Kiri

POS 1 ÄM60% PR20% LS20%

8 m / 5 m 1800 2 (1/1)2 / 1 7809

10

26

44

5060

52

32

1

1a

POS 1a VL100%

- 150 -

- 7809

R10

B

D

E

B1 B1 B1 B1 B1 B1

B1B1B1B1B1B1

C teisaldatav või

likvideeritav lehtla

A

A2 A2

A2

A2 A2

A2

A2

A2

A3 A3

A3 A3

A3

A3

A3 A3

A3 A3

A3 A3

A3 A3

A3

A3 A3

A1

A1

A1

A1

TTVK

B2

B2 B2

B2

B2

B2

B2

B2

B2

B2 B2

B2 B2

B2B2

C

C C

C

C

C C

C

C C

C C

C

C C

C

C

CC

Õrsava järve piiranguvöönd 100m

Õrsava järve ehituskeeluvöönd

50m

Õrsava järve veekaitsevöönd 10m

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-16-2022

Aadress Pikk tn 33, 33a, 33b, 52 ja 52a

Töö nimetus

Huvitatud isik Värska Originaal AS

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering. II osa - Pos 1

Planeeringu koostamise korraldaja

Setomaa VallavalitsusVärska alevik, Setomaa vald Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

28. veebruar 2023 4 1:1000

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev juurdepääs katastriüksustele

Asfaltkattega avalik tee

Märkused: 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt septembris 2021.a, Töö nr 325/21, märtsis 2021.a. Töö nr 106/21 ja aprillis 2020.a. Töö nr 119/20 . Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala on Keskkonnaameti 29.06.2020 otsusega 1-3/20/653 vähendatud 10-le meetrile. 5. Info varemplaneeritud kruntide piiride kohta pärineb osaliselt kehtestatud Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringust (osaliselt kehtestatud Setomaa vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 5). Vaata täpsemat infot Paabor Projekt OÜ koostatud detailplaneeringust "Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering", töö nr DP-4-2020. Kättesaadav Setomaa valla kodulehel.

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

LEPPEMÄRGID

Tänava kaitsevöönd 10 m (Alus: EhS § 71 lg 3)

Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala

Olemasolev elektri madalpingekaabel Olemasolev elektriõhuliin

Seto talumuuseumi kergliiklustee

Planeeringuala piir

Olemasolev veetorustik

Planeeritud munakivist juurdepääs sadama alale ja järvele

Olemasolev kärgkivi Olemasolev toorveetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev survekanalisatsioonitorustik

Olemasolev hoone

Kalda veekaitsevöönd 10 m Kalda ehituskeeluvöönd 50 m Kalda piiranguvöönd 100 m

S

N

Varemplaneeritud krundi piir

Olemasolev pinnastee

Osaliselt kehtestatud Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu ala

Õrsava järv Planeeeritud haljasala/ murukate

Planeeritud liivarand ja sadama ala

Olemasolev/planeeritud Õrsava matkarada

Planeeritud hoonestusala

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(põhihoone/abi- hoone)

Ehitisealune/rajati stealune pindala

(m2) Ehitiste arv

krundil (põhihoone/abi-

hoone)Korruste arv (põhihoond/abi-

hoone)

Krundi suurus (m2)

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, maakivi

Hoonete lubatud välisviimistluse toonid

pruun, roheline, rootsi punane, valge, hall

Lubatud katusekalded (põhihoone // puurkaevu hoone) 40 - 50° // 0°

Lubatud katuse tüüp viilkatus, abihoonel ka lamekatus

Maksimaalne hoonete korruselisus põhihoonel 1-2, PK hoonel 1

Taotletud ehituskeeluvööndi vähendamise ala

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Positsiooni nr 1 1a

Krundi kasutamise sihtotstarve Majutushoone maa (ÄM) 60%

Supelranna maa (PR) 20% Sadama maa (LS) 20%

Looduslik veekogu (VL) 100%

Planeeritav maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve Ärimaa 100% Sihtotstarbeta maa

Hoonete/rajatiste suurim lubatud arv maa-alal 2 (olemasolevad hooned) + 1 kaldakindlustusrajatis (tiik) 1 (paadisild)

Hoonete/rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 1800 m2(millest 200 m2 hooned + 1600 m2 rajatis) 150 m2

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast põhihoone//puurkaevu hoone 8 m // 3,1 m -

Planeeritud avalikult kasutatav ala

PLANEERITUD EHITISTE LOETELU

Hoone / Rajatis Tingmärk

supelrand

riietumiskabiinid

pingid ja prügikastid

liivarand

sadama ala

paadisild

sadamale ja paadisillale juurdepääs

kaldakindlustusrajatis

puurkaevu hoone

põhihoone (saunamaja)

Liitumisnähtavus (LN1 = 80 m, LN2 = 15 m)

B2 B2 B2 B2 B2B2B2B2

D E

B

A

B1 B1 B1 B1 B1B1B1B1

C C C C CCCC C

A1 A1 A1 A1 A1A1A1A1

A2 A2 A2 A2 A2A2A2A2

A3 A3 A3 A3 A3A3A3A3

Olemasolev tuletõrje veevõtukohtTTVK

Olemasolevate ja planeeritud ehitiste tingmärgid:

A - Supelrand B - Sadama ala C - Kaldakindlustusrajatis D - Puurkaevu hoone E - Põhihoone (saunamaja)

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-16-2022

VÕRU MAAKOND, SETOMAA VALD, VÄRSKA ALEVIK

PIKK TN 33 JA PIKK TN 52

DETAILPLANEERING

II OSA - POS 1

Planeeringu algataja: Setomaa Vallavolikogu

Planeeringu tellija: Setomaa Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Värska Originaal AS

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2023

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS .................................................................................................. 3

2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ....................................... 3

3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ....................................................................................................... 4

4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID .......................................................... 4

5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ........................................................................................................................ 5

6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ...................................................................................... 5

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ............................................................................................... 5

6.2 Olemasolev olukord .............................................................................................................................. 7

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................................................ 9

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ........................................................................... 12

7. PLANEERINGULAHENDUS ........................................................................................................................ 13

7.1. Krundi hoonestusala määramine ...................................................................................................... 13

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ........................................................................................................ 14

7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ................................................................................... 15

7.4 Ehituskeeluvööndis tegutsemine ......................................................................................................... 16

7.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................................................. 16

7.6 Ehitistevahelised kujad ....................................................................................................................... 17

7.7 Tehnovõrkude lahendus ...................................................................................................................... 17

7.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .................................................................................................... 18

7.9 Keskkonnakaitse tingimuste seadmine ............................................................................................... 19

7.10 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad asjakohased mõjud .............................................. 19

7.11 Servituutide seadmise vajaduse määramine ..................................................................................... 20

7.12 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja ..................................................................................................................................................... 21

8. KOOSKÕLASTUSED JA KAASAMINE .......................................................................................................... 22

Detailplaneeringu koosseis

• Detailplaneeringu seletuskiri

• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

• Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

• Joonis 3 – Tugijoonis M 1:2000

• Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:1000

3 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING. II OSA POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

• Huvitatud isiku, AS Värska Vesi (nüüdseks Värska Originaal AS), poolt esitatud taotlus

Setomaa Vallavalitsusele Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 katastriüksustele detailplaneeringu

koostamise algatamiseks.

• Setomaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2020.a otsus nr 1 Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

detailplaneeringu koostamise algatamise kohta ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta.

• Setomaa Vallavolikogu 31. märtsi 2022.a otsus nr 5 Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu

osalise kehtestamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus (skeem 1).

Planeeringuala paikneb maa-alal, millel on nii ajalooliselt kui ka muinsuskaitsealaselt

märkimisväärne väärtus. Täpsemalt asub nii juba kehtestatud kui ka tänaseks veel kehtestamata (Pos

1) planeeringu osa Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaagri aladel (edaspidi nimetatud ka kui Põhjalaager).

Põhjalaager oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid ratsaväelased ja suurtükiväelased

üle Eesti (vt fotosid täpsemalt lk 11-12). Tegemist oli ainulaadse militaarkompleksiga Eesti aladel.

Põhjalaagri kompleksi muudab muinsuskaitsealaselt ainulaadseks ka asjaolu, et arvestatav osa

kompleksi kuulunud ehitistest on paremal või halvemal määral säilinud. Võttes arvesse asjaolu, et nii

Setomaa vald kui ka kohalikud elanikud/ühingud on teinud laiemalt märkimisväärseid pingutusi

selleks, et taastada ja säilitada Põhjalaagriga seotud ehitisi (kui militaarajaloolist väärtust) ja

üldmuljelt ning soovivad pakkuda perspektiivis avalikkusele võimalust sellega tutvuda (edendada

turismi), teenib antud eesmärki ka käesolev planeeringulahendus.

Setomaa Vallavolikogu detailplaneeringu algatamise otsusega määratud algne planeeringuala oli ca

6,4 ha ning hõlmas maaüksusi Pikk tn 33 (kt 93401:005:0332), Pikk tn 52 (kt 73201:001:0654) ja

osaliselt 18178 Värska-Ulitina maanteed (kt 93401:005:0274). Detailplaneeringu koostamise käigus

ilmnes vajadus planeeringuala laiendada, et alasse oleks hõlmatud ka Põhjalaagi aegsete barakkide

alune maa. Barakid paiknevad Pikk tn 52a (kt 73201:001:0655) maaüksusel. Planeeringuala

laiendamise vajaduse tingis kooskõlastamise staadiumis Muinsuskaitseameti 15.12.2020.a.

menetluskomisjoni otsus edastada muuhulgas soovitus haarata detailplaneeringu alasse ajaloolised

barakid ning kaaluda neile soovitud majutus või muu teenindus/ärifunktsiooni andmist, mis oleks

kooskõlas ka barakkide algupärase funktsiooniga, võimalikuks peeti ka kaaluda barakkide kasutust

elukondlike hoonetena. Tulenevalt eelpool toodust laiendati planeeringuala selliselt, et see hõlmaks

ka Pikk tn 52a maaüksust. Laiendatud planeeringuala suuruseks on ca 7,4.

Detailplaneeringu alal on positsioonides 2-10 kehtestatud Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering

(Setomaa Vallavalitsuse 31.03.2022 otsus nr 5) ning käesolev planeeringu osa II käsitleb hetkel vaid

kehtestamata jäänud osa Pos 1. II osa koostamisel on Pos 1 planeeringuala korrigeeritud

planeeringulahenduse täielikuks kajastamiseks. Planeeringuala piiri on laiendatud Laane kinnisasjale

ümber tiigi ja matkaraja, et oleks võimalik situatsioonile kompaktse lahenduse andmine.

Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

4 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 1. Detailplaneeringu asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu alal on suures osas (Pos2 - Pos10) kehtestatud juba Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

detailplaneering (Setomaa Vallavalitsuse 31.03.2022 otsus nr 5) ning käesolev planeeringu osa

käsitleb hetkel vaid kehtestamata jäänud osa Pos 1.

Käesoleval planeeringu osal on mitu eesmärki. Üheks ja kitsamaks planeeringu osa koostamise

eesmärgiks on Pikk tn 33 arendamine atraktiivseks puhkealaks, koos vajalikke ehitiste ja rajatistega,

millel on mitmeid funktsioone. Lisaks määratakse kruntidele selleks ehitusõigused ja maakasutuse

sihtotstarbed. Kavandatava tegevusega soovitakse muuta kehtivat Setomaa valla üldplaneeringut, kus

planeeritav maa-ala on puhke ja looduslik maa-ala ja osaliselt elamu maa-ala juhtotstarbega. Puhke

ja looduslik maa-ala osa jääb avaliku kasutusse ja selle üldplaneeringujärgset juhtotstarvet ei

muudeta. Muudetakse aga elamu maa-ala juhtotstarve äri maa-alaks.

Teiseks planeeringu osa eesmärgiks (sama eesmärki kandis detailplaneering ka tervikuna) on, nagu

ka eelnevalt on viidatud, võimaldada Põhjalaagri, kui olulise militaarobjekti juurde kuuluvate ehitiste

taastamist. Konkreetne planeeringu osa võimaldab taastada ajaloolise sadamaala (paadisild) ning

supelranna ala, koos viimaste juurde kuuluvate ehitistega. Eelnev teenib olulist avalikku huvi.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Setomaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2020.a otsus nr 1 „Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“.

• Lähteseisukohad Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu koostamiseks (väljastatud

Setomaa Vallavalitsuse poolt märts 2020.a.)

• Setomaa valla üldplaneering (Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022 otsus nr 28).

• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-1/17/676).

• Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri (Setomaa Vallavolikogu 30.04.2020 määrus nr 9).

5 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Keskkonnaameti kiri 13.12.2021 nr 7-13/21/13239-5.

• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Planeerimisseadus;

Veeseadus; Looduskaitseseadus, Ehitusseadustik, Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr

50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri

30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“, Siseministri määrus

18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“).

• Maa-ameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020. a,

töö nr. 119/20; märtsis 2021.a, töö nr 106/21; septembris 2021.a, töö nr 325/21. Koordinaadid

riiklikus L-EST97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Kehtestatud Setomaa valla üldplaneeringu (Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022 otsus nr 28) kohaselt

on planeeringuala Pos 1 maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud puhke ja looduslik maa-ala ja elamu

maa-ala juhtotstarve. Lisaks on planeeringuala üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslik ala,

pärandkultuuri objekt ja planeeringuala jääb väärtusliku maastiku alale.

Väljavõte Setomaa valla üldplaneeringu seletuskirjast:

Puhke ja looduslik maa-ala

Puhke ja looduslikul maa-alal on lubatud puhkamisele suunatud loodusliku või poolloodusliku

ilmega puhke-, kultuuri- ning spordirajatised ning neid teenindavad ehitised. Lisaks võivad seal

paikneda puhkefunktsiooniga seotud tervise- ja matkarajad, külaplatsid ning veekogud koos

kaldaalaga.

Tingimused:

1. Kavandada mugavad ja läbimõeldud juurdepääsud ning parkimislahendused erinevatele

liikumisvahenditele (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi, mis toetavad

kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust.

2. Avalikud juurdepääsud tuleb tagada maakasutuse joonisel kajastatud supelrandadele.

6 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Lisaks on määratud Pos 1 alale elamu maa-ala juhtotstarve.

Elamu maa-ala on erinevat tüüpi elamute: üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja ja kahe või

mitme korteriga elamu (sh ridaelamu) ehitamiseks ette nähtud maa-ala, kuhu võib täiendavalt

kavandada elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituvaid elamuid teenindavaid ehitisi.

