Inimõiguste komitee lõppjäreldused

VaTismįnisteerįum

Siseministeerium Pild{ 61 15065 Tallinn ļlzoktoober 2010 nr 8.3-ĮlĄ

^ oŠ/ļ

Įnimõiguste komitee lõppj äreldused

Välisministeerium edastab teile inimõiguste komitee lõppjäreldused, mis on tehtrrd kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti taitmise 3. Eesti aruande, Eesti esitatud täiendava informatsiooni ning komitee liikmete küsimustele esitatud vastuste põhjal. Palume teil oma valitsemisalast lähtuvalt komitee soovitusi analüüsida nins hinnata nende täitmise võimalusi.

Siseministeeriumi tegevusvaldkonda puudutavad eelkõige punktid 10 ja 11 ning seepärast palume lisaks soovituste üldisele hindamisele teilt tĘsemat teavet nendes punktides toodud soovituste rakendamise kohta

Arvestades asjaolrr, et soovitusi arutatakse ka Eesti üldisel perioodilisel ülevaatusel, palume teie vastust 15. novembriks 2010.

Lugupidamisega

Lisa: Inimõiguste komitee lõppjäreldused inglise lehekįi1iel

keeles ning tõlge eesti keelde 10

Mirjam Meisalu 6311 423 rnįj arrr. meis alu@mfa. e e

gAAEUNT'D SiseministeĖĪitļūkse

I 2 -t0- 20t0

r*,...., /,{. :: 2.. / ?.. e.2.

Lauri Bambus Asekantsler kantsleri ülesannetes

Islandi väljak 1

15049 Tallinn Registrikood 70002526

Tel:6377 000 Faks:6377 098

e-kiri: [email protected]

Sama: Ministeeriumid. Riigikantselei, SooĮise võrdõigusiikkuse volinik, Vabariigi Presidendi Kantselei, Oiguskantsler, Riigikohus, Eesti Advokatuur, EestiKoostöö Kogu, Irrimõiguste Teabekeskus, Inimõiguste Keskus, Irrimõiguste Instituut, Inte gratsio oni j a Migratsio onr S ihtasutus Meie Īnimes ed, Eesti Rahvuste Ühendus

TOIMETAMATA EELVERSIOON

Juurdepääs: üldine 28. juuli 2010

Originaai: inglisekeelne

Inimõiguste Komįtee Üheksaktimne üheksas istungiärk Genfis, 12.-30.juulil 201 0

Pakti 40. artikli alusel esitatud osalisriikide aruannete arutelu

Inimõiguste Komitee lõppjäreldused

Eesti

1. Komitee arutas 12. ja 13. juulil 2010 peetud 2115. ja 2716. istungit (\,t CCPR/C/SR. 2715 ja CCPR/C/SR. 2716) Eesti kolmandat perioodilist aruarļnet (CCPR/C/EST/3) ja võttis 27. juulil 2010 peeud 2736. istungil (CCPR/C/SR.2736) vastu järgmised 1õppjäreldused.

A. Sissejuhatus

2. Komitee tervitab Eesti kolmaņda aruande õigeaegset esitamist ja hindab konstruļ:tiivset didloogi Eesti delegatsiooniga. Komitee tervitab osalisriigi esitatud üksikasjalikku teavęt rakendatųd meetmete ja edasiste plaanide kohta pakti täitmiseks, Samuti on Komitee tänuļik eęlnevate T<rņ.aiike vastuste eest oma kirjalikele kiisimustele ja üksikasjaliku lisainformatsiooni eest, mrda delegatsioon nii suuliselt kui ka kirjaiikult esitas.

B. Positüvsed aspektid

3. Turrnustades osalisriigi jätkusuutlikku pühendumist rnimõiguste kaitsele, tervitab Komitee järgmisi õiguslikke ja teisi meetmeid:

(a) uue kriminaaimenetļuse seadustiku vastu võtmine, mis jõustus aastal 2004;

(b) ohvriabi seaduge vņstu võtminc, mis jõustus aastal 2004;

(c) ļraristusseadustfüu parandus (paragrahv 133), rrris jõustus aastal 200] ja rnis parandab ori astarrri sc elerrrcnįide clcfuritsio orri;

(d) politseiseaduseja sellega seotud õigusakride parandused, mrsjõustusid aastal 2008;

