Kiri

Saatja: Heili Puumann NOVE <[email protected]>

Saadetud: 19.05.2023 14:40

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>

Teema: Pöördumine seoses Transpordiameti arvamusega Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

detailplaneeringu POS 1 eskiislahendusele (kiri nr 7.2-2/23/5485-2)

Manused: image001.jpg; image002.png; image003.png; Lisa 1 - Maanteeamet 1.asice; Lisa 2 -

Transpordiamet.asice; Pöördumine-Transpordiamet. 2023-05-18. fin. NOVE.asice

Lugupeetud Transpordiamet Advokaadibüroo NOVE kliendiks on Värska Originaal AS, kelle nimel ja palvel teeme Teile käesolevaga pöördumise seoses Transpordiameti arvamusega Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu POS 1 eskiislahendusele (kiri nr 7.2-2/23/5485-2). Lugupidamisega Heili Püümann

Heili Püümann

Vandeadvokaat +372 610 8030 / +372 5342 0362

[email protected]

Advokaadibüroo NOVE OÜ

Estonia pst 9, Solarise keskus, 10143 Tallinn +372 610 8010

www.nove.ee

E-kiri ja selle manused võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille avaldamine on keelatud. Kui e-kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname teid!

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nrKoostamise kuupäev

Koostaja

6 DP-4-2020

Marlen Paabor

Paabor Projekt OÜ

Reg. nr: 14260182

Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu

e-post: [email protected]

www.paaborprojekt.ee

Aadress

Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

AS Värska Vesi

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Setomaa Vallavalitsus

19. oktoober 2020 1 1:5000

SITUATSIOONISKEEM

Värska laululava 1

Värska talumuuseum 2

bussipeatus

18178 Värska-Ulitina tee

1

P

i k

k

t

ä

n

a

v

2

3

Värska külastuskeskus - Reegi maja 3

POS 6 EP100%

8 m / 5 m 400 3 (1/2)2 / 1 2108

Riigim aantee kaitsevöönd 10 m

(EhS §71 lg 3)

POS 2 EP100%

8 m / 5 m 400 3 (1/2)2 / 1 5394

POS 4 ÄM60%EK40%

11,5 m / 5 m 400 3

(1/2) 3 / 1 5004

POS 5 EP100%

8 m / 5 m 400 3 (1/2)2 / 1 2191

POS 7 ÄM100%

8 m / 5 m 400 3 (1/2)2 / 1 3539

1

2 4

Riigim aantee kaitsevöönd 10 m

(EhS §71 lg 3)

POS 1 EP70% ÄM30%

8 m / 5 m 400 2 (1/1)2 / 1 8539

10

10

10

21

26

10

10

4

4

17

4

4

4

4

4

19

4

4

4

4

TTVK

POS 8 PT100%

5 m 3139 8

1 31389

POS 3 EP100%

8 m / 5 m 400 3 (1/2)2 / 1 3106

Hüdrandi mõjuraadius 150 m

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

27

39

43

Tuletõrje (kuiv)hüdrant

V2

V2

V2

POS 7 4 7

4

POS 8

POS 1

53

26

4

21

47

14

21

4

6

3

P-7

P-6

P-40

P-3

P-3

3,5

5

P-3

P-6

P-3

P-3

P-3

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev juurdepääs katastriüksustele

Õrsava järve ehituskeeluvöönd Asfaltkattega avalik tee

Märkused: * soovituslik asukoht/illustreeriva tähendusega; asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Planeeritud juurdepääsuteede, jalakäijate matkarada ja vaba aja rajatiste 1-6 asukohad on joonisel illustratiivsed ja täpsustatakse hiljem projekteerimise ja ehitamise ajal.

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nrKoostamise kuupäev

Koostaja

6 DP-4-2020

Marlen Paabor

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182 Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu e-post: [email protected] www.paaborprojekt.ee

Aadress Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald

Töö nimetus

Huvitatud isik AS Värska Vesi

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Setomaa Vallavalitsus

05. november 2020 3 1:1000

PÕHIJOONIS

TINGMÄRGID

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel Olemasolev elektri madalpingekaabel Olemasolev elektriõhuliin

Olemasolev kruusa- või killustikkattega tee

Planeeringualal olemasolev hoone

Planeeritud supluskoht*

S

N

Planeeritud katastriüksuse piir

Elamumaa sihtotstarbega (E) hoonestusala

Ärimaa sihtotstarbega (Ä) hoonestusala

Üldkasutava maa (ÜM) sihtotstarbega hoonestusala

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(põhihoone/abi- hoone)

Ehitisealune/rajati stealune pindala

(m2) Ehitiste arv krundil (põhihoone/abi-

hoone)Korruste arv (põhihoond/abi-

hoone)

Krundi suurus (m2)

Planeeritud juurdepääs katastriüksustele*

ÄM - majutushoone maa

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE TÄHISTUSED:

EP - üksikelamu maa EK - korterelamu maa

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal krohv, puit, maakivi, kivi

Hoonete lubatud välisviimistluse toonid

pruun, roheline, rootsi punane, heleroosa, kollane, valge, hall

Lubatud katusekalded 40 - 50°

Lubatud katuse tüüp kelpkatus, viilkatus

Maksimaalne hoonete korruselisus

põhihoonel 1-2, abihoonel 1, va Pos 4 - korterelamul lubatud 3

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED vaata täpsemalt seletuskirjast ptk 7.2!

Positsiooni nr 1 2, 3, 5, 6 4 7 8

Krundi kasutamise sihtotstarve Üksikelamu maa (EP)

70% Majutushoone maa (ÄM) 30%

Üksikelamu maa (EP)

100%

Majutushoone maa (ÄM) 60% Korterelamu

maa (EK) 40%

Majutushoone maa (ÄM) 100%

Turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa (PT) 100%

Planeeritav maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve

Elamumaa 70 % Ärimaa 30%

Elamumaa 100 %

Ärimaa 60% Elamumaa 40 % Ärimaa 100% Üldkasutatav maa

100%

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal (põhihoone/ abihoone)

5 [2 ol.ol hoonet + 3 rajatist] 3 (1/2) 3 (1/2) 3 (1/2) 8 [1 hoone + 7

rajatist]

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

lubatud laiendada kuni 40% + uute rajatiste rajamiseks 150 m2

400 m2 lubatud laiendada kuni 33% + uute hoonete rajamiseks 163 m2

lubatud laiendada kuni 33% + uute hoonete rajamiseks 206 m2

3139 m2

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus põhihoone//abihoone 8 m // 5m 8 m // 5m 11,5 m // 5m 8 m // 5m 5 m

INFO PLANEERINGUALA KOHTA

Katastriüksuse lähiaadress Pikk tn 33 Pikk tn 52

Katastriüksuse tunnus 93401:005:0332 73201:001:0654

Katastriüksuse pindala 17 040 m2 44 231 m2

Olemasolev maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve

Üldkasutatav maa 100%

Ühiskondlike ehitiste maa 100%

VABA AJA RAJATISE LOETELU: 1. Võrkpalli mänguväljak 2. Lõkkeplats 3. Mänguväljak väikelastele 4. Karavanide parkla

Planeeritud juurdepääsutee*

Planeeritud jalakäijate matkarada*

PLANEERITAVA ALA BILANSS

Planeeritud tuletõrjeveetorustik*V2 V2

Planeeritud (kuiv)hüdrant mõjuraadiusega*

Likvideeritav/teisaldatav objekt

PT - turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa

Taotletav ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

Õrsava matkarada

5. Telkimisala 6. Supluskoht (koos silla, riietuskabiinide, pinkide, prügikastide ja mänguväljakuga)

Planeeritud parkimiskohtade arv krundil

Planeeritud parkimiskoht*

P-7

Planeeritud võimalik parkimisala* Seto talumuuseumi kergliiklustee

Teeservituudi seadmise ala*

Planeeritud prügikonteinerite ala*

Mänguväljaku võimalik asukoht*

Riigim aantee kaitsevöönd 10 m

(EhS §71 lg 3)

1

2 4

Riigim aantee kaitsevöönd 10 m

(EhS §71 lg 3)

ELP

ELP

10

10

10

21

26

10

10

4

4

17

4

4 4

4

4

19

4

4

4

4

W 1

W 1

W 1

W 1

VLP

VLP

VLP

KLP

KLP

KLP

KLP

ELP W1

W1

W1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

VLP KLP

VLP KLP

KLP

VLP

KLP

Hüdrandi mõjuraadius 150 m

ELP

ELP

VLP

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

27

39

43

Tuletõrje (kuiv)hüdrant

V2

V2

V2

POS 7

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

KS V

V V

V V

V V

V V

V V

V V

V V

V V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V

V

K K

K

K K

V V

V

V

V

V

V

V V V

V

K K

K K

V0

V0

V0

V V V V V K K K K K

VLP 4 7

4

K

K

K

ELP

ELP

POS 8

POS 1

53

26

4

21

47

14

21

4

6

3

R 10

P-7

P-6

P-40

P-3

P-3

3,5

5

P-3

ELP

P-6

P-3

P-3

P-3

R10

Märkused: * soovituslik asukoht/illustreeriva tähendusega; asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Planeeritud juurdepääsuteede, jalakäijate matkarada ja vaba aja rajatiste 1-6 asukohad on joonisel illustratiivsed ja täpsustatakse hiljem projekteerimise ja ehitamise ajal. 5. Tehnovõrgud ja liitumispunktide asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Joonisele on kantud üks võimalik põhimõtteline lahendus.

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nrKoostamise kuupäev

Koostaja

6 DP-4-2020

Marlen Paabor

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182 Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu e-post: [email protected] www.paaborprojekt.ee

Aadress Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald

Töö nimetus

Huvitatud isik AS Värska Vesi

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Setomaa Vallavalitsus

5. november 2020 4 1:1000

TEHNOVÕRKUDE JA KITSENDUSTE JOONIS

TINGMÄRGID

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel Olemasolev elektri madalpingekaabel Olemasolev elektriõhuliin

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev juurdepääs katastriüksustele

S

N

Planeeritud katastriüksuse piir

Planeeritud juurdepääs katastriüksustele* Planeeritud jaotuskilp* Planeeritud kahekohaline liitumiskilp*

Planeeritud veetorustik*V

Planeeritud kanalisatsioonitorustik* Planeeritud survekanalisatsioonitorustik*KS

VLP KLP Planeeritud ühisveevärgi liitumispunkt*

Planeeritud ühiskanalisatsiooni liitumispunkt*

ELP Planeeritud elektri liitumispunkt*

ELP Olemasolev elektri liitumispunkt

Planeeritud tuletõrjeveetorustik*V2

Planeeritud elektri madalpingekaabel*W1

Planeeritud reoveepumpla*

VÄRSKA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE VÕIMALUS

Planeeritud (kuiv)hüdrant mõjuraadiusega*

Planeeritud toorveetorustik*V0

Õrsava järve ehituskeeluvöönd Asfaltkattega avalik tee

Olemasolev kruusa- või killustikkattega tee Planeeringualal olemasolev hoone

Planeeritud supluskoht*

Elamumaa sihtotstarbega (E) hoonestusala

Ärimaa sihtotstarbega (Ä) hoonestusala

Üldkasutava maa (ÜM) sihtotstarbega hoonestusala Planeeritud kõvakattega juurdepääsutee*

Puurkaevu hooldusala piir

VABA AJA RAJATISE LOETELU: 1. Võrkpalli mänguväljak 2. Lõkkeplats 3. Mänguväljak väikelastele 4. Karavanide parkla 5. Telkimisala 6. Supluskoht (koos silla, riietuskabiinide, pinkide, prügikastide ja mänguväljakuga)

Riigimaantee nähtavuskolmnurk (7x120 m, seisund rahuldav )

Servituudi/isikliku kasutusõiguse seadmise ala*

Teeservituudi seadmise ala*

Planeeritud prügikonteinerite ala*

Puurkaevu sanitaarkaitseala piir

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Kalda tee 8-80

50703 TARTU

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-4-2020

VÕRU MAAKOND, SETOMAA VALD, VÄRSKA ALEVIK

PIKK TN 33 JA PIKK TN 52

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Setomaa Vallavolikogu

Planeeringu tellija: Setomaa Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: AS Värska Vesi

Detailplaneeringu koostaja: Paabor Projekt OÜ

Marlen Paabor, MSc

(magistrikraad maastikuarhitektuuris)

TARTU 2020

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ...................................................................................... 3

2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ............................. 3

3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................................................................... 3

4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ............................................... 3

5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ........................................................................................................... 4

6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ........................................................................... 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ................................................................................. 4

6.2 Üldplaneeringu teemaplaneeringust „Setomaa kultuuripärand“ tulenevad tingimused ....... 6

6.3 Olemasolev olukord ................................................................................................................ 6

6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .......................................................... 7

6.5 Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise põhjendus ............................................................. 7

7. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................................. 7

7.1. Krundi hoonestusala määramine ........................................................................................... 8

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ............................................................................................. 9

7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ..................................................................... 10

7.4 Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine ......................................................................... 12

7.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................................................ 13

7.6 Ehitistevahelised kujad ......................................................................................................... 13

7.7 Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................ 14

7.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ....................................................................................... 15

7.9 Keskkonnatingimuste seadmine ............................................................................................ 16

7.10 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ........................................................................ 17

7.11 Servituutide seadmise vajaduse määramine ....................................................................... 18

7.12 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja .......................................................................................................................... 19

8. KOOSKÕLASTUSED JA KAASAMINE .............................................................................................. 20

Detailplaneeringu koosseis

• Detailplaneeringu seletuskiri

• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

• Joonis 2 – Tugijoonis M 1:2000

• Joonis 2-AK – Tugijoonis M 1:2000

(ametialaseks kasutamiseks)

• Joonis 3 – Põhijoonis M 1:1000

• Joonis 3-AK – Põhijoonis M 1:1000

(ametialaseks kasutamiseks)

• Joonis 4 – Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis M 1:1000

• Joonis 5 – Üldplaneeringu muutmise ettepanek

• Joonis 6 – Kontatkvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

LISAD (vt lisade kausta)

3 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

• Huvitatud isiku, AS Värska Vesi, poolt esitatud taotlus Setomaa Vallavalitsusele Pikk tn 33

ja Pikk tn 52 katastriüksustele detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

• Setomaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2020.a otsus nr 1 Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

detailplaneeringu koostamise algatamise kohta ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus (skeem 1). Planeeritava ala

pindala on 6,4 ha. Planeeringuala hõlmab Pikk tn 33 (katastritunnus 93401:005:0332) ja Pikk tn 52

(katastritunnus 73201:001:0654) ja 18178 Värska-Ulitina tee (katastritunnus 93401:005:0274)

katastriüksusi. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostatakse elamukruntide moodustamiseks, ehitusõiguste määramiseks, maa

sihtotstarbe muutmiseks. Kavandatava tegevusega soovitakse moodustada elamukrundid ja

autokaravanide parkla ning säilitada võimalikult palju kõrghaljastust. Kavandatava tegevusega

soovitakse muuta kehtivat Värska valla üldplaneeringut, kus planeeritav maa-ala on puhke- ja

virgestusmaa juhtotstarbega, maaüksuste katastrijärgne sihtotstarve on sotsiaalmaa alaliigiga

üldkasutatav maa Pikk 33 maaüksusel ja ühiskondlike ehitiste maa alaliigiga Pikk tn 52 maaüksusel.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Setomaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2020.a otsus nr 1 „Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“.

• Lähteseisukohad Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu koostamiseks (väljastatud

Setomaa Vallavalitsuse poolt märts 2020.a.

• Värska valla üldplaneering (Värska Vallavolikogu 21. juuli 2006. a otsus nr 20).

• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-1/17/676).

4 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

• Värska valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „ Setomaa kultuuripärand“

• Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri (Setomaa Vallavolikogu 30.04.2020 määrus nr 9).

• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Planeerimisseadus;

Veeseadus; Looduskaitseseadus, Ehitusseadustik, Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr

50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri

30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“).

• Maa-ameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020. a,

töö nr. 119/20. Koordinaadid riiklikus L-EST97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Kehtiva Värska valla üldplaneeringu (Värska Vallavolikogu 21.07.2006.a määrus nr 20) kohaselt on

planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve (PP).

Väikses osas on tegemist ka supelranna maa juhtotstarbega (PR). Lisaks on planeeringuala

üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslik ja planeeringuala jääb rohevõrgustiku rohekoridori alale.

Pärast Värska valla üldplaneeringu kehtestamist on koostatud Põlva maakonnaplaneering 2030+,

mille järgselt ei asu planeeringuala enam rohevõrgustiku koridoris. Samuti ei ole plaanis koostatavas

Setomaa üldplaneeringus ala määrata rohevõrgustiku koridori. Seega käesolevas planeeringus

arvestatakse Põlva maakonnaplaneeringus 2030+ toodud infot rohevõrgustiku rohekoridori alana.

Väljavõte Värska valla üldplaneeringu seletuskirjast (ÜP lk 28):

Puhke ja virgestusmaa (PP)

Heakorrastatud haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-,

spordi-, kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist

väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi

kogupinda on väike, põhiliseks kasutuseks on tegevus välisõhus.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

1. Maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu „Katastriüksuse

sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel“ punktile;

2. Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust hinnatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule;

3. Hoonete rajamiseks koostatavates detailplaneeringutes on arhitektuurinõuete seadmine

kohustuslik.

Alale on lubatud üldplaneeringu järgselt kavandada turismi- ja väljasõidukoha maa (PT),

puhkerajatiste maa (PL), spordirajatiste maa (PS) ja kogunemis-, kultuuri ja sakraalrajatise maa (PK)

krundi kasutamise sihtotstarbed. Käesolev detailplaneering arvestab osaliselt üldplaneeringus toodud

nõudeid lubatud maakasutuse osas.

Lisaks on üldplaneeringus kajastatud lk 31 miljööväärtuslike alade arendamistingimused, mida tuleb

koostatava detailplaneeringu koostamisel arvestada.

5 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Skeem 2. Väljavõte Värska valla üldplaneeringust

Detailplaneeringuga soovitakse muuta osaliselt planeeringualal kehtivat üldplaneeringu järgset puhke

ja virgestusmaa juhtotstarvet, kavandades alale üksikelamu maa ja majutushoone maa krundid.

6 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Detailplaneeringu koostamise eesmärgist lähtuvalt on käesolev detailplaneering kehtivat Värska valla

üldplaneeringut muutev detailplaneering.

6.2 Üldplaneeringu teemaplaneeringust „Setomaa kultuuripärand“ tulenevad tingimused

Planeeritava maa-alal kehtib Värska valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering ”Setomaa

kultuuripärand” (Värska Vallavolikogu 26.01.2012 otsus nr 3).

Planeeringuala jääb ajaloolise Põhjalaagri aladele. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.4. on

käsitletud Põhjalaagri ala ning territooriumi planeerimis- ja hoonestamispõhimõtetes on muu hulgas

kirjas, et uute hoonete kavandamisel tuleb koostada kogu ala tervikuna käsitlev detailplaneering. Uute

hoonete rajamisel võtta eeskujuks Põhjalaagri ajal rajatud hooned. Algatatav detailplaneering hõlmab

Põhjalaagri miljööala siiski ainult osaliselt. Eelnevalt on Põhjalaagri alal koostatud juba 3

detailplaneeringut (Värska laululava detailplaneering 2007. aastal, Õrsava elamute detailplaneering

2008. aastal ja Õrsava elamute detailplaneering 2 2017. aastal). Kogu Põhjalaagri ala koosneb

mitmest maaüksusest, millel on erinevad maa omanikud ja neil pole ühist huvi ega rahalisi võimalusi

ühtset planeeringut koostada. Seetõttu koostatakse detailplaneering vaid Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

maaüksustele ning maaüksuste vahele jääva riigimaantee alale.