Tingimused:

1. Maalisse piirkonda ei kavandata üldjuhul uusi suuremahulisi tihedama asustuse

koondumiskohti, kuna maalises piirkonnas peab säilima hajusalt paiknev asustus.

2. Elamuehitusel on eelistatud esmajärjekorras vanade talukohtade kasutusele võtmine.

3. Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs,

sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Kavandamine peab toimuma võimalikult

terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Uute

elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku

sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste

arenguga.

4. Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist. Moodustatavad

krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Mitte planeerida pikki ja kitsaid või

teravnurkadega krunte.

5. Täiendavalt on lubatud muud piirkonda sobivad otstarbed, mille eesmärk on toetada

piirkondlikku majandustegevust või mitmekesistada elamu maa-ala. Lisanduva otstarbega

kaasnevad mõjud ei tohi põhjustada olulist ruumilist mõju kavandatavast alast väljapoole

ning rajatava hoone kubatuur peab lähtuma piirkonna elamute mahtudest nii ehitisealuse

pinna kui ka kõrguse poolest.

6. Korterelamu kavandamisel peab planeeritavale krundile mahtuma hoonet teenindav

parkimine, mänguväljak, haljasala jm vajalikud objektid ja rajatised.

7. Uue korterelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus naabrusesse jääva olemasoleva

üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus.

8. Juurdepääsu kavandamisel eelistada lahendust, mis maksimaalselt kasutab olemasolevaid

teid ja taristut. Uue taristu kavandamisel arvestada selle ruumivajadusega;

9. Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt.

7 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 2. Väljavõte Setomaa valla üldplaneeringust

Üldplaneeringu seletuskirjas lk 17 toodud tabeli kohaselt võib elamu maa-alale kavandada ärimaad,

kui ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju elamu maa-alale ning samuti võib kavandada

ärimaad puhke ja looduslik maa-ala juhtotstarbega alale kui lahendus toetab puhkeotstarve maa-ala

eesmärgipärast kasutamist. Detailplaneeringu koostamise eesmärgist lähtuvalt ei ole käesolev

detailplaneeringu osa II Setomaa valla üldplaneeringut muutev detailplaneering.

6.2 Olemasolev olukord

Juurdepääs Pikk tn 33-le toimub 18178 Värska-Ulitina asfaltkattega riigimaanteelt, mille kaitsevöönd

(10 m) ulatub planeeringualale.

Ehitisregistri andmetel asuvad Pikk tn 33 katastriüksusel:

1. saun (ehitisregistri kood 110019612, ehitisealune pind 178,3 m2, kõrgus 5 m)

2. puurkaev nr 1 (ehitisregistri kood 221354833, ehitisealune pind 15,5 m2, kõrgus 2,8 m,

absoluutne kõrgus 3,1 m)

8 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 1. Olemasolevad hooned Pikk tn 33 katastriüksusel

Olemasolevad hooned on juba rekonstrueeritud. Ehitisteatis sauna rekonstrueerimiseks on esitatud 02.07.2019. Puurkaevu hoone andmete esitamise teatis on esitatud 24.11.2020. Kasutusteatisi

väljastatud pole. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks on Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu

raames saadud Keskkonnaametilt juba nõusolek (kiri 13.12.2021 nr 7-13/21/13239-5), seega puudub

vajadus käesoleva detailplaneeringu II osa raames seda uuesti taotleda.

Lisaks asub Pikk tn 33 katastriüksusel osaliselt tiik (osaliselt jääb Laane katastriüksusele), mis on

peamiseks põhjuseks, miks Pikk tn 33 ja 52 detailplaneering vaid osaliselt kehtestati. Kohaliku

omavalitsuse, huvitatud isiku ning puudutatud isikute vahel on olnud vaidlus küsimuse üle, kas

kõneksolev tiik on rajatud õiguspäraselt. Setomaa vald on teostanud tiigi õiguspärasuse ja lubatavuse

küsimuses järelevalvemenetluse ning andnud huvitatud isikule võimaluse tiigi seadustamiseks.

Eelnevat põhjusel, et järelevalvemenetluse käigus sai selgeks, et tiigi kaldad kujutavad endast

kaldakindlustusrajatisi, mille eesmärgiks on kaitsta järvest tulenevate mõjude eest nii olemasolevat

puurkaevu hoonet (juurdepääsu võimaldamine ning vundamendi vajumise vältimine) kui ka

saunamaja (vundamendi vajumise vältimine). Lisaks on saanud selgeks, et tiigikaldad kujutavad

endast juurdepääsu tulevasele paadisillale ning kujutavad endast seega ka tulevasi sadamarajatisi

(juurdepääs paadisillale). Ehituskeeluvööndis on LKS § 38 lg 5 alusel lubatud püstitada

kaldakindlustusrajatist ja sadamaehitisi.

9 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 2. Pikk tn 33 ja Laane katastriüksusel asuv tiik.

Tiigi ääres asub ka olemasolev lehtla, mis rajati kaldakindlustusrajatisega (tiigiga) samaaegselt.

Nimetud lehtla on planeeritud likvideerida sellest asukohast.

Planeeritaval maa-alal asuvad töökorras tehnovõrgud (sideehitised, elektriliinid ning vee- ja

kanalisatsioonitorustikud). Pikk 33 katastriüksusel asub ka kasutuses olev puurkaev, millest

tarnitakse toorvett Värska Originaal AS tootmisesse. Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala on

Keskkonnaameti 29.06.2020 otsusega 1-3/20/653 vähendatud 10-le meetrile.

Planeeringuala reljeef on künklik ja kaetud pooles osas võsast puhastatud metsase alaga ja pooles

osas avatud maastikuga (Õrsava järve äärne osa). Domineerivateks puuliikideks on harilik mänd ja

kask. Planeeringualalt avanevad ilusad vaated Õrsava järvele. Õrsava järve ääres kulgeb Setomaa

valla halduses olev Õrsava matkarada, mis on aktiivses kasutuses. Matkaraja asukoht on kajastatud

joonisel 3 „Tugijoonis“.

Kehtivatest piirangutest ja kitsendustest ulatuvad planeeringualale Õrsava järve kalda veekaitsevöönd

10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m. Järve kaldal metsamaal ulatub

ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, st 100 m põhikaardile kantud veepiirist. Kallasraja

laius Õrsava järvel on 4 m.

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 2.

Planeeringualaga piirnevad elamumaa, maatulundusmaa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega

katastriüksused. Planeeringuala jääb Värska aleviku tiheasustusalale.

10 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Alal on väga väärtuslik miljöö alaloolises tähenduses, kuna kogu Pikk tn 33 ja 52 detailplaneeringu

alal ja selle kontaktvööndis paiknevad mitmed Põhjalaagri säilinud hooned. Põhjalaager ehk Eesti

Kaitseväe Petseri Põhjalaager rajati Õrsava järve kallastele 1920. aastate teises pooles. See oli

kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Kõik

laagrihooned ehitasid sõdurid ise. Lisaks on planeeringualal ajalooliselt asunud ka supelrand koos

paadisillaga. Pikk tn 33 katastriüksusel on veel näha ajaloolise paadisilla otsa (olemasolev rajatis).

Mitmed hooned on nüüdseks hävinud, kuid sõduritele koduks olnud barakid ja mõned elumajad on

säilinud. Säilinud hoonetel on suur ajalooline väärtus.

