Eesti 10. ja 11. perioodiline aruande kavand ÜRO rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise komiteele

Vatķministeerium

Meie 05.09.2012

Eesti 10. ja 11. perioodilise aruande kavand ŪRo rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise komiteele

Käesolevaga ędastame Eesti 10. ja 11. perioodilise aruande esialgse kavandi ÜRo rassilise diskrimineerimise kõigi vormidę likvideerimise komiteele. Palume teil vastavalt oma

ministeeriumi haldusalale kavand üle vaadata ning edastada Välisministeeriumile võimalikud parandused j a täiendused.

Teie tagasisidet ootame hiTemalt 1. oktoobriks 20t2, ęt Välisministeerium saaks tagada

ingliskeelse koondvastuse tähtaegse edastamise komiteele.

Justiitsministeerium Haridus- j a Teadusministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium

Lisa: Aruande kavand 66lk 1 eks

Nele Hollo (631 1415; [email protected])

sÄÄEĪ.IĪ{rjB Siseministeeriumisse

ü 7. 09. 201? 1) _ /,/ /,,t4A -Ų

Nr.....ā{.,.....1. y' - :.į...:.:...'........

nr8.3-1 įneru -1r,2,

Lugupidam r""r /l {//r-:_-

Alar Streimann Kantsler J

Tslandi väljak l 15049 Tallinn Registrikood 70002526

TeI 6377 O00 Faks 6i77 O98

e-kiri: [email protected]

E":1ļ kümnes ja üheteistkümnes perioodiline aruanne ra ssilise diskrimineerimis e kõigi vormi de Tikvideerimise

konventsiooni täitmise kohta

November 2012

I. SISSEJUHATUS

1. Aruanne on esitatud ÜRo rahvusvahelise konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi

vormide iikvideerimise kohta artikli 9 aiusel. Nimetatud artikli kohaselt on konventsiooni

osaiisriigid ķoķustut.,ā ^;;t..il

ūķo peasekretžirile . perioodiiisi aruandeid konventsiooni

eliuviimiseks rakendatud abinõude ja saavutatud edu kohta. Üķo rahvusvahe1ine konventsroon

rassilise diskrimineerimise kõiņ vormtde likvideerimise kohta jõustus Eesti Vabariigi suhtes 20.

novembril 199l. Eesti esitas oma konsoiideeritud esimese, teiļe, kolmanda ja neljanda aruande

veebruaris lggg, viienda perioodilise aruande mais 2002, kuuenda ja seitsmenda perioodilise

aruande novembris 2004 ning kaķeķsanāa Ju tin.m*da perioodilie aruande juulis 2009, oma1] .

istuniärguĮ 19' ja 20. augustil 2010 -,il",_

ÜRo raļsitise diskrimineerimise kõiņ vormide

likvideerimise komitee Eesti kaheksandat ja üheksandat perioodilist aruannet ning võttis 26.

augustil 20 1 0 vastu lõppjiireldused.

2. Käesolev aruanne kajastab seadusandlikke, haldus- ning muid -abinõusid. mida on võetud

kasufusele konventsioonis sätestatua oiņste ļ1iuviimiseks. Aruande koostamisel on tuginetud

aruannete koostamise juhtnööridele. Sarriuti on arvesse võetud komitee poolt Eesti kaheksanda ja

įiheksanda perioodilisā aruande u*tu.iĮ. įaigus esitatud küsimusi ja ettepanekuid. Eritįihelepanu

on pööratud komitee poolt lõppmärkustļs 3a liaktisimustes osutatud muret tegevatele asjaoludele.

Haridus- ja

4. Aruanne kajastab perioodi 2O08.2OI2. Statistika on esitatud olenevalt selTe kätįesaadavusest

2008 -20 t2, aasta sersuga.

5. Üheksanda ja ktimnenda perioodilise aruande lõppmärkustes t.ļnnustas komitee, et aruanĪre

käsitles muret tegevaid asjaolusid ja soovitusi, mida komitee oli nimetanud eelmistes

lõppmiirkustes, ning mįirkis samuti heakskiiķal t dra vabaįrhenduste kaasamise aruande

koostamįsse ja viitāmise nende kommentaaridele. Eesti Valitsus jätkab seda tava ning on

kaasanud ka seļIe aruande koostamiseie Eestis tegutsevaid vabaįfüendusi.

6. Eesti kįįmnes ja üheteistkiirnnes aruarļne edastati kommenteerimiseks ning ettepanekute

tegemiseks kolmeĮe vabaühendusele: Ėesti irrrmõiguste Keskuseie, Inimõiņste Instituudile ja

Irrimõiguste Teabekeskusele, kes ķoiķ įį taģasisidet andsid. Vabaįihenduste esitatud

informatsioon ning nende tõstatatud probieemid on aruandes kajastatud,

7. Rahvusvahelistele organisatsioonide,e esitatud Eesti aruanded avaidatakse Välįsministeeriumi

veebilehel (http:/iwww.rrm.ee) ning on kõigile kättesaadavad alates nende esitamisest

asj.lrohnstoļe organisatsiooniclęle. Käęsolev *oJ*" koostatakse eesti keeies ja tõigitakse inglise

keelde ning Väiisministeeriumi veebiietrel avaiclatakse aluanne nii eesti kui ka inglise keeles.

Komitee viimased t.õppmķkused on,,""bil"ķ.l samuti avaldatud eesti ja inglise keeles,

8, Võttes ļ<üil arvesse komitee iõppmiirkuste punkti 25,'tu!eb tõdeda, et riigil ei ole võimalusi

aruarurete ja komitee soovituste tõfkimiseks kõigi Eestis elavate vähemuste keeltesse.

9. Aruande ning selles käsitletud teemade arusaadawse huvides on informatsioon esitatud

artikļįte kaupa, samuti on vastusea ķĮmit"" küsimustele esitatud asjakohast teemat käsitleva

artikli iuures.

II. INFORMATSIOON ARTIKLITE 2_7 KOHTA Artikkel2

10. Eesti pöörab endiselt otulist tähelepanu inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisele niiseadusandlike kui ka muude meetmetega. Eesti on aIati hukka mõistnud rassilisediskrimineerimise ning püüdnud ellu viia rassilise diskrimineerimise ]ikvideerimise poĮiitikat.

1 1. Eesti on liitųnud Vįihemusrahwste kaitse raamkonventsiooniga, mis jõustus Eesti suhtes1998. aasta 1. veebruaril. Vähemusrahwste kaitse raamkonventsioān kui rahr.usvahelise õiguseinstrument on Eesti Vabariiģ põhiseaduse $ 3 kohaselt Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.

i2. Ühinedes Euroopa Nõukoņ vįfüemusrahvuste kaitse raamkonventsiooniga, on Eesti võtnudendaļe kohustuse ,,edendada .u]li*.. ja kultuuridevaheļise dialoogr vaimu, soodustada kõigi riigļelanike vastastikust. lugupidamist ja mõistmist ning koostööd, sõltumata inimeste etnilisest,kultuuriiisest, keelelisest või religioõssest identiteedisį eriti hariduse, kultuuri ja meedia vallas...

13. Need põhimõtted sisalduvad ka Eesti lõimumiskavas 2008- 2013 (vtpkt 59-65 allpool), milleson lįįhtutud eeldusest, et ühiskorļnas toimuv lõimumine on kahepoolne protsess, mis fugrnebdemokraatlikule osalusele ning tĮįhtĮļb üheit poolt pāiio,r,ua keįļe, kuituuntraditsioonide javįįiirtuste austamisele siin elavate rahr.usvįihemuste ning uusasukate pooļt, ning teiselt pooltpõiisrahva lugupidamisele ja sallivusele vähemusrahvuste kuļtuuriiise omapära suhtes.

14. Rassilise diskrimineerimise keeiu põhialused antakse põhiseaduses. Täpsemalt reguleeritaksediskrimineerimise laisimusi võrdse kohtlemise Seaduse', soolise võrdõiguslikkuse seaduse,palgaseaduse, töölepingu seaduse, karistusseadustiku ja muude õigusaktide,u.,*o.,*,oo , .,ĮļSe,

15' Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinilcu3 (The Gender Equality and EqualTreatment Commissioner) pädār.uses on muu hulgas jälgrda võrdse kohtlemise seaduse ja soolisevõrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist; noĮstaaa"3a abistada isikuid diskrimineerimistkäsitlevate kaebuste esitamisel ning anda ;*Ā;iioimatiķ diskrimineerimise asetleidmisekohta isikute avalduste alusel või i,alle iaekunud teabe põhjal omal aĮgatusel. Lisaks avaldabvolinik aruandeid soolise võrdõigusiikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohtaning võtab tarvitusele meetmeid vārdse kohtiĮmiseiu.*ii*. võrdõiguslikkuse edendamiseks.

16. Lisaks jõustusid 01'01.2O0g soolise võrdõiguslik]ruse seaduse muudatused., millest o1ulisimoli soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni üleannete laienemine ja selle muutuminesooļise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsiooniks ning mida kajastatieelmises aruandes. 'Sooiise

võrclõiguslikkuse seadust muudeti ka 2O0g. aasta oktoobris,Muudatuste peamised eesmiirgid oiid "viia

sooļise uo,āāū.rlkkrrse seaduses kasutatfvad otscse jakaudse diskrimineerimise ning seksuaalse ahistarrrise āefinitsioonid kooskõtļa EL asjakohastedirektiividega ning lisada ..ud,,"... sooiise ahistamise definitsioon, tõhustada kaitset sooiisediskrimineerimise eest seoses juurdepääsuga kaupadele ja teenustele, täiendada ja parandadakehtivat regulatsiooni muus õ.u., arvestades rakendamise käigus it*",,o puudujžiäke ja

1 Seadus inglise keeles:

įT;3#;.ff:ļ,*.ee/etļandmębaas/tekst.asp?loc:text&doexxxx006K2&keel:en &pg:1&ptyyp:RT&Ņņ:X

,Seadus inglise keeļęs:

:Hf;ĮĮ ,ega\text.ee/et/andmebaas/tekst.asp?1oc:text&dok:X8004tK1&keel=en&pg:1&pt15p:RT&tyy.p:X&qu

' hų : / l www.sw,eelindex ņhp?e2

kitsaskohti. Muus osas võrdse koht1emise seaduse ja voiiniku tegevuse kohta viitame eelmise

aruande punictidele I2-I5.

17. Vabariigi vaiitsuse seaduse $ 67 tg 1 kohaselt kuulub sotsiaalministeeriumi valitsemisaiasse

muuhulgas ,,võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiņslikkuse edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine ning uasta,.ate oigusaktide eehįude koostamine... Viide võrdsele

kohtlemisele laiemalt kui soo alusel lisandus- SeoSeS võrdse kohtlemise seaduse jõustumisega

2009. aasta algusest.

18. Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiņstikkuse osakonna ülesandeks on koordineerida ka

võrdse kohtlemise süvalaiendamist eriner;ate riiklike institutsioonide ja seaduseeelnõude piires.

Võrdse kohtlemise edendamise kohustus lasub kõigil ministeeriumidel. Võrdse kohtlemise

põhimõtteid peab silmas pidama poliitikate väljatöötamisel nii oma personali kui ka elanikkonna

olukorda peegeldavat. und*.t. ķogumiļel .ia ioottemisel. Ühtlasi on ministeeriumide kohustus

tõsta oma ametnike jā elanikkonna tāadliklcust mittediskrįmineerimise oļemusest'

19. Avaliku teenįstuse seaduse 01.01.2009 muudatuse kohaselt peavad riigi. ja kohaliku

omavalitsuse ametiasutused tagana isikute kaitse diskrimineerimise eest ning jĮirņma -võrdse

kohtlemise põhimõtet vastavālt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslii<kuse

seaduse1e. Kee1atud on teenistuja või teenistusse soovļa diskrimineerimine soo, rahvuse (etnilise

kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vail.]se, puude, seksuaalse

sättumuse, keeleoskuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste

täitmise, sotsiaaise seisundi, teenistujate huvide esindamise või teenistujate iihingusse kuulumise

tõftu. Ükskõik missuņse nimetatud tunnuse tõttu dįsknmineerimise korral kohaldatakse võrdse

kohtlemise seadust või sooiise voraoiįsiikkuse seadust. Samas ei peeta diskrimineerimiseks

erinevat kohtlemįst keeleoskus" ut.,.Jt, kui selline erinev kohtlemine on lubatud avaliku

teenistuse seaduse või keeleseadusega.

20. Vastav aIt 2009, aasta 1. juulil jõustunud uuele töölņingu seadusele.peab tööandja tagama

töötajate kaitse diskrimineerimise "".,, 3ii,gi*a võrdse įohtlemise põhimõtet ning edendama

võrdõigusiikkust vastavalt võrdse kohtlemise-seadusele ja soolise võrdõiņsiik]cuse seadusele, s.t.

tööiņinņ seaduses endas enam võrdse kohtiemise regulatsiooni eį sisaldu.

21, Soolise võrdõiguslik]cuse monitooringud (viimane aastast 2009) näitavad lisaks erinevustele

eesti rahvusest ja riitte-eesti rahvustest ,,äi.t"lu meeste hoiakutes naiste ja meeste positsiooni ja

õiguste.kohustuste kohta tihiskonnas - įāittä."",ti -

rahwstest inimesed esįndasid reeglina

traditsioonilisemaid hoiakuid kui eestlasej) teemast olenevaļt suuremaid või väiksemaid erinewsi

hoiakutes ja suirtumises ka mitte.eestį įuķ**t..t naiste ja meeste vahel. Näįteks arvas vaļd 25o/o

mitte-eesti naistest, samas aga 3o/omitįe-eesti meestest, et naistel ja meestel on tööturul võrdsed

Įilffiį:tįi,ķo,*us hįndas narstc ja mecste positsiooni võrclväärsęks 34V" mitįe-eesti naistest

ja 1%mitte- eesti nrecstest (sarnasclt33% eestinaistes|ja48% eesti męęstest). Naiste suuremat

osalemist poliitikas peavad kõige sųedamini vajalilcuks eesti rahwsest naised (87%)' kõige

harvemini aga mitte-eesti mehed (60%)'

22. F,estivabariigi ja Norra Kuningriigi vaheiise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel

20Og-20I4 käsitleva vastastikuse mõīstmise memofandumi kohaselt rahastatakse nimetatud

mehhanismist muuhuigas ka sooiist võrdõiguslikkņst ning töö ja pereelu tasakaalu käsitlevat

programmi. Programmi raames soovitakse" muuhu1gas iuua alused süstemaatiliseks soo1ise

võrdõiguslii<kuse alase teadlik]ruse tõstmiseks ülikoofõppes, õpetajat" ryhi- ja täiendkoolituses,

samuti ametnike täiendkoolitu." .**",. Rahastada planeeritakse ka töö- ja pereeiu tihi1amist

toetavaid meetmeid. Eesmiirgik, o.,.-p**dada ka eriti naiste ja meeste töötasu puudutava

statistika kogumist ning toetad,a soolise võrdõigusiikkuse ja võrdse kohtlemise vo1inikutegutsemist. Lisaressursi abil plaanib volinik võtta mĮetmeid, et tõhustada diskrimineerimisvastastõiguskaitset teadlikkuse tõstmise, diskrimineerimisohvrite abistamise jadiskrimineerimisohwitega tegelevatę ametnike võimekuse tõstmise abil' Samuti planeerib volinikmeetmeid soolise võrdõiguslikkųse edendamiseks ning soolise võrdõigusiikkuse süvalaiendamisetgejami9eks. Kuigr planeeritava prograĪĪrmi kese on soolisel võrdāiguslikkusel, on mitmesediskrimineerimise teema Iaames įlaneeritua programmis tžihelepanu pöörata ka teistele, võrdsekohtlemise seaduses nimetatud āiustele. r.ģ,uĮ,m o,-p.u.gusel hetkeļ hindamisel, loodetavrahastamisotsus tehakse eeldatava|t 2Oļ2. aasā suvel. rrogrammi sisutegerrused kestaksid 2015.aasta lõpuni.

23. Ühiskorrna üldise teadlikkuse tõstmiseks soolisest võrdõiguslikkusest ning sellega seotudteemadest ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegewsest ajakohastatakseprogrammi raames nii sotsiaalministeeriumi asjakohaseid veebilehti kui ka voiinikukodulehekülge.

24. 'Yoliruku poole pöördumiste senine statistika nditab, et Eesti ühiskorrrras olļakse volinikuinstitutsiooni olemasolust teadlikud. Samuti võ1b 2009. aastast toimunud pöördumiste jiirsust

tõusust järeldada, et märkamatuks ei jäänud ka võrdse kohtlemise seaduse jõustumine ning sellesttulenevalt voliniku pädevuse laienemine teistele võrdse kohtlemise alustete lisaks soole. Kui2008. aastal oti voliniku poole pöördumisi 82 (neist 25 käsitles diskrimineerimise kahtiust), siis ?009 aastaI pöörduti voiiniku poole juba 161 korral (neist 51 juhul diskrimineerimisekahtiusega), 2010. aasta7 288 kānd (neist 47 juhul kaĖtlustas uuät6fu, et toimunud. ondiskrimineerimine) ja2011. aastal 358 korraļ (neist öo ai.ķi*ineerimise kahttusega).

25. Rahwse või rassi aiusel diskrimineerimise puhul oli aastal 2009 pöördumisi 11, neist kaebusi2; 2010. aastaļ pöördumisi 15, millest kaebusi ž ^ng

201ļ. aastaļ oli pöördumiste arv 26, millestkaebusi oli 8, Suur enamik antud kaebustest puuduās diskrimineerimist tööturuļ või olid seotudkeeieoskuse madaia tasemega, milie puhut tunįi end diskrimįneerituna.

26' Rassismi aiusel diskrimineerimise kaebuseid esitati aastal2011 kokku kaks: 1) Avaldajahirrnangul oti ajalehes avaldatud artikke]-, mille kohaselt mittetulund.usühing ei pakkunudkolmandast riikidest pärit kodanikele võimaiust pakutavatest teenustest osa saada, rassistlik ningettevõte diskrimineeris isikņid nende rahvuse tatu. z1Avaldaja väiteļ ei lubatud teda sisenedatoitlustusettevõttesse, mistõttu ta kahtlustas, et teg#ist oii diskrimineerimise ga tema rassi janahavärvuse tõtfų. Esindusorganisatsiooni tiikmena edastas ta ka teise isiku avaiduse, milles isikoli nördinud talle Samas toitļrrstusasutuses osaks saanud lralvasį kclirtlemisest. Varasenrate]aaslatei pole rassismi aļusel diskrimineerimise kaebusi oļnud..

27 ' Mitmese diskrimineerimise juhtumite kohta, miliest ütdjuhul on įįks diskrimineerimise alusrahvus, on andmed olemas viimāse kahe aasta kohta 2010.aastal oli pöördumisi 5, millest kaebusi4 ja2011. aastal pöördumisi 16, millest kaebusi 9.

28. Voiiniku töo vastu on märkimisväįirne huvi ka ajakirjaniket. Volinikult saadud info kohaseltpöördusid näiteks 20.n' aastal ajakiņanikud voliniku"poāi" 48 korral. Selle põtįal võib järeldada ka kajastuste piisavalt suurt arvu, miš aitab kaasa laiema elanikftonna teadlikkuse tõusuie volinikutööst.

29. Täįnaseks on ilmunud põhiseaduse ja sooiise võrdõiguslikkuse seaduse kommentaarld ilng

võrdse kohtlemise seaduse käsiraamat. iegeldakse voliniku tegevusest tead*iikkuse tõstmisega ja

teavitustegevĮ,ļsega, eelkõige Euroopa ro-misionl rahastatava PROGRESS programmi raames

Sotsiaalministeeriumi kaasrahastamisel TaTlinna Tehnikaülikooli Õiņse Instituudi poolt ellu

viidava mitte-diskimineerimise proj ekti kaudu'

30. Proņammi PROGRESS eesmįįrk on olnud suurendada EL-i toetust liikmesriikide võetud

kohustustele ja jõupingutusteie. Seetõttu hõtmab progIalĪIm PROGRESS järgmisi meetmeid:

asjakohaste potiiiitaīaldkondade analüüs j; poliitiline nõustamine; asjakohaste

poliitikavaldkondadega seotud EL-i õiņsaktide rakendamise jälgimine ja aruannete koostamine;

EL-i eesmįirkide ja Ļrioriteetidega sāotud kogemuste vahetamise ning liikrnesriikidevahelise

teabevahetuse ja vastästikuse toetamise edendamine; arvaml,Įste vahetamine huvirįįhmade ja kogu

ühiskonna vahel.

31. Jįirņeb ülevaade PROGRESS proņammi projeTcti ,,Erinevus rikastab.. tegevustest seoses

ksenofoobia ja rassismivastase võitluseģa Eestis aruandeperioodil. 2009' aasta iiks programmi

prioriteetidest oli rassismi ja ksenofoobii ohust teadiikkuse tõstmine ning mitte.diskrimineerimise

alane tegevus Seoses vähämusrahvustega Eestis. 2010. aastal korraldati rahvusvaheline mitte-

diskrimineerimise alane konverents. Samuti ilmus aasta vältel 24 rassismivastast koomiksiriba

üleriigitise levikuga ajaTehes. Kuigi PROGRESS projekti ,,Erinevus rikastab..prioriteet oli 2011.

aastal LGBT inimestä õiguste teādvustamine ühiskonnas, olid tegevused muuhulgas seotud ka

mitmese diskrimineerimisega. 20\2. aasta ,,Erinevus rikastab.. üks eesmärke oli võrdse

kohtlemise rakendamine erasektoris, misTabi hhetakse välja töötada koos ettevõtetega

tegewskavad, miiiega tagadavähemuste õigused ja erinevustega arvestamine ettevõtetes. Sellega

seoses toimub Z}t2|aastĮlõpus ka kokkuvõttev konverents antud teemal.

32. Labi aastate on PROGRESS programmi projekti raames koolitatud välja võrdse kohtlemise

eksperte, kelie pädevuseks oleks *āu o*u-ekĮperneadmisi edasi ka erinevatele ettevõteteie.

Võrdse kohtlemįse alaseks teavitamisek. o,, pidevalt uuendatud ,,erinevu,Srilrastab.ee,,

veebilehekrįlge, millele on üles pandud ka teemakohaseid uwinguid ja raporteid. Lisaks seliele on

iga aastatoimunud ,,Erinews riįastab.. nädal, koos temaatilįste näituste ja filmiprogrammidega'

33. Komitee Įõppmiirkuste punkti 21 kohta kinnitame, et Eesti ei ole tõepoolest ratįfitseerinud

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsio onl' t2.lisaprotokolli' Eestil ei ole kavas

tiituda võõrtöötajat. ju ,,.,,d. pereliikrnete õiņste kaitse rahvusvahelise konventsiooniga' Eesti

kaalub liitumist UNESCO konventsiooniga -disiaimineerimise vastu hariduses. Rõhutame, et

põhiseaduse, võrdse kohtlemise seaduJe ja teiste seadustega on Eestis isiku kaitse

diskrimineerimise eest tagatud.

34. Võrreides eelmise aruandega ei ole diskrimineerimisvastane seaduslik raamistik muutnud.

Karistusseadustikuga on sätõshtud karįstused sotsiaalse vaenu öhutamise ($ 151)'

võrdõiguslikkuse ri"kkumise ($ 152) ning päriiikkusnŅde alusel diskrimineerimise eest ($ 153)

iparagiahvide sisu on esitatud eelmise aruande 4 punktides 48, 5 t ja52)'

35. Vastuseks komitee lõppjärelduste punktile 11 selgitame, et sügisel 2072 kavandatava

muudatuse kohaselt muudetakse karistuļseadustiku $-s 152 sisalduvat rįįhmatrr:rnuste loetelu,

mille kohaselt pžiriliklrusriskid (senine $ 153) hõimatakse $-ga 71};muudetava sõnastuse kohaselt

on karistatav diskrimineerimine kodaktndsuse, rahvuse, rassi, kehalise tT.Trmuse, terviseseisundi,

piirilikkusriski, soo, keele, pziritoiu, usutunnistuse, seksuaalse sįįttumuse, poiiitiliste veendumuste,

varalise või sotsiaalse seisundi alusel.

36. Eesti Vabariigis on põhiseadusliku korra kaitse ülesanne politseil, eelkõigeKaitsepolitseiametil, Kaitsepoiitseiametil on kohustus tegeTda äįirmuslikuit meelestatud(sealhulgas rassilise vihkamise õhutamiseg a tegelevate) nihmituste või isikute ebaseaduslikutegevuse ennetamise, tõkestamise.. ja. u,,*tu-iš"gu. Sealhulgas pannakse väga su-urt rõhkuennefustegewsele noorte hulgas, mille üheks põhilišeks kompoiendiks on selgitustöö tegemine.

37. Kaitsepoļitseiameti poolt suhtutakse tiihelepaneiikult Üfo rahwsvahelise rassilisediskrimineerimise kõiņ vormide iikvideerimise konventsiooni rakendamisse nii ennetustegevusekui võimaiike selle teemaga haakuvate kriminaalasjade raames,

38. Vastuseks komitee lõppjärelduste punktis 18 esitatud soovitusteļe teatame, etKaitsepoTitseiamet ega Politseī-. ja piirivalveamet ei ole registreerinud karistusseadustiku $-de151-153 tunnustele vastavaid kuritegusid ajavahemikul 8. ja 9. perioodi aruande esitamisest kunikäesoļeva hetkeni (2009, aasta kuni 2012. aasta 6 t<uuā;. ūahemikus 2O0g-20I2 on jäetudkriminaaļmenetius aļustamata KarS $ 151-153 aluseļ kokku 11 konaļ, Kõikidel juhfudel o1ialuseks $ 151. Kriminaalmenetļuse alustamata jätmise põtįuseks oli koosseisupžirase vaenuõhutava teo puudumine, s.o kuriteokaebuses ei esinenud rars $$-loes 151-153 kirjeidatud tegu.

39' Politsei- ja piirivalveametis on eelmise aruandeperioodi lõpust kuni 3ļ.07.20Į2karisfusseadustiku $ 151 lõike 1,3 aluseļ registreerūd kolm ja $ 152 lõike 1 aluse1 kaksväärteoasja' $ 153 lõike 1 aiuseļ ei ole registreeiitud ühtegi väärteoasja. Koguperioodi jooksul onmenetlus lahendiga lõpetatud rihel. juhul Q01I õ:., $ i5i toĪke 1 aiusel, kus leiti, etinternetikommentaarid olid oma sisult erinevate .uķ,uļi. ja iihiskonnakihtide vahel vihkamist javägivalda õhutavad ja seega pandi toime vaenuõhutamist käsitiev süütegu, mį1le eest mįirirati 100euro suurune rahatrahv.

40. Ennetustegeų,ļSe tõhustamiseks teavitatakse elanikkonda kuriteger.ust soodustavatestasjaoludest ning tutvustatakse mitmesuguseid võiįalusi, kuidas įsaleda kuritegevusetõkestamises' Eri sihtrtihmadele mõeĮciņd, kimpaani atĮ*1a loengute käigus tutwstatakse politseitegewst õiguserikkumiste ennetamisel ja mäakondadä elanike koosīöövõimaiusi, Keskusestkaugemal asuvate piirkond.ade elanikeļe, sh lastele ;u "Įo,t"r. suunatud selgitustöö tegemisekskasutatakse preventiivlööks kohandatud väikebussi, *i,_įn sisustatud vajalike vahenditega. Bussikoos lisavahenditega (messitelk, teisaldatavua ,t",,āāi*Į; tu.,tatakse kriminaaipreventsiooni jateistel avalikel riritusteļ Eestimaa eri paikades. oiuhļelt on uuenenud nii sisult kui ka mahuļtpolitsei vä|jaantavad süüteoennetusļikud teavikud. 2008. aastal viis politsei süüteoennetusprojekteļäbi 145 korral. Politsei avalikul veebilehel on vihjete saatmise võimalus e-postiga.

41. Lisaks olemasolevatele seadustele on poiitseis 2010' a kehtestatud täiendavad sisemisedjuhendid' Esimene juhend puudutab poiitsĮi tegewsi õigusrikkumise toimepannud või hättasattunud lastega ning tagab muuhulgas ka lapse įoirttemise tema isikrrt, iga, sugu, rassi, usulisttõekspiclamisi, rahr.uslikku ja sotsiaįlset eriįara ja muid individuaatseia "eriparasid

arvestades.Teine juhend puudy1ab-potiįsei tegevust ļähduh; äįiv;lļajuhtumitega ning kohustab ametnikkesuhtuma igasse lähisuhtevä iva\la teatisse ja juhĻmiļse tõsiselt ning erapooletult, tagadesjuhtumiga kokku ru}ļņud īsiku au ja vziarikuše, arvestades tema Vanust, Sugu, rassi, usu1isitõekspidamisi, rahwsiikku ja sotsiaalsĮt enpära jamuid individuaalseid eripärasid..

42' Politsei vägivaIĻa ennetamise alased tegevused on osa riikļikust Vägiva1ia vähendamisearengū<avast 2010-2014, mille tulemusel loodi 2O1O. a alguses ķõiķiaes Politsei- japiirivalveameti piirkondiikes strukfuuriįiksustes (prefektuurides) hJtekaitseteenįstused, et tagad'aparem alaealiste vastu toime pandud raskete Ė,iteguoe menetļemine; on kaasajastatud ļasteülekuulamistoad, käivitatud veebipoiitsei projekt aiātes 1. juunist 20II. a ning täbi viidud

väiksemaid ennetustegevusi ja projekte kogukonnale. Tegevuste kaudu pööratakse muuhuigas

tĮihelepanu rassilisest, rahrruslikust ja sotsiaāisest eripTirast tulenevate probleemide ennetamiseie,

A1aealistele suunafud ennetustegevuse elluviimiseks įeab selleks üldjūul olema ametnikel eraldi

ettevalmistus ja seetõttu viivad ānnetuslikke tegevusi peamiselt läbi noorsoopoiitseinikud.

43. Politsei ennetustegevuse eelarve on alates 2010. a olnud tõusutrendis. Kui 201t. a jõuti katta

ennetustegevu,.gu "u*3%

etanikkonnast, siis juba 2Ol2. a 6 kuuga on jõutud 5% põhjusel, et

varasemast enam on kaasatud ennetusteģe*,i..." vabatahtlikke, sh abipolitseinikke. Eraldi on

suunatud etniliste vähemuste osas ennetuJtege..usi vene keelt kõnelevale elanikkonnale (peamiselt

Ida-Virumaal ja Harjumaal). Teiste u,ii'.ā,ig*ppide puhul pole politsei statistika kohaselt oļulisi

erįsusi väija tulnuä, dsįottu kaasatakse neid jooksvalt toimuvatesse ennetustegevustesse.

Ennetustöö täbiviimisel võetakse arvesse piirkondlikku eripTira rung lįihtuvalt sihtrįįhma valikust

viivad võimalusel tegevusi ellu sarnase etniliseia keelelise päritoluga poiitseiametnikud.

44. Ennetustegewse tõhustamiseks teavitatakse elanikkonda kuritegewst soodustavatest

asjaoiudest ning tutvustatakse mitmesuņseid võimalusi, kuidas osaleda kuritegevuse

tõkestamises. Eri sihķįihmadele mõeidud kimpaaniate ja loenņte käigus tutvustatakse politsei

tegevust õiguserikkumiste ennetamisel ja mäakondade elanike koostöövõimalusi. Keskusest

kaugemal asuvate įiirt<onoaae elanikele, sh lastele ja noortele suunatud selgitustöö tegemiseks

kasutatakse p."u",,tii,tööks kohandatud väikebussi, mis on sisustatud vajalike vahenditega. Bussi

koos 1isavahenditegā fiessitelk, teisaldatavad stendid jms) kasutatakse kriminaalpreventsiooni ja

teistel avalikel įrritustel Eestimaa eri įaikades. oiuiiļelt on uuenenud nii sisult kui ka mahult

politsei väljaantavad süüteoennetuslikuĮ teavikud. 2008. aasta:viis poiitsei süüteoennetusprojek1e

|abi l45 korral. Politsei avaiikul veebilehel on vihjete saatmise võimalus e-postiga.

45. politseiametnikud tagavad rassilise diskrimineerimise all kannatanute julgeoleku ning

vastavasisuliste süütegudā menetlemise. Politseiametnikud ei kasuta ebaseaduslilJru jõudu

konventsioonis mriķa]tletuo gruppidesse kuuluvate isikutega kokku puutudes ega nende

kinnipidamisel ning on avatud-diaiõogile ja suhtiusele rassilise dįskrimineerimise all karrrratanute

või potentsiaalsete kannatųatega rassiiise eelarvamuse tõttu tekkida võivate konfliktide

ennetamiseks ning nende inimgruppide ja teiste isįkute vastu suunatud rassiliselt motiveetitud

väivallaaktide tõkestami seks.

46. Politsei- ja Piirivaįveameti ning Kaitsepolitseiameti ametnike tegevuse vastu ei ole esitatud

kaebusi seoses rassismi, rassilise āi.ķl-in"erimise, ksenofoobia või muu sarnase saliimatuse

juhtumitega.

47. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet lįihtuvad politseiametniku teenistusse

võtmisel politsei ja piirivalve seaduse ^s-.t 38, mis sätestab nõuded isiku vanusele,

haridustasemele, kodakondsusele ning riigikeĮie tlskusele. välistadcs rassįliso diskrimineerimise.

Vįilisnrissioorrile lälretatavaįęle arrretniļtetĮ korrņlclab Välisministeerirm missiooni ecl koolituse,

millest ühe osa hõlmab ka rassismi ja disi<rimineerimise temaatika'

4g. Siseministeerium ja tema valitsemisaia asutused lfituvad tegevuste kavandamisel muuhulgas

Justiitsministeeriumi eestvedamiseļ ja asjaomaste haruministeeriumite koostöös valminud

,,Vägivalla uiiķ.nāu-i." arengukava aastateks 2010-20|4.. toodud eesmįirkidest. Koostöö

Politsei- ja Piirivalveameti ning MTÜ ohvriabi vahel on reguleeritud organisatsioonidevahelise

koostöökokkuļeppega.

49. Endiselt tegutseb Justiitsministeeriumi struktuuris iiksus, mille põhieesmiirkideks on

valmistada valitsusele ette kriminaalpotiitilisi otsuseid ja teostada tuiemusjärelevalvet, s'o

analüüsida ļ<riminaaļasutuste tegevust, et saada teada, kas ja kuidas vaiitsuse poliitikat elluviiakse.

50. Siiani tegutseb ka 1993. aastalvalitsuse ellukutsutud Kriminaalpreventsiooni Nõukogu (uuenimetusega Kuriteoennetuse Nõukogu). ų@ļ,,ļ vvį

51' Kuni aastani 2018 kehtivad ?9r0. arstal Riigikogu heaks kiidetud .,K-riminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018'' ' Selle dokumendiga määiatakįe kriminaalpoüiįiķa ühtsed põhimõttedja eesmdrģd, mida peavad ava7i|a võimu kandjad arvestama oma tegewse kavafidamisel'Kriminaaipoliitika arengusuun dad.ea p 9 kohaselt pööratakse tžihelepanu võimaiiketetulevikuriskidele ning valmisolekule Eļstis .""i u""i tundmatute või vähe ļevinud rassilise,etniļisę ja religioosse taustaga probļeemide, näiteks sundabielud-, aumõrvad, inimkaubandusesihtriigiks saamine, ennetamiseį,

.{n.g n.ir. i"ų"erimiseks' Muus osas rassismimotiivigakuritegude ja vaenu õhutamise või diskrimineerimiseiļfįsimusi arengusuundades ei kajastata, kĮ]idteatavasti on kriminaalpoliitika ja -õiguse muudatusā sel teemal įavarrdatud (vt punktid g5-g9allpool).

52. Eelmises *19:.^9n kirjeldatud õiguskantsleri tegevusvaldkonda (punktides 16-is).Aruandele relevantseid Õiguskantsleri meneĮletud juūtumeid on kirjeldatud käesoleva aruandepunktides 338-361.

53. Komitee soovitas oma lõppmärkustes (punkt 10) kaaluda sellise nikiiku inimõigusteinstitutsiooni asutamist, mis oteĖs kooskõias ,,irrimõiguste edendamise ja kaitse riik1ike asutustestaatust ja tegewst reguieerivate põhimõtetega,,. "Välis tarnata nimetatud asutuse ioomisevõimalust' osutame sellele, et Eestis tegutsef nikliku inimõiguste kaitsja institutsiooninaõiguskantsler.

54. Vabaühendus Inimõiguste Keskus on teinud kriitikat, et õiguskantsieri institutsiooni ei saakäsitada riiktiku inimõiguste institutsioonina. Irrimõiguste Keskuse hinnangul ei vastaõiguskantsleri institutsioon riikļiku inimõiguste institutsiooni nõuetele eelkõige büroo koosseisuegaka selle mandaadi osas. Samas tunnustāb lrrimõigust" į.ūį_õ,g,.įānįĮr",. kui inimõigustekaitsjat laste ombudsmanina, erinevate sõnavõttųdeįest meedias ja fuigikogus, viiiirkoht1emiseennetamise alase ning muu seļļesarnase tegewse eest. Trimõlguste Kesįus on soovitanud riigilpõlįaiikult analüüsida õiguskantsleri insīitutsiooni ümberkujundamise võimalik]cust Pariisipõhimõtetele (Paris princiįles) vastavaks riiklikuks inimõigusie kaitse organisatsiooniks ningjuhul kui see ei osutu voimālikuks, vastava institutsiooni loomist.

55, Õiguskantsler ei o]e küit akrediteeritud vastavalt Pariisi põhimõtetele, kuid õiguskantsleritegews jtirgib suures osas Pariisi põhimõtteid. Õųuskantsleri institutsioon on looducįpõhiseadusega ning õiņskantsler lįihtub oma tegevrtsTs üksnes tema tegevust reguleęrivaslsefdusandluscst ja rrruutlest õigusnorrnidest ning Äa ļįįu*.to,oistusest. õiguskants1er ei alluühelefi riigiametnikule ega -asutusele. 56. oiguskantsleril on- mitmeid juriidilisi tagatisi, mis kindlustavad tema sõltumatuse, Temasõļtumafuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi-, i.or,aim omavalitsuse või avalik-õigusiikujuriidilise isiku ametis, osaieda erakonna tegevuses,.kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse võijärelevalveorganisse ja osaleda ettevõtl"useĮ'

--įlig".Į"nor., oį -o*u

tegevuses teistestriigivõimukandj atest sõltumatu.

. lnglise keeles hņ ://www just. eelarengusuunad2O 1 8

51' Õiguskantslerist on kujunenud tuntud ja tururustatud ametiisik, kelle seisukohtadega

arvestavad nii rahvas, poliitikud kui ū riiģiametnikud. oma menetlustes on õiguskantsler

korduvalt leidnud, et riiģ tegevus on läinud* vastuollu põhiseaduse võ1 muu seadusega või

rikkunud muul viisil kaebajate õiņsi' Avalik võim tįiaau enamasti kõik õiguskantsleri

soovitusted j a ettepanekud vastuvaidlemata'

58. Õiņskantslerit usaldab valdav enamus e1anikkonnast. Õiguskantsieri usaldusreiting on

viimastį aastate lõikes olnud stabiilne, ulatudes 68-73o/o.ni elanikkonnast.

Eesti lõimumiskava (2008_20 1 3)

59. Välismaalaste integreerimist Eesti įįhiskonda peab Eesti riikļiku tĮihtsusega kįįsimuseks. Eesti

elanikkonna lõimumine on pikaajaline _

įio'."*', mille lõppsihiks on tugeva Eesti. riiņ

identiteediga, įihiseid demokraatliķke utiiirtįsi jagava ning avaīikus sfiiiiris eesti keeles suhtleva

püsirahvastikuga kultuuriliselt mitmekesine .iķiĮķond, kus igaiiks saab ennast teostada ning

tunneb end turvalįselt, osaledes tihiskonna majandus-, sotsiaal., poliitilises ja kultuurielus' Alates

2000. aastast on Eesti valitsus selieks vastu võtnud ja rakendanud mitmeid

inteņatsioonipro gramme.

60, Rahvastikuminister koostöös kodanikuįįhiskonna ning ekspertidega valmistas ette uue

lõimumiskava aastateks 2008_2or:. ī.g.mist on valdkūdadevahelise arengukavagu, ņiqu toetab rakendusp1aan, mille täitmist Vabar-iigi Valitsus igal aastal arutab ja kinnitab. Aiates 1998.

aastast tegeleb lõimumiskįrsimustega t.u 'pĮ,i*tselt

seīleks loodud sihtasutus, praeguse nimega

Integratsiooni ja Migratsiooni sihtasutu, ,,M"i" inimesed (edaspidi MISA)' Alates 2009' aasta

juunist vastutab r7įihemusrahvuste1e suunatud poliitika ja inteņatsiooniküsimuste eest

kultuuriminį ste erium.

61. Va1dkonda panustavad 5 ministeęriumits ja riigikantselei. Lõimumiskava strateegiline

juhtimine toimub kotlegiaalsete organite _ lõimumiskavā3uhttomitee6 ja -riihma7 kaasabii, samuti

on įįha tihedamaks ja sisukamaks muutunud koostöö rahvusvįihemuste konsultatiivorganitega,

mille įrhek, .oar:,,oiķ Į" ūto"ņministeeriumi juures tegutsev Rahvusvähemuste Nõukoda ja

Eesti Koostöö Kogu Rahvuste u**ru"a- Ümar1aua on koostöö- ja nõuandeinstitutsįooniks

Vabariigi Presidendile ning asjaomasteie seadusandliku ja täidesaatva riiģvõimu

institutsioonidele. Reioonides1egutsevad kohalike omavaiitsuste nõuandekojad ja maavanemate

juures asuvad timarlaiad (Ida.Viru maavanema juures asuv rahvusvįfüemuste i.imarlaud, Taįlinnas

Kodurahu Foorum).

62.30.juuni1 2011 kiitis Vabariiņ Vaiitsus heaks Eesti lõimumiskava uue rakendusplaani

prioriteedid aastateks 20ļ1.20t3, *i11.k, on eesti keele õppe tõhustamine; erineva emakeelega

noorte omavaheiiste koostöötegevuste soodustamine ja seaūuigas ka noorte karjäiirinõustamise

toetamine; kodanikeįįhenduste toetamine, et suurendaāa erinevaįmakeelega inimeste kaasatust ja

akįiivsust Eesti ühįskorurįs; riļrise Ecsti tļabenrrrmi arendamise toetamine. Prioriteete, tegevusi ja

finantsvahendeid kirjeldava ,at.e,,o,,,p1aani koustamine käüs ļaiapõhjalise kaasamise teei: viidi

läbi uuringuid, ķÄdistati eehi# perioodide kogemusi, toimusid mitmed temaatilised

5 Kultuuriministeerium, Haridus. ja Teadusministeerium, Sotsiaalminįsteerium, Siseminįsteerium, Välisministeerium. Eestis on kokku ļ 1

PäĻ*##;. juhtkomitee ülesanneteks on teha vajaduse korral kultuuriminisķį kaudu Vabariigi Vaiitsusele ettņanekuid iõimumiskava

2008-2013 jas.tt" ot"oou.ptäJ-,ut*iseķ "ing atgatuoa iäremise perioodi lõimumiskava koostaĪĪil1e,

? liimumiskava juhtriihma üiesandeks-o,, toona,aā .ųutJ"äi".ä;,"l#ffi,k;;į;ndusp1aani, samuti seotud strateegiate elluviimise

kohta ning analüüsiau .eņuaĮ"it iõimumise ja se1r.g;.**ä-p.ļĮ- ---

u,""g"t, jagada teavet arengukava elluviivateie ja kasusaavatele

osapooltele ning avalikkusele.

10

aruteļuseminarid ru1e - koJm regionfflset įįmarlauda, Protsessi juhtis kultuuriministeeriumiteliimus eļ sõltumatu P oliitikauuriigute Keskus PRAXĪS .

63. Integratsiooni vaadeldakse ļõimumiskavas kui kahepoolset protsessi. Edukas lõimuminesõļtub eestlaste ja teiste Eestis esindatud rahwsnįhmade vahelisest kontaktide astmest.Eesmiirgiks on tuua välja integratsiooni regionaalsea į,i,,.,.,..d ja tugevdada koostööd koha,ikeomavalitsustega. Lõimumispāhifika nurgakiviks on vajadus julgustada rahvusvähemusiaktiivsemalt osalema sotsiaalses ja poliitilises elus ning suuremat rõhku pannakse võrdselekohtļemise]e. Ettevalmistamisel oo",.,ļ *raķ_"āriķĮ.ffiuvu aastateks 2014-2020'

64. 2010. a a\gatas siseministeerium lda-Virumaa regionaalse arengu tõhustamisekskooskõlastatud teger.uskava, mis on süsteemne ja hõlmaks erinevaid eiuvaidkondi. Tegevuskavapõhiolemus on suunatud piirkonna sidususe suurend.amisele, mis peaks kaasa aitarnatööhõivening muudest sotsiaalseteļt ja kultuuriiistest tingimusieĮį izihtuvate probleemide efelctiivsemalelahendamisele. Tegemist õn komplekss. t.g."w.Įu,ugu, mis väTub ühe ministeeriumivalitsemisala piiridest.

65. Lõimumiskava seab endaie eesmäŅks jõuda aastaks 2013 olukorda, kus:

a' eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigit tasmetelparanenud: eri emakeelega inimeste kontaktid ja suhtlus on suurenenud ning erinevused eesti- jamuukeelsete elanike osalemises kodarrikurįhendustes ja avalikus sni]riris oo ,,āh".,",.,d-;kodakondsuseta isikute osakaal Eesti eianike hulgas on prisivalt vähenenud;valdav osa eri rah'vr-rstest Eesti elanįkke usaldavaā ur..t"i,iiu Eesti riiki.enamik inimestest, kelle emakeeļ ei ole eesti keel, saab, regulaarseit infot eestįkeeise,meedia kaudu ja usaldab seda; erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahwsest töötajate vahel on vähenenud..

d.

"f

66, igarihel on Eestis põhiseaduslik õigus koonduda liitudesse, seltsidesse, kiubidesse; kaitsta omahuve, väljendada ühiseid seisukohti. Eesti riik toetab rahr,usvžihemuste kultuurseltse etniiisekultuuri säilitamiseT, arend.amisel ja tutvustamisel. .Eestis on registreeritud ligi 30Orahr,usvįįhemuste kultuuriseļtsi ja ühendust, kelle tegeiruskulude katmist ioetatakse a,ates 1gg1.aastast riiklikest eeļarvevahendiiest.

67 ' Prioriteetseks tegewseks kultuurivaldkonnas on eestlaste ning teiste rahwste kontaļctidetihendamine ning ühistegevuse toetamine. Tegewste įiķtruķ*,ķš on Eestis elavad erinevaetnilise taustaga inimesęd, koosföötegerņstes kõii< Ecsti elarūkucl lrocriirnata koclakonclsrrsest võietnilis -kuituurilisest įau stast.

68. Alates 2009. aastast toimub riigieelarvelise toetuse andmine rahvusĮ<uituuriseltsidelekatusorganisatsioonide kaudu. Rahvusvįįhemuste katusorganisatsioonid jagunevadmonoetniiisteks (nt ukraina, valgevene, vene jne) ning multikuļtuurseteks, kus tegutsevaderinevate rahvuste esindaiad. 69. Alates 2009. a l'ņisa toeļ rahastatud kodanikeühenduste, sh noorsooorganisatsioonidetegewsi, kus osaļevad ühiselt nii Eestis

9la13d E*""p";iidu kolmand.ate riikide kodarrikud (shkodakondsuseta isikud) kui ka Eesti kodanikud. Korįursside eesmärk on suurendada inimeste T:ļ*ffi}j:1.""ffį|rist

ja aktiivsust kodanikurihenāustes, suurendada kuļtuuride dialoogi ja

ļ]

70. Lisaks toetavad vįįhemusrahvuste kultuurilist tegevust kohalikud omavalitsused,

Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, MISA, Eesti Kultuurkapitai'

Hasartrnįįngumaksu Nõukoņ ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Vįihemusrahvaste keelt ja

kultuuri toetavad ka kohalikud omavalitsused. Tallinna omavalitsuses töötati 2008. a väĮa

integratsiooniprogramm, eesmTirgig a aidatakaasa pealinna eianikkonna integratsiooni tegevuseĮe.

Samuti toetatakse vįļhemusrahvuįiįrafondidest ning välissaatkondade kaudu.

71. Lõimumiskava raames viivad igal aastal integratsioonialaseid tegevusi ellu enam kui 400

koostööpartnerit, milleks on mittįtuiundustihingud, haridus- ja teadusasutused, kohalikud

omavaliįsused jt valitsusvälised organisatsioonid.

72. Rahvusväįhemuste kultuuriseltside tegevuse kajastamiseks loodi 2010. a internetiportaal

www.etnoweb.ee. Kultuuriministeeriumi juures tegutseb aiates 2008. a rahvusvähemuste

kuttuurinõukoda kultuuriministri konsultatiivorganina.

73. Kuiturrriministeeriumi arengukavas on üheks tegevussuunaks seatud inimõiguste ja võrdse

koht1emise va1dkonna tegevuste toetamine, koostöö inimõiņste ja etniliste vähemuste õigustega

tegelevatele rahvusįaheilste organisatsioonidega. Eestis on koim inimõiguste alase uurimistöö ja

teavitusega tegeievat. organisatsiooni: l,,i*ālg.,,t" reaķķļskus8, iriimoiņste lnstituut9 ja

lnimõigust" r",ķuJį, k;- į;;levad igapaevāseit kohalikul, üleriiktikul ja rahvusvahelisel

tasandil, nõustavad ja teavitavāa inimesi, ärganisatsioone, riigi institutsioone ja rahvusvahelisi

organisatsioone.

74. Inimõiguste kaitse edendamisega Eestis tegeiev sfütasutus lnimõiguste Keskus on aastast

2007 iea| aastal väTa andnud aruannet, mis sisāldab andmeid ka ksenofoobia ja rassismi k9h? "eĮĮįi,.rrįĮ*

nfu ka tasuta nõustaįist võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise teemal. 2072'

a a|gatas Lrimõiņste keskus timariaua, mis koondab Eesti inimõiguste valdkonnas tegutsevaid

vabaühendusi. Umariaua eesmärk on inimõiguste vaidkonna arengule kaasa aidata, soodustada

vastastikust infovahetust, leida võimalusi koostooks ning ühiseks huvikaitsetegevuseks.

75. Inimõiguste Teabekeskus tegeleb õigusabi, info kcgumise ja levitamisega inimõiguste alal

keskendudes nõustamisele SeoSeS emigreerumise ja elamislubadega. Teabekeskus osaleb

E;.]AR":;#*,*' 2008. a sai iniiroigĮļste Teabekeskus Euroopa Irrimõiguste Kaitse

Assotsiatsi oĮ* ęEu,opean Association for thī Defense of Human Rights - AEDĪT) 1iikmeks.

76. Inimõiguste lnstituut on Eesti kõige esimene japikaajalisem ak1iivseit-inimõiguste kaitsega

tegelev sõlturnatu organisatsioon, mi-s loodi !992. aastal. Irrimõiguste lnstituut konsulteerib

kodaniįc<e nii Tatlįnnas kui lda-Virumaal. Instituut on Euroopa Rassismivastase Liikumise ning

EL Põhiõiguste Piatvormi liige, mis on EL Põhiõiguste Agentuuri ļT": asuv valitsusvälistest

organisatsioonirlest koosrrev -nõuandev kogu, Insįituut kuulub trRo ja Euroopa Nõukogp

rahvusvahelistesse ning EL ja Eesti koostöövõrgustikesse, teeb koostööd Poola Helsinki

Komiteega, osaleb rahvusvaheīise inimõiguste hanįuse, on Eesti kodaflike- rring vabaiihenduste

ja rahvuJvaeliste koostöövõrgustike, näit' EGAMi (European Grassroot Antiracist Movement,

loodud Zafi,a,tugevdamaks Euroopa rassismivastast kodanikuįįhenduste tegevust) iiige.

o hņ://www.lihr,ee e

htto ://www. eihr. ee/erv l 0 htņ :/lhumanrights.eelerrl ,, ķui.lĀ"*u*iTrrts'ee/wp-content/uploadsl20lĻl09lĖIKaruanne2o1 1.eng-.pdf ,2 ENAR - European NetvvorkAgainst Racįsm

11

77. Eestj Mälu Instituudi (Estonian Institute of Historical Memory)ļ3 eesmŽūgiks on anda põhjalikja objektiivne 'üievaade

inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal.Instituudi tööd koordineerib rahūsvaheline ekspertkomisjon, miiīe fiikmetel on suuri kogemusiEuroopa ajaloo ning inimõiguste ja poliitiliste riressioonide ajaloo uurimisel. Komisjon kinnitabuurimi steem ad j a ka protseduuri d,, mida rakendaäkse uurij ate t ļi aml set.

78. Vastųseks lõppjärelduste punktis 19 ära toodud soovitustele Eesti Mälu Instituudi kohtavastame, et inimsusevastaste Kuritegude uurimise Eesti Rahwsvaheline Komisjon on omalõppjäreldused II maaiimasõja ja selīeJe järgnevasseluutuvas teinud ning edasine ajaloolineuurimistöö on professionaalsete ajaloolaste įao"*,".. Eesti on jätkuvalt huvitatud komisjonikaetud teemade käsitlemisest, Mis įuudutab soovitust punktis b, selgitame, et Mä1u Instifuut teebjuba tžina koostööd mitme institutsįoniga, mis seļles uaļdkoru,ās e..ti, į"L,tsevad., nagu näiteksĮrirnõiguste Instituū ning Ąaioo Ja Üīistonnaõpetuse Õpetajate Selts. -S.oovituseļe

punĮctis cvastaĪne, Mäiu Instituut tugineb oma_tegewses komisjoni t6ostĮaadud õppātundidele. Samuti onkattuwsi nii komisjoni kui Mälu instituudi õpetÄa ,o.,ķogu liikmeskonnas, samuti Eestiuurimi srįįhma iiikmeskonnas.

79. Irrimõiguste teemad riiklikui tasandil on seotud asjakohaste üldiste ja va1dkondadetegerruskavadega.Inimõiguste teema on inkoņoreeritud õppevarasse, vt allpooļ inimõigustealaseõpetuse kohta.

80. Poliititiste jq ühiskondlike arengute tulemuseļ registreeriti 15. veebruaril 200,7. aArenņkoostöö Umarlaud (AKo sõitumatu mittetulundusühinguna, mis sai oiulisekstugiorganisatsiooniks maailmaharidusega tegelevatele kodanikuuhenJusteie. Euroopa Komisjonija välisministeeriumi rahastuse toel on haķįtua Eestis üha enam eliu viima koolidele suunatudMaailmahari duse nädalat (G I o b aT E du c at į o n W e e kl a)'

81, Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut teostab perioodil 2010-2012projekti Euroopa Liidutööhõive ja sotsiaalse-soļidaarsū.. p.og,a*-i PROGRESS (2007-2013) iaames, miļļe eesmįįrkon suurendada Eesti ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ning võidelda sal1imatuse vastu'Aastate ļõikes on keskendutud tolerantsi ja võrdse kohtlemise erinwatele vatdkondadele: 2010.aastaI oli fookuses võitlus rassismi ja homofoobiaga; 2011. aastal keskendus projekt homofoobiavasfu võitlemiseļe ning puuetega inimeste sotĮiaalse staatuse edendamiseie; 2012. aastalkeskendus projekt peamiselt võidse kohtlemise edendamisele ettevõtetes. Lisaks on erilisetäheiepanu all võittus homofoobi a ja eakate diskrimineerimise vastu, Proieļįi finantseerivadEuroopa Liit, Sotsiaalministeeriumja tattinna Tehnik"ilik;;]i.õķ* i"..i#;. 82. Kultuuriministeeriumi ning MISA.toel viidi 2010. aasta|läbi lõimumiskava ja 2011. a Eesti -ühiskonna

integratsiooru.monitooringt5. millega uuriti seniste lõimumistel"į.t. fu1emusiikkust,Uuringrrte kokkuvõtte kohaseļt nā fu,t"g,ĀioonivaidkoĪrnas toimunud nrifirrecl positiivsedarengud' Nii 2010' kui 2011. a monitoorinlviitasid tihenenud kontaktideie eri rahrrusest inimester,aheļ ning vņstastikuse tuutusįarnise suurenemiseļe, Umbes kahei kolmandikuļ nii eestlastest kuivenekeelsetest elanik:'i o1 teises kogukonnas lähedasi tuttavaid või sõpru. Positiivsemaks onmuutunud eestlaste hoiakud teiste rahrruste kaasamise suhtes.

83. Võrreldes 2008. aasta integratsiooni monitooringuga on 201I, a monitooringu kohaseltebavõrdsuse taju teistest rahwstest elanike seas oluiišelī tangenud. Vastates Įfįsįmusele: ,,Kasoiete paaril viimaseļ aastal kokku puutunud olukorraga, kus mõnda isikut on rahr.use või

], htrp //wwra,.Īnnemosyne.eellang/en-us

;. jy*]ĮH.-, "oe.jn+Jtļelnorth-south-o/o20centre/programmes/3_global-education/e_Gļobaļ Education_Week/

ļJ

emakeeļe tõttu eelistatud tööie võtmisel, teatud ametikohtade või hüvede jagamisel.. oli 2011.

aastal ebavõrdset kohtlemist teiste rahvuste ļiikmete hulgas kogenud 20% (2008. a 49o/o), nendest

pooled on enda sõnul korduvalt (2008. a24%), Rahvuslikui pinnalnegatiivseid kokkupõrkeid on ^kogenud

suhteiiselt vįfüesed, eestlaste hulgas 10olo, teiste rahvuste hulgas 7o/o.

g4. Eestlaste hoiakud venekeelse elanikkonna kaasamise suhtes on muutunud positiivsemaks'

Tugevnenud ja kinnistunud on eestlaste toetus venekeelse elanikkonna esindajate suuremale

kaasamisele Eesti ühiskonna ja majanduse juhtimisse'

85' Vabaįrhendus inimõiņste Keskus on avaidanud riigile tuillustust konkreetsete sammude eest

etniliste lõhestatuse vastu võitlemise eest ja jätkuva positiivse ķendi eest erinevate rahvuste

vahelisel suhtlemisel. inimõiņste Keskus rāķutau āriti loimumiskava rakendusplaani, mis

adresseerib komitee soovitusi kõneaiustes küsimustes mitmes mõttes, muuhulgas pöörates eriiist

tĮiheiepanu noortele, et suurendada nende kaastust ja aktiivsust įįhiskonnas. kumõiguste Keskus

leiab, et po1iitilis" uįtiiu.o.. tase erinevates rahrrusgruppides on tõusnud ja ralrvusgrupid jagavad

aina enam poliititisi vįįiirn"rsi. See näitab, et vabaühendūse hinnanņi võtab riik komitee soovituste

punktis l4 osutatud rahvusvähemuste kaasatuse küsimust tõsiselt. Samuti miirgitakse positiivsena

įįra įiks rakendusplaani prioriteete, milleks on eesti keele õppe tõhustamine nii koolis kui ka

mitteformaaises keskkorrnas, jžirgides seega komitee soovitust punlrtis i3 (a).

g6. Kaitseministeerium ja valitsemisala toetavad kehtivate seaduste piires rassilise

diskrimineerimise i.āiņ ,,o,.ide likvideerimist, sealhulgas ka etniiiselt ja iinņistiiiselt eristuvate

viihemusgruppide eba:võrdse kohtlemise likvideerimist. Kaitseministeeriumis ja valitsemisalas

arvestatakse eüriiis-kultuuriliste vįfüemuste identiteedi saiiitamise vajadust, samal ajal toetades

nende lõimumist j a koo stö öd enamus gnrppide ga.

87. Kaitseressursside Ametis on kutseaļustel võimalik kutsesobivuse test täita oma emakeeies.

Kutseaiuste tasuta infotelefonil on kutsealustel ja nende lįihedastel võimalik abi janõu küsida oma

emakeeles, ].isaks võimaldatakse kutsealustel oma emakeeies suhelda arstlikus komisjonis

viibides. Vastavat võimalust kasutatakse vähemusgruppide poolt uiatuslikult eelkõige Kohtla-

Jįirve arstlikus komisj onis.

B8. Ajateenistuse jooksui on vähemusgruppideie looļlf võimaius osaleda tasuta eesti keele

kursustei, .",*,i,giįu toetada nende i"tĮgr"Įrumist ühiskonda. Ajateenistuses osalevad noored

kodanikĮļd, kelie p""r'"r keeleoskuse arJndamine tõstab kvalifikatsiooni ning aitab siseneda

tööturuie võrdselt.,,u*,,,g*ppidega. Keeleoskuse omandamine on viihemusgruppide ajateenijate

poolt 2011. a tagasisioeirĮsiiiįsesi valja toodud kui väga positiivne ?P"kt ]<aitseväekohustuse

läbimise juures. Kuna ajateenistu.., "i eristata isikute paigutusel etnilisi ja lingvistilisi gruppe,

toimub teenįstuse kaiņs ka lõimumine inimestevahelisel tasandil.

,Ąrtikkel3

g9. Eestis ei ole genotsiidi, apartheidi egakarassiiist segregatsiooni. Karistused genotsiidi ($ 90)

ja inimsusevastaste kuriteņde ($ 89i eest on ette nähtud karistusseadustikus. Kavandatava

muudatuse kohaselt ja koāskõ1u. e,,ioopa Liidu õigusega on kavas tunnistada karistatavaks

rühma vastu suunatud rahvusvaheiise Ėuriteo kuritegelik avalik õigustamine, eitamine või

mitteoluliseks tunnistamine, kui sellega on põhjustatud isikute rühma või rühma liilane vastase

vihkamise, väģv aIIa või diskrimineerimise oht.

90. Karistusseadustiku $ 89 alusel toimus 2OO8-2OL2I poolaasta jooksul įįks kohtumenetlus ja $

90 alusel koim kohtumenetlust'

T4

91. 2012. a rahvaloendusel mäziratles ennast eestlasena 88g 770 inimest (68,7OÄ vastanutest) ja venelasena 321 I98 inimest ehk 24,8 %. Muude rahrruste esindajatena mįiäratles end 63 924inimest ning 19 344 rahvaloendusel ioendatud inimese rahvus on teadmata' VõrreTdes ee1mise rahvaloenduse andmetega on eestlaste osatähtsus rahvastikus suurenenud ning samas venelaste osakaal vähenenud..vihern kui ühe protsendipunkti võrra. Viimase rahvaloend,į ja,gr elab Eestisļ 294 236 püsielanikku,

92. Eestis on võimaiik haridust omandada alushariduse, põhihariduse, kutsekeskhariduse ja Ķrfanduse -taseme] erinevates õppekeeltes (valdavalt hįaks eesti keeteie-į;;;ĮĮ"ņ. oppekeele valiku teeb õpiTane jalvõi tema vanem ja üldine tendents on, et põhi- ja kutsehariduse tasemel on valik põhjendatud eelkõige õppuri įodus kasutatava keeieģa. Seega ei tįihenda õppekeel, et tegemist on mingile kindlaļe rahwsgrupile suunatud õppeasutuĮ.gu,

93. Mis puudutab hoļokausti õpetamist koolides, ei ole võrreldes eeimise aruandeperioodiga sellesolulisi muutusi toimunrrd; seega viitame eelmise aruande punktidele 43-45, milles kiįe1datudtegewsed on jätkunud ka käesoleval aruandeperioodil, Hoīokausti õppemateņalide loļtelu onlisatud eelmiseļe aruandele. . ĪĪ __--.

94. Eeimises aruandes esitatut soovime 1äiendad-a alĮiirgnevatt.2011. aastaļ toimus Harid-us- ja Teadusministeeriumi ning Eesti NATO Ühingu ķooĮtoo, õpetajatele suunatud konverents ,,Kuidas rįiiikida holokaustist?.., kus osales ka Task Force for ĪnternationaT Cooperation on Holocaust Education, Remembrance, and Research chair ambassador Karel de Beer. Konverentsi ettekanded ava\dati õppemate{alina kasutatavas vormis digitaa1se1t.'6 Yad Vashemi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi hoiokausti õpetamise alasteļ koolitustel oli nii 2010, kl,I 20ļ2. aastal 20 osalejat.

Artikkel4

95' Vastuseks lõppjärelduste punktile 12 selgitame, et Eesti ei ole veel täitnud oma kavatsust ]/aenu õhutamist puudutava karistusseadustiku $ 151 muutmise ega rassist1ike organisatsioonide kuritegude toimepanemise eesmĮirgiga tihendustena moodusiamise ja neisse kuuļuvuse karistatavaks muutmise osas.

96. Samuti ei ole veel kõiģ kuritegude puhul lähtumine vaenulikkusest kannatanu vastu temakodakondsuse, rahvuse, rassi, kehatisįe funnuste, terviseseisundi, soo, keele, pĮirito1u, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varaiise või sotsiaalse seisundi tõttu tunnistatud raskendavaks asjaoluks, kuid seliine muudatųs on kavas (vt tõppjärelduse punkt 12). Ylimatinimetatud muudatus, millest tulenevaļt peavad õiguskaitseasutused tuvastama kuriteo diskrimineeriva motiivi, võimaidab saadf Tla paremat ütcvaaclct vilrakuritegucle sįaįisĻikast.

97.. 'Kavandatud $ 151 muudatuse kohaseļt on kuriteona karistatav tegevus, sealhulgas kirjutise,pildi, stimboli või muu materjali kasutamine, levitamine või jagamine, millega avalikku rahuhäirival viisiļ või süstemaatiliseļt kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele

isiku või isikute rühma vastu, keda mįjįiratletakse kodakondsuse, rahwse, rassi, kehalise turutuse, terviseseisundi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, po1iitiiiste veend.umuste või varalise või sotsiaalse seisundi aluseļ.

