Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine

Sotsiaalkaitseministri 24.03.2025 käskkirjaga nr 31 kinnitatud Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames rahastatavate tegevuste „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide

tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ rakendamise tingimuste seletuskiri

I Sissejuhatus Käskkirjaga reguleeritakse perioodil 01.06.2024–31.05.2028 ellu viidava Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ (edaspidi toetusmeede) programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ tegevuste rakendamise tingimusi (edaspidi toetuse andmise tingimused või TAT). Tegevustega arendatakse sotsiaalvaldkonna töötajate1 taseme- ja täiendusõpet ning juba töötavate spetsialistide tööalaseid oskusi, et need vastaksid kaasaja nõudmisetele. Lisaks hõlmavad tegevused sotsiaalvaldkonna töötajate tõhusamat töökohapõhist toetamist, rändetaustaga inimestele mõeldud tegevusi, et nad siirduksid sotsiaalvaldkonna tööturule, ja mainekujunduslikke tegevusi, mis on kõik suunatud tööjõupuuduses olevate sotsiaalvaldkonna erialade populariseerimisele. Koosmõjus moodustavad nimetatud tegevused ühtse sotsiaalvaldkonna tööjõu väljaõppe-, arengu- ja tugisüsteemi. Nimetatud toetusmeetme aluseks on Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahel 21.11.2022 sõlmitud Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkulepe ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Šveitsi Arengu- ja Koostööameti vahel 31.05.2024 sõlmitud toetusmeetme leping. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi koostööprogrammi määrus) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt täidab toetusmeetme programmioperaatori ülesandeid Kultuuriministeerium ja § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt programmikomponendi operaatori ülesandeid Sotsiaalministeerium. Vastavalt koostööprogrammi määruse § 2 lõikele 1 täidab riikliku koordineerimisüksuse ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus. Vastavalt koostööprogrammi määruse §-le 6 tuleb programmikomponendi rakendamiseks ning eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada TAT ning määrata selle elluviija. Sotsiaalministeerium on elluviijaks valitud kui sotsiaalsektori riigi tasandi poliitikakujundaja. Sotsiaalministeeriumi põhiülesanneteks on tagada laste õigused ja heaolu ja hästi korraldatud lastekaitsesüsteem ning kavandada ja korraldada hoolekandepoliitikat, et tagada ühiskonna sidusus ja tasakaalustatud hoolekandeteenuste ja -toetuste süsteemi mõjus toimimine. TAT kohaselt on partneriteks Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (edaspidi ESTA). SKA on partneriks valitud kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev sotsiaalvaldkonna rakendusasutus, kelle üheks ülesandeks on juba praegu riiklike lastekaitseteenuste korraldamine2, viies seda ülesannet muu hulgas ellu lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamisega kooskõlas lastekaitseseaduse § 15 lõike 3 punktiga 41, ja TAT tegevuste käigus arendatakse välja kompetents pakkuda täienduskoolitusi sotsiaalvaldkonnale tervikuna. ESTA on partneriks valitud kui ainus Eestis laiapõhjaliselt sotsiaalvaldkonna kutseid andev ja valdkonna kutsestandardeid propageeriv organisatsioon. TAT tegevuste käigus kaasatakse hilisemas faasis tegevuste elluviimisse ka sotsiaalvaldkonna erialasid õpetavad kõrg- ja kutsekoolid, kes leitakse konkursiga. TAT käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna projektijuht Liisa 1 Sotsiaalvaldkonna töötajate all on mõeldud laiemalt erinevatel ametialadel sotsiaalvaldkonnas töötavaid inimesi,

kes töötavad nii laste kui täiskasvanutega.

2 Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2019. a määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 6 punkt 10.

2

Otsak ([email protected]), hoolekande osakonna projektijuht Maarja Jõgioja ([email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Ülar Vaadumäe ([email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]) ja õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]). TAT-i on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs, mis on esitatud seletuskirja 4. punktis. II TAT sisu TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, tulemusi, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Heaolu arengukava 2023–2030“ ja „Sidusa Eesti arengukava 2021– 2030“ sihtidega ning rakendamise tingimusi. Eesti on vananeva rahvaarvuga riik, kus haavatavate inimeste osakaal rahvastikus on tõusutrendis. Selleks et inimesed saaksid oma kodus võimalikult kaua iseseisvalt hakkama, tuleb luua kvaliteetsed teenused, mis seda toetavad. Kvaliteetsete teenuste pakkumiseks tuleb kaasajastada sotsiaalhoolekande korraldus, arendada valdkonna töötajate teadmisi ja oskusi ning toetada tööjõu jätkusuutlikkust. Eesti peab kaasajastama sotsiaalsektori väljaõppe-, arengu- ja tugisüsteemi, mis arvestab asjaomaste sihtrühmade vajadusi ja nende kaasamist valdkonda. Nendel pikaajalistel lahendustel on inimeste elule ja heaolule oluline mõju. Olukord sotsiaalvaldkonnas Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA 2021. aasta raport3 toob välja suurima proovikivina sotsiaalvaldkonnas töötajate arvu kasvu vajaduse, samal ajal kui piiratud ressursside tingimustes tuleb parandada teenuste kvaliteeti ja inimkesksust. 40% sotsiaalvaldkonna töötajatest on kümne aasta pärast pensionile minemas ja 46% hooldustöötajatest on juba üle 55 aasta vanad. Aina kasvav töötajate vajadus tuleneb rahvastiku vananemisest ja tööjõu väljavoolust. Prognooside järgi suureneb 2030. aastaks valdkonnas hõivatud töötajate arv umbes 20%. Tööjõu nappuse tõttu suureneb vajadus selliste töötajate järele, kellel on mitmekesised oskused ning sobivad hoiakud ja väärtused, samuti soov arendada oskusi keeruliste probleemide lahendamisel. Valdkonna töötajatel on suur läbipõlemise oht, mistõttu on vajalik pakkuda neile enesehoidmise ja enesetõhususe tööriistu ning luua töötajatele kättesaadavad nõustamisvõrgustikud, mis aitavad kaasa valdkonna kvaliteedi parandamisele ning töötajate üldoskuste ja hoiakute kujundamisele. Töötajate väljaõppe kvaliteedi parandamine on hädavajalik, et tagada tööks vajalikud oskused. Oskuste rõhuasetused on muutnud ning vajalik on nende praktiline käsitlus, et töötajaid tööks piisavalt ette valmistada. Tasemehariduse õppekavadesse on vaja lisada praktilisemaid ja uuenduslikumaid sotsiaaltöö tööriistu ja meetodeid. Täiendusõppe puhul on oluline terviklik lähenemine, et tagada jätkuv ametialane areng, saavutada oskuste ühtlane tase ning kehtestada kvalifikatsiooninõuded valdkonna teenustele ja ametikohtadele eesmärgiga parandada töötingimusi ja teenuste kvaliteeti. Vaja on välja töötada spetsialistide töökohapõhine tugisüsteem (nt mentorlus, supervisioon, koolitused ja nõustamine), et hoida tööjõudu ning tõhustada sotsiaalvaldkonnas tehtavat kvaliteetset tööd. Riikides, kus kohalik tööjõud ei suuda vajadust katta, on oluline kaasata välistööjõudu. Euroopa Liidus ei tööta oma kodumaal keskmiselt 8% hooldustöötajatest, kuid Eestis on välistööjõu kaasamine sektorisse siiani olnud marginaalne. Enne välistööjõu kaasamist tuleb parandada töötingimusi ning kaasamine eeldab riigi tasandil läbimõeldud ja terviklikku lähenemist, kus erinevad meetmed üksteist toetavad. Hooldussektoris, kus väljaõppevõimaluste pakkumise ja tööjõu nõudluse vahe on 350 inimest, suhtutakse välistööjõu kaasamisse positiivselt, kuid vajalik on luua toetavad meetmed lõimumiseks ja keeleõppeks.

