Leping

Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“

Sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks partneri(te) leidmine

Taotlusvorm

1.Taotleja nimi ja registrikood

Kuressaare Ametikool 70003744

2. Taotleja esindaja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress)Neeme Rand (505 8271; [email protected])

3. Arvelduskonto number, viitenumber, pank

Makse saaja: Rahandusministeerium Arvelduskonto: EE891010220034796011 SEB Pank EE932200221023778606 Swedbank Viitenumber: 2800047737

4. Õppekava uuendamiseks planeeritud eelarve (eurodes): 91 378

5. Õppekava(d), mida soovitakse arendada:

Õppekava nimetus

*Õppeliik Õppekava maht

*Õppetöö tööandja asukoht

Hooldustöötaja 4.tase 90 EKAP Põhja- Pärnumaa, Kanepi, Väike- Maarja, Tõrva, Saarde, Viru Nigula

*Õppetöö tööandja asukoht ja õppeliik täida töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade korral.

6. Tegevuste kirjeldus koos ajakavaga aastate kaupa (vajadusel lisage fail)

2026- 2027

1. Õppekava arendus. Eesmärk arendada sotsiaalhooldaja 4. taseme õppekava selliselt, et see toetaks kompetentsipõhist õpet läbi töökohapõhise õppe ning valmistame õppijaid ette kaasaegsete sotsiaalteenuste osutamiseks (hooldekodus, koduhoolduses, haiglas jm). Õppekava arendusprotsessis teeme koostööd erinevate teenuseosutajatega, teiste kutsekoolidega, arvestame muutunud tööturu vajadustega. Koostöös tööandjatega piloteerime uuendatud õppekavasid, kogume tagasisidet ning arendame õppekava ja rakenduskava järjepidevalt. Teeme jätkuvalt koostööd kooli ja teenuseosutajate vahel. Kaasajastame õpikeskkonda, õppemeetodid selliselt, et õpetamine toimub praktiliselt ja kogemuslikult, kus teooria ja praktika on omavahel tihedalt seotud. Koostame õppematerjali koostöös teiste kutsekoolidega. Näiteks võiks õppematerjalides olla teooria selgitus, praktilised töövõtted, elulised näited sotsiaalvaldkonna tööst, juhtumianalüüsid ning refleksiooni- ja aruteluküsimused. Õppija tutvub materjalide kaudu teooriaga ja õppetunnis keskendutakse sellele, kuidas seda tööelus kasutada. Selline lähenemine muudab õppe aktiivsemaks ja õppijakesksemaks ning aitab õppijatel teadmisi paremini kinnistada ning

integreerida kiiremini juba olemasolevate teadmiste ja kogemustega. Tugineme arendamisel OSKA uuringule, millest tulenevalt on sotsiaalvaldkonna töötajate õpetamisel vaja arendada üldoskusi, hoiakuid ja isikuomadusi, mis on oluline osa erialastest oskustest (oskus enda emotsioone reguleerida, klienti võimestada). Hooldustöötaja töös on oluline huvi ja soov valdkonnas töötada, empaatia, eetilisus, inimlik hoolimine ja ärakuulamisoskus, sallivus ning kliendi eripärade ja erivajaduste märkamine ja mõistmine, kriitiline mõtlemine, enesekehtestamine, loomingulisus, stressitaluvus, valmisolek elukestvaks õppeks ja muutustega hakkama saamine, kriisidega toimetuleku oskus.

2. Tutvustame praktikajuhendajatele HARNO poolt koostatud praktika juhendmaterjale ning koolitame praktikajuhendajaid. Teeme koostööd teenuseosutajate, kutskoolidega õppijate paremaks ettevalmistamiseks hooldustöötajana.

3. Õppekava moodulite koostamine selliselt, et neid on võimalik pakkuda ka hooldustöötajatele jt valdkonna spetsialistidele täiendkoolituse või mikrokvalifikatsiooni oskuste arendamiseks.