ļ6 http://wwr,r,, eata. eelholokausr

ļ5

98. Nimetatud muudatusettepanekud olid ministeeriumidevahelisel kooskõlastamisel 2012. a

suvel ning eeinõu on kavas esitada Vabariiņ Valitsusele ja seejĮirel Riigikogule oktoobris 2012,

ettepanekuga jõustada vastavad muudatused hiljemalt 2013' aasta aĮgusest.

99. Seadusemuudatusega kaasnevalt on kavas ka tõsta avalikkuse ja eriti õiņskaitseasutuste

töötajate teadlikkust mūudatustest ning vihakuriteņde regulatsioonist tervikuna (vt lõppjžirelduse

punkt 18). Praegu metodoloogilised alused näiteks vihamotiivi tuvastamiseks puuduvad, nende

uaņutootu*isel īuTeb arveshāa rahr,usvahelist kogemust ja rahvusvaheiiste organisatsioonide

soovitusi.

100. Kuna riigisisesed seadused on veel muutmata, ei ole võimalikud olnud ka edasised arenņd arvutikuritegerrusevastase konventsiooni lisaprotokolli (CETS nr 189) ratifitseerimise suunal.

Eesti ei saa võtta endale täiendavaid rahwsvahelisi kohustusi, kui puuduvad riigisisesed

instrumendid nende täitmise tagamiseks.

101. Alates 2005, aastast on ÜRo, OSCE, ELi jt rahvusvaheliste organisatsioonide

korraldatavatel tsiviilmissioonidel osalenud 13 Eesti politseiametnikku. Tsiviilmissioonidel

osalemise įįheks eelduseks on efile missioonile suundumist sellise koolituse läbimine, mille

ra€įmes käsitieta.T<se ka rassismiitminguid kriisipiirkondades ning kuidas missioonidel viibivatel

politseiametnikel tuleb nendega kor<r<-upuutumisel käituda. Neid koolitusi korraldavad eri riikide

įolitseikolledžid koostöös ÜRo, Euroopa Komisjoni jt rahvusvaheliste organisatsioonidega.

102. Välismissioonile lįihetatavatele ametnikele korraldab Välisministeerium missiooni eel

koolituse, millest ühe osa hõlmab vastavalt piirkonnale, icuhu suundutakse, ka rassismi ja

diskrimineerimise temaatika. Politseįametnikke on tsiviiimissioonidel käinud vastavalt 20t2. a

18, 201 Į.a23,zarc, a ft ja20O9'a 9 (statistika on tehtud aasta põhiselt ehk ] ametnįk on Įoetud

mįtu korda, kuna paTjud neist on 2-3 aastat missiooniĻ'

103. Aruandeperioodil on Eesti politsei töötajad osalenud mitnetel rahvusvahelistel üritustel, kus

on käsitletud rassilist diskrimineerimist ja võitlust selie vastu. 12. oktoobril 2010. a toimus

eetikakonverents, kus toimus arutelu kogukonnakeskse organisatsiooni ning Poiitsei- ja

piirivalveameti missiooni ning visiooni üie.

104. Alates 2008. aastast osaleb Eesti politsei Euroopa poiitsei sotsiaalse kaasatuse ja

mitmekesisuse juhtgrupi _ European DiversiŅ in PoTicing (EDPOL) - töös, kus įįhena teemadest

käsitletakse poiit."i,'iĒe rassiiiįt diskrimineerimist. Poiitsei- ja piirivalveameti personaiibirroo

jūataja oo ĖppoL.i nõuandva kogu liige, olies Seega jooksvalt kaasatud EDPoL.i poliitikate

kuj undamisse j a rakendamisesse.

ArtikkcĮ 5

105. Põhįseadusega tagatakse kõigi õigtļs riiņ ja seaduse kaitsele. igatihei on õigus pöörduda oma

õiņste ja vabaduste ri-klcumise korral kohtusse. Igatiks võib nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel

mis tahās asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.

Eesti eelmistes aruannetes on seda valdkonda põtņaiikumalt käsitletud.

106. Õigust mõistab ainult kohus, Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas

põhiseaduse ja muude seadustega (põhiseaduse $ 146). Kohtukorraldus ja kohtuteenistuse

õizuslikud alused on sätestatud kohtute seaduses. Siinkohal viitame artikļiie 6, kus

16

kohtukorraldusest on täpsemalt juttu. Artiklis 6 ja 2 on iähemalt käsitletud ka õiguskantsleripädewst ja tegevust.

107. Yanglateenistus omab ülevaadet vangide üļe muuhulgas ka nende rahr.use, kodakondsuse ja emakeele jzirgi. Pidevalt jälgitakse ka vanfde riigikeele oskųse taset: ca 23%o snidimõistetutest eivalda üldse eesti keelt, fuigikeel. o.ko, ugu ..,,,."ndab võimalusi seaduskuulekaks eluksvabaduses, mistõttu on eesti keele kursuste pakkumine vanglateenistusele prioriteediks. A1ates2007. aastast makstakse vangidele eesti keįļę õppimise eest ka tasu, et seeläbi suurendadamotivatsiooni tegeleda töötamise kõrval ka eneseäįndamisega. Aasta aastaīt on kinnipe etaYatemotivatsioon riiģkeele oskust parandada tõusnud ning seetõtfu on ka keeleõppes osalejate an,suurenenud.2012 aastal on pianeeritud riigikeele õppeīs ca70O õppekohta ennevatel tasemetel.Vanid kasutavad meelsasti ka võimalust sooritadu.ill.tiķu eesti kāeie tasemeeksamit vanglas, etvabanedes juba omada paremaid võimalusi.

108. Vangi riigikeele oskuse tase on tįļhistatud ka tema nimesildit, Selle eesmärgiks on arrdaametnikele kiire võimalus tuvastada, kas eesti keelne informatsioon ja korraldused onkinnipeetavale arusaadavad või mitte.

109. Võneldes 2007 ' aasta statistiiiste näitajatega on vähenenu d I% võrra süüdimõistetutekogūulgast nii mįįiirat\ematakodakond.susegaisikĻe kui ka Eesti kodanike osakaal. Välisriikidekodanike arv on seegakasvanud 2%ovõrra.

110. Karistusseadustiku õigusemõistmjsevastaste süütegude peahikis reguleeritud prokuröri,kohtuniku, kohtunikuabi ning kohtuvälise meetleja .,,u.õ.tu.. suhtes viitame eelmise aruandepunļctile 65.

111, Põhiseaduse kohaselt teostab kõrgeimat riigrvõimu rahvas fuigikogu vaiimiste ningrahvahääletuse teel' Riigikogu valimisteļ saavad hįlii|etadavžįhemalt 18-aastased Eesti kodanikud-.Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saavad häaletada vähemalt l8-aastased Eesti jaEuroopa Liidu kodanikud. Samuti on kohalike omavalitsuste volikogude va1imisteļhääietamisõigus välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elanjkņ eiamisloa või alaliseelamisõiguse alusel ning on elanud asjakohases valias või linnas vähemalt viis aastat. Valļadpeavad seaduse kohaselt olema kantud Eesti rahvastikuregistrisse. II2' Kuna kõiile alaliselt Eestis elavatele isikutele, oleĻemata eęsti keele oskusest, on tagatudõigus osaleda kohaliku omavalitsuse valįmistel, on neil seeläbi tagatud võimaius mõjutaclakohalikul tasandil įihiskcrndtikke otsuseic1 ja osoleda poliitilises elus. iuleb märkida, et E,esti trnüks neist vįįhestest riikiclest maailmas, kus mittekoaaniķua võivad osaleda kohaiike omavalitsustevoiikogude valimistel.

113. Peaļe valimiste ja rahvahääletuse on įįksikisikutele ning ühendusteļe ioodud võimalusiriigivalitsemises vahetult osaleda, näiteks osalusveebl ķ,,a,.ēi.g"Įįtiį" ļįr"o"c avaldatakse e-õiguse keskkonnas. EttevõŲaportaa\i, veebipõhise kasutajakeskkānna kaudu on nii ettevõtetę kuika vabaühenduste asutamine ja aruandlus tiĖtne ja kiire'

114. Õigus kuuluda poliitilisse erakonda on seadusandlikult seostatud Eesti kodakond.susega -eraĮ<ond on kodarrike vabatahtlik poliitiline ühendus, milie eesmärgiks on oma 1iikmete ia

1'l

toetajaskonna poliitiliste huvide väTendamine ning võimu teostamine. Erakonnad on loodud

eesmiirņga saavutada vaiijate toel mandaat u,,uīik, võimu teostamiseks. Samas, kuivõrd

Riigikogusse võivad kandideerida Eesti kodanikud, ei oieks kodakondsuseta isikute kuuļumine

erakondadesse sel1e eesmTirgiga kooskõlas' Samas ei oie piiratud nende isikute muid õigusi

väljendada oma poliitilisi seisukohti ja veendumusi,

115. Poiiitilise osaluse puhul tuieb märkida, et ühiskondlik aktiivsus on võimaldatud kõikidele

Eesti eTanikele. Samas päffitilin" osaius, mille aļl mõistetakse kitsalt vaid valimiskäitumist, sõltub

peamiselt kodakondsusest. Kehtiv lõimumiskava ning selle rakendamise meetmed keskenduvad

įaljuski just rahvusvįihemuste aktiivsemale kaasamisele kodanikuįįhiskonna tegevustesse.

(d) teįsed kodanįkuõįeused. sealhulgas :

(i) õįeus riiei püres vabalt liikuda ia eTukohta vaįida;

116. Viitame iįleelmises ja eelmise aruande punktides 74-76ja 81-87 esitatule,

Iļ7, Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga on mõnevõrra muutunud väļismaalasele

rahvusvahe1ise kaitse andmise seaduse paŅastega seonduv õiguslik regulatsioon. 01.10.2010

jõustus seaduse muudatus, mille ķoķāseķ ānnab Eesti rahvusvahelise kaitse saajate

įerekonnatiikmetele üldjuhui pereliikme eTamisļoa ning ainult juhul, kui perekonnaliige vajab

rahvusvahelist kaitset, *tuk,. įalle koos perekonnaliikme elamisloaga ka rahvusvaheline kaitse.

118. Kui seni oli aastane sisserände piirarv O,\so/oEesti alalisest elarrikkonnast, siis väiismaaiaste

seaduse 14. jurrni 2008 muudatusega tõsteti piirarr.u 0,lo/o-niEesti alaiisest elanikkonnast.

119. Endise1t on isikuid, keliel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserärrde piirarvu või^kelie

suhtes sisserįinde piirarv ei kehti. Näiteks ei arvata sisserįinde piirarvu sisse Eesti kodaniku ja

Eestis elamisloa alusel elava välism azlase abikaasat ega Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa aluseļ

elava väiismaalase alaealist ja täisealist last, vanemat ja vanavanemat ning eestkostetavat.

120. Lisaks lihtsustati välismaalaste Eestis töötamise ja elamisega seotud regulatsiooni ja

tTipsustati menetļuse korda seiliselt, et tööandjal oieks võimalik reageerida operatiivselt ja vähese

aj akuiuga tööj õuvaj aduste muutustele.

l2t. 2009.ja 2010. aastal esitas varjupaigataotiuse vastavalt 36 ia30 isikut ning 2011' aastal 66

isikut. Varjupaiga on 31.05.2012. aieisula saanud 37 isikut ja täiendava ehk subsidiaarse kaitse

22 rslkut.

122. Kõik Eesti piirivaivņunktid on võimelised vastu võtma vaņupaĮgataotlusi ning tegema

seaduses ette nįihtud esmaseid menetlustoiminguid. Taseme säilitamiseks viiakse regulaarselt läbi

koolitusi, kus pööratakse tiihelepanu nii riigi sisestele õiņsaktidele kui ka konverrtsioonidele.

Euroopa Liidu įirektiividele j a muudele rahvųsvahelįstele õi gusaktidele.

I23 ' Eesti valitsusasutused teevad aiitiivset koostööd erinevate rahvusvaheliste

organisatsioonidega. Võetakse osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu.,99tņņ. j::* niig tehakse tihādat koostööd Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IoM) ja LIRo p,ģ-"ru.,. ūlemvotiniku Ametiga. Loodud on koostöösuhted paijude liikmesriikide asutustega,

kelie pädevuses on migratsiooni- ja varjupaigapoiiitika küsimused, Samuti osaletakse

rahvusvaheiistes j a regionaalsetes koostööorganisatsioonides.

18

r24' 2006' aastal valmis Rahwsvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IoM) juhitud EuroopaPagulasfondi kaasrahastatųd projeTti ,,Miiniāumnõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks,kaitseks ja kvaiifikatsiooniks Eestis _ MINAS.. Iaames piirivalveāmātnikete varjupaigamenetlust käsitlev õppematerjal. Sama projekti raames, (aastate| zoõe ia 2007) koo1itati piirivaiveametnikke, Tööturuameti ning Kodakondsus- ja Migatsiooniameti ameūrikke; toimusid mitmed õppereisidvälisriikidesse; koostati, tõigrii kaheksasse võõrkeelde ja tnikiti infomaterjalidvarjrņaigataotlejatele; avaIdati uus keeieiiselt redigeeritud L|NHCRi käsiraamat. Aiates 2004. aon rakendatud üie 30 piekti, mis kõik on otsesū või kaudselt seofņd varjupaigamenetluse javastuvõtutingimuste parandamisega, ioMi projeT1i raames viidi ellu ka jäü<uprojektid aastate12008-20ļ2

125. Peamised seda vaidkonda reguleerivad õigusaktid ja põhimõtted on ära toodud üleeeimisearuande artiklis 5.

126. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatudjuhtudelja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks($ 35) Üķtķi Eesti kodanikku ei tohiEestist vä|ja saataega takistada Eesįisse asumast ($ 36)

I27, Ühtl<|Eesti kodanikku ei tohi välisriigiTe väija anda muidu, kui välislepingus ettenįįhtudjūtudel ning asjakohases lepingus ja seadusās sätesįatud koras. Väljaandmįse otsustab VabariigiValitsus. Igalvä|jaantaval on õigus vaidlustada väTaandmine Eesti kohtus. Igal eestlasel on õigusasuda Eestisse ($ 36).

128. Tulenevalt väĻjasõidukohusfuse ja sissesõidukeeļu seadusestļ7 ei saada Eesti välismaaiastriiki, kuhu väljasaatmine võib välismįalase jaoks kaasa tuua inimõiguste rikkumise, piinamise ning julma, ebainimiiku ja alandava kohtlemise või karistuse.

129. Komitee soovitas oma lõppmärkustes (punkt i5) vžihendada mäaramata kodakondsusegaisikute arvu. Samuti soovitas įāmitee, et Eesti ratifiįseeriks kodakondususetuse vähendamisekonventsiooni ja kodakondsuseta isikute staatuse konventsiooni. Eesti on kaalunu d, 1954. aastakonventsiooniga liitumise mõjusid ning leidnud, et Eestis elavatel määratlemata kodakondsusegaisikutele on juba pra:glsę seisuga tagafud, rohkem õigusi, mida antud konventsioon ette näeb.

i'"ffiĮtųlenevalt ei ole Eesti antūd koįventsiooniga ühiĻenud ja?ähiajatei ole meiļ kavas sellega

130. 196I, aasta ļ<odakondsusętuse välrenclamisc konventsiooĪļ On osaliselt vastuolus Ecstikodakondsuse seadusega, mistõttu tuleks Eesti kodakondsuse seadust konventsiooniga ühinemiselmuuta. Konventsiooni artikkel 1 näeb ette, et osalisriik annab kodakondsuse oma territooriumilsündinud isikule, kes oieks muidu kodakond-susetu (ius soT'i põhimõtte). Eesti kodakondsuseseaduse kohaselt antakse kodakondsus ņö vere jlngi (īis sanguinis põhimõte), ehk kodakond.suse 9mandab stinniga see, kelle sündimise hetkel iaķĮmaķüks vanematest on Eesti kodakondsuses,Eestil ei ole kõnealuse põhimõtte muutmine kodakondsuse seaduses hetkel päevakorral.

" Seadus ingiise keeles:

lH1x.žüį"j'1)5Įffiį"Jil:fi:baas/tekst.asp?ļoc:text&doFx30034K1O&keeļ:en& pc:l&ptyw:RT&tyyp:X&q

iii) õieus kodakondsusele

19

l31. Kodakondsuse seadust on laįll aruandlusperioodi kestel muudetud, kuid muutrnata on jiiänud

kodakondsuse saamise põhialused. Täiendame eelmistes aruannetes esitatud informatsiooni

jĮirgmiselt.

132' Hetkel kehtiva kodakondsuse seaduse $ 32 lõike 2 kohaselt loetakse enne 01.04.1995

aiusetult väTaantud Eesti kodaniku dokumendi saanud isik Eesti kodakondsuse omandanuks

vastavait stinniga või hilisema toiminguga, kui ei leia tuvastamist, et Eesti kodaniku pass või muu

Eesti kodakondsust tõendav dokument Įaņu'tutl võitsitud või valeandmeid sisaidava dokumendi

või teadvalt valeandmete esitamise tõttu.

I33,2OI2. aasta auņstis jõustub kodakondsuse seaduse muudatus, mille kohaselt isik, kelle

vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus mäįiratles Eesti kodaniku passi või muu Eesti

kodakondsust tõendava dokumendi väljaandmise otsustamisel alusetult Eesti kodanikuna,

loetakse Vabariigi Valitsuse volitatud vaiitsusasutuse poolt Eesti kodakondsuse omandanuks

sellel õiņslikul įusel,-nagu ta ekslikult Eesti kodanikuna mįįįiratleti. Samas jäetakse Vabariigi

Valitsuse voTitatud valitūsasutusel kaalutlusõigus mitte lugeda isik tagasiulatuvaĮt Eesti

kodakondsuse omandanuks, kui esinevad kodakondsuse seaduse $ 21 lõike 1 punktides 2_6 või $

28 lõike 1 punktides 2 või 3 sätestatud asjaolud või kui on tuvastatud, et isik määratieti isikut

tõendava dokumendi väljaandmise menętluses eksiikult Eesti kodanikuna võltsitud või

vaieandmeid sisaldava dokumendi või teadvalt valeandmete esitamise tõttu.

134. Muus osas ei ole Eesti kodakondsuse saamise põhialuseid aruandevaheiisel perioodil

muudetud' Jätkuva1t tegeletakse mäįiratlemata kodakondsusega isikute teadlikk.lrse tõstmisega

kodakondsuse taotlemiõ vajalikkusest ning viiakse läbi erinevaid kampaaniaid, et motiveerida

mįiäratlemata kodakondsusoga isikuid Eesti kodakondsust taotlema.

135. Eesti pöörab suur| tiihelepanu kodakondsuseta isikute arvu vähendamisele. Erilist tiihelepanu

pööratakse just atla l5aastaste laste vanemate teavitamisele lapse kodakondsuse taotlemise

võimaiuste kohta. Määratļemata kodakondsusega vanemad saavad taotleda oma lapsele Eesti

kodakondsust iisatingimusteta enne lapse l5aįtaseks saamist, kui nad ise on elanud Eestis

vįihema1t viis aastat. Mžiįiratlemata kodakondsusega lastele ei anta Eesti kodakondsust

automaatselt seaduse alusel, sest riik austab vanemate õiņst ja kohustust teha otsuseid lapse

tuleviku kohta ise ilma riigipoolse sekkumiseta'

136. Kõigist kodakondsuse taotlejatest moodustavad aIIa l5.aastased 40% ja kodakondsuse

andmisest keeldumise juhtumeid nende puhul praktiliselt ei esine' Vaid įįksikutei juhtudel on

tulnud taotluse *"n"tl* lõpetada põhjuseī, et last ei vabastata tema senisest kodakondsusest.

137. Eesti Vabariigi põhiseadus keeiab igasuguse diskrimineerimise ning kodakondsuseta

isikuteie on tagatuā Eįsti kodanikega võrāsed sotsiaalsed õiņsed. Kodakondsuseta isikute

sidemed Eestiga on pikaajalised ning neile on tagatud õigused, mis on üldjuhul võrdsed Eesti

Vabariigi kodanikegä. Vairlav osa neist elab Eestis pikaaiatise elaniku elamisloa alusel, neile

väljastaĮakse reisidįkument, mis kehtib 5 aastat ning neil on õigus pikaajaiise Eestis

eemalviibimise j tirel Eestisse tagasi naasta.

138. Kehtiva elamisloaga kodakondsuseta isikuid oii 01 .06.12 seisuga 96 364. Kodakondsuseta

isikute osakaal Eesti etĀike hulgas on püsivait vähenenud.Kui t992. a kodakondsuseta inimeste

arv ulatus 32,'Ä-lr., siis aastal 20!2 sęe on 7o/o. Rahvastikuregistri andmetel jaofub Eesti

e1anikkond kodakondsuse alusel järgmiselt 84Yo onEesti kodani!ņļd,,7yo on Venemaa kodanikud,

z_3%muude riikide kodanikud iujy" on kodakondsuseta isikud. Kodakondsusetute vįfüenemise

peamised põhjused on teise riiģi toaatondsuse võtmine, Eesti kodakondsuse võtmine ja isiku

sĮļrĪn. Mįįiįratlemataļ9{akondsusega isikute seas on vald,avaltkeskealised inimesed., kuid nendehulgas on ka umbes 21 0O0 isikut, į", o, vanemad kui 6O-aastased ja kelle puhul on tõenäoline etnad ei hakka oma vanuse tõtfu endale Eesti kodakondsust taotlema.

139. Eestis on ette võetud mitmeid salnme, et tõsta huvi ja motivatsiooni Eesti kodakondsusetaotiemiseks, Alates 2OO8. aasta juunist on kodakondsuseta isikuteļ õigus siseneda viisavabaltVenemaa Föderatsiooni, mis tagib Euroopa Liidu pikaajatistele eTanikeļe, kel on mäįįratiematakodakondsus, garanteeritud tiikumisvabuā,." riiiciäes, *i, on įįhinenud ühispiiride] kontrolli

fiffiäį,j"::"",""' lepingutega, ning õiguse etļaa ja töötada teistes Euroopa Liidu

140. Vastavalt vastajaist soovi Võrreļdes 2008. (16%-tt 6%-1e).

integratsioonimonitooringule (201 I) saada Eesti kodakondsust, siis 2011, aastaga on vähenenud nende osakaal,

märkis 2008' a 51o/o kodakond,suseta a on nende osakaal suurenenud 64yo-nt. kes ei soovi üldse mingit kodakondsust

ļ41. Alates 2008, aastast korraldatakse kodakondsusfunnistuste kätteandmįse pidulikketseremooniaid, mille eesmiirgiks on väär|ųstada kodakondsust kui riikluse lahutamatut osa .,atunnustada naturalisatsiooniprotsessi läbinud uusi Eesti Vabariigi ķįoaniķķe. See aitabteadvustada, et kodakondsus eeldab inimestelt ,,aķiauįt võtta õigusi ja kohustusi ning osaledakodanikuühiskonna elus, Tseremooniate peamine eesmairk o, rnįtiveerida riigis elavaidkodakondsuseta isikuid saama Eesti kodanikāks.

I42. 26. novembril tįjhistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mi1le raames tururustataksekodanikuaumītrgiga inimesi, kes on andnuā mįirkimisvįiärse panuse įihiskonna eiu jakodanikukasvatuse edendamisele. Kodanikupäev on orienteerifud kõiģle #Į;,"tķļi. j"kodanįkuks prirģjaile sõltumata rahvusest. Kodanikupäev on üleriigiiūe ning toetub eelkõigekohaiikule initsiatiivile ning on suurelt osalt teabņį",i, -irr" märksõĻadeks on: riik ja kodanik,kodanik ja tema õigused, kodaniicuks saamine, įodaniļcukohus, põhiseadus ja sellest fuienevavalik võim ja demokraatia Eestis, kodakondsoļ :u pį.į. Kodanikupäeva on korraldatud alates2003. a.

743.Yastavalt Vabariigr Valitsuse25.09.2008. a määrusele nr 143 jõustus alates 01.03.2009. auus põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamise kord, millega muudetieksamiļcrisimused senisest sisulisemaks ning sõnastused lihtsamaks. Eksamiks vaimistujatele onļoodud spetsiaalne eksamit ja selle teemavāldkondi tutwstav tasuta käsiraamat, Käsiraamat ontasuta kättesaadav paberkandjal ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK)veebilehei, samuti käsiraamatu tõlked vene ning inglise keeles. Lisaks käsiraamatule on koostöösMISAga trįįkistena eksaminandidele tasuta kįįtķsaadavad ka eestikeeļsed Eesti Vabariigi ::,T:,TJff:ļĮ*:*"#suse

seaduse tekstid ning spetsiaalscd eksanri teemalised eesti-vene ninį

144. Jätkuvalt tehakse naturalisatsiooniprotsessi edendamiseks tööd erinevate sihtrühmadega.Näiteks korraldab MISA tasuta ettevalmistuskursuseid Eesti Vabariigr põhiseaduse jakodakondsuse seaduse tundmise eksamiks, samuti tasuta keekursuse]d ja õppekuludekompenseerimist kodakondsuse taotlejateie.

145. Lisaks kodakondsuse seadus.' ,tt..^ļlhtod keeleõppe kulude hüvitamisele on laiendatud kaeesti keele_tasuta õppimise võimaiusi. 20Og. aasta süņsĖst käivifus Euroopa Kolmandate RiikideKodanike Integreerimise Fondi ja Euroopa Sotsiaaūondi toel rahastata'iad programmis. Needvõimaļdavad anda kodakondsušeksamiks ettevalmistavaid ja eesti keele kursusi kõikidele

21

kodakondsuseta või koimandate riikide kodanikele, olenemata sellest, kas nad teevad

kodakondsuse eksamit või mitte.

146. Jätkub 2008. a veebruaris alustatud kodakondsuseta laste vanemate teavitamine lapse sünni

registreerimiseJ', et neil on võimalus taotleda oma lņsele lihtsustatud korras Eesti kodakondsust.

Lapsevanematele antakse Eesti kodakondsuse taotlemist tutvustav infovoldik ning palutakse täita

teavitusleht selle kohta, et talle on tutvustatud võimaiust taotleda oma iapsele Eesti kodakondsust

ning kas ta on nõus, et PPA võtab temaga ühendust ja nõustab teda üksikasjalikumalt ja

personaalselt. Nõustamise käigus selņtatakse vanematele, millised on ka nende võimalused Eesti

kodakondsuse taotļemiseks.

t47. Jätkub kodakondsuseta isikute personaalne nõustamine. Ajavahemikui 2008 oktoober kuni

2010 oktoober viidi läbi kolm statistilist analüüsi kodakondsuseta isikutest vanusegtuppide ja

maakondade lõikes. Esmajžirjekorras keskenduti vanusegrupile 0-14 (saavad Eesti kodakondsust

taotleda 1ihtsustatud korräs), seejärel võeti tähelepanu-alia ļ5-2}-aastased noored ning 2010,

aastal uuesti lapsed ja noored, kes sįįndinud aastateļ 1990.2010. Politsei- ja Piirivalveametis

kontrolliti eeitööna iga lapse ja tema vanemate andmed ning hinnati, kas laps ja tema vanemad

vastavad kodakondsuse seaduses sätestatud kodakonds.,," ,*,ni.e tingimustele. Seejlirel koostati

ja saadeti väŲa siseministri allkirjaga individuaalsed teavituskirjad, kus selgitati isikutele, millisteļ

aiustel nad saavad taotleda Eesti kodakondsust ning mida nad peavad seileks tegema' Kokku

koostati üle 5000 teavituskirja.

148. Lisaks toimub pidev teavitustöö prefektuuride kodakondsus- ja migratsioonibüroo

teenindustes, kus ametnikud seiģtavad koāakondsuseta isikutele sõltumata nende pöördumise

eesmiirģst, miliised on nende võimaiused Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Samuti toimub

teavitamine ja nõustamine telefoni teel.

149' Alates 2008. aasta oktoobrist on koolides, kus õpib määratlemata kodakondsusega lapsi, läbi

viidud infotunde ja konsultatsioone, mille käigus jagatakse Eesti kodakondsuse eeliseid

tutvustavaid bütletä:įne ning selgitatakse eri vĀseruhmadele Eesti kodakondsuse saamise

võimaiusi.

150. MISA toel viis BDA Counsulting oÜ läbi projekti ,,Minu kodu-Eesti.., mille ražįmes

va1mistati Eesti kodakondsust tutvustaTa infoga ūvp, mis on suunatud a1la l5-aastastele

kodakondsuseta lastele ja nende vanemateļe. Šamuti on alates maist 2009. a avatud tasuta

infoteiefon 800 9999, kust saab teavet nii Eesti kodakondsuse seaduse tundmise eksamiks

ettevaimistuskursuste kui ka erinevate eesti keele õppimise võimaluste kohta. Veebipõhiseks

teavitamiseks täiendati veebilehte www.meis.eelkodaniį, kus on info eesti, vene ja inglise keeles.

Veebi1ehe kaudu saab ennast registreerida ka kursustele. Telefonilt on kõige enaln kįisitud

informatsiooni tasuta eesti keeļe kursuste ning eesti keele õppekuiude hüvitamise kohta ning

registreeritud tasuta Eesti Vabariigi põhiseaiuse ja kodakoįāso." seaduse tundmise eksami

ettevalmistuskursusteļe ' 2010' a valmis ka veebilehte reklaamiv bįįnner, mis on üleval MISA,

Riikliku Eksami- j a Kvalifikatsioonikeskuse ning Etnowebi koduiehekülj el.

151 . projekt ,,Rahvastikuregistri ja Politsei- ja Piirivalveameti vahelise andmevahefirse ning isiku

staatusega seotud menetliste arendamine-.. on käesolevaks ajaks rakendatud. Alates 11.

novembrist 2OļI. aastast saab Politsei- ja Piirivaiveamet igal tööpäeval x.tee kaudu

rahvastikuregistrilt andmed vastsįįndinud laste ning nende vanemate kohta. Selle tarbeks käivitub

igal öösei kindiaks mįįäratud kellaajal päring, mis küsib rahvastikuregistrilt andmeid eelneva

päeva j ooksul registreeritud sįįndide kohta.

22

ļ52, Saadud andmete aļuseļ viiakse Poļitsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis ļäbi Eestikodakondsusesse kuulumise mįiäramise menetlus' Kui laps ei oie omandanud Eesti kodakond,sustsünniga, saadetakse lapsevarremaļe kiri, milļes teavitatat<se vajadusest vormistada oma lapse1eEestis elamiseks seaduslik alus ja selgitatakse võimalusi lįsele Eesti kodakondsuse taotlemiseks.

153, Peamised seda -valdkonda

reguleerivad õigusaktid ja põhimõtted on įįra toodud eelnevatesa.ruarmetes. Toome väŲa mõningad asjakohased muudamļed.

154, Asjaõigusseadusel8 kohaselt on kinnisasja on õigus oman d'ad,a igalisikul, kui seadusega eiole sätestatud teisiti. Kinnisasja omandamise kitse,,dÄi'";;;;;,;;;;ä".. aruandeperioodijooksul muudetud selļes osaš, mis puudutab kinnisasja omandamise piiranguid juhtudel, kuikinnisasja omandada sooviv välismaalane. on Euroia Majanduspiirkonna lepinguriigr võiMajandusTiku Koostöö ja Arengu organisatsiooni liikmesriigi kodanik. Selliseļ juhul onvälismaalaseļ õigus omandada -

põilūajandus- ja metsamaad sisaļdav kirrnisasi iimakitsendusteta' Eelmises aruandes kiįeTdatud sätted, mis puuoutavad kolmandate riikide kodanikeõigust kinniasja omandamiseT, kehtivad endiseit, vt eelmise aruande punktid 117-ļ19.

155. Veendumusvabaduse valdkorrnas ei ole aruandeperioodiļ tehtud muudatusi' 2008. ajõustunud reklaamiseaduse kohta vt eelmise aruande puoäi 12i. Täienduseks lisame, et reklaamikohta saab kaebusi esitada Rekiaami Nõukojale, Äis tegutseb Tarbijakuit."u*"tiįč öä;äConsumer Protection Board) juures. Avalikņ Sõna Nõuūogu2ļ (Estonian Press Counci1) onsõltumatu analüüsikeskus, mis arutab..av.ali1cu meedia peale esitatavaid kaebusi ning juhibtähelepanu meediaeetilistele probleemidele ka ise. j

i 56. Eesti Rahwsringhäälingu ja selle tege\rust reguleeriva 2007 . a jõustunud rahwsringhäälinguseaduse kohta vt eelmise aruande pwrJctid 122_124.

iiT. u.,"",aduse õigustike aluste kohta viitame eeimise aruande punktidele I25-I27 rung 137-

158. Mis puudutab haridusega seotud seadusandlust, selgitame, et põhikooii- ja gümnaasiumiseaduse $ 15 lõige 4 kohaselt sisaļdab põhikooti riiklik 6pp"ūuuo ja ffiaasiumi riiktik õppekavausundiõpetuse ainekavasid, mis kehtįstatfksc Vabariiģi vuur,ü,.-*ää,.,.*ga. Pöhikooti riiklikõppekava $ 13 lõige 4 sätestab, et usundiõpetust õpāiatakse vaid riik1ikuš õppekavas toodudainckava järgi. Sama nõue sätestatakse Gümnaasiumi riiktikus õppekava $ 11 lõikes 5. Mipõhikooiis kui gümnaasiumis on usundiõpetus mittekonfessionaatne. poķiķooļis on usundiõpefusvalikaine, mille õpetamise vajaduse jā vajaiikkuse üle otsustab kool. Gįimnaasiumis on 18 Seadus ingiise keeles:

l#{m;l:fiäfi1i1l"dmebaas/tekst,asp?locnext&dok:X0O04Kļ 1&keel:en&pg:1&pųrp:RT&tyyp:X&qu

" Seadus inglise keeles:

P-,1JT};'Tgaltext.ee/et/andmebaas/tekst'asp?loc=ext&dok:2012X10&kee]=en&pg:1&pŅyp:RT&tyyp:X&que 'o. hņ: / / www.tka.riik. eelen.' hņ:/ /wu,w.asn.org.eelenglish/index.html

ZJ

usundiõpetus valikaine, mille õpetamise korraldamine on koolile kohustuslik, kui kasvõi füs

õpilane avaldab soovi seda opįiaa' Samuti võib kool ühele õppesuunaie selle kohusfuslikuks

muuta, kui õpetus toimub riiklikult kinnitatud ainekava alusel.

