Rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee lõppjäreldused

Vatķministeerium

Siseministeerium Pikk 61

15065 Tallinn a\2.oktoober 2070 nr 8.3-1l Ą^ o9o

Rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee lõppjäreldused

Välisministeerium edastab teile rassilise diskrimineerimise kõrvaļdamise komitee lõppjäreldused, mis on tehtud rassilise konventsiooni diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise täitmise 9' ja 10. Eesti aruande, Eesti esitatud täiendava informatsiooni ning komitee liikmete küsimustele esitatud vastuste põhjal. Palume teil oma valitsemisalast lähtuvalt komitee soovitusi analüüsida nins hirļnata nende täitmise võimalusi.

Lõppjärelduse punktid 12, 13, 15, 16 ja 18 puudutavad Siseministeeriumi valitsemisala ja seepärast palume lisaks soovituste üldisele hindamisele teilt täpsemat teavet nendes punktides toodud soovituste rakendamise kohta.

Palume ka teie arvamust, kas peate vajalikuks töörühma või muus vormis pideva konsultatsiooniprotsessi loomist, mis arutaks rahvusvaheliste lepingute täitmiSe aruanrrete ning nende põhjal tehtud soovitustega seonduvaid küsimusi.

Arvestades asjaolu, et soovitusi arutatakse ka palume teie vastust 15. novembriks 2010.

Lugupidamisega

Eesti üldisel perioodilisel įilevaatusel,

Lisa: Rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee ning tõlge eesti keelde 12 leheküljel

lõppj äreldused inglise keeles

MirjamMeisalu 6311 423 mirj am.meisalu@mfa. ee

sAAtsUFIį,D Sisęrninistecriumissę

t 2 -t0- 2010

* 1.:T/26t-(

Lauri Bambus Asekantsler kan

Islandi väljak t 15049 Tallinn Registrikood 70002526

TeI:6377 0O0 Faks:6377 098

e-kiri: poSt@\Īn.ee

Sama: Ministeeriumid, Riigikantselei, Soolise võrdõiguslikkuse volinik, Vabariigi Presidendi Kantselei, Oiguskantsler, Riigikohus, Eesti Advokatuur, EestiKoostöÖ Kogu, Inimõiguste Teabekeskus, Īnimõiguste Keskus, Inimõi guste Instituut, Inte gratsio oni j a Migratsiooni S ihtasutus 1l4gį9 Īn i m es ed, Eesti Rahvuste Ühendus

CtrRD rc/Esr/co/B-s

TOIMETAMATA EELVERSIOON Juurdepääs: üldine 27. august 2010

Originaal: inglisekeelne

Rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee Seitsmekümne seitsmes istungiärk 2. -21 . augustil 201 0

A.

Konventsiooni 9. artikli alusel esitatud osalisriikide aruannete arutelu

Rassilise diskrįmineerimise kõrvaldamise komitee lõppjäreldused

Eesti

1. Komitee arutas i9. ja 20. augustil 2010 peetud 2038. ja 2039. istungil (vt CERD/C/Szu2O38 ja CERD/C/SR/2039) Eestj 9, ja 10. perioodilist aruanņet (CERD/C/EST/8-9)' mis ęsitati ühtse dokumendina, ja võttis 26. augustil 2010 peetud 204 7. istungil (CERD/C/SN 2047 ) vastu j ärgmised lõppi äreldused.

Sissejuhatus

2' Komitęe torvitab osalisriigi aruandlusjuhistega, kiņalikke märkusi vastuseid komitee tõstatatud kįįsimustele. regulaarsust perioodiliste aruannete konstruktiivset dialoogi osalisriigiga.

3. Konritee tunnustab kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatust aruande koostamisse ja aruandes toodud viiteid nende organisatsioonide tehtud märkustele.

B. Positiivsedaspektid

Ą. Komitee tervitab osalisriigi poolt üļevaatlikult kirjeldatud r,isiooni Eesti ühiskonnast, kus ,'kõigil saab oļęma võimaius ęnęSeteostuseks, kõik tunnevad end krndlait la võtavad osa ühiskorma matanduslikust, sotsiaalsest, poliitilisest ja kultuuriiisest elust,.. Samuti selleļ eesmärgil tehtud pingutusi,

5. Komitee tenitab mitmete dialoogi- ja konsuitatsioonivahendite, kaasa arvatud Kuituuriministeeriumi alia asutatud Etniliste Rahvusvähemuste Nõukogu .ja Rahr,uste Ürnarļaua 1oomist vähemusgruppidega suhtļemiseks.

aruanĪļet, mis koostati kooskõias komitee teemade ļoeteiu kohta ia deiegatsiooni suulisi Komitee tervitab ka osavõtva riigi aiakohasust ja esitamisel. Ühtļasi lundab komitee kestvat

GE.i0- /Ē

rV)+1 PTease recycle \Ų

CERD/C/DSTICOI8.9

C.

6. Komitee tunrrustab võrdse kohtlemise seaduse kehtestamist ja suhtub huviga

osalisriigi kavatsusse iaiendada nimetatud seaduses keeiatud diskriminęerimise aiusęid, et

need hõlmaksid ka keeltia kodakondsust.