(ę) vangistusseaduse parandused;

GE. {)Į

Please recycle \5f

CCPR/C/EST/CO/3.CRP.1

(0

{p)

riigi õigusabi Seaduse vastu võtmine, mis jõustus aastal 2005;

uue täitemenetiuse seadustiku vastu võtmine, mis jõustus aastal 2010;ja

õiguskantsleri nimetamine riikiikuks ęnnetusasutuseks piinamise

4. Komitee tervitab ka järgmrste aktide ratifitsęerimist või nendega liitumist:

(a) kodaniku- ja poiiitiliste õiguste rahvųsvahelise pakti surmanuhtiuse

kaotamist käsitlev teine fakultatiivne protokoll, mis jõustus aasta| 2004;

(b) naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubandusę ärahoidmise ja selle

kuriteo eest karistamise protokoll, mis täiendab ÜRo rahvusvahelist organiseeritud

kuritegevuse vastast konvęntsiooni, mis jõustus aastal 2004;

(c) lapse õiguste konventsiooni ļaste müįįkį, lasteprostitutsiooni ja

porņograafiat käsitlęv esimene fakultatiiņrotokoll, mis jõustus septembns 2004.

(d) Sisserändajate salaja üįe maa-, õhu- või merepiiri toimetarnist tõkestav

protokoll, mis täiendab Üno rahvusvahelist organiseeritud kuritegevuse vastast

konventsiooni, mis jõustus aastal2004; ja

(e) piinamrse ning muu julma, ebaiņimiiku või inimväärikust alandava

kohtlemise ja karistamisę vastase konveņtsiooni fakultatiivne protokoll, mis jõustus aastai

2007.

C. Põhilįsed murettekitavad valdkonnad ja soovitused

5. Võttes kįill tęadmiseks osalisriigi esitatud inforrnatsiooni õiguskantsleri pädevuse,

mandaadi ja funktsioonide kohta, on Komiteę muręS, et see institutsioon ei ole siiski piisavalt kaasatud inimõiguste edendamissę ja kaitsmisse vastavalt Pariisi põhimõtętele

(Peaassamblee resolutsioon 48lI34), eriti mis puudutab tema rolli koordineeriva üksuse ja

koostöö lihtsustajana riigiasutuste ja kodanikuühiskonna vahel (pakti 2. artik&el).

osalisriik peaks andma õiguskantslerile laiema mandaadi, et vümane saaks

kõiki inimõigusi täietikult edendada ja kaitsta, või saavutama selle eesmärgi muul moel, mis on täieTikus kooskõlas Pariisi põhimõtetega (Peaassamblee resolutsioon 48/t34), ning arvestama selles osas riiklįku ennetusmehhanismi nõudeid vastavalt pünamise ning muu julma, ebainimtiku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamįse vastase konventsiooni fakultatįivsele protokollile.

6. Tervitades kįilļ naiste diskrimineerimisega võitleva soolise võrdõiguslikkuse sęaduse vastų võtmist aastal 2004 ja võrdse kohtlemise seaduse vastu võtmist aastal 2008,

tekitab KomiteeĮe muret naiste diskimineerimise levik osalisriigis, eriti tööturul, kus naiste ja meeste palgavahe on ligikaudu 40 protsenti. Samuti on Komitee mures õiguskantsleri ja

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevuse kattuvuse pärast

disknmrneerimiskaebustega tegelemisel, mis võib segada nimetatųd tnstitutsioonide

efektiivsust soolise võrdõiguslikkusę valdkonnas. Ühtlasi on komitęe mures sooļise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtiemise volinikų kantseleile era|datavate inimressursside ja

rahaliste vahendite puuduse ning asjaolu pärast, et osalisriik ei ole veel moodustanud

sooiise võrdõiguslikkuse nõukogu (pakti 3. artikkel).

Osalisrügil tuTeks rakendada kohaseid meetmeid, et:

(a) tagada soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse

efektiivne rakendamine, eriti seoses põhimõttega,,võrdne palk võrdse töö eest.. naįste ja meeste puhul;

(h)

ennetamiseks.