159. Erakooliseaduse $ 11 lõike 5 kohaseit eristatakse munitsipaalkoolis antav usundiõpetus ja

erakoolis antav konfessionaalset usuõpetust, mis toimub erakooii nõukoņ kehtestatud

tingimustelja korras. Konfessionaalse usuõpetuse õppimine peab olema õpilasele vabatahtlik.

160, Võrdse kohtļemise seaduse kohaselt on isikute diskrimineerimine nende usutururistuse tõffu

keelatud töö saamise, füüsi1isest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste,

sealhulgas vTirbamis. ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; töö- või teenuste

osutamīse lepingu ļohimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste

kehtestamisel, kārralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lņinņ lõpetamiset või ütesütlemisel, ametist vabastamisel; kutseõppes, karjäärinõustamisel, įįmber- või

täiendusõppe võima1damisel, praktiliste töökogemuste omandamisel ning töötajate või tööandjate

tihingusse^,.sealhulgas kutseįihįndusse kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste

andmisel.

161. Kirikute ja koguduste seaduse ülesanne on sätestada põhiseadusega-igaüheie tagatud

usuvabaduse teostamiseks kirikute, koguduste, koguduste liitude ja kloostrite liikmeks astumise

kord ning nende tegevuse reguleeriminį, Usutihingute tegevust reguleerib mittetuļundusühingute

seadus.

162. Usutised įįhendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid ning välislepingu

alusel tegutseva kiriku (st Rooma-Katoūku Kiriku) institutsioonid ($ 2). Usuiihing on füüsiiiste

või juriūi1iste isikute vabatahtlik ühendus, kelle põhitegevus on usutumistusekohane või

oikumeeniline moraali-, eetika-, haridus-, kultį.ĮĮrri-, diakoonia., sotsiaalse rehabilitatsiooni alane

tegews väljaspool kirikule või koguduseie iseloomuiikke usuliste taiituste voflne ning kes ei pea

olema seotud konkreetse kifįkĮ.ļ, koguduste liidu või kogudusega ($ a 1g i).

163. Eestis tegutseb kirikute ja koguduste seaduse alusel 10 kirikut, 10 koguduste iiitu, 71

iiksikkogudust ja 8 kloostrit. Usulistel įįhendustel ei ole kohustust teatada riigile oma

liikmeskonna suurust ega andmeid rahvusliku koosseisu kohta. Järgnevates tabelites toodud

arvandmed liikmeskondade kohta on esitatud Siseministeeriumi usuasjade osakonnaie asjakohase

j iirel epärimise peale vabatahtlikkuse alusel.

Tabel 1: Eesti kirikud Liįkmeid Kogudusi

Eesti Apostlik.Õi geusu KiĪik* ca27 000 61

Eesti Evanseelne Luteriik Kirik+ ca 180 000 t64

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik* ca 4500

Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik* 464 J

Eesti Karismaatiline Osaduskirik 503 3+3**

Eesti Metodisti Kirik* t693 .Ā

Mo skvaī atri arhaadi Eesti Õi geusųTņk* ca t70 000 30

Rooma-Katoliku Kirik* ca 6000 9

Uusaoostlik Kirik Eestis 22t7 3+15**

The Anslocatholic Church in Estonia 5

.'t A

T abel 2: koguduste liidud

Liikmeid Kogudusi Adventistide Koguduste Eesti Liit* 1627 T9 Eesti Bahä,i Koguduste Liit r42 5 Eesti Evangeeļiumi Kristlaste ia ņapķtiae Koguduste Liit*

6196 83

Eesti Evangeeiiumi Kristlaste Netiptiķltaste Koguduste Liit

ca 1000 J

Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit ca 1000 6 Eesti Jehqova Tunnistaiate Koguauste fiit 4254 4+51** Eesti Krļstlike Vabakoguduste Lī ca 350 6 Eesti Vanausuliste Koguduste Liit ca 15 000 10+1** Eesti Taarausuliste j a Maausulist ē Maav a\La Koda

5

Eesti Kristlik Koguduste Liit 4

25

Liikmeid Kogudusi

ermāānia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus*

2000* 1+5*x

Eesti Ēudistlik Kogudus ''Drikung Kagyu Ratna Shri

Keskus"

.ÄJ+

Eesti lslami Kogudus ca 1400

Eesti Juudiusu Kogudus ca 2500 ļ

Eesti Evangeelne Vennastekogudus 1/lat+L ļ

"Evāngeeliumi Kristlased Apostlite Vaimus'' Tallinna Kosudus

50 ļ

Krishna Teadvuse Eesti Kogudus ca 150

Tiibeti Budismi Nvinsma Eesti Kogudus alla20

uķainu Kreeka.Katoļ įku Kiriku Talļinna Kogl4ņ 318

Viir"s" Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Eesti

Kosudus

803

Tabel 3: üksikkogudused

įisuga; ülej?iänute puhul 1 . jaanuari 20a7

seļSuga. ** tähistatud koguduste arvandmete puhul väļendab esimene number registrisse kantud ja

juriiditise isiku sįaatuses oļevaid kogūdusi, teiįe number väljendab usulise ühenduse sooviļ

iegistrisse kandmata ja mitte-juriidilise isiku staatuses olevaid kogudusi

Liikmeskond

Dįminikaani Vendade ordu Klooster Tallinnas 2 munka

ffiKloosterTallinnas 4 nunna

Püh" r*ff"'iiķi" Feliksi Kong|egatsiooni Klooster 2 nunna

Ptiha Kuntaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Narvas 2 nunna

amise Õdede K on oresafsiooni Klooster Tartus

3 nunna

Pühim" Pääst]a Pįįha Birgitta ordu Klooster Piritaļ 10 nunna

P ühim "

Jum a\aema Uinumise S tavrop i gi aaln e N unnakl oo ster

Kuremäel

174 nunna

Eesti Apostlik.Õigeusu Kiriku Püha Eelkäija Skiita Saaremaal

3 nunna

2008-2011: abielud ia lah 2008 2009 2010 20r1

Abielud 6ļ75 5409 5097 ))4J Lahutused 2791 26s7 2655 2748

Abielude üldhulgast sõlmisid vaimulikud 2008. aasta| 6t7 abie\u;2009' aasta! 456 abielu; 2010.

aastaI 451 abielu; 20ļ1' aastal 432 abie|u.

164. Sõnavabaduse õiguslikud alused ei oļe võrreldes eelmise aruandeperioodiga muutunud' Seegaviitame eelmise aruande punktidele l4l_144.

165, Endiselt teostab ajakirjanduse üle järelevalvet Eesti Pressinõuk o gJ'22 Pressinõukoņ kohta eehiše aruande p,ni.,io", kehtib ka käesoļev al aruandeperi oodiļ.

Ajalehtede Liidu poolt loodud ļ 45 -1 46 edastatud informatsioon

: Pressinõukogu kagbuste statistika 2008-2012 f03.08.20 1 2 seisll 2008 2009 2010 2017 2012

UompļalnĮs 45 54 /14.+L 67 27 ,Ė\(ļ.luqļcaĮeo 5+ 31 34 61 20 No breach of code 17 10 9 28 11r-onoemnlng ad;udrcations

= a

Resolved f

Reiected

17 21 25 aa JJ 9

0

8

2 a J

14 3 6 ļ\O ręSotuĮlon 2 J 3 I 0 ln process

3 6 6 I 6Aļlikas: Pressinõukozu

166,.Avaļikke kogunemisi reguleeritakse Eestis avaliku koosoleku seadusega, milļe üļesanne ontagada inimeste õigus rahumeelselt koguned.a ja kooįotekuid pidad.a kooskõlas inimestepõhiõiguste, vabaduste ja kohustustega ning deÄohaatliku õigusriigi põhimõtetega. Samutikehtestatakse seadusega avalike koosolekute korraļdamise ja läbiviimise piirangud, mis onvajaiikud riigi juTgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liikļusoūutuse ja koosolekust osavõtjate ohufusetagamiseks ning nakkushaiguse ieviku tõkestamiseks.

167. Yõrreldes eelmise aruandega on muudefud seaduse $ 3, milleļ on lisatud uus säte, millegakeeļetakse avaliku koosoleku korraldamine, mis õhutab rikkųma avalikkų korda või riivab kõlblust.Kunamuus osas muutusi ei oļe, viitame eelmise aruandepunktidele 148-151.

168. Õigus tööle on tagatud põhiseadusega, milles sätestatakse, et Eesti kodanikuļ on õigus vabaltvalida tegerrusala, elulrutset ja töökohta. Kui seaduses ei rrähra ette teisiti, siis on see õigus võrdseļtEesti kodanikuga ka Eestis viibivai välisriigi kodanitui;a maaratiemata kodakondsusega isikul.Diskrimineerimise keeTd tööga seotud valdkāndad", o., päķulikumalt."g,,i"".itod Eesti Vabariigitöölepinguseaduses, tööturuteenuste- ja -toefuste

seadusĮs, palgaseaduses ja teistes õigusaktides,Nimetatud seadustest on antud ülevaade Eesti viiendas aruandes. 1. jaanua it 2ĮĮ9jõustunud võrdsekohtlemise seadus reguleerib samuti võrd.set kohtlemist tööelus.

,2 hų J /www.eall. eeĄressinoukogūindex-eng.html

27

l69. Vastuseks komitee lõppjärelduse punktile 16, milles komitee paius esitada tööhõive kohta

andmed, mis on jagatud etniliste gruppide, rahvuste ja kõnelevate keelte lõikes, edastame, et teavet

eri etnilįste rühmade paigataseĀe - įohta Eestis ei koguta. Andmed isiku rahvuse kohta on

delikaatsed ning seega.oteķs seliise info kogumiseks vaja seaduses ette nähtud aļust' Andmeid

palgataseme koĒta kāgutakse tegevusalade ja ametikohtade kaupa. VäTa saab tuua, et eestlaste.ia

mitte-eestlaste aastaseįkvivalentnetosissetuleku erinevus oli20l0. aastal ligikaudu l,3 kordne.

ļ70. 2008. aastal aianud ülemaailmse majanduskriisi tagajäņei langes tööhõive vanuserühmas 15-

64 69,So/oirt 20l0. aastaks 60,7o/o-ni. Töötuse määr kasvas samal aja| 16,9%o.ni.20l1. aastal on aga

märgata majanduse taastumist ning olukord tööturul on paranemas. Tööhõive mäįļr 20II. aastal oli

64,9% ninl ttiotuse määr I25ū' Tööturul on keerulisemas positsioonis puuduliku riigikeele

oskusega inirnesed. Nende sisenemine tööturule on raskendatud ning neii on sTTTTrem tõenäosus

jaada töötuks. Töötuse määr eestlaste ja mitte-eestlaste SeaS 201I. aastal oli vastava|t 9,7o/o ja

18.2%.

17 i. Võrreides eestlastega on mitte-eestlased aga tööturul aktiivsemad, mis eriti iļmekalt avaldus

majanduskriisi tingimusįes. Mitte-eestlased loobuvad tööotsingutest harvem ning mitteaktiivsete

osakaal on isegi töötuse kõrge taseme juures vähenenud. Mitte-eestlaste konkurentsivõime

parandamiseks tūöturul on jätkuvalt oluline parandada nende eesti keeļe oskust.

172. Töötukassa korraldab eesti keele koolitusi rõhuasetusega tööalasel keeleõppel. 20ļ0, aastal

osaTes tööalase eesti keele kursustel 681 ja 20II, aastal 1603 inimest.

173. Tööturupoliitika väTatöötajaks Eestis on Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeerium on

astunud samme, et tööturuteenuste osutamisel pöörataks eriti suurt tähelepanu nendeļe

piirkondadele, kus töötuse määr on suurem, ning nendele sihtrühmadele, kelle puhul töötuse risk on

suurem.

174. Riik1ike tööturuteenuste pakkumist ja tööturutoetuste maksmist korraldab aastast 2009 Eesti

Töötukassa oma igas maakonnas asuvate kohalike osakondade kaudu. Töötukassa kohalikest

osakondadest saavad lisaks toötutele nõu ja abi ka töökoha vahetamisele mõtlevad inimesed,

pikaajalise tervisehäirega inimesed, koondamisteate saanud inimesed ning tööandjad.

175. Eesti Töötukassa konaldab vähemusrahvuste konkurentsivõime suurendamiseks tööturul

peamiselt koolitusi _ nii eesti keele koolitust kui ka erialakoolitusi. Lisaks koolitusteļe tutvustab

Eesti Töötukassa erinevaid eesti keele e-õppe võimalusi keeleoskuse iseseisvaks täiendamiseks

ning teeb koostööd projektidega, kes pakuvad eesti keele koolitusi töötutele. Samuti võivad eesti

keeīt mitteoskavad iciotoa kaįutada ka kõiki teisi tööturuteenuseid: neil on võimalik osaleda

karjäärinõustamisel või tööpraktikal, taotleda toetust ettevõtluse alustamiseks, käia tööharjutusel

või avalikut tööl või rakenduda tööle tööandjale makstava palgatoetuse abil, samuti pakutakse

puudega inimestele neĮa spetsiifilist teenust. I(okku osutatįkse Tööturuteenuste ja -toetuste

seaduses ette nähtud korras ja TööhõiveprograĪĪrm 20t2-20I3 raames 20 erinevat tööturuteenust.

176. Võimalike tööturule sisenemise takistuste väļaselgitamiseks koostatakse igale töötule

individuaalne tööotsimiskava, mille koostamise käigus analüüsitakse ka töötu keeleoskust. Neile

28

töötutele, kelļel on töö Teidmiseks vaja omandada uusi oskusi või täiendada olemasolevaid, korraldab töötuka-ssa eriaiakoolitusi (nii täiend kui įįmberõpe) kombineerituna eriaļase keeļeoskņse arendamisega. Paljusid erialakoolitusi tellitakse ka venekeeīse õppena.

777 , Alates 1' maist 2009 viib ellu programmi ,,Kvalifitseerifud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-20ļ3,. Eesti Töötukassa. Programmi eelmise tegevusperioodiga (2007--2OOg) võrreldes onmuutunud töötute taust. Arveļevõetud töötutest enamikįn 25.54-aastased, Suurenenud on noorte ja vähenenud vanemaealiste töötute osakaaļ. Kolmveerand registreeritud töötutest on enne töotuna arveļevõtmist töötanud. Võrreldes varasemate aastategaon klientide Seas enam neid, kel on olemas eriaIane haridus ja töökogemus, kuid kes vajavaa t.i.; leidmiseks nõustamist või oskuste ja teadmiste täiendamist' 2010. ja 2017, aastal tõįsis pikaajaliste töötute arv.2070. aasta esimeses kvartalis oļi Eestis 51 200 pikaajalist töötut, 201I. aāsta čsimeses kvartalis 56 200 ning neŲandaskvaItalis 46 300 pikaajaiist töötut. Seega on muutunud ak1iivsete tööturumeetmete ja muutööļesaamist toetava abi vajadus. Tööotsįate kvalifikatsiooni tõstmiseks pakutakse erinevaid tööturukoolitusi, muuhulgas erialase eesti või võõrkeele koolitust töötutele, kelļe töölesaamine eeļdab erialast keeleoskust.

178. Samas ei o]e eesti keele mitteoskamine tööturuļ oiuliselt konkurentsivõimet vähendavaks asjaoluks kõikjal Eestis. Näiteks lda-Virumaal, kus kohati on venekeelse elanikkonna protsent üle90, ei ole eesti keeļe oskus tööturul kandideerimisel mįiäravaks ning olulised on ka teised tööturuteenused peaie keeleõppe. 2OI1' detsembris maksti Ida-Virumaal palgatoetust 443tööandjale, kes olid.':Ņ9 tööle pikaajalise töötu, 1 389 töötut osales tööalaseī koolitusel ja 157tööotsingukoolitusel., 288 kadäärinõustamisel, 22l tööpraktikal, 1O3 tööharjutuset. Töö1e saamise takistuste kõrvaldamiseks sai psühholoogilist nõustaÄi,t az töötut, võlanõustamisel osales 61,sotsiaalseļ rehabilitatsiooniļ l5 inimest, Tööklubides osaļes 201ļ' aasta detsembris 61 töötut ja vabatahtlikuļ tööl 14. Kindlasti on eesti keele oskus oļuline mujal Eestis ja eriti teenindussektoris' Kuna noorem põlvkond eestlasi ei valda enam nii hästi venę keeīt, kuid teenindusseļrįoris on oluiine osata mõlemat keelt, siis on vene rahvusest eesti keeit oskavad inimesed tööturuļ osaliselt ka eelistatud.

179. Yaadates eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive määra soo järgi, võib öetda, et võrreļdes 2OO8. aastaga langes tööhõive määr 2010. aastaks kõige kiiremini mitte-eestiastesį meeste seas (l3,9protsendipunti võrra) ja eestlastest meeste seas (11,1 protsendipunkti võrra). 20tO, aastal olikõrgeim tööhõive määr eestlastest naiste Seas (62,1o/ü: veidi mada1am eestlastest meeste Seas(6I'9%). Mitte-eestiastest meeste ja naiste tööhõive määi oti vastavalt 59% ja 57,5o/o.

1 80. 201 1. aastal tõusis tööhõive määr nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas. Kõrgeim on tööhõivemäär eestlastest meeste seas (67,8%), veidi madaļam mitte-eestlastest meeste seas (65,9%). Eestļastest naiste seas oli tööhõive määr 64% ning kõige madalam o1i tööhõiv e määr mitte- eestļastest naiste seas, vastav a]t 60'2%o.

ļ81. Seega on tööturu] alates 2008. aastast toimunud pöördelised muutused: üļemaaiTmse majanduskriisi tagajärjel vähenes hõive ja hüppeliselt kasvas töötus. 20ļ1, aastal on aga mārgatatööturuļ paranemise märke. Eestļaste ja mitte-eestlaste töötuse määra erinevus on aga jätkuvalt veidi alla kahe kordne,

29

I82, Yaadates töötuse määras toimunud muutusi, on näha, et töötuse määr (s.o töötute osakaaĮ

kõigist tööturul ahiivsetest inimestest) on teistest rahvustest inimeste seas kasvanud märgatavalt

kiiremini kui eest1aste Seas. Kuigi ka tõötuse langus on toimunud teistest rahvustest inimeste seas

kiiremini, on eestlaste ja muustiahvusest inimesįe vaheiine töötuse iõhe jäänud siiski suuremaks

kui kriisieelsetel aastatįl' T"i,t.,t rahvustest inimeste töötuse määr püsib 2011. aasta IV kvartalis

77,\o/ojuures, Samas kui eestlaste Seas on See näitaja1!,1%;o, Kriisi ajal vähendas teistest rahvustest

inimesie töötuks jäiimise tõenäosust tunduvalt eesti keeie oskus. Eesti keele oskusega teistest

rahvustest inimestel oli töötuks jäiĮmise tõenäosus eestlastega peaaegu Sama.

183.2011. a integratsiooni monitooring kinnitab, et jälgides kvartaalseid muutusi perioodil 2006-

2O1I, on eestlastā tööhõive mäįir teistest rahvustest inimeste omast olnud pidevalt suurem, kuigi

erinevused ei ole o1nud suured' Majanduskriis tõi kaasa tööhõive määra kiirema languse teistest

rahvustest inimeste seas, kuid kamajanduskriisi tipus 20i0. aasta l kvartalis jäi eestlaste ja teistest

rahwstest inimeste tööhõive lõhe 5,6 protsendipunliti piiresse. 207I, aasta kolmandas kvartalis jäi

erinevus 1,3 protsendipuntki juurde, kus eestlaste tööhõive määr on 6|,40/0 ning teistest rahvustest

inimeste seas 60,17o.

Tabe| 7: tööjõud, hõivatud, töötud, tööhõįve määr ja töötuse määr !5_74-azstaste eestlaste

įns mitte.eestlaste seas 2008-2011. aastal

AlTikas: Statįstikaamet

184. Mitte-eestlastę suuremat töötust võib selgitada peamiselt nende elukoha, halva eesti

keeleoskuse ja väikse geoņaafilise mobiilsusega. Mitte.eestlased elavad peamiselt linnades ning on

koondunud kahte piirūonāa: Kirde-Eestisse, Ėus 80% rahvastikust on mitte-eestlased, ja pealinna

Tallinnasse, kus mitte-eestlasi on umbes Sao/o' Enne majandusT<riisi algust 2007 , a töötas kõigist

hõivatud teistest rahvustest inimestest 40% töötievas tööstuses ja ehitussektoris. Üks töötųse kasr.u

põŲuseid oli teistest rahvustest inimeste koondumine kahte eelpoolmainitud sektorisse, sest

nraianaustriis tabas eelkõige oskustöölisi. .|öötus sĮļurenęS ka lihtööliste, masinoperaatorite ja

,ntitigit.i.itu1ate seas. Nendel ametialadel įtjtrtas 2007, a 65a/o teistcst rahvustest inimestest (37%

eestla stest), seej uures o skustöö listena vastav a|t 2|o/o ia t 5o/o.

185. Eesti piirkondadest on suurima töötuse mäĖragaKirde-Eesti, kus töötuse määr 201I. aastaļ oļi

20,3o/o.Eesti keskrnisest töötuse määrast on See üle 1,5 korra kõrgem. Kirde-Eesti töötuse mįiär on

olu1ise1t suurem kui teistes piirkondades, mistõttu tuleb selle piirkonna arendamisele ning seal

toöturuteenuste osutamisele endiselt suurt tähelepanu pöörata.

2008 2009 2010 20ļ1

Eestlased Tööiõud. tuhat 463.3 453.8 449.7 465.1

.no vatud. tuhat 444.0 403.8 389.3 420.8

..töötud" tuhat 19.3 50.0 60.5 45.0 i/

I oonolve mAAt^ "/o 63.5 58.0 56.1 60.1

Töötuse maär,%:o A'> I 1.0 13.4 9.7

Mitte-eestlased Tööiõud. tuhat 237.6 Ą.n 1Z5 I,L 237.1 230.2

..hõivatud. tuhat 2r2.6 t92.1 181.6 188.3

..töötud, tuhat l9.ļ 45.0 )f .) 4ļ.9

I ooholve mAAT. "/o 61.8 s6.1 57.1

Töötuse maär,o/o 8.2 19.0 23.4 18.2

30

.ü 0J Kodakondsuseta to"ī ņ.H ,ä .ā ! iõ Mõnp mrt,, riiai |u^į.ļ.^^r^...9 s. :E

,F e uu riigi kodakondsus .ā *

Ēõ.+; ļ,^J.ļ-^.f,....Eesti kodakondsus

Kodakondsuseta

Mõne muu riigi kodakondsus

Eesti kodakondsus

Kodakondsuseta

Mõne muu riigi kodakonosus

^ īī.!AļtIKaS : stail stlkaamet

0 1020 304050607080

(U

tiHĘffi.šJ=J.: uo ņlorE:õĪĖ.e 3pi

aJ .9 oJ

(o'.X !q ē:: FJ'ti -

įsļ 2011

w2070

ri 2009

186. Viimastel aastateļ tööturul toimunud muufused kajastuvad ka õigusliku Staatuse aļuseļjaotuvate elanikkonna sihfnįhmade hõiveseisundis. Majanāuskiisi mõjul kasvas töötus erinevatekodakondsustega inimeste SeaS. 2011. aastal on aga otuįoiJto.iturul märgat ava|tparanenud ja sedasamuti kõikide erinevate kodakondsusega inimeste seas'

15-7 .aastaste hõiveseisu n rl korl e lrnn r| otr co o I

E 2008 2009 2010 2011UĻįcįĶUĮtusuS Tööjõud, tuhat 569.5 561.7 562.3 582.7 .,hõivatųd, tuhat 543.6 495.2 482.5 520.2 ..töötud. tuhat ?{o 66.6 79.8 62.6 Tööhõive määr, o/o 63.4 58.2 56.4

1/1 a 60.2 1A7Töötuse määr' %o

Ä. +.o

n5A ĮĮ'9įVļuu KooaKondsus Tööjõud, tuhat 129.2 124.5 113.2

..hõivatųd. tuhat i 13.0 100.7 88.4 88.9

..töötud, tuhat ta,4 28.5 JO. l 24.3 Tciöhõive määr, o/o 60.8 53.4 49.4 s3.6Ilg!ų" määr, %o 9.9 22.1

52.9 29.0 52.5

21.5ūIļ venemaa Kodaļ(ondsus Tööjõud, tuhat 46.0 46.6 .ļģryeņl t,hat 41.8 41.6 37.3 36.7 ''įŪUįud' tuhat A1a.L r 1.3 r 5.3 9.8 Tööhõive määr, o/o 5s.9 5Ī q

;-/t 1

46.7 29.1

49.5 21.1

Töötuse miiär. %o 9.1stl ķodakondsus mįiäramata ļooJoud, fųhat 72.6 69.1 64.1 s9.7 ..hõivatud. tųhat 64.9 53.2 44.7 40.) .,töötud. tuhat 7.7 15.9 19.5 1a 1

ļJ.l Tööhõive määr. o/o 64.1 s4.1 50.8 57.6 Töötuse määr, %o 10.6 23.0 30.4 22.0

a1 Jļ

Allikas: Statistikaamet

187. Raskused tööturul avaldavad oiulist mõju ka įnimeste toimetuiekule, Perioodil 2008-20ļ0 on

kasvanud selliste töötute osakaal, kes tulevād toime Suurte raskustega ning vähenenud on nende

osakaal, kes hindavad oma toimetulekut rahuldavaks. 2011. aastaļ on trend pöördumas

vastupidiseks. Eestlaste ja mitte.eestlaste seas on aga hinnangud toimetuļekule väga erinevad.

Eestlaste Seas on oluļiselt rohkem rahuldavaTt toime tūevaid isikuid kui mitte-eestlaste seas,2011.

aastal vastavalt 20,4yo ja 6%. Samal ajal on mitte-eestTaste Seas suurte raskustega toimetuļevaid

inimesi märksa rohkem įui eestlaste seas, vastavalt 64,7o/o ja 41%'

fÄÄfrrd fnimeflrlektl 2008 2009 2010 201ļ

Eestļased Rahuldav 34.0 22.1 18.8 20.4

Mõningate raskustega 35.0 36.0 35.4 38.6

Suurte raskustega J ļ.U 4t.9 45.8 4r,0

Mitte-eestlased Rahuldav ļ).4 6.9 4.8 6.0

Mõningate raskustega 38.7 33.5 27.7 ZY.)

Suurte raskustega 45.9 s9.6 67.5 64.7

Allikas : Stati stikaamet

188. Statistikaameti pooit immigranffahvastiku uuringu ja Eesti tööjõu-uuringu põhjal tehtud

analüüs näitab, o uuni.ūupis 1s1z+ oli põiisrahvastiku .

j1immiņantr.ahvastiku hõivelõhe naiste

puhul märgatavalt suureir įui meeste sĖas. Näiteks kui 2011. aastal oli meestę hõivelõhe -0,4

protsendipunkti (immigrantrahvastįku meeste tööhõive määr oli kõrgem põlisrahvastiku meeste

tööhõive määrast), .ii,",ul,t. osas o1i hõivelõhe 6,3 protsendipunkti (immiņantrahvastiku naiste

tööhõive mäįir oli madalam põiisrahvastiku naiste tööhõive mā?irast). Märkimist väärib ka see, et

kui naiste hõivelõhe on aastate 2008 ja 2011 võrdius9s Suurenenud (2008 - 3,6 pp, 20tI _ 6r.? pp),

siįs meeste oma on vastupidi vähenenud (200s - -2,g pp, 201 L - -0,4 pp). Võneldes põlis- ja

immigrantrahvastiku o1ukorda lisaks soole ka haridustaseme jėrgi, võib välja tuua, et kui meeste

seas oli 20It, aasta:hõivelõhe suurim esimese taseme või maāalama haridusega irrimeste seas (6,7

pp), siis naiste Seas on suurim hõivetõhe ūlmanda taseme hariduse omandanute hulgas (15,1 pp).

Samas on nii naiste kui meeste iu *i põlis- kui immiņantrahvastiku hulgas koļmanda

haridustaseme omandanud inimeste tööhõive määr kõrgeim.

189. 201 I' a integratsiooni monitooring kinnitab, et uusimmiņandid diskrimineedmist enda suhtes

ei taju. Samuti ei taj*a tööandjate eeļarvamusega suhtumist uusimmiņantidest tööotsijatesse.

Eestįs töötavad sisserändajad orr ütdiselt oma töö ja töötingimustega rahul, pidades neid

samavįjärseks kohalike elanike ga.,,

190' Rahvuse ja soo alusel andmeid võrreldes võib välja tuua, et kui sooline tööhõive määrade

crincvus o1i eestlaete puhul näiteks ?'(,|11. aastal 5,2 jamitte-eestlaste puhul 8 protsendipunkti, siis

rahvuse pirrnalt võ,,.1des oli lõhe meęste huigas vaid 1,3 ja naiste hulgas 4,1 protsendipunkti.

Tööhõive määr oli 20!!' aastal vu,o."gropiJ r-lf kõrgĮim eestlastest meeste (62,8%) nng

madalaim mitte-eestlastest nai ste hulgas (53,5%)'

'' hųJ l*w*.kul,ee/webęditor/filesiintegratsioon,Ilntmon 20 1 1 jt_8.pdf

)L

19i. Töötuse mįiär o! aFakogu perioodi 2OOĮ-2O1i olnud immigrantrahvastiļ<u seas nii naiste kuimeeste osas kõrgem kui põiisrahvastiku seas ning -."ļį. ja naisĪe osas üsna Sarnane. Kui meesteseas oli põIis- ja immigrantrahvastiku töötųse 1õhe_201 1 . aaįtal .5,9 protsendiįunkti (2009- -5,8 pp,2010 - -9,i pp), siis naiste seas oli lõhe -6,0 protsendipunkti (20b9 - -5,; pp, 2070 - -9,3 pp).Töötuse määr oli 2011' aastal põlisrahvastiku osas naisteļ 1O,4ū ja meesteļ \7,8o/o,immigrantrahvastiku töötuse määr oļi samaļ aasta] naiste osas ] 6,40/o jameeste osas 17,7o/o. Sarnaneon oiukord rahvuse ja soo aluseļ andmeid analüüsides' Kui soolised Įrinevused olid nt 2011. aasta]suhteliseļt väiksed, siis vahe eestlaste ja mitte-eestļaste t.i.l,u," määras oli märksa Suurem. Nii oļieestlaste sooline töötuse lõhe 1,1 ja mitte-eestlaste oma 2,L protsendipunkti, Samas kui meestepuhul oli eestlaste ja mitte-eestlastĮ töötųse lõhe 9,1 ja naiste puhul 8,1 protsendipunkti, Töötusemäär oli 2011' aastal kõrgeim mitte-eestļastest,"..T. 09,3%) ning madalaim eestlastest naistehulgas (9,1%),

192' Erinevusi võib teida ka töötusperioodi kestuses. Kui põlisrahvastiku naiste seas oļi 2011.aastaļ12 kuud või rohkem tööfuna 48,4i/o tciötutest, siis immigrantrahvastiku naiste hulgas oli selliseidinimesi 64,4yo. Meeste seas olid samad näitajaduu..uuāii3s ,lYo ja 63,6%;0,

193. 201I. aasta Integratsiooni monitooringu aruandes märgitakse, et eesti keelest erinevaemakeeTega meeste sihtrįįhma mõjutas majanāuskriis kõige enam, kuid praeguseks on ka nendetöötuse määr kiiresti langenud. Sāmas on muu emakeelega naiste seas töötuse määra muutusedaeglasemalt, Ariandes osutatakse, et vajalik on erinevate tööturumeetmete kombineerimine, shnõustamine kaį ääirv aĻlkute osas.

