1

Saatja:

MTÜ Eesti Geoinformaatika Selts

Vanemuise 46, Tartu linn 51014

www.estgis.ee

e-post: [email protected]

01.08.2026

Saaja:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

www.mkm.ee

e-post: [email protected]

MTÜ Eesti Geoinformaatika Seltsi (ESTGIS) tagasiside Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 20.07.2026 kirjaga nr 2-2/2520-1 esitatud dokumendi

„Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine“ kohta

MTÜ Eesti Geoinformaatika Selts (ESTGIS) on Eesti geoinformaatikute, kartograafide ja sellega

seotud erialade spetsialistide selts, mis asutati 2010. aastal Tallinnas ja kus täna on liikmeid üle

150. Käesolev dokument koondab ESTGIS-i liikmete arvamused ja ettepanekud käesoleva

seaduseelnõu kohta. Arvamused pärinevad liikmetelt, kes esitasid sisendi ka seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamise etapis.

ESTGIS-i üldine vastulause eelnõule

ESTGIS peab vajalikuks rõhutada, et 04.05.2026 esitatud ESTGIS-i seisukohad ja ettepanekud

ei ole eelnõus sisuliselt arvesse võetud. Kuigi seletuskirjas on viidatud, et eelnõu lähtub

väljatöötamiskavatsuse kohta saadud tagasisidest ning märkustega on „asjakohasel juhul“

arvestatud, ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast, et ESTGIS-i põhilisi argumente oleks sisuliselt

kaalutud või et nende põhjal oleks kavandatud lahendusi muudetud.

ESTGIS ei vaidlusta ruumiandmete valdkonna õigusraamistiku ajakohastamise vajadust. Täna

oleme aga olukorras, kus avatud arutelu kogu selle laia teema osas ei ole toimunud ja

kiirendatud korras (suvel) liigutakse edasi seaduse eelnõuga.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu koostamisel on arvestatud VTK kohta saadud

tagasisidega, kuid ESTGIS-i hinnangul on arvestamine olnud pigem formaalne kui sisuline.

ESTGIS-i ettepanekute keskmes oli vajadus hoida riigi roll selgelt piiritletuna kvaliteetsete

alusandmete, standardite, tehniliste liideste ja andmete kättesaadavuse tagamisega. Eelnõu

2

liigub aga vastupidises suunas: Maa- ja Ruumiameti rolli laiendatakse nii andmehaldaja,

ligipääsuotsustaja, keskse teenusepakkuja kui ka tasuliste teenuste osutajana.

See on põhimõtteline suunamuutus, mille mõju ruumiandmete turule, erasektori innovatsioonile,

teadus- ja arendustegevusele ning valdkonna pikaajalisele kompetentsile ei ole piisavalt

hinnatud ega arutletud.

ESTGIS-i ettepanekuid ei ole sisuliselt arvesse võetud

ESTGIS juhtis VTK tagasisides tähelepanu mitmele kesksele probleemile:

• aeromõõdistusandmete eraldusvõime kunstlik piiramine ja „õigustatud huvi“ mudel ei ole

proportsionaalsed ning kahjustavad andmete kasutatavust;

• teadus- ja arendustegevuseks peab olema tagatud stabiilne ja takistusteta ligipääs

kvaliteetsetele alusandmetele;

• MaRu tasuliste teenuste laiendamine võib viia konkurentsimoonutuse ja riigi rollide

kattumiseni;

• huviobjektide andmete lisamine AKS-i ei ole põhjendatud ning võib tekitada andmete

dubleerimist, halduskoormust, kvaliteediriski ja turumoonutust;

• ETAK-i tellimuspõhine uuendamine võib kahjustada riikliku alusandmestiku terviklikkust

ja ühetaolisust;

• teabevaldajate tehnilist võimekust tuleks kasvatada standardite, juhendite, tööriistade ja

avatud lahenduste kaudu, mitte asendada keskse tasulise teenusega;

• riigi ülesanne peaks olema alusandmete ja taristu tagamine, mitte lisandväärtusega

teenuste pakkumine turul.

Eelnõu ei lahenda neid muresid. Vastupidi, mitmes küsimuses on eelnõu liikunud just selles

suunas, mille suhtes ESTGIS hoiatas.

Seaduse eelnõu ja eelnõu eesmärk on paljudes kohtades vastuolus

Eelnõu punktid ei räägi kõik otseselt üksteisele vastu, kuid dokumendis on vähemalt kolm eri

tasandi probleemi:

1. Otsene ebakõla: näiteks seletuskirja ja rakendusmääruse erinev kirjeldus selle kohta,

kes saab suletud aeromõõdistusandmeid kasutada.

2. Eesmärgi ja abinõu vastuolu: soovitakse parandada kättesaadavust, ajakohasust ja

kasutatavust, kuid kehtestatakse üldine viivitus, eraldusvõime vähendamine ja

andmeliikide automaatne sulgemine.

