Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Heili Puumann NOVE

[email protected]

Teie 02.08.2023 e-kiri

Meie 08.09.2023 nr 7.2-2/23/5485-7

Vastus Advokaadibüroo NOVE OÜ

02.08.2023 selgitustaotlusele ja nõuded

riigitee ristumiskohtade ehitamiseks

Edastasite meile 02.08.2023 kirjaga (edaspidi kiri või teie kiri) selgitustaotluse meie 19.06.2023

kirjaga nr 7.2-2/23/5485-4 edastatud seisukohtadele (edaspidi seisukohad) ning taotluse riigitee

ristumiskoha rekonstrueerimistingimuste väljastamiseks.

Käesolevaga vastame Teie selgitustaotlusele ning lisas edastame nõuded riigiteede

ristumiskohtade ehitamiseks.

Oma kirjas tõite välja, et meie pädevus detailplaneeringu menetluses on sätestatud PlanS § 133 lg-

s 1 ning § 127 lg-s 1 ja rõhutasite korduvalt, et huvitatud isiku (Värska Originaal AS) hinnangul

nõuame haldusorganina detailplaneeringu realiseerimist detailplaneeringu menetlemise käigus

ning sellest tulenevalt on meie tegevus üheselt õigusvastane. Mööname, et meie seisukohti võib

tõlgendada kui nõuet realiseerida detailplaneeringuga kavandatavaid tegevusi detailplaneeringu

menetlemise käigus, kuid juhime tähelepanu, et olukorras, kus meie huvisid puudutavad

detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on tänaseks päevaks juba ellu viidud, ei ole huvitatud

isiku tõlgendus asjakohane. Omavoliliselt ning ebaseaduslikult on huvitatud isik tänaseks päevaks

juba realiseerinud tegevused, mida detailplaneeringuga alles kavandatakse. Käesoleval hetkel Pikk

tn 33 kinnistul realiseeritud tegevused (olemasoleva ristumiskoha rekonstrueerimine ning

riigiteega külgneva parkla rajamine) on loonud olukorra, kus meil on riigitee omanikuna tekkinud

õigus algatada riiklik järelevalvemenetlus ebaseaduslike rajatiste seadustamiseks ja/või

likvideerimiseks. Vältimaks huvitatud isikule üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi (HMS § 5 lg 2),

oleme kaalunud riikliku järelevalvemenetluse algatamist, kuid oleme pannud selle hetkel ootele

heas usus, et huvitatud isik on valmis ebaseaduslikud ehitised seadustama käimasoleva

detailplaneeringu menetluse käigus. Kuna riikliku järelevalvemenetluse eeldatav tulemus on kas

omavolilise ehitustegevuse likvideerimine või seadustamine, siis leiame, et detailplaneeringu

menetlus on tasandi (ehitusõiguse, ehitiste asukohtade, maakasutus- ja ehitustingimuste

määramine) ja fookuse (ruumiline terviklahendus) poolest kohasem (sh paindlikum) kujunenud

olukorra lahendamiseks kui objektipõhiselt toimuv järelevalvemenetlus. Kui huvitatud isik ei näita

ka edaspidi üles valmisolekut riigiteele põhjustatud ohtude operatiivseks kõrvaldamiseks, siis

paraku tuleb meil algatada rööpselt järelevalvemenetlus.

Siinkohal juhime ka tähelepanu, et Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena väljastas

seisukohad Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks 23.12.2019 kirjaga

2 (7)

nr 15-2/19/55575-2 ning planeeringu menetlemise käigus ei käsitletud kordagi käesoleva

detailplaneeringuga kavandatavaid tegevusi (täiendava riigitee ristumiskoha ning riigiteega

külgneva parkla rajamine) . Setomaa Vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 5 kehtestati osaliselt

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering, planeering jäeti kehtestamata POS 1 ehk Pikk tn 33

katastriüksuse osas. Järgnevalt on asutud koostama käesolevat detailplaneeringut, mille käigus ei

ole meie käest taotletud täiendavaid seisukohti planeeringu koostamiseks ega mh küsitud meie

seisukohta, arvamust ega ettepanekuid ebaseaduslike rajatiste seadustamiseks detailplaneeringu

koostamise raames enne, kui alles planeeringu avalikustamisel.