194.Yõneldes põlis- ja immigrantrahvastiku hõivatust, saab välja tuua, et 2011.aastal töötas kõigesuurem grupp nii põiis- kui immigrantrahvastiku meestļst oskusioota1ate.;a tasĮööIistena (vastavalr25,4yo ja 35% hõivatutest). Suurim grupp põlisrahvastikų naisi otl hoivatud tippspetsia1istidenaQ8,8% hõivatutest), immigrantrahvas-tiku nįistest töötas kõige SuureĪn grupp aga teenindus- jamüügitöötaj atena Q0,8% hõivatutest), kus oli hõivatu d' aga ka üsna .i,,,, į,u põlisrahvastikunaistest (20,1 % hõivatutest)

195' Praegu tähtub valitsus ametniku teenistusse võtmiseļ kahte seadusest tulenevat põhinõuet:Eesti kodakondsus (teatud juhtudel EL kodakold|,O ninįt"eleoskus. Abiteenistujana on võimaliktöötada riigiasutustes ka Eesti kodakondsuseta isikuteļ "-; keeleoskuse nõuded on madaļamad.

Tegevused töötuse vähendamiseks

196. immigrant-taustaga elanike eesti keeļe oskus on üldiselt paranemas, mis on jätkuvalt üksolulisi ļõimumist toetavaid tegureid. 2011...a Trimarengu aruenne rõhutab samuįi keeie omandamisesotsiaalsęt mõõdet ja mõju_ parema hakkamasau-i.. tunnetamisel. Eesti on pööranud suurttähelepanu tasuta keelekuršustį korraĮdamisele, mis võimaļdab anda eesti keele kursusi kõikidelekodakondsuseta või kolmandate riikide kod.anikele, ot"o"-įįu sellest, kas nad teevad kodakondsuseeksamit või mitte. Lisaks toetab eesti keele (sh erialase eesti keele) koolitųsi MISA. Ka toimuvadMISA vahendusel tööjõuvahetusprogrammid eesti keele praūiseerimise eesmärgil. Keeļekooļitused

#,ilffiļ1.jĻiffi".ärmides osāteJatete tasuta' Koolitūsi rahastatakse riigieeĪarvest ja Euroopa

JJ

į 1g7 , 2009. a alustati keeleõppe kuiude hüvitamisega kõigile, kes on eesti keelt kursustel õppinud ja

keele tasemeeksami sooritanįd. ESF proņammi,,ī(eeleõppe arendamine 2008-2010 ja2011-2073,'

raames on kompenseeritud õppurite keeleopįe ķutusia, 2009 ' a alustati ka kultuuri- ja

keeleõppematerjalide ning keeie. ja kohanemi,p,og,u*-ide väijatöötamise ja rakendamisega

täiskasvanud uusimmigr-antiae edukamaks t8imīmiseks Eesti ühiskonda, töötati välja

uusimmiņantide tugiisikuteenus, täiskasvanuteļ on võimalik täbida karjääriõppekursuseid.

198. Riik võimaldab tasuta riigikeele õpet ka mitte-eestlastest töötutele, pensionärideleo ja pu::.:qu

inimestele. ZOL1, avalmis erif adustega õppijate eesti keele metoodika ja käsiraamat.- nlng JUU-le

töötule võimaTdati MISA toel tasuta eestī.kįele koolitust. Eesti Töötukassa korraļdab koolitusi

rõhuasetusega tööaTasel eesti keele õppel, Lisaks korraldati erialakoolitusi koos eesti keele õppe

mooduliga ning tutvustati erinevaid e-õppe võimalusi keeleoskuse iseseisvaks täiendamiseks, 0-A2

tasemeĮe.

I99. Uusimmigrantidele väTa töötatud kohanemisprogramm kätkeb erinevaid valdkondi ja

tegevusi. EL iiikmesriikideš on kohanemisp.ogru*-ī põhikomponendid keeleõpe, erialane

täiendamine või ümberõpe ning kodanikuõp"to.' ūu Eestis väljatöötatavas-kohanemisprogrammis

pakutakse riiki sissJelamiseks esmģalikku tugiteenust, korraTdatakse baaskoolitusi,

keelekoolitusi ja toimub ettevalmistus tööļe rakendumiseks, Täpsemalt sisaldab tugiteenus näiteks

abi teabeotsingutet, eluaseme ļeidmisel, tervishoiu. ja sotsiaalteenuste saamisel, haridus- ja

kutseõppeteenuste saamįsel ning argipäevategevustes nagu panga-, ostu. jm toimingutes.

200.2010 aasta kevadel jõustus esimene Vabariigi Valitsuse ,,Vägivalla vähendamise arengukava..,

mis muuhulgas seab eesmärgid naistevastase vāgivalia, perevägivalla ennetamise ja tõkestamįse

valdkonnas ning inimkaubanduse osas. Selle arengukava puhul on kindlasti tegemist oiulise

teet?ihisega, mille rol1 tegevuste ja ressursside plaāeerimisel aastani 2074 on märkimįsvįįärne.

Arengukava läbivad teern,aa on vagivalla ennetamine, ohvriabi, kurjategijate rehabiliteerimine,

teabe kogumine ning ķoo,į.io tugevdāmine. Arengukava täitmist koordineerib Justiitsministeerium.

Sotsiaalministeeriurri korraļdab ūenguid avalikkuĮe teavitamiseks ning koolitusi spetsialistidele (sh

varjupaikade töötajad, sotsiaal- jā ohvriabitöötajad, noorsootöötajad, juristid, politseinikud,

kohtunikud), korraldab riikliku koostöövõrgustiku -ümarlaudu,

levitab reņlaarselt infomaterjale.

Tįįna töötab nõustamistelefon (inimkaubĀduse ohwitele ja perevägtvalla ohwitele), töötab

prostitutsiooni kaasatud ja kaubitsetud naistele loodud rehabilitatsioonikeskus ning naiste

varjupaigad.

20|. 2010-2014 toimub inimkaubanduse vastane tegevus ..Vägivalla vähendamise arengukava',

faames. Eestįs on ļoodud ametiasutuste ja MTÜ-de esindajatest võrgustik, mis võimaldab

tõhusamat omavairelist koostööd. Võrgustikutegevust koordineerib .Īustiitsministeerium.

2įJ2' 2()L2. aasta alguses oll vastu võeįucļ ja jõustunud karistņssgfdustiku nruudatusecl, millega

põĄjatikult ręvideeāti inimkaubandusaiastõ Ēuritegude sätteid, sh lisati seadustildru $ 133

inimkaubanduse karistamise kohta. Ilrimkaubanduse 1a vdgiva]ilaga võitlemine on tähtsal kohal

kriminaalpotiitika aren gusuundades.

2a www.męis.eellibrary?book-id= 1 63&action:download2

.ÄJ+

203. Kuriteona registreeritud perevägivalla juhtumite arv aasta1 201ļ oli Eestis kokku 2021.Yarjupaikadesse pöördus samai aasta|1180 naist, fįiüsilise vägivallaohvreid oli neist 740.2O11.aastalpöörudus neija teenusepakkuja (EluTiin, LFT, ida-Virumaa Naiste Tugikeskus ja VõrumaaNaiste Varjupaik) pooie 56 inimkaįbanduse ohvrit,(39 naĮt ja 17 meest vanuses l3-4v)'Nendeisikutega seotud erinevaid inimkaubanduse episoode tuvastati 7ļ,In2010, otsis ohvriabi süsteemikaudu abi 2872 isikut, kelļest ļ344 olid koduvägivalla ohvrid. 2010 pakĻusid naiste varjupaigadvarjupaika 630 ohvrile,2009, a 432 ohvrile. Vastāvalt Rahvusvaheļise Migratsiooniorganisatsiooni(International organization for Migration) uuringule oļi Eestis seksuaalseārakasutamise eesmärgilinimkaubanduse ohvriteks langenuī" u,u umbes 100.

204' Ametiühingute ļoomist ning nende tegevust reguleeritakse Eestis ametiühingute seadusega.2sIsikutel on õigus vabaļt iļrna eelneva loita asutaāa ametiühinguid, nendega ühįneda või jättaühinemata. Ametiühinņt asutada ning nendega ühineda or keeiatua āinutt kaitsejõududetegevteenistųses olevateļ kaitseväeļasteļ. Töötajāte huvide esindamiseks võivad ametiühingudmoodustada liite ning ühined atöötajate rahvusvaĖeliste organisatsioonidega.

205. Ametiühingusse kuulumiseļ ei sea ametiühingute seadus mingeid eeltingimusi (vanus, sugu,rass, kodakondsus jmt) ei liikmelisusel ega mis taūes taseme ametiühingutöötajaks (sh keskliitudejuhid) vaiimisel.

206' 13. detsembril 2006 vastų võetųd töötajate usaldusisiku seadus26 täpsustab muuhulgasametiühingute ja nende usaļdusisikute (shop-steīardį oķ".i ja kohustusi, esmajoones osalemisttoötajate informeerimisel ja nendega konsulteerimisel.

207 ' Võrreļdes eelmise perioodi sisendiga on tänaseks juba jõustunud Töölepingu seadus(01'07.2009), mille $ 3 kohustab tööandjat īugu^ut.i.iį,:"iį kaitse āi,k,i,nin""rimise eest, järgima võrds e kohtl emise põhimõtet ning edendama vįrdõi guslikust,

208. Vasfu on võetud Võrd.se kohtlemise seadus (jõustus 0i.01.2OO9), mille $ 12 kohustabtööandjat edendama võrd.se kohtļemise põhimõtet, rakendama meetmeid toötaja kaitsmisęksdiskrimineerimise eest ning teavitama töötajx tema ļeilekohastest õigustest ja kohustustest. Samaseaduse $ 13 kohustab haridus- ja teadusäsutusi, muid koolitust korraldaiaid, asutusi ja isikuidarvestama õppesisu määramisel ja õppetöö korralduses vajadust edendada võrd.se kohtlemisepõhimõtet.

209' Aruandeperioodil leidsid märkimisväärsed töökatkestused aset 2009. ja 2OI2. aastal. Eestiõiguse kohaselt selgelt streigiks saab nirrrcta,J,a 2012' aasįa kevadęļ toimunucl õpetajat,ę stręiki'

,, Seadus ingiise keeļes:

}ļ#Jffiļ?'įĮ:i.ee/ętļandmębaas/tekst'asp?ļoc==text&dok:X30087K2&keel:en&p51&ptyyp=RT&Ņyp:X&quer ,o Seadus ingiise keeļes:

!#ļļffi;FĖi}iiĮJ.ee/etļandmebaas/tekst.asp?ļoc:text&dok:XXļ 0005K1&keel:en&pg:1&ptyyp:RT&tyyp:X&qu

35

2009' ja 2012. aastaļ toimunud teised töökatkestused oĮid pigem poliitilised meeieavalused, mis

tõid kaasa töö katkemise üle Eesti mitmete tööandjate juures. Perioodi jooksul on ette tulnud

streigiähvardusi, mis ei ole realiseerunud.

(įiį) õieus eluasemele;

210. Antud valdkonnas ei ole pärast eelmise aruande esitamist olulisi seadusandlikke muudatusį

toimunud, seetõtfu viitame eelmise aruande punktides 187 -194 esitatule,

211. Muutunud on vaid sotsiaalhoolekande seaduse säte, mis on väTa toodud eelmise aruande

punktis l93. Sätte uus' alates 9. jaanrrarist 20t2 kehtima hakanud sõnastus on järgmine:

.Öįpį.'į."d hoolekandeļsutused on ūld;uhul eraldi lastele, eakatele, psüühikahäiretega isikutele ja

teistele sotsiaalselt mitte-toimetulevatele isikuteļe...

2t2' E'elmises aruandes välja tooduļe tuleks lisada, et riikTiku valdkondliku poliitika kujundamisel

on aįuseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud arengustrateegia ,,Eesti eluasemevaldkonna arengukava

2008.20t3,., milles on toodud erinevad meetmād eluruumidele juurdepääsetavuse suurendamiseks

j a omandamisvõimaluste parandamiseks.

eluasemeteenuse (sotsiaalhoolekande seaduse $ 14 tähenduses munitsipaal- või .---.*:J^^\ l,^.',*^ia*a io lunhfqr{a qrv qnsfq |õnu seisuqa.2008_201.1

Tabeļ 1 1:

sofsiaale|uruumides) kasutaiate ia kohtade arv aastf lÕp 2008 2009 2010 20IĮ

Kohalike omavalitsuste arv, kus osutati

eļuasemeteenust 160 r66 176 171

Teenuse kasutaiate arv kokku 8 781 9 458 9 409 10 057

aįla pensioniealised 6 709 7 t68 7 1r3 I OZ+

oensioniealised 2 072 2290 2296

Teerurse kasutaiatest erivaladusega isikud kokku 1 160 I 156 1 185 I2l0 Kohtade arv 6 392 7 045 7 058 7 505

sh spetsiaal selt kohandatud erivaj adustega

isikuteļe 293 340 a taJ+J a ta5+Z

Hõivatud eluruumide arv 5 742 6 366 6 376 6 644

2I3' 2011. a kõikidest eluasemeteenuse kasutajatest (1O 057 inimest) enam kui pooled elasid

suurtes linnades - Tallinnas 2406 inimest, Narvaį 1764 inimest, Tartus 721 inimest ja Pärnus 535

inimest.

214. Eluasemeteenuse osutamist finantseeriti 2011 aasta! 970/o ulatuses kohalike omavalitsuste

eelarvest, 7o/o rägieelawest ja2o/o ulatuses muudest allikatest'

2I5, A|ates 2008, a ei ole tervishoiuteenuste kättesaadavuses toimunud olulisi muutusi. Kõigile

isikutele, kes viibivad Eestis, on tagatud vältimatu arstiabi osutamine sõltumata ravikindlustuse

olemasoiust, rahvusest, kodakondsusest/ kodakondsusetusest jne.

36

216' Eestis määratakse hüvitisj riigisiseste õigusaktide kohaseļt kastähtajalise elamisļoa ja eĪamisõigusā aiusel EestisSotsiaalkindlustushüvitiste maksmine ei sõltu isiku kodakondsusest, kuuļuvusest.

nende rahvuse (etrrilise kuuluwse), rassi ja nahaviirvuse tõttu ontervishoiu- ja sotsiaalkindļustusteenuse, sealhulgas sotsiaaļtoetuste

218. Atuandeperioodil viidi sisse uus hüvitise liik, milleks oli kindlustushüvitis koondamise korral,mida makstakse kõigile koondatutele, Koondamishüvitist makstaks e 1 - 2 kuu töötasu uļatusessõltuvalt tööstaažist. Varasemalt maksti koondamishüvitist üksnes töölepingu kolļektiivseteülesüt]emiste korraļ, Viidi sisse vastava|t 30 või 60 päevane ooteperiood (sõltuvaltkoondamishüvitise maksmisest) tclcituskindļustushüvitise maksmisei neile, kelle töö- võiteenistųssuhe lõppes koondamise tõttu. ooteperioodi arvutatakse töösuhte lõppemisest ja selle võrratöötuskindlustushüvitise maksmise periood ei lühene, Ļvv,ųļļĻw ļŲPP

219. Lisaks tõusis töötuskindtusfųshüvitise alammädr. Eme oli see võrdne tööfutoetųsega, nüüd onsee 50% alampaigast. Uus on ka see, et töötuskindlustushüvitisele õiguse tekkimiseks vaadeldavat36-kuulist referentsperioodi pikendaiakse rasedus- :" įį,"i,.puhkuse1, lapsendaja puhkuse' võilapsehoolduspuhkusel viibituā aja võrra (töötuskindļįstuse Seaduse,, $ 6 ig 5).

220. Riikļike peretoe.fi,lste- määramise ja maksmise põhimõtted on jäänud samaks, mįs on krrjeĮdafudeelmises aruandes. Võrreldes eelmise aruandeperiÄodiga on peretoetuste loetelu vähenenud : 2009.aasta 1. juulist lõpetati koolitoetuse maksmine. ķoortõetuse suurus oli 450 EEK ning seda makstikord aastas õppeaasta alguses kõikidele õppivatele tastete. Toetuse maksmine 1õpetati Seosesmajanduskriisiga ning vajadusega piirata riigieĮlarve ķutusio ja tagad'ariigieelarve tasakaal.

22I. Yõrreldes eelmise aruandega ei ole muudetud elatisabi maksmise põhimõtteid ega suurust.

222. Yõneldes eeļrnise aruandega ei oļe muudetud vanemahüvitise maksmise põhimõttei d,. 2011. ja2012. aastal vähenes vanemahüįitise ülempiir seoses ķļ.ķ-l.. töötasu alanĖmiseg a. 2009.-201I.aastanj püsis hüvitise määr samaļ tasemel, hįvitise määr tõįsis 2012' aasta].

223. Alates 2008. aastast muufus riiktike pensionide indekseerimine. Indeksi väįįrtus sõitub 20protsenti tarbijahinnaindeļ<si aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osalaekumise aastasest kasvust varasema 50:50 asemel. Uue rahvapensioni mädra saamisekskorrutatakse eelmine' määr läbi eespooltoodua inaeįļiga, kuid pensioni baasosa uue väärtuseļeidmisel korrutatakse See läbi indeksiga, mille käsvuosa on eelnevaļt korrutatud läbikoefitsiendiga l,1pensioni aastahinde uuę väärfttsę leidmiseļ koefitsiend iga 0,9.

224. 2010. aastaļ sätestati üldiseks vanaduspensioni eaks 65 aastat. Aiates 2017 ' aastast hakkabpensioniiga tõusma astmeliselt 3 kuu võrra iga järgmise sįnniaasta kohta ning jõuab 65 aastani

Eesti alalisele elanikuie või elavale välismaalasele'

rahvusest ega I<a rassilisest

21 7. isikute diskrimineerimine keelatud ka sotsiaalhooļekande-. saamiseļ.

., Seadus inglise keeļęs:

i!i"Wļi::ļnffi,"i;l"*mebaas/tekst.asp?loc:text&dok-_X50053 K9&kee|=en&pg:1&ptyyp=RT&tyyp:X&quer

aastaks 2026.

225, A1ates 1.01.2013 kaotatakse Õiguskantsleri seaduses ja fuigikontrolli seaduses sätestatud

eripensionid üleminekuperioodi jookĮul. Õigus eripensionile säilib neil, kellel on seaduse

jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks -vajaiik

staažinõue, ning pensioniõigust andvatel

ametikohtadeT töötavatel isikutel, kelļel on selļāks ajaks täidetud vähema|t 50% selle pensioni

saamiseks vaj alikust staažinõudest.

226' OI.t0.2OO8 jõustusid puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused, millega viidi

puudega tööealisįe inimestā toetuste sįįsteem uuteTe alustele. Kui varem oli tööealise inįmese

igakuise toetuse suurus otseses sõltuwses puude raskusastmest, siis nüüd tuvastatakse tööealiseļ

inimeseļ puudest tulenevad lisakulud' Toetuse Suurus kujuneb nimetatud. ļisakulude alusel.

Lisakuludena võetakse arvesse mitmeid erinevaid kulusid, mis inimesel tekivad igapäevaelus

osalemiseļ - ravimid, transport, abivahendid, erivajadused riietele ja jalatsitele, suurenenud

enesehooldus- ja majapidamiskulutused, kommunikatsioonivahendid'

22.]. Eesmärgiks on toetada puuetega inimeste iseseisvat hakkamasaamist, toimetulekut ja

töötamist, s.t. puuetega inimestļ aktiiįsust. Eeļdatakse, et aktiivsematel inimestel on suuremad

lisakuiud, miltest tule]nevalt on neil võimalik saada ka suuremat toetust. Puudega tööealise isiku

toetuse suunTs on 16,62 - 53,70 eurot kuus.

228' Puudega lastele ja puudega vanaduspensioniealistele inimesteļe kehtib jätkuvalt ,"i1l" süsteem, kus lisakuiusid ei tuvastata ning puude raskusaste määratakse lähtuvalt kõrvalabi ja

juhendamise sagedusest ja ulatusest. Toetuse Suurus on sõltuvuses puude raskusastmest,

229.Motiveerimaks puudega inįmesi osalema tööturui, kehtestati 2008. aastal puudega töötavateļe

inimesteļe uus toetuseliik _ tootamistoetus. Töötamistoetust makstakse kuni 7o-aastasteļe puudega

isikuteļe puudest tulenevate ja töötamisega seotud kulude katmiseks. Nendeks kuļudeks võivad olla

transpordikuTud, suurem vajadus abilisJ või abivahendi jiirete jms. Toetusę suuruseks on kuni

255,70 eurot 3 aastajooksul.

230. t,juulil 2009 aastal jõustus matusetoetĮĮse seaduse muudatus, mille kohaselt eį maksta

riiklikku matusetoetust enam eraisikutele. Matusetoetust makstakse kohalikeļe omavalitsusteĮe

matuse korraldamise kulude osaliseks katmiseks juhul, kui kohalik omavalitsus konaĮdab omasteta

või tundmatĮļ inimese matuse, Matusetoetuse saamįseks peab matuse korraldaja pöörduma

Sotsiaalkindļustusameti poole.

231. Öigus saada ohvriabi on kõikidel inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise,

fiįüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohwiks, seega on ohvriabi saamiseks õigustatud iga

inimene, keiļele on põhjustatud kannātusi või tekitatud kahju (vt lžihemalt punktid 368-383).

232. r.dersembril 2005 kinnitas vabariigi valitsus HIVi ja AiDSi strateegia aastateks 2006-20t5'

Riikliku HIVi ja AIDSi strateegia aasāteks 2O06_20t5 põhieesmiirk on saavutada uute HfVi

juhtude püsiv langus .bestis. Strateegia prioriteetlicl ol1: kahjudc vįįhendamine süstivate

narkomaanide seas, ennetustöö noorte i,ii*".tega (keskendudes riskeerivalt käituvatele noortele)

ning HIViga seotuj brvishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamine HIViga inimesteļe.

38

233. Eesti jätkab aktiivset ja intensiivset tööd HIVi vastu võitļemise1. 2009. aastal diagnoositi Eestis 41 1 uut HIV juhtumit,z}To.aastal diagnoositi Eestis 372 tutHIV juhtumit ning ZO{:^aastal 370 uut HIV juhtumit. Viimaste aastate uute HĪV juhtumite langus on pidurdunuJ i, on kahe y-,]3?'9 aastaga jäänud stabiilseks ning esialgsete prägnooside kohaseļt tuleb ka 2012' aasta uute HIV juhtumite arv ligilähedane kaheļe viimaseļe uuituļā'

234. Endiselt on kõige suurema nakatumisega piirkonnad Harjumaa ja Ida-Virumaa, milļest viimases on Suur osakaal mitte-eestlastel ning ka mįįäratlemata koāakondšusega isikutel. Siiani on epideemia ļevinud nendes kahes piirkonnas. Aastaļ 2010 diagnoositj 45%o kõigist uutest juhtudest (n:168) Kirde-Eestis ja 44% (n:l65) Taļlinnas (vastavalt 100 ja 4ljuhtu 100

-O00 inimese kohta).

Diaņoositud juhtude arv teistes piirkondades on jTiänud alla 12 juhu lO0 0OO inimese kohta .5juhtu 20t 0. aasral).

235. Praegu on nakatumine sihtrühmakeskne ehk Eestis on kontsentreeritud epideemia ning enamik nakatunuid on süstivad narkomaanid. Võtmevaldkonaaks HIVi nakkuse leviku pidurdamĪse1 ning generaliseerunud epideemia ennetamisel on töö süstivate uimastisõltlastega.

236. Riigi tasandil valmistatakse igai aastal ette järgmise aasta tegevuskava, kus hooiikalt vaadatakse üle eri sihtrühmadele planeeritav tegevus' zoīz' aastaļ arendatakse väļa uut pikaajalist tegevuskava 2013.2016 aastateks, kuhu kaasatakse kõik valdkormas aktiivselt tegutsevad tippspetsialistid j a organisatsioonid.

237 ' Eesti riik rakendab ka narkomaanja ennetamise riiklikku strateegiat, kus samaoodi igal aastaļ koostatakse tegevuskava, milļes nähakse ette meetmeid uimastisõļtlastele mõeldud teenuste tõhustamiseks. Nii HrVi kui ka narkomaania ennetamiseks on läbi viidud laiaulatuslikke teavituskam p aaniaid, mi s aitavad suurendad a elani kkonna tead I ikkust.

238. Mõļema strateegia tegewskavades on arvestatud muukeelseteie inimestele mõeļdud teenuste 9npära Kõik õppe- ja teabematerjalid ning teavitustegevus tervikuna on kakskeelne (eesti ja vene). Samuti korraldatakse aktiivselt venekeelseid koolitusi nii spetsialistidele kui ka noorteļe.

2.39, Ėpidemioloogilist oiukorda arvesse võttes viiakse ellu ka vähemustele mõeldud tegevusi. Strateegiate meetmed on eeskätt sihtriihmapõhised-, seetõttu on aiati oļuline aruestada ka abif ajate rahvust ja kultuurilist tausta.

v) õigus haridusele:

240' Yastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele, haridusseadusele, kooļieelse iasteasutuse seaduse1e,põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. erakooliseadusele, kutseõppeasufuse seadusele, rakenduskõrgkooli ja ülikooTi seadustele on kõigil Eęstis legaalselt viiblvatet ja rahr.usr,ahelise kaitse saajaĮel või rahvusvalreļist kaitset tāotlevatel is_ikuteļ õigus omandada haridust eelpoolrrimetatud seadustes sätestatųd tingimustel ning juurdepääs haiidusele ei sõltu inimese keelelisest, kultuurilisest ning rassilisest taustast jā

- usulistest tõekspidamistest. Hariduse

kättesaadawst reguleeriv seadusandlus ei oļe võrreld.eļ eelmise aruandeperioodiga muutunud, rĄ eelmise aruande punktid 2I5-220.

39

241. Haridustasemed on alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase), mis jaguneb

omakorda üldkeskhariduseks ia kutsekeskhariduseks, ja kõrgharidus (III tase).

Alusharidus

242. Aīusharidust on võimalik omandada koolieelsetes lasteasutustes (lasteaed), põhiharidust

põhikooiides, keskharidust gümnaasiumides või kutseõppeasutustes ja kõrgharidust

rakenduskõrgkoolides, kõrgkoo lides j a ülikoolides.

243. Kohaiikel omavalitsustel on kohustus +'agadakõigile oma teerrinduņiirkonna lastele (sh erivajadustega

lastele), kelle vanernad seda sooüval võimalus kįüa teeninduspiirkonna ļasteasutuses.

244,Koo|ieelse lasteasutuse seaduse ($ 8) jķgitoimub koolieelsetes lasteasutustes (<uni 7-aastased lapsed)

õppe. ja kasvatustegevus eesti keeles. Kohaliku omavalitsuse voiikoņ oķusel võib see- toimuda ka mõnes

muus keeles. Käesoļev a| aja| on Eesti lasteasutuste ttiökeeleks eesti, vene ja inglise keel, kusjuures

rühmasiseselt on töökeeleks įįks keel. Vene töökeelega lasteasutused paiknevad enamaŠi linnades ja

piirkondades, kus venekeelne elanikkond moodustab enam kui 40% (Ida-Virumaf Hmjumaf sh Tallinn)'

Ļ,ti took."lega lasteaiarühmad moodustavad 82,6yo,vene tötjkee|ega jakeelehįmblusrühmad 17 'ZYonng

inglise töökeĮlega 0,2o/o kõŲst lasteaaiarįihmadest. Eelkõige vene emakeelega lastele zurrrratud

keelekįimblusrįihmade arv kasvab aastl aaŠ,alt. ehkki tegemist on vabatahtliku programmiga nii

vanematele kui ka lasteaedadele.

245, Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2011 tulemustest selgub, et 807o vene ja muu

emakeelega vastajatest eelistavad eestikeeise õppe algust juba lasteaias,

246'Koo|ieelse lasteasutuse seaduse järgi algab lasteaias nii eesti kui ka muu emakeelega lastele

eesti keele õpe. Lasteasutuses või selle .üh*u., kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles,

on eesti keelĮ õpe alushariduse raamõppekavas ettenähtud mahus kohustuslik (3-7aastastele lastele

vähemalt kaks korda nädalas kestusega 20 minutit).

247. Haridus- ja Teadusministeerium on koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamiseks,

sh eesti keele kui teise keele õppe kvaliteedi tagamiseks toetanud erinevaid tegevusi: õpetajate

täienduskoolitus, õppematerjaiide koostamine ja välja andmine. Täienduskoolitused õpetajatele

toimuvad igai aastaf aļates įoog.u. Samuti on toetatud lasteasutuste juhtide täienduskoolitust, et

lasteasutustį juhtkonnad oskaksid paremini planeerida muudatusi ja neid eliu viia, õpetajad aga

oleksid vaimis kasutama eesti keele omandamise toetamiseks uusimaid metoodikaid. Lisaks

toimuvad piirkondlikud infopäevad maakondade haridusjuhtidele ja lasteaedade juhatajatele.

248. Koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õpe,tajate palgavahendite toetus on

arvestatud alates 2009. aastast kocllieelsętes lasteasutųstes eesti keele kui teise keele õppe

laienemise (alates kolmeaastatest lastest) toetamiseks. Arvestuse aluseks on muukeelsete

lasteasutuste keskmine rühmade arv ja öpetajate pa|ga aĻarnmdū.

249. Põhikoo1i- ja gümnaasiumiseaduse ($ 21) järgi võib põhfüariduse tasemel (1._9. klassis)

õppekeeleks olla mis"tahes keel. Õppekeel on nimetatud seaduses ($ 9 1g 2t) maäratletud keelena,

milles toimub enam kui 60% õįpetööst. Kooli omanik otsustab õppekeele valiku, arvestades

40

p[rķoĪrna vajadusi ja olernasoievaid ressulsse: õpetajate olemasolu, õppevahendite soetamisevõimalusi jm. Käesol eval aja| on põhikoolides.võimäm äįiaa eesti, vene, inglise ja soome keeles.B% ildhariduskoolides on õppeĖeeļeks eesti keel, l,So/o.vene kęeļ' l4%oįooĪia". on eesti ja veneõppekeelega osakonnad või eįļti ja vene õppekeel,rung ülf äžinud kooiides (L,5%) on õppekeeleksinglise, inglise ja eesti või 'oo...1, eesti Ėeeled. 9 'J-

#ļJ2' üldhariduskoolid (va täiskasvanute gümnaasiumid) kooli õppekeele lõikes 2008-

Oppeaasta

473 62 27 2 1 --,._=-_- 46s61 28 2 1 t4s4 58 28 2 1 z4!?8 _7? 2 4 2

2008t2009 2009/2010 2010/2011 201ļ/2012

Kokku

566 s59 )4) s40Aļlikas:

250. Põhiharidust omanrlavateie õpilastele, kelļe emakeei ei ole kooli õppekeel, loob kooļ koostöös,iigi ja kohalikų omavalitsusega emakeele ja .ah,u.ūituuri õppimise võimalused., et säilitadarahvuslik identiteet. Keeleõppenihma loomise oigus tekib vähemalt 10 ühest rahvusestlapsevanema kiqjaliku .oo,,iu.,aļduse alusel. Alates žoof 'u. on įįhes koolis õpetatud valikainenauļ<raina keelt, üksikute aastateļ on moodustatud erinevates koolides ka teiste keęite õppenihm, (ntleedu, itaalia). Pidevalt on sul,ļrenenĮĮd ka eesti keeļest erineva emakeeiega õpiĮaste arv eestiõppekeelega klassides. Perioodil 2006 kuni 2011 on nende vene emakeeiĮga õpilaste arv, kesõpivad eesti õppekeeTega koolis või keeļekrįmblusk1assid;;;ilä;;ä äįä.-ult ja see tendentson aastate lõikes kasvav. 2011.a, moodustasia por,ir,u.iāuse tasemeļ emakįeļest erinevas keelesõppįad eesti õppekeelega koolis 0,1% (osakaat sisaldab erinevate emakeeltega õpilasi, kelĮestva]dava osa, st enam kui 90%o moodustavad vene emakeelega lapsed) põhikooti õpi1aste aryust(umbes 3600 õpilast) põhihariduse tasemel, mis arvestades vene emakeelega ja vene õppekeelesõppivate õpilaste aryu, on oluiiselt suĪ.Įrem kui samas klassis vene õppekeelega kooiis õppivate lastearv kokku (iga klassis kokkņ umbes 2500 õpilast o"""āppĮkeelega koolides).

251, Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on gümnaasiumiastmes (10'_I2'kiass) õppekeelekseesti keel, kuid munitsipaalkooli gümnaaĮiumiāstmes ja munitsipaalkooli gümnaasiumiastmeüksikutes kļassides võib bppekeeļekĮ oĮa ka mis tahes,įuu keel. Loa muus keeles toimuvaksõppetööks annab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuĮ vofikoņ taotluse alusel. Se'lekohaseettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule teeb ķoāīi u."ngukavast ļähtudes gümnaasiumihoolekogu, Erakoolides otsustab õppekeele valikų kooli omanik.

252' Vabariigi valitsuse määruse kohaselt alustasid seni vene õppekeelega gümnaasiumidüleminekut eestikeelsele õppele 20ļI/12. õppeaastaT, Eestikeelsele õppele ülemineku kohusfuskehtib õpilastele, kes seļ õįeaastal alustasid õpinguicl 10. klassis. Vabar'iigi Valitsus arrdis loajätkata venekeeTset õpet 2 tįiskasvanute gümnuu,i,,iit., kuna nendesse kooiūesse asuvad' õppimaka täiskasvanud õppurid, keile eesti kęęīę osT<us.-] ,;* ollo ccstii<ceiseks õppcks piisav' Loasaanud koolid vaimistavad ette täiendava eesti k";i. Įpp" võimalused, et toetada õppuriteüleminekut eestikeelsele õpp ele.

