Kiri

Saatja: Heili Puumann NOVE <[email protected]>

Saadetud: 02.08.2023 11:15

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>

Teema: Vastus Transpordiameti 19.06.2023 kirjale nr 7.2-2/23/5485-4 ja taotlus ristumiskoha

rekonstrueerimistingimuste väljastamiseks

Manused: image001.jpg; image002.png; image003.png; Lisa 1- Volikiri-Värska. 2023-07-

11..asice; Lisa 2 - Joonis 4 - Põhijoonis koos tehnovõrkudega.pdf; Vastus - kiri 7.2.-2235485-4.

2023-08-02. FIN. NOVE.asice

Lugupeetud pr Tuuli Tsahkna ja Transpordiameti esindajad Edastan Teile käesolevaga Värska Originaal AS-i nimel vastuse Transpordiameti 19.06.2023 kirjale nr 7.2- 2/23/5485-4 ja taotluse ristumiskoha rekonstrueerimistingimuste väljastamiseks. Lugupidamisega Heili Püümann

Heili Püümann

Vandeadvokaat +372 610 8030 / +372 5342 0362

[email protected]

Advokaadibüroo NOVE OÜ

Estonia pst 9, Solarise keskus, 10143 Tallinn +372 610 8010

www.nove.ee

E-kiri ja selle manused võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille avaldamine on keelatud. Kui e-kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname teid!

POS 1 ÄM60% PR20% LS20%

8 m / 5 m 1800 2 (1/1)2 / 1 7809

10

26

44

5060

52

32

1

1a

POS 1a VL100%

- 150 -

- 7809

R10

B

D

E

B1 B1 B1 B1 B1 B1

B1B1B1B1B1B1

C teisaldatav või

likvideeritav lehtla

A

A2 A2

A2

A2 A2

A2

A2

A2

A3 A3

A3 A3

A3

A3

A3 A3

A3 A3

A3 A3

A3 A3

A3

A3 A3

A1

A1

A1

A1

TTVK

B2

B2 B2

B2

B2

B2

B2

B2

B2

B2 B2

B2 B2

B2B2

C

C

C

C C

C

C

C

C

C

C C

C

C

CC

Õrsava järve piiranguvöönd 100m

Õrsava järve ehituskeeluvöönd

50m

Õrsava järve veekaitsevöönd 10m

X XX

X

X

R5

X X

X X

X

X X

X X

R5

7,2

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-16-2022

Aadress Pikk tn 33, 33a, 33b, 52 ja 52a

Töö nimetus

Huvitatud isik Värska Originaal AS

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering. II osa - Pos 1

Planeeringu koostamise korraldaja

Setomaa VallavalitsusVärska alevik, Setomaa vald Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

2. august 2023 4 1:1000

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev juurdepääs katastriüksustele

Asfaltkattega avalik tee

Märkused: 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt septembris 2021.a, Töö nr 325/21, märtsis 2021.a. Töö nr 106/21 ja aprillis 2020.a. Töö nr 119/20 . Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala on Keskkonnaameti 29.06.2020 otsusega 1-3/20/653 vähendatud 10-le meetrile. 5. Info varemplaneeritud kruntide piiride kohta pärineb osaliselt kehtestatud Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringust (osaliselt kehtestatud Setomaa vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 5). Vaata täpsemat infot Paabor Projekt OÜ koostatud detailplaneeringust "Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering", töö nr DP-4-2020. Kättesaadav Setomaa valla kodulehel.

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

LEPPEMÄRGID

Tänava kaitsevöönd 10 m (Alus: EhS § 71 lg 3)

Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala

Olemasolev elektri madalpingekaabel Olemasolev elektriõhuliin

Seto talumuuseumi kergliiklustee

Planeeringuala piir

Olemasolev veetorustik

Planeeritud munakivist juurdepääs sadama alale ja järvele

Olemasolev kärgkivi Olemasolev toorveetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev survekanalisatsioonitorustik

Olemasolev hoone

Kalda veekaitsevöönd 10 m Kalda ehituskeeluvöönd 50 m Kalda piiranguvöönd 100 m

S

N

Varemplaneeritud krundi piir

Olemasolev pinnastee

Osaliselt kehtestatud Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu ala *