2026- 2028

4. Hooldustöötaja 4. taseme õppekava rakenduskavade koostamine kutsekoolide õpetajate ja teenuseosutajatega koostöös.

5. Õpetajate ja praktikajuhendajate koolitamine. 6. Töökohapõhiseõppe ja praktikasüsteemi arendamine (piloteerimine) koostöös

tööandjatega/ teenuseosutajatega (hooldekodud, koduhooldus jmt).

2027- 2028

7. Õppevahendite ja õpikeskkonna kaasajastamine. Teraapia- tunnetus ja simulatsioonivahendite soetamine, õpikeskkonna kaasajastamine, et viia läbi praktilist-, simulatsioon- ja kogemuslikku õpet. Erinevate kaasaegsete abivahendite- ja heaolutehnoloogia vahendite soetamine. Mitmekülgne ja kaasaegne õpikeskkond loob võimaluse pakkuda õppijatele realistlikke õppesituatsioone ning arendada oskusi, mida rakendada igapäevases tööelus. Uued õppevahendid võimaldavad arendada ka simulatsioon- ja kogemusõpet, et turvalises õpikeskkonnas harjutada erinevaid tööolukordi, näiteks suhtlemist kliendiga, hooldustoimingute tegemist, tegevuste juhendamist või keeruliste olukordade lahendamist. Simulatsioonid ja rollimängud aitavad õppijatel enne tööle minekut läbi proovida erinevaid lahendusi ning arendada professionaalset enesekindlust. Kaasaegne õpikeskkond on eriti oluline uute 4 aastaste õppekavade rakendamisel, et noortele õpetada oskusi praktilises ja simulatsioone võimaldavas õpikeskkonnas, mida töömaailmas rakendada.

8. Õppe- ja hindamismeetodite uuendamine, mis toetab kompetentsipõhist hindamist. Koolitused ja koostöö teenuseosutajate, koolide jt sotsiaalvaldkonna partneritega.

9. Õpetajate metoodiline arendamine läbi heade praktikate ja kogemuste jagamise teiste koolide õpetajatega ja praktikajuhendajatega. Enesehoiu ja läbipõlemise ennetamine.

10. Kuressaare Ametikool osaleb Erasmus+ projekti DigiCareVET projektis, mille eesmärk on arendada kutsehariduse tasemel erialaseid digipädevusi sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Projekti kestus: september 2025 – oktoober 2027 Koordinaator: Live-säätiö sr (Soome) Partnerid: Kainuun ammattiopisto (Soome), Kuressaare Ametikool (Eesti), SOSU H (Taani), mboRijnland (Holland)

Projekti tulemusena valmib digitaalse muutuse tööriistakast, koolitatakse õpetajaid ning kutseharidus viiakse paremasse vastavusse tööturu vajadustega. Tegevuste keskmes on digilahendused hooldustöös. Heaolutehnoloogiate projekti eesmärk on toetada tervist, turvalisust, heaolu ja iseseisvat toimetulekut, parandada elukvaliteeti ning muuta abi kättesaadavamaks. Siia kuuluvad seadmed ja tarkvara, näiteks häirenupp, videokõned, andureid kasutavad jälgimissüsteemid ja ravimirobotid ning mängud, mis toetavad liikumist ja tervist. Projektitegevused on seotud hooldustöötajate õppekavade arendamisega. rahvusvaheline koostööprojekt annab olulise sisendi käesoleva projekti taotluse tegevustesse. Rahvusvahelised kogemused ja oluline sisend meie järgmistesse tegevustesse: füüsiline keskkond, virtuaalne keskkond, kogemustevahetus töökohapõhise õppe mudelite puhul, õppekavade sisu võrdlus.

2026- 2028

11. Koostöö sotsiaalvaldkonna partneritega KOV ja teenuseosutajad, SKA, SOM, ESTA, Kutsekoda jt.

12. Õppematerjalide koostamine (hooldustöötajate õpik/ tööraamat) koostöös teiste kutsekoolidega.

