Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Heili Püümann

Advokaadibüroo NOVE OÜ

[email protected]

Teie 19.05.2023

Meie 19.06.2023 nr 7.2-2/23/5485-4

Vastus pöördumisele seoses Värska aleviku

Pikk tn 33 ja Pikk tn 52 detailplaneeringu

POS 1 eskiislahendusega

Austatud hr / pr

Olete palunud Võru maakonna Setomaa valla Värska aleviku Pikk tn 33 ja Pikk tn 52

detailplaneeringu haldusmenetluse raames selgitusi järgmistele küsimustele.

1. Millisel õiguslikul alusel nõuab Transpordiamet detailplaneeringu menetluse raames

ehitusprojekti koostamist ja riigiteega ristumiskoha väljaehitamise lepingu sõlmimist

(võttes arvesse eelnevalt selgitatut)?

2. Viitasite, et konkreetne olemasolev ristumiskoht ei vasta nõuetele – millistele nõuetele

kõneksolev ristimiskoht ei vasta?

3. Lisaks palume, et viitaksite millel tugineb Teie nõuete esitamise õigus võttes arvesse

asjaolu, et tegemist on olemasoleva ristumiskohaga ning uue ristumiskoha loomist ei

toimu? Palume, et annaksite omaltpoolt ka nõuded ristumiskoha rekonstrueerimiseks (nagu

viitasite enda arvamuses).

4. Kas Transpordiamet võiks pidada võimalikuks Transpordiameti poolt ettenähtud vajalike

sammude astumisel kärgkiviga kaetud ala seadustamist?

5. Alternatiivselt palume anda teada, kas Transpordiamet võiks anda kooskõlastuse ja

nõusoleku kärgkiviga kaetud ala seadustamiseks ja alles jätmiseks osaliselt selliselt, et ala

vähendatakse huvitatud isiku kinnistu piirini? Sellisel juhul asuks kärgkiviga kaetud ala

ainult huvitatud isiku kinnisasjal, kuid siiski riigitee kaitsevööndis (EhS § 70 ja 71).

6. Kas kõneksoleva haljastuse likvideerimine on tõesti sisuliselt vajalik (EhS § 70 ja 71)?

7. Kas Transpordiamet jätab endiselt (võttes arvesse eelnevalt selgitatut) detailplaneeringu

lahenduse samadel argumentidel kooskõlastamata?

Detailplaneeringuga hõlmatud katastriüksused Pikk tn 33 (tunnus 73201:001:1614, ärimaa) ja Pikk

tn 52 (tunnus 73201:001:1665, üldkasutatav maa) asuvad osaliselt riigitee nr 18178 Värska –

Ulitina (edaspidi riigitee) km 1,52–1,94 kaitsevööndis.

2 (4)

Vastame küsimustele nende esitamise järjekorras.

1. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ (edaspidi määrus) § 3 on Transpordiameti tegevusvaldkonnaks inimeste ning

vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva

taristu tagamine. Määruse § 4 punkti 1 järgi on Transpordiameti ülesandeks tingimuste

loomine ohutuks ja säästlikuks liiklemiseks ning inimeste ja sõidukite liikuvuse

kavandamine. Riigitee km 1,64 olemasoleval ristumiskohal teostatud ehituslikud

muudatused on käsitletavad rekonstrueerimisena (muudetud on materjali, konstruktsiooni,

tehnoloogiat, sh riigitee alusel maaüksusel). Riigitee km 1,52-1,56 uue parkla ehitamine

on käsitletav olemasoleva teega ühendamisena. Mõlemaks nimetatud ehitustegevuseks

tuleb ehitusseadustiku (EhS) § 99 lõike 3 alusel taotleda tee omanikult nõuded

ehitusprojekti koostamiseks ning nõuetekohaselt koostatud projektile kooskõlastust.

Kooskõlastuse vormistame ristumiskoha ehitamise lepinguna, millega huvitatud isik saab

õiguse ehitustöödeks riigitee alusel maal ning annab tehtud töödele garantii.

2. Peame vajalikuks märkida, et kuna ristumiskoht ja parkla on ehitatud Transpordiametiga

kooskõlastamata lahenduse alusel, siis ei ole meil võimalik esitada lõplikku loetelu

nõuetele mittevastavustest, nt katendikihtide paksused, piki- ja põikkalded, tehnovõrkude

lahendused jms. Esiteks, ristumiskoha ja parkla lahendus on üldpõhimõtetelt vastuolus

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa

„Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) jaotise 5.2.2 alapunktidega 1 ja 5:

Projekteerimisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kuidas sõidukijuht näeb ja tajub ristmikku.