Põhjalaagri hoonestusest on säilinud Pikk tn 33 ja 52 detailplaneeringu alal järgmised hooned:

• intendandi ladu (Pikk 33 katastriüksusel)

• ratsarügemendi ohvitseride elumaja (Pikk tn 52 katastriüksuse põhjaosas)

• ratsarügemendi sepikoda (Pikk tn 52 katastriüksuse keskel)

• meeskonna barakid (Pikk tn 52a katastriüksusel)

Planeeringuala idaosas, Pikk tn 52a katastriüksusel, asuvad Põhjalaagi aegsed barakid, mis olid

algupäraselt kasutuses majutushoonetena. Barakid on praegu Pikalt tänavalt vaadeldavad ning

osaliselt kehtestatud Pikk tn 33 ja 52 detailplaneering (I osa) näeb ette kaugvaadete säilimise

ajaloolistele hoonetele. Olemasolevad hooned on ehitatud algselt erinevatel otstarvetel ja seetõttu on

ka hoonete arhitektuur erinev.

Foto 3. Ajalooline vaade planeeringualale ja kontaktvööndile 20. saj. esimesest poolest.

11 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 4. Pikk tn 33 katastriüksusel asunud ajalooline supelrand.

Foto 5. Pikk tn 33 katastriüksusel asunud ajalooline supelrand koos paadisillaga

12 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Osaliselt kehtestatud Pikk tn 33 ja 52 detailplaneeringuga on planeeringualale juba määratud

ehitusõigus järgnevatele kruntidele nimetatud hoonete ja rajatiste rajamiseks:

• Pos 2 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.

• Pos 3 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.

• Pos 4 krundil on lubatud olemasolev hoone rekonstrueerida ja/või laiendada kuni 33% ja

rajada sinna 6-korteriga korterelamu, sh 60 % korteriomanditest on planeeritud rajada

majutusteenuse pakkumise eesmärgil (Airbnb-stiilis). Lisaks on lubatud rajada kuni 2

abihoonet (nt kuur ja grillmaja) krundi lõuna osasse.

• Pos 5 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.

• Pos 6 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.

• Pos 7 krundil on lubatud olemasolev hoone rekonstrueerida ja/või laiendada kuni 33%.

Rekonstrueeritud põhihoone kasutamise otstarbeks saab puhkemaja või külalistemaja. Lisaks

on lubatud rajada kuni 2 abihoonet.

• Pos 8a krundil olemasolev hoone, mis on varasemalt kasutuses olnud välikäimlana (hetkel

kasutuskõlbmatu), restaureeritakse samas mahus kui kompleksi kuuluv ajalooline hoone.

• Pos 8 krundile lubatud rajada puhkeotstarbelisi vaba aja veetmiseks sobilikke rajatisi 7 tk.

Plaanitud on rajada näiteks jalakäijate terviserada (ca 700 m, min laiusega 2,5 m) külastajate

tervislike eluviiside toetamiseks – terviseraja äärde on soovituslik paigutada mõningaid

välispordi tegemiseks vahendeid, karavanide parkla (ca 40 kohta), võrkpalli mänguväljak,

lõkkeplats, mänguväljak väikelastele, telkimisala jne. Supluskohta külastavatele sõidukiga

tulijatele mõeldud parkla on paigutatud krundil Pos 1 sobiliku asukoha puudumise tõttu

samuti krundile Pos 8.

• Pos 9 krundil paiknevad kasutusest välja jäänud Põhjalaagi aegsed meeskonna barakid 3 tk.

Hooneid on planeeritud kasutada külastuskeskusena, majutuskohana, näitusemajadena või

muuks puhke- ja turismimajandust toetavateks hooneteks. Lisaks on määratud krundile Pos 9

abihoonete perspektiivne hoonestusala.

• Pos 10 krundil paikneb olemasolev juurdepääsutee, et oleks tagatud barakkidele ja

moodustatavatele uutele kruntidele juurdepääs.

Planeeringuala jääb Värska aleviku keskusest ca 1,5 km kaugusele. Planeeringualast ca 100 m lõuna

pool asub Värska laululava, ca 100 m kagu suunas on Värska Talumuuseum ja ca 100 m põhja suunas

jääb Värska külastuskeskus – Reegi maja. Värska Gümnaasium jääb planeeringualast 1 km kaugusele

põhja suunas. Lähim bussipeatus asub Värska Talumuuseumi juures ja jääb planeeringuala piirist ca

50 m kaugusele lõuna suunas.

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Detailplaneeringu koostamise põhjenduseks on avalik huvi ja katastriüksuse omaniku soov arendada

Õrsava järve äärset ala puhkealana ja sh taastada võimalikult suurel määral ajaloolisi Põhjalaagri

aegseid hooneid ja rajatis. Ala ajaloolise väärtuse säilimise vastu on suur avalik huvi ning kohalikud

inimesed on uhked Setomaa kultuuripärandi üle ning soovivad külalistele samuti seda

demonstreerida. Rekonstrueeritud on olemasolev majutushoone (saunamaja) (alus: KKA kiri

13.12.2021 nr 7-13/21/13239-5). Käesoleva planeeringu osa kehtestamine võimaldab taastada

ajaloolise supelranna ala ning paadisadama.

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud vastuvõetud Setomaa valla üldplaneeringuga, mille

kohaselt on lubatud kavandada elamu maa-alale ka ärimaa sihtotstarbega katastriüksuseid ja

detailplaneeringu koostamisel jälgitakse üldplaneeringus välja toodud nõudeid. Planeeringuala asub

Setomaa valla üldplaneeringu järgselt tiheasustusalas, miljööväärtuslikul alal, väärtuslikul maastikul

ning seal asub pärandkultuuri objekt (Põhjalaagri ala), selleks et neid väärtusi rõhutada ja säilitada on

planeeritud ala ajaloolise ilme taastamine ning paadisilla ja supelranna avalikku kasutusse

määramine. Planeeringuga määratud ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste puhul on aluseks

13 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

võetud üldplaneeringus toodud nõuded, et oleks tagatud rekonstrueeritavate hoonete sobivus

ümbritsevasse keskkonda. Pikk tn 33 määratud hoonete arhitektuursed tingimused jälgivad Setomaa

üldplaneeringus toodud nõudeid ning sh muudavad ala ilmekamaks ning ligitõmbavamaks andes

inspiratsiooni ehk ka teistele Setomaa piirkondade elanikele olemasolevate ajalooliste hoonete

renoveerimisel jälgida Setomaa arhitektuurset kultuuripärandit ka juhul kui seda ei ole rangelt nõutud.

