitamine on

plaanis 2020. aastal.

Jätkasime tööaja mõõtmisega ja arvutasime koostöös finantsarvestuse osakonnaga välja

personali- ja palgaarvestuse teenuse maksumuse. Personali- ja palgaarvestuse teenusega seotud

tegevuskulud olid 2019. aastal 1,9 miljonit eurot (vt ka tegevusaruande peatükk 3). Võrreldes

2018. aastaga vähenes teenuse maksumus ühe töötaja kohta 0,68 eurosendi võrra.

3 Sihttase jäi siiski napilt saavutamata. Üheks põhjuseks on ka kriitilise edutegurina välja toodud SAPi arenduse

(toetuste/projektide puhkusetasude arvestamise automatiseerimine) ära jäämine.

6

Eesmärkide täitmine Nr Eesmärk Mõõdik Tulemus

2018 Tulemus 2019

Sihttase 2019

1. Meie personali- ja palgaarvestuse teenus aitab kaasa klientide eesmärkide saavutamisele ja arengule.

Kliendirahulolu pakutava teenusega (10-palli skaalal)

8,7 8,7 ≥ 8,2

Kliendirahulolu aruandlusega (10-palli skaalal)4

8,1 7,9 ≥ 8,2

Kliendirahulolu RTIPi puhkuste mooduliga (10- palli skaalal)

8,9 8,8 ≥ 8,2

Kliendirahulolu RTIPi koolituste mooduliga (10- palli skaalal)

8,4 8,3 ≥ 8,2

2. Personali- ja palgaarvestuse teenusega seonduvad tööprotsessid on efektiivsed.

Asutuste isikute arv personaliarvestaja kohta

1430 1646 1550

Asutuste isikute arv palgaarvestaja kohta

1310 1398 1420

Personaliarvestuse kulu teenindatava asutuse töötaja kohta (eurot)

21,30 22,48 määramata

Palgaarvestuse kulu teenindatava asutuse töötaja kohta (eurot)

26,92 25,06 määramata

RTIPist laekunud personaliandmete osakaal (%)

82 80 87

RTIPi personalimooduleid kasutavate asutuste osakaal (%)

90 94 94

3. Meie personali- ja palgaarvestuse teenust kasutab enamik keskvalitsuse asutustest.

Teenindatavate asutuste osakaal keskvalitsuse asutustest (%)

61 63,87 63

1.2 Personaliarendus

Personaliarenduse teenuse pakkumine (avalikule sektorile kesksete koolituste korraldamine)

toimub vastavalt RTK ja Rahandusministeeriumi vahelisele toimemudelile. Iga aasta

koostatakse tegevuskava, mis arvestab Rahandusministeeriumile esitatud koolitusvajaduste ja

riigiüleste prioriteetide ning arengusuundadega. Tegevuskava kinnitatakse iga-aastaselt I

kvartalis avatud valitsemise arengukomisjonis.

Arendustegevustes osaleti 2727 korral, mis on ligikaudu 800 osaluskorda rohkem kui 2018.

aastal. Koolituste kvaliteet on jätkuvalt kõrge – 93% erinevates arendustegevustes osalenutest

on rahulolevad. Suurenenud koolitusmahud ja koolitusturu piirangud (st kõrge

kvalifikatsiooniga koolitajate hulk) tegid meid rahulolu sihttaseme seadmisel ettevaatlikuks.

4 2019. aastal ei küsitud enam eraldi hinnangut aruandluse asjakohasusele ja usaldusväärsusele, vaid aruandlusele

üldiselt.

7

Lahenduseks seadsime madalamad nõuded koolitusmeeskonna vastavuse kontrollimisel, et

potentsiaalseid pakkujaid oleks, kuid andsime kõrgemaid punkte suurema kogemuste pagasiga

meeskondadele, tagamaks koolituste kvaliteeti. Rahulolu langust veel tunda ei ole. Küll aga

oleme kasvavas trendis olevate koolitusmahtude tõttu jätkuvalt selleks valmis.

Koolituste tagasiside on meie peamiseks töövahendiks ja seetõttu oleme pingutanud, et

tagasiside andjate hulk suureneks ning jätkame sellega ka uuel aastal. Saadud tagasiside põhjal

tegime koostööparteritele ettepanekuid, kuidas koolitusprogrammide tulemuslikkust veelgi

suurendada. Püüdsime hoida ja tõsta programmide praktilist väärtust ja luua võimalusi

koostööks ning võrgustumiseks. Seeläbi leevendame probleeme, mis kaasnevad asutuste

vaheliste silotornidega. Koostööpartnerite valikul hindasime kõrgemalt innovaatilisi ja

lisandväärtust loovaid pakkumusi, mis keskenduvad mõju suurendamisele ja on võtnud endale

suurema ambitsiooni, kui üksnes teadmiste ja oskuste arendamine (nt mõttemudelite

ümberkujundamine, isikliku vastutuse suurendamine jne).

2019. aastal toimusid järgmised suuremad projektid/koolitusprogrammid: keskastmejuhtide

järelkasvuprogramm KESTA, poliitikakujundamise oskuste arendamise ja analüüsivõimekuse

tõstmise koolitused, kuluarvestuse infosüsteemi KAIS koolitused, avalike teenuste disaini

programm, riigihangete ja riigiabi koolitused, kohalikele omavalitsustele suunatud konverents,

kohalike omavalitsuste juhtide arengu- ja mentorprogramm, kohalike omavalitsuste ülesannete

vabaühendustele delegeerimise projekt, töötoad kohalike omavalitsuste ruumilise planeerimise

spetsialistidele. Lisaks tegime ettevalmistusi uuteks koolitusprogrammideks.

Algatatud sai keskpika koolitusplaani koostamine, et leppida kokku teemad ja indikatiivsed

mahud Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisperioodi lõpuni (so 2023). Seeläbi on klientidel

ülevaade pikemast ajaraamist ja teadmine, milliseid koolitusprogramme võib keskselt oodata.

Ühtlasi aitab see meil halduskoormust vähendada (integreerida sarnase eesmärgiga

valdkondlikke programme üheks tellimuseks, sõlmida pikema-aegseid lepinguid ja vähendada

seeläbi hankimiseks kuluvat aega). Lisaks algatati ka koolitusvajaduse koondamise ülesande

täitmise ületoomine RTK-sse. Rahandusministeerium on algatanud Vabariigi Valitsuse määruse

„Ametnike koolituse kord“ muudatuse.

Eesmärkide täitmine

Nr Eesmärk Mõõdik Tulemus

2018 Tulemus 2019

Sihttase 2019

1. Meie organiseeritud kesksed koolitused vastavad kliendi vajadustele.

Rahulolevate osalejate osakaal arendustegevustes osalenutest (%)

93 93 75

Arendustegevuse osaluskordade arv

1931 2727 2000

8

1.3 Finantsarvestus

Sarnaselt personali- ja palgaarvestusele lisandusid finantsarvestuse teenuse klientidena 1.

jaanuarist Sihtasutus Euroopa Kool, 1. veebruarist Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum ja 1. juulist

Sihtasutus Pärnu Muuseum. Aasta lõpu seisuga oli meil 153 klienti, mis on 64,3% kõikidest

keskvalitsuse üksustest.