3 Sotsiaaltöö | OSKA uuringud.

3

Mõttekoda Praxis avaldas koostöös Haap Consulting OÜ-ga Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2022. aastal valminud uuringu4, mille eesmärk oli anda tõenduspõhiseid soovitusi Eestile tööjõupuuduse leevendamiseks pikaajalise hoolduse tagamisel. Kõige tähtsam on teenuste pakkumise inimkesksus – saadav tugi peab vastama inimese vajadustele. Selle saavutamiseks on vaja töötajate arvu suurendada, kuid kehvad töötingimused ja valdkonna negatiivne maine takistavad seda. Valdkonnas töötamise atraktiivsemaks muutmiseks ja kasutamata tööjõu rakendamiseks tuleb tegeleda tööjõu voolavuse juurpõhjustega. Valdkonnas tuleb tagada ühtsemad töötingimused, määrates selgelt teenuste ja ametikohtade sisulised nõuded, väärtustada töötajate panust ühiskonda ning luua töötajatele arengu- ja tugimeetmeid. Kõrgemalt hinnatakse tööd, millele lisanduvad sellised hüved nagu nõustamisteenused ja koolitusprogrammid. Enne konkreetsete meetmete rakendamist on oluline kaardistada kohalikud vajadused ning tagada tõendus- ja kogemuspõhiste lahenduste kasutamine. Innovaatiliste lahenduste, tehnoloogia ja uute hooldusvormide kasutuselevõtt on rahvusvaheliselt osutunud edukaks strateegiaks pikaajalise hoolduse teenuseid osutavate töötajate toetamiseks. ESTA poolt tellitud Tallinna Ülikooli 2024. aasta uuringuraport5 toob välja, et sotsiaalvaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline tagada töötajate tööheaolu. Töö on emotsionaalselt kurnav ja mõjutab otseselt haavatavate inimeste elu, mistõttu on oluline, et töötajad tunneksid ennast toetatuna ja väärtustatuna. Valdkonna töötajatel on suurenenud läbipõlemise risk, kuna puudub piisav tugi, tööülesanded ei vasta ametiprofiilile ja töö nõuab erioskusi. Uuringule vastanud sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad leidsid, et töökorraldus on bürokraatlik ja ebaefektiivne, mis takistab klienditööd, ning töötasu ei ole töökoormuse ja vastutusega kooskõlas. Töötajad kogevad suurenenud töökiusu ja ka vägivalda klientide poolt. Soovitakse olla kaasatud muutuste ja otsustamise protsessis, mis mõjutab töökorraldust nii juhtide kui riigi tasemel. Töötajad ootavad terviklikku tugisüsteemi (psühholoogiline nõustamine, supervisioon, teraapiad, mentorlus), paremaid juhtimistavasid ja töökeskkonda, mis pakub meetmeid vägivalla ja kiusamise vastu. Tulemused toovad välja, et läbipõlemise ennetamiseks tuleb pakkuda regulaarset supervisiooni ning tasakaalustada administratiivset ja klienditööd. Oluline on arendada professionaalse arengu süsteemi, lihtsustada kutse taotlemist ja tagada kvaliteetsed täienduskoolitused. Kutse peab olema usaldusväärne kvaliteedimärk, pakkudes töötajatele lisahüvesid. Sotsiaalvaldkonna töö väärtustamist ja nähtavust tuleb suurendada, et valdkonna töötajad oleksid rohkem tunnustatud ja motiveeritud. Lisaks on ettevalmistamisel sellised suuremahulised reformid nagu lastekaitsesüsteemi ja erivajadusega laste tugisüsteemi reform, kaasamisprotsessi käigus on korraldatud asjaomaste töörühmade koosolekuid, kaasates muu hulgas ka lapsi ja nende peresid (et teada saada nende endi kogemusi, vajadusi ja ootusi) ja noorteorganisatsioone, ning küsides otsest tagasisidet laste ja peredega töötavatelt spetsialistidelt (kohalike omavalitsuste juhid ja lastekaitsetöötajad, Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Sotsiaalkindlustusamet, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Töötukassa). Kohalike omavalitsuste tagasiside viitab ka sellele, et praegune tööjõud ei ole koolitatud tööks muu keele- ja kultuuritaustaga inimestega, mistõttu vajavad sellised teemad nagu selle sihtrühmaga töötamine ja võõrtööjõu integreerimine sotsiaalsektorisse spetsiaalseid mooduleid ülikoolides, kutsekoolides ja ka täienduskoolituste puhul. Lastekaitsereform Eesti lastekaitsereformi põhieesmärk on tegeleda praeguste probleemide algpõhjustega ning juurutada uusi lähenemisviise ja praktilisi lahendusi, mis toovad kaasa pikaajalisi positiivseid muutusi meie ühiskonnas. Visioon näeb ette:

4 SA Mõttekoda Praxis ja Haap Consulting OÜ, 2022 https://www.praxis.ee/wp-

content/uploads/2022/01/20221108_VaPra_loppraport.pdf. 5 (2024). Kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate tööheaolu ja ametialane areng.

Uuringuraport. Tallinn: Tallinna ülikool, CIRIC.

4

• paremat keskkonda laste heaolu parandamiseks ja turvalisuse tagamiseks; • peresid kaasava teenuse osutamist; • usalduspõhist ja lastesõbralikku teenusepakkumist; • ennetus- ja võrgustikumeetmeid abivajaduse väljaselgitamisel; • lastekaitsekorralduse korrigeerimist nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil; • erinevate spetsialistide töötamist koos meeskondades, kus on olemas ekspertiis ja tugisüsteem; • elukestvat õpet ja eneserefleksiooni. Reform viiakse ellu nii TAT tegevuste toel kui ka Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) perioodi 2021– 2027 toel, kusjuures tegevused või sekkumised ja sihtrühmad on mõlemas finantsmehhanismis selgelt eristatavad. TAT on keskendunud lastekaitseteenuse osutamise valdkonnas töötavate spetsialistide teadmiste ja oskuste suurendamisele (õppekavade kaasajastamine ja täiendkoolitussüsteem valdkonnas juba tegelevatele spetsialistidele), ESF+ rahaline toetus aga tegeleb lastekaitseteenuse ja juhtumikorraldussüsteemi uuendamisega, pakkudes spetsialistidele vajalikke tööriistu (teaduspõhised hindamisvahendid ja võrgustikutöö vahendid) ning toetades spetsialistide tööd IT-lahenduste abil. TAT koosneb 14 punktist: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Näitajad“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkuse periood“; 6. punkt „Programmikomponendi tegevuste eelarve“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja tingimused“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“; 10. punkt „Elluviija ja partneri õigused“; 11. punkt „Aruandlus“; 12. punkt „TAT muutmine“; 13. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse tagastamise alused ja kord“; 14. punkt „Vaidluste lahendamine“. Punkt 1 sedastab, et toetuse andmine aitab kaasa „Heaolu arengukava 2023–2030“ ja „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärkide saavutamisele. Toetuse andmine panustab otseselt „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärkidesse 1 ja 4, mis on seotud vastavalt laste ja perede toetamise ning sotsiaalhoolekande korraldusega, ja „Sidusa Eesti arengukava 2021– 2030“ alaeesmärki 1, mis on seotud rändetaustaga inimeste kohanemise ja lõimumise toetamisega. „Heaolu arengukava 2023–2030“ kirjeldab TAT sekkumisvaldkonna probleemkohti ja seab tegevussihid nende ületamiseks.

 Heaolu arengukava alaeesmärgi 1 „Lapsed ja pered“ tegevusvaldkond „Lastekaitsekorralduse uuendamine abivajavatele lastele tõhusa ja eesmärgipärase abi tagamiseks“ sätestab, et tuleb:

o kaasajastada ja uuendada lastekaitsetöötajate tasemehariduse ja riikliku täienduskoolituse ning kutse andmise süsteem;

o tagada lastekaitsetöötajatele motiveerivad ja nende heaolu toetavad töötingimused.

 Heaolu arengukava alaeesmärk 4 „Sotsiaalhoolekanne“ sätestab, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus peab toetama inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu ja et selleks tuleb:

o kaasajastada sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni regulatsiooni ja kutsestandardeid;

o arendada sotsiaalvaldkonna tööjõu kvaliteedi parandamiseks täiend- ja tasemeõppe ning koolitussüsteemi;

o väärtustada sotsiaalvaldkonna erialasid ühiskonnas laiemalt ning luua motivatsioonipakett ja töötajate tunnustamise süsteem.

5

„Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ kirjeldab probleemkohti muu keele- ja kultuuritaustaga inimestega töötamisel ning nende lõimumisel Eesti ühiskonda.

 Sidusa Eesti arengukava alaeesmärgi 1 tegevussuund „Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine“ sätestab, et tuleb: o tõhustada ja parandada tööturuteenuste kättesaadavust ja vajaduspõhisust eri keele-

ja kultuuritaustaga inimestele; o parandada tööandjate suutlikkust toime tulla mitmekultuurilise ja mitmekeelse

keskkonnaga. Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. TAT tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki ning need ei suurendada negatiivset keskkonnamõju. Selleks tagatakse, et tegevuste raames korraldatavatel üritustel (nt koolitused) ja teadlikkuse suurendamisel välditakse võimaluse korral trükimaterjalide kasutamist, eelistades digitaalsel kujul materjalide ettevalmistamist ja osalejatele jagamist ning materjale ja vahendeid korduvkasutatakse maksimaalselt (st valitakse pikema elueaga vastupidavamad tooted, mida saab vajaduse korral korduvalt kasutada). Üritused planeeritakse läbimõeldult, et nendel osalemise ökoloogiline jalajälg oleks minimaalne: võimaluse korral eelistada veebilahendusi, et vältida üleliigset transpordikasutust või tagada transpordi tõhusam planeerimine ja marsruutimine CO2-heite vähendamiseks. Toitlustuse korraldamisel välditakse toidujääkide tekkimist (täpsustades osalejate arvu ja toiduvalikut) või mõeldakse läbi, kuidas ülejäänud toitu kasutada, pakendamisel ja serveerimisel eelistatakse biolagunevaid või korduvkasutatavaid nõusid ja pakendeid. Kõigi teenuste ja toodete riigihangetes kasutatakse keskkonnahoidlikkuse kriteeriume. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamise järele. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel arvestatakse eri soost, vanuses ja rahvusest ning erineva usulise veendumusega, puudega või seksuaalse sättumusega inimeste vajaduste ja elukogemusega. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi ja koolitusi ning osutatakse nõustamisteenust vastavalt sihtrühma keelelisele vajadusele. Tegevused on suunatud sotsiaalvaldkonna töötajate oskuste arendamisele ja tööjõu jätkusuutlikkuse võimestamisele, et tagada kvaliteetsete teenuste pakkumine. Selleks tuleb kaasajastada sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni ja tasemeõppe nõuded ning arendada välja terviklik ja ühtsetel alustel koolitus- ja tugisüsteem. Alapunktis 2.1 sätestatakse tegevusena sotsiaalvaldkonna töötajate erialase väljaõppe kaasajastamine ja valdkonnas töötamise populariseerimine, mille eesmärk on tagada, et sotsiaalvaldkonna töötajatele pakutav väljaõpe on kaasaegne ning vastab töötajate ja tööturu vajadustele. Tegevuste sihtrühma kuuluvad sotsiaalvaldkonna töötajad ja potentsiaalsed töötajad ning rändetaustaga inimesed. Tegevuste käigus on vaja välja selgitada, millised oskused on sotsiaalvaldkonnas töötamiseks vajalikud, uuendada ametialade nõudeid, seostada teenuste kvaliteet sotsiaalvaldkonna väljaõppega ning luua tervikpilt valdkonna töötajate arenguvajadustest. See toetab rolliselgust ja loob töötajatele võimaluse omandada vajalikud teadmised ja oskused, mis omakorda aitab kaasa kvaliteetsete teenuste tagamisele. Vajalik on tegeleda ka valdkonna kuvandiga, kuna sotsiaalvaldkonna ametikohad, mis on tihti kas emotsionaalselt või füüsiliselt väga suure koormusega, ei ole ühiskonnas väärtustatud ning seetõttu ei ole ka töötajate valdkonnas püsimine stabiilne. Sotsiaalvaldkonnas õpetavad kõrg- ja kutsekoolid kaasatakse partneritena pärast sellekohase konkursi korraldamist. Konkursi tingimused selguvad 2025. aasta teises pooles pärast ametipõhiste teadmiste ja oskuste analüüsimist ning taseme- ja täiendusõppe vajaduste kaardistamist. Analüüsiprotsessi kaasatakse valdkonnas õpetavad koolid. Õppekavade