Teemaplaneeringu peatükis 3.1 määratud üldised põhimõtted ja peatükis 3.4.3 konkreetsed

planeerimis- ja hoonestamispõhimõtted. Käesoleva detailplaneeringu ehitusõiguse ja arhitektuursete

tingimuste määramisel arvestatakse teemaplaneeringus määratletud hoonestamispõhimõtete ja

haljastuse ning piirete rajamise põhimõtetega.

6.3 Olemasolev olukord

Juurdepääs planeeringualale toimub 18178 Värska-Ulitina asfaltkattega riigimaanteelt, mille

kaitsevöönd (10 m) ulatub planeeringualale.

Planeeringualal ja detailplaneeringu ala piirist ida pool paiknevad Põhjalaagri säilinud hooned.

Olemasolevad hooned on ehitatud algselt erinevatel otstarvetel ja seetõttu on ka hoonete arhitektuur

väga erinev. Planeeritaval maa-alal asuvad sideehitised ja elektriliinid. Pikk 33 katastriüksusel asub

kasutuses olev puurkaev. Lisaks asub Pikk tn 52 katastriüksusel kasutusest väljas olev ja

tamponeerimata puurkaev, mida on võimalik vajadusel kasutusele võtta.

Ehitisregistri andmetel asuvad planeeringualal järgnevad hooned:

Pikk tn 33 katastriüksusel:

1. saun (ehitisregistri kood 110019612, ehitisealune pind 178,2 m2).

Pikk tn 52 katastriüksusel:

1. lektorite maja (ehitisregistri kood 110019624, ehitisealune pind 177,6 m2)

2. töökoda-garaaž (ehitisregistri kood 110019625, ehitisealune pind 146 m2)

Planeeringuala reljeef on künklik ja suuremas osas metsaga kaetud. Domineerivateks puuliikideks on

harilik mänd ja kask. Planeeringualalt avanevad ilusad vaated Õrsava järvele.

Planeeringuala lääneosas Õrsava järve ääres asub Setomaa valla halduses olev Õrsava matkarada, mis

on aktiivses kasutuses. Matkaraja asukoht on kajastatud joonisel 2 „Tugijoonis“.

Kehtivatest piirangutest ja kitsendustest ulatuvad planeeringualale Õrsava järve kalda veekaitsevöönd

10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m. Järve kaldal metsamaal ulatub

ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, st 100 m põhikaardile kantud veepiirist. Kallasraja

laius Õrsava järvel on 4 m. Pikk tn 32 katatstriüksusel paikneva puurkaevu veehaarde

sanitaarkaitseala on Keskkonnaameti 29.06.2020 otsusega 1-3/20/653 vähendatud 10 meetrile. Pikk

tn 52 katastriüksuse kasutusest väljas oleva puurkaevul ei ole sanitaarkaitseala, kuna ööpäevane

veetarbe hulk on alla 10 m³/d ja seda ei kasutata inimese vajaduseks. Tulenevalt veetarbe hulgast ja

7 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

kasutajate arvust ei ole moodustatud sanitaarkaitseala Veeseaduse § 148 lg 2 alusel. Sanitaarkaitseala

asemel on puurkaevul Veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Pikk tn 52 katastriüksusel

on registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi harilik käokuld leiukoht. Vastavalt

Looduskaitseseaduse § 53 lg 1-le on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha

avalikustamine massiteabevahendites keelatud. II kaitsekategooria liigi isendi paiknemine on

näidatud ainult ametialaseks kasutuseks mõeldud joonistel: Joonis 2-AK ja Joonis 3-AK.

6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 6.

Planeeringualaga piirnevad elamumaa, maatulundusmaa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega

katastriüksused. Planeeringuala jääb väljaehitatud hoonetega tiheasustuspiirkonda piirnedes põhja,

ida ja lõuna suunalt juba hoonestatud kinnistutega.

Planeeringuala jääb Värska aleviku keskusest ca 400 m kaugusele. Planeeringualast ca 100 m lõuna

pool asub Värska laululava ja ca 200 m kagu suunas on Värska Talumuuseum.

Kontaktvööndis asuvatel kinnistutel on veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud lokaalselt.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikke kontaktvööndis praegusel hetkel ei asu.

6.5 Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise põhjendus

Planeeringulahenduse puhul lähtutakse eelkõige Põlva maakonnaplaneeringust 2030+.

Asustusstruktuuri ja asustuse suunamise eesmärkidest. Maakonnaplaneeringus on välja toodud:

„Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et asustuse areng ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue

tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, kuid soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse

elukeskkonna säilimist. Sellise arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse

asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja

langenud hoonetele ja nende lähialadele ning säilitada väljakujunenud asustusmustreid

hajaasustuses“.

Detailplaneeringu realiseerimisel aidatakse kaasa Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ eesmärkidele.

Samuti vastab detailplaneering osaliselt Värska valla üldplaneeringule, mille alusel on nähtud ette

üldkasutatavate puhke- ning virgestusaladena kasutada Värska alevikus Õrsava järve ümbrust, mis

planeeringualale ka osaliselt kavandatud on (va Pos 2, Pos 3, Pos 5 ja Pos 6). Kogu planeeringualast

üle poole, 51%, jääb puhke- ning virgestusalaks.

Detailplaneeringu positiivsed mõjud: ümbrus heakorrastatakse ja muudetakse ohutuks, kuna hoonete

lagunemine peatub; piirkonda rajatakse puhkajaid ja turiste teenindavaid ehitisi ja maastikku sobivaid

rajatisi mis ei riku ala üldilmet, luuakse pikniku- ja ajaveetmiskoht krundile Pos 8, rajatakse

matkarada ja karavanide parkla. Planeeringuala on sobiv koht puhkeotstarbeliseks turismi-, matka- ja

väljasõidukoha maaks tulenevalt Õrsava järve lähedusest ja vaadetest järvele. Lisaks on selles

asukohas elamute rajamine atraktiivne ja piirkonna elanike arvu kasvule positiivse mõjuga. Kruntidel

Pos 1, Pos 4, Pos 7 ja Pos 8 olemasolevate ajalooliste hoonete rekonstrueerimisel säilitatakse Setomaa

arhitektuurinäiteid ja selle asemel, et hooned laguneksid, saavad need uue hingamise ja kasutuse.

Planeeringuga tehakse ettepanek Värska valla üldplaneeringu joonistel maakasutuse ja

ehituskeeluvööndi muutmiseks. Muudatusettepanek on kujutatud joonisel 5.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga jagatakse Pikk tn 33 kolmeks üksikelamumaa krundi kasutamise sihtotstarbega

katastriüksuseks, millest ühel on krundi kasutamise sihtostarve ka osaliselt ärimaa. Pikk tn 52

katatsriüksus jagatakse kaheks üksikelamumaa, kaheks majutushoone maa, millest ühel on krundi

kasutamise sihtotstarve ka osaliselt korterelamumaa ja üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega

8 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

katastriüksuseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus heakorrastusele, haljastusele,

juurdepääsuteedele, parkimisele ning määratakse servituutide ja kitsenduste vajadused.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on moodustatud krunditele määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala kuhu on

lubatud hoonete rajamine, alad on näidatud joonisel 3 „Põhijoonis“. Hoonestusala planeerimisel on

arvestatud vajalike tuleohutuskujadega, liikluskorraldusega, Õrsava järve ehituskeeluvööndi, II

kategooria kaitsealuse taimeliigi ja maantee kaitsevööndi paikemisega.

Hoonestusalade suurus võimaldab vabalt valida sobivaid hoonete asukohti järgides

teemaplaneeringus „Setomaa kultuuripärand“ p.3.4.3 sätestatud planeerimis- ja

hoonestamispõhimõtteid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Vältida tuleb

abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub ala ilmet. Enne hoonetele ehitusloa või

ehitisteatise väljastamist hindab Setomaa Vallavalitsus hoonete sobivust antud asukohas, et oleks

tagatud planeeringuala arhitektuurne terviklikkus. Hoonestusalast välja on lubatud rajada vaid

haljastust, teid ja hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike tehnovõrke (nt veetorustik, elektri

madalpingekaabel vms). Määratud hoonete suurim lubatud arv krundil näitab ehitusloa- ja

ehitisteatisekohustuslike hoonete arvu krundil. Kui tekib vajadus lisanduvate, ehitusluba mitte

nõudvate, väikeehitiste (kasvuhoone, lehtla) järgi, peavad ka need paiknema hoonestusala piirides.

Nimetatud väikeehitisi ei arvestata hoonete suurima lubatud arvu sekka ja nende maksimaalset arvu

ei määrata. Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja

detailplaneeringus määratud hoonestusalast, lahendada harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära

arvestavalt.

9 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse:

Tabel 1

Positsiooni nr 1 2 3 5 6 4 7 8

Krundi kasutamise

sihtotstarve

Üksikelamumaa (EP)70%

Majutushoone maa (ÄM)

30%

Üksikelamu-

maa (EP)100%

Majutushoone maa (ÄM)

60%

Korterelamu maa (EK) 40%

Majutushoone maa (ÄM)

100%

Turismi-, matka-

ja väljasõidukoha

maa (PT) 100%

Hoonete/rajatiste suurim

lubatud arv maa-alal

Säilib olemasolev hoonete

arv +

3 rajatist supluskohta

3 (1 põhihoone + kuni 2 abihoonet) 8 (1 hoone ja 7

rajatist)

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

400 m2

Lubatud laiendada

põhihoone mahtu kuni

40% (ol.ol põhihoone

maht 722,3 m3, planeeritud

hoone maht 987,3

m3)+150 m2 supluskoha

rajatiste rajamiseks

400 m2

400 m2

Lubatud rekonstrueerida

ja/või laiendada põhihoone

ehitisealust pinda kuni 33%

+163 m2 abihoonete

rajamiseks

400 m2

Lubatud rekonstrueerida

ja/või laiendada

põhihoone ehitisealust

pinda kuni 33% +206 m2

abihoonete rajamiseks

3139 m2

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoonel // abihoonel)

8 m //5 m

olemasolev 10,7 m, lubatud

tõsta kõrgust +0,8 m ehk

11,5 m // 5 m

8 m //5 m 5 m

10 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

• Pos 1 krundil on lubatud olemasolevad hooned rekonstrueerida (abihoone/puurkaevu hoone)

ja laiendada kuni 40% (põhihoone). Uusi ehitusloakohustuslikke hooneid planeeritud pole.

Lisaks on planeeritud supluskoht ja seda teendindavad rajatised (randumissild, riietuskabiinid,

mänguväljak). Sellest tulenevalt on lubatud krundile Pos 1 rajada ka kolm lisanduvat rajatist.

Samuti on planeeritud rajada olemasolevast puurkaevust toorveetorustik. Toorveetorustikust

juhitakse mineraalvett AS Värska Vesi tootmistegevusse.

• Pos 2, Pos 3, Pos 5 ja Pos 6 kruntidele on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.

• Pos 4 krundil on lubatud olemasolev hoone rekonstrueerida ja/või laiendada kuni 33% (ol.ol

põhihoone 177,6 m2, planeeritud hoone kuni

236,2 m2) ja rajada sinna 6-korteriga korterelamu, sh 60 % korteriomanditest on planeeritud

rajada majutusteenuse pakkumise eesmärgil (Airbnb-stiilis). Hoone laiendamisel on

kolmanda korruse mugavamaks kasutamiseks lubatud maja kõrgust tõsta kuni 0,8 m, kuna

praegusel hetkel on kolmanda korruse lagi liiga madalal. Lisaks on lubatud rajada kuni 2

abihoonet kokku maksimaalse lubatud ehitisealuse pinnaga 163 m2.

• Pos 7 krundil on lubatud olemasolev hoone rekonstrueerida ja/või laiendada kuni 33% (ol.ol

põhihoone 146 m2, planeeritud hoone kuni 194 m2). Rekonstrueeritud põhihoone kasutamise

otstarbeks saab puhkemaja või külalistemaja. Lisaks on lubatud rajada kuni 2 abihoonet kokku

maksimaalse lubatud ehitisealuse pinnaga 206 m2.

• Pos 8 krundil on lubatud olemaolev hoone, mis oli varasemalt kasutuses välitualetina,

rekonstrueerida ja/või laiendada kuni 100 %. Lisaks on Pos 8 krundile lubatud rajada

puhkeotstarbelisi vaba aja veetmiseks sobilikke rajatisi 7 tk. Plaanitud on rajada näiteks

jalakäijate matkarada (ca 700 m, min laiusega 2,5), karavanide parkla (ca 40 kohta), võrkpalli

mänguväljak, lõkkeplats, mänguväljak väikelastele, telkimisala jne. Supluskohta

külastavatele sõidukiga tulijatele mõeldud parkla on paigutatud krundil Pos 1 sobiliku

asukoha puudumise tõttu samuti krundile Pos 8.

• Kõik joonistel näidatud ehitiste asukohad on illustratiivsed – täpsed asukohad leitakse hiljem

projekteerimise või ehitustegevuse käigus.

Käesoleva detailplaneeringu alusel määratakse moodustavatele katastriüksustele uuteks

lähiaadressideks järgnevad:

Pos 1 – Pikk tn 33, Pos 2 – Pikk tn 33a, Pos 3 – Pikk tn 33b, Pos 4 – Pikk tn 52, Pos 5 – Pikk tn 52b,

Pos 6 – Pikk tn 52c, Pos 7 – Pikk tn 52d, Pos 8 – Pikk tn 52e.

7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Hoonete arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisel on lähtutud Värska valla

üldplaneeringus peatükis „Miljööväärtuslikud alad“ (ÜP lk 31-32) ja teemaplaneeringus „Setomaa

kultuuripärand“ punktis 3.4.3 seatud tingimustest.

Tabel 2

Hoonete lubatud välisviimistluse materjalid Puit, krohv, kivi, maakivi

Hoonete lubatud välisviimistluse toonid pruun, roheline, rootsi punane, heleroosa,

kollane, valge, hall

Hoonete lubatud katusekalded 40 - 50°

Hoonete lubatud katusetüüp kelpkatus, viilkatus

Maksimaalne hoonete korruselisus põhihoonel 1 – 3, abihoonetel 1

Arhitektuursed nõuded hoonetele on kajastatud ka joonisel 3 tabelis 2.

Olemasolevate hoonete renoveerimisel ja ümberehitamisel peab järgima algseid kujundusprintsiipe.

Tuleb säilitada või taastada hooneid kujundavad iseloomulikud detailid: akende ja uste kuju, nende

asend fassaadil, ruudujaotus ja piirdelauad, varikatuste ja katusekarniisi kujundus jms. Akende

11 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Foto 2. Stiilinäide olemasolevatest hoonetest

uuendamisel lähtuda nende algsest ruudujaotusest ja asetusest fassaadil. Soovituslik on restaureerida

vanu aknaid.

Juurdeehitiste puhul tuleb ehitada uus osa maja tagumise fassaadi külge või madalama osana

olemasoleva ehitise pikenduseks. Juurdeehitised peavad üldiselt olema sama katusekaldega, nagu on

hoonel. Juhul, kui pakutav arhitektuurne lahendus on kooskõlas hoonega ja ala üldilmega, on lubatud

juurdeehitisele teine katusekalle kui hoone põhiosal. Majade ümberehitused ja fassaadide

muudatused tuleb kooskõlastada Setomaa vallavalitsuse ja Muinsuskaitseametiga.

Uute hoonete välisviimistlusel kasutada traditsioonilisi naturaalseid materjale. Eelistatud on

vertikaalse laudvoodriga hooned, aga lubatud on ka krohvitud ja/või horisontaalse laudvoodriga

hooned. Kasutada tuleb naturaalseid värvitoone (st värvitoon ei tohi olla „mürgine“ ehk liiga

intensiivne, et hoone või hoonete kompleks ei mõjuks võõrkehana küla üldpildis). Lubatud on

kasutatud erinevaid värve: pruun, roheline, heleroosa, kollane, valge, rootsi punane, hall. Aknaliistud,

maja nurgaliistud ja teised maja kaunistavad elemendid värvida teise värvitooniga, et tekiks kontrast,

mis tooks need detailid esile. Välisviimistluses vältida sünteetilisi materjale (nt plastvooder,

kiviimitatsiooniga plekk-katus, plastaknad jms).

Katusekattematerjalid ja hoonete fassaadide viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Katuse tüübina on lubatud kasutada kelpkatust ja viilkatust.

Katusekatte materjali valikul lähtuda piirkonnale omastest lahendustest. Katusematerjalina sobivad

puitsindel või -laast, samuti savikivi, valtsplekk. Mõeldavad on ka bituumensindel ja bitumeeritud

laineline katuseplaat. Lubatud katusekalle vahemik 40 - 50°.

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga, st hoonete projekteerimisel tuleb

arvestada lähipiirkonnas olemasolevate hoonete mastaapidega, hoonete paiknemist, hoonete

harjasuundadega, ning arhitektuuriga, et kompleksi miljööväärtus säiliks. Planeeritud hoonete

arhitektuurset lahendust, sobivust keskkonna ja olemasoleva hoonestusega ning hoonete paiknemist

hindab Setomaa vallavalitsus. Enne ehitusloa taotlemist tuleb kooskõlastada arhitektuurne lahendus

Setomaa vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonnaga ja vajadusel ka Muinsuskaitseametiga.

Foto 1. Stiilinäide olemasolevatest hoonetest

12 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Foto 3. Stiilinäide lubatud piirdeaiast Foto 4. Stiilinäide lubatud piirdeaiast

Piirded

Teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand“ hoonestamispõhimõtete järgselt ei ole üldiselt piirdeid

ette nähtud. Soovi korral on lubatud rajada läbipaistvaid madalaid (kõrgusega ca 1,2 m) puitaedu

stiilis foto 3 ja foto 4. Piirdeaiad on lubatud värvida valgeks, kuna ajalooliselt on planeeringualal

asunud barakkide ümber valged piirdeaiad. Samuti on lubatud jätta piirdeaiad naturaalsed puidu

värvi.

Planeeringualal asuvaid vanu müüre ja vundamente ei tohi lammutada vaid need tuleb säilitada ja

parimal viisil eksponeeerida. Vanad müürid ja vundamendid asuvad näiteks planeeringuala edelaosas

krundi Pos 3 nurgas.

Ehitise kasutamise sihtotstarbed

Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on lubatud ehitada

üksikelamu maale üksikelamu (kood 11101) ja abihooned (kood 12744); majutushoone maale hotell,

motell, külalistemaja (kood 12111), puhkeküla või puhkelaagri majutushoone (koos 12121), hostel

(kood 12123) ja muu lühiajalise majutuse hoone (kood 12129).

7.4 Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine

Looduskaitseseaduses on sätestatud ranna ja kalda kaitsmise eesmärgid, mille järgselt on veekogude

kaitse eesmärgil keelatud ehitada hooneid ja rajatisi ehituskeeluvööndisse. Vastavalt

Looduskaitseseaduse §38 lg 5 erisusele ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga

või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele ja avalikult kasutatavale

teele. Looduskaitseseadus lubab kohalikul omavalitsusel taotleda ranna ja kalda ehituskeeluvööndi

vähendamist põhjendatud juhtudel. Käesoleva planeeringuga taotletakse Keskkonnaametilt osaliselt

ehituskeeluvööndi vähendamist krundil Pos 1.

Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus on Pos 1 krundil olemasoleva hoone (rajatud 1967. aastal)

ja puurkaevu hoone rekonstrueerimise tõttu. Nimelt on planeeritud olemasolevat hoone mahtu

laiendada rohkem kui 33%. Krundil Pos 1 asuvat olemasoleva põhihoone ehitisealust pinda ei

laiendata üle 33% vaid mahtu soovitakse suurendada hoone kõrguse arvelt. Abihoone

rekonstrueeritakse samas asukohas samas mahus.

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on näidatud joonisel 3 ja 5. Ehituskeeluvööndi

vähendamise piir ühtib krundil Pos 1 olemasolevate hoonete välispiiridega olles minimaalselt

veekogu piirist 27 m (abihoone (puurkaevu) puhul) ja 39 m (olemasoleva põhihoone puhul).

13 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

7.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 18178 Värska – Ulitina km 1,48-1,94, mille aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 2018.a. 208 autot/ööp. Juurdepääs planeeringualale toimub samuti

18178 Värska-Ulitina asfaltkattega riigimaanteelt olemasolevate mahasõitude kaudu. Uusi mahasõite

Värska-Ulitina maanteelt ei ole detailplaneeringuga ette nähtud. Joonisel 4 kujutatud

nähtavuskolmnurgad on näidatud peamistele mahasõitudele riigimaanteelt ja vastavad seisundile

rahuldav (7 x 120 m). Pos 1 ja Pos 4 hoonetele juurdepääsuks jäävad olemasolevad mahasõidud

riigiteelt samas asukohas. Kruntidele Pos 2 ja Pos 3 juurdepääsuks kasutusse võetav tee asub

munitsipaalmaal ja selle väljaehitamiseks tuleb arendajal sõlmida Setomaa vallavalitsusega eraldi

kokkulepe.

Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra. Võimalike häiringute leevendusmeetmetena

tuleb projekteerimisel kasutada müratõkestavaid aknaid. Nähtavuskolmnurga alal (vt joonis 4) ei ole

lubatud turvalisuse tagamiseks rajada haljastust. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada

vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse

piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.

Parkimine lahendatakse parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade minimaalne arv üksikelamu maa

sihtotstarbega krundil on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka hoonesiseselt.

Külaliste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt ja selleks jääb igale krundile piisavalt ruumi

(näiteks sissesõidutee ääres või suuremat parkimisala rajades).

Parkimiskohtade arv täpsustatakse projekteerimise staadiumis kui on teada suletud brutopind.

Majutushoone puhul on vastavalt standardile parkimiskohtade arvuks P=suletud

brutopind*parkimisnormatiiv. Sellest tulenevalt kuna krundil Pos 7 paikneva majutushoone suletud

brutopind on EHR-i andmetel ca 146 m2 ja parkimisnormatiiv äärelinnas 1/70, siis selle majutushoone

parkimiskohtade minimaalne arv on 2,09 kohta ehk ca 2 parkimiskohta. Planeeritud on krundile Pos

7 aga 6 parkimiskohta. Pos 4 asuva kortermaja puhul, arvestatakse standardi järgi parkimiskohti

korterite ja neis asuvate tubade arvude alusel. Planeeritud on standardi alusel krundile Pos 4, millel

asub kuue korteriga elamu, kokku 6 parkimiskohta. Pos 8 kavandatud karavanide parkla suurus ja

kohtade arv täpsustatakse samuti projekteerimise käigus. Detailplaneeringus on Pos 8 kavandatud ca

40 kohaline karavanide parkla.

Krundisiseste teede paiknemine krundil määratakse iga hoone ehitusprojekti käigus, kui selguvad

hoonete konkreetsed asukohad.

Planeeringuala krunte Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 läbib Setomaa vallale kuuluv Õrsava matkarada, mis on

avalikus kasutuses (vt joonis 2 ja 3). Planeeringulahenduse realiseerimisel tuleb säilitada Õrsava

matkarada ja tagada avaliku kasutuse lubamine ka tulevikus. Tulenevalt eelnevast seatakse kruntide

Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 juurdepääsuservituut Setomaa valla kasuks. Sellega tagatakse, et kruntide Pos

1, Pos 2 ja Pos 3 igakordsetel omanikel on kohustus lubada matkarada kasutada selle kasutajatel ilma

takistusi (nt piirdeaeda) loomata.

7.6 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada ehitiste kasutusest tulenevate

tulepüsivusklasside ja hoonete- vaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Ehitistevaheline

14 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määrusele 8 m. Päästetööde tegemiseks peab

päästemeeskonnale olema tagatud piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud

päästevahenditega. Kruntidele tuleb projekteerimise käigus rajada juurdepääsuteed minimaalse

laiusega 3,5 m ning projekteerimisel ja hoonete rajamisel tuleb luua igale krundile ümberpööramise

võimalus.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.

7.7 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitiste

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Planeeritud kruntide sisse jäävatele tehnorajatistele on

soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused kinnistu

omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel, kui kehtivaid tehnovõrgu talumise lepinguid ei ole.

Maantee alt läbiminek on kohustuslik teostada kõikide tehnovõrkude rajamisel kinnisel meetodil

arvestades sealhulgas tehnovõrkude haldajate tehnilisi tingimusi.

7.7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamiseks on ette nähtud Värska aleviku ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonisüsteemi laiendamine planeeringualani. Planeeritud tehnovõrkude lahendused on

kujutatud joonisel 4 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ ja on põhimõttelised – täpsed torustike

asukohad lahendatakse projekteerimise käigus, kui on selgunud konkreetsed hoonete asukohad.

Antud planeeringuga on ette nähtud igale krundile oma liitumispunkti rajamine. Pos 8 krundi puhul

leitakse liitumispunti asukoht projekteerimise käigus kui selgub kas ja kuhu rajatakse puhkeala

kasutajatele tualetid. Praegusel hetkel on kasutusel sellel krundil kuivkäimad koos tühjendatava

mahutiga, mis peagi aga rekonstrueerimist vajavad. Pos 8 krundile on lubatud paigaldada ka

hooajalisi teisaldatavaid kuivkäimlaid nõnda, et need oleks võimalikult varjatud asukohas ja ei rikuks

olemasolevat rahulikku üldilmet ja miljööd.

Liitumiseks ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga on detailplaneeringu koostamise käigus

Setomaa vallas veeteenust pakkuvalt vee-ettevõttelt OÜ Setomaa Haldus küsitud tehnilised

tingimused torustike ja liitumispunktide rajamiseks (vt lisade kaust). Joonisel 4 näidatud

liitumispunktide asukohad on määratud OÜ Setomaa Haldus tehniliste tingimustega, torustike

asukohad on joonisel põhimõttelised ja nende täpsem paiknemine määratakse projekteerimise käigus.

Vee- ja kanalisatsiooni ühendustorustik liitumispunktist planeeritud hooneteni tuleb lahendada hoone

projekteerimise käigus arvestades käesoleva detailplaneeringu lisades toodud OÜ Setomaa Halduse

tehnilisi tingimusi.

Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele on seadusest tulenevad kaitsevööndid 2 m toru teljest

mõlemale poole, mis on kujutatud joonisel 4. Kaitsevööndisse ei ole lubatud rajada ehitisi.

Pos 1 krundil asetsev puurkaev ei ole seotud planeeringualal paiknevatele ja rajatavatele hoonetele

veevarustuse tagamiseks vaid sealt hangib tootmistegevuseks toorvett/mineraalvett AS Värska Vesi.

7.7.2 Sademevesi

Hoonete projekteerimise käigus lahendada vertikaalplaneerimise abil sademevee immutamine.

Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale ja

immutada oma krundi piirides. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi juhtida

naaberkruntidele ega maanteele. Liigse sademevee juhtimiseks Õrsava järve on võimalik juhtida Pikk

tn 52 katastriüksusele moodustavatelt kruntidelt sademevesi maantee alt läbi truubi abil. Täpsem

kraavide ja truubi asukoht leitakse projekteerimise ajal koostöös Maanteeametiga.

15 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

7.7.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on krundile Pos 1 planeeritud kuivhüdrandist või

tuletõrjehüdrandist. Hüdrandi asukoha valikul tuleb arvestada, et kõik hooned ning rajatised, mille

puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 150 m kasutatavast tuletõrje

veevõtukohast. Lähim olemasolev tuletõrje veevõtukoht asub Pikk tn 29 (73201:001:0454)

katastriüksusel, mis jääb planeeringualast ca 100 m kaugusele. Tuletõrjevee saamiseks on vajalik

rajada lisanduv imbtoruga kuivhüdrant Õrsava järve äärde krundile Pos 1 (vt soovituslikku asukohta

joonistelt 3 ja 4). Juurdepääsutee hüdrandini peab olema vähemalt 3,5 m lai ja tuletõrje veevõtukoht

peab vastama standardis EVS 812-6:2012+A1+A2 välja toodud nõuetele.

7.7.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringuga moodustavate kruntide elektrivarustuseks on planeeritud ühendused

lähipiirkonnas asuvatest elektriliinidest. Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad

0,4kV õhuliinid Setu Talumuuseumi:(Räpina) alajaama fiider, mille demonteerimist võrguvaldaja ei

planeeri ning detailplaneeringuga samuti ette ei nähta. Laululava:(Räpina) olemasolevast alajaamast

on nähtud ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.

Kruntidel Pos 1, Pos 4 ja Pos 7 säilib olemasolev elektriühendus. Uute objektide (kruntidel Pos 2,

Pos 3, Pos 5, Pos 6 ja Pos 8) elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele

mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide

liitumiskilbist hooneteni tuleb rajada maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse elektrikaablite asukohad

täpsustatakse projekteerimise staadiumis.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.9). Peale planeeringu

kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

7.7.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte, õhk- ja

õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Päiksepaneele on lubatud rajada vaid hoonete

katustele. Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi,

raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete

rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida

küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.7.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik koheselt lahendada mobiilside kaudu. Samas on rajatavate ehitististele

võimalik tulevikus soovi korral ELA SA tehniliste tingimuste alusel (vt lisade kaust) sidevarustusega

liituda.

7.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.8.1 Haljastuse põhimõtted

Värska üldplaneeringul on kujutatud detailplaneeringu ala rohevõrgustiku koridori alana, mis aga on

vananenud info. Hiljem on rohevõrgustiku ala korrigeeritud - Põlva maakonnaplaneeringuga 2030+

ning koostatava Setomaa valla üldplaneeringus ei asu planeeringuala rohevõrgustiku koridoris.

16 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Planeeringuala on suures osas kaetud metsaga. Domineerivateks puuliikideks on harilik mänd ja kask.

Üldiseks haljastuse põhimõtteks on säilitada valgusrikas metsaala, likvideerida minimaalses mahus

kõrghaljastust ning säilitada vaated läbi puistu Õrsava järvele.

7.8.2 Haljastuslahendus

Haljastuse rajamisel on kohustuslik säilitada kõrghaljastus nii suures osas kui võimalik.

Kõrghaljastusest on lubatud likvideerida hoonete rajamisele ette jäävad puud. Selleks, et säiliks

traditsiooniline haljastuslahendus on suuremahuline kõrghaljastuse likvideerimine keelatud. Vaadete

säilitamiseks olemasolevatele hoonetele ja Õrsava järvele tuleb hoida alal kasvav mets alusmetsata.

Uut kõrghaljastust ei ole detailplaneeringuga ette nähtud. Krundisisene haljastus hoovi osas

lahendatakse ehitusprojekti käigus.

Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:

• Krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud.

• Säilitada tuleb traditsiooniline haljastuslahendus (olemuselt valgusrikas metsaala) ja

kõrghaljastus.

• Uue kõrghaljastuse rajamine ei ole lubatud.

• Madalhaljastust on soovituslik rajada minimaalselt, sh eelistatud haljastuseks on madalad

(lille)istutusalad, mis ei muuda oluliselt ala üldmuljet.

• Keelatud on krundi piiridele rajada vaateid varjavat hekki.

• Haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega ümbritsevasse

keskkonda ja mullastikku.

7.8.3 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektides. Vertikaalplaneerimise

põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest kaugemale ja immutada krundi

piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud.

7.8.4 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust. Ebaturvalist keskkonda

võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad, pimedad nurgatagused ja teised

hirmutekitavate tunnustega paigad. Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Piirata juurdepääs võõrastele inimestele

2) Sõidukite parkimine hoone läheduses

3) Võimalusel välisvalgustuse rajamine katastriüksusesisesel parkimisalal ja hoovis

4) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustite kasutamine

5) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid)

7.9 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja

nende funktsioneerimise tagamine.

7.9.1 Jäätmehooldus

Planeeritavatele kruntidele peab igale ühele eraldi paigaldama kinnised konteinerid olmeprügi jaoks.

Soovitavalt tuleks konteiner paigutada nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol ning, et see jääks

elanike vaateväljast kaugemale. Konteinerit on võimalik varjata näiteks haljastuse abil. Täpne

konteineri asukoht määrata ehitusprojekti käigus. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada

vastavalt Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas väljatoodule. Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri on

kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, viibivad või tegutsevad Setomaa

17 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

valla haldusterritooriumil. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Setomaa vallas puhas ja

terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete

taaskasutamist. Krundi valdajal on kohustus tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib

teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks

mitteettenähtud kohta.

7.9.2 Looduskaitse

Pikk tn 52 katastriüksusel on registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi harilik käokuld leiukoht.

Ehitustegevusega hõlmatud ala ei ulatu Õrsava järve ehituskeeluvööndisse ega II kategooria

kaitsealuse liigi elupaika. LKS § 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kaitsealuste liikide

elupaikades isendi kaitse. Planeeringualal tuleb säilitada liigile sobiv elupaik ja vältida puistute

majandamist, mis võib liigi elupaiga seisundit oluliselt kahjustada. Üldine kaitsekord liigi elupaigas

on kehtestatud Looduskaitseseadusega. Objektide kaitset korraldab Keskkonnaameti Lõuna regioon.

7.10 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase,

õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Positiivsed mõjud on turistide ja kohalike elanike poolt majandusele positiivne tõus piirkonna

teenuste ja toodete tarbimise näol. Lisaks soodustatakse antud tegevusega osaliselt väikeettevõtlust

Pikk tn 52 kinnistul, mis omakorda on kohalikule omavalitsusele positiivse mõjuga.

Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju ka uute elanike lisandumise

näol, mistõttu suure tõenäosusega Setomaa valla elanike ja Värska gümnaasiumi õpilaste arv

suureneb. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned

tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning tõstavad miljööväärtuslike alade väärust

elukeskkonnana kohalike elanike silmis.

Negatiivsed majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal puuduvad praegusel hetkel muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid,

mistõttu ei ole alust eeldada, et planeeritavate hoonete ja rajatiste rajamisel oleks otsene negatiivne

kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused

hoonete rajamiseks arvestades üldplaneeringu teemaplaneeringus „Setomaa kultuuripärand“ välja

toodud nõudeid.

Kuna teemaplaneeringu koostamise üks eesmärkidest oli tõsta miljööväärtuslike alade väärust

elukeskkonnana kohalike elanike silmis, on mõjud kultuurilisele keskkonnale väga positiivsed.

Teemaplaneeringu edasiseks elluviimiseks oli vaja tõsta miljööalade elanike teadlikkust säästvast

renoveerimisest ja seto traditsioonilisest arhitektuurist ning leida võimalus miljööväärtuslike alade

toetusprogrammi loomiseks riiklikest vahenditest. Käesolev detailplaneering aitab ajaloolise

Põhjalaagri ala ainulaadsust säilitada ja omab seega kõrget ajaloolist väärtust.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga kavandatakse detailplaneeringuala muutmist atraktiivsemaks

puhkeotstarbeliseks vaba aja veetmise paigaks nii kohalikele kui ka turistidele, mis avaldab

sotsiaalsele keskkonnale positiivset mõju. Negatiivne mõju lähiümbruse elanikele võib avalduda

18 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

eelkõige ehitusperioodil põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu lahenduse realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna

lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Planeeringualal ei asu Natura 2000 ala. Pikk tn 52 katastriüksusel on registreeritud II kategooria

kaitsealuse liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht, aga ehitustegevust selles

piirkonnas ei ole kavandatud. Liik on levinud valdavalt Kagu-Eestis ja keskkonnaregistrisse kantud

39 leiukohast üks paikneb detailplaneeringu alal ja lisaks kaks veel vahetus läheduses.

Detailplaneeringuga seatakse oluliseks eesmärgiks säilitada liigile sobiv elupaik. Liigi seisundi

säilimine on tagatud ehitustegevuse keelamises antud asukohas, st liigile sobiv elupaik ei jää

hoonestusala sisse.

Kavandatud tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega

lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete

rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või

mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme

ja õhusaaste suurenemine. Oodata ei ole aga ülenormatiivsete tasemete esinemist. Planeeringu on ka

võimalikult suures osas kõrghaljastuse säilitamine ning ala heakorrastamine. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.11 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Rajatavatele tehnovõrkudele, mis asuvad

planeeringualal on vajalik seada isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti

AS, ELA SA, OÜ Setomaa Haldus vms). Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse

notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise

staadiumis. Lisaks on planeeritud juurdepääsuteedele seada teeservituudid. Servituudialad on

kujutatud joonistel 3 ja 4 ning on illustreeriva tähendusega planeeritud juurdepääsuteede osas.

Servituudialad täpsustatakse juurdepääsuteede projekteerimise ja rajamise staadiumis.

19 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Tabel 3

Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut /kasutusvaldus

Pos 8 Pos 5, Pos 6, Pos 7, Lõuna-

Laane, Pikk tn 52a

Teeservituut juurdepääsuks

Pos 6 Pos 5 Teeservituut juurdepääsuks

Pikk 35 Pos 2, Pos 3 Teeservituut juurdepääsuks

Pikk tn 35 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut

– elektri madalpingekaabel

Juurdepääsu servituut – Elektri

madalpingekaabel, jaotuskilp,

liitumiskilp

Pos 8 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut

– elektri madalpingekaabel

Juurdepääsu servituut – Elektri

madalpingekaabel, jaotuskilp,

liitumiskilp

Pos 6 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut

– elektri madalpingekaabel

Juurdepääsu servituut – Elektri

madalpingekaabel, liitumiskilp

Pikk tn 35, Pos 4, Pos

5, Pos 6, Pos 8

OÜ Setomaa Haldus Tehnovõrgu talumise servituut

– veetorustik

Pos 1, Pos 2, Pos 3 Setomaa vald Õrsava matkarada juurdepääs

7.12 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi.

Kinnistu igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide

omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud

haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub

kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik

on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb

täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsutee ja parkimisalad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude

täpne paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas

ühendused tehnovõrkudega.

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale. Hoonetele ei väljastata enne ehituslubasid, kui on seatud teeservituudid.

Hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed tehnovõrgud ja

tehnorajatised ning neile ka nõutud servituudid või isikliku kasutusõiguse alad seatud. Kruntidele Pos

2 ja Pos 3 juurdepääsuks kasutusse võetav tee asub munitsipaalmaal ja selle väljaehitamiseks tuleb

arendajal sõlmida Setomaa vallavalitsusega eraldi kokkulepe.

