EKsL-i ettepanek MKS jts MS täiendamiseks

Saatja: Martti Merila <[email protected]>

Saadetud: 23.04.2026 13:38

Adressaat: Info - RAM <[email protected]>

Koopia: Artur Lundalin - RAM <[email protected]>; Siiri Tõniste - RAM

<[email protected]>; EKsL <[email protected]>; Kaspar Vahtre

<[email protected]>

Teema: EKsL-i ettepanek MKS jts MS täiendamiseks

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere!

Edastame käesilevaga ettepaneku maksukorralduse seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks.

Martti Merila

õigusvaldkonna juht

+372 507 4563

Eesti Kindlustusseltside Liit

From: Press - RAM <> Sent: Thursday, March 26, 2026 10:50 AMSubject:

Maksukorralduse seaduse muudatused suurendavad õigusselgust

Maksukorralduse seaduse muudatused suurendavad õigusselgust

Rahandusministeeriumi pressiteade

26.3.2026

Rahandusministeerium esitas teisele kooskõlastusringile maksukorralduse

seaduse muudatused, et suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust,

õigusselgust ning tõhustada maksu- ja tolliameti tööd.

Eelnõu täpsustab ka juhatuse liikme vastutust, et pärssida pahatahtlikku

käitumist ja suurendada maksukuulekust. Muudatuste eesmärk on vältida

olukordi, kus maksuvõla põhjustanud juhatuse liige vahetatakse välja ja

uus juhatuse liige jätab olemasoleva maksuvõla teadlikult tasumata, kuigi

ettevõttel on selleks piisavalt vara.

„Muudatuse eesmärk on motiveerida juhatuse liikmeid hoidma ettevõtte

maksuasjad korras. Vastutus ei teki automaatselt see rakendub üksnes

juhul, kui juhatuse liige teab maksuvõlast, tal on võimalik see tasuda,

kuid ta jätab selle teadlikult tegemata. Vastutusele võetakse vaid need,

kes hoiavad maksude tasumisest tahtlikult kõrvale, ütles asekantsler

Evelyn Liivamägi.

Lisaks sisaldab eelnõu mitmeid muudatusi, mille eesmärk on suurendada

ettevõtluskeskkonna läbipaistvust. Näiteks läheksid avalikustamisele

juriidilistele isikutele tehtud maksuotsuste resolutsioonid, kui need

maksuotsused ei ole enam edasikaevatavad. Muudatus ei puuduta füüsilisi

isikuid ning selle eesmärk on anda äripartneritele parem ülevaade

võimalikest riskidest. Samuti avaldataks edaspidi ka saneeritud ning muul

viisil ümberkujundatud maksuvõlgasid.

Eelnõu sisaldab ka samme haldus- ja töökoormuse vähendamiseks nii

maksumaksjatele kui riigile. Muuhulgas avardatakse maksualase teabe

jagamise aluseid ja vähendatakse dokumentide dubleerivat

kättetoimetamist.

Ajakohastatakse ka siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise riigilõivusid.

Juriidilise isiku puhul tõuseb see 1180 eurolt 2060 euroni ning füüsilise

isiku puhul 300 eurolt 520 euroni. Siduv eelotsus on maksu- ja

tolliametile järgimiseks õiguslikult kohustuslik ning selle andmine

eeldab ajamahukat analüüsi, et vältida võimalikke õiguslikke eksimusi ja

riigile tekkida võivaid kahjusid.

Eelnõu materjalidega saab tutvuda .

Lugupidamisega

Siiri SuutreNõunik | Kommunikatsiooniosakond

5665 4707 | Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn |

Eesti Kindlustusseltside Liit · registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1804 · [email protected] · www.eksl.ee

Rahandusministeerium [email protected] [email protected] [email protected]

23.04.2026 nr 27125

MAKSUKORRALDUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU

Lugupeetud härra Jürgen Ligi

Rahandusministeerium on koostanud maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse muuhulgas MKS § 29 (edaspidi eelnõu).1 MKS § 29 on

oluline puutumus ka kindlustustegevusega, kuivõrd KindlTS § 219 lg 1 p 1 kohaselt ei ole maksusaladust

puudutavate andmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kindlustusandjale lubatud,

välja arvatud, kui andmete avaldamise õigus või kohustus tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Ainus

erand on MKS § 29 p 41, mille kohaselt avaldatakse maksusaldust sisaldavat teavet kindlustusandjale

liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks. Samas ei ole seda õigust tervishoiuteenuse

osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks (edaspidi

patsiendikindlustus).