Huvitatud isiku senist tegutsemist arvesse võttes puudub meil kahjuks alus eeldada, et huvitatud

isik kavatseb koostamisel oleva detailplaneeringu realiseerida ning sellest tulenevalt ei saa me

nõustuda detailplaneeringu tavapärase menetlusega, kus anname sisendina oma tingimused,

millega planeeringus arvestatakse. Esiteks on liiklusoht omavolilise tegevuse tõttu reaalne

(piiratud nähtavus manöövritel, manöövrite halb tajutavus teiste liiklejate poolt, nõuetele

mittevastavad nurgad ja kalded jne) ja eeldab operatiivset lahendust. Teiseks puudub meil kindlus,

et kõnealune detailplaneering üldse kehtestatakse (väljavõte Teie kirjast: /…/ isegi juhul, kui

detailplaneering kehtestatakse /../). Samuti puudub meil kindlus, et huvitatud isik kavatseb selle

ka realiseerida, arvestades, et ta on käesolevaks hetkeks selle sisuliselt juba realiseerinud.

Väljavõte Teie kirjast: /…/ Detailplaneering on õiguslikult siduvuselt eripärane haldusakt, mis

ühelt poolt ei kohusta kedagi otseselt detailplaneeringus ettenähtut realiseerima, kuid sätestab

piirid ja nõuded olukorraks, kus huvitatud isik soovib detailplaneeringut realiseerida.

Järgnevalt edastame oma seisukoha, kuidas käsitleda planeeringus meid puudutavaid teemasid

(Teie kirja p 11).

1. Riigitee nr 18178 km 1,656-1,669 rajatud kärgkiviga kaetud parkla seadustamiseks

detailplaneeringu menetluse raames: kavandada parklale juurdepääsu tagamiseks uus

ristumiskoht riigitee ca km 1,656 vastavalt käesoleva kirja lisas olevatele nõuetele (sh

oleme lisas selgitanud nõuete esitamise õiguslikku alust). Planeeringu põhijoonisele kanda

ristumiskoha ruumivajadus (st raadiused ning juurdepääsutee laius), ning markeerida

kavandatava ristumiskoha kaugus riigitee km 1,641 olemasolevast ristumiskohast (vt lisa

p 1). Planeeringus käsitleda likvideeritavana riigitee alusele maaüksusele rajatud

parkimisala osa. Parkimisala peab terves ulatuses asuma väljaspool riigitee alust maaüksust

ning juurdepääs parkimisalale peab olema võimalik vaid kavandatavalt ristumiskohalt, st

juurdepääs parkimisalale kogu riigiteega külgeva perimeetri ulatuses peab olema

väljaspool ristumiskohta füüsiliselt välistatud. Planeeringu põhijoonisele ning seletuskirja

sobivasse kohta lisada märkus, et riigitee ristumiskoht rajatakse vastavalt Transpordiameti

ja huvitatud isiku vahel sõlmitud ristumiskoha ehitamise lepingule.

2. Riigitee nr 18178 km 1,641 olemasolev ristumiskoht kujutada planeeringus selle hetkel

olemasoleval kujul. Planeeringu põhijoonisele ning seletuskirja sobivasse kohta lisada

märkus, et riigitee ristumiskoht rekonstrueeritakse vastavalt meie ja huvitatud isiku vahel

sõlmitud ristumiskoha ehtiamise lepingule. (Ristumiskoha ehitamise leping annab õiguse

ristumiskoha ehitamiseks viie aasta jooksul.)

3. Meil ei ole vastuväiteid, kui huvitatud isik likvideerib esimesel võimalusel riigitee alusele

maaüksusele istutatud haljastuse (Teie kirja p 14). Teostatud tööde järgselt esitada meile

fotod tehtud töödest [email protected]. Sellisel juhul palume korrigeerida

vastavalt detailplaneeringut, sest haljastuse likvideerimist ei ole vaja käsitleda enam

detailplaneeringus ega selle kooskõlastamisel.