13. 2026- 2030 Koostöö teenuseosutajatega 14. 2028 Töökohapõhise õppe pakkumine 15. 2025- 2027 DigiCare Vet Projektis osalemine. Rahvusvaheline koostöö

valdkonnas on oluline sisend käesoleva taotluse tegevustesse.

7. Mõõdetav tulemus, milleni õppekava uuendamisel jõutakse hiljemalt 30.04.2028

Uuendatud on sotsiaalhooldaja 4. taseme õppekava koos kaasaegse rakenduskavaga (kinnitatud direktori käskkirjaga) ning valmisolek pakkuda töökohapõhist õpet Saaremaal jt Eesti piirkondades.

Õppekava vastab 2026. aastal ESTA ja Kutsekoja poolt valminud sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistikule, kutsestandarditele ja arvesse on võetud tööturu vajadusi. Tuginedes OSKA uuringule on hooldustöötajate arendamist vajavad erialased teadmised ja oskused, nagu inimese elukulg, gerontoloogia, laste hoolekanne, erivajadustega inimeste hooldus, toiduhügieen, puhastuse põhimõtted jmt; alusteadmised erinevatest erivajadustest, sh dementsussündroom; teadmised ergonoomilistest töövõtetest; probleemselt käituva või vägivaldse kliendiga toimetulek ning mitmesugused tervishoiualased teadmised, nt ravimiõpetuse alused, haavahooldus ja esmaste tervisenäitajate mõõtmine. Oluline on õpetada teadmisi ja oskusi enesesäästlikest hooldusabivõtetest, et iseennast hoida ning säästa ja mitte läbi põleda ning teadmised isikukaitsevahenditest.

Moodulite sisu ja õpiväljundid lähtuvad tööturu vajadustest ning neid on võimalik rakendada nii töökohapõhises õppes, kui ka täiendkoolituse või mikrokvalifikatsiooni õppena.

Välja on töötatud uued õppematerjalid, hindamisvahendid- ja- meetodid, mis toetavad kompetentsipõhist õpet ja võimaldavad seda rakendada töömaailmas (hooldekodus, koduhoolduses jt teenustel). Materjalide koostamisel lähtume sotsiaalvaldkonna tööturuvajadustest ning arvestatakse järgnevates uuringutes esitatud ettepanekuid väljaõppe kohta:

• Pihl, K., Krusell, S. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda.

• Leppik, M. (2022). Kutse-ja kõrgharidusõppe lõpetanute edukus tööturul 2021. aastal: statistiline ülevaade.

• Liivik, R., Rekkor, S., & Sirk, M. (2019). Kutseõppedidaktika teoorias ja praktikas: üliõpilaste tähelepanekud vaatluspraktikal. Estonian Journal of Education/Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 7(2).

• K.H Paas (2023) „Tänuväärne töö, mis ei mahu ühiskonna poolt loodud ideaalidesse” – erihoolekandes töötavate spetsialistide töömotivatsiooni ja töörahulolu mõjutavad tegurid”. Tallinna Ülikool.

