Harjumaa Kiili vald Luige alevik Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu kehtestamine

1

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 15.01.2026 otsuse nr 1 juurde

Detailplaneeringu nimetus

Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneering (DP0346).

Detailplaneeringuga seotud asutused

o Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a,

Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]).

o Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev,

telefon 6790260, e-post [email protected]).

o Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus

(Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]).

o Detailplaneeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (Maakri 29, 10145 Tallinn, e-post

[email protected]; tel 6177694).

1. Olemasolev olukord

Kehtivad planeeringud ja load

Planeeritaval maa-alal kehtib:

o Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus.

Planeeringuala suurus on 18239 m2.

Planeeringuala maakasutus

Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Meremehe tn 2a 5105 m² 30501:001:0398 Maatulundusmaa 100%

2 Viljandi mnt 113 12154 m² 30501:001:0397 Maatulundusmaa 100%

3 Meremehe tänav T1 2299 m² 30401:001:2813 Transpordimaa 100%

Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused, Meremehe tänav T1 katastriüksus on

planeeringualasse hõlmatud osaliselt.

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused

Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Viljandi mnt 111 30401:001:2943 5578m² Elamumaa 100%

2 Kergliiklustee T3 30401:001:2944 416m² Transpordimaa 100%

3 15 Tallinn-Rapla-

Türi tee T1

30402:001:0011 91726m² Transpordimaa 100%

4 Õnne tn 18 30404:005:0430 1346m² Elamumaa 100%

5 Külluse tänav 30404:005:0002 10668m² Elamumaa 100%

6 Meremehe tn 1 30404:008:0320 891m² Elamumaa 100%

7 Masti tänav //

Meremehe tänav //

Purje tänav

30404:008:0740 19647m² Elamumaa 100%

8 Masti tn 2 30404:008:0020 1124m² Elamumaa 100%

9 Masti tn 4 30404:008:0030 969m² Elamumaa 100%

2

10 Masti tn 6 30404:008:0750 895m² Elamumaa 100%

11 Masti tn 8 30404:008:0040 907m² Elamumaa 100%

12 Masti tn 10 30404:008:0050 897m² Elamumaa 100%

13 Masti tn 24 30404:008:0540 997m² Elamumaa 100%

14 Masti tn 26 30404:008:0610 1012m² Elamumaa 100%

15 Pärnakuu 30402:001:0107 5837m² Ärimaa 100%

16 Pärnaveere 30401:001:2947 16619m² Maatulundusmaa 100%

17 Kergliiklustee T1 30401:001:2948 149m² Transpordimaa 100%

18 Kergliiklustee T2 30401:001:2815 1005m² Transpordimaa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Olemasolev keskkond

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse

kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel

katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Detailplaneeringuala ei asu Kiili valla

üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alal.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Puuduvad.

Olemasolev tehnovarustus

Puuduvad.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Maa-alale pääseb Viljandi maanteelt ja sealt edasi Meremehe tänavalt. Viljandi mnt ääres on

olemas kergliiklustee, Meremehe tänava ääres kergliiklustee puudub.

Kehtivad piirangud

Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Kitsenduste mõjuala Nimetus Ulatus

(m2)

Seotud kitsendusi

põhjustava objekti nähtus

1 Elektripaigaldise

kaitsevöönd

291101717 637,92 Elektriõhuliin alla 1 kV

2 Elektripaigaldise

kaitsevöönd

291101718 2,46 Elektriõhuliini mastitõmmits

või tugi

3 Ranna või kalda

veekaitsevöönd

41094500201600042M 690,99 Maaparandussüsteemi

eesvool kuni 10km²

4 Eesvoolu kaitsevöönd 41094500201600042M 10765,89 Maaparandussüsteemi

eesvool kuni 10km²

5 Elektripaigaldise

kaitsevöönd

291101716/14487038 2,40 Elektrimaakaabelliin

6 Maaparandushoiu-ala 4109450020160004 156,97 Maaparandussüsteemi maa-ala

Tabel 3: Kehtivad piirangud

ÜVK kohustus

ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Taotluse eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse

(30501:001:0398) sihtotstarbe muutmine ja krundile ehitusõiguse määramine.

Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109 katastriüksusele, aga planeeringu koostamise

hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks (30501:001:0398)

3

ja Viljandi mnt 113 katastriüksuseks (30501:001:0397). Detailplaneeringu koostamise eesmärk

on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja

ehitusõi-guse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja teh-novõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113 katastriüksuse

sihtotstarvet (100% maatulundusmaa) ei muudeta. Meremehe tn 2a krundile antakse

ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9 m

ja ehitisealune pind kuni 600 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate

ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade

summa). Ehitusõiguse tabel on kajastatud põhijoonisel.

Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu seletuskiri on esitatud

käesoleva otsuse lisas nr 2 ja lahenduse joonis on esitatud lisas nr 3.

Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

4

3. Kiili valla üldplaneering

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt

paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole Meremehe tn 2a katastriüksusele maakasutuse

juhtfunktsiooni määratud. Planeeringuala asub detailplaneeringu kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused (maakasutuse juhtotstarve on

kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B)):

o Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.

o Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.

o Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega,

määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja

büroohoonete maa (BH).

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

5

o Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik

vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh

väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-,

teenindus ja ärihoonete maa alla

o Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on

ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Antud detailplaneeringus on arvestatud eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanek

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt

paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla

üldplaneeringu järgselt ei ole planeeritavale alale maakasutuse juhtfunktsiooni määratud,

mistõttu määratakse katastriüksusele sobiv sihtotstarve detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kiili valla üldplaneeringu muutmiseks ala juhtotstarbe

osas, määrates detailplaneeringuga hõlmatava ala ulatuses juhtotstarbeks kaubandus-,

teenindus- ja büroohoone maa. Ärimaa sihtotstarve toetab kõrval oleva elamumaa funktsiooni.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering

Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt ei ole Meremehe tn 2a katastriüksuste

maakasutuse juhtfunktsiooni määratud. Planeeringuala asub tiheasustusala rohevõrgustikus.

6

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Puhke ja looduslik maa-ala on puhkamisele suunatud loodusliku või poolloodusliku ilmega

puhke-, kultuuri- ning spordirajatiste maa-ala. Lisaks täidavad puhkefunktsiooni tervise- ja

matkarajad, külaplatsid ning veekogud koos kaldaalaga.

Puhke ja looduslikul maa-alal on lubatud:

o Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud.

o Puhke-, spordi- ja kultuurirajatised nagu näiteks: mänguväljak, laululava, seikluspark,

teemapark, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, suusarada,

puhkeotstarbeline rajatis, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala jms.

o Puhkamise maa-ala teenindavad rajatised sh tehnoehitised, parklad jmt.

Rohevõrgustiku tingimused:

o Rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgustiku

terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik säiliks.

Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võrgustiku

terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib omavalitsus

keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või kehtestamisest.

7

o Rohevõrgustiku alal kehtivad hajaasustuse ehitustingimused, arvestades rohevõrgustiku

toimimise tagamiseks üldplaneeringuga seatud tingimusi.

5. Detailplaneeringuga kavandatu

5.1. Planeeritava ala kruntimine

Planeeringuala katastriüksused: Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² KT number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Meremehe tn 2a 5105 m² 30501:001:0398 Maatulundusmaa 100%

2 Viljandi mnt 113 12154 m² 30501:001:0397 Maatulundusmaa 100%

3 Meremehe tänav T1* 2299 m² 30401:001:2813 Transpordimaa 100%

Tabel 4: Planeeringuala katastriüksuste andmed.

Planeeringualale jäävate katastriüksuste piire, suurust ja sihtotstarvet ei muudeta.

5.2. Hoonestuskava

Planeeritaval alal on antud krundi võimalikud ehitusalad.

Krundi hoonestusala on kajastatud põhijoonisel. Hoonestusala suurus on 2708 m2. Krundi

hoonestusala paikneb krundi ida küljest 5m kaugusel krundi piirist, põhja ja lõuna küljest 4 m

kaugusel krundi piirist. Hoonestusala on planeeritud riigi tugimaantee servast 30 meetri

kaugusele.

Kavandatud kruntide ehitusõiguse näitajad on esitatud kruntide ehitusõiguse ja piirangute

tabelis põhijoonisel.

5.3. Arhitektuurinõuded

Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid

arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda

väärtustav.

Arhitektuursed nõuded:

o Hoonete projekteerimisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega

ümbritsevasse keskkonda.

o Hoone korruselisus kuni 2.

o Hoone suurim lubatud kõrgus ümbritsevast keskmisest maapinnast kuni 9 m.

o Hoone minimaalne tulepüsivusklass TP-3.

o Planeeritavalt hoonestuselt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda

naaberkinnistutele.

o Katuse kalle 0° - 25°.

o Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale ning hoonestuse tüübile

iseloomulikud materjalid (laudis, krohv, klaas, puhasvuukmüüristus, dekoratiivsed

metallpaneelid, fassaadiplaadid jne). Vältida imiteerivaid materjale.

5.4. Avaliku ruumi nõuded

Planeeritaval alal on juunis 2023 teostatud dendroloogiline hindamine, AB Artes Terrae OÜ

Sulev Nurme ja Janika Lill, töö number 23063HI2. Dendroloogilises hinnangus on ala

kirjeldatud kui võsastuvat rohumaad, millele on tekkinud laiguti hariliku haava ja hariliku

männi looduslikku uuendust. Lisaks on alale levinud naaberkinnistutelt toompihlakat,

kibuvitsa ja läikivat tuhkpuud. Uuringualal puittaimestik on loodusliku tekkega.

8

Planeeritaval alal paiknev kõrghaljastus, mis jääb planeeritavale hoonestus või tee alale või

sellele liiga lähedale, likvideeritakse. Orienteeruvalt likvideeritakse 37 haljastuslikku objekti

(sh ka puudegrupid), mis kuuluvad III ja IV väärtusklassi. Samuti likvideeritakse üheksa V

väärtusklassi hinnatud puud. Likvideeritavate puude ja põõsaste hulk täpsustub ehitusprojekti

koostamise käigus, kui fikseeritakse lõplikult hoonete ja juurdepääsutee asukoht.

Dendroloogilises hinnangus on antud ka soovitused puistu edasiseks haldamiseks. Alles

jäävatele puudele tuleb läbi viia võrahooldus. Kohustuslik on rajada kõrghaljastus Masti tn 2

katastriüksuse piirile, täpne lahendus antakse haljastusprojektis. Planeeritavale alale ettenähtud

haljastuse osas peavad istikud ja istutustööd vastama standardile EVS 843:2016

„Linnatänavad” sh puude ning ehitiste vahelised kujad. Istikute parameetrid antakse

haljastusprojektiga, kõrghaljastust kombineerida muu haljastusega.

Parkla- ja platside lahendamisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme nagu vett

läbilaskvaid katendeid, vihmapeenraid jne. Looduslähedase sademeveesüsteemi peamiseks

eesmärgiks on aeglustada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ning hajutada ja immutada

seda tekkekohas võimalikult palju. Samuti tagada parklale kombineeritult katenditega

haljastust, et vähendada kuumasaarte teket.

Prügikonteineritena kasutada süvamahuteid ning need paigutada Meremehe tänava serva või

kaupluse vahetusse lähedusse, täpne asukoht määratakse ehitusprojektis, võttes aluseks Kiili

valla jäätmehoolduseeskirjas ette nähtud nõuded, ning neile peab olema võimaldatud vaba ja

takistusteta juurdepääs. Meremehe tänava ääres on olemasolevad avalikud pakendikonteinerid,

mis asendatakse samuti süvamahutitega (5x5m3) ja nähakse ette teenindusplats, vastav

lahendus kooskõlastatakse vallaga ja ehitatakse välja Arendaja (st huvitatud isiku poolt).

5.5. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju

looduskeskkonnale

Positiivne mõju on uue kodukoha lähedase poe lisandumine, mis võimaldab kohalikel elanikel

ka ilma autota vajalikud ostud teha. Lisaks loob planeeritav toidukauplus juurde töökohti, seega

mõju piirkonna majandusele on positiivne. Planeeringu elluviimisel saab olemasolev

Meremehe tänava lõik uue katendi ja normidele vastava laiuse, seega olemasoleva tänavate

võrgu olukord paraneb. Planeeringulahenduse elluviimisel võib eeldada, et Meremehe tänava

kui juurdepääsu tagava tänava liikluskoormus mõnevõrra küll kasvab, kuid veelgi olulisem on

rõhutada, et väikepoe olemasolu tõttu Meremehe tänavalt riigi tugimaanteele väljuvate autode

hulk väheneb. Seda seetõttu, et Luige asumi elanikud saavad kõik esmavajaliku kohalikku

kogukonda teenindavast poest, mistõttu väheneb poekülastuse eesmärgil vajadus

kodupiirkonnast väljuda riigi tugimaanteele sõitvate autode pööramine Meremehe tänavale on

pigem erandlik, sest vähem kui 500 meetri kaugusele on rajatud suur ärihoone (Luige keskus)

koos kergesti ligipääsetava parklaga, kus avas uksed ka Rimi supermarket. Seega ei ole enam

põhjust kavandada kogu piirkonda teenindavat teist suurt toidukauplust, mille külastajate

enamuse võiksid moodustada kaugemal elavad ja autodega liikuvad kliendid. See on Luige

keskuse näol juba loodud ja teist samalaadset esimese vahetusse lähedusse rajada ei ole

mõistlik ega tarvilik. Käesolevas lahenduses planeeritakse kogukondlikku väikepoodi, mis on

mastaabilt kolmandiku võrra seni kavandatust väiksem ehk piirdub algatamise otsuses lubatud

900 m2 asemel 600 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas

puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud.

9

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale, planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid.

5.6. Servituudi vajadused

Planeeritud tehnovõrkude toimimiseks vajalike servituutide ning juurdepääsuservituutide

seadmise vajadus ja ulatus on toodud joonisel nr 4 „Põhijoonis“. Planeeritud servituutide

vajaduse ulatus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimise staadiumis.

5.7. Detailplaneeringu elluviimise kava

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi

koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.

2. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

Ehituslubade väljastamise tingimuseks on:

2.1. koos hoonete ehitamisega ehitatakse valmis avalikult kasutatavad teed koos

mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate

tehnovõrgud 100% (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter,

side, kaugküte jne);

2.2. vajadusel uus kuivendussüsteem ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala

olemas oleva drenaažisüsteemi toimimine.

3. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et:

3.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -

rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele;

3.2. avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja

teedega seonduvate rajatiste omand on üle antud võrguettevõtjale;

3.3. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt

detailplaneeringus ettenähtud tingimustele;

3.4. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad

peavad olema Valla omandis.

6. Detailplaneeringu menetlus

25.05.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud.

22.06.2021 – Kiri nr 8-1/813. Taotluse ja eskiislahenduse esitamine.

28.09.2021 – Kiri nr 8-1/813-5. Terviseameti seisukoht KSH eelhinnangule ja algatamise eelnõule.

05.10.2021 – Kiri nr 8-1/813-6. Transpordiameti seisukoht KSH eelhinnangule ja algatamise eelnõule.

07.10.2021 – Kiri nr 8-1/813-7. Kaitseministeeriumi seisukoht KSH eelhinnangule ja algatamise eelnõule.

18.10.2021 – Kiri nr 8-1/813-8. Keskkonnaameti seisukoht KSH eelhinnangule ja algatamise eelnõule.

18.10.2021 – Haldusleping nr 8-15/163-21.

16.12.2021 – Kiili Vallavolikogu otsus nr 46. „Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu algatamine ”

10

10.01.2022 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes.

10.01.2022 – KSH mittealgatamise teade Ametlikes teadeannetes.

10.01.2022 – Detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise teade Kiili valla kodulehel.

14.01.2022 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu.

25.01.2022 – Kiri nr 8-1/813-9. Transpordiameti seisukohtade väljastamine.

01.02.2022 – Detailplaneeringu algatamise teade vallalehes Kiili Leht.

05.02.2024 – Kiri nr 8-1/813-15. Puudutatud isikute teavitamine detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust

06.02.2024 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade Kiili valla

kodulehel.

01.03.2024 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili

Leht.

04.03.2024 kuni 08.04.2024 – Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek

24.07.2024 – kiri nr 8-1/813-29. Päästeameti kooskõlastus.

13.08.2024 – kiri nr 8-1/813-29. Kaitseministeeriumi kooskõlastus.

21.08.2024 – kiri nr 8-1/813-30. Terviseameti kooskõlastus.

06.02.2025 – kiri nr 8-1/813-37. Transpordiameti kooskõlastus.

18.03.2025 – kiri nr 8-1/813-41. Detailplaneeringu ala ei asu maaparandussüsteemi alal ning kavandatav tegevus ei mõjuta ka kaudselt

eemalolevate maaparandussüsteemide toimimist. Tulenevalt eelnevast loobub Maa- ja Ruumiamet

detailplaneeringu osas kooskõlastuse ja seisukoha andmisest.

02.04.2025 – kiri nr 8-1/813-42. Ei pea MaRu hetkel vajalikuks määrata täiendavaid asutusi, kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel

koostööd teha.

17.04.2025 – Kiili Vallavolikogu otsus nr 11. „Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise

korraldamine“

01.04.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel.

02.05.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu.

02.05.2025 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili leht.

19.05.2025 kuni 22.06.2025 – Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses. Kiili Vallavalitsus, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a

29.04.2025 – Kiri nr 8-1/813-44. Peaks lahendama ka Meremehe tänav T1 (30401:001:2813) kogu maa-ala korrastamise. Maa peaks vist

olema valla oma. Hetkel võsastunud ala. Tuleks omavahel ühendada Õnne tn. ja Meremehe tn., rajada

sõidu ja kõnnitee või minimaalselt normaalne kõnnitee ning jääv haljasala tuleks võsast puhastada ja

korrastada. Sellisel juhul saaks ka normaalselt poes käia, ei pea läbi võsa ronima.

29.04.2025 – Kiri nr 8-1/813-45. Juhtusin nägema FB postitust Meie poe kohta ning selles osas olid ka ettepanekud oodatud.

Minul on mõni. Selle asemel, et veel üks pood ehitada (sest Luige keskus koos Rimiga ju alles sai avatud),

võiks teha midagi kasulikumat, kasvõi lapsi silmas pidades:

- liikluslinnak, kus oleks reaalsed liiklusmärgid jms (saaks õppida reaalselt korrektset liiklemist jalgvõi

tõukerattaga, rulluiskude vms);

- korv- või jalgpalliplats (mida nt talvel uisuväljakuks muuta);

- välijõusaal;

- vms koht, kus aktiivselt aega veeta.

Või uue ehitise rajamise asemel hoopis olemasolevad teed korralikult korda teha. Nt Luigel Sausti poolses

otsas on juba mitu korda olnud päris huvitav aukude lappimine. Lastakse maha hunnik pigi ja kruusa (või

11

midagi sellist, ei ole ekspert) ning kõik - niimoodi lahtiselt see jääb. Kui jala, rattaga vms liikuda, siis on

jalanõud/rattad seda jama täis. Või vankriga jalutades vankritattad. Kuumal päeval on eriti halb, sest see

asjandus lihtsalt sulab külge. Ja autod on liikudes seda kõike laiali vedanud, seega ei saa alati ka mööda

astuda. Mitte kõik ei sõida kodu ukseni autoga ja selline aukude lappimine võiks ikka korralikult tehtud

olla ilma, et osa killustikku jala all koju kaasa vead.

Ei tea, kuidas hakkab praegune Viljandi mnt jalgratta-/kõnnitee uue Kangru liiklussõlmega kulgema, aga

ehk saaks hoopis suunata raha sinna ja istutada põõsaid/puid, mis jääks sõidu- ja jalakäijate tee vahele -

ei peaks jala või rattaga liigeldes nii suure müra sees sõitma. Võrdluseks koht (küll juba Tallinna piirides),

aga kus Luigelt algav jalakäijate tee suundub Valdeku tn juures metsatuka taha (sinna disc golfi poole),

muutub müratase ilma autota liiklejale kordades meeldivamaks.

Kokkuvõtvalt olekski ettepanek, et ei pea kõike vähegi rohelisi alasid betooni ja asfaltiga üle valama.

Pigem just rohealasid säilitama või juurde lisama. Või kui tõesti on soov pidevalt ehitada, siis midagi, kus

oleks vabas õhus võimalik aktiivselt aega veeta. Ning vaadata/uurida, kas midagi juba olemas olevat saaks

paremaks muuta.

07.08.2025 – Kiri nr 8-1/813-46. Kiili Vallavalitsus nõustub Teie esitatud ettepanekuga. Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood)

detailplaneeringu seletuskirja p.4.1. on täiendatud alljärgneva tekstiga:

„Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette Meremehe tänava planeeringualasse jääva lõigu

rekonstrueerimine vastavalt kehtivatele normidele, sealhulgas kõnnitee ja haljasriba rajamine. Ühenduse

loomist Õnne tänavaga planeering ei käsitle, kuna vastav ala jääb detailplaneeringu koostamise alast

väljapoole. Meremehe tänava rekonstrueerimine on planeeringus ette nähtud 6 m laiuse sõiduteena koos

2 m laiuse kõnniteega ja 1,8 m laiuse haljasribaga. Võsastunud ala korrastamine ja juurdepääsu

parandamine on planeeritud koos pakendiplatsi ehitusega. Pakendimahutite plats koos süvamahutitega

07.08.2025 – Kiri nr 8-1/813-47. Tegemist on eraomandis oleva maa-alaga ja kinnistuomanikul on üldiselt vaba voli otsustada, kuidas

endale kuuluvat kinnisomandit realiseerida. Arendajad lähtuvad enda tegevuse kavandamisel

tasuvusarvutustest, soovidest ja võimalustest, aga ka näiteks maailmavaatelistest küsimustest (nt soovist

säilitada rohelust, aidata kaasa põllumajandusele). Kiili Vallavolikogu on detailplaneeringu algatamisega

nõustunud arendaja huvidega, et moodustada sinna ärimaa katastriüksus kuhu on võimalik rajada

kogukonna kauplus.

Detailplaneeringulahenduses on selle ettepanekuga arvestatud järgmiselt:

• planeeringuga on ette nähtud olemasoleva kõrghaljastuse osaline säilitamine ja uue kõrghaljastuse

rajamine, eelkõige katastriüksuse piirile;

• parkimisala on kavandatud looduslähedased sademeveesüsteemid (vihmapeenrad, vett läbilaskvad

katendid);

• hoonestusalast väljapoole jääb haljasruum, kogu ala ei kavandata täisehitamist;

• Meremehe tänava ja kõnnitee väljaehitamine loob täiendavat kvaliteetset avalikku ruumi.

Põhijoonisel ja ruumilisel illustratsioonil on need lahendused nähtavalt esitatud.

Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud ka Meremehe tänava planeeringualasse jääva lõigu

rekonstrueerimine, sealhulgas 6 meetri laiuse sõidutee, 2 meetri laiuse kõnnitee ning 1,8 meetri laiuse

haljasriba rajamine. Lisaks on kavandatud pakendimahutite teenindusplatsi rajamine, võsastunud ala

korrastamine ja planeeringuala üldine heakorrastamine.

08.08.2025 – Kiri nr 8-1/813-48. Aitäh info ja selgituse eest. Hetke seisuga ei soovi arutelu jätkata.

04.09.2025 – Detailplaneeringu avalik arutelu Kiili Vallavalitsuses. Kiili Vallavalitsus, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a

12

Arutelule ei tulnud ettepanekute esitajad.

10.09.2025 – Detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste teade Kiili valla kodulehel.

12.09.2025 – Detailplaneeringu avaliku arutelu tulemuste teade maakonnalehes Harju Elu.

16.09.2025 – Kiri nr 8-1/813-49. Luige alevikus Meremehe tn 2a Meie toidupood detailplaneeringu materjalide edastamine Maa- ja

Ruumiametile järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks

17.11.2025 – Kiri nr 6-3/25/2771-7. Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90 lõikest 2, annab Maa- ja Ruumiamet heakskiidu Luige aleviku

Meremehe tn 2a detailplaneeringule.

7. Detailplaneeringu kooskõlastajad ja koostöötegijad

Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:

Jrk

nr

Kooskõlastav

organisatsioon

Kooskõlastuse

nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri

1 OÜ Kiili KVH

(Silver Parri)

12.04.2023 Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused:

1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka

andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda

sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb

rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate

tehnovõrkude kaitseks;

2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr

5655220, [email protected] <mailto:[email protected]> ). Enne ehitus- ja

kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume

kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise

aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja

esindaja kirjaliku tööloa alusel;

3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise

eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045

4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud

meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel;

5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb

teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb

teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d;

6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele

eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde

eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud

tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule.

Vigastus parandatakse kaevaja kulul."

https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045.

7) kõik hilisemad projektimuudataused peab täiendavalt kirjalikult

kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.

OÜ Kiili KVH tel/faks: 6040156 Reg.nr. 10782274 Toompihla 1, Kiili alev e-

postl: [email protected] KMK nr. EE100702017 75401 Kiili vald

www.kiilikvh.ee 221017197662 Swedbank

Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud lahendus ei vähenda projekteerija

vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja normdokumentide nõuetele.

2 Huvitatud isik

(Rein Reinvee)

03.05.2023 Kooskõlastatud.

3 Telia Eesti AS

(Dmitri

Kirsanov)

09.05.2023

nr 37905610

Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise

Eeskirjast. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt

esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad

tehnilised tingimused. Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis side

maakaabel. Projekt on kooskõlastatud märkustega:

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste

projekteerimisel Tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja

§78 nõuetele. Tööde teostamisel Sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja

ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise

13

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku

juhenditest ja nõuetest: https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale-

maaomanikule/ juhendid. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia

sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on

sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada

sideehitist.

4 AS Connecto

Eesti

(Annika

Matson)

11.05.2023

nr KK4333HR

Detailplaneering on läbi vaadatud ning kooskõlastatud.

Ehitusprojekt kooskõlastada ELASA sidevõrgu haldajaga AS Connecto Eesti.

ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 29.03.2022 väljastatud

Elektroonilise side alased tehnilistest tingimustest nr TT1791HR.

Täiendav info telefonil 5336 4150

Käesolev kooskõlastus koostati 11.05.2023 Kooskõlastus kehtib kuni

11.05.2025

5 Elektrilevi OÜ

(Maie Erik)

10.01.2025

0905861581

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

* Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga

lisateenuse leping

projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.

1 Põhja

päästekeskus

7.2-3-1/4956-1

07.08.2024

Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 26.07.2024 kirjaga nr 8-1/813-25

kooskõlastamiseks Kiili vallas Luige alevikus Viljandi mnt 109 kinnistu (Meie

toidupood) detailplaneeringu materjalid.

Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve

büroo inspektor Kert Keller Viljandi mnt 109 kinnistu detailplaneeringu.

2 Riigi

Kaitseinvesteeri

ngute Keskus

4-4/24/3533-1

13.08.2024

Kiili Vallavalitsus esitas 25.07.2024 kirjaga nr 8-1/813-24

Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks Kiili valla Luige aleviku Viljandi

mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu.

Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109 katastriüksusele, aga

planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn

2a katastriüksuseks ja Viljandi mnt 113 katastriüksuseks. Detailplaneeringu

koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse

sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega

koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise lahendamine. Meremehe tn 2a krundile antakse ehitusõigus ühe

kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9

m ja ehitisealune pind kuni 600 m2.

Planeeringu ala asub osaliselt riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli

piiranguvööndis. Planeeritav ala asub ca 250 m kaugusel Männiku

harjutusväljast. Männiku harjusväljal toimub selline riigikaitseline tegevus,

millest tingitud müra võib levida ka harjutusvälja piiridest väljaspoole.

Kuna detailplaneeringuga ei kavandata Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse

nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ § 3 punktis 1 nimetatud ehitisi ning planeeringu

elluviimine ei too käesoleva informatsiooni põhjal kaasa riigikaitseliste ehitiste

töövõime vähenemist, siis annab Kaitseministeeriumi valitsemisala ülese

seisukoha Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 101

alusel kooskõlastab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kiili valla Luige

aleviku Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu tingimusel, et

detailplaneeringus kajastatakse alljärgnevaid õiguslikke asjaolusid:

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt

ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS

§ 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega ka

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

14

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut

põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub

mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud

vajalikud meetmed.

3 Terviseamet 9.3-1/24/7688-2

21.08.2024

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ning

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja

§ 3 punkt 12 alusel Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood)

detailplaneeringu kooskõlastamiseks.