Õrsava järv Planeeeritud haljasala/ murukate

Planeeritud liivarand ja sadama ala

Olemasolev/planeeritud Õrsava matkarada

Planeeritud hoonestusala

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(põhihoone/abi- hoone)

Ehitisealune/rajati stealune pindala

(m2) Ehitiste arv

krundil (põhihoone/abi-

hoone)Korruste arv (põhihoond/abi-

hoone)

Krundi suurus (m2)

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, maakivi

Hoonete lubatud välisviimistluse toonid

pruun, roheline, rootsi punane, valge, hall

Lubatud katusekalded (põhihoone // puurkaevu hoone) 40 - 50° // 0°

Lubatud katuse tüüp viilkatus, abihoonel ka lamekatus

Maksimaalne hoonete korruselisus põhihoonel 1-2, PK hoonel 1

Taotletud ehituskeeluvööndi vähendamise ala

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Positsiooni nr 1 1a

Krundi kasutamise sihtotstarve Majutushoone maa (ÄM) 60%

Supelranna maa (PR) 20% Sadama maa (LS) 20%

Looduslik veekogu (VL) 100%

Planeeritav maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve Ärimaa 100% Sihtotstarbeta maa

Hoonete/rajatiste suurim lubatud arv maa-alal 2 (olemasolevad hooned) + 1 kaldakindlustusrajatis (tiik) 1 (paadisild)

Hoonete/rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 1800 m2(millest 200 m2 hooned + 1600 m2 rajatis) 150 m2

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast põhihoone//puurkaevu hoone 8 m // 3,1 m -

Planeeritud avalikult kasutatav ala (supelrand, matkarada)

PLANEERITUD EHITISTE LOETELU

Hoone / Rajatis Tingmärk

supelrand

riietumiskabiinid

pingid ja prügikastid

liivarand

sadama ala

paadisild

sadamale ja paadisillale juurdepääs

kaldakindlustusrajatis

puurkaevu hoone

põhihoone (saunamaja)

Liitumisnähtavus (LN1 = 80 m, LN2 = 15 m)

B2 B2 B2 B2 B2B2B2B2

D E

B

A

B1 B1 B1 B1 B1B1B1B1

C C C C CCCC C

A1 A1 A1 A1 A1A1A1A1

A2 A2 A2 A2 A2A2A2A2

A3 A3 A3 A3 A3A3A3A3

Olemasolev tuletõrje veevõtukohtTTVK

Olemasolevate ja planeeritud ehitiste tingmärgid:

A - Supelrand B - Sadama ala C - Kaldakindlustusrajatis D - Puurkaevu hoone E - Põhihoone (saunamaja)

* Planeeringuala piir on katkestatud joonisel olulise objekti (mahasõit) visuaalse selguse huvides

Planeeritud rekonstrueeritav juurdepääsutee (munakivi kate/asfaltkate)

Likvideeritav objekt (riigiteel olev haljastus)

Planeeritud rekonstrueeritav sõidutee tasku (kärgkivi)

X X

XXXXXXXXXXX

X X

X X X X X X X X X X X

Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee

Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind

Marika Mugur Heili Püümann Veiko Vaske Maret Kruus Laura Raadik Kristiina Koll Katrin Kalda Madis Abel

Transpordiamet Hr Priit Sauk Valge tn 4 11413 Tallinn Eesti

Tallinn 02.08.2023

Edastatud e-posti teel:

[email protected] [email protected]

[email protected]

Vastus Transpordiameti 19.06.2023 kirjale nr 7.2-2/23/5485-4

Taotlus ristumiskoha rekonstrueerimistingimuste väljastamiseks

Setomaa Vallavalitsus (edaspidi vald) edastas Transpordiametile arvamuse avaldamiseks

detailplaneeringu „Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu POS 1“ eskiislahenduse (edaspidi

detailplaneering). Transpordiamet (edaspidi TrA või Teie) edastas oma arvamuse detailplaneeringu

lahendusele 21.04.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/5485-2.