Klientide rahulolu meie finantsarvestuse teenusega oli jätkuvalt kõrge (8,6 palli 10-palli

skaalal) ja natukene isegi tõusis (2018 a. 8,4 palli). Vähem ollakse rahul finantsarvestuse alase

aruandlusega (7,4 palli 10-palli skaalal; võrreldes 2018. aastaga langus 0,3 palli, mis võib olla

seletatav metoodika muutumisega – varem küsisime hinnangut aruandluse asjakohasusele ja

usaldusväärsusele, nüüd üldiselt aruandlusele). Kliendirahulolu seotud infosüsteemidega – e-

arvete menetluskeskkond ja Riigitöötaja Iseteenindusportaali lähetuste ja varade moodulid – jäi

enam-vähem samaks, rahulolu majanduskulude mooduliga langes 0,2 palli võrra.

Vaadates efektiivsuse näitajaid on põhjust rõõmustada. Nii ostu- kui müügiarvete arv

raamatupidaja kohta kuus suurenes. Sellele aitas kindlasti kaasa liidestatud infosüsteemidest

pärit raamatupidamise algdokumentide osakaalu suurenemine 63% 78%ni.

Aitasime teistel RTK teenuse omanikel arvutada välja oma teenuse maksumused ja tegime seda

ka finantsarvestuse teenuse osas. Finantsarvestuse teenusega seotud tegevuskulud olid 2019.

aastal 3,8 miljonit eurot (vt ka tegevusaruande peatükk 3). Teenuse kulu finantsarvestuse

dokumendi kohta oli 2019. aastal 1,34 eurot.

Ka meie osakonna tööajast võttis märkimisväärse osa Kaitseministeeriumi valitsemisala

arvestusteenuse ülevõtmise ettevalmistamine. Lisaks tegime ettevalmistusi 1. jaanuarist

Sihtasutusele Saaremaa Muuseum, Sihtasutusele Eesti Tervishoiu Muuseum ja Viljandi

Muuseumile finantsarvestuse teenuse pakkumiseks.

Tegime algust toimemudelite ühtlustamisega, kuid pärast analüüsi olime sunnitud nentima, et

hetkel on erisusi rohkesti ning standardtoimemudeli koostamine ilma suuremate

ümberkorraldusteta ei ole võimalik. Sellest tulenevalt otsustas RTK nõukoda oma 17.12.2019

koosolekul loobuda finantsarvestuse teenuse standardtoimemudeli koostamisest ja tulla selle

teema juurde tagasi 2 aasta pärast. Vaatamata sellele jätkame toimemudelite jooksvat

ühtlustamist. Nn täisteenusele (dokumentide menetlemisel suurem koormus RTKl) viidi 2019.

aasta jooksul Prokuratuur, 4 kohut, Konkurentsiamet, Andmekaitse Amet, osaliselt

Tööinspektsioon ja Sotsiaalkindlustusamet. Täisteenusele üleminek valmistati ette

Terviseameti, Kammeri Kooli ja Jõgeva Gümnaasiumi puhul. Enamik kliente siiski ei soovi

RTKle tööd juurde anda, et vähendada oma töökoormust dokumentide menetlemisel.

Olulisemateks muudatusteks oli kohustuslikult e-arvetele üleminek, millega seoses nõustasime

nii avaliku kui ka erasektori üksusi. Korraldasime ümber toetuste vahendamise arvestuse ja

maksed, sh võtsime kasutusele SFOSi ja SAPi liidese alates 01.04.2019. Mõnevõrra realiseerus

risk, et liides ei jõua õigeks ajaks valmis ja tuleb teha käsitööd – I kvartalis oli palju suhtlust e-

kirja teel ja raamatupidajate koormus kasvas, kuid liidese valmides see koheselt vähenes. Panga

liikumiste online automaatlahenduse arendus ei ole siiani kasutusse võetud, kuna see on jäänud

riigikassa liidese ümberkorraldamise taha, mille arendamisega tegeleb Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus. Lükkus edasi ka hankijate automaatne loomine, mille soovime

realiseerida seoses uue e-arvete menetlemise hankega 2020. aastal.

9

Eesmärkide täitmine

Nr Eesmärk Mõõdik Tulemus

2018 Tulemus 2019

Sihttase 2019

1. Meie finantsarvestuse teenus aitab kaasa klientide eesmärkide saavutamisele ja arengule.

Kliendirahulolu pakutava teenusega (10-palli skaalal)

8,4 8,6 ≥ 8,2

Kliendirahulolu aruandlusega (10-palli skaalal)5

7,7 7,4 ≥ 8,0

Kliendirahulolu e-arvete menetluskeskkonnaga (10-palli skaalal)

7,8 7,9 ≥ 8,0

Kliendirahulolu RTIPi lähetuste mooduliga (10- palli skaalal)

8,4 8,3 ≥ 8,2

Kliendirahulolu RTIPi majanduskulude mooduliga (10-palli skaalal)

8,8 8,6 ≥ 8,2

Kliendirahulolu RTIPi varade mooduliga (10- palli skaalal)

8,3 8,3 ≥ 8,2

2. Finantsarvestuse teenusega seonduvad tööprotsessid on efektiivsed.

Teenuse kulu finantsarvestuse dokumendi kohta (eurot)

puudub 1,34 määramata

Ostuarvete arv raamatupidaja kohta kuus

1026 1208 1000

Müügiarvete arv raamatupidaja kohta kuus

1075 1176 1100

Liidestatud infosüsteemidest laekunud raamatupidamise algdokumentide osakaal (%)

63 77,8 70

3. Meie finantsarvestuse teenust kasutab enamik keskvalitsuse asutustest.

Teenindatavate asutuste osakaal keskvalitsuse asutustest (%)

63,2 64,3 63

1.4 Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamine

Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus hõlmab endas raamatupidamise

aastaaruande, igakuise riigieelarve täitmise aruande ja igakuise valitsussektori positsiooni

aruande koostamist ning selleks saldoandmike kogumist kõigilt avaliku sektori üksustelt (ca

750 avaliku sektori üksust, saldoandmike kontrollimine ja aruandekohuslaste nõustamine).

Lisaks avame SAPis asutustele eelarve ja raamatupidamiskannete aadresse, eelarveid ning uusi

arvestusobjekte. 2019. aastal said kõik aruanded esitatud tähtaegselt ja korrektselt.

Lisaks koostasime uue saldoandmike infosüsteemi kirjelduse riigihanke läbiviimiseks, mis sai

valmis väikese hilinemisega 2020. aasta alguses. Osalesime tegevuspõhise eelarve ja

kuluarvestuse infosüsteemi KAIS kasutuselevõtmisega seonduvas nõustamistegevuses.