Kõverike ja mahasõitude kulgemine peab olema sõiduki juhile nähtav või etteaimatav;

projektlahendus peab tagama konfliktide võimalikult madala avariiohtlikkuse. Riigiteega

vahetult liituva parkla tõttu on olemasolevate ristumiskohtade konfliktiala ulatus

kahekordistunud ning sisaldab korraldamata liiklusega parkla tõttu mitu korda rohkem

konfliktpunkte. Parklasse sisenemise ja sealt väljumise manöövrid saavad toimuda kogu

parkla perimeetri ulatuses. Eelkõige sellest tulenevalt on teistel liiklejatel raske eristada

antud riigitee lõigus teiste sõidukite aeglustamise ja peatumise põhjusi (nt kas

aeglustatakse, et teha mahapööre ristumiskohalt, pöördeks parkimiskohale või peatumiseks

ristumiskohale eelneval või parklale järgneval teepeenral). Asulavälises liikluskeskkonnas,

kus puudub tänavaruum, kaasneb konfliktiala suurenemise ja selles sisalduvate

konfliktipunktide arvu mitmekordistumisega eeldatavalt oluliselt suurem oht riigiteel

liiklejate tervisele ja varale. Teiseks, ristumiskoha geomeetria ei sobi ärimaa

teenindamiseks. Intensiivsem maakasutus, ristumiskoha suurenev liiklussagedus ja

mõõtmetelt suurem liikluskoosseis (nt kaubaveokid, järelkärudega sõiduautod, teenuste

osutamisega seotud eriotstarbelised sõidukid jms) tingivad selle, et ristumiskoht peab

olema projekteeritud ja ümber ehitatud minimaalselt vastavalt Transpordiameti

tüüpjoonisele I. Väljaehitatud ristumiskoha ringkõverate raadiused on hetkel ligikaudu 2,5

m, ehkki peaksid olema minimaalselt 5 m, et tagada sujuvad manöövrid sõiduautodele.

Põhja poolt Pikk tn 33 hoonele läheneva sõiduki juht peab tegema sisuliselt tagasipöörde

vajalikust poole väiksema raadiusega ringkõverikul (vt Joonis 1), et pääseda

katastriüksusele. Kõnealune manööver on väga kohmakas ja aeglane, eeldades ebapiisava

raadiuse suurendamiseks pöörde alustamist vastassuunavööndisse põikamise kaudu ning

pikema sõiduauto või kesisemate oskustega juhi puhul lisatagurdamist osaliselt riigiteel,

mida me pole liiklusohutuse eest vastutava asutusena nõus aktsepteerima, kuna mõlemad

kirjeldatud tegevused halvendavad liiklusohutust. Ka on ristumiskoha liitumisnurk

(lähtuda tuleb auto asendist minimaalselt kolme meetri kaugusel riigitee katte servast ehk

ligikaudu katastriüksuste piirist) riigiteega hinnanguliselt normide piirväärtuse 700

lähedane ning vajab meie arvates suurendamist ristumiskoha põhja suunas nihutamise abil,

et tagada sõidukijuhtidele parem nähtavus.

3 (4)

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest.

3. Oleme selgitanud nõuete esitamise õigust eelnevalt punktis 1. Paraku ei ole kohane

nõudeid selgitustaotluse vastusena välja anda: need on vajalik vormistada EhS § 99 lg 3

alusel haldusaktina koos vaidlustamise viitega, mitte selgitustaotluse vastuse lisana.

Samuti ei ole Teie pöördumisele lisatud huvitatud isiku volitust selle kohta, et Teil on õigus

tema nimel taotleda ristumiskoha nõuete haldusakti. Palume huvitatud isikul või tema

volitatud esindajal esitada taotlus ristumiskoha ümberehitamise nõuete saamiseks

[email protected].

4. Ei. Antud liikluskeskkonnas nõustume punktis 2 kirjeldatud põhjustel riigiteest füüsiliselt

eraldatud parklaga, mille ühendus riigiteega toimub ainult ristumiskoha kaudu.

5. See sõltub, kas pädev teedeinsener leiab asukohapõhiselt lahenduse, mis on meie jaoks

veenev riigitee ohutuse ja toimivuse kestlikul tagamisel. Varasemate kogemuste põhjal me

ei nõustu näiteks lahendusega, kus katastriüksusel säilitatava kärgkivi ja riigitee vahele

rajatakse mugavalt ületatav ja piisava kandevõimega haljasriba, mida hakatakse endistviisi

igasuunaliselt kasutama otse parklasse pääsemiseks.

6. Jah. Riigitee alune maa on reserveeritud riigiteele ning selle toimimiseks vajalikele

ehitistele (nt kuivendus- või piirdesüsteem, liikluskorraldusvahendid) ja tegevustele (nt

korrashoiutööd). Dekoratiivhaljastuse rajamine ei toeta riigitee ohutust ega toimimist ning

muudab keerukamaks nii riigitee (nt talvine lumetõrje) kui teemaa korrashoiu (nt niitmine).

Haljastatud ala korrashoidu pole võimalik korraldada ilma sisenemata riigitee vabasse

ruumi (2,5 m teekatte servast, vt normide tabelit 2.17), mis on vajalik riigitee ohutuse

tagamiseks. Ka Teie pöördumine kinnitab meie senist kogemust, mille kohaselt on

külgnevate kinnisasjade omanikud neile mittekuuluva maa vabastamise asemel pigem

valmis vaidlustama riigitee transpordimaale tee toimimiseks mittevajalike rajatiste

likvideerimise. Peame vajalikuks maa viivitamatult vabastada, et seda oleks võimalik

kasutada (tegevustest ja rajatistest) vaba ruumina teeohutuse tagamiseks igal hetkel või

võtta kasutusele avalikes huvides, näiteks tehnovõrgu või jalgratta- ja jalgtee rajamiseks.

7. Kooskõlastame planeeringu siis, kui oleme veendunud, et selle elluviimisel on tagatud

riigitee ohutus ja toimivus.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]