Seonduvalt TrA arvamusega detailplaneeringule edastasime Teile Värska Originaal AS-i (edaspidi

nimetatud kui Värska või huvitatud isik) palvel ja nimel 18.05.2023 detailplaneeringu menetluse

raames (st haldusmenetluse raames) pöördumise (volikiri lisa 1), milles adresseerisime Teie poolt

avaldatud väiteid ning esitasime omaltpoolt küsimusi. Lisaks taotlesime ristumiskoha

rekonstrueerimistingimuste väljastamist. TrA vastas huvitatud isiku pöördumisele 19.06.2023 kirjaga nr

7.2-2/23/5485-4 (edaspidi kiri). Ristumiskoha rekonstrueerimistingimusi TrA huvitatud isikule ei

väljastanud.

Käesolevaga vastame TrA poolt avaldatud seisukohtadele ning palume täiendavaid selgitusi seonduvalt

avaldatuga. Selguse huvides toome välja, et esitame käesolevas kirjas ka korduva taotluse ristumiskoha

rekonstrueerimistingimuste väljastamiseks.

- Haldusorganil ei ole õigust nõuda detailplaneeringu realiseerimist detailplaneeringu

menetluse käigus – TrA tegevus on üheselt õigusvastane

1. Huvitatud isik palus kuupäeval 18.05.2023 edastatud kirjaga TrA-lt selgitust küsimusele, millisele

õiguslikule alusele tuginedes nõuab TrA käimasoleva detailplaneeringu menetluse raames sisuliselt

detailplaneeringu realiseerimist (st rekonstrueerimistingimuste väljastamise taotlemist ning

väljaehitamise lepingu sõlmimist). TrA vastas kirjas antud küsimusele viidates TrA põhimäärusele1 ning

EhS § 99 lg-le 3. Huvitatud isiku hinnangul ei ole antud vastus sisuliselt õiguspärane ning TrA

seisukohad on vastuolus haldusõiguse üldpõhimõtetega.

2. TrA viitas kirjas, et TrA pädevus nõuda sisuliselt detailplaneeringu menetluse raames

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist ja detailplaneeringu realiseerimist (ehitusprojekti

koostamist ja riigiteega ristumiskoha väljaehitamise lepingu sõlmimist) tuleneb Majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määrusest nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ (edaspidi TrA põhimäärus).

Tegemist on küll olulise dokumendiga, kuid TrA põhimäärus määrab ära valdkonnad, mis langevad TrA

tegevusvaldkonda. On tõsi, et TrA põhimääruse kohaselt langeb TrA tegevusvaldkonda liikluse

korraldamine ning tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks (§ 4). Siiski on oluline, et tegemist on

pädevusnormiga, mis annab TrA-le pädevuse antud küsimustega tegeleda, kuid ei anna TrA-le õigust

1 Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“

NOVE - 2/5 -

nõuda Värskalt detailplaneeringu menetluse raames ehitusprojekti koostamist ja ehituslepingu

sõlmimist. TrA põhimääruse §-st 4 ei tulene, et TrA ei pea enda tegevuses (mh tegevuses enda

pädevuse piires) lähtuma muus osas seadusest.

3. Haldusorgan võib teha selliseid toiminguid, menetlustoiminguid ja anda välja selliseid haldusakte,

mida seadus võimaldab/lubab. Haldusorganil ei ole vabadust tegutseda enda pädevusvaldkonnas n-ö

valimatult. Tegemist on seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõttega (HMS § 3). Õiguskirjanduses on

selgitatud, et seadusliku aluse põhimõte (seaduse reservatsioon) nõuab, et avalikku võimu teostataks

üksnes volitusnormi alusel.2 Sellest tulenevalt küsis huvitatud isik TrA-lt, milline on see seadusest

tulenev õiguslik alus, millise pinnalt nõuab TrA täna huvitatud isikult detailplaneeringu menetluse

raames sisuliselt detailplaneeringu realiseerimist.