6

uuendamise vajadust hinnatakse kolme kriteeriumi alusel: a) kutsestandard; b) sotsiaalvaldkonna tööturuvajadused; c) piirkonna vajadused. Täpseid konkursi korraldamise tingimusi kirjeldatakse eraldiseisva ministri käskkirjaga kinnitatavas konkreetse aasta tegevuskavas (TAT punkt 9.1.5). Tegevuste puhul suunatakse eraldi tähelepanu ka muu keele- ja kultuuritaustaga inimestele. Vastavalt analüüsile luuakse nimetatud sihtrühmale tööjõupuuduses oleva sotsiaalvaldkonna erialadel tööle asumiseks töö- ja keeleprogramm, mis toetab keelelise barjääri ületamist ja töökohal kohanemist. Eesmärk on luua mitmekülgne sihtrühma vajadustest lähtuv programm, mis kaardistab sektorile vajaliku sõnavara ja loob toetusmeetmed töökeskkonnas keeleõppe ja lõimumise soodustamiseks. Alapunktis 2.2 sätestatakse tegevusena koolitus- ja tugisüsteemi arendamine, mille eesmärk on arendada välja täienduskoolitus- ja tugisüsteem sotsiaalvaldkonna töötajatele, et vähendada tööjõu voolavust, soodustada tööheaolu paranemist ja toetada kvaliteetsete teenuste pakkumist. Tegevust hakkab eest vedama SKA, kes vastavalt lastekaitseseadusele juba pakub täienduskoolitust lastekaitsevaldkonna töötajatele, ent TAT tegevuste raames tegeleb tervikuna sotsiaalvaldkonna koolitus- ja tugisüsteemi arendamisega. Tegevuste sihtrühmaks on sotsiaalvaldkonna töötajad, kelle all on mõeldud nii käesoleval ajal töötavaid inimesi kui ka tulevikus valdkonda tööle tulevaid inimesi. Tegevuste käigus rakendatakse sotsiaalvaldkonna kompetentsimudelit ja koolitatakse valdkonna töötajaid vastavalt tööturu vajadustele. Töötajate läbipõlemise riski vähendamiseks ja toetamiseks luuakse valdkonna töötajatele tööriistad, mis tõhustavad tööprotsesse ja enesehoidu, ning ühtlaselt kättesaadav nõustamisvõrgustik, mis toetab ühtsete hoiakute ja väärtuste arendamist. Alustatakse loodud süsteemide juurutamisega valdkonda. Punktis 3 sedastatakse, et TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. Riigiabi reguleerivad EL-i õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. TAT tegevused on seotud elluviija (Sotsiaalministeerium) ja partnerite (SKA, ESTA ja sotsiaalvaldkonna erialasid õpetavad kõrg- ja kutsekoolid) põhitegevusega. TAT tegevused hõlmavad sotsiaalvaldkonna täiendkoolitussüsteemi loomist ja sotsiaalvaldkonna töötajate ametipõhiste kompetentsimudelite ning kõrg- ja kutsekoolide sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamist tulenevalt muutunud kutsestandarditest ning tööturu- ja piirkondlikest vajadustest. Muu hulgas toimub sotsiaalvaldkonna ametipõhiste teadmiste ja oskuste analüüsimine, taseme- ja täiendusõppe vajaduste kaardistamine, kutsestandardite ajakohastamine, sotsiaalvaldkonna töötajate töökohapõhise tugisüsteemi loomine ja testimine, täienduskoolituste moodulite väljatöötamine ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitamine, et täiendada nende teadmisi ja oskusi. Sotsiaalministeeriumi tegevused seonduvad sotsiaalvaldkonna poliitikakujundamisega. Sotsiaalministeeriumi põhiülesanneteks on tagada laste õigused ja heaolu ja hästi korraldatud lastekaitsesüsteem ning kavandada ja korraldada hoolekandepoliitikat, et tagada ühiskonna sidusus ja tasakaalustatud hoolekandeteenuste ja -toetuste süsteemi mõjus toimimine. SKA TAT tegevus on seotud lastekaitseseaduse § 15 lõike 3 punktis 41 sätestatud lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamisega ja sotsiaalvaldkonnas tervikuna

7

koolitus- ja tugisüsteemi arendamisega. ESTA on partneriks valitud kui ainus Eestis laiapõhjaliselt sotsiaalvaldkonna kutseid andev ja valdkonna kutsestandardeid propageeriv organisatsioon. ESTA peamiseks TAT tegevuseks on osalemine sotsiaalvaldkonna kompetentsimudelite ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamise väljatöötamisel. Milliste konkreetsete sotsiaalvaldkonna erialasid õpetavate kõrg- ja kutsekoolide õppekavade uuendamist rahastatakse, selgub TAT tegevuste hilisemas faasis. Komisjoni riigiabi mõiste teatise punktide 28–31 kohaselt loetakse riikliku haridussüsteemi, sealhulgas kutseõppe raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust mittemajanduslikuks tegevuseks, sõltumata sellest, kas õppuril tuleb maksta õppemaksu. Arvestades, et tegevused on seotud sotsiaalvaldkonna kutseõppe edendamisega, ei ole tegevuste toetamine majandustegevus, sealhulgas kõrg- ja kutsekoolide (sh Haridus- ja Teadusministeeriumi asutusteks olevad) toetamine nende õppekavade uuendamisel. Kuna sotsiaalvaldkonna täiendõppesüsteemi arendamine puudutab ka tasemeõppe väliseid koolitusi, mida võib lugeda majandustegevuseks, on ka sellisel juhul tegemist kohaliku mõjuga tegevusega ehk teisisõnu ei mõjuta sellise tegevuse toetamine kaubandust liikmesriikide vahel, arvestades et sotsiaaltöötajad ja nende koolitamine on riigisisese huviga ja avaliku sektori rahast toetatud valdkond. Nimelt on riigiabi mõiste teatise punktis 196 kirjas: „Komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupu või teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele.“ Kui tegevusega on seotud teenuste või kaupade ostmine, on TAT tegevuste elluviijad kohustatud lähtuma riigihangete seadusest, mille tulemusena tekib teenuse ja kauba hind turuhinnana, mis välistab teenuseosutajale või töövõtjale eelise andmise ja saamise. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka pakkujate tasandil. Eeltoodust tulenevalt ei ole TAT raames antav toetus riigiabi. Punktis 4 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt, kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud väljundnäitajad ja tulemusnäitajad, nende algtasemed ja sihttasemed aastaks 2028. TAT panustab otseselt toetusmeetme väljundnäitajatesse ja tulemusnäitajatesse. Punkt 5 sätestab TAT kulude abikõlblikkuse perioodi. Punkt 6 nimetab TAT eelarve, mis on kokku 6 448 061,62 eurot, sealhulgas Šveitsi toetus 5 480 852,38 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 967 209,24 eurot. Iga-aastased detailsed tegevuskavad ja sekkumistegevuste eelarved kinnitatakse eraldiseisva sotsiaalkaitseministri käskkirjaga. Punktis 7 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblike kulude, sealhulgas abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda koostööprogrammi määruse §-st 8. Sätestatakse kulude abikõlblikkuse tingimused, samuti kirjeldatakse, millised kulud on abikõlblikud otsekulud ja mis tüüpi kulud kuuluvad kaudsete kulude alla. Kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses ja moodustavad 7% otsestest kuludest.

8

Kaudseteks kuludeks loetakse TAT sisutegevuste elluviimise administreerimisega seotud tegevuste kulud ja üldkulud: - sideteenuste kulude hulka arvatakse kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja

abonenttasudele ja teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;

- infotehnoloogia kulu hulka arvatakse tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;

- kommunaalkulude hulka arvatakse kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele.

Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada riiklikule koordineerimisüksusele kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Punktis loetletakse ka kulud, mis on abikõlbmatud. Ebamõistlikuks loetakse kulu, mis pole vajalik eesmärgi saavutamiseks, selle maht või hankimise kulu ei ole proportsionaalne seatud eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästliku ettevõtluse ja rahaliste vahendite tulemusliku kasutamise põhimõtetega. Samuti viidatakse, et teenuste ja kaupade hankimisel tuleb järgida riigihangete seadust, Šveitsi regulatsiooni 7. peatükki ja koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatud kohustusi (hankemenetluse reegleid). Partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu elluviija tehtud kulude suhtes. Toetuse kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 3. detsembrini 2039. a. Punktis 8 kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi. Punktis 9 loetletakse elluviija ja partneri kohustused – TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise aruandlus, kulude eristatus raamatupidamises, toetuse kasutamisega seotud teavitustegevused, hangete korraldamine, Šveitsi toetuste büroo õigused kontrollida käskkirjas sätestatud tegevusi ja osaleda hankemenetluses ning TAT tegevustest rahastatud väljundite eesmärgipärase kasutuse reeglid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata hangete korraldamisele, mille puhul tuleb järgida riigihangete seaduses, Šveitsi regulatsiooni 7. peatükis ja koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatud hankimisega seotud kohustusi. Elluviija on kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada6. Elluviija säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente kümme aastat toetusmeetme

6 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

9

lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 3. detsembrini 2039. a. Käesoleva hetke seisuga oleks tähtaeg 31. august 2038. Punkt 10 sätestab elluviija ja partneri õigused TAT elluviimisel. Punktis 11 sätestatakse toetusmeetme hüvitistaotluste ning aastaaruannete ja lõpparuande tarbeks esitatava sisendinfo kord ja tähtajad. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punktis 12 sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT tegevuste edukale elluviimisele. Sõltuvalt muudatusest võib osutada vajalikuks muuta ka eelnevat programmi juhtkomitee otsust või toetusmeetme lepingut. Punktis 13 viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule (koostööprogrammi määruse § 12). Punktis 14 sätestatakse vaidluste lahendamise kord. Šveitsi-Eesti koostööprogrammil puudub seadusega kehtestatud erikord vaidluste lahendamiseks. Seepärast saab programmikomponendi operaatori või riikliku koordineerimisüksuse otsust või toimingut vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras. III TAT vastavus õigusaktidele TAT koostamisel on arvestatud järgmiste õigusaktidega: 1) Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahel 21. novembril 2022. a sõlmitud Euroopa

Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkulepe ja selle lisa;

2) Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioon;

3) Šveitsi Arengu- ja Koostööameti ning riikliku koordineerimisüksuse vahel 31. mail 2024. a sõlmitud toetusmeetme leping ja selle lisad;

4) Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määrus nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“;

5) Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Šveitsi Arengu- ja Koostööameti vahel 31. mail 2024. a sõlmitud toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ leping;

6) Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Kultuuriministeeriumi vahel 19.novembril 2024. a sõlmitud toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ rakendamise leping.

IV TAT rakendamise mõjud Alljärgnevalt on välja toodud kavandatavate (ala)tegevuste mõjud, lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud mõjuvaldkondadest. Tegevuste täpsem eesmärk, sisu ja oodatav tulemus on esitatud TAT raamtekstis ja aasta kaupa kinnitatavates tegevuskavades. Rakendatavate (ala)tegevustega panustatakse järgmistesse mõjuvaldkondadesse: sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mõju regionaalarengule ning mõju elu- ja looduskeskkonnale. Sotsiaalne mõju TAT tegevused on suunatud kvaliteetsete sotsiaalvaldkonna teenuste osutamisele haavatavate ühiskonnagruppide üldise heaolu ja sotsiaalse kaitse toetamiseks. Tegevuste tulemusena saab eeldada positiivset sotsiaalset koondmõju nii abivajavatele sotsiaalsüsteemi klientidele kui ka kohalikele omavalitsustele ning kohalikul tasandil töötavatele sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna spetsialistidele. Seeläbi panustatakse hoolivamasse ühiskonda,

10

kus pakutakse abivajajatele kvaliteetset tänapäevaste vajadustega arvestavat tuge (nt töö eri keele- ja kultuuritaustaga inimestega). Seejuures saab õppekavade uuendamise ja spetsialistide täienduskoolituste korraldamise (koos töövahendite arendamisega) puhul eeldada positiivset mõju järgmistes valdkondades: mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemise, inimeste heaolu paranemise ja sotsiaalse tõrjutuse vähenemise kaudu; mõju võrdsetele võimalustele haavatavamate inimeste võrdse kohtlemise (sh kaasamine otsustamisse) ja parema ühiskonnaelus osalemise kaudu; mõju võrdsetele võimalustele muu keele- ja kultuuritaustaga inimeste sotsiaalvaldkonna erialadele tööle asumise toetamise kaudu; suhtumise muutumine hoolekandesektoris töötavatesse spetsialistidesse ja ka abivajajatesse. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kavandatud tegevustel on nii kaudne kui ka otsene mõju kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) korraldusele, parandades eri tasandite (KOV, teenuseosutajad, spetsialistid) võimekust ja koostööd teadmiste ja oskuste suurendamise, sotsiaalvaldkonna teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise kaudu. Otsene mõju KOV-i korraldusele tuleneb sellest, et TAT sihtrühma (sotsiaalvaldkonna töötajad ja potentsiaalsed töötajad) kuuluvad muu hulgas ka KOV-is töötavad sotsiaalvaldkonna töötajad, kellega seotud tegevused (nt koolitus- ja tugisüsteemi arendamine) võivad avaldada otsest mõju KOV-i korraldust puudutavatele aspektidele. Mõju regionaalarengule TAT tegevused panustavad kaudselt regionaalarengusse, toetades Eesti sotsiaalsüsteemi arendamist, ja aitavad kaasa ühtse hästi kättesaadava teenuste võrgustiku tekkele. Hästitoimiv koostöö ja spetsialistide tugivõrgustik toetavad Eesti sotsiaalmajanduslikku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket. Kaasaegsete teadmistega spetsialistid koos neid toetava tugisüsteemiga panustavad oma tööga inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu ning sellega koos suureneb ka abivajajatele tõhusa ja eesmärgipärase abi pakkumine. TAT tegevused ei keskendu ühele kindlale regioonile, vaid tegelevad keskselt kogu süsteemi korrastamisega. Kuigi planeeritavad tegevused ei keskendu ühele kindlale regioonile, võib eeldada piirkondlike erinevuste vähenemist teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. Elu- ja looduskeskkond Ettenähtud sekkumistel ei ole hinnanguliselt elu- ja looduskeskkonnale olulist kahjulikku mõju. TAT tegevuste elluviimisel jälgitakse, et need ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid. Kuna TAT-ga toetatakse peamiselt teenuste arendamist, teadlikkuse suurendamist ning analüüsi- ja koolitustegevusi, pööratakse keskkonnamõjude minimeerimisel tähelepanu eelkõige materjalide säästlikule kasutamisele ja taaskasutamisele ning kõigi ürituste ja tegevuste korraldamisele viisil, millega kaasneks vähim ökoloogiline jalajälg. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Jätkusuutlikkus Elluviidud tegevustel – sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe õppekavade uuendamine ja juba töötavate spetsialistide tööalaste oskuste täiendamine, et need vastaksid kaasaja nõudmisetele, spetsialistide tõhusam töökohapõhine toetamine ja sotsiaalvaldkonna erialade populariseerimine – on kogumis pikaajaline mõju ja ükski neist ei nõua uusi ega pikaajalisi kulutusi. Sotsiaalsektori protsessidesse integreeritakse väljatöötatud õppekavad, õppematerjalid ja uued tööviisid. Valdkonnas töötavad inimesed on omandanud tänapäevased teadmised ja oskused, mille mõju avaldub kvaliteetsemas sotsiaaltöös ja kvaliteetsemates lastekaitseteenustes. Andmekaitsealane mõjuhinnang

11

TAT tegevuste raames kogutakse ja töödeldakse tavalisi isikuandmeid. Andmeid kogutakse TAT tegevuste osana korraldatavatel koolitustel osalenute nimekirjade koostamisega osalejate nõusolekul. Tegemist on Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Šveitsi Arengu- ja Koostööameti vahel 31. mail 2024. a sõlmitud toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ lepingust tulenevate seireandmete kogumisega TAT väljundnäitaja „täiendkoolitusmooduli lõpetanud spetsialistide arv“ osas. TAT elluviija kogub isikuandmeid koolitustel osalejate kohta. Andmed, mida koolitustel osalejate kohta kogutakse, on: - eesnimi; - perekonnanimi; - isikukood; - elukohajärgne KOV; - e-posti aadress; - töökoht/asutus; - ametikoht; - toitumise erisoovid (toitlustuse tellimiseks); - inimese nõusolek andmete töötlemiseks TAT tegevuste tõendamise eesmärgil; - isiku allkiri. Isikukood on vajalik koolitustunnistuse väljastamise jaoks. Töötamise piirkonna (KOV) info on oluline, et koguda koolitustel osalenute statistikat Eesti eri piirkondade kaupa. Selle põhjal on võimalik vajadusel muuta tulevaste koolituste korraldamist, nt viia mingisse piirkonda rohkem koolitusi, teha mingis piirkonnaas rohkem teavitustööd vms). Andmetöötluse aluseks on inimese vabatahtlik selgesõnalise nõusolek. Tulenevalt eeltoodust võib andmekaitsealast riivet pidada väikeseks. Andmetöötlus toimub piiritletud ajavahemiku jooksul (kuni 31.05.2028), delikaatseid isikuandmeid ei koguta ning andmeid kogutakse vaid lineaarselt ühel eesmärgil, et lugeda kokku TAT tegevuste jooksul koolitatud isikud tõendamaks toetusraha sihipärast kasutamist. Andmed kogub koolituse korraldaja ja edastab need elluviijale, kes säilitab andmeid isikustatud kujul osalejate nimekirjadena kulusid tõendavate dokumentide juures ja e-toetuste infosüsteemis kulude hüvitistaotluste osana kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 3. detsembrini 2039. a. Ligipääs e-infosüsteemile on piiratud, andmetele pääsevad ligi elluviija ise, programmioperaator, auditeeriv asutus ja andmete kontrolli eesmärgil riiklik koordineerimisüksus (Riigi Tugiteenuste Keskus), samuti muud isikud ja asutused, kelle vastav õigus tuleneb seadusest. Andmeid ei edastata kolmandatele osapooltele, kes ei ole seotud TAT tegevuste elluviimise ja kontrollifunktsioonide täitmisega. Seega on andmekaitsealane mõju vähene. V Programmikomponendi tegevuste rakendamine TAT-d rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2024. VI TAT kooskõlastamine TAT eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile (programmioperaator), Riigi Tugiteenuste Keskusele (riiklik koordineerimisüksus), Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile. Rahandusministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Kultuuriministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon kooskõlastasid eelnõu märkustega. Sotsiaalministeerium võttis esitatud märkusi arvesse ning tegi eelnõus vastavad parandused ja muudatused.