7. Planeeringulahendus

Osaliselt kehtestatud Pikk tn 33 ja 52 detailplaneeringu kehtestamise järgselt on juba Pikk tn 33

jagatud kolmeks krundiks. Pos 1-le (Pikk tn 33) on määratud kruntide moodustamise ajal

katastriüksuse sihtotstarbeks ärimaa 100% vastavalt olemasoleva hoone (saunamaja) reaalsele

kasutusele. Käesoleva planeeringu osaga II täpsustatakse krundi kasutamise sihtotstarbeid ning Pikk

tn 33 katastriüksusele on planeeritud järgnevad krundi kasutamise sihtotstarbed: majutushoone maa,

supelranna maa, sadama maa. Lisaks antakse käesoleva planeeringu osaga II lahendus

heakorrastusele, haljastusele, muudetakse osaliselt matkaraja asukohta, antakse lahendus

juurdepääsudele hoonetele ning paadisillale, lahendatakse parkimisvajadus. Lisaks veel määratakse

servituutide ja kitsenduste vajadused ning eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva kavandatava puhkeala

avalikult kasutatavaks alaks määramise vajadus.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala kuhu on lubatud

ehitusloa kohustuslikud hooned ja need alad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusalad on

määratud olemasolevate hoonete välispiirete alusel. Kuna hoonestusalad asuvad Õrsava järve

ehituskeeluvööndis on tehtud osaliselt kehtestatud Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu Osa I

raames ettepanek Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamiseks nendes asukohtades.

Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusalast välja on lubatud rajada

haljastust, teid, hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike rajatisi (kaldakindlustusrajatis/tiik).

Kooskõlas Looduskaitseseaduses (LKS) ettenähtud regulatsiooniga on kalda ehituskeeluvööndisse

kavandatud (Pos1 ja Pos1a) järgmised rajatised– supelrand (elemendid: riietuskabiin, pingid,

mänguväljak, prügikastid), paadisadam (elemendid: paadisild koos juurdepääsuga) ja

kaldakindlustusrajatis olemasolevate hoone vundamendi ja puurkaevu kaitsmise eesmärgil, sh on

keelatud rajada ehitusloa- ja ehitusteatisekohustuslikke hooneid väljapoole hoonestusala. Määratud

hoonete suurim lubatud arv krundil näitab ehitusloa- ja ehitisteatise kohustuslike hoonete arvu

krundil. Olemasolevaid ja planeeritud väikeehitisi (nt riietuskabiinid) ei arvestata hoonete suurima

lubatud arvu sisse ja nende maksimaalset arvu ei määrata. Nende ehitamisel ja materjalide valikul

lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja lahendada harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära

arvestavalt.

14 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse:

Tabel 1. Krundi ehitusõiguse määramine

Positsiooni nr 1 1a

Krundi kasutamise

sihtotstarve

Majutushoone maa (ÄM) 60%

Supelranna maa (PR) 20%

Sadama maa (LS) 20%

Looduslik

veekogu (VL)

100%

Hoonete/rajatiste suurim

lubatud arv maa-alal 2 (olemasolevad hooned) +1 (kaldakindlustus)rajatis 1 (paadisild)

Hoonete või rajatiste

suurim lubatud

ehitisealune pind

1800 m2 (millest 200 m2 on hooned ja 1600 m2 on rajatis)

Lisaks on lubatud laiendada põhihoone mahtu kuni 40% 150 m2

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoonel // puurkaevu

hoonel)

8 m //3,1 m -

Pos 1 krundil on lubatud olemasolevad hooned rekonstrueerida (puurkaevu hoone) ja laiendada kuni

40% (põhihoone) mahtu. Olemasolev põhihoone maht 722,3 m3, planeeritud hoone maht 987,3 m3.

Uusi ehitusloakohustuslikke hooneid planeeritud pole. Lisaks on planeeritud Pos 1 krundile supelrand

ja seda teenindavad rajatised (elemendid: riietuskabiinid, mänguväljak, pingid, prügikastid) ning Pos

1 ja Pos 1a kruntidele sadama ala koos paadisillaga, millele tuleb rajada ligipääs ja võimalus paadi

vette laskmiseks. Lisaks on lubatud rajada Õrsava järve kaldale kaldakindlustusrajatis (joonisel 4

märgitud tähisega C), mille eesmärk on olemasoleva põhihoone vundamendi ja puurkaevu hoone

kaitsmine. Kalda kindlustamiseks võetakse pinnas samalt kinnistu soiselt pinnalt, et vältida järvelt

tuleva lainetuse kahjulikku mõju kaldale. Kaldakindlustusrajatis pakub võimalust pääseda juurde ka

paadisillale seega võib lugeda tiigi tugevdatud äärt ka juurdepääsuna. Nimetatud supelranna ja

sadama ala rajatiste konkreetset arvu ei määratleta ja hoonestusala neile ei määrata.

Ehitusloakohustuslikud on planeeritud rajatistest paadisild ja kaldakindlustusrajatis.

Detailplaneeringuga määratakse paadisillale maksimaalseks suurimaks lubatud ehitisealuseks

pinnaks 150 m2 ja kaldakindlustusrajatisele 1600 m2. Pos 1 krundil asuv lehtla tuleb likvideerida kuna

see on rajatud ehituskeeluvööndisse ja veekaitsevööndisse.

NB! Pos 1a krunt on tekkinud piiride muutmise tulemusel - algselt oli kogu osaliselt kehtestamisest

välja jäänud osa Pikk 33 katastriüksus. Nüüd on katastriüksuse piire korrigeerinud ja moodustunud

on ka Pos 1a, mis jääb Õrsava järve katastriüksusele (73201:001:0960).

Joonistel näidatud ehitiste ja rajatiste asukohad on illustratiivsed – asukohad täpsustuvad

projekteerimise või ehitustegevuse käigus.

15 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Hoonete arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisel on lähtutud vastuvõetud Setomaa

üldplaneeringus seatud tingimustest.

Tabel 2. Hoonetele määratavad arhitektuursed tingimused

Hoonete lubatud välisviimistluse materjalid Puit, maakivi

Hoonete lubatud välisviimistluse toonid pruun, roheline, rootsi punane, valge, hall

Hoonete lubatud katusekalded 40 - 50°

Hoonete lubatud katusetüüp Viilkatus, abihoonel ka lamekatus

Maksimaalne hoonete korruselisus põhihoonel 1 – 2, puurkaevu hoonel 1

Arhitektuursed nõuded hoonetele on kajastatud joonisel 4 tabelis 2.

Setomaa valla üldplaneering määrab üldise soovitustena kõikidel miljööväärtuslikel aladel:

• Ehitustegevuse kavandamisel tuleb miljööväärtuslikul alal lähtuda maksimaalselt ajalooliselt

väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustraditsioonidest (hoonestusviis, ehitusmaterjal,

katusekalle, fassaadi viimistlus, arhitektuursed detailid, piirded jms), sh järgida ajaloolist

hoonete paigutust, mahtusid, arvu jm. Säilitada piirkonna iseloomulikud hooned ja rajatised,

teede- ja radade võrgustik, väärtuslikud maastikulised elemendid, loodusobjektid ja

kõrghaljastus.

• Võimalusel lammutada miljööväärtuslikku keskkonda mittesobivad ehitised, sh

juurdeehitused.

• Miljööväärtusega hoonestusalaga vahetult piirneval alal peab uute hoonete kavandamisel

arvestama sujuvat üleminekut ja sobivust miljööväärtusega hoonestusalade mahtudele.

Setomaa valla üldplaneering määrab Põhjalaagi alale järgnevad ehituslikud ja arhitektuursed

tingimused, mida edasisel projekteerimisel ning ehitustegevusel tuleb arvesse võtta:

• Vältida liialt kõrgete ehitiste rajamist alale ja selle lähiümbrusesse.

• Olemasolevad väärtuslikud hooned tuleb säilitada.

• Üldiselt ei ole hoonete laiendamist ette nähtud. Vajadusel, mis peab olema hästi põhjendatud

ning suunatud avalikkuse heaolule. Hoone laiendamine on mõeldav, kuid seda tuleb teostada

hoone proportsioone jälgides ja säilitades.