Õpikeskkond ja õppevara on kaasajastatud. Õpikeskkond toetab õppijate praktiliste oskuste arendamist. Meil on olemas simulatsioonikeskused:voodi, ratastoolid, tõstukid, pesemis- ja hooldusvahendid. Võimalus matkida reaalseid olukordi: kodune keskkond, hooldekodu tuba, hooldustoimingute harjutamise võimalus. Kergesti ümberkujundatav ruum, mis võimaldab ruumi ümberpaigutamist vastavalt tegevusele. Digivahendid praktiliste oskuste õppimiseks simulatsioonid (nt elustamine, liikumisabivahendite kasutamine, patsiendi pööramine), Interaktiivsed õppevideod ja juhendid, anduritega mannekeenid elutähtsate funktsioonide jäljendamiseks. Digiõppeplatvormide kasutamise võimalus. Sotsiaalne ja koostöine õpikeskkond: rollimängud suhtlus- ja konfliktisituatsioonide lahendamiseks, meeskonnatöö harjutused (nt hooldusplaani koostamine). Oskused ja teadmised, mida sotsiaalne keskkond arendab: empaatiavõime, professionaalne suhtlemine, kultuuritundlikkus, kliendikesksus. Kaasav ja diferentseeritud õppimine, mis arvestab õppijate eelnevate kogemustega, keele- ja õpiraskustega, individuaalsete õpistiilidega, paindliku õpiteega (nt töökohapõhine õpe). Õppijatele pakutakse erinevaid õppemate (video, tekst, pildid, audio), individuaalset tagasisidet, võimalust õpitut kohe praktikas rakendada. Koolis omandatut saab rakendada töömaailmas: hooldekodus, haiglas, koduhoolduses, päevakeskuses, erivajadustega inimeste hoolekandeasutuses.

Õpe on kompetentsipõhine- praktiline, lahenduskeskne, õppijat aktiivselt kaasav, kutsestandardiga seotud. Kasutatakse päriselu juhtumeid, arutelusid ja analüüse, refleksioonipäevikuid, oskuste hindamist reaalsetes tööolukordades

Uuendatud töökohapõhiseõppe õppekava alusel avatakse vastuvõtt hiljemalt 2028/2029 õppeaasta sügissemestril.

Kaasajastatud õpikeskkond võimaldab õpet pakkuda edaspidi ka uue kutsekeskhariduse õppekava sotsiaaltöö- ja teenused alusel. See on prioriteetne ja arendamist vajav valdkond riikliku kutseharidusreformi käigus.

8. Taotlusvormiga kinnitab taotleja vastavust järgmistele tingimustele:

JAH EI

Haridusasutus õpetab sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma õppekava

x

Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 259254

Haridusasutus viib läbi töökohapõhist hooldustöötaja (3.tase) j õppekava alust õpet

x

Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 147777

Jõuab avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. õppeaasta sügissemestriks.

x

Taotleja on tutvunud õppekavade uuendamise tingimustes välja toodud kriteeriumitega (kõrghariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c, d ja kutsehariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c) ja lähtub õppekava(de) uuendamisel tingimustes toodud kriteeriumist.

x

9. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi? Kirjeldage.

Kuressaare Ametikoolil on oluline roll Saaremaa ja Lääne-Eesti sotsiaalvaldkonna töötajate ettevalmistamisel. Piirkonnas tegutsevad nii üldhooldekodud kui ka erihoolekande teenusepakkujad, kelle jätkusuutlikkus sõltub kvalifitseeritud tööjõu olemasolust. Piirkondliku eripära tõttu on saartel sageli keerulisem värvata ja koolitada uusi töötajaid, mistõttu on kohaliku tasemeõppe tugevdamine strateegilise tähtsusega. Kvaliteetse teenuse pakkumine on maakonnas väga oluline. Plaanime peale õppekavade arendamist ja uuendamist jätkata koostööd teenuseosutajatega, et arvestada õpetamisel veelgi enam tööturuvajadustega.

Koolil on toimiv koostöö kohaliku omavalitsusega, hooldekodude ja erihoolekande teenuseosutajatega, mis loob head eeldused töökohapõhise õppe arendamiseks ja rakendamiseks ka edaspidi. Õppekavade arendamise kaudu on võimalik seda koostööd tugevdada ning arendada praktikabaaside võrgustikku. Töökohapõhise õppe pakkumisel oleme valmis koolitama ka mujal Eestis ning lisaks tasemeõppele pakkuma täiendkoolitusi hooldustöötajatele jt. valdkonna spetsialistidele.