Planeeritav ala asub Viljandi mnt 109 katastriüksustel aga planeeringu

koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a ja

Viljandi mnt 113. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus

Meremehe tn 2 a sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse

määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113

sihtotstarvet ei muudeta. Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni

kahekorruselise ärihoone kõrgusega 9,0 m ja krundi suurem ehitusalune pind

kuni 600 m2. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu

muutmise ettepanekut.

Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud:

„Ehitustööde läbiviimisel on tõenäoline piirkonna mürataseme mõningane

suurenemine ehitusaegse transpordi tõttu, lisaks võib olla kohati häiriv, kui

tehakse mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja

tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva

tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Ehitustööde läbiviimisel peab

arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002

määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud norme.

Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel

ajal.“

„Kuigi planeeritav sihtotstarve (ärimaa) ja objekt (kauplus) ei ole otseselt

müratundliku ala/objektina käsitletav, võib planeeringuala müraolukorra

hindamisel teatud määral asjakohaseks lugeda III-IV kategooria (keskuse maa-

alad, ühiskondlike hoonete maaalad) normide rakendamist. Vastavalt

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tuleb tiheasustusalal ja/või

kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel müraolukorra

normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. III-IV

kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on

hoonete teepoolsel küljel lubatud 70 dB päeval/60 dB öösel.“

„Lähtudes asjaolust, et müra normtasemed hoonestusala teepoolsel küljel on

tagatud ning planeeringuga ei kavandata suure müratundlikkusega objekte, ei

ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus vajalikud.“

„Planeeringu realiseerimise järgselt piirkonnas sõidukite arv sisuliselt ei

suurene, sest tegemist on lähiümbrust teenindava poega. Müra ja õhusaaste ei

suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga.

Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on

oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamualasid.“

„Planeeringuala piirneb riigitee nr 15 (Tallinn - Rapla - Türi), seega võib alal

esineda liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee

omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi teest tingitud võimalike

mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks uute planeeringute puhul.

Vajadusel tuleb vastavad meetmed ette näha planeeringu raames ning meetmete

rakendamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus.“

„Siseruumides heade tingimuste tagamiseks on soovitatav uute hoonete

rajamisel (kuigi kaupluseruumid ei ole otseselt müratundlike ruumide loetelus)

järgida standardit „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest“, mille kohaselt: Uute bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide

15

(sh, teenindusasutused jms) rajamisel on antud juhul soovitatav minimaalne

välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtus ca 35 dB (lähtudes muu hulgas

ka liikluskoormuste võimalikust kasvus).“ Amet on tutvunud esitatud

dokumentidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib järgmist:

Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike

hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi

müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud

tööstusmüra sihtväärtusi.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-

19.00.

Jälgida, et ehitusaegsed- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §

3 toodud piirväärtused.

Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

4 Transpordiamet 7.2-2/25/5389-8

06.02.2025

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vald Luige alevik

Viljandi mnt 109 detailplaneeringule. Planeeringuala on käesolevaks hetkeks

jagatud kaheks kinnistuks Meremehe tn 2a (katastritunnus 30501:001:0398) ja

Viljandi mnt 113 (katastritunnus 30501:001:0397) - edaspidi planeering.

Planeeringuga kavandatakse Meremehe tn 2a kinnistule eeldused ärihoone

(kauplus) ja seotud taristu rajamiseks. Viljandi mnt 113 kinnistu sihtotstarvet ei

muudeta. Planeering on üldplaneeringut muutev.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS)

kooskõlastame OÜ Hendrikson ja KO töö nr 21003023 “Luige alevikus

Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneering“.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde

projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha

puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded

ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS

§ 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume

kaasata Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering

ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering

Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

Planeerija Malle Alvela (alates 21.07.2024) Planeeringu koostamise tellija: e-post [email protected] tel +372 740 9800 Kiili Vallavalitsus

Planeerija Jelizaveta Sibul (kuni 21.07.2024) Nabala tee 2a Planeerija Liina Ollema (kuni 16.02.2024) Kiili alev 75104

Koordinaator Tarmo Zernant (alates 16.02.2024)

Koordinaator Jaanus Aavik (kuni 16.02.2024)

Huvitatud isik: Rein Reinvee

RRLektus Aktsiaselts Mõisa tee 3, Kostivere alevik

74204 Jõelähtme vald, Harjumaa

Luige alevikus Meremehe tn 2a

detailplaneering

Detailplaneeringu põhikaust

Töö nr 21004023 Tallinn 2025

2

SISUKORD

1. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD .................4

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused .......................................................... 4

1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ....................................................... 5

1.3. Planeeritava ala katastriüksuste andmed .................................................... 5

1.4. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus ...................................................... 6

1.5. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi funktsionaalsete seoste

analüüs ............................................................................................................. 6

2. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ...................................................6

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ..........................................8

3.1. Krundi ehitusõigus .................................................................................... 8

3.2. Hoonestusala ............................................................................................ 8

3.3. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ......................................... 9

3.4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ............................................ 9

3.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. ....................................... 11

3.6. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad.......................................................... 12

3.6.1. Elektrivarustus ................................................................................. 13

3.6.2. Sidevarustus .................................................................................... 13

3.6.3. Vee- ja kanalisatsioonilahendus ......................................................... 14

3.6.4. Kütte lahendus ................................................................................. 15

3.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................ 15

3.8. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringud .................................................... 17

3.9. Tuleohutuse tagamine ............................................................................. 19

3.10. Servituutide vajaduse määramine .......................................................... 19

3.11. Seadusjärgsed kitsendused .................................................................. 19

3.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................. 20

4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................ 20

4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ......... 20

4.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped......................................................... 21

4.3. Detailplaneeringu elluviimise tingimused ................................................... 21

4.4. Toimingute ja tegevuste järjekord ............................................................. 22

4.5. Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel ....................................... 23

3

4.6. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused ....................................... 23

4.7. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............. 24

5. JOONISTE NIMEKIRI ..................................................................................... 24

6. TEHNILISED TINGIMUSED ............................................................................. 25

7. KAASATAVATE, KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL ................. 26

8. MENETLUSDOKUMENDID ............................................................................. 49

4

SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD

1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Kehtivad õigusaktid:

 Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015);

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;

 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”;

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Arengukavad ja strateegiad:

 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013

otsusega nr 26);

 Kiili Vallavalitsuse „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning

vormistamise nõuded“ 01.03.2016 määrus nr 1;

 Kiili Vallavolikogu 19.01.2023 nr 3 vastu võetud „Kiili Vallavolikogu 19.04.2012

määruse nr 5 “Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” muutmine“.

Eesti standardid:

 Eesti Standard EVS 843 „Linnatänavad”;

 EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

Tehnilised tingimused:

 Osaühing KIILI KVH poolt 04.02.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 1057;

 Elektrilevi OÜ poolt 09.02.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 400524;

 Telia Eesti AS poolt 04.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 36251141;

 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse volitatud esindaja AS Connecto Eesti poolt

29.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr TT1791HR, kehtivad kuni 29.03.2023;

 Elektrilevi OÜ poolt 29.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 483963.

Detailplaneeringu algatamise otsus:

5

 Kiili Vallavolikogu otsus 16.12.2021 nr 46 „Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie

toidupood) detailplaneeringu algatamine“;

Detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise korraldamise otsus:

 Kiili Vallavolikogu otsus 17.04.2025 nr 11 „Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie

toidupood) detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine“.

Alusplaan:

 G.E.Point OÜ (mõõdistamislitsents nr EG10409530-01) poolt 15.06.2021

koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr 21- G233, koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis, mõõtkava M 1:500).

Teised kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid.

1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109 katastriüksusele, aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks

ja Viljandi mnt 113 katastriüksuseks. Kiili Vallavolikogu 17.04.2025 otsusega nr 11 „Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu vastuvõtmine ja

avalikustamise korraldamine“ määrati detailplaneeringu uueks nimetuseks „Luige alevikus Meremehe tn 2a detailplaneering“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja

ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113 katastriüksuse

sihtotstarvet (100% maatulundusmaa) ei muudeta.

Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) kõrgusega kuni 9,0 m ja krundi suurim ehitisealune pind kuni 600 m2 (ehitistealuse pinna

moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).

1.3. PLANEERITAVA ALA KATASTRIÜKSUSTE ANDMED

Tabel 1- Katastriüksuste andmed.

Lähiaadress Katastritunnus Sihtotstarve Pindala Omanik

Meremehe tn 2a 30501:001:0398 Maatulundusmaa

100%

5105 m2 RRLektus Aktsiaselts

Viljandi mnt 113 30501:001:0397 Maatulundusmaa

100%

12154 m2 Martha Kaaristu

Meremehe tänav T1* 30401:001:2813 Transpordimaa 100%

1192 m2 Munitsipaalomand

* Meremehe tänav T1 katastriüksus on planeeringualasse hõlmatud osaliselt, millest planeeringualas asub 1192 m2.

6

1.4. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus, riigi tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ja Meremehe tänava ristumiskohast kagus.

Planeeringuala suurus on 18 451 m2.

Planeeritav ala on hoonestamata ja puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Maa-alale

pääseb Viljandi maanteelt ja sealt edasi Meremehe tänavalt. Viljandi mnt ääres on olemas kergliiklustee, Meremehe tänava ääres kergliiklustee puudub. Katastriüksus on osaliselt kõrghaljastatud, osaliselt paikneb alal puisniit.

1.5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

Tegemist on hea juurdepääsuga alaga, mis paikneb ühest küljest riigi tugimaatee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee ääres ja teisest küljest on sellel hea ligipääs olemasoleva Meremehe tänava kaudu. Ala paikneb ristmiku vahetus läheduses, mille kaudu toimub

juurdepääs suurele osale kõrval paiknevale elamupiirkonnale. Planeeritav katastriüksus ei ole ühendatud tehnovõrkudega ja hoonestus puudub.

Kuna ala asub maantee vahetus läheduses, hästi juurdepääsetavas kohas ja elamumaade kõrval, sobib see hästi väikepoe rajamiseks, mis toob toidu- ja esmatarbekaubad inimestele lähemale, vähendades seeläbi lähiala elanike sõidukite

kasutamise vajadust. Seda eriti arvestades asjaolu, et vähem kui 500 meetri kaugusele on rajatud suur ärihoone (Luige keskus) koos kergesti läbipääsetava parklaga, kus avas

uksed ka Rimi supermarket. Seega, ei ole enam põhjust kavandada kogu piirkonda teenindavat teist suurt toidukauplust, mille külastajate enamuse võiksid moodustada kaugemal elavad ja autodega liikuvad kliendid.

Kontaktvööndi maakasutus on valdavalt elamumaa sihtotstarbeline, maantee ääres on kaks suuremat maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust (Viljandi mnt 113, Pärnaveere). Maantee äärde on varasemalt koostatud neli detailplaneeringut. Metsa

kinnistu detailplaneeringuga on kavandatud peamiselt elamumaa sihtotstarbega krunte, aga ka 1 ärimaa ja 1 üldkasutatava maa krunt. Niine kinnistu detailplaneeringuga on

kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunte. Aasa ja Tammeoksa detailplaneeringuga on samuti kavandatud ärimaa sihtotstarbega krundid. Põhjas ja läänes külgneb planeeringuala transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustega (Meremehe tänav T1 ja

15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1). Lõunas on üks maantee ääres olev elamumaa krunt (Viljandi mnt 111) ning idas külgneb planeeringuala suurema elamupiirkonnaga.

Lähiala hoonestus koosneb peamiselt 1-2-korruselistest ühepereelamutest ja nende abihoonetest. Planeeritava hoone korruselisus sobitub piirkonda.

Planeeritava ala asukoht on nähtav joonisel „Situatsiooniskeem“, kontaktvööndi analüüs

on kajastatud joonisel „Kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs“.

2. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK

Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

7

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu

kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili

valla üldplaneeringu järgselt ei ole planeeritavale alale maakasutuse juhtfunktsiooni

määratud, mistõttu määratakse katastriüksusele sobiv sihtotstarve detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kiili valla üldplaneeringu muutmiseks ala

juhtotstarbe osas, määrates detailplaneeringuga hõlmatava ala ulatuses juhtotstarbeks

kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Ärimaa sihtotstarve toetab kõrval oleva

elamumaa funktsiooni.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused (maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B)):

• Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena.

• Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks.

• Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).

• Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid

ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla

• Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist

on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Antud detailplaneeringus tuleb arvestada eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

Pilt 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust koos üldplaneeringu muutmise ettepanekuga.

Katastriüksus paikneb väljaspool reoveekogumisala. Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule

on riigi tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee teekaitsevöönd 50 m.

8

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Planeeringulahendus on koostatud Meremehe tn 2a katastriüksusele. Planeeringuga moodustatakse kaks krunti: pos 1 ärimaa sihtotstarbega ja pos 2 transpordimaa

sihtotstarbega krunt. Kruntide andmed on esitatud tabelis 2.

Tabel 2 – Kruntide moodustamise tabel

Planeeringueelne Planeeringujärgne

Aadress ja sihtotstarve Pindala Aadressi ettepanek ja katastriüksuse sihtotstarve

Planeeritud pindala

Meremehe tn 2a Maatulundusmaa 100%

5105 m2 Meremehe tn 2a Ärimaa 100%

5071 m2

Kergliiklustee T4*

Transpordimaa 100%

34 m2

KOKKU 5105 m2 KOKKU 5105 m2

* Tabelis esitatud Kergliiklustee T4 krunt liidetakse olemasoleva Kergliiklustee T4

katastriüksusega (tunnus 30401:001:2814).

Planeeritud krundi pindala võib täpsustuda piiride mahamärkimisel looduses katastrimõõdistamise käigus.

Viljandi mnt 113 katastriüksuse sihtotstarvet ei muudeta ja sellele antud planeeringus ehitusõigust ei määrata.

Meremehe tn 2a krundile (pos 1) antakse ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9 m ja ehitisealune pind kuni 600 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete,

ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kergliiklustee T4 (pos 2) krundile ehitusõigust ei anta. Ehitusõiguse tabel on kajastatud

põhijoonisel.

3.2. HOONESTUSALA

Krundi hoonestusala on kajastatud põhijoonisel. Hoonestusala suurus on 2708 m2. Krundi hoonestusala paikneb krundi ida küljest 5m kaugusel krundi piirist, põhja ja lõuna küljest 4 m kaugusel krundi piirist. Hoonestusala on planeeritud riigi tugimaantee servast

30 meetri kaugusele.

9

3.3. EHITISTE OLULISEMATE ARHITEKTUURINÕUETE SEADMINE

Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav.

Arhitektuursed nõuded:

Hoonete projekteerimisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja

sobivusega ümbritsevasse keskkonda. Hoone korruselisus kuni 2.

