LÄÄNERANNA VALLA TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU DETAILNE LAHENDUS

ALADELE NR 3 JA 3b Seletuskiri ja joonised

Planeeringu koostamise korraldaja:

Lääneranna Vallavalitsus Jaama tn 1 90302 Lihula linn Pärnu maakond [email protected]

Planeeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostaja: Projektijuht Detailse planeeringulahenduse koostamise projektijuht/ planeerija: Detailse lahenduse KSH aruande juhteksperdid:

Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 9

51004 Tartu

[email protected]

Kaarel Hendrik Zernant

Merlin Kalle

(ruumilise keskkonna planeerija kutsetunnistus nr 163361)

Jaak Järvekülg (litsents nr KMH0162),

Ingrid Vinn (litsents nr KMH0168)

Planeeringu koostamisest huvitatud isik:

Evecon OÜ (registrikood 10340286) Lossi tn 3 93819 Kuressaare Saare maakond

Töö nr: 25005206

Versioon: juuni 2026

Sisukord

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ...................................... 7

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 8 2.1 Eelvaliku alade asukoht ja planeeringuala piir ...................................................................................8 2.2 Planeeringuala ja selle mõjuala iseloomustus ...................................................................................8 2.2.1 Maakasutus .....................................................................................................................................9 2.2.2 Maaparandus ............................................................................................................................... 10 2.2.3 Veekogude ja maaparandussüsteemidega seotud kitsendused.................................................. 11 2.2.4 Liiklus ............................................................................................................................................ 11 2.2.5 Tehnovõrgud ................................................................................................................................ 12 2.3 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 12 2.3.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ................................................................... 12 2.3.2 Muud kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................... 15 2.3.3 Rohevõrgustik .............................................................................................................................. 15 2.3.4 Pinna- ja põhjavesi ....................................................................................................................... 16 2.3.5 Maavarad...................................................................................................................................... 16

3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE (PLANEERIMIS)DOKUMENTIDELE ............. 16 3.1 Maakonnaplaneeringud ................................................................................................................... 16 3.2 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise I etapp .................................................................................................................................. 18 3.3 Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek ................................................................................... 19 3.4 Üldplaneeringud .............................................................................................................................. 20

4 PLANEERIMISETTEPANEK ................................................................................. 22 4.1 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid

............................................................................................................................................................... 22 4.2 Planeeringulahenduse kujunemine ja valiku põhjendused ............................................................. 22 4.3 Kruntideks jaotamine ....................................................................................................................... 23 4.4 Krundi hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused .................................. 23 4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted

............................................................................................................................................................... 26 4.6 Haljastus, piirdeaiad ........................................................................................................................ 29 4.7 Tehnovõrgud ja -rajatised ................................................................................................................ 30 4.8 Maaparandus .................................................................................................................................. 32 4.9 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 32 4.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 33 4.11 Keskkonnatingimused ................................................................................................................... 33 4.11.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ................................................................. 34 4.11.2 Muud kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................. 36 4.11.3 Rohevõrgustik ............................................................................................................................ 37 4.11.4 Pinna- ja põhjavesi ..................................................................................................................... 38 4.11.5 Maavarad.................................................................................................................................... 39 4.11.6 Avariiolukorrad ........................................................................................................................... 40 4.11.7 Jäätmeteke ja ringmajandus ...................................................................................................... 40 4.11.8 Müra ja vibratsioon ..................................................................................................................... 41 4.11.9 Varjutamine ................................................................................................................................ 42 4.11.10 Leevendavad meetmed ............................................................................................................ 43 4.11.11 Seire läbiviimise vajadus .......................................................................................................... 47 4.12 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine ......................................................................................... 48 4.12.1 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ........................................................................ 48

www.dge.ee

4.12.2 Kalda kaitse eesmärkide analüüs metsamaal Paadrema jõe kalda piiranguvööndi ja

ehituskeeluvööndi piiri vahelisel alal paikneva hoonestusala ehituskeeluvööndi vähendamisega

hõlmatud ala osas .................................................................................................................................. 50 4.12.3 Kalda kaitse eesmärkide analüüs Hõbesalu kraavi kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega

hõlmatud ala osas .................................................................................................................................. 52 4.13 Piirangud ........................................................................................................................................ 53 4.13.1 Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid ................................................................................... 53 4.13.2 Servituudi vajaduse määramine ................................................................................................. 53 4.14 Planeeringu elluviimine .................................................................................................................. 54 4.14.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 54 4.14.2 Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................................ 55

B - JOONISED

Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena

1. Situatsiooniskeem M 1 : 75 000

2. Põhilahendus kontaktvööndiga M 1 : 15 000

3. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG1, WTG4) M 1 : 2 000

4. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG3, WTG7) M 1 : 2 000

5. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG8) M 1 : 2 000

6. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG9) M 1 : 2 000

7. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG10, WTG21) M 1 : 2 000

8. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG12, WTG13, WTG18) M 1 : 2 000

9. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG16, WTG20) M 1 : 2 000

10. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG14) M 1 : 2 000

11. Juurdepääsuteed ja elektriliinid M 1 : 75 000

12. Kruntimine M 1 : 30 000

C - KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL (lisatakse pärast kooskõlastamise etappi)

D – LISAD

Esitatud digitaalselt eraldi failidena

1) Lääneranna Vallavolikogu 04.05.2023 otsus nr 106 „Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande vastuvõtmine alade nr 3 osas“

2) Lääneranna Vallavolikogu 10.10.2024 otsus nr 199 „Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande vastuvõtmine ala nr 3b osas“

3) Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne aladele 3 ja 3b koos lisadega

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 7

A – SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise lähtedokumentideks on Lääneranna Vallavolikogu

04.05.2023 otsus nr 106 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3 osas“ ja

10.10.2024 otsus nr 199 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3b osas“.

Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatati Lääneranna vallas kohaliku

omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Eriplaneeringu eesmärk

on leida asukoha eelvaliku käigus kogu Lääneranna valla territooriumil võimalikud sobivad asukohad

elektrituulikute püstitamiseks ning seejärel valida alternatiivsete võimaluste kaalutlemisel sobivaim

asukoht ja koostada detailne lahendus tuulepargi rajamiseks. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

protsess koosneb seega kahest etapist: I etapp – asukoha eelvalik ja selle KSH ja II etapp – detailne

lahendus ja selle KSH.

Asukoha eelvaliku ja I etapi KSH-de tulemusel valiti tuuleparkide rajamiseks sobivate asukohtadena

välja ala nr 2 koos 2a-ga; ala nr 3 ja 3b ning ala nr 5 koos 5a-ga.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus ning

asukoha eelvaliku etapp viidi valdavalt läbi aastatel 2020–2023, alal nr 3b KSH I etapp aastatel

2023– 2024. Asukoha eelvaliku etapi materjalid ala nr 3 kohta on kättesaadavad Lääneranna

Vallavalitsuse veebilehel: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5829402 ja ala nr 3b kohta:

https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/6505392.

Eriplaneeringu planeeringulahendus on leitav avalikus kaardirakenduses:

https://dge.ee/maps/Laaneranna-3-3b/

Eriplaneeringu detailse lahenduse ehk eriplaneeringu II etapi koostamise eesmärgiks on sobivaks

tunnistatud aladel töötada välja täpsed tingimused objekti ehitamiseks ehk määrata ehitusõigus

tuulepargi ehitamiseks. Samal ajal detailse lahenduse väljatöötamisega hinnatakse täpsemalt samuti

kavandatava ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid ning töötatakse välja nende leevendamise

meetmed.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus on ehitusprojektide koostamise alus.

Planeeringu koostamisel on alusdokumentatsioonina asjakohases sisus kasutatud:

▪ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanded;

▪ Pärnu maakonnaplaneeringut (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/70) ja selle lisa 6 - Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringut;

▪ Lääne maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatudriigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74) ja selle lisa 5 - Lääne maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringut;

▪ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet aladele 3 ja 3b (Hendrikson & Ko OÜ, eelnõu juuni 2026);

8 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

▪ Lääneranna valla üldplaneeringut (vastu võetud Lääneranna Vallavolikogu 09.10.2025 otsusega nr 247; avalikustatud 01.12.2025–11.01.2026);

▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale planeeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Radiaan OÜ poolt koostatud maa-ala

topo-geodeetilist alusplaani tehnovõrkudega (töö nr 2979G25). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on

L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis, mõõtkava M 1:500. Topo-geodeetiline

alusplaan mõõdistati juunis 2025.

Käesolev planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis

täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud

menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Eelvaliku alade asukoht ja planeeringuala piir

Tuuleparkide rajamiseks sobivad alad nr 3 ja 3b paiknevad Lääneranna vallas hõredalt asustatud

piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale. Alad paiknevad Kiska, Vatla, Sookalda, Paatsalu

ja minimaalses ulatuses Paadrema küla territooriumil. Alade nr 3 ja 3b kogupindala on ca 920 ha.

Eelvaliku alade asukohad Lääneranna vallas on vaadeldavad joonisel nr 1.

Planeeringuala piir selgus detailse lahenduse planeerimise tulemusena. Planeeringuala piir järgib

valdavalt planeeritud krundi piiri ja planeeringuala sisse jäävad kavandatud põhimõtteliste tuulikute

labade ulatused ja põhimõttelised võimalikud juurdepääsuteede asukohad, v.a alternatiivne juurdepääs

Vatla küla suunast. Planeeringuala piir on toodud joonistel nr 1 ja 2.

Planeeringuala suuruseks kujunes ca 418,6 ha.

2.2 Planeeringuala ja selle mõjuala iseloomustus

Käsitletavad eelvaliku alad valiti välja eriplaneeringu asukoha eelvaliku ehk I etapis läbiviidud

analüüside ja KSH tulemusena. I etapis kasutati tuulepargi rajamiseks sobilike alade leidmiseks mitmeid

erinevaid kriteeriume, nagu näiteks 1000 m puhver elu- ja ühiskondlikest hoonetest, 600 m puhver

nahkhiirte püsielupaikadest, piisav kaugus (300 m) riigiteedest, kaugus Lihula ja Virtsu

tiheasustusaladest; oluliste loodusväärtuste puudumine alal jmt (leitav I etapi aruandes).

Vastavalt eriplaneeringu asukohavaliku I etapi KSH-dele puuduvad aladel tuulepargi arendamist

välistavad kriteeriumid.

Eelvaliku aladest (eelvaliku ala sisse peab jääma kavandatava tuuliku vundament) jäävad lähimad

külakeskused järgmistesse kaugustesse: Vatla ja Paaderma küla ca 2 km, Sookalda küla ca 1,1 km,

Paatsalu küla ca 2,5 km ja Kiska küla ca 1 km. Suurimaks ümbruskonna külakeskuseks on Vatla küla.

Lääneranna valla käsitletavas edelaosas asuvad ka töötavad tuulepargid: Mäli ja Tamba. Eelvaliku ala

lõunapiirist jääb Mäli tuulepark ca 10 km ja Tamba tuulepark ca 5 km kaugusele edelasuunda.

Eelvaliku alade nr 3 ja 3b asukohad ning planeeringuala asukoht avalikult kasutatavate teede,

külakeskuste ja veekogude suhtes on vaadeldavad joonisel nr 1. Samal joonisel on näha maakasutuse

muster (põhikaart).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 9

Geodeetiline mõõdistus teostati detailse lahenduse koostamise alguses vaid planeeritud tuulikute ja

neid ühendavate teede põhimõttelistes võimalikes asukohtades ning lõpplahenduse kogu planeeritud

ala ei kata.

2.2.1 Maakasutus

Planeeringuala katab ca 418,6 ha suuruse maa-ala. 37 planeeringualale jääva kinnisasja andmed on

toodud Tabel 2-1.

Tabel 2-1. Kinnisasjade andmed

Katastriüksuse

tunnus

Kinnisasja/katastriüksuse

nimetus

Asustusüksuse

nimi

Suurus (ha) Maakasutuse sihtotstarve

19501:001:0477 Ristikheina Kiska küla 2,59 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0011 Puudub Vatla küla 1,50 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0020 Truubi Vatla küla 9,16 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0031 Metsa Vatla küla 4,81 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0032 Küla Vatla küla 18,74 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0033 Tiidu Vatla küla 7,26 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0034 Kulla Vatla küla 5,87 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0037 Lääne Vatla küla 38,19 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0091 Puudub Vatla küla 3,60 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0175 Uue-Lembra Kiska küla 11,48 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0186 Nõmme Vatla küla 5,95 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0220 Arumetsa Vatla küla 48,03 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0222 Liivandi Vatla küla 3,75 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0247 Kase Vatla küla 34,35 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0273 Vana-Jüri Vatla küla 6,06 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0274 Vatlapõllu Vatla küla 5,76 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0313 Lihula metskond 271 Vatla küla 16,25 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0329 Kuuse Vatla küla 28,21 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0333 Lihula metskond 204 Kiska küla 85,91 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0413 Uustalu Vatla küla 15,39 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0473 Piiri Vatla küla 16,06 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0860 Lepe Vatla küla 200,10 Maatulundusmaa 100%

19502:002:0960 Puraviku Vatla küla 27,16 Maatulundusmaa 100%

19502:002:1200 Keldre Kiska küla 25,85 Maatulundusmaa 100%

43001:001:0163 Varbla metskond 294 Paatsalu küla 22,68 Maatulundusmaa 100%

43001:001:0234 Lihula metskond 446 Kiska küla 2,73 Maatulundusmaa 100%

86301:001:0012 Põldaru Paatsalu küla 14,99 Maatulundusmaa 100%

86301:001:0094 Kase Paatsalu küla 18,43 Maatulundusmaa 100%

86301:001:0096 Paju Paatsalu küla 23,54 Maatulundusmaa 100%

86301:001:0163 Saare Paatsalu küla 5,25 Maatulundusmaa 100%

10 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

Planeeringualal paiknevad põllumaad mosaiikselt vaheldumisi metsaaladega. Maapinna keskmiseks

absoluutkõrguseks on ca 5 m/abs.

2.2.2 Maaparandus

Planeeringualast idasuunas paikneb Paadrema soo, kagusuunas Anepselja soo, lõunakülje vahetus

läheduses jookseb Paadrema jõgi (VEE1119600, tüüp: jõgi, valgala 269,7 km², kuulub kas osaliste

lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu). Planeeringualal asub

Hõbesalu kraav (VEE1119500, tüüp: kraav, valgala 20,1 km², kuulub kas osaliste lõikudena või

tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.

Planeeringualal paiknevatest maaparandusehitistest annab ülevaate Tabel 2-2.

Tabel 2-2. Planeeringualal paiknevad maaparandusehitised

Maaparandusehitised

Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad

Ehitise nimi Maaparandussüsteemi kood/ehitise kood

Koru II 5111950020060/001

Koru III

5111950020100/001

5111950020090/001

5111950020110/001

5111950020120/001

Paadremaa

6111960020050/001

6111960020060/001

6111960020070/001

6111960020080/001

Maaparandussüsteemi eesvoolud

Ehitise nimi Maaparandussüsteemi kood/ehitise kood

Eesvoolu osa pikkus

Koru II 5111950020060/001 avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2

Koru III

5111950020100/001

5111950020110/001

avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2

Katastriüksuse

tunnus

Kinnisasja/katastriüksuse

nimetus

Asustusüksuse

nimi

Suurus (ha) Maakasutuse sihtotstarve

86301:001:0229 Metsatirbi Paatsalu küla 9,97 Maatulundusmaa 100%

86301:001:0314 Piruka Paatsalu küla 50,32 Maatulundusmaa 100%

86301:001:0462 Purika Paatsalu küla 20,83 Maatulundusmaa 100%

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 11

Paadremaa

6111960020050/001

6111960020060/001

6111960020070/001

6111960020080/001

avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2

Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud

Ehitise nimi Maaparandussüsteemi kood/ehitise kood

Hõbesalu kraav 5111950020000/001

2.2.3 Veekogude ja maaparandussüsteemidega seotud kitsendused

Kuna planeeringualal asuvad kuivenduskraavid, millest osad täidavad maaparandussüsteemi eesvoolu

rolli (vt ptk 2.2), ulatuvad osadele käsitletavatest kinnisasjadest järgmised kitsendused:

▪ maaparandussüsteemi maa-ala1;

▪ maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m või 15 m (Hõbesalu kraav) Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast2;

▪ maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd laiusega 10 m (Hõbesalu kraav) või 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist või kui eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv3;

▪ jõe ja kraavi kalda piiranguvöönd laiusega 100 m (Paadrema jõgi) või 50 m (Hõbesalu kraav) ja ehituskeeluvöönd laiusega 50 m (Paadrema jõgi) või 25 m (Hõbesalu kraav) Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist4; erisusega Paadrema jõe kaldal metsamaal, kus metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini5 ning Hõbesalu kraavil, kus ehituskeeld ei laiene kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale6.

Esitatud kitsendused on graafiliselt kajastatud kõikidel põhijoonistel nr 3-10 ja joonisel nr 2 (v.a

veekogude veekaitsevööndid joonise loetavuse huvides).

2.2.4 Liiklus

Planeeringualal ei asu avalikult kasutatavaid riigi- ega kohalikke teid.

Lähim avalikult kasutatav riigitee nr 16182 Nurmsi – Risti jääb planeeringualast põhja, millega kulgeb

paralleelselt avalikult kasutatav riigitee nr 16180 Karuse – Kalli tee. Kaugemale läänesuunda jääb

avalikult kasutatav riigitee nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee ning itta avalikult kasutatav riigitee nr

16183 Risti-Hallivanni tee.

1 maaparandusseadus 2 maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 3 veeseadus 4 looduskaitseseadus ja veeseadus 5 looduskaitseseadus 6 looduskaitseseadus

12 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

Lähim avalikult kasutatav kohalik tee asub planeeringualast loodes – 1950035 Koru tee.

Lähima avalikult kasutatava riigitee 16182 Nurmsi – Risti aasta keskmine ööpäevane liiklus 2025.a

andmetel on planeeringualaga külgneval lõigul 10 autot ööpäevas, millest sõiduautod ja pakiautod

moodustavad 90% ja autorongid 10%. Seevastu eelnimetatud teega paralleelselt kulgev nr 16180

Karuse – Kalli tee aasta keskmine liiklussagedus on märkimisväärselt suurem, 1023 autot ööpäevas.

Liiklussagedusest 87% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 7% autorongid ning 6% veoautod ja

autobussid. Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee (nr 19101) ööpäevane liiklussagedus varieerub 2025. a

andmetel, sõltuvalt teelõigust, 539-736 sõiduki vahel. Risti-Hallivanni tee (nr 16183) ööpäevane

liiklussagedus on 45 sõidukit.

Planeeringualal kulgeb nii pinnas- kui kruusakattega teid.

Kõikidel detailselt käsitletavatel kinnisasjadel, kuhu on kavandatud põhimõtteline võimalik tuuliku

asukoht, puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

2.2.5 Tehnovõrgud

Kuna planeeringuala asub asustusest eemal, ei jää alale tehnovõrkusid (v.a maaparanduse

kuivendusdreenid).

2.3 Keskkonnatingimused7

2.3.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

2.3.1.1 Natura 2000

Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis viidi läbi Natura

eelhindamine, mis analüüsis eelvalikuala 3 eeldatavas mõjualas paiknevaid Natura 2000 loodus- ja

linnualasid. Eelhindamine järeldas, et eelvalikuala eeldatavas mõjualas paikneb ca 1 km kaugusel

Tuhu-Kesu linnuala, millele on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine.

KOV EP asukoha eelvaliku KSH aruande kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil laekus

ettepanek eelvalikuala 3 laiendamiseks, mis nimetati eelvalikualaks 3b. Seetõttu viidi läbi täiendav

Natura eelhindamine, milles hõlmati ala 3b eeldatavas mõjualas paiknevad Paadrema loodusala,

Väinamere linnuala ja Tuhu-Kesu linnuala. Täiendava eelhindamise käigus järeldati, et kavandatava

eelvalikuala 3b eeldatavas mõjualas asuvate Natura 2000 Tuhu-Kesu linnuala ja Väinamere linnuala

puhul ei ole ebasoodsa mõju tekkimine välistatud ning tuleb liikuda edasi Natura asjakohase ehk

täishindamise etappi.

Natura täishindamine eelvalikualale 3 viidi läbi eriplaneeringu asukohavaliku e I etapi KSH aruandes ja

hiljem lisandunud 3b ala puhul KSH aruande lisas 5. Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele,

et eriplaneeringu rakendumisel (alade nr 3 ja 3b väljaarendamisel) ei saa välistada ebasoodsa mõju

tekkimist Tuhu-Kesu linnualale ja Väinamere linnualale, mistõttu seati leevendavad meetmed

rakendamiseks eriplaneeringu detailse lahenduse etapis, mille abil on võimalik ebasoodne mõju Natura

2000 võrgustiku aladele välistada. Lisanduvalt seati detailse lahenduse etapis läbi viidava täpsustava

linnustiku uuringu ülesandeks välja töötada lahendus, mis ei mõjuta negatiivselt Tuhu-Kesu ja

Väinamere linnuala kaitse-eesmärke.

Detailse lahenduse väljatöötamise käigus selgusid täiendavad asjaolud (maakaabli asukoht) ja seetõttu

tuli Tuhu loodusala ja Tuhu-Kesu-linnuala osas alustada Natura hindamist algusest ehk

eelhindamisest ja liikuda vajadusel täis- ehk asjakohasesse hindamisse. Väinamere linnuala puhul

eelhindamist korrata ei olnud vaja, samuti ei tulnud hindamist korrata Tuhu-Kesu linnualale muude

7 allikas: Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet aladele 3 ja 3b seisuga juuni 2026

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 13

kavandatud tegevuste osas – nende puhul jätkati otse asjakohase täishindamisega, tuginedes

varasemate etappide tulemustele ja täpsustatud linnustiku andmetele.

Natura eelhindamine ja asjakohane hindamine tuulepargi detailsele lahendusele viidi läbi vastavalt

juhendile dokumendis “Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruanne

aladele 3 ja 3b”.

2.3.1.2 Linnustik

KOV EP I etapi KSH aruandes seati kohustus mh eelvalikualadel 3 ja 3b kas läbi viia linnustiku uuringud

eesmärgiga arvestada detailse lahenduse väljatöötamisel aladel ja/või nende lähedal, sh kaitstavatel

aladel, elutsevate kaitsealuste linnuliikidega või anda sisend tuulikute paigutuse sobivuse hindamiseks

ning vajadusel teha lahenduse muutmise ettepanekud, leevendamaks mõju linnustikule. Detailse etapi

KSH protsessi raames teostati linnustiku uuringeelvalikualadel 3 ja 3b 2023. ja 2025. aastal, mille järel

koostati eelvalikualadele tuulikute paigutamise sobilikkust määrav tsoneering.

Pesitsevad kaitstavad liigid. Planeeringualal tuvastati linnustiku uuringu kohaselt II kaitsekategooria

linnuliikidest pesitsemas valgeselg-kirjurähn ning kuuldi ühel korral ka kanakulli häälitsust, ilma pesa

leidmata. Lisaks leiti linnustiku uuringu väliselt 2023. a kevadel tuulealast kagus rohunepp. I

kaitsekategooria linnuliikide alal pesitsemas ei tuvastatud. Alal pesitseb mitmeid III kaitsekategooria

aluseid linnuliike, seejuures kasutab planeeringuala rohumaid ja Paadrema sood mängupaigana ka

teder.