3. Sisemiselt lahendamata poliitikakonflikt: riik peab ühelt poolt tagama avatud

alusandmed ja konkurentsineutraalsuse, kuid teiselt poolt laiendatakse MaRu rolli

tasuliste andmeanalüüsi-, kaardi-, hõive- ja võrguteenuste pakkujana.

Eelnõu ei moodusta kõigis küsimustes sisuliselt terviklikku ja üheselt mõistetavat regulatsiooni.

Mitme kavandatava abinõu tegelik toime on vastuolus seletuskirjas sõnastatud andmete

kättesaadavuse, kasutatavuse, õigusselguse, dubleerimise vähendamise ja halduskoormuse

vähendamise eesmärkidega. Lisaks esineb eelnõu seletuskirja ja rakendusakti kavandi vahel

vastuolu suletud aeromõõdistusandmetele ligipääsu ulatuse osas.

3

Mõned olulised vastuolud:

1. Andmete kättesaadavuse parandamine versus aeromõõdistusandmete

kättesaadavuse piiramine

Eelnõu üldeesmärk on parandada ruumiandmete kvaliteeti, kättesaadavust ja

kasutatavust. Seletuskiri nimetab aeromõõdistusandmeid oluliseks avalikuks hüveks,

mida vajavad planeerimine, ehitus, keskkonnahaldus, teadus, ettevõtlus ja

kriisireguleerimine.

Samal ajal näeb regulatsioon ette, et: avalikus vaates on ortofoto vähemalt 20 cm

piksliga; andmed avaldatakse vähemalt kuuekuulise viivitusega; kõik

aerolaserskaneerimise punktipilved liigitatakse suletud andmeteks; fotovõrkmudelid ja

kaldaerofotod ei ole tavapäraselt avalikult kättesaadavad; MaRu võib piirata ligipääsu

andmete liigi, mahu, ala või detailsuse järgi.

Probleem on siin, et piirang rakendub tervetele andmeliikidele automaatselt, mitte

üksnes konkreetselt tuvastatud riskiga andmetele. Näiteks kogu aerolaserskaneerimise

punktipilv loetakse seaduse tasandil suletud andmeteks olenemata punktitihedusest,

piirkonnast, andmete vanusest ja sellest, kas andmed üldse võimaldavad inimest või

kaitstavat objekti tuvastada. Seega on eelnõu tegelik toime vähemalt osaliselt

vastupidine sõnastatud eesmärgile parandada andmete kättesaadavust ja kasutatavust.

2. Seaduseelnõu seletuskiri ja rakendusmäärus räägivad punktipilvedele ligipääsu

kohta erinevat juttu

See on üks kõige selgemaid sisemisi ebakõlasid.

Seletuskirjas öeldakse, et aerolaserskaneerimise punktandmetele ja teistele suletud

andmetele on ligipääs võimalik üksnes riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete

täitmiseks.

Rakendusmääruse kavandis on aga õigustatud huvi alused palju laiemad. Ligipääsu

võib saada ka: teadus- või arendustegevuseks, projekteerimiseks, planeerimiseks,

keskkonnamõju hindamiseks või muu rakendusspetsiifilise ülesande lahendamiseks.

Need kaks kirjeldust ei ole ühitatavad ilma täiendava tõlgenduseta. Seletuskirja järgi on

kasutajate ring valdavalt avalik sektor, kuid määruse järgi võivad ligipääsu saada ka

ettevõtjad, teadlased ja projekteerijad.

Õiguslikult kohaldatakse lõpuks seadust ja määrust, mitte seletuskirja. Kuid seletuskirja

eesmärk on normi sisu selgitada. Kui seletuskiri kirjeldab kavandatavat süsteemi

kitsamalt kui rakendusmäärus, tekib küsimus, kas mõjuanalüüsis on üldse hinnatud

tegelikku regulatsiooni.

3. Põhiülesannete kaitsmine versus teenustulu kasutamine põhiülesannete

rahastamiseks

Eelnõu § 73⁷ kohaselt võib MaRu osutada tasulisi teenuseid juhul, kui see ei takista

õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist. Samal ajal: võib MaRu osutada ka tasulisi

andmeanalüüse, teenustulu jääb MaRu-le ja MaRu võib kasutada tulu oma

põhitegevusega seotud kulude katmiseks.

4

Siin tekib struktuurne vastuolu. Ühelt poolt peavad põhiülesanded olema tasulistest

teenustest sõltumatud ja prioriteetsed. Teiselt poolt luuakse MaRu-le majanduslik huvi

tasuliste teenuste mahu suurendamiseks, sest nende tulu võib kasutada põhitegevuse

rahastamiseks.