4. Seega järeldub eelnevast, et TrA peab ka enda pädevuse piires tegutsedes omama oma

haldustegevuses seadusest tulenevat volitusnormi, st õiguslikku alust, mis annab TrA-le konkreetsete

nõuete esitamise õiguse. TrA viitas kirjas EhS § 99 lg-le 3. On tõsi, et tegemist on volitusnormiga, mis

annab TrA-le õiguse esitada nõudeid teatud ehitustegevuse läbiviimisele. Siiski on asjakohane hinnata

ka konkreetse volitusnormi sisu ja ulatust. EhS § 99 lg-e 3 näeb ette, et ehitusprojekt tuleb

kooskõlastada tee omanikuga: (i) olemasoleva teega ühendamisel või (ii) tehnovõrkude rajamisel tee

piirides. Seaduse seletuskirjas on viidatud, et säte kehtestab tingimused juhuks, kui olemasoleva teega

liitutakse või tee konstruktsiooni tuleb lammutada mitte tee omaniku vajadusest lähtuvalt. Kõneksolevat

sätet (EhS § 99 lg-t 3) on kohaldatud ka kohtupraktikas kitsalt ja üksnes uue ristumiskoha loomise

kontekstis.3

5. Antud juhul, kõneksoleva detailplaneeringu menetluse raames, ei ole EhS 99 lg 3 paraku üleüldse

asjakohane ning seda mitmel põhjusel. Esimeseks ja peamiseks põhjuseks on asjaolu, et kõneksoleval

juhul on tegemist detailplaneeringu menetlusega (mitte ehitusloa – või teatise menetlusega).

Kehtestatud detailplaneering on lähiaja ehitustegevuse aluseks (PlanS § 124 lg 2). Detailplaneering on

õiguslikult siduvuselt eripärane haldusakt, mis ühelt poolt ei kohusta kedagi otseselt4 detailplaneeringus

ettenähtut realiseerima, kuid sätestab piirid ja nõuded olukorraks, kus huvitatud isik soovib

detailplaneeringut realiseerida. Seega, detailplaneeringus nähakse ette (mh juurdepääsuga seonduvalt)

nõuded ja tingimused olukorraks, kus keegi planeerib tulevikus planeeringualasse jäävale maa-alale

ehituslikke muudatusi. Valdkondlike nõuete ja tingimuste esitamine on planeeringumenetluse raames

ka TrA-l – TrA on planeeringut kooskõlastav haldusorgan. Detailplaneeringu kehtestamise tulemusena

ei toimu automaatselt uue ristumiskoha loomist EhS § 99 lg 3 mõttes. Detailplaneeringu kehtestamise

korral eksisteerib üksnes laiem plaan, kuidas ja kust hakkab juurdepääs kinnisasjale toimuma (PlanS §

126 lg 1 p 4 ja 7). Olukorras, kus detailplaneering on kehtestatud ning huvitatud isik soovib asuda

tulevikus detailplaneeringut ellu viima (mh rekonstrueerima ristumiskohta), tuleb huvitatud isikul

koostada ehitusprojekt, taotleda ehitusluba (kui EhS lisa 1 seda nõuab, mis kooskõlastatakse TrA-ga)

ja/või võtta EhS § 99 lg 3 alusel tingimused ristumiskohaga liitumiseks (kui antud nõue kohaldub) ning

sõlmida ka TrA poolt viidatud leping ristumiskoha väljaehitamiseks. Juhime tähelepanu, et ehitusprojekti

koostamise aluseks on muuhulgas detailplaneering – huvitatud isik ei saa hakata koostama

ehitusprojekti ilma selleta, et detailplaneering oleks kehtestatud. Ehitusprojekti koostamine, ehitusloa

taotlemine ja/või EhS § 99 lg 3 kohaste tingimuste taotlemine on seega detailplaneeringu realiseerimise

etapp, millesse ei ole vaidlusalune detailplaneering veel jõudnud.

6. Teiseks põhjuseks, miks EhS § 99 lg 3 ei ole käesoleval juhul asjakohane ja kohaldatav, on

asjaolu, et TrA peamiseks probleemiks on ristumiskoht, mis on täna olemas (st tegemist ei ole

ühendatava ristumisega) (kirjas joonis 1). Ühelt poolt olete nõustunud (kirjas, vastus 1), et tegemist on

olemasoleva ristumiskohaga, kuid teiselt poolt viitasite endiselt EhS § 99 lg-le 3 (mis olemasolevate

ristumiskohtade rekonstrueerimisele ei kohaldu) ning märkisite, et antud sätte kohaselt on Teil õigus

nõuda EhS § 99 lg 3 alusel tingimuste andmist ja ristumiskoha väljaehitamise lepingu sõlmimist.