Planeeringu elluviimise järjekord:

I etapp – Kruntide alusel katastriüksuste moodustamine, Pos 1, Pos 4 ja Pos 7 paiknevate hoonete

rekonstrueerimine ja tehnovõrkudega varustamine. II etapp – Pos 2, Pos 3, Pos 5, Pos 6 ja Pos 8

elamute ja rajatiste välja ehitamine sh tehnovõrkude välja ehitamine.

20 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

8. Kooskõlastused ja kaasamine

Jrk nr Kooskõlastuse andnud

asutus / kaasatav

Kooskõlastaja

nimi

Kooskõlastuse

kuupäev ja nr Kooskõlastamisel tehtud märkused või seatud tingimused

1 Keskkonnaamet

2 Päästeamet

4 Maanteeamet

5 Rahandusministeerium

6 Kaitseministeerium

7 Politsei- ja Piirivalveamet

8 Maa-amet

9 Elektrilevi OÜ

10 OÜ Setomaa Haldus

11 Telia Eesti AS

12 ELA SA

13 Pikk 31 omanikud

14 Lõuna-Laane omanik

15 Pikk 54 omanik

16 Pikk 37 omanik

17 Pikk 37a omanik

18 Pikk 56 omanik

19 Pikk 35a omanik

20 Pikk 35 omanik

21 Laane katastriüksuse

omanik

Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /

[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)

Erika Joonas

Setomaa Vallavalitsus

[email protected]

Pikk 12

Värska alevik, Setomaa vald, 64001,

Võru maakond

Teie 09.11.2020 nr 7-5/2381

Meie 09.12.2020 nr 15-2/20/12553-7

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud meie kooskõlastust Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus Pikk tn 33 ja

Pikk tn 52 detailplaneeringule (katastritunnused vastavalt 93401:005:0332 ja 73201:001:0654;

edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamukruntide moodustamiseks, ehitusõiguste

määramiseks ning maa sihtotstarbe muutmiseks. Kavandatava tegevusega soovitakse moodustada

elamukrundid ning rajada autokaravanide parkla säilitades võimalikult palju kõrghaljastust.

Planeeringut on korrigeeritud koostöös Maanteeametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata meid menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

2 (2)

Lisad:

1. Pikk 33 ja 52 – Seletuskiri

2. Joonis 1 – Situatsiooniskeem

3. Joonis 3 – Põhijoonis

4. Joonis 4 - Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis

Tuuli Tsahkna

58073001 [email protected]

Katastriüksuse piir Planeeringuala piir algatamisel

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nrKoostamise kuupäev

Koostaja

6 DP-4-2020

Marlen Paabor

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182 Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu e-post: [email protected] www.paaborprojekt.ee

Aadress Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald

Töö nimetus

Huvitatud isik AS Värska Vesi

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Setomaa Vallavalitsus

25. märts 2021 1 1:5000

SITUATSIOONISKEEM

Värska laululava1 Värska talumuuseum2

bussipeatus

18178 Värska-Ulitina tee

1

Pikk tänav

2

3

Värska külastuskeskus - Reegi maja3

Uus planeeringuala piir

Riigim aantee kaitsevöönd 10 m

(EhS §71 lg 3)

1

2 4

Riigim aantee kaitsevöönd 10 m

(EhS §71 lg 3)

POS 1 EP70% ÄM30%

8 m / 5 m 400 2 (1/1)2 / 1 8539

10

10

10

21

26

10

4

4

17

4

4

4

44

4

4

4

TTVK

Hüdrandi mõjuraadius 150 m

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

27

39

43

Tuletõrje (kuiv)hüdrant

V2

V2

V2

POS 7 4 7

4

POS 8

POS 1

53

26

21

47

14

21

4

6

3

P-7

P-40

P-3

P-3

3,5

5

P-3

P-6

P-3

P-3

P-3

X X

X X

X X

X X

X X

POS 9

POS 9 ÜK70%ÄM30%

9 m / 5 m 1900 6 (3/3)2 / 1 10645

POS 2 EP100%

8 m / 5 m 400 3 (1/2)2 / 1 5394

3, 5

P- 22

P- 22

POS 8 PT100%

5 m 2960 7

1 29603

20

10

20

4

4

4

4

P-6

POS 7 ÄM100%

8 m / 5 m 400 3 (1/2)2 / 1 3539

POS 6 EP100%

8 m / 5 m 400 3 (1/2)2 / 1 2108

POS 5 EP100%

8 m / 5 m 400 3 (1/2)2 / 1 2191

POS 4 ÄM60%EK40%

11,5 m / 5 m 400 3

(1/2) 3 / 1 5004

POS 3 EP100%

8 m / 5 m 400 3 (1/2)2 / 1 3106

2

44

POS 10

POS 8a

POS 8a PT100%

5 m 30 1

1 1785

POS 10 LT100%

- - -

- 1194

3,5

Uus planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev juurdepääs katastriüksustele

Õrsava järve ehituskeeluvöönd Asfaltkattega avalik tee

Märkused: * soovituslik asukoht/illustreeriva tähendusega; asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis. 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20. Lisamõõdistused on koostatud Samuti A&O Maamõõdubüroo poolt märts 2021.a. Töö nr 106/21. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Planeeritud juurdepääsuteede, jalakäijate matkarada ja vaba aja rajatiste 1-6 asukohad on joonisel illustratiivsed ja täpsustatakse hiljem projekteerimise ja ehitamise ajal.

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nrKoostamise kuupäev

Koostaja

6 DP-4-2020

Marlen Paabor

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182 Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu e-post: [email protected] www.paaborprojekt.ee

Aadress Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald

Töö nimetus

Huvitatud isik AS Värska Vesi

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Setomaa Vallavalitsus

31. märts 2021 3 1:1000

PÕHIJOONIS

TINGMÄRGID

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel Olemasolev elektri madalpingekaabel Olemasolev elektriõhuliin

Olemasolev kruusa- või killustikkattega tee

Planeeringualal olemasolev hoone

Planeeritud supluskoht*

S

N

Planeeritud katastriüksuse piir

Elamumaa sihtotstarbega (E) hoonestusala

Ärimaa sihtotstarbega (Ä) hoonestusala

Üldkasutava maa (ÜM) sihtotstarbega hoonestusala

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(põhihoone/abi- hoone)

Ehitisealune/rajati stealune pindala

(m2) Ehitiste arv krundil (põhihoone/abi-

hoone)Korruste arv (põhihoond/abi-

hoone)

Krundi suurus (m2)

Planeeritud juurdepääs katastriüksustele*

ÄM - majutushoone maa

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE TÄHISTUSED:

EP - üksikelamu maa EK - korterelamu maa

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal krohv, puit, maakivi, kivi

Hoonete lubatud välisviimistluse toonid

pruun, roheline, rootsi punane, heleroosa, kollane, valge, hall

Lubatud katusekalded 40 - 50°

Lubatud katuse tüüp kelpkatus, viilkatus

Maksimaalne hoonete korruselisus

põhihoonel 1-2, abihoonel 1, va Pos 4 - korterelamul lubatud 3

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED vaata täpsemalt seletuskirjast ptk 7.2!

Positsiooni nr 1 2, 3, 5, 6 4 7 8 8a 9 10

Krundi kasutamise sihtotstarve Üksikelamu maa (EP)

70% Majutushoone maa (ÄM) 30%

Üksikelamu maa (EP)

100%

Majutushoone maa (ÄM) 60% Korterelamu

maa (EK) 40%

Majutushoone maa (ÄM) 100%

Turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa (PT) 100%

Turismi-, matka- ja

väljasõidukoha maa (PT) 100%

Kultuuri- ja spordiasutuse maa

(ÜK) 70% Majutushoone maa

(ÄM) 30%

Tee ja tänava maa (LT) 100%

Planeeritav maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve

Elamumaa 70 % Ärimaa 30%

Elamumaa 100 %

Ärimaa 60% Elamumaa 40 % Ärimaa 100% Üldkasutatav maa

100% Üldkasutatav maa 100%

Ühiskondlike ehitiste maa 70%

Ärimaa 30%

Transpordi- maa 100%

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal (põhihoone/ abihoone)

5 [2 ol.ol hoonet + 3 rajatist] 3 (1/2) 3 (1/2) 3 (1/2) 7 rajatist 1 6(3/3) -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

lubatud laiendada kuni 40% + uute rajatiste rajamiseks 150 m2

400 m2 lubatud laiendada kuni 33% + uute hoonete rajamiseks 163 m2

lubatud laiendada kuni 33% + uute hoonete rajamiseks 206 m2

2960 m2 30 m2 (lubatud rekonstrueerida samas mahus)

1900 m2 -

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus põhihoone//abihoone 8 m // 5m 8 m // 5m 11,5 m // 5m 8 m // 5m 5 m 5m 9 m // 5m -

VABA AJA RAJATISE LOETELU: 1. Võrkpalli mänguväljak 2. Lõkkeplats 3. Mänguväljak väikelastele 4. Karavanide parkla

Planeeritud juurdepääsutee*

Planeeritud jalakäijate matkarada*

PLANEERITAVA ALA BILANSS

Planeeritud tuletõrjeveetorustik*V2 V2

Planeeritud (kuiv)hüdrant*

Likvideeritav/teisaldatav objekt

PT - turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa

Taotletav ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

Õrsava matkarada

5. Telkimisala 6. Supluskoht (koos silla, riietuskabiinide, pinkide, prügikastide ja mänguväljakuga)

Planeeritud parkimiskohtade arv krundil

Planeeritud parkimiskoht*

P-7

Planeeritud parkimisala*

Seto talumuuseumi kergliiklustee

Teeservituudi seadmise ala*

Planeeritud prügikonteinerite ala*

Mänguväljaku võimalik asukoht*

Soovituslik elamu asukoht*

ÜK - kultuuri- ja spordiasutuse maa

Planeeritud perspektiivne parkimisala*

Planeeringuala piir algatamisel

Ühiskondlike ehitiste maa (ÜH) sihtotstarbega hoonestusala

Avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus

1 KAVANDATUD KRUNTIDE ARV 9

2 KRUNDITUD MAA BILANSS (KAT. ÜKSUSE LIIKIDE ALUSEL)

elamumaa (E) 21 338 m2 29,7%

ärimaa (Ä) 8543 m2 11,9%

transpordimaa (L) 1194 m2 1,7%

Sotsiaalmaa - ühiskondlike ehitiste maa (ÜH) 10 645 m2 14,8%

Sotsiaalmaa - üldkasutatav maa (ÜM) 30 195 m2 41,9%

Riigim aantee kaitsevöönd 10 m

(EhS §71 lg 3)

1

2 4

Riigim aantee kaitsevöönd 10 m

(EhS §71 lg 3)

ELP

ELP

10

10

10

21

26

10

4

4

17

4

4

4

44

4

4

4

VLP

VLP

VLP

KLP

KLP

KLP

ELP

VLP KLP

KLP

VLP

KLP

Hüdrandi mõjuraadius 150 m

VLP

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

27

39

43

Tuletõrje (kuiv)hüdrant

V2

V2

V2

POS 7 VLP 4

7

4

ELP

ELP

POS 8

POS 1

53

26

21

47

14

21

4

6

3

R 10

P-7

P-40

P-3

P-3

3,5

5

P-3

ELP

P-6

P-3

P-3

P-3

R10

ELP

X X

X X

X X

X X

X X

POS 9

3, 5

P- 22

P- 22

K

K

K

K

K

K

K

K K

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

KS KS

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K

K K

K

K K K K K

K

K

K

K

KLP

K

K

K

K

V V

V V

V V

V V

V

V

V V

V

V0

V0

V0

V

V

V V V V V

V

V

V

V

V

W1 W1

W1

W1

W1

W1 W1

W1 W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1

W1

W1

alajaam Laululava:(Räpina)

W 1

W1 W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1 W1

W1 W1

W 1

W 1

20

10

20

4

4

4

4

P-6

ELP

ELP KLP

2

44

POS 10

POS 8a

KLP VLP

VLP KLP VLP

ELP

ELP

V

V

K

K

W 1

W 1

K

W1 W1

W1 W1

W1 W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

KV

K

K

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V V

V V

V

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V0

V

V

V

V V V

V

K KV

V

KS KS

V V

3,5

Märkused: 1.Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020.a. Töö nr 119/20. Lisamõõdistused on koostatud Samuti A&O Maamõõdubüroo poolt märts 2021.a. Töö nr 106/21. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. 4. Planeeritud juurdepääsuteede, jalakäijate matkarada ja vaba aja rajatiste 1-6 asukohad on joonisel illustratiivsed ja täpsustatakse hiljem projekteerimise ja ehitamise ajal. 5. Tehnovõrgud ja liitumispunktide asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Joonisele on kantud üks võimalik põhimõtteline lahendus.

Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nrKoostamise kuupäev

Koostaja

6 DP-4-2020

Marlen Paabor

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182 Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu e-post: [email protected] www.paaborprojekt.ee

Aadress Pikk tn 33 ja 52, Värska alevik, Setomaa vald

Töö nimetus

Huvitatud isik AS Värska Vesi

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Setomaa Vallavalitsus

31. märts 2021 4 1:1000

TEHNOVÕRKUDE JA KITSENDUSTE JOONIS

TINGMÄRGID

Olemasolev elektri kõrgepingekaabel Olemasolev elektri madalpingekaabel

Olemasolev elektriõhuliin

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev juurdepääs katastriüksustele

S

N

Planeeritud katastriüksuse piir

Planeeritud juurdepääs katastriüksustele* Planeeritud jaotuskilp* Planeeritud liitumiskilp*

Planeeritud veetorustik*V

Planeeritud kanalisatsioonitorustik* Planeeritud survekanalisatsioonitorustik*KS

VLP KLP Planeeritud ühisveevärgi liitumispunkt*

Planeeritud ühiskanalisatsiooni liitumispunkt*

ELP Planeeritud elektri liitumispunkt*

ELP Olemasolev elektri liitumispunkt

Planeeritud tuletõrjeveetorustik*V2

Planeeritud elektri madalpingekaabel*W1

Planeeritud reoveepumpla*

VÄRSKA ALEVIKU ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE VÕIMALUS

Planeeritud (kuiv)hüdrant*

Planeeritud toorveetorustik*V0

Õrsava järve ehituskeeluvöönd Asfaltkattega avalik tee

Olemasolev kruusa- või killustikkattega tee Planeeringualal olemasolev hoone

Planeeritud supluskoht*

Elamumaa sihtotstarbega (E) hoonestusala

Ärimaa sihtotstarbega (Ä) hoonestusala

Üldkasutava maa (ÜM) sihtotstarbega hoonestusala

Planeeritud kõvakattega juurdepääsutee*

Puurkaevu hooldusala piir

VABA AJA RAJATISE LOETELU: 1. Võrkpalli mänguväljak 2. Lõkkeplats 3. Mänguväljak väikelastele 4. Karavanide parkla 5. Telkimisala 6. Supluskoht (koos silla, riietuskabiinide, pinkide, prügikastide ja mänguväljakuga)

Riigimaantee nähtavuskolmnurk (7x120 m, seisund rahuldav )

Servituudi/isikliku kasutusõiguse seadmise ala*

Teeservituudi seadmise ala*

Planeeritud prügikonteinerite ala*

Puurkaevu sanitaarkaitseala piir

Demonteeritud elektriõhuliin

X X

Soovituslik elamu asukoht*

Märkused: * soovituslik asukoht/illustreeriva tähendusega; asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis.

Planeeritud elektri keskpingekaabel*

Uus planeeringuala piir

Planeeringuala piir algatamisel

Ühiskondlike ehitiste maa (ÜH) sihtotstarbega hoonestusala

Avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Kalda tee 8-80

50703 TARTU

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-4-2020

VÕRU MAAKOND, SETOMAA VALD, VÄRSKA ALEVIK

PIKK TN 33 JA PIKK TN 52

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Setomaa Vallavolikogu

Planeeringu tellija: Setomaa Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: AS Värska Vesi

Detailplaneeringu koostaja: Paabor Projekt OÜ

Marlen Paabor, MSc

(magistrikraad maastikuarhitektuuris)

TARTU 2020

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ...................................................................................... 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ............................. 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................................................................... 4 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ............................................... 4 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ........................................................................................................... 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ........................................................................... 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ................................................................................. 4 6.2 Üldplaneeringu teemaplaneeringust „Setomaa kultuuripärand“ tulenevad tingimused ....... 7 6.3 Olemasolev olukord ................................................................................................................ 7 6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .......................................................... 8 6.5 Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise põhjendus ............................................................. 8

7. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................................. 9 7.1. Krundi hoonestusala määramine ........................................................................................... 9 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ........................................................................................... 10 7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ..................................................................... 12 7.4 Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine ......................................................................... 14 7.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................................................ 14 7.6 Ehitistevahelised kujad ......................................................................................................... 16 7.7 Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................ 16 7.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ....................................................................................... 18 7.9 Keskkonnatingimuste seadmine ............................................................................................ 19 7.10 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ........................................................................ 20 7.11 Servituutide seadmise vajaduse määramine ....................................................................... 21 7.12 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja .......................................................................................................................... 22 8. KOOSKÕLASTUSED JA KAASAMINE .............................................................................................. 23

Detailplaneeringu koosseis

• Detailplaneeringu seletuskiri

• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

• Joonis 2 – Tugijoonis M 1:2000

• Joonis 2-AK – Tugijoonis M 1:2000

(ametialaseks kasutamiseks)

• Joonis 3 – Põhijoonis M 1:1000

• Joonis 3-AK – Põhijoonis M 1:1000

(ametialaseks kasutamiseks)

• Joonis 4 – Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis M 1:1000

• Joonis 5 – Üldplaneeringu muutmise ettepanek

• Joonis 6 – Kontatkvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

LISAD (vt lisade kausta)

3 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

• Huvitatud isiku, AS Värska Vesi, poolt esitatud taotlus Setomaa Vallavalitsusele Pikk tn 33

ja Pikk tn 52 katastriüksustele detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

• Setomaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2020.a otsus nr 1 Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

detailplaneeringu koostamise algatamise kohta ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus (skeem 1).

Värska Vallavolikogu detailplaneeringu algatamise otsusega määratud algne planeeringuala oli ca 6,4

ha suurune ning hõlmas Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 ja 18178 Värska-Ulitina tee katastriüksusi. Kuivõrd

planeeringu koostamise käigus ilmnes vajadus detailplaneeringuala laiendamine Põhjalaagi aegsete

barakkide osas, laiendati planeeringuala selliselt, et see hõlmaks ka Pikk tn 52a katastriüksust.

Uue planeeringuala suurus on ca 7,4 ha ning asub neljal kinnistul. Neist esimeseks on Pikk tn 33

katastriüksus (katastritunnus 93401:005:0332), mille üldpindala on maa-ameti andmetel 1,7 ha,

teiseks Pikk tn 52 (katastritunnus 73201:001:0654), mille üldpindala on maa-ameti andmetel 4,4 ha

kolmandaks Pikk tn 52a (katastritunnus 73201:001:0655), mille üldpindala on maa-ameti andmetel 1

ha ja neljandaks 18178 Värska-Ulitina tee (katastritunnus 93401:005:0274) katastriüksus, millest

planeeringualale jääb ca 3430 m2 suurune osa.

Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Detailplaneeringu asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

4 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostatakse elamukruntide moodustamiseks, ehitusõiguste määramiseks, maa

sihtotstarbe muutmiseks. Kavandatava tegevusega soovitakse moodustada elamukrundid ja

autokaravanide parkla ning säilitada võimalikult palju kõrghaljastust. Kavandatava tegevusega

soovitakse muuta kehtivat Värska valla üldplaneeringut, kus planeeritav maa-ala on puhke- ja

virgestusmaa juhtotstarbega, maaüksuste katastrijärgne sihtotstarve on sotsiaalmaa alaliigiga

üldkasutatav maa Pikk 33 maaüksusel ja ühiskondlike ehitiste maa alaliigiga Pikk tn 52 ja Pikk tn

52a maaüksustel.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Setomaa Vallavolikogu 30. jaanuari 2020.a otsus nr 1 „Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“.

