K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

1 / 59

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ........................................................................................ 4

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4

2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRGID ....................................................................................... 4

3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5

4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ......... 14

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 27

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 34

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

2 / 59

7 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ............ 48

8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD ALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 49

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

3 / 59

II JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Põhijoonis DP-2

3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3

4. Tehnovõrkude servituudid DP-3-1

5. Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek DP-4

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

4 / 59

I SELETUSKIRI

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Maa-ala asub Kesklinnas Tallinna Vanasadama põhjaosas Sadama, Logi, Rumbi, Vööri

tänava, sadama ja mere vahelisel alal.

Planeeritud maa-ala suurus planeeringu algatamisel oli 6,24 ha.

Planeeringu koostamisel on lahendus täpsustunud, tulenevalt sellest on tehtud ettepanek

muuta planeeringuala piire nii, et kavandatud promenaad ja hoonestatavad krundid

jääksid tervikuna ühele planeeringualale. Ettepaneku järgi jääb Vanasadama alale

kavandatud promenaad A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala detailplaneeringu maa-alale

(DP043650) ja hoonestatavad krundid promenaadi ääres käesoleva detailplaneeringu

koosseisu.

Pärast muudatust on planeeritava ala suurus 6,37 ha.

2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRGID

Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused

Vanasadama piirkonnas on linnaehituslik olukord muutumas. Vanasadama ala

arendamise laiem eesmärk on muuta kogu südalinna vahetus läheduses asuv endine

suletud sadama territoorium ja praegune tühermaa atraktiivseks ja inimsõbralikuks

linnaruumiks, kuhu on oodatud aega veetma nii turistid kui ka kohalikud elanikud.

Kogu sadama-ala jaoks väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal

rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha Hadid

Architects. Võidutöö lahendus Vanasadama Masterplan 2030 (edaspidi Masterplan 2030)

on Tallinna Vanasadama ala arendamise arengukava. Oluline aspekt Masterplan 2030

lahenduses on eesmärk ühendada avalik ruum sadama funktsioonidega. Masterplan 2030

on edasiarendatud ideed on alus Vanasadama ala detailplaneeringute koostamisel. Kokku

on ala jagatud kuueks arenduspiirkonnaks, viie arenduspiirkonna kohta on algatatud

detailplaneeringute koostamine.

Planeeringu koostamisel lähtutakse Masterplan 2030 üldistest põhimõtetest eesmärgil

kujundada tänapäeva ootustele vastav piirkond, kus on seotud tervikuks olemasolev ja

kavandatud hoonestus, loodud kvaliteetne avalik ruum ning tagatud nüüdisaegse

sadamataristu toimimine Tallinna peamises mereväravas.

Masterplan 2030 lahendus näeb ette Vanasadama põhjaossa eelkõige uute elu- ja

ärihoonete rajamist.

Masterplan 2030 lahendust on edasi arendatud koostöös Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome osakonnaga (endine Tallinna

Strateegiakeskusega).

Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid

• Kujundada inimkeskne, tiheda tänavavõrguga kesklinlik linnaruum, kus hoonete

esimestele korrustele kavandatakse avaliku ruumiga suhestuvad äri –ja

teeninduspinnad.

• Kavandada alal linnaruumi ilmestav mitmekesine hoonestus, säilitades vaatekoridore

linnale.

• Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks kavandada võimalikult mitmekesise

kasutusotstarbega hoonestus nii ärihooneid, eluruumidega ärihooneid kui ka

avalikkusele suunatud funktsiooniga hooneid (nt muuseumid, kunstigaleriid,

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

5 / 59

kontserdisaalid), et sadamapiirkond ei jääks huvipakkuvaks üksnes reisijate jaoks,

vaid oleks tagatud ka kohalike inimeste ööpäevaringne kohalolu.

• Kavandada hubaseid hoonete vahelisi väljakuid.

• Kavandada Vanasadama põhjaosa piirkond alaks, kus autoliiklus on minimaalne ning

piirkonnas oleks võimalik mugavalt autota liikuda, eelistades ühistranspordi

kasutamist ning soodustades aktiivset liikumist jalgsi või jalgrattaga.

• Kavandada uuel tasemel liikuvusteenus (erinevate liikumisvahendite kasutamine on

kiire, mugav ja keskkonnasäästlik): parem juurdepääs ühistranspordiga (tramm,

buss) ja uued ühissõidukipeatused, sõidukite lühirent ja sõidujagamine.