253. Eestikeelsele õppeie üleminek on toimunud paindlilcult, Eesti keeles õpetatavatest ainetes on

Eesti Hariduse Infosüsteem

41

riiklikult määratierud viis, ülejäžinud ained on valinud koolid vastavalt kooli õppesuunale, õpetajate

olemasoļule vms'

Tabel 13: Eesti keelest erineva emakeelega põhikooliõpilaste arv ja osakaal eestikeeles õppes

ietoodikat rakendavate koolide aru 2008-201Ļlr lclrii hIrrs|rlcssides. keelekūm sm r v

Aasta Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste koņarv

Eesti õppekeelega koolides ja keeļekümblusklassides osalemise määr

Keeļekümbl usmetood ikat rakendavate koolide arv

2008 27563 2r.7% 27

2009 27410 21.5% 25

2010 27523 22% 28

2011 27565 22.1% Ą1Jļ

blu

Al1ikas: Eesti Hariduse Infosüsteem

254' Har\dus- ja Teadusministeerium on toetanud täiendavalt eestikeelsele õppele üleminekuks

vajalikke tegerrusi. Eesti kirjanduse, ühiskonnaõpetuse, ajaloo., muusika- ja geograafi'aõpetajad on

täbinud asjakohase koolituse. Kõigil õpetajatelįn võirnalus läbida täienduskoolitus teises keeles

õppe metoodikast. on toetatud täiendavate õppematerjalide, käsiraamatute ja ainesõnastike

koostamist ia soetamisi. Õpp. kvaliteedi tagamisāks ja õpetajate arengTļ toetamiseks on loodud

nõustamiskeskused, mille kaudu korraldataksĮ taienduskoolitusi, personaalseid ja nihmanõustamisi.

Nõustamiskeskustesse on soetatud õppe- ja metoodilised materjalid.

255. Gümnaasiumiastmes eestikeelse õppe kvaliteeti ja tõhusust ei ole veel võimalik hinnata, kuid

vähemaįt üht ainet õpetati eesti keeieļ kõigis vene õppekeelega gi.knnaasiumiastmega koolides,

2008.a a1gatatud uurinņ tulemustest selgub,Įt õpilased įeavad end keeleliselt valmįs eestikeelseks

õppeks, ķoid on ka neiā, kes hoiakuliselt ei kiida eestikeeisele õppele üleminekut heaks.

256. Põhikoolilõpetajate ja keskharidust omandavate noorte eesti keele tase on praegu püsinud

välishindamise (rii gieksamite tuļemuste) põhj al stabiilsena.

Kutseharidus

257. Eestis o1i 201 ll2012' õppeaastal 42 kutseõppeasutust, millest 30 oti riigi-, 3 munitsipaa|- ja 9

eraomandis. Kutseõppeasutuįį seaduse ($ 18) jāigi on kutseõppeasutustes õppekee1eks eesti kee1,

kuid lubatud on kasut ada ka muid õpįek""li. _T.i,t.

keelte kasutamise otsustab haridus- ja

teadusminister. Praeņ on Eestis võimalik kutseharidust omandada eestija vene keeles. 20IIl20l2'

õppeaastal oli ainulivene õppekeelega kutseõppeasutusi, mis moodustas 10% kutseõppeasutųste

üldannrst, neist riigi- või.Äunitsipaaloppeasūtusi 1 ja erakoole 3. Eesti-vene õppekeelega

kutseõppeasutuste -įrv

moodustas 24ū kutseõppeasutuste üldarvust, neist riigi- või

munitsipaalõppeasutusi 8 ja erakoole 2. Eesti oppekeeīāga oii vaadeldava| ajavahemikul 2t niei- ja

munitsipaalomandis kutseõppeasutust j a 4 erakutseõppeasutust.

A'J

Tabe] 14: Õpilaste osakaal õppekeele järgi kutsehar,iduses 2007/2008--201L/20L2.õppeaastal

2oū7/ft8 30flB/*9 zaŅfLa

E Eestiõpp*keei WVene õppekeņ.I

Allikas: Haridus- ja Teadusminist"erium

258. Kutseõppeasņse seaduse ($ 13) kohaselt koostatakse kutseõppeasutųste õppekavadkutseharidusstandardisjariiklikes õppekavades esitatudnõudeid järgides. t.iimetatuo seaduse ($ 22)kohaselt on eesti keeiest 9rineva õppekeeiega kutseõppeasutųstes eesti keeļe õpe kohusfųsļikkeskhariduse tasemel: kutsekeskhanduįt omandavad topeta3aa sooritavad kooli lõpetamiseks eestikeeie riigieksami. õppe maht jakorraļdus määratakse kooii õppekavas.

259..Eesti keele õppe kohusfuslik maht kutseõppeasutuste muukeeises rühmas on neļi õppenädaiat.Eesti keele arendamise strateegia aastateks zoõf_zoto näeb ette, et kutseõppeasutuste lõpetajad onvõimelised oma eriaiaļ eesti keeļes suhtļema ja eestikeelses keskkonnas toįtama ning nende eestikeele tase vastab ametikoha kvalifrkatsiooninõuetele. Seļleks tuieb parandada keeleõpetusekvaiiteeti ja pöörata 1ohkem tähelepanu erialakeele õppimisele, samuti suurendad-a eestikee1se õppemahtu vene õppek ee\ega j a kahe õppekeel e ga kuts eoįįeasutustes.

260. Eesti keele kasutamise ja õppe võimaluste mitmekesistamiseks toetatakse õppeasutusi osaliseltęestikeelse õppe sisseviimisei. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala ESF programmi raamestoetatakse eesti keeļe kųi teise keele, üldįaridusainete ja erialaainete õpetajatetäienduskoolitust, shteises keeles õppe metoodikas. on koostatud eesti keele, erialakeeļe opp"mateņale õppuritele ningmetoodilisi materjale õpetajatele. Alates 201ļ. a käivitati kutseõppeasutuste juhtide nõustamissüsteem, mille kaudu on võimalik koolijuhtidel nõu saada "įļti keeļest erinevaemakeelega õppurite õppe korraiduse lflįsimustes, et tagad,a õppurite vajalikul tasęmeļ eesti keeleoskus.

261, üikooliseaduse (Ģ 221g 8) ja rakenduskõrgkooli seaduse ($ 17) järgi on kõrghariduse tasemelõppekeeleks eesti keel, muude keelte kasutamisę otsustah haridusasutųse nõukoņ või haridus. jateadusminister. Samas ei määratle need seadused mõistet ..õppekeel,,, Erandi moodustavadvõõrfilo1oogia eialad. kus õppekeeleks on sihtkeel (nt inglise filoloogia erialal õpitakse lisaksinglise keeiele ka teisi aineid inglise keeles). Enamasįi on õppekeeleksįesti keel, 2071. a, õppis91% nliõp1lastest eesti keeles , 6,60/0 vene keeļes ja 2,4%o inglise keeļes.

43

262, z11gltg. õppeaastaļ oli Eestis üTdkeskhariduse omandajaid kokku l0 572, kelĮest 62%:o asus

samai aastal edasi õppima kõrgharidustasemel' Kõrghariduses jätkanud gümnaasiumilõpetajatest

30% asus õppima .rakenduūõrgharidusõppesse

ning 70% asus omandama akadeemilist

kõrgharidust, Vene õppekeelegu gü*ouu,iūmi lõpetanute hulgas on kohe kõrgkooli siirdujate

osakaal viimase viie aÄta jooksul kahanenud (64%lt 54%le).2Ot0, a suundus eesti õppekeelega

gümnaasiumist kõrghariduĮse 64% \õpetajatest, vene õppekeelega gümnaasiumist aga 54%.

žowtt, õa kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetud vastsetest giimnaasiumilõpetajatest

omandas vene keeles üldkesk1rariduse ligikaudu 16%ja neist 60% siirdus eestikeelsesse õppesse.

Vene õppekeelega gümnaasiumi lõpetanūte jaotus kõrghariduse õppekoha rahastamise osas erines

mõningai määraī eāsti õppekeelegā gürnnaāsiumi lõpetanutest. Kui eesti keeles üldkeskhariduse

omandanud edasiõppļat..i zotolir ' čta 66% asus edasi õppima RE õppekohtadel, siįs vene keeles

üldkeskhariduse omandanute hulgas oli vastav nditaja 640/o. Yõrreldes 2006. aastaga on erinevus

eesti ja vene õppekeelega ņimnaāsiumilõpetanute vastuvõtul RE kohtadele vįihenenud. Samas on

RE koirtadele vastuvõĀte osakaal võrreįdes 2006107. õa edasiõppĻjatega kasvanud nii eesti kui

vene keeles üldkeskhariduse omandanute hul gas.

263, A|ates2OO8. aastast on üliõpilastel, kes soovivad õppida eestikeelsete õppekavade alusel, kuid

kelle eesti keele oskus on ebapiisav, võimalik õppida esimesel aastal 0,5 _ 1 õppeaasta jooksuļ eesti

keelt. Haridus- ja Teadusmiāisteeriumi haldusūala ESF proņammi raames toetatakse kõrgkoole

erinevat tiiüpi eesti keele õppe kursuste väljaarendamiselja nende läbiviimisel. Selliseid eesti keele

kursusi pakūtakse taiendavāį üliõpilase poolt valitud õppekava ainekursustele.

Kõrgharidus

264. ÜHkooliseaduse (ģ 22Ie 8) ja rakenduskõrgkooli seaduse ($ 17) järgi on kõrghariduse tasemel

õppekeeleks eesti ķ""i, *""ae.Ėeeite kasutamise otsustab haridusasutuse nõukogu või haridus. ja

teadusminister, Samas ei määratļe need seadused mõistet ..õppekeel',' Öppekeele mõiste on toodud

Vabariigi Valitsuse määruses Kõrgharidusstandardis ja vastavalt sellele on igal õppekaval iiks

peaminJ õppekeel ning õpiväljundite saavutamiseks on võimalik kasutada teisi keeli.

265. Eestis on võimalik kõrghariduse tasemel õppida eesti, vene või inglise keeles. Enamasti on

õppekeeleks eesti keel.2O1 LllZöppeaastale õppis eesti keeles 6L 496, vene keeles 4469 ja inglise

keeles 1642 üliõpilast.

266, Ü1ikooliseadusest ja rakenduskõrgkooli seadusest tulenevalt on nendel üliõpilastel, kelle eesti

kee1e oskus ei ole piisav õppekava läbimiseks eesti keeles, võimalik õppida süvęndatult eesti keelt.

Seljuhulpikeneb nende nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.

267. AĮates 2008. aastast saavad lisaks valitud eĪjra}a õppekavale õppida erinevas mahus ja erineva

ajaperioodi jooksul eesti keelt kõik tuclengid' Enne said seda tuge vaid need üliõpiiased, keile eesti

keele riisieksami tulemtts oli alļa 60 punkti.

lõikes 2008i09 _2010lt1'. õa: Ütiõpitaste osakaal õppekeelte UÜ/U

2008109 20091r0 2010llr Eesti õooekeel

88% 89% 90%

u

44

Vene õppekee]

t0% 9% 8%

lnglrse õppekee]

2% 2% 2%

Al likas : Ėiaridus- j a Teaduīmini steāūā

Huviharidus ja pühapäevakoolid

268. Septembris 2007 jõustunud tegutseb noorsootöö vaļdkonnas arendamiseks, sh oma keele valdkondades.

huvikooļi seadus ($ 3) määratleb huvikooli kui haridusasutuse, mis ning loob huvihariduse omandamiseks ja isiksuse mitmekülgseksja kultuuri viTelemiseks võimaiused huvihariduse erinevates

269. Jätkub eelmises aruandes nimetatud laagri-ja pereõppe kņi kooliväliste keeleõppeprojektide toetamine riigieelarvest, Projektid on ette. nahūd

"Į'ti-1u muukeelsetele noortele (üldjuhul osalevadmõļemakeeised Tapsed, see toetab lisaks keele õppimisļļ" ku tihedamate kontaktide loomist erinevaemakeelega noorte seas) ning neis osaļeb umbes.i2O0 noort.

27O. Eestis on registreeritud iigi 40 pühapäevakooli, mis tegelevad eri rahvustest ļastelepäritolumaa kultųuri, keele ja kommete õpetamisega ning Eesti elanikele oma kultuuritutvustamisega. Riiklikult on toetatud ptihapäāvakoolid-e baasfinantseerimist, õpetajate koolitustEestis ja emamaal niog Eesti kųituuri tųndmäõppimist. 2010.2011 õppeaasta1 rahastati 19 erinevapühapäevakooli tegewst kogumahus ligi t,z miljonit krooni ehk 16 700 eurot. 201ļ-2012 ö'-atoetas Haridus- ja Teadusministeerium 2ž puikapaevakooli summas 83 678 eurot.

Inimõi gustealane õpetus

27ļ' üdhariduskoolide riiktikud õppekavad sisaidavad muuhulgas inimõigusteaiast õpetust.Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike opįeta,,ade alusväär|ustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi(ausus, hoolivus, aukartus eiu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vasfu) jaühiskondlikke vįiärtusi (vabadus, demokraatia, austus ".uk."i.

ja kultuuri vastu, patriotism,kuituuriline mitrnekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus,vastutustundlikkus ja sooline võrdõigusiikku$. Riikiikus õppekavas nahaįse ette, et sotsiaa1ainete õpetuse kaudu aidatakse õpilasel kujuneda ennast teostavaks, kaasinirnesi arvestavaks ja sotsiaalseltpädevaks ühiskonnaliikmeks. Sotsiaalainete valdkonna ühiskonnaõpetuse ainega taotietakse, etõpilane muuhulgas väärtustab inimõigusi ja demokraatia pāhimotteid., nagu seaduslikkus, vabaduseja vastutuse seos; arvestab teisi, vāärtustab mitmekesįust, panustab ühiskonna jätkusuutlikku arengusse ja sidususse ning seisab vastu kesksete normide rikkumiseļe; on seaduskuulekas.

272. Diskrirrrineerimise teemat (soolist, etnilist jms) käsitletakse üldhariduskoolideühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse ainetes. Neid ieemasid sisaldavad ka asjakohasedõppematerjalid. Sallir.ust käsitlevad lisaõppematerjalid on loodud virruaalses õpikeskkonnasMIKSiKE (www.miksike'ee). Koolide tarbeįį on u"* ja eesti keeļes koostatud ja trtikitud EuroopaLiidu põhiõiguste harta ning nende kommentaaria. ķoātiaesse saadetud õppematerjaĮide hulgas onka lapse õiguste konventsioon ja ÜRo inimõiguste ülddeklaratsioon,

45

273,Inimõiguste Instituut teavitab läbi inimõigustealase hariduse ja inimõigutesalase nõustamise,

rahvusvaheTiste ja siseriikiike projektide kaudĮ õiņsest kaitsele rassilise diskrimineerimise eest

(projektid RAXEN, FRALEX, Fwc coķr Lot.1). Instituut konaldab seminare ja teavitusüritusi

Euroopa Liidu Nõukoņ direktii vidę Į}OOlĘlEÜ.ja 2OO0l78lEU kohta lda-Virumaal ja Tallinnas'

osalejate huigas on i<a riiiopilasi' Instituut on tõlkinud nimetatud direktiivid ka vene keeĮde.

274.lnimõiguste Instituut ja Lastekaitseliit koostasid 2OO9. a inimõiņste õppevara, mida seni on

täiendanud ja parandataud kooskõlas rahr.usvahelise õiguse ning siseriikliku õiguse arengutega.

Õpp;;; įįr*,u ülevaadet õiņsest kaitstusele rassilise dislaimineerimise eest vastavalt

raiivusvaheTise õiņse insķrmenįideie ja .mehhanismidele. tnimõiņste õppevara on tasuta

kättesaadav lnimõiņste lnstituudi koduleūel.28

zzs. Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetajatele ot 2)!2.a.-kavandatud seminarid, mille raames

omandatakse teadmisi 1a äsi.uĮi inimo.iguĮte õpetamisest ütdhariduskooiids. Seminaride läbiviija on

irrimõiguste lnstituut kįostöös Eesti Ajālooõpätajate Seltsiga ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

276.EestiAjalooõpetajate Selts osales aastatel 20a7 ja2008 rahvųsvahelises inimõiguste õpetamise

projektis' Projekti raames peeti 2. veebruaril 2008 töįseminar, kus vastati EĪ.IROCLIO inimõiguste

õpetamise teemalisele kįįsimustikule ja arutati teema käsitlemise tõhustamise võimalusi

üldhariduskooĮides. Projekti eesmärgiks oli jagada osalevatęs riikides inimõiguste õpetamise

kogemust. Eesti saatis peafirki koņmikust ..InimĮne ja tihiskond.., mis sai õppematerjale hinnanud

komisj onilt kõrge hinnangu.

277. 2008. aastal tõigiti eesti keelde humanitaarõiguse metoodiiised materjalid. Toimus- ka

asjakohane seminar ja materjali katsetamine koolides. 2Ot2' a on humanitaarõiguse metoodiline

materjaljaotatud koolidele ja seda on tutvųstatud kõikidete ajaloo- ja ühiskoruraõpetuse õpetajatele.

278, Vastuseks komitee palvele tõppjärelduste punktis 17 esitada täiendavad andmed roma päritolu

laste suunamise kohta hįiduslike ārivajadusteģ laste koolidesse edastame alŲärņeva info.

279' Rahvastikuregistri andmetel (2011) on end Eestis romana määratlenud 633 kodanikku. Neist

5g2 on registreeritud elukohaga Eestis, !7 roma elab Eestis ilma sissekirjutuseta ja 25 Eesti roma

elab välismaal. Roma elanikkond on koondunud väiksematesse asulatesse ja väikelinnadesse. Kõige

suurem romade kogukond o]i201'1. a Lõurra.Eestis (185 roma), PõĻja.Eestis (92 roma), Lįiäne-

Eestis (69 roma). Eesti saartel ei ole romasid registreeritud. Kõige arvukam kogukond elab Valga

linnas,90 täiskasvanut ja 19 alaealist.

280. Eestis õpivad roma päritolu lņsed eesti õppekeelega koolis, - iiksikjuhtudel ka vene

õppekeelega koolis kõrvrrti eįsti keeit eįakeelena või vene keelt emakeelena rääkivate õpilastega.

Eestis ei ole koo1e ega klasse, kus õpiksid ainuļt roma päritolu lapsed. Roma pĮiritolu lapsed õpivad

ühtsęte riiklike õppekavade alņscl ja neid ei eraldata teistest õpilastest.

281. Eesti Hariduse infosüsteemi märgitakse õpilase ema- või kodune keel lapse või vanema ütluse

alusel, seega on oma emakeele või esimesį keete määratlemine inimese vaba valik, Sellest

,8 hņ ://'"**..ihr.eelinimoiņste-oppevara,/

46

tuļenevaļt ei ühti Eesti Hariduse Infosüsteemi ja elanike registri andmed romade,rahvuslikukuuluvuse osas. Rahvastikuregistrija Haridus- ia r"aousįhi,t"..i,,mi poolt toetatud ja Põhja-EestiRomade Ühingu poolt läbi viīdud ,,.ūg, tuļemustest ilmneb, et rihe roma päriolu vanemaga võirnõlema roma pärioļuga vanemugu p"."ā"s kooiikohustusiikųs eas roma päritoiu lapsi o1i 2OI0'aseisuga 90, voū ļvļļļ4 P4ļļįu,

282.Roma Taste ja romadest õpilaste edasijõudmise toetamiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumkavandanud erinevaid meeįeid, näiteks vastavaid täienduskoolitusi .nõustamiskomisjonide

liikmeteļe ja nõustamiskeskuste töötajateļe, p"a"gį"gia.ļ;;' ning lisaks teostanud ka täiendavauuringu. l .a- Jļļļ9 ļuļļõ ļļū4Ņõ įŪl.,J|,i

283' 201I/2012. õa andmete põŅal on roma keele kui koduse keele alusel end määra t|enud 22üldhariduskoolide õpilast, vt taįeļ.

]-ļi: Roma keelt koduse kee. įena kõne|evefe Klass Opiiaste arv

päevases õppes Opilaste arv kaug- või õhtųses õnnes

Kokku õpilasi

I 7 7 2. ')

5 J.

-ļa+. 3

5. L 2 6. ļ I ?

I 7. I

Kokku /.1 22 Allikas : Eesti HaridįsįĪr,ros..iste.il

riduskoolides 2012. a

284. Nimetatud 22 õpiiasest 16 õpivad põhikooli riikļiku õppekava alusel tavakoo1is (reguĮarschooĻ, 1 õpilane põhikooli tihtsusįtud õįpekava ;;;i6*ge vaimupuue) samuti tavakoolis ja 5õpilast põhikooli lihtsustatud riikļiku ņp"Ļ*u alusel fteįe vaimupuuä) haridustike erivajadustegalaste kooļis, Neist' 10.õpilast õppis eesti õppekeelĮguiooti. ja Iivene õppekeelega koo'iserinevates Eesti piirkondades.

285. Erikoolidesse määramine Eestis toimub meditsiiniļiste näidustuste aluseļja see saab toimudaüksnes vanema või 'seadusliku

hooldaja nõusoļekulja meditsiiniliste hinnangute alusel. Roma lastesuunamine hariduslike erivajadustega1aste kooli võipoķiķoļu hhtsustatud õppekava aļusel õppimatoimub ühtsetel alustel, st rāma lasį haridusliku eriģuaī.. väTaselgitamine ja vajalike meetmetesoovitamine toimub samadel alustel naņ seda tehakį eesti voĪ mui koduse,įeeiega laste puhul.Hariduslikrr erivajaduse väļaselgitanrie ja vajalike iulimeetmete, sh suunamise hariduslikeerivajadustega laste kooļi võiū ilgātadavalleļIl, Vanefna nõrrsolękuļ ka hariclrtsagutĮĮs.

286. Andmed kirrnitavad, et need roma päritolu õpilased, keļiele on õppenõustamiskomisjoni pooltsoovitatud õppida lihtsustafud õppekava alus9l. .i t"ņ",'"imupuudega õpi1astele, on see soovitustehfud juba 1. klassi asfumisel ja.dppekava põhikooli j;kJi ei vahetata'

287. Võttes arvesse romade osakaaļu Eesti rahvastikust (0,04%)ja seda, et Eesti rahvusvähemuste

47

kaasamisprotsess on üles ehitatud vaTdkondade, mitte rahvusrühmade põhiselt, p9.?b Eesti sobivaks

lahenduseks romade osas jėtkata Tõimumiskavas sätestatud erinevate poTiitikavaĮdkondade

asjakohaste meetmete rakendämist, mis hõlmab erinevate rahvusgruppidee haridus. ja kultuurįalast

tegevust, tööhõivekįisimusi, sotsiaaTset kaasatust, meediaalaseid tegewsi jms, mitte eraldi

rahvuspõhise Strateegia koostamist. Prioriteetseks suunaks on koostöö piirkondlike ja kohaliku

tasandi ametiasutuste kui ka kodanikuühiskonna ning asjaomaste sidusrühmadega. Näiteks teeb

Irrimõiņste Instifuut koostööd Põhja-Eesti Romade ūt,ingugu ning on kaanud romad instituudi

rahvusįahelisse ja siseriikļikku koostöösse aastatel 201I ja2012'

288. Eestis on haridusvaldkonnas jätkuvalt algatatud erinevatel tasanditel tegevusi, milIe

eesmärgiks on parem üksteisemõistmine, toleranisus ja iihiskonna sidusus ja seda ka riiklike

õppekavade arendamisel. Esmased teadmised ja oskused erinevate inimestega suhtlemiseks

omandatakse juba aļushariduse raameS,

289. Koolieelse ļasteasutuse riiktikĮļ õppekava põhimõtetena on näiteks sätestatud järgmised

printsiibid: humaansete ja demokraatliįe suhete vĮiärtustamine; eesti kultuuritraditsioonide

vįįärtustamįne ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Nendest printsiipidest lähtutakse õppe-

ja kasvatustegevuse korralduses, õpikeskkorina kujundamise1 jaigņdevases suhtluses koolieelsetes

lasteasutustes (Koolieelse iasteasutuse riiklik õppĮkava, Vabariigi Valitsuse mäiĮrus, vastu võetud

29.05.2008 nr 87).

290. Alates l. septembrist 2011, a rakendusid Eestis uus põhikooli riikiik^õppekava ja }us

gümnaasiumi riik1ik õppekava, miiles on alusväärtustena sätestatud järgmine põhimõtę: RįįkTikus

õppeĮmvas oĮu1įselrs peetud vrärtused tuļenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduse1,', Üno inimõiguste

üļddekTrratsįoonįs, iapse õrguste konventsioonįs ning Euroopa Liįdu aTusdokumentides nimetatud

eetįlįstest põhimõtetest, Aļusvtitirtustena ttihtsusnūlcse üļdįnįmļįkke vtiartusi (ausus, hooĮįvus,

aukartus eļu vfstu, õigTus, inįmväarikus, lugupidamįne enda ja teiste vastu) ja ühiskondļįkke

vcjtjrtusi (vabadus, demo|0,aatia, austus ,*oku,Tu ja kuTtuurį vastu, patriotism, Ialļtuurįļine

rnįtmekesįsus, saTTivus, lceskkonna jtitkusuutTikkus, õigņ'lspõhįsus, soTįdaarsus, vastutustundĮikkus ja

s o o ļine v õr dõ igus Tikkus ) .

291. Põhikooli riik1iku õppekava sotsiaalainete valdkonnas on õpieesmžirkideks alTĮirgnevad

teadmised ja oskused: põhihariduse omandanud õpilane teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid

inimõiņsed, põhiõigused, sotsiaalmajanduslikud õigused, poliitilised õigused, kultuurįlised

õiņsed; tųnneb ,-,ioiņ.i ja lasteka:itse põhimõtteiā, märkab nende rikkumist (sh vägivaid,

ku-ritarvitamine, inimkaubandus jm); tunneb õiguste ja kohustuste, vabaduse ja vastutuse seost.

292. Need teadmįsed ja oskused omandatakse muuhulgas Eesti Vabariigi põhiseaduse, ÜRo

inimõiņste üiddeklaratsiooni ja URo lapse õiguste īonventsiooniga tutvudes, mida kooi

võimaldab kasutada klassinrumis'

2%. öpetajate põhi- ja täienduskoolitųses lZįhtņtakse õppekavade koostamisel muuhulgas ka

riiklikest õppekavadest. Lrimõigustega seonduvad teemad on süvendatutt käsitletud õpetajate

täienduskoolituses (nt krimõiņ.t" ķ'įito.,di poolt läbi viidud täienduskoolitused õpetajatele).

48

294. Eestis on registreeritud ligi 3OO rahvusvähemuste kultuuriseltsi ja ühendust, kelletegevuskulude katmist toetatakse alates ļ997, aastast riiklikest eelarvevahenditest. Igaühel on Eestispõhiseaduslik õigus koonduda liitudesse, seltsidesse, klubidesse; kaitsta oma huve, väijendadaühiseid seisukohti, Eesti riik toetab rahvusvähemustļ kuļtuurseltse etnilise kultuuri säilitamisel,arendamisel ja tufvustamisel. Rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimist saab taotledaregistreeritud kųltuuriselts, milļe põhikiįaliseks tegevus.į. oo etnilise keele ja kultųuri säilitamine.Baasfinantseerimisest saab orlanisatsioon tao't|ed,a vahendeid organisatsiooni püsikulude(raamatupi damine, ruumid, ķaditsioonilised üritus"a :nįi katmiseks.

295. Tegutsevad seltsid on koondunud 23 katusorganisatsi^ooni alla. Eestis on veidi üle saja venekultuuriühingu, mis on koondunud 7 katusorganisa:tsio";,;niĮ.*iii;õhtkt,;jine tegevus on venekultuuri ja keele säilitamine. Vene kultuuri ühingud moodustavad vähemusrahvustekultuurühenduste arvust ligi poole. Aastal 20ļt said vene kultuuriühingud rahvusvähemustekultuuriühingute katusorganīsaįsioonidele suunatud baastoetust üldsumma s ļ32 552 eurot ehk 42 %obaastoetuse kogueelarvest (313 167 eurot). 16 vene seltsi kuulub ka teistesse vähemusrahvustekatusorganisatsioonidesse.

296. Üheks koostöö.prioriteediks kultuuriseltsidega on nende tegevuse toetamine ja nõustamineadministratiivse haldussuutiikkuse tõstmiseks ja jätkusuutlikkųse tagamiseks. Riigiee1arvelinebaasfinantseerimise summa on pidevalt kasvanuā _įastaļ 2003 oli ,.. I59 770 eurot,2006.aastaļ204 517 eurot, 2009. aastaļ30j 692 eurot, 2OI0. aastal 314 102eurot, 201ļ'aastal ja21t2.aastaļ3ļ3 167 eurot.

297. kahvusvähemusi on kaasatud uue kultuuripoliitika aluste ning rahvusvähemuste seltsideatesteerimise reeglite välj atöötamisel.

298 Kultutrrielus ja kultuuri loomisei osalemiseks ei esine rahvuselisi, rassilisi ega teistel tunnusteļpõhinevaid piiranguid-. Kõik rahwsvähemuste üiü,g;ā ja kollektiivid võivad taotleda omategevuseks toetųsi võrdsetel alustel eesti kultuuririhinguīega.

299' Üheks oļuliseks riigipoolseks üļesandeks Eesti ühiskonna liikmetę lõimumisel on andarahvusvähemustele võimalus oma emakeele säititamiseks ja kultuuri edendamiseks.Kultuuriministeeriumi eelarvest rahastatakse projektikonkurssidena mitmeid rahvusvähemustekultuuripärandi säilitamisele suunatud programme: Riiklik proglamm ..Pühakodade säilitamine jaareng 2003-2013,,, ..Saarte pärimuslik kuļiuurikeskkond 20081010 ja 2011-2013',,..Peipsiveere kuļtuuriruu m 2009 10 72,,'

300, Kultuuriministeerium toetab järjepidcvalt tahvusvähęmuste professionaalseid .iaharrastusteatreid, kontserclikorr.aldajaid, muuseumc, kirjastanrisprojekle, samuti rahvusvähemustekirjandusürituste, festivalide jt kultiuriürituste korraldÄist Eestis, Riigieelarvest toetatakse VeneTeatrit ja venekeelset meediat avalik-õiguslikus Rahvusringhäälingus'

29 Eesti Vanausuļiste Kultuurikeskus, Tallinna Slaavi Kultuuriühing, MTÜ Russki Dom.Estonia, Vene Kultuuriseltsįde Assotsiatsioon RUTHENĮA, ;".ļ:,lJ],"*lļ,#,,Į:,ä?lįTļ:ļį:Ūhing

KaIinka Eestis, vTu Vįne rahvuskulūiiii* o.g"noo,sioonide ühendus SADKo Eestis, Vene Haridus-

49

301. Kaunite kunstide valdkonnas on riigieelarvest enim toetatud venekeelne teatritegevus, toetust

on saanud ka vene süvamuusika kollektiiįid. Suurim on tegevustoetus Vene Teatrile:2010. a_ 808

749eurotja20Įt.a_884385eurot,2012a -l62| 719eurot.VeneTeatrijuurestegutsebVene Teatri Stuudio. Eesti Muusika ja Teatriakadeemias Lavakunstikoolįs alustati 20l0. a Vene Teatrile

näitlejate ettevalmistamiseks erikoolitusprojekti, kus toimub õppetöö osaliselt vene keeles.

Tallinnas tegutsevad Vene TeatrikooT ja ūene Noorsooteater. Riigieelarvelist tegevustoetust

saavad Narvas asuv venekee1ne stuudiõteater llmarine ja lda-Virumaal Jõhvis tegutsev teater

MeTnitsa (Tuuleveski). Eesti Vabariigi Kultuurįministeeriumi ja Vene Föderatsiooni

Kultuuriministeeriumi kultuurikoostöö proģrammi kohaselt toimub Eestis iga.aastane Vene teatri

festival ,,Kuļdne Mask... Rahvusvähā*'i't. kultuuri tutvustavad mitmed muusikafestivalid,

näitused, kirjandus- ja rahvakultuuriüritused.

302. Lisaks tegutsevad eestivene kunstnikeühendused Tallinnas ja lda.Virumaal, omavalitsuste toel

munitsipaalseā muusika. ja kunstikoolid, kus pakutakse ka venekeelset õpet.

303' Kultuuriministeeriumi kultuurivįįärtuste vaļdkonna programm ..Pühakodade säilitamine ja

areng 2003 -2013*, mida koordineerib Eesti Muinsuskaitse Amet, toetab Eesti Apostlik-Oigeusu,

Moskva Paķiarhaadi Ėesti Õigeusu kiriku ja vanausuliste pühakodade renoveerimist. Toetuse

suurus kolmele konfessioonile on olnuO )OtO. a 30,65 % ia 201I' a 39,4o/o programmi

kogueelarvest.