Vee- ja röövlindude liikumisteed ja toitumisalad. Planeeringualalt ega selle lähikonnast ei ole teada

sügisest sookurgede rändekogumit, planeeringuala ei ole luikede ja haneliste rändel oluliseks

peatuspaikaks ja toitumisaladeks, ega jää ka oluliste toitumis- ja ööbimispaikade vahele. Teiste

veelindude jaoks on püsivaks liikumisteeks ala lõunaosa läbiv Paadrema jõgi. Röövlindudest nähti 2025.

aastal ja 2026. a jaanuaris planeeringualal ja selle vahetus läheduses I kaitsekategooria aluse kaljukotka

noorlinde ning kui 2023. a vaadeldi piirkonnas vaid üksikuid merikotkaid, siis 2025. a oli merikotka

vaatluste arv suur. Vatla piirkonda on ühe korra ületanud ka Eestis GPS saatjatega varustatud

suur- konnakotkas.III kaitsekategooria alustest röövlindudest on vaadeldud piirkonna avamaastikel

toitumas hiireviud, karvasjalg-viud, raudkulli, soo-loorkulli, välja-loorkulli ja roo-loorkulli, herilasviud,

tuuletallajat, lõopistrikku ja raba- ning punajalgpistrikku. Röövlindude regulaarseid pesa ja toitumisala

vahelisi lende ei tuvastatud, kuid siinkohal on oluline mainida, et planeeringualast itta jäävad Paadrema

soo ja jõeäärsed uudismaad on eksperthinnangu raames määratletud kui kaljukotkale sobivad

toitumisalad ning eelvalikualade 3 ja 3b idaosa on osa ka liigile olulisest liikumiskoridorist Tuhu soostiku,

Paadrema soo, Sookalda uudismaade ning Soometsa soo vahel. Ka ülejäänud planeeringuala

avamaastik on kalju- ja merikotkale sobiv toitumisala.

2.3.1.3 Nahkhiired

Nahkhiirte osas teostati detailse etapi KSH protsessi raames täpsustav nahkhiirte uuring, mis hõlmas

eelvalikualal 3 ja 3b perioodi 2023. aasta kevadest kuni sügiseni.

Planeeringuala ja selle vahetut lähedust iseloomustab mosaiiksus, leidub nii põllumajanduslikku maad,

metsaalasid kui märgalasid, mis on potentsiaalselt sobilikud nahkhiirte toitumisalana ja varjepaigana.

Nahkhiirtele sobivad elupaikadeks peamiselt maastikud, kus leidub vanemaid (haava)metsi ja

veekogusid. Planeeringuala põhjaosas leidub üle 55-aastasi haavapuistuid ning seega pakub antud

piirkond nahkhiirtele sobivaid varjepaiku.

Kokku registreeriti tuulealal 7 nahkhiireliiki. Kõige arvukamalt tuulealal esinev nahkhiireliik on põhja-

nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Nahkhiirte uuringus võrreldi kuude kaupa ka nahkhiirte suhtelist arvukust

registraatorite juures nahkhiirte suhtelise arvukusega metsamaastikus. Nahkhiirte arvukus on

planeeringualal pigem madal, välja arvatud planeeringuala põhjaosas. Tõenäoliselt asustavad

eelvalikuala ja ka planeeringuala põhjaosa metsasid põhja-nahkhiire ja perekond lendlane

14 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

(tõenäoliselt tõmmulendlane) poegimiskolooniad. Planeeringuala ei läbi nahkhiirte kevadränne või

sügisränne. Kuna põhjaosas paiknenud püsiregistraatori töös esines probleeme, hinnati põhjapoolse

ala väärtust lähtudes nii maastikuanalüüsist kui ka varasematel perioodidel lähtuvatest mustritest.

Mustrite paikapidavust tuleb kinnitada järelseire käigus. Hoolimata andmete puudusest suve teisel

poolel on ilmne, et planeeringuala põhjaosas on nahkhiirte arvukus muudest piirkondadest kõrgem ja

vajab tähelepanu.

2.3.1.4 Taimestik, vääriselupaigad ja Natura elupaigatüübid

Planeeringualal paiknevad mitmed EELISes registreeritud kaitsealuste taimeliikide leiukohad. EELISe

kohaselt jääb planeeringualale II kaitsekategooria liikidest kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

nelja leiukohaga. Lisaks leidub planeeringualal mitmeid III kaitsekategooria taimeliike. Detailse

lahenduse KSH protsessi käigus läbi viidud taimestiku inventuuri käigus tuvastati eelvalikualal 16

erinevat kaitsealust taimeliiki, millest 13 jäävad planeeringualale või selle vahetusse lähedusse.

Inventuuri käigus ei leitud I kaitsekategooria aluseid taimeliike. II kaitsekategooria taimeliikidest leiti

planeeringualalt eelmainitud kaunis kuldking, lisaks leiti mitmeid III kaitsekategooria taimeliike.

Planeeringualalt tuvastatud kaitstavate liikide nimestik on toodudTabel 2-3.

Tabel 2-3 Taimestiku uuringus leitud kaitstavate liikide nimekiri planeeringualal või selle vahetus

läheduses (võimalikus mõjutsoonis).

Liiginimi eesti keeles Liiginimi ladina keeles Kaitse ja ohustatus

1. kaunis kuldking Cypripedium calceolus II kat, ohulähedane

2. harilik porss Myrica gale III kat, ohulähedane

3. mets-õunapuu Malus sylvestris III kat, ohulähedane

4. värvi-paskhein Serratula tinctoria III kat, väljasuremisohus

5. lodukannike Viola uliginosa III kat, ohulähedane

6. siberi võhumõõk Iris sibirica III kat, ohulähedane

7. laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III kat, soodsas seisundis

8. soo-neiuvaip Epipactis palustris III kat, soodsas seisundis

9. pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III kat, soodsas seisundis

10. kahelehine käokeel e. ööviiul Platanthera bifolia III kat, soodsas seisundis

11. suur käopõll Listera ovata III kat, soodsas seisundis

12. kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata III kat, soodsas seisundis

13. harilik käoraamat Gymnadenia conopsea III kat, soodsas seisundis

Taimestiku uuringus on ära mainitud ka planeeringualast idas asuv Paadrema soo, mis on oluline

elupaik mitmetele kaitsealustele taimeliikidele (lodukannike, mitmed käpalised).

Ainus eelvalikualadel 3, 3b paiknev vääriselupaik (VEP nr 210940), jääb planeeringualast rohkem kui

2 km kaugusele itta.

Eelvalikualadele jääb mitmeid Natura loodusdirektiivi elupaigatüüpide kriteeriumitele vastavaid kooslusi.

Põhiliselt on tegu poollooduslike kooslustega: sinihelmikakooslus (6410, ala 3 põhjaosas,

planeeringualast rohkem kui 300 m kaugusel), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510,

planeeringualal Paadrema jõe äärsel rohumaal) ning puisniidud (6530*, planeeringuala põhjaosas ning

lääneosas) ja puiskarjamaad (9070, ulatub planeeringualale vaid lõunapoolset tippu pidi tuuleala

läänosas). Lisaks leidub alal veel elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230, planeeringuala lääneosas).

Taimestiku uuringu alalt jääb välja planeeringuala läänetipp, seejuures tuulikupositsioonid WTG14,

WTG21, osad juurdepääsuteed. Vääriselupaiku või Natura elupaigatüüpe alal inventeeritud ei ole ja

EELISes puuduvad ka kaitsealuste liikide kirjed.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 15

2.3.2 Muud kaitstavad loodusobjektid

Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) §-le 4 jagunevad kaitstavad loodusobjektid kaitsealad (sh

kaitsealused pargid), hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad

looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Lisaks eespool

kirjeldatud kaitsealuste liikide leiukohtadele on planeeringuala osas kaitstavatest loodusobjektidest

oluline analüüsida kavandatud tegevuse mõju ka Tuhu looduskaitsealale ja Tuhu hoiualale ning

projekteeritavale kaitstavale alale, mida läbib alajaamast algav ja Lihula suunas kulgev põhimõtteline

elektri maakaabelliini trass. Samuti on vajalik analüüsida võimalikku mõju tuulealast lõunasse jääva

Paadrema looduskaitseala kaitse-eesmärkidele.

Tuhu looduskaitsealal reguleerib ala kaitsekorda ja seab -eesmärgid Tuhu looduskaitseala

kaitse‑eeskiri8. Suur osa looduskaitseala kaitse-eesmärkidest kattub Tuhu loodusala ja Tuhu-Kesu

linnuala eesmärkidega. Neid on käsitletud KSH Natura hindamise peatükis ja siin neid ei dubleerita.

Muudest ala kaitse-eesmärkidest saab välja tuua III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku porsa (Myrica

gale), mille suurepindalaline kasvukoht ulatub läbi looduskaitseala Tuudi-Risti tee lähistele, mida mööda

on planeeritud põhimõtteline maakaabliliini trass.

Ala, kus põhimõtteline elektri maakaabelliini trass kulgeb mööda Tuhu piiranguvööndis asuvat

olemasolevat õhuliini koridori, kattub EELISe kohaselt projekteeritava Metsaelupaikade

looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Tegemist on üle-eestilise piiranguvööndites asuvate

metsakoosluste tõhusamaks kaitseks planeeritud aladega, mille täpsem kaitsekord ja -eesmärgid on

veel väljatöötamisel.

Tuhu hoiuala kaitsekord tuleneb otseselt looduskaitseseadusest (5. peatükk). LKS § 32 lg 2 kohaselt

on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiuala kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka alaga

kattuvate Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid, mida on käsitletud KSH Natura hindamise peatükis.

Paadrema looduskaitsealal (KLO1000043) reguleerib ala kaitsekorda ja seab -eesmärgid Paadrema

looduskaitseala kaitse-eeskiri9. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Paadrema soostikku, seda

ümbritsevaid soo- ja metsakooslusi ning elustiku mitmekesisust; erinevaid Natura elupaigatüüpe (6430,

6530*, 7230, 9010*, 9020*, 9080*); liikidest on eraldi välja toodud merikotkast, kaljukotkast ja kaunis-

kuldkinga. Paadrema looduskaitseala kaitsekorralduskava10 toob välja, et Paadrema looduskaitsealal

on teada üks kotkaste pesa, mida on erinevatel aastatel asustanud nii kalju- kui merikotkas.

Kaitsekorralduskava põhjal on Paadrema LKA pikaajaliseks eesmärgiks, et alal oleks säilinud üks

asustatud kaljukotka ja üks merikotka territoorium ning sobiv pesitsusterritoorium on säilinud vähemalt

650 ha-l. Tuulealal kohatud kotkastest annab ülevaate linnustiku uuringu raames koostatud kaljukotka

ja merikotka ekspertarvamused.

2.3.3 Rohevõrgustik

Planeeringuala põhjaosa (täpsemalt tuulik WTG1 ja kaasnev taristu, tuulealalt väljuv tee ja põhimõtteline

elektri maakabelliini trass) ulatub Läänemaa maakonnaplaneeringu põhjal vähesel määral Tuhu

soostikku ümbritsevale rohevõrgustiku tugialale. Pärnu maakonnaplaneeringus määratud rohekoridor

jääb planeeringualast vahetult itta. Lääneranna ÜP koostamisel rohevõrgustiku piire täpsustati,

sellekohane kirjeldus on toodud ptk-s 3.4. Koostatava ÜP järgi jääb planeeringuala rohevõrgustikust

täielikult välja.

Eriplaneeringu I etapis on käsitletud eelvalikualadel 3 ja 3b tuuleenergeetika arendamise võimalikku

mõju rohevõrgustikule ning lähtudes rohevõrgu peamisest eesmärgist tagada võrgustiku sidusus ja

8 Vastu võetud 29.03.2028 VV määrusega nr 26 9 Paadrema looduskaitseala moodustamine ja kaitse -eeskiri. Vastu võetud 29.12.2016 nr 167. https://www.riigiteataja.ee/akt/104012017009 10 Paadrema looduskaitseala ja Paadrema hoiuala (Paadrema loodusala) kaitsekorralduskava 2014 -2023.

16 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

toimivus jõuti järeldusele, et soovitatav on loobuda tuuleenergeetika arendamisest nii Pärnu

maakonnaplaneeringu kui ka koostatava Lääneranna ÜP rohevõrgustiku koridori alal.

Detailse lahenduse koostamise käigus võeti eelmainitud soovitust arvesse.

2.3.4 Pinna- ja põhjavesi

Valdavalt levib planeeringualal õhuke ja väga õhuke madalsoomuld. Põhja- ja läänepoolsel alal oluliselt

väiksemas ulatuses gleistunud leostunud muld. Aluspõhja moodustab Siluri ladestu Jaagarahu lademe

lubjakivi. Pinnaseveetaseme kohta täpsed andmed puuduvad, kuid Maa- ja Ruumiameti geoloogia

1: 400 000 rakenduse andmete põhjal on tegemist kõrge põhjaveetasemega alaga, mis viitab ka

kõrgele pinnaseveetasemele. Kõrge pinnaseveetaseme tõttu on alale rajatud maaparandussüsteemid.

Planeeringuala asub valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, välja arvatud põhjaosa, mis

paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Alal asub Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum,

mille koondseisund hinnati 2020. aastal halvaks.

Kavandatav tegevus kattub maaparandushoiualadega Koru II, Koru III ja Paadremaa. Planeeringualal

asub Hõbesalu kraav. Ala vahetus läheduses asub Paadrema jõgi, mille seisund hinnati 2023. aastal

heaks ning jõgi kuulub kalade kudemis- ja elupaikade hulka, mille looduslikku sängi ja hüdroloogiat

seaduse kohaselt muuta ei tohi. Hõbesalu kraavi seisund hinnati samal aastal kesiseks, peamiselt

veevoolu puudulikkuse ja toitainekoormuse tõttu.

2.3.5 Maavarad

Planeeringuala jääb osaliselt Paadrema (Anepselja) maardla maa-alale (registrikaardi nr 633), mille

põhimaavaraks on turvas. Tänase seisuga seal mäeeraldisi ei ole, hästi lagunenud turvas on arvel

aktiivse või passiivse reservvaruna.

Vastavalt maapõueseaduse § 14 lõikele 21 võib Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitatud asutuse

nõusolekul lubada taastuvenergia ehitise ehitamist turbamaardla alal, mis ei ole kantud

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega

geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust.

Kliimaministri poolt volitatud asutuseks on alates 14.12.2024 Eesti Geoloogiateenistus11.

Paadrema (Anepselja) maardla ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja, samuti

puuduvad nimetatud ala kohta kehtivad või taotletavad kaevandamis- ja uuringuload.

3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE (PLANEERIMIS)DOKUMENTIDELE

3.1 Maakonnaplaneeringud

Käesoleva eriplaneeringu puhul kuuluvad arvestamisele nii Pärnu maakonnaplaneering kui Lääne

maakonnaplaneering 2030+, kuna eelvaliku ala nr 3 põhjapoolne osa jääb 2017. a haldusreformi

eelsele Lääne maakonna territooriumile ja ala nr 3 lõunapoolne osa ning ala nr 3b haldusreformi eelsele

Pärnu maakonna territooriumile Maakonnaplaneeringutega on seatud ruumilise arengu põhimõtted

kogu maakonnale.

Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt on maakonna arengueeldusteks väheneva ja vananeva

rahvastiku oludes tugev keskus Pärnu koos oma lähitagamaaga; kaugemate piirkondade elujõuliste

11 Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1 -2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid, kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 17

keskuste terviklik süsteem (Vändra, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste, Pärnu-Jaagupi, Tõstamaa); Pärnu

ja Pärnumaa kui Eesti olulisemaid turismisihtkohti; paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired

tulevikuühendused (Via Baltica ja Rail Baltic); väljapääs merele; tugevate energiaühenduste olemasolu

ja taastuvenergeetika laiem kasutuselevõtmine; mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi

väärtustamine. Maakonnaplaneering toob välja, et taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne

edasi arendada kohalikel ressurssidel (puidul, biomassil, tuule- ja päikseenergial) baseeruvat

energiatootmist.

Ka Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on oluline kahaneva ja vananeva rahvastikuga

arvestav ruumiline planeerimine ning elukeskkonna kvaliteedi hoidmine ja tõstmine. Tugeva keskusena

nähakse Haapsalu linnastut (Haapsalu linn + Paralepa + Uuemõisa alevik) koos toimiva keskuste

võrgustikuga (sh Lihula, Taebla, Risti, Virtsu, Kullamaa jt). Maakonna arengueelduseks loetakse

rannikuäärset asendit ja rohket loodus- ja kultuuripärandit. Samuti tihedat seotust Tallinna ja Pärnu

toimepiirkondadega ning vajadust ühendusi tugevdada.

Nii Pärnu- kui Läänemaal on määratud „Tuuleenergeetika teemaplaneeringuga″ tuuleparkide

arenduspiirkonnad ja -alad (Joonis 3.1). Käsitletavatele eelvaliku aladele jääb Pärnu maakonna piires

elektrituulikute arenduspiirkond P1. Samas jääb nimetatud ala välja planeeringualast. Lääne

maakonnaplaneeringuga ei ole käesolevatele eelvaliku aladele ühtegi tuulepargi arenduspiirkonda ega

-ala määratud. Ülejäänud eelvaliku alade territoorium nii Pärnu kui Lääne maakonna piires st ka

planeeringuala asub teemaplaneeringuga määratud täiendavat tähelepanu vajaval alal, kus

arendamisel on vaja täiendavalt tähelepanu pöörata rohelisele võrgustikule, väärtuslikele maastikele,

kaitsestaatuseta loodusväärtuslikele objektidele ja kaitstavate objektide puhvertsoonidele,

kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ning keskkonnaregistrisse kantud maardlatele.

Joonis 3.1. Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu tehnilise taristu joonisest

18 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

3.2 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha

eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapp

Eriplaneeringu detailse etapi koostamisel kuulub eelkõige arvestamisele eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne, sest need on kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks.

Otsusega nr 106 võeti vastu eriplaneeringu I etapis välja valitud tuulepargi rajamiseks võimalikud

sobivad alad (vt Joonis 3.2) ja määrati edasiseks järgmised põhimõtted:

▪ alade piirid võivad täpsustuda detailse lahenduse koostamisel, mh läbiviidavate linnustiku uuringute tulemuste alusel;

▪ asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiridesse peab jääma elektrituuliku vundament;

▪ detailse lahenduse koostamise ja KSH või projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse, sealhulgas keskkonnauuringute tulemusena võivad kavandatavate elektrituulikute rootorilabad ulatuda üle asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri, kui on olemas vastava maaomaniku nõusolek.

Joonis 3.2. Väljavõte eriplaneeringu I etapi aruande tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade

joonisest

Vastavalt eriplaneeringu I etapi seletuskirjale vajab ala nr 3 puhul suurt tähelepanu mõju linnustikule (vt

I etapi seletuskirja ptk 2.4.2). Senise teabe põhjal võib seal leiduda mitmete kaitsealuste linnuliikide

elupaiku, mistõttu võib alal nr 3 tuuleenergeetika edasine arendamine osutuda keeruliseks.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 19

Otsuste eelnõude, asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise

ringil tehti mitmeid ettepanekuid tuulikuparkide alade laiendamiseks ja lisamiseks, muuhulgas pakuti

välja ala nr 3b. Ettepanekute esitamise lähtekohaks oli asjaolu, et Keskkonnaameti poolt esitatud

erinevate loodusobjektide ja tuuleparkide arendusalade vaheliste puhveralade ulatused on soovituslikud

ja ei tohiks tingida arendusalade välistamise eriplaneeringu I etapis. Välja pakutud arendusalade

kattumine Keskkonnaameti esitatud puhveraladega on siiski indikaator teadaolevatest võimalikest

olulise keskkonnamõjuga riskikohtadest. Seetõttu otsustati, et väljapakutud aladele tuleb, sealhulgas

olemasolevate alade laiendustele, täiendavalt läbi viia eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju

strateegiline hindamine ning alade sobivus otsustatakse peale uuringute läbiviimist ja I etapi aruande

koostamist. Eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi ala nr 3b osas läbi

perioodil november 2023–veebruar 2024 ning eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise I etapi aruanne ala nr 3b osas võeti vastu 10.10.2024 otsusega nr 199.

Sobivatele aladele määrati I etapis nii üldised kõikidele aladele rakenduvad tingimused kui alapõhised

tingimused, millest edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda.

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel on esitatud tingimuste ja soovitustega võimaluste piires

arvestatud ja vastavus on välja toodud käesoleva seletuskirja ptk 4 asjakohases alapeatükis.

Vastavalt asukoha eelvaliku etapi aruandele tehti eriplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Lääne

maakonnaplaneeringut 2030 + ning Pärnu maakonnaplaneeringut, kuna kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus välja valitud alad nr 3 ja 3b paiknevad väljaspool Lääne

maakonnaplaneeringu 2030+ lisas 5 („Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering

“Tuuleenergeetika”) ning Pärnu maakonnaplaneeringu lisas 6 („Pärnu maakonna planeeringu

tuuleenergeetika teemaplaneering″) määratletud elektrituulikute arenduspiirkondi ja -alasid12. Pärnu ja

Lääne maakondade tuuleenergeetika teemaplaneeringud kehtestati 2013. a ning teemaplaneeringute

lahendused viidi üle maakonnaplaneeringutesse.

3.3 Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek

Lähtuvalt käesoleva kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi järeldustele tehakse

ka detailse lahendusega ettepanek muuta Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringut13, kuna kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus välja valitud alad nr 3 ja 3b ning nende sees

kujunenud planeeringuala paiknevad väljaspool maakonnaplaneeringuga määratletud elektrituulikute

arenduspiirkondi ja -alasid, välja arvatud Pärnu maakonnaplaneeringu kohasest elektrituulikute

arendusalast P1. Antud arendusala kattub idaservast eelvalikualaga nr 3, jäädes valdavalt Paadrema

soo territooriumile. Elektrituulikute arendusala P1 ei asu käesoleval planeeringualal. Siiani

detailplaneeringu algatamise taotlust arendusala P1 osas kohalikule omavalitsusele esitatud ei ole.

Käesolevas detailses lahenduses on Paadrema soo territooriumi kui looduskaitselisest tingimustest

lähtuvalt hinnatud elektrituulikute arendamisel ebasobivaks alaks (vt ka ptk 2.3.1, 4.11.1).

Samuti määrati kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis tuulepargi rajamiseks

sobivatele aladele rakenduvad tingimused. Maakonnaplaneeringu sisendiks olnud tuuleenergeetika

teemaplaneering, millega määrati tuuleenergeetika arenduspiirkonnad ja -alad ning tuuleenergeetika

ruumilise arendamise põhimõtted, on nüüdseks üle 10 aasta vana. Võrreldes teemaplaneeringu

lahenduse väljatöötamise ajaga on oluliselt muutunud reaalne olukord füüsilises keskkonnas ja

täienenud teadmised tuuleenergeetika vajaduse ja mõjude osas, samuti arenenud tehnoloogia. Seetõttu

teeb käesolev planeering ettepaneku lisada Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringusse eelvalikualadel

3 ja 3b määratud planeeringuala. Samuti tehakse ettepanek maakonnaplaneeringust eemaldada

elektrituulikute arendusala P1, kuna see ei sobi looduskaitseliste tingimuste tõttu tuulikute rajamiseks.

12 teemaplaneeringute seletuskirjade ptk 3.3.2 on välja toodud, et tuuleparkide planeerimist väljaspool teemaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendusalasid ja arenduspiirkondi käsitletakse teemaplaneeringu muutmisena 13 PlanS § 95 lg 81: kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks

20 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks

ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini14, mis tähendab järk-järgult

eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja

keskkonnahoidlikumaks. Eesmärgiks on teha otsustavaid samme, et tõsta taastuvenergia osakaalu ja

kiirendada sellega seonduvat asjaajamist.

Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks prioriteet tuuleenergial. Tuuleenergia on suurima

kasvupotentsiaaliga ja tuuleparkide rajamine kulutõhus viis toota Eestis taastuvelektrit15.

Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 203516 seab eesmärgiks kujundada Eestist aastaks 2050

kliimaneutraalne riik ning rõhutab vajadust minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades

samaaegselt energiajulgeoleku ja varustuskindluse. Strateegia kohaselt tuleb taastuvenergia osakaalu

suurendamisel leida lahendused, mis arvestavad nii julgeoleku, keskkonnakaitse kui ka elanike

huvidega. Samuti rõhutatakse kvaliteetse ruumiloome põhimõtete järgimist ning loodus- ja

elukeskkonna väärtuste arvestamist ruumiotsuste tegemisel. Kavandatav tuulepark panustab

taastuvelektri tootmisvõimsuste suurendamisse ja riiklike kliima- ning energiapoliitika eesmärkide

saavutamisse.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035)17 eesmärk on tagada Eesti

energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning toetada üleminekut puhta energiaga

majandusele. Arengukavas rõhutatakse taastuvelektri tootmise suurendamise vajadust ning nähakse

olulist rolli maismaa- ja meretuuleparkidel, elektrivõrkude tugevdamisel ja energiasüsteemi paindlikkuse

suurendamisel. Arengukavas rõhutatakse, et taastuvelektri tootmise suurendamisel on oluline roll

maismaa- ja meretuuleparkidel ning päikeseenergia kasutuselevõtul.

Energiamajanduse korralduse seaduse kohaselt18 on Eesti eesmärk suurendada taastuvenergia

osakaalu ning toota pikaajaliselt elektrit üha suuremas mahus taastuvatest energiaallikatest.

Arvestades eeltoodut on maakonnaplaneeringute muutmine täiendava tuuleenergeetika ala lisamise

näol põhjendatud, vajalik ja otstarbekas. Samuti tehakse ettepanek maakonnaplaneeringust eemaldada

elektrituulikute arendusala P1, kuna see ei sobi looduskaitseliste tingimuste tõttu tuulikute rajamiseks.

3.4 Üldplaneeringud

Valla ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused määratletakse üldplaneeringus. Eelvalikualadel nr

3 ja 3b kehtivad Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega nr 32 kehtestatud Hanila valla

üldplaneering ning Varbla Vallavolikogu 11.11.1999 määrusega nr 1 kehtestatud Varbla valla

üldplaneering. Lääneranna Vallavolikogu 15.02.2018 otsuse nr 41 Varbla, Lihula, Hanila ja Koonga

valla üldplaneeringute ülevaatamine lisa kohaselt on kehtivad Hanila valla ja Varbla valla

üldplaneeringud vananenud ning endise Hanila ja Varbla valla territooriumi osas tuleb koostada uus

üldplaneering. Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018 otsusega nr 90 Lääneranna valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise ning käesoleval hetkel on

üldplaneering läbinud vastuvõtmise järgse avalikustamise. Avalikustamise tulemusena üldplaneeringu

põhilahendus ei muutunud.

Uue üldplaneeringu koostamisel on arvestatud käesoleva tuuleparkide eriplaneeringuga ja Lääneranna

valla üldplaneeringut ning tuuleparkide eriplaneeringut koostatakse paralleelselt, kuid teineteisest

sõltumatult. Koostatavat tuuleparkide eriplaneeringut ei loeta üldplaneeringu põhilahenduse

muudatuseks.

14 Riigikogu 05.04.2017 otsus „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 15 https://kliimaministeerium.ee/energeetika -maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia , vaadatud 13.06.2024 16 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia?view_instance=0&current_page=1 17 Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava 18 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118052022002?leiaKehtiv

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 21

Lääneranna valla üldplaneeringu kohaselt19 asub planeeringuala Vatla reservlennuvälja lähiümbruse

maa-alal ning ala lõunaosas asuvad väärtuslikud põllumajandusmaad, vt Joonis 3.3.

Vatla lennuvälja puhul on tegemist on Karuse - Kalli riigiteel nr 16180 asuva reservlennurajaga

(teelaiendus) eriolukordadeks. Vatla lennuväljal lennuliiklust ei toimu ning üldplaneeringuga lennuliiklust

ei kavandata.

Üldplaneeringus töötati välja väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimused, millistest

käesoleva planeeringu puhul on asjakohane järgnev:

1. Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada järgmistel juhtudel: tuuliku või tuulepargi

tingimusel, et mõjude hindamisel (KMH, KSH, eelhinnangu vm asjakohases protsessis) on

hinnatud mõju väärtusliku põllumajandusmaa massiivi toimimisele, olulist negatiivset mõju ei

ole tuvastatud ja/või on rakendatud asjakohased leevendusmeetmed ning tuulikute ja nendega

seotud taristu vahelised maa-alad säilitatakse võimalikult suures ulatuses võimalikult

terviklikuna väärtusliku põllumajandusmaana ning on tagatud väärtusliku põllumajandusmaa ja

sellega seotud rajatiste sh maaparandussüsteemide, toimimine.

2. Väärtuslikul põllumajandusmaal on keelatud huumuskihi koorimine müügi või muu sarnase

tegevuse eesmärgil. Juhul, kui huumuskihi koorimine on vajalik taristu rajamiseks või karjääride

avamiseks või maardlate kasutusele võtmiseks, tuleb väärtuslik huumuskiht koorida ja

ladustada muust pinnasest eraldi ning kasutada seda sihtotstarbeliselt näiteks sama maa-ala

haljastamisel.

Joonis 3.3. Väljavõte Lääneranna valla üldplaneeringu maakasutuse joonisest (väljatrükk 01.10.25), kus

eelvaliku alad on tähistatud punase joonega ja planeeringuala sinise punktiirjoonega.

Koostatava üldplaneeringu järgi jääb planeeringuala rohevõrgustikust täielikult välja.

KOV EP-ga kavandatud ehitise asukoht kantakse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva

jooksul KOV EP kehtestamisest arvates. Seega KOV EP lahendus jõuab kehtivasse üldplaneeringusse

ja üldplaneeringu muutmine uute tuuleenergeetika alade osas ei ole vajalik. Oluline on siinjuures

asjaolu, et KOV EP kaotab kehtivuse, kui seda ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel.

Muudatuste sissekandmisel tuleb üldplaneeringu juures viidata ka KOV EP nö kehtivusajale.

19 Avalikul väljapanekul esitatud lahendus

22 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

4 PLANEERIMISETTEPANEK

4.1 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid

Käsitletavate alade ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükkides 2 ja 3 toodud kirjeldusele ja

analüüsile.

Arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid, on planeeringuala

ruumilise arengu eesmärgiks töötada ehitatud ja looduskeskkonda tasakaalustatult arvestades välja

tuulepargi rajamiseks sobivatel eelvaliku aladel tuulikute, juurdepääsuteede ja vajalike tehnorajatiste

detailne lahendus.

Tuuleparkide arendamise vajadus tuleneb Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest, mis on seatud

Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 203020. Seejuures peetakse tähtsaks, et taastuvenergia

arendamisel „panustatakse lahendustele, mis kasutavad maksimaalselt ära Eesti geograafilistest ning

looduslikest tingimustest tulenevaid võimalusi“. Eestis, kui tuultele avatud mereriigis, on tuul üks peamisi

taastuvenergiaressursse, millel nähakse olulist rolli nii kliimaeesmärkide saavutamisel kui ka

energiajulgeoleku tugevdamisel. Sellest tulenevalt on tuuleparkide arendamine üks peamistest

meetmetest kliima- ja energiapoliitikas seatud eesmärkide saavutamisel.

Lääneranna vald omab oma ruumilise struktuuri, tuuleolude ning suhteliselt hõreda asustuse tõttu

eeldusi taastuvenergia tootmise arendamiseks. Eesti energiapoliitika eesmärkide kohaselt on vajalik

suurendada taastuvelektri tootmisvõimsusi ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest, mistõttu nähakse

maismaa tuuleenergial olulist rolli riigi energiajulgeoleku ja kliimaneutraalsuse eesmärkide

saavutamisel. Planeeritud ruumilahendus soodustab Eesti riigil suuremas mahus taastuvenergia

kasutamist.

4.2 Planeeringulahenduse kujunemine ja valiku

põhjendused

Eriplaneeringu detailne lahendus kujunes arvestades:

▪ eriplaneeringu I etapis välja valitud sobivatele aladele esitatud põhimõtteid, tingimusi ja soovitusi;

▪ eriplaneeringu detailse lahenduse KSH-s (sh loodusuuringutes) esitatud tulemusi, soovitusi, järeldusi, ettepanekuid ja leevendavaid meetmeid;

▪ asutustega tehtud koostöö tulemusi;

▪ tuulikute ja neid teenindava taristu kavandamise tehnilisi põhimõtteid;

▪ maa omandivormi;

▪ kehtivaid õigusakte.

Esmalt kujunes planeeringulahendus, mis võimaldanuks eelvaliku aladele 3 ja 3b kokku kavandada kuni

20 elektrituulikut koos neid teenindavate teede, platside ja tehnovõrkudega. Edasises planeeringu

menetluses selgus, et vahepealsel perioodil lisandunud uue info tõttu ei ole lahendus sellisel kujul

looduskaitselistel põhjustel aktsepteeritav. Tekkis kahtlus, et planeeringulahendusega sellisel kujul

jätkates, ei ole välistatud Tuhu-Kesu linnualal kaitse-eesmärgiks olevale kaljukotkale ebasoodsa mõju

teke. Edasise lahenduse väljatöötamiseks teostati täiendavaid röövlindude punktvaatlusi ja koostati

kolm21 erinevat sarnasele tulemusele jõudvat kaljukotka ekspertarvamust. Ekspertarvamuste

20 https://kliimaministeerium.ee/energeetika -maavarad/energiapoliitika/energia -ja-kliimakava 21 1. Pensa, M. (2025) Lääneranna valla tuuleenergia eriplaneeringu alale nr 3 kavandatava tuulepargi mõju kaljukotkale. 2. Ūlands, D., Mil lers, K.(2026) Report on Evecon OÜ proposed wind farm area regarding Golden eagle Aquila chrysaetos 3. Raudonikis, L. (2026) Certificate of the existing information on the planned development – wind energy planning, and Golden eagle habitat in the area

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 23

tulemusena kujunes lahendus, kus esialgses lahenduses idapoolsele alale kavandatud tuulikud WTG2,

WTG5 ja WTG6 jäeti ära ning töötati välja täiendavad vajalikud leevendavad meetmed. See aga ei

osutunud siiski piisavaks ning kaljukotka teemaga tegeleti edasi22 ning arvamuse kujundamisel võeti

aluseks kaljukotka kaitse-tegevuskava uuendamise raames laekunud seni avaldamata info liigi

elupaigakasutuse kohta (GPS andmestik). Selle tulemusena loeti kaljukotkast tulevast piirangust tingitult

ka eelvalikuala 3 ja 3b idaosa tuulearenduseks sobimatuks ning tuulikud koondati kompaktselt

eelvalikualade lääneossa praegusele planeeringualale.

Käesoleva lahendusega on planeeringualale määratud hoonestusala, mille ulatuses võib planeeritud

elektrituulikud paigutada. Hoonestusalale peavad jääma elektrituulikute rootorilabad. Hoonestusalale

on lubatud ehitada kokku kuni 14 elektrituulikut. Illustreerivalt on märgitud elektrituulikute ja neid

teenindava taristu võimalikud asukohad (põhimõttelised asukohad), mida võib projekteerimisel

muuta/täpsustada arvestades planeeringus esitatud tingimustega. Kavandatud ehitiste põhimõtteliste

asukohtadega arvestati ka eriplaneeringu detailse lahenduse KSH-s.

Tuulikute põhimõtteliste juurdepääsuteede asukoha kavandamisel järgiti võimalikult maksimaalselt

olemasolevate teede ja kraavide trajektoore. Põhimõttelised tehnovõrguliinid kavandati

maakaabelliinidena valdavalt ühtses koridoris olemasolevate liinidega ja/või juurdepääsutee ääres.

4.3 Kruntideks jaotamine

Planeeringualale on kavandatud üks krunt, krunt nr 1, vt Tabel 4-1. Krunt on käesolevas töös

planeeringuline termin ja krundist katastriüksuse moodustamine ei ole kohustuslik.

Planeeringulahendus on võimalik ellu viia ka servituutide ja/või piiratud asjaõiguste seadmise läbi.

Samuti on lubatud planeeringu elluviimisel elektrituuliku täpse asukoha selgumisel moodustada

planeeringujärgsest krundist erinev tuulikualune katastriüksus elektrienergia tootmise ja jaotamise

ehitise maa kasutamise sihtotstarbega. Planeeringujärgsest krundist erinevat katastriüksust on võimalik

moodustada vaid juhul, kui ehitusõigus ei muutu.

Tabel 4-1. Kruntideks jaotamine

Krundi

nr

Krundile

kavandatud

tuuliku nr

Krundi

planeeringu-

järgne

suurus

Krundi

kasutamise

sihtotstarve23

Kinnisasja/katastriüksuse nimetus,

millest krunt moodustatakse (ehk millele

ulatub elektrituuliku hoonestusala)

1 WTG1, WTG3, WTG4, WTG7, WTG8, WTG9, WTG10, WTG12, WTG13, WTG14, WTG16, WTG18, WTG 20, WTG 21

3 734 767,5 m² (373,48 ha)

metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

Ristikheina, Truubi, Metsa, Küla, Tiidu, Kulla, Lääne, Uue-Lembra, Nõmme, Arumetsa, Liivandi, Kase, Vana-Jüri, Vatlapõllu, Lihula metskond 271, Kuuse, Lihula metskond 204, Uustalu, Piiri, Lepe, Puraviku, Varbla metskond 294, Lihula metskond 446, Põldaru, Kase (kt 86301:001:0094), Paju, Saare, Metsatirbi, Piruka, Purika

Käsitletava ala krundi lahendust illustreerib joonis nr 12.

4.4 Krundi hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja

arhitektuursed tingimused

Krundi ehitusõigus on toodud Tabel 4-2.

Planeeringualale on lubatud ehitada tuulepargi kompleksi moodustavaid ehitisi. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 „Võrgueeskiri″ on tuulepark mitmest elektrituulikust ning

22 Keskkonnaameti edastas kirjaliku seisukoha kaljukotka osas 23.03.2026, mida täiendas 09.04.2026, Keskkonnaameti kirjaliku seisukoha koostamisse panustas teiste seas kaljukotkaekspert Gunnar Sein 23 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013

24 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest

koosnev elektrijaam.

Tuuleelektrigeneraator ehk tuulik muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli

pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaks. Tuulik koosneb lihtsustatult öeldes vundamendist,

mastist ehk tornist ning generaatorist koos rootorlabadega ehk tiivikuga. Tuuliku vundament, torn ning

generaator koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise24.

Planeeringuga on määratud ehitusõigus kuni 14 tuuleelektrigeneraatori püstitamiseks.

Planeeringuga on määratud krundile nr 1 hoonestusala25 ja hoonestusala sees tuuliku vundamendi

ehitusala.

Krundi hoonestusala määramisel arvestati planeeritud tuuliku rootorilaba maksimaalse ulatusega ning

osaliselt arvestati krundile ulatuvate kitsendustega, näit Paadrema jõe kalda ehituskeeluvööndiga, mis

metsaalal ulatub piiranguvööndini. Siiski on illustreerival põhimõttelisel tuulikute asetuse lahendusel ühe

tuuliku (WTG18) tiivik kavandatud Paadrema jõe piiranguvööndisse, mis nimetatud tuuliku asukohas on

metsaalast lähtuvalt ka ehituskeeluvööndiks. Kuna kalda ehituskeeluvööndis on uute ehitiste ehitamine

keelatud, on vajalik seal tuuliku tiiviku ulatuses kalda ehituskeeluvööndit vähendada (vt ptk 4.12.1).

Et planeeringut oleks lihtsam realiseerida, on planeeringukohane hoonestusala määratud terviklikuna

ja ala läbiva Hõbesalu kraavi osas katkematuna. Samuti jääb planeeritud hoonestusalale teisi

maaparandussüsteemi eesvoolusid. Seega tuleb hoonestusalal arvestada sinna ulatuvate kitsenduste

ja tingimustega, näiteks Hõbesalu kraavi kaldal asuvate vee-, ehituskeelu-, piirangu- ja kaitsevööndiga

ning ka teiste eesvoolukraavide säilimisel tuleb nende kaldaalal kohalduvate piirangutega (vt ka ptk

2.2.3) arvestada vastavalt kehtivatele õigusaktidele26. Krundile ulatuvad kitsendused on vaadeldavad

planeeringujoonistel.

Käesoleva planeeringuga on hoonestusala kavandatud ja ehitusõigus määratud tuulikutele. Alajaamade

tarbeks hoonestusalasid planeeritud ei ole, kuna nende asukohad võivad projekteerimisel muutuda.

Teisi planeeritud rajatisi (alajaam, plats, tee jmt) on lubatud püstitada nii hoonestusalale kui väljapoole

seda. Ehitusõiguses toodule lisaks on lubatud alajaama (-de) kavandamine, st alajaama ehitisealune

pind ja jaamade arv krundi ehitusõiguses ei kajastu.

Elektrituulik peab kõikide oma osadega, sh tiivikuga asuma planeeritud hoonestusalal. Planeeringus on

hoonestusala määratud suurem kui rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, mis jätab võimaluse

projekteerimisel rajatisi hoonestusala ulatuses nihutada. Nihutamisel tuleb järgida kehtivaid kitsendusi

ja planeeringus määratud tingimusi.

Samal eesmärgil on ka tuuliku vundamendi ehitusala määratud suurem kui eeldatav vundamentide

ulatus. Samas on vundamendi ehitusala määramisel arvestatud looduskaitseliste väärtustega

(kaitsealuste liikide levikualadega jmt) ja põhimõttega eelistada ehitusalaks territooriumi, kus on

ehitusgeoloogiliselt sobivamad tingimused, mis ei eelda suuremahulist kuivendamist või pinnasetöid27.

Siiski tuleb vundamendi ehitusalal samuti arvestada seal kehtivate kitsenduste ja tingimustega vastavalt

kehtivatele õigusaktidele, näiteks eesvoolukraavidele kohalduvatega nende säilimisel (vt ka ptk 2.2.3).

Põhimõttelisel illustreerival lahendusel joonistel nr 3-10 on tuuliku vundament kujutatud raadiusega ca

17 m, pindalaga ca 928 m².

Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele peab tuulepargi asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiridesse

jääma elektrituuliku vundament. Detailse lahenduse koostamise ja KSH või projekteerimistingimuste ja

ehitusloa menetluse, sealhulgas keskkonnauuringute tulemusena, võivad kavandatavate elektrituulikute

24 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 06.06.2022 kiri nr 1.15-5/2022/2988-2 25 planeerimisseaduse kohaselt on krundi hoonestusala planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi 26 veeseadus , maaparandusseadus , maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord , looduskaitseseadus jmt 27 Eriplaneeringu I etapi tingimus

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 25

rootorilabad ulatuda üle asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri, kui on olemas vastava maaomaniku

nõusolek.

Eeltoodud tingimustega on planeeringulahenduses arvestatud ja tuulikute vundamentide ehitusala on

kavandatud eelvaliku alade piiresse. Arvestades, et detailse lahenduse koostamisel ei ole veel täpselt

teada tuulikute konkreetsed asukohad on vajalik maaomanike nõusolekud saada hiljemalt ehitusloa

väljastamise ajaks.

Tuulikute paigutamise osas andis eriplaneeringu I etapp soovituse paigutada võimalusel tuulikud

korrapäraselt ja üksteist varjavalt, et külades, kust avanevad avatud vaated tuuleparkide suunas, sh

Vatla küla keskusest alale nr 3, hõlmaksid need avatud vaadetes võimalikult väikese nurga. Detailses

lahenduses on põhimõttelisel illustreerival lahendusel olenevalt olemasolevatest tingimustest ja

võimalustest soovitusega maksimaalsel võimalikul määral arvestatud. Projekteerimisel asendiplaani

täpsustamisel arvestada eeltoodud soovitusega paigutada võimalusel tuulikud korrapäraselt ja üksteist

varjavalt.

Vastavalt kehtiva määruse28 definitsioonile on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind.

Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal.

Seega hõlmab ehitisealune pind muuhulgas tuuliku rootorilabade projektsiooni horisontaaltasapinnal.

Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele kavandati eelvalikualale tuulikud tipukõrgusega (tuuliku torn

+ rootori raadius ehk laba pikkus püstiasendis) kuni 285 m. Ehk tipukõrguse definitsioon ei sisalda

võimalikku tuuliku vundamendi kõrgust. Seega on käesoleva lahendusega planeeritud tuulikule lisaks

kuni 3 m kõrgune vundament ehk tuuliku lubatud maksimaalseks suhteliseks kõrguseks on kavandatud

288 m.

Eelvaliku alad asuvad Pärnu lennuvälja instrumentaalprotseduuridega kaetud alal, mistõttu on eelvaliku

aladel ja seega ka planeeringualal kõrguspiirang 304 m arvestatuna keskmisest merepinnast. Kuna

eriplaneeringuga on kavandatud tuulikute suurimaks kõrguseks 288 m arvestatuna maapinnast, tuleb

jälgida, et maksimumkõrgusega tuulikuid ei rajataks kohtadesse, mille maapinna kõrgus ületab 16 m

keskmisest merepinnast.

Tabel 4-2. Krundi ehitusõigus

Krundi nr

Krundile jääva rajatise - tuuliku nr

Krundi suurus Krundi kasutamise sihtotstarve*

Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind (m²)

Rajatiste lubatud maksimaalne suhteline kõrgus (m)

Rajatiste suurim lubatud arv

1 WTG1, WTG3, WTG4, WTG7, WTG8, WTG9, WTG10, WTG12, WTG13, WTG14, WTG16, WTG18, WTG 20

3 734 767,5 m² (373,48 ha)

metsamaa, põllumajandusmaa, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

31 416*14= 439 824

288 14

* vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013

Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb tuulikute paigutamisel põllumajandusmaadele vältida

põllumassiivide asjatut killustamist, et tagada põllumajandusmaade maksimaalne kasutatavus.

Põhimõttelise elektrituulikute võimaliku asetuse kohaselt jäävad planeeritud tuulikutest põllu- või

rohumaale üheksa tuulikut: tuulikud nr WTG1, WTG4, WTG7, WTG8, WTG9, WTG12, WTG14, WTG16

ja WTG20. Põhimõtteliste tuulikute asukohtade kavandamisel arvestati I etapi soovitusega võimaluste

piires lähtuvalt tuulikute paigutamise tehnilistest nõuetest jm.

Koostatava üldplaneeringu kohasele väärtuslikule põllumajandusmaale jäävad põhimõttelise

elektrituulikute võimaliku asetuse kohaselt kolm tuulikut: WTG12, WTG16 ja WTG20. Käesoleva

planeeringu KSH protsessis hinnati mõju väärtusliku põllumajandusmaa massiivi toimimisele ning olulist

negatiivset mõju ei tuvastatud. Koostatava üldplaneeringu kohasest väärtuslikust põllumajandusmaast

28 majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused

26 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

eelvalikualal hõlmatakse kavandatava tegevusega ca 5%. Tuulikute ja nendega seotud taristu vahelised

maa-alad säilitatakse võimalikult suures ulatuses võimalikult terviklikuna väärtusliku

põllumajandusmaana, tagatakse juurdepääs põllumajandusmaale ning on tagatud väärtusliku

põllumajandusmaa ja sellega seotud rajatiste sh maaparandussüsteemide toimimine.

Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb detailsel planeerimisel eelistada võimalusel tuulikute

ja kaasneva taristu asukoha valikul analüüsitavatel aladel paiknevaid mittemetsamaid, et tagada

majandataval metsamaal võimalus jätkata metsa majandamist. Põhimõttelise elektrituulikute võimaliku

asetuse kohaselt jäävad planeeritud tuulikutest metsamaale viis tuulikut: tuulikud nr WTG3, WTG10,

WTG13, WTG18 ja WTG21. Planeeringualal säilival majandataval metsamaal on võimalus jätkata

metsa majandamist.

Elektrituuliku näol on tegemist tuulikutootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega,

mis on läbinud kõik vajalikud Euroopas nõutud sertifitseerimismenetlused ja ehitusekspertiisid. Kuna

Eesti on ühinenud Euroopa vastava seadusandliku raamistikuga, siis eraldi ehitusekspertiise Euroopas

müügiluba omavatele tuulikutele ei nõuta. Eelnevast lähtudes ei ole võimalik ega vajalik määrata

kavandatud tuulikutele arhitektuurseid tingimusi. Konkreetsed nõuded tuulikute valgustusele tuleb anda

projekteerimisel koostöös asjaomaste asutustega.