• Välisviimistluses vältida sünteetilisi materjale (nt plastvooder, kiviimitatsiooniga plekk-

katus, plastaknad jms). Välisviimistluses kasutada traditsioonilisi ja naturaalseid materjale.

Alal domineerivad vertikaalse laudvoodriga hooned, on aga ka mõned krohvitud hooned ja

üksik horisontaalse laudvoodriga hoone.

• Katusematerjalina sobivad puitsindel või -laast, samuti savikivi, valtsplekk. Mõeldavad on ka

bituumensindel, bitumeeritud laineline katuseplaat. Katusekalle vahemikus 40-50°.

• Akende uuendamisel lähtuda nende algsest ruudujaotusest ja asetusest fassaadil.

• Üldiselt ei ole piirdeid ette nähtud. Soovi korral taastada madalad (kõrgusega ca 0,4 m)

puitaiad meeskonna barakkide vahel.

Ehitise kasutamise sihtotstarbed

Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on lubatud ehitada elamu,

kooli vms abihoone (kood 12744), või muu lühiajalise majutuse hoone (kood 12129) ning puurkaev

(kood 22228).

16 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.4 Ehituskeeluvööndis tegutsemine

Vastavalt Looduskaitseseaduse §38 lg 4 erisusele ei laiene ehituskeeluvöönd kalda

kindlustusrajatisele, supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele, piirdeaedadele ja

maakaabelliinile. Lisaks vastavalt sama seaduse §38 lg 5 erisusele ei laiene ehituskeeluvöönd

kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja

veeliiklusrajatisele, tehnovõrgule ja –rajatisele, sillale ja avalikult kasutatavale teele.

Looduskaitseseaduse §38 lõike 6 kohaselt võib lautrit ja paadisilda kaldale rajada, kui see ei ole

vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Sellest tulenevalt ei ole tarvis ehituskeeluvööndit

vähendada kalda kindlustusrajatise, paadisilla, supelranna rajatiste, tehnovõrkude ja avaliku

juurdepääsu rajamiseks.

Ehituskeeluvööndit tuleb aga vähendada olemasolevate hoonete rekonstrueerimise tõttu suuremas

mahus kui 33%. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks on Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu

raames saadud Keskkonnaametilt juba nõusolek (kiri 13.12.2021 nr 7-13/21/13239-5), seega puudub

vajadus käesoleva detailplaneeringu II osa raames seda uuesti taotleda.

Taustaks: Õrsava järve idakallas on juba kasutuses matkaraja kasutajate ja mõningate kohalike

elanike poolt kalastamise ja ujumise eesmärgil, kuid pole osutunud ülemäära populaarseks kesiste

võimaluste tõttu – ala on hetkel täielikult välja arendamata, ning seda pole võimalik kasutada

eesmärgipäraselt, milleks on üldplaneeringujärgne puhke ja looduslik maa. Detailplaneeringu

realiseerimisel muudetakse Õrsava järve kallas külastajatele väärtuslikumaks ja eesmärgipäraselt

kasutatavaks puhkealaks ning sealjuures taastatakse ajaloolise väärtusega Põhjalaagiaegne supelrand

7.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 18178 Värska – Ulitina km 1,48-1,94, mille aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 2018.a. 208 autot/ööp. Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas

riigitee osas 50 km/h. Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ kujutatud mahasõidu

külgnähtavus vastab juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“, milles ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Peatee peatumisnähtavust (PN1) ei ole juhendi alusel

määratud, kuna liituva tee liikumissagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Peatee liitumisnähtavus

(LN1) on juhendi alusel 80 m ning liituva tee liitumisnähtavus (LN2) on 15 m. Liitumisnähtavus on

vahemaa, mida peab nägema ristmikule saabuv juht teise tee suunas, et oleks võimalik hinnata

olukorda, mil ta saab ohutult pöörduda teisele teele või ületada seda, nii et teisel teel liikuv sõiduk ei

pea oma kiirust vähendama ja juht liitub peatee liiklusvoogu ilma seda häirimata.

Juurdepääs planeeringualale toimub samuti 18178 Värska-Ulitina asfaltkattega riigimaanteelt

olemasoleva mahasõidu kaudu. Pos 1 hoonetele juurdepääsuks jääb olemasolev mahasõit riigiteelt

samas asukohas. Uusi mahasõite Värska-Ulitina maanteelt ei ole detailplaneeringuga ette nähtud.

Juurdepääs määratakse avalikult kasutatavaks. Avaliku kasutatavad teed tagavad tulevikus vaba

ligipääsu planeeritud avaliku ja ärilise funktsiooniga ehitistele ja rajatistele kõigil külastajatel.

Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra. Lähtuvalt hoone asukohast, et tegemist on hajali

asustatud piirkonnaga, kus transiit- ja raskeveod puuduvad, saab eeldada analoogide põhjal müra

ekvivalenttaseme kindlat jäämist lubatud normide piiridesse. Hoone projekteerimisel tuleb kasutada

ehituskonstruktsioone ja tooteid, mille akustilised nõuded vastavalt standardites esitatud nõuetele.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada

17 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet.

Nähtavuskolmnurga alal (vt joonis 4) ei ole lubatud turvalisuse tagamiseks rajada haljastust.

Parkimine lahendatakse parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohade arv leitakse projekteerimise

staadiumis valemiga P=A x n, kus A on suletud brutopind ning n on parkimisnormatiiv. Valemi alusel

on maksimaalne saunamaja külastajate parkimiskohtade arv 5,7 ehk 6 kohta (kus A = 400 m2 ja

n=1/70). Nii saunamaja kui ka supelranda külastavatele sõidukiga tulijatele mõeldud parkla tuleb

krundil Pos 1 sobiliku asukoha puudumise tõttu rajada osaliselt kehtestatud Pikk tn 33 ja 52

detailplaneeringu alusel moodustatavale krundile Pos 8. Turvalise liikluse tagamiseks tuleb rajada ka

nõuetele vastav teeületuskoht riigiteelt 18178 Värska – Ulitina. Teeületuskoha väljaehitamise osas

annab nõuded Transpordiamet.

Planeeringuala krunti Pos 1 läbib Setomaa vallale kuuluv Õrsava matkarada, mis on avalikus

kasutuses (vt joonis 3 ja 4). Planeeringulahenduse realiseerimisel tuleb säilitada Õrsava matkarada ja

tagada avaliku kasutuse lubamine ka tulevikus. Õrsava matkarajale ja planeeritud supelrannale

määratakse avalik juurdepääs ja selleks seatakse Setomaa vallavalitsusega avalikult kasutatavale alale

reaalservituut valla kasuks.

7.6 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada ehitiste kasutusest tulenevate

tulepüsivusklasside ja hoonete- vaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Ehitistevaheline

tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määrusele 8 m. Päästetööde tegemiseks peab

päästemeeskonnale olema tagatud piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud

päästevahenditega.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.

7.7 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 3 ja 4 näidatud olemasolevad tehnovõrgud töötavad ja nende asukohti ei planeerita ümber.

Planeeritud kruntide sisse jäävatele tehnorajatistele on soovituslik seada notariaalsed isiklikud

kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused kinnistu omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel,

kui kehtivaid tehnovõrgu talumise lepinguid ei ole.