Eelnevat põhjusel, et Teie hinnangul on teostatud tööd ristumiskoha rekonstrueerimistööd. Kõik

eelnevad väited on paraku omavahel vastuolus. Rekonstrueerida saab ainult olemasolevat

2 PS. Kom. Vlj. § 10, Kättesaadav internetis. https://pohiseadus.ee/sisu/3481 (18.07.2023) 3 TRingKo 3-17-2244 4 The Legal Meaning of a Detailed Spatial Plan in the Context of the Fundamental Right of Ownership, Juridica International, 2021, No. 30, pp. 81-89 Internetis kättesaadav: https://www.juridicainternational.eu/author.php?id=338

NOVE - 3/5 -

ristumiskohta. Olukorras aga, kus eksisteerib olemasolev ristumiskoht, siis ei kohaldu omakorda EhS §

99 lg 3, kuivõrd antud säte kohaldub ainult uue ristumiskoha loomisel. Seega on Teie seisukohad selgelt

vastuolulised.

7. Selguse huvides märgib huvitatud isik, et nõustub TrA osas, et kärgkiviga planeeritud parkimisala

on eraldiseisev ja uus ristumiskoht, mille ehitamine oleks nõudnud EhS § 99 lg-s 3 ettenähtud uue

ristumiskoha loomise tingimusi. Eelnev ei tähenda omakorda seda, et antud parkimisala ei võiks püüda

mõistlikult detailplaneeringus ette näha selleks, et see hiljemalt kooskõlas TrA poolt väljastatud

tingimustega nõuetekohaseks ehitada. Kuivõrd antud parkimisala paikneb planeeringualas, siis selleks,

et antud parkimiskoht hiljem nõuetekohaseks ehitada (või seda üldse ehitada) peab see kajastuma ka

detailplaneeringus. Juhul, kui kõneksolevat parkimisala ei ole detailplaneeringus üldse kajastatud, ei ole

võimalik seda hiljem ka nõuetekohaseks ehitada ning sellisel juhul langeb igal juhul ära ka vajadus TrA-

lt EhS § 99 lg-s 3 ettenähtud tingimuste taotlemiseks ja väljaehitamise lepingu sõlmimiseks. See

tähendab omakorda asjaolu, et olukorras, kus TrA ei kooskõlasta ühtegi sellist planeeringulahendust,

mis võimaldaks kärgkiviga kaetud parkimisala kavandada (näiteks muudetud kujul), kuulub selline

parkimisala likvideerimisele (taastatakse esialgne olukord) ning huvitatud isikul ei ole samuti tarvis

koostada ehitusprojekti või sõlmida ristumiskoha väljaehitamiseks lepingut, kuna sellist ristumiskohta ei

looda.

8. TrA pädevus detailplaneeringu menetluses on sätestatud PlanS § 133 lg-s 1 ning 127 lg-s

1. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohalik omavalitsus, kuid detailplaneering koostatakse

koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb (PlanS §

127 lg 1). Juhul, kui planeeringualasse jääb riigitee või riigitee kaitsevöönd, on kooskõlastavaks organiks

TrA.5 Tulenevalt PlanS § 127 lg-st 1 ning PlanS § 133 lg-st 3 on asjast puudutatud isikutel õigus esitada

planeerimismenetluse käigus, konkreetse planeeringulahenduse kohta oma arvamusi, teha

ettepanekuid ja anda kooskõlastusi. Seega, TrA ülesandeks ja pädevuseks on detailplaneeringu

menetluse raames teha kohaliku omavalitsusega koostööd ja ettepanekuid selleks, et menetluses olev

detailplaneeringu lahendus vastaks selle kehtestamise hetkel TrA kontrollipädevusse jäävatele

normidele (mh Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“)

ning, et sellise lahenduse realiseerimine oleks ka hilisemalt võimalik. TrA poolt esitatavad sellised

nõuded, mis tuginevad seadusele (sh määrusele) on kohalikule omavalitsusele siduvad ning sisuliselt

ei ole võimalik teistsugust planeeringulahendust kavandada ja kehtestada (PlanS § 133 lg 3).

