Eesti kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes perioodiline aruanne
rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise
konventsiooni täitmise kohta
mai 2019
Sissejuhatus
1. Kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes perioodiline aruanne (edaspidi aruanne) on esitatud ÜRO rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni (ICERD) artikli 9 alusel. Nimetatud artikli kohaselt on konventsiooni osalisriigid kohustatud esitama ÜRO peasekretärile perioodilisi aruandeid konventsiooni elluviimiseks rakendatud abinõude ja saavutatud edu kohta. ICERD jõustus Eesti Vabariigi suhtes 20. novembril 1991.
2. Eesti esitas oma konsolideeritud esimese, teise, kolmanda ja neljanda aruande veebruaris 1999, viienda perioodilise aruande mais 2002, kuuenda ja seitsmenda perioodilise aruande novembris 2004, kaheksanda ja üheksanda perioodilise aruande juulis 2009, kümnenda ja üheteistkümnenda perioodilise aruande jaanuaris 2013. ÜRO rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise komitee (edaspidi komitee) arutas 2311 ja 2312 istungil 21. ja 22. augustil 2014 Eesti kümnendat ja üheteistkümnendat perioodilist aruannet ning võttis 28. ja 29. augustil 2014 peetud istungil vastu lõppjäreldused.
3. Pärast eelmise perioodilise aruande esitamist ja juhindudes komitee lõppjärelduste punktis 23 toodud soovitusest, esitas Eesti komiteega jätkuva dialoogi pidamise põhimõttest lähtuvalt vaheinformatsiooni komitee lõppjärelduse punktides 7, 8 ja 13 toodud soovitustele. Komitee 26.01.2016 vahesoovitustele on aruandes samuti tähelepanu pööratud, eriti, mis puudutab punktis 13 käsitletud roma laste haridusküsimusi, mis on kajastatud artikli 2 all.
4. Aruanne kajastab seadusandlikke, haldus- ning muid abinõusid, mida on võetud kasutusele konventsioonis sätestatud õiguste elluviimiseks ning selle koostamisel on lähtutud aruannete koostamise juhtnööridest. Samuti on arvesse võetud komitee poolt Eesti kümnenda ja üheteistkümnenda perioodilise aruande arutamise käigus esitatud küsimusi ja ettepanekuid. Eritähelepanu on pööratud komitee poolt lõppjäreldustes ja lisaküsimustes osutatud muret tegevatele asjaoludele.
5. Aruande koostamises osalesid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Ülevaate oma tegevusest aruande perioodil on andnud õiguskantsler ja võrdõiguslikkuse volinik.
6. Aruanne kajastab perioodi alates eelmise aruande esitamisest 2014, kuid keskendub eeskätt aastatele 2016-2018, kuna kogu perioodi statistika ja arengute üksikasjalik esitamine koormaks asjatult aruannet ja muudaks võimatuks järgida komitee etteantud mahupiirangut.
7. Aruande ning selles käsitletud teemade arusaadavuse huvides on informatsioon esitatud artiklite kaupa, samuti on vastused komitee küsimustele esitatud asjakohast teemat käsitleva artikli juures. Samas, kuna rassilise diskrimineerimise teema on kõikehõlmav ning katab erinevaid valdkondi, mis puudutavad erinevaid artikleid, siis on informatsioon esitatud ühe artikli teemakäsitlusena ning seda ei ole korratud mõne teise asjakohase artikli all, ehkki on relevantne ka mõne teise artikli kontekstis.
8. Aruanne edastatakse kommenteerimiseks ning arvamuse andmiseks vabaühendusetele: Eesti Inimõiguste Keskusele, Inimõiguste Instituudile ja Inimõiguste Teabekeskusele.
9. Kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes perioodiline aruanne nagu ka kõik eelmised ICERD artikkel 9 alusel esitatud aruanded, samuti teised rahvusvahelistele inimõiguste järelvalvekehamitele esitatud Eesti aruanded on avaldatud Välisministeeriumi veebilehel (http://www.vm.ee) ning on kõigile kättesaadavad alates nende esitamisest. Käesolev aruanne koostati eesti keeles ja tõlgiti inglise keelde ning Välisministeeriumi veebilehel avaldatakse aruanne nii eesti kui ka inglise keeles. Komitee lõppjäreldused on Välisministeeriumi veebilehel kättesaadavad nii eesti kui ka inglise keeles.
Artikkel 2
10. Eesti jaoks on alati olnud oluline inimõiguste ja põhivabaduste tagamine ning kaitsmine nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil, aidates kaasa inimõiguste kaitsmisele ja edendamisele läbi erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide. Eesti mõistab hukka igasuguse rassilise diskrimineerimise ning töötab jätkuvalt selle nimel, et kõrvaldada rassilise diskrimineerimise ilmingud nii seadusandluses kui ka praktikas.
11. Diskrimineerimise keelustamise põhialused on sätestatud põhiseaduses. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu.
12. Üldine diskrimineerimise keeld seadusandluses ei ole võrreldes eelmise aruandega oluliselt muutunud ning seda ei ole käesolevas aruandes uuesti välja toodud. Osas, kus seadusandluses on toimunud olulised muudatused konventsiooni valdkonnas, on muudatused eraldi teemade käsitlemisel välja toodud.
13. Täpsemalt reguleeritakse diskrimineerimise keelustamist erinevates seadustes, vastavad sätted on kajastatud näiteks võrdse kohtlemise seaduses, soolise võrdõiguslikkuse seaduses, töölepingu seaduses, karistusseadustikus, samuti teistes õigusaktides ning poliitikadokumentides.
14. Komitee tegi 2014 lõppjäreldustes punktis 6 soovituse asutada sõltumatu riiklik inimõiguste asutus, mis oleks kooskõlas Pariisi põhimõtetega.
15. ÜRO Peaassamblee 20.12.1993 resolutsiooniga 48/134 vastu võetud Pariisi põhimõtted panevad riikidele kohustuse luua sõltumatu riiklik inimõiguste asutus lähtudes resolutsioonis sõnastatud tingimustest. Soovituse luua riiklik inimõiguste asutus on lisaks ICERD komiteele teinud ka teised rahvusvahelised kehandid, näiteks ÜRO inimõiguste komitee, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), ÜRO inimõiguste nõukogu, ÜRO piinamisvastane komitee. Sellele küsimusele on tähelepanu juhtinud ka Eesti kodanikuühiskonna esindajad.
16. Riigikogu võttis 13.06.2018 vastu õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse, millega täiendati õiguskantsleri seadust sättega, mille kohaselt täidab õiguskantsler Eestis rahvusvaheliselt võetud riikliku inimõiguste asutuse (National Human Rights Institution – NHRI) ülesannet alates 01.01.2019 ning see võimaldab õiguskantsleril taotleda riikliku inimõiguste asutusena akrediteerimist (National Human Rights Institution, NHRI). Õiguskantsleri kui NHRI pädevusse kuuluvad ka ICERD kaetud rassilise diskrimineerimise keelustamise teemad.
17. Komitee soovitus on seega täidetud ning üheks kõige olulisemaks arenguks võrreldes eelmise aruandeperioodiga saabki pidada sõltumatu riikliku inimõiguste asutuse loomist (NHRI) ning tegevuse alustamist.
18. Võrdõiguslikkuse edendamisel, olemasoleva seadusandluse täitmise tagamisel ja järelevalvel on oluline roll nii õiguskantsleril kui ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul. Aruandes antakse ülevaade teemadest ja kaebustest millega õiguskantsler ja võrdõiguslikkuse volinik on viimastel aastatel tegelenud ning millel on puutumus ICERD teemadega.
19. Võrdsusõiguste kaitse parandamiseks on Sotsiaalministeerium ette valmistanud võrdse kohtlemise seaduse muudatused, millega soovitakse laiendada seadusega sätestatud diskrimineerimisvastast kaitset puude, vanuse, usutunnistuse ja veendumuste ning seksuaalse orientatsiooni tunnuse alusel väljaspoole tööelu. Muudatuse eesmärk on ühtlustada võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala nende tunnuste puhul kehtivas seaduses sätestatud kaitsega rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tunnuse alusel nii, et lisaks tööelule hõlmaks spetsiifilisem diskrimineerimise keeld kõigi tunnuste puhul ka sotsiaalkaitset (sh sotsiaalkindlustus ja tervishoid) ja sotsiaalvaldkonnas soodustuste saamist, hariduse omandamist ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) kättesaadavuse võimaldamist. Muudatusega laieneks vastavalt ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevus.
20. Kavas on ka muudatused voliniku sõltumatuse paremaks tagamiseks. Selleks plaanitakse muuta voliniku ametisse nimetamise korda. Kui praegu nimetab voliniku ametisse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitikavaldkonna eest vastutav minister, siis tulevikus teeks seda eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse. Samuti täpsustatakse voliniku ametiaegseid tegevuspiiranguid.
21. Diskrimineerimise vähendamiseks tööturul tegeletakse aktiivselt tööandjate teadlikkuse ja tegutsemisvalmiduse ning –oskuste parendamisega. Sotsiaalministeerium on koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega välja töötanud mitmekesise töökoha märgise kontseptsiooni. Märgisega seotud tegevused toetavad töökeskkonna mitmekesisuse suurendamist, arvestades töötajate vanust, sugu, etnilist tausta, emakeelt, rassi, usku, terviseseisundit (sh puue ja vähenenud töövõime) ja seksuaalset sättumust. Märgise eesmärk on kujundada konsultatsiooni ja tööandjate võrgustiku tegevuste abil tööriist töökeskkonna kvaliteedi parandamiseks ja mitmekesisuse teadlikuks juhtimiseks organisatsioonis, toetades võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Märgise saamiseks peab organisatsioon koostama mitmekesisuse plaani, mis võimaldab mitmekesisuse aspektist hinnata organisatsiooni olukorda ning seada eesmärke muutuste elluviimiseks. Esimesed märgised anti välja 2018. a. kevadel.
22. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik nõustab ja abistab inimesi, kes kahtlustavad, et neid on diskrimineeritud. Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse või nahavärvuse, usundi, veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste või ametiühingusse kuulumise tõttu.
23. Volinik jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning teostab järelevalvet nii avalikus kui ka erasektoris. Veel teeb volinik selgitus- ning edendustööd inimeste hoiakute muutmiseks, võimalike eelarvamuste ja iganenud ning piiravate stereotüüpide kummutamiseks.
Võrdõigusvolinikule esitatud kaebuste arv on järjest kasvanud, mis näitab inimeste teadlikkuse kasvu oma õiguste kaitsmiseks. 2014. aastal esitati võrdõigusvolinikule 192 pöördumist ja kaebust, millest 90 puudutas soolist võrdõiguslikkust, 114 töötamist. 39 juhul tuvastas volinik diskriminimeerimise.
24. 2015. aastal esitati kokku erinevatel diskrimineerimise alustel 209 pöördumist, millest 70 puudutas soolist võrdõiguslikkust, 35 puuet, 16 vanust, 15 mitut disrimineerimise alust, 13 rahvust, 6 seksuaalste orientatsiooni, 3 usutunnistust ja veendumusi, 2 töötamist, 1 ametiühingu liikmesust, 48 pädevuse puudust.
25. 2016. aastal esitati kokku erinevatel diskrimineerimise alustel 332 pöördumist, millest 157 puudutas soolist võrdõiguslikkust, 52 puuet, 30 vanust, 21 rahvust, 7 seksuaalset orientatsiooni, 5 usutunnistust ja veendumusi, 1 töötamist, 4 rassilist diskrimineerimist, 2 keeleoskust, 2 ametiühingu liikmesust, 58 pädevuse puudust.
26. 2017. aastal esitati kokku erinevatel diskrimineerimise alustel 440 pöördumist, millest 227 puudutas soolist võrdõiguslikkust, 87 puuet, 22 vanust, 2 mitut disrimineerimise alust, 18 rahvust, 7 seksuaalset orientatsiooni, 13 usutunnistust ja veendumusi, 2 töötamist, 1 ametiühingu liikmesust, 92 pädevuse puudust.
27. Mitmed kaebused on esitatud soolise diskrimineerimise kohta seoses perekondlike kohustustega, lapsevanemaks saamise või olemisega. Näiteks töötaja vallandamine, kui tööandja sai teada töötaja rasedusest või pärast vanemapuhkust. Samuti on olnud kaebusi soolise ahistamise kohta töökohas ning kaebusi ebavõrdse kohtlemise kohta sugu vahetanud isiku suhtes.
28. Võrdse kohtlemise voliniku kantselei koostöös projekti partneritega (Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Ülikool, SA Innove, Haridus- ja Teadusministeerium, Leedu võrdse kohtlemise volinik ja Islandi soolise võrdõiguslikkuse keskus) viib läbi ristmeediaprojekti, mille eesmärk on teadvustada võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste olemust. Projekt toimub 2017-2019 (30 kuud). Projekti põhiline rahastaja on Euroopa Komisjon.
29. Peale projekti lõppu mõõdetakse projekti mõju ühiskonnas. Lõppeesmärk on stereotüüpide vähenemine, võrdsest kohtlemisest motiveeritud ja teadlikumad noored, kes kujundavad ühiskonna nägu tulevikus. Salliv ühiskond ja võrdsed võimalused aitavad kaasa sotsiaalse ebakindluse vähendamisele, mis omakorda tõstab ka riigile laekuvate maksude kogumahtu.
Võrdõiguslikkus ja põhiõiguste tagamine Kaitseministeeriumi haldusalas
30. Kaitseministeerium ja kaitsevägi, nagu kogu riik, pöörab tähelepanu inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisele. Rakendatakse kõiki asjakohaseid riiklikke regulatsioone ja põhimõtteid. Kaitseväeteenistus ja selle alaliik ajateenistus on kodakondsuse põhised ning ei sea rahvuslikke ega rassilisi piiranguid. Kaitseväeteenistusse võtmisel on aluseks kodakondsus ning tegemist on iga Eesti Vabariigi kodaniku põhiseadusliku kohustusega kodumaad kaitsta, mille tingimused täpsustab kaitseväeteenistuse seadus Kaitseministeeriumi valitsemisalas kehtivad samad põhimõtted, mis avalikus sektoris üldiselt. Kõigil kaitseväes teenistuses olijatel on võimalik oma kaebustega pöörduda erapooletu õigusvahemehe, õiguskantsleri või kohtu poole.
31. Kuna 1/5-l ajateenijatest ei ole eesti keel kodune keel, võimaldatakse sõduri baaskursuse ajal eesti keele kursusi neile, kelle riigikeele oskus on napp. Kaitseväeteenistuses osalevad erinevast rahvusest Eesti kodanikud võrdsetel alustel ning kaitseväeteenistuses osalemine on noortele hea lõimumisvõimalus, sh keeleõppeks. Kaebuseid rahvusliku või rassilise diskrimineerimise kohta ei ole Kaitseministeeriumi andmetel esinenud.
32. Naised on kaitseväes teeninud kaitseväe taasloomisest alates. 18–27 aastased vähemalt põhiharidusega Eesti kodanikest naised saavad ajateenistusse asuda alates 1. aprillist 2013 omal soovil ning teha karjääri meestega samadel alustel. Erinevad vaid üldfüüsilise testi normid. Kaitsevägi ergutab ja julgustab kõige kõrgemal tasandil igati naiste kaitseväeteenistust. 2018. aasta seisuga on naiste osakaal alla 10%. Kaitsevägi tegeleb sihikindlalt soostereotüüpide lõhkumisega ning on võtnud eesmärgi suurendada naiste osakaalu Eesti kaitseväes üle kahe korra.
33. Kaitseväes on 2019. aasta veebruari seisuga 329 naist, neist tegevteenistuses 300 naist, kellest 97 on ohvitseri auastmes ning nendest omakorda vanemaohvitseri auastmes 14. Asendusteenistuses on seisuga 31.12.2018- 75 ning seisuga 31.12.2017-45. 2018. aastal asus ajateenistusse 27 naissoost ajateenijat. 2017. aastal asus ajateenistusse 34 naissoost ajateenijat.
Seisuga 01.01.2019 on ajateenistuse läbinud kokku 78 naissoost isikut.
34. Kaitseväe, Kaitseressursside ameti, Puuetega Inimeste Koja ja Riigikogu liikme Jüri Jaansoniga koostöös viiakse juulist 2019 ellu pilootprojekti, kus puudega noored vabatahtlikud saavad võimaluse kaitseväes sõltuvalt erialast 8-11 kuud teenida. Seejärel arvatakse ajateenistuse läbinud puudega noored sarnaselt kõigi teiste ajateenijatega sõjaaja ametikohtadele reservi. lgale sooviavaldajale lähenetakse personaalselt ning leitakse võimalusel just tema jaoks kõige sobivaim teenistuskohte, võttes arvesse ka puude iseloomu. Tegemist on kaitseväe jaoks põhimõttelise muudatusega ja täpsed detailid, sealhulgas soovijate arv ja kaitseväe võimalused neile vastu tulla, on aruande esutamise ajal täpsustamisel, esialgu on teada 10 vabatahtlikku, kelle suhtes pole veel otsust tehtud. Kandideerida võivad kõik 18 kuni 28-aastased soovijad.
35. Enne rahvusvahelistele missioonidele suundumist saavad kõik missiooniüksusesse arvatud kaitseväelased spetsiifilise koolituse, mis hõlmab ka rassilise diskrimineerimise temaatikat. Kuna rahvusvahelised missioonid toimuvad erinevates piirkondades, siis pöörab kaitsevägi olulist tähelepanu missioonidel osalejate väljaõppele ning teadlikkuse tõstmisele, et osalejad oleksid hästi ette valmistunud teenimiseks erinevas kultuuri- ja keelekeskkonnas.
36. Kaitseväes on tagatud usuvabadus. Ajateenijatel on võimalik osaleda jumalateenistustel vastavalt nende usulisele kuuluvusele. Kutsealused, kes usulistel põhjustel ei saa osaleda ajateenistuses, läbivad asendusteenistuse. Kaplani teenuseid kaitseväes koordineerib kaplaniteenistus, mis on Kaitseväge toetav institutsioon, mille põhiülesandeks on teenida kõiki kaitseväelasi, kaitseliitlasi ja nende pereliikmeid sõltumata nende religioossest kuuluvusest või mittekuuluvusest.