• Lähtuvalt Tallinna rattastrateegiast 2018-2028 kavandada kergliiklusteede võrgustik,

mis ühildub naaberalade kergliiklusteede võrgustikuga.

• Kavandada reisisadama alale juurdepääs, mis häiriks võimalikult vähe ümbritseva

planeeritava linnaruumi arenduste liikluskorraldust ja üldist liiklusvoogu lähialal.

• Kavandada tänavaäärseid lühiajalisi peatumiskohti, et kulleritel, teenindavatel

sõidukitel ja külastajatel oleks mugav peatuda.

3 PLANEERINGUS KAVANDATU

Detailplaneering algatati eesmärgil moodustada Logi tn 3 kinnistust ja Logi tn 2 // 4 //

Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu osast ja Logi tn 6

kinnistu osast ärimaa, äri- ja elamumaa ning transpordimaa sihtotstarbega krundid ning

määrata kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus maa-aluse ja kuni 5 maapealse

korrusega hoonete ehitamiseks.

Pärast detailplaneeringu algatamist on muudetud planeeringuala kruntide piire ja

aadresse. Planeeritud alale jääb Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25

// Uus-Sadama tn 19 kinnistu jagamisel moodustatud Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25

kinnistu osa, Logi tn 6 kinnistu osa, Logi tänav T2 kinnistu osa, Logi tn 3 ja Logi tänav T6

kinnistud.

Detailplaneering sisaldab ettepanekut Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004

määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu

muutmiseks, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna

ehituskeeluvööndi vähendamist kruntide piirini vastavalt punktis 5.2.1 esitatud

ettepanekule.

Planeeritud maa-ala krundijaotus

Detailplaneeringus on kavandatud moodustada planeeringualale jäävast Logi tn 2 // 4 //

Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 ja Logi tn 6 kinnistute

osast ning Logi tänav T6 krundist 26 uut krunti: neli elamu- ja ärimaa sihtotstarbega,

kuus ärimaa sihtotstarbega, üks ühiskondlike ehitiste maa ja/või ärimaa ja/või elamumaa

sihtotstarbega, üks ärimaa ja/või ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega, üheksa

üldmaa ning viis transpordimaa sihtotstarbega krunti. Logi tn 3 krundi piire ei muudeta,

muudetakse ainult sihtotstarvet. Logi tänav T2 krundi piire ja sihtotstarvet ei muudeta.

Hoonestatavaid krunte võib jagada väiksemateks kruntideks vastavalt arhitektuurse

lahenduse täpsustumisel kujunevale hoonestuslahendusele, et oleks tagatud tihe

vaheldusrikas linnaruum. Jagamisel tuleb arvestada, et detailplaneeringus jagatavatele

kruntidele määratud summaarne ehitisealune pind, kavandatud suletud brutopind ja

sihtotstarvete proportsioon ei muutu.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

6 / 59

Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Hoonestus on kavandatud kvartaalselt kujundades kvartalite vahelisele alale avaliku

ruumi. Hoonestusala on määratud kvartali/krundi välispiiriga, mis raamib avalikku ruumi.

Jalakäijatele turvalisema ja mugavama (ilmastikust sõltumatuma) liikumise

võimaldamiseks on kavandatud kõnnitee laiemalt hoonete tagasiastete alla, kujundades

nii konsoolialused kõnnitee osad sademete eest kaitstuks.

Kruntide hoonestusalade määramisel on arvestatud perimetraalsete kvartalite rajamise

võimalusega, st hooned on võimalik kavandada kvartali välispiirile, mis võimaldab

kvartali keskele kujundada haljastatud poolprivaatse sisehoovi.

Hoonete projekteerimisel tuleb vältida tuulekoridoride teket.

Hoonestuskõrguse kavandamisel on lähtutud aktsiaseltsi TALLINA SADAM poolt läbi

viidud arhitektuurikonkursi võidutööst Masteprlan 2030.

Märkus: elamistingimusi alal mõjutab rahvusvahelise reisisadama lähedus, st

perioodiliselt on piirkonnas intensiivne autoliiklus, mis sõltub laevade sõidugraafikust.

Samuti võib, ennekõike suvisel perioodil, olla piirkonnas suuremaid rahvahulki.