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 24.03.2025 käskkirjaga nr 31

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja

tugisüsteemi arendamine“ tegevuste rakendamise tingimused

Tegevuste elluviimise ja kulude abikõlblikkuse periood 01.06.2024–31.05.2028 Elluviija Sotsiaalministeerium (laste ja perede osakond ning hoolekande osakond) Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Programmikomponendi operaator (PKO) Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Programmioperaator (PO) Kultuuriministeerium Riiklik koordineerimisüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega ........................................................... 3

2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused .......................................................... 4

3. Riigiabi ............................................................................................................................... 6

4. Näitajad ............................................................................................................................. 7

5. Kulude abikõlblikkuse periood ............................................................................................ 8

6. Programmikomponendi tegevuste eelarve ......................................................................... 8

7. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja tingimused............................................................ 9

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................. 10

9. Elluviija ja partneri kohustused ......................................................................................... 11

10. Elluviija ja partneri õigused ............................................................................................ 13

11. Aruandlus ...................................................................................................................... 13

12. TAT muutmine ............................................................................................................... 14

13. Finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse tagastamise alused ja kord ............................ 15

14. Vaidluste lahendamine ................................................................................................... 15

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse perioodil 01.06.2024–31.05.2028 ellu viidava Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ tegevuste rakendamise tingimusi (edaspidi toetuse andmise tingimused või TAT). 1.1. Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega Toetuse andmine aitab kaasa „Heaolu arengukava 2023–2030“1 eesmärkide saavutamisele ning panustab otseselt arengukava alaeesmärkidesse 1 ja 4, mis on seotud vastavalt laste ja perede toetamise ning sotsiaalhoolekande korraldusega. „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärk 4 seab sotsiaalhoolekande korralduse puhul sihiks sotsiaalvaldkonna vajadustele vastava tööjõu tagamise, pädevuse suurendamise ja sotsiaaltöö väärtustamise. Eesmärgi saavutamiseks tuleb kaardistada sotsiaalvaldkonna ametialadel vajalikud teadmised ja oskused, kaasajastada valdkonna kutsestandardid, arendada sotsiaalvaldkonna täiendus- ja tasemeõpet ning koolitussüsteemi, täpsustada õppekavade ja õppe sisu, parandada valdkonnas tegutsevate juhtide teadmisi ja oskusi ning väärtustada sotsiaalvaldkonna erialasid ühiskonnas laiemalt. Tegevused on seotud Eesti riigi aastate 2024– 2027 eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programmi meetmega 1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ ning toetavad meetmega hõlmatud tegevuse 1.1.1 „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine“ elluviimist. Rahvastiku vananemine ja ootused sotsiaalteenuste kvaliteedile nii sotsiaalpoliitikas kui ka sotsiaalteenuse kasutaja poolt nõuavad töötajate arvu ja oskuste suurendamist. OSKA 2021 raport2 toob välja valdkonna suurimad murekohad: kvalifitseeritud tööjõu nappus ja teenuste kvaliteedi parandamine piiratud ressurssidega. Ettepanekud hõlmavad töötajate üldoskuste arendamist, teenuste kvaliteedikriteeriumide kehtestamist, tasemeõppe sidumist ametipõhiste oskustega, süsteemset lähenemist täienduskoolitustele, valdkonnas töötamise väärtustamist ja toetavate meetmete loomist võõrtööjõu kaasamiseks. „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärgi 1 kohaselt on üheks laste ja perede toetamise meetmeks lastekaitsekorralduse uuendamine abivajavatele lastele tõhusa ja eesmärgipärase abi tagamiseks. Tegemist on kompleksse tegevussuunaga, mille olulisteks osadeks on muu hulgas lastekaitsetöötajate tasemehariduse, riikliku täienduskoolituse ja kutse andmise süsteemi kaasajastamine ning lastekaitsetöötajatele motiveeriva ja nende heaolu toetavate töötingimuste tagamine. Arengukava tegevused on seotud Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programmi meetmega 1.2 „Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu“ ning toetavad sellega hõlmatud tegevuse 1.2.2 „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ elluviimist. Arengukava eesmärkide elluviimiseks valmis 2023. aastal Sotsiaalministeeriumis lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus3 laste heaolu suurendamiseks (edaspidi laste heaolu VTK), mis rõhutab muu hulgas vajadust töötada välja ja teha kättesaadavaks sidus ja kohustuslik täienduskoolitus- ja mentorlussüsteem lastekaitsetöötajatele. Laste heaolu VTK kohaselt on vaja uuendada ja kaasajastada sotsiaaltöö õppekavasid, sealhulgas panna suuremat rõhku ümber- ja täiendusõppeprogrammidele, et olla paindlik tööjõuturu muutlikkuse suhtes. Samuti on vaja ümber kujundada täienduskoolitussüsteem ning luua selgemad seosed tasemehariduse, täiendusõppe ja kutse andmise süsteemi vahel. Lisaks on oluline tagada lastekaitsetöötajatele tööalase tugisüsteemi

1 Heaolu arengukava 2023–2030.pdf. 2 Sotsiaaltöö | OSKA uuringud. 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63005645-d389-4ddf-a5d2-1b6dac7169d9.

4

olemasolu. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“4 eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Toetuse andmine aitab kaasa arengukava alaeesmärgi 1 „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ täitmisele. Alaeesmärki panustamiseks on vaja tasemehariduse ja täiendusõppe sisu uuendamise kaudu suurendada sotsiaalvaldkonna töötajate teadlikkust ja oskusi teise keele- ja kultuuritaustaga inimestega töötamisel ning toetada nende siirdumist sotsiaalvaldkonna tööturule. Tegevuste rakendamisel lähtutakse: - Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja

sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppest ja selle lisast;

- Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonist (edaspidi Šveitsi regulatsioon);

- Šveitsi Arengu- ja Koostööameti ning riikliku koordineerimisüksuse vahel 31. mail 2024 sõlmitud toetusmeetme lepingust ja selle lisadest;

- Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määrusest nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi koostööprogrammi määrus);

- riikliku koordineerimisüksuse ja Kultuuriministeeriumi vahel 19. novembril 2024 sõlmitud toetusmeetme rakendamise lepingust;

- Šveitsi koostatud teavitus- ja teabekäsiraamatust. Tegevuste rakendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita. Rakendatakse kõiki mõistlikke ja piisavaid meetmeid, et vältida koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist ja ahistamist koostööprogrammiga seotud asutuste töötajate poolt. Tegevuste rakendamisel juhindutakse sotsiaalse kaasatuse põhimõttest ja püüeldakse keskkonnasäästlike lahenduste kasutamisele. 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused

TAT eesmärk on tagada kvaliteetsete sotsiaal- ja lastekaitseteenuste osutamine, keskendudes sotsiaalvaldkonna töötajate5 võimestamisele. Valdkonna töötajate väljaõpet kaasajastatakse, uuendades kutse- ja kõrghariduse ning täienduskoolituste õppekavasid ning õppeasutused alustavad uuendatud õppekavade alusel hariduse pakkumist. Kõrgharidust eeldavate sotsiaalvaldkonna töötajate teadmiste ja oskuste suurendamiseks töötatakse välja erialaseid oskusi toetavad ümber- ja täiendusõppeprogrammid. Lisaks arendatakse valdkonna spetsialistide töökohapõhise toetamise süsteemi, toetatakse sisserännanute siirdumist sotsiaalvaldkonna tööturule ning viiakse ellu mainekujunduslikke tegevusi, mis kõik on suunatud tööjõupuuduses olevate sotsiaalvaldkonna erialade populariseerimisele. Alljärgnevalt välja toodud tegevused moodustavad koosmõjus ühtse sotsiaalvaldkonna tööjõu väljaõppe-, arengu- ja tugisüsteemi. Tegevuste detailne kirjeldus esitatakse aastapõhises tegevuskavas.

4 Sidusa Eesti arengukava 2030.pdf. 5 Sotsiaalvaldkonna töötajate all on mõeldud laiemalt erinevatel ametialadel sotsiaalvaldkonnas töötavaid inimesi, kes

töötavad nii laste kui täiskasvanutega.