CCPR/C/EST/CO/3.CRP.1

(b) organiseerida teadlikkust tõstvaid kampaaniaid, et juurida tööturult ja eļanikkonna hulgast väŲa soolised stereotüübid;

(c) tagad'a õiguskantslerile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule esitatavate kaebuste süsteemi efektiivsus, täpsustades nende ü|esandeid;

(d) suurendada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei töö efektiivsust, eraldades neile piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid, ja

(e) moodustada soolise võrdõiguslikkuse nõukogu, nagu on sätestatud soolise võrd õiguslikkuse seaduses.

1. Komitee on mures, et osalisnigi karisrusseadustikus (paragrahv 122) sisalduv definitsioon on liiga kitsas ega ole vastavuses definitsiooniga, mis sisaļdub piinamise rung muu julma, ebainimliku või inimväärikust aiandava kohtļemise ja karistamise vastase konventsiooni 1. artiklis, ega pakti 7 . artihiga (7. artikkel).

osaįisriik peaks muutma oma karistusseaduslikku, et tagada setle täielik vastavus piinamise keelustamist puudutavatele rahvusvahetisteļe normidele, eriti pakti artikTile 7.

8. Komitee on mures, et osalisriik ei ole valmis aiustama ega kaaluma kollektiivse hüvitise eraldamist isikutele, kes kaotasid vabaduse pärast ''pronksiöö'. sündmusi 2007. aastal, vaid üksnes käsitlema üksikuid õiguskaitse taotlusi (pakti artiklid 7 ja 14).

osaĮisriigil tuleks teha otsus kollektiivse hüūtise võimaldamise kohta isikutele, kes kaotasid vabaduse pärast ''pronksiöö'' sündmusi 200,7, aasta|,

9, Tunnustades ühelt poolt osalisriigi püüdiusi naiste ja tĮidrukutega kaųbitsemise vastu võitlemiseļ, eriti vastu võetud ,,lnimkaubanduse vasfu võitlemise arengukava 2006-2009", on Komitee siiski mures selļe nähtuse püsivuse pärast osalisriigis (pakti artikkel 8).

Osalisrügil tuleks:

a) süvendada oma püüdeid võitlemaks vastu, kaasa arvatud ,,Vägival|a vähendamise kaudu:

naiste ja tüdrukutega kaubitsemise arengukava aastateks 2010-2014"

b) võtta vastutusele, mõista süüdi ja karistada vastutavaid isikuid;

c) võtta vastu karistusseadustiku parandused, millega Tisatakse inimkaubandusalane erisäte, millega tegeleb Justiitsministeerium; ning

d) Iaiendadasellealastrahvusvahelistkoostööd.

i0. Komitee on mures, et mitte-kodanikest samasooļistę partnerite sisenemisel osalisriiki, isegi kui nende partnerlust on võõrsil ametlikult tunnustatud ja üks partneritest juba osaiisriigis elab, rakendatakse endiselt immigratsiooni kvootide sūsteemi (pakti artikJid 2,12,1J ,23, ?6).

osalisriigil tuleks vaadata üle oma seadusandlus ja praktika ning ļaiendada samasoolistega suhtes olevate isikute õigusi, eriti selleks, et lihtsustada samasooļ-ises partnerluses olevate mitte-kodanike eļamisloa saamist, kui nende partner juba elab osalisrügis.

i 1. Märkides ära. et isik, kelle varjupaigataotius on tagasi lükatud, võib apelleerida halduskohtųsse, on Komitee endiselt mures, et väļismaalasęļe rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt ei oie sellisel apellatsioonkaębuseļ pęatavat toimęt (1laĻ<ti 2, ja 13. artikkel).

CCPR/C/EST/CO/3.CRP. I

Komitee kordab oma soovitusto et otsus, millega varjupaigataotlus vastuvõetamatuks tunnistatakse, eį tohįks kätkeda peatava toime välistamist apelleerimisel.

1.2' Komitee on mures, et vaimse puudega isikutele või nendę eestkostjatele keeļatakse

sageli õigust olla piisavalt informeeritud nendevastasest krimirraalmenetlusest ja nende

vastu ęsitatud süūdistustest, õigust õiglasele kohtųistungile, samuti õigust saada piisavat ja

tõhusat õigusabi. Komiteele tekitab muret ka asjaolu, et eksperdid, kes määratakse hindama

vajadust patsiendi sundravi jätkamise järele, töötavad samas haiglas, kus patsienti hoitakse

(pakti artikkei 14).

osalisriik peaks tagama' et vaimse puudega isikud või nende eestkostjad

oleksid piisava|t informeeritud nendeyastasest kriminaalmenetlusest ja süüdistustest

ning saaksid õiguse õiglasele kohtuistungile, samuti õiguse saada piisavat ja tõhusat

õigusabi enda kaitseks. Samuti tuleks tagada, et eksperdid, kes on määratud hindama vajadust patsiendi jätkuva sundravi järele, oleksid erapooletud. Ühtlasi peaks

osalisriik koolitama kohtunikke ja advokaate kriminaalsüüdistusega kohtu a|l o|evate

vaimse puudega isįkute õiguste alal.