5 Ibid.

10

2019. aastal valmistasime ette avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi

(üldeeskiri) muudatused, millega luuakse raamistik uue kogutava andmiku – makseandmiku –

loomiseks avaliku sektori finantsarvestuses. Loodav makseandmik võimaldab muuta avaliku

sektori arveldusi senisest läbipaistvamaks ja loob seeläbi paremad eeldused korruptsiooni

ennetuseks ning tuvastamiseks. Üldeeskirja muudatus kinnitati rahandusministri poolt 2020.

aasta veebruaris. Eesmärkide täitmine

Nr Eesmärk Mõõdik Tulemus

2018 Tulemus 2019

Sihttase 2019

1. Finantsaruandlus on korrektne ja õigeaegne

Riigikontrolli hinnang riigi majandusaasta koondaruande kohta

Oluliste märkusteta, esitatud tähtaegselt

Oluliste märkusteta, esitatud tähtaegselt

Oluliste märkusteta, esitatud tähtaegselt

1.5 Riiginõuete haldamine

Riiginõuete haldamise osakond valmistus 2019. aasta maikuust suurteks muutusteks. Alates 1.

jaanuarist 2020 liikusid riiginõuete sissenõudmisega seotud tegevused Maksu- ja Tolliametisse

ning RTKsse jäid vaid maa järelmaksu nõuete haldus ja riigimaale seatud kasutuslepingute

haldus (hoonestusõigused ja kasutusvaldused). Muudatuse tulemusena toimub Maksu- ja

Tolliameti maksukohustuslaste registri alamosas riiginõuete arvestuse programmis olevate

nõuete haldus ühes asutuses. Kohtumenetlusest tulenevate tagatiste arvestus jätkub RTK

finantsarvestuse osakonnas Justiitsministeeriumi finantsarvestuse talituses.

Osalesime Rahandusministeeriumi poolt algatatud riigi ruumilise planeerimise ülesannete

riigiülese konsolideerimise analüüsi koostamises, millega hinnati maa, regionaalhalduse ja

ruumilise keskkonna kujundamisega seotud riigi ülesannete ühte riigiasutusse koondamise

teostatavust ja võimalikku saavutatavat kasu. Meie poolt antud sisend keskendus maa

järelmaksunõuetega seotud hüpoteegipidaja ülesannete täitmisele, mis peaks ühena teenustest

koonduma ühendametisse. Rahandusministeeriumi analüüs valmib märtsis 2020.

Lisaks riiginõuete haldusteenuse ümberkorraldust puudutavatele muudatustele tegelesime

jooksvalt ka teenuse parendamisega. E-toimik ja TARN läksid üle andmevahetuses x-tee

versioonile v6. Osalesime MaaISi arendusprojektides ja funktsionaalsuse parendamises.

Näiteks täiendasime automaatset makseteate vormi, kus on informatsioon lisaks järgnevale

maksekorra nõuetele ka tähtaja ületanud maksenõuetest koos viivistega. Sõlmisime uue

andmebaasi majutusteenuse lepingu alates 21.07.2019.

Tegelesime aktiivselt võlgnevuses olevate lepingutega. Riiginõuete puhul on rakendunud nii

läheneva tähtaja meeldetuletus kui ka tähtaja ületamise meeldetuletused, mis aitab tagada

nõuete tasumist. Hüpoteegipidaja ülesannete täitmise raames on põhiliseks ülesandeks riigi

esindamine notariaalsetes tehingutes (hüpoteekide kustutamine, kinnistute jagamised), kuid ka

hüpoteegiga koormatult kinnistult metsaraieks nõusolekut andmine, müügihinna vähendused

seoses laste sünniga. Täiendavat sünergiat nõuete täitmisele peaks tulevikus tooma Maksu- ja

Tolliametisse üle antud nõuete haldus.

11

Võtsime maareformi nõuete talituses alates 14.05.2019 kasutusele kliendipöördumiste tarkvara

OTRS, mis võimaldab jälgida pöördumisi, vastamisaegasid ja nende jagunemist töötajate vahel.

Klient saab automaatse teavituse esitatud taotlusest, kui see on suunatud menetlusse.

Koostöös Maa-ameti ja Rahandusministeeriumiga täpsustasime ja suurendasime

hüpoteegipidaja õiguseid eluruumide erastamise seadusest tulenevate ülesannete täitmisel

RTKs. Koostasime maareformi nõuete halduse talituse tööprotsesside kirjelduse, mis aasta lõpu

seisuga ootas täpsustamist ja kinnitamist.

Riiginõuete täitmise osakaal suurenes võrreldes 2018. aastaga 0,6% võrra. Sihttase jäi küll

saavutamata, kuid ühegi suurema nõudeliigi osas ei toimunud täitmise tagasiminekut. Peamiselt

mõjutavad täitmist lisanduvate nõuete maht ja olemasolevate nõuete ajatamised. Võlgnevuses

olevate maa järelmaksunõuete arv vähenes 8,7% võrra, mis on 4,7% rohkem kui aasta varem.

Maa järelmaksunõuete puhul on saavutatud võlgnevuste loomulik tase – võlgnevuste portfell

on korrastatud ja valitud vajalik võlamenetluslik tegevus. Mõned juhtumid lahenesid oodatust

kiiremini ja riigile positiivsemalt ning sellest ka kasv.

Maa järelemaksu nõudeid oli aasta lõpu seisuga 60,5 miljonit eurot, riigile üle tulnud

õppelaenude nõudeid ca 960 000 eurot ja kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud nõudeid

ja trahve 14 miljonit eurot. Riiginõuete haldamise teenusega seotud tegevuskulud olid 2019.

aastal 577 tuhat eurot (vt ka tegevusaruande peatükk 3). Nõuete arvestuse kulu ühe arvestuses

oleva nõude euro kohta oli 0,028 eurot ehk 2,8 eurosenti.

Eesmärkide täitmine

Nr Eesmärk Mõõdik Tulemus

2018 Tulemus 2019

Sihttase 2019

1. Riigi nõuded on täidetud.

Riiginõuete täitmise osakaal (%)

54 54,6 57

Võlgnevuses olevate lühiajaliste nõuete arvu vähenemine (% aastas)

puudub 8,7% 4

2. Nõuete haldamisega seotud tööprotsessid on efektiivsed.

Nõuete arvestuse kulu ühe arvestuses oleva nõude euro kohta (eurot)

puudub 0,028 <0,05

1.6 Riigihangete korraldamine

RTK osutab riigihangete korraldamise teenust Riigikantseleile, Justiitsministeeriumi,

Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi valitsemisalale ning Sotsiaalministeeriumile

ja järgmistele Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutustele: Terviseamet, Ravimiamet, Tervise

ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning

Sotsiaalkindlustusamet. Teenindame 23% riigiasutustest.