Negatiivsete häiringutega saab alal käsitleda ennekõike müra ning vähesel määral

periooditi õhukvaliteedi langust.

Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad

Kavandatud hoonestustihedus krunditud alal on 1,9.

Kui kruntidele pos 1, 2, 4, 6 ja 7 nähakse ette väikesi kortereid nt vanemaealiste

toetatud elamiseks või noortele, võib korterite arv olla suurem põhijoonisel näidatust,

aga kogu kvartalis peab olema korterite keskmine suletud brutopind vähemalt 80 m2.

Pos 1 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ≥ 25 %, elamumaa ≤ 75 %

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 6

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2120 m2 (maapealne)

2404 m2 (maa-alune) *

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 24,4 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 1 ja pos 2 vahel läbi pos 13)

pindala ja brutopinnaga 80 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega

eluhooned.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,

galeriid, meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on Vööri tänavalt.

Hoonestustihedus krundil on 3,5.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

7 / 59

Pos 2 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ühiskondlike ehitiste maa ja/või

ärimaa ja/või elamumaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 6

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2198 m2 (maapealne)

2512 m2 (maa-alune) *

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,9 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 1 ja pos 2 vahel läbi pos 13)

pindala ja brutopinnaga 80 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ühiskondlikud

hooned ja/või äriruumidega hooned ja/või eluhooned.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, lasteasutus, majutusteenus, bürood, teenindus,

toitlustus, galeriid, meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 3,4.

Pos 3 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ≥ 25 %, elamumaa ≤ 75 %

või ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 7

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2959 m2 (maapealne)

3329 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,5 m)

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooned või

äriruumidega eluhooned.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, bürood, teenindus, majutusteenus, toitlustus,

galeriid või muuseum, meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms.

Külaliskorterite rajamine ei ole lubatud.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 3,6.

Pos 4 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ≥ 25 %, elamumaa ≤ 75 %

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2273 m2 (maapealne)

2598 m2 (maa-alune)*

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,8 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 4 ja pos 7 vahel läbi pos 16)

pindala ja brutopinnaga 100 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse

sõltub ehitusjärjekordadest.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

8 / 59

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega

eluhooned.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,

galeriid, meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt krunt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 3,4.

Pos 5 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ja/või ühiskondlike ehitiste

maa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 6

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2967 m2 (maapealne)

3814 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,4 m)

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone.

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, majutusteenus, toitlustus, galeriid või

muuseum, meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms. Külaliskorterite

rajamine ei ole lubatud.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 3,4.

Pos 6 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ≥ 50 %, elamumaa ≤ 50 %

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 918 m2 (maapealne)

918 m2 (maa-alune)*

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,4 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 6 ja pos 7 vahel läbi pos 17)

pindala ja brutopinnaga 80 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega

eluhoone.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,

galeriid, meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 4.

Pos 7 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa ≥ 25 %, elamumaa ≤ 75 %

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 6

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 1991 m2 (maapealne)

2254 m2 (maa-alune)*

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

9 / 59

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,7 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 4 ja pos 7 vahel läbi pos 16)

pindala ja brutopinnaga 100 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse

sõltub ehitusjärjekordadest.

Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 6 ja pos 7 vahel läbi pos 17)

pindala ja brutopinnaga 80 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega

eluhooned.

Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,

galeriid, meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt kruntidelt pos 25 ja

pos 18.

Hoonestustihedus krundil on 3,5.

Pos 8 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 2535 m2 (maapealne)

2535 m2 (maa-alune)*

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,8 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 8 ja pos 9 vahel läbi pos 22)

pindala ja brutopinnaga 85 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihooned.

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, toitlustus, galeriid,

meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms.

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25.

Hoonestustihedus krundil on 4.

Pos 9 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 1255 m2 (maapealne)

1255 m2 (maa-alune)*

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23,4 m)

Märkus:

* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 8 ja pos 9 vahel läbi pos 22)

pindala ja brutopinnaga 85 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub

ehitusjärjekordadest.

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone.

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, toitlustus, galeriid,

meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

10 / 59

Sõidukite juurdepääs krundile on kavandatud uuelt sisetänavalt pos 25 läbi krundi pos 8.

Hoonestustihedus krundil on 3,9.

Pos 10 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 760 m2 (maapealne)

760 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23 m)

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone.