13. Märkides küll ära kriminaalmenetluse koodeksisse tęhtud parandusi

kriminaalmenetiuste ļühendamiseks, on Komitee ęndiselt mures, et osalisriigil puuduvad

erisätted kriminaalmenetiuste kohta, milles sįiüdistatu on kiruri peetud (pakti artii<kel 14).

osalisrügil tuleks vaadata üle oma kriminaalmenetluse koodeks ning lisada sinna sätted, mis näevad ette menetluse kiirendamise, kui süüdistatavad isikud on

kinni peetud.

14. Komitee on mt.ļres, et viimase mõnę aasta jooksul on heaks kiidetud vaid mõned

alternatiivse sõjaväeteenistuse taotiused (1 1 taottust 64st 200,7 ' aastaĮ, 14 68st 2008, aastal,

32 53st 2009, aastal). Samuti oilaksę Komitees mures selgete aluste puudumise pärast,

milie põhjal alternatiivse sõjaväeteenistuse taotlus heaļs kiidetakse või tagasi lükataksę (pakti 18. ja26. artikkel).

osalisriigil tuleks selgitada aluseid, mille põhjal alternatįivse sõjaväeteenistuse taotlused heaks kiįdetakse või tagasi lükatakse, ning rakendada kohaseid meetmeid

tagamakso et õigust sõjaväeteenistusest keeļduda toetataks.

15, Märkides kįįll įįra, et Riigikogus ioetav avaliku tęenistuse seaduse eelnõu hõlmab

sätet, miliega piiratakse teenistujate arvu, kel pole õigust streikida, on Kornitęe mures, et

teenistujad, kęs ei teosta avaliļ<]<u võimu, ęi saa täielikult kasutada õigust streikida (pakti

22. artilkęt\'

Osalisriigil tuļeks oma seadusandluses tagada, et streikįmine keelataks üksnes

võimaįikult vähestele avalikele teenistujatele.

16. Märkides küll ära programmide ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2001,, ja

,,Eesti integratsiooņ 2008-2013" rakendamist osalisriigis, on Komitęe mures, et eesti keelę

valdamise nõuded avaidavad jätkuvalt negatiivset mõju vene keelt kõneleva

rahrrrsvähemuse tööhõive ja sissetuleku tasemetele, seda ka erasektoris. Komitee on ühtlasi

mures asjaoiu pärast, ct vcno keelt kõneleva elanilrkon:ra usaldus osalisriigi ja sellę avalike asutuste vastu on vähenenud (pat<Ti26. ia21 . artiLrke|).

osaTisriigil tuleks tugevdada meetmeid vene keelt kõneleva rahvusvähemuse integreerimiseks tööturule, muuhulgas suurendada erialast ja keetekoolitust. Samuti tuļeks rakendada meetmeid, et tõsta venekeeTse elanikkonna usaldust osalisriigi ja selle avalike asutuste vastu.

I,7 ' Komitee on mures, et teavet pakti, komitee lõppjärelduste ja osalisriigi esitatud

aruannete kohta ei levitada piisavalt laialdaselt, kaasa arvatud prokurÖride, kohtunike ja

CCPRJC/EST/CO/3.CRP. 1

advokaatide hulgas. Samuti oļlakse mures piiratud suhete pärast osalisriigi ja valitsusväIiste organisatsioonide vahel, ning asjaolu tõttu, et vaiitsusväliste organisatsioonidega ei peeta piisavalt nõu Komiteele esitatavate aruaņnete koostamise osas (pakti 2. artikkel),

osalisriigil tuleks rakendada kõiki kohaseid meetmeid, et ļevitada pakti ning Komitee koostatud lõppjäretdusi ja selle kohta esitatud aruandeid nii eesti kui ka vene keeles, rakendades igakülgselt osalisriigi|e omast infotehno|oogilist pädevust. Samuti tuleks tal koolitada prokuröre, kohtunikke ja advokaate pakti osas ning tugevdada oma suhteid valitsusväliste organisatsioonidega tugevdada ning Komiteele esitatavate aruanņete koostamisel nendega nõu pidada.