2019. aastal keskendusime teenuse kvaliteedi parandamisele ja ise uute klientide leidmiseks

samme ei astunud. Aasta esimese poole märksõnaks on värbamine – võtsime tööle 11 uut

töötajat, sh lõime 5 uut töökohta. Moodustasime valdkondlikud meeskonnad, mida juhivad

hankejuristid – Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenindav meeskond,

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala teenindav meeskond ja Justiitsministeeriumi

valitsemisala, Rahandusministeeriumi valitsemisala ja Riigikantseleid teenindav meeskond.

Meie suureks rõõmuks klientide rahulolu riigihangete korraldamise teenusega kasvas 7,1 pallilt

12

7,4 pallini. Suurenes ka rahulolu meie töötajate koostöövalmiduse ja kompetentsusega.

Võrreldes 2018. aastaga oldi vähem rahul dokumentide ettevalmistamise protsessiga (rahulolu

langes 8,2 pallilt 8,0 palli peale), mis on suure tõenäosusega seletatav personalipuudusest

tuleneva ülekoormusega. Algselt oli plaanis 2019. aastal käivitada klientide tagasiside jooksev

küsimine, kuid arvestades aasta alguse raskusi teenuse pakkumisel tulenevalt personali

vähesusest, otsustasime selle lükata 2020. aasta algusesse. Rahulolu üleriigiliste ühishangetega

vähenes suisa 1 palli võrra (7,93 pallilt 6,93 pallile). Siin võib põhjuseks olla eelkõige

kantseleitarvete ja koopiapaberi hankes kasutusele võetud e-kataloogi süsteem, mis põhjustas

tellijates segadust ja ei töötanud alati laitmatult. Tänaseks on tellijad sellega harjunud ja ka

süsteem töökindlam. Samuti võis ühishangete rahulolu vähendada reisikorraldusteenuse

hankega seotud välisvahendite tagasinõue seoses IATA sertifikaadi nõudmisega.

Finantsarvestuse osakonna abiga arvutasime välja teenuse kogukulu, mis oli 2019. aastal

616 158 eurot, mis teeb 2352 eurot hanke kohta (kokku alustati 262 hanget).

Kokku alustasime riigihangete registris 2019. aastal 262 hanget, sh:

 186 hankemenetlust (sh üleriigilised ühishanked koopiapaberi, kantseleitarvete, kütuse

ja reisikorraldusteenuse ostmiseks)

 76 minikonkurssi varasemalt sõlmitud raamlepingute alusel

Illustreerimaks RTK hankeüksuse tööd, leidsime, et hankisime 2019. aastal näiteks 412 100

liitrit kütust, 209 sõidukit, 87 691 500 lehte koopiapaberit, 185 000 kg sepikut, 473 800 liitrit

piima, 335 000 kg kartulit, 1 572 643 ühikut ravimit, 2440 paari jalanõusid, 22 700 000 m2

karuputke tõrjumist.

Alustasime 2019. aastal 23 hanget, mis hõlmasid rohkem kui ühe hankija vajadusi.

Raamlepingu sõlmimine oli eesmärks 46s hankes. Üleriigiliste ühishangetena viisime läbi

hanked koopiapaberi, kantseleitarvete, kütuse, sõidukite ja reisikorraldusteenuse hankimiseks.

Analüüsides ühishangete tulemusi saame järeldada, et kindla mastaabiefekti saavutasime

kütusehankes. Kantseleitarvete ja koopiapaberi hanke osas tundub esmase analüüsi põhjal, et

ostetavate kaupade kogused ja mahud on kohati nii väikesed, et ei kaalu üles ühishanke

administreerimise keerukust. Sõidukite ühishanke puhul tõi meile ootamatusi uuenenud

riigihangete register, mis ei võimaldanud teatavaid funktsionaalsusi, millega olime arvestanud

ja mida vana register võimaldas. Jätkame ühishangete tulemuslikkuse analüüsimist 2020. aasta

esimesel poolaastal.

Keskkonnahoidlikke aspekte kasutasime 2019. aastal alustatud hangetes seitsmel hankel ja

sotsiaalseid aspekte kolmel hankel.

2019. aastal esitati vaidlustused kolmes hankes. Üks vaidlustus jäi menetlusse võtmata ja

ülejäänud kaks said riigihangete vaidlustuskomisjonist RTK jaoks positiivse lahendi. Neist ühe

puhul kaevati vaidlustuskomisjoni otsus kuni Riigikohtuni edasi, aga RTK jaoks positiivne

otsus jäi jõusse kõigis kohtuastmetes.

Suurendasime kliendikohtumiste sagedust. Viisime sisse kvartaalsed kohtumised

Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga ning kohtusime

korduvalt ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutustega, Riigikantseleiga ja eraldi veel

Sotsiaalkindlustusametiga ja vanglatega. Suhtlesime järjepidevalt Rahandusministeeriumi

riigihangete ja riigiabi osakonnaga riigihangete registri arendusvajaduste teemal.

Alustasime standardtoimemudeli koostamist, millega loodame lõpule jõuda 2020. aasta I

13

pooles. Lisaks uuendasime hankekorda ja selle lisadeks olevaid erinevaid vorme ning üldisi

osakonna igapäevatööks vajalikke juhendmaterjale.

Eesmärkide täitmine

Nr Eesmärk Mõõdik Tulemus

2018 Tulemus 2019

Sihttase 2019

1.

Meie riigihangete korraldamise teenus aitab kaasa klientide eesmärkide saavutamisele ja arengule.

Kliendirahulolu riigihangete korraldamise teenusega (10-palli skaalal)

7,1 7,4 ≥ 7,4

Kliendirahulolu üleriigiliste ühishangete korraldamise teenusega (10-palli skaalal)

7,9 6,9 ≥ 8,0

Põhjendatud vaidlustuste osakaal kõigist läbiviidud hangetest (%)

0,9 0 < 2

2. Hangete korraldamise teenus on kuluefektiivne.

Hanketeenuse kulu hanke kohta (eurot)

puudub 2352 määramata

4. Hangete korraldamise teenust kasutab enamik keskvalitsuse asutustest.

Teenindatavate asutuste osakaal riigiasutustest (%)

23 236 297

1.7 Toetuste kasutamise korraldamine

Ühtse rakendusteenuse loomise esimeses etapis liikusid alates 1. septembrist 2018

struktuurivahendite korraldusasutus, sertifitseeriv asutus ja nelja rakendusasutuse (Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei ja

Sotsiaalministeerium) meetmete rakendamine RTKsse. Novembrist 2018 täidame ka Euroopa

Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide riikliku kontaktasutuse ja sertifitseeriva

asutuse ülesandeid. Aastal 2019 jätkasime koostöös klientidega protseduuride ühtlustamise ja

lihtsustamisega. Paranenud on koostöö Euroopa Komisjoni ja doonoritega, kliendid on senisest

rohkem kaasatud meetmete disaini ja toetuse otsuste tegemine on muutunud lihtsamaks ning

protsess on lühem.