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, toitlustus, galeriid,

meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms.

Teenindusjuurdepääs krundile on kavandatud Rumbi tänava pikenduselt pos 24.

Hoonestustihedus krundil on 3,3.

Pos 11 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 1385 m2 (maapealne)

1385 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23 m)

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone.

Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, toitlustus, galeriid,

meelelahutusasutused, kaubandus, tervisehoiuteenus jms.

Teenindusjuurdepääs krundile on Logi tänavalt.

Hoonestustihedus krundil on 2,8.

Pos 12 Logi tn 3

Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 1190 m2 (maapealne)

1190 m2 (maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 21 m (abs 23 m)

Krundile on kavandatud kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone.

Võimalikud kasutusotstarbed: majutus, teenindus, toitlustus, bürood, kaubandus,

ervisehoiuteenus jms. Külaliskorterite rajamine ei ole lubatud.

Sõidukite juurdepääs krundile on Logi tänavalt.

Hoonestustihedus krundil on 1,9.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

11 / 59

Pos 13...17, 19…22 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: üldkasutatav maa

Krundid on kavandatud kvartalisiseste liikumisteede ja haljakute jaoks. Autoliiklus on

lubatud üksnes teenindamiseks (tänavapuhastus, lumekoristus, heakorratööd).

Krundile pos 19 on kavandatud osa Logi tänava rajatistest ning tänavaäärsest vee-

elementidega pargialast.

Krundid määratakse avalikult kasutatavaks.

Kruntidele võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi alade

teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid või trepistikud

vms).

Pos 18 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on kavandatud kvartalisisese liikumisteede ja haljakute jaoks. Krundi võib liita

krundiga pos 25. Autoliiklus on lubatud üksnes teenindamiseks (tänavapuhastus,

lumekoristus, heakorratööd).

Krunt määratakse avalikult kasutatavaks.

Pos 23 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on moodustatud juba rajatud trammitee rajatiste jaoks.

Osa krundist on määratud avalikult kasutatavaks. Ka varem sõlmitud isikliku

kasutusõigusega katmata krundiosa määratakse avalikult kasutatavaks.

Pos 24 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on kavandatud tänavarajatiste jaoks Logi tänava osana ning uue tänavalõigu jaoks

Rumbi tänavast sadama territooriumini. Krundi läbivad trammitee rajatised.

Osa krundist on määratud avalikult kasutatavaks. Ka varem sõlmitud isikliku

kasutusõigusega katmata krundiosa määratakse avalikult kasutatavaks.

Pos 25 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on kavandatud tänavarajatiste jaoks. Krundi võib liita krundiga pos 18. Krunt

määratakse avalikult kasutatavaks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

12 / 59

Pos 26 …………………………..

Aadressiettepanek

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krunt on kavandatud Vööri tänava rajatiste jaoks. Krunt määratakse avalikult

kasutatavaks.

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Detailplaneeringuala piirneb kirdest A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala

detailplaneeringualaga (DP043650, kus on kavandatud rannapromenaadi osa, mille

absoluutkõrguseks on analoogselt juba rajatud promenaadiosaga kruiisiterminali juures

määratud 2,4 m. Seoses sellega on kavandatud ka kruntide pos 3, 5 ja 20 maapinna

tõstmine promenaadiga piirnevas osas samale kõrgusele: 2,4 m merepinnast.

Pärast maapinna tõstmist promenaadiga samale kõrgusele ei ole enam tegemist

üleujutusohuga alaga (esinemistõenäosus üks kord 100 aasta jooksul 1,96 m

merepinnast).

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale

sademeveekanalisatsiooni. Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett

naaberkinnistule.

Võimalikult palju sademevett tuleb hajutada haljastatud aladele (nt vihmapeenrad).

Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse.

Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.

Haljastuse kavandamise põhimõtted

Detailplaneeringus on hoonestus kavandatud kvartalitena, mis on omavahel eraldatud

rikkaliku haljastusega kergliiklusaladega. Piirkonda on kavandatud kaks kõrghaljastud

pargiala (pos 14 ja 21) ning vee-elemendiga pargiala.

Elamufunktsiooniga kruntidele pos 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 on kavandatud haljastuse osakaaluks

vähemalt 20%. Kompaktse haljastusega ala asukoht määratakse ehitusprojektis. Juhul,

kui arhitektuurse lahenduse täpsustamisel jagatakse kvartal väiksemateks kruntideks,

tuleb tagada 20% haljastust kvartali kohta.