Tuulikutootjatel on olemas standardsed vundamendi lahendused, mis on samuti läbinud

ehitusekspertiisi. Lõplik vundamendi lahendus tuleb välja selgitada pärast tuulikutootja väljavalimist ning

ehitusgeoloogia tegemist vastavalt väljavalitud tuulikutootja nõuetele. Tuulikute asukohtades tehtavate

geoloogiliste uuringute tulemused tuleb võtta aluseks tuulikute vundamentide arvutuses koos

konkreetse piirkonna tuule ja muude normkoormustega ning tuulikutootjapoolsete nõuetega. Soovitatav

on eelistada tuulikute paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad tingimused, mis ei

eelda suuremahulist kuivendamist või pinnasetöid29.

Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kollektorid, tuleb tagada maaparandussüsteemi

reguleeriva võrgu toimima jäämine.

Ehitustegevuse ajaks, ohutuse eesmärgil, tuleb kinnisasja omanikuga kokku leppida ajutised piirangud

teatud alade kasutamisel (põllumaa kasutamine, alal viibimine jmt).

4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha

määramine ning liikluskorralduse põhimõtted

Planeeringualast põhjasuunda jäävad avalikult kasutatavad riigiteed 16182 Nurmsi – Risti ning 16180

Karuse – Kalli tee, kaugemale läänesuunda riigitee nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee.

Lähim avalikult kasutatav kohalik tee asub planeeringualast loodes – 1950035 Koru tee.

Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele on eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise

ülesandeks määrata avalike juurdepääsuteede ja liikluskorralduse põhimõtted ning tuulikute kaugus

avalikult kasutavatest teedest sõltumata nende funktsioonist. On märgitud, et tuleb arvestada, et

elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele, sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja

lubatud sõidukiirusest, paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D =

rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede

puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D)30.

Detailses lahenduses arvestati kehtiva määrusega nr 7131, mis eriplaneeringu I etapi koostamisel ei

olnud veel jõustunud. Leiti, et ei ole põhjendatud normist kõrgemate nõuete rakendamine.

29 Eriplaneeringu I etapi tingimus 30 Transpordiameti esitatud tingimus eriplaneeringu I etapi koostamisel 31 kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 Tee projekteerimise normid

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 27

Planeeringulahenduse kohaselt elektrituulikuid vahetult avalikult kasutatavate teede lähedusse ei ole

planeeritud ning määratud hoonestusala ei võimalda seda ka projekteerimisel tuulikute konkreetsete

asukohtade täpsustamisel.

Planeeringualale on juurdepääs kavandatud avalikult kasutatavalt riigiteelt 16182 Nurmsi – Risti, milleni

on osaliselt vajalik Keldre kinnisasjal asuvat olemasolevat teed rekonstrueerida ja kuni selle teeni ning

riigiteeni 16182 ehitada uus tee32, vt Joonis 4.1.

Joonis 4.1 Väljavõte joonisest nr 11 kavandatud põhimõttelise juurdepääsutee mahasõidu asukohaga

riigiteele 16182 Nurmsi – Risti

Alternatiivne juurdepääsuteekoridor planeeringualani on kavandatud läbi Vatla küla algusega riigiteelt

nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee mööda avalikult kasutatavat kohalikku teed 1950035 Koru tee ja

sealt edasi mööda olemasoleva tee trassi.

Lähimaks eriveoteeks planeeringuala lähikonnas on avalikult kasutatav riigitee 16180 Karuse – Kalli

tee.

Põhimõttelisel lahendusel on tuulepargisisesed teed võimalusel kavandatud, kas olemasoleva tee

trajektoorile või olemasoleva kraavi äärde. Sama põhimõtet on soovitatav kasutada projekteerimisel

lahenduse täpsustamisel, et vähendada raadamisvajadust metsamaal, mõju pinnasele ja ressursikulu33.

Tabel 4-3. Andmed kinnisasjade kohta, millele on planeeritud tuulepargisisene põhimõtteline

juurdepääsutee.

32 Transpordiamet on väljastanud Kiska küla Keldre kinnistu ristumiskoha ehitamise nõuded kirjaga 06.08.2025 nr 7.1-1/25/11289-3 33 Eriplaneeringu I etapi tingimus

Katastriüksuse tunnus Kinnisasja/katastriüksuse nimetus

19502:002:0032 Küla

19502:002:0033 Tiidu

19502:002:0037 Lääne

19502:002:0063 Puudub

19502:002:0175 Uue-Lembra

28 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

Tuulikute ehitamiseks ja hilisemaks hoolduseks on vaja suure kandevõimega ja igal ajal ligipääsetavaid

juurdepääsuteid. Planeeritud tuulikute juurdepääsuteed on põhimõttelises lahenduses kavandatud

5– 6 m laiustena (väljakeeramise kohad kohati laiemad). Ka kasutatavaid olemasolevaid teid tuleb

laiendada ja tugevdada (teostada ehitamine), et tee kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid

sõidukeid. Samuti on igale tuulikule kavandatud põhimõtteline montaažiplats, mida kasutatakse

ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Reeglina rajatakse montaažiplats vahetult

tuuliku vundamendi kõrvale, et võimaldada kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Teede ja platside

ehitamisel põllumajandusmaale tuleb põllumajandusmaalt eemaldatav huumuskihti/muld võimalikult

kiiresti ajada laiali samas asuvale põllumajandusmaale34. Peale tuuliku püstitamist kasutatakse platsi ja

teid vajadusel hooldustöödeks (sh teid maaparandussüsteemide hooldustöödeks).

Planeeritud teed ei ole kavandatud avalike teedena. Parkimisvajadus tuulikute juures puudub, seega

parkimiskohti kavandatud ei ole. Hooldustööde ajal on võimalik parkida montaažiplatsil.

Teede ja platside konkreetne asukoht ja gabariidid tuleb täpsustada projekteerimisel. Nii teede kui

montaažiplatside lõplikud projektlahendused sõltuvad tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest

parameetritest. Ligipääsuteede projektide koostamisse tuleb kaasata Päästeamet.

Juurdepääsuteed ja montaažiplatsid tuleb projekteerimisel täpsustamisel kavandada väljapoole

veekogu kalda ehituskeeluvööndit. Erandiks on Hõbesalu kraavi äärde kavandatud tee ristumiskoht

Hõbesalu kraaviga, kus on vajalik kalda ehituskeeluvööndi vähendamine (vt ptk 4.12).

Tuulikute osad, sh tuulikute labad, tuuakse eeldatavalt Paldiski sadamast mööda suuremaid maanteid

(eriveoteid) planeeringualale. Transpordiameti andmetel ei kulge olemasolevad eriveoteed

planeeringualani ja täpne juurdepääsuteede lahendus eriveoteedelt tuleb määrata projekteerimisel,

arvestades sealjuures tuulikute osi transportivate või paigaldatavate sõidukite mõõtmetega ning

erinevate tuulikuosade (mis kohale on vajalik transportida) parameetritega (sh pöörderaadiused,

ristmike laiendused jmt). Projekteerimisel tuleb arvestada samuti looduskaitseliste jm kitsendustega,

mis lähtuvad tee äärde jäävatest objektidest.

Tuulikute teenindamiseks vajalike mahasõitude kavandamisel riigiteelt tuleb nõuded ristumiskoha

projekti koostamiseks taotleda Transpordiametilt. Tulenevalt Transpordiameti nõuetest võib riigitee

ristmike asukoht ja geomeetria võrreldes planeeringus toodud lahendusega muutuda.

Tuulikutootja lähteandmete alusel on projekteerimisel soovitatav määrata riigitee(de) lõikes konkreetsed

trassikoridorid (tuua välja riigitee(de) nr-d ja km ulatus); loetleda olemasolevad riigitee(de) ristmikud (km

34 Eriplaneeringu I etapi tingimus

Katastriüksuse tunnus Kinnisasja/katastriüksuse nimetus

19502:002:0247 Kase

19502:002:0274 Vatlapõllu

19502:002:0333 Lihula metskond 204

19502:002:0473 Piiri

19502:002:0860 Lepe

43001:001:0163 Varbla metskond 294

43001:001:0234 Lihula metskond 446

86301:001:0012 Põldaru

86301:001:0094 Kase

86301:001:0096 Paju

86301:001:0163 Saare

86301:001:0229 Metsatirbi

86301:001:0314 Piruka

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 29

asukohad) ning projektiga kavandatavad riigitee ristmikud (km asukohad), mida kasutatakse või mille

rajamine on vajalik planeeringu realiseerimiseks; kirjeldada vajadust olemasolevate riigitee(de) ristmike

(ajutiseks) ümberehitamiseks ja/või laiendamiseks; määrata riigitee(de) lõigud, mida on planeeringu

realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või laiendada; hinnata vajadust ehitusaegsete ajutiste

möödasõidukohtade rajamiseks; kirjeldada kavandataval juurdepääsumarsruudil asuvate riigitee(de)

katendite kandevõimet, vajadusel määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee(de) kandevõime

suurendamine.

Arvestada tuleb, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning selle koostamise

käigus ja kehtestamise järgselt peab arendajal (ning puudutatud isikutel, mh Transpordiametil) olema

ülevaade, mida tähendab planeeringuga kavandatud tegevuse realiseerimine (aja- ja rahakulu).

Projekteerimisel määrata riigitee(de) ajutise liikluskorralduse vajadus seoses eri- ja ehitusaegsete

veostega. Ning arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide

arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui

riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

Põhimõtteline juurdepääsuteede ja platside lahendus on kajastatud planeeringu põhijoonistel ja joonisel

nr 11. Andmed kinnisasjade kohta planeeringualal, millele on planeeritud põhimõtteline juurdepääsutee,

asuvad Tabel 4-3.

Tuulikute puhul on ühe võimaliku riskifaktorina käsitletav tiivikute jäätumine ja tiiviku suurel kiirusel lahti

murduvate jäätükkide oht. Eesti asub alal, kus on mõningane oht jäätumiseks ja see oht peab olema

välistatud avalikult kasutataval teel liikujale. Jäätumisest tingitud ohutegurite minimeerimiseks peab

tuulikusse olema integreeritud seiresüsteem, mis tuvastab jäätumist, labade soojussüsteem vms või:

▪ projekteerimisel tuleb määrata elektrituulikute lähialale ohutsoon ning koostada juhised seal tegutsemiseks;

▪ konkreetse elektrituuliku või lähestikku paiknevate elektrituulikute ohutsoonis tuleb teel tähistada ohutsoon koos selgitusega ohu olemuse kohta;

▪ kui tee läbib ohutsooni, tuleb eelneval ristmikul paigaldada vastav tähistus, et teekasutaja saaks enne otsustada, kas soovib teed kasutada.

4.6 Haljastus, piirdeaiad

Planeeringualal asuvad kavandatud põhimõttelised tuulikud nii metsamaal kui avatud alal – põllu- ja

rohumaal. Kuigi põhimõtteliste tuulikute juurdepääsuteede asukoha kavandamisel on lahenduses

järgitud olemasolevate teede ja kraavide trajektoore, tuleb olemasolevaid teid laiendada, ehitada uusi

teid ning tuulikute montaažiplatse, mille ümber tuleb jätta vaba ala. Nimetatud tegevuste tõttu tuleb

osaliselt olemasolevat metsa raadata ja raiuda. Illustreerival lahendusel ei ole perspektiivselt

likvideeritavat metsaala märgitud likvideeritava objektina, kuna täpne lahendus tuleb anda

projekteerimisel.

Olulist maapinna kõrguste muutmist ega istutatavat haljastust planeeringulahendus ette ei näe.

Territoorium planeeritud tuulikute ümbruses jääb kasutusele maatulundusmaana.

Vastavalt koostatavale üldplaneeringule on väärtuslikul põllumajandusmaal keelatud huumuskihi

koorimine müügi või muu sarnase tegevuse eesmärgil. Juhul, kui huumuskihi koorimine on vajalik taristu

rajamiseks, tuleb väärtuslik huumuskiht koorida ja ladustada muust pinnasest eraldi ning kasutada seda

sihtotstarbeliselt näiteks sama maa-ala haljastamisel. Või ajada põllumajandusmaalt eemaldatav

huumuskihti/muldvõimalikult kiiresti laiali samas asuvale põllumajandusmaale35.

Kavandatud tuulikute ümber piirdeaedu planeeritud ei ole, kuid lubatud on montaaživäljakute tee poolne

osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu; samuti on lubatud

tuulikupargi kavandatav (-ad) alajaam (-ad) piirdeaiaga ümbritseda.

35 Eriplaneeringu I etapi tingimus

30 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

4.7 Tehnovõrgud ja -rajatised

Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb detailse lahenduse faasis kontrollida tuulikute

asukohtade määramisel sidemastide asukohti ning tagada, et tuulik(ud) ei asuks mobiilsidemastile

lähemal kui 500 m.

Eeltoodud tingimusega on planeeringulahenduses arvestatud ja planeeritud tuulikud jäävad

mobiilsidemastidest kaugemale kui 500 m. Lähim sidemast paikneb Valli kinnisasjal

(kt 19501:001:0453) Vatla külas ning jääb lähimast põhimõttelisest tuuliku asukohast ligikaudu 1700 m

kaugusele.

Selleks, et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii planeeringualale kui sellest

väljapoole planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Vastavalt eriplaneeringu I

etapi tulemustele on põhivõrguga liitumiseks vajalikke ehitisi lubatud rajada kogu kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu planeeringualale (st ka väljapoole tuuleparkide rajamiseks sobivaks tunnistatud alasid).

Maakaabelliini ruumivajadus ja kaitsevöönd on oluliselt väiksem kui õhuliinil, põhjustades seetõttu

väiksemas ulatuses kitsendusi ning reeglina ei häiri olemasolevat maakasutust. Maakaabelliinil

eraldiseisva rajatisena puudub oluline ruumiline mõju PlanS § 6 p 13 tähenduses. Üldjuhul puudub

maakaablil ka oluline keskkonnamõju või on see lihtsamini leevendatav (ümber suunamine, läbi

puurimine). Seetõttu võib maakaabelliini kavandamisel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus

lahenduse anda üldisemas täpsusastmes ja ühendus ei pea jääma terviklikult eriplaneeringu alale.

Tuulepargi ühendused on planeeritud maakaabelliinidega ja planeeringus on näidatud liinide

põhimõttelised illustreerivad asukohad. Kuna EhS kohaselt ei saa projekteerimistingimustega kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringut täpsustada, tuleb täpne liinide lahendus anda projektiga.

Planeerimisel arvestati ja projekteerimisel tuleb arvestada, et uued kaabelliinid järgiks võimalusel

maksimaalselt olemasolevaid tehnilise taristu koridore või nende vahetut lähedust. Eesmärgiks on

vältida täiendava tehisobjekti poolt põhjustatavat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa

koormamist erinevate kaitsevöönditega. Võimalusel vältida kaitsealuste objektide läbimist, kuid kui see

on siiski vajalik või otstarbekas, siis tuleb lähtuda konkreetse ala kaitse-eeskirjas toodud tingimustest;

samuti vältida elu- ja puhkehoonete vahetut lähedust ja kultuurimälestisi. Välistada tuleb ebasoodsad

mõjud Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele36.

Põhimõtteline tuulepargi alajaama asukoht on kavandatud tuulikute WTG4 ja WTG8 vahelisele alale.

Projekteerimise etapis on lubatud alajaamu juurde kavandada nii planeeringualale kui väljaspoole

planeeringuala ja planeeringuga kavandatud alajaama põhimõttelist asukohta täpsustada/muuta.

Tuulikud on planeeritud ühendada nimetatud alajaamaga elektri maakaabelliinidega, mis on valdavalt

kavandatud tuulikute juurdepääsuteede äärde.

Tuulepark on kavandatud ühendada elektri põhivõrguga planeeringualale kavandatud alajaamast Lihula

põhivõrgu alajaama kulgevate maakaablitega37 (planeeringus on Riisa oja lähialal esitatud kaks

võimalikku trassilõigu koridori: idapoolne ja läänepoolne). Lihula 110 kV alajaam (Lihula linn, Uus-Pärnu

mnt 1, kt 41201:007:0035) jääb planeeritud tuulepargi alajaamast ca 2 km kaugusele. Liitumispunkti

asukohad tuleb täpsustada projekteerimisel ja eriplaneering ei välista teisi lahendusi (näit liitumist

110/330 kV liinile jmt).

Kavandatud võimalikul trajektooril tuulepargi alajaamast Lihula alajaama läbib elektri maakkaabelliin

Tuhu looduskaitseala ja Tuhu hoiuala (sh Tuhu-Kesu linnuala ja Tuhu loodusala). Elektriliini trajektoor

on kavandatud 16178 Tuudi-Risti tee serva, mis peale võimalik elektriliinikoridor jätkub Tuhu

looduskaitsealal ja Tuhu hoiuala põhjapoolsel lahustükil asuva 10 kV elektri õhuliini trassil. KSH

koostamisel jõuti järeldusele, et elektri maakaabli rajamisel Tuhu looduskaitsealale ja Tuhu hoiuala

põhjapoolsele lahustükile, tuleb rakendada sobivaid tehnilisi lahendusi, vt täpsemalt ptk 4.11.10, mis

välistavad olulise ebasoodsa mõju tekke loodusala kaitse-eesmärkidele.

36 Eriplaneeringu I etapi tingimus 37 Vatla tuulepargi 110kV maakaabelliin ile on Lääneranna Vallavalitsuse 26.03.2025 korraldusega nr 132 väljastatud projekteerimistingimused

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 31

Tuulikute sideühenduse tagamiseks tuleb vajadusel projekteerida side maakaabelliin, mis kavandada

samasse trassi elektrikaabelliiniga. Elektripaigaldistel ja sideliinidel peab olema tagatud normide kohane

kaitsevöönd.

Tabel 4-4. Andmed kinnisasjade kohta, millele on planeeritud tuulepargi alajaama ja Lihula alajaama

vaheline põhimõtteline elektriliin Riisa oja lähialal läänepoolses trassilõigus.

Läänepoolses trassilõigus kattuvad põhimõttelised kavandatud elektriliinid ja Enefit Green AS

kavandatava Lihula päikeseelektrijaama kaablitrassid kinnisasjadel: Tõnsu (kt 41101:004:0003),

Liiasepõllu (kt 41101:001:0848) ning Tõlviku (kt 41101:002:0070). Lähtuvalt võimalikust trassi

kattuvusest on vajalik kooskõlastada kaablitrasside ristumised ning sellega seonduvad tööd, mis on lä-

hemal kui 1 m Enefit Green AS-i kasuks seatud isikliku kasutusõigusega koormatud ala ümbruses.

Riisa oja lähialal idapoolse trassilõigu puhul ei läbi kavandatud maakaabelliini koridor Keskaru,

Veskimäe ja Vanaveski kinnisasja, vaid kulgeb Ubalehe (kt 41101:004:0071), Veskipõllu (kt

43001:001:1226), Liiasepõllu (kt 41101:001:0909) ja Liiase (kt 41101:001:0911) kinnisasjal.

Põhimõtteline elektriliinide ühenduse skeem on kajastatud joonisel nr 11 ja n-ö liinialused kinnisasjad

nimetatud Tabel 4-4 ja sellele järgnevas tekstilõigus. Täpne elektri- ja sidevarustuse lahendus tuleb

anda projektiga.

Tehnovõrkude rajamisel riigitee piirides tuleb EhS § 99 lg 3 alusel ehitusprojekt kooskõlastada

Transpordiametiga.

Jrk nr Aadress/nimetus Katastritunnus

28 Vääri 41101:004:0064

29 Lihula metskond 414 41101:004:0065

30 Lihula metskond 416 41101:004:0068

31 Lihula metskond 310 41101:004:0069

32 Päikese 41101:004:0076

33 Hermaküla 41101:004:0078

34 Karukoopa 41101:004:0107

35 Jõekalda 41101:004:0140

36 Jõeäärse 41101:004:0153

37 Lihula metskond 417 41101:004:0167

38 Tõnise-Ado 41101:004:0172

39 Lihula metskond 5 41101:004:0184

40 Lihula metskond 418 41101:004:0231

41 Tõnise-Jüri 41101:004:0237

42 41101:004:0244

43 41101:004:0251

44 Jaagu 41101:004:0253

45 Ohila 41101:004:0293

46 Hinsu 41101:004:0296

47 Vanaveski 41101:004:0313

48 Veskimäe 41101:004:0315

49 Risti 41101:004:0316

50 Kalda 41101:004:0510

51 Koka 41101:004:0600

52 Keskaru 43001:001:0249

53 Adra-Jaama 43001:001:1322

54 60 Pärnu-Lihula tee L1 43001:001:1357

Jrk nr Aadress/nimetus Katastritunnus

1 16182 Nurmsi-Risti tee 19502:002:0007

2 16180 Karuse-Kalli tee 19502:002:0070

3 Varese 19502:002:0108

4 Lihula metskond 204 19502:002:0333

5 Lihula metskond 3 19502:002:0452

6 Liivaste 19502:002:1190

7 Keldre 19502:002:1200

8 16178 Tuudi-Risti tee 19502:002:1280

9 Lihula metskond 235 41101:001:0417

10 Lihula metskond 282 41101:001:0545

11 Soovälja-Tuhu tee 41101:001:0661

12 Kunila tee 41101:001:0714

13 Valuste-Sipa tee 41101:001:0736

14 Tuudi-Raudtee tee 41101:001:0738

15 Reinu-Liiase tee 41101:001:0742

16 Reinu-Liiase tee 41101:001:0743

17 Liiasepõllu 41101:001:0848

18 Juure 41101:002:0064

19 Tõlviku 41101:002:0070

20 Kapsta 41101:002:1090

21 Tõnsu 41101:004:0003

22 41101:004:0005

23 41101:004:0013

24 16178 Tuudi-Risti tee 41101:004:0021

25 Lihula metskond 187 41101:004:0037

26 Lilleallika 41101:004:0044

27 Oblika 41101:004:0046

32 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

4.8 Maaparandus

Planeeringualale kavandatud tuulikute põhimõttelised asukohad koos taristuga jäävad mitmele

maaparandussüsteemi alale:

▪ WTG4, WTG8, WTG9 Koru III maaparandussüsteemile (kood 5111950020100/001);

▪ WTG 7 Koru III maaparandussüsteemile (kood 5111950020090/001):

▪ WTG 12 Paadremaa maaparandussüsteemile (kood 6111960020050/001);

▪ WTG16 Paadremaa maaparandussüsteemile (kood 6111960020080/001 ja 6111960020070/001);

▪ WTG20 Paadremaa maaparandussüsteemile (kood 6111960020060/001);

▪ WTG14, WTG21 Koru II maaparandussüsteemile (kood 5111950020060/001).

Maaparandussüsteemi eesvooludest asuvad kavandatud tuulikupositsioonide vahetus läheduses:

Paadrema jõgi (valgalaga üle 25 km2, riigi poolt korras hoitav ühiseesvool), Hõbesalu kraav (valgalaga

10-25 km2, riigi poolt riigi poolt korras hoitav ühiseesvool), Koru II eesvoolud (avatud eesvoolud

valgalaga kuni 10 km²), Koru III eesvoolud (avatud eesvoolud valgalaga kuni 10 km²) ja Paadremaa

eesvoolud (avatud eesvoolud valgalaga kuni 10 km²).

Kuigi tuulikute põhimõtteliste asukohtade kavandamisel püüti vältida rajatiste maaparandusehitistele

kavandamist, on kohati maaparandusvõrk tihe ja ehitatavad rajatised on planeeritud olemasolevatele

maaparandusehitistele. Illustreerival lahendusel ei ole perspektiivselt likvideeritavaid või truupidega

asendatavaid kraave jmt märgitud likvideeritava objektina, kuna täpne maaparandusehitiste

rekonstrueerimise lahendus tuleb anda projekteerimisel.