Eesti lõimumispoliitika
37. Vastuseks komitee lõppjärelduste punktis 9 tehtud ettepanekutele antakse ülevaade lõimumisstrateegiatest, nende mõjudest ning tulevikukavadest, sh käsitletakse komitee murepunkti lõimumisstrateegia üleliigsest eesti keelele keskendumisest.
38. Eesti on aastakümneid pühendanud olulist tähelepanu ühiskonna lõimumispoliitikale läbi järjestikuste lõimumiskavade. Lõimumispoliitika ja –kavade rakendamine on pideva jälgimise all ning uute kavade koostamisel analüüsitakse eelmise kava täitmisel saadud kogemusi, mida arvestatakse uue kava koostamisel. Lõimumiskavade rakendamine on suuresti kaasa aidanud ühiskonna sidususe parandamisele, koostöö, sallivuse ja üksteisemõistmise edendamisele, kultuuridevahelisele dialoogile, sõltumata elanike rahvusest, kultuurilisest, keelelisest või religioossest identiteedist. Erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste kaasamine ühiskonnaellu aitab kaasa ühiskonna keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele.
39. Eesti kujundab läbi lõimumisprogrammide ning vastavate tegevuste oma mudelit mitmekultuurilisest ühiskonnast. Lõimumise ja kaasaegse mitmekultuurilise ühiskonna edendamine ning selle käigus erinevatele aspektidele tähelepanu pööramine, on ajas arenev ning arvestab ühiskonnas toimunud muudatusi. Lõimumisküsimustes on toimunud olulised arengud pärast 2008-2013 programmi lõppemist ning uute arengukavade koostamisel on lähtutud varasemate arengukavade rakendamise kogemustest ning ühiskonnas toimunud arengutest, mis nõuavad rõhuasetust uutele teemadele.
40. Eesti lõimumisprotsess on algusest peale üles ehitatud valdkondade, mitte rahvusrühmade või keele põhiselt ning suunatud kogu ühiskonnale ning kõigile Eesti elanikele. Kui lõimumise riikliku tähtsusega küsimuseks tunnistamise järel 2000. aastate alguses pöörati enam tähelepanu eeskätt keelelis-poliitilisele lõimumisele, sh kodakondsuse küsimustele, siis nüüd on ühiskonnas tõusetunud uued teemad, näiteks arvestades rändetemaatika esiletõusu kogu Euroopas, pööratakse muuhulgas tähelepanu uussisserändajate lõimumisele. Integratsiooni nähakse mitmekülgse ja –tasandilise arenguna, sh on arvesse võetud CERD komitee tehtud ettepanekuid.
41. Lõimumistegevuste prioriteediks on toetada erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalust sotsiaalselt sidusa ühiskonna kujundamisel ja ühise jagatud riigiidentiteedi kujunemist, mis tagab inimeste seosetunde riigi ja teiste ühiskonna liikmetega, toetab majanduse kasvupotentesiaali ja riigi stabiilsust. Eesti väärtustab ühiskonna mitmekultuurilisust ja tagab igaühe õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus ning samal ajal vältida piirkondlikest iseärasustest või sotsiaalsest tõrjutusest tingitud rahvuslikku ja kultuurilist kapseldumist nii olemasoleva rahvastiku kui ka uussisserändajate puhul. Erilist tähelepanu osutatakse kommunikatsioonile sihtrühmadega ning arvestatakse etnokultuurilisi eripärasid. Eesti elanikele on tagatud võimalused kõnelda teisi keeli ja arendada erinevaid rahvuskultuure, teostada ennast osaledes ühiskonna majandus-, sotsiaal-, poliitilises ja kultuurielus, toetada iga püsielaniku kuuluvust Eesti ühiskonda ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu.
Ülevaade lõimumiskava 2008-2013 täitmisest, jõusolevast lõimumiskavast 2014-2020 ning kavadest uue lõimumise arengukava koostamisel aastani 2030
42. Eestis on ellu rakendatud kaks riiklikku lõimumisvaldkonna programmi: „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007” ja „Eesti lõimumiskava 2008–2013”. Lõimumiskava 2008-2013 täitmiseks planeeriti aastateks riigieelarvelisi finantsvahendeid kokku summas 64 535 043 eurot. Tegelik finantsvahendite kasutus lõimumiskava tegevuste elluviimiseks oli 70 % planeeritust ehk 45 164 654 eurot. 2008.aastal seati eesmärgiks täita vähemalt 90% tegevusest vastavalt esialgselt kavandatud tegevuse indikaatorile ja eelarvele. Eesti Lõimumiskava 2008-2013 raames viidi ellu 200 erinevat lõimumist toetavat tegevust vastavalt planeeritule.
43. Lõimumiskava 2008-2013 tegevused jaotuvad järgnevalt: hariduslik ja kultuuriline lõimumine; sotsiaalne ja majanduslik lõimumine; õiguslik ja poliitiline lõimumine ning arengukava juhtimis- ja seiretegevused.
44. Hariduslik-kultuurilise valdkonna üldeesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused hariduse omandamisel ühtses haridussüsteemis ning tingimused oma keele ja kultuuri säilitamisel. Hariduslik lõimumine keskendub õppuritele, toetades Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist, sh eesti keele ning mitmekultuurilises keskkonnas hakkama saamise õppimist.
45. Kultuurilise lõimumise eesmärgiks on toetada rahvusvähemuste oma emakeele ja kultuuri omandamist ning säilitamist Eestis, soodustada kodanikuaktiivsust ning kontakte erineva kodakondsuse ja kultuuritaustaga inimeste vahel, samuti edendada ühist kultuuri- ja inforuumi ning tutvustada Eesti elanike kultuurilist mitmekesisust eestlastele ja eesti kultuuri Eestis elavatele rahvusvähemustele. Tunnustatakse igaühe õigust osa saada oma emakeelsest kultuurist. Kultuurivaldkonnas toetatakse tegevusi, mis soodustavad rahvusvähemuste kultuuriseltside tööd, eri rahvuste esindajate kaasamist Eesti kultuuriellu ning Eesti kultuuriruumi tutvustamist. Prioriteetseks tegevuseks kultuurivaldkonnas on eestlaste ning teiste rahvuste kontaktide tihendamine ning ühistegevuse toetamine.
46. Sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonna eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks võrdsed võimalused, sõltumata rahvusest, emakeelest või elukohast.
47. Õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonna meetmed kindlustavad kõigile Eesti elanikele seadustest tulenevad võrdsed eneseteostusvõimalused ühiskonnaelus ja poliitikas, sõltumata rahvusest või emakeelest. Valdkond toetab etniliste rühmade ja kultuurigruppide vastastikuse tolerantsuse suurendamist, ühise riigiidentiteedi teket ning tegevusi naturalisatsiooniprotsessi edendamiseks.
48. Lõimumiskava elluviimiseks kinnitas Vabariigi valitsus rakendusplaanid perioodiks 2008–2010 ja 2011–2013.
49. Lõimumiskava üldeesmärgi saavutamiseks püstitati arengukavas kuus strateegilist eesmärki (eesti keele oskus, inimestevahelised kontaktid, naturalisatsiooniprotsess, ühiskondlikud hoiakud, ühine teabeväli, tööturg) ja kolm valdkondlikku (hariduslik ja kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik, õiguslik ja poliitiline valdkond) üldeesmärki ning 13 valdkondlikku alaeesmärki.
50. Arengukava strateegilised eesmärgid täideti kultuurilise ning õigusliku ja poliitilise lõimumise valdkonnas, osaliselt haridusliku lõimumise valdkonnas ning täitmata jäid sotsiaalse ja majandusliku valdkonnaga seotud eesmärgid. Arvestades 2008-2010. aastal alanud majanduskriisi negatiivset mõju ühiskonna majandusele, võib „Lõimumiskava 2008–2013” ellurakendamise tulemusi pidada rahuldavaks.
51. Lõimumiskava tähtsamad juhtimismeetmed olid kava elluviimise halduskorralduse tagamine, juhtimiseks vajalike monitooringute ja analüüside tegemine, rakendajate koolitamine ning osapoolte ja avalikkuse teavitamine arengukavast. Eesmärgiks oli saavutada lõimumisega seotud partnerite võimekus ja pädevus ning eri tasandite tegevuste tulemuslikkuse analüüs ja planeerimine ning osapoolte nõustamine. 2008. ja 2011. aastal läbi viidud integratsioonimonitooringud aitasid mõista sihtrühma kvalitatiivset ja heterogeenset olemust. Sellest tulenevalt konstrueeriti kolme lõimumismõõtme abil (kodanikuidentiteet, eesti keele oskus ja osalus ühiskonnaelus) viis lõimumise klastrit (vt joonis 1), mis eeldab suuremat rõhuasetust sihtgruppide eripära arvestamisel lõimumispoliitikas.
52. Lõimumiskava elluviimise perioodil 2013-2018. aastal toimusid järgmised positiivsed arengud: 1) paranes eesti keele oskus põhikoolis ja gümnaasiumis, suurenes eesti keelest erineva keelega laste arv eestikeelsetes lasteaedades; 2) suurenesid kontaktid eestlaste ja muust rahvusest inimeste vahel; 3) vähenes määratlemata kodakondsusega isikute arv; 4) suurenes eesti keelest erineva emakeelega elanike usaldus Eesti riigi suhtes; 5) suurenes eestlaste valmisolek kaasata teiste rahvuste esindajaid senisest enam otsustusprotsessidesse ning arvestada nende arvamusega; 6) Eesti meediaväljaanded muutusid teistest rahvustest elanike hulgas jälgitavamaks ning kasvas usaldus Eesti meediaväljaannete vastu, seda eriti noorte hulgas; 7) eri rahvusest kutsekooli lõpetanud noored omasid võrdseid võimalusi õpingute jätkamiseks või tööle asumisel; 8) madalama taseme keeleeksami tulemused paranesid oluliselt ja tõusis teisekeelse elanikkonna eesti keele oskus suhtlustasandil.
53. Valdkonniti oli kõige suurema eelarvelise osakaaluga haridusliku ja kultuurilise valdkonna finantsvahendid 41%, järgnes sotsiaalne ja majanduslik valdkond 26% ning arengukava juhtimistegevused 20%. Õigusliku ja poliitilise valdkonna rahastus moodustas 13% Lõimumiskava eelarvest. Vaatamata sellele, et osa arengukava indikaatoreid täideti osaliselt või jäid need mõnes valdkonnas täitmata, püsis üldine olukord lõimumisvaldkonnas vaatusalusel perioodil stabiilsena.
54. Hariduslik- ja kultuuriline lõimumine. Haridusvaldkonnas viidi ellu tegevusi kõikides haridusastmetes, samuti mitteformaalses õppes. Paranes eesti keele oskus põhikoolis ja gümnaasiumis. Täpsemalt arengutest hariduses art 5(v) hariduse teema juures.
55. Kultuurilise lõimumise eesmärgiks oli luua Eestis elavatele muukeelsetele elanikele ja uussisserändajatele võimalusi õppida tundma oma emakeelt ja kultuuri, säilitada oma etnilis-keelelist identiteeti ning seda tutvustada. Lisaks oli eesmärgiks luua Eestis elavatele eri rahvusest noortele ja täiskasvanutele võrdsed õpi- ja eneseteostusvõimalused väljaspool formaalharidussüsteemi. Tähelepanu pöörati eri rahvuste kaasamisele eesti kultuuriellu ning Eesti kultuuriruumi tutvustamisele. Korraldati pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitusi Eestis ja etnilisel kodumaal, sh toetati reisikulude hüvitamist kodumaal õppimiseks.
56. Kultuuriministeerium toetas Peipsiveere kultuuriprogrammi 2013–2016 kaudu piirkonna vanausuliste ja piirkonna vene kultuuriseltside tegevust eesmärgiga säilitada piirkonna ajalooliste rannakülade kultuuri ja identiteeti. Toetati Fenno-Ugria Asutuse kui kompetentsikeskuse tegevust soome-ugri rahvaste kultuuri ja hariduse edendamisel. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel anti välja põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele sarja „Rahvused Eestis”.
57. Koostöötegevuste ja mitteformaalse õppe raames korraldati noorsootöötajatele täiendkoolitusi, sh tööpraktikat ning eesti ja vene keele õpet noorsootöötajatele. Toetati noorteühenduste tegevusi, mis aitasid kaasa erinevast kodakondsusest noorte kaasamisele koostöötegevustesse.
58. Eesti Lõimumiskava 2008-2013 toel tihenesid kontaktid eestlaste ja muust rahvusest inimeste vahel. Poole võrra vähenes nende Eestis elavate teistest rahvustest inimeste, peamiselt venelaste, arv, kellel puudusid kontaktid teiste rahvustega.
Sotsiaalne ja majanduslik lõimumine
59. Sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonna eesmärkide indikaatorid jäid täitmata või täideti osaliselt, erandiks keelekursustel osalejate arv, mis sai võimalikuks tänu planeeritust suuremas mahus ellu viidud keeleõppeprogrammidele. Eesmärkide saavutamist takistas ka 2008-2010.a. majanduskriis, mille tõttu kannatasid eeskätt tööstus- ja ehitusvaldkond, mis puudutas suurel määral Ida-Virumaad, kus elanikkonnast suure osa moodustab venekeelne elanikkond, samas majanduskriisijärgne töötuse langus toimus teistest rahvustest inimeste seas kiiremini. Praegusest olukorrast majanduses ja tööjõuturul antakse ülevaade artikli 5 all.
Õiguslik ja poliitiline lõimumine
60. Valdkonda iseloomustas stabiilselt jätkunud, kuid aeglustunud naturalisatsiooniprotsess. Perioodil 2008–2013 kasvas Eesti kodakondsuse saanud inimeste osakaal 49%-lt 51%-ni. Täpsemalt käsitletakse kodakondsuse küsimusi ja määratlemata kodakondsusega isikute küsimust art 5 all. Integratsiooniprogrammi täitmisel pöörati tähelepanu kohaliku omavalitsuse tasandi kaasamisele lõimumisalastesse tegevustesse: viidi läbi koolitusi riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikele ning parandati teabe ja avaliku teenuse kättesaadavust eri emakeelt kõnelevate inimeste jaoks.
61. 2008. ja 2011. aastal läbi viidud integratsiooni monitooringud näitasid, et eesti keelest erineva emakeelega inimeste seas suurenes usaldus Eesti riigi suhtes 23%-lt 36%-ni. Positiivne muutus toimus ka eestlaste hinnangus vajadusele kaasata teiste rahvuste esindajaid senisest enam otsustusprotsessi ning nende arvamusega arvestada. Kui 2008. aastal arvas 64%, et muust rahvusest inimeste kaasamine on oluline, siis 2011. aastal arvas seda 70% eestlastest.
62. Eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris ei olnud olulisi erinevusi, vähenes ebavõrdse kohtlemise taju. Lõimumiskava seatud eesmärk täideti poliitilise kaasatuse osas, kus eeldati poliitilises kaasatuse kasvavat trendi määratlemata kodakondsusega isikute ja teiste riikide kodanike seas.
63. Toetati Eesti venekeelse meedia arengut ja koostööd eesmärgiga suurendada eri emakeelega eestimaalaste infovälja ühisosa. Planeeritud tulemust vastavalt 2008. aastal seatud sihttasemele, milleks oli Eesti Rahvusringhäälingu jälgimine 70% ulatuses venekeelsest elanikkonnast, ei saavutatud. 2013. aastal kuulas venekeelset Raadio 4-a 46,2% ja Eesti Rahvusringhäälingu telekanaleid vaatas 8,9% muust rahvusest inimesi (allikas: TNS Emor, 2014).
64. 2011 .aastal läbi viidud Eesti Integratsiooni Monitooring näitas, et Eesti meediaväljaanded muutusid teistest rahvustest elanike hulgas jälgitavamaks ning neid usaldati rohkem kui kunagi varem, seda eriti noorte hulgas. 2011. aasta küsitluse põhjal jälgis eestikeelseid telesaateid, ajalehti ja portaale ligikaudu pool teistest rahvustest inimestest, usaldas ligikaudu kolmandik.
Lõimumisvaldkonna tulevikukavad
65. Lõimumisvaldkonna arengukava Lõimuv Eesti 2020 on aluseks riikliku lõimumispoliitika rakendamisele ja rahastamise planeerimisele aastatel 2014–2020. Arengukavas sätestatud tegevuste üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi.
66. Arengukava viiakse elu rakendusplaanide kaudu, mis kirjeldavad täpsemalt strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Rakenduspaani elluviimise kohta teeb valitsusele iga-aastaseid ülevaateid valdkonda koordineeriv Kultuuriministeerium. Lõimumiskava strateegiline juhtimine toimub kollegiaalsete organite – lõimumiskava juhtkomitee ja -rühma kaasabil, kuhu kuuluvad kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja kodanikuühenduste, sh rahvusvähemuste konsultatiivorganite esindajad.
67. Arengukava koostamiseks toimusid uuringud, aruteluseminarid, kaasamiskoosolekud, millest võtsid osa tuhanded Eesti inimesed. Arengukava jätkab lõimuispoliitikat keskendudes kahepoolsele integratsioonile ja rahvustevaheliste kontaktide arendamisele, seades eesmärgiks sidusa ühiskonna loomise ja ühise riigiidentiteedi väärtustamise.
68. 2020 arengukava eesmärgid:
• ühiskonna sidususe suurendamine,
• Eesti riigi konkurentsivõime tõstmine,
• julgeoleku tagamine,
• eesti keele ja kultuuri säilimine,
• rahvusvähemuste kultuuride säilitamine,
• kasvav tolerantsus eri ühiskonnagruppide suhtes,
• tugevam kodanikuidentiteet.
69. Arengukava seab lõimumise valdkonnas kuus alaeesmärki, mis toetavad:
• kogu ühiskonna avatust ja lõimumist toetavaid hoiakuid;
• eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike lõimumist ühiskonnas;
• uussisserändajate kui kasvava sihtrühma kohanemist ja lõimumist Eesti ühiskonnas;
• eesti keelest erineva emakeelega õpilaste konkurentsivõimeliste teadmiste omandamist ja oskusi eestikeelses keskkonnas toimetulekuks;
• eesti keelest erineva emakeelega noorte aktiivset osalust noorsootöös ja kontakte eestikeelsete eakaaslastega;
• eesti keelest erineva emakeelega tööealistele võimalusi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul.