5

2.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate erialase väljaõppe kaasajastamine ja valdkonnas töötamise populariseerimine 2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on tagada sotsiaalvaldkonna töötajatele kaasaegne väljaõpe, mis vastab töötajate ja tööturu vajadustele. 2.1.2. Tegevuse sisu Tegevuse raames analüüsitakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenuste kvalifikatsiooninõudeid ning nende muutmise vajadust, võrreldakse rahvusvaheliste kogemuste sobivust ja analüüsitakse nende Eesti kultuuriruumi kohandamise vajadust, kaardistatakse ootused sektori töötajate tasemeharidusele (kutse- ja kõrgharidus) ja täienduskoolitustele ning uuendatakse õppekavasid, arvestades tööturu vajadusi ja tulevikuoskusi. Teenuste kvaliteedi tagamiseks vajalikud töötajate kvalifikatsiooni nõuded ja nendega seotud teadmised ja oskused seotakse otseselt sotsiaalvaldkonna töötajate väljaõppega. Luuakse innovaatilised õppevahendid, et pakkuda valdkonna töötajatele kaasaegsetele vajadustele vastavat taseme- ja täiendusõpet. Tulenevalt sotsiaalsektori tööjõupuudusest ja viimastel aastatel toimunud suurenenud sisserändest võetakse tegevuste kujundamisel arvesse ka võimalust kaasata rändetaustaga inimesed valdkonna teenuste osutamisse. Kuna sotsiaalteenuste klientideks satuvad üha enam ka rändetaustaga inimesed, arvestatakse sotsiaalvaldkonna töötajate teadmiste ja oskuste kaardistamisel ja neile väljaõppe pakkumisel ka muu keele- ja kultuuritaustaga inimeste toetamise vajadust. Lisaks töötatakse välja ja viiakse ellu sotsiaalvaldkonna ametialade populariseerimiseks ja positiivseks mainekujunduseks vajalikud tegevused, et soodustada töötajate siirdumist valdkonna tööjõuturule. 2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on välja töötatud sotsiaalvaldkonna töötajate ametipõhised kompetentsimudelid ning uuendatud kõrg- ja kutsekoolide sotsiaalvaldkonna õppekavad. Tööjõupuuduse vähendamiseks on loodud toetavad meetmed, mis aitavad integreerida valdkonda tööjõudu, sealhulgas rändetaustaga inimesi. Valdkonna populariseerimiseks on ellu viidud tegevused, et luua valdkonnast positiivne kuvand. 2.1.4. Sihtrühm Sotsiaalvaldkonna töötajad ja potentsiaalsed töötajad ning rändetaustaga inimesed 2.1.5. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium 2.1.6. Partnerid Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, kõrg- ja kutsekoolid, kes õpetavad sotsiaalvaldkonna õppekavade järgi ja keda kaasatakse kehtivate õppekavade uuendamisse (nimetatakse TAT-s pärast konkursi korraldamist)

6

2.2. Koolitus- ja tugisüsteemi arendamine 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on arendada välja täienduskoolitus- ja tugisüsteem sotsiaalvaldkonna töötajatele, et vähendada tööjõu voolavust, soodustada tööheaolu paranemist ja toetada kvaliteetsete teenuste pakkumist. 2.2.2. Tegevuse sisu Tegevuste käigus luuakse sotsiaalvaldkonnale ühtsetel alustel toimiv täienduskoolitussüsteem, mis aitab tagada teenuste kvaliteedi ja tööks vajalikud oskused. Ümber- ja täiendusõppeprogrammide loomisega soodustatakse teistel erialadel tasemehariduse omandanute siirdumist sotsiaalvaldkonna tööturule või senise erialaõppe järel uute ja spetsialiseeritud teadmiste omandamist. Tööjõu voolavuse vähendamiseks ja töötingimuste parandamiseks arendatakse välja töökohapõhine tugisüsteem. Täienduskoolitussüsteemi ja tugisüsteemi arendamisel arvestatakse ka muu keele- ja kultuuritaustaga inimeste toetamise vajadust. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on välja töötatud täienduskoolitussüsteem ja täienduskoolitusmoodulid valdkonna töötajate järjepidevate teadmiste ja oskuste arendamiseks, mitmekesistatud valdkonnas tööle asumise võimalusi ning arendatud valdkonna töötajate teadmisi ja oskusi, samuti on loodud sotsiaalvaldkonna töötajate tugisüsteem ning võetud kasutusele tööheaolu hoidmise meetodid ja tehnikad. 2.2.4. Sihtrühm Sotsiaalvaldkonna töötajad 2.2.5. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium 2.2.6. Partnerid Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon 3. Riigiabi TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

7

4. Näitajad Elluviija raporteerib kõigi näitajate edenemist programmioperaatori loodud ühistöö e-keskkonnas üks kord aastas vastavalt punktile 10.2.

- 6 Näitajate tüübid ja koodid vastavalt Šveitsi Arengu- ja Koostööameti ning riikliku koordineerimisüksuse vahel

31. mail 2024. a sõlmitud toetusmeetme lepingu lisa A punktile 4.3 „Logframe“

Näitaja tüüp ja kood vastavalt toetusmeetme lepingule6

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Sihttase (2028)

Selgitav teave

Väljundnäitaja OPI 2.1–2.2

Uuendatud ja kinnitatud sotsiaalvaldkonna õppekavade arv

0 5 Kaardistatud ja uuendatud on vähemalt kaks kõrghariduse õppekava ja kolm kutsehariduse õppekava.

Väljundnäitaja OPI 2.3

Uuendatud õppekavade järgi avatud õpilaste vastuvõtt

0 85% uuendatud õppekavadest

Õpilaste vastuvõtt on toimunud vähemalt nelja uuendatud õppekava puhul.

Väljundnäitaja OPI 2.4–2.7

Sotsiaalvaldkonna erialade mainekampaania käsikäes positiivsete muutuste esiletoomisega õpingutes ja töökeskkonnas

0 1 Kampaania sihtrühm on välja valitud, kampaania on korraldatud ning kampaania ulatust ja mõju on mõõdetud ja hinnatud.

Väljundnäitaja Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud programm sotsiaalvaldkonna erialadel tööle asumiseks

0 1 Programm on loodud.

Väljundnäitaja OPI 2.8–2.11

Sotsiaalvaldkonna spetsialistidele loodud täienduskoolituse moodulite arv

0 7 Loodavad täienduskoolituse moodulid on kaardistatud, moodulid on loodud ja vajaduse korral on koolitajad läbinud väljaõppe uute moodulite alusel koolitamiseks.

Väljundnäitaja OPI 2.12–2.15

Täienduskoolituse mooduli lõpetanud spetsialistide arv

0

1500 Koolituste sihtrühmad on välja valitud, piirkondlikud ja teemapõhised koolitus- ja kommunikatsiooniplaanid on koostatud (aasta kaupa), koolitused on korraldatud, koolitusel osalejatelt on tagasiside saadud. Andmeid koolitatute kohta eristatakse järgmiste tunnuste järgi:

 sugu,

 kas täienduskoolituse mooduli lõpetanud spetsialist on laste heaolu valdkonna või

8

5. Kulude abikõlblikkuse periood Kulude abikõlblikkuse periood on 01.05.2024–31.05.2028. 6. Programmikomponendi tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 Šveitsi toetus 5 480 852,38 85%

2 Riiklik kaasfinantseering 967 209,24 15%

3 Eelarve kokku 6 448 061,62 100%

sotsiaaltöö valdkonna spetsialist.

Väljundnäitaja OPI 2.16–2.19

Sotsiaalvaldkonna töötajate töökohapõhise tugisüsteemi loomine ja testimine

0 1 Vajadused kohalikul tasandil on kaardistatud, kohalikul tasandil on töökohapõhine tugisüsteem loodud ja seda on testitud.

Vahetu tulemuse näitaja (kohene) OCIM 2.1–2.3

Täienduskoolituse lõpetanud spetsialistide osakaal, kes on valmis kasutama omandatud teadmisi ja oskusi ka eri keele- ja kultuuritaustaga inimestega töötamisel

0 80% koolituse läbinuist

Koolitatavate ootuste küsitlemine enne koolitusi ja koolituste tagasiside küsitlused pärast koolitusi. Andmed esitatakse järgmiste tunnuste järgi:

 sugu,

 kas täienduskoolituse mooduli lõpetanud spetsialist on laste heaolu valdkonna või sotsiaaltöö valdkonna spetsialist.

Tulemusnäitaja (kesktase) OCIN 2.1–2.3

Täienduskoolituse lõpetanud spetsialistide osakaal, kes kasutavad omandatud teadmisi ja oskusi ka eri keele- ja kultuuritaustaga inimestega töötamisel

70% koolituse läbinuist

Koolitatute tagasiside küsitlused vähemalt 6 kuud peale koolituste läbiviimist; tööandjate küsitlused uurimaks, kas nad on märganud, et teenuste osutamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele on paranenud. Andmed spetsialistide kohta esitatakse järgmiste tunnuste järgi:

 sugu,

 kas täienduskoolituse mooduli lõpetanud spetsialist on laste heaolu valdkonna või sotsiaaltöö valdkonna spetsialist.