Planeeritud tuulikute ümbruses jätkub metsa majandamine, põlluharimine või karjatamine

maatulundusmaal, kus maaparandus tagab viljelusväärtuse suurendamise või keskkonnakaitse.

Vastavalt maaparandusseadusele peab maaparandussüsteemi reguleeriv võrk muuhulgas tagama

maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning eesvool tagama

liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure

isepuhastusvõimega.

Seega peab tuulikute valdaja tagama, et ümbruskonna olemasolev maaparandussüsteemi reguleeriv

võrk jääb nõuetekohaselt toimima ka pärast planeeringualal muudatuste tegemist. Projekteerimisel tuleb

leida selleks vastavad lahendused (vajadusel uute kollektorite rajamine ja olemasolevate dreenide

nendega ühendamine, läbilõigatud dreenide otsakorkidega sulgemine, vajadusel uute kollektorite ja

dreenide rajamine ning nende sidumine olemasoleva võrguga jmt) vastavalt maaparandusseadusele.

Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel tuleb projekteerimistingimuste taotlus, ehitusloa taotlus ja

ehitusprojekt ning kasutusloa taotlus ja ehitusdokumendid esitada Maa- ja Ruumiametile.

Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise

kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise

kavatsuse kooskõlastab ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Maa- ja Ruumiamet.

Projekteerimisel tuleb lähtuda maaparandusseadusest.

4.9 Tuleohutuse tagamine

Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb detailse planeerimise etapis lahendada

päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja päästetehnikaga manööverdamise võimalus ning

tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise lahendused koostöös päästeasutusega, kasutades selleks

detailse lahenduse planeeringuetappi ja vertikaalplaneerimist. Samuti tuleb kaasata Päästeamet

tuulikute ligipääsuteede projekti koostamisse.

Tuulikutele juurdepääsuks ja päästetehnikaga manööverdamiseks saab päästetransport kasutada

tuulikute teenindusteid ja montaažiplatse. Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 33

kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 1038 kohaselt peab

veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja

paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m

kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas tuleb määra ehitusprojektis lähtudes suurima

tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest.

Planeeringuala lähedal asuvad välised tuletõrjeveevõtu kohad puuduvad.

Tuulepargi tuleohtlikkust tuleb täpsemalt käsitleda teede ja/või maaparandusprojekti koostamise

raames. Olenevalt realiseeritavate tuulikute arvust ja lõplikust paiknemisest tuleb projekteerimisel

kavandada veevõtukohad.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.

Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale,

tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt 39.

Päästeameti info kohaselt peab tuletõrje veevõtukoht asuma elektrituulikust kuni 3 km kaugusel.

Projekteerimisel arvestada, et veevõtukoha vähim lubatud maht on 500 m³ ja, et see peab paiknema

teenindustee ääres ja sellele peab olema vähemalt 15 m raadiusega mahasõit. Tuletõrje veevõtukoht

peab olema varustatud kuivhüdrandiga. Kui tuletõrje veevõtukoht on elektrituulikule lähemal kui

elektrituuliku kogukõrgus, siis peab vastava lähima elektrituuliku päästetöödeks kasutama järgmist

lähimat veevõtukohta (kaugus mööda teed kuni 3 km).

Tuulikute siseselt saab tuleohutust tagada paigaldades rajatistele automaatse tulekahju tuvastamise

süsteemi.

Tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaanid erinevate ohu- ja/või

avariiolukordade lahendamiseks.

4.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb planeeritud elektrituulikud varustada kaugjälgitava

turvasignalisatsiooniga.

4.11 Keskkonnatingimused40

Planeeringu koostamisega toimus paralleelselt KSH läbiviimine, mis teostati nii asukoha eelvaliku ehk

eriplaneeringu I etapis kui ka detailse lahenduse ehk II etapis. KSH konkreetsemaks eesmärgiks on

eelkõige hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata

ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. Keskkonnamõju

peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Arvestades, et nii asukoha eelvaliku etapi VTK-s kui ka KSH aruandes teostati mõjude esialgne

kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine, siis planeeringu detailse lahenduse KSH

aruandes ei käsitletud neid mõjuvaldkondi, mis asukoha eelvaliku etapi VTK ja I etapi KSH aruande

koostamisel olid tuvastatud kui ebaolulised.

Hindamise alusena kasutati põhimõttelist võimalikku tuulepargi asendiplaani, mis kajastub

planeeringujoonistel.

38 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 39 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 40 allikas: Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne aladel e 3 ja 3b seisuga juuni 2026

34 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

4.11.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Esmane olulise mõju välistamine looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) alusel kaitstavatele

loodusobjektidele (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse

üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid) toimus juba sobivate alade

valiku etapis, kus välditi üldiselt arendusalade kattumist kaitstavate loodusobjektidega.

Detailse lahenduse koostamise etapis selgus mitmeid täpsustavaid asjaolusid, millega varasemalt ei

olnud võimalik arvestada. Sellest lähtuvalt viidi detailse lahenduse koostamisega paralleelselt

koostatavas KSH-s läbi detailse lahenduse täpsustav mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele

ja muudele loodusväärtustele.

4.11.1.1 Natura 2000

Detailse lahenduse väljatöötamise käigus selgus, et tuuleparki teenindav maakaabel on kavandatud

läbima Tuhu loodusala ja Tuhu-Kesu linnuala, täpsemalt Tuhu hoiuala ja looduskaitseala. Kuna seda

tegevust polnud võimalik hõlmata eriplaneeringu I etapi Natura hindamisse, tuli kavandatud maakaabli

tõttu Tuhu loodusala ja Tuhu-Kesu-linnuala osas alustada Natura hindamist algusest ehk

eelhindamisest. Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et tuulealade 3 ja 3b alajaamast Lihula

alajaama planeeritud elektri maakaabli põhimõttelises asukohas ei saa välistada ebasoodsa mõju

tekkimist Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Tuhu loodusalale ja Tuhu-Kesu linnualale ning tuleb jätkata

Natura asjakohase ehk täishindamisega.

Detailse lahenduse koostamise käigus viidi KSH aruandes läbi Natura asjakohane ehk täishindamine

Tuhu-Kesu linnualale, Tuhu loodusalale ja Väinamere linnualale. Seejuures arvestati nii eelmise etapi

Natura hindamiste tulemustega kui ka vahepeal lisandunud uue informatsiooniga. Kuivõrd läbi viidud

Natura asjakohane hindamine ei saanud välistada ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000

võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele, siis töötati välja vastavad leevendusmeetmed.

Leevendusmeetmed, mis on asjakohased rakendada edasistes etappides (projekteerimine, ehitus jne),

on lisatud ptk 4.11.10 meetmete koondnimekirja. Leevendavate meetmete rakendamisel on võimalik

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele välistada.

4.11.1.2 Linnustik

Tuulikutega kaasnevad mõjud linnustikule on maismaalinnustiku analüüsi ja linnustiku uuringu põhjal

järgmised:

▪ häirimine (sunnib linde elupaika vahetama);

▪ linnud võivad hukkuda kokkupõrgetes tuulikutega;

▪ senised elupaigad kaovad või muutuvad ning ei ole lindudele enam sobivad;

▪ tuulepargid võivad olla takistus lennuteekonnal, nn barjääriefekt.

Linnustikule avalduva mõju vähendamisel on esmane ülesanne tuulepargi hoolikas asukohavalik ja alles

seejärel leevendavate meetmete välja töötamine mõju vähendamiseks aktsepteeritavale tasemele.

Tuulikute ja kaasneva taristu kavandamise suunamiseks koostati linnustiku uuringu raames

linnukaitseline tsoneering kus määrati tuulikute rajamiseks sobivad, vähesobivad ja ebasobivad alad.

Lisaks pöörati eraldi tähelepanu kaljukotka toitumisaladele ja lennukoridoridele. Tuulikutele ja

kaasnevale taristule on ebasobivaks loetud Paadrema jõgi (tähtis veelindude liikumistee), valgeselg-

kirjurähni pesitsusterritooriumid, Paadrema soo (tedre mängupaik, kaljukotka toitumisala ja

lennukoridori osa) ning eelvalikualade idaosa (kaljukotka lennukoridori Tuhu soostiku, Paadrema soo,

Sookalda uudismaade ja poldri ning Soometsa soo vahel). Seega planeeringuala paiknemine

kompaktselt eelvalikualade lääneosas on tingitud suuresti erinevatest linnustiku piirangutest.

Täiendavalt seati leevendavad meetmed minimeerimaks hukkumisriski, vähendamaks elupaigamuutusi

ja ehitusmürast ning suurenenud inimeste liikumisest piirkonnas tekkivaid häiringuid. Samuti seati

järelseire läbi viimise kohustus.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 35

Leevendusmeetmed, mis on asjakohased rakendada edasistes etappides (projekteerimine, ehitus jne),

on lisatud ptk 4.11.10 meetmete koondnimekirja. Meetmete rakendamisel ei ole linnustikule ette näha

olulist ebasoodsat mõju tuulealade 3 ja 3b arendamisel.

4.11.1.3 Nahkhiired

Tuuleparkide mõju käsitiivalistele saab jagada kaheks:

▪ elupaikade kadumine ja muutumine;

▪ nahkhiirte hukkumine (nii otsene kontakt liikuvate tuuliku labadega kui ka barotrauma tagajärjel).

Üldiselt peetakse potentsiaalseid mõjusid elupaikade muutumise läbi väiksemaks (sageli väikeseks)

ning mõjusid hukkumise läbi, olenevalt asukohast, suureks kuni väga suureks. Seetõttu on soovituslik

järgida põhimõtet, mis esmalt teeb kõik võimaliku hukkumise riski vältimiseks ning seejärel tegeleb

vajadusel hukkumisriski leevendamisega. Käesolevas planeeringulahenduses on leevendusmeetmete

peamiseks eesmärgiks hukkuvate nahkhiirte arvu minimeerimine, mistõttu rakendatakse planeeringuala

põhjaosas kavandatavatele tuulikutele tööaja piiranguid. Samuti seati järelseire kohustus. Kuna

andmete kogumise perioodil esines tehnilisi tõrkeid just ala põhjaosas, siis on sealsed tööaja piirangud

hetkel karmid (kogu nahkhiirte aktiivsusperioodi vältel). Järelseire ei ole ainult seire, vaid võimaldab

meetmeid täpsustada (nii leevendada kui karmistada) ning täpsustab ka edasist järelseire vajadust.

Leevendusmeetmed, mis on asjakohased rakendada edasistes etappides (projekteerimine, ehitus- ja

kasutusetapp), on lisatud ptk 4.11.10 meetmete koondnimekirja. Meetmete rakendamisel ei ole

nahkhiirtele ette näha olulist ebasoodsat mõju tuulealade 3 ja 3b arendamisel.

4.11.1.4 Taimestik,vääriselupaigad ja Natura elupaigatüübid

Tuulepargi rajamisega kaasnev potentsiaalne mõju seisneb eeskätt otseses taimede ja kasvukohtade

hävitamises või kahjustamises ning võib olla oluline eeskätt juhul, kui rajatava taristu (tuulikud, teed,

kaablid jm) asukoht kattub kaitstavate taimede kasvukohtade või väärtuslike taimekooslustega. Lisaks

võib tuulikute ning taristu rajamine tekitada servaefekti. Viimane võib osutuda eeskätt oluliseks kui

metsamaastikes leiduvate väärtuslike koosluste (nt vääriselupaigad või metsaelupaigad) lähedale

kavandatakse raadamisalasid, mis muudavad kõrval paiknevate koosluste valgus- jm tingimusi. Nende

ohutegurite mõjuala piirdub planeeringuala või selle vahetu ümbrusega. Servaefekt võib kirjanduse

andmetel metsataimestiku puhul ulatuda 60 meetrini41. Viimasel ajal on olulist servaefekti mõju ulatust

metsaelupaigatüüpide puhul hinnatud 30 meetrini42.

KOV EP detailse lahenduse koostamise KSH etapis läbi viidud taimestiku uuringu tulemuste kohaselt

eristatakse eelvalikualal 3 ja 3b kahte tsooni, mis seavad soovituslikud piirangud ehitustegevusele.

Eelvalikualal paiknevad kaunis kuldkinga kasvukohad ning väärtuslikud veerežiimi muutuste suhtes

tundlikus kooslused. Planeeringualal on seetõttu teatud piirkondades ette nähtud leevendavad

meetmed veerežiimi säilitamiseks.

Planeeringualal tuulepargi taristuga kattuvad Natura elupaigatüübid jäävad enamasti taimestiku

uuringus esile toodud olulistele aladele (tsoonidesse), mille kaitseks on ette nähtud leevendavad

meetmed, mistõttu ei ole Natura elupaigatüüpidele eraldi leevendavaid meetmeid vaja määrata.

Tuulepargitaristuga kattuvas osas muidugi taimekooslused hävivad.

Planeeringuala kavandamisel võeti võimalusel arvesse kaitsealuste taimeliikide elupaiku, kavandades

taristu nii, et see ei läbiks leiukohti üldse või läbiks neid minimaalses ulatuses:

41 Eestimaa Looduse Fond (K. Kohv). (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring 42 Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaigatüüpide ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH programm. 2025. Skepast&Puhkim. Tellija Keskkonnaamet.

36 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

▪ Kavandatava tuuliku WTG10 ja selle raadamisala piir on planeeritud kaunis kuldkinga tuumalast

(KLO9347389) ca 2 m kaugusel. Tuuliku WTG13 taristu jääb lähimast kaunis kuldkinga

leiukohast (KLO9348357) minimaalselt 14 m kaugusele.

▪ Kohati läbib tuulepargitaristu (eelkõige WTG1 juures) ka III kategooria kaitsealuste taimeliikide

leiukohti.

▪ Tuulikud WTG21 ja WTG14 ja osa ala lääneosa metsamaal paiknevast Hõbesalu kraaviga

paralleelsest juurdepääsuteest jäävad taimestiku-uuringu alast välja. Kuigi alal ei ole

inventeeritud väärtuslike elupaiku või kaitsealuseid taimeliike, ei saa viimaste leidumist alal

siiski välistada.

Kaitsealuste liikide potentsiaalse kahjustamise vältimiseks on kohustuslik enne ehitustööde algust

tuulepargi lääneosa metsamaale jäävate juurdepääsutee ning WTG14 ja WTG21 platside ja taristu alla

ning olulise servaefekti mõjualale jääval alal läbi viia taimestiku uuring. Kui inventuuri käigus selgub, et

alale jääb kaitsealuseid liike, peab taimestikuekspert kaaluma nende ümberasustamise võimalikkust ja

vajadust ning vajadusel need enne tööde algust ümber istutama. Kaitsealuste liikide ümber istutamise

vajadus võib ilmneda ka kaunis kuldkinga (WTG10, WTG13) ja siberi võhumõõga (WTG1)

kasvukohtades.

Eelpool välja toodud meetmed, mis on asjakohased rakendada edasistes etappides (projekteerimine,

ehitusetapp), on lisatud ptk 4.11.10 meetmete koondnimekirja. Meetmete rakendamisel ei ole ette näha

olulist ebasoodsat mõju taimestikule tuulealade 3 ja 3b arendamisel.

4.11.2 Muud kaitstavad loodusobjektid

Lisaks eespool kirjeldatud kaitsealuste liikide leiukohtadele on kaitstavatest loodusobjektidest oluline

analüüsida kavandatud tegevuse mõju ka Tuhu looduskaitsealale ja Tuhu hoiualale ning kavandatavale

kaitsealale, mida läbib kavandatav maakaabelliin. Samuti on vajalik analüüsida võimalikku mõju

tuulealast lõunasse jääva Paadrema looduskaitseala kaitse-eesmärkidele.

Kaabelliin on kavandatud Tuudi-Risti tee serva Tuhu looduskaitseala piiranguvööndisse, mille eesmärk

on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 15 lg 2 p 3 kohaselt on

piiranguvööndis kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul ehitise püstitamine lubatud.

Ehitamiseks nõusoleku andmise kaalumisel lähtub kaitseala valitseja alal asuvate loodusväärtuste

paiknemisest, mille kaitseks on looduskaitseala moodustatud. Natura hindamises tehtud järelduste

põhjal kavandatud tegevus ala eesmärgiks olevaid kooslusi ei mõjuta. Kaablitrassi asukohta ulatuv

harilik porss on Tuhu looduskaitsealal (eriti selle siirdesoo osal) lausaliselt levinud. Pole välistatud, et

üksikud porsapõõsad jäävad ka kavandatud töö alale, kuid nende kaablitrassi rajamise tagajärjel

hävimise mõju liigi looduskaitsealal asuvale populatsioonile on marginaalne, mistõttu pole ka

leevendavate meetmete rakendamine (nt taimede ümberistutamine) vajalik.

Põhimõtteline maakaablitrass kattub EELISe kohaselt projekteeritava Metsaelupaikade

looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. LKS § 8 lg 6 kohaselt on Keskkonnaametil õigus kuni

loodusobjekti kaitse alla võtmise või võtmata jätmise otsuseni peatada haldusakti menetlus kuni 28

kuuks, kui kavandatud tegevusega võib potentsiaalselt kaasneda mõju loodusobjekti seisundile.

Arvestades aga projekteeritava ala eesmärki ning asjaolu, et olemasoleval õhuliinitrassil, mida mööda

maakaabel kulgeb, metsakooslusi ei asu, saab väita, et planeeritud tegevus projekteeritava ala

eesmärki ei mõjuta, sellest lähtuvalt pole põhjendatud ka kaabli kavandamise ja rajamise menetluse

peatamine.

Tuhu hoiuala kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka alaga kattuvate Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid. Mõju

neile on käsitletud KSH aruande Natura hindamise peatükis, kus lihtsustatult öeldes on jõutud

järeldusele, et teatud leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik maakaabli rajamisega kaasneda

võiv mõju välistada. Seega saab öelda, et tegevus ei ole hoiuala kaitsekorraga vastuolus.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 37

Paadrema looduskaitsealal kaitstavatele elupaigatüüpidele ja taimekooslustele tuulearenduse poolt

olulise negatiivse mõju tekkimist ei ole ette näha, tuulepargi taristu ei läbi kaitseala ning kaitsealani ei

ulatu ka kaudsed negatiivsed mõjud (nt veerežiimi muutused). Kaitsealal kaitstavale merikotkale ja

kaljukotkale on tuulepargi rajamise mõju analüüsitud Natura hindamise ja linnustiku peatükkides.

Kokkuvõtvalt nii Paadrema merikotkas ja kaljukotkas võivad kasutada toitumisaladena eelvalikuala 3,

3b uudismaid või Paadrema sood, mistõttu tuulepargi rajamine on lubatud ainult kompaktselt ala

lääneosas ning hukkumisriski leevendamiseks on kohustuslikud leevendavad meetmed. Planeeringuala

suuruse piiramisest tulenevalt on potentsiaalsete toitumisalade kadu vähendatud, säilivad

esinduslikumad Sookalda uudismaad ja polder ning Paadrema soo ja lennukoridor suuremate

soolaamade vahel. Seega saab öelda, et tuulepargi rajamisel pole olulist negatiivset mõju Paadrema

looduskaitseala kaitse-eesmärkidele.

4.11.3 Rohevõrgustik

Planeeringuala põhjaosa kattub maakonnaplaneeringujärgse rohevõrgustiku (RV) tugialaga.

Lääneranna ÜP koostamisel leiti, et maakonnaplaneeringutes määratud rohevõrgustiku piire on vaja

täpsustada. Sellest tulenevalt ei jää koostamisel oleva ÜP järgi tuulikud ning tuulepargitaristu rohelise

võrgustiku alale. Tuulepargi rajamisel raadatakse või raiutakse maksimaalselt ca 15,8 ha metsa, millest

ca 4,2 ha jääb maakonnaplaneeringu järgsele RV tugialale.

Tuulepargi paiknemist rohevõrgustikus (sh koostatavas Lääneranna valla ÜP-s) kujutab Joonis 4.2.

38 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

Joonis 4.2. Tuulepargi paiknemine rohevõrgustikus (seisuga 11.11.2025). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet

2026.

Tuulepargi rajamisel ei ole piirkonna looduskaitselise väärtusele ja ökosüsteemide seisundile olulist

mõju oodata. Kavandatav tuuletaristu on detailse lahenduse koostamisel paigutatud nii, et säiliksid

enamus alal asuvad kõrge loodusväärtusega alad (nt Paadrema soo) ning rohevõrgustiku sidusus

(tuulepargi taristut ei paigutatud rohevõrgustiku koridori). Kui lähtuda põhimõttest, et mida kõrgema

ökoloogilise väärtusega on ala, siis seda vähem sobib see arendusteks, siis märkimisväärset konflikti

kavandatava tuulepargi ja ökoloogilise seisundi ning ökosüsteemide vahelise sidususe vahel ei ole.

Väljatöötatud planeeringulahenduses on Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringutes seatud

rohevõrgustiku kasutustingimused täidetud (tingimustele vastavus on toodud KSH aruandes).

Koostatava ÜP rohevõrgustikuga planeeringualal kattuvus puudub ja seega puudub tuulepargi rajamisel

otsene mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja sidususele, mistõttu täiendav koostatava ÜP RV

kasutustingimuste analüüs ei ole vajalik. Siiski võib eeldada, et töötava tuulepargiga kaasnevate

häiringute mõju võib teatud juhtudel ulatuda ka koostatava ÜP rohevõrgustikuni. KSH aruandes

analüüsiti kaudse mõju olulisust rohevõrgustiku koridori toimimisele ja leiti, et ka see on ebaoluline –

tuulepargi rajamisel säilivad rohevõrgule kavandatud funktsioonid (eesmärgid), senine terviklikkus ja

sidusus. Täiendavate leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik.

4.11.4 Pinna- ja põhjavesi

Planeeringuala vahetus läheduses asub Paadrema jõgi, mis on määruse nr 73 alusel kogu ulatuses

kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse. Looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg 1 kohaselt on

keelatud selliste veekogude loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Planeeringualale

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 39

jäävad veel maaparandussüsteemi eesvoolud: Hõbesalu kraav ja mitu Koru II, Koru III ning Paadremaa

eesvoolukraavi.

Paadrema jõele on LKS § 38 lg 1 p 4 alusel kehtestatud 50 m laiune ehituskeeluvöönd ja Hõbesalu

kraavile LKS § 38 lg 1 p 6 alusel 25 m laiune ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene LKS § 38 lg 4 p 4

kohaselt maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile, p 8 kohaselt maakaabelliinile, LKS § 38 lg 5 p

8 kohaselt kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja -rajatisele, p 9 kohaselt sillale ning p 12 kohaselt maaparandussüsteemi eesvoolu, mis

ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale.

Tuulepargi toimimiseks on vajalik tagada tuulikutele ligipääs nii nende paigaldamise kui ka hilisema

hoolduse eesmärgil. Planeeringulahendus on koostatud lähtudes muuhulgas LKS §-st 38 ning üldjuhul

on välditud tuulikute vundamentide, montaažiplatside ja juurdepääsuteede kavandamist veekogu kalda

ehituskeelu- või piiranguvööndisse, v a tuuliku WTG18 rootorilabade ulatus ja ühe kavandatava tee

ületuskoht, mis jäävad veekogu ehituskeeluvööndisse, kus on tehtud ettepanek kalda ehituskeeluvööndi

vähendamiseks.

Kavandatud tuulikute WTG7 (Hõbesalu kraavi ääres) ja WTG20 (Paadrema jõe ääres) põhimõttelistes

võimalikes asukohtades ulatuvad tuulikute rootorilabad veekogu piiranguvööndi kohale, kuid jäävad

väljapoole kalda ehituskeeluvööndit. Ülejäänud tuulikute põhimõttelised asukohad on planeeritud kalda

ehitus- ja piiranguvööndit omavatest veekogudest kaugemale.

Detailse lahenduse kohaselt kattuvad kavandatavate tuulikute, nende montaažiplatside ja

juurdepääsuteede põhimõttelised võimalikud asukohad Koru II, Koru III ja Paadremaa

maaparandussüsteemidega.