70. Kultuuriministeerium on juba ette valmistamas arengukava aastateks 2021-2030 („Lõimuv Eesti 2030“).
Roma laste haridus
71. Lõppjärelduste punktis 13 tundis komitee huvi roma laste haridusvõimaluste vastu ning soovis enam informatsiooni, sh statistikat.
72. Eestis on seadusandluses tagatud kõigile Eestis legaalselt viibivatele isikutele võrdsetel alustel õigus omandada haridust. Ühe olulise õppe korraldamise põhimõttena toob haridusseadus (§ 6 lg 1) välja, et kvaliteetne üldharidus järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest. Eesti lähtub ühtsuskooli põhimõttest, Eestis ei ole koole ega klasse, mis tugineksid vahetegemisele sotsiaalse, rahvuse või muude tunnuste alusel.
73. Rahvastikuregistri andmetel (2018) on Eesti elanikest end romana määratlenud 649 inimest (0,05% elanikkonnast). Roma elanikkond elab hajutatult üle Eesti. Roma asumeid Eestis ei ole. Kõige suurem romade kogukond oli 2018. a Valga vallas (209 roma), Tallinnas (70 roma) ja Tartus (68 roma). Teistes omavalitsusüksustes jääb romade arv alla 50.
74. Roma lastele tagatakse võrdselt koos kõigi Eestis seaduslikult elavate lastega võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ning nad on täielikult hõlmatud ühtsesse Eesti haridussüsteemi. Eestis õpivad roma päritolu lapsed ühtsete riiklike õppekavade alusel eesti või vene õppekeelega koolis kõrvuti eesti keelt emakeelena või vene keelt emakeelena rääkivate õpilastega.
75. Eesti Hariduse Infosüsteemi märgitakse õpilase ema- või kodune keel lapse või vanema ütluse alusel, seega on oma emakeele või esimese keele määratlemine inimese vaba valik. Rahvastikuregistri andmetel koolikohustuslikus eas (7-16 a) roma lapsi oli 2018. aastal 62, kellest kõik ei pruugi olla veel või enam koolikohuslased.
76. 2017/2018. õppeaasta andmete põhjal on roma keele kui koduse keele alusel end määratlenud 55 üldhariduskoolide õpilast. Nimetatud 55 õpilasest 50 õpivad põhikooli riikliku õppekava alusel tavakoolis, kolm õpilast põhikooli lihtsustatud õppekava alusel samuti tavakoolis ja kaks õpilast põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel hariduslike erivajadustega laste koolis. Gümnaasiumiastmes ei ole ükski gümnaasiumiõpilane oma emakeeleks roma keelt märkinud.
77. Valitsus annab ülevaate 2014-2016 projekti „Uusimmigrant-lastele ja roma lastele suunatud õppenõustamise kvaliteedi parandamine“ elluviimise käigust, erinevatest tegevustest ning projekti lõpetamisel tehtud järeldustest, samuti antakse ülevaade jätkutegevustest juba pärast projekti lõppemist. Programmi viisid üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium.
78. Projekti eesmärk oli parandada uusimmigrant-lapsi ja roma lapsi õpetavatele pedagoogidele suunatud õppenõustamisteenuseid ning tõsta tugispetsialistide pädevust valdkonnas, et oleks tagatud õppenõustamisteenuste kvaliteet ning kättesaadavus kohalikul tasandil. Projekti käigus viidi läbi supervisiooniseminarid õpetajatele, koolijuhtidele, nõustamiskeskuste spetsialistidele ja teistele seotud asutuste esindajatele, kus osales 242 spetsialisti. Viidi läbi täiendkoolitusi 73 õpiabi- ja nõustamiskeskuste spetsialistile, et luua jätkusuutlik nõustamissüsteem, mis toimiks edasi ka pärast projekti lõppu. Projekti käigus loodi SA INNOVE kodulehe alamleht uusimmigrant ja roma päritolu õpilaste õppenõustamise teemal, et teemaga seonduv info oleks püsivalt kättesaadav ühest kohast internetis.
79. Projekti tulemusena suurenes koolide kindlus töös uusimmigrantide lastega ja roma päritolu lastega. 2017. aastal käivitas Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni rahastusel 12-kuulise projekti romade lõimumist toetava siseriikliku võrgustiku arendamiseks. Projekti tegevused on suunatud kõigile lõimumise sidusrühmadele: ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusasutustele, kuid eelkõige roma noortele ja roma naistele. Projekti põhieesmärkideks on ärgitada koostööd romade lõimumist toetavate sidusrühmade vahel, tuvastada noored romad, kes on huvitatud aktiivsest osalusest kodanikuühiskonnas ja seda toetavatest koolitustest eesmärgiga saada tulevikus roma kogukonna eestkõnelejaks ja/või roma laste haridustee toetajaks/kultuuritõlgiks koolide ja kohalike omavalitsuste ning roma perede ja roma kogukonna vahel. Projekti raames viiakse muuhulgas läbi küsitlus roma lastega töötavate õpetajate ja tugispetsialistide seas ning seminar parimate praktikate jagamiseks.
80. 2016. aastal alustas Kultuuriministeeriumi juures tööd romade lõimumise nõukoda, kelle pädevusse kuulub romade lõimumisküsimuste (mh haridusliku lõimumise) analüüs ja sellest tulenevalt asjaomastele organisatsioonidele ettepanekute tegemine valdkonnaga seotud küsimuste lahendamiseks ja romade lõimumise edendamiseks.
81. Võttes arvesse romade osakaalu Eesti rahvastikust ja seda, et Eesti lõimumisprotsess on üles ehitatud valdkondade, mitte rahvusrühmade või keele põhiselt, peab Eesti sobivaks lahenduseks romade osas jätkata lõimumiskavas sätestatud erinevate poliitikavaldkondade asjakohaste meetmete rakendamist, mis hõlmab erinevate rahvusgruppide haridus- ja kultuurialast tegevust, tööhõiveküsimusi, sotsiaalset kaasatust, meediaalaseid tegevusi jms, mitte eraldi rahvuspõhise strateegia koostamist. Prioriteetseks suunaks on koostöö piirkondlike ja kohaliku tasandi ametiasutuste kui ka kodanikuühiskonna ning asjaomaste sidusrühmadega.
Artikkel 3
82. Eestis ei ole genotsiidi, apartheidi ega rassilist segregatsiooni. Eesti peab oluliseks võitlust kõige tõsisemate rahvusvaheliste kuritegudega mitte üksnes riigi sees, vaid üleilmselt ning on huvitatud rahvusvahelisest koostööst selles valdkonnas.
83. Eesti koos Euroopa Liiduga on olnud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) toetaja ning jätkab kohtu toetamist ning Rooma statuudi universaalseks rahvusvahelise õiguse aktiks saamist. ICC tegevus ning Eesti toetus sellele lähtub juhtmõttest, et kõige tõsisemad rahvusvahelised kuriteod (genotsiid, agressioon, inimsusvastased ja sõjakuriteod) ei tohi jääda karistuseta. Eesti peab oluliseks põhimõtte “kohustus kaitsta” järgimist riikide poolt. See tähendab, et riikidel on kohustus ära hoida ja takistada oma elanikkonna vastu suunatud genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusevastaste kuritegude toimepanemist.
84. Eestis on kriminaalkorras karistatavad inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod ja genotsiid (KarS § 89 ja 90) ning karistusseadustik on kooskõlas Rooma statuudi põhimõtetega. Viimased muudatused tehti KarSi 2014, kui sätestati, et eelnimetatud tegude eest on võimalik ka juriidilise isiku kriminaalvastutus. Süüteomenetlusi aruandeperioodil inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastu ei ole algatatud.
85. Eesti seadusandlus sätestab, et inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest karistatakse lisaks selle vahetule toimepanijale ka riigivõimu esindajat või sõjaväelist ülemat, kes on andnud korralduse kuriteo toimepanemiseks või kelle nõusolekul kuritegu on toime pandud või kes ei ole takistanud kuriteo toimepanemist, kuigi see on olnud tema võimuses, või kes, olles teadlik temale alluvate isikute poolt kuriteo toimepanemisest, ei esita kuriteoteadet (KarS § 88 lg 1). KarSis toodud määratlus ei ole seotud ühegi konkreetse riigivõimuga, seega laieneb paragrahv kõigile riigivõimu esindajatele, sõltumata sellest, millist riiki nad esindavad.
Mälestuspäevad
86. Eestis tähistatakse 27. jaanuaril rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva alates 2003. aastast. Ülemaailmseks mälestuspäevaks kuulutati see ÜRO Peaassamblee 01.11.2005. resolutsiooniga 60/7 ning selle tähistamist alustati 2006. aastal. Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga korraldavad rahvusvahelise holokaustipäeva meenutamiseks tavapäraselt mälestustseremoonia Tallinna Rahumäe juudi kalmistul, millel osalevad nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Juudi Kogukonna esindajad. 2018. aastal toimus Riigikogus Eesti Mälu Instituudi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös holokausti mälestuspäeva ettekandepäev, mille eesmärk oli anda eeskätt õpetajatele, aga ka laiemale avalikkusele parem ettekujutus juudi kultuurist ja selle kandjatest, meenutati ajaloolisest perspektiivist juudiviha tekkelugu ning tutvustati juudi kultuuri.
87. Eesti Juudi Kogukond mälestab igal aastal 5. septembril Kalevi-Liival natsismiohvrite mälestusmärkide juures holokausti ohvreid. Harjumaal Jõelähtme vallas asuval Kalevi-Liival hukati Teise maailmasõja ajal tuhandeid juute ja romasid. Eesti Juudi Kogukond korraldab Kalevi-Liival hukatute mälestustseremoonia koos välisriikide saatkondadega. Lisaks Juudi kogukonna liikmetele ja diplomaatilisele korpusele osalevad mälestusüritusel riigiasutuste, kohaliku valla ning ühiskondlike organisatsioonide esindajad.
88. Eestis tähistatakse 23. augustil üleeuroopalist totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamise päeva. Euroopa Parlament võttis 2009. aastal vastu deklaratsiooni 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks. Samal aastal kuulutas Eesti 23. augusti stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks ning tehti muudatus pühade ja tähtpäevade seaduses.
89. 23.08.2018 avati Tallinnas Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaal. Avamisel osalesid kommunistliku režiimi poolt represseeritud ja nende lähedased, samuti president, valitsuse ning riigikogu liikmed, diplomaatiline korpus, kirikupead ja kõrgemad riigiametnikud. Memoriaal koosneb kahest osast – Teekond ohvrite nimetahvlitega ja sümboolne Koduaed koos terroripaiku tähistavate kohakivide ning teabetekstidega. Memoriaali juurde kuulub kommunistliku terrori ohvriks langenud Eesti ohvitseride mälestusmärk.
90. Kommunismiohvrite memoriaal on pühendatud kõigile Nõukogude Liidu terrori all kannatanud Eesti inimestele. Kommunistlik terrorirežiim kehtestati Eesti okupeerimisega 17. juunil 1940 ja see lõppes Eesti iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991. Selle tagajärjel kaotas Eesti iga viienda oma veidi üle miljonist elanikust, kellest rohkem kui 75 000 mõrvati, vangistati või küüditati.
Artikkel 4
Õiguskantsleri tegevus
91. Õiguskantsleri pädevuses on kontrollida õigusaktide vastavust põhiseadusele ja seadustele ning avaliku võimu esindajate tegevust. Õiguskantsler kaitseb inimest avaliku võimu ja ametnike omavoli eest ja kontrollib, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ei rikuks oma tegevuses inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi. Samuti korraldab õiguskantsler eraõiguslike isikute diskrimineerimisvaidluse lepitusmenetlusi ning edendab võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Igal aastal teeb õiguskantsler oma tööst ülevaate Riigikogule.
Ülevaade õiguskantslerile diskrimineerimise kohta esitatud kaebustest 2014-2018
Diskrimineerimistunnus 2015/2015 2016/2017 2017/2018
Rahvus ja etniline kuuluvus 2 1 3
Rass 1 1 0
Keel 4 1 2
Usutunnistus või usuline veendumus 2 4 2
Seksuaalne sättumus 3 2 3
Vanus 3 2 6
Sugu 2 2 3
Puue 1 1 1
Vaenukuriteod
92. Vaenukuritegude statistika 2015-2017 tugineb „Kuritegevus Eestis 2015“, „Kuritegevus Eestis 2016“ ja „Kuritegevus Eestis 2017“ andmetele https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/kuritegevus-eestis.
93. Vaenukuritegude puhul on ohver või sihtmärk valitud mingi kindla tunnuse järgi (nt rass, usk, etniline päritolu, rahvus, seksuaalne identiteet/sättumus), mida jagab mingi rühm, või esineb mõni muu sarnane ühine nimetaja. Kui kedagi rünnatakse tema tegeliku või arvatava tunnuse (päritolu, identiteet) tõttu, on tegu vaenukuriteoga. Niisugused kuriteod on mitmesugused vägivallavormid, vandalism, sh vara kahjustamine (nt mõnele rühmale kuuluvate hoonete rüüstamine, ohvri vara rikkumine grafitiga, auto lõhkumine) vms.
94. 2015. aastal registreeriti vähemalt seitse kehalise väärkohtlemise juhtumit, mille puhul võib täheldada vaenu motiivi. Seitsmest juhtumist ühe puhul sattus kannatanu kolme võõra isiku kehalise väärkohtlemise ohvriks, sest oli seltskonnas avaldanud, et on homoseksuaal. Rassilise/rahvusliku vaenu juhtumid seisnesid alljärgnevas. Kannatanu astus mustanahalise meesterahva kaitseks välja ning sai seetõttu füüsilise rünnaku osaliseks. Laste kaklus, kus ütluse „kuradi Aafrika neeger“ peale lõi solvatu solvajat. Tervisekahjustuse tekitamine välismaalasest kannatanu etnilise päritolu või nahavärvi alusel. 2015. aasta lõpus süüdimõistva kohtuotsuseni jõudnud juhtum, kus isik ründas kannatanut rassilisel/rahvuslikul motiivil. Roma päritolu tütarlapse vanemad ei lubanud tütrel suhet eestlasest noormehega ja seetõttu ründasid füüsiliselt noormeest (märgitud rassiline/rahvuslik motiiv). Tundmatu meesterahvas lõi baaris jalaga välismaalast, väljendades samal ajal vaenu avaldaja nahavärvi kohta.
95. 2015. aasta ohvriuuringu andmetel on 3% küsitlusele vastanutest või nende lähemad pereliikmed kokku puutunud vaenukuritegudega. Küsimusele „kas viimase 12 kuu jooksul olete Teie või on keegi Teie lähematest pereliikmetest langenud kuriteo ohvriks oma rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu?“ vastasid 2% „jah, ühe korra“ ning 1% „jah, mitu korda“. Uuring ei hõlma Eestis ajutiselt viibivaid isikuid. Ohvriuuringust selgub, et olulisi erinevusi vastanute soo, vanuse, rahvuse, sissetuleku ja sotsiaalse staatuse järgi vaenukuritegudega kokku puutumisel esile tuua ei saa.
96. 2016. aastal registreeriti vähemalt 15 vaenukuritegu, neist kolm olid kehalise väärkohtlemise juhtumid, 10 avaliku korra rasked rikkumised. 63% vaenukuritegude puhul oli teo toimepanemise motiiviks kannatanu tegelik või arvatav rass, usk või päritolu. 25% juhtudel oli motiiviks kannatanu tegelik või arvatav seksuaalne sättumus/identiteet. Ühel juhul oli vaen tingitud kannatanu puudest. 2016 ei registreeritud ühtegi vaenu õhutamise (KarS-i § 151) juhtumit. KarS-i § 151 alusel registreeriti kaks väärtegu; neist ühel juhul lõi Tallinnas trammis tundmatu isik kergelt 28-aastast Nigeeria kodanikku, õhutades sellega sotsiaalset vaenu seoses kannatanu nahavärviga. Kõigist vaenukuritegudest 25% oli sellisena märgistanud menetleja (kas vaenu motiiv või vaenukuritegu). Registreeritud vaenukuritegudest kolmel juhul olid kannatanuteks alaealised. Rassi, usu või päritolu tõttu vaenukuriteo ohvriks langenud olid Nepaali, Nigeeria, Ukraina, Brasiilia, Saksa ja Pakistani päritolu. Mitmel juhul rünnati kannatanut – sh Saksa, Hollandi päritolu Eestis viibivaid isikuid – tema eesti või vene keele mitteoskamise tõttu. 2016. aastal registreeriti üks võrdõiguslikkuse rikkumise kuritegu (KarS-i § 152 lg 2).
97. Üks vaenukuriteo juhtum registreeriti looma julma kohtlemisena (KarS-i § 264), kuna jalaga löödi koera, kes kuulus Brasiilia päritolu tumedanahalisele isikule, keda sõimati tema nahavärvi pärast. Ründaja ise jalutas samal ajal oma koeraga. Koerad teineteist ei rünnanud. Teo toimepanija käskis kannatanul Eesti riigist kaduda, öeldes, et tollel pole õigust siin olla. Ühe juhtumi puhul haaras kuriteo toimepanija teiste laste juuresolekul nelja-aastast mustanahalist last hoidval naisel kõrist ja tekitas talle muul moel valu. Lisaks karjus hiljem ründaja kannatanule järele: „Kaduge ära jah oma neegriga!“.
98. Vaenukuritegude ohvriks langemise kohta annab ülevaate ka ohvriuuring: vaenusüütegude ohvriks langemise kohta küsiti 2016. aastal teist korda. 2016. aasta ohvriuuringu andmetel oli 2% küsitlusele vastanutest või nende lähematest pereliikmetest vaenukuritegudega kokku puutunud (2015. aastal 3%). Tuleb arvestada, et uussisserändajate puhul on uuringus osalema sattumise tõenäosus väike.