• Lähteseisukohad Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu koostamiseks (väljastatud

Setomaa Vallavalitsuse poolt märts 2020.a.

• Värska valla üldplaneering (Värska Vallavolikogu 21. juuli 2006. a otsus nr 20).

• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-1/17/676).

• Värska valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „ Setomaa kultuuripärand“

• Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri (Setomaa Vallavolikogu 30.04.2020 määrus nr 9).

• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Planeerimisseadus;

Veeseadus; Looduskaitseseadus, Ehitusseadustik, Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr

50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri

30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“).

• Maa-ameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud A&O Maamõõdubüroo poolt aprillis 2020. a,

töö nr. 119/20. Koordinaadid riiklikus L-EST97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Kehtiva Värska valla üldplaneeringu (Värska Vallavolikogu 21.07.2006.a määrus nr 20) kohaselt on

planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve (PP).

Väikses osas on tegemist ka supelranna maa juhtotstarbega (PR). Lisaks on planeeringuala

üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslik ja planeeringuala jääb rohevõrgustiku rohekoridori alale.

Pärast Värska valla üldplaneeringu kehtestamist on koostatud Põlva maakonnaplaneering 2030+,

mille järgselt ei asu planeeringuala enam rohevõrgustiku koridoris. Samuti ei ole plaanis koostatavas

Setomaa üldplaneeringus ala määrata rohevõrgustiku koridori. Seega käesolevas planeeringus

arvestatakse Põlva maakonnaplaneeringus 2030+ toodud infot rohevõrgustiku rohekoridori alana.

Väljavõte Värska valla üldplaneeringu seletuskirjast (ÜP lk 28):

Puhke ja virgestusmaa (PP)

Heakorrastatud haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-,

spordi-, kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist

5 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi

kogupinda on väike, põhiliseks kasutuseks on tegevus välisõhus.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks:

1. Maa sihtotstarve määratakse vastavalt käesoleva üldplaneeringu „Katastriüksuse

sihtotstarbe määramine üldplaneeringu alusel“ punktile;

2. Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust hinnatakse vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule;

3. Hoonete rajamiseks koostatavates detailplaneeringutes on arhitektuurinõuete seadmine

kohustuslik.

Alale on lubatud üldplaneeringu järgselt kavandada turismi- ja väljasõidukoha maa (PT),

puhkerajatiste maa (PL), spordirajatiste maa (PS) ja kogunemis-, kultuuri ja sakraalrajatise maa (PK)

krundi kasutamise sihtotstarbed. Käesolev detailplaneering arvestab osaliselt üldplaneeringus toodud

nõudeid lubatud maakasutuse osas.

Lisaks on üldplaneeringus kajastatud lk 31 miljööväärtuslike alade arendamistingimused, mida tuleb

koostatava detailplaneeringu koostamisel arvestada.

6 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Skeem 2. Väljavõte Värska valla üldplaneeringust

7 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Detailplaneeringuga soovitakse muuta osaliselt planeeringualal kehtivat üldplaneeringu järgset puhke

ja virgestusmaa juhtotstarvet, kavandades alale üksikelamu maa, majutushoone maa ning kultuuri- ja

spordiasutuse maa krundid. Detailplaneeringu koostamise eesmärgist lähtuvalt on käesolev

detailplaneering kehtivat Värska valla üldplaneeringut muutev detailplaneering.

6.2 Üldplaneeringu teemaplaneeringust „Setomaa kultuuripärand“ tulenevad tingimused

Planeeritava maa-alal kehtib Värska valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering ”Setomaa

kultuuripärand” (Värska Vallavolikogu 26.01.2012 otsus nr 3).

Planeeringuala jääb ajaloolise Põhjalaagri aladele. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.4. on

käsitletud Põhjalaagri ala ning territooriumi planeerimis- ja hoonestamispõhimõtetes on muu hulgas

kirjas, et uute hoonete kavandamisel tuleb koostada kogu ala tervikuna käsitlev detailplaneering. Uute

hoonete rajamisel võtta eeskujuks Põhjalaagri ajal rajatud hooned. Käesolev detailplaneering hõlmab

Põhjalaagri miljööala siiski ainult osaliselt. Eelnevalt on Põhjalaagri alal koostatud juba 3

detailplaneeringut (Värska laululava detailplaneering 2007. aastal, Õrsava elamute detailplaneering

2008. aastal ja Õrsava elamute detailplaneering 2 2017. aastal). Kogu Põhjalaagri ala koosneb

mitmest maaüksusest, millel on erinevad maa omanikud ja neil pole ühist huvi ega rahalisi võimalusi

ühtset planeeringut koostada. Seetõttu koostatakse detailplaneering vaid Pikk tn 33, Pikk tn 52 ja Pikk

tn 52a maaüksustele ning maaüksuste vahele jääva riigimaantee alale.

Teemaplaneeringu peatükis 3.1 määratud üldised põhimõtted ja peatükis 3.4.3 konkreetsed

planeerimis- ja hoonestamispõhimõtted. Käesoleva detailplaneeringu ehitusõiguse ja arhitektuursete

tingimuste määramisel arvestatakse teemaplaneeringus määratletud hoonestamispõhimõtete ja

haljastuse rajamise põhimõtetega.

6.3 Olemasolev olukord

Juurdepääs planeeringualale toimub 18178 Värska-Ulitina asfaltkattega riigimaanteelt, mille

kaitsevöönd (10 m) ulatub planeeringualale.

Planeeringualal ja ala piirist põhja ja lõuna pool paiknevad Põhjalaagri säilinud hooned.

Põhjalaagri hoonestusest on säilinud järgmised hooned:

• intendandi ladu (Pikk 33 katastriüksusel)

• ratsarügemendi ohvitseride elumaja (Pikk tn 52 katastriüksuse põhjaosas)

• ratsarügemendi sepikoda (Pikk tn 52 katastriüksuse keskel)

• meeskonna barakid (Pikk tn 52a katastriüksusel)

Olemasolevad hooned on ehitatud algselt erinevatel otstarvetel ja seetõttu on ka hoonete arhitektuur

väga erinev.

Ehitisregistri andmetel asuvad planeeringualal järgnevad hooned:

Pikk tn 33 katastriüksusel:

1. saun (ehitisregistri kood 110019612, ehitisealune pind 178,2 m2).

Pikk tn 52 katastriüksusel:

1. lektorite maja (ehitisregistri kood 110019624, ehitisealune pind 177,6 m2)

2. töökoda-garaaž (ehitisregistri kood 110019625, ehitisealune pind 146 m2)

Pikk tn 52a katastriüksusel:

1. kursuslaste majutushoone (ehitisregistri kood 110019620, ehitisealune pind 541 m2)

2. kursuslaste majutushoone (ehitisregistri kood 110019621, ehitisealune pind 541 m2)

3. kursuslaste majutushoone (ehitisregistri kood 110019622, ehitisealune pind 541 m2)

8 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Planeeritaval maa-alal asuvad sideehitised ja elektriliinid. Pikk 33 katastriüksusel asub kasutuses olev

puurkaev. Lisaks asub Pikk tn 52 katastriüksusel kasutusest väljas olev ja tamponeerimata puurkaev,

mida on võimalik vajadusel kasutusele võtta.

Planeeringuala reljeef on künklik ja suuremas osas metsaga kaetud. Domineerivateks puuliikideks on

harilik mänd ja kask. Planeeringualalt avanevad ilusad vaated Õrsava järvele.

Planeeringuala lääneosas Õrsava järve ääres asub Setomaa valla halduses olev Õrsava matkarada, mis

on aktiivses kasutuses. Matkaraja asukoht on kajastatud joonisel 2 „Tugijoonis“.

Kehtivatest piirangutest ja kitsendustest ulatuvad planeeringualale Õrsava järve kalda veekaitsevöönd

10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja kalda piiranguvöönd 100 m. Järve kaldal metsamaal ulatub

ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, st 100 m põhikaardile kantud veepiirist. Kallasraja

laius Õrsava järvel on 4 m. Pikk tn 32 katatstriüksusel paikneva puurkaevu veehaarde

sanitaarkaitseala on Keskkonnaameti 29.06.2020 otsusega 1-3/20/653 vähendatud 10 meetrile. Pikk

tn 52 katastriüksuse kasutusest väljas oleva puurkaevul ei ole sanitaarkaitseala, kuna ööpäevane

veetarbe hulk on alla 10 m³/d ja seda ei kasutata joogivee allikana. Tulenevalt veetarbe hulgast ja

kasutajate arvust ei ole moodustatud sanitaarkaitseala Veeseaduse § 148 lg 2 alusel. Sanitaarkaitseala

asemel on puurkaevul Veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Pikk tn 52 katastriüksusel

on registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi harilik käokuld leiukoht. Vastavalt

Looduskaitseseaduse § 53 lg 1-le on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha

avalikustamine massiteabevahendites keelatud. II kaitsekategooria liigi isendi paiknemine on

näidatud ainult ametialaseks kasutuseks mõeldud joonistel: Joonis 2-AK ja Joonis 3-AK.

6.4 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 6.

Planeeringualaga piirnevad elamumaa, maatulundusmaa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega

katastriüksused. Planeeringuala jääb väljaehitatud hoonetega tiheasustuspiirkonda piirnedes põhja,

ida ja lõuna suunalt juba hoonestatud kinnistutega. Planeeringuala idaosas, Pikk tn 52a

katastriüksusel, asuvad Põhjalaagi aegsed barakid, mis olid algupäraselt kasutuses majutushoonetena.

Barakkide vaadeldavus Pikalt tänavalt on tagatud praegu ning olemasolevaid vaateid

detailplaneeringuga ei kavatseta likvideerida ajalooliste barakkide kaugvaadete säilimise nimel.

Planeeringuala jääb Värska aleviku keskusest ca 400 m kaugusele. Planeeringualast ca 100 m lõuna

pool asub Värska laululava ja ca 200 m kagu suunas on Värska Talumuuseum.

Kontaktvööndis asuvatel kinnistutel on veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud lokaalselt.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikke kontaktvööndis praegusel hetkel ei asu.

6.5 Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise põhjendus

Planeeringulahenduse puhul lähtutakse eelkõige Põlva maakonnaplaneeringust 2030+.

Asustusstruktuuri ja asustuse suunamise eesmärkidest. Maakonnaplaneeringus on välja toodud:

„Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et asustuse areng ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue

tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, kuid soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse

elukeskkonna säilimist. Sellise arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse

asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja

langenud hoonetele ja nende lähialadele ning säilitada väljakujunenud asustusmustreid

hajaasustuses“.

Detailplaneeringu realiseerimisel aidatakse kaasa Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ eesmärkidele.

Samuti vastab detailplaneering osaliselt Värska valla üldplaneeringule, mille alusel on nähtud ette

üldkasutatavate puhke- ning virgestusaladena kasutada Värska alevikus Õrsava järve ümbrust, mis

planeeringualale ka osaliselt kavandatud on. Kogu planeeringualast ca 44% on kavandatud

üldkasutatavaks puhke- ning virgestusalaks ning ca 15 % on kavandatud avalikus kasutatavaks

ühiskondlike ehitiste maaks.

9 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Detailplaneeringu positiivsed mõjud: ümbrus heakorrastatakse ja muudetakse ohutuks, kuna hoonete

lagunemine peatub; piirkonda rajatakse puhkajaid ja turiste teenindavaid ehitisi ja maastikku sobivaid

rajatisi mis ei riku ala üldilmet, luuakse pikniku- ja ajaveetmiskoht krundile Pos 8, rajatakse

matkarada ja karavanide parkla. Planeeringuala on sobiv koht puhkeotstarbeliseks turismi-, matka- ja

väljasõidukoha maaks tulenevalt Õrsava järve lähedusest ja vaadetest järvele. Pos 9 ehitusõiguse

määramisega luuakse barakkide taaskasutusse võtmiseks eeldused ning ka nende hoonete edasine

lagunemine peatub. Lisaks on selles asukohas elamute rajamine atraktiivne ja piirkonna elanike arvu

kasvule positiivse mõjuga. Kruntidel Pos 1, Pos 4, Pos 7, Pos 8 ja Pos 9 olemasolevate ajalooliste

hoonete rekonstrueerimisel säilitatakse Setomaa arhitektuurinäiteid ja selle asemel, et hooned

laguneksid, saavad need uue hingamise ja kasutuse.

Planeeringuga tehakse ettepanek Värska valla üldplaneeringu joonistel maakasutuse ja

ehituskeeluvööndi muutmiseks. Muudatusettepanek on kujutatud joonisel 5.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga jagatakse Pikk tn 33 kolmeks üksikelamumaa krundi kasutamise sihtotstarbega

katastriüksuseks, millest ühel on krundi kasutamise sihtostarve ka osaliselt majutushoone maa. Pikk

tn 52 katatsriüksus jagatakse kaheks üksikelamumaa, kaheks majutushoone maa, millest ühel on

krundi kasutamise sihtotstarve ka osaliselt korterelamumaa, kaheks turismi-, matka- ja

väljasõidukoha maa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. Pikk tn 52a

katastriüksuse piire ei muudeta ja sellele määratakse kultuuri- ja spordiasutuse maa sihtotstarve ja

osaline majutushoone maa sihtotstarve. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus heakorrastusele,

haljastusele, juurdepääsuteedele, parkimisele ning määratakse servituutide ja kitsenduste vajadused.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on moodustatud krunditele määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala kuhu on

lubatud hoonete rajamine, alad on näidatud joonisel 3 „Põhijoonis“. Hoonestusala planeerimisel on

arvestatud vajalike tuleohutuskujadega, liikluskorraldusega, Õrsava järve ehituskeeluvööndi, II

kategooria kaitsealuse taimeliigi, maantee kaitsevööndi paikemisega ja Pos 5-6 puhul olemasoleva

hoonestuse (Pos 4) kaugusega riigiteest ja ajaloolistele barakkidele iseloomulike kaugvaadete

säilimise tagamise eesmärgiga.

Hoonestusalade suurus võimaldab vabalt valida sobivaid hoonete asukohti järgides

teemaplaneeringus „Setomaa kultuuripärand“ p.3.4.3 sätestatud planeerimis- ja

hoonestamispõhimõtteid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Vältida tuleb

abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, mis rikub ala ilmet. Enne hoonetele ehitusloa või

ehitisteatise väljastamist hindab Setomaa Vallavalitsus hoonete sobivust antud asukohas, et oleks

tagatud planeeringuala arhitektuurne terviklikkus. Hoonestusalast välja on lubatud rajada vaid

haljastust, teid ja hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike tehnovõrke (nt veetorustik, elektri

madalpingekaabel vms). Määratud hoonete suurim lubatud arv krundil näitab ehitusloa- ja

ehitisteatisekohustuslike hoonete arvu krundil. Kui tekib vajadus lisanduvate, ehitusluba mitte

nõudvate, väikeehitiste (kasvuhoone, lehtla) järgi, peavad ka need paiknema hoonestusala piirides.

Nimetatud väikeehitisi ei arvestata hoonete suurima lubatud arvu sekka ja nende maksimaalset arvu

ei määrata. Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja

detailplaneeringus määratud hoonestusalast, lahendada harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära

arvestavalt.

10 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse:

Tabel 1

Positsiooni nr 1 2 3 5 6 4 7 8 8a 9 10

Krundi

kasutamise

sihtotstarve

Üksikelamumaa

(EP)70%

Majutushoone

maa (ÄM) 30%

Üksikelamu-

maa

(EP)100%

Majutushoone

maa (ÄM) 60%

Korterelamu

maa (EK) 40%

Majutushoone

maa (ÄM)

100%

Turismi-, matka- ja

väljasõidukoha maa (PT)

100%

Kultuuri- ja

spordiasutuse maa

(ÜK) 70%

Majutushoone maa

(ÄM) 30%

Tee ja

tänava maa

(LT) 100%

Hoonete/rajatiste

suurim lubatud

arv maa-alal

Säilib

olemasolev

hoonete arv +

3 rajatist

supluskohta

3 (1 põhihoone + kuni 2 abihoonet) 7 1

6

(3 põhihoonet ja 3

abihoonet)

-

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune pind

400 m2

Lubatud

laiendada

põhihoone

mahtu kuni 40%

(ol.ol põhihoone

maht 722,3 m3,

planeeritud

hoone maht

987,3 m3)+150

m2 supluskoha

rajatiste

rajamiseks

400 m2

400 m2

Lubatud

rekonstrueerida

ja/või

laiendada

põhihoone

ehitisealust

pinda kuni 33%

+163 m2

abihoonete

rajamiseks

400 m2

Lubatud

rekonstrueerida

ja/või laiendada

põhihoone

ehitisealust

pinda kuni 33%

+206 m2

abihoonete

rajamiseks

2960 m2

30 m2 (lubatud

rekonstrueerida

samas mahus)

1900 m2 -

Hoonete lubatud

maksimaalne

kõrgus

(põhihoonel //

abihoonel)

8 m //5 m

olemasolev 10,7

m, lubatud tõsta

kõrgust +0,8 m

ehk

11,5 m // 5 m

8m //5 m 5 m 9 m // 5 m -

11 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

• Pos 1 krundil on lubatud olemasolevad hooned rekonstrueerida (abihoone/puurkaevu hoone)

ja laiendada kuni 40% (põhihoone). Uusi ehitusloakohustuslikke hooneid planeeritud pole.

Lisaks on planeeritud olemasoleva hoone lähedusse supluskoht ja seda teendindavad rajatised

(randumissild, riietuskabiinid 2 tk, mänguväljak, pingid). Sellest tulenevalt on lubatud

krundile Pos 1 rajada ka kolm lisanduvat rajatist. Samuti on planeeritud rajada olemasolevast

puurkaevust toorveetorustik. Toorveetorustikust juhitakse mineraalvett AS Värska Vesi

tootmistegevusse.

• Pos 2 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.

• Pos 3 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.

• Pos 4 krundil on lubatud olemasolev hoone rekonstrueerida ja/või laiendada kuni 33% (ol.ol

põhihoone 177,6 m2, planeeritud hoone kuni 236,2 m2) ja rajada sinna 6-korteriga

korterelamu, sh 60 % korteriomanditest on planeeritud rajada majutusteenuse pakkumise

eesmärgil (Airbnb-stiilis). Hoone laiendamisel on kolmanda korruse kasutamiseks lubatud

maja kõrgust tõsta kuni 0,8 m, kuna kolmanda korruse lagi on liiga madalal. Nimelt on juba

praegusel hetkel kolmanda korruse lae kõrgus vaid 2,10 m ning hoone rekonstrueerimise

(mille käigus tuleb muuhulgas viia hoone kehtivatele energiatõhususe nõuetele vastavaks)

raames on planeeritud hoone täielik soojustamine, sh ka katuse soojustamine. Soojustuse

lisamise järgselt aga ei ole võimalik kolmanda korruse pinda kasutada enam eesmärgipäraselt.