Eelnõus puuduvad selged mehhanismid kuidas eristatakse põhiülesande ja tasulise

tegevuse tööaeg ning kulud; kes kontrollib, et tasulised tööd ei tõrju põhiülesandeid

kõrvale; kuidas välditakse maksurahastatud taristu ristsubsideerimist; kuidas

kontrollitakse konkurentsimõju ning millal peab MaRu tellimuse tagasi lükkama.

Säte „kui see ei takista“ on eesmärk, mitte kontrollimehhanism. Siin on oluline juhtimis-

ja huvide konflikti risk.

4. Tasuliste teenuste jätkusuutlikkus versus teenuste vabatahtlik ja turupõhine

iseloom

Eelnõu ütleb, et tasuliste teenuste eesmärk on tagada MaRu vara tõhus kasutamine ja

teenuste jätkusuutlikkus. Samas võivad teenused hõlmata: võrguteenuste loomist;

topograafiliste andmete hõivet; digitaalsete kaardifailide loomist; andmeanalüüsi.

Need on tegevused, mida võivad osutada ka eraettevõtjad. ESTGIS osutas, et

riigiasutusel on seejuures eelised: alusandmed, maksurahastatud infrastruktuur ja

väiksem ettevõtlusrisk.

Eelnõu ei selgita piisavalt, kuidas eristatakse: avalikku teenust, kulude hüvitamist ning

turul pakutavat lisandväärtusega teenust.

Samuti pole selge, miks „vara tõhus kasutamine“ on iseseisev piisav alus riigi

sisenemiseks konkurentsiturule. Vara olemasolu ei näita veel, et teenuse osutamine on

vajalik või konkurentsineutraalne.

Valdkonna tegelikku toimimist ja turuolukorda ei ole piisavalt arvestatud

ESTGIS koondab ruumiandmete, geoinformaatika, kartograafia ja nendega seotud valdkondade

spetsialiste ning ettevõtteid. Seetõttu on ESTGIS-i liikmetel vahetu teadmine sellest, kuidas

ruumiandmete turg, andmekasutus, tehnoloogiline areng, avaliku sektori vajadused ja

erasektori teenusepakkumine tegelikult toimivad.

Eelnõu ja seletuskiri ei anna veenvat vastust küsimusele, miks on valitud lahendused, mis

laiendavad MaRu rolli turul, piiravad andmete kasutatavust ja suurendavad keskset

halduskoormust, eelistatud alternatiividele. Seletuskirjas on küll mitmel juhul ESTGIS-i

tõstatatud riske kaudselt tunnistatud, kuid neid on seejärel hinnatud väheoluliseks või

lahendatavaks ilma sisulise täiendava analüüsita.

Selline lähenemine ei ole piisav. Kui juhitakse tähelepanu turumõjule, konkurentsiriskile,

innovatsiooni pidurdumisele, andmete kasutatavuse vähenemisele ja pikaajalise kompetentsi

kahanemisele, ei saa neid seisukohti käsitleda üksnes kitsalt huvigruppi puudutava

arvamusena.

ESTGIS peab problemaatiliseks, et eelnõu mõjuanalüüsis hinnatakse turumõju mitmel juhul

väikeseks või mõõdukaks, kuid selle hinnangu aluseks ei ole esitatud piisavat sõltumatut ega

võrdlevat analüüsi.

5

Eelnõu laiendab MaRu rolli ebaproportsionaalselt

Eelnõu koondab MaRu kätte mitu rolli, mida tuleks ruumiandmete ökosüsteemis selgelt lahus

hoida. MaRu oleks kavandatud regulatsiooni järgi samaaegselt:

• alusandmete koguja ja haldaja;

• AKS-i ja huviobjektide süsteemi keskne pidaja;

• aeromõõdistusandmete ligipääsu piiraja ja otsustaja;

• võrguteenuste arendaja ja osutaja;

• tasuliste andmeanalüüside ja kaarditoodete pakkuja;

• ETAK-i tellimuspõhise uuendamise teenuse osutaja;

• teatud juhtudel ka KOV-i asemel aadressitoimingute tegija.

Koos moodustavad need ülesanded katkematu ahela alusandmete tootmisest ja haldamisest

kuni lõpptoodete ja analüüside müügini. Väikesel Eesti ruumiandmete turul loob see de facto

monopoli kujunemise ja erasektori järkjärgulise väljatõrjumise riski.

Selline rollide koondumine ei ole neutraalne halduskorralduslik muudatus. See mõjutab otseselt

turgu, konkurentsi, andmete kasutatavust, avaliku ja erasektori rollijaotust ning valdkonna

innovatsiooni. Seletuskirjas ei ole piisavalt hinnatud, kuidas selline tsentraliseerimine mõjutab

pikemas perspektiivis ruumiandmete sektori arengut.