Patsiendikindlustuse regulatsioon tugineb oma eesmärgilt ja ülesehituselt sisuliselt LKindlS-le: mõlemad

süsteemid täidavad avalikes huvides nn kaitsefunktsiooni (kannatanu/patsiendi kaitse) ja vabastamise

funktsiooni (kahju tekitaja vabastamine), olles osa riigi sotsiaalsüsteemist. Kusjuures TOKVS-i

töövõimetuse ja ülalpidamise äralangemise regulatsioon kopeerib eelmist LKindlS redaktsiooni. Sellest

hoolimata on kujunenud olukord, kus liikluskindlustuse kindlustusandjal on riigi infosüsteemis oluliselt

laiemad õigused andmetele juurdepääsuks kui patsiendikindlustuse kindlustusandjal.

Suureks probleemiks on, et patsiendikindlustuse kindlustusandjal pole praktikas võimalik saada

juurdepääsu nn maksusaladust sisaldavatele andmetele, mis on vältimatult vajalikud hüvitiste

arvutamiseks. See puudutab eelkõige TOKVS § 16 alusel arvutatava ülalpidamishüvitise (TOKVS § 13) ja

töövõimetushüvitise (TOKVS §-d 14, 15) maksmist, mille aluseks on patsiendi netotulu (st

sotsiaalmaksuga maksustav tulu).

Selline olukord tekitab põhjendamatu ebavõrdsuse:

• liikluskindlustuse kannatanute hüvitiste menetlemine on kiirem ja tõhusam, kuna kindlustusandjal on

otsene juurdepääs vajalikele andmetele;

• patsiendikindlustuse puhul pannakse tõendamiskoormus sisuliselt kannatanule, kes peab ise

koguma ja esitama sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmeid.

See ei ole üksnes ebamugav, vaid praktikas sageli raskesti teostatav. Maksuandmete hankimine on

ajamahukas ning võib olla kannatanule koormav, eriti olukorras, kus patsient on lisaks muudele

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/612d9a70-d795-4620-a76f-d76db69a5f4c

- 2 -

tervisemuredele saanud veel tervisekahjustuse tervishoiuteenuse osutamisel või olukorras, kus patsient

on ravivea tagajärjel surnud ja kindlustusandja vajab andmeid ülalpidamishüvitise arvutamiseks.

Probleemi süvendab asjaolu, et hüvitisi makstakse perioodiliselt (VÕS § 136) ja pika aja vältel, mistõttu

tuleb samu või sarnaseid tõendeid esitada korduvalt. See muudab süsteemi ebaefektiivseks nii

kannatanu (patsient, ülalpeetav) kui ka kindlustusandja, tööandja ja riigi (täiendav halduskoormus) jaoks

ning pikendab hüvitiste väljamaksmise aega.

Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus sama eesmärgiga regulatsioonide (liikluskindlustus vs

patsiendikindlustus) puhul koheldakse kannatanuid erinevalt ilma mõistliku põhjuseta. See ei ole

kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ega ka nende regulatsioonide kaitsefunktsiooniga.

Oluline on märkida, et analoogne probleem on tõusetunud ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas.

Terviseandmete osas on Sotsiaalministeerium probleemi mõistnud ja selle lahendamiseks välja töötanud

ka vastavad TOKVS-i ja TTKS muudatused, mis peaks peagi jõudma Riigikokku. Seega on riigil olemas

arusaam probleemi olemasolust ja vajadusest see lahendada.

Arvestades eeltoodut ning tuginedes samadele andmetöötluse alustele (IKÜM art 6 lg 1 p e ning KindlTS

§-d 218 ja 219), tuleks patsiendikindlustuse kindlustusandjale võimaldada juurdepääs MKS § 29 alusel

TOKVS-i andmetele hüvitiste arvutamiseks.

Kuivõrd TOKS ja LKindlS regulatsioonid kattuvad on olemas EMTA-l andmeteenus, mille puhul on

tagatud ka IKÜM art 5 lg 1 p c koostoimes KindlTS § 218 lg 1 p 2, IKÜM art 6 lg 1 p-des b ja e sätestatud

„vajalikkuse“ kriteeriumi täitmine, st konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema „vajalik“ täitmise

kohustuse olemasolu (s.o kindlustusjuhtumi, nt patsiendikindlustuses tervishoiuteenuse osutamisel

lepingu rikkumine (nt raviviga, § 8) ja kahju hüvitamise ulatuse väljaselgitamiseks (TOKVS § 13-16).

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 sättega, millega muudetakse MKS § 29 p

41 järgnevalt:

„22) kindlustusandjale liikluskindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks;“

Palume esitatud ettepanekuid arvesse võtta. Oleme valmis vajadusel täiendavalt selgitusi andma

ning kohtuma ettepaneku arutamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Tuuli Pärenson juhatuse esimees

Martti Merila, 667 1809, [email protected]