10. Eelarve prognoos

Kululiigid taotletava summa

osas

2026 2027 2028 Summa

kokku

Tegevustes osaleva personali sõidu- ja

majutuskulud

1200 1200 1200 3600

Personali töötasu ning

personalikuludegav kaasnevad maksud

4600 4600 4600 13 800

Koolituskulu 2000 4000 2000 8000

Õppevara, õpikeskkond 10 000 20 000 30 000 60000

Mööbel, kontoritarvete, infotehnoloogiakulu,

kommunaalkulu, ruumirendikulu

5978

Taotletav summa kokku: 91 378

Taotleja esindaja nimi (allkirjastatud digitaalselt)

Neeme Rand Direktor

KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 2-2.1/2843-1

Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,

10122 Tallinn, mida esindab kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi SoM)

ja

Kuressaare Ametikool, registrikood 70003744, asukoht Kohtu tn 22, Kuressaare, Saaremaa

vald, 93812, mida esindab direktor Neeme Rand (edaspidi partner)

edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,

LÄHTUDES sotsiaalministri 19. veebruari 2026 käskkirjast nr 18 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide

tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamise ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamise

tegevuskava perioodil 01.01.2026–31.12.2026“ (edaspidi TAT tegevuskava) ning poolte ühisest

huvist viia ellu sotsiaalkaitseministri 24. märtsi 2025 käskkirjaga nr 31 „Sotsiaalvaldkonna

spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi

arendamine“ kinnitatud tegevuste rakendamise tingimusi (edaspidi TAT),

sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas:

1. Koostööleppe eesmärk ja objekt

1.1. Koostööleppe eesmärgiks on viia ellu Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme

„Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponent „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide

tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ ja

uuendada selle raames sotsiaalvaldkonna õppekava perioodil alates koostööleppe

sõlmimisest kuni 30.04.2028.

1.2. Koostööleppe objektiks on Hooldustöötaja tase 4 töökohapõhise õppekava uuendamine

vastavalt TAT tegevuskava punktis 1.4 sätestatud kriteeriumidele. Koostöökokkuleppe objekti

täpsem kirjeldus koos tegevuste loetelu ning eelarvega on toodud toetuse taotluses, mis on

koostööleppe lisa.

1.3. Õppekava loetakse uuendatuks, kui õppekava rakenduskavas tehtud sisulised muudatused

on kinnitatud kutsekooli direktori käskkirjaga.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1. SoM-i õigused ja kohustused lisaks TAT-is sätestatule:

2.1.1. jagab koostööleppe täitmiseks partnerile TAT-iga seotud vajalikku informatsiooni ja

materjale (nt TAT-i dokumendid, aruandevormid), mis on eelduseks koostööleppes sätestatud

ülesannete täitmiseks;

2.1.2. tasub partnerile kokku lepitud tegevuste elluviimiseks kulunud abikõlblikud tegelikud kulud

100% ulatuses kuni koostööleppe punktis 1.1 nimetatud perioodi lõpuni;

2.1.3. korraldab partneriga koostööleppe tulemusliku elluviimise eesmärgil vajalikke

rakenduskoosolekuid ja kohtumisi.

2.2. Partneri õigused ja kohustused lisaks TAT-is (TAT punktis 9 nimetatud partneri ülesanded

ning punktis 7 kirjeldatud kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja tingimused) sätestatule:

2.2.1. ei kasuta koostööleppe punktis 1.2 nimetatud tegevuste elluviimiseks eraldatud toetust

otseselt ega kaudselt tulu saamiseks;

2.2.2. viib ellu tegevusi vastavalt koostööleppe lisas olevale tegevuskavale;

2.2.3. esitab SoM-ile iga poole aasta tagant enda tegevuste sisuaruande 10. jaanuariks ja 10.

juuliks. Vajadusel annab SoM-ile lisainformatsiooni viimase poolt nõutavas vormis ja arvestab

tema poolt tehtud põhjendatud ettepanekuid;

2.2.4. vastutab ainuisikuliselt koostööleppega teise koostööleppe poole ees võetud kohustuste

täitmise eest juhul, kui partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva koostööleppe elluviimist,

või teeb selleks koostööd kolmandate osapooltega;

2.2.5. säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente kümme aastat Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ toetusmeetme lõpparuande

kinnitamisest arvates, kuid mitte kauem kui 03.12.2039.