9. Seejuures soovib huvitatud isik juhtida tähelepanu asjaolule, et huvitatud isik ei ole üheski kirjas

vaielnud vastu TrA poolt esitatud sisulistele nõuetele ja tingimustele. TrA-le on esitatud

detailplaneeringu lahendus, millele on TrA-l võimalik teha muudetusettepanekuid ja esitada nõudeid.

Selle asemel, et TrA hakkaks PlanS § 133 lg-s 1 ning 127 lg-s 1 alusel detailplaneeringu menetluses

omapoolseid tingimusi seadma (st seadma tingimusi, milline lõplik detailplaneeringu lahendus olema

peaks), on TrA väljunud detailplaneeringu menetluse piiridest ning hakanud nõudma sisuliselt

detailplaneeringu kooskõlastamise raames kehtestamata detailplaneeringu realiseerimist,

kehtestamata detailplaneeringu alusel ehitusprojekti koostamist jms.

10. Kokkuvõtvalt soovib huvitatud isik juhtida TrA tähelepanu asjaolule, et käesoleval juhul on käimas

detailplaneeringu menetlus (haldusmenetlus), mille raames on TrA võimalik PlanS § 127 lg 1 ning PlanS

§ 133 lg 3 alusel esitada omapoolseid nõudeid ja tingimusi tulevasele planeeringulahendusele, millest

lähtudes saaks huvitatud isik edaspidi ehitustegevust kavandada. Eelneva tegevuse asemel on TrA

väljunud enda volitusnormide piirest ning asunud nõudma detailplaneeringu menetluse raames sisuliselt

detailplaneeringu realiseerimist. Huvitatud isiku kõige parema teadmise kohaselt puudub Eesti õiguses

selline regulatsioon, mis võimaldaks ilma eraldiseiva kokkuleppe sõlmimiseta (näiteks PlanS § 130 ja

131) nõuda detailplaneeringu realiseerimist, veelgi enam enne viimase kehtestamist. Olukorras, kus TrA

on endiselt seisukohal, et TrA-l on õigus nõuda detailplaneeringu menetluse raames kooskõlastuse

andmise eeldusena huvitatud isikult ehitusprojekti koostamist ning ristumiskoha väljaehitamise lepingu

sõlmimist, siis palume viidata, millisele volitusnormile ja õiguslikule alusele selline käsitlus tugineb.

5 Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Vastu võetud 17.12.2015 nr 133

NOVE - 4/5 -

- Detailplaneeringu alal juba tehtud töödest

11. TrA poolt edastatud kirjast nähtub, et TrA-d häirivad sisuliselt planeeringualal tehtud järgmised

tööd: (i) kärgkiviga kaetud parkimisala, mis asub osaliselt riigimaal ning osaliselt huvitatud isiku

kinnisasjal; (ii) olemasoleva ristumiskoha osaline parendamine; ning (iii) riigimaale rajatud haljastus.

Eelnevaga seonduvalt soovime selgitada järgmist.

12. Esiteks on oluline juhtida tähelepanu, et planeeringualal juba tehtud tööd ei saa tuua kaasa

olukorda, kus TrA keeldub sisuliselt detailplaneeringu menetluses osalemisest. Olukorras, kus

planeeringualal peaks asuma mõni ebaseaduslik ehitis, siis on huvitatud isikul õigus proovida mh läbi

detailplaneeringu menetluse selliseid ehitisi seadustada. Riigikohus on selgitanud, et kui ehitis ei riku

kellegi teise ega avalikku huvi, ei saa kohalik omavalitsus teha lammutusettekirjutust ainuüksi

omavolilise ehitamise eest.6 Sisuliselt alati tuleb eelistada kõige vähem puudutatud isiku õiguseid

riivavaid ja kõige vähem õiguseid kahjustavaid meetmeid (st õigusvastase ehitise seadustamist).

Olukorras aga, kus näiteks TrA on seisukohal, et teatud ehitist ei ole võimalik liiklusohutusest tulenevalt

seadustada või teatud ehitist tuleb liiklusohutusnõuetest lähtuvalt ümber ehitada või lammutada, on TrA

võimalik selline seisukoht detailplaneeringu menetluses avaldada, mille tulemusena märgitakse ka juba

olemasolev ehitis detailplaneeringu lahendusel teisiti või märgitakse ehitis likvideeritavaks ehitiseks.