18. Komitee kodukorra reeglite 5. lõike 71. reegli kohaselt tuļeļ<s osalisriigil ühe aasta jooksul esitada teavet joolsva oļukorra rung 5. ja 6. ļõikes esitatud komiteepoolsete soovitusĮe rakendamise kohta.

19. Komitee palub osalisriigil oma järgmises perioodilises aruandes, mille tähtaeg on 30. juuļi 2015, esitada teavet Komitee ülejäänud soovituste ja pakti taitmise kohta üldiselt.

ADVA].TCE LII.TEDITtrD VERS I ON

Distr.: Generaļ 28 July 2010

Originai: English

Human Rights Committee NineŅ-ninth session Geneva, 12-30 July 2010

A.

Consideration of reports submitted by States parties under article 40 of the Covenant

ConcĮuding observations of the Human Rights Committee

Estonia

1. The Committee considered the third periodic report submitted by Estonia (CCPR/C/EST/3) a1 its 2715ū and 2,716ū meethgs, held on 72 and 13 July 2010 (CCPR/C/SR. 2115 and CCPR/C/SR. 2716), and adopted thę following conciuding observations at its 2736ü meetiag (CCPR/C/SR. 2,736 ), held on 21 JuIy 2010.

Introduction

2. The Committee weicomes the timely submission of the thlrd report of Estonia and expresses its appreciatioņ for the constructive dialogue thę Committęe had with the deļegation. It welcomes the detaiied inforrnation provided on męasures adopted b), the State parfy and on its forthcoming pians to furthęr implement the Covenant. The Committee is also grateful to the State party for the written replies submitted in advance in response to the Committee,s written questions, as well as for the additioņaļ detaiied information provided orally and in writing by the delegation.

Positive aspects

3. The Committee, which ņotes thę sustained commitment by the State party to the pfotectioļl clf lrurrralr liglrl.s, welutrrrtcs įltę It-rlTowirrg iegislative and other measures:

(a) the adoption of a new Code of Criminal Procedure, enTered into force in 2004;

(b) the adoption of the Victim Support Act, entered into force :.r;.2004;

(c) the amendment to the Penal Code (section 133), entered iato force :.l:,200'1 ,

which improves the defrnition of ęlements of eņslavement;

B.

GE. G

Please recycle \ifl

CCPR/C/EST/CO/3.CRP. 1

(d)

in 2008;

(e)

(0

(g)

2010; and

the amęndments to the Police Act and related legislation, entered into force

the amendments to the Imprisonment Act;

the adoption of the State Legal Aid Act, entered into force in 2005;

the adoption of a new Code of Enforcement Procedure, entered into force tn

(h) the appointment of tlre Chancęllor of Justice as the Nationaļ Preventlve Mechanism for the prevention of torture.

4. The Committee also welcomes the ratification of. or accession to, the following 1nstnļmentS:

(a) the Second Optional Protocol to the Internationai Covenant on Civil and

Poiitical Rights, aimed at abolishing the death penalty, entered into forcę in2004;

(b) the Protocol to Prevent, Suppress and Punish Trafficking in Persons,

Especially Women and Children, suppiementing the United Nations Convention against

Convention Transnational Organized Crime, entered into force n2004;

(c) the Optionai Protocol to the Convention on the Rights of the Child on the saie

ofchildren, child prostitution and child pornography, entered into force in September 2004.

(d) the Protocol against the Smuggling of Migrants by Land, Sea and Air, supplementing the United Nations Convęntion against Transnational organized Crime,

entered into forcę in June 2004; and

(e) the Optional Protocol to the Convention against Torture and Other Cruel,

Inhuman or Degrading Treatment or Punįshment, entered into force ur2007 ,

C. Principal matters of concern and recommendations

5. While noting the information provided by the State paffy in relation to the

compętęnce, thę mandate and the functions of the Chancellor of Justice, the Committeę is

concerned that this nstitution is nevertheless not sufficiently invoived in the promotion and

protection of human rights, in fuIl compliance with the Paris Principles (General Assembly Resolution 481134), especially when it concerns the role as a coordinating body and rn

facilitating cooperation befween state institutions and the civil society (art.2).