99. 2016. aasta ohvriuuringu küsimusele „Kas viimase 12 kuu jooksul olete Teie või on keegi Teie lähematest pereliikmetest langenud kuriteo ohvriks oma rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu?“ vastasid 1% „jah, ühe korra“ ning 1% „jah, korduvalt“. 2015. aastal olid samad näitajad vastavalt 2% ja 1%. Kuna uuringus küsitleti vaid Eesti püsielanikke, jäid sellest välja Eestis ajutiselt viibivad isikud. Neist, kes ise või kelle lähedased olid 2016. aastal vaenusüüteo ohvriks langenud, olid 24% puutunud vaenusüüteoga kokku puude, 18% rassi või nahavärvi, 11% rahvuse, 6% religiooni, 6% seksuaalse orientatsiooni ning 6% muu tunnuse tõttu.
100. Võrreldes 2015. aasta uuringu tulemustega oli 2016. aastal proportsionaalselt veidi enam puudega seotud vaenusüüteo ohvriks langenuid (16% vs 24%) kui rahvuse (37% vs 11%), rassi või nahavärviga (16% vs 18%) seotud juhtumeid.
101. 2017. aastal registreeriti neli vaenukuritegu, neist kolm olid avaliku korra rasked rikkumised ning üks ähvardamine. Kõigi juhtumite puhul oli kuriteo motiiviks kannatanu tegelik või arvatav rass, usk voi päritolu (kolmel juhul ohvri oletatav Aafrika päritolu, ühel juhul Ukraina riigilipu pildiga riiete kandmine). Kõik kuriteod pandi toime toitlustus- või lõbustusasutuses või muus avalikus kohas.20
102. 2017. aastal ei registreeritud ühtegi vaenu õhutamise kuritegu. Registreeriti 13 vaenu õhutamise juhtumit (KarS-i § 151), millest viiel juhul jäeti väärteomenetlus alustamata. Ühe vaenu õhutamise väärteo eest on määratud isikule 120 euro suurune rahatrahv. Näiteks ühe väärteo puhul solvas vanem meesterahvas mustanahalist meest. Paar vaenu õhutamise väärtegu on seotud vaenu õhutamisega Facebookis.
103. 2017. aasta ohvriuuringus märkis kuriteo ohvriks langemist rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude voi seksuaalse orientatsiooni tottu 1% küsitletuist (vastas 1011 inimest). Sama näitaja oli 2016. aastal 2% (muutus jääb statistilise vea piiridesse).
104. Lõppjärelduste punktis 7 kutsus komitee üles muutma kriminaalseadusi ning keelustama rassil põhinevat diskrimineerimist ja rassistlikku vaenu edendavad ja õhutavad organisatsioonid, muutma rassilistest põhjustest motiveeritud vaenu õhutamise seaduses karistatavaks.
105. Vastuseks komitee märkustele märgib valitsus, et Eesti seadusandlus, mis puudutab karistusseadustiku võrdõiguslikkuse vastu suunatud süütegusid (§§ 151-153), ei ole muutunud võrreldes eelmise aruandeperioodiga. Lisaks rahvusvahelistele organisatsioonidele, on avalikus debatis ka Eesti kodanikuühiskonna esindajad valitsust kritiseerinud KarSi sätete liiga kitsendava sõnastuse eest, mis nõub, et oleks olemas vahetu oht inimese elule, tervisele või varale.
106. Soovitustes tehtud ettepanekuid on Justiitsministeeriumi algatusel kaalutud ning selle üle ühiskonnas laiemalt arutatud, kuid need ei ole erinevatel põhjustel seni leidnud laiemat toetust.
107. Komitee tõstatatud teema on seotud arvutikuritegevusvastase konventsiooni lisaprotokolli arvutisüsteemide kaudu rassismi ja ksenofoobia levitamise kriminaliseerimise kohta ratifitseerimisega, millega on võimalik edasi minna, kui selleks on riigisisesed eeldused loodud.
108. Politsei on vaenu õhutamise paragrahvi alusel menetluse algatamisel olnud ettevaatlik, sest karistamisel peab olema väga selgelt põhjendatud ka ähvardusega tekitatud oht inimese elule või tervisele. Karistusseadustik näeb praegu ette karistuse üksnes sellise tegevuse eest, millega on avalikult kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale ning selline oht peab olema selgelt tõendatud.
109. Ühelt poolt on selge, et oluline on vihakõne ja diskrimineerimist õhutavate organsatsioonide keelustamine või piiramine, kuid teisalt soovime rõhutada, et Eesti hindab kõrgelt sõnavabadust ja ühinemisvabadust ning sellega seonduvate rahvusvaheliste kohustuste täitmist, millised on tagatud nii ÜRO vastavate instrumentidega, kui ka Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu tasandil. Sõnavabaduse piiramine on demokraatlikus riigis lubatud vaid teiste õigushüvede kaitseks ja vastava tasakaalu leidmine on alati keeruline ülesanne. Avalik debatt, sh poliitiline debatt, võib mõnigi kord sõnavabaduse piire kombata, kuid eelistame selliste vaidluste lahendamist eeskätt läbi tsiviilõiguslike meetmete, sh tsiviilvaidlused kohtus, mille võib algatada igaüks, kelle õigusi on riivatud.
110. Võimalike põhiõiguste rikkumisel ning vaenu edendavate ja õhutavate organisatsioonide tegevuse piiramisel on oluline ennetustöö, et selliste võimalike organisatsioonide loomist ära hoida. Eestis on võimalik taotleda juriidilise isiku sundlõpetamist kohtus. Juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; (§ 40 lg 1 p 1 tsiviilseadustiku üldosa seadus).
111. Oluline on, et isikul, kelle õigusi riivatakse, on olemas efektiivsed õiguskaitsevahendid, mis võivad olla ka tsiviilõiguslikud. Kuigi paljudele võib vaenu õhutamisena tunduda igasugune solvav netikommentaar, saab politsei siiski lähtuda antud juhul vaid seadusest.
112. Komitee heidab lõppjärelduste punktis 8 Eestile ette, et rassilistest põhjustest tulenev motivatsioon ei ole Eesti kriminaalmenetluses üldjuhul raskendav asjaolu ning soovitab selles osas muuta seadust.
113. Näiteid vaenukuritegude kohta on eespool esitatud ning vaenumotiivi raskendava asjaolu puudumine ei tähenda seda, et vaenumotiivile ei pööra õiguskaitseasutused vajalikku tähelepanu.
114. Ehhki tõepoolest kriminaalseadus ei sätesta rassilistest põhjustest tulenevat motivatsiooni sõnaselget eraldi karistust raskendava asjaoluna, näeb seadus samas ette karistust raskendava asjaoluna muu madala motiivi. Mida kujutab endast muu madal motiiv, on seadusandja jätnud kohtupraktika kujundada. Õiguskaitseasutused on võtnud kohustuse kohaldada kehtivat õigust selles valdkonnas kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ning selles osas on õiguskaitseorganitele läbi viidud koolitusi ning selgitatud vastavaid rahvusvahelisi kohustusi. Justiitsministeeriumil on kavas töötada välja metodoloogilised alused näiteks vihamotiivi tuvastamiseks, võttes arvesse rahvusvahelist kogemust ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi.
115. Praegu kehtiva karistusseadustiku KarS § 58 punkti 1 kohaselt on karistust raskendavad asjaolud omakasu või muu madal motiiv. Riigikohus on selgitanud, et nimetatud säte sisaldab avatud loetelu, mis tuleb kohtupraktikas sisustada. Kohus on leidnud, et karistust raskendava asjaoluna peab kuriteo toimepanemise motiivi käsitamine madalana kätkema endas igal üksikjuhul selle motiivi erilist hukkamõistetavust. Teomotiivi lugemine madalaks ei saa oleneda üksnes sellest, kas see on nii-öelda üldinimlikult hukkamõistetav. Kohtu antav hinnang, kas kuritegu on toime pandud madalal motiivil või mitte, sõltub konkreetse teo toimepanemise asjaoludest, arvestades kuriteo eripära. Lisaks tuleb tähele panna, et kuriteo toimepanemine madalal motiivil eeldab KarS § 16 lg 2 kohaselt tahtluse vormina kavatsetust, mis tähendab süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, st mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks (vt RKKKo 3-1-1-141-04, p 10.2).
Artikkel 5
116. Aruandes ei käsitleta eraldi kõiki artikli alateemasid, vaid on välja toodud valdkonnad, kus on toimunud olulised arengud või mille vastu on komitee lõppjäreldustes eraldi huvi tundnud.
Valimisõigus, e-hääletamine
117. Võrreldes eelmise aruandeperioodiga on Eesti valimisseadustes toimunud oluline muudatus ning langetatud on valimisiga kohaliku omavalitsuste valimistel. 06.05.2015 võttis Riigikogu 62 poolthäälega vastu seaduse valimisea langetamisest kohaliku omavalitsuse valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale. Valimisea langetamine eeldas põhiseaduse muutmist ja nõudis vähemalt 61 saadiku toetust. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel osalesid seega ka 16-17 aastased valijad.
118. 03.03.2019 toimusid parlamendivalimised. Läbi aastate on üha enam populaarsust kogunud ning valijate täieliku usalduse võitnud elektrooniline hääletamine internetis. E-hääletamine toimus esimest korda 2005. aasta kohalikel valimistel. Tänaseks on 10 korral olnud valijatel võimalik oma hääl anda e-hääletamisel: kohalikel valimistel 2005, 2009, 2013, 2017; parlamendivalimistel 2007, 2011, 2015, 2019; Euroopa parlamendi valimistel 2009, 2014.
119. Kui 2005. aastal kasutas e-hääletamise võimalust 2% valijatest, 2007 5%, 2009 16%, 2015 24%, siis 2019 oli e-hääletajate arv kasvanud 28% valijate üldarvust, kokku kasutas e-hääletamise võimalust 247 232 valijat.
120. 2019. aastal toimunud parlamendivalimistel osutus 101 Riigikogu liikmest valituks 28 naist, mis on senisest kõige suurem naiste esindatus parlamendis.
121. Lõppjärelduste punktis 11 palub komitee esitada täiendavat infot püüdluste kohta vähendada määratlemata kodakondsusega isikute arvu.
122. Eesti on astunud järjekindlalt erinevaid õiguslikke ning laiemaid lõimumispoliitilisi samme, et vähendada määratlemata kodakondsusega isikute osakaalu ning edendada Eesti kodakondsuse taotlemist. Korduvalt on lihtsustatud kodakonduse taotlemise korda, arvestades eriti võimalike enamhaavatavate gruppide, nagu alaealised ning eakad ning puuetega inimesed, huvidega. Samuti on läbi aastate pööratud kodakondsuse küsimustele ning puudutatud gruppidele olulist tähelepanu riiklikes lõimumiskavades.
123. Komitee tehtud soovitus on leidnud märkimisväärset järgimist ning Eesti on läbinud olulise arengutee, sest kui 1992. a ulatus määratlemata kodakondsusega inimeste arv Eestis 32%-ni, siis 2018 oli see langenud juba 5% juurde, seega on määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas püsivalt ja oluliselt vähenenud. Alates taasiseseisvumisest on Eesti kodakondsus antud ja taastatud kokku enam kui 160 000 inimesele.
124. Rahvastikuregistri andmetel jaotub Eesti elanikkond 2018. aastal kodakondsuse alusel järgmiselt: 84,4% on Eesti kodanikud, 6,5% on Venemaa kodanikud, 3,4% muude riikide kodanikud ja 5,7% on määratlemata kodakondsusega isikud. Määratlemata kodakondsusega isikute osakaalu vähenemine on toimunud eeskätt kasvanud Eesti Vabariigi kodakondsuse omandamisega, teistest põhjustest võib mainida mõne teise riigi kodakondsuse omandamist aga ka isiku surma. Kehtiva elamisloaga määratlemata kodakondsusega ja kehtivate elamisõiguse ja elamislubadega isikuid, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli rahvastikuregistri andmetel 01.05.2018 seisuga 76 566 isikut.
125. 2015. aastal omandas Eesti kodakondsuse 898 ja 2014. aastal 1615 inimest. 2016. aastal omandas Eesti kodakondsuse 1771 inimest, sh 758 alla 15-aastast määratlemata kodakondsusega last ning lisaks sünnihetkest alates 206 last. 2017. aastal sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel 878 inimest, sh naturalisatsiooni teel sünnihetkest alates 169 last.
126. Kõikidel eesti keelest erineva õppekeelega üldhariduskoolide õpilastel on eesti keele kui teise keele lõpueksam ühitatud eesti keele B1-taseme eksamiga, mis tähendab, et kodakondsuse taotlemisel eraldi keeletesti sooritamist ei nõuta. Täienduseks eelmise aruande punktile 133 lisame, et infotunde ja konsultatsioone viiakse läbi ka täiskasvanute gümnaasiumides.
127. 2015. a jõustunud kodakondsuse seaduse kohaselt said alla 15-aastased alaealised, kes on Eestis sündinud või kes asuvad kohe pärast sündi koos vanematega Eestisse püsivalt elama, sünni hetkest alates naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse. Samuti said naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikute lapsed. Naturalisatsioonile aitas kaasa kodakondsuse omandamise menetluslike nõuete lihtsustamine: kaotati 6-kuuline ooteaeg ja loobuti nõudest, et taotleja peab püsivalt Eestis elama viis järjestikust aastat. Seadusemuudatus lihtsustab samuti eesti keele eksami sooritamise tingimusi üle 65-aastastele Eesti kodakondsuse taotlejatele.
128. Tulenevalt seadusemuudatustest korraldas Kultuuriministeerium septembris ja oktoobris 2015. aastal valdkondlikke kohtumisi ja ümarlaudu, mis keskendusid määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamise ja Eesti kodakondsuse väärtustamise teemale. Kohtumiste tulemusel koostas Integratsiooni Sihtasutus 2016. a tegevuskava kodakondsuse täiendavaks taotlusvõimaluste tutvustamiseks. Tegevuskava elluviimisel tehti aktiivset koostööd Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Innove ning Harju- ja Ida-Virumaa kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsustega.
129. 2017. aasta Eesti Integratsiooni monitooringu andmetel oli võrreldes 2015. aastaga vähenenud määratlemata kodakondsusega ja Vene kodakondsusega isikute arv, kelle hinnangul kodakondsuseksam on liiga keeruline (2015. aastal 57% ja 2017. aastal 46%). Samuti on vähenenud nende arv, kes ei suuda õppida eesti keelt (2015. aastal 51% ja 2017. aastal 39%). Üha sagedasema põhjusena tuuakse esile, et Eesti kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist (2015. aastal 34% ja 2017. aastal 41%).
130. Kuna Eesti kodakondsuse saamise eelduseks on eesti keele oskus, samuti on riigikeele oskus Eesti ühiskonda parema lõimumise eelduseks, on Eestis astutud järjekindlalt samme eesti keele õppimise edendamiseks pöörates erilist tähelepanu piirkondadele, kus elavad teise emakeelega inimesed. Lõimumisprogrammi raames pakuti naturaliseerumiseks ettevalmistumise koolitusi, eesti keele ja kultuuri kümblust. Lisaks keeleõppe auditoorsetele kursustele pakub Integratsiooni Sihtasutus võimalusi keelepraktikaks eesti keele- ja kultuuriklubides ja keelekohvikutes riigi eri piirkondades. Keeleõpet pakutakse eelkõige Integratsiooni Sihtasutuse veebilehe kaudu kursustele registreerunutele ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise ettevalmistuskursustel osalejatele ja kodakondsuse taotlejatele.
131. Üha enam laienevad eesti keele tasuta õppimise võimalused. Integratsiooni Sihtasutus jätkab määratlemata kodakondsusega isikute personaalset nõustamist tööhõive, hariduse, sotsiaalsete teenuste, õigusabi, sotsiaalhoolekande, tervishoiu, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemiskursuste, kodakondsuse taotlemise võimaluste kohta. Töötab tasuta infotelefon 800 9999.
132. Kodakondsuse seadust täiendati 2018. aastal sätetega, mis aitavad kodakondsuse taotlejatel rahastada kodakondsuse taotlemiseks vajalikku eesti keele õpet. 2019. aastast saavad Eesti kodakondsuse taotlejad eesti keelt õppida tasuta, ühtlasi maksab riik neile tasustamata õppepuhkuse ajal hüvitist. Riik hakkab pakkuma nn kodanikulepinguid tasuta eesti keele kursusteks ning tasustatud õppepuhkuse saamiseks. Lepingu saab sõlmida vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimene, kes vastab kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovib taotleda Eesti kodakondsust. Lepingu sõlmijale võimaldatakse ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõpet asub korraldama Sisekaitseakadeemia. Keeleõppe kuludeks on eelnõus järgmise kolme aasta peale kokku arvestatud 3,7 miljonit eurot.
133. Jätkub 2008. aastast alates kodakondsustunnistuste kätteandmise pidulike tseremooniate elluviimine, mille eesmärgiks on tunnustada naturalisatsiooniprotsessi läbinud uusi Eesti Vabariigi kodanikke. Kodakondsustseremooniate elluviimise eest vastutavad Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalve Amet. Õigusteadlikkuse suurendamiseks laiendas Justiitsministeerium veebilehe www.juristaitab.ee kasutajate ringi venekeelse elanikkonna seas. Pakutakse tasuta õigusabi vene keeles.
134. Määratlemata kodakondsusega isikutele on tagatud Eesti kodanikega võrdsed sotsiaal-majanduslikud õigused. Määratlemata kodakondsus ei piira üldjuhul inimeste võimalusi tööturul, küll aga on see nõutud osadel avalikus halduses ja tööturu hierarhias keskmisest kõrgematel ametikohtadel. Euroopa Liidu pagulaste ümberasustamiseprogrammi raames Eestisse saabunud pagulaste vastuvõtmiseks kohandati olemasolevaid lõimumisteenuseid ka sellele sihtgrupile. Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium pakuvad pagulastele oma vastutusvaldkonnas kohanemisprogrammi ja esmaseid teenuseid.