,7. Komitee kįidab lreaks kultuuriiise mitmekesisuse tururustamise osalisriigi hariduses,

kaasa arvatud rahvusvähemuste kuituuri puudutavate ainete kaasamise riikļikesse põlrikooli- ja gümnaasiunriprogrammidesse. Komitee on rahul, et rahvusvähęmusteļ on

võimaļus oma emakeeļt õppida.

8. Komitee kiidab heaks keelesęaduse paranduse (s 23), nris jõustus märtsis 2007,

miiiega sätestatakse võõrkęele või konkreetse piirkondliku keelevormi kasutus esiaĮgse

eęstikeęlse tekstiga avalike1 siltidel, viitadeI, teadaannętel, kuulufusteļ ja reklaamidel.

g, Komitee kiidab heaks, et osaiisriik on tunĪļustanud komitee pädevust üksikįsikutelt või isikute gruppidelt saadud teateid vasfu võtta.1a neid arutada vastavalt konventsiooni 14,

artiklile. Komitee rnärgib huviga ka osaiisriigi väl1endatud kavatsust ratifitseęrida ÜRo peamised inimõiguste-alased lepingud, mitle pooleks osalisriik veeļ eį oĮe.

Mureffekitavad valdkonnad j a soovitused

10. Turmistades huviga õiguskantsleri ja võrdse kohtlemise voliniku tööd, kahetseb

komitee, et osaiisriigis puudub riiklik inimõiguste institutsioon, mis oļeks täieiikus

kooskõias Pariisi põlumõtetega (Peaassambleę resolutsioon 48lI34) (konventsiooni 2.

artikii 1.lõige).

Komitee rõhutab Pariisi põhimõtetele vastava sõltumatu riikliku inimõiguste

institutsiooni oTulisust ja soovitab osalisriigil koostöös kodanikuühiskonnaga jätkata

vastava institutsįooni välja töötamisel kõigi võimalike valikute kaalumist, kaasa

arvatud õiguskantsleri ja võrdse kohtlemise voliniku ülesannete muutmist ning nende

volituste laiendamist, et nad vastaksid Pariisi põhimõtetele, ning võiksid astuda

samme Riiklike Inimõiguste Edendamise ja Kaitsmise Institutsioonide Rahvusvahelise Kooskõlastuskomitee (ICC) akrediteeringu saamiseks.

11. Komitee märgib, et karistusseadustiku 15i, artikļis piirdutakse vaenutegevusę

õhutamise sätęstamisęl tegudega, milļęl on rasked tagajäįed' Komitee märgib ka, et

osalisnik on väljendanud soovi seda lünka karistusseadustikus täita (konventsiooņi 4. artikli

punktid (a) ja (b)).

Meenutades ICERD 4. artįkli üldist soovitust nr 15 (1993), tuletab komitee

osalisriigile meelde, et õigus teostada arvamus- ja väljendusvabadust kannab endas ka

kohustust ja vastutust, ning et rassilisel üleotekul või rassivihal põhinevate ideede

levįtamise keeTd on kooskõIas õigusega arYamus- ja väljendusvabadusele' Seega

soovitab komitee, et osalisriik:

(a) tagaks, et karistusseadustįku parandus viiks selte kooskõlla ICERD 4.

artikliga, muutes rassilistest põhjustest motiveeritud vaenu õhutamise seadusega

karistatavaks rikkumiseks; ja

(b) keelusįaks rassistlikud organisatslonnid"

Komįtee palub osaTisriigil ratifitseerida ka küberkuritegevuse konventsiooni

lisaprotokoTl arvutisüsteemide kaudu toime pandud rassistlike või ksenofoobsete

tegude kuritegelikuks tunnistarņise kohta (CETS nr 189).

72. Komitee märgib murega, ęt rassiIįstest põhjustest johtuvat motiveeritust ei ioęta

kuritegudes üldiselt raskendavaks asjaoluks. Komitee märgib ära ka osaiisriigi kavatsusele

kehtestada rassiįine motiiv raskendava asjaoluna Eesti kriminaalõiguses (konventsiooni 4,

ja 6. artikkel).

CERD/C/ESTICOIS-9

Komitee soovitab osalisriigil tisada karistusseadustiku üler,aatamiseI erisāte, mis tagaks, et etnilise, rassilise või usulise vilra motiivi arvestataks kriminaalmenetluses raskeņdava asjaoluna, viies seeläbi elIu väIjendatud head kavatsused.