304. Eesti vene vanausuliste kultuuri toetamiseks ja tutvustamiseks loodi 2008' a virtuaalne

andmebaas (www,starover'eu). Kultuuriministeerįumiį programmi Peipsiveere kultuuriruum 2009-

2O!2 toetab piirkonna kultuuripärandi säilitamist rõhuasetusega vene vanausuliste kultuuripTirandi

säilitamiseļ ja, tutwstamise. Programmi ja kohaiike omavaĮitsuste toeļ on valminud näiteks KoĮkja

muuseumi ränd- ja püsinäituse Jt"odid, õn konaldatud neumade laulmistunde ning konserveeritud

koguduse kirįkuhooneid ja ikonostaase, toimuvad festival ,,Peipus.. j1 P.eipsņaa kultuuripäevad,

suvised kultuurilaagrid īastele. Aastatel 200g-20t2 on rahastatud kultuuriprogrammi toe| 52

erinevat projekti, liįaks on riik toetanud MTÜ Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingu

tegevust.

305. Tallįnnas töötavad Vene muuseum, Vene KuTtuurikeskus, Ukraina kultuurikeskus, juudi

muuseum. Peipsi įiärsetes omavalitsustes asuvad mitmed vanausuliste ajalugu ja kultuuri

tutvustavad muuseumid ja külastuskeskused, Haapsalus tegutseb rannarootsi kultuuripärandit

tutvustav muĮrseĮĮm. Baltisaksa kultuuripärand on esindatud renoveeritud ja taastatud mõisahoonete

näol, millest paĮud Įegutsevad turismiįeskuste ja koolidena. Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum

etnograafiamuuseuminā fu||etab Eestis elavate vähemusrahwste ajaloo- ja kultuuripärandit.

306. venekeeTse elanikkonna enesehinnanguline informeeritus oma kodukohas, Eestis ja Euroopa

Liicįus toimuvast on tõusnud. IntegratsioorrĪ monitooringļļ 2011 kohaselt Eestis toimuvast peab errd

hästi informęerituks 79% (2008 oli vastav näitaja70%j. Euroopa Liidus toimuvast peab end hästi

informeerituk s S8o/o,võrreldes aastaga2008 oli vastavaks īa:itajaks 45l/o.

307 ' Lõimurniskava rakendusplaani 20tt-2OI3 üks prioriteetidest on kommunikatsiooni ja

teaberuumi süsteemne arendamine, et vähendada eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna

infopuudust ning eestimeelsest teabest eraldatust, Seda toetavad järgmised tegevused nagu

50

venekeelse esmase info toetamine;' veebilehtede ja kodanikeühenduste infokifade tõlkimisetoetamine vene keelde, et soodustada kodanikuaķtiivs,ust ning aktiivseid eluhoiakuid (kultuuf, sport,huvitegews jne); ühise inforuumi toetamine; eesti- ja venekeelsete meediakanalite ajakidanikekoostöö ja koolituse toetamine; Ėestis toodetud inio,matsiooni ja Besti mįeoiakanaĮite jõudminevenekeolse eļanikkonnani; meediaprogrammide toetamine, mis kajastavad ļõimumisvaldkonda jaintegratsiooni kuikahepoolsetp.ots"ssĪ. _- ----*ļļļļļļŲ, ļļļļb T J Į vao

308' Koostöö soodustamiseks eesti- ja venekeelsete meediaväljaannete vaheļ on toetatųd niiriigieelarveļistest kui Euroopa Liidu vaLenditest, kus rileriigilises ajalehes Postimees i1musid vene-ja eestikeelses nädalalõpufiüs koū" aasta jookĮ a ls ęz.ook-zoroiroilumiĮteęmaiist originaa,- jatõlkelugu. Regionaals., Idu-Vi.,maa eesti- ja venekĮelses ajalehes Põ1rjararrnik ilmus aastaįeļ2009-2010 kokku 111 lõimumiste;aatikat Ėajastavat i.i,ehiig., ,"ū-;;i.htedes Põtņ.arannik,Severnoje Poberezhje ja Narvskaji u"a,ņo il,"; įutii,,",31 ning ajalehes Viru Prospekt ļ8lehekülge. --.-.JY ļļļļļųo ļš4urtgõ Jļ lļļ J h

309. Toetatud on mitme infoportaali tõlkimist vene keelde, et soodustada venekeelse elanikkonnakaasatust ja osalust tihiskonnaelusl wwų,.kultuur.info (venekeelne kultuurisündmuste info Eestikultuurisündmustest); wwų,.tallin n2011/kate,a", 1t,ttuuristindmuste teave); veebientsüklopeediaEstonįca http:/lwww.e.stonica.org toimib. e"sti j; ;;;liĮk".t,",, aastast žooo, aastast 2010 kavenekeeļsena (ülevaaĪlit tekstikõgu Eesti ühi.k;;,;;;;.įultuuri,t, ajaloost, loodusest, haridusestteadusest, riiklikust ,korraldusesiia maiandusest ,i,g n"na. valdĖondaaļ vahelistest seostest)lportaal w\Ąiw.ngo.eelrus (Eesti ]r4ittetulundusrihrngutĒ 1Į sintasutuste Liidu venekee,ne uudisteporįaal). Venekeelse mooduli said kodanikuuķil,,si.t įJ"tuuud ja noorte sporditegevuse võimalusi

äi#,f,#1.ffffi1,fiffijffi;::*,i.ee, http://wwrlĮekunāomer.""u l.u t".ūonnateadriķķuĮt

310. Aastaj 2010 loodi Eesti Rahvusringhäälingu venekeelne uudistep ortaa]wwų/.rus.etT.ee.

3l ļ . Eestis ilmuvast perioodikast moodustas 2010, a mitte-eestikeeine 17%. Tegutsevadvenekeelsed kultuuriajakirjad (Tallinn, Võšgoroa, ūud,iļmub venekeelne ilukirjandus (suuremadkirjastused KPD ja aīeksandra). e"įtiļ iņib r "r".iig.ii*. ajaleht Postimees ūa Russko m Įazõke,milļe tiraaž 2012. aastal oli lb ooõ:į 8 regionaar..i uįį.ķ"eiset päevalehte. Lisaks ilmuvad 4üleriigilist nädalalehte (MK-Estonņo,"De, Zi Dnio,m,-oi"-u tjraaį- umbes 12 .*Oeksemplari,Komsomolskaja Pravda t, BaItįį, nLt",aķ Vedomosti)ning 14 ajakirja,

312, Venekeelne re,gionaalne ajatf andr1s.on olemas praktiliselt kõikjal Eestis, kus asub suurema-arvulisem vene keelt kõneļev "Ī*iķķona. s,,,,..-u_ākiĮaĮuu*","ks on Nal.vĮkaia Gazeta, Nal^va,Gorod, Viru Prospekt,-Severnoj, ī}2"',:!i,,.šiīto*ioļ,ķ, Vestnįk, pinoīo*o lda-VirumaaĮ,.Tšudskoje Poberežje |eipsi i*ķ"ļ; Y:lĖ vaei^^ļi",Jt. Kõige populaarsem venekeclnemunitsipaal ajateht on pealinnas ,I.allinnas

ilmuv s,}tiĀo, i,aaŽ 50000 eksemplari.

313. Eesti "lunk:Šl..sealhulgas rahvusvähemuse infovajadust rahuldavad EestiRahvusringhäälingus (ERIį) ķ"į, įĪĮķ aya|.i!: Ėrü l"

"rrvz Aļates 2008. a edastataksevenekeeiseid saateid ETV2-s, k. a v"neį"elseid uudiseid. Avalik-õiguslikku raadiot ja televisioonirahastatakse riigieelarvest. 201 7. a lntegratsiooni monitooringu põhjal ei tunne kohaiik venekeelneelanikkond vajadust veeļ ühe eraldi ';;Į;;;;i;"#;l,.jä*,.. See on esmajärjekorras seietatav

51

kaabel. ja di gitelevisiooni kaudu suure hul ga kanalite kättesaadavusega.

314, Praeņ võib kaabeltelevisiooni operaatorite pakettides ieida kįįmneid venekeelseid

telekanaleid. Eestis tegutsevatest kanatiteļt võib ära märkida kontsernile Modern Times Group

(MTG) kuuluva teleka;li Tv3+, mis alustas tööd 2004. aastal' ATates 2010. aastast edastab kanaļ

TV3+ venekeelset uudistesaad et ,y'ktuaTnaįa kamera na russkom. jazõke'' lisaks ETV2 kanaliļe.

Lisaks edastab venekeeTseid uudiseid ,Ņoiosti Estonii'' Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) ning Vene

Esimese kanali toodangut, mille valdaja on Läti Vabariigis Riias baseeruv firma Ba\tic Medįa

AlTiance.

315. Eestįs tegutsevatest venekeeTsetest raadiojaamadest--on kuulatvaim ja originaaltoodangu

mahuĮt suurim venekeelne avalik.õiņsīit raaaiä1aam Radio 4, mis alustas oma tööd praeņsel

kujul 1. mail 1993, Raadio 4 edastab āopāevaringilt venekeelsei programmi, milles on regulaarsed

saated ka teistele rahvusvähemustele ipoola, gru"usia, ukraina, u.*..įiu, valgevene, aserbaidŽaani,

tšuvaši, heebrea keeles). Raadio a on kõigĮ kuulatavam Eesti raadioprog,amm mitte-eestlaste

sihtrįįhmas, miile iganädalane kuu1ajate u* rloig"ķ vahemikus 180 000 _ 200 000 inimest ja seega

ka tõhusaim kanal rahvusvähemuste inrf ,ouĮe rahuldamiseks. Raadio 4 edastab ööpäevaringselt

venekeelset proņammi, milles on regulaarļed saated ka teisteie rahvusvähemustele (poola, gruusia,

ukaina, armeenia, valgevene, aserba\d."^^Įni, tšuvaši, heebrea keeles)' Avalik-õiņslikku raadiot ja

teļevisiooni rahastatakse rii gieelarvest.

316. Lisaks töötab kommertssaadete FMļainealas kuus venekeelset raadiojaama: kontsemile (Sky

Media) kuuluvad Sky Radio ja Russlnje Radįo;samuti Narodnoje Radįo ja Dinamit FM, Evro FM

ja religioosne Semeinoje Radio.

317. Aktiivsert on arenenud venekeerne internetiajakirjandus. Suurima kasutuskonnaga on portaal

Delfi, mis tõötab alates Į999. azstast ja omab zob ooo unikaalset külastajat nädalas.2005. aastaļ

alustas vene keeles tööd Postimees o,'ri,", įiueļ on umbes 90 O0O kTilastajat nädalas' DeĮovõje

Vedomostiportaali dv.ee loeb 20 000 iįimest nädalas. 2O0g, aasta| avati uuendatud portaal dzd.ee,

mis on muutunud ajalehe Den Za Dnjom veebilehest täisvįiärįuslikuks iseseisvaks teabeaTlikaks.

Iseseisva väTaandenä töötab ka20Ll. aastaļ avatud portaal mke.ee (MK-Estonija), millel on umbes

12 0OO lugejat nädalas. Lisaks on kįįmneid internetilehektilgi, mis samuti ühel või teisel viisil

pakuvad lugejale venekeelset teavet Eesti kohta'

318. Lisaks ilmuvad rahwsvähemuste rahvuskultuuriseltside omakeeTsed ajalehed ja ajakirjad,

näiteks soomekeelne ..Inkeri',, rootsikeelne ..Kustbon,,, Ukraina kultuuriselts ,,Vodograi.. annab

väŲa igakuist elektroonilist väTaannet jms.

319' Spordia|ad, -tajatised ja spordivõistlused ja sportimisvõimalused on Eestis avatųd kõigile.

Sõltumata rassist, seksuaalsest säthrmusest või -sooīdentiteedist

on igal inimesel võimaius Eestis

kasutada crinevaid sisį. ju uari,po,ai*:įįi*i, hfirastada talle sobivat spordiala, osaleda võistlejana

või pealtva atajarnteda Ėuvitaval spo,ūvoistlusel ning moodustada soovitrrd spordiklubi spordiala

edendamiseks. Sõltumata valitud esind;ja;āi iiiķ-"tJ."ķsuaa1sest sättumusest või sooidentiteedist

on igal spordikiubil võimalus ja õigĮļs esitada ka taotlus oma spordiklubi ürituse või tegevuse

rahastamiseks avalikų sektori pooti (näiteks Eesti Kultuurkapital või Hasartmängumaksu

Nõukogu),

)Z

320. Eesti on heaks-kiitnud Jalgpallivõistluste ja Teiste Spordiürituste Pealtva atŅate Vägivaldaning muid Korrarikkumisi Käsūevas Euroopu Ko,u"ntsiooni ning spordiürituste korraldajadkoostöös Politsei- ja Piirivalveametiga jĻgivad koįventsioonis sätestatud põhimõtteid..Homofoobsete ja transfoobsete sõnumite skandeārimise korraļ spordiüritustel või spordiürifustegaseoses sekkuvad ürituse korraldajad ning Politsei- ja Pürivalveameti ametnikud või turvatöötajad jarikkujad kutsutakse korraie või kõrvaidatakse riiituseit ning neile määratakse karistus vastavaltkehtestatud korraļe.

321. Lisaks eelpool toodud konventsioonile järgivad Eesti spordialaiiidud ka olümpiahartapõhimõtet, mille kohaseļt ei tohi isikut diskriminĮerida rassi, usu, poliitika või soo aļuseļ või mõneļmuul viisil.

322. Ametlik riigikeeļ Eestis on eesti keel. Teised enam kõneldavad keeļed on vene, uĮraina,valgevene ja soome keel, Teisi väiksema levikuga keeli kõneįeb 2000' a rahvaloenduse andrnetelkokku L'4%o rahvastikust. Suurim vähemuskeeļ ān vene keel, mille kõnelejaid on kokku ca 30Yorahvastikust.

323. Õppekeeļtena kasutatakse.eesti ja vene keelt, süvaõppega koolid-es inglise, prantsuse, saksa,soome ja rootsi keelt, õppekeeļe valiku teeb õpilan " iu,Ėai tema vanem ja üldine tendents on, etpõhi- ja kutsehariduse tasemei on valik põhjendatud"eelkõige õppuri k;J; kasutatava keelega.Seega ei tähenda õppekeei, et tegemist on mingile kindlate.uī,.u.g*piļe suunafud õppeasutusega.2010/2011 õ.-a seisuga töötas Eesti 32 omavalitsuses kokku 84 munitsip aa;-, r1igi-ja erakooli, kuspõhihariduse tasemei.korraldati õpet vene õppekeeles või keelekrimķtusktassides, kus õppis kokku26 057 õpilast. Samal ajavahemikuļ oli 19 omavaiitsuses kokku 63 munitsip aal-, riigi-ja erakooli,kus üldkeskhariduse tasemeļ korraldati õpet vene õppekeeies või keelelaimĖlusk]assides, kus õppiskokku 6001 õpilast (iTma nn varrglaõppes osalejatet;i,

324. ,\rvestades, et suurernates kõrfoolides toimub õpe peamiselt eesti keeles, pakub Haridus- jaTeadusministeerium üliõpilastele, kįļle eesti keele oskus.on piiratud ning kes on asunud õppimariiklikuļ õppekohal, üheaastasi eesti keele edasijõudnute kurĮusi (koos täiendavafinantseerimisega). Samuti tegutsevad sel alal ,ķii"Į"ii õppeasutused ise. Mõned kõrgkoo,idpakuvad täielikku venekeelset āpet _ vene keeles õpib ühtekokko u,,,b" s lĮ%kõigist üliõpilastest.Venekeelse kogukonna vajadusie rahuldamiseks on asutatud mõned väiksemad eraõppeasutused..Samuti on õppeasutuste-poolsete algatuste seas võimalus sooritada eksameid vene keeles ning veneüiiõpilaste gruppide moodustamine] Kehtivast süsteemist on üliõpilased teadlikud ja arvestataksevenekeelsete üliõpilaste vajadustega.

325. Saksa, vene, rootsi ja.iuudi vähemusrahvuste esindajad, samuti nende rahwstc esinclajad, kelleTTIT On suutę,rn kųi 3()00, vöivad moodustada väTrcmusrahvuste kultuuriautonoomiaid, Eestivähemusrahwste kuituuriautonoomia seadus loetleb neļi vähemusrahr.ust, kes, toetudes sõjaeelseleolukorrale, omavad automaatselt õigust kuituuriauto,oo*iul.. Seeläbi o, ,,Į,,., saksa, rootsi jajidiši kui nende rahvusnįhmade* põliselt kasutatud keeleļ seaduses antud tunnustųs.Kuļtuuriautonoomia seaduse järgi neįal vähemusrahr.usel on õigus kasutada oma emakeeltasjaajamises keeleseadusega įehtestatud piires, ti4ustaāa rahvuskeelseid trükiseid, levitada ia

53

vahetada teavet oma emakeeles, korraldada emakeelset õpet ja teostada järelvaivet korraidamine

selleks ettenįįhtud varade kasutamise üle. Hetkel kasutab seda õiņst 2 vįihemusrahvust:

ingerisoomlased ning rannarootsļased, kes on moodustanud oma kuTtuuriomavalitsuse.

326. Pa|jude rahvusrühmade esindajad ei oska enam oma rahvuskeelt, selļe arendamise ja

säilitamise nimel tegutsevad Eestis vastavad rahvuskultuuriseltsid ja pühapäevakoolid. Kõigis

rahvusrühmades, sh e-estlased, on rahr.uskeelt emakeelena kõnelejate arv rühma liikmete koguarvust

väiksem. Ainuke erand on vene keel. Valdav osa oma rahvuskeelt mittekõnelevaid inimesi oli oma

emakeeleoskuse minetanud juba enne Eestisse jõudmist ja siirdunud vene keelele.

327. Eesti keele ja teiste keelte kasutamist Eesti territooriumil on reguleerinud ja reguleerib

keeleseadus. Näiteks reņleeritakse seaduses eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja

kiįalikus asjaajamises, aialikus teabes ja teeninduses. Keeleseaduse järgi omavalitsusüksuses, kus

vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igai,ihel õiņs pöörduda selle

omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning

saada nendelt ja nende teenistujalt ja töötajaĪt eesti kįetes antavatę vastuste kõrval ka vastuseid

selle vähemusrahvuse keeles.

parke.

328. Nimetatud õigusi on käsitletud Eesti viiendas aruandes. Lisame, et 1. jaanuaril2009 jõustus

võrdse kohtlemise seadus, mis keelab isikute diskrimineerimise nende rahvuse (etnilise kuuĮuvuse),

rassi või nahavärvuse tõttu muu hulgas ka avaiikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas

eluaseme võimaldamisel.

329. Avalikke teenuseid pakutakse peale eesti ja vene keele ka inglise keeles kõikjal üle Eesti.

Kõigit ava1ikke teenuseid pakkuvatel asutustel įn veebileht üidjuhul kolmes keeles, kus kõikide

teenuste kohta üksikasjaliĖku teavet jagatakse, Vene keelt kasutatakse pangandus- ja ärisek1oris,

meditsiiniabis, politseiĮ, samuti koķaĪiĒes omavalitsustes ja munitsipaalteenustes, kus venekeeise

elanikkonna osakaal on suur. Tendentsina on täheldatav avalike teenuseid pakkuvate asutuste

tööandjate eelistus rakendada töötajaid, kes eestija inglise keele kõrval valdavad ka vene keelt.

330, Põhiseadus ($ 5I lg 2) sätestab, et neis paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on

vähemusrahvusest, on ig_atihel õigus saada riiģiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid ka

selle vįihemusrahvuse kĮeles ninl paikkondadįs, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad

kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeeļena

selle paikkorura püsielanikę ęnamiku kęęlt, Valitsūs ei näe põhjust laiendada seda võimaiust

piirkondadesse' kūs muu keele kasutamiseks sisulist vajadust ei ole.

Artįkkel6

331. Kohtusse pöördumise õiguse ja Eesti kohtusüsteemi kotrta viitame eelmise aruande punktidele

258-261.

)+

332. Komitee tundis oma lõppmärkuste punktis 19 muret, et kohtuteļe ja muudele pädevatele asutustele ei oļe aruandeperioodil peaaegu ūldse esitatud kaebusi rassiļise disi<rimineerimise kohta.

333. Eestis on olemas asjaomane õigusraamistik ehk rassilise diskrimineerimise korralkohaldatavad sätted, Kriminaalstatistiļ<a aastate 2009-2011 kohta näitab, et ühtegi kur.itegukaristusseadustiku $$ 151-153 aluseļ ei registreeritud. Asjaolu, et rassilise dįskrimineerimise kohtakaebusi ei ole, võib.olTa tingifud peamiselt ka sellest, ei Eesti elanikkond on võrreldes mitmeteteiste riikidega suhteiiselt homogeenne. Statistiiiselt ei oļe võimalik eri rasside esindajate osakaaluEesti elanikkonnas vä:7jatuua,kuna riik elanike rassilise kuuluvuse kohta andmeid ei kogu.

334. Samuti soovime rõhutada, et Eestis on olemas asjaomased õiņsaktid ning ametivõimude tahediskrimineerimiskaebustega tegelda' Eesti elanikud on vägagi teadlikud õiguskaitsevahenditeoļemasolust _ nii vabaühendused, rahvusvähemuste esindajad kui ka tavakodanikud on tihtijuhtinud õiguskaitseorganite täheiepanu meedias või avalikus ruumis asetleidnud ilmingutele(netikommentaarid,, ufiHļį grafiti) põhjendusega, et näęvad' neis üieskutset rahrruslikuĮe,rassilisele või usuliseļe vihkamisele. juhįl kui įūeks rnääratud sõltumatu ekspertiis tõendabrahwsliku või rassilise vihkamise üleskutse olemasoiu, viiakse ļäbi ka asjakohane rnenet1us.

335. Justiitsministeeriumi korraldatud uuringutest tuleb nimetada 2O1I. aastal lõpule viidudrassismija ksenofoobia uuringut ..Rassi. ja võõravimm Eestis,,.30

336, Eesti kuuendas ja seitsmendas aruandes on punktides ļg1-2,O1 põhjatikult käsitletudõiguskantsleri institutsiooni j a tegewst.

337. ÕigĮļskantsleri Kantseļeis ei peeta eraidi statistilist arvestust selle üle, kas menetlusalune asisisaldab rassilist diskrimineerimisį või mitte. Siiski peetakse arvestust selle üle, kas menetlusepõhikiisimus võib olTa seotud võrdse kohtlemise pohimätte riive või rikkumisega,

338. Järgnevalt toome ülevaate õiguskantsleri menetļustest aastat eļ 2009-2011, millel oli puutumus võrdse kohtlemisega Taiemalt.

339.2009. aastal esitati õiguskantslerile kokku 26 pöördumist, mis puudutasid võrdse kohtlemisepõhimõtet' Nimetatųd pöördumised käsitlesid nii õigusaktide kooļkola põhiseadusega, avalikuvõimu kandja tęgeu,ļst kui ka lepitusmenetluse läbiviiÄist. Öiguskantsļerile esitatud normikontrollitaotiused puudutasid näiteks järgmisi }rįsimusi seoses võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisega: soojuse. hinna üle järelevalve teostamine, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hindade piirkondlik eristamine, sünnitoetuse määramise tingimused. ļasteaiakohtade jaot,Äi,. tingimused jm.

340' 2009' aastal tõusetus kįisimus rlõrdse kuhrTemise põlrirnõtre jäņirrrisesl. ka mitmetesombudsman,i menetlustes, mis puudutasid nt puuetega inimestete riķlJ.unspordi kasutamisekättesaadavust, Eesti Rahvusringhāalingu tegevust valimiskam paaniakajastamiseĮ, sotsiaaltoetuste maksmist, Iaadal kauplemise võimaldamist im.

30 http://wwu, just.eel3018 ļ

))

341. Õiguskantsler alustas omaalgatusįikult menetluse, et kontrollida, kas puudega isikutele on

tagatud täieiik juurdepääs i,ihistranspordile. Õiņskantsler väljendas kõnealuse menetluse

tulemusena lootust, et ministeeriumi tegevuse ning huvigruppide toetuse korraĮ.on juba lähemas

tulevikus võimalik saavutada Euroopa Nõukāgu Ēarlamentaarse Assamblee 29.0|,2009

resolutsioo ni nr 1642 (2009) puuetega inimeste juūdepiiasust ning nende täielikust ja aktiivsest

osalusest ühiskonnas toodud meetmetĮ jarŲärguline tarvituselevõtt ka Eestis.

342. ÕiguskantsTer menetles ka isiku kaebust, mitle põhiktisimuseks oli kohaliku omavalitsuse

tegevus sotsiaaltoetuste maksmisest keeldumisel tema seksuaalse sättumuse tõttu. Avaldaja elas

samasoolįse elukaaslasega ning kasvatasid ühises leibkonnas kolme last. AvaTdaja esitas kohalikule

omavalitsusele taotluse saamaks enda lastele omavalituse kehtestatud soodustusi' Kohalik

omavalitsus keeldus ettenįļhtud soodustuste pakkumisest peamiselt seetõttu, et avaldaja kooselu ei

saa tänases õiņsruumis käsitleda sellise kooseluna, mis vastaks kohalįku omavalitsuse mh

sotsiaaltoetuste määramise korra tingimustele ja annaks võimaluse ava|daja taotlused rahuldada.

343, Öiguskantsler leidis, et kohalik omavalitsus rikkus ava|daja taotluse läbivaatamisel

õiguspiirasuse ja hea halduse tava järgimise kohustust, sest vastavad otsused tehti haldusmenetluse

pädevus- ning menetiusnõudeid,ikkod".. Õiguskantsler tegi kohalikule omavaļitsusele ettepaneku

avaldaja taotļused uuesti ļäbi vaadata ning asjas uued otsused teha, jįįrgides kõiki

haldusmenetlusele kohalduvaid pädevus-, menetlus- j a vorminõudeid,

344. Kohalik omavalitsus teavitas õiguskantslerit, et nõustus õiguskantsleri ettepanekuga ning

vastavad taotlused vaadati uuesti läbi, kuid neid ei rahuldatud. Kohatik omavalitsus selgitas, et

kehtiva õiguse järgi ei ļoeta samasooliste isikute kooselu perekonnaks ning seetõt|u ei ole võimalik

avaldajale mh sotsiaaltoetusi mäįķata'Avaldaja pöördus oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole.

345, 2OOg' aastal esitati õiguskantsl ęnle 2 taotlust lepitusmenetiuse läbiviimiseks. Kummalgi juhut

ei nõustunud vastustaja Ļenetluse läbiviimisega, mistõttu õiguskantsler -katkestas menetļuse.

Esimene avaldus puudutas isiku väidetavat diskrimineerimist tema rahvusliku päritolu tõttu, sest

ava1dųa: ei võimaidatud saada osa erinevatest tööalastest hüvedest. Teine taotlus puudutas

väidetavat ebavõrdset kohtlemist vanuse tõthr. Avaldaja leidis, et mittetulundustihing on teda

diskrimineerinud, sest harjutuskohtuvõistlusel osalemiseks oli kehtestatud piirvanus ning avaldajal

ei olnud seetõttu võimalik võistlusel osaleda,

346. Õiguskantsler on oma tege\Ąļsej pööranud tžiheleņanu ka teavitustöö tegemisele võrdse

kohtlemise põhimõtte tutvustamiseks, Õiguskantsleri nõņiļ tutvustas võrdse kohtlemise põhimõtet

ning seTlekohast seadusandlust Taltinna-Tehnikaülikooli krimõiguste Keskuse poolt 04'02.2009

korraldatud seminaril võrdse kohtlemise seaduse kohta ning 13,03.2009 Suurbritannia

Suursaatkonna poolt korraldatud integratsiooniteemalisel seminaril. Samuti andis õiguskantsleri

nõunik ülevaate õiņskantsleri menetūses olnud kiisimustest 30.09.2009 toimunud įįmarlaual, kus

käsitleti sotsiaalmijanrįusliku olųkorra mõiu võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisele ning

sellekohaseid institutsionaalseid arenguid. öiņskantsleri esindaja osaleb jätkuvalt tööaiase soolisc

võrdõiguslik]<use võrgustiku tegevuses rūrg īuroopa Komisjoni algatatud tötigrrņis ..Erinevustę

poolt. Diskrimineerimise vastu"'

)o

347. 2010. aastaļ esitati õiguskantsleriļe kokku 43 pöördumist, mis seondusid võrdse kohtlemisepõhimõtte järgimisega. Neist 10 pöcirdumist puudutasid võimalikku diskrimineerimist (s.oebasoodsamat kohtļemist konkreetse diskrimineerimistųnnuse tõt|ņ vastavalt PS $ 12 Tg 1 teiselelausele), ülejäänud pöördumiste puhul tõusetus hįsimus üldise võrdsuspõhiõiguse järgimisest. Nimetafud pöördumised käsitļesiÖnii õigusaktide kooskõla põhisead,..gu, avaliku võimu karrdjategevust kui ka iepitusmenetļuse läbiviimist. Avaldustę siįu osas võiū esile tuua, et korduvaküsimusena puudutasid 10 pöördumist sünnitoetuse määramise tingimuste kooskõla PS $ 12 l,g 1esimeses lauses toodud üldise võrdsuspõhiõigusega.

348' ÕigĮĮskantsler fuvastas õigustloova akti vastuoļu PS $ 12 lg 1 esimeses ļauses toodud üļdisęvõrdsuspõhiõigusega3juhul. a O

349. Õiguskantsler ļeidis, et kohaliku omavalitsuse määrus, mille kohaselt seati sõidusoodustusedsõitųvusse sellest, kas isik on rahvastikuregistrijärgne elukoht on seesama kohalik omavalitsusvõib olla vastuoļus diskrimineerimiskeelugā. Õņuši.*tsler asus seisukohale, et niivõrd kuivõrjEuroopa Liidu 1taba' liikumise õiguse ja kįdakonds"., įo*

-Hk;-"erimise keelugakooskõļaliseļt tõlgendatud kehtiv oigusd< reguiatsioon näeb ette vähemalt 90-päevastelesõidukaartidele kehtestatud sõidusoodustuste įõimaļdamise rahvastikuregistrijärgse elukohanõudeta kõigile EL kodanikele, peavad kõnealused soodustused olema eš 5-st 12 tuļenevaltkättesaadavad ka Eesti eianikele, sõltumata nende registreeritud elukohast Eestis.

350, Samuti pöördus õiguskantsler 2070. aastalmärguki{aga kohaliku omavalitsuse poole, miiļesjuhtis täheTepanu sellele, et kohaiik omavalitsus pĮab "kehtestama

koolilõuna toetust käsitlevamįįärųse nii munitsipaal. kui ka erakoolide suhtes, jargides voļitusnormi piire, mõtet ja eesmärkining õiguse üldpõhimõtteid (sh võrdse kohtlemise po"iriÄoteņ'

351' 2010, aastaļ tõusetus Įrįsimus võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisest mitmetes ombudsmfnįmenetlustes' Näiteks P!ördus õiguskantsleri pooie a7a|daja, kes leidis, et Sotsiaalministeeriumdiskrimineeris teda poliitiliste veendumuste tõt|u EL majandus- ja sotsiaaļkomitee liikmetenimetamiseļ. Samuti pöördus õiguskantsleri poole avaldāja, kes palus kontroliida kohalikuomavalitsuse rannfs paikneva naiste pIaaži kooskõia seaduįe ja põiriseadusega. Lisaks alustasõiguskantsler omaalgatusliku menetļusā, et kontrollid.a roma päritolu laste erivajadustega laste kooliõppima suunamise praktikat.

352, 2010. aastal esitati õiguskantsleriļe kaks taotlust lepitusmenetļuse läbiviimiseks, Üheļ juhul einõustunud vastustaja menetluse läbiviimisega, mistõtru õiguskantsler katkestas menetluse' Teisęlj9tyt võttis avaldaja lepitusmenetluse taotlūe tagasi. Esiriene avaļdus puudutas isiku väidetavatdiskrimineerimist töösuhtes tema soo tõtrrr seoāes rasedusega. Teine taotlus puudutas samutiebasoodsamat kohtlemist soo tõttų tööalaste hüvede kasutamiseļ seoses väikelapse kasvatarnisega.

353. Võrdse kohtlemise põhimõtte aiase teavitųstöö raames osales õiguskantsleri nõunjk04'10'2010 toimunud ümariauakohtumisel, kus käsitleti sotsiaaTmajandusliku j,ko,,u rrrõju võrdsekohtlemise põhimõtte rakendamisele. Õiguskantsleri ,,ouniķ tuķ,ustas oiguJantsleri menetlusesolnud avaldusi seksuaalvähemusse kuulūvate isikute oiįuste kohta. SĀuti on õiguskantsĮerinõunik Kristiina Albi üks 2O1O, aastaļ avaldatud soolise vo-raoigustikkuse seaduse kommenteeritudväTaande autoritest. Õiguskantsleri esindaja osaleb ka jatkuvalt tööa1ase soo1ise võrdõigus1ikkuse

57

võrgustiku tegevuses,

354. 2011. aastal aigatas õiguskantsler 42 võrdse kohtlemise ja diskrimineerimisega seotud

menetlust, mis valdaült puudūtasid nn ütdist võrdsuspõhiõigust, kus erinev kohtlemine leidis aset

seaduses määratlematu tun,u.. põhjal. Kümme menetļust puudutasid võimalikku erinevat

kohtlemist konkreetse diskrimineerimistunnuse tõttu.