135. Komitee on teinud soovitusi (soovitus 9) rahvusvähemuste enesemääratlemise küsimusega tegelemiseks, sh lihtsustades asjakohaste haldusmeetmetega muu hulgas isanimede kasutamist. Valitsus võtab komitee soovituse teadmiseks ning selgitab allpool Eestis toimivat isikunimede regulatsiooni ning isanime kasutamise võimalusi.
136. Eestis ei ole ajalooliselt isanime isikunime osana kasutatud ning see ei ole ametlik osa inimese nimest. Eestis kasutatakse perekonnanime. Nimede kasutamist Eestis reguleerib nimeseadus, mille § 3 lg 1 kohaselt koosneb isikunimi eesnimest ja perekonnanimest. Seadus kehtestab võrdsed normid füüsilise isiku nime (isikunime) andmise ja kohaldamise põhimõtted ja korra ning Eesti kodaniku ja Eestis viibiva välismaalase isikunime ühtse kasutamise alused.
137. Sellegipoolest ei tehta Eestis takistusi inimesele, kes soovib isanime praktikas kasutada. Isanime kasutamist erasuhtluses ei ole kuidagi õiguslikult reguleeritud ega piiratud ning igaüks on vaba kasutama temale sobivat nimekuju. Samuti võib isik vabalt kasutada isanime ametiasutuste või kohaliku omavalitsuse asutustega suheldes ning nende poole erinevate avalduste või kirjadega pöördudes, millele vastatakse üldises korras. Sellises suhtluses ei tehta nimekujule õiguslikke piiranguid ning isik võib kasutada talle sobivat nimekuju. Veelgi enam, isik võib taotleda ametivõimudelt isanime kasutamist ametlikes dokumentides nimeosana ehk lisanimena. Isanimede seadusliku kaitse mitteandmine ei takista isanimede faktilist kasutamist ega riiva ükisikiskute konventsiooniga tagatud õiguste kasutamist.
138. Läbi aruande on valitsus selgitanud, milliseid samme on astutud rahvusvähemuste Eesti ühiskonnaellu paremaks kaasamiseks, sh kuidas abistatakse rahvusvähemusi omakeelsete ja –kultuuriliste õiguste edendamiseks loodud seltside ja teiste organisatsioonide ja koostöö kaudu.
139. Komitee menetluses on ICERD väidetava rikkumise peale esitatud esimene individuaalkaebus. Mihhail Tverskoi esitas 02.08.2018 kaebuse 64/2018, milles kaebab selle peale, et ametivõimud keeldusid isanime kajastamisest kaebaja ID-kaardil.
Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused
140. Munitsipaaleluruumide, sh sotsiaaleluruumide arvu suurendamiseks töötati 2017. aastal välja kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringutoetus, mille abil rahastatakse uute üürielamute ehitamist ja olemasolevate munitsipaal-korterelamute rekonstrueerimist. Selle meetme raames antakse kohalikele omavalitsustele toetust kuni 50% ulatuses uute eluasemete ehitamiseks või olemasolevate munitsipaalmajade renoveerimiseks. Kokku on riik aastatel 2017-2020 meetmele planeerinud 60 miljonit eurot.
141. Kohalik omavalitsus on sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt kohustatud hindama abi vajava inimese terviklikku abivajadust ning sellest tulenevalt pakkuma talle sotsiaalteenuseid ja –toetusi, mis tagaksid tema toimetuleku. Üheks kohustuslikuks teenuseks on eluruumi tagamise teenus, mille eesmärgiks on anda eluruumi kasutamise võimalus inimesele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi leidma.
142. Lisaks sellele, et inimesed vajavad abi eluruumi leidmiseks, võivad nad vajada abi ka olemasoleva eluruumi kohandamiseks või sobivama eluruumi saamiseks (sotsiaalhoolekande seadus § 42). Selleks, et erivajadusega inimene saaks võimalikult iseseisvalt toime tulla, on kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda toetust meetme „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames.
143. 2017. aastal piloteeriti Eesti pealinnas Tallinnas antud projekti ideed ning kohandati kokku 45 eluruumi. Loodud meetme eesmärgiks on ajavahemikul 2018-2023 toetada ligi 2000 erivajadusega inimese kodu kohandust nende vajadustele vastavaks. Kohaliku omavalitsuse omaosalus on vähemalt 15% ning ülejäänud kulud kaetakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. 2018. aastal taotles sel viisil rahastust 56 kohalikku maavalitsust. Järgmine taotlusvoor avaneb 2019. aasta esimeses kvartalis.
144. Lõppjärelduste punktis 10 palutakse esitada täiendavat infot keeleoskusest tingitud tööhõivemäära ja palgalõhe vähendamisega seonduvatest meetmetest.
145. Töötute arv vähenes aastail 2013–2015 teisest rahvusest elanike seas kiiremini kui eestlaste seas, vastavalt 10 500 ja 6000 inimese võrra. 2013. aastal oli kahe rühma töötuse määra erinevus 1,82 korda, 2015. a vähenes see 1,48 korrani, ületades arengukavas Lõimuv Eesti 2020 seatud sihttaset. Tööhõive määr kasvas võrreldes 2013. a tulemustega eestlaste seas kiiremini kui teisest rahvusest elanike hulgas: 2013. a olid tööga hõivatud 63% eestlastest ja 60,3% teisest rahvusest elanikest; 2015. a olid vastavad näitajad 66,7% ja 61,8 %.
146. Muust rahvusest elanike olukord tööturul 2017. aastal paranes: suurenes hõivatute arv ja vähenes töötus, kuid eestlastega võrdluses suurenesid nii hõivelõhe kui töötuse lõhe. 2016. aastal oli tööga hõivatud 67,6% eestlastest ja 61,4% teisest rahvusest elanikest, 2017. aastal olid vastavad näitajad 69,6% ja 63,0%.
147. Eesti keelest erineva emakeelega isikute pikaajalise töötuse põhjused ei erine üldistest töötuse põhjustest. Nende tööturule sisenemist takistavad täiendavalt ebapiisav või puudulik eesti keele oskus, tööturu võimaluste ebapiisav tundmine, eraldi toimivad sotsiaalvõrgustikud, hariduse mittevastavus tööturu vajadustele ning töökollektiivide rahvuspõhine eraldatus. Samuti on teisest rahvusest elanike tööturu olukorra kujunemisel selge regionaalne ja sektoraalne komponent.
148. Statistikaameti andmetel on töötuse määr suurim Ida-Virumaal, kus see on peamiselt seotud sealse suurtööstuse ehk põlevkivi tootmise majandusraskustega. 2016. aastal alustati täiendavate tööturuteenuste pakkumist Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (EGF) projekti raames neile, kes on töö kaotanud või on koondamisohus Ida-Virumaa põlevkiviettevõtetes (AS Eesti Energia, AS Nitrofert või AS Viru Keemia Grupp või nende tütarettevõtted) toimunud suurkoondamiste käigus 2015-2016. aastal. Toetuse eesmärk oli soodustada töökohtade loomist Ida-Virumaal ja töötute tööle asumist.
149. Edendamaks tööhõivet piirkondades, kus töötus on kõrge, kehtestas valitsus 2018. aastal töökoha loomise toetuse, mida võib saada tööandja, kelle juures asub kahe järjestikuse kuu jooksul tööle vähemalt viis töötut, kes on arvele võetud Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning kes ei ole viimase poole aasta jooksul töötanud. Lisaks makstakse toetust iga täiendavalt tööle võetud töötu eest.
150. Tööle võetud inimese kuine brutokuupalk peab olema 1,5-kordne miinimumpalk ehk 2018. aasta seisuga 750 eurot. Toetust makstakse 12 kuu eest, kuni 24 kuise perioodi jooksul. See peaks võimaldama tööandjale täiendavat paindlikkust, kuna toetust saab kasutada ajaliselt hajutatuna.
151. Riik maksab ettevõtjale toetuseks 50 protsenti töötaja brutopalgast. Ehk kui firma maksab töötajale 1000 eurot palka, saab ta riigilt 500 eurot toetust. Toetuse ülempiir on kahekordne töötasu alammäär ehk 1000 eurot. Ehk kui töötaja palk on 2500 eurot, oleks tema toetus ikkagi 1000 eurot.
Tööturuteenused
152. Teisest rahvusest inimeste tööturule toomiseks ja tööle aitamiseks jätkatakse individuaalsetest vajadustest lähtuvate tööturuteenuste pakkumust. 2014. aastal kasutas Töötukassa andmetel tööturuteenuseid 15 785 eesti keelest erineva suhtluskeelega isikut, 2015 aastal osales tööturuteenustes 15 874 inimest, 2016. aastal 16 913 ja 2017. aastal 18 121 isikut. Töötud, kelle põhiline suhtluskeel ei ole eesti keel, osalesid kõige enam tööturukoolitustes, karjäärinõustamises ja tööotsingute töötubades. Tööturuteenuseid rahastatakse Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist.
153. Eesti Töötukassa osutab Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (TTTS) sätestatud tööturuteenuseid. Erinevaid teenuseid osutatakse lähtudes isiku individuaalsetest vajadustest ja takistustest. Seejuures loetakse seaduse järgi üheks takistuseks vähene või puuduv eesti keele oskus: TTTS § 10 lg p 8 määratleb tööturu riskirühmana töötu, kes ei oska eesti keelt ja kelle töölerakendamine on selle tõttu takistatud. Eesti keele oskuse parandamiseks pakutakse töötutele eesti keele õpet. Eesti keele koolitustel osalejate arv on kõikunud 1120st 2014. aastal 2793ni 2017. aastal.
154. 2014. aastal töötati välja ja 30.01.2015 kinnitati haridus- ja teadusministri käskkirjaga tegevuskava "Eesti keelest erineva ema- või kodukeelega täiskasvanute keeleõppe arendamine 2015-2018 (2020)“, mille alusel rahastatakse eesti keele õpivõimaluste pakkumist avalikus sektoris töötavatele inimestele, keeleõppekulude hüvitamist, avaliku ja kolmanda sektori töötajate ja liikmete riigikeele omandamist. Täiendavalt toetatakse ka täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteedi tagamise- ja järelevalvesüsteemi kujundamist Keeleinspektsiooni vastutusalas ning eesti keele digitaalse õppevara loomist.
155. Digitaalse õppevara osas jätkati B1-B2 taseme elektrooniliste õppematerjalide „Keeletee“ loomist ja tagati eesti keele 0-A2 tasemel keeleõppe keskkonna „Keeleklikk“ toimimine. Kursused on kättesaadavad aadressil www.keeleklikk.ee ja https://www.keeletee.ee. 2017. aastal võeti kasutusele ka täiendavad keeleppevõimalused (näiteks Speakly: www.speakly.me).
156. Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi raames valmistas Haridus- ja Teadusministeerium 2014. aastal ette tegevused õpilastele, kes on põhihariduse omandanud eesti keelest erinevas keeles. Neile pakutakse täiendavat eesti keele õpet ja praktikavõimalusi eestikeelses keskkonnas, kutsekoolides rakendatakse toetusprogramme eestikeelsele õppele üleminekuks. Kõrgkoolide õppuritele pakutakse täiendavat akadeemilist ja erialast eesti keele õpet, mis tagab parema ligipääsu eestikeelsele kõrgharidusele ja toetab õppes toimetulekut. Tegevuste sisuks on nii keelekursused ja klubid, samuti mitmed teised õpivalmidust suurendavad tegevused.
157. Tulenevalt 2015. aasta Eesti Integratsiooni Monitooringu tulemustest ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015-2019 eesmärkidest alustas Kultuuriministeerium mitmekesise töötajaskonnaga avaliku sektori organisatsioonide väärtustamise ning eesti keelest erineva emakeelega inimestele karjäärivõimalusi toetavate tegevuste arendamist koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutusega. Selleks viidi ellu teavitustegevusi ja sotsiaalkampaania eesti keelest erineva emakeelega inimeste karjäärivõimalustest avalikus sektoris. 2016. a viidi ellu infoseminaride sari, koostati teavitusmaterjale tööandjatele ning muukeelsetele tööealistele Eesti elanikele.
158. Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium liitusid 2015. aasta detsembris Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse kokkuleppega, et toetada ja väärtustada töökohal mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kokkuleppega ühinemine aitab kaasa võrdset kohtlemist väärtustava organisatsioonikultuuri teadvustamisele avalikus sektoris, sh ministeeriumide valitsemisalas ja ka ühiskonnas laiemalt.
159. Selleks, et parandada ebapiisava riigikeeleoskusega inimeste toimetulekut tööturul, loodi Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel keelepraktika ja stažeerimise võimalused piirkondades, kus on selle järele kõige suurem vajadus. Toetatavad keeleõppetegevused on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi elukestva õppe strateegia „Tööturu ja õppe tihedama seostamise” programmist.
160. Erialaoskuste ja töökogemuseta noorte tööle aitamiseks osutab töötukassa noortegarantii raames alates 01.01.2015 teenust „Minu esimene töökoht“, mille raames hüvitatakse tööandjale palgatoetusena osaliselt noore töötaja palgakulud esimesel tööaastal ning tööalase koolituse kulu (kuni 2500 eurot) kahe esimese tööaasta jooksul tingimusel, et tööandja sõlmib noorega töölepingu tähtajatult või tähtajaga vähemalt kaks aastat. Sihtrühmaks on 17-29-aastased noored, kes on töötuna registreeritud vähemalt neli kuud, kellel puudub erialane haridus (on alg-, põhi- või üldkeskharidus), kellel puudub või on lühiajaline töökogemus. Noorte töötuse ennetamiseks viiakse koolides 8.-12. klasside õpilastele läbi tööturgu ja tööelu tutvustavaid töötubasid.
Tegevused töötuse vähendamiseks
161. 2013-2014. aastal piloteeriti Tallinnas ja Narvas Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonialase nõustamisteenuse osutamise mudelit. Nõustamiskeskustes pakutakse infot tööhõive, hariduse, sotsiaalsete teenuste, õigusabi, sotsiaalhoolekande, tervishoiu, riiklike toetuste, keeleõppe, kohanemiskursuste ning kodakondsuse taotlemise võimaluste kohta. Loodi eesti, inglise ja vene keelne veebilehekülg www.integratsiooniinfo.ee. Lõimumisalase teabe levitamiseks tehakse koostööd Eesti Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveameti, kohalike omavalitsuste, raamatukogude, noorsootöö organisatsioonide ja rahvusvähemuste kultuuriseltsidega.
162. Tähelepanu pööratakse kultuuriteenuste väljaarendamisele, mis toetab keeleõpet ja lõimumist. 14 etendusasutuses ja muuseumis toetati muukeelsete programmide väljaarendamist sünkroontõlketehnika, nutiseadmete ja -rakenduste, audiogiidide ning nende tööks vajaliku tarkvara näol. Koostöölepingud on sõlmitud järgmiste asutustega: SA Eesti Vabaõhumuuseum, SA Pärnu Muuseum, Tartu Ülikool, SA Rakvere Teatrimaja, SA Teater Vanemuine ja SA Vene Teater, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Valga Muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, SA Vaba Lava, SA Endla Teater, SA Teater NO99, SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus ning Tartu Linnamuuseum. Muukeelse info esitamisvõimekust suurendavaid tegevusi rahastati Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
163. Integratsiooni Sihtasutus pakub tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursused ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuseseaduse tundmise koolitusi. 2016. aastal alustasid tööd eesti keele- ja kultuuriklubid.
Tervishoid ja arstiabi, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalteenused
Tervishoid ja vältimatu arstiabi (tervisevaldkond)
164. Alates 2013. aastast ei ole toimunud olulisi muutusi tervishoiuteenuste kättesaadavuses. Kõigile isikutele, kes viibivad Eestis, on tagatud vältimatu arstiabi osutamine sõltumata ravikindlustuse olemasolust, rahvusest, kodakondsusest/kodakondsusetusest jne.
Sotsiaalkindlustus
165. Alates 1. jaanuarist 2016 kehtib Eestis sotsiaalseadustiku üldosa seadus, mis reguleerib sotsiaalkaitse põhimõtteid, korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist Eestis.
166. Eestis määratakse hüvitisi riigisiseste õigusaktide kohaselt kas Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa ja elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele. Sotsiaalkindlustushüvitiste maksmine ei sõltu isiku kodakondsusest, rahvusest ega ka rassilisest kuuluvusest.
167. Isikute diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi ja nahavärvuse tõttu on keelatud ka sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel.
Perehüvitised
168. Perehüvitiste skeemid on universaalsed, s.t õigus perehüvitistele on kõigil Eestis elavatel Eesti kodanikel, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elavatel välismaalastel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavatel välismaalastel. Riiklike perehüvitiste (v.a. elatisabi) määramise ja maksmise põhimõtted on jäänud samaks, mis on kirjeldatud eelmises aruandes.
169. Perehüvitiste seaduse kohaselt on Eestis perioodilisteks perehüvitisteks lapsetoetus, lapsehooldustasu, täiendav lapsehooldustasu, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, üksikvanema lapse toetus, lasterikka pere toetus, kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus, sünnitustoetus, lapsendamistoetus, vanemahüvitis ja elatisabi.
Elatisabi põhimõtted ja suurus
170. Aruande perioodil on muudetud elatisabi maksmise põhimõtteid. 2016. aasta lõpuni maksti elatisabi vanemale, kes taotles kohtult elatise väljamõistmist teiselt vanemalt. Elatisabi maksti kohtumenetluse ajal kuni 90 päeva eest ning selle päevamäär on 1/3 lapsetoetuse määrast ehk 3,19€ päevas.
171. Alates 1. jaanuarist 2017 on kohtumenetluse aegse elatisabi maksmise perioodi pikendatud seniselt 90 päevalt 150 päevani ja senine elatisabi päevamäär on asendatud 100 euroga kuus lapse kohta. Seega makstakse senise maksimaalse 288 euro asemel kohtumenetluse aegse elatisabina kuni 500 eurot.
172. Kui varasemalt maksis riik lapsele elatisabi kohtumenetluse alustamise korral, siis uue elatisabiskeemi järgi maksab riik elatisabi ka täitemenetluse ajal. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud neli täiskuud. Kui pärast 4-kuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud isik lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 100 euro ulatuses. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja.