ESTGIS-i hinnangul peab riigi roll ruumiandmete valdkonnas olema selgelt piiritletud. Riik peab

tagama kvaliteetsed ja ajakohased alusandmed, ühtsed standardid, avatud ja hästi

dokumenteeritud liidesed ning andmete võrdse kättesaadavuse. Lisandväärtusega teenuste,

analüüside, visualiseeringute, kasutajapõhiste kaarditoodete ja erilahenduste arendamine peab

jääma toimiva turu ülesandeks, kui erasektoril on vastav võimekus olemas.

Eelnõu mõju innovatsioonile ja teadus-arendustegevusele on alahinnatud

Eelnõu käsitleb aeromõõdistusandmete puhul peamise probleemina eraelu puutumatuse ja

julgeoleku riske. ESTGIS nõustub, et neid küsimusi tuleb arvestada, kuid kavandatud

lahendused ei ole piisavalt proportsionaalsed. Eraldusvõime piiramine, ajaline viivitus, suletud

andmestikud ja õigustatud huvi kontroll võivad oluliselt vähendada andmete praktilist väärtust.

Kõrge kvaliteediga ruumiandmed on vajalikud teadus- ja arendustegevuseks, kaugseireks,

masinõppeks, ruumianalüüsiks, keskkonnaseireks, metsanduseks, põllumajanduseks,

linnaplaneerimiseks, kriisijuhtimiseks ja uute teenuste arendamiseks. Kui ligipääs muutub

keerukaks, ebaselgeks või haldusotsustest sõltuvaks, väheneb Eesti ruumiandmete kasutamine

nii teaduses kui ettevõtluses.

Teadus- ja arendustegevuse nimetamine üheks õigustatud huvi näiteks ei ole piisav. See ei

taga tegelikku õiguskindlust ega stabiilset andmekasutust. ESTGIS peab vajalikuks sätestada

teadus- ja arendustegevusele eraldi lihtsustatud ja selge ligipääsukord.

Turumõju ei saa käsitleda kõrvalise või väikesena

Eelnõu seletuskirjas märgitakse mitmel juhul, et kavandatud muudatuste mõju ettevõtjatele on

väike või mõõdukas. ESTGIS ei nõustu sellise hinnanguga.

6

Ruumiandmete turg Eestis on väike, spetsialiseerunud ja piiratud mahuga. Just seetõttu võib

riigi sisenemine lisandväärtusega teenuste turule omada oluliselt suuremat mõju kui suurematel

turgudel. Kui MaRu pakub teenuseid, mis põhinevad maksurahast kogutud alusandmetel,

riiklikul taristul ja avaliku võimu positsioonil, ei ole konkurents erasektoriga võrdne isegi juhul,

kui teenus on kulupõhine.

Eelnõu ei sätesta avalike ülesannete ja tasuliste teenuste eraldi kuluarvestust,

ristsubsideerimise vältimise korda ega sõltumatut kontrolli. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas

kaartide, analüüside ja muude teenuste hind sisaldab kõiki taristu, andmete, personali ja

tugiteenuste tegelikke kulusid.

Kulupõhisus ei kõrvalda konkurentsimoonutust. Riigi käsutuses on andmed, taristu,

institutsionaalne usaldus, avaliku sektori ligipääsukanalid ja püsirahastus. Erasektor kannab

samal ajal äririski, arenduskulu, turunduskulu ja vastutab oma investeeringute tasuvuse eest.

Sellises olukorras võib riigi teenusepakkumine vähendada ettevõtete motivatsiooni investeerida

uutesse ruumiandmeteenustesse ning kahjustada valdkonna innovatsiooni.

Erasektori nõrgenemise korral väheneb ka riigi enda valikuvõimalus teenuseid turult hankida.

Pikemas vaates võib tekkida olukord, kus nii avalik kui erasektor sõltuvad ühest

teenusepakkujast ning alternatiivne kompetents on turult kadunud.

Seetõttu tuleb enne MaRu tasuliste teenuste regulatsiooni laiendamist teha eraldi ja põhjalik

konkurentsi- ja turumõju analüüs.

Kokkuvõttev seisukoht

ESTGIS leiab, et eelnõu praegusel kujul ei arvesta piisavalt valdkonna tegelikku olukorda, turu

toimimist ega ESTGIS-i varasemalt esitatud sisulisi ettepanekuid. Eelnõu annab küll mitmele

küsimusele õigusliku vormi, kuid ei lahenda piisavalt riske, millele erialasektor on tähelepanu

juhtinud. Eelkõige tuleb hinnata alternatiivseid lahendusi, turumõju, riigi ja erasektori rollijaotust,

andmete kasutatavust ning kavandatud piirangute proportsionaalsust.

ESTGIS-i hinnangul tuleb eelnõu praegusel kujul tagasi saata täiendavaks analüüsiks ja

ümbertöötamiseks.