Seega miljöö ja hoone arhitektuuri säilitamise eesmärgi saavutamisel tuleb hoone kõrguse

tõstmisel säilitada hoone katusekalle ja proportsioonid. Sellest tulenevalt tuleb koostada

rekonstrueerimisprojekt nõnda, et hoone proprortsioonid säilivad - lisaks katuse tõstmisele

tuleb laiendada ka hoone välisseinade asukohti, et praegune proportsioon ja arhitektuurikeel

oleksid sarnased ka tulevikus. Sellist lahendust on kasutatud ka planeeringuala vahetus

läheduses asuva Reegi Maja rekonstrueerimisel, kus see andis väga autentse tulemuse. Lisaks

on lubatud rajada kuni 2 abihoonet (nt kuur ja grillmaja) kokku maksimaalse lubatud

ehitisealuse pinnaga 163 m2, selleks on ette nähtud hoonestusala krundi lõunaosas.

• Pos 5 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.

• Pos 6 krundile on lubatud rajada 1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet.

• Pos 7 krundil on lubatud olemasolev hoone rekonstrueerida ja/või laiendada kuni 33% (ol.ol

põhihoone 146 m2, planeeritud hoone kuni 194 m2). Rekonstrueeritud põhihoone kasutamise

otstarbeks saab puhkemaja või külalistemaja. Lisaks on lubatud rajada kuni 2 abihoonet kokku

maksimaalse lubatud ehitisealuse pinnaga 206 m2.

• Pos 8a krundil olemasolev hoone, mis on varasemalt kasutuses olnud välikäimlana (hetkel

kasutuskõlbmatu), restaureeritakse samas mahus kui kompleksi kuuluv ajalooline hoone.

• Pos 8 krundile lubatud rajada puhkeotstarbelisi vaba aja veetmiseks sobilikke rajatisi 7 tk.

Plaanitud on rajada näiteks jalakäijate matkarada (ca 700 m, min laiusega 2,5), karavanide

parkla (ca 40 kohta), võrkpalli mänguväljak, lõkkeplats, mänguväljak väikelastele, telkimisala

jne. Supluskohta külastavatele sõidukiga tulijatele mõeldud parkla on paigutatud krundil Pos

1 sobiliku asukoha puudumise tõttu samuti krundile Pos 8.

• Pos 9 krundil paiknevad kasutusest välja jäänud Põhjalaagi aegsed meeskonna barakid 3 tk.

Detailplaneeringu järgselt on hooneid planeeritud kasutada külastuskeskusena,

majutuskohana, näitusemajadena või muuks puhke- ja turismimajandust toetavateks

hooneteks. Kuna hoonete maht on suur, siis tuleb arvestada järk-järgulise arendusega

tulevikus. Pärast detailplaneeringu kehtestamist võõrandatakse Pikk tn 52 katastriüksus (pos

9) Setomaa vallale. Nii kehtiva Värska valla üldplaneeringu kui ka Setomaa kultuurpärandi

teemaplaneeringuga on hoonete säilitamiseks tehtud ettepanek võtta need muinsuskaitse alla.

Käesolev detailplaneering toetab seda ettepanekut. Muinsuskaitseamet on 2017.a novembris

koostanud muinsuskaitselise eksperthinnangu Petseri Põhjalaagri barakkidele. Hooned on

kultuurimälestiste registrisse kantud militäärpärandina.

• Pos 10 krundil paikneb olemasolev juurdepääsutee. Planeeritud on moodustada eraldiseisev

transpordimaa katastriüksus ning see Setomaa vallale võõrandada peale tee väljaehitamist.

12 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Seejärel määratakse tee avalikuks kasutuseks, et oleks tagatud barakkidele ja

moodustatavatele uutele kruntidele juurdepääs.

Kõik joonistel näidatud ehitiste asukohad on illustratiivsed – täpsed asukohad leitakse hiljem

projekteerimise või ehitustegevuse käigus.

Käesoleva detailplaneeringu alusel tehakse ettepanek nimetada moodustavad katastriüksused

järgnevalt:

Pos 1 – Pikk tn 33, Pos 2 – Pikk tn 33a, Pos 3 – Pikk tn 33b, Pos 4 – Pikk tn 52, Pos 5 – Pikk tn 52b,

Pos 6 – Pikk tn 52c, Pos 7 – Pikk tn 52d, Pos 8 – Pikk tn 52e, Pos 9 – Pikk tn 52a, Pos 10 – Pikk

tänav L1.

7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Hoonete arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisel on lähtutud Värska valla

üldplaneeringus peatükis „Miljööväärtuslikud alad“ (ÜP lk 31-32) ja teemaplaneeringus „Setomaa

kultuuripärand“ punktis 3.4.3 seatud tingimustest.

Tabel 2

Hoonete lubatud välisviimistluse materjalid Puit, krohv, kivi, maakivi

Hoonete lubatud välisviimistluse toonid pruun, roheline, rootsi punane, heleroosa,

kollane, valge, hall

Hoonete lubatud katusekalded 40 - 50°

Hoonete lubatud katusetüüp kelpkatus, viilkatus

Maksimaalne hoonete korruselisus põhihoonel 1 – 3, abihoonetel 1

Arhitektuursed nõuded hoonetele on kajastatud ka joonisel 3 tabelis 2.

Olemasolevate hoonete renoveerimisel ja ümberehitamisel peab järgima algseid kujundusprintsiipe.

Tuleb säilitada või taastada hooneid kujundavad iseloomulikud detailid: akende ja uste kuju, nende

asend fassaadil, ruudujaotus ja piirdelauad, varikatuste ja katusekarniisi kujundus jms. Akende

uuendamisel lähtuda nende algsest ruudujaotusest ja asetusest fassaadil. Soovituslik on restaureerida

vanu aknaid.

Juurdeehitiste puhul tuleb ehitada uus osa maja tagumise fassaadi külge või madalama osana

olemasoleva ehitise pikenduseks. Juurdeehitised peavad üldiselt olema sama katusekaldega, nagu on

hoonel. Juhul, kui pakutav arhitektuurne lahendus on kooskõlas hoonega ja ala üldilmega, on lubatud

juurdeehitisele teine katusekalle kui hoone põhiosal. Majade ümberehitused ja fassaadide

muudatused tuleb kooskõlastada Setomaa vallavalitsuse ja Muinsuskaitseametiga.

Uute hoonete välisviimistlusel kasutada traditsioonilisi naturaalseid materjale. Eelistatud on

vertikaalse laudvoodriga hooned, aga lubatud on ka krohvitud ja/või horisontaalse laudvoodriga

hooned. Kasutada tuleb naturaalseid värvitoone (st värvitoon ei tohi olla „mürgine“ ehk liiga

intensiivne, et hoone või hoonete kompleks ei mõjuks võõrkehana küla üldpildis). Lubatud on

kasutatud erinevaid värve: pruun, roheline, heleroosa, kollane, valge, rootsi punane, hall. Aknaliistud,

maja nurgaliistud ja teised maja kaunistavad elemendid värvida teise värvitooniga, et tekiks kontrast,

mis tooks need detailid esile. Välisviimistluses vältida sünteetilisi materjale (nt plastvooder,

kiviimitatsiooniga plekk-katus, plastaknad jms).

Katusekattematerjalid ja hoonete fassaadide viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Katuse tüübina on lubatud kasutada kelpkatust ja viilkatust.

Katusekatte materjali valikul lähtuda piirkonnale omastest lahendustest. Katusematerjalina sobivad

13 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Foto 3. Stiilinäide lubatud piirdeaiast Foto 4. Stiilinäide lubatud piirdeaiast

Foto 2. Stiilinäide olemasolevatest hoonetest

puitsindel või -laast, samuti savikivi, valtsplekk. Mõeldavad on ka bituumensindel ja bitumeeritud

laineline katuseplaat. Lubatud katusekalle vahemik 40 - 50°.

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga, st hoonete projekteerimisel tuleb

arvestada lähipiirkonnas olemasolevate hoonete mastaapidega, hoonete paiknemist, hoonete

harjasuundadega, ning arhitektuuriga, et kompleksi miljööväärtus säiliks. Planeeritud hoonete

arhitektuurset lahendust, sobivust keskkonna ja olemasoleva hoonestusega ning hoonete paiknemist

hindab Setomaa vallavalitsus. Enne ehitusloa taotlemist tuleb kooskõlastada arhitektuurne lahendus

Setomaa vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonnaga ja vajadusel ka Muinsuskaitseametiga.

Foto 1. Stiilinäide olemasolevatest hoonetest

Piirded

Teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand“ hoonestamispõhimõtete järgselt ei ole üldiselt piirdeid

ette nähtud. Soovi korral on lubatud rajada läbipaistvaid madalaid (kõrgusega ca 1,2 m) puitaedu

stiilis foto 3 ja foto 4. Piirdeaiad on lubatud värvida valgeks, kuna ajalooliselt on planeeringualal

asunud barakkide ümber valged piirdeaiad. Samuti on lubatud jätta piirdeaiad naturaalsed puidu

värvi.

14 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Planeeringualal asuvaid vanu müüre ja vundamente ei tohi lammutada vaid need tuleb säilitada ja

parimal viisil eksponeeerida. Vanad müürid ja vundamendid asuvad näiteks planeeringuala edelaosas

krundi Pos 3 nurgas.

Ehitise kasutamise sihtotstarbed

Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on lubatud ehitada

üksikelamu maale üksikelamu (kood 11101) ja abihooned (kood 12744); majutushoone maale hotell,

motell, külalistemaja (kood 12111), puhkeküla või puhkelaagri majutushoone (koos 12121), hostel

(kood 12123) ja muu lühiajalise majutuse hoone (kood 12129), kultuuri- ja spordiasutuse maale muuseum, kunstigalerii (kood 12621).

7.4 Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine

Looduskaitseseaduses on sätestatud ranna ja kalda kaitsmise eesmärgid, mille järgselt on veekogude

kaitse eesmärgil keelatud ehitada hooneid ja rajatisi ehituskeeluvööndisse. Vastavalt

Looduskaitseseaduse §38 lg 5 erisusele ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga

või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele ja avalikult kasutatavale

teele. Looduskaitseseadus lubab kohalikul omavalitsusel taotleda ranna ja kalda ehituskeeluvööndi

vähendamist põhjendatud juhtudel. Käesoleva planeeringuga taotletakse Keskkonnaametilt osaliselt

ehituskeeluvööndi vähendamist krundil Pos 1.

Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus on Pos 1 krundil olemasoleva hoone (rajatud 1967. aastal)

ja puurkaevu hoone rekonstrueerimise tõttu. Nimelt on planeeritud olemasolevat hoone mahtu

laiendada rohkem kui 33%. Krundil Pos 1 asuvat olemasoleva põhihoone ehitisealust pinda ei

laiendata üle 33% vaid mahtu soovitakse suurendada hoone kõrguse arvelt. Abihoone

rekonstrueeritakse samas asukohas samas mahus.

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on näidatud joonisel 3 ja 5. Ehituskeeluvööndi

vähendamise piir ühtib krundil Pos 1 olemasolevate hoonete välispiiridega olles minimaalselt

veekogu piirist 27 m (abihoone (puurkaevu) puhul) ja 39 m (olemasoleva põhihoone puhul).

7.5 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 18178 Värska – Ulitina km 1,48-1,94, mille aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 2018.a. 208 autot/ööp. Juurdepääs planeeringualale toimub samuti

18178 Värska-Ulitina asfaltkattega riigimaanteelt olemasolevate mahasõitude kaudu. Uusi mahasõite

Värska-Ulitina maanteelt ei ole detailplaneeringuga ette nähtud. Joonisel 4 kujutatud

nähtavuskolmnurgad on näidatud peamistele mahasõitudele riigimaanteelt ja vastavad seisundile

rahuldav (7 x 120 m). Pos 1 ja Pos 4 hoonetele juurdepääsuks jäävad olemasolevad mahasõidud

riigiteelt samas asukohas. Kruntidele Pos 2 ja Pos 3 juurdepääsuks kasutusse võetav tee asub

munitsipaalmaal ja selle väljaehitamiseks tuleb arendajal sõlmida Setomaa vallavalitsusega eraldi

kokkulepe. Kruntidele Pos 5, 6, 7, 8a, 8 ja 9 juurdepääsuks moodustatakse juurdepääsuteele eraldi

transpordimaa katastriüksus (Pos 10), mis võõrandatakse kohalikule omavalitsusele ja määratakse

avalikult kasutatavaks teeks. Lisaks määratakse avalikult kasutatavaks teeks ka teine juurdepääs Pikk

tn 52a katastriüksusele (Pos 9), mis asub Pikk tn 52 katastriüksuse lõunaosas (vt asukohti täpsemalt

jooniselt 4 „Põhijoonis“). Avaliku kasutatavad teed tagavad tulevikus vaba ligipääsu planeeritud

avaliku ja ärilise funktsiooniga ehitistele kõigil külastajatel. Planeeritud krundil Pos 8a paiknevat

juurdepääsuteed kasutatakse aeg-ajalt ka Lõuna-Laane katastriüksuse lisanduvaks juurdepääsuks.

15 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Kuna suurem avalik huvi puudub selle teeosa kasutamiseks siis seatakse krundi Pos 8a ja Lõuna-

Laane vahel teeservituut.

Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra. Võimalike häiringute leevendusmeetmetena

tuleb projekteerimisel kasutada müratõkestavaid aknaid. Nähtavuskolmnurga alal (vt joonis 4) ei ole

lubatud turvalisuse tagamiseks rajada haljastust. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada

vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha

ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse

piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.

Parkimine lahendatakse parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohade arv leitakse valemiga P=A x n,

kus A on suletud brutopind ning n on parkimisnormatiiv.

Tabel 3

Pos

nr

Ehitise otstarve Parkimisnormatiiv Norm.

arvutus

Planeeritud/

normatiivne

parkimiskohtade

arv

1

70 % Eramu 3 parkimiskoht/elamu 1 x 3 = 3 3/3

30 % Hotell

(majutushoone)

1/70 178 × 1

70 3/3

Supelrand - - 6/-

KOKKU

Kuna eramu on 70% ja majutushoone 30% siis: 3*0,7 + 3*0,3 = 3

kohta. Supelranna teenindamiseks mõeldud parkimiskohad asuvad

krundil Pos 8.

2 Eramu 3 parkimiskoht/elamu 1 x 3 = 3 3/3

3 Eramu 3 parkimiskoht/elamu 1 x 3 = 3 3/3

4 6 korterit

(2-toalised korterid) 1 parkimiskoht / korter 1 x 6 = 6 6/6

5 Eramu 3 parkimiskoht/elamu 1 x 3 = 3 3/3

6 Eramu 3 parkimiskoht/elamu 1 x 3 = 3 3/3

7 Hotell

(majutushoone) 1/70 194 ×

1

70 6/3

8 Karavanide parkla - - 40

9

70% muuseum 1/90 2 × 541 × 1

90 12/12

30% hotell

(majutushoone) 1/70 541 ×

1

70 10/8

KOKKU

Ühekordsete hoonete puhul 12+10=22 kohta, kui peaks tekkima

vajadus lisakohadele on võimalik rajada ka 2x22=44 kohta, vt

joonist

Parkimiskohtade arv täpsustatakse projekteerimise staadiumis kui on teada konkreetsed ehitiste

suletud brutopinnad. Detailplaneeringus on Pos 8 kavandatud ca 40 kohaline karavanide parkla.

Parkla tuleb rajada liigendatuna, et see haakuks miljöösse paremini. Selleks on parkla soovitatav

jagada haljastusega kuni 10-20 kohaga osadeks. Pos 8 kavandatud karavanide parkla konkreetne

asukoht, kuju, suurus ja kohtade arv täpsustatakse projekteerimise käigus.

16 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Näide liigendatud parklast pärineb standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Krundisiseste teede paiknemine krundil määratakse iga hoone ehitusprojekti käigus, kui selguvad

hoonete konkreetsed asukohad.

Planeeringuala krunte Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 läbib Setomaa vallale kuuluv Õrsava matkarada, mis on

avalikus kasutuses (vt joonis 2 ja 3). Planeeringulahenduse realiseerimisel tuleb säilitada Õrsava

matkarada ja tagada avaliku kasutuse lubamine ka tulevikus. Tulenevalt eelnevast seatakse kruntide

Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 juurdepääsuservituut Setomaa valla kasuks. Sellega tagatakse, et kruntide Pos

1, Pos 2 ja Pos 3 igakordsetel omanikel on kohustus lubada matkarada kasutada selle kasutajatel ilma

takistusi (nt piirdeaeda) loomata.

7.6 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada ehitiste kasutusest tulenevate

tulepüsivusklasside ja hoonete- vaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Ehitistevaheline

tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määrusele 8 m. Päästetööde tegemiseks peab

päästemeeskonnale olema tagatud piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud

päästevahenditega. Kruntidele tuleb projekteerimise käigus rajada juurdepääsuteed minimaalse

laiusega 3,5 m ning projekteerimisel ja hoonete rajamisel tuleb luua igale krundile ümberpööramise

võimalus.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.

7.7 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 4 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitiste

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Planeeritud kruntide sisse jäävatele tehnorajatistele on

soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused kinnistu

omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel, kui kehtivaid tehnovõrgu talumise lepinguid ei ole.

Maantee alt läbiminek on kohustuslik teostada kõikide tehnovõrkude rajamisel kinnisel meetodil

arvestades sealhulgas tehnovõrkude haldajate tehnilisi tingimusi.

7.7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamiseks on ette nähtud Värska aleviku ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonisüsteemi laiendamine planeeringualani. Planeeritud tehnovõrkude lahendused on

kujutatud joonisel 4 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ ja on põhimõttelised – täpsed torustike

asukohad lahendatakse projekteerimise käigus, kui on selgunud konkreetsed hoonete asukohad.

17 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Antud planeeringuga on ette nähtud igale krundile oma liitumispunkti rajamine. Krundil 8 tingib vee-

ja kanalisatsiooni liitumispunktide vajaduse karvanide parkla ja krundil Pos 8a välitualett. Hetkel

krundil paiknevad kuivkäimad koos tühjendatava mahutiga vajavad rekonstrueerimist. Pos 8 ja 8a

kruntidele on lubatud paigaldada ka hooajalisi teisaldatavaid kuivkäimlaid nõnda, et need oleks

võimalikult varjatud asukohas ja ei rikuks olemasolevat rahulikku üldilmet ja miljööd.

Liitumiseks ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga on detailplaneeringu koostamise käigus

Setomaa vallas veeteenust pakkuvalt vee-ettevõttelt OÜ Setomaa Haldus küsitud tehnilised

tingimused torustike ja liitumispunktide rajamiseks (vt lisade kaust). Joonisel 4 näidatud

liitumispunktide asukohad on määratud OÜ Setomaa Haldus tehniliste tingimustega, torustike

asukohad on joonisel põhimõttelised ja nende täpsem paiknemine määratakse projekteerimise käigus.

Vee- ja kanalisatsiooni ühendustorustik liitumispunktist planeeritud hooneteni tuleb lahendada hoone

projekteerimise käigus arvestades käesoleva detailplaneeringu lisades toodud OÜ Setomaa Halduse

tehnilisi tingimusi.

Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele on seadusest tulenevad kaitsevööndid 2 m toru teljest

mõlemale poole, mis on kujutatud joonisel 4. Kaitsevööndisse ei ole lubatud rajada ehitisi.

Pos 1 krundil asetsev puurkaev ei ole seotud planeeringualal paiknevatele ja rajatavatele hoonetele

veevarustuse tagamiseks vaid sealt hangib tootmistegevuseks toorvett/mineraalvett AS Värska Vesi.

Pos 2 krundil asetsev puurkaev on kasutusest väljas.