Töövõimereform
Põhimõtted, õigustatud isikud, toetuse suurus
173. 1. juulil 2016 käivitus Eestis töövõimereform, millega luuakse uus töövõime toetamise süsteem. Muutuste eesmärk on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Eesti Töötukassa hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust alates 1. juulist 2016. Vana süsteemi (töövõimetuspension) järgi tuvastati inimesel püsiv töövõimetus, mida väljendati protsentides (10, 20...100%). Vähemalt 40% püsiva töövõimekaotuse korral oli inimesel õigus saada töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saajaid nimetati töövõimetuspensionärideks.
174. 1. juulist 2016 on kasutusel osalise ja puuduva töövõime mõisted ning protsente enam ei määrata. Uue hindamise tulemus ei väljendu enam protsentides, vaid ühes staatuses kolmest: täielik, osaline või puuduv töövõime. Kahel viimasel juhul on hindamise läbinul õigus saada töövõimetoetust. Uues töövõime toetamise süsteemis hinnatakse, mida inimene suudab teha ja selle põhjal selgitatakse koos töötukassa juhtumikorraldajaga välja inimesele sobiv töö. Osalise töövõimega kaasneb aktiivsusnõue, puuduva töövõimega isikule aktiivsusnõudeid ei kehtestata.
175. Vähenenud töövõime otsuse aluseks on inimese tegutsemise ja tegevuspiirangute hindamine, mitte diagnoos, sest erinevatel inimestel võib sama diagnoos väga erinevalt tegevusi piirata.
176. Töövõimetoetusele on õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel, kes on:
• Eestis elav Eesti kodanik;
• elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;
• Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaiga taotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel.
177. Töövõimereform asendab töövõimetuspensioni töövõimetoetusega, mille suurus ei ole enam seotud inimese senise sissetuleku ega tööstaažiga. Töövõimetoetuse kehtiv päevamäär (1. aprilli 2017 seisuga) on 11,82 eurot, millest ühe kalendripäeva toetus on:
• osalise töövõime korral 57 % kehtivast päevamäärast – 6,74 eurot päevas ehk ligikaudu 202 eurot kuus;
• puuduva töövõime korral 100 % kehtivast päevamäärast – 11,82 eurot päevas ehk ligikaudu 355 eurot kuus.
178. Sarnaselt riiklike pensionitega indekseeritakse ka töövõimetoetuse määra iga-aastaselt 1. aprillil, mille tulemusena see eeldatavasti igal aastal pisut tõuseb. Erinevalt riiklikest pensionidest ei maksustata töövõimetoetust tulumaksuga.
Töövõimetoetuse vähendamine
179. Töövõimetoetuse vähendamisel on lähtutud põhimõttest, et inimesele makstakse töövõimetoetust siis, kui ta ei ole võimeline ise endale piisaval määral elatist teenima.
180. Kui osalise või puuduva töövõimega inimese sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul on suurem kui 90-kordne kehtiv päevamäär (1063,80 eurot 1. aprilli 2017 seisuga), arvutatakse toetuse suurus ümber. Töövõimetoetust vähendatakse sel juhul töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest. Teisisõnu väheneb töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti.
Puudega inimeste toetused
181. Puudega lapse toetuse ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse määramise ja maksmise tingimused on võrreldes eelmistes aruannetes kirjeldatuga jäänud samaks.
182. Tööealise puudega isiku toetuse määramise ja maksmise tingimustes tehti mõningad muudatused.
183. Alates 1. jaanuarist 2016 lõpetati rehabilitatsiooni- ja töötamistoetuse maksmine. Töötamistoetuse maksmise lõpetati seoses töötamisega seonduvate kulude kompenseerimise (sh puudega inimestele) üleminekuga Töötukassa pädevusse. Töötukassa maksab puudega inimestele töölesõidutoetust, pakub tööks vajaminevat abivahendit ja osutab muid töötamist toetavaid teenuseid. Töölesõidutoetuse suurus on kuni 300 eurot kuus, töötamistoetuse suurus oli kuni 255,70 eurot 3 kalendriaasta jooksul.
184. Rehabilitatsioonitoetuse maksmine lõpetati seoses rehabilitatsiooniteenuse ümberkujundamisega töövõimereformi raames. Ümberkujundamise järgselt pakutakse inimesele sobivat rehabilitatsiooni töölesaamist või töötamise jätkamist toetava tööturuteenusena või igapäevaelu toetava sotsiaalteenusena. Inimestel on võimalik vabalt valida teenuse osutajat ning hüvitis teenuse kasutamise eest makstakse otse teenuseosutajale. Rehabilitatsioonitoetuse arvelt vabanenud vahendid suunati täiskasvanutele sotsiaalse rehabilitatsiooni tagamiseks mõeldud eelarvesse. Rehabilitatsioonitoetust maksti rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 51,14 eurot kalendriaastas.
185. Enne 1. juulit 2016 kujunes tööealise isiku toetuse suurus puudest tulenevate lisakulude alusel. Alates 1. juulist 2016 sõltub tööealise puudega isiku toetuse suurus ainult puude raskusastmest ja puudeliigist. See tähendab, et individuaalset lisakulude suurust tööealisele inimesele enam ei arvutata. Toetuste suuruste kujundamisel võeti aluseks tööealistele inimestele eelnevalt lisakulude alusel makstud toetuste suurused. Kui varem maksti toetust vaid neile tööealistele, kellel tuvastati lisakulud, siis muudatuse tulemusena makstakse toetust kõigile tööealistele inimestele, kellel on puue tuvastatud.
Sotsiaalteenused ja –toetused
186. Vastutus hoolekandeteenuste pakkumise ja korralduse, sh rahastamise eest on Eestis jagunenud avaliku võimu eri tasandite vahel. Kohalikud omavalitsused vastutavad eakatele ja puudega inimestele kogukonnapõhiste ja koduses keskkonnas iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste, samuti eakatele mõeldud ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest. Samuti korraldab kohalik omavalitsus toimetulekutoetuse ja teiste kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavate toetuste maksmist. Kohalik omavalitsus, olles inimesele kõige lähedasem võimutasand, peab välja selgitama inimese vajadused ning osutama talle vajalikku ja asjakohast abi. Sotsiaalteenuste ja -toetuste peamiseks eesmärgiks on pakkuda abivajajale abi ulatuses ja viisil, mis tagaks inimesele võimalikult suure iseseisvuse ja toimetuleku säilimise.
187. Riiklikult on korraldatud abivahendite tagamine, rehabilitatsiooniteenused ja erihoolekandeteenused psüühiliste erivajadustega inimestele. Sotsiaalkaitselise abi korraldamist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus. 2016. aasta jooksul kasutas erihoolekandeteenuseid ca 6500 inimest.
188. Sotsiaalteenustele ja -toetustele on õigus Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Erandina on võimalik igal Eestis viibival isikul saada vältimatut abi seaduses sätestatud alustel.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
189. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust pakutakse puude või puuduva töövõimega inimestele kõigi erivajaduste lõikes ja kõigis vanusegruppides.
190. Kompleksteenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitmeid erinevaid erivajaduse või puudega seotud raskusi. Teenuse eesmärk on muuta iseseivalt ja inimese enda poolt valitud viisil elamine lihtsamaks.
191. Rehabilitatsiooniteenuse raames aitavad inimest sotsiaaltöötaja, psühholoog, tegevusterapeut, loovterapeut, füsioterapeut, eripedagoog, logopeed, kogemusnõustaja jt. Viimastel aastatel on teenust saanud ca 16 000-17 000 inimest. Teenus on inimesele tasuta.
192. 1. jaanuaril 2016 jõustus sotsiaalhoolekande seadus, millega muudeti osaliselt senist rehabilitatsiooniteenuse korraldust, mille tulemusena on rehabilitatsioon jagatud tööalaseks ja sotsiaalseks.
Abivahenditeenus
193. Abivahenditeenus on suunatud kõigile erivajadustega inimestele, kellel on puudest tingitud takistused igapäevaelus osalemiseks. Abivahenditeenus on teenus, mille raames kompenseerib riik osa abivahendi ostu- või üürihinnast. 2016. aastal sai abivahenditeenust 49 933 inimest.
Haridus
194. Üldised haridust puudutavad põhimõtted ei ole võrreldes eelmiste aruandeperioodidega muutunud. Eestis on seadusandluses tagatud kõigile Eestis legaalselt viibivatele isikutele võrdsetel alustel õigus omandada haridust. Ühe olulise õppe korraldamise põhimõttena toob haridusseadus (§ 6 lg 1) välja, et kvaliteetne üldharidus järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest.
195. Eesti lähtub ühtsuskooli põhimõttest. Eestis ei ole koole ega klasse, mis tugineksid vahetegemisele sotsiaalse, rahvuse või muude tunnuste alusel. 2018. aasta OECD haridusstatistika (Education at a Glance 2018) toob esile, et Eestis on laste alus- ja põhihariduse saamise võimalused teiste riikidega võrreldes väga õiglased, tuues välja, et Eestis ei mõjuta perekonna sotsiaalne või majanduslik seisund ega vanemate haridustase laste osalemist koolieelses hariduses: kõrghariduseta vanemate alla kolmeaastased lapsed käivad koolieelses lasteasutuses sama tõenäoliselt kui kõrgharidusega vanemate lapsed.
196. Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine ja vajalike meetmete soovitamine toimub samadel alustel, igasuguse vahetegemise emakeele, rahvuse või muul alusel keelab seadus. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamise ja vajalike tugimeetmete, sh põhikooli lihtsustatud õppekava alusel õppimise või suunamise hariduslike erivajadustega laste kooli, võib algatada vanem, vanema nõusolekul ka haridusasutus. Erikoolidesse määramine Eestis toimub meditsiiniliste näidustuste alusel ja see saab toimuda üksnes vanema või seadusliku hooldaja nõusolekul ja meditsiiniliste hinnangute alusel.
197. 2017. aastal kinnitas haridus- ja teadusminister kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni, mille keskmes on koostöö erinevate partneritega turvalise koolikeskkonna loomiseks. Kontseptsiooni rakendamiseks on Kiusamisvaba Haridustee Liikumise liikmed leppinud kokku vastutuse piirid, mis aitavad aastaks 2020 saavutada tulemuse, kus kõigis lasteaedades, 90% üldhariduskoolidest ja 30% kutseõppeasutustest on rakendunud vähemalt üks kiusamisennetusprogramm.
198. Haridus- ja Teadusministeerium pakub Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste arendamine“ raames tasuta koolitusi. Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides. Rahastatakse ka projekte, mis võimaldavad parandada täiskasvanute ligipääsu haridusele, näiteks võimaldatakse projektide raames ettevalmistuskursusi, e-kursusi, koolides tugitöötajate palkamist, lapsehoiuteenuse pakkumist. Lisaks rakendatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist (VÕTA) õppeasutusse sisseastumisel ja õppekava täitmisel ning kutsehariduses õpingute lõpetamiseks.
Alusharidus
199. Eesti pöörab olulist tähelepanu kõigi laste võrdsele juurdepääsule alusharidusele, mis annab aluse iga lapse edasiseks arenguks. Lapsevanematel on teatud osalus lapse alushariduse kulude katmisel, vastavalt lasteasutuse kohaliku omavalitsuse määratud ulatuses, kuid jääb alla 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Lastevanemate osalustasu on diferentseeritud lähtudes pere majanduslikust toimetulekust.
200. Alusharidust on võimalik omandada koolieelses lasteasutuses (edaspidi lasteaed). Kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada kõigile oma teeninduspiirkonna 1,5 – 7-aastastele lastele (sh erivajadustega lastele), kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteaias. Alushariduse eesmärgiks on toetada laste individuaalsust, loovust ja mängu kaudu õppimist.
201. Koolieelse lasteasutuse seaduse (§ 8) järgi toimub koolieelsetes lasteasutustes (kuni 7-aastased lapsed) õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles, kuid kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib see toimuda ka mõnes muus keeles. Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas ettenähtud mahus kohustuslik. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel tagatakse eesti keelest erineva emakeelega lapsele eesti keele õpe.
202. Kui õppe- ja kasvatustegevus toimub rühmas eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele kas:
1) lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;
2) täieliku keelekümbluse metoodikat rakendades.
203. Kasvanud on sotsiaalne tellimus eestikeelsele alusharidusele: kui 2008. aastal pooldas 59% vene või muu emakeelega inimestest kõige rohkem varianti, kus kõik lapsed käivad ühises eestikeelses lasteaias, milles teisest rahvusest lastele on nende emakeelt valdavad abikasvatajad, siis 2012. aastal oli selliste vastajate osakaal 65%. 2008. aastal õppis muu emakeelega lastest 19% eestikeelsetes lasteasutustes. 2013. aastaks kasvas nende osakaal 26%-ni. Perioodil 2005-2014 kahekordistus keelekümblusprogrammis osalejate arv. 2013/2014.a. aasta seisuga oli keelekümblusprogrammiga liitunud 45 lasteaeda. 2008. aastal osales programmis vastavalt 23 lasteaeda.
204. Eestis on 628 lasteaeda, neist 516 on eesti õppekeelega, 106 vene õppekeelega ja 6 inglise õppekeelega. Vene õppekeelega lasteasutused paiknevad enamasti linnades ja piirkondades, kus venekeelne elanikkond moodustab enam kui 40% (Ida-Virumaa, Harjumaa, sh Tallinn). Keelekümbluses osaleb 4,9% lasteaias käivatest lastest, 78,2% lastest on eesti ja 17% vene õppekeelega rühmades (EHISe 2017/2018. õa andmed).
Tabel: Lapsed koolieelsetes lasteasutustes õppekeele lõikes 2017/2018 õppeaastal (allikas: Haridussilm)
Õppekeel
Õpilaste arv
eesti
52 345
eesti (keelekümblus)
3 214
inglise
89
vene
11 247
Kokku
66 95
205. Lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetamise tegevuskava arendamiseks alushariduses kaardistati 2017. a valdkonna õppematerjal, täienduskoolitus ja takistused eesti keele kui teise keele õpetamisel. Peamised puudujäägid olid lasteaedade täienduskoolituse ja õppematerjalide kättesaadavuses. Analüüsi tulemusena koostati ettepanekud ja tegevuskava eesti keele õppematerjali ja täienduskoolituse võimaldamiseks.
206. Tallinna Ülikooli ja Vaasa Ülikooli koostöös on väljaarendatud rahvusvaheline moodul keelekümbluse õppe tõhustamiseks ülikoolides. Briti Nõukogu programmi abil toetati 2016–2018 Ida-Virumaa lasteaedade eesti keele kui teise keele õpet ja võrgustikutööd. Koostöös SA-ga Innove on kavandatud 2017/2018 täienduskoolitus keelekümblus-, muu õppekeelega ja eesti keele kui teise keele tugiõpet võimaldavate rühmade õpetajatele.
207. Alates 2009. a eraldatakse riiklikult kohalikele omavalitsustele toetust eesti keele õppe korraldamiseks lasteaedades (alates kolmeaastastest lastest). 2018. a on riiklik eraldis kohalike omavalitsuste üksustele eesti keele õppe korraldamiseks lasteaedades kokku 319 000 eurot. Keeleõppe paremaks võimaldamiseks luuakse 2019 – 2022 lasteaedadesse täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad (+1 eesti keele õpetaja mudel). Kavandatud on tuua igasse venekeelsesse rühma eesti keele õpetaja, vastava meetme rakendamiseks on eraldatud 2019. a riigieelarves 1 miljon eurot.
Põhiharidus
208. Võrrelduna eelmise aruandeperioodiga ei ole põhiharidust reguleerivas seadusandluses muudatusi.
Tabel: Õpilased põhihariduse statsionaarses õppes 2017/2018 õppeaastal (allikas: Haridussilm)
Õppekeel
Õpilaste arv
eesti
95 876
eesti (keelekümblus)
7 099
inglise
520
soome
66
vene
22 188
Kokku
125 9
209. Lisaks alusharidusele suureneb järjest ka üldhariduses kasvanud huvi keelekümblusprogrammi vastu ning kümne aastaga on programmis osalevate õpilaste arv enam kui kahekordistunud. Kui 2008 osales üldhariduskoolidesprogrammis 3295 õpilast, 2013/2014 4907 õpilast, siis 2017/2018 juba 7099 õpilast. Keelekümblusprogrammi eesmärk on tagada õpilaste hea ettevalmistus kõikides ainetes vastavalt riiklikule õppekavale ning eesti, vene ja vähemalt ühe võõrkeele kõrge funktsionaalne valdamine. Programmi eduteguriteks on olnud õpetajate ja koolijuhtide mahukas koolitus nii teises keeles õpetamise metoodika kui muudatuste juhtimise ja koolikeskkonna kujundamise osas. Eestis rakendatakse programmi enamasti vene õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides.
210. Eesti üldhariduskoolides õpib veidi enam kui 400 õpilast, kes on esimese põlvkonna sisserändajad. Keskmiselt lisandub õppeaasta jooksul Eesti koolidesse kuni 50 välispäritolu õpilast. Nende õpilaste arengu toetamiseks pakutakse nii SA Innove kui ka ülikoolide poolt õpetajate täiendõpet ja nõustamist. Õppijatele pakutakse esimese kolme õppeaasta jooksul intensiivset eesti keele õpet, mis toetaks nende kohanemist Eesti ühiskonnas, samal ajal hoides alal nende emakeelt. Kavandatud on tegevused uus-sisserändaja individuaalsetest vajadustest lähtuva keele- ja kultuuriõppe korraldamist. Sel teemal on läbi viidud ka erinevaid uuringuid1.
Kutseharidus
211. Eestis on 2017/2018. õppeaastal 33 kutseõppeasutust, millest 26 olid riigi-, kolm munitsipaal- ja neli eraomandis. Lisaks saab kutseharidust omandada kuues riigi rakenduskõrgkoolis. Kutseõpet pakkuvatest asustusest ühes on õppekeeleks vene keel (3%), 14 õppeasutuses saab õppida nii eesti kui ka vene keeles (36%), ühes kutseõppeasutuses on õppekeelteks märgitud eesti, vene ja inglise keel ning ühes kutseõppeasutuses eesti, inglise ja läti keel. Ainult eesti õppekeelega on 22 asutust (56%).