Allkirjastanud

Merle Annov

ESTGIS juhatuse liige

Kontakt: [email protected]

1

Saatja:

MTÜ Eesti Geoinformaatika Selts

Vanemuise 46, Tartu linn 51014

www.estgis.ee

e-post: [email protected]

01.08.2026

Saaja:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

www.mkm.ee

e-post: [email protected]

MTÜ Eesti Geoinformaatika Seltsi (ESTGIS) tagasiside Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 20.07.2026 kirjaga nr 2-2/2520-1 esitatud dokumendi

„Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine“ kohta

MTÜ Eesti Geoinformaatika Selts (ESTGIS) on Eesti geoinformaatikute, kartograafide ja sellega

seotud erialade spetsialistide selts, mis asutati 2010. aastal Tallinnas ja kus täna on liikmeid üle

150. Käesolev dokument koondab ESTGIS-i liikmete arvamused ja ettepanekud käesoleva

seaduseelnõu kohta. Arvamused pärinevad liikmetelt, kes esitasid sisendi ka seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamise etapis.

ESTGIS-i üldine vastulause eelnõule

ESTGIS peab vajalikuks rõhutada, et 04.05.2026 esitatud ESTGIS-i seisukohad ja ettepanekud

ei ole eelnõus sisuliselt arvesse võetud. Kuigi seletuskirjas on viidatud, et eelnõu lähtub

väljatöötamiskavatsuse kohta saadud tagasisidest ning märkustega on „asjakohasel juhul“

arvestatud, ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast, et ESTGIS-i põhilisi argumente oleks sisuliselt

kaalutud või et nende põhjal oleks kavandatud lahendusi muudetud.

ESTGIS ei vaidlusta ruumiandmete valdkonna õigusraamistiku ajakohastamise vajadust. Täna

oleme aga olukorras, kus avatud arutelu kogu selle laia teema osas ei ole toimunud ja

kiirendatud korras (suvel) liigutakse edasi seaduse eelnõuga.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et eelnõu koostamisel on arvestatud VTK kohta saadud

tagasisidega, kuid ESTGIS-i hinnangul on arvestamine olnud pigem formaalne kui sisuline.

ESTGIS-i ettepanekute keskmes oli vajadus hoida riigi roll selgelt piiritletuna kvaliteetsete

alusandmete, standardite, tehniliste liideste ja andmete kättesaadavuse tagamisega. Eelnõu

2

liigub aga vastupidises suunas: Maa- ja Ruumiameti rolli laiendatakse nii andmehaldaja,

ligipääsuotsustaja, keskse teenusepakkuja kui ka tasuliste teenuste osutajana.

See on põhimõtteline suunamuutus, mille mõju ruumiandmete turule, erasektori innovatsioonile,

teadus- ja arendustegevusele ning valdkonna pikaajalisele kompetentsile ei ole piisavalt

hinnatud ega arutletud.

ESTGIS-i ettepanekuid ei ole sisuliselt arvesse võetud

ESTGIS juhtis VTK tagasisides tähelepanu mitmele kesksele probleemile:

• aeromõõdistusandmete eraldusvõime kunstlik piiramine ja „õigustatud huvi“ mudel ei ole

proportsionaalsed ning kahjustavad andmete kasutatavust;

• teadus- ja arendustegevuseks peab olema tagatud stabiilne ja takistusteta ligipääs

kvaliteetsetele alusandmetele;

• MaRu tasuliste teenuste laiendamine võib viia konkurentsimoonutuse ja riigi rollide

kattumiseni;

• huviobjektide andmete lisamine AKS-i ei ole põhjendatud ning võib tekitada andmete

dubleerimist, halduskoormust, kvaliteediriski ja turumoonutust;

• ETAK-i tellimuspõhine uuendamine võib kahjustada riikliku alusandmestiku terviklikkust

ja ühetaolisust;

• teabevaldajate tehnilist võimekust tuleks kasvatada standardite, juhendite, tööriistade ja

avatud lahenduste kaudu, mitte asendada keskse tasulise teenusega;

• riigi ülesanne peaks olema alusandmete ja taristu tagamine, mitte lisandväärtusega

teenuste pakkumine turul.

Eelnõu ei lahenda neid muresid. Vastupidi, mitmes küsimuses on eelnõu liikunud just selles

suunas, mille suhtes ESTGIS hoiatas.

Seaduse eelnõu ja eelnõu eesmärk on paljudes kohtades vastuolus

Eelnõu punktid ei räägi kõik otseselt üksteisele vastu, kuid dokumendis on vähemalt kolm eri

tasandi probleemi:

1. Otsene ebakõla: näiteks seletuskirja ja rakendusmääruse erinev kirjeldus selle kohta,

kes saab suletud aeromõõdistusandmeid kasutada.

2. Eesmärgi ja abinõu vastuolu: soovitakse parandada kättesaadavust, ajakohasust ja

kasutatavust, kuid kehtestatakse üldine viivitus, eraldusvõime vähendamine ja

andmeliikide automaatne sulgemine.