2.3. Juhul, kui koostööleppega tehtavate tegevuste raames töödeldakse isikuandmeid, kohustuvad

pooled töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.

2.4. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis

võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist, õiguste realiseerimist

või eesmärkide saavutamist.

2.5. Partner, sh tema töötaja, kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev koostööleppe

täitmisel osalev isik teavitab SoM-i tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. SoM tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud

Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse

tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

2.6. Pooled ei tohi koostööleppest tulenevaid õigusi ega ka kohustusi üle anda kolmandale isikule

ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

3. Kulude hüvitamine

3.1. SoM hüvitab partnerile koostööleppe tingimustele vastavad kulutused kooskõlas TAT punktiga

7 ja 8. Hüvitatavate kulutuste kogumaksumus ei tohi ületada 91 378 eurot. Tehtud kuluga seotud

käibemaks ei ole abikõlblik juhul, kui see on võimalik sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi

taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel.

3.2. Partner esitab SoM-ile kord kvartalis kuluaruande, mis hõlmab koostöökokkuleppe raames

tehtud ja tasutud kulusid. Aruanne esitatakse kvartalile järgneva kuu kümnendaks (10)

kuupäevaks või vastavalt SoM märguandele 5 (viis) tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud SoM

maksetaotluse esitamist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Vajadusel annab partner SoM-ile

lisainformatsiooni viimase poolt nõutavas vormis ja arvestab tema poolt tehtud põhjendatud

ettepanekuid.

3.3. Partner esitab SoM-ile koos punktis 3.2. nimetatud aruandega kulude abikõlblikkust

tõendavad kuludokumendid (sh arved, panga maksekorraldused, hankedokumendid, memod,

osalejate nimekirjad, päevakavad, töötajate lepingud, raamatupidamise väljavõtted) ja vajadusel

muud dokumendid, mis tõendavad vahendite sihipärast kasutamist.

3.4. Kui partneri kulud on tehtud välisvaluutas, arvestatakse need kulud eurodesse Euroopa

Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel selle kuu kohta, mil kulu tõendavad

dokumendid esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele heakskiitmiseks.

3.5. Partneril ei ole õigust peale koostööleppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks.

3.6 Hüvitamisel kuuluva summa väljamakse aluseks on kuluaruanne. 3.7. SoM kannab hüvitamisele kuuluva summa partneri arveldusarvele 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates kuluaruande kinnitamisest.

4. Poolte vastutus

4.1. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju

ulatuses.

4.2. Kui partner rikub koostööleppest tulenevat kohustust ning selle alusel teeb Riigi Tugiteenuste

Keskus otsuse, mille tulemusel SoM ei saa toetust või tuleb toetus osaliselt või täielikult

tagasi maksta, on SoMil õigus vastav summa partnerilt tagasi nõuda. Ühtlasi võib SoM

partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui ilmneb, et:

4.2.1. partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;

4.2.2. partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel;

4.2.3. projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata;

4.2.4. partner ei ole täitnud koostööleppes või TAT-is talle pandud kohustusi;

4.2.5. auditi käigus tuvastatakse, et partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud kulusid.

4.3. Juhul, kui SoM on esitanud koostööleppe täitmise kohta pretensiooni või andnud tähtaja

aruannetes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid partner neid tähtaegselt ei kõrvalda,

võib SoM koostööleppe ennetähtaegselt üles öelda ja hüvitatud kulutused täielikult või

osaliselt tagasi nõua.

4.4. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui

see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest.

Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad

abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Pool, kelle tegevus koostööleppe järgsete

kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest

koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele.