9

Otsesed kulud 6 026 225,82

1

Tegevus 1: sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine

2 622 140,19

2 Tegevus 2: koolitus- ja tugisüsteemi arendamine 3 404 085,63

Kaudsed kulud 421 835,80

KOKKU: 6 448 061,62

7. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja tingimused 7.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas koostööprogrammi määruse §-ga 8 ja muu riigisisese õigusega. 7.2. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted on järgmised: 7.2.1. Kulu on abikõlblik tegeliku kuluna. Tegelikuks kuluks loetakse kulu, mille aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud, kulu tasutud punktis 5.1 nimetatud perioodil ning mille tekkimine on tõendatud dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise- vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnituse või osalejate registreerimislehega; töö- või teenistusülesannete eest makstava tasu puhul palgaarvestust tõendava väljavõtte või palgalehega. 7.2.2. Kui kaup on üle antud või teenus või töö on tehtud 2028. aasta mais, loetakse kulu abikõlblikkuse perioodil tekkinuks, kui arve on väljastatud hiljemalt 2028. aasta juunis ja tasutud 30 kalendripäeva jooksul pärast selle väljastamise kuupäeva. 7.2.3. Kulu on seotud TAT-s nimetatud tegevuste, tulemuste, eesmärgi ja eelarvega. 7.2.4. Kulu on proportsionaalne ja vajalik eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästliku ettevõtluse ja rahaliste vahendite tulemusliku kasutamise põhimõtetega. 7.2.5. Kulu on eristatav ja kontrollitav elluviija või partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna vastavalt Eestis kehtivatele raamatupidamisstandarditele ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. 7.2.6. Kulu on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastab maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktide nõuetele. 7.2.7. Muudesse riikidesse kui Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Ungari, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Šveits välislähetuse kulu on abikõlblik vaid eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga. Kooskõlastamise korraldab programmikomponendi operaator (edaspidi PKO) programmioperaatori (edaspidi PO) kaudu elluviija ingliskeelse sooviavalduse alusel. 7.3. Partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu elluviija tehtud kulude suhtes. Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud peavad olema ette nähtud TAT konkreetse aasta eelarves. 7.5. Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud, mis on vajalikud TAT tegevuste elluviimiseks ja mis vastavad järgmistele tingimustele: 7.5.1. Hankimisel on järgitud Šveitsi regulatsiooni 7. peatükki, riigihangete seadust ja koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatud kohustusi. 7.5.2. Kulud on vajalikud, et edastada rahastajatele nende küsitud dokumentatsioon, sealhulgas tõlkekulud. 7.5.3. Tarbekaupade ja tarvikute kulud on eristatavad ja hõlmatud TAT tegevuste elluviimisega. 7.5.4. TAT tegevustes osaleva personali sõidu- ja majutuskulud ning päevarahad on otseselt seotud TAT tegevuste elluviimisega. 7.6. TAT tegevuste rakendamisega seotud personali kulud on abikõlblikud, kui vastavad funktsioonid või ülesanded on selleks tõendatult vajalikud ning need on ette nähtud TAT eelarves. 7.7. Otseseks personalikuluks loetakse kulu, mis on otseselt seotud tegevuse rakendamisega ja

mille seost tegevusega on võimalik tõendada:

10

7.7.1 palk proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga; 7.7.2 puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; 7.7.3 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 7.7.1 kohase palgaga; 7.7.4 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 7.7.1–7.7.3 nimetatud kuludelt; 7.7.5 seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; 7.7.6 koolituskulu; 7.7.7 töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga. 7.8. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud. Ka töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, millisel juhul loetakse personalikuluna abikõlblikuks proportsionaalselt tegevuse heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. 7.9. Tegevuse kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 7% otsestest kuludest. 7.10. Kaudsed kulud ei tohi hõlmata abikõlblikke otseseid kulusid. 7.11. Kaudsed kulud on punktis 1.1 nimetatud toetusmeetme lepingu lisas B „Toetusmeetme eelarve“ nimetatud üldkulud ja administreerimisega seotud kulud. Kaudseks kuluks loetakse järgmiste TAT elluviimise administreerimisega seotud tegevuste kulud: 7.11.1 raamatupidamine; 7.11.2 sekretäri- ja personalitöö; 7.11.3 juriidiline nõustamine; 7.11.4 vara haldamine; 7.11.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 7.11.6 muu abistav töö; 7.11.7 riigihanke korraldamise ja ostumenetluse läbiviimise kulu. 7.12. Lisaks punktides 7.10 ja 7.11 nimetatud kuludele loetakse kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud: 7.12.1 kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulu; 7.12.2 kulu sideteenustele; 7.12.3 infotehnoloogia kulu; 7.12.4 kommunaalkulu; 7.12.5 ruumi rendikulu; 7.12.6 valveteenuse kulu, välja arvatud valehäirete kulude katmine; 7.12.7 pangakonto avamise ja haldamise kulu ning makse ülekandetasu. 7.13. Abikõlbmatud on järgmised kulud: 7.13.1 võlaintress, võlateeninduskulu ja viivis; 7.13.2 finantstehingu tasu ja muud üksnes rahalised kulud; 7.13.3 kahjueraldis või eraldis võimaliku tulevase kohustuse katteks; 7.13.4 vahetuskursikahju, välja arvatud kahju, mis tuleneb Šveitsi partnerite kaasamisest; 7.13.5 maa soetamiseks kantud kulu; 7.13.6 käibemaks, mis on tagastatav, isegi kui elluviija või partner ise faktiliselt käibemaksu tagasi ei saa; 7.13.7 kulu, mis kaetakse muudest allikatest; 7.13.8 trahv, sunniraha, hüvitis või muud sellega seotud hüvitatavad summad, sealhulgas saamata jäänud kasum ja kohtuvaidluste kulu; 7.13.9 ülemäärane või ebamõistlik kulu. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetuse maksmise, maksmise peatamise ja maksmisest keeldumise üldtingimused on sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 10.

11

8.2. Toetusest makse saamiseks vajalikud nii enda kui ka partnerite dokumendid ja tõendid esitab elluviija riiklikule koordineerimisüksusele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse vähemalt üks kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus. 8.3. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tehtud punktis 5 nimetatud perioodil ja see on tasutud hiljemalt punktis 7.2.2 nimetatud ajal. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijatele ja partneritele lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatavate tegevuste otsestest kuludest. 8.4. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama riiklikule koordineerimisüksusele e- toetuse keskkonna kaudu: 8.4.1 väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast või samaväärsest dokumendist, mille abil on võimalik veenduda, et otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest kuludest; 8.4.2 koopia hankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 8.4.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia. 8.5. Elluviija peab tõendama kantud kulusid, esitades talle edastatud arved või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendid ja kuludokumente toetavad lisadokumendid. 8.5.1 Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente. Avalik-õiguslik juriidiline isik ei pea esitama palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente. 8.6. Riiklik koordineerimisüksus kontrollib kulude abikõlblikkust ja toetuse kasutamisega seotud kohustuste täitmist 20 tööpäeva jooksul makse saamiseks vajalike dokumentide ja tõendite esitamisest arvates. Põhjendatud juhtudel võib riiklik koordineerimisüksus nimetatud tähtaega pikendada. 8.7. Riiklik koordineerimisüksus võib toetuse väljamaksmise peatada või väljamaksmisest keelduda, kui: 8.7.1 kulu ei ole abikõlblik või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 8.7.2 tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 8.7.3 võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel; 8.7.4 Šveits peatab maksed või keeldub maksete tegemisest Eestile. 8.8. Toetuse väljamaksest keeldutakse finantskorrektsiooni otsuse alusel. 8.9. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitab elluviija e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 15. augustiks 2028. 9. Elluviija ja partneri kohustused 9.1. Elluviija peab: 9.1.1 lähtuma tegevuste rakendamisel käesolevast käskkirjast ning käskkirja punktis 1.1 nimetatud õigusaktidest ja dokumentidest; 9.1.2 täitma koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 3 sätestatud elluviija ülesandeid; 9.1.3 viima ellu TAT tegevusi kehtestatud eelarve raamides ning vastutama nende tegevuste väljundite ja tulemuste saavutamise eest, samuti nende tõendamiseks vajalike andmete kogumise ja töötlemise eest; 9.1.4 andma PKO-le teavet TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise kohta toetusmeetme hüvitistaotluste ja aastaaruannete esitamiseks vastavalt punktis 11.2 sätestatud tähtaegadele; 9.1.5 esitama PKO-le TAT järgmiste eelarveaastate tegevuskavade kirjeldused ja eelarved kulukohtade kaupa kinnitamiseks iga aasta 15. novembriks; 9.1.6 esitama PKO-le tema nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 9.1.7 esitama riiklikule koordineerimisüksusele 2025. aasta maksete prognoosi hiljemalt koos esimese maksetaotlusega ja iga järgneva aasta maksete prognoosi jooksva aasta 10.