Ühtse rakendusteenuse loomise teise etapi käigus korrastasime oma sisemist struktuuri.

Ühendasime rakendamise ja arendamise poole arendustegevused. Uue struktuuri puhul

lähtusime just funktsioonidest, mitte osakonna jaotusest. Toimime edaspidi ühe ühtse

korraldusasutusena. Uuendasime sealjuures ka protsessikirjeldusi, koostades ühise

struktuurivahendite korraldusasutuse ja riikliku kontaktasutuse ning Norra ja Euroopa

Majanduspiirkonna sertifitseeriva asutuse töökorra programmperioodiks 2014-2020/2021.

Muutsime ka korraldusasutuse minimaalseid kontrollreegleid koondavat juhendit.

Tegime ettevalmistusi Innove ja Archimedese rakendatavate toetusmeetmete ülevõtmiseks

6 37 asutust 158 riigiasutusest 7 Algtaseme määramisel tehti 2018. aastal arvutuslik viga ja see peaks olema 23%. Kokku lepiti, et 2019 a. uusi

asutusi teenindamisele ei võeta.

14

alates 1. aprillist 2020. Lisaks võtsime üle starditoetuse ja ettevõtlusteadlikkuse tõstmise

programmide rakendamise. Uue programmperioodi ettevalmistamine on täies hoos. Oleme

loonud koostöös Rahandusministeeriumiga teemade lõikes töögrupid uue perioodi

ettevalmistamiseks, kuhu on kaasatud nii rakendusasutused kui rakendusüksused.

Korraldusasutusena kooskõlastasime 2019. aasta jooksul 50 toetuse andmise tingimust. Kokku

toimus 28 uut taotlusvooru, mille puhul keskmine taotluste hindamise aeg oli 45,5 päeva ja

väljamakse tegemise keskmine aeg 25 päeva. Sotsiaalvaldkonnas otsustasime anda toetust 483

projektile. Suurima toetuse sai Ida-Viru Keskhaigla (15,4 miljonit) ja väikseima 1064 eurot

MTÜ Vingerpuss esmaabikoolituseks. Ettevõtluse valdkonnas toetasime maakondade arengut

33 miljoni euroga. Siin oli suurim toetus Läänemere Kunstisadama rajamiseks (2 miljonit) ja

väikseim 12 990 eurot (starditoetus) Viljandi Kehastuudiole. Valdkonna projektide toel loodi

700 uut töökohta. Elukeskkonna arendamise valdkonnas toetasime 4,9 miljoniga Narva raekoja

hoone ja platsi rekonstrueerimist (suurim toetussumma) ja väikseima toetuse sai Setomaa

Tsäimaja 620 eurot. Jätkasime tippjuhtide arendamise toetamisega – 2019. aastal osales 98%

kogu Eesti avaliku teenistuse tippjuhtidest vähemalt ühes Tippjuhtide kompetentsikeskuse

poolt korraldatud arendustegevuses. Toetasime tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekut.

Tehnilisest abist sai töötasu keskmiselt 296 inimest. Alates 2015 on tehnilise abi 127 miljonist

makstud välja 55,98 miljonit. Piiriüleste programmide suurim rahastatud projekt 2019. aastal

oli Eesti-Vene porgammi projekt „Narva-Ivangorod Castles“ kokku 6,2 miljonit.

Euroopa Komisjonilt küsisime 2019. aastal makseid struktuurivahenditest rahastavate

projektide katteks viiel korral ja saime neilt kokku 506 miljonit eurot. Kokku on 2019. aasta

lõpu seisuga vahendeid laekunud 46,3% kogumahust. Hüvitasime ka Euroopa Liidu Nõukogu

töös osalevate Eesti delegaatide sõidukulusid. Sel aastal käidi kohtumistel 1453 korral ja

keskmine kulu ühe sõidu kohta oli 764 eurot. Detsembris alustasime Riigi Infosüsteemide küberturvalisuse projektide (projekt “Cyber Resilience for Development” ja projekt „Cyber Capacity Building Network“) kulude sertifitseerimisega. Osa ühtse rakendusteenuse loomise projektist on ka eri meetmete rakendamise koondamine

ühte IT-süsteemi. 2019. aastal tõime SFOSi üle riigieelarvelised toetusmeetmed ja Navisioni

nimelises programmis paiknenud meetmed. Valmis SFOSi ja SAPi liides finantsarvestuse ja

maksete automatiseerimiseks ning valmisid SFOSi rikkumiste uus moodul ja taotluste

vastavuskontrolli moodul.

Eesti elanikest 76% on kuulnud struktuurifondidest/eurotoetustest ja 87% neist peab mõju Eesti

riigile positiivseks. Kommunikatsioonivaldkonda peame senisest enam panustama, et tõsta

teadlikkust Euroopa struktuurivahenditest tehtud projektidest, mis parendavad Eesti inimeste

elu, kuid vajame ka teadlikkuse tõusu Riigi Tugiteenuste Keskusest kui toetuseid korraldavast

ja rakendavast asutusest. Mullusügisese avaliku arvamuse uuringu järgi teab RTK-d vaid 15%

küsitletuist (1000 vastajat). Kui soovime olla toetuse saajatele heaks partneriks ja nõustajaks,

peame kommunikatsioonitegevustele senisest enam tähelepanu pöörama ning kaardistama

sihtgruppide kaupa infovajaduse ja suutma pakkuda seda vastavalt nii eesti, inglise kui vene

keeles.

Tuginedes pilootuuringute tulemustele on toetuse taotlejate rahulolu e-toetuskeskkonnaga 10-

palli skaalal 7,2 palli ja rakendusasutuste ning rakendusüksuste rahulolu RTKga 6,2 palli 10-

palli skaalal. Jätkame tagasiside küsimist ka 2020. aastal. Aastal 2020 alustame jooksva

tagasiside küsimisega toetuse taotlejatelt.

Mitteabikõlblike kulude maht kõigist välja antavatest toetustest oli vaid 1,15% ja vähenes

15

võrreldes 2018. aastaga (siis 1,46%).