355. Õiguskantsier pöördus 201!, aastal märgukirjaga sotsiaalministri poole soolise

võrdõigusĪikkusę seaduįe rakendamisega seotud ifisimustes, Vaatamata soolise võrdõiguslikkuse

seadusā jõustumise|e 2004, aastal ei ole seni vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse $ 1 1

ļõikes 2 sätestatud Vabariigi Valitsuse mäTirust, mis reņleeriks tööandja kohustused soolise

võrdõiņslikkuse edendajateia ning kehtestaks soopõhiste tööalaste statįstiliste andmete kogumise

korra jā andmete loetelu. Samuti ei oļe seni kinnitatud soolise võrdõiņslikkuse nõukogu koosseisu.

Sotsiaalminister teatas vastuseks, et nii määruse eelnõu koostamine kui ka nõukogu koosseisu

kinnitamine on taas käivitatud ning need küsimused saavad loodetavasti 2012. aasta jooksul

lahenduse.

356. Õiguskantsler saatis 2011. aastal märgukirja justiitsministrile, et reguleerida samasoolįste

isikute vaheliste peresuhetega seotud õiguslikud kįįsimused. Samas asus õiguskantsler seisukohale,

et kehtiv õigusliĒ regulatsio*on, mille kāhaselt loetakse samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu

ttihiseks, on põhise-adusega kooskõlas, sest käesoleval ajal ei ole riigil põhiseadusest ega

rahvusvaheiisest õigusest tulenevat kohustust võimaldada oma riigisisese õiguse kohaselt sõlmida

samasooliste inimeste vahel abieiu. Küll aga on perekonnapõhiõigusega vastuoius olukord, kus

seadustega on üldse määratlemata samasooliste inimeste vaheliste peresuhete regulatsioon.

357 ' 2O|1. aastal tõusis laįsimus võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisest ka mitmes ombudsman'i

menetluses.

358. Õiguskantsler asus seisukohale, et ministeeriĮĮm on rikkunud Euroopa Liidu majandus- ja

sotsiaalkomitee kodanikuühenduste rühma kandidaatide nimetamisel lisaks haldusmenetluse

ü1dpõhimõtetele võrdse kohtlemise põhimõtet. Seejuures juhtis õiguskantsler taas kord tähelepanu

sel1įle, et võrdse kohtlemise seaduses sätestatud piiratud loetelu valdkondadest, kus võrdse

koht1emise seadust kohaldatakse, ja kohaldamisala eristamine sõltuvalt diskrimineerimistunnusest

ei tagapiisavat kaitset ebavõrdse kohtlemise eest ning on seetõttu vastuolus põhiseadusest tuieneva

riigi kohustusega tagada isikute kaitse ebavõrdse kohtlemise eest.

359. Teises asjas leidis õiguskantsler, et kohaliku omavalitsuse määratud rannas asuv naiste p|aaŽ e\

ole kooskõlas põhiseadusest tuieneva soolise diskrimineerimise keelu põhimõttega. Kui määratakse

rannaosa üksnes naistele kasutamiseks, piiratakse intensiivselt meeste liikumisvabadust. Samal ajal

ci taga see tegeliki<usos taotletava eesmärgi ehk naissoost pä.evitajate privaatsuse saavutamist, vaid

tekitab arusaamatust inimeste seas.

360.2011. aastal esitati õiguskantslerile üks taotlus lepitusmenetluse läbiviimiseks. Avaldaja leidis,

et teda diskrimineeriti rahvuse, rassi, nahavärvuse ja usutunnistuse tõttu, sest kohviku omanik ęi

iubanud teda kohvikusse. Õiguskantsler ei aigatanud lepitusmenetlust ning soovitas avaldajal

kasutada efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid,

58

i,.9,^ '-,:i5" esitati kaks kaebust õigusliku hinnangu saamiseks eraõigusiiku isiku tegevuse suhtes.UheS ļ<aebuses kurdeti, et ettevõtte klient ahistab naissoost töötajat seksuaalselt. Teises avaldusestoodi esile võimalik diskrimineerimine vanuse ning perekondliūe kohustuste täitnaise tõttu, sestavaldajal ei võimaldatud koos imikuga ļ<rįlastad-a Äessi. Õiįsk""t.į;;;įis antud avaldused

menetlusse võfmata, sest avaldajad ei taotlenud TepitusmenetlusĮ algatamist. õ.ig-o,tu,,t.ler selgitasavaldajateie nende õiguste kaitsmise võimaiusi. Seega ei ole õiguskāntsler senijātkuvalt kinnitanudühtegi lepitusmenetluse kokkulepet.

362. Lepitusmenetlus liihtub ideest, et inimesteļ oleks võimalikult iihtrre pöörduda õiguskantsļeripoole, ning protseduuri diskreetsuse tõt|u on pöörduja õigused ja huvid kogu uurimise välteltagafud. Menetluse tulemiks ei ole kellegi karistamine, vaid õiņsįantsleri kui vahemehe mõlemapoole ärakuulamine, asjaolude selgitamūe ja lepitamine' Kogu lepitlrsmenetiusega seonduv infoavaldatakse üksnes kujul, mis ei võimalda-menįtluses osaļevaid isikuid tuvastada. Vabatahtlikulepitamise eesmärgiks on vaidlevaid pooli omavaheļ lähendada ja julņstada seisukohti muutmaning ühiselt lahendust otsima. Õiguskantsieri ro1l on pakkuda ļahendusi.

363. õiguskantsleri.seaduse eemžirgiks on tagad'a potentsiaalse diskrimineeritu õiguste kaitsevõimaiikult lihtsalt, kiiresti ja tõhusalt. Diskrimin"".i*i,. juhtumite korraļ võib inimese hinaangtoimunule olla subjektiivne. Seetõttu pakub õiguskanisler lepitades lahendusi, milles onmaksimaalselt arvestatud ohvri õiguseid' Lahendusi įt,id.. tuleb välistada oļukorrad,, kus inimeneloobub oma õiguste kaitsest, kųna menetius, milies taļ tuleb osaļeda' on ülemäära keeruTine.

364, Õiguskantsier võib võrdsuspõhiõiguste rikkumise korral teha ettepaneku Riigikogule, riigiasutusele või muule avaliku võimu esindajale (nt soovitus teha av aldaj a ees vab andada).

365. Õiguskantsleril ei ole õiguslikke sunnivahendeid (hahvimise võimalust), et ettepanekuidtaitma, kuid tugeva autoriteedi tõthr Eesti üūskonnas on enamik tęma täidetud.

366. 2004, aastast on Eestis iseseisvalt tegutsev sõļtumafu ja erapooTetu soolise võrdõiguslikkųsevoļinik. Võrdse kohtlemise seadusega laiendati soolise voiaoigustikkuse voliniku pädevust ninglisati tema pädevusse tegelemine ka Āuude diskrimineerimise tunnustega.

367. Võrdse kohtlemise seaduse kohasęlt annab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisevolinik arvamuse võimaiiku diskrimineerimisę asetleidmise kohīa asjakohÄe avalduse esitanudisikųle ja vajaduse korral isikuļe, keliel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuetetäitrnist. Arvamuse eesmärgiks on anda hinnang] mis võimaldaks koostoimes võrdse kohtlemiseseaduse, soolise võrdõiguslikļruse seaduse ning Eesti Vabariigi jaoks siduvate välisiepingutc ja Įu}d: õigusaktidega hirrnata, kas konļ<reetses õigussuhtes on riļ<ufud võrdse kohtlerrrise põhimõtet.Voiiniku arvamus on eksperdiarvamus ning võiĀaldab isikul soovi korraļ sellest lähtuvalt hinnata ļ<o|tu9;e

pöördumise asjakohasust, Voliniku menetlusega ei kaasne isikule märkimisväärseid Kl,,Tlusld.. Lrsaks kuuļub voliniku ülesarmete hulka isikute nõustamine ja abistaminediskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisei. Neid volinikų üļesandeid võib lugedakonventsiooni artikļi 6 tõhusat ellurakendamist toetavateks meefmeteks.

või uus

soovituse otsus või

sundida oma ettepanekuist

59

Ohvriabi

368. 1' veebruaril 2OO4 jõustunud ohvriabi seadus3T sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused,

lepitusteenuse korralduse, ohvriabiteenuse osutamįse raarnes makstava psühholoogilise abi kuļu

hūvitise ning kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise korra. Lisaks määrab seadus kindlaks

isikud, keileįon õigus saada ohvriabiteenust, psühhoioogilise abi kulu hüvitist ja riiklikku hüvitįst'

ning nimetatud hūvitiste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning korra, samuti

lepitusteenuse osutamise korra.

369. ohwiabi hõlmab ohvri (esmast) nõustamist ja abistamist erinevate asutustega suhtlemļsel.

6ig",-"ūuįii. on kõigil isikutel, į.. on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise,

vaimse või seksuaal." i,ägiuulla ohwiks (sh įerevägivald, lastevastane vägivald). Erinevaid

meetodeid kasutades ja teislspetsialiste kaasates įuriavad ohwiabitöötajad säilitada või parandada

vägivalla ohvriks i*g.,.,d isikute toimetulekuvõimet. ohwiabitöötajad tegelevad ohwi

arakuulamisega, emotsiJnaalse toe pakkumisega, informatsiooni jagamisega edasise abi saamise

võimaluste kohta ning abistavad suhtlemisel teiste asutustega. osutatakse ka kriisiabi nii

üksikisikutele kui töökoļļektiivides ja koolikoļlektiivides' Esindades laste huve

kriminaalmenetluses pakuvad ohvriabitöötajad politseile abi ļaste ülekuulamisel, See tähendab, et

ohwiabi saamiseks on õiņstatud iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kalrju,

sõltumata se1lest, kas kaū tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi.

370. ohvriabi osutamise tagab Sotsiaaļkindlustusamet piirkondlikkuse põhimõttest lähtuvalt.

ohvriabi töötajad on kõikides maakondades. Suuremates maakondades, kus on kuritegevuse tase

suurem' on ka rohkem ohwiabitöötajaid. Piirkondtikkuse põhimõte tįįhendab seda, et

ohvriabitootajad osutavad ohwiabiteenust piirkondades, kus on selle järele kõige suurem vajadus

(kuritegevuse tase, rahvastiku tihedus).

37t. ohvriabiteenuse osutamiseks on ohvriabitöötajad moodustanud piirkondlikud

koostöövõrgustikud, kuhu kuuluvad politsei, kiirabi, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad,

päästeteenistus, naļbrivaIve, erinevad valitsusvälised organisatsioonid jms. ohvriabitöötajad

peavad tagamaoma piirkonna elanike ja ohvriabi võrgustiku teadlikkuse antud teenuse olemasolust

ja kauesaamisvõimalustest. ohvriabi koordinaator on ametnik, kes korraldab oma piirkonnas

ohvritele antava abi organiseerimise, seega peale esmast intervjuud ohvriga võtab įįhendust

piirkondlike perekeskustā, psühholoogide, īugiititrmaoe, eneseabirühmade jt organisatsioonidega,

į., on pädevad osutama oįrvritele kvālifitseeritud abi ja suunab ohvri eelnimetatud abiosutavate

organisatsioonide poole.

372. 27 ohvriabitöötajat töötavad Sotsiaalkindlustusameti alluwses, kuhu on loodud ohvriabi

osakond. Kokku on üle Eesti 15 ohvriahi keskust. Nimetatud 15 ohvriabikeskust on jaotatud neŲa

piirkonda (Põ}ņa, Lõuna, Īcla ja Lääne piirkond) arvestades politseiprefelduuride jaotust.

Sotsiaalkindlustusameti ja Pohtįeiameti vahel sõlrnitud koostöökokJruleppe alusel asuvad

ohvriabikeskused .."ģi,* kohalikes politseijaoskondades ja konstaablipunktides.

Koostöökokkuleppest tuienevalt edastab politsei kannatanu nõusoiekul info vägivalia juhtumitest

3r Seadus inglise keeles: hņ://www.īe ga1text,eelet/andmebaas/tekst.asp?loc{ext&dolęX8OOl2K2&keeI:en&pg:1&ptyyp:RT&tyyp=X&quer y=ohvriabi

60

ohvriabitöötajate|e,

373' Teave ohvriabiteenuse saamise võimaluste kohta on kättesaadav kohalike omavalitsusteasutustes, politseis, kiirabis, päästeteenistuses ja muudes asjaomastes asutustes, kuhuohvriabiteenuse vajajad võivad 'utr.,au.

Teabe ot",nu.otu eest kõikideļ eehõus nimetatud asutustesvastutab Sotsiaaļkindlustusameti ohvriabiteenust osutav ametnik. Intemetis on info ohvriabi kohtakättesaadav Sotsiaalkindlustusameti.koduļehekriņet, roiitsei- ja Piirivalveameti koduieheļ ninsmõnede kohalike omavaļitsuste koduļehtedel, samuti,ennevate mittetulundusühingute kodulehtedeil 374. ohvriabiteenuse raames on võimaļik taot]eda psühholoogilise abi ļ<uļutuste hüvitamistsüüteoohvrile ning mis tahes süüteo ohvri perekonnaļiikm"ļe, kelļe toimetuļek on ohvri suhtestoime pandud süüteo tõt|u langenud. ohvriaįiteenuse o,otu*i.. raames makstav psühholoogiliseabi kulude hüvitis on ohvri 'iõi t".u perekonnaliikme sotsiaalse toimetuļekuvõime taastamiseeesmärgil makstav riikļik hüvitis.

375. ohvriabitöötajate poole pöördus 2009 ,aastat 4116inimest, 201O,a 3978 inimest,207ļ: a 4671inimest ja 2012. a t .kvārtali jäoksul T222 inimest.

376. PsühholoogiTise abi hüvitist on õigustatud saama: 1) sellise süüteo ohver, mis ei olevägivallakuritegu ohvriabi seaduse $ .8 täīendu."., ķo,, ohvriabi seaduse $ 8 iõikes nimetafudvägivallakuriteo (s.o otseselt isiku elu ja tervise u**.oi,.pandud kriminaakįrras karistatav tegu,mille tagajäįeks on kannatanu .,i., raske tervisekĄustus või vähemalt 6 kuud kestevtervisehäire) ohvril on juba võimalik uT"*3d1 psühholoolilise nõustamise ja psrihhoteraapia ku1udoma ravikuludesse, mis kuuluvad ohvrile hüvitätava.,u.uti.. kahju hulka. Kuna kõnealusele isikuteringiie on psühholoogilise abi kulude hrivitaminį:,ķ"^äį"t,d, siis on nad jäetud psühholoogiliseabi hüvitise saajate ringist v?i|ja; 2) mis tahes süütÄ ohvri-laps,.vanem ja vanavanem, kuna tegu onohvri lähisugulastega, kelle soįsiaalset toimetueįui. įr,u.l suhteļ toiįe pandud süüteņparatamatult riivab' oluline on märkida, et seliesse subjektide gruppi kuuluvad niivägivallakuritegude kui ka muude süütegude oįvrite hp;;; vanemad ja vanavanemad; 3) mis tahes :äj::""lä ililļx.*".ä,1lige

(v.a laps, vanem jaianavanem), kuita vastab sotsiaalhooļekande

377 ' Sotsiaalhooļekande seaduse32 kohaseļt loetakse perekonrraliikmeteks abielus või abie,ulistessuhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende 'abiiājavaaiapsed

ja vanemad või muud ühtvõi enamat fuluaļlikat įįhiseit kasutavad "īj.il":;"i",iä;",ķ"ga isikud' Seilest tuieneb näiteksohvri eiukaasļase või muu temaga ühist tuiualtiķat ķasutava või ühist majapidamist omava isikuõigus saada psühholoogilise abi ī*tua" hüvitist j"ķų ķiįema toimetųļek on ohwi suhtes toimepandud süüteo tõttu langenud.

378. Eeskätt on psü}rhoioogilise abi kulude''hüvitamise regulatsioon loodud selleks, et aidatakaasakergemate kuritegude.. ia 'vaartegude āhvriks (näiteks įJ,*agiuulla juhtumid) langenud ohvritekiiremaļe psühholoogiliseļe rehaiilitatsioonile, samuti .ļļl"k,, et aid,atakaasa vagivalla- ja muude

,, Seadus ingiise keeļes:

l3JTffij:i#:"ä..",","ndmebaas/tekst.asp?loc:text&doFXļ 043K10&kee]:en&pg=1&ptyyp:RT&tyyp:X&quer

61

kuritegude ohvrite lähisugulaste sotsiaalse toimetulekuvõime paranemisele, luues võimaiuse

pereliikmete riheaegseks või ühiseks nõustamiseks.

37g' PsühholoogiTise abi kulude hüvitise saamise eeļduseks on süüteo kohta väärteo. või

kriminaalmenetluse alustamine rung ohvri või muu hüvitist saama õiņstatud isiku pöördumįne

ohvriabitöötaja poole' Psühholoogįlise abi kulud hüvitatakse õigustatud isikule ühe aasta jooksul

süüteo toimepanemįsest arvates, kuna just selles ajavahemikus on i'iku vajadus psühholoogilise abi

jiirele kõige suĮļrem. Psühholoogilise abi kuįud hüvitatakse kuni ühe Vabariigi Valitsuse

kehtestatava kuupalga alammäära ulatuses' Hüvitist saada psühholoogilise nõustamise,

psühhoteraapia ja tugigrupiteenuse eest.

380. SotsiaaTkindļustusamet ļähtub hüvitise taotluse kohta otsuse tegemisel järgmistest

kriteeriumidest: 1) seos ohvri suhtes toimepandud süüteo ja ohvri- toimetulekuvõime languse

vahel, kus eelduseks on ohvrile teenust osįtanud ametniku veendumus, et ohvri sotsiaaine

toimetulekuvõime on langenud just tema või tema tähedase suhtes toime pandud süüteo tõttu ning

toimetulekuvõime taastamiseks vajab isik psühholoogilist abi; 2) psühholoogilise abi eeldatav

tõhusus: ametnik peab esitama o*u Āu*u,", *ūi,el eesmärgil abi osutatakse ja kuidas

psühholoogilise abi osutamine võiks ohvrile mõjuda; 3) isiku vajadus muude teenuste järele:

ametnik peab ohvriga suheldes SĮĮIļtma otsustada, kas ta vajab psühholoogilist abi või muid

teenuseid (näiteks psühhiaatriline vms abi).

381. Psühholoogilise abi kulu hüvitise taotlusi laekus 2009 aasta| 1 12 taotļust ,2010. a 138 taotlust,

2011. a229 taotlust ja20l2. a l.kvartalijooksul 56 taotlust.

382. Ohvri ja kurjategija lepitamise kohta viitame eelmise aruande punktidele 305-307'

383. Lepitusmenetļusi viidi 2009. aastaļ Täbi 22I kortaĮ,2010, a toimus 417 lepitusmęnetlust, 2011.

a 534 Tņitusmenetlust j a20L2. a 1.kvartaT jooksul 129 lepitusmenetlust.

Artikkel T

384. Eesti teist ļõimumiskava (2008-2013) on kirjeldatud artikli 2 juures.

385. Eesti keele oskusel on venekeeTse elanikkonna jaoks oluline pragmaatiline tähendus. Eesti

keele oskus on ".tJįĮ"įs

Eesti Vabariigi kodakondsusā taotlemiseks, samuti suurendab keeleoskus

inimeste konkurentsivõimet tööturul, ia]iendab õppimisvõimalusi, iisab kindlustunnet ja eneseusku.

See on eelduseks Eesti Vabariigi kodakondsüs" hotTemiseks, samuti suurendab keeTeoskus

inimeste konkurentsivõimet tööturul, laiendab õppimisvõimalusi, lisab kindlustunnet ja eneseusku.

386.2011. a Eesti inimarengu analüüs näitab, et eesti keel on häclavajalik vahend selleks, et Eesti

ühiskonnas saavutada sotsiaaT-majandusļikku heaolu ning ke9l9 omandamisega seonduvatel

probleemidel on väga tugev sotsiaalse turva1isuse mõõde (vt Ēesti inimarengu aruanne 20ll,lk 37).

387. Tabel esitab Eesti keeleliste vähemuste hinnangud oma keeļeoskuseļe viiesel skaalaļ alates

aastast 1989. kuni 2011 aastani. B,,",įt,iįnu,gulise įeeleoskuse tase ei ole palju muutunud, mis

tuļeneb eeskätt inimeste enesehinnanil-;;"t,*isest' 1990-ndate algul olid inimeste poolt oma

62

eesti keeie oskusele antud hinnangud väga optimistlikud, nagu näitas enesehinnanguliste jatestlaįsimuste tulemuste võrdlus' HĪhsemad keėlenõuded ja .eūsamid, keeleõpe koolides ningrę.aalnę kasutuskogemus on tõenäoliselt muutnud ķ""r. įįįįtajaid oma oskuste suhtes kriitilisemaks(täpsemalt allpool). Võrreļdes 9O-ndaid praeguse ajaga on selgelt vähenenud eesti keelt üidse mitteoskavate inimeste arv ning suurenenud ui.tiiuį" keejeāskusega inimeste arv.

7: Eest venekeelse elanikkonna enes ehinnansulin eesti keele osk s ī oRo-?.fllUļdse ei oska

Passiivne:saan veidi aru, aga ei räägi

Passiivne: saan aru ja veidi räägin

Aktiivne:saan aru, raägin ja veidi kirjutan

Vaļdan vabalt

1989 ZJ /1.ī* A.ī *at 15 12 r995 22 56'o 56* 1a

ļJ 7 2007 ļ/ 20 z5 25 15 2011 lÖ t9 29 Ą.Z) 13

AlttKad: t9E9't'Rllķ l U ajakirjanduse osakonna uur _ Rahvuspoliitika väljakutsed pärast pronkssõduri ūiisl _ Rahvastikuministri 6ti.oo & Saar Poll;Įntegratsiooni monitooring 2011, tNs Emor

* 1989. ja 1995. aasta uuringutes polnud passiivne keeleoskus eristatud kaheļ tasandiļ

388. 20] 1. a integratsiooni monitooring kinnitab, et iga kolmas inimene, kelle emakeeļ ei oie eestikeel, oskab riigikeelt aktiivseļ tasandil, st peaks toimJtulema ka keeruk amat|aadisuulise suhtļusening teatud piires kirjaliku..enesevaįend.use ning tekstide lugemisega. Umbes iga teine muuemakeelega inimene oskab riigikeelt įeamiselt pašiivsel tasemel, st saab eestikeelses keskkonnasringlevast infost aru ning suūdub kā piiratult,",d ;ū;dada. Muutused toimuvad aktiivsemakeeļeoskuse tekkimise Suunas.

389. Viimase kümne aasta jooksul on keeleoskuse arenemist soosinud nii sotsiaaļ-psühholoogilisedtegurid (sotsiaalse mobiilisuse motivatsioon) kui ka struktuursed tegurid (haridussüsteem, Ioomulikkeelekeskkond elukohas). Võrreldes ļrįmne aasta taguse oTukorraga on koolis käivad või kootilõpetanud ja kõrfooli suundunud noored sag"daminiaktiivse eesti keele oskusega. Paranenud on :en.e vT emakeelega Eesti kodanike keeļeosįu, _ kui kümme aastat tagasi oļi oļemas rühm eestikeelt üldse mitte oskavaid kodanikke, siis praegu oskab enamik neist eesti keelt vähemastipassiivsel tasemel. Tä!? o1 ka ligi kolmandiku]-tociealisest ja tööturul aktiivsest venekeeisesteĮanikkonnast kehtiv või kehtivatelā tasemetele ümberarvestatav keeletaseme tunnistus, mis peaksvõimaldam a töötada vastavat taset nõudvateļ ametikohtadel.

390, Eesti keele o"skrrs enęsehinnangu alusel on Eesti ülrislęorrrra irrtegratsitroni monitooringu 20l1andmctelpatanettutl kõigis vanuseühmades; vähcnenud orr rrerrcle inimįste hulk, kes enda hinnangulei oska üldse või valdavad eesti keelt passiivselt. oma eesti keele oskust hind.avad kõrgemaittöötavad ja kõrgema haridustasemega inimesed-. Töötute hulgas on vähem hea keeleoskusegainimesi. Aktiivne eesti keeļe oskus on kiiremini arenenud väiksemates iinnades. Piirkondades, kuseestikeelse eļanikkonna osakaal on väiksem on enam neid, kes hindavad oma keeieoskustmadalamait (ei oska üidse või osatakse passiivselt). Ka Tallinnas ei ole muutust keeleoskuse osastoimunud kümne viimase aasta jooksul.

OJ

391. Kodakondsusest įähtuvalt on Eesti kodakondsusega inimeste enesehinnanguline keeleoskuse

tase ol.uliselt paranenud ja eelkõige on vähenenud nende inimeste hulk, kes ei oska üldse eesti keelt.

venemaa kodanike ja mriaratleriata kodakondsusega inimeste keeleoskuse tase on stabiilne hea

keeleoskusega grupi osas, kuid suurenenud on nende huļk, kes väidavad, et ei oska üldse eesti keelt.

Eesti ühiskonna monitooringu 2011 andmetel on muutused eesti keele oskuse osas toimumas

aeglaselt, kuid aktiivsema keĮleoskuse tekkimise suunas. PõŅused on erinevad, kuid oluline on ka

formaalhariduse raames toimuv eesti keele õpe. Õpilaste ja üliõpilaste hulgas ei ole uuringu

andmetel neid, kes ei oska üldse eesti keeļt.

392. Eesti keele kui teise keele oskuse mõõtnist on kirjeldatud eelmise aruande punktides 317 -3lļ9.

Rahwsringhääling rassiliste eelarvamuste tõkestaj ana

3g3. integratsiooni monitoorinņ 201:.. a järgi venekeelse elanikkonna enesehinnanguline

informeeritus oma kodukohas, EĮstis ja Eurooįaīiia,. toimuvast on tõusnud. Uuringu kohaseļt

Eestis toimuvast peab end hästi informeerituks ieon ęzoot oli vastav näitaja70%). Euroopa Liidus

toimuvast peab end hästi informeerituks 58o%, võrreldes aastaga 2008 oli vastavaks näitajaks 45%o'

Tabeļ l8: venekeelsete ja venekeelsete subtiitritega saadete maht Eesti RahvusringhääĮingus

kanalil ETV ja ETV2 aastatel 2009-20t1

394, Eesti Rahwsringhäälingu (ERR) arengukava 2O1O_20I3 kohaselt Rahvusringhžiälingu saated

ja internetimeedia kaia1id toĮtavad Eesti ilrīskonna gruppide vahelist įįksteisemõistmist ja sallivust,

andes sõna võimalikult paijude erinevate Eesti ühiskonna esindajatele. ERR pöörab erilist

tähelepanu sellele, et tema kanalites oleks kuuldavad erinevad elanikkonna grupid: eakad,

erivajadustega inimesed, rahvusvähemused, religioossete koņkonnad, noorel ja lapsed. Selleks on

ERR programmides kavas saated erinevate sātsiaalsete rühmade esindajate ja arvamusliidrite

osavõtul, ieligioonisaated, saated eakatele, puuetega inimestete.

395. 2008. a. augustis alustas ERRi programmis tööd ETV2' Uue telekanali abil suurendati

venekeelsetele elanikele mõeldud ning nenāe osalusega valminud saadete osakaalu, pannes erilist

rõhku info- ja publitsistikasaadetelį. Samuti esiūakse kanalil ETV populaarseid saateid

venekeelsete subtiitritega.

396. ET\/z jätkas 2011' aastal lastelę ja kultuurile ning venekeelsele vaatajale suunatud teļckanaįi

kuvandi hoidmist ja kinnistamist. ETV2 programmilised eesmärgid olid pakkuda venekeelsele

elanikkonnale nädalas vähemalt kahte omatoįdetud programmi, tuua koņ lasteprogramm üle

ETV2 ja kujundadu āķ*,'. programmivöönd kultuurihuvilise vaataja ootusteļe vastavaks.

397. Raadio 4 on kõige ,,***-.,",,ekeeine meediakanal Eestis. Raadio 4 tegutseb üldhuvikanalina,

mille peamine ülesÄe on olla usaldusväärseim raadiokanal Eestis elavatele vähemusrahvustele,

aidatei neil paremini sulanduda Eesti ühiskonda.

ļ6ļĮ+))Vene keeles (tundides 1,4Yo110,0o/or.1%111.5%Į,1o/ol16,2o/o

64

398' ERR-i uudisteportaa\id sisaldavad nii raadio- ja teleprogrammides ļoodud uudiseid pildis jahelis ning to,imetuses ļo9o.uc inglise- jā venekeelseiä.tekstiuyd19ela, Vene- ja ingliskeelset por,taalirahastatj 201l' aastani kuļtuuriĻinisieeriumi poolr p.":"į-ipor,se sihtfrnÄtseenngu abil. Aastaļ2012 viidi finantseering üle ERR põhifinantseeringu .;uk,.

,ļPvļuūg Jļļļ|,ļļIļfIl[S

399. Eestis on teļevisiooni- ja raadioprogrammide keeļe valik ^vaba

jaEesti tegevusloaga tegutseb2012, aastal3 venekeelset'teĪevisioonl- ju s raadioprogrammi S'eadusega on tag.atudtelevisioonl- jaraadioteenuse vastuvõtmise ja taasejastamise vaūdus. Teisest riigist pārit televisiooni- jaraadi oteenus e vasfuvõfmist j a iaas edastamist ei piir ata'

400. Inimõiguste printsiipe tutvusļatakse. Rahvusringhäälingu programmides jooksvalt. ERRiuudisteportaalid, mis sisdāavad nii raadio- J, t"ļ.il;;ilmides toooria uudiseid pildis ja helis kuika oma toimetuses loodud tekstiuudiseid, seäa k" ūgli'.. j. vene keeles.

407' Kanal ETV on iganädalaselt kavas välispoiiitikasari Välisilm ja Välisilma toimetuse va,ituddokųmentaalfilmid, kus on käsitletud inimäiguste ot,ķo.au välisriiļ<ides, näiteks Venemaal,Valgevenes, Ukrainas, Aserbaidžaanis ning inimįaubandusega seofud teemasid. irrimõiguste teematkäsitletakse pisteliselt ka iganädalases aruteļusaates ,,Vabariigi kodanikud...

402, Kana|il ETv2 on alates 2O0g ' a sügisest on. eetris igapäevane2-minutiste teleklippid e sari ,,6bįļIįon otIlers,,, mis koosneb 150 osast ja on eetris uuķ.i.Īįpärast venekeelset AK-d. Sarjas saavadsõna erinevatest rahvustest, rassidest ja poliitilistesi süsteemidest inimesed üle pianeedi.Teleklippide eetrikordi on olnud perioodil 200ģ-20ļ2esiįesel poolaastal 626,mahtt 7,5 tundi. 403. ERR raadioprogramm Vikerraadio,,.,: on uuringute kohaselt Eesti kõige suurem kuulajatearvuga raadiokanal, mida kuulab nädalas keskmiselt :+õ ooo inimest, edastab iganädalast 1-tunnistvälispoliitikakäsitlust (Uudis+), mis käsitleb muuhulgas ka inimõiguste teemat.

404. RaadioproglalĪrm Raadio 4 käsitleb rahwsvahelist, k. a inimõiguste programmi tõikudena(saated Keerdkäigud,Yaatleja, Euroņa täna) või reportaižid,ena saadetes Tippfund, Meridiaan või :,"il*?į".H*,*:i*iä:"-"ätr$*į:: ū;įiä.".,Į"r:udes arutel,,uäĮt",, eriti arvestades,

405. ūhise teabevdlja ja suurema informeerituse saawtamiseks võimatdab MISA iga. aastalintegratsioonialaste rcIā. ja raadiosaadete ning trrikimeedia väĮaannete tootmist. Lisakseelpoolnim etatule toetab lr,itsa ka internetipro].ķį, ..Įt

suurencįada Ecsti ülriskonnas irrfokäįtesaadavust ning aktiivsę osalc,mise r,õimalusi. loļtatucl orr prtrjekte įeadlikkuse töstmiseksvõrdse kohtlemise seadusest, mille sihtnihmaks on or,,a ķtsļmäua, ,o.i,u.;u," ja tööandjateesindusorganisatsioonid, vähemuste esindusorganisaķiooniā, *,u avalikkuse teavitamine. Kokku ;:'#'įįĻTä:ļti:,Z',Z'072 toetanud 27 un:ls,e;;;il;.ļj; edendamiseks loodud ,'""aiup.iĮr.ti

406. 2011-2012 viib IoMi Tallinna esindus projekti Parem33 eesmärgiga suurendada teadlikkust

-

,. http://wwų,. iom.eeĄarem/projekt

b)

varjupaiga- ja rändekrįsimustes, Projekti põhieesmTirk on suurendada üidiseid teadmisi

terminoloogiast ninl toetada ütdist saliivust įagulaste ja teiste riiki saabunute suhtes. Projekti

jooksul käsitļetakse teemat kajastatakse nii, kīrjutavaš pressis, raadios, televisioonis kui ka

Īnterneti s' toi muvad kooļ itused aj akirj an ikele.

66