Tuulikute, juurdepääsuteede ja montaažiplatside kavandamine maaparandussüsteemide alale toob

eeldatavalt kaasa vajaduse maaparandussüsteemide osaliseks rekonstrueerimiseks.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb tagada, et kuivenduse mõjuala

piirduks tuulikute, montaažiplatside ja juurdepääsuteede maa-alaga ning ei mõjutaks märgalade

niiskusrežiimi. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks tuleb taotleda Maa- ja Ruumiametilt

maaparandussüsteemi projekteerimistingimused, koostada ehitusprojekt ning saada ametilt vastav

ehitusluba.

Juurdepääsuteede ja montaažiplatside projekteerimisel tuleb need kavandada väljapoole veekogu

kalda ehituskeeluvööndit.

Planeeringulahendus ei täpsusta tuulikute vundamenditüüpe, keskkonnamõju osas võib

gravitatsioonivundamentide puhul vundamendisüvendist pinnase- ja põhjavee väljapumpamisel

kaasneda ajutine mõju põhjaveele. Vundamenditööd kestavad orienteeruvalt 5-6 nädalat vundamendi

kohta. Pärast vundamendi tagasitäitetööde tegemist taastub esialgne olukord pinnasevees. Juhul, kui

pinnasevee tase vundamenditööde tegemisel on madal, ei ole vee alandamine ega pumpamine vajalik

ning sellisel juhul mõju põhjaveele ei kaasne.

4.11.5 Maavarad

Kehtivad õigusaktid ei välista taastuvenergiaobjektide, sh tuuleparkide kavandamist või rajamist

maardla alale, kui see ei takista oluliselt maavara kasutamist. Taastuvenergeetika arendamist

käsitletakse avalikes huvides oleva tegevusena ning see võib olla eelisarendatav teiste kasutusviiside

ees, sh ka maardla suhtes, kui leitakse, et taastuvenergia tootmisel on kõrgem kaalutlusõiguslik väärtus.

Maardlaga kattuvatele maa-aladele kavandatud tuulikute rajamiseks on vajalik eelnevalt saada vastav

luba Eesti Geoloogiateenistuselt.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse tuulepargi teede ja platside rajamisel maavarasid

(kruus, liiv, killustik). Teede ja platside ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille

40 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

avamise ja kasutamise keskkonnamõju on juba varasemalt eraldi hinnatud. Planeeringuga seoses uute

karjääride rajamise vajadus puudub.

4.11.6 Avariiolukorrad

Üheks võimalikuks avarii tagajärjeks võib olla reostuse oht. Ohustatavaks piirkonnaks on tuulikute

lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on elektrituuliku gondlis asuvates seadmetes kasutatav õli (kokku

kuni mõnisada liitrit), mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või

põhjavette. Eelvalikuala 3 jääb keskmiselt kaitstud ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alale ning eelvalikuala

3b nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.

Peamine abinõu on päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord lahendada. Operatiivse info

elektrituuliku seisundist tagab pidev digitaalne kontroll. Õlilekke võimalus esineb vaid tuuleturbiini kokku

kukkumisel, tõenäosus õlireostuse tekkeks õli nõuetekohasel vahetamisel on minimaalne. Õlilekke

võimalikuks riskikohaks on ka keskpingetrafod tuulikutes. Riski minimeerimiseks on kõik trafod

varustatud õlikogumisvannidega. Avarii tulemusel tekkinud jäätmed (sh vanaõli, kasutuskõlbmatud

seadmed, sh ohtlike ühenditega saastunud seadmed) tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba

omavale isikule ning selle käitlemisel kinni pidada jäätmeliigi käitlusele seatud nõuetest, seejuures

eelistades jäätmete suunamist ringlusesse (jäätmeseadus, § 6543).

Tuulikute puhul on ühe võimaliku riskifaktorina käsitletav ka tiivikute jäätumine ja tiiviku suurel kiirusel

lahti murduvate jääkamakate oht. Arvestades, et jäätumisest tingitud ohutegurite minimeerimiseks

integreeritakse tuulikusse erinevaid seiresüsteeme, mis tuvastavad jäätumist, labade soojussüsteemid

jms, mille abil on suuresti võimalik jäätumisega seotud ohutegureid vältida, aga ka seda, et jäätumise

vältimine on tuuliku omaniku huvides, siis ei ole tegemist arvestatava ohuga.

Üheks ohuteguriks võib olla ka tuuliku süttimine tehnilise rikke tagajärjel. Tuleõnnetuste vältimiseks

peab tuulikupargi valdaja tagama pideva tuuleturbiinide korrasoleku seire ning hoolduste toimimise

vastavalt tehnilistele tingimustele. Viimastel aastatel on üha enam hakatud tuuleparkides kasutusele

võtma tulekahju signalisatsiooni, mis aitab võimalikust tulekahjust võimalikult vara teavitada. Tuulikutele

on võimalik paigaldada ka automaatsed tule tuvastus- ja kustutussüsteemid suurema kahju

ärahoidmiseks. Tulenevalt tuuliku kõrgusest on maa pealt väga keeruline süttinud gondlit kustutada.

Tulekahju tekkimise korral piirab Päästeamet põlenguala, kuna redelauto ja veejuga tuuliku gondlini ei

ulatu. Seega tulekahju tekkimisel suudetakse piirata tule levikut piirkonnast kaugemale, kuid tuulikut

ennast päästa pole võimalik.

4.11.7 Jäätmeteke ja ringmajandus

Tuulepargi ehitusetapis on jäätmete käitlemise korraldamine võrreldav tavapärase ehitustegevusega

selles osas, et keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada.

Mello et al. (2022) tuuleparkide eluringi analüüsi andmetel avaldab kõige suuremat keskkonnamõju just

tuulikute tootmine ja paigaldus44. Eelkõige paigalduse mõju vähendamiseks on vajalik taaskasutada (või

taaskasutusse suunata) maksimaalne kogus jäätmeid. Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel

kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib ajutises lahenduses loodusressursside

ebamõistlikku kasutamist.

Käitamise faasis tekib vähesel määral kulunud ja väljavahetamist vajavaid osi ning muud liikuva seadme

hooldusega seotud määrdeaineid ja kemikaale. Arvestada tuleb ka avariide tulemusel (tulekahju,

deformeerumine vmt) tekkivate mõningate jäätmetega, sh väljavahetamist vajavate tuulikulabadega.

43 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv 44 Mello, G., Dias, M.F., Robaina, M. (2022). Evaluation of the environmental impacts related to the wind farms end -of-life. Energy Reports. 8(3):35-40.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 41

Tänapäevaste tuulikute eluiga on keskmiselt 30-40 aastat. Tuulikute eluea lõpufaasis on võimalik

tuulikud suunata järelturule või utiliseerida. Järelturult hangitud tuulikud püstitatakse nt

arengumaadesse, kus need vajadusel renoveeritakse ja remonditakse. Kui valitakse tuulikute

utiliseerimise variant, siis suuremas mahus tekib jäätmeid tuulepargi lammutamisfaasis: tehnoseadmed

- elektroonikajäätmed, tuulikulabad (fiiberplast) ja tuuliku mast ning vundament – betoon ja metall.

Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti

maksimaalne võimalik kogus jäätmed, sh metall, betoon, plast jm komposiitmaterjal,

elektroonikaseadmed, ohtlikud jäätmed. Kaasaegsed tuulikud on valdavalt lihtsalt demonteeritavad ning

Mello et al. (2022) andmetel on tuulikute komponendid (metall, betoon, plast, elektroonika) 85–90%

ulatuses taas- või korduvkasutatavad, sealjuures ületab mitmete materjalide hind demonteerimise

kulud. Samuti on termilise töötlusega võimalik käidelda tekkivad ohtlikud jäätmed (hooldusel tekkivad

määrded, õlid jmt). Kõige suuremat probleemi valmistab tuuliku labade käitlemine. Jensen & Skelton

(2018) poolt kirjutatud teadusartiklis tuuakse välja tuulikulabade taaskasutuse kitsaskohad.

Tuulikulabad koosnevad mitmetest erinevatest komposiitmaterjalidest, mis muudab taaskasutamise

keeruliseks ning kulukaks. Seetõttu on levinumaks utiliseerimise meetodiks seni olnud labade

põletamine/tuhastamine ning saadud tuhajäätmete kasutamine näiteks ehitustööstuses täitematerjalina.

Alternatiivseteks utiliseerimise meetoditeks on labade prügimäele ladestamine või uue otstarve

leidmine, näiteks linnamööblina või mänguväljakutel.

Tuulikulabade eluea pikendamise, jätkusuutlikumate materjalide tootmistehnoloogia väljatöötamise ja

labade ümbertöötlemiseks tehtava teadus- ja arendustöö ning seniste katsetamiste näitel võib oodata

taaskasutusmäära suurenemist ning seeläbi demonteerimisega kaasnevate jäätmete käitlusega

kaasneva keskkonnamõju vähenemist. Laiatarbelise metoodika välja töötamisega tegeldakse aktiivselt

ning katsetatakse peamiselt kolme sorti tehnoloogiaga – keemiline, termiline ja mehaaniline

taaskasutus45. Mehaaniline taaskasutamine tähendab, et tuulikulabad purustatakse sobivasse

suurusesse ning eraldatakse klaaskiud ning peen fraktsioon. Sh võimaldab protsess kasutada uuesti nt

eraldatud klaaskiudusid pelletina tsemendi tootmises, komposiitpaneelidena ehituses. Lisaks on võetud

eesmärgiks tiivikulabade taaskasutamise asemel panustada selliste materjalide arendamisse, mis

lihtsustavad pärast eluea lõppu taaskasutust.

Jäätmete nõuetekohaseks käitluseks ja keskkonnakasutuse vähendamiseks on soovituslik rakendada

ptk-s 4.11.10 toodud meetmeid.

4.11.8 Müra ja vibratsioon

Tuulepargist kui tööstusobjektist lähtuv kasutusaegne müra võib tuulikupargi lähiümbruses olla olulise

ebasoodsa mõjuga, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata müra normtasemete tagamisele ning vajadusel

ette näha müra teket vähendavad meetmed.

Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid nõuetest. Kavandatavast tuulepargist lähtuva müra hindamisel on soovitatav

aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öösel 40 dB)46.

Detailse lahenduse KSH aruandes teostati müra leviku modelleerimine kahe erineva tuuliku mudeli

kohta, sh ühte võimalikku suurimat tuulikumudelit (Vestas V172) silmas pidades, kuid käesoleva

planeeringu raames ei fikseerita ühte kindlat tuulikutüüpi. Nt on võimalik valida väiksemate

parameetritega ning müratasemega mudel, samuti võib ka käsitletud mudeli (V172) puhul tuulikutootja

poolt esitatav täpsustatud garanteeritud müratase jääda väiksemaks kui KSH aruande raames teostatud

müra leviku arvutuste lähteandmed (konservatiivsed andmed, mis sisaldavad ka võimalikku

määramatust +2 dB).

45 Tuulikulabade jäätmete ja laskemoona kasutamisest tekkinud jäätmete käitlus Eestis. Toom, A. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, 2023. 46 Eriplaneeringu I etapi tingimus

42 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

Müra modelleerimise tulemusena selgus, et tuulikumudelite V162-6,2 MW ja V172-7,2 MW puhul (ning

kavandatava tuulikute arvu ja asetuse korral) ei jää ükski eluhoone 45 dB-st ehk öisest müra

piirväärtusest kõrgema müratasemega alale. Siiski võib mitmete lähedalasuvate eluhoonete juures

esineda öise müra sihtväärtuse (40 dB) ületamist, kusjuures võimsama ehk V172-7,2 MW tuulikumudeli

puhul esineb mõjutatud majapidamisi oluliselt rohkem.

Seetõttu analüüsiti käesolevas planeeringus ka müra vähendavate meetmete rakendamise võimalusi

tagamaks lähimate eluhoonete juures 40 dB müratasemest väiksem müratase. Võimalikeks

meetmeteks on näiteks müra normide mõistes kõige kriitilisemal ajaperioodil (öine aeg vahemikus

23.00–7.00) kavandatavas tuulikupargis teatud tuulikute töörežiimi piiramine (normtaseme ületamist

põhjustavate tuulesuundade korral) ning vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine (kaasaegsed tuulikud

on üldjuhul varustatud vastava automaatse reguleerimissüsteemiga).

Tuuliku Vestas V162-6,2 MW kasutamise korral võivad öise sihtväärtuse ehk 40 dB ületamist põhjustada

eelkõige tuulikud nr WTG10 ja WTG21 (teatud määral ka tuulik nr WTG7) ning sihtväärtuse tagamiseks

piisab korraga kahe tuuliku puhul töörežiimi piirangute rakendamisest. Tuuliku Vestas V172-7,2 MW

kasutamise korral võivad öise sihtväärtuse ehk 40 dB ületamist põhjustada tuulikud nr WTG1, WTG3,

WTG7, WTG8, WTG10, WTG13, WTG14 ja WTG21, mille puhul esineb vastavalt ka vajadus rakendada

müra vähendavat öist töörežiimi.

Ühtlasi ei ole välistatud tuulikute arvu muutused, nt mõne tuuliku kavandamisest loobumine (küll ei ole

lubatud tuulikute arvu planeeringu kehtestamise järgselt suurendada). Seega on tuulikute lõpliku arvu

ja paigutuse fikseerimisel, samuti lõplikul tuulikutüübi väljavalimisel tõenäoliselt vajalik teostada täpsem

müra modelleerimine, mis arvestaks juba konkreetse tuuliku andmeid (tuuliku mudel, mõõdud ja

müraandmed) ning täpset paigutust. Samuti tuleb täpsemalt üle vaadata tuulikute öise töörežiimi ja/või

tööaja piirangute küsimus.

Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja töötada detailsed

meetmed ja tingimused (nt teatud ajal kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale

töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete täitmise lähimates

elamupiirkondades.

Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra

kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas planeeringus ja KSH-s toodud tuulikute töörežiimi

piirangud (ning täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada

ehitusloa menetluse raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju

minimeerimiseks on asjakohased.

Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teket labades, rootoris ning sealt edasi

kandudes tuuliku tornis. Tagamaks tuuleturbiini püsivus ja vastupidavus, peab tuuliku konstruktsioon

olema vibratsiooni teket minimeeriv, vibratsiooni summutav ja vibratsiooni edasikandumist takistav.

Oluliseks osaks vibratsiooni vältimisel ja summutamisel on tuuliku vundament, mis peab olema

konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev.

Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil.

Lähtudes eelnevast võib öelda, et tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on väike

(eluhoonete paiknemist arvestades sisuliselt olematu). Antud juhul tuleb arvestada ka lähimate tundlike

aladega tagatud minimaalse vahemaa suurust (eluhoonetega minimaalselt 1 km), mis on piisav

vältimaks ülenormatiivse (ühtlasi ka inimeste poolt tajutava vibratsiooni) maapinna kaudu leviva

vibratsioon levikut tundlike objektideni. Antud vahemaa puhul suudavad vaid vastavad tundlikud

mõõteseadmed tuvastata vibratsiooni olemasolu, kuid mõju jääb inimese tajupiiridest oluliselt

väiksemaks.

4.11.9 Varjutamine

Detailse lahenduse KSH aruandes teostati varjutamise kestuse modelleerimine. Modelleerimisel

aluseks olnud parameetritega tuulikute (sh maksimaalne variant ehk tuuliku kogukõrgus kuni 288 m,

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 43

rootori diameeter 190 m, torni kõrgus 193 m) ning kavandatava tuulikute arvu ja paigutuse korral on

tuulepargi ümbruses mitmetes elamupiirkondades selgelt ületatud nii soovituslik teoreetilise

maksimaalse varjutamise ajalise kestuse väärtus (30 tundi aastas) kui ka realistlikele oludele vastav

soovituslik väärtus (8 tundi aastas). See tähendab, et kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb

mitmete tuulikute puhul teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid vältimaks

planeeringus eesmärgiks seatud piirmäärade ülese varjutamise esinemist lähimatel elamualadel.

Kuna varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik väga täpselt välja tuua varjutamise tekkimise

kellaajad ja kuupäevad, siis on ebasoovitava varjutamise ilmnemisel (vastav vajadus esineb ainult

päikesepaistelisel päeval) võimalik konkreetsed tuulikud lühiajaliselt välja lülitada (kavandatavad

tuulikud peavad olema varustatud vastava automaatsüsteemi seadistamise võimalusega) ning

ebasoovitava mõju ilmnemist on võimalik vältida. Seetõttu ei käsitleta antud juhul varjutamise

soovituslike maksimaaltasemete ületamist teatud tuulikute rajamist üheselt takistava ning välistava

tegurina.

Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem varjutamise

modelleerimine ning kõigi tuulikute puhul detailselt käsitleda varjutamise põhjustamise võimalikke

kellaaegu ja kuupäevi, mis saavad olla aluseks liigse varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava

tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav

tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik.

4.11.10 Leevendavad meetmed

Detailse lahenduse koostamisel arvestati KSH-st tulenevate meetmete, soovituste ja lahenduste

muudatustega. Alljärgnevalt on esitatud KSH-st tulenevad leevendavad meetmed ja tingimused, mis on

vajalikud ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks.

Maakasutus

1. Vältida võimalusel väärtusliku põllumajandusmaa killustamist ning tagada kõikidele heina- ja

põllumaade maaharijatele juurdepääsud tuulikuid teenindavalt taristult (st vajadusel rajada

põllu- ja heinamaadele maha- ja pealesõidud tuulikuid teenindavatelt teedelt). Müra

2. Tuulepargi ehitustööde läbiviimisel tuleb kõige mürarikkamad tööd võimalusel öisele ajale mitte

kavandada.

3. Kavandatavate tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on soovitatav aluseks võtta

kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40

dB). Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka öise piirväärtuse

nõuetest (45 dB). Päevasel ajal on kehtiva seadusandluse kohaselt tööstusmüra sihtväärtus

eluhoonete juures 50 dB, kuid käesoleva planeeringulahenduse kohaselt on päevasel ajal

tagatud ka Kliimaministeeriumi 2025. a juhendi kohane soovituslik päevane tase uute

tuuleparkide planeerimisel ehk 45 dB.

4. Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja töötada

detailsed meetmed ja tingimused (nt teatud ajal kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või

vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete

täitmise lähimates elamupiirkondades.

Varjutamine

5. Kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud ajahetkedel

rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid (ebasoovitava varjutamise ilmnemise ajal automaatset

44 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

välja lülitamist) vältimaks planeeringus eesmärgiks seatud piirmäärade ülese varjutamise

esinemist lähimatel elamualadel.

6. Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem

varjutamise modelleerimine ning kõigi tuulikute puhul detailselt käsitleda varjutamise

põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks liigse varjutamise

tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult

päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne

ajagraafik.

Kultuurimälestised, pärandkultuuriobjektid ja väärtuslikud maastikud

7. Kavandatav juurdepääsutee (olemasolev) kattub arheoloogiamälestise asulakoht nr 9910

kaitsevööndiga. Juhul, kui antud teekoridor on vaja ümber ehitada (nt laiemaks ehitada,

tugevdada), tuleb edasiste tööde kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga (vastavalt

muinsuskaitseseadus § 58).

8. Tuhu soo ilusast vaatekohast avanevad vaated muutuvad oluliselt, mistõttu soovitab KSH

konflikti säilimise vältimiseks täpsustada koostatavas Lääneranna üldplaneeringus kauni vaate

olemust ja eesmärki arvestades ka kavandatavat tuuleparki.

9. Pinnasetöödel arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstulekul on leidja

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Natura 2000

10. Kõigile tuulikutele peab paigaldama linnukaamerad ja peatamissüsteemid kaljukotka ja

merikotka kokkupõrkeriski minimeerimiseks. Süsteeme tuleb hooldada ja tagada töökindlus

terve tuulepargi eluea vältel.

11. Kaljukotka pesitsusedukuse mõjutamise vältimiseks on vajalik rakendada linnualal maakaabli

paigaldamisega kaasneva tegevuse puhul üldistest linnustiku tingimustest rangemat (pikemat)

kaljukotka pesitsusfenoloogiaga arvestavat pesitsusrahu perioodil 15.02-31.08.

12. Vältida loomsete jäätmete jätmist tuulepargi alale ja lähikonda vältimaks kotkaste ligi

meelitamist (vajab kokkuleppeid jahimeestega).

13. Kohustuslik on rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid muutmaks tetrede

mängupaikadele (Paadrema soo, planeeringuala idaosa rohumaad) lähimate tuulikute postid

(WTG1, 4, 8, 9, 12, 16, 20) maastikul paremini märgatavamaks.

14. Tuhu loodusala kaitstavate elupaigatüüpide aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)

ning liigirikkad madalsood (7230) kaitseks rakendada leevendavaid meetmeid valides kaabli

paigaldamiseks sobiv tehniline lahendus (murukamara mätastena eemaldamine ja pärast kraavi

rajamist tagasi asetamine või kinnine paigaldusmeetod) ning vältida kaabli rajamist Tuhu

hoiuala põhjapoolse lahustüki lõunaosas asuvale madalsoole. Tagamaks, et märjad kooslused

oleksid peale ehitustöid võimelised samaväärselt taastuma, tuleb vältida ulatuslikke

pinnasekahjustusi. Ehitusmasinate mõju saab vähendada kasutades nt pinnasmatte (väheneb

erisurve maapinnale), väiksemaid ekskavaatoreid ning teostada töid talvisel perioodil, mil maa

on läbi külmunud.

15. Tuhu loodusala elupaigatüübid siirde- ja õõtsiksood (7140) ja rabad (7110*) kaitseks paigaldada

kaablitrass kinnisel meetodil läbi soo tee kõrvalt. Seejuures ehitustöödega kaasnevaid

pinnasekahjustusi ennetada nt kummist pinnasemattide ja väiksemate ekskavaatorite

kasutamisega, ajastades tööd talvisele perioodile, lisaks liikuda ala kõrval oleva kruusatee peal

ning teelt maha minna vaid äärmisel vajadusel. Ka ajutiselt eemaldatud pinnast ja/või

täitematerjali hoiustada tee peal minimeerimaks mõju kaitstavatele kooslustele.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 45

Linnustik 16. Vältida veerežiimi muutmist jm mõjusid, mis ei ole arenduse seisukohast hädavajalikud, et hoida

ära või leevendada elupaigamuutustest tingitud ohte linnustikule.

17. Säilitada alal leiduvad rohumaad majandatavate püsirohumaadena. Leevendab

elupaigamuutustest tingitud ohte linnustikule.

18. Tuulikute ja kaasnevate ehitiste rajamiseks vajalikud raadamised ja suuremad pinnasetööd ning

mürarikkam ehitustegevus ajastada 1.08–14.02, vältides tekkinud haohunnikute teisaldamist

punaselg-õgija kaitseks kuni 10.08. Mainitud tööde läbiviimisel pesitsusajal hukkuksid

tööpiirkonnas nii kaitsealuste kui ka tavaliste linnuliikide pesad ja pojad, samuti on tõenäoline

osade linnupesade hülgamine lähikonnas tööga kaasneva müra jms häiringu tõttu.

19. Tuulepargi rajamisel on kohustuslik paigaldada kõigile tuulikutele kotkaste tuvastamiseks ja

tuulikute peatamiseks tõhusad kaamerasüsteemid.

20. Vältida loomsete jäätmete jätmist tuulepargi alale ja lähikonda. Meede on tõhus, aga raskesti

kontrollitav ning vajab kokkuleppeid kohalike jahimeestega. Sama meede on välja toodud ka

Natura hindamises vältimaks merikotkaste suurenenud koondumist tuulealale, kuid tegu on ka

üleüldise röövlindude suremusriski vähendava meetmega.

21. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt kasutada rohunepi potentsiaalsetesse elupaikadesse jäävate

tuulikute puhul leevendavaid meetmeid, et hukkumisriski kokkupõrkel tuulikuga (postidega)

täielikult minimeerida. Leevendusmeetmeks sobib tuulikute masti alumise osa värvimine

kontrastseks. Meedet rakendada tuulikutele WTG12, 16, 20.