The State party shouTd either provide the Chancellor of Justice with a broader mandate to more full;,promote and protect all human rights or achieve that aim by some other means, in fulļ compliance with the Paris Principles (General AssembĮy ResoTution 481134), and take into account in this regard the requirements of the

National Preventįve Mechanism under the optionat Protocol to the Convention against Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment or Punishment.

6. While welcomrng the adoption of the 2004 Gender Equality Act to combat

cliscrimination against womęn and the 2008 Equal Tręatmęnt Act, the Committee is

concerned at the prevalence of discriminaļir.lrr agairrst worrlell in the State parfy, m

particular in the iabour market whorę the pay gap between men and women is abotrį 40 per

cent. It is also concerned about the overiap of oompetence between the Chancellor of Justice and the Gender EqualiŅ and Equal Treatment Commissioner in deaiirrg with discrimrnation complaints, which may impede the effectiveness of both institutions in the

area of gender equality. Furthermore, the Committęe is concerned at thę lack of human and

financial Īesources granted to the officę of the Gender Equality and Equal Treatment

CCPR/C/EST/CO/3.CRP. 1

Commissioner, and at the fact that thę State party has not yet established the Gender Equality Council (art. 3).

The State parŅ should take appropriate measures to:

(a) Ensure the effective application of the Gender Equality Act and the Equal rreatment Act, especially with regard to the principle of equal pa1, for equal work between men and women;

(b) Carry out awareness-raising campaigns to eįiminate gender stereotypes in the labour market, and among the population;

(c) Ensure the effectiveness of the system of complaints filed before the Chancellor of Justice and the Gender EquaTifl, and Equal Treatment Commissioner by clarifying their respective roles;

(d) Reinforce the effectiveness of the office of the Gender Equal.iŅ and Equal Treatment Commissioner b1, providing it with sufficient human and financial resources, and

(e) Set up the Gender Equality Council, as foreseen by the Gender EqualiŅ Act.

7. The Comrrrittee is concerned that the dęfinition contained in the State paĄ,s Penal Code (section I22) is too narro.ų, and is not in conformity with the definition provided in articie 1 of the Convention against Torture and othęr Cruel, Inhuman or Degrading Treatment and Purushment, nor with article '7 of the Covenant (art.7).

The State parŅ should amend its Penaļ Code in order to ensure full compliance with international norms concerning the prohibition of torture, in particular wįth article 7 of the Covenant.

8. The Committee is concerned that the State party is not prepared to take an initiative and consider coliective reparation for persons deprived of ther liberty foliowing the "Bronze Night" events of 2007, but onJy to address rndividual submissions of redress (7, 14).

The State parŅ should decide on collective reparation to be granted to persons deprived of their libertS, following to the .,Bronze Night,' events of 200i.

9. While noting the efforts made by the State party to combat trafficking in women and girls, in particular "the Development Pian for Trafficking in Human Berngs 2006-2009-, the Committee is concerned at thę persistence in the State party of this phenomenon (art 8)

The State part1, should:

a) Intensifl,its efforts to address trafficking in women and girls, including through its Development Plan on Reduction of Yiolence for 2010-2014:

b) Prosecute, seņtence and punish those responsible;

c) Adopt the amendments relating to insert a specific provision on trafficking in the Penal codc undcr prcparation in the Ministry of Justice; and

d) Īncreasņ intcrnņtionnl coopcration on this issue.

10. The Committee is concerned that the entry into the country of non-citizens in same- sex partnership, even when their partnerslup has been officially recognized abroad and their partner is already residing in the State party, remains subject to the immigration quota system (art. 2, 12, 1'7 ,23,26).

CCPR/C/EST/CO/3.CRP.I

The State parŅ should review its legislation and practice in order to broadeņ

the rights of persons Tiving in same-sex relationship, in particular to faciļitate the

granting of a residence permit to non-citizens in same-sex partnership with a partner

already residing įn the State party.

11. While noting that a person whose asylum application has beęn rejected can appeai

before an administrative court, the Committee ręmains concerned that according to the Act

on Granting International Protection to Aiiens, the appeal has no suspensive effęct (arĪ' 2'

1 3).