13. TunĪļustades Eesti integatsioonistrateegia nägemust, on kornitee siisi<r mures, et rõhuasetus eesti keeleļe strateegia eesmärkides ja rakendamises võib töötada vastu sffateegia üldeesmärgile, tekitades pahameelt nende seas, kes ęnd diskrimineerituna tumevad, eriti karistuslike eļementide tõttu keelęrežiimis (konventsiooni 5. artikke1),

Komitee peab keele üļemäärast rõhutamist ja karistar,aid eIemente integratsioonistrateegias tarbetuteks, pidades silmas eesti ehk riigikeelt kõneļer,ate isikute kasvavat arvu. SelTes osas soovitab komitee, et osalisriik:

(a) läheneks riigikeele edendamisele mitte-karistavalt ja vaataks üle Kee|einspektsiooni rolli ning 2008. aasta määruse eesti keele valdamise nõuete kohta' Komitee soovitab osalisriigil tungivalt tagada piisavad ressursid tasuta keelekursuste võimaldamiseks;

(b) lihtsustada naturalisatsiooni keelenõudeid, eriti eakate ja osalisriigis süņdinud isikute suhtes; ning

(c) kaaluda ar,alike teenuste pakkumise| kakskeelset |ähenemist, eriti arvestades, et osalisriigi seadustega on avalike hüvede ja teenuste kasutamises diskrimineerimine keelatud. Komitee kutsub osalisriiki ü|e \,aatama ka oma seadusandļust, millega rahvusvähemuse keele kasutamist avalikes teenustes lubatakse üksņes maakondades, kus rahvusvähemused moodustavad poole elanikkonnast.

14. Komitee märgib murega, et rahvusväherrused osaļevad vähe poliitilises elus ja on Riigikogus piiratult esindatud. (konventsiooni 5. arrikli punkt (c)).

Arvestades asjao|u, et Eesti integratsioonistrateegia eesmärgiks on rahr,usvähemuste poliitiline ja ühiskondlik integratsioon, soor,itab komitee, et osalisriik kahekordistaks oma püüded, et tagada rahvusvähemuste suurem osa|us avalikus eTus, kaasa arvatud Riigikogus, ning astuks samme rahvusr,ähemuste osaluse tagamiseks kõigil administratiivsetel tasanditel.

15, Tervitades küll osaiisriigi eesmärki vähendada mįļäramaĪa kodakondsusega isikute arvu ja Tema SarrļĪne rahvusvähemustesse kuuluvate pikaajaliste ęianikę naturalisatsiooni soodustamiseks, tekitab komiteeie endiseit muret määramata ļ<odakondsusega isikute püsivalt kõrge an/ ja taotlejate negatiirme suhtumine nafuralisatsiooniprotsessi (konventsiooni 5 artikli punkt (d)).

Komitee kordab oma \/arasemat soovitust, paludes osalisriigil vähendada määramata kodakondsusega isikute arvu. Komitee palub osalisriigil uurida tähemalt põhjuseid, miks potentsiaalsed taotlejad ei soovi naturalisatsiooniprotsessis osaleda, et seeläbi olukorda parandada, Komitee kordab oma üleskutset ratifitseerida kodakondsusetuse vähendamise konventsioon ia kodakondsuseta isikute staatuse konventsioon.

16' Komiįcc märgib ära osalisriigi esitatud teabe lrariduse ja töölrõive kolrta rah.t,usl.ähemuste seas, ent ava]dab liohctsust, ct saadud arrdmcd ci võimalda [kõigi ctnilistc gtuppide.ia er..iti] stlįsiaaiseit kaitsetute gruppide olukorda osalisriigis põ1rjalikult mõista ega hinnata (konventsiooni 5. artikļi purrkt (e)).

Komitee soovitab osalisriigil tagada, et2017. aasta rahr'aļoenduse ajal kogutaks andmeid kõigi etņiliste gruppide, eriti sotsiaalselt kaitsetute gruppide sotsiaalmajandusliku olukorra kohta vabatahttiku eneseidentifitseerimise alusel, austades igati loendatavate pril,aatsust ja anonüümsust, \i astar,alt oma ü|diseļe

CBRD/C/ESTICOIS-9

soovituseļe nr 8 (1990), mis puudutab konventsiooni 1. artikli tõlgendamist ja

rakendamist, ja parandatud aruandmisjuhiste lõigetele 10 kuni 12 (CERD/C12007l|), paTub komitee, et osalisriik esitaks oma järgmises perioodilises aruandes ka andmed,

mis on jagatud etniliste gruppide, rahvuste ja kõnelevate keelte lõikes, et nimetatud

gruppide olukorda oleks võimalik hinnata konventsiooni 1. artikli tähenduses.

17. Tervitades romide heaks rakendatud mitmesuguseid meetmeid ta algatusi

osalisriigis, avaldab komitee kahetsust ebapiisava teabe üļe nende algatuste efektiivsuse .ia

romide üļdise olukorra kohta osalisriigis. Komitee märgib murega ka disi<rimineerimist,

mida romi Tapsed väidetavalt kogevad juurdepääsul kvaliteetsęle hariduseie (konventsiooni

2. ja 5. artikkel).

Meenutades oma üldist soovitust nr 27 (2000) romide diskrimineerimise osas,

palub komitee osalisriigil viia läbi uurimus, et hinnata romide kogukonna tegelikku

olukorda oma terrįtooriumil, ning julgustab osalisriiki osalema aTgatustes, mille

eesmärgiks on Ieida riikIįkke ja piirkondlikke lahendusi romidest elanikkonna

üldisele kõrvalejäetusele. Komitee soovitab osalisriigil teha Iõpp romi laste

segregeerimisele haridusvaTdkonnas, ja seda ennetada.