Hoone suurim lubatud kõrgus ümbritsevast keskmisest maapinnast kuni 9 m.

Hoone minimaalne tulepüsivusklass TP-3.

Planeeritavalt hoonestuselt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi

valguda naaberkinnistutele.

Katuse kalle 0° - 25°.

Viimistlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale ning hoonestuse

tüübile iseloomulikud materjalid (laudis, krohv, klaas, puhasvuukmüüristus, dekoratiivsed metallpaneelid, fassaadiplaadid jne). Vältida imiteerivaid materjale.

3.4. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED

Elektrilevi OÜ tingimus:

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ ja huvitatud isiku vahel 22.08.2024 sõlmitud liitmislepingule nr 478650 ja 29.10.2024 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 483963.

Telia Eesti AS tingimus:

Projekteerimisel juhinduda Telia juhenditest: „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks

ja kooskõlastamiseks“. Ehitustegevust planeerides näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks. Enne ehitustööde alustamist teostada Telia järelevalve

esindajaga objekti ülevaatus. Mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatise kaitsevööndis on liinrajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Katastriüksusel paikneva sidekaabli väljakande

vajadusel ja võtta selleks Teliast täiendavad tehnilised tingimused.

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde

teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-

10

maaomanikule/ juhendid. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

OÜ Kiili KVH tingimus:

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik

kasutusõiguse leping Kiili KVH OÜ kasuks.

1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest,

et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks;

2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220,

[email protected] <mailto:[email protected]> ). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ

esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel;

3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast;

https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045

4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil,

väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel;

5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-

d kui ka Motoral OÜ-d;

6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale

olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul."

<https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045>.

7) kõik hilisemad projekti muudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tingimused:

Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis

võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, ptk 11)

Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajatele aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA

haldus“.

Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava

11

tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:

- Mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3m ja küntaval maal sügavamal kui 0,45m;

- Mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;

- Puude istutamine ja langetamine;

- Vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkumine ja

varumine;

- Pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismide ja

läbisõidukohtade rajamine;

- Muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine;

EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata:

www.connecto.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelvalvajaga.

Transpordiameti tingimused:

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega

liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

3.5. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS.

Planeeritav ala külgneb läänest riigi tugimaanteega 15 Tallinn-Rapla-Türi tee.

Planeeritavale alale jääb kõvakattega Meremehe tänav, mille laius on ligikaudu 4,6 m ja kõnniteed puuduvad. Planeeritaval katastriüksusel on Meremehe tänava poolsel küljel

isetekkeline ligikaudu 10 m laiune parkimisplats. Planeeritava ala Viljandi mnt poolsel küljel on kõvakattega kergliiklustee laiusega 3 m, mis on Viljandi maanteest ligikaudu 7 m kaugusel.

Transpordiamet on 25.01.2022 kirjaga nr 7.1-2/21/30493-2 väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks. Tingimustest lähtudes on juurdepääs ette nähtud

olemasolevalt ristmikult, Meremehe tänava kaudu. Meremehe tänav on planeeritud 6 m laiusena ja selle lõunapoolsele küljele on kavandatud 2 m laiune kõnnitee, mis on eraldatud sõiduteest 1,8 m laiuse haljasribaga. Planeeritud krundilt on ette nähtud

juurdepääs Viljandi mnt 111 (30401:001:2943) katastriüksusele, selleks on planeeritud

12

juurdepääsuservituudi vajadusega ala Viljandi mnt 111 katastriüksuse kasuks. Viljandi mnt 113 katastriüksusele on juurdepääs läbi Masti tänava. Koos planeeritava

katastriüksuse vastas oleva detailplaneeringuga on varasemalt tehtud IB Stratum poolt detailplaneeringuga seotud mõju liiklusanalüüs (2021). Kus muu hulgas ei ole arvestatud

riigi tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee viimisega uuele trassile ümber Luige asumi. Mille tõttu peaks liiklussagedused 2042. aastaks oluliselt vähenema. Kaugus naaberristmikuni on 350 m. Tee külgneb mõlemast küljest olemasolevate elamute ja

planeeritavate äri ja kortermajadega.

Põhijoonisele on kantud riigi tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee teekaitsevöönd ulatusega 50 meetrit, vastavalt Kiili valla üldplaneeringule. Planeeritud kauplusehoone

jääb osaliselt teekaitsevööndisse, selle teenindamiseks vajalikud parkimiskohad on planeeritud teekaitsevööndisse 15,7 m kaugusele äärmise sõiduraja servast.

Põhijoonisele on kantud külgnähtavuse joon 16 m (Projektkiirusel 80m km/h H>20m R>16m E >8m Projektkiirusel 60m km/h H>15m R>12 E >6m). Meremehe tänaval ja Kesa tänaval on „anna teed“ märk, et tagada piisav nähtavus. Meremehe tänavalt on

nähtavus kõikidelt suundadelt projekteeritud „Rahuldava“ lähtetasemega. Vajaliku nähtavuse tagamiseks oleks Meremehe tänava äärest vaja puid langetada.

Põhijoonisele on kantud nähtavuskaugused paremale ja vasakule ulatusega 160 meetrit, mis vastab peatee projektkiirusele 70 km/h. Nähtavuskolmnurgas tuleb vajadusel kärpida või likvideerida nähtavust piiravad puud või nende külgoksad.

Tänavate maa-alade, liiklus- ja parkimiskorraldus on antud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja Eesti Standardile EVS 843 „Linnatänavad”. Parkimine on lahendatud

omal krundil. Parkimisnormatiiv vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Tabel 9.1 on 1 parkimiskoht 30 m2 kavandatava brutopinna kohta. Parklasse peab olema kavandatud vähemalt üks koht puuetega inimese sõidukile ning

puudega inimese sõidukile kavandatud parkimiskoha ja kõnnitee vahelise äärekivi kõrgus ei tohi olla üle 30 mm. Parkimiskohtade liigendamiseks kasutada haljastust. Planeeringus on kavandatud parkimisala ka jalgratastele. Parkimislahendus on põhimõtteline ja

täpsustub projekteerimisel.

Tabel 3 - Parkimiskohtade kontrollarvutus

Krunt Ehitise otstarve

Normatiivsete parkimiskohtade

arvutus

Normatiivne parkimiskohtade

arv

Detailplaneeringus kavandatud

parkimiskohtade arv

Meremehe tn 2a kauplus 600/30 20 20

3.6. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD

Tehnovõrkude, liitumispunktide ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpsustub projekteerimise staadiumis. Tehnovõrkude lahendus on

kajastatud joonisel „Tehnovõrkude koondplaan“.

13

3.6.1. ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ ja huvitatud isiku vahel 22.08.2024.a. sõlmitud liitumislepingule nr 478650 ja 29.10.2024 väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 483963. Krundi piirile on kavandatud perspektiivse liitumiskilbi asukoht. Kavandatud tehnorajatistele on ette nähtud 2 meetri laiune servituudiala, mis seatakse

võrgu valdaja kasuks. Elektritoide liitumiskilbist objektini lahendatakse ehitise projekteerimise etapis. Liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamisel tuleb arvestada kergliiklustee vaba ruumi nõudega 0,5m katte servast.

Krunti läbiv õhuliin asendatakse maakaabliga Meremehe tänav T1 katastriüksusel paikneva õhuliini mastist kuni Meremehe tn 2 katastriüksuse lõunapoolsele piirile paigaldatava õhuliini mastini. Kavandaud liinikoridor paikneb planeeringuala riigimaantee

poolses küljes Meremehe tn 2 ja Kergliiklustee T4 (30401:001:2814) piiril.

3.6.2. SIDEVARUSTUS

Sidevarustuse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 04.03.2022 väljastatud

tehnilised tingimused nr 36251141 (kehtivad kuni 03.03.2023). Tehnilistest tingimustest lähtuvalt puudub piirkonnas võimalus liituda Telia valguskaablivõrguga. Meremehe tn 2a katastriüksust läbiv diagonaalne sidekaabel on kasutusest maas ja sellele servituudi

vajadusega ala ei määrata. Meremehe tn alla jäävatele Telia sideehitisele (Meremehe tn/ Masti tn ristmikul) näha edasistes etappides ette süvendamine/kaitsmine.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt väljastatud tehnilised tingimused nr TT1791HR, väljastatud 29.03.2022, kehtivad kuni 29.03.2023.

Roadplan OÜ tööga nr 21066 „Kiili vald Luige alevik Metsa kinnistu teede- ja

tehnovõrkude ehitusprojekt“ on kavandatud Meremehe tn 2a (katastritunnus 30501:001:0398) katastriüksuse lähedale ELA SA sidetrassile sidekaevu 094YK42 paigaldamine. Tehnilised tingimused TT1736HR (18.01.2022). Planeeritava ala

sidevarustuse tagamiseks on kaks varianti.

 Esimene variant on kui sidekaev 094YK24 on paigaldatud. Selleks tuleb rajada

sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELA SA sidekaevuni 094YK42. Sidekaevus tuleb katkestada kaabel 094L01YH09 muhvi paigaldamiseks. Muhvi tähis

094YM10. Sidekaevu 094YK42 jätta kaablivaru 2x15m+15m. Paigaldatud muhv 094YM10 jääb kuuluma ELA SA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 094YK42 paigaldatud kaablimuhv 094YM10. Sideühenduse rajamiseks rohkem kui ühele majapidamisele

tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise erinevatele majapidamistele. Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude

jaotusskeemile.

 Teine variant on kui sidekaevu 094YK24 ei ole paigaldatud. Paigaldada ELA SA

sidetrassile pealt paigaldatav sidekaev (Vesimentor) (vajalik Transpordiameti kooskõlastus). Kaevu tähis 094YK42. Juhul kui Transpordiamet ei luba sidekaevu paigaldada, siis paigaldada kaev ELA SA sidetrassi kõrvale. Rajada sidetoru (14/10)

sidekaevuni 094YK42.

14

Planeeritud sidekaablile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 meetrit.

3.6.3. VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS

Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks Kiili KVH OÜ poolt 04.02.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 1057.

Veevarustus

Meremehe tn 2a veevarustus lahendatakse Meremehe tänav T1 katastriüksusel kulgevast veetorustikust De160. Planeeritud veetarbimine on 10 m3/kuus, täpsustatakse

projekteerimisel. Liitumispunkt on planeeritud krundi pos 1 piirile, avalikult kasutatavale maa-alale, 1m kaugusele planeeritavast krundist. Planeeritud veetorustikule on tagatud juurdepääs hooldustehnikaga. Määratud on servituudi vajadusega alad (isiklik

kasutusõigus) kavandatud veetorustike kaitsevööndi ulatuses torustike tulevase valdaja kasuks. Servituutide alad on kajastatud põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil.

Tuletõrjevee varustus

Lähim hüdrant asub Meremehe tn 2 katastriüksuse juures ning selle tootlikkus on 19 l/s. Planeeritud kaubandus- ja teenindushoone (IV kasutusviis) arvestuslik tulekahju kestvus

Siseministri 01.03.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ kohaselt on 3

tundi ja tulekustutusvee arvestuslik veevooluhulk on 20 l/s. Tulekustutusvesi tagatakse olemasolevast tuletõrjehüdrandist, mis paikneb Meremehe tn 2 katastriüksuse juures. Täiendavalt on ette nähtud tuletõrjeveehoidla, vajadus ja mahtuvus täpsustub

ehitusprojektis.

Reoveekanalisatsioon

Reovesi on ette nähtud juhtida Meremehe tn T1 katastriüksusel kulgevasse isevoolsesse kanalisatsiooni De200. Liitumispunkt on 1m kaugusel planeeritava krundi piirist, avalikult kasutataval alal. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.

Sademevee ärajuhtimise lahendus

Planeeringualal tekkiv sademevesi on ette nähtud immutada oma krundi piires. Parklatelt ja platsidelt kogutud sademevesi koguda ja puhastada krundil õliliiva püüduris.

Ehitusprojektis näha ette võimaliku saastunud sademevee eelnev puhastamine kohtpuhastis kui eelvooluks on looduslik suubla. Sademevee ärajuhtimine lahendatakse

täpsemalt ehitusprojekti staadiumis, kui on täpselt paigas hoonete katusepinna suurus ja sillutatud alade ulatus. Ehitusprojekti staadiumis vertikaalplaneerimise käigus peab olema välistatud sademevee valgumine naaberkinnistutele ja maaüksusele 15 Tallinn-

Rapla-Türi tee T1, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Planeeritava krundi hinnanguline sademeveekogus on 1h jooksul pindadelt ligikaudu 100 m3, mis teeb

keskmiseks vooluhulgaks 0,03 m3/s, kui see ühe tunnise saju ajal ära juhtida. Ehitusprojektis kasutada parkla- ja platside lahendamisel looduslähedasi sademeveesüsteeme nagu vett läbilaskvaid katendeid, vihmapeenraid jne.

Looduslähedase sademeveesüsteemi peamiseks eesmärgiks on aeglustada sademevee

15

kiiret jõudmist kanalisatsiooni ning hajutada ja immutada seda tekkekohas võimalikult palju. Samuti tagada parklale kombineeritult katenditega haljastust, et vähendada

kuumasaarte teket (täisasfalteeritud platsi lahendused ei ole sobilikud).

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Käsitletud ala reljeef on tasane. Absoluutkõrgused jäävad 47.04 ja 46.20 vahemikku.

Vertikaalplaneeringu lahenduses arvestatakse ümbritsevate tänavate olemasolevaid kõrgusarve tagades sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritud alasse.

Sademevett ei juhita naaberkinnistutele, tänavamaale ja riigi tugimaantee 15 Tallinn- Rapla-Türi tee kraavidesse. Planeeringualal tekkivad sademeveed immutatakse krundi piires haljaspindadel. Detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaanil kajastub esialgne

vertikaalplaneering (EXTech Design OÜ, töö nr 23062), mis täpsustub ehitusprojekti staadiumis, maapinda oluliselt ei muudeta.

3.6.4. KÜTTE LAHENDUS

Kiili vallas on ainuke kaugkütte piirkond Kiili alevis, seega planeeritav ala ei paikne kaugküttepiirkonnas. Hoone küttelahenduseks kasutatakse lokaalset küttesüsteemi ja see lahendatakse ehitusprojektiga, soovitatavalt keskkonnasõbraliku kütuseliigi valikuga

(eeldatavalt kasutatakse soojuspumpasid ja külmatehnika jääksoojust).