7.7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Krundil Pos 1 asuvatel hoonetel on olemasolevad vee- ja kanalisatsiooniühendused ning neid ei

muudeta.

Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele on seadusest tulenevad kaitsevööndid 2 m toru teljest

mõlemale poole, mis on kujutatud joonisel 4. Kaitsevööndisse ei ole lubatud rajada ehitisi.

Pos 1 krundil asetsev puurkaev ei ole seotud planeeringualal paiknevatele ja rajatavatele hoonetele

veevarustuse tagamiseks vaid sealt hangib tootmistegevuseks toorvett/mineraalvett Värska Originaal

AS.

7.7.2 Sademevesi

Hoonete projekteerimise käigus lahendada vertikaalplaneerimise abil sademevee immutamine ja või

juhtimine olemasolevasse tiiki/kaldakindlustusrajatisse. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks

suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale ja immutada oma krundi piirides. Krundilt tulevat

sademe- ja lumesulamis vett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega maanteele.

18 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.7.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on võimalik tagada Pikk tn 52 rajatud tuletõrje

veehoidlast. Lisaks on planeeringualast põhja pool asuval Pikk tn 29 katastriüksusel teine tuletõrje

veevõtukoht (tiik). Olemasolev veevõtukoht Pikk tn 52 katastriüksusel on näidatud joonistel 2, 3 ja

4. Veevõtukohas on kaks veevõtumahutit kumbki suurusega 54 m3. Siseministri 18.02.2021 määruse

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ §-i 7 lg 1 alusel on vajalik tagada vooluhulk 10 l/s. Sama määruse §-

i 7 lg 4 alusel peab olema veevooluhulk tagatud kolme tunni jooksul ehk tarvis on 108 m3 tuletõrjevett,

mis on olemasolevast mahutiga tagatud. Sellest tulenevalt uusi tuletõrje veevõtukohti ei planeerita.

7.7.4 Elektrivarustus

Kruntidel Pos 1 on olemasolev elektriühendus, mis säilitatakse.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

7.7.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, õhk- ja õhk-vesi

soojuspumbad. Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi,

raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete

rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida

küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.7.6 Sidevarustus

Kuna põhihoone (saun) ei vaja igapäevast kiiret internetiühendust on võimalik sidevarustus

lahendada mobiilside kaudu.

7.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.8.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringuala on suures osas kaetud puhastatud metsa alaga. Domineerivateks puuliikideks on

harilik mänd ja kask. Üldiseks haljastuse põhimõtteks on hoida alal kasvav mets alusmetsata et

säilitada valgusrikas metsaala Lubatud on likvideerida minimaalses mahus kõrghaljastust.

Likiveeridmisel ning tuleb säilitada vaated läbi puistu Õrsava järvele.

7.8.2 Haljastuslahendus

Haljastuse rajamisel on kohustuslik säilitada väärtuslik kõrghaljastus nii suures osas kui võimalik.

Kõrghaljastusest on lubatud likvideerida supelranna ja sadama rajamisele ette jäävad puud. Selleks,

et säiliks traditsiooniline haljastuslahendus on suuremahuline kõrghaljastuse likvideerimine keelatud.

Vaadete säilitamiseks olemasolevatele hoonetele ja Õrsava järvele tuleb hoida alal kasvav mets

alusmetsata. Uut kõrghaljastust ei ole detailplaneeringuga ette nähtud.

Vastavalt Setomaa üldplaneeringule tuleb puhke ja loodusliku maa-alal kavandada kvaliteetne ja hästi

toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid, vaated jm väliruumi elemendid. Looduslikke kooslusi on

oluline säilitada nende väärtuse tõttu maastiku mitmekesisuse, elurikkuse ning puhkeväärtuste

hoidmisel. Raiete kavandamisel tagada alal puhkeväärtuse säilimine, tagades väärtusliku

kõrghaljastuse või metsa säilimiseks vajalikud elutingimused.

Krundisisene haljastus lahendatakse ehitusprojekti käigus.

19 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:

• Krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud.

• Säilitada tuleb traditsiooniline haljastuslahendus (olemuselt valgusrikas metsaala) ja

kõrghaljastus.

• Uue kõrghaljastuse rajamine ei ole lubatud.

• Madalhaljastust on soovituslik rajada minimaalselt, sh eelistatud haljastuseks on madalad

(lille)istutusalad, mis ei muuda oluliselt ala üldmuljet.

• Keelatud on krundi piiridele rajada vaateid varjavat hekki.

7.8.3 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektides. Vertikaalplaneerimise

põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest kaugemale ja immutada krundi

piirides või juhtida olemasolevasse tiiki/kaldakindlustusrajatisse. Suuremahuline maapinna kõrguste

muutmine planeeringualal on keelatud.

7.8.4 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust. Ebaturvalist keskkonda

võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad, pimedad nurgatagused ja teised

hirmutekitavate tunnustega paigad. Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Võimalusel välisvalgustuse rajamine hoovis

2) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustite kasutamine

3) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid)

7.9 Keskkonnakaitse tingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb tehnosüsteemid nõuetele vastavalt välja ehitada

ja nende korrektne funktsioneerimine tagada.

7.9.1 Jäätmehooldus

Krundile peab paigaldama kinnised konteinerid olmeprügi jaoks. Soovitavalt tuleks konteiner

paigutada nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol ning, et see jääks külastajate vaateväljast

kaugemale. Konteinerit on võimalik varjata näiteks haljastuse abil. Täpne konteineri asukoht määrata

ehitusprojekti käigus. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada vastavalt Setomaa valla

jäätmehoolduseeskirjas väljatoodule. Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri on kohustuslik kõigile

füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, viibivad või tegutsevad Setomaa valla

haldusterritooriumil. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Setomaa vallas puhas ja terviklik

elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete

taaskasutamist. Krundi valdajal on kohustus tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib

teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks

mitteettenähtud kohta.

7.10 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad asjakohased mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase,

õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Positiivsed mõjud on turistide lisandumise näol, kes tarbivad kohalike teenuseid ja tooteid. Lisaks

soodustatakse antud tegevusega osaliselt väikeettevõtlust Pikk tn 33 kinnistul, mis omakorda on

20 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kohalikule omavalitsusele positiivse mõjuga. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara

keskmist väärtust ning tõstavad miljööväärtuslike alade väärust elukeskkonnana kohalike elanike

silmis.

Negatiivsed majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal puuduvad praegusel hetkel muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid,

mistõttu ei ole alust eeldada, et olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel ja uute rajatiste (supelrand

ja paadisild) rajamisel oleks otsene negatiivne mõju kultuuripärandile. Detailplaneeringuga on

määratud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks arvestades Setomaa

valla üldplaneeringus toodud nõudeid ja miljööväärtuslike alade arendamise põhimõtteid, mis ühtlasi

tõstab miljööväärtuslike alade väärust kohalike elanike silmis. Käesolev planeeringu osa II aitab

ajaloolise Põhjalaagri ala ainulaadsust säilitada, mis omab miljöölist ja kõrget ajaloolist väärtust ning

seeläbi omab positiivset kultuurilist mõju piirkonnas.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringuala muutmist atraktiivsemaks puhkeotstarbeliseks

vaba aja veetmise paigaks nii kohalikele kui ka turistidele, mis avaldab sotsiaalsele keskkonnale

positiivset mõju. Planeeritud ajaloolise supelranna ja paadisilla taastamisega luuakse kohalikele

elanikele juurde võimalusi vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks. Supelrand on kavandatud avalikku

kasutusse. Negatiivne mõju lähiümbruse elanikele võib avalduda eelkõige ehitusperioodil põhiliselt

suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib

eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu lahenduse realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna

lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Planeeringualal ei asu Natura 2000 ala.