Sellise koostöö tulemusena sünniks terviklik detailplaneeringu lahendus, mille realiseerimine oleks

vastuvõetav edaspidi ka TrA-le. Igal juhul tuleb TrA esitada oma seisukohad detailplaneeringu

menetluses, mitte asuda ümberehitamist vms nõudma väljaspool detailplaneeringu menetlust.

13. Teiseks tuleb TrA eristada käesolevas olukorras detailplaneeringu menetlust ning n-ö

eraõiguslikke küsimusi. Lühidalt, isegi juhul, kui mingi konkreetne ehitis on nähtud ette

detailplaneeringus, ei teki sellest huvitatud isikule automaatselt eraõiguslikku luba kasutada teise isiku

omandit (kinnisasja). See kehtib ka riigile kuuluva maa osas. Antud juhul tähendab eelnev, et isegi juhul,

kui detailplaneeringusse kavandatakse näiteks mingil viisil kärgkiviga parkimisala (mis asub osaliselt

riigimaal) või muudetakse ristumiskohta (mis asub osaliselt riigimaal), on huvitatud isikul sellise riigimaa

kasutamiseks igal juhul tarvis riigi, kui maa omaniku, eraõiguslikku nõusolekut. Selline nõusolek antakse

riigi poolt juba teie poolt viidatud väljaehitamise lepinguga. Teisisõnu, isegi juhul, kui detailplaneering

kehtestatakse, nõuab väljaehitamine nagunii TrA-ga juba viidatud lepingu sõlmimist ning ilma viimaseta

(ehk eraõiguslikku nõusolekuta) ei ole huvitatud isikul võimalik riigimaad kasutada. Nagu ka eelnevalt

on selgitatud, järgneb kõneksolev etapp detailplaneeringu kehtestamisele.

14. Viidatud asjaolust tulenevalt (riigi nõusoleku puudumine riigimaa kasutamiseks) likvideerib

huvitatud isik esimesel võimalusel ka riigimaale istutatud haljastuse.

15. Kolmandaks, tuleb juhtida TrA tähelepanu asjaolule, et isegi juhul, kui TrA asub seisukohale, et

ühtegi planeeringualal paiknevat ehitist ei ole võimalik ka muudetud ja ümberplaneeritud kujul säilitada,

on haldusorganil (kas TrA või kohalikul omavalitsusel sõltuvalt ehitisest) õigus nõuda esialgse olukorra

taastamist (eraõiguslikult rikkumise lõpetamist – AÕS § 89 või ebaseadusliku ehitise lammutamist EhS

§ 132 lg 3). See tähendab antud juhul näiteks olemasoleva ristumiskoha taastamist enne uue

kattematerjali paigaldamist – st kattematerjali eemaldamist. TrA-l ei ole võimalik nõuda käesolevas

menetlusetapis uue ristumiskoha väljaehitamist.

16. Kokkuvõttes on huvitatud isik seisukohal, et olukorras, kus TrA hinnangul on planeeringualal

probleeme ebaseaduslike ehitistega, tuleb TrA teha ettepanekuid planeeringumenetluse raames

tekkinud olukorra lahenduseks. Sellised ehitised ei saa tuua kaasa olukorda, kus TrA otsustab selliste

ehitiste tõttu detailplaneeringu menetluses lihtsalt mitte osaleda (jätta omapoolsed tingimused

esitamata) ja nõuda detailplaneeringu menetluse väliselt erinevate tingimuste esitamist.

- Ristumiskoha rekonstrueerimistingimuste väljastamise taotlus

17. Hoolimata sellest, et huvitatud isik on endiselt seisukohal, et ristumiskoha

rekonstrueerimistingimuste väljastamisest on praktiliselt võimalik rääkida alles pärast detailplaneeringu

kehtestamisest ning olukorras, kus huvitatud isik soovib hakata detailplaneeringut realiseerima, esitas

huvitatud isik koos enda eelmise pöördumisega ka taotluse ristumiskoha rekonstrueerimistingimuste

6 RKHKo 3-3-1-64-02, p 10

NOVE - 5/5 -

väljastamiseks (huvitatud isiku 18.05.2025 kiri). Eelnevale vastuseks andis TrA enda kirjas teada, et

käsitles huvitatud isiku pöördumist selgitustaotlusena ning, et selgitustaotlusega ei ole võimalik

rekonstrueerimistingimusi taotleda.