22. Soovitatav on suurendada rootorite visuaalset kontrasti rootori ühe laba või kõigi labade

osaliselt mustaks värvimise kaudu. Seda, ehitusfaasi odavat meetodit on hakatud järjest

rohkem väärtustama lindude rootorites hukkumise vähendamise efektiivse meetmena.

Nahkhiired

23. Tuulikute WTG1 ja WTG3 puhul tuleb rakendada leevendusmeetmeid kogu nahkhiirte

aktiivsusperioodi vältel, st perioodil 15. mai–15. september. Pargi käivitamise järel peavad

tuulikud metsa kohal olema peatatud päikeseloojangust -tõusuni, tuulekiirustel alla 5 m/s,

sademeteta ilmade puhul. Külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil

temperatuur on alla 5 kraadi, leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Ette nähtud

leevendusmeetmete vajalikkust hinnatakse järelseire käigus uuesti ning täpsustatakse

meetmete rakendamise perioodi. Ülejäänud tuulikute puhul ei ole koheselt vajalik

leevendusmeetmete rakendamine. Leevendusmeetmete vajadus ja ulatus selgub järelseire

käigus.

Taimestik

24. Tuuliku WTG10 ja WTG13 rajamisel kaunis kuldkinga kasvukoha vahetusse lähedusse on

vajalik:

a) võimalusel teekraave mitte rajada, kui see on vältimatu, siis teekraave rajada minimaalses

vajalikus mahus;

b) kraavide rajamisel kasutada tehnilisi lahendusi, mis minimeeriks mõju veerežiimile (nt

spetsiaalsed geotekstiilid vms);

c) trassikoridoris ja 60 m raadiuses (kui taimestiku ekspert ei määratle põhjendatult servaefekti

olulise mõju ulatust teisiti) viia enne raadamist läbi taimestiku inventuur ning tuvastada

trassikoridorilt ja selle negatiivse mõju ulatusest ümber istutamist vajavate kaunis kuldkinga

isendite olemasolu või puudumine;

d) seejärel vajaduse ilmnemisel koostöös taimestiku eksperdiga kaitsealused liigid sobivasse

asukohta ümber istutada. II kaitsekategooria aluse taimeliigi ümber asustamiseks on vajalik

Keskkonnaameti luba.

46 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

25. Tuuliku WTG1 taristu kattub III kaitsekategooria taimeliigi siberi võhumõõk leiukohaga.

Registreeritud siberi võhumõõga leiukoht (KLO9347355) hõlmab väiksemat (ca 2 ha) niisket

niidulaiku, kust on leitud üksikud siberi võhumõõga isendid (2021, PlutoF), taimestiku uuringu

raames registreeriti sealsel alal üks liigipunkt. Trassi alla jäävad siberi võhumõõga isendid tuleb

vajadusel enne pinnasetöödega alustamist ümber asustada. Kuna tegu on veerežiimi muutuste

suhtes tundliku liigiga, on vajalik taimestiku eksperdi kaasamine ümberasustamise protsessi.

26. Üks tuulik ja osa tuulepargi taristust paikneb taimestiku uuringu vähem rangemas ehk teises

tsoonis, kus on vajalik ümbritsevate alade veerežiimi säilitamine vältimaks tundlike

sookoosluste ja niiskuslembete taimede elupaikade kahjustamist. Neil aladel võimalusel vältida

kuivenduskraavide rajamist. Kui see ei ole võimalik, siis on kohustuslik rakendada tehnilisi

lahendusi, mis minimeerivad teekraavide mõju ümbritsevale veerežiimile. Tingimus kehtib

WTG16 juurest põhja suunduv juurdepääsuteele ja maakaablitrassile (paikneb teise tsooni piiril)

ja tuulikule WTG1 koos taristuga. Seejuures ka tuulealalt väljuv juurdepääsutee ja

maakaablitrass kulgevad mööda teise tsooni servaala.

27. Kuna taimestiku-uuringut WTG14, WTG21 ja Hõbesalu kraaviga paralleelse juurdepääsutee

alla jäävatel raadatavatel aladel läbi ei ole viidud, siis on kaitsealuste liikide potentsiaalse

kahjustamise vältimiseks kohustuslik enne ehitustööde algust platside ja taristu alla jääval ning

olulise servaefekti mõjualale jääval alal läbi viia taimestiku uuring. Kui inventuuri käigus selgub,

et alale jääb kaitsealuseid liike, peab taimestikuekspert kaaluma nende ümberasustamise

võimalikkust ja vajadust ning vajadusel need enne tööde algust ümber istutama.

28. Soovitatav on juurdepääsuteede projekteerimisel võimalusel kasutada olemasolevaid sihte ja

teid.

Pinnas, pinna- ja põhjavesi

29. Tuulepargi toimimiseks vajalike tuulikualuste platside, montaažiplatside, juurdepääsuteede,

trasside ning alajaama ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele.

Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb

ajutised kütuse ja õlide hoidmisplatsid, masinate parkimisalad jms planeerida platsid võimalikult

kaugele veekogudest ja kraavidest. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

30. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti

nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

31. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks tuleb taotleda Maa- ja Ruumiametilt

maaparandussüsteemi projekteerimistingimused, koostada ehitusprojekt ning saada ametilt

vastav ehitusluba. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb tagada,

et kuivenduse mõjuala piirduks tuulikute, montaažiplatside ja juurdepääsuteede maa-alaga ning

ei mõjutaks märgalade niiskusrežiimi.

32. Planeeringulahenduse realiseerimiseks on tuginedes LKS § 40 lg 4 p 4 vajalik Keskkonnaametilt

taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist Hõbesalu kraavi ületuskohale viiva tee rajamiseks ning

seoses tuulikuga WTG 18, mille tuuliku rootorilabad ulatuvad metsamaal Paadrema jõe

piiranguvööndisse, mis seetõttu on ka ehituskeeluvööndiks (LKS § 38 lg 2).

Jäätmeteke ja ringmajandus

33. Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) tuleb jäätmekäitlus korraldada

vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest,

keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või

tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate

nõuetega).

34. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest

eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat

keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 47

konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne

materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta.

35. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti

maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja

taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul).

36. Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid,

kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist.

37. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel

teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt

määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti

on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal.

4.11.11 Seire läbiviimise vajadus

Vastavalt KSH detailse lahenduse aruandele on ettepanekud seire osas teemavaldkondade kaupa

järgnevad:

Müra

Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra

kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning

täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse

raames) müra normtasemete tagamiseks on asjakohased. Müra mõõtmised tellib tuulepargi omanik

ning mõõtmised peab läbi viima akrediteeritud labor. Mõõtmispunktid lepitakse kokku kohaliku

omavalitsusega ja mõõtmistulemused esitatakse kohalikule omavalitsusele.

Varjutamine

Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) tuleb teostada järelevalvet, sh

hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning täpsemad piirangud,

mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse raames) varjutamise

lubatud tasemete tagamiseks on asjakohased. Seega juhul, kui lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel

selgub, et tuulepargi töötamise ajal on vajalik rakendada tööaja piiranguid ka varjutamise nõuete

tagamiseks (hetkel kavandatava maksimaalse lahenduse korral on piirangud vajalikud), peab tuulepargi

omanik kohalikule omavalitsusele esitama andmed tuulepargi töötamise esimese aasta jooksul

rakendatud meetmetest (sh tuulikute seiskamise kuupäevad ja kellaajad ning vastavalt esinenud

varjutamise ajad lähimate eluhoonete puhul). Edaspidi tuleb andmed esitada vastavalt vajadusele (nt

kaebuste ilmnemisel).

Linnustik

Tuulepargi püstitamisel on vajalik läbi viia kaitse korralduslikult olulise linnustiku järelseire, mille tellib

tuulepargi omanik. Järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise järgselt ja see peab kestma

vähemalt 2 hooaega, s.t 2 aastast seireperioodi: 1. aasta pärast tuulepargi täielikku või olulises osas

valmimist ning 2. aasta viis aastat pärast esimest inventuuri. Järelseire metoodika tuleb kokku leppida

ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest.

Järelseire käigus tuleb teostada nii inventuur kui ka hukkunud isendite otsingud. Seire tulemuste alusel

määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Läbiviidava seire

tulemustest lähtudes peab olema võimalik käitisele antavaid tegevuslubasid muuta või neile

lisatingimusi seada. Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile.

Lisaks, tulenevalt Natura hindamisest on kohustuslik kaljukotkaste varustamine seireseadmetega juhul,

kui kaljukotkas taasasustab Tuhu lõunaosa teadaoleva või mõne muu/uue samasse piirkonda rajatud

pesapaiga. GPS-seire eesmärk on koguda täpsemaid kaljukotka liikumismustreid kirjeldavaid andmeid

48 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

tuulepargi vahetus läheduses, et mõista tulevikus paremini liigi käitumismehhanisme ja

elupaigakasutust. Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile.

Soovitatav on selgitada teadusliku uuringuga, kas tuulepargi rajamisel lähikonda toimub Paadrema

rohunepi mängu isendite elupaigakasutuses muutusi. Rohuneppi ei ole tuulepargi lähistel Eestis

varasemalt uuritud ning seega oleks uuringuga võimalik selgitada kas tuulepargi rajamisega kaasneb

muudatusi võimalikes juhukülastustes tuulealale, isendite liikumistes mängude vahel jms. Uuring

hõlmab saatjate paigaldamist 2-4 linnule. Uuring peaks katma ühe pesitsusperioodi enne tuulikute ja

infrastruktuuri (nt teed) rajamist arendusala lõunaossa ning jätkuma vähemalt kahel aastal pärast

tuulepargi lõunapoolse osa valmimist.

Nahkhiired

Tuulepargi püstitamisel on kindlasti vajalik tuulepargi järelseire, selgitamaks hukkuvate loomade arvu ja

potentsiaalset mõju asurkonnale. Järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise järgselt ning seire

läbiviimise tellib tuulepargi omanik. Järelseire metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja

Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Järelseire

käigus tuleb teostada nii inventuur kui ka hukkunud isendite otsingud. Järelseire peab kestma vähemalt

2 aastat. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire

vajaduse. Läbiviidava seire tulemustest lähtudes peab olema võimalik käitisele antavaid tegevuslubasid

muuta või neile lisatingimusi seada.. Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile (vt täpsemalt

KSH aruande ptk 8).

Lisaks kohustuslikule järelseirele on peale tuulikute püstitamist on võimalik teha uus nahkhiirte uuring

tuulikute töökõrgusel, st tuuliku labade kõrgusel, hindamaks leevendusmeetmete vajalikkust iga tuuliku

kaupa. Uuring võimaldab nahkhiirte olukorda tuuleala detailsemalt analüüsida ja leevendusmeetmeid

täpsustada. Uuringu metoodika tuleb välja töötada koostöös nahkhiirte ekspertidega ning kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Uuring on soovitatav läbi viia enne tuulikute töö alustamist. Sellise uuringu

tulemused annavad olulist uut infot nahkhiirte liikumisaktiivsusest tuuliku labade kõrgusel (planeeritakse

varasemast kõrgemaid tuulikuid, mille tööraadiuses on nahkhiirte aktiivsuse kohta infot vähe) ning on

seega heaks aluseks edaspidiste analoogse kõrgusega maismaa tuuleparkide planeerimisel ja tõhusate

leevendusmeetmete välja töötamisel. Uuringu aruanne tuleb edastada Keskkonnaametile. Tuulikute

töökõrgusel teostatud nahkhiirte uuring ei vabasta järelseire kohustusest.

4.12 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

4.12.1 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus

Planeeringuala lõunakülje vahetus läheduses jookseb Paadrema jõgi ja alale jääb Hõbesalu kraav, mille

kallastel rakenduvad veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis tegevuse piirangud vastavalt

veeseadusele, LKS-le, maaparandusseadusele ja määrusele Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord.

Planeeringulahenduses on valdavalt lähtutud LKS §-s 38 sätestatud kalda ehituskeeluvööndi

piirangutest ja krundi hoonestusala on valdavalt planeeritud väljaspoole Paadrema jõe kalda

ehituskeeluvööndit. Erandiks on tuuliku WTG18 põhimõtteline asukoht Metsatirbi kinnisasjal

(kt 86301:001:0229), mis lõpplahenduse kujunemisel nihkus metsamaale ja tuuliku rootorilabad

ulatuvad Paadrema jõe kalda piiranguvööndisse, kusehituskeeluvöönd ulatub kalda piiranguvööndi

piirini. Võrreldes esialgse planeeringulahendusega vähenes planeerimisprotsessis planeeringuala

rohkem kui poole võrra seoses võimalike mõjudega linnustikule, rohevõrgustikule jm-le, mistõttu

tuulikute võimalikud asukohad nihkusid eelvalikualade lääneossa. Võimaldamaks rajada tuulepargiks

sobivale alale võimalikult suure tootlusega tuulepark, on WTG18 osas vajalik taotleda kalda

ehituskeeluvööndi vähendamist hoonestusala osas, mis jääb metsamaal Paadrema jõe kalda

piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi piiri vahelisele alale, vt Joonis 4.3. Ettepanek ehituskeeluvööndi

vähendamiseks on ajendatud planeeringulahendusest, kus vähendamine on vajalik vaid võimaliku

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 49

tuuliku rootorilabade maapealse projektsiooni tarvis, mis ei avalda olulist ebasoodsat mõju rootori alusel

maapealsel territooriumil.

Joonis 4.3 Kalda ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise piirkond Metsatirbi kinnisasjal

(kt 86301:001:0229). Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026.

Planeeritud tuulikute ja nendega seonduva taristu põhimõttelisel võimalikul asetusel on valdavalt

välditud tuulikute vundamentide, montaažiplatside ja juurdepääsuteede kavandamist veekogude

veekaitse-, ehituskeelu- või piiranguvööndisse.

Tuulikute WTG7 ja WTG21 põhimõtteliste asukohtade vahelisele alale Hõbesalu kraavi äärde

kavandatud tee ristumine Hõbesalu kraaviga on kavandatud Lepe kinnisasjale (kt 19502:002:0860)

olemasoleva tee ületuskohale (koordinaadid X: 6489560; Y: 484641). Kavandatud tuulepark jääb

Hõbesalu kraavist põhja- ja lõunasuunda – juurdepääsuteede võrgustiku kavandamisel on kraavi

ületamine vältimatult vajalik. Lahenduse kujundamisel alternatiivset lahendust ei leitud, kuna nimetatud

ületuskohas asub juba olemasolev tee ja otstarbekas on ka planeeritud teetrass kavandada samasse

asukohta.

Hõbesalu kraavile on LKS § 38 lg 1 p 6 kehtestatud 25 m laiune ehituskeeluvöönd, mis LKS § 38 lg 5 p

9 kohaselt ei laiene kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga

kavandatud sillale. Kavandatava tegevuse puhul ei laiene ehituskeeld seega ületuskoha

rekonstrueerimisele. Küll aga on vajalik sillale viiva eratee (st avaliku tee hulka mitte kuuluva tee)

rajamisel taotleda LKS § 40 lg 4 p 4 menetluses Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist, vt

Joonis 4.4.

Hõbesalu kraavi ääres paikneb olemasolev maaparandussüsteemi teenindustee, mis paraku asub

veekaitsevööndis. Kuna veekaitsevööndis ei ole ehitustegevus, sh rekonstrueerimine lubatud, siis pole

planeeringulahenduses võimalik olemasolevat teed juurdepääsu teena kasutada. Seepärast näeb

50 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

planeeringulahendus ette uue tee rajamist Hõbesalu kraavi äärde. Tee on kavandatud väljapoole

Hõbesalu kraavi ehituskeeluvööndit.

Joonis 4.4. Kalda EKV vähendamise piirkond Lepe kinnisasjal (kt 19502:002:0860). Aluskaart: Maa- ja

Ruumiamet 2026.

Planeeringus on kavandatud teede põhimõttelised asukohad, sh veekoguga ristumised, mida

projekteerimisel on lubatud täpsustada. Lõplik projektlahendus sõltub tuulikutootja nõuetest ja ette

antavatest parameetritest.

4.12.2 Kalda kaitse eesmärkide analüüs metsamaal Paadrema jõe

kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi piiri vahelisel alal

paikneva hoonestusala ehituskeeluvööndi vähendamisega

hõlmatud ala osas

Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse seoses tuulikuga WTG 18, mille tuuliku rootorilabad

ulatuvad Metsatirbi kinnisasjal (kt 86301:001:0229) metsamaal Paadrema jõe piiranguvööndisse, mis

seetõttu on ka ehituskeeluvööndiks (LKS § 38 lg 2). Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse

hoonestusala osas, mis jääb metsamaal Paadrema jõe piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi piiri

vahelisele alale.

Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine

Tuuliku WTG 18 rootorilabade ulatumine üle ehituskeeluvööndi ei mõjuta looduskoosluste säilimist,

kuna rootori alune maapind ei nõua erihooldust (nt niitmine vms).

Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tuleneb üksnes rootorilabade ulatumisest ehituskeeluvööndi

kohale – maa-alal täiendavat ehitustegevust, rajatisi, juurdepääsuteid ega muid maapinna kasutuse

muutusi ei kavandata.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 51

Tuuliku rootori alune maa ei vaja kasutusperioodil regulaarset hooldust ega maakasutuse muutmist (nt

niitmist, raadamist või muu hooldusrežiimi rakendamist). Seetõttu ei kaasne rootorilabade ulatumisega

üle ehituskeeluvööndi täiendavat survet kaldaala looduskooslustele.

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kavandatav ala on varasema inimtegevuse poolt mõjutatud, sest

2018. a on alal teostatud lageraie, sealhulgas osaliselt ka Paadrema jõe piiranguvööndis. Seetõttu ei

ole tegemist loodusliku või puutumatu metsakooslusega ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei too

kaasa täiendavat metsamaa raadamist ega looduskoosluste hävitamist.

Eeltoodust tulenevalt ei ole ette näha, et tuuliku WTG 18 rootorilabade ulatumine üle ehituskeeluvööndi

mõjutaks Paadrema jõe kalda looduskoosluste säilimist või nende edasist arengut.

Kalda eripära arvestava asustuse suunamine

Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole seotud uue hoonestuse rajamisega, taotlus tuleneb üksnes

tuuliku WTG 18 rootorilabade geomeetrilisest ulatumisest üle ehituskeeluvööndi piiri, samas kui tuuliku

mast, vundament ja muud rajatised paiknevad väljaspool ehituskeeluvööndit.

Kuna ehituskeeluvööndisse ei kavandata ehitisi, teid, tehnorajatisi ega püsivat inimkasutust, ei muuda

kavandatav lahendus Paadrema jõe kaldaala asustusstruktuuri ega suuna uut hoonestust veekogu

äärde. Samuti ei teki täiendavat survet kaldaala kasutamiseks või edasiseks hoonestamiseks.

Seetõttu ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vastuolus kalda eripära arvestava asustuse suunamise

eesmärgiga.

Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine

Kavandatava lahendusega ei kaasne ehituskeeluvööndis maapinna häirimist, pinnasetöid, raadamist,

kuivendamist ega muid tegevusi, mis võiksid mõjutada Paadrema jõe seisundit või kaldaala toimimist.

Samuti ei kavandata ehituskeeluvööndisse tegevusi, mis võiksid suurendada erosiooni, settekoormust

või veekeskkonna reostusriski.

Arvestades, et ehituskeeluvööndisse ulatuvad üksnes tuuliku rootorilabad ning maapinnal tegevusi ei

toimu, ei ole ette näha mõju Paadrema jõe veerežiimile, veekvaliteedile ega ökoloogilisele seisundile.

Seetõttu ei ole alust eeldada, et ehituskeeluvööndi vähendamine põhjustaks inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju suurenemist Paadrema jõe kaldaalal.

Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine

Tuuliku WTG 18 rootorilabade ulatumine üle Paadrema jõe piiranguvööndi ei takista juurdepääsu

veekogule ega piira vaba liikumist kaldaalal, kuna ehituskeeluvööndisse ei kavandata maapealseid

rajatisi ega piirdeid.

Samas tuleb tuuliku kasutamise ajal arvestada võimaliku jäätekke ja talvisel perioodil tuuliku labadelt

jää kukkumise ohuga. Sellest tulenevalt võib ebasoodsate ilmastikutingimuste korral olla vajalik

ohutusmeetmete rakendamine, et vältida inimeste viibimist võimalikus ohualas. Tegemist on siiski väga

ajutise piiranguga, mis ei muuda kaldaala üldist kasutatavust ega välista juurdepääsu veekogule.

Seetõttu ei ole ehituskeeluvööndi vähendamisel olulist mõju vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisele.

Kokkuvõte

Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse seoses tuuliku WTG 18 rootorilabade ulatumisega

Paadrema jõe piiranguvööndisse, mis metsamaal on ühtlasi ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvööndi

vähendamise vajadus ei tulene maapealse ehitustegevuse kavandamisest, vaid üksnes rootori

tööulatusest.

Kavandatav lahendus ei too kaasa ehituskeeluvööndis täiendavat ehitustegevust, pinnase häirimist,

raadamist ega maakasutuse muutust. Ala on varasemalt mõjutatud 2018. a teostatud lageraiega ning

52 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

ehituskeeluvööndi vähendamine ei põhjusta täiendavat mõju looduskooslustele. Samuti ei ole ette näha

mõju Paadrema jõe seisundile, kaldaala kasutusele ega juurdepääsule veekogule.

Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et ehituskeeluvööndi vähendamine võimaliku tuuliku WTG 18

rootorilabade ulatumise osas ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega ning ehituskeeluvööndi

vähendamine taastuvenergiaprojekti jaoks on põhjendatud.

4.12.3 Kalda kaitse eesmärkide analüüs Hõbesalu kraavi kalda

ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala osas

Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik tuulepargi juurdepääsutee rajamisega seoses Lepe

kinnisasjal (kt 19502:002:0860) paikneva olemasoleva ületuskoha rekonstrueerimisega. Ületuskoha

rekonstrueerimisele kehtib LKS § 38 lg 5 p 9 erisus, mis ei laiene sillale viivale erateele. Seega on vajalik

vähendada ehituskeeluvööndit ületuskohale viivate teede osas.

Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine

Ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala paikneb Hõbesalu kraavi kallastel. Kraavi idakaldal on

tegemist valdavalt metsamaaga, kus tee laiendamise ja rekonstrueerimise tõttu on vajalik piiratud

ulatuses raadamine. Kraavi läänekaldal paikneb tee põllumajandusmaal. Metsaportaali andmetel on

teealaga külgnevale metsaeraldisele 13.05.2024 seisuga kinnitatud metsateatis, mis võimaldab

teostada harvendusraiet 0,74 hektari ulatuses. Alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti.

Tee rajamisega kaasneb otsene ja püsiv mõju üksnes tee maa-alale jäävatele kooslustele. Teeäärsetele

aladele avalduvad mõjud on valdavalt seotud ehitusperioodiga ning väljenduvad ajutise häiringuna.

Arvestades kavandatava tegevuse piiratud ulatust ning asjaolu, et tegemist on olemasoleva ületuskoha

kasutamise ja rekonstrueerimisega, ei ole ette näha olulist negatiivset mõju piirkonna looduskoosluste

säilimisele. Tee maa-alast väljapoole jäävatel aladel on olemas eeldused koosluste taastumiseks pärast

ehitustööde lõppemist.

Kalda eripära arvestava asustuse suunamine

Kavandatav tegevus ei ole seotud uue hoonestuse rajamise ega asustuse laiendamisega veekogu

kaldale, vaid olemasoleva ületuskoha kasutamise ja juurdepääsutee rekonstrueerimisega tuulepargi

teenindamiseks.