12

detsembriks ja kümne tööpäeva jooksul pärast eelarvemuudatuse kinnitamist. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 9.1.8 esitama riiklikule koordineerimisüksusele maksete korrigeeritud prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.1.9 kavandama ja viima ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi, kasutama TAT üritustel ja loodud materjalidel koostööprogrammi jaoks loodud logo ning tagama ligipääsu kõikidele inimestele olenemata nende erivajadusest; korraldama teavitusüritusi ja muid vajalikke sündmusi läbimõeldult, tagades et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega ehk järgides Kliimaministeeriumi koostatud keskkonnahoidlike sündmuste juhendis esitatud minimaalseid nõudeid ja soovitusi7; 9.1.10 tagama TAT-s kirjeldatud tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 9.1.11 esitama PKO-le ja riiklikule koordineerimisüksusele õige ja täieliku teabe ning korrektsed dokumendid, et jälgida tegevuste elluviimist ning kokkulepitud väljundite ja tulemuste saavutamist kooskõlas kokkulepitud näitajate, lähtetasemete ja eesmärkidega, sealhulgas seire ja hindamiste käigus; 9.1.12 koguma ja töötlema andmeid aruannete jaoks, sealhulgas näitajate tõendamiseks, ja tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu. Andmeid kogutakse ja töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega; 9.1.13 osutama kontrolli, järelevalve, auditi või Šveitsi regulatsiooni artiklis 10.4 nimetatud hindamise tegijale igakülgset abi ning tagama juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud teabele, dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele; 9.1.14 vastama riikliku koordineerimisüksuse, makseasutuse, PKO ja PO päringutele; 9.1.15 sõlmima vajaduse korral juriidilisest isikust partneriga lepingu tegevuste elluviimiseks, seirama partnerile määratud tegevuste elluviimist ning väljundite ja tulemuste saavutamist; 9.1.16 teavitama PKO-d, PO-d ja riiklikku koordineerimisüksust viivitamata tegevuste odavnemisest või kallinemisest ning toetuse kasutamisega seotud takistusest; 9.1.17 tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks; 9.1.18 järgima Šveitsi regulatsiooni 7. peatükis, riigihangete seaduses ja koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatud hankimisega seotud kohustusi; 9.1.19 lähtuma toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikest kriteeriumitest; 9.1.20 edastama Šveitsi toetuste büroo nõudmisel vähemalt 25 tööpäeva enne TAT tegevuste hankemenetluse algust talle hankemenetluse pakkumisdokumentide asjakohaste osade (sh hanke tehniline kirjeldus ja lepingu kavand) ingliskeelse eksemplari edasiste vastuväidete puudumise tagamiseks ning vähemalt viis tööpäeva enne hanke avaldamist Šveitsi toetuste büroo koostatud vormil pakkumuse põhiteavet sisaldava ingliskeelse info pakkumuse väljakuulutamiseks Šveitsis; 9.1.21 võimaldama Šveitsi toetuste bürool või tema määratud kolmandal isikul osaleda vaatlejana hankemenetluste pakkumuste hindamise koosolekul ning edastama Šveitsi toetuste büroole tema nõudmisel hindamisaruande ja sõlmitud lepingu või nende osade ingliskeelse eksemplari hiljemalt 20 tööpäeva pärast sellekohase nõude saamist; 9.1.23 osalema vajaduse korral toetusmeetme juhtkomitee koosolekutel; 9.1.23 osalema PO moodustatud töörühma koosolekutel; 9.1.24 tegema PO eestvedamisel koostööd Šveitsi toetusmeetme partneriga; 9.1.25 säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 3. detsembrini 2039. a. 9.2. Elluviija sisemine raamatupidamis- ja auditeerimiskord peab võimaldama toetusmeetme kohta deklareeritud kulude ja tulude otsest kooskõlastavat võrdlemist sellekohaste raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 9.3. Partner täidab punktides 9.1.1, 9.1.9–9.1.14, 9.1.17–9.1.19 ja 9.1.24–9.1.25 nimetatud ülesandeid. 9.4. Elluviija ja partner tagavad, et tegevuste rakendamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul pärast TAT tegevuste lõppemist on toetusest rahastatud väljundite puhul täidetud järgmised

7 https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/abimaterjalid/keskkonnahoidlike-sundmuste-korraldamine.

13

tingimused: 9.4.1 neid kasutatakse eesmärkide kohaselt; 9.4.2 nende sihipäraseks kasutamiseks eraldatakse piisavalt ressursse. 9.5. Ühtlasi on partner kohustatud: 9.5.1 esitama elluviija nõudmisel partneri organisatsiooni punktis 8.4 nimetatud dokumendid; 9.5.2 esitama elluviijale enda eelarveaastate eelarved kulukohtade kaupa iga aasta 31. oktoobriks; 9.5.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija või partneri vajadusest; 9.5.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kvartali 12. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele riiklikule koordineerimisüksusele viis tööpäeva enne elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega; 9.5.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi riikliku koordineerimisüksuse poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 9.5.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse enne riigihanke tegemist ning riigihanke menetluste läbiviimisel kasutama vajaduse korral Riigi Tugiteenuste Keskuse hankemenetluste eelnõustamise teenust; 9.5.7 esitama elluviijale oma tegevuste edenemise info rahastajatele esitatava hüvitistaotluse tarbeks iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga ning oma tegevuste edenemise info toetusmeetme aastaaruande tarbeks iga aasta 10. jaanuariks; 9.5.7.1 info rahastajatele esitatava viimase hüvitistaotluse tarbeks ja tulemuste saavutamise info lõpparuande tarbeks tuleb elluviijale esitada 31. maiks 2028; 9.5.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud riikliku koordineerimisüksuse tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta. 10. Elluviija ja partneri õigused 10.1. Elluviijal ja partneril on õigus saada PKO-lt ja riiklikult koordineerimisüksuselt infot ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja elluviija kohustustega. 10.2. Elluviijal on õigus esitada TAT muutmise taotlus, kui TAT tegevuste käik seda nõuab. 10.3. Elluviijal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 10.3.1 ettekirjutuse tegemist elluviija suhtes; 10.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist; 10.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist elluviija suhtes.

10.4. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanek TAT muutmise taotluse esitamiseks. 11. Aruandlus 11.1. Elluviija tagab korrektsete tegevustes osalejate andmete olemasolu iga poolaasta lõpu seisuga. 11.2. Elluviija esitab PO loodud ühistöö e-keskkonna platvormi kaudu TAT tegevuste edenemise sisendinfo rahastajatele esitatava hüvitistaotluse tarbeks iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga ning TAT tegevuste edenemise sisendinfo toetusmeetme aastaaruande tarbeks iga aasta 15. jaanuariks. 11.3. PKO kontrollib viie tööpäeva jooksul hüvitistaotluse või aastaaruande sisendinfo laekumisest arvates, kas aruande sisendinfo on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 11.4. PKO ja PO annavad esitatud sisendinfo kohta tagasisidet ning puuduste esinemise korral

14

esitavad parandus- ja täiendusettepanekud. Elluviija on kohustatud ülevaadet täiendama või parandama etteantud tähtaja jooksul. 11.5. Elluviija esitab TAT tulemuste saavutamise sisendinfo toetusmeetme lõpparuande tarbeks PO loodud ühistöö e-keskkonna platvormi kaudu hiljemalt 15. juuniks 2028. 11.6. PKO kontrollib viie tööpäeva jooksul lõpparuande sisendinfo laekumisest, kas aruande sisendinfo on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 11.7. Kui lõpparuande sisendinfos esineb puudusi, annab PKO elluviijale vähemalt viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 12. TAT muutmine 12.1. TAT, sealhulgas programmikomponendi tegevuse, eelarve ja näitajate muutmisel lähtutakse Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise lepingust. 12.2. Kui ilmneb vajadus tegevust, eelarvet või näitajaid muuta, riiklik koordineerimisüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad tegevuse elluviimist, esitab elluviija PKO-le tegevuste rakendamise tingimuste käskkirja muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.3. PKO vaatab taotluse läbi kümne tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates. Puuduste esinemise korral annab PKO elluviijale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 12.4. Kui PKO on muudatusega nõus, edastab ta taotluse arvamuse avaldamiseks PO-le, riiklikule koordineerimisüksusele ja Rahandusministeeriumile, kellel on õigus teha muudatuste kohta omapoolseid ettepanekuid. Esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse PKO-ga lähtuvalt muudatuste sisust ja ulatusest. 12.4.1. TAT muutmine kooskõlastatakse koostööprogrammi määruse §-s 7 sätestatud korras. 12.4.2. PO korraldab muudatuse menetluse, lähtudes Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise lepingust. 12.5. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas PO ja riikliku koordineerimisüksuse nõusolek. 12.6. PKO-l on õigus iseseisvalt algatada TAT muutmine, teavitades sellest elluviijat ette mõistliku aja jooksul. PKO algatab TAT muutmise, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik toetusmeetme, programmikomponendi või tegevuse edukaks elluviimiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. Kui tegevuste rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on PKO-l õigus vähendada programmikomponendi kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 12.7. TAT muutmiseks punkti 12.1 tähenduses ei loeta: 12.7.1 punktis 9.1.5 nimetatud järgmiste eelarveaastate eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist, tingimusel et TAT tegevuste ja kogutoetuse summa ei muutu; 12.7.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT tegevuste ja kogutoetuse summa ei muutu. 12.8. PKO vaatab punkti 12.7 kohase muudatustaotluse läbi kümne tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab PKO eelarve ministrile kinnitamiseks. 12.9. Punkti 12.7 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab PKO elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.10. Eelnevalt PKO-ga kirjalikult kooskõlastades ei ole vaja konkreetse aasta eelarvet muuta

15

tingimusel, et TAT tegevuste ja kogutoetuse summa ei muutu ja kui kinnitatud eelarve kulupeatükke ei muudeta aastate vahel ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 12.11. Pärast punktis 12.7 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos PKO kooskõlastusega riiklikule koordineerimisüksusele. 13. Finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse tagastamise alused ja kord 13.1. Finantskorrektsioone teeb riiklik koordineerimisüksus koostööprogrammi määruse § 12 kohaselt. 13.2. Elluviija peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. 13.2.1. Kui finantskorrektsiooni otsus on tehtud partneri tegevusest tulenevalt, on partner kohustatud elluviijale tagastama finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. 13.3. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama TAT raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. 14. Vaidluste lahendamine PKO või riikliku koordineerimisüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada vaidemenetluse raames haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kaebuse esitamisele sätestatud tingimustel ja korras. Valitsusasutustevahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatud korras. Lisa: TAT eelarve

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 3 lõike 2 punkti 1 ja § 6 lõike 4 alusel kinnitan Šveitsi-Eesti koostööprogrammi programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ tegevuste rakendamise tingimused koos lisadega (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

24.03.2025 nr 31