Tabel 1. Väljamaksed toetuse saajatele seisuga 31.12.2019

Rakendusüksus Fond EELARVE

Rakendusüksuste ja

fondide lõikes *

Kumulatiivsed

väljamaksed seisuga

31.12.2019 **

Kasutatud

vahendid %

Ettevõtluse

Arendamise

Sihtasustus

ERDF 274 064 199,00 125 122 955,37 45,65%

Riigi Infosüsteemide

Amet

ERDF 161 918 822,00 87 957 494,62 54,32%

Riigi Infosüsteemide

Amet

ESF 7 225 000,00 3 224 922,66 44,64%

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Abifond 206 886,00 126 585,81 61,19%

Riigi Tugiteenuste

Keskus

CF 39 308 998,00 17 245 755,41 43,87%

Riigi Tugiteenuste

Keskus

ERDF 678 165 570,00 285 159 026,35 42,05%

Riigi Tugiteenuste

Keskus

ESF 28 019 004,00 13 583 873,73 48,48%

Sihtasutus Archimedes ERDF 307 231 521,00 161 230 506,00 52,48%

Sihtasutus Innove Abifond 7 795 140,00 5 079 242,06 65,16%

Sihtasutus Innove ERDF 202 780 198,00 69 232 021,01 34,14%

Sihtasutus Innove ESF 496 544 928,00 234 550 572,45 47,24%

Sihtasutus Keskkonna

Investeeringute Keskus

CF 415 997 301,00 185 483 375,11 44,59%

Sihtasustus Keskkonna

Investeeringute Keskus

ERDF 119 833 147,00 17 144 171,75 14,31%

Sihtasutus Kredex CF 119 764 000,00 98 229 344,63 82,02%

16

Rakendusüksus Fond EELARVE

Rakendusüksuste ja

fondide lõikes *

Kumulatiivsed

väljamaksed seisuga

31.12.2019 **

Kasutatud

vahendid %

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

CF 428 839 380,00 281 081 669,94 65,54%

* EELARVE summad kesksüsteemi aruandest SFSA_2014-2020_Eelarve_täitmine ** Kumulatiivsed väljamaksed kesksüsteemi aruandest SF08 (ei sisalda tagasinõudeid)

Eesmärkide täitmine

2. TUGITEGEVUSED

2.1 Organisatsiooni arendamine

RTK osales 2019. aastal Rahandusministeeriumi algatatud kogemusvahetuse projektis, mille

raames külastasid meid välishindajad ja lisaks CAF enesehindamise tulemustele saime

organisatsiooni parendamiseks kasutada ka välishindajate tehtud ettepanekuid. Protsessist said

osa kõik töötajad – suurimad arutelud, mida siis edaspidi teistmoodi teha toimusid augustis aset

leidnud suveseminaril. Töötubade läbiviimisel tegime koostööd Tallinna Ülikooliga, võttes appi

andragoogika tudengid. Enesehindamise töörühmade, välishindamise ja suveseminari arutelu

tulemusena esitati kokku 351 parendusettepanekut, neist olid juba tehtud 106 (vajalik

kommunikatsiooni parandamine), tegevuskavasse jõudis 63 ja kellegi isiklikku tööplaani 68.

Ettepanekutest 92 puhul otsustasime, et need ei lähe töösse, 22 vajasid täiendavat analüüsi.

Enesehindamise tulemusel saadud kõigi kriteeriumite keskmine hinne 0-100 skaalal oli 63,

eelmisel korral 2015. aastal jäi meie tulemus vahemikkus 37-54. Põhilised parendusvaldkonnad

olid töökeskkond, kommunikatsioon ja koostöö. 8 V.a Maaeluministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisala

Nr Eesmärk Mõõdik Sihttase 2019

Tulemus 2019

1. Toetuse taotlejad ja saajad hindavad koostöökogemust RTK-ga kõrgelt ja soovitavad koostööd meiega ka teistele.

Soovitusindeks toetuse taotlemisele RTKst (%)

määramata 19; keskmine 0-10 skaalal 7,2

2. Meie toetuste kasutamise korraldamise teenus aitab kaasa klientide eesmärkide saavutamisele ja arengule.

Toetuse kasutamise korraldamise teenuse soovitusindeks (%)

määramata -15,4; keskmine skaalal 0- 10 6,2

3. Struktuuritoetuse ja teiste välisabivahendite programmide juhtimine ja süsteemide toimimine on tagatud vastavalt kehtestatud õigusraamistikule.

Mitteabikõlblike kulude maht kõigist välja antavatest toetustest vs rakendajad kokku (%)

< 2 1,15%

4. Toetuste maksmine toimub mõistliku aja jooksul.

Väljamakse taotluse keskmine menetluskiirus (päeva)

60 25,2

5. Välistoetuste andmine on vähem killustunud ja rakendamine toimub ühtsetel alustel.

Toetust andvate rakendusüksuste arv

78 7

6. Toetuste kasutamise korraldamise teenus on kuluefektiivne.

Rakendamise kulu (TA) meetmete (SF) kohta (%)

2,84

2,84

17

Pikendasime arengukava ja tegevuskava aasta võrra. Missioon, visioon ja põhiväärtused ning

strateegilised eesmärgid jäid samaks – täpsustasime fookuseid ja eesmärkide täitmise

hindamiseks mõeldud mõõdikuid ning tegevusi.

Jätkasime kliendiuuringute läbiviimisega. Lisaks arvestusteenuste ja hangete teenuse

klientidele küsisime esmakordselt tagasisidet ka rakendusasutustelt ja -üksustelt ning toetuse

taotlejatelt. Esimest korda küsisime Riigitöötaja Iseteenindusportaali osas tagasisidet lisaks

administraatoritele 3000 tavakasutajalt.

Ühtlustasime RTK riskide hindamiseks ja korraldusasutuse riskide hindamiseks kasutatavad

metoodikad. Uuendasime lisaks juba eelpool nimetatud põhitegevuse töökordadele ja

personalivaldkonna protsessikirjeldustele teabehalduse ning eelarve- ja kulujuhtimise korda.

Alustasime teenusleppe tüüptingimuste, standardtoimemudelite ja infosüsteemide haldamise

tingimuste väljatöötamisega, millega plaanime lõpule jõuda uuel aastal.

Külastasime parimate praktikate vahetamise eesmärgil Luksemburgi personaliteenuste keskust

ja osalesime Soome tugiteenuste keskuse algatusel kokku kutsutud esimesel Soome ja Balti

riikide tugiteenuste keskuste foorumil.

Sisekommunikatsiooni parandamiseks võtsime aprillis kasutusele uue siseveebi. Lisaks käivad

ettevalmistused välisveebi uue platvormi kasutuselevõtuks – projekt lükkus edasi 2020.

aastasse, sest liidame RTK välisveebi ja struktuurivahendite kodulehe üheks ja see võtab

planeeritust rohkem aega. Kuna toetuste valdkonna lisandumisega on muutunud

väliskommunikatsioon aina olulisemaks liitus meie meeskonnaga täiendavalt üks

kommunikatsioonispetsialist. Koostasime kommunikatsiooniplaani, leppisime kokku

kõneisikutes ja ka koolitasime neid. Paigaldasime majasildid Võru, Tallinna, Tartu ja Pärnu

kontorihoonetele. RTK läks nö sotsiaalmeediasse. Vajalik on kaardistada

kommunikatsioonivaldkonna protsessid, see aga jääb 2020. aastasse.