3. Sisemiselt lahendamata poliitikakonflikt: riik peab ühelt poolt tagama avatud

alusandmed ja konkurentsineutraalsuse, kuid teiselt poolt laiendatakse MaRu rolli

tasuliste andmeanalüüsi-, kaardi-, hõive- ja võrguteenuste pakkujana.

Eelnõu ei moodusta kõigis küsimustes sisuliselt terviklikku ja üheselt mõistetavat regulatsiooni.

Mitme kavandatava abinõu tegelik toime on vastuolus seletuskirjas sõnastatud andmete

kättesaadavuse, kasutatavuse, õigusselguse, dubleerimise vähendamise ja halduskoormuse

vähendamise eesmärkidega. Lisaks esineb eelnõu seletuskirja ja rakendusakti kavandi vahel

vastuolu suletud aeromõõdistusandmetele ligipääsu ulatuse osas.

3

Mõned olulised vastuolud:

1. Andmete kättesaadavuse parandamine versus aeromõõdistusandmete

kättesaadavuse piiramine

Eelnõu üldeesmärk on parandada ruumiandmete kvaliteeti, kättesaadavust ja

kasutatavust. Seletuskiri nimetab aeromõõdistusandmeid oluliseks avalikuks hüveks,

mida vajavad planeerimine, ehitus, keskkonnahaldus, teadus, ettevõtlus ja

kriisireguleerimine.

Samal ajal näeb regulatsioon ette, et: avalikus vaates on ortofoto vähemalt 20 cm

piksliga; andmed avaldatakse vähemalt kuuekuulise viivitusega; kõik

aerolaserskaneerimise punktipilved liigitatakse suletud andmeteks; fotovõrkmudelid ja

kaldaerofotod ei ole tavapäraselt avalikult kättesaadavad; MaRu võib piirata ligipääsu

andmete liigi, mahu, ala või detailsuse järgi.

Probleem on siin, et piirang rakendub tervetele andmeliikidele automaatselt, mitte

üksnes konkreetselt tuvastatud riskiga andmetele. Näiteks kogu aerolaserskaneerimise

punktipilv loetakse seaduse tasandil suletud andmeteks olenemata punktitihedusest,

piirkonnast, andmete vanusest ja sellest, kas andmed üldse võimaldavad inimest või

kaitstavat objekti tuvastada. Seega on eelnõu tegelik toime vähemalt osaliselt

vastupidine sõnastatud eesmärgile parandada andmete kättesaadavust ja kasutatavust.

2. Seaduseelnõu seletuskiri ja rakendusmäärus räägivad punktipilvedele ligipääsu

kohta erinevat juttu

See on üks kõige selgemaid sisemisi ebakõlasid.

Seletuskirjas öeldakse, et aerolaserskaneerimise punktandmetele ja teistele suletud

andmetele on ligipääs võimalik üksnes riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete

täitmiseks.

Rakendusmääruse kavandis on aga õigustatud huvi alused palju laiemad. Ligipääsu

võib saada ka: teadus- või arendustegevuseks, projekteerimiseks, planeerimiseks,

keskkonnamõju hindamiseks või muu rakendusspetsiifilise ülesande lahendamiseks.

Need kaks kirjeldust ei ole ühitatavad ilma täiendava tõlgenduseta. Seletuskirja järgi on

kasutajate ring valdavalt avalik sektor, kuid määruse järgi võivad ligipääsu saada ka

ettevõtjad, teadlased ja projekteerijad.

Õiguslikult kohaldatakse lõpuks seadust ja määrust, mitte seletuskirja. Kuid seletuskirja

eesmärk on normi sisu selgitada. Kui seletuskiri kirjeldab kavandatavat süsteemi

kitsamalt kui rakendusmäärus, tekib küsimus, kas mõjuanalüüsis on üldse hinnatud

tegelikku regulatsiooni.

3. Põhiülesannete kaitsmine versus teenustulu kasutamine põhiülesannete

rahastamiseks

Eelnõu § 73⁷ kohaselt võib MaRu osutada tasulisi teenuseid juhul, kui see ei takista

õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist. Samal ajal: võib MaRu osutada ka tasulisi

andmeanalüüse, teenustulu jääb MaRu-le ja MaRu võib kasutada tulu oma

põhitegevusega seotud kulude katmiseks.

4

Siin tekib struktuurne vastuolu. Ühelt poolt peavad põhiülesanded olema tasulistest

teenustest sõltumatud ja prioriteetsed. Teiselt poolt luuakse MaRu-le majanduslik huvi

tasuliste teenuste mahu suurendamiseks, sest nende tulu võib kasutada põhitegevuse

rahastamiseks.