7.7.2 Sademevesi

Hoonete projekteerimise käigus lahendada vertikaalplaneerimise abil sademevee immutamine.

Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale ja

immutada oma krundi piirides. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi juhtida

naaberkruntidele ega maanteele. Liigse sademevee juhtimiseks Õrsava järve on võimalik juhtida Pikk

tn 52 katastriüksusele moodustavatelt kruntidelt sademevesi maantee alt läbi truubi abil. Täpsem

kraavide ja truubi asukoht leitakse projekteerimise ajal koostöös Maanteeametiga.

7.7.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on planeeritud kuivhüdrandist, mis paikneb Õrsava

järve ääres krundil Pos 1. Lähim olemasolev tuletõrje veevõtukoht asub Pikk tn 29 (tunnus

73201:001:0454) katastriüksusel, mis jääb planeeringualast ca 100 m kaugusele. Tuletõrjevee

saamiseks on vajalik rajada lisanduv imbtoruga kuivhüdrant Õrsava järve äärde krundile Pos 1 (vt

soovituslikku asukohta joonistelt 3 ja 4). Juurdepääsutee hüdrandini peab olema vähemalt 3,5 m lai

ja tuletõrje veevõtukoht peab vastama standardis EVS 812-6:2012+A1+A2 välja toodud nõuetele.

7.7.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringuga moodustavate kruntide elektrivarustuseks on planeeritud ühendused

lähipiirkonnas asuvatest elektriliinidest. Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad

0,4kV õhuliinid Setu Talumuuseumi:(Räpina) alajaama fiider, mille demonteerimist võrguvaldaja ei

planeeri ning detailplaneeringuga samuti ette ei nähta. Laululava:(Räpina) olemasolevast alajaamast

on nähtud ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.

Kruntidel Pos 1, Pos 4 ja Pos 7 säilib olemasolev elektriühendus. Uute objektide (kruntidel Pos 2,

Pos 3, Pos 5, Pos 6, Pos 8, Pos 8a ja Pos 9) elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4

kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele, peamiselt

mitmekohalistena, teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide

liitumiskilbist hooneteni tuleb rajada maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse elektrikaablite asukohad

täpsustatakse projekteerimise staadiumis.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

18 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.9). Peale planeeringu

kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ

elektrivõrgu.

Elektriliinide soovituslikud paiknemised on näidatud joonisel 4 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“

ning nende konkreetsed asukohad määratakse tööprojektiga. Olemasolevaid elektri

madalpingekaableid ja -õhuliine tohib kasutada kuni elektriliinide planeeringujärgse lahenduse

rajamiseni. Kui Pos 5 ja 6 elamute asukoha valikul jäävad neil asuvad liinid ette, st omanik ei leia

elamule sobivat asukohta ilma liinide demonteerimata, siis huvitatud isik ja krundi omanik

korraldavad ühiselt liinide ümberehituse nõnda, et Pos 5 ja 6 kruntidel olevad õhuliinid ja

madalpingekaablid saavad likvideeritud ja seetõttu laieneb suur osa krundist elamu asukoha valikuks.

Edaspidi lähtutakse uute elektriühenduste loomisel planeeringujärgsest lahendusest, mis on näidatud

joonisel 4.

7.7.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte, õhk- ja

õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Päiksepaneele on lubatud rajada vaid hoonete

katustele. Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi,

raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete

rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida

küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.7.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik koheselt lahendada mobiilside kaudu. Samas on rajatavate ehitististele

võimalik tulevikus soovi korral ELA SA tehniliste tingimuste alusel (vt lisade kaust) sidevarustusega

liituda.

7.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.8.1 Haljastuse põhimõtted

Värska üldplaneeringul on kujutatud detailplaneeringu ala rohevõrgustiku koridori alana, mis aga on

vananenud info. Hiljem on rohevõrgustiku ala korrigeeritud - Põlva maakonnaplaneeringuga 2030+

ning koostatava Setomaa valla üldplaneeringus ei asu planeeringuala rohevõrgustiku koridoris.

Planeeringuala on suures osas kaetud metsaga. Domineerivateks puuliikideks on harilik mänd ja kask.

Üldiseks haljastuse põhimõtteks on säilitada valgusrikas metsaala, likvideerida minimaalses mahus

kõrghaljastust ning säilitada vaated läbi puistu Õrsava järvele.

7.8.2 Haljastuslahendus

Haljastuse rajamisel on kohustuslik säilitada kõrghaljastus nii suures osas kui võimalik.

Kõrghaljastusest on lubatud likvideerida hoonete rajamisele ette jäävad puud. Selleks, et säiliks

traditsiooniline haljastuslahendus on suuremahuline kõrghaljastuse likvideerimine keelatud. Vaadete

säilitamiseks olemasolevatele hoonetele ja Õrsava järvele tuleb hoida alal kasvav mets alusmetsata.

Uut kõrghaljastust ei ole detailplaneeringuga ette nähtud. Krundisisene haljastus hoovi osas

lahendatakse ehitusprojekti käigus.

19 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:

• Krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud.

• Säilitada tuleb traditsiooniline haljastuslahendus (olemuselt valgusrikas metsaala) ja

kõrghaljastus.

• Uue kõrghaljastuse rajamine ei ole lubatud.

• Madalhaljastust on soovituslik rajada minimaalselt, sh eelistatud haljastuseks on madalad

(lille)istutusalad, mis ei muuda oluliselt ala üldmuljet.

• Keelatud on krundi piiridele rajada vaateid varjavat hekki.

• Haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega ümbritsevasse

keskkonda ja mullastikku.

7.8.3 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektides. Vertikaalplaneerimise

põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest kaugemale ja immutada krundi

piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud.

7.8.4 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust. Ebaturvalist keskkonda

võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad, pimedad nurgatagused ja teised

hirmutekitavate tunnustega paigad. Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Piirata juurdepääs võõrastele inimestele

2) Sõidukite parkimine hoone läheduses

3) Võimalusel välisvalgustuse rajamine katastriüksusesisesel parkimisalal ja hoovis

4) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustite kasutamine

5) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid)

7.9 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja

nende funktsioneerimise tagamine.

7.9.1 Jäätmehooldus

Planeeritavatele kruntidele peab igale ühele eraldi paigaldama kinnised konteinerid olmeprügi jaoks.

Soovitavalt tuleks konteiner paigutada nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol ning, et see jääks

elanike vaateväljast kaugemale. Konteinerit on võimalik varjata näiteks haljastuse abil. Täpne

konteineri asukoht määrata ehitusprojekti käigus. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada

vastavalt Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas väljatoodule. Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri on

kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad, viibivad või tegutsevad Setomaa

valla haldusterritooriumil. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Setomaa vallas puhas ja

terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete

taaskasutamist. Krundi valdajal on kohustus tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib

teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks

mitteettenähtud kohta.

7.9.2 Looduskaitse

Pikk tn 52 katastriüksusel on registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi harilik käokuld leiukoht.

Ehitustegevusega hõlmatud ala ei ulatu Õrsava järve ehituskeeluvööndisse ega II kategooria

kaitsealuse liigi elupaika. LKS § 48 lõike 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kaitsealuste liikide

elupaikades isendi kaitse. Planeeringualal tuleb säilitada liigile sobiv elupaik ja vältida puistute

20 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

majandamist, mis võib liigi elupaiga seisundit oluliselt kahjustada. Üldine kaitsekord liigi elupaigas

on kehtestatud Looduskaitseseadusega. Objektide kaitset korraldab Keskkonnaameti Lõuna regioon.

7.10 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase,

õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Positiivsed mõjud on turistide ja kohalike elanike poolt majandusele positiivne tõus piirkonna

teenuste ja toodete tarbimise näol. Lisaks soodustatakse antud tegevusega osaliselt väikeettevõtlust

Pikk tn 52 kinnistul, mis omakorda on kohalikule omavalitsusele positiivse mõjuga.

Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju ka uute elanike lisandumise

näol, mistõttu suure tõenäosusega Setomaa valla elanike ja Värska gümnaasiumi õpilaste arv

suureneb. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned

tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning tõstavad miljööväärtuslike alade väärust

elukeskkonnana kohalike elanike silmis.

Negatiivsed majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal puuduvad praegusel hetkel muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid,

mistõttu ei ole alust eeldada, et planeeritavate hoonete ja rajatiste rajamisel oleks otsene negatiivne

kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused

hoonete rajamiseks arvestades üldplaneeringu teemaplaneeringus „Setomaa kultuuripärand“ välja

toodud nõudeid.

Kuna teemaplaneeringu koostamise üks eesmärkidest oli tõsta miljööväärtuslike alade väärust

elukeskkonnana kohalike elanike silmis, on mõjud kultuurilisele keskkonnale väga positiivsed.

Teemaplaneeringu edasiseks elluviimiseks oli vaja tõsta miljööalade elanike teadlikkust säästvast

renoveerimisest ja seto traditsioonilisest arhitektuurist ning leida võimalus miljööväärtuslike alade

toetusprogrammi loomiseks riiklikest vahenditest. Käesolev detailplaneering aitab ajaloolise

Põhjalaagri ala ainulaadsust säilitada ja omab seega kõrget ajaloolist väärtust.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga kavandatakse detailplaneeringuala muutmist atraktiivsemaks

puhkeotstarbeliseks vaba aja veetmise paigaks nii kohalikele kui ka turistidele, mis avaldab

sotsiaalsele keskkonnale positiivset mõju. Negatiivne mõju lähiümbruse elanikele võib avalduda

eelkõige ehitusperioodil põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu lahenduse realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna

lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Planeeringualal ei asu Natura 2000 ala. Pikk tn 52 katastriüksusel on registreeritud II kategooria

kaitsealuse liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht, aga ehitustegevust selles

piirkonnas ei ole kavandatud. Liik on levinud valdavalt Kagu-Eestis ja keskkonnaregistrisse kantud

39 leiukohast üks paikneb detailplaneeringu alal ja lisaks kaks veel vahetus läheduses.

Detailplaneeringuga seatakse oluliseks eesmärgiks säilitada liigile sobiv elupaik. Liigi seisundi

21 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

säilimine on tagatud ehitustegevuse keelamises antud asukohas, st liigile sobiv elupaik ei jää

hoonestusala sisse.

Kavandatud tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb

peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega

lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete

rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või

mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme

ja õhusaaste suurenemine. Oodata ei ole aga ülenormatiivsete tasemete esinemist. Planeeringu on ka

võimalikult suures osas kõrghaljastuse säilitamine ning ala heakorrastamine. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.11 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 4. Rajatavatele tehnovõrkudele, mis asuvad

planeeringualal on vajalik seada isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti

AS, ELA SA, OÜ Setomaa Haldus vms). Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse

notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise

staadiumis. Pos 10 krundil paiknevale juurdepääsuteedele ei seata servituuti vaid see määratakse

avalikult kasutatavaks teeks. Juurdepääsuteele, mis jääb krundile Pos 8a on soovituslik seada

teeservituut Lõuna-Laane kinnistu kasuks. Servituudialad on kujutatud joonistel 3 ja 4 ning on

illustreeriva tähendusega planeeritud juurdepääsuteede osas. Servituudialad täpsustatakse

juurdepääsuteede projekteerimise ja rajamise staadiumis.

Tabel 4

Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut /kasutusvaldus

Pos 8a Lõuna-Laane Teeservituut juurdepääsuks

Pos 6 Pos 5 Teeservituut juurdepääsuks

Pikk 35 Pos 2, Pos 3 Teeservituut juurdepääsuks

Pikk tn 35 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut

– elektri madalpingekaabel,

keskpinge kaabel

Juurdepääsu servituut – Elektri

madalpingekaabel,

keskpingekaabel, jaotuskilp,

liitumiskilp

Pos 8 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut

– elektri madalpingekaabel,

keskpingekaabel

Juurdepääsu servituut – Elektri

madalpingekaabel, keskpinge

kaabel, jaotuskilp, liitumiskilp

Pos 6 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut

– elektri madalpingekaabel,

keskpingekaabel

Juurdepääsu servituut – Elektri

madalpingekaabel, keskpinge

kaabel, liitumiskilp

Pos 5 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut

– elektri madalpingekaabel,

keskpinge kaabel

22 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

Juurdepääsu servituut – Elektri

madalpingekaabel,

keskpingekaabel,

Pos 4 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut

– elektri madalpingekaabel,

keskpinge kaabel

Juurdepääsu servituut – Elektri

madalpingekaabel,

keskpingekaabel,

Pikk tn 35, 18178

Värska-Ulitina tee,

Pos 4, Pos 5, Pos 6,

Pos 8

OÜ Setomaa Haldus Tehnovõrgu talumise servituut

– veetorustik

Pos 1, Pos 2, Pos 3 Setomaa vald Õrsava matkarada juurdepääs

7.12 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi.

Kinnistu igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide

omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud

haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub

kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik

on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb

täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsutee ja parkimisalad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude

täpne paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas

ühendused tehnovõrkudega.

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale. Hoonetele ei väljastata enne ehituslubasid, kui on seatud teeservituudid.

Hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed tehnovõrgud ja

tehnorajatised ning neile ka nõutud servituudid või isikliku kasutusõiguse alad seatud. Kruntidele Pos

2 ja Pos 3 juurdepääsuks kasutusse võetav tee asub munitsipaalmaal ja selle väljaehitamiseks tuleb

arendajal sõlmida Setomaa vallavalitsusega eraldi kokkulepe.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist võõrandatakse krundid Pos 9 ja 10 Setomaa vallale. Kruntidele

Pos 5, 6, 7, 8, 8a ja 9 juurdepääsuks moodustatav teemaa katastriüksus Pos 10 ja krunt Pos 9

võõrandatakse Setomaa vallale. Avalikult kasutatavate kruntide tasuta üleandmiseks Setomaa vallale,

korraldab planeeringust huvitatud isik koostöös Setomaa vallaga krundi Pos 10 mõõdistamise

iseseisva katastriüksuse moodustamiseks. Pos 8 lõunaosas paiknevale juurdepääsutee kohta tehakse

ettepanek Setomaa Vallavolikogule avalikult kasutatavaks teeks määramiseks. Pärast katastriüksuse

moodustamist teeb huvitatud isik avalduse Setomaa Vallavolikogule nende katastriüksuse

üleandmiseks. Volikogu otsuse alusel võtab need katastriüksused Setomaa vald endale üle ning

seejärel sõlmivad Setomaa vallavalitsus ja planeeringust huvitatud isik selle kohta notariaalse

lepingu.

Planeeringu elluviimise järjekord: I etapp – Kruntide alusel katastriüksuste moodustamine, Pos 1, Pos

4 ja Pos 7 paiknevate hoonete rekonstrueerimine ja tehnovõrkudega varustamine. II etapp – Pos 2,

Pos 3, Pos 5, Pos 6 ja Pos 8 elamute ja rajatiste välja ehitamine sh tehnovõrkude välja ehitamine. III

etapp – paiknevate hoonete rekonstrueerimine ja tehnovõrkudega varustamine.

23 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

8. Kooskõlastused ja kaasamine

Jrk nr Kooskõlastuse andnud

asutus / kaasatav Kooskõlastaja nimi

Kooskõlastuse

kuupäev ja nr

Kooskõlastamisel tehtud märkused või seatud

tingimused

1 Keskkonnaamet

Kaili Viilma, looduskaitse

juhtivspetsialist Lõuna

regioon

01.12.2020 nr

6-2/20/3828-6 -

2 Päästeamet Margo Lempu 18.12.2020 nr

K-ML/70 -

4 Maanteeamet

Marek Lind,

juhtivspetsialist taristu

teenuste osakond

09.12.2020 nr 15-

2/20/12553-7

Palume planeeringu elluviimisel arvestada

järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa

kohustusega tööde projektid tuleb esitada meile

nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal

projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis

palume kaasata meid menetlusse.

5 Rahandusministeerium

6 Kaitseministeerium Kooskõlastatuks loetud Planeerimisseaduse §133 lg 2 alusel

7 Politsei- ja Piirivalveamet Kooskõlastatuks loetud Planeerimisseaduse §133 lg 2 alusel

8 Maa-amet

Kristi Kivimaa,

maatoimingute osakonna

planeeringute ja

ehitusprojektide büroo

juhataja

13.01.2021 nr

6-3/20/3614-8

9 Elektrilevi OÜ Yulia Kolnes,

Elektrilevi OÜ

11.01.2021 nr

8308399160

1. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2. Tehnilised tingimused 366158

10 OÜ Setomaa Haldus Raul Lepp 27.11.2020 -

11 Telia Eesti AS Ei kavandata liitumisi sidevõrguga. Planeeringualas Telia Eesti AS-le kuuluvad kaablid puuduvad

24 PIKK TN 33 JA PIKK TN 52 DETAILPLANEERING

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee

12 ELA SA Annika Matson,

järelvalve spetsialist

27.01.2021 nr

KK2691VR Projekt(id) kooskõlastada ELA SA haldusega.

13 Pikk 31 omanikud Peeter Mändoja 7-5/1724-1

14 Lõuna-Laane omanik Arvamusi ei laekunud.

15 Pikk 54 omanik Arvamusi ei laekunud.

16 Pikk 37 omanik Arvamusi ei laekunud.

17 Pikk 37a omanik Arvamusi ei laekunud.

18 Pikk 56 omanik Arvamusi ei laekunud.

19 Pikk 35a omanik Arvamusi ei laekunud.

20 Pikk 35 omanik Arvamusi ei laekunud.

21 Laane katastriüksuse

omanik Arvamusi ei laekunud.

22 Muinsuskaitseamet

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Setomaa Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 12

64001, Võru maakond, Setomaa

vald, Värska alevik

Teie 05.04.2021 nr 7-5/727

Meie 28.04.2021 nr 7.1-2/21/8230-2

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu

täiendav kooskõlastamine

Olete esitanud meile täiendavaks kooskõlastamiseks Võru maakonnas Setomaa vallas Värska

alevikus Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 93401:005:0332 ja

73201:001:0654 , edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamukruntide moodustamiseks, ehitusõiguste

määramiseks ning maa sihtotstarbe muutmiseks. Kavandatava tegevusega soovitakse moodustada

elamukrundid ning rajada autokaravanide parkla säilitades võimalikult palju kõrghaljastust.

Tulenevalt Muinsuskaitseameti ettepanekust on laiendatud planeeringuala Pikk tn 52a

(katastritunnus 73201:001:0655) osas (planeeringus POS9). Planeeringu jooniseid ja seletuskirja

on täiendatud POS 9 ja POS 10-ga.

Planeeringut on korrigeeritud meiega koostöös.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame

planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata meid menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

2 (2)

Lisad:

1. Pikk 33 ja 52 - Seletuskiri_t

2. Joonis 1t – Situatsiooniskeem

3. Joonis 3t - Põhijoonis_6

4. Joonis 4t - Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis_3

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee

Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind

Marika Mugur Heili Püümann Veiko Vaske Maret Kruus Laura Raadik Kristiina Koll Katrin Kalda Madis Abel

Transpordiamet Hr Priit Sauk Valge tn 4 11413 Tallinn Eesti

Tallinn 19.05.2023

Edastatud e-posti teel:

[email protected] [email protected]

Pöördumine seoses Transpordiameti arvamusega Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu

POS 1 eskiislahendusele (kiri nr 7.2-2/23/5485-2)

Setomaa Vallavalitsus (edaspidi vald) edastas Transpordiametile arvamuse avaldamiseks

detailplaneeringu „Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu POS 1“ eskiislahenduse (edaspidi

detailplaneering). Edastasite oma arvamuse detailplaneeringu lahendusele 21.04.2023 kirjaga nr 7.2-

2/23/5485-2 (edaspidi arvamus). Tegite enda arvamuses detailplaneeringu lahenduse osas mitmeid

märkuseid, millega seonduvalt võtame Teiega ühendust ja palume selgitusi. Enne küsimuste esitamist

anname Teile ülevaate kõneksoleva haldusmenetluse käigust ja faktilistest asjaoludest.