18, Komitee on mįļres, et kohtuteļe ja muudele pädevateTe asutustele ei oĮe

aruandeperioodil peaaegu üldse esitatud kaebusi rassilise diskrimineerimisę kohta, samas

kui märkimisväärne protsent isikuid väitis oma igapäevases eius kogevat diskrimineerimist

ętnilise pžiritolu tõttu. Komitee märgib ühtlasi, et tundub, et konventsioonile on viidatud

üksnes kohtuasjades, mis on seotud pensioni võimaldamisega sõjaveteranidele

(konventsiooni 6. artikkel).

Arvestades, et ükski riik ei ole rassilisest diskrimineerimisest vaba, soovitab

komitee, et osaTisriik tõendaks, et sellįne väįke kaebuste įrv ei ole tingitud ohvrite

ebapiisavast teadlikkusest oma õiguste kohta, kartusest surveabinõude ees, piiratud juurdepääsust võimalikele mehhanismidele, usalduse puudumisest politsei ja õigusvõimude vastu ega võimude ebapiisavast tähelepanust või tundTįkkusest rassilise

diskrimineerimise suhtes.

Tuletades meelde oma üldist soovitust nr 3l (2005) rassilise diskrimineerimise kohta kriminaalõigussüsteemi korraldamisel ja toimimisel, soovitab komitee

osalisriigil vaadata üle ohvritele kättesaadavad vahendid õiguskaitse taotlemiseks, et

veenduda nende tõhususes, Selļes osas julgustab komitee osalisriiki kaaluma ka

kokkuteppementeluse laiendamist rassilise diskrimineerimise juhtumitele, kui see on

kohane. Ühttasi soovitab komitee osalisriigil jätkata avalikkuse teadlikkuse tõstmist

konventsioonist ja rassilise diskrimineerimise alastest karistusseadustiku sätetest.

Komitee palub osalisriigil järgmises aruandes esitada ajakohane teave

kaebustest rassilise diskrimineerimise juhtumite ja vastavate otsuste kohta, mis

langetati karistus-, tsivįil- või hatduskohtu menetluse tulemusel või riigi inimõiguste

institutsiooni poolt, kaasa arvatud kompensatsiooni ja muude hüvituste kohta, mida

ohvritele võimaldati.

19, Kiites ühest küliest osalisriigi vastust rassismipuhangule pärast pronkssõduri T<riisi,

politsei järelevalve intensiivistamist ja rahva harimist, on komiteę siiski mures jätkuva

var.iatud vaenu pärast etniļiste eestlastc ja ctnilisTe venęlaste vahe1, Ī{omitec oĪI nįures ka

vähcsc kokkupuutc pärast ctnilistc ccstļņgte ja mitto oeotlagte r,ahel (k.onrlentsiooni 5 artikli

punict (b) ja 7. artikkel).

Komitee soovitab osalisriigil olla püsiva|t valvas rassistTįke tegude suhtes ning jätkata tegevust eelarvamuste ennetamįsel, nende vastu võitlemisel ning mõistmise ja

sallivuse edendamisel kõigis eluvaldkondades, pöörates erilist tähelepanu noortele ja

meediale' Komitee suhtub huviga Eesti Mälu Tnstituudi |oomisse, mille ülesandeks on

CERD/C/EST/CO/8-9

koostada põhjalik ja objektiir,ne aruanrre inimõiguste olukorrast perioodil t944-.l'991, ning j ulgustab osalisriiki:

(a) laieņdama Instituudi mandaati, et see hõļmaks samu perioode kui need, mida uurib Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon;

(b) kaasama Instituudi töösse erinevate seisukohtadega eksperte eriner,atest va|dkondadest ja ühiskonnasektoritest, et sobitada t,aatenurki ja tagada järelduste piisav autoriteetsus; ning

(c) tuginema selles algatuses lņimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjoni tööst saadud õppeturrdidele.

20. Komitee.julgustab osalisriiki olema jätkuvalt tähelepanelil< avaliku poliitika kaudse diskrimineęriva mõiu suhtes sotsiaalseit haavatavatele gruppidele.

21 , Arvęstades kõigi irrimõiguste jagamatust, julgustab komitee osalisriiki kaaiuma liitumist veel ratifitseerimata rahwsvaheliste ininrõiguste-aļaste koid<ulepetega, eriti nende kokkulepetega, miļļe sätted avaļdavad otsest mõju rassiļise diskriminęerimisega seonduvale, näiteks võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahyusvaheline konventsioon (1990). Komitee kustub osalisriiki liituma TINESCO konventsioonisa diskrimineerimise vastu hariduses.