Eelnõus puuduvad selged mehhanismid kuidas eristatakse põhiülesande ja tasulise

tegevuse tööaeg ning kulud; kes kontrollib, et tasulised tööd ei tõrju põhiülesandeid

kõrvale; kuidas välditakse maksurahastatud taristu ristsubsideerimist; kuidas

kontrollitakse konkurentsimõju ning millal peab MaRu tellimuse tagasi lükkama.

Säte „kui see ei takista“ on eesmärk, mitte kontrollimehhanism. Siin on oluline juhtimis-

ja huvide konflikti risk.

4. Tasuliste teenuste jätkusuutlikkus versus teenuste vabatahtlik ja turupõhine

iseloom

Eelnõu ütleb, et tasuliste teenuste eesmärk on tagada MaRu vara tõhus kasutamine ja

teenuste jätkusuutlikkus. Samas võivad teenused hõlmata: võrguteenuste loomist;

topograafiliste andmete hõivet; digitaalsete kaardifailide loomist; andmeanalüüsi.

Need on tegevused, mida võivad osutada ka eraettevõtjad. ESTGIS osutas, et

riigiasutusel on seejuures eelised: alusandmed, maksurahastatud infrastruktuur ja

väiksem ettevõtlusrisk.

Eelnõu ei selgita piisavalt, kuidas eristatakse: avalikku teenust, kulude hüvitamist ning

turul pakutavat lisandväärtusega teenust.

Samuti pole selge, miks „vara tõhus kasutamine“ on iseseisev piisav alus riigi

sisenemiseks konkurentsiturule. Vara olemasolu ei näita veel, et teenuse osutamine on

vajalik või konkurentsineutraalne.

Valdkonna tegelikku toimimist ja turuolukorda ei ole piisavalt arvestatud

ESTGIS koondab ruumiandmete, geoinformaatika, kartograafia ja nendega seotud valdkondade

spetsialiste ning ettevõtteid. Seetõttu on ESTGIS-i liikmetel vahetu teadmine sellest, kuidas

ruumiandmete turg, andmekasutus, tehnoloogiline areng, avaliku sektori vajadused ja

erasektori teenusepakkumine tegelikult toimivad.

Eelnõu ja seletuskiri ei anna veenvat vastust küsimusele, miks on valitud lahendused, mis

laiendavad MaRu rolli turul, piiravad andmete kasutatavust ja suurendavad keskset

halduskoormust, eelistatud alternatiividele. Seletuskirjas on küll mitmel juhul ESTGIS-i

tõstatatud riske kaudselt tunnistatud, kuid neid on seejärel hinnatud väheoluliseks või

lahendatavaks ilma sisulise täiendava analüüsita.

Selline lähenemine ei ole piisav. Kui juhitakse tähelepanu turumõjule, konkurentsiriskile,

innovatsiooni pidurdumisele, andmete kasutatavuse vähenemisele ja pikaajalise kompetentsi

kahanemisele, ei saa neid seisukohti käsitleda üksnes kitsalt huvigruppi puudutava

arvamusena.

ESTGIS peab problemaatiliseks, et eelnõu mõjuanalüüsis hinnatakse turumõju mitmel juhul

väikeseks või mõõdukaks, kuid selle hinnangu aluseks ei ole esitatud piisavat sõltumatut ega

võrdlevat analüüsi.

5

Eelnõu laiendab MaRu rolli ebaproportsionaalselt

Eelnõu koondab MaRu kätte mitu rolli, mida tuleks ruumiandmete ökosüsteemis selgelt lahus

hoida. MaRu oleks kavandatud regulatsiooni järgi samaaegselt:

• alusandmete koguja ja haldaja;

• AKS-i ja huviobjektide süsteemi keskne pidaja;

• aeromõõdistusandmete ligipääsu piiraja ja otsustaja;

• võrguteenuste arendaja ja osutaja;

• tasuliste andmeanalüüside ja kaarditoodete pakkuja;

• ETAK-i tellimuspõhise uuendamise teenuse osutaja;

• teatud juhtudel ka KOV-i asemel aadressitoimingute tegija.

Koos moodustavad need ülesanded katkematu ahela alusandmete tootmisest ja haldamisest

kuni lõpptoodete ja analüüside müügini. Väikesel Eesti ruumiandmete turul loob see de facto

monopoli kujunemise ja erasektori järkjärgulise väljatõrjumise riski.

Selline rollide koondumine ei ole neutraalne halduskorralduslik muudatus. See mõjutab otseselt

turgu, konkurentsi, andmete kasutatavust, avaliku ja erasektori rollijaotust ning valdkonna

innovatsiooni. Seletuskirjas ei ole piisavalt hinnatud, kuidas selline tsentraliseerimine mõjutab

pikemas perspektiivis ruumiandmete sektori arengut.