Tabel: Õpilaste osakaal õppekeele järgi kutsehariduses 2017/2018. õppeaastal (allikas: Haridussilm)
Õppekeel
Õpilaste arv
eesti
19 102
inglise
6
läti
vene
5 035
Kokku
24 43
212. Kõige olulisema reformina üldhariduses võib välja tuua vene õppekeelega koolide järkjärgulise ülemineku 60%-le eestikeelsele õppele, mis jõudis lõpule 2011. aasta septembris. Riik toetas täiendavalt eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikke tegevusi, sh eesti keele õpet õpetajatele, täiendavate õppematerjalide, käsiraamatute ja ainesõnastike koostamist ja soetamist.
213. Jätkuvalt vajab tähelepanu eesti keele õppe kvaliteet vene õppekeelega kutsekoolides. Lõimumiskava raames püstitati 2018. aastal eesmärgiks, et Eestis kutsehariduse omandanu valdab eesti keelt oma haridustasemele ja kvalifikatsiooninõuetele vastavalt ning on konkurentsivõimeline Eesti tööjõuturul. Analoogiliselt reformiga üldhariduses ning õppides selle heast praktikast ning kogemustest, algas 2014/2015. õppeaastal ka kutseõppeasutuses etapiviisiline üleminek eestikeelsele õppele. 2013 jõustunud kutseõppeasutuse seaduse §57 lg 1 kohaselt peab hiljemalt 2020. aasta 1. septembriks kutsekeskhariduse õppekavadel toimuma vähemalt 60 % õppest eesti keeles. Säte puudutab riigi- ja munitsipaalkoole, erakoolidega seonduvat reguleerib erakooliseadus. Ülemineku perioodil eesti keeles toimuva õppe osakaal ja maht suureneb kolme õppeaasta kaupa. Igal järgneval aastal lisandub kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õppijail 20% õppekavast eesti keeles toimuvat õpet. Kohustusliku eesti õppekeele säte puudutab ainult ühte õppeliiki – kutsekeskharidust. Muu õppekava õppekeele otsustab kooli pidaja. Õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel, on eesti keele õpe kohustuslik kooli õppekavas sätestatud mahus, mis tagab eesti keele oskuse tasemel, mis on vajalik omandatud erialal töötamiseks.
214. 2013. a kutseõppeasutuse seaduse muutmise järel uuendati kõik kutsekeskharidusõppe aluseks olevad riiklikud õppekavad. Sealhulgas uuendati sotsiaalainete moodulit, mis hõlmab muuhulgas õpiväljundeid ja hindamiskriteeriume kultuurilise mitmekesisuse, üldinimlike väärtuste ja demokraatia ning jätkusuutliku arengu kohta. Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena.
215. Tööturu vajadustele vastava hariduse arendamise (PRÕM) 2014-2020 projekti tegevuse 8.8. „Täiendav keeleõpe kutse- ja kõrghariduses“ alategevused toetavad kutse- ja kõrghariduse õppurite akadeemilise ja erialase eesti keele ning võõrkeelte õpet, kutseõppeasutuste juhtide ja personali nõustamist mitmekeelse ja -kultuurilise õpikeskkonnaga toimetulekul. Tegevuse kutsehariduse õppurite täiendav üld- ja erialase eesti keele kui teise keele õppe raames korraldatakse kutseõppeasutuste vajaduste alusel vastavalt õppijate vajadustele täiendavat eesti keele õpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, sh neile kes õpivad venekeelsetes õpperühmades. Tegevusega toetatakse kutsekeskharidusõppes eesti õppekeelele üleminekut. Vajadusi aitavad kaardistada põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele eksamite tulemused ning kutsestandardites kehtestatud keelenõuded. Keeleõpet korraldatakse praktilise töö ja praktika käigus eestikeelses keskkonnas, nt eesti õppekeelega kutseõppeasutuses, lisatundide, kursustena ning tunnivälise tegevusena (õpilasvahetused, kultuuriprogrammid, õppekäigud jne) või kombineeritud õppena. Tegevuse tulemusena paraneb õppurite eesti keele kui teise keele oskus ning nõustatud koolides on tagatud muukeelsete õpilaste (k.a. uusimmigrandid) parem toimetulek (õpetajate ja õpilaste rahulolu on suurenenud ja õpitulemused paranenud).
Kõrgharidus
216. Eestis on võimalik kõrghariduse tasemel õppida 20 õppeasutuses eesti, vene või inglise keeles. Enamasti on õppekeeleks eesti keel, 2016/2017. õppeaastal õppis 86% 1. ja 2. astme üliõpilastest eesti keeles, 12% inglise keeles ning 2% vene keeles.
Tabel: 1. ja 2. astme üliõpilaste osakaal õppekeelte lõikes 2012/2013–2017/2018 õppeaastal (allikas: Haridussilm)
Õppekeel
2012/13
2013/14
2014/15
2015/16
2016/17
2017/18
eesti keel
92%
92%
90%
89%
87%
86%
inglise keel
4%
6%
7%
9%
11%
12%
vene keel
4%
2%
2%
2%
2%
2%
217. 2013. aastal jõustunud kõrgharidusreformi tulemusena on alates 2013/2014. õppeaastast kõrgharidustasemel eestikeelsetel õppekavadel täiskoormusel õppivatel üliõpilastel õigus õppida avalik-õiguslikes ülikoolides ja riigirakenduskõrgkoolides tasuta. Täiskoormusel õpivad üliõpilased, kes täidavad kumulatiivselt 75%-100% õppekavast. Kõrgkoolil on õigus nõuda üliõpilaselt osalist õppekulude hüvitamist täitmata ainepunktide eest, kui ta täidab vähem kui 30 ainepunkti semestris. Samuti on ülikoolil õigus pakkuda tasuta õpet soovi korral ka nt ingliskeelsetel õppekavadel.
218. Alates 2013/2014. õppeaastast toetab riik vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Vajaduspõhine õppetoetus on kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Lisaks arvestatakse perekonna kuusissetulekut ühe pereliikme kohta, mille ülempiiriks 2017. aastal oli 429 eurot. Doktorantidele vajaduspõhise õppetoetuse saamise õigus ei laiene, sest nendel on õigus saada 12 kuud aastas doktoranditoetust.
Huviharidus ja pühapäevakoolid
219. Eestis on registreeritud ligi 40 pühapäevakooli, mis tegelevad eri rahvustest lastele päritolumaa kultuuri, keele ja kommete õpetamisega ning Eesti elanikele oma kultuuri tutvustamisega. Eestis tegutsevad vene, valgevene, ukraina, armeenia, korea, usbeki, türgi, aserbaidžaani, gruusia, tatari, kabardiini, lesgiini jt pühapäevakoolid. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist. 2014/2015. õppeaastal toetas Integratsiooni Sihtasutus 23 pühapäevakooli tööd, 2015/2016. õppeaastal 29 pühapäevakooli tööd. 2017/2018 õppeaastal rahastati 30 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus 135 713 eurot. Eesti Rahvusvähemuste Pühapäevakoolide Õpetajate Ühingu liikmetele korraldab Haridus- ja Teadusministeerium õppeseminare ja infopäevi.
220. 2015.aastal töötati välja täiendav noorte huvitegevuse toetussüsteem, mille eesmärgiks oli riigi täiendava toetuse suunamine noorte osaluse suurendamiseks huviharidusse vanusegrupis 7-19 aastat ja noortele mitmekülgse, regulaarse, juhendatud ning loovust arendava huvitegevuse tagamine. 2017. aastal muudeti noorsootöö seadust, erakooliseadust ja huvikooli seadust ning nähti ette riiklik toetus riigieelarvest täienduseks kohalike omavalitsuste panusele noortele suunatud huvihariduse ja huvitegevuse toetamiseks. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks sellised komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7‒19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Toetatakse kohalikke omavalitsusi, et parandada laste ja noorte huvitegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust, vähendamaks mitteosalejate osakaalu sotsiaalmajanduslikult nõrgemates elanikkonnagruppides
Inimõigustealane õpetus
221. 2017. aastal viidi Euroopa Regionaalarengu Fondi toel läbi uuring „Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikas“2.
222. Eesti osales Euroopa liidu kodanikuhariduse uuringus ning 2016. aastal valmis riigi olukorda kajastav raport3. Raporti fookuses oli Eesti kooliõpilaste teadmised ühiskonnast, demokraatia põhiväärtustest ja institutsioonidest, kodanikurollist ja osalusest ühiskonnas, sotsiaalsetest suhetest ja heaolust ning Euroopa teemadest.
223. Integratsiooni Sihtasutus avas 31.10.2018 uue kodulehe, mis koondab vajalikku infot eesti keele õppe ja Eestis elamise kohta. Lehelt leiab ka nõuandeveebi, mis on hea abimees nii eri rahvustaustaga püsielanikele kui ka äsja riiki saabunutele siinse eluga toimetulekuks. Nõuandeveebist leiab soovitusi eesti keele õppimise ja praktiseerimise ning elamisloa või kodakondsuse taotlemise kohta. Lisaks eesti, vene ja inglise keeles infot töövõimaluste, ettevõtlusega alustamise, lasteaia- või koolikoha otsimise, arsti ja elukoha leidmise ning muudes igapäevaelu küsimustes. Nõuandeveebi väljatöötamist ja tööshoidmist rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ kaudu.
Artikkel 6 õiguskaitsevahendid
224. Diskrimineerivaid ja teatud gruppe tõrjuvaid praktikaid põhjustavad Eestis lisaks ühiskonna keskmiselt pigem madalale teadlikkusele võrdse kohtlemise põhimõttest ka eelarvamused ja stereotüübid. Õigusspetsialistide ebaühtlane teadlikkus võrdse kohtlemise seadusest ja selle tõlgendusvõimalustest võib põhjustada probleeme asjakohase õigusabi osutamisel ja otsuste langetamisel.
225. Neile probleemidele pöörab tähelepanu Vabariigi Valitsuse poolt 2016. a. suvel heaks kiidetud „Heaolu arengukava 2016-2023“. Arengukava kohaselt on negatiivsete hoiakute vähendamiseks, sallivuse suurendamiseks ja õiguste kaitse tõhustamiseks plaanis aidata avalikkusel ja konkreetsematel siht- ja sidusrühmadel (sh tööandjad ja töötajad) teavitustegevuste abil märgata ja teadvustada erinevate elanikkonnarühmade erinevat olukorda ja vajadusi ning suunata neid erinevustega toetavalt arvestama.
226. Suurendatakse teadlikkust inimõigustest, võrdse kohtlemise põhimõttest, ebavõrdse kohtlemise tagajärgedest ja õiguste kaitse võimalustest. Samuti soovitakse suurendada inimeste valmisolekut pakutavaid võimalusi oma õiguste kaitseks kasutada. Õigusabi kvaliteeti kavatsetakse parandada eeskätt juristidele ja teistele õigusspetsialistidele suunatud koolitustegevuste kaudu. Õiguskaitset parandatakse ka asjakohaste seaduste muutmise ja täiendamisega.
Võrdsus kohtuemenetluses
227. 2017. ja 2018. aastal sai õiguskantsler kaks pöördumist, mis puudutasid väidetavat diskrimineerimist kohtumenetluses. Üks inimene leidis, et kohus karistas teda vabadusekaotusega rahvuse ning sotsiaalse seisundi tõttu, mitte kuriteo toimepanemise eest. Kohtumenetluse materjalidest selgus, et kohus põhjendas karistust kuriteo asjaoludega ega lähtunud rahvusest või sotsiaalsest seisundist. Eestist väljasaatmise ning sissesõidukeelu määramisel võeti arvesse isiku kodakondsust, elukohta ning sotsiaalseid kontakte, mis on asjakohased põhjendused.
228. Teine avaldaja kurtis, et tema lähedast diskrimineeriti kohtumenetluses roma päritolu tõttu. Väidetavalt käitus prokurör kohtusaalis temaga halvasti, kuid kohtunik ei sekkunud olukorda. Kohtulahendite infosüsteemist selgus, et süüdistatav oli esitanud kohtule kaebuse prokuröri taandamiseks, sest tema hinnangul võis prokuröri käitumine olla tingitud eelarvamuslikust suhtumisest roma rahvusesse. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, sest esitatud etteheited ei andnud alust järeldada, et prokurör oleks ametiülesandeid täites lähtunud subjektiivsetest motiividest või eelarvamusest. Kohtumenetluse materjalidest ei selgunud, et kohus oleks kohtualuseid kohelnud diskrimineerivalt.
229. Kumbki diskrimineerimiskahtlus ei leidnud kinnitust ning ei olnud alust kohtuniku vastu distsiplinaarmenetlust algatada.
230. 2018. aastal esitati Riigikohtule kaebus kohtuniku vastu distsiplinaarmenetluse algatamiseks, sest prokurör ja kohtunik kasutasid kohtuistungil väljendit „mustlased“. Kohtualune leidis, et see sõna on roma päritolu inimeste suhtes solvav ja diskrimineeriv. Riigikohtu esimees küsis Eesti Keele Instituudi (EKI) arvamust. EKI leidis, et sõna „mustlane“ konnotatsioonid on eesti keeles muutunud: varem väidetavalt halvustav sõna on aja jooksul muutunud neutraalseks. Arvestades romade rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi, on 1990. aastatest alates ka Eestis sõna „mustlane“ asemel üha enam kasutatud „roma“. Kohtuasja materjalidest selgus, et kohus kasutas kohtuasja menetlemisel nii sõna „mustlane“ kui ka „roma“, tihtipeale ka mõlemat koos, öeldes „mustlase rahvusest ehk roma“.
231. Põhiseaduse § 15 tagab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kohtulik kaitse on tagatud ka rassilise diskrimineerimise juhtudel, kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud. Kui rikkumine toimub avalikult ja isik avaldab teise isiku au ja väärikust riivavavat materjali oma nime all, võib kannatanu algatada kohtuasja. Arvestades tänapäeva IT võimalusi, tõusetub üha enam küsimus sellest, et solvanguid, sh rassiga seonduvalt, saab lihtsalt ja anonüümselt esitada internetikeskkonnas. Alljärgnevalt toome näite efektiivsetest kohtuliku kaitse võimalusest anonüümsete isiku au ja väärikust riivavate isikute tegevuse eest.
232. Kohus mõistis välja kahjuhüvitise tuntud näitlejale, kes algatas kohtuasja teda internetis solvanud ananüümsete kommentaatorite vastu, kelle kommentaarid sisaldasid hageja kohta ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. (Riigikohtu otsus 06.06.2018, 2-16-14655). Kohtuotsus näitas, et internetis anonüümsed solvajad ei ole kaitstud kohtumenetluse eest, nende isikud on võimalik kindlaks teha ning neilt kahjutasu välja mõista. Mõnes internetiportaalis kaasinimeste au ja väärkust riivavatel inimestel tuleb arvestada, et kannatanul on olemas kohtuliku kaitse võimalused ka anonüümsete netikommentaatorite ees ning solvajat võib ähvarda nii rahaline nõue kui ka avalikustamine. Solvatu võib näiteks nõuda ka seda, et solvaja avalikult oma pärisnime all vabandust paluks ja/või oma sõnad ümber lükkaks.
Vanglasüsteem
233. Eesti jätkab vanglasüsteemi ümberkorraldamist. 2002. aastal avati Tartu vangla, 2008. aastal Viru vangla ja 2018. aastal Tallinna vangla. 2017 viidi Ida-Virumaale üle justiitsministeeriumi vanglate osakond. Riik on pööranud olulist tähelepanu laiemale kohalolekule Ida-Virumaal, vanglasüsteemis on loodud rida uusi töökohti ning siia on elama ja tööle asunud inimesi teistest piirkondadest. Vanglateenistus on seadnud ülesandeks arendada kogu piirkonda ning tugevdada reaalse kohaloleku kaudu riigi sidet kohaliku elanikkonnaga.
234. 01.01.2018 süüdimõistetute arv Eesti vanglates kodakondsuse alusel: 1403 Eesti kodanikku, 559 määratlemata kodakondsusega, 141 Venemaa kodanikku, 31 muu riigi kodanikku.
235. Komitee tunneb lõppjäreldustes muret kinnipeetavate õiguskaitsevõimaluste pärast, punktid 12 ja 15.
236. Kinnipeetud kasutavad laialdaselt võimalust, et esitada ametivõimudele kaebusi vaidlustades erinevaid aspekte, mis seonduvad nende vangistusega, küll vaidlustatakse kinnipidamistingimusi, ebapiisavat arstiabi, suitsetamise keeldu, vanglaametnike toiminguid, piiranguid internetile jne.
237. Alates 01.10.2017 keelustati vanglate territooriumil täielikult suitsetamine, see puudutab nii kinnipeetavaid, personali kui ka kõiki teisi kinnipidamisasutuse territooriumil viibivaid inimesi. Kinnipeetute kaebused suitsetamise keelu vaidlustamiseks erinevatel tasanditel, sh kohtutes, ei ole leidnud rahuldamist.
238. Senine praktika on näidanud, et kinnipeetavad kasutavad laialdaselt võimalust, et esitada ametivõimudele vangistusega seotud kaebusi. Vaidlustatakse kinnipidamistingimusi, arstiabi andmisega seotud küsimusi, vanglaametnike toiminguid ja muid vangistusega seotud piirangud. Vahemikus 2014-2018 moodustas kinnipeetavate poolt halduskohtusse esitatud kaebuste arv halduskohtusse saabunud asjade koguarvust aastate lõikes vastavalt 43,8%, 36%, 30,6%, 33,9% ja 26,8%, mis ilmestab selgelt vangide teadlikkust oma õiguskaitsevahenditest ning suutlikkust neid ka rakendada. Arvestades kinnipeetavate esitatud kaebuste arvukust, võib öelda et kinnipeetavad on vägagi teadlikud võimalikest õiguskaitsevahenditest. Seda, et kinnipeetavad on väga teadlikud oma õigustest ja vaidlustamisvõimalustest näitab asjaolu, et mitmed kinnipeetavate kaebused on jõudnud Riigikohtu menetluseni, samuti Euroopa inimõiguste kohtusse.
239. Vangistusseaduse § 11 lg 5 näeb ette, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega sätestab seadus kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, et vaidlustada vangla haldusaktid või toimingud halduskohtus. Kaebus on seejuures lubatav ka juhul, kui vangla või Justiitsministeerium tagastab vaide õigusvastaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18).