(I) Haldusmenetluse senine käik ja faktiliste asjaolude täpsustus

1. On oluline, et detailplaneeringu menetlus planeeringuala Pikk tn 33 ja Pikk tn 52, Värska

kinnisasjade osas algatati 30.01.2020 (st kolm aastat tagasi). Planeeringuala hõlmas Pikk tn 33,

(katastritunnus 93401:005:0332), Pikk tn 52, (katastritunnus 73201:001:0654) ja 18178 Värska-Ulitina

tee, (katastritunnus 93401:005:0274) katastriüksusi (edaspidi detailplaneeringu menetlus). Seega –

algatatud detailplaneeringu menetluse raames planeeriti ka Pikk tn 33, Värska kinnistut (edaspidi Pikk

tn 33 kinnistu).

2. Detailplaneeringu menetluse raames tehti koostööd kõigi nõutud osapooltega. Sealhulgas tehti

koostööd Maanteeametiga, kes detailplaneeringu menetluse raames ilma täiendavate tingimusteta ka

enda kooskõlastuse andis (vt lisa 1). Maanteeamet on enda 09.12.2020 kirjas nr 15-2/20/12553-7

selgitanud, et Maanteeamet kooskõlastab detailplaneeringu ning palub tööde tegemisel arvestada

järgnevaga: (i) kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

Maanteeametile esitada nõusoleku saamiseks ning (ii) Maanteeamet tuleb menetlusse kaasata, kui

kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel ning kavandatakse

muudatusi riigitee kaitsevööndis.

3. Kuivõrd planeeringulahendust muudeti (planeeringuala laiendati, muudatusi ei tehtud riigiteega

puutuvas osas), siis küsiti sellel hetkel juba Transpordiametilt planeeringule uus kooskõlastus.

Transpordiamet andis enda kooskõlastuse planeeringule täpselt samas sõnastuses (lisa 2 –

Transpordiameti 28.04.2021 kiri nr 7.1-2/21/8230-2). Seega, Transpordiamet on tänase

planeeringulahenduse (sellisena, nagu see on ka Teile esitatud riigiteega puudutavas osas) heaks

kiitnud. Varasema menetluse käigus ei ole pidanud ei Maanteeamet ega Transpordiamet vajalikuks

detailplaneeringu menetluse raames nõuda ehitusprojekti koostamist jms.

4. Kuivõrd Pikk tn 33 kinnisasjal paiknes tiik, mille olemasolu tekitas vaidluseid, siis kehtestati

detailplaneering osaliselt. Positsiooni (POS) 1 osas, mis hõlmas endas ka vaidlusi tekitanud tiiki, jäi

detailplaneering kehtestamata ja antud positsiooni osas detailplaneeringu menetlus ka jätkus (st sama

haldusmenetlus, mille käigus on Transpordiamet juba korduvalt oma heakskiidu lahendusele andnud,

jätkus). Seega on kõneksolev detailplaneeringu lahendus sama (väikeste muudatustega Pikk tn 33

NOVE - 2/5 -

kinnistul asuva tiigi osas), mille Transpordiamet on juba korduvalt heaks kiitnud (just osas, mis puudutab

olemasolevat ühenduskohta Pikk tn 33 kinnistul).

5. Kuivõrd Transpordiameti kooskõlastus oli aegumas ja detailplaneeringu lahendust vähesel

määral muudeti (viisil, mis ei puudutanud riigiteed), edastati Transpordiametile uuesti

kooskõlastamiseks riigiteed (riigitee nr 18178 Värska-Ulitina) (edaspidi riigitee) (ühenduskohta)

puudutavas osas täpsemalt samasugune (eskiis)lahendus nagu varem. Transpordiamet andis seekord

tingimusliku kooskõlastuse (edaspidi arvamus). Transpordiamet nägi kooskõlastamiseks antud

lahendusel kokku kolme probleemi:

- Olemasolev ristumiskoht on rekonstrueeritud ilma Transpordiametilt nõudeid küsimata (viide

EhS § 99 lg 3). Transpordiamet viitas, et nõuetele vastava projekti alusel sõlmib Transpordiamet

huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu;

- Riigitee alusel maaüksusel (18178 Värska-Ulitina tee, katastritunnus 93401:005:0274) asub

kärgkiviga kaetud ala. Seda ei ole Transpordiametiga kooskõlastatud ja Transpordiamet sellega

ei nõustu (EhS § 70 lg 1 jj);

- Riigitee alusele maaüksusele (18178 Värska-Ulitina tee, katastritunnus 93401:005:0274) on

rajatud vähesel määral haljastust.

6. Kahtluste vältimiseks on oluline toonitada (ja selle osas puudub ka vaidlus), et huvitatud isik ei

ole ehitanud uut ristumiskohta ega ühendanud riigiteega uut teed (EhS § 99 lg 3 mõttes). Pikk tn 33

kinnistule pääsemiseks on juba ajalooliselt kasutatud sama vaidlusalust ristumiskohta. Tegevus, mida

detailplaneeringust huvitatud isik (Värska Originaal AS, edaspidi ka Värska või huvitatud isik) on

teinud, on teekatendi täiendamine osal, mis jääb riigiteest Värska (st huvitatud isiku) kinnistu poole.

7. Eelnevalt esitatud faktiliste asjaolude valguses soovime esmalt Teie vastust allolevate küsimuste

osas ja kooskõlastatust detailplaneeringule või detailplaneeringule kooskõlastuse andmisest

põhjendatud keeldumist.

(II) Põhjendused ja seisukohad

- Ristumiskoha rekonstrueerimisega seonduv

8. Esiteks asusite seisukohale, et Te ei kooskõlasta Teile edastatud detailplaneeringu lahendust

põhjusel, et olemasolev ristumiskoht on rekonstrueeritud ilma Transpordiametilt nõudeid küsimata (viide

EhS § 99 lg 3) ning Te kooskõlastate planeeringulahenduse siis, kui Transpordiamet on saanud esitada

ehitusprojektile omapoolsed nõuded ja huvitatud isik on sõlminud Transpordiametiga lepingu

ristumiskoha väljaehitamiseks.

9. Sõltumata sellest, milline on Teie nägemus ristumiskohast ja viimase väljaehitamisest, siis Teie

poolt püstitatud ristumiskoha väljaehitamise küsimust tuleks huvitatud isiku hinnangul lahendada

põhimõtteliselt menetluse järgmises etapis (loa- või teatisemenetluse etapis). Ehitusprojekti koostamise

ja ristumiskoha väljaehitamise kokkuleppe sõlmimise koht ei ole detailplaneeringu menetluses. Nimelt,

detailplaneeringu näol on tegemist dokumendiga, millega luuakse planeeringualale terviklahendus

lähiaja ehitustegevuseks (PlanS § 124 lg 1 jj). Tegemist on õiguslikus mõttes ettepanekuga. See

tähendab, et kellelgi ei ole kohustust detailplaneeringut ellu viia, kuid juhul, kui seda tehakse, tuleb

detailplaneeringust lähtuda. Peaks puuduma vaidlus küsimuses, et detailplaneeringu realiseerimist ei

saa huvitatud isikutelt üldiselt nõuda.

10. Sellest põhimõttest tuleb ka Transpordiametil enda kooskõlastuste andmisel lähtuda. Sellest

tulenevalt saab ka Transpordiamet enda kooskõlastuse andmisel detailplaneeringule otsustada, et

juhul, kui konkreetset lahendust hakatakse ellu viima, siis milline peaks olema realiseeritav lahendus

(riigiteele pääsemise jms osas). See tähendab omakorda, et Transpordiamet ei saa nõuda

detailplaneeringu menetluses juba kooskõlastuse andmise eeldusena ehitusprojekti koostamist ja

ristmiku väljaehitamise lepingu sõlmimist. Sellise lepingu sõlmimine peaks jääma detailplaneeringu

realiseerimise etappi (teatise, loamenetlus).

11. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et Transpordiamet ei saa põhimõtteliselt detailplaneeringu

lahendusele kooskõlastuse andmise eelduseks seada ehitusprojekti koostamist (viimasele nõuete

andmist) ja ristumiskoha väljaehitamiseks lepingu sõlmimist. Antud menetluse etapis saab

Transpordiamet hinnata põhimõtteliselt küsimust, millisest asukohast võiks ristumine riigiteega hakata

kulgema.

NOVE - 3/5 -

12. Teiseks viitasite, et huvitatud isik on rajanud riigiteega ristumiskoha ilma selleta, et oleks küsinud

Teie käest teega ühendamiseks nõudeid (EhS § 99 lg 3). Vaadates viidatud sätet, siis viimane näeb

ette, et ehitusprojekt tuleb kooskõlastada tee omanikuga: (i) olemasoleva teega ühendamisel või (ii)

tehnovõrkude rajamisel tee piirides. Seaduse seletuskirjas on viidatud, et säte kehtestab tingimused

juhuks, kui olemasoleva teega liitutakse või tee konstruktsiooni tuleb lammutada mitte tee omaniku

vajadusest lähtuvalt. Kõneksoleval juhul puudub kahtlus, et tegemist on olemasoleva ristumiskohaga.

Huvitatud isik ei ole teostatud tööde käigus riigiteega ühendust loonud – sama ühendus on olnud seal

olemas juba vähemalt aastast 2011 (vt lisa 3). Huvitatud isik on küll vahetanud teekatet teel, mis on

riigimaanteega ühenduses, kuid uut või täiendavat ühendust teega loodud ei ole. On ka oluline, et

konkreetselt ühenduskohas ei ole vahetatud ega muudetud ka pinnakatet (muudatus on kinnisasjal

endal). Huvitatud isik ei ole riigitee alla paigutanud ka tehnorajatisi (teed lammutanud).

13. Huvitatud isiku seisukohta toetab ka kohtupraktika. Kõneksolevat sätet (EhS § 99 lg-t 3) on

kohaldatud ka kohtupraktikas kitsalt uue ristumiskoha loomise kontekstis.1 Kohtupraktikas on selgitatud,

et ohutuse tagamise eesmärgi saavutamise parimate viiside leidmisel tuleb hinnata ka seda, millised on

parimad juurdepääsuteede asukohad, et tagada liikluse ohutus ja sujuvus.2

14. Eelnevat kokkuvõttes – huvitatud isik on seisukohal, et EhS § 99 lg 3 ei ole antud juhul kohalduv

õigusnorm, kuivõrd huvitatud isik ei ole ühendanud ega soovi ühendada riigiteega uut ristumiskohta.

Huvitatud isik on teinud muudatusi tee pinnakattel, millel juba on olemasolev ühenduskoht riigiteega.

15. Lisaks on huvitatud isik seisukohal, et viimane ei ole teostanud selliseid töid, mis oleks vajanud

ehitusprojekti või ehitusteatise esitamist/ehitusloa taotlemist. Sellest omakorda tulenevalt ei olnud ei

huvitatud isikul ega ka kohalikul omavalitsusel midagi Transpordiametiga kooskõlastada. Esmalt, nagu

eelnevalt on viidatud, ei kohaldu käesoleval juhul EhS § 99 lg 3 (uut ühenduskohta ei ole loodud). Teise

asjaoluna tuleb seega hinnata, kas huvitatud isiku poolt tehtud tööd olid teatise- või loakohustuslikud.

Tänase ehitusseadustiku loogika tugineb ehitusvabaduse põhimõttele, millest tulenevalt langevad vaba

ehitustegevuse alla kõik sellised tegevused, mis ei nõua EhS lisa 1 kohaselt teatise esitamist või loa

taotlemist. EhS lisa 1 kohaselt reguleerib rajatistega seonduvat tabel nr 2. Antud tabeli II osa (Tee)

reguleerib (i) avaliku tee ehitamist ja (ii) avalikkusele suunatud eratee ehitamist. Avalikkusele suunatud

eratee on omakorda defineeritud EhS § 92 lg-s 8, mille kohaselt on tee, mis on tee omaniku poolt

määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. Riigikohus on enda

praktikas selgitanud, et EhS § 92 lg 8 eeldab seega omaniku ettevõetavat aktiivset tegevust,

tähistamaks tema kinnisasjal asuv eratee selliselt, mis lubab avalikkusel seda kasutada.3 Kuivõrd

kõneksolev tee osa, mis paikneb Pikk tn 33 kinnistul, ei ole ei avalikult kasutatav tee ega ka eratee, mis

on suunatud avalikuks kasutuseks, siis ei ole antud tee osas tehtud tööd ka teatise- ega

loakohustuslikud. Sellest omakorda tulenevalt ei olnud huvitatud isikul ega kohalikul omavalitsusel ka

kohustust selliseid töid Transpordiametiga kooskõlastada.

16. Olgu viidatud, et huvitatud isik ei ole teinud kinnisasjal ka tegevusi, mis oleks läinud EhS § 70 lg

2 alla. Nagu eelnevast nähtub, ei ehitanud huvitatud isik kaitsevööndisse teist ehitusloakohustuslikku

ehitist (EhS § 70 lg 2 p 2). Huvitatud isik ei ole teinud kaitsevööndis ka tegevusi, mis läheksid EhS § 72

lg 1 punkt 1 jj alla.

17. Eelnevast tulenevalt on huvitatud isik seisukohal, et antud juhul ei ole kohane Transpordiameti

viide EhS § 99 lg-le 3, kuivõrd antud säte reguleerib uue ühenduskoha loomist (mida käesoleval juhul

ei tehtud). Huvitatud isikul ei olnud kohustust tehtud tegevust kooskõlastada Transpordiametiga ka muul

alusel, kuivõrd tehtud tegevus ei olnud ei teatise- ega loakohustuslik. Tehtud tegevus ei olnud ka

keelatud tegevus tee kaitsevööndis (EhS § 70 lg 2 ning EhS § 72 lg 1), mis oleks nõudnud ehitise

omaniku nõusolekut.

- Kärgkiviga kaetud alaga seonduv

18. Transpordiamet on probleemina toonud välja, et riigitee alusel maaüksusel (18178 Värska-Ulitina

tee, katastritunnus 93401:005:0274) asub kärgkiviga kaetud ala. On tõsi, et huvitatud isikul ei olnud

1 TRingKo 3-17-2244 2 TRingKo 3-17-2244, punkt 14 3 RKHKo 2-15-18478/33

NOVE - 4/5 -

sellise kärgkiviga kaetud ala rajamise tarbeks riigi kui maaomaniku nõusolekut ning Transpordiamet ei

ole kärgkiviga kaetud ala sellisel kujul loomist ka kooskõlastanud.

19. Siiski enne, kui huvitatud isik hakkab juba rajatud lahendust lammutama, siis palume, et

Transpordiamet kaaluks antud lahenduse seadustamise võimalikkust. Tegemist on alaga, mida on

võimalik kasutada nii avalikkusel kui ka huvitatud isikul sõidukite parkimiseks ja peatumiseks. Viitame,

et detailplaneeringu üheks osaks on Õrgava järve äärse ala muutmine avalikuks supelrannaks.

Eeldusel, et kõneksolev parkimistasku ei takista liiklust ega nähtavust (EhS § 70 ja 71), võiks

Transpordiamet kaaluda viimase lubamist, kuivõrd viimane annaks ka avalikkusele võimaluse antud

asukohas parkida ja peatuda. Huvitatud isik oleks nõus nii erinevate eraõiguslike kokkulepete

sõlmimisega kui ka kärgkiviga kaetud ala kohalikule omavalitsusele avalikku kasutusse andmisega.

Loomulikult juhul, kui Transpordiamet ei pea antud rajatise seadustamist võimalikuks, likvideerib

huvitatud isik rajatise täielikult või osaliselt.

- Haljastusest

20. Sarnaselt juba eelnevalt selgitatuga palub huvitatud isik Transpordiametil kaaluda, kas

kõneksolev haljastus tõesti takistab või segab avaliku riigitee kasutamist (takistab nähtavust vms) (EhS

§ 70 ja 71) või võiks olla olemas võimalus haljastuse säilitamiseks. Nimelt eksisteerib olukord, kus

huvitatud isiku poolt riigimaale istutatud haljastus on muutunud riigimaa oluliseks osaks ja kuulub seeläbi

riigile (TsÜS § 54 lg 1). Olukorras, kus rajatud haljastus liiklusohutust ei takista, loob kõneksolev

haljastus kohaliku omavalitsuse territooriumile ja avalikku ruumi üksnes väärtust juurde. Seega palub

huvitatud isik, et Transpordiamet kaaluks ka sisuliselt, kas antud haljastuse likvideerimine on tõesti

vajalik (EhS § 70 ja 71) või võib see jääda sellisel kujul riigile.

(III) Küsimused ja kokkuvõte

21. Kokkuvõtvalt soovib huvitatud isik toonitada, et tema eesmärgiks ei ole tekitada vaidlust ning

huvitatud isiku ainukeseks eesmärgiks on tekkinud olukorra võimalikult kiire ja optimaalne lahendus.

Sellest tulenevalt palume Teilt tagasisidet ja sisendit kokkuvõtvalt järgnevate küsimuste osas:

- Millisel õiguslikul alusel nõuab Transpordiamet detailplaneeringu menetluse raames

ehitusprojekti koostamist ja riigiteega ristumiskoha väljaehitamise lepingu sõlmimist (võttes

arvesse eelnevalt selgitatut)?

- Viitasite, et konkreetne olemasolev ristumiskoht ei vasta nõuetele – millistele nõuetele

kõneksolev ristimiskoht ei vasta?

- Lisaks palume, et viitaksite millel tugineb Teie nõuete esitamise õigus võttes arvesse asjaolu,

et tegemist on olemasoleva ristumiskohaga ning uue ristumiskoha loomist ei toimu? Palume, et

annaksite omaltpoolt ka nõuded ristumiskoha rekonstrueerimiseks (nagu viitasite enda

arvamuses).

- Kas Transpordiamet võiks pidada võimalikuks Transpordiameti poolt ettenähtud vajalike

sammude astumisel kärgkiviga kaetud ala seadustamist?

- Alternatiivselt palume anda teada, kas Transpordiamet võiks anda kooskõlastuse ja nõusoleku

kärgkiviga kaetud ala seadustamiseks ja alles jätmiseks osaliselt selliselt, et ala vähendatakse

huvitatud isiku kinnistu piirini? Sellisel juhul asuks kärgkiviga kaetud ala ainult huvitatud isiku

kinnisasjal, kuid siiski riigitee kaitsevööndis (EhS § 70 ja 71).

- Kas kõneksoleva haljastuse likvideerimine on tõesti sisuliselt vajalik (EhS § 70 ja 71)?

- Kas Transpordiamet jätab endiselt (võttes arvesse eelnevalt selgitatut) detailplaneeringu

lahenduse samadel argumentidel kooskõlastamata?

22. Jääme ootama Teie tagasisidet.

Lugupidamisega

Heili Püümann

NOVE - 5/5 -

Lisa 3

Pilt on võetud avalikust andmebaasist, pildi tegemise aeg 2011 (ülemine)

Pilt on tehtud Maa-ameti arhiivist, kuupäev 2019.a (ülemine)