3.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Planeeritaval alal on juunis 2023 teostatud dendroloogiline hindamine, AB Artes Terrae

OÜ Sulev Nurme ja Janika Lill, töö number 23063HI2. Dendroloogilises hinnangus on ala kirjeldatud kui võsastuvat rohumaad, millele on tekkinud laiguti hariliku haava ja hariliku männi looduslikku uuendust. Lisaks on alale levinud naaberkinnistutelt toompihlakat,

kibuvitsa ja läikivat tuhkpuud. Uuringualal puittaimestik on loodusliku tekkega. Haljastusliku inventeerimise käigus mõõdeti alal kokku 111 puud-põõsast ja puudegruppi.

Planeeritaval alal paiknev kõrghaljastus, mis jääb planeeritavale hoonestus või tee alale või sellele liiga lähedale, likvideeritakse. Orienteeruvalt likvideeritakse 37 haljastuslikku

objekti (sh ka puudegrupid), mis kuuluvad III ja IV väärtusklassi. Samuti likvideeritakse üheksa V väärtusklassi hinnatud puud. Likvideeritavate puude ja põõsaste hulk täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus, kui fikseeritakse lõplikult hoonete ja

juurdepääsutee asukoht. Dendroloogilises hinnangus on antud ka soovitused puistu edasiseks haldamiseks. Alles jäävatele puudele tuleb läbi viia võrahooldus. Puude raie- ja

hooldustööd tuleb lasta teha kutsetunnistusega arboristil, et vältida kasvama jäävate puude vigastamist. Raied ja hooldustööd tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi (oktoober-märts).

Kohustuslik on rajada kõrghaljastus Masti tn 2 katastriüksuse piirile, täpne lahendus antakse haljastusprojektis.

Planeeritavale alale ettenähtud haljastuse osas peavad istikud ja istutustööd vastama standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad” sh puude ning ehitiste vahelised kujad. Istikute parameetrid antakse haljastusprojektiga, kõrghaljastust kombineerida muu

16

haljastusega. Ehitusperioodil tuleb olemasoleva säilitatava haljastuse (sh puud nr 1, 2, 6) kaitseks rakendada meetmeid puu juurestiku kaitsealal, mis on puud ümbritsev ala,

kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Juurestiku kaitseala arvutatakse järgmiselt: tüve rinnasläbimõõt cm × 0,12= kaitsevööndi raadius meetrites (puude tüve

rinnasläbimõõt on toodud dendroloogilises hinnangus). Kui kaevetöö sooritatakse puude juurestiku kaitsealas, nähakse ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil ka puude kastmine (puu juurestiku võib katta näiteks

niiske turbaga). Pärast ehitustegevust tuleb puude tervislikku seisundit jälgida ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus.

Parkla- ja platside lahendamisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme nagu vett

läbilaskvaid katendeid, vihmapeenraid jne. Looduslähedase sademeveesüsteemi peamiseks eesmärgiks on aeglustada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ning

hajutada ja immutada seda tekkekohas võimalikult palju. Samuti tagada parklale kombineeritult katenditega haljastust, et vähendada kuumasaarte teket.

Jäätmete kogumine (sh ehitusperioodil) toimub vastavalt Kiili valla

jäätmehoolduseeskirjale. Alal tekivad olmejäätmed (paber ja kartong, plastid, klaas, pakendid jmt). Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda lisaks jäätmeseadusest,

pakendiseadusest ning nende alamaktidega kehtestatud nõuetest. Tagada tuleb jäätmete sorteerimine ja liigiti kogumine (ehitusprojektis tagada vastav arv jäätmemahuteid) arvestades jäätmete omadusi ja neile määratud käitlusnõudeid.

Prügikonteineritena kasutada süvamahuteid ning need paigutada Meremehe tänava serva või kaupluse vahetusse lähedusse, täpne asukoht määratakse ehitusprojektis,

võttes aluseks Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas ette nähtud nõuded, ning neile peab olema võimaldatud vaba ja takistusteta juurdepääs. Meremehe tänava ääres on olemasolevad avalikud pakendikonteinerid, mis asendatakse samuti süvamahutitega

(5x5m3) ja nähakse ette teenindusplats, vastav lahendus kooskõlastatakse vallaga ja ehitatakse välja Arendaja (st huvitatud isiku poolt). Prügikonteinerite paigutamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 3m, tuleb konteineri paigutamiseks küsida nõusolekut

naaberkinnistu omanikult. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks tegevuseks luba omava ettevõtte poolt. Täpsem heakorrastus antakse

projekteerimise staadiumis.

Ehitustööde läbiviimisel on tõenäoline piirkonna mürataseme mõningane suurenemine ehitusaegse transpordi tõttu, lisaks võib olla kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid.

Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud.

Ehitustööde läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud

norme. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal.

Planeeringu realiseerimise järgselt piirkonnas sõidukite arv sisuliselt ei suurene, sest

tegemist on lähiümbrust teenindava poega. Müra ja õhusaaste ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga. Kasutusaegne müra võib tekkida

seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamualasid.

17

Pinnasetööde mahtude bilanss anda ehitusprojektis, kaevise (pinnas, kivid) võõrandamiseks peab olema luba Keskkonnaametilt.

3.8. RIIGITEE LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD HÄIRINGUD

Planeeringuala piirneb riigi tugimaanteega 15 Tallinn-Rapla-Türi tee, seega võib alal esineda liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee omanik

(kelle ülesandeid täidab Transpordiamet) ei võta endale kohustusi teest tingitud võimalike mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks uute planeeringute puhul. Vajadusel tuleb vastavad meetmed ette näha planeeringu raames ning meetmete

rakendamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus.

Planeeringuga kavandatava hoonestusala (ärimaa, millele kavandatakse kauplusehoonet) puhul ei ole sisuliselt tegemist müra (samuti vibratsiooni) suhtes suure

tundlikkusega objektiga1. Kavandatud sihtotstarbega hoonete rajamine teede ning tänavate äärde on üldjuhul sobilik ning ülemäärast häiringute esinemist ei ole ette näha.

Planeeritav hoonestusala jääb äärmise sõiduraja servast ca 35 m kaugusele, teele lähemale on kavandatud parkimisala.

Kuigi planeeritav sihtotstarve (ärimaa) ja objekt (kauplus) ei ole otseselt müratundliku

ala/objektina käsitletav, võib planeeringuala müraolukorra hindamisel teatud määral asjakohaseks lugeda III-IV kategooria (keskuse maa-alad, ühiskondlike hoonete maa-

alad) normide rakendamist. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tuleb tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse

nõuetest. III-IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 70 dB päeval/60 dB öösel.

Planeeringuala müraolukorda mõjutab peamiselt alaga piirnev riigi tugimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi tee. Transpordiameti (varasemalt Maanteeameti) 2018.-2020. a liiklusloenduste kohaselt on maanteelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

7863…8442 (sh 2...4% raskeliiklust), maanteelõigu kiiruspiirang on 70 km/h.

Lähtudes eespool toodud liiklusandmetest (ümardatult 8500 sõidukit ööpäevas, sh 4% raskeliiklust)) esineb kavandatava hoonestusala maanteepoolsel küljel (ca 35 m

kaugusel äärmise sõiduraja servast) arvutuslikult2 müra hinnatud tase, mis jääb päeval (Ld) suurusjärku 63…64 dB ja öösel (Ln) 54..55 dB. Liikluskoormuse kasv nt 50% võrra

toob kaasa ca 1,7…1,8 dB võrra suurema mürataseme kui olemasolevas olukorras. Seega on nii olemasoleva kui ka perspektiivses olukorras tagatud III-IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtusest (70 dB päeval/60 dB öösel) selgelt madalam müratase

kavandatava hoone maanteepoolsel küljel.

1 Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ nõuetest.

2 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa Liidus ja

Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.

18

Lähtudes asjaolust, et müra normtasemed hoonestusala maanteepoolsel küljel on tagatud ning planeeringuga ei kavandata suure müratundlikkusega objekte, ei ole

liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus vajalikud. Siseruumides heade tingimuste tagamiseks on soovitatav uute hoonete rajamisel (kuigi kaupluseruumid ei ole otseselt

müratundlike ruumide loetelus) järgida standardit „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, mille kohaselt:

Uute bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (sh, teenindusasutused

jms) rajamisel on antud juhul soovitatav minimaalne välispiirde ühisisolatsiooni

(R’tr,s,w) väärtus ca 35 dB (lähtudes muu hulgas ka liikluskoormuste võimalikust

kasvus).

Samuti ei kujune planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud välisõhu saasteainete kontsentratsioonid. Antud liikluskoormuste ning puhverala korral ei ole ka kõige kriitilisemate saasteainete (sh PM10, NO2, CO) puhul kavandatud hoonestusala asukohas

(ca 35 m kaugusel teest) tervisekaitsest lähtuvalt kehtestatud saastatuse taseme piirväärtuste ületamist ette näha.

Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samast maanteest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole ka linnatänava vahetus läheduses põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks

hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi hoonetele. Halvas seisus (auklik või äravajunud teepind) teede vahetus läheduses võib samas raskeveokite

möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsiooni väärtused on madalamad kui vastav piirväärtus. Kavandatud hoonestuse puhul on siseruumides nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamine saavutatav

tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehitustehniliste meetmete rakendamisel.

Planeeringualast läänesuunas asub Männiku harjutusväli ja linnak, kuid 2021. aastal

koostatud Saku valla Männiku ja Tammemäe külade mürauuringu (Akukon Eesti OÜ 2021. a töö, mille raames mõõdeti ja modelleeriti müraolukorda) kohaselt ei ulatu militaarmüra olulisel määral käesoleva planeeringualani. Lisaks tuleb rõhutada, et

käesoleva planeeringuga kavandatav sihtotstarve (ärimaa, kauplus) ei ole suure müratundlikkusega ning detailplaneeringualast jääb Männiku harjutusvälja poole mitmeid eluhooneid (mis on otseselt müratundlikud objektid), mille puhul eespool nimetatud

uuringu kohaselt samuti ülenormatiivseid mürahäiringuid ei esine.

Tervisekaitsenormidele vastavad keskkonnatingimused on seega tagatud ka kavandatud

hoonestusala piiril, mistõttu ei ole rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks otstarbekas seada. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja

seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatud sihtotstarbed (ärimaa, kaubandus- ning bürooruumid) on maanteede läheduses (ehk teatud määral kõrgema müratasemega aladel) sobilikud.

19

3.9. TULEOHUTUSE TAGAMINE

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“ ja Siseministri 01.03.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“.

Minimaalseks tuleohutusklassiks on planeeritud TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone rajamist. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone

projektiga.

Planeeritud kaubandus- ja teenindushoone (IV kasutusviis) arvestuslik tulekahju kestvus Siseministri 01.03.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik veevooluhulk on 20 l/s. Tulekustutusvesi tagatakse

olemasolevast tuletõrjehüdrandist, mis paikneb Meremehe tn 2 katastriüksuse juures. Täiendavalt on ette nähtud tuletõrjeveehoidla, vajadus ja mahtuvus täpsustub ehitusprojektis.

Vastavalt määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele §22 peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. Kui

hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega (näiteks tulemüüriga). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui

välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

3.10. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE

Planeeritud tehnovõrkude toimimiseks vajalike servituutide ning juurdepääsuservituutide

seadmise vajadus ja ulatus on toodud joonisel nr 4 „Põhijoonis“. Planeeritud servituutide vajaduse ulatus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimise staadiumis.

3.11. SEADUSJÄRGSED KITSENDUSED

Planeeritud hoonestusala on Kehtiva Kiili valla üldplaneeringu kohaselt on teekaitsevöönd 50 meetrit maanteest ja planeeritud hoonestusala jääb osaliselt riigitee kaitsevööndisse. Vastavalt Ehitusseadustikule § 71 lg 2 on maantee kaitsevööndi laius

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit (kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus). Tee

kaitsevööndis on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda ehitise Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Teekaitsevööndisse on kavandatud hoonestusala (30 m

kaugusele teest) ja parkimisplats (15 m kaugusele teest). Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Planeeritavale alale ulatub Männiku harjutusvälja piiranguvöönd.

20

Planeeritavat ala läbib sideehitis, mille kaitsevöönd on 1m mõlemale poole sideehitisest. Planeeritavat ala läbib elektriõhuliin alla 1 kV, mis asendatakse maakaabelliiniga.

Maakaabelliini kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole kaablist.

Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse

kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris

Planeeritava ala kitsendused on kajastatud joonisel „Tugiplaan“.

3.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.

Ala on tänavatelt, kahest küljest, hästi vaadeldav. Meremehe tn 2a krundile planeeritud hoone sissepääsud ning parkimisala valgustatakse.

4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

4.1. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE

Positiivne mõju on uue kodukoha lähedase poe lisandumine, mis võimaldab kohalikel elanikel ka ilma autota vajalikud ostud teha. Lisaks loob planeeritav toidukauplus juurde töökohti, seega mõju piirkonna majandusele on positiivne. Planeeringu elluviimisel saab

olemasolev Meremehe tänava lõik uue katendi ja normidele vastava laiuse, seega olemasoleva tänavatevõrgu olukord paraneb. Planeeringulahenduse elluviimisel võib

eeldada, et Meremehe tänava kui juurdepääsu tagava tänava liikluskoormus mõnevõrra küll kasvab, kuid veelgi olulisem on rõhutada, et väikepoe olemasolu tõttu Meremehe tänavalt riigi tugimaanteele väljuvate autode hulk väheneb. Seda seetõttu, et Luige

asumi elanikud saavad kõik esmavajaliku kohalikku kogukonda teenindavast poest, mistõttu väheneb poekülastuse eesmärgil vajadus kodupiirkonnast väljuda riigi tugimaanteele sõitvate autode pööramine Meremehe tänavale on pigem erandlik, sest

vähem kui 500 meetri kaugusele on rajatud suur ärihoone (Luige keskus) koos kergesti ligipääsetava parklaga, kus avas uksed ka Rimi supermarket. Seega ei ole enam põhjust

kavandada kogu piirkonda teenindavat teist suurt toidukauplust, mille külastajate enamuse võiksid moodustada kaugemal elavad ja autodega liikuvad kliendid. See on Luige keskuse näol juba loodud ja teist samalaadset esimese vahetusse lähedusse

rajada ei ole mõistlik ega tarvilik. Käesolevas lahenduses planeeritakse kogukondlikku väikepoodi, mis on mastaabilt kolmandiku võrra seni kavandatust väiksem ehk piirdub

algatamise otsuses lubatud 900 m2 asemel 600 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga.

Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette Meremehe tänava planeeringualasse jääva lõigu rekonstrueerimine vastavalt kehtivatele normidele, sealhulgas kõnnitee ja haljasriba rajamine. Ühenduse loomist Õnne tänavaga planeering ei käsitle, kuna vastav

ala jääb detailplaneeringu koostamise alast väljapoole. Meremehe tänava rekonstrueerimine on planeeringus ette nähtud 6 m laiuse sõiduteena koos 2 m laiuse

21

kõnniteega ja 1,8 m laiuse haljasribaga. Võsastunud ala korrastamine ja juurdepääsu parandamine on planeeritud koos pakendiplatsi ehitusega. Pakendimahutite plats koos

süvamahutitega ja teenindusplats kavandatakse Meremehe tn serva, korrastades piirkonda täiendavalt.

Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle

mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale, planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid.

4.2. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KOKKULEPPED

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide

omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid

kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele projekteerimisnormidele.

4.3. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TINGIMUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal

edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse

ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine (Meremehe tänava planeeringualasse jääv lõik ja krunt pos 1):

1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate

isikute poolt.

2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja

ehituses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee(de) uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud

3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult

kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

22

4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Kohalikul

omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.

5. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel õigus nõuda avalikult kasutatava teega

piirnevate kinnistute omanikelt avalikult kasutatava tee hoolduskulude kompenseerimist. Kompenseerimise tingimused lepitakse kokku selleks sõlmitud eraldi kokkuleppes.

6. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised,

madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.

7. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada

detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt.

8. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui

Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-,

reoveekanalisatsioonitorustik jne) Meremehe tänaval, mis jääb planeeritavasse alasse ja krundil pos 1 on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi

seadmist Valla kasuks.

9. Uute hoonete ehitamiseks on Kiili Vallavalitsusel õigus mitte väljastada ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teed ja teedega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised (Meremehe tänav planeeritava

ala ulatuses ja krundil pos 1). Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule teele.

10. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik

hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

11. Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Kiili Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda

ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

12. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses

huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

4.4. TOIMINGUTE JA TEGEVUSTE JÄRJEKORD

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:

1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.

2. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on:

23

2.1. koos hoonete ehitamisega ehitatakse valmis avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate

tehnovõrgud 100% (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne);

2.2. vajadusel uus kuivendussüsteem ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas oleva drenaažisüsteemi toimimine.

3. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade

väljastamine. Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et:

3.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega

seonduvate rajatistele;

3.2. avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ning avalikult kasutatavate

teede ja teedega seonduvate rajatiste omand on üle antud võrguettevõtjale;

3.3. üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt detailplaneeringus ettenähtud tingimustele;

3.4. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad peavad olema Valla omandis.

4.5. TRANSPORDIAMETI NÕUDED PLANEERINGU ELLUVIIMISEL

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui

kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.

2. Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud

tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

Planeeringualast väljapoole jääva kohaliku tee (sh ühendamine riigitee ristmikuga) rekonstrueerimise kohustus on huvitatud isikul. Riigitee ristmik peab olema

nõuetekohaselt rekonstrueeritud ja Transpordiametile üle antud enne ehitistele kasutusloa andmist. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb riigitee aluse maaüksuse piires kavandada riigiteega ristuvalt ja kinnisel meetodil.

4.6. DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMISE ALUSED

1. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates

detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu ala teenindava tehnilise

infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (Meremehe tänaval planeeritava ala ulatuses ja krundil pos 1) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni,

24

elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid

avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates

detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisest. Katastriüksuste jagamine ning kõik teised tegevused, mis eelnevad detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisele ei loeta käesolevas

detailplaneeringus detailplaneeringu elluviimise alustamiseks. Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tehtud otseste

ja/või kaudsete kulutuste eest.

3. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui on tuvastatud, et detailplaneeringuga põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse

avalikku huvi ning kahju tekitanud krundi omanik ei ole nõus kahjusid hüvitama. Kahju tekitanud ja/või tekitavate kahjude krundi omanikul ei ole õigust nõuda Vallalt tasu

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tulevaste tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.

4. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib

planeeringu elluviimisest loobuda.

4.7. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide

omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid

kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

5. JOONISTE NIMEKIRI

1. Situatsiooniskeem

2. Tugiplaan M 1:500

3. Kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs M 1:2000

4. Põhijoonis M 1:500

5. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500

6. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

25

6. TEHNILISED TINGIMUSED

1. Osaühing KIILI KVH poolt 04.02.2022.a. väljastatud tehnilised tingimused

nr 1057;

2. Elektrilevi OÜ poolt 09.02.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 400524;

3. Telia Eesti AS poolt 02.05.2023.a. väljastatud tehnilised tingimused nr 36251141;

4. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse volitatud esindaja AS Connecto Eesti poolt 29.03.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr TT1791HR;

5. Elektrilevi OÜ poolt 29.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 483963.

7. KAASATAVATE, KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

Koostöö tegijad ja kaasatavad

Jrk nr

Isik või asutus kellega on koostööd tehtud

Arvamuse esitamise kuupäev

Arvamuse täielik ärakiri Arvamuse originaali asukoht

Projekteerija märkused arvamuse esitaja

tingimuste täitmise kohta

1. Elektrilevi OÜ (Marge Kasenurm)

28.03.2023 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 0120072717 Kooskõlastuse kuupäev 28.03.2023

KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 10269950

Ettevõtte nimi HENDRIKSON & KO OÜ Kontakisik LIINA OLLEMA Objekti aadress Meremehe tn 2a, Viljandi mnt

109, Luige alevik, Kiili vald (dp) Töö number 21004023 Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud

Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

* Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.

KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

Detailplaneeringu digikaust

Kooskõlastatud

2. OÜ Kiili KVH

(Silver Parri)

12.04.2023 Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused:

1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla

Detailplaneeringu

digikaust

Lisatud ptk 3.4

27

ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid

ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks; 2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu

haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected] <mailto:[email protected]> ). Enne ehitus- ja

kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega

kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa

alusel; 3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise

eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045

4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult

kooskõlastatud juhtudel; 5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada

koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d;

6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla

kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe

28

tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul." https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045.

7) kõik hilisemad projektimuudataused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.

OÜ Kiili KVH tel/faks: 6040156 Reg.nr. 10782274 Toompihla 1, Kiili alev e-postl: [email protected] KMK nr. EE100702017 75401

Kiili vald www.kiilikvh.ee 221017197662 Swedbank Kooskõlastus kehtib kaks aastat. Esitatud

lahendus ei vähenda projekteerija vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja normdokumentide nõuetele.

3. Huvitatud isik

(Rein Reinvee)

03.05.2023 Kooskõlastatud. Detailplaneeringu

digikaust

Kooskõlastatud

4. Telia Eesti AS

(Dmitri Kirsanov)

09.05.2023

nr 37905610

Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise

kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja

täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused. Maa-alal paikneb Teliale

kuuluv sideehitis side maakaabel. Projekt on kooskõlastatud märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste

planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel

Sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku

Detailplaneeringu

digikaust

Lisatud ptk 3.4.

29

juhenditest ja nõuetest: https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/ juhendid. Antud kooskõlastus ei

ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata

keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

5. AS Connecto Eesti (Annika Matson)

11.05.2023 nr KK4333HR

Detailplaneering on läbi vaadatud ning kooskõlastatud.

Ehitusprojekt kooskõlastada ELASA sidevõrgu haldajaga AS Connecto Eesti. ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel

lähtuda 29.03.2022 väljastatud Elektroonilise side alased tehnilistest tingimustest nr TT1791HR.

Täiendav info telefonil 5336 4150 Käesolev kooskõlastus koostati 11.05.2023 Kooskõlastus kehtib kuni 11.05.2025

Detailplaneeringu digikaust

Kooskõlastatud.

6. Elektrilevi OÜ

(Maie Erik)

10.01.2025

0905861581

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping

projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.

Detailplaneeringu

digikaustas

Kooskõlastatud

7. Eraisik A.T 29.04.2025 Detailplaneeringuga seoses üks ettepanek.

Peaks lahendama ka Meremehe tänav T1 (30401:001:2813) kogu maa-ala korrastamise. Maa peaks vist olema valla oma. Hetkel

võsastunud ala. Tuleks omavahel ühendada Õnne tn. ja Meremehe tn., rajada sõidu ja

kõnnitee või minimaalselt normaalne kõnnitee ning jääv haljasala tuleks võsast puhastada ja korrastada. Sellisel juhul saaks ka normaalselt

poes käia, ei pea läbi võsa ronima.

Detailplaneeringu

digikaustas

Ettepanekutega

arvestatud ja seletuskirja on täiendatud

8. Eraisik M.F. 29.04.2025 Juhtusin nägema FB postitust Meie poe kohta Detailplaneeringu Ettepanekutega

30

ning selles osas olid ka ettepanekud oodatud. Minul on mõni. Selle asemel, et veel üks pood ehitada (sest Luige keskus koos Rimiga ju alles

sai avatud), võiks teha midagi kasulikumat, kasvõi lapsi silmas pidades: - liikluslinnak, kus oleks reaalsed liiklusmärgid

jms (saaks õppida reaalselt korrektset liiklemist jalg või tõukerattaga, rulluiskude vms); - korv- või jalgpalliplats (mida nt talvel

uisuväljakuks muuta); - välijõusaal; - vms koht, kus aktiivselt aega veeta.

Või uue ehitise rajamise asemel hoopis olemasolevad teed korralikult korda teha. Nt Luigel Sausti poolses otsas on juba mitu korda

olnud päris huvitav aukude lappimine. Lastakse maha hunnik pigi ja kruusa (või midagi sellist, ei ole ekspert) ning kõik - niimoodi lahtiselt see

jääb. Kui jala, rattaga vms liikuda, siis on jalanõud/rattad seda jama täis. Või vankriga

jalutades vankritattad. Kuumal päeval on eriti halb, sest see asjandus lihtsalt sulab külge. Ja autod on liikudes seda kõike laiali vedanud,

seega ei saa alati ka mööda astuda. Mitte kõik ei sõida kodu ukseni autoga ja selline aukude lappimine võiks ikka korralikult tehtud olla ilma,

et osa killustikku jala all koju kaasa vead. Ei tea, kuidas hakkab praegune Viljandi mnt jalgratta-/kõnnitee uue Kangru liiklussõlmega

kulgema, aga ehk saaks hoopis suunata raha sinna ja istutada põõsaid/puid, mis jääks sõidu- ja jalakäijate tee vahele - ei peaks jala või

rattaga liigeldes nii suure müra sees sõitma. Võrdluseks koht (küll juba Tallinna piirides), aga kus Luigelt algav jalakäijate tee suundub

digikaustas osaliselt arvestatud, ettepaneku tegija

ei soovinud arutelu jätkata

31

Valdeku tn juures metsatuka taha (sinna disc golfi poole), muutub müratase ilma autota liiklejale kordades meeldivamaks.

Kokkuvõtvalt olekski ettepanek, et ei pea kõike vähegi rohelisi alasid betooni ja asfaltiga üle valama. Pigem just rohealasid säilitama või

juurde lisama. Või kui tõesti on soov pidevalt ehitada, siis midagi, kus oleks vabas õhus võimalik aktiivselt aega veeta. Ning

vaadata/uurida, kas midagi juba olemas olevat saaks paremaks muuta.

Kooskõlastajad

Jrk nr

Isik kellega on detailplaneering kooskõlastatud

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused arvamuse esitaja

tingimuste täitmise kohta

1. Põhja päästekeskus 7.2-3-1/4956-1 07.08.2024

Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 26.07.2024 kirjaga nr 8-1/813-25

kooskõlastamiseks Kiili vallas Luige alevikus Viljandi mnt 109 kinnistu (Meie toidupood) detailplaneeringu materjalid.

Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Viljandi mnt 109 kinnistu

detailplaneeringu.

Detailplaneeringu digikaust

Kooskõlastatud

2. Transpordiamet 7.2-2/24/5389-4 07.08.2024

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vald Luige alevik Viljandi mnt 109 detailplaneeringule. Planeeringuala on

käesolevaks hetkeks jagatud kaheks kinnistuks Meremehe tn 2a (katastritunnus 30501:001:0398) ja Viljandi mnt 113

(katastritunnus 30501:001:0397) - edaspidi

Detailplaneeringu digikaust

Märkustega arvestatud, korrigeeritud

tehnovõrkude joonist põhijoonist ja seletuskirja

32

planeering. Planeeringuga kavandatakse Meremehe tn 2a kinnistule eeldused ärihoone (kauplus) ja seotud taristu rajamiseks. Viljandi

mnt 113 kinnistu sihtotstarvet ei muudeta. Planeering on üldplaneeringut muutev. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) §99 lg 3

ja planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 punkt 4 jätame planeeringu kooskõlastamata järgmiste vastuolude tõttu.

1. PlanS § 126 lg 1 punkt 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude võimaliku asukoha määramine. Planeeringuga

on kavandatud madalpinge koridor riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi ja Meremehe ning Kesa tänava (km 8,21) ristmikualale, kus on välja

ehitatud teeprojekti „Metsa kinnistu detailplaneeringu järgsed teed ja tehnovõrgud“ (koostaja Roadplan OÜ töö nr 21066) lahendus.

Tehnovõrkude kavandamisel ei ole arvestatud : - Transpordiameti juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud nõuetega (kinnisel meetodil rajamiseks ja sellega seotud

puurkaevikutega), et rajamine ei kahjustaks riigitee mullet ega katet. Plaanil näidatud asukohas ei ole võimalik kinnisel meetodil

rajada. - 15 Tallinn-Rapla-Türi ja Meremehe ning Kesa tänava ristmiku teeprojektiga kavandatud

tehnovõrkudega, mis on käesolevalt väljaehitatud. Liitumine alajaamaga, mis jääb väljapoole planeeringuala, on koostatud ilma

katastripiirideta ja geoaluseta plaaniosale ning väljaehitatud tehnovõrke ei ole kantud tehnovõrkude plaanile, ebaselgeks jääb

33

ristmikualal madalpinge koridori asukoht. Lahendus ei ole ilma ristmiku katendit ja muldkeha kahjustamata realiseeritav ja vajab

korrigeerimist, vt väljavõte tehnovõrkude joonisest lisas tooduna. 2. Planeeringus tuleb kasutada riikliku

teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 3. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata riigitee piirkiiruseks 50km/h.