Organisatsiooni terviseuuringus hinnati info liikumist skaalal 1-7 hindega 5,6. Kuna eelmisel

korral oli kasutusel teine metoodika, siis ei ole tulemused võrreldavad. Siis aga hinnati

sisekommunikatsiooni 1-5 skaalal hindega 4,0. RTKd mainiti meedias 2019. aastal kokku 726

korral (aasta varem 435 korda; kasv tingitud toetuste korraldamise valdkonna lisandumisest).

Meediakajastustest 51% olid meediamonitooringu andmetel positiivsed, 0,65% negatiivsed

(kaks negatiivset uudist, mis olid seotud rahulolematusega seoses ühe toetusmeetme

tingimustega ja pahameel toetuse tagasinõude osas) ja ülejäänud neutraalsed.

Tegime tööd selle nimel, et meie dokumendihaldussüsteem oleks kasutajasõbralikum ja

lihtsustaks meie igapäevatööd. Meil on järjest parem ülevaade, mis dokumendid meil nii paberil

kui elektroonselt on. Lisaks koostasime ülevaate, kellele ja mis õigused

dokumendihaldussüsteemis antud on, et meie andmed oleksid turvaliselt hoitud.

Arendasime edasi põhitegevuseks vajalikke infosüsteeme (Riigitöötaja Iseteenindusportaal, E-

arvekeskus, SAP, SFOS). Infosüsteemide haldamisega tegeleb RTK majandustarkvara

arenduse osakond. Alates 01.11.2019 kuulub osakonna ülesannete hulka ka SFOSi arendamine

ja kasutajatoe pakkumine. Kasutajatugi asus varem Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuses ja arendamisega seotud töötajad toetuste arendamise osakonnas.

18

Olulisemad arendused 2019. aastal:

SAP

 Liides eesti ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga (REKS)  Liides struktuuritoetuste registriga (SFOS)  Liidese täiendamine töötamise registriga (TÖR)  Automatiseerimine (pikemalt vastava teenuse juures)

Riigitöötaja Iseteenindusportaal

 Üleminek vabavarale  Puudumiste funktsionaalsus  Isikuandmete mooduli I etapp (isikuandmete vaatamine ja muutmine)

SFOS

 Rikkumiste uus moodul  Taotluste vastavuskontrolli moodul

2019. aasta esimesel poolaastal käis koos tööajaarvestuse süsteemi töörühm, personaliteenuste

osakond pani kokku süsteemi tehnilise kirjelduse. Kuna projekti rahastamise osas otsust pole,

siis on praegu edasine tegevus peatatud. Aasta alguses toimus SAP BO aruandluskeskkonna

uuele tarkvara versioonile üleminek. Alates 01.07.2019 on e-arved kohustuslikud. Üleminek on

olnud sujuv, aasta lõpu seisuga on 96% arvetest e-arved.

Koostasime SAP ERP, SAP BO, Riigitöötaja Iseteenindusportaali ja E-arvekeskuse haldamise

teenuse tüüptingimused, mis aasta lõpu seisuga on ministeeriumites tagasiside andmisel.

Majandustarkvara arenduse osakond registreeris 2019. aastal 8483 intsidenti, millest tähtaegselt

lahendati 98%, 1 päeva jooksul 79%. RTK vastava valdkonna töötajate rahulolu SAP

administreerimise teenusega oli 10-palli skaalal 8,3 ja rahulolu SFOSiga 7,3.

Tegime koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga, soovides juurutada seal RTK

arvestusteenustega seotud infosüsteeme (SAP ERP, SAP BO, Riigitöötaja Iseteenindusportaal

ja E-arvekeskus). Analüüs näitas, et nimetatud infosüsteemide kasutuselevõtuks suurhaiglas

tuleks teha täiendavaid arendusi, et süsteemid toetaksid paremini nende tööprotsesse. Kahjuks

ei õnnestunud meil investeeringuteks vajalikke rahalisi vahendeid leida ja otsustasime ühiselt

projekti lõpetada. Eesmärkide täitmine

Nr Eesmärk Mõõdik Tulemus

2018 Tulemus 2019

Sihttase 2019

1. Organisatsiooni töökorraldus on tõhus.

CAF hinnang juhtimiskvaliteedile

puudub9 6310 51-70

Majandustarkvara SAP administreerimise teenuse soovitusindeks RTK töötajate seas (%)

60 53; 0-10 skaalal keskmine 8,3

≥ 60

SFOSi soovitusindeks RTK toetuste valdkonna

puudub 0; 0-10 skaalal

määramata

9 2015 a. CAF enesehindamisel oli keskmine hinne 47 skaalal 0-100. 10 2019. a enesehindamise tulemuste põhjal kriteeriumite keskmine hinne skaalal 0-100

19

Nr Eesmärk Mõõdik Tulemus 2018

Tulemus 2019

Sihttase 2019

töötajate seas (%) keskmine 7,3

Töötajate hinnang info liikumisele 1-7 skaalal

puudub 5,6 määramata

2. RTK on avalikkuses tuntud kui uuendusmeelne ja usaldusväärne organisatsioon.

Meedikajastuste arv 435 726 850 Positiivsete meediakajastuste osakaal (%)

puudub 50,57 80

Negatiivsete meediakajastuste osakaal (%)

puudub 0,65 määramata

2.2 Personalitöö Seisuga 31.12.2019 oli RTK struktuuris 393 ameti- ja töökohta, neist täidetud 380 ja aktiivses

töösuhtes 357 töötajat. Aasta lõpuga lõppes rahvastikuregistri andmete uuendamise projekt ja

sellest tulenevalt lõpetasime töölepingud 30 rahvastikuregistri andmete osakonna töötajaga. 1.

jaanuarist 2020 liikusid Maksu- ja Tolliametisse 8 riiginõuete osakonna töötajat seoses nõuete

sundtäitmise ülesande üle andmisega Maksu- ja Tolliametile. Samast päevast liitusid meiega 32

inimest Kaitseministeeriumi raamatupidamiskeskusest – hakkasime osutama arvestusteenuseid

ka Kaitseministeeriumi valitsemisalale. Arvestamata 1. jaanuaril toimunud muudatusi paiknes

aasta lõpus RTK töökohtades 48% väljaspool Tallinna ja Harjumaad.

Personali voolavus oli 5,3%, mis on veidi kõrgem kui möödunud aastal (2018 a. oli voolavus

4,7%). Aasta jooksul värbasime 36 uut töötajat.

Aasta teises pooles alustasime ettevalmistusi Innove ja Archimedese toetusmeetmete üle

võtmisega, mille tulemusena liituvad meie kollektiiviga 1. aprillist 2020 a. 60 uut inimest.

Tulemaks toime käimasolevate ja eesseisvate muutustega lõime septembris personalispetsialisti

ametikoha – personali valdkonnas töötas aasta lõpu seisuga kolm inimest (kaks

personalipartnerit ja personalispetsialist).