18. Huvitatud isiku hinnangul on TrA selline seisukoht vastuolus seaduse ja hea halduse tavaga.

Nimelt tuleb haldusorganil lähtuda eesmärgipärasuse põhimõttest (HMS § 5 lg 2). Eelnev tähendab, et

kui ühes haldusorganile esitatud dokumendis sisaldub nii selgitustaotlus kui ka taotlus

rekonstrueerimistingimuste väljastamiseks, siis tuleb esitatud taotlust ka sellisena mõista. Üks

dokument võib sisaldada erinevaid taotluseid.

19. Kahtluste vältimiseks esitab huvitatud isik käesolevaga TrA-le taotluse Värska Originaal AS-i

nimel (volikiri lisa 1) ristumiskoha rekonstrueerimistingimuste väljastamiseks. Soovime toonitada, et

huvitatud isik ei taotle ristumiskoha rekonstrueerimistingimusi selgitustaotluse lisana, vaid käesolev

dokument hõlmab endast nii (i) selgitustaotlust kui ka (ii) taotlust rekonstrueerimistingimuste

väljastamiseks. Manusest palun leidke ka volikiri.

- Kokkuvõte ja ettepanek esitada sisulised tingimused detailplaneeringu lahendusele

20. Kokkuvõtvalt teeme TrA-le ettepaneku, et TrA lähtuks kehtivast seadusest (PlanS, HMS, PS) ning

esitaks TrA kooskõlastamiseks saadetud detailplaneeringu lahendusele omapoolsed tingimused ja

nõuded (PlanS § 127 lg 1 ja PlanS § 133). Sellisel juhul on huvitatud isikul võimalik viia detailplaneeringu

lahendusse sisse Teie poolt tehtud ettepanekud ning jõuda lõppastmes sellise detailplaneeringu

lahenduseni, mis võiks olla sobiv kõigile osapooltele (sh TrA-le). Kehtestatud detailplaneeringu korral ja

olukorras, kus huvitatud isik hakkab detailplaneeringut tegelikkuses realiseerima, on huvitatud isikul

kohustus koostada ehitusprojekt (kui EhS lisa 1 seda nõuab), taotleda EhS § 99 lg 3 kohased

ristumiskohaga liitumise tingimused (kui need kohalduvad) ning sõlmida TrA-ga leping ristumiskoha

väljaehitamiseks.

21. Selleks, et liikuda asjaga võimalikult optimaalselt edasi, on huvitatud isik viinud juba

detailplaneeringu lahendusse sisse tingimused, mida olete käsitlenud oma kirja punktis 2 ning, mis

puudutab detailplaneeringu lahendust (lisa 2). Soovi ja võimaluse korral on Teil võimalik hinnata esitatud

lahendust ka sisuliselt ja anda vajadusel tagasisidet ja täiendavaid tingimusi lahenduse muutmiseks.

22. Alternatiivselt juhul, kus TrA jääb enda juurde, keeldudes sisuliselt detailplaneeringu menetluses

osalemast (omapoolseid tingimusi esitamast) ning nõuab detailplaneeringu menetluse käigus

kehtestamata detailplaneeringu realiseerimist (ehitusprojekti koostamist jms), siis palub huvitatud isik,

et TrA tooks välja selle õigusliku aluse (volitusnormi) ning õigusliku käsitluse, mille alusel on

haldusorganil õigus detailplaneeringu menetluse ajal nõuda detailplaneeringu menetluse väliselt

detailplaneeringu osalist realiseerimist. Eelneva argumentatsiooni pinnalt on huvitatud isikul võimalik

otsustada kohtusse pöördumise vajalikkuse üle.

Lugupidamisega

Heili Püümann

Lisad

Lisa 1 – Volikiri

Lisa 2- Muudetud detailplaneeringu lahenduse põhijoonis.