Planeeringu ülesanne ei ole riigiteel kiiruspiirangu määramine, palume eemaldada seletuskirjast.

4. Meremehe tee ristmik riigitee alusel maal ei ole kantud planeeringuala sisse. Soovitame lisada ristmik planeeringualasse või vastasel

juhul on vajalik käsitleda planeeringualast väljapoole jääva kohaliku tee (sh ühendamine riigitee ristmikuga) rekonstrueerimise kohustust

seletuskirjas ja planeeringu kehtestamise otsuses.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti

kooskõlastamiseks.

3. Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus

4-4/24/3533-1

13.08.2024

Kiili Vallavalitsus esitas 25.07.2024 kirjaga nr 8-

1/813-24 Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks Kiili valla Luige aleviku Viljandi mnt 109 (Meie toidupood)

detailplaneeringu. Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109

katastriüksusele, aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks ja Viljandi

mnt 113 katastriüksuseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus

Detailplaneeringu

digikaust

Kooskõlastatud

34

Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Meremehe tn 2a krundile antakse ehitusõigus

ühe kuni kahekorruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9 m ja ehitisealune pind kuni 600 m2.

Planeeringu ala asub osaliselt riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndis. Planeeritav ala asub ca 250 m kaugusel

Männiku harjutusväljast. Männiku harjusväljal toimub selline riigikaitseline tegevus, millest tingitud müra võib levida ka harjutusvälja

piiridest väljaspoole. Kuna detailplaneeringuga ei kavandata Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

§ 3 punktis 1 nimetatud ehitisi ning planeeringu elluviimine ei too käesoleva informatsiooni põhjal kaasa riigikaitseliste ehitiste töövõime

vähenemist, siis annab Kaitseministeeriumi valitsemisala ülese seisukoha Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

§ 3 punkti 101 alusel kooskõlastab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kiili valla Luige aleviku Viljandi mnt 109 (Meie toidupood)

detailplaneeringu tingimusel, et detailplaneeringus kajastatakse alljärgnevaid õiguslikke asjaolusid:

35

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise

tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva

müra normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on

vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud

vajalikud meetmed.

4. Terviseamet 9.3-1/24/7688-2 21.08.2024

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 punkt 12 alusel Luige alevikus

Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Planeeritav ala asub Viljandi mnt 109

katastriüksustel aga planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks:

Meremehe tn 2a ja Viljandi mnt 113. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Luige alevikus Meremehe tn 2 a sihtotstarbe

muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse,

Detailplaneeringu digikaust

Kooskõlastatud

36

haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113 sihtotstarvet ei muudeta.

Ärimaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone kõrgusega 9,0 m ja krundi suurem ehitusalune pind kuni 600 m2.

Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud:

piirkonna mürataseme mõningane suurenemine ehitusaegse transpordi tõttu, lisaks võib olla

kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi

vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Ehitustööde läbiviimisel peab arvesse võtma, et

ehitusaegne müra ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud

norme. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal.“

objekt (kauplus) ei ole otseselt müratundliku ala/objektina käsitletav, võib planeeringuala

müraolukorra hindamisel teatud määral asjakohaseks lugeda III-IV kategooria (keskuse maa-alad, ühiskondlike hoonete maaalad)

normide rakendamist. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tuleb tiheasustusalal ja/või kompaktse

37

hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse

nõuetest. III-IV kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud 70 dB

päeval/60 dB öösel.“

hoonestusala teepoolsel küljel on tagatud ning

planeeringuga ei kavandata suure müratundlikkusega objekte, ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus vajalikud.“

as sõidukite arv sisuliselt ei suurene, sest tegemist on lähiümbrust teenindava poega. Müra ja

õhusaaste ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest

(ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks

elamualasid.“

(Tallinn - Rapla - Türi), seega võib alal esineda

liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

teest tingitud võimalike mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks uute planeeringute puhul. Vajadusel tuleb vastavad

meetmed ette näha planeeringu raames ning meetmete rakendamine on planeeringust huvitatud isiku kohustus.“

on soovitatav uute hoonete rajamisel (kuigi kaupluseruumid ei ole otseselt müratundlike

38

ruumide loetelus) järgida standardit „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, mille kohaselt: Uute bürooruumide

ja nendega võrdsustatud tööruumide (sh, teenindusasutused jms) rajamisel on antud juhul soovitatav minimaalne välispiirde

ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtus ca 35 dB (lähtudes muu hulgas ka liikluskoormuste võimalikust kasvus).“

Amet on tutvunud esitatud dokumentidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib järgmist:

oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete

müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

ra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused.

-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

5. Transpordiamet 7.2-2/25/5389-8 Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Detailplaneeringu Kooskõlastatud

39

06.02.2025 Kiili vald Luige alevik Viljandi mnt 109 detailplaneeringule. Planeeringuala on käesolevaks hetkeks jagatud kaheks kinnistuks

Meremehe tn 2a (katastritunnus 30501:001:0398) ja Viljandi mnt 113 (katastritunnus 30501:001:0397) - edaspidi

planeering. Planeeringuga kavandatakse Meremehe tn 2a kinnistule eeldused ärihoone (kauplus) ja seotud taristu rajamiseks. Viljandi

mnt 113 kinnistu sihtotstarvet ei muudeta. Planeering on üldplaneeringut muutev. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja

planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame OÜ Hendrikson ja KO töö nr 21003023 “Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood)

detailplaneering“. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded

ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS §

27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada

planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

digikaust

6. Maa- ja Ruumiamet 6-3/25/2771-3 Esitasite Maa- ja Ruumiametile tutvumiseks ja Detailplaneeringu Loobub

40

18.03.2025

kooskõlastuse andmiseks Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu materjalid, et selgitada välja võimalik puutumus

maaparandussüsteemidega. Detailplaneeringu ala ei asu maaparandussüsteemi alal ning kavandatav

tegevus ei mõjuta ka kaudselt eemalolevate maaparandussüsteemide toimimist. Tulenevalt eelnevast loobub Maa- ja Ruumiamet

detailplaneeringu osas kooskõlastuse ja seisukoha andmisest.

digikaust kooskõlastuse ja seisukoha andmisest

7. Maa- ja Ruumiamet 6-3/25/2771-4 02.04.2025

Kiili Vallavalitsus esitas Maa- ja Ruumiametile (MaRu) 17.02.2025 kirjaga nr 8-1/813-40 Luige

alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse avaldamiseks ja

PlanS § 142 lõike 4 alusel täiendavate isikute ja asutuste määramiseks, kellega tuleb teha koostööd või keda tuleb detailplaneeringu

koostamisse kaasata. MaRu pädevuses on ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete täitmine, sh vastavalt

planeerimisseadusele kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmine (PlanS § 90, §121, § 138). Eelnevast tulenevalt kaasatakse MaRu

kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond planeeringute koostamisse, mille osas on MaRu heakskiidu

andja. Detailplaneering on algatatud Kiili

Vallavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 46. Planeeringu menetluse käigus on Viljandi mnt 109 katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe

tn 2a ja Viljandi mnt 113 katastriüksusteks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

Detailplaneeringu digikaust

Märkustega arvestatud

41

Meremehe tn 2a katastriüksuse (tunnus 30501:001:0398) sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ning

sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Viljandi mnt 113 katastriüksuse sihtotstarvet ei muudeta. Detailplaneering sisaldab Kiili valla

üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt

paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole planeeritavale

alale maakasutuse juhtfunktsiooni määratud, mistõttu määratakse katastriüksusele sobiv sihtotstarve detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kiili valla üldplaneeringu muutmiseks ala

juhtotstarbe osas. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele

kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Tutvunud esitatud materjalidega, märgib MaRu

kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond järgmist. 1. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt tuleb

planeeringu avalikul väljapanekul esitada detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

42

kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks. Palume lisada planeeringu ruumiline illustratsioon

detailplaneeringu materjalide hulka. 2. Esitatud materjalidest nähtub, et detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd

ja planeering kooskõlastatakse Päästeameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Terviseameti ja Transpordiametiga. Tulenevalt

eelnevast, PlanS § 142 lõikest 4 ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise

kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ei pea MaRu hetkel vajalikuks määrata täiendavaid asutusi, kellega tuleb

detailplaneeringu koostamisel koostööd teha. 3. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud. Tulenevalt PlanS § 127 lõikest 3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering puudutada. Sellest

tulenevalt palume tagada, et kõik puudutatud isikud (planeeringualaga piirnevate maaüksuste omanikud ja isikud, kelle kasuks on seatud

isiklik kasutusõigus elamu kasutamiseks) on kaasatud detailplaneeringu koostamisse. Arvestades asjaolu, et tegemist on kehtiva

üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga, tuleb vastuvõetud ning avaliku väljapaneku ja vajadusel avaliku arutelu

läbinud detailplaneering vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada enne kehtestamist MaRule heakskiidu saamiseks.

43

Detailplaneeringu materjalidele palume lisada kogu detailplaneeringu menetlust kajastav süstematiseeritud dokumentatsioon.

8. Maa- ja Ruumiamet 6-3/25/2771-7 17.11.2025

Luige alevikus Meremehe tn 2a detailplaneeringu heakskiitmine Kiili

Vallavalitsus esitas Maa- ja Ruumiametile Luige alevikus Meremehe tn 2a detailplaneeringu heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse

(PlanS) § 142 lõike ja PlanS § 90 lõike 1 alusel. Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109

katastriüksusele. Planeeringu koostamise hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks

(30501:001:0398) ja Viljandi mnt 113 katastriüksuseks (30501:001:0397). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks. Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole planeeritavale

alale maakasutuse juhtfunktsiooni määratud, mistõttu määratakse katastriüksusele sobiv sihtotstarve detailplaneeringuga. Tegemist on

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning kohaldatud on üldplaneeringu menetlust. Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90

lõikest 2, annab MaRu heakskiidu Luige aleviku Meremehe tn 2a detailplaneeringule. Menetluskäik

Detailplaneering algatati Kiili Vallavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 46. Sama otsusega

kinnitati lähteülesanne ning otsustati mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu eelnõu avalik

väljapanek toimus ajavahemikul 04.03.2024– 08.04.2024, mille jooksul arvamusi ei avaldatud

Detailplaneeringu digikaust

Kooskõlastatud

44

ja eelnõu avalikku arutelu ei toimunud. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet,

Transpordiamet ja Terviseamet. Detailplaneering võeti vastu Kiili Vallavolikogu 17.04.2025 otsusega nr 11. Avalik väljapanek

toimus perioodil 19.05.2025–22.06.2025. Detailplaneeringu lahenduse kohta esitati arvamused 29.04.2025, millele Kiili vallavalitsus

vastas 07.05.2025 kirjadega nr 8-1/813-46 ja nr 8-1/813-47. Vastavalt ettepanekutele on detailplaneeringu seletuskirja korrigeeritud.

Avalik arutelu toimus 04.09.2025, kus osalejaid ei olnud. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitati kodulehe kaudu ja

ajalehes. Kiili Vallavalitsuse edastatud teabe põhjal on vallavalitsus teavitanud detailplaneeringu

algatamisest ja KSH algatamata jätmisest ning eelnõu ja vastuvõetud planeeringulahenduse

avalikest väljapanekutest koostöötegijaid ja kaasatavaid kirjalikult ning avaldanud teated kohaliku omavalitsuse veebilehel ning

ajalehtedes. Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise teated on avaldatud Ametlikes Teadaannetes.

Heakskiidu menetluse ajal 4.11.2025 korrigeeris Kiili Vallavalitsus planeeringulahendust kruntide moodustamise

osas, moodustades olemasoleva kergliiklustee alusele maale eraldi transpordimaa krundi. MaRu nõustub, et korrigeerimisega ei

muudetud planeeringu põhilahendust. Planeeringu õigusaktidele vastavus. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt kontrollib MaRu

45

planeeringule heakskiidu andmise otsustamisel detailplaneeringu vastavust õigusaktidele. Detailplaneeringu sisulise lahenduse

otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 6 lõike 1 järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega

juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste

ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus, kelle pädevusse kuulub ka detailplaneeringu kehtestamine.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega.

Heakskiidu menetluse käigus tuvastas MaRu järgmist:

- Kiili Vallavalitsus korraldas detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku, kuid jättis korraldamata eelnõu avaliku arutelu. Märgime,

et PlanS ei võimalda eskiisi avaliku arutelu ärajätmist. - Kiili Vallavalitsus teavitas eelnõu avalikust

väljapanekust valla kodulehe kaudu ja ajalehes Kiili leht. PlanS § 82 lõike 5 alusel tuleb planeeringu eelnõu avalikust väljapanekust

teavitada samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes. Palume edaspidi kõigist PlanS-i nõuetest kinni

pidada. Selgitame, et menetlusnõuete eesmärk on eelkõige tagada materiaalõiguse õige kohaldamine ehk sisuliselt õige haldusakti

46

andmine. Seega võib menetlusnõuete järgimata jätmine viia õigusvastase haldusakti kehtestamiseni, mistõttu palume planeeringute

koostamisel nendest lähtuda. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda

üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei

võinud mõjutada asja otsustamist ja muid asjaolusid. Kuna käesoleval juhul on planeeringu menetlemisega seotud teateid

siiski saadetud koostöö tegijatele ja kaastavatele isikutele ning teated on avaldatud valla veebilehel ja maakonnalehes, samuti on

koostöö tegijad detailplaneeringu kooskõlastanud ning kaasatavad isikud on saanud detailplaneeringu kohta arvamust

avaldada, siis eeltoodule tuginedes saab asuda seisukohale, et eespool nimetatud puudused

planeerimismenetluses ei ole niivõrd olulised, et need võiks kaasa tuua detailplaneeringu õigusvastasuse.

Detailplaneeringuga on lahendatud PlanS § 126 lõikes 2 sätestatud kohustuslikud ja muud asjakohased ülesanded. Vastavalt PlanS § 142

lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut. Üldplaneeringu muutmist on kirjeldatud ja põhjendatud seletuskirja peatükkides 1, 2 ja 4. MaRu hinnangul on

detailplaneeringu lahenduse kaalutlused põhjendatud, selle koostamisel on järgitud PlanS-is sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ning

47

detailplaneering vastab õigusaktidele. Materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus detailplaneeringu lahendust kaalunud ning

taganud avalike huvide ja väärtuste ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise. Arvamuste esitajad on olnud teadlikud

planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Arvamuste arvesse võtmise

kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuste esitajad saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu

koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud. Kokkuvõte

Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab Kiili Vallavolikogu, kas

detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide

arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

PlanS § 142 lõike 8 kohaselt teeb kohaliku omavalitsuse üksus 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist muudatuse

üldplaneeringusse. Palume kanda muudatus üldplaneeringusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Vastavalt PlanS § 139 lõikest 41 tuleb planeeringu koostamise korraldajal esitada kehtestatud detailplaneeringu kohta PlanS § 41

48

lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates.