RTK personalitöö valdkonnas oli tegus aasta. Toome siinkohal välja olulisemad projektid,

tegevused:

 Uuendasime lehekülge https://www.rtk.ee/personaliinfo ja lõime RTK kui tööandjat

tutvustava alamlehe

 Võtsime kasutusele värbamistarkvara Talendipank

 Kujundasime uued töökuulutuste põhjad

 Osalesime tööandja brändingu agentuuri Instar EBC läbi viidavas tööandja maine

uuringus

 Viisime konsultatsioonifirma Tripodi abil läbi töötajate tagasisideuuringu

 Osalesime kollektiivina erinevatel rahvaspordiüritustel (nt Maijooks, Viljandi järve

jooks) ja tellisime meeskonnatunde suurendamiseks RTK logoga t-särgid

 Osalesime projektis „Anneta aega“ ja istutasime koos metsa

 Rajasime terviserajad Tallinna ja Viljandi kontorisse

 Läksime üle kahele personalivestlusele aastas – tulemusvestlus I kvartalis ja

arenguvestlus, mis keskendub töötaja isiklikule arengule ja koolitusvajaduse

kaardistamisele, III kvartalis

20

Hakkasime näitajana jälgima koolituskulude suhet töötasukuludesse ja aastas vähemalt 16 h

koolitusi läbinud töötajate osakaalu kõigist RTK töötajatest. 2019. aastal moodustasid

koolituskulud 1,7% töötasukuludest. Vähemalt 16 h koolitusi läbis 82% RTK töötajatest.

Paneme suurt rõhku töötajate kompetentside tõstmisele. Klientide keskmine hinnang meie

töötajate kompetentsusele oli 8,1 palli 10 palli skaalal. Võrreldes 2018. aastaga, mil see oli

keskmiselt 8,7, on tulemus madalam, kuid nüüd on keskmise sisse arvutatud ka

rakendusasutuste ja rakendusüksuste hinnangud meie toetuste valdkonna töötajatele. On

loomulik, et alguses on hinnangud negatiivsemad, ka oli vastanute arv väike. Kuna personali

rahulolu-uuringu metoodika muutus, siis ei ole tulemus enam varasemaga võrreldav. Eelmises

uuringus oli töötajate hinnang juhtimiskvaliteedile 5-palli skaalal 4,4. Nüüd läbi viidud

uuringus hinnati vahetut juhtimist 7-palli skaalal hindega 6,1.

RTKd kui tööandjat soovitab 90% töötajatest, mis on väga kõrge tulemus. Avaliku sektori

keskmine (konsultatsioonifirma Tripodi läbi viidud uuringute põhjal) on 85%. Kogenud

töötajatest on RTKs huvitatud töötama 25% (Instar EBC uuringu tulemusel).

Kaardistatud oluliste riskide maandustegevused olid piisavad. Eesmärkide täitmine

Nr Eesmärk Mõõdik Tulemus

2018 Tulemus 2019

Sihttase 2019

1. Meie töötajad on

kompetentsed.

Klientide keskmine hinnang töötajate kompetentsusele (0- 10 skaalal)

8,7 8,111 ≥ 8,5

Töötajate hinnang vahetule juhtimisele (1-7 skaalal)

puudub 6,1 määramata

Koolituskulude suhe töötasukuludest (%)

puudub 1,7 määramata

Aastas vähemalt 16 h koolitusi läbinud RTK töötajate osakaal kõigist RTK töötajatest12 (%)

puudub 82 määramata

2. Meie töötajad on

pühendunud

RTK kui tööandja soovitusindeks (%)

puudub 90 määramata

Vabatahtlik voolavus (%) 4,7 5,3 ≤ 7 Töötajate põhipalga tase eesmärktasemesse (%)

99,9 100,5 100

3. RTK on tööandjana atraktiivne

RTK-s töötamisest huvitatute ja väga huvitatute osakaal kogenud töötajate hulgast (%)

puudub 25 määramata

11 *2019. a. kliendiuuringus RTK töötajate kompetentsusele finantsarvestuse, personali- ja palgaarvestuse,

riigihangete korraldamise ja toetuse kasutamise korraldamise alastes küsimustes antud hinnangute aritmeetilise

keskmine. Hetkel ei arvestata keskmise hinnangu hulka toetuse taotlejate tagasisidet, aga plaanis on seda küsima

hakata. 12 Aasta lõpu seisuga aktiivses töösuhtes töötajad

21

3. EELARVE TÄITMINE

Eelarverea nimetus Eelarve Kasutamine %

Tegevuskulud 14 137 126 13 535 742 96%

Tööjõukulud 10 744 885 10 648 334 99%

Töötasud 7 865 450 7 820 340 99%

Erisoodustused 132 881 115 727 87%

Tööjõukuludega kaasnevad maksud 2 746 554 2 712 267 99%

Majandamiskulud 3 392 241 2 881 811 85%

Administreerimiskulud 253 488 154 667 61%

Arvestus- ja auditeerimisteenused (e-arvekeskus) 86 000 88 927 103%

Uurimis- ja arendustööd 53 036 49 315 93%

Lähetuskulud 158 976 139 739 88%

Koolituskulud 162 221 124 710 77%

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 632 500 608 790 96%

Sõidukite majandamiskulud 30 000 31 747 106%

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 56 666 77 529 137%

Inventari majandamiskulud 37 500 28 611 76%

Meditsiinikulud ja hügieenitarbed 13 000 19 312 149%

Õppevahendite ja koolituste kulud 1 293 379 1 044 297 81%

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja kulud 4 167 40 675 976%

Mitmesugused majanduskulud 57 690 52 839 92%

Muud tegevuskulud 0 4 330

Käibemaksukulu tegevuskuludelt 553 618 416 322 75%

Põhivara amortisatsioon 0 5 596

Investeeringud 1 166 667 1 913 712 164%

Inventari soetus 125 000 54 825 44%

MaaIS arendamine 0 15 458

RTIP arendamine 112 500 679 386 604%

SFOS arendamine 929 167 845 092 91%

Käibemaksukulu investeeringutelt 0 318 952

Tegevuskulud osutatavate teenuste kaupa 13 535 742

Toetuste korraldamine 4 193 425

Finantsarvestus 3 794 587

Personali- ja palgaarvestus 1 919 744

Personaliarendus 1 216 625

Rahvastikuregistri korrastamine 631 974

Riigihangete korraldamine 616 158

Riiginõuete haldamine 577 011

Koondaruandluse koostamine 169 896

Käibemaksukulu tegevuskuludelt 416 322

22

Investeeringud osutatavate teenuste kaupa 1 913 712

Toetuste korraldamine 862 418

Finantsarvestus 174 295

Personali- ja palgaarvestus 434 008

Personaliarendus 101 481

Riigihangete korraldamine 3 120

Riiginõuete haldamine 18 714

Koondaruandluse koostamine 724

Käibemaksukulu investeeringutelt 318 952