The Commįttee reiterates its recommendation that a decision declaring an

asylum appTication įnadmissible should not entail the denial of a suspensive effect

upon appeal.

12. The Committee is concerned that mentally disabled persons or their legal guardians,

where appropriate, are often denied the right to be sufirciently informed about criminaļ

proceedings and charges against thęm, the right to a fau hearing as well as the right to

adequate and effective legal assistance. The Committee is furthęr concerned by the fact that

experts appointed to asSeSS a patient,S need for continued coęrcivę treatment work in the

same hospital as the one in which the patient is held (art. 14).

The State parŅ should guarantee that mentally disabled persons or their legal

guardians, where appropriate, are sufficiently informed about criminal proceedings

and charges against them and enjoy the right to a fair hearing, as well as the right to

adequate and effective legal assistaņce for their defence. It should also eņsure that

experts appointed to assess patient's need of continued coercive treatment are

impartial. Furthermoreo the State parŅ should proüde training to judges and Įawryers

on the rights which ought to be guaranteed to mentally disabled persoĮs tried in criminal courts.

73. While noting the improvements in the Code of Criminal Procedure to reduce the

length of cnmural proceedings, the Committee remails concemed that there are no special

provisions for criminal p.ooęęlings, whęn the indictee is detamed (art. 14)'

The State party should reüew its Code of Criminal Procedure in order to insert

proüsions stipulating the need to speed up proceedings, when the accused persons are

detained.

14. The Committee is concerned that few applications for alternative to military servica

have bęen approved durrng the iast few years (1 | of 64 in 2007 ,14 of 68 in 2008, 32 of 53

iņ 2009). It is also concerned about the lack of clear grounds for accepting or rejecting an

application for alternative to military service (art. 18, 26) .

The State parŅ should clarify the grounds under which appTications to

alternatįve to military servįce are accepted or rejected aņd take relevant measures to

ensTTre that the right of conscientious objection is upheld.

15. While noting that the present draft Public Service Act presented to Parliament

includes a provision restricting the number of public servants not authorized to strike, the

Corrurrittęe is concęrtred tlrat public Servants who do not exercise public autlrority do not

fully enjoy tlre rigirt to strikę (art.22),

The State party should ensure in its legislatįon that only the most limited

ņumber of public servants is denįed the right to strike.

16. While noting the implementation of the "Integration in the Estonian society 2000-

2007'' programme and the o.Estonian Integration 2008-2013" progralĪrme by the Statę party,

the Committee is concerned that thę Estonian language proficiency ręquiĪements continue

to impact negatively on employment and income levels for members of the Russian-

CCPR/C/EST/CO/3,CRP. 1

speaking minority, including in the private sector. The Committee is further concerned at the fact that the confidencę and trust of the Russian.speaking popuiation in the State and its pubiic institutions have decreased (art. 26, 27).

The State parŲ should strengthen measures to integrate Russian-speaking minorities in the labour market, including with regard to professional and language training. It should also take measures to increase the confidence and trust of the Russian-speaking population with regard to the State and its public institutions.

17. The Committee is concerned that information on the Covenant, its conciuding observations and reports submitted by the State party is not wideiy disseminated, including among prosecutors, judges and iawyers' It is also concerņed at the limited relationship between the State party and non-goveĪĪįment'al orgaruzations, and by the fact that non- goverĪļmental' orgarizations are not fuliy consulted in the drafting pĪocess of reports submitted to the Commiftee (art.2).

The State parŅ should take all appropriate measures to disseminate, both in Estoniaņ and in Russian, the Covenant, and making full use of the State party,s proficiency in information technology, the concluding observations adopted by, and the reports submitted to the Committee. It should provide training to prosecutors, judges and lawyers on the Covenant and reinforce its relationship with non- goYernmental organizations, and coņsult them in the process of drafting periodic reports to the Committee.

18. Įn accordance with ruļe 71,paragraph 5, of the Committee,s rules of procedure, the State party should provide, within one year, ilformation on the current situation and on its impiementation of the Committee's recommendations given in paragraphs 5 and 6 above.

19, The Committee requests the State paffy, iĪt its next periodic report due to be submitted by 30 July 2015, to provide information on action taken to implement the remaining recommendations and on its compliance with the Covenant as a whole.