22. Arvestades oma įildist soovitust ru. 33 (2009) Durbani .|ärelkonverentsi meetmete osaS, soot,itab komitee osalisriigil konventsiooni siseriikļikus õiguskorras rakendamiseļ viia eļļu Durbani deklaratsioon ja teger.usprograĪnm, mis võeti vastu 2001. aasta septembris maaiimakonverentsiļ rassismi, rassilise diskrimrneerimise, ksenofoobia ja seotud sallimatuse vasfu, võttes aryesse 2009 Genfis peetud Durbani järelkonverentsi lõppdokumenti. Komitee palub, et osalisriik lisaks järgmisesse perioodilisse aruandesse korrkręetse teabe tegevusplaanidest ja muudest meetmetest, mida Durbani deklaratsiooni ja tęgevusprogramrni täitmiseļ riikļikul tasandiļ rakęndatakse.

23' Seoses järgmise perioodilise aruande koostamisega soovitab komitee osalisriigil iätkata ja iaiendada oma dialoogi inimõiguste kaitsę valdkonnas tegutsevatę kodanikuülriskonna organisatsioonidega, eriti rassilise diskrimineerimise vastu võitĮemisel.

24. Komitee soor,itab osalisriigil ratifitseerida konventsiooni artikii 8 lõike 6 parandused, mis võeti vastu 15. iaanuariļ 1992 konventsiooni osatisriikide neljateistkümnendaļ kohtumiseļ ia mitle Peaassambļee oma resoļutsiooniga 47 lĮ1 1 16. detsembril 1992 kinnitas. Seosęs sellega tsitęerib komitee Peaassamblee resolutsioone 6llļ48 ja 631243, kus Peaassambiee palus osatisriikidel tungiva1t kiireņdada oma sisęriikļike ratifitseerimise protsesse SeoSeS komitee rahastamist puudutava konventsiooniparandusega. ja teavitada Peasekretäri a.ļakohaseļt ļ<irjalikult parandusega liitumisest.

25. Komitęe soovitab osalisriigil jätkata tava teļra komitee tähelepanekud ja aruanded nende esitamise ajal avaļikļiusele ļ<ättesaadavaks ning palub osalisriigil tungivalt leida reSSurSSe nerrde avaļdamiseks kõigis asjakohastes ametļikes ja tavapäraseļt ļ(asutatavates keeļtes,

26' Arvestades, et osalisriik esitas oma põhidokumendi aastaļ 2001, õhutab komitee ņsalisriiki esitama selle uuendatud r,ęrsiooni, mio r,astaks ülristele arufndiugiuhiotele rahvusvalreliste ininrõiguste-aļaste kokkulepet kohta, eriti mis puudutavad põhidokumenti, mis kiidetj heaks inimõiguste lepingute organite komiteesisesei viierrdaļ kohtumisel 2006. aasta juunis (H2/MC/2006/3 ).

21 . Konventsiooni 9. artiļdi ļ. ļõike ia selļe parandatud kodukorra 65. reegli kohaseļt palub komitee osalisriigil esitada andnred komiTee 1i.' ļ3. ta 17. punktis toodud soovifuste rakendamise kohta ülre aasta jooksuļ pärast käesolevate lõppjär.elduste kirrrritamist.

CDRD/C/EST/CO/8-9

28' Komitee soovib osalisriigi tähelepanu juhtida ka soovituste 12, 14, 16, 18 ja 20

erilisele olulisusele ning palub osalisriigil esitada oma järgmises perioodilises aruandes

üksikasjalik teave konkreetsetest meetmetest, mida rakendatakse nende soovituste

täitmisekS.

29. Komitee soovitab osalisriigil esitada oma i0., l., ia 12. perioodiline aruarrne ühtse

dokumendina, tähtajaga 14' jaanuar 2013, arvestades CERD-spetsiifilistele dokumentidele

kehtestatud .iuhiseid, mille komitee kįnnitas oma seitsmekümne esimeseI istungļärgul

(CERD/C/2O01l1), ja käsitleda kõiki purrkte, mis otr tõStatatud käesolevates lõppjäreldustes.

CERD rc,svcot.-s

ADVANCE UNEDITED \/ERSION Distr.: Generaļ 27 August 20i0

Original: English

Committee on the Elimination of Racial Discrimination Seventy-seventh session 2 -27 Ausust 2010

A.

Consideratįon of reports submitted b;, States parties under article 9 of the convention

Draft Concįuding obserr,ations of the Committee on the ETimination of Racial Discrimination

Estonia

1. The Committee considered the 9th to 10th periodic Īeport of the Esįonia (CERD/C/EST/8-9), submitted in onę document, at its 2038tl' and 2039.ļ' meetings (CERD/C/SŲ2038 and CERD/C/SR/2039), treld on 19 and 20 August 20ļ0. At iĪS204,7,'' meeting (CERD/C/SR/204./.), heļd on 26 August 20i0, it adopted the foļlorn,ing concludirr.g observations,

Introduction

2. Tlre Committee węlcomes the report of the State party, which is in conformity u,ith the Committee's repoIting guidelirres, as welļ as the writ|en comments on the list of themes and the oral replies of tlre delegation to tlre quesTions raised b1. the Committęe. It aiso welcomęs the State parry,S timelinęss and regularity in submitting its periodic reports. It

appreciates the oppornrnity thus provided to engage in a continuing and constructive dialogue with the State party.