240. Mitmed kinnipeetud, kes on vaidustanud kinnipidamistingimuste mittevastavust seadusele ning rahvususvahelistele normidele, on olnud edukad nii riigisiseselt, kui ka Euroopa Inimõiguste kohtus ning neile on välja mõistetud rahalised hüvitised, näiteks hiljutised 29.02.2019 EIK otsused (Nikitin vs. Eesti (kaebus 23226/16), Villems vs. Eesti (kaebus 43059/16), Jeret vs. Eesti (kaebus 59152/16), Kaziks vs. Eesti (kaebus 63211/16), Tarasovski vs. Eesti (kaebus 75362/16), Karp vs. Eesti (kaebus 57738/16) ja Savva vs. Eesti (kaebus 60178/16). Kaebused puudutasid kinnipidamistingimusi Tallinna vanglas, mis on tänaseks kinni pandud.
241. Näitena kinnipeetu teadlikkusest oma õigustest ja sellest, kuidas kohtuliku kaitse kasutamine on viinud reaalse seadusmuudatuse menetlemiseni parlamendis, toome muudatused vangistusseaduses.
242. Parlament menetles 2018. aastal vangistusseaduse muutmise seadust, millega tagada kinnipeetavate ligipääs internetile, kuid seoses 03.03.2019 toimunud parlamendi valimistega langes eelnõu menetlusest välja ning ametisse astuv uus valitsus otsustab, kas eelnõu esitatakse uuesti. Eelnõu näeb ette võimaldada kinnipeetavatele selleks kohandatud arvutites ning vanglateenistuse järelevalve all ligipääs Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehele. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti. Küll aga on kinnipeetavatel vanglateenistuse järelevalve all juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Muudatus on tingitud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest Romeo Kalda kohtuasjas Eesti riigi vastu, millega tuvastati inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 rikkumine, kuna kinnipeetavale ei tagatud ligipääsu Riigikogu veebilehele, õiguskantsleri veebilehele ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehele (viimast enam ei eksisteeri). Muudatustega tagatakse kinnipeetavatele juurdepääs Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Samas on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab kinnipeetaval elektroonilist suhtlemist.
243. Komitee tunneb lõppjärelduste punktis 11 muret võimaliku eesti keelt mittevaldavate kinnipeetute diskrimineerimise pärast. Justiitsministeeriumi vanglateenistuse andmetel valdavad reaalselt kinnipeetutega vahetus kontaktis olevad vanglaametnikud vajalikul määral vene keelt, et suhelda kinnipeetavatega, kes eesti keelt ei valda. Vanglateenistuse kinnitusel ei ole karistatud ühtegi kinnipeetavat põhjusel, et ta ei oska riigikeelt. Kinnipeetute karistamine saab toimuda vaid konkreetse rikkumise eest, milleks peab olema õiguslik alus.
244. Eesti keelt mittevaldavate vangide õigused on kaitstud läbi selle, et neile tagatakse tõlgi abi nii haldusmenetluses (vaided, kahju hüvitamise taotlused) kui ka halduskohtumenetluses, samuti kriminaalmenetluses.
245. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla Sisekorraeeskiri“ kohaselt saadab vangla justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused Justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama määruse kohaselt edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning juhul kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, tasub tõlketeenuse eest vangla. Seega, olukorras, kus isik on asunud oma õigusi kaitsma akti või toimingu vaidlustamise või kahju hüvitamise taotluse esitamise teel, on kinnipeetavale tagatud tõlketeenus, mille eest tasub vajaduse ilmnedes vangla.
246. Lisaks on vanglates võimalik õppida eesti keelt ning saada selle eest ka tasu. Vangistusseaduse § 34 lõike 4 kohaselt antakse kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt toimub hariduse omandamine töö ajal, mis tähendab, et õppurid vabastatakse õppimise ajaks töötamise kohustusest. Sõltuvalt õppimise vormist finantseeritakse õpet kas riigieelarvest või vanglateenistuse poolt, mis tähendab, et hariduse omandamine on kinnipeetavale tasuta ning vangistusseaduse § 341 kohaselt makstakse kinnipeetavale õppimise eest ka tasu. Aastate 2014-2018 lõikes olnud tasustatud eesti keele õppijate arv vangide koguarvust vastavalt 28%, 26%, 23%, 23% ja 18%, kellest on igal aastal ligikaudu pooled kursuse ka positiivselt läbinud.
Artikkel 7
247. Avalik-õiguslik Eesti Rahvusringhääling käivitas 2015. aasta sügisel venekeelse telekanali ETV+. Lisaks tegutsevad Eestis venekeelsed eratelekanalid. Populaarsemad venekeelsed raadiokanalid on Vene Raadio ja Raadio 4 (avalik-õiguslik kanal).
248. Venekeelne regionaalne ajakirjandus on olemas praktiliselt kõikjal Eestis, kus elab vene keelt emakeelena kõnelevat elanikkonda, paljud kohalikud omavalitsused edastavad kohalikus ajalehes kohalikke uudiseid lisaks eesti keelele ka vene keeles.
249. Statistikaameti andmetel ilmus 2016. aastal Eestis 17% raamatunimetustest, 157 nimetust perioodilisi väljaandeid, 42 nimetust ajakirju, 36 nimetust ajalehti vähemuskeeltes, sh üks üleriigiline venekeelne päevaleht. Tegutsevad üleriigilised venekeelsed on-line meediaportaalid rus.err.ee, delfi.ru, dv.ee, veneportaal.ee, rus.postimees.ee, mke.ee, vecherka.ee.
250. Kaks vene kirjandus- ja kultuuriajakirja („Võshgorod“, „Plug“) avaldavad vene ja eestivene kirjanike loomingut, Eestis ilmub umbes 20 nimetust venekeelset kommertsajakirja. Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu toetavad venekeelsete kultuuriajakirjade väljaandmist ning Eesti lasteajakirja „Täheke“ tõlkimist vene keelde.
251. Rahvusvähemuste omakultuurilist tegevust toetavad Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja kohalikud omavalitsused. 2017. aastal tegutses Eestis u 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja 21 katusorganisatsiooni.
252. Rahvusvähemuste kultuuriseltsid saavad Integratsiooni Sihtasutuselt taotleda katusorganisatsioonide kaudu baasfinantseerimist. Katusorganisatsioon ühendab vähemalt viit rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja viib ellu tegevusi, mille eesmärk on rahvuskultuure esindavate organisatsioonide jätkusuutlik toimimine ja süsteemne arendamine. Kultuuriministeerium rahastab (alates 2016. aastast Integratsioonis Sihtasutuse koordineerimisel) katusorganisatsioonidele lisaks ka rahvusvähemuste kultuuriseltside toetusprogrammi, mille eesmärk on rahvusvähemuste kultuuri ja keele säilitamine ja arendamine ning lõimumise toetamine, Kultuuriministeerium eraldab iga-aastast tegevustoetust kultuuriomavalitsustele.
253. Eesti väärtustab vähemusrahvuste kultuuritraditsioonide säilitamist nende autentsetes vormides erinevate regionaalsete kultuuriprogrammide kaudu. Ajaloolise vene vanausuliste kultuuri toetamiseks ja tutvustamiseks on loodud Peipsiveere kultuuriprogramm, mille eesmärk on Peipsi järve äärsete rannakülade, eelkõige vene vanausuliste kultuuriruumi elujõulisuse hoidmine. Programmi toel toimuvad festivalid, pärimiskultuuri tutvustavad koolitused, suvised kultuurilaagrid lastele ja kohalikku kultuuripärandit tutvustav eriprogramm kooli õppekavas.
254. Setomaa kultuuriprogrammi eesmärgiks on hoida Setomaa kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ning oskusi. Tugevdada seto keele ja pärimusliku kultuuri keskkonda, laiendada seto keele kasutusvaldkondi ja tugevdada kultuuriruumi kogukonda. Programm toetab UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni ning UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni eesmärkide täitmist. Programmi Saarte pärimuslik kultuurikeskkond eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti saartele ja eestirootsi aladele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära.
255. Mitmed rahvusvähemused ja –rühmad on loonud oma rahvuskultuuri tutvustava muuseumi: Tallinnas ja Kohtla-Järvel tegutseb Vene muuseum, Tallinnas eestirootsi, tšuvaši ja juudi muuseumid. Tegutsevad Vene ja Ukraina kultuurikeskused.
256. Tähelepanu pööratakse eri rahvuste esindajate kaasamisele Eesti kultuuriellu ning kultuuriruumi tutvustamisele. Prioriteetseks tegevuseks kultuurivaldkonnas on eestlaste ning teiste rahvuste kontaktide tihendamine ning ühistegevuse toetamine. 2016. aastal said 13 teatrit ja muuseumi riigi rahastamisel soetada tehnilisi vahendeid, et pakkuda oma teenuseid (etendusi, näitusi jm) vene ja inglise keeles ning suurendada vähelõimunud inimeste ja uusimmigrantide osalemise võimalusi Eesti kultuurielus.
257. Riigieelarvest toetatakse Fenno-Ugria Asutuse kui kompetentsikeskuse tegevust soome-ugri põlisrahvaste kultuuri ja hariduse edendamisel Eestis. Kultuuriministeerium toetab regulaarselt rahvusvähemuste kutselisi ja hobiteatreid, kontserdiasutusi ja -agentuure, muuseume, kirjastusi, kirjandusüritusi, festivale. VIII soome-ugri maailmakongress toimub 2020. aastal Tartus.
258. 2017. ja 2018. aastal algatas Kultuuriministeeriumi uue koostööplatvormi Ida-Virumaal riigiametnike välitööde näol, mille eesmärk on riiklike arengustrateegiate jaoks sisuliste ideede kogumine koostöös erinevate ametkondade ning kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonidega. 2017. aastal toimusid ametnike välitööde ühenädalasel perioodil (7.-11.08.2017) 30 kohtumist viies Ida-Virumaa linnas. 2018.a augustis toimusid kohtumised ja seminarid kaheksas kohalikus omavalitsus. Kahenädalasse programmi oli kaasatud kolm Vabariigi valitsuse ministrit, ligi 200 ametnikku 15 riigiasutusest ning 500 eestvedajat Ida-Virumaa omavalitsustest. Algatuse eesmärk on ideede ja lahenduste leidmine Ida-Virumaa arendamiseks. Välitööd andsid riigiasutustele üheaegselt hea võimaluse kohtuda mitmete Ida-Virumaa koostööpartneritega, olla paremini kursis piirkonna viimaste arengutega, viia läbi ühiseid ümarlaudu ja seminare. Riigiametnike välitööde perioodil oli võimalik töötada ühises pop-up kontoris Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Samas toimus ka ürituse lõpukonverents, kus esitleti ja hinnati välitöödel kogutud ideid.
259. Seminaridel kaardistati erinevaid lahendusi, mida võetakse arvesse riiklikes ja kohalikes arengukavades, luuakse eraldi riigiametnike võrgustik ning dialoogiplatvorm, mis aitab kaasa rääkida maakonna arengus kohalikul tasandil (täpsemalt Kultuuriministeeriumi kodulehel: https://www.kul.ee/et/valitood).
260. Selleks, et suurendada Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasatust poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse, viib Kultuuriministeerium Ida-Virumaale mitmeid uusi asutusi: sealhulgas Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Keele Maja ja Narva komplekse kultuuriteenuste keskuse Vaba Lava ning toetab ka eripalgelisi kultuurisündmusi, mis toovad Ida-Virumaale inimesi teistest Eesti piirkondadest ning mis aitavad kaasa ettevõtluse arengule piirkonnas.
Eesti keele majad
261. Suur osa Eesti elanikest, kelle emakeel ei ole eesti keel, valdab eesti keelt passiivselt. 2015. aasta Eesti Integratsiooni Monitooring toob välja, et passiivse keeleoskusega inimesi on 48% ning eesti keelt mittevaldavaid inimesi 15% protsenti elanikkonnast. 2018. aastal läbi viidud Tallinna Ülikooli ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi rakendusuuring: “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ näitab, et eesti keelt oskavad hästi umbes pooled (43 kuni 54%) eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest. 2018. aastal on eesti keelt üldse mitte oskavate inimeste osakaal vanuses 15 kuni 74 alla 10%. Viide: https://www.sm.ee/et/uudised/uuring-noudlus-kvaliteetse-tasuta-eesti-keele-oppe-jarele-taiskasvanute-hulgas-suur.
262. Kultuuriministeeriumi haldusalas vastutab Integratsiooni Sihtasutus tasuta keelekursuste, -kohvikute ja -klubide korraldamise eest täiskasvanutele. 2016. aastal algatas Vabariigi Valitsus Narvas eesti keele maja loomise idee eesmärgiga luua pikaajaline tegevusplaan eesti keele oskuse tõstmiseks Narva ja Ida-Virumaa elanike hulgas. Valitsus toetas 2018. aastal eesti keele majade töölerakendamist Tallinnas ja Narvas riigieelarvest kahe miljoni euroga. 2018. aasta lõpus Tallinnas ja 2019.a I poolaastal Narvas tööd alustanud eesti keele majade eesmärk on tagada nõustamisteenus eesti keele õppevõimaluste tutvustamiseks, keeletasemete testimine, pakutavate keeleõppe kursuste mobiilsus ja tööturu huvidele vastavus, samuti vastava õppevara arendamine ka e-teenuste kujul. Keelemajad pakuvad metodoloogilist abi ja infot täiskasvanutega tegelevatele eesti keele õpetajatele. Plaanis on keelemajade töösse kaasata ka vabatahtlikke ja vabakonna esindajaid, kes on huvitatud lõimumisalastest koostöötegevustest ning soodustada sotsiaalsete kontaktide ja võrgustike teket eesti keelt emakeelena kõnelevate ning erineva emakeelega elanike vahel.
263. Koostöös Tartu Ülikooliga valmistati 2018. aastal ette koolitusprogramm inimestele, kes asuvad tulevastes eesti keele majades tööle keeleõpetajate ja keeleõpet toetavate tegevuste eestvedajatena. Keeleõpetajaid koolitavad 2018. aasta II poolaastal Tartu Ülikooli instituutide ja Viljandi kultuuriakadeemia töötajad. Tallinna ja Narva eesti keele majades asuvad õpetajad õpetama eesti keelt A1- ja A2-tasemel ning kavas on mitmesugused eesti keele kasutamist toetavad tegevused. Eestvedajate ülesanne on korraldada lõimumist toetavaid ühistegevusi, luua koostöövõrgustikke ning panna vajaduse korral ettevõtetes ja kogukonnakeskustes alus keelekohvikutele.
Narva investeeringud ja kultuuriüritused
264. Kreenholmi manufaktuuri pankrot 2010. aastal oli Narva elanikele šokk, sest tööstusettevõte moodustas olulise osa Narva identiteedist ja oli kohalikus piirkonnas oluliseks tööandjaks. Samas on Kreenholmi kvartalil praegu suur potentsiaal muutuda oluliseks tõmbekeskuseks. Riigipoolsete investeeringute ja eripalgeliste avalike kultuurisündmuste abil püütakse parandada linna elukeskkonda ja muuta atraktiivseks noorema elanikkonna jaoks. 2015-2018 on Ida-Virumaal, sh Narvas ellu viidud rida investeeringuid ja algatatud uusi kaasavaid kultuurivaldkonna projekte. Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus alustas 2015. aastal koostöös Narva Gate OÜ-ga residentuurikompleksi rajamist ajaloolisesse Kreenholmi kvartalisse. Narva kunstiresidentuur on multifunktsionaalne elu- ja loomemaja, kultuurikeskus ja haridusasutus, Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste praktikabaas. Narva kunstiresidentuuril on oluline roll piirkonna kultuurielu mitmekesisemaks ja rahvusvahelisemaks muutmisel.
265. 2018. aasta lõpul ja 2019. aasta algul avati kaasaaegse ja avatud etenduskunstide keskus Narvas Vaba Lava endises Nõukogude Liidu sõjatööstustehases Baltijets. Lisaks avati Narvas 2018.a eesti keele maja ja Integratsiooni sihtasutus, loomeinkubaator Objekt koos muude sellest asutusest väljakasvavate loovate töökohtadega. Narvas asub ETV+ moodne stuudio. Koos Vaba Lava teatrikompleksi, kohviku, galerii, multimeediainkubaatori ja eesti keele majaga saab vana sõjatööstuskompleks uue elu. Projekteerimisel on Eesti Sisekaitseakadeemia õppebaas moodsa ujula ja kaasaegse arhitektuuriga õppehoonega. Narvas töötab alates 1999.aastast Tartu Ülikooli Narva Kolledž, mis pakub pedagoogilisi, noorsootöö ja kohaliku omavalitsuse korralduse, ettevõtluse ja projektijuhtimise valdkonnaga seotud erialasid.
266. Narva kuulutas end 2018. aasta jaanuaris Euroopa kultuuripealinn 2024 kandidaadiks. Selle algatuse raames on piirkonnas ellu kutsutud erinevaid festivale ja Narvat kui kultuuripealinna tutvustavaid üritusi. Plaanitav protsess loob hea raamistiku ulatuslikuks kaasamistööks siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Taotlusperioodil uuendatakse linna pikaajalist kultuurivaldkonna arengukava, töötatakse välja põhjalik kaasamisstrateegia ja rahvusvaheline kommunikatsiooniplaan. Narvas algatati juba 2017.a. muusika ja linnakultuuri festival Station Narva, 2018.a augustis toimus Kreenholmi Manufaktuuri tööstuskompleksis Tartu Uue Teatri suveetendus, millest sai osa 23 300 inimest, juulis 2018 toimus rahvusvaheline muusikafestival “Läänemere päike” (Baltic Sun), septembris Narva ooperipäevad, novembris Narva IDeeJazz.
267. Erinevate kultuuriürituste korraldamine Narvas ja Ida-Virumaal on tekitanud elavat huvi nimetatud regiooni ja seal toimuva vastu laiemalt, sh teistes piirkondades elevate inimeste seas ning on andnud olulise tõuke siseturismi kasvule ning inimestevahelise suhtlemisele.