49

8. MENETLUSDOKUMENDID

1. 22.06.2021.a. Avaldus Kiili vallavalitsusele: Viljandi mnt 109 DP algatamise

ettepanek;

2. 22.09.2021.a. Kiri Kaitseministeeriumile: seisukoha küsimine KSH mittealgatamise kohta;

3. 22.09.2021.a. Kiri Keskkonnaametile: seisukoha küsimine KSH mittealgatamise kohta;

4. 22.09.2021.a. Kiri Terviseametile: seisukoha küsimine KSH mittealgatamise kohta;

5. 22.09.2021.a. Kiri Transpordiametile: seisukoha küsimine KSH mittealgatamise kohta;

6. 28.09.2021.a. Terviseameti seisukoht KSH mittealgatamise kohta;

7. 05.10.2021.a. Transpordiameti seisukoht KSH mittealgatamise kohta;

8. 07.10.2021.a. Kaitseministeeriumi seisukoht KSH mittealgatamise kohta;

9. 18.10.2021.a. Keskkonnameti seisukoht KSH mittealgatamise kohta;

10. 25.10.2021.a. Haldusleping nr 8-15/163-21;

11. 16.12.2021.a. Kiili Vallavolikogu otsus nr 46 „Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu algatamine“;

12. 25.01.2022.a. Transpordiamet kiri: seisukohtade väljastamine Meremehe tn 2a ja

Viljandi mnt 113 detailplaneeringu koostamiseks;

13. 05.02.2024.a. Kiili vallavalitsuse kiri vastavalt nimekirjale: Luige alevikus Viljandi

mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek, Kiili Vallavalitsuses, Nabala tee 2a, 04.03.2024 kuni 08.04.2024;

14. 08.04.2024.a. Transpordiametikiri: Kiili vald Luige alevik Viljandi mnt 109 (Meie)

detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek;

15. 25.07.2024.a. Kiri Kaitseministeeriumile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine;

16. 25.07.2024.a. Kiri Päästeametile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine;

17. 25.07.2024.a. Kiri Terviseametile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine;

18. 25.07.2024.a. Kiri Transpordiametile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie

toidupood) detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine;

19. 07.08.2024.a. Päästeameti vastuskiri: detailplaneeringu kooskõlastamine;

20. 07.08.2024.a. Transpordiameti vastuskiri: detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine;

50

21. 13.08.2024.a. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus: detailplaneeringu kooskõlastamine;

22. 21.08.2024.a. Terviseamet: detailplaneeringu kooskõlastamine;

23. 25.01.2025.a. Kiri Transpordiametile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie

toidupood) detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine;

24. 06.02.2025.a. Transpordiameti vastuskiri: detailplaneeringu kooskõlastamine;

25. 17.02.2025.a. Kiri Maa- ja Ruumiametile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie

toidupood) detailplaneeringu kooskõlastuse küsimine;

26. 17.02.2025.a. Kiri Maa- ja Ruumiametile: Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu järelevalve teostajal määrata teiste kooskõlastajate

vajadus;

27. 28.03.2025.a. Maa- ja Ruumiameti vastuskiri: detailplaneeringu kooskõlastuse ja

seisukoha andmisest loobumine;

28. 02.04.2025.a. Maa- ja Ruumiameti vastuskiri: seisukoht koostöö ja kaasatavate isikute kohta;

29. 04.04.2025.a. Kiili Vallavolikogu otsus 17.04.2025 nr 11 „Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise

korraldamine“;

30. 29.04.2025.a. Eraisik A.T. poolt esitatud ettepanek;

31. 20.04.2025.a. Eraisik M.F. poolt esitatud ettepanek;

32. 07.08.2025.a. Vastuskiri A.T. ettepanekule ja avaliku arutelu korraldamise aja teade;

33. 07.08.2025.a. Vastuskiri M.F. ettepanekule ja avaliku arutelu korraldamise aja teade;

34. 08.08.2025.a. Eraisik M.F. poolt saadetud vastuskiri;

35. 04.09.2025.a. Avaliku arutelu protokoll;

36. 17.11.2025.a. Maa- ja Ruumiamet: Luige alevikus Meremehe tn 2a detailplaneeringu heakskiitmine.

Vi lja

nd i m

nt

M asti tn

30,0

4, 0

4, 0

50,0

5,0

Meremehe tn

Plan. tuletõrje- veehoidla

46

6, 0

11 ,0

2, 6

20,0

22 ,2

2, 0

2, 5

3,0

P5 10,5

A

A

P15

30,5

3,0

3,0

15,5

6,5

36,0

15 T

al lin

n- R

ap la

-T ür

i

Lõ ig

e

1, 8

974+975

943

PA1

943

3.00

5.0 0

3.50

911

911

6.0 0

921-50

R12.00

Ri ig

ite e

nr .1

5 Ta

lli nn

- Ra

pl a

- T ür

i

Kesa tänav

160 x 7 m 95 x 5 m

95 x 5 m

97 4+

97 5

974+ 975

974+ 975

974+975

974+9 75

97 4+

97 5

R5.00

R5.00

R12.00

3.00

Eh itu

stö öd

e a jak

s ü mb

er tõs

tet av

ae d

L= 3m

Lik vid

ee rita

v a ed

ja vä

ra v

Pr oj.

2. 5m

pu idu

st pla

nk ae

d vt.

jo on

is nr

11 "P

lan ka

ia tüü

pjo on

is"

Üm be

rtõ ste

tav ae

d. 5.50

160 x 7 m

2.50

3.50

92 3b

92 3b

943a

92 1-5

0 92

1-5 0

974+ 975

974+ 975

953

91 2

92 4

954

953

954

953

954

974+975

Pu ur

ka ev

u s an

ita ar

ka its

ev öö

nd 30

m Lu

me lad

us tam

isa la

10 33

m 2

1

R10.00

944

2

Maaeralduse ulatus 228m2

290m2

PA8

PA9

PA10

PA11

PA12

PA13

5.00 0.50

3.50

3.50

3.0 0

3.00

5.0 0

Pr oj.

ta mm

ed -

4 t k

, a se

nd us

ist utu

s vt.

ko os

ole ku

pr oto

ko ll n

r 2 1.

L= 43

m

PK 81+00

PK 81+25

PK 81+50

PK 81+75

48.20

47.65

47.42

50.224

47.362

47.291

Proj truup Ø300 L=6.8; i=0.9% Hsv=47.36; Hvv=47.3047.335

-0. 30

%

49.976

48 .00

48.00

48 .10

48 .20

48 .30

48 .40

48 .50

48 .60

48 .7048

.8048 .90

49 .00

49 .10

49 .2049

.3049 .4049

.5049 .6049

.7049 .8049

.9050 .0050

.1050 .2050

.30

47 .95 47.95

48 .05

48.05

48 .15

48 .25

48 .35

48 .45

48 .55

48 .6548

.7548 .8548

.95

49 .05

49 .1549

.2549 .3549

.4549 .5549

.6549 .7549

.8549 .9550

.0550 .1550

.25

48 .80

48 .90

49 .00

48. 75

48 .85

48 .95

49 .05

48 .10

48 .10

48 .20

48 .20

48.3048.40 48.50

48.60 48.70

48.9049.0049.1049.2049.3049.4049.5049.6049.7049.8049.90

50 .00

50.00

50.1050 .10

50.10

50 .10

50.20

50. 20

50.30

48 .15

48 .1548.

2548.3548.45 48.55

48.6548.65 48.65

48. 7548

.8548 .9549.0549.1549.2549.3549.4549.5549.6549.7549.8549.95

50 .05

50.0550.15

50 .15

50.25

50 .25

50.35

47. 50

47 .50

47 .60

47 .60

47. 45

47 .45

47. 55

47 .55

47 .654

7.6 5

48.00

48.10

48.20

48.30

48.05

48.15

48.25

48 .30

48 .25

50 .00

50 .10

49 .95

50 .05

48 .20

48 .20

48 .30

48.30

48.40

48.40

48 .25

48. 25

48.35

48.37048.310 47.740

47.75

47.74

47.73

47.72

48.000

15,0

16 0,

0

16 0,

0

SJ

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES

MAAPEALNE HOONETE EHITISE-

ALUNE PINDALAMEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS n

ARV KRUNDIL HOONETE

n MAA-ALUNE

HOONETE EHITISE- ALUNE PINDALA

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Planeeritud parkimiskohtade arv (nt 3)P3

Juurdepääs krundile

Planeeritud maapealne hoonestusala

SJ

TINGMÄRGID

Krundi ehitusõigus

1 Krundi pos. nr

Planeeritud ala piir

Planeeritud kergliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Sissepääs hoonesse

Planeeritud parkimiskohtade arv õues

Planeeritud parkimiskohtade arv hoones

m²

1 ÄK 100%

9 m 2k

600 - 1

5071 - 20

ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa

Sorteeritud jäätmete kogumispaik

Likvideeritav elektri õhuliin (asendatakse maakaabliga)

Männiku harjutusvälja piiranguvöönd

Olemasolev kergliikluse ala

Haljasala

MÄRKUSED: · Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud G.E. POINT OÜ 15.06.2021, töö nr 21-G233. · Teede, juurdepääsude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti

koostamisel; · Hoone eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga; · Riigitee omanik (Transpordiamet) jätab endale õiguse vajaduse korral riigitee rekonstrueerimise käigus Viljandi mnt 111 mahasõit

sulgeda. Sellisel juhul on juurdepääs tagatud läbi Meremehe tn 2a kinnistule seatud juurdepääsuservituudi ala. · Joonise parema loetavuse huvides on algatamiskorralduse järgne plan. ala piir nihutatud katastriüksuste piiridest väljapoole.

Töö nr Mõõt Joonise nr

Joonis

Töö nimetus

Asukoht

Kuupäev

Töö koostamisest huvitatud iskik Liina Ollema RRLektus Aktsiaselts

21004023 1:500 4

Põhijoonis

OÜ Hendrikson & Ko Tartu mnt 16 Tallinn 10117

Projektijuht-planeerija

Luige alevikus Meremehe tn 2a DETAILPLANEERING

Kiili vald

tel 740 9800 [email protected]

30.10.2025

PÕHIJOONIS

Algatamise korralduse järgne plan. ala piir

Katastriüksuse piir

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Planeeritud krundi piir

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Teekaitsevööndi piir 50 m (vastavalt Kiili valla ÜP-le)

Projekteeritud tee servajooned

Külgnähvuse ala piir 16 m

Likvideeritavad objektid

Nähtavuskolmnurk

Projekteeritud sõidutee ab-katend

Olemasolev sõidutee ab-katend

Olemasolev kõnnitee ab-katend

Pakendimahutite plats (süvamahutid)

Kõrghaljastus (illustreeriv, täpsustub projekteerimisel)

A

A´

Parkimisala jalgratastele (täpsustub projekteerimisel)

Jelizaveta Sibul Malle Alvela (alates 19.07.2024)

Koordinaator Jaanus Aavik Tarmo Zernant (alates 16.02.2024)

m²

2 LT 100%

- -

- - -

34 - -

KIILI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Kiili 15. jaanuar 2026 nr 1

Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood)

detailplaneeringu kehtestamine

Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013

otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavolikogu 16.12.2021

otsusest nr 46 „Luige alevikus Viljandi mnt 109 (Meie toidupood) detailplaneeringu algatamine”

ning arvestades 18.10.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/163-21.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kiili Vallavolikogu (Nabala tee 2a, Kiili alev,

telefon 6790260, e-post [email protected]).

Detailplaneeringu koostamise menetleja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon

6790260, e-post [email protected]).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala

tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (Maakri 29, 10145 Tallinn, e-post

[email protected]; tel 6177694).

1. Kehtestada Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneering (DP0346).

Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritaval maa-alal kehtib:

2.1. Kiili valla üldplaneering

3. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse

(30501:001:0398) sihtotstarbe muutmine ja krundile ehitusõiguse määramine.

Detailplaneering on algatatud Viljandi mnt 109 katastriüksusele, aga planeeringu koostamise

hetkeks on katastriüksus jagatud kaheks: Meremehe tn 2a katastriüksuseks (30501:001:0398) ja

Viljandi mnt 113 katastriüksuseks (30501:001:0397). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

Luige alevikus Meremehe tn 2a katastriüksuse sihtotstarbe muutmine 100% ärimaaks ja

ehitusõi-guse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja teh-novõrkudega varustamise lahendamine. Viljandi mnt 113 katastriüksuse

sihtotstarvet (100% maatulundusmaa) ei muudeta. Meremehe tn 2a krundile antakse ehitusõigus

ühe kuni 2-korruselise ärihoone (kaupluse) rajamiseks. Hoone kõrgus on kuni 9 m ja ehitisealune

pind kuni 600 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike

hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Ehitusõiguse

tabel on kajastatud põhijoonisel.

4. Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneering sisaldab Kiili valla

üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt

paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla

üldplaneeringu järgselt ei ole planeeritavale alale maakasutuse juhtfunktsiooni määratud,

mistõttu määratakse katastriüksusele sobiv sihtotstarve detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Kiili valla üldplaneeringu muutmiseks ala juhtotstarbe

osas, määrates detailplaneeringuga hõlmatava ala ulatuses juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus-

ja büroohoone maa. Ärimaa sihtotstarve toetab kõrval oleva elamumaa funktsiooni.

5. Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu lahenduse seletuskiri on

esitatud käesoleva otsuse lisas nr 3 ja põhijoonis on esitatud lisas nr 4.

6. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt

planeerimisseaduse § 139 lg 3.

7. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja

6 nimetatud isikuid ja asutusi.

8. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

9. Otsus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merje Einmann

vallavolikogu esimees

Lisa(d):

1. Seletuskiri Kiili Vallavolikogu 15.01.2026 otsuse nr 1 juurde

2. Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu seletuskiri

3. Luige alevikus Meremehe tn 2a (Meie toidupood) detailplaneeringu põhijoonis