Kavandatud tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega

lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Olemasolevate

hoonete rekonstrueerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega

kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse,

olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene

liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine. Oodata ei ole aga ülenormatiivsete tasemete

esinemist. Planeeringu on ka võimalikult suures osas kõrghaljastuse säilitamine ning ala

heakorrastamine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline oluline negatiivne mõju

looduskeskkonnale puudub.

7.11 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 4. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku

kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti

realiseerimise staadiumis. Pos 1 krundil paiknevale juurdepääsuteele kuni supelrannani ja supelranna

alale seatakse reaalservituut Setomaa valla kasuks ja seeläbi määratakse antud ala avalikult

kasutatavaks. Servituudi või avalikku kasutusse määramise vajaduse alad on kujutatud joonisel 4 ning

on illustreeriva tähendusega planeeritud juurdepääsutee osas. Servituudialade konkreetsed asukohad

täpsustatakse projekteerimise staadiumis.

21 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING. II OSA – POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 4

Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut /kasutusvaldus

Pos 1, Laane Setomaa vald Õrsava matkaraja juurdepääsu

servituut kõigile isikutele,

matkaraja avaliku kasutuse

tagamiseks

Pos 1, Pos 1a Setomaa vald Juurdepääsuservituut avalikult

kasutatavale supelrannale

7.12 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi.

Kinnistu igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide

omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud

haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub

kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Planeeringuga seatud ehitusõigused annavad võimaluse krundi valdajale realiseerida

detailplaneering. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa

alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete arhitektuurne lahendus, juurdepääsutee,

haljastuslahendus ning planeeritud rajatiste täpne paiknemine krundil. Sh tuleb krundile Pos 1 ja Pos

1a leida sobilikud asukohad paadisillale ja supelranna rajatistele (pingid, riietuskabiin, prügikastid).

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb Pos 1 asuv lehtla olemasolevast asukohast teisaldada

või likvideerida. Kõik Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu II osa elluviimisega seotud tööd

(ehitusprojektide tellimine, ehitiste välja ehitamine jne) ja nende eest tasumine lepitakse kokku

Setomaa valla ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel sõlmitavas halduslepingus.

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale. Hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid, kui on seatud servituudid Setomaa

vallaga krundile avalikult kasutatavate alade määramiseks. Hoonetele ei väljastata enne

kasutuslubasid, kui on välja ehitatud hoonete toimimiseks vajalikud tehnovõrgud ning neile ka nõutud

servituudid või isikliku kasutusõiguse alad seatud

22 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING. II OSA POS 1

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

8. Kooskõlastused ja kaasamine

Jrk

nr

Kooskõlastuse andnud

asutus / kaasatav (nimi)

Kooskõlastuse

kuupäev ja nr Kooskõlastamisel tehtud märkused või seatud tingimused

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Setomaa Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 12

64001, Võru maakond, Setomaa

vald, Värska alevik

Teie 09.03.2023 nr 7-1/509

Meie 21.04.2023 nr 7.2-2/23/5485-2

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu

Positsioon 1 eskiislahendusest

Olete teavitanud meid Võru maakonna Setomaa valla Värska aleviku Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

kinnistute detailplaneeringu Positsioon 1 (edaspidi planeering) eskiisi avalikust väljapanekust.

Planeeringuga kavandatakse POS 1 piires äri maa-ala ning avalikuks kasutamiseks puhke- ja

looduslik maa-ala, samuti kavandatakse ajaloolise sadama maa-ala ja supelranna taastamine.

Planeeringuala piirneb riigitee nr 18178 Värska-Ulitina (edaspidi riigitee) km 1,522-1,725 ning

hõlmab Pikk tn 33 (katastritunnus 73201:001:1614) kinnistut. Riigitee aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 252 sõidukit ning riigiteel kehtib kiirusrežiim 50 km/h.

Oleme tutvunud planeeringu materjalidega ning tuvastasime Maa-ameti geoportaali ajalooliste

ortofotode alusel, et Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu Positsioon 1 kavandatud lahendused

on osaliselt välja ehitatud aastatel 2019-2022.

Edastame planeeringu korrigeerimiseks ning planeeringuga kavandatud lahenduse

realiseerimiseks järgmised märkused.

1. Juurdepääs planeeringualale toimub riigitee km 1,641 olemasolevalt ristumiskohalt, mis

on rekonstrueeritud ajavahemikul mai-august 2021 (vt Joonis 1 ja 2) ilma eelnevalt meie

käest ristumiskoha projekti nõudeid taotlemata (ehitusseadustik § 99 lg 3) ning millest

tulenevalt ei vasta rekonstrueeritud ristumiskoht meie nõuetele.

Ristumiskoha korrektseks rekonstrueerimiseks tuleb huvitatud isikul (kinnistu omanik või

tema volitatud esindaja) taotleda meie käest [email protected] nõuded

ristumiskoha projekti koostamiseks. Nõuetele vastava projekti alusel sõlmime huvitatud

isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu.

2 (3)

Joonis 1. Riigitee km 1,641 ristumiskoht mai 2021

Joonis 2. Riigitee km 1,641 ristumiskoht august 2021

2. Planeeringu põhijoonisel (Joonis nr 4, Põhijoonis koos tehnovõrkudega) on kujutatud

riigitee servas osaliselt Pikk tn 33 kinnistul ning osaliselt riigitee alusel maaüksusel (18178

Värska-Ulitina tee, katastritunnus 93401:005:0274) asuv kärgkiviga kaetud ala (Joonis 3).

Nii planeeringu joonisel ega ka seletuskirjas ei ole täpsustatud kirjeldatud kärgkiviga

kaetud ala funktsiooni.

Me ei saa nõustuda käesoleva detailplaneeringuga riigitee alusele maaüksusele

ebaseaduslikult (EhS § 70 lg 2 p 1, 2 ja 4) rajatud kärgkiviga kaetud platsi seadustamisega.

Joonis 3. Väljavõte planeeringu põhijoonisest

3 (3)

3. Planeeringu põhijooniselt ei tule see välja, kuid riigitee alusele maaüksusele on rajatud ka

haljastus (vt Joonis 4).

Joonis 4. Väljavõte Maa-ameti geoportaalist, seisuga 19.04.2022

Oleme valmis kooskõlastama planeeringu pärast seda, kui:

 oleme sõlminud huvitatud isikuga riigitee km 1,641 ristumiskoha ehitamise lepingu;

 on likvideeritud riigitee aluse maaüksuse ulatuses sinna paigaldatud kärgkivi kattega ala

ning taastatud selle rajamisele eelnev olukord;

 on likvideeritud riigitee aluse maaüksuse ulatuses sinna rajatud haljasala ning taastatud

selle rajamisele eelnev olukord.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Pikk 33 ja 52 DP II osa - Seletuskiri_0

2. Joonis 4 - Põhijoonis koos tehnovõrkudega

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]