3. The Committee notes with appreciation the invoļvemęnt of civil society organisations in the preparation of the report and references made in the report to cornments made by these organisatrons.

Positive aspects

4. The Committee welcomes the vision outlined b), the State party for an Estonian societ1, where .everyone wiļl have the opporhrnit1, for seif-realisation, wil1 feeļ secure and will participate irr the ęconotlic. social, politicaļ and cultural iife of the societ1,.'and ęfforts undęrtaken to this errd.

B.

GE. ļ 0-

/ī,vž\ Please recycle \51

CERD/C/ESTICO/8-9

C.

5. Tļre Committee welcomes the establishment of severaĮ instruments of dialogue and

consultation with minority groups, including the Council of Ethnic Minorities under the

Ministry of Culture and the Roundtabie of Nationaiities.

6. The Committee welcomes the adoption of the Equal Treatment Act and notes with

interest the announcement made by the State party on extending the prohibited grounds of discrimination under the Act to include language and citizenship.

1 . The Committee commends the State party for the recognition of cultural diversity rn

education, inciuding through the incļusion of subjęcts on minorities' culture in the public

education programmes for basic school and gymnasium. The Committee further notes with

satisfaction that minorities have opportunities for learning their motirer tongues.

8. The Committee welcomes the amendment to the Language Act ($ 23) entered into

force in March 2007 which providęs for the use of a foreign language or a special regional

linguistic form alongsidę the original text in Estonian orr public signs, signposts,

aĪļnouncements, notices and advertisements.

g. The Committee commends the State party for recognizing the competence of the

Committee to receivę and consider communications from individuais or groups of individuals, in accordance with a*ic\ę !4 of tire Convention. The Committee also notes

with interest the commitment expressed by the State party to ratify the United Nations core

human rights treaties to which it is not aparty.

Concerns and recommendations

10. WhiĮe noting with interest the work of thę Chanceļlor of Justice and the EquaĮ

Tręatment Commissioņer, the Committee ręgrets that no national human rights institution

fulty compiiant with the Paris Principles (General Assembly Resoiution 481134) exists in the State party (art. 2 (1)).

The Committee reiterates the importance of estabtishing an independent national human rights institution compliant with the Paris Principles and

recommends that the State parŅ continue, in consultation with the civil sociefy,

consideration of all possible options for developing such iņstitution incTuding by

transforming and empowering the Chancelļor of Justice and the Equal Treatment

Commission so įs to conform with the Paris Principles and take steps towards

accreditation by the International Coordinating Committee of National Institutions

for the Promotįon and Protectįon of ĮIuman Rights (ICC),

11. The Committee notes that the provision of article 151 of the Penal Code limits the

prosecution of hate speech to acts that result in serious consequences. The Committee also

notes that the Statę party wishes to fill this lacuna in the Penal Code. (arts. a (a) and (b))

Recalling general recommendation No. 15 (1993) on article 4 of ICERD, the

Committee reminds the State parŅ that the exercise of the right to freedom of opinion

and expression carries with įt duties and responsibilities, and that tlre prohibition of

the dissemįnation of ideas based on racįal superioriŅ or racial hatred is compatible

with the right to freedom of opinion and expression. Therefore, the Commįttee

r.cconrtrrerrds tlrat tlre State parŅ:

(a) ensure that revision of its Penal Code brings it in line wįth article 4 of ICERD by making racially motivated hate speech in al] cįrcumstances aņ offence

punishable by lau,; and

(b) prohibitracistorganizations.

CERD/C/ESTICOIS-9

The Conrmittee also in.t,ites tlre State part1, to ratif1, the Additionaļ Protocol to the Convention on Cl,bercrime, concerning the criminalization of acts of a racist and xenophobic nature committed through computer systems (CETS No. 189).

ļ2. The Committee notes with concenr tirat racial motivation does not constifute an aggravating circumstance for crimes in general. The Committee also notes the intention of the State party 1e establish racial motivation as an aggravating circumstance under Estonian criminal law. (arts.4 and 6)

The Committee recommends that, in the context of the revision of the Penal Code, the State parĄ, include a specific provision to ensure tlrat the motive of ethnic, racial or religious hatred is taken into account as an aggravating circumstance in proceedings under the criminal lavr', thereby completing its good intentions in this respect

ļ3. While noting with appreciation the l,ision of the Estonian lntegration Strategy, the Committee is concerned that the strong ernphasis on the Estonian ianguage in the objectives and implementatiot] of the Strategy may n,ļn countęr to the overall goal of the strategy by contributing to resęntment among those who feeļ discriminated against, especialiy because of the punitive elements in the ianguage regime. (art. 5)

The Committee considers the overemphasis on language in the Integration Strateg1, and the punitive elements therein as unnecessar1' in vierņ, of the growing number of persons using tlre Estonian language, the officiaļ language of tlre State. In this regard, the Committee recommends that the State party:

(a) adopt a non-punitive approach to the promotion of the officiaļ language and revisit the role of the Language lnspectorate and the implementation of the 2008 regulation ou requirements for Estonian language proficienc1,. The Committee also urges the State parĄ, to allocate sufficient resources for the provision of free-of-charge language courses;

(b) lessen language requirements for naturalization, particularll, for older persons and those who were born irr the State parŅ; and

(c) consider a dual language approach as regards deliveņ, of public services, particularlf in light of the prohibition of discrimination in access to public goods and sert'ices as provided for by the State part1,'s legislation. The Committee also calls on the State parĘ' to revieų, its legislation which restricts the use of minorit1, language in public services only to counties where mįnorities make up half of the population.