ESTGIS-i hinnangul peab riigi roll ruumiandmete valdkonnas olema selgelt piiritletud. Riik peab

tagama kvaliteetsed ja ajakohased alusandmed, ühtsed standardid, avatud ja hästi

dokumenteeritud liidesed ning andmete võrdse kättesaadavuse. Lisandväärtusega teenuste,

analüüside, visualiseeringute, kasutajapõhiste kaarditoodete ja erilahenduste arendamine peab

jääma toimiva turu ülesandeks, kui erasektoril on vastav võimekus olemas.

Eelnõu mõju innovatsioonile ja teadus-arendustegevusele on alahinnatud

Eelnõu käsitleb aeromõõdistusandmete puhul peamise probleemina eraelu puutumatuse ja

julgeoleku riske. ESTGIS nõustub, et neid küsimusi tuleb arvestada, kuid kavandatud

lahendused ei ole piisavalt proportsionaalsed. Eraldusvõime piiramine, ajaline viivitus, suletud

andmestikud ja õigustatud huvi kontroll võivad oluliselt vähendada andmete praktilist väärtust.

Kõrge kvaliteediga ruumiandmed on vajalikud teadus- ja arendustegevuseks, kaugseireks,

masinõppeks, ruumianalüüsiks, keskkonnaseireks, metsanduseks, põllumajanduseks,

linnaplaneerimiseks, kriisijuhtimiseks ja uute teenuste arendamiseks. Kui ligipääs muutub

keerukaks, ebaselgeks või haldusotsustest sõltuvaks, väheneb Eesti ruumiandmete kasutamine

nii teaduses kui ettevõtluses.

Teadus- ja arendustegevuse nimetamine üheks õigustatud huvi näiteks ei ole piisav. See ei

taga tegelikku õiguskindlust ega stabiilset andmekasutust. ESTGIS peab vajalikuks sätestada

teadus- ja arendustegevusele eraldi lihtsustatud ja selge ligipääsukord.

Turumõju ei saa käsitleda kõrvalise või väikesena

Eelnõu seletuskirjas märgitakse mitmel juhul, et kavandatud muudatuste mõju ettevõtjatele on

väike või mõõdukas. ESTGIS ei nõustu sellise hinnanguga.

6

Ruumiandmete turg Eestis on väike, spetsialiseerunud ja piiratud mahuga. Just seetõttu võib

riigi sisenemine lisandväärtusega teenuste turule omada oluliselt suuremat mõju kui suurematel

turgudel. Kui MaRu pakub teenuseid, mis põhinevad maksurahast kogutud alusandmetel,

riiklikul taristul ja avaliku võimu positsioonil, ei ole konkurents erasektoriga võrdne isegi juhul,

kui teenus on kulupõhine.

Eelnõu ei sätesta avalike ülesannete ja tasuliste teenuste eraldi kuluarvestust,

ristsubsideerimise vältimise korda ega sõltumatut kontrolli. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas

kaartide, analüüside ja muude teenuste hind sisaldab kõiki taristu, andmete, personali ja

tugiteenuste tegelikke kulusid.

Kulupõhisus ei kõrvalda konkurentsimoonutust. Riigi käsutuses on andmed, taristu,

institutsionaalne usaldus, avaliku sektori ligipääsukanalid ja püsirahastus. Erasektor kannab

samal ajal äririski, arenduskulu, turunduskulu ja vastutab oma investeeringute tasuvuse eest.

Sellises olukorras võib riigi teenusepakkumine vähendada ettevõtete motivatsiooni investeerida

uutesse ruumiandmeteenustesse ning kahjustada valdkonna innovatsiooni.

Erasektori nõrgenemise korral väheneb ka riigi enda valikuvõimalus teenuseid turult hankida.

Pikemas vaates võib tekkida olukord, kus nii avalik kui erasektor sõltuvad ühest

teenusepakkujast ning alternatiivne kompetents on turult kadunud.

Seetõttu tuleb enne MaRu tasuliste teenuste regulatsiooni laiendamist teha eraldi ja põhjalik

konkurentsi- ja turumõju analüüs.

Kokkuvõttev seisukoht

ESTGIS leiab, et eelnõu praegusel kujul ei arvesta piisavalt valdkonna tegelikku olukorda, turu

toimimist ega ESTGIS-i varasemalt esitatud sisulisi ettepanekuid. Eelnõu annab küll mitmele

küsimusele õigusliku vormi, kuid ei lahenda piisavalt riske, millele erialasektor on tähelepanu

juhtinud. Eelkõige tuleb hinnata alternatiivseid lahendusi, turumõju, riigi ja erasektori rollijaotust,

andmete kasutatavust ning kavandatud piirangute proportsionaalsust.

ESTGIS-i hinnangul tuleb eelnõu praegusel kujul tagasi saata täiendavaks analüüsiks ja

ümbertöötamiseks.

Allkirjastanud

Merle Annov

ESTGIS juhatuse liige

Kontakt: [email protected]