Kokkuvõttes jääme oma varasemalt edastatud seisukohtade juurde, et antud olukorras, kus

detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on planeeringu menetlemise ajaks juba realiseeritud,

oleme valmis kooskõlastama planeeringu pärast seda, kui huvitatud isik on likvideerinud riigitee

alusele maaüksusele rajatud haljastuse ning oleme sõlminud huvitatud isikuga riigitee

ristumiskohtade ehitamise lepingu (riigitee nr 18178 km 1,641 ristumiskoha rekonstrueerimiseks

3 (7)

ning riigitee nr 18178 ca km 1,656 ristumiskoha ehitamiseks). Nii saame planeeringu

kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

4 (7)

Lisa: Riigitee nr 18178 km 1,641 ja km 1,656 ristumiskohtade ehitamise nõuded

Olete taotlenud nõuded riigitee nr 18178 Värska-Ulitina (edaspidi riigitee) km 1,641 ristumiskoha

rekonstrueerimiseks. Täiendavalt väljastame nõuded riigitee ca km 1,656 ristumiskoha

ühendamiseks riigiteega. Ristumiskohtadelt tagatakse juurdepääs Pikk tn 33 katastriüksusele

(tunnus 73201:001:1614, sihtotstarve ärimaa 100%), mis asub Värska alevikus Võru maakonnas.

Esitame nõuded projektile EhS § 99 lg 3 ja liiklusseaduse § 52 lg 3 alusel tulenevalt järgmistest

asjaoludest.

1. Toimunud on ristumiskoha kasutusviisi muutmine. Olemasolev ristumiskoht (sh

materjalid, mõõdud, konstruktsioon, tehnoloogia) ei sobi kavandatava maakasutuse ja

ehitiste teenindamiseks, mida kinnitab asjaolu, et huvitatud isik on selle omavoliliselt

ümber ehitanud.

2. Avalikult kasutatava tee omanik peab hoolitsema tee ohutuse eest.

3. On proportsionaalne, et tee omanik määrab tulenevalt eeltoodust EhS § 99 lg 3 alusel

nõuded ristumiskoha rekonstrueerimise projekti koostamiseks (sh nõuded materjalidele,

mõõtudele, konstruktsioonile, tehnoloogiale).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrame järgmised nõuded

ristumiskohtade ühendamiseks riigiteega.

1. Rekonstrueeritav ristumiskoht asub riigitee km 1,641 (Joonis 1) ning kavandatav ristumiskoht

asub riigitee ca km 1,656 (Joonis 2), ristumiskohtade omavaheline kaugus peab olema

vähemalt 10 m. Projektiga täpsustada ristumiskohtade omavahelised kaugused lähtudes

põhimõttest, et ristumiskohtade vahelist kaugust arvestatakse ühe ristumiskoha lõpp-punktist

järgmise ristumiskoha alguspunktini. Ristumiskoha lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus

lõpeb või algab ristumiskoha äärmine geomeetriline element (pöördkõver).

Joonis 1. Riigitee km 18178 km 1,641 rekonstrueeritav ristumiskoht, väljavõte Maa-ameti

kaardirakendusest

5 (7)

Joonis 2. Riigitee km 18178 ca km 1,656 kavandatav ristumiskoht, väljavõte Maa-ameti

kaardirakendusest

2. Ristumiskohtade ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

meie juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskohad tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest nii rekonstrueeritava kui ka

kavandatava ristumiskoha asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskohtade plaanilahenduse koostamisel lähtuda meie tüüpjoonise I põhimõtetest.

Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi.

Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskohad projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskohtade pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevee juhtimine ei ole lubatud.

6 (7)

Joonis 3. Ristumiskoha piki kallete kujundamine

11. Projekteerida tolmuvaba kate vähemalt riigitee aluse maa ulatuses.

12. Koostada ristlõige ristumiskohtade iseloomulikest kohtadest. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Ristumiskohtade projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva

vertikaallahendusega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast

ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha

muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või

vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased

ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele

2.

16. Lahendada ristumiskohtade liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maaüksusel

paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele

(näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta

või lahendust.

19. Kui ristumiskohtadele projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel

liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti

peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise

juhisest“.

20. Kõik ristumiskohtade projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

21. Me ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike

puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

23. Palume projekteerijal esitada projekt meile kooskõlastamiseks [email protected].

Projekti kooskõlastuse vormistame ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud

isikuga (Pikk tn 33 kinnistu omanik).

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

7 (7)

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]