14' The Committee notes u,ith concem the veņ, lo'ur, Ievel of participation of minorities in politicai iife and the limited representation of minorities in Pariiament. (art. 5 (c))

In vieų. of the fact that the civil and poTitical integration of minorities įs an objective of the Estonian Integration Strategl', the Committee recommends that the State parŅ redouble its efforts to eņsTļre greater participation by members of minorities in public life, including in Parliament, and take effective steps to ensure that the1' participate in the adminįstration at alt levels.

15. .Wirile rrotrrrg witlr appruuiaiiort įhat reclucing the number of persons with

undetęrmined citizenslūp remains an objective for tlre State party and welcoming the Steps taken to facllitate naturalization for long-term resident minorities. the Committee remains concerned at the persistently high number of persons with undetermined citizenship and at the reported negaTive perception ofthe naturalizationprocedure by appiicants. (art. 5 (d))

The Committee reiterates its previous recommendation calling on the State parņ' to enhattce efforts to reduce the number of persons with undetermined citizeuship. The Committee call's on the State parĄ, to examine further the reasons

cERD/C/ESTļCor8.9

behind the reluctance of potential applicants to engage in the naturaįization process

with a \,ie\Į, to improving the situation. The Committee also reiterates its invitation to

the State party ratify the Convention on the Reduction of Statelessness ald the

Conveution relating to the Status of Stateless Persons.

16. The Committee notes the information proyided by the State party on education and

employment among minoritięs but regrets that tlre data does not allou, for a comprehertsive

understanding and assessment of the situation of [all ethnic groups and especially]

vulnerabTę groups in the State party. (art. 5 (e))

The committee recommends that the state party ensure that, in the context of

the 2011 census' data įs collected on tļre socio-economic situation of all ethnic groups

and especiall5, vulnerable groups on the basis of voluntary self-identįfication, with full

respectfortlreprivac1,andanonymit1,oftheindividuaļsconcerned.TheCommittee, įn accordance with its general recommendation No' 8 (1990) on tlre interpretation and

apptication of article 1 of the Convention and paragraphs 10 to 12 of its revised

reporting guidelines (CERD/C/2007/1), requests that the State parĘ, include such

data, disaggregated by ethnic group, nationalit5' and Tanguage spoken, in its next

periodic report with a view to evaluate the situation of groups wįthin the definition of

article 1 of the Convention.

fi. While welcoming the various measįļres and irutiatives taken by the State party in

favour of thę Roma, the committęe ręgręts the lack of information on the effectiveness of

these initiatives and the paucity of information regarding the situation of Roma in general

in tlre Statę party. The Committee aĮso notes with concęrn the discrimination reportedly

experienced by Roma children in accessing quality education. (arts. 2 and 5)

RecaTling its general ,""o**"ndution No. 2.Ī (2000) on discrimination against

Roma, the Committee calls on the State parŅ to conduct research wįth a view to

assessing the real situation of the Roma communiŅ in its terrįtory and encourages the

State party to participate in initiatives aiming at finding nationaļ and regional

solutions to the widespiead exclusion of the Roma popūation. The Committee aĮso

recommends that the State parŅ bring to an end and prevent any segregation of

Roma chįldren in the fieļd of education.

18. Thę Committee is concerned at the near absencę of compiaints of acts of racial

discrimination logged with courts and other relęvant authorities during the reporthg period

when a significant percentage of persons reported having experienced discrimination in

everyday iife because of their ethnic background. The Committee further notęs that the

Convention has apparently been referred to in courts oniy in cases relating to the granting

of pension to military veterans. (art. 6)

Considering that no country įs free from racial discrimination, the Committee

recommends that the State party veriŅ whether the small number of compTaints is not

the result of victims' lack of awareness of their rights, fear of reprisaTs, limited access

to available mechanįsms. lack of confidence in the police and judicial authorities, or

the authorities' lack of attention or sensitivitl' to cases of racial discrimination'

Recalling its general. recommeņdation No' 31 (2005) on the prevention of racial

discrįmįnatįon in the administration įnd functionirrg of tlre criminal jrrsticc system,

the Committee recommends tha{. the State parŅ revieu.remedics nvaiTable to victims

to seek redress to ensĮĮre that they are effective. Iņ this regard' the Committee aĮso

encourages the State party to consider extending the use of concilįation in dealing with

racial discrimination cases, when appropriate. The Committee further recommeņds

that the State parŅ contįnue to raise awareness of the Convention and of Penal Code

provisions relating to racįal discrimįnation.