Rekonstrueeritav tee paikneb väljaspool asustatud alasid ning selle kasutusotstarve on tehniline. Tee

rajamine ei loo eeldusi uue asustuse tekkeks ega suurenda survet kaldaala hoonestamiseks. Vastupidi,

olemasoleva ületuskoha kasutamine võimaldab vältida uute ületuskohtade rajamist mujale kraavile,

aidates seeläbi piirata täiendavat killustumist ja häiringuid kaldaaladel.

Seetõttu ei ole kavandatav ehituskeeluvööndi vähendamine vastuolus kalda eripära arvestava asustuse

suunamise eesmärgiga.

Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine

Hõbesalu kraav kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka ning tegemist on eelkõige

maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks rajatud ja hooldatava tehnilise veekoguga. Kraavi

seisundit mõjutavad regulaarsed hooldustööd, sealhulgas sette eemaldamine ning taimestiku hooldus,

mistõttu on tegemist inimtegevuse poolt kujundatud ja pidevalt hooldatava keskkonnaga.

Kavandatav tegevus seisneb olemasoleva ületuskoha rekonstrueerimises ja sellele viiva tee rajamises.

Tööde läbiviimisel tuleb rakendada tavapäraseid ehitusaegseid keskkonnakaitsemeetmeid, et vältida

pinnase ja setete sattumist veekogusse ning piirata ehitustöödest tulenevat ajutist häiringut. Pärast

ehitustööde lõppemist ei kaasne tee kasutamisega olulisi täiendavaid mõjusid Hõbesalu kraavi

veerežiimile, veekvaliteedile ega maaparanduse eesvoolu funktsioonile.

Arvestades, et tegemist on olemasoleva ületuskoha rekonstrueerimisega inimtegevusest mõjutatud

veekogu ääres ning uusi olulisi veekeskkonda mõjutavaid rajatisi ei kavandata, ei ole ette näha

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju olulist suurenemist.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 53

Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine

Kavandatav ehituskeeluvööndi vähendamine ei piira vaba liikumise võimalusi ega juurdepääsu

Hõbesalu kraavile. Vastupidi, pärast tee rekonstrueerimist säilib olemasolev liikumisvõimalus ning

tagatud on juurdepääs kraavi hooldamiseks ja maaparandussüsteemi toimimiseks.

Kraavi ääres paiknev maaparandussüsteemi teenindustee jääb alles ning selle kasutamise võimalused

ei vähene. Kuna tegemist ei ole avaliku puhke- ega virgestusalaga ning tee rajamine ei too kaasa

kaldaala sulgemist või tõkestamist, puudub kavandataval tegevusel oluline mõju avalikule

juurdepääsule või liikumisvõimalustele.

Seetõttu on kalda kasutatavus ja juurdepääsetavus ka pärast ehituskeeluvööndi vähendamist tagatud.

Kokkuvõte

Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik tuulepargi juurdepääsutee rajamiseks olemasoleva

Hõbesalu kraavi ületuskoha kaudu Lepe kinnistul (KÜ 19502:002:0860). Kuigi ületuskoha

rekonstrueerimisele kohaldub looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9 erisus, ei laiene see ületuskohale

viivale erateele, mistõttu on vajalik vähendada Hõbesalu kraavi ehituskeeluvööndit tee rajamiseks

vajalikus ulatuses.

Planeeringulahenduses on eelistatud olemasoleva ületuskoha kasutamist, kuna see võimaldab vältida

uute kraaviületuste rajamist ja nendega kaasnevat täiendavat keskkonnahäiringut. Kavandatav tegevus

mõjutab otseselt üksnes tee maa-alale jäävaid kooslusi, samas kui ehitusaegsed mõjud ümbritsevale

alale on ajutised ja piiratud ulatusega. Alal puuduvad teadaolevad kaitsealuste liikide leiukohad ning

tegemist ei ole kõrge loodusväärtusega loodusliku veekoguga, vaid maaparandussüsteemi osana

toimiva ja regulaarselt hooldatava eesvooluga.

Kavandatav tegevus ei mõjuta asustuse kujunemist, ei takista juurdepääsu veekogule ega põhjusta

eeldatavalt olulist negatiivset mõju Hõbesalu kraavi seisundile või selle kaldakooslustele. Eeltoodust

tulenevalt on võimalik järeldada, et ehituskeeluvööndi vähendamine olemasoleva ületuskoha

teenindamiseks vajaliku juurdepääsutee rajamisel ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega ning on

kavandatud asukohas põhjendatud.

4.13 Piirangud

4.13.1 Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid

Tehnovõrkudel ja -rajatistel tuleb arvestada kehtivast seadusest tulenevate kaitsevööndite ulatuse ning

vööndis kehtivate tingimustega. Kaitsevööndiks on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille

ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja

kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

4.13.2 Servituudi vajaduse määramine

Servituudid (sh isiklikud kasutusõigused) seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. Isiklik

kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja

teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele

reaalservituudile.

Projekteeritavatele tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses

(võrgu-) valdajate kasuks.

54 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

Planeeringulahenduse kohaselt on moodustatud krundid, kuid krundist katastriüksuse moodustamine ei

ole kohustuslik. Planeeringulahendus on võimalik ellu viia ka servituutide ja/või piiratud asjaõiguste

seadmise läbi.

4.14 Planeeringu elluviimine

4.14.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Asjakohaste mõjude all käsitletakse kavandatud tegevusega kaasneda võivaid majanduslikke,

sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ning mõju looduskeskkonnale.

Kavandatud tuulepargi planeeringualal ei asu ja selle vahetusse lähedusse ei jää kultuurimälestisi,

pärandkultuuriobjekte, looduslikke pühapaiku ning puuduvad väärtustatud hooned ja miljööalad. Samuti

ei asu ala maakonnaplaneeringutega määratud väärtuslikul maastikul. Seega ei ole põhjust eeldada

olulist ega otsest või kaudset ebasoodsat mõju tuuleparki ümbritsevatele kultuuriväärtustele.

Planeeritud tuulepark asub lähimatest registreeritud eluhoonetest vähemalt 1 km kaugusel. Seetõttu

võib järeldada, et otsest mõju külade asustatud osade maakasutusele ei ole. Tuulepargi mõju

maakasutusele on lokaalne – muutused maakasutuses tulenevad ennekõike metsa

raadamisest/raiumisest ja väärtusliku põllumajandusmaa osakaalu mõningasest vähenemisest.

Positiivne mõju piirkonna maakasutusele võib avalduda eelkõige kaudselt, näiteks infrastruktuuri

parendamise või n-ö võrgutasuta otseliiniga tekkiva energiamahuka ettevõtluse arendamisvõimaluse

kaudu. Nende rajamise võimalus on sõltuv kohalikust valla üldplaneeringust ja selle realiseerumine ei

sõltu otseselt käesolevast planeeringust.

Tuulikute rajamine ei mõjuta eeldatavalt otseselt asustuse arengut antud piirkonnas. Mõjud on pigem

kaudsed, ilmnedes näiteks elanike elukohaeelistuste kaudu, mida omakorda võivad mõjutada ka

elukeskkonnas toimuvad muutused. Samas mõjutavad elanike elukohaeelistusi ka muud aspektid lisaks

elukeskkonnale, eriti aga töökohtade ja teenuste paiknemine. Viimastele avaldab tuuleparkide rajamine

kaudset mõju ja eelkõige ehitusetapis, kus võib suureneda vajadus kohalike teenuste järele. Vähesel

määral võib kohalike inimeste ja/või ettevõtete teenuseid vaja minna ka näiteks kasutusetapis

maatükkide hooldamiseks. Kuna tuuleparkide ehitamine ja hooldus nõuab spetsiifilisi oskusi, tuuakse

enamasti tööjõud pigem piirkonda sisse. Seetõttu ei saa eeldada, et projekt mõjutaks otseselt oluliselt

kohalike elanike tööhõivet ning selle kaudu näiteks sisserändeotsuseid.

Tuuleparkidel võib olla kaudne mõju inimeste elukeskkonnale eelkõige sotsiaalse häiringu kaudu, mis

võib avalduda visuaalse tajuna, mürana või varjutusena. Tuulikute püstitamisega kaasneb paratamatult

maastikupildi muutumine, mis tekitab visuaalset mõju. Mõju tugevus sõltub konkreetsest vaatepunktist

ja võib mõnes kohas olla domineeriv. Visuaalse mõju tunnetus on subjektiivne ja sõltub muu hulgas

vaatleja tundlikkusest, vaatepunkti kultuurilisest väärtusest, maastiku visuaalsest kvaliteedist, muutuse

ulatusest ning inimese varasematest kogemustest. Tuulikute nähtavus sõltub ühelt poolt vaatepunkti

ümbritsevast keskkonnast, teiselt poolt ilmastikuoludest. Konkreetse vaatepunkti puhul määrab

visuaalse mõju ulatuse eelkõige maastiku iseloom ja olemasolevad nähtavust takistavad elemendid –

näiteks haljastus, metsatukad või maastiku reljeef.

Visuaalset mõju saab vähendada vaatevälja piiravate elementide – eriti vaatepunkti lähedusse

paigutatud haljastuse – abil. Toetudes teaduskirjandusele võib hinnata, et kavandatud tuulepargi

piirkonnas võivad vähesel määral kinnisvara hinnad langeda. Samas, kuna see mõju on eeldatavalt

suurim tuuleparkidest mõne kilomeetri kaugusel, leevendab seda tuulikute läheduses paiknevatele

kinnisasjadele pikaajaliselt makstav tasu (nö „talumistasu“), millel võib omakorda olla kinnisvara

väärtusele ka soodne efekt. Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk-

s 4.14.2 toodud elluviimise tingimustega.

Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 55

Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 553 toob tuulepargi ehitamine nii kohalikule omavalitsusele

laiemalt kui kohalikele elanikele kitsamalt kaasa rahalisi hüvesid, mis on otsene positiivne mõju. Hüve

maksimaalne suurus ühes aastas on üle 250 m tuulikute puhul kõigile elamu omanikele, kes on antud

elamusse sisse kirjutatud ja asuvad kuni 3 km kaugusel, 6-kordne töötasu alammäär ehk nt 2026. a

töötasu alammäära järgi oleks see 5676 (6 x 946) eurot. Elanikele makstakse hüveks pool kohalikule

omavalitsusele makstud tuulepargi talumistasust, mis omakorda sõltub nii tuulikute võimsusest,

tuuleenergia aasta toodangust, kui ka keskmisest elektri börsihinnast ning kohaliku valla volikogu poolt

määratavast talumismäärast (0,7–1 %). Hinnatava tuulepargi puhul jääb aastane keskmine tuulepargist

saadav talumistasu kvartali keskmise börsihinna 80 eurot MWh juures, umbkaudu 250 000 euro juurde

(7,2 MW tuulikute puhul). Sellest pool jagatakse 288 m kõrguste tuulikute rajamisel kuni 3 km kaugusel

paiknevate eluruumide omanikele.

Mõjud majandusele on positiivsed, luues uusi töökohti ja perspektiivne võimalus arendada piirkonnas

energiamahukat ettevõtlust ning valda laekuva talumistasu kasutamine elavdab kohaliku omavalitsuse

majanduskeskkonda. Seoses varustuskindluse ja energiajulgeoleku suurenemisega on planeeritud

tegevusega kaasnev positiivne mõju pikaaegne.

Planeeringu KSH järelduste kohaselt kaasneb kavandatud tegevusega nii negatiivse kui ka positiivse

mõjuga aspekte, kuid mõjud ei ole enamasti olulised. KSH-s hinnati kavandatud tegevuse elluviimisega

kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ning määrati tõhusad leevendavad ja seiremeetmed

olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. KSH tulemuste kohaselt ei kaasne

tegevusega sellist olulist negatiivset keskkonnamõju, mida tuleks vältida ehitusõiguse määramata

jätmisega.

4.14.2 Planeeringu elluviimise tingimused

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on planeeritud ehitiste ehitusprojektide koostamise alus.

Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele, standarditele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Planeeritud kruntidest katastriüksuste moodustamine ei ole kohutuslik. Planeeringulahendus on

võimalik ellu viia ka servituutide ja/või piiratud asjaõiguste seadmise läbi. Samuti on lubatud planeeringu

elluviimisel elektrituuliku täpse asukoha selgumisel moodustada planeeringujärgsest krundist erinev

katastriüksus. Planeeringujärgsest krundist erinevat katastriüksust on võimalik moodustada vaid juhul,

kui ehitusõigus ei muutu.

Tuulepargi asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiridesse peab jääma elektrituuliku vundament. Detailse

lahenduse koostamise ja KSH või projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse, sealhulgas

keskkonnauuringute tulemusena, võivad kavandatavate elektrituulikute rootorilabad ulatuda üle

asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri, kui on olemas vastava maaomaniku nõusolek. Arvestades, et

detailse lahenduse koostamisel ei ole veel täpselt teada tuulikute konkreetsed asukohad on vajalik

maaomanike nõusolekud saada hiljemalt ehitusloa väljastamise ajaks.

Eriplaneeringuga ei seata tingimusi tuulepargiga mitteseonduvate ehitiste ehitamiseks, kui see ei ole

käesoleva planeeringuga otseselt vastuolus. See tähendab, et muude ehitiste ehitamine toimub

vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kuid muude ehitiste ehitamine ei või takistada eriplaneeringuga

määratud tuulepargi elluviimist. Samuti tuleb kavandatud tuulepargi ümbruses müratundlike ehitiste

kavandamisel arvestada tuulepargi poolt põhjustatavate müratasemetega.

Planeeringut on lubatud ellu viia ka etapiviisiliselt, näit läänepoolne tuulikute grupp eraldi etapina

idapoolse tuulikugrupi etapist vmt.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):

1. Planeeritud tuulikute asukohtades geoloogiliste uuringute teostamine.

56 ’

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b

www.dge.ee

2. Tuulikute teenindamiseks vajalike tehnovõrkude (sh maaparandussüsteemi alal truupide,

kollektorite jmt) ning rajatiste (juurdepääsutee, sh riigitee ristumiskoht jmt) projekteerimine

ja neile ehituslubade väljastamine.

3. Servituutide ja/või piiratud asjaõiguste seadmine.

4. Tuulikute projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine.

5. Ehitistele kasutuslubade väljastamine.

6. Seire, mis on planeeringus määratud ning seirest lähtuv vajalik tegevuste korrektuur

tulevikus.

Elluviimise järgsed tingimused/nõuded on toodud käesolevas peatükis allpool.

Planeeringulahendusega on kavandatud tehnovõrguühendused maakaabelliinidega. Täpne elektri- ja

sidevarustuse lahendus tuleb anda projektiga. Projekteerimisel tuleb arvestada planeeringus määratud

tingimustega.

Planeeritud tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine toimub arendaja ning tehnovõrkude valdaja

koostöös. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad

koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudi- ja/või piiratud asjaõiguste lepingud

sõlmitakse vastavalt osapoolte kokkulepetele.

Läänepoolses kavandatud elektriliinide trassilõigus kattuvad põhimõttelised elektriliinid ja Enefit Green

AS kavandatava Lihula päikeseelektrijaama kaablitrassid kinnisasjadel: Tõnsu (kt 41101:004:0003),

Liiasepõllu (kt 41101:001:0848) ning Tõlviku (kt 41101:002:0070). Lähtuvalt võimalikust trassi

kattuvusest on vajalik kooskõlastada kaablitrasside ristumised ning sellega seonduvad tööd, mis on lä-

hemal kui 1 m Enefit Green AS-i kasuks seatud isikliku kasutusõigusega koormatud ala ümbruses.

Tehnovõrkude rajamisel riigitee piirides tuleb EhS § 99 lg 3 alusel ehitusprojekt kooskõlastada

Transpordiametiga.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnisasja kasutamise võimalusi ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab tuuliku igakordne valdaja,

kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel

Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

Lennundusseaduse § 35 lg 61 alusel tuleb tuulikute ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiameti

lennundusteenistusega.

Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel tuleb projekteerimistingimuste taotlus, ehitusloa taotlus ja

ehitusprojekt ning kasutusloa taotlus ja ehitusdokumendid esitada Maa- ja Ruumiametile.

Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekt või ehitusteatise alusel ehitise

kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise

kavatsus tuleb ehitus- või muu loa andjal või ehitusteatise menetlejal kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga.

Päästeamet tuleb kaasata tuulikute ligipääsuteede projekti ja tuulikupargi välise kustutusvee tagamise

lahenduse koostamisse.

Tuulikute, mis kavandatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses olevale riigimaale,

toimub ehitusõiguse andmine Metsaseaduses ja Riigivaraseaduses sätestatud korras.

Kõik planeeringust lähtuvad ehitusprojektid (sh kuivendussüsteemi toimimise tagamiseks vajalikud

maaparandussüsteemide ümberehituse projektid) tuleb kooskõlastada RMK halduses oleva riigimaa

osas RMK-ga täiendavalt.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 57

Ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks tuleb

kasutusele võtta meetmed, mis on toodud ptk 4.11.10.

Kohustuslik on läbi viia seire, mis on toodud ptk-s 4.11.11.

Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele on soovitatav säilitada kõrghaljastus kõikides

külakeskustes, mis paiknevad tuuleparkidest ca 3 km raadiuses. Samuti on soovitatav säilitada

võimalusel mets kaitsehaljastusena asulate vahetus ümbruses, tuuleparkide poolsetes külgedes.

Soovitused on kehtivad ka käesolevas planeerimisetapis.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisega peatub kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga

hõlmatud planeeringualal varem kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering või

nende osa. Peatunud kehtivusega planeeringutega hõlmatud alal asendab kohaliku omavalitsuse

eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringuid. Käesoleval planeeringualal varem kehtestatud

kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering või nende osa puudub.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 59

B – JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1 : 75 000

2. Põhilahendus kontaktvööndiga M 1 : 15 000

3. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG1, WTG4) M 1 : 2 000

4. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG3, WTG7) M 1 : 2 000

5. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG8) M 1 : 2 000

6. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG9) M 1 : 2 000

7. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG10, WTG21) M 1 : 2 000

8. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG12, WTG13, WTG18) M 1 : 2 000

9. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG16, WTG20) M 1 : 2 000

10. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG14) M 1 : 2 000

11. Juurdepääsuteed ja elektriliinid M 1 : 75 000

12. Kruntimine M 1 : 30 000

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 61

C – KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

Lisatakse pärast kooskõlastamise etappi

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääneranna Vallavalitsus

[email protected]

Jaama tn 1

90302, Pärnu maakond, Lääneranna

vald, Lihula linn

Teie 05.06.2026 nr 2026/8-11/706-11

Meie 03.07.2026 nr 7.2-1/26/5848-22

Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3

ja 3b ning KSH teise etapi aruande

kooskõlastamine

Olete taotlenud, lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 116 lõikest 1 kooskõlastust (korduv)

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning detailse

lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule. Alad paiknevad

Kiska, Vatla, Sookalda, Paatsalu ja minimaalses ulatuses Paadrema küla territooriumil. Alade nr 3

ja 3b kogupindala on ca 920 ha. Planeeringuga määratakse ehitusõigus kokku 14 elektrituuliku

püstitamiseks. Tuulikute lubatud maksimaalseks suhteliseks kõrguseks (koos vundamendiga) on

kavandatud 288 m.

Kõikidel detailselt käsitletavatel katastriüksustel, kuhu on kavandatud tuuliku ehitamine, puudub

otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Esitasime ettepanekud Lääneranna valla tuulepargi ja selle rajamiseks vajaliku taristu

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta 22.09.2021 kirjaga nr

7.1-2/21/21002-2 (edaspidi seisukohad). Kooskõlastasime Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõu (ala 3) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) esimese etapi aruande 18.10.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/5848-5 ja Lääneranna valla

tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõule ja eriplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruandele alal nr 3b (asukoht Vatla, Paatsalu ja

Sookalda külades) 02.04.2024 kirjaga nr 7.2-1/24/5848-7.

Jätsime 19.08.2025 kirjaga nr 7.2-1/25/5848-17 eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b

ning KSH teise etapi aruande kooskõlastamata.

Korduvaks kooskõlastamiseks esitatavas planeeringulahenduses on vähendatud kavandatavaid

tuulikupositsioone 6 võrra ehk 20 positsioonilt 14-le ning muudetud paari tuulikupositsiooni

asukohta. Muuhulgas ei kavandata tuulikuid nr WTG2, WTG5, WTG6 ning sellest tulenevalt ei

ole vajalik ka eelnimetatud tuulikuid teenindava juurdepääsutee rajamine ning riigitee nr 16183

Risti-Hallivanni tee km 1,627 asuva ristumiskoha asukoha muutmine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Lääneranna

valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning KSH teise etapi aruande.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui kohaliku omavalitsuse

eriplaneering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada see Transpordiametile

lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. LR_Ala_3_3b_EP_seletuskiri.pdf

2. J2_laaneranna_tuulep_ala_3_3b_pohilahendus_kontaktvoondiga.pdf

Andres Lainoja

5783 7109, [email protected]

58581095, [email protected]

19502:002:0860 Lepe

19502:002:0960 Puraviku

19502:002:0413

Uustalu

Põldaru

86301:001:0012

Piruka 86301:001:0314

Kase

86301:001:0094

Lääne 19502:002:0037

Vana-Jüri

19502:002:0273

Metsa 19502:002:0031

Tiidu 19502:002:0033

Küla

19502:002:0032

19501:001:0477 Ristikheina

Arumetsa

19502:002:0220

Lihula metskond 204 19502:002:0333

Uue-Lembra

19502:002:0175

Liivandi 19502:002:0222

Piiri 19502:002:0473

Metsatirbi

86301:001:0229

Paju

86301:001:0096

19502:002:0186 Nõmme

N

S

WTG13

Vatlapõllu 19502:002:0274

AJ

P1

P1

alal nr 3 ja 3b

detailne lahendus

tuuleparkide eriplaneeringu

Lääneranna valla

Joonise nimetus

Asukoht

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerimisspetsialist / -projektijuht

Koostaja

OÜ HENDRIKSON & KO

Raekoja plats 9 Tartu 51004

[email protected]

www.dge.ee

+372 7409 800

Registrikood 10269950 KMKR EE100039285

Töö nr Joonis nr

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Mõõtkava Kuupäev

25005206 2

Lääneranna vald

Lääneranna Vallavalitsus

Merlin Kalle

Merlin Kalle

Põhilahendus kontaktvööndigaEvecon OÜ

1:15 000 03.03.26

LEPPEMÄRGID:

3

Pärnu maak.plan.kohane tuuleparkide arenduspiirkond ja -ala P1

Planeeritud võimalik alajaama asukoht

Planeeritud võimalik elektri maakaabelliini trass

Planeeritud tee võimalik trajektoor avalikult kasutatava teeni

Planeeritud tee ja montaažiplatsi võimalik asukoht

Planeeritud tuuliku võimalik asukoht ja number

Planeeritud tuuliku vundamendi ehitusala

Planeeritud krundi hoonestusala

Planeeritud krundipiir

Planeeringuala piir

16183 Risti-Hallivanni tee Lähima avalikult kasutatava tee number ja nimetus

kasutatava tee katte servast

Määruse nr 71 kohane tuuliku lubatud vähim kaugus avalikult

Maaparandussüsteemi maa-ala

Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus, millel asub planeeritud tuulik

10 kV elektri õhuliin

III kategooria kaitsealused loomad

III kategooria kaitsealused taimed

Vääriselupaik

Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 15 m/12 m

Veekogu kalda piiranguvöönd 100 m/50 m

Veekogu kalda ehituskeeluvöönd 25 m/50 m

Planeeritud tuulepargi eelvaliku ala numbriga

(r ii g it e e )

16 18

3 R is ti -H

a ll iv a n n i t

e e

(koh alik tee)1950

035 Koru

tee

Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti põhikaart wms teenusena.

Hõbesalu kraav

Paadrema jõgi Paad

rema jõg i

Hõbes alu k

raav

3

3b

3

AlusandmedPlaneeringulahendus

Alusandmed

AJ

WTG3

WTG4

WTG1

WTG7

WTG8

WTG9 WTG10

WTG20

WTG18

WTG14

WTG 1

WTG13 WTG12

WTG16