5. Auditid ja kohakülastused

5.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil, Riigi Tugiteenuste

Keskusel ja Šveitsi-Eesti koostööprogrammi esindajatel on õigus viia läbi auditeid ning

kohakülastusi koostööleppe elluviimisperioodil ning kümme aastat toetusmeetme lõppemisest

arvates, kuid mitte kauem kui 03.12.2039.

5.2. Partner tagab, et sellistel juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs koostööleppe elluviimist

puudutavale dokumentatsioonile, sh infosüsteemidele, andmebaasidele ja

originaaldokumentidele.

5.3. Kui Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rakendamisega seotud institutsioon või selleks volitatud

isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab partner hindamise läbiviijale ligipääsu

hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile.

6. Koostööleppe kehtivus

6.1. Koostöölepe jõustub selle sõlmimisest ning see loetakse sõlmituks allakirjutamise kuupäevast

ja kehtib kuni 30.04.2028, kuid mitte kauem kui koostöölepingu punktis 1 toodud eesmärgi

saavutamiseni.

6.2. Koostöölepet võib muuta või lõpetada üksnes poolte kirjaliku kokkuleppe alusel.

6.3. Pool võib kokkuleppe ennetähtaegselt lõpetada kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes

ja mõlema poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks lepingu

täitmist, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 60 kalendripäeva.

6.4. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal

poolel õigus kokkulepe lõpetada, sh järgmistel juhtudel:

6.4.1. kui SoM on jätnud enda kohustuse täitmata ja see mõjutab oluliselt partneri kohustuste

täitmist;

6.4.2. kui partner on jätnud olulise kohustuse täitmata ning see mõjutab TAT tegevuse

nõuetekohast elluviimist, sealhulgas rikub pool TAT nõudeid;

6.4.3. kui pool rikub andmekaitse ja -töötluse reegleid.

6.5. Koostööleppe ülesütlemisel punkti 6.4. alusel lõpeb leping ühe kuu möödudes ülesütlemise

teatest.

6.6. Koostööleppe lõppemine ei vabasta partnerit koostööleppe punktis 2 sätestatud selliste

kohustuse täitmisest, mis oma olemuselt kehtivad edasi ka peale lepingu lõppemist (nt

dokumentide säilitamise kohustus jm).

7. Volitatud esindajad ja teadete edastamine

7.1. SoM volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on hoolekande

osakonna projektijuht (sotsiaaltöötajate valdkonna tervikvaate loomine) Maarja Jõgioja

tel 53016318, e-post: [email protected], või teda asendav isik.

7.2. SoM volitatud esindajaks koostööleppe finantsküsimustes on finantsnõunik

(struktuurivahendid) Sirje Suviste, tel 5918 6862, e-post: [email protected], või teda asendav

isik.

7.3. Partneri volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Janne Tamm,

telefon 5666 7570, e-post: [email protected], või teda asendav isik.

7.4. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud

küsimustes, v.a koostööleppe muutmine, koostööleppe erakorraline ühepoolne lõpetamine ning

kahjude hüvitamise nõude esitamine.

7.5. Koostööleppega seotud teated peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis (e-post), välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivsed ning mille edastamisel

teistele partneritele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatiivset teadet võib edastada telefoni teel.

8. Koostööleppe lisa

Koostööleppele on allkirjastamise hetkel lisatud lisana toetuse taotlus.

9. Lõppsätted

9.1. Koostööleppe pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes lähtuvalt mõistlikkuse ja hea usu

põhimõtetest. Koostööleppe täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad

erimeelsused ja vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste

teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadustega

ettenähtud korras.

9.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt.

Sotsiaalministeerium: Kuressaare Ametikool: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kohtu tn 22, Kuressaare,93812Tel: 626 9301 Tel: 4524600 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maarjo Mändmaa Neeme Rand

Kantsler direktor