CERD/C/EsTļCol8-9

The Committee requests the State partv to provide in next report updated information on complaints about acts of raciaļ discrimination and on reler,ant decisions in penal, civiļ or administrative court proceedings and b1, State human rights institutions, including on an1, restitution or other remedies provided to victįms of such acts.

ļ9. Whiļe commending the State PāĄ,,s response to the Surge in racism following the .Bronze Soldięr crisis,, inciuding b1.intensifying monitoring b1,tlre poiice and carrying out mass education, the Committee is nonetheless concerned about the continuing existence of latent antagonism between ethuric Estonians and ethnic Russians, Tļre Comrnittee is also concerned about the lov,ļevel ofcontact between ethnic Estonians and non-Esįonians. (arts,

5 (b) and 7)

The Committee recommends that the State partl, continue to maintain its vigilance against acts of racism and continue efforts to prevent and combat prejudices and to promote understanding and tolerance in all spheres of life, aimed particularly' at young people and the media. Further., the Committee ņotes with interest the establishment of the Memoņ, Institute, entrusted with providing a thorough and objective account of the status of human rights during the period between 1944 and 1991, and encourages the State part1, to:

(a) widen the mandate of the Institute to cover the same periods as those investigated b1, the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity;

(b) include experts in various disciplines and sectors of socieĘ,with various standpoints into its work with a vieų' to reconciliatioņ of perspectives and to ensure sufficient authoritl'for its conclusionsl and

(c) build on the lessons learned from the work of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanitl,in this entreprise.

20. The Committee eņcourages the Staįe party to continue to be mrndfuļ of indirect discrimination ęffęcts of public policies on r.uherabļe groups,

21. Bearing in mind the indivisibility of all human rights, the Committee encourages the State part1, to consider ratifying those international human rights treaties u,hich it has not yet ratified, in particular tręaties the provisions of which have a direct bearing on the subject of racial discrimirration, Suc1r as the Inįernational Corrvention orr the Protection of the fughts of Al1Migrant Workers and Membęrs of Their.Families (1990), The Committee further iņr,ites the State Dartv to accede to the TINESCo Convęntion against Discrimination iņ Education.

22. In light of its general recommendation No. 33 (2009) on follou.up to the Durban Revieu. Conference, the Committee ręcolnmends that tire State party give effęct to the Durban Declaration and Programme of Action, adopted in September 2001 b), the World Corrference against Racism, Racial Discrimiņation, Xenophobia and Reiated Intoļerance, taking into accoįļnt the outcome Document of the Durban Rer,ieų, Conference, heļd irr

Gęneva in ApriJ 2009, ų,hęn implementing tlre Convention in its domestic legal order, The Committee requests that the State party include in its next periodic report specific irrftlnrraįiorr ott actiotr pians and otlret. trreasut.es taket To itttpletttent tlte Dulbatr Declaratiou and Progranrnre of Actioti at tlre rratiorral levęl.

23. The Committee recornmends that the State party continue consuiting and expanding its dialogue with organizations of civil socieņ, working in tire area of human rights protectiotr, in particular in combating racial discrimination. in conņection u,ith the preparatiotl ofthe nęxt periodic report.

CERD/C/ESTICOIS-9

24. The Committee recommends that the State party ratify the amendments to articļe 8.

paragraph 6, of the Convention, adopted on 15 January 1992 at the fourteentir meeting of States parties to the Convention and endorsed by the Generai Assembly in its resolution

4,7l111 of l6 December 1992' In this coĪmection, the Committee cites General Assembly

resolution 611148 and 631243, in which the Assembly General strongly urged States parties

to accelerate their dornestic ratification procedures with regard to the amendment to the

Convention concenring the financing of the Committee and to notify the Secretary-Generaļ

expeditiously in writing of their agreemęnt to the amerrdment.

25. The Committee recommends that the State party continues its practice of making its

reports, at the time of tireir submission, and the observations of the Committee readily

available and accęssible to the public and urges the State party to seek resources to

publicize them in all official and commonly used languages, as approprlate.

26. Noting that the State Party submitted its Core Document in 2001, the Cornmittee

encourages the State Party to submit an updated version in accordance with the hannonized

guidelines on reporting under the internationaļ human rights treaties, in particular those on

the common core document, as adopted by the fifth inter-Committee meęting of thę human

rights treaty bodies heid in June 2006 (HRI/MC/2006/3).

2'7. In accordance with artrcle 9, paragraph 1, of the Convention and rule 65 of its

amended rules of procedure, the Committee requests thę State party to provide information,

within one year of the adoption of the present conclusions, on its follow-up to the

reconrmendations containedinparaņaphs 11, 13 and 17 above'

28, The Committee also wishes to draw the attention of the Statę party įo the particular

importance of recommendations 12, 14, 16, 18 and 20, and lequest the State party to

provide detailęd information in its next periodic fepori on concrete measures taken to

implement these recommendations.

29. The Committee recommends that the State party submit its 10th, 1lth and 12th

periodic reports in a single document, due on 74 Jarutary 20t3, takng into account the

guidelines for the CERD-specific document adopted by the Committee during its seventy-

first session (CERD/C/2O0./ lI), and that it addręss all pornts raised in the present

concluding observations.