Kvartaleid eraldavad haljastatud kergliiklusalad ning pargialad võib ehitada

ehitusetappide järjekorras lähtudes ühtsest lahenduskontseptsioonist, mis on välja

töötatud koostöös maastikuarhitektiga.

Autoliiklusega tänavate äärde on kavandatud tänavahaljastus. Vanasadama trammi

rööbastee äärde ja rööbaste vahele on rajatud kärgmuru kohtadesse, mis ei ristu

autoliiklusega.

Kuna perspektiivne liikluslahendus erineb praegusest, on vaja detailplaneeringu

realiseerimisel osa puid istutada uude asukohta. Võimalusel kaaluda ka põõsagruppide

ümberistutamist. Uued istutuskohad leitakse võimalusel sadama piirkonnas.

Rumbi ja Logi tänava ristmikust kuni planeeritud ala põhjapiirini on kavandatud

vee-elementidega pargiala, mis ühendab Vanalinna haljasvööndit mereäärsete

rohealadega. Kruntidele pos 18, 25 ja 21 on kavandatud Logi tänavast kuni kogu

Vanasadama ala läbiva promenaadini uus rohestruktuur, mis asendab Paljassaare ja

Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohast rohekoridori Rumbi tänava pikendusel.

Planeeringualal on tagatud haljastuse osakaal 28 %, mis vastab Paljassaare ja Russalka

vahelise rannaala üldplaneeringule.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

13 / 59

Asendusistutuse vajaduse esialgne arvutus

Dendroloogilise hinnangu koostas 2023.a maastikuarhitekt Rait Tamm.

Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude välja selgitamiseks vajalik haljastuse

ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2

„Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.

Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:

= ++

3

321 *

kkk D haljastuse ühik

kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;

k1 – raiutava puuliigi koefitsient;

k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;

k3 – raiepõhjuse koefitsient.

Pos

nr

Jrk

nr

likv. puu

nr puu liik

liigi koe-

fitsient

rinnasläbimõõt (läbimõõtude

summa) (cm)

väärtus-

klass

seisukorra

koefitsient

haljastuse

ühik

Likvideeri-

mise põhjus

6 1

317 berliini

pappel 0,5

100 III

1 67 Hoonestus

Pos 6 kokku 67

11 2

325 berliini

pappel 0,5

60 IV

0,2 24 Hoonestus

3 326 sookask 0,5 44 III 1 29 Hoonestus

4 327 harilik haab 0,5 32 III 1 21 Hoonestus

5 328 sookask 0,5 17 IV 0,2 7 Hoonestus

6 329 harilik haab 0,5 37 III 1 25 Hoonestus

Pos 11 kokku 106

KOKKU: 173

Planeeringus kavandatud hoonete ja teede rajamiseks tuleb likvideerida 6 puud, millest

neli on III väärtusklassi, kaks on IV väärtusklassi objekti. Maksimaalne asendusistutuse

arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 173.

Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse

täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik

kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus

pärast ehitusloa väljaandmist. Haljastuse asendusistutus, mida ei ole võimalik teha

planeeringualal, tuleb teha linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

määratud kohta.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 §15 lõik 2 asendusistutuse

kohustust ei rakendata ehitiste ja rajatiste ehitamisel, mis antakse linna omandisse või

kasutusse.

Jäätmehoolduse põhimõtted

Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna

jäätmehoolduseeskirjas. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja

hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või

selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse

konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või

tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

14 / 59

Sorteeritud jäätmete kogumiskohtade asukohad leitakse arhitektuurse lahenduse

täpsustamisel, kas igal kinnistul eraldi või kvartaalselt arvestades jäätmeveoautode

ligipääsu. Jäätmete kogumiskoha asukoha valikul tuleb tagada prügiveoautode

manööverdusruum ja arvestada kasutajamugavusega.

Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektis.

4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE

PÕHIMÕTTED

Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Detailplaneeringus on kavandatud kvartaalne hoonestus koos tänavavõrgu ja kvartalite

vahele kavandatud haljakutega. Samuti on Logi tänava äärde kavandatud linnaruumi

ilmestamiseks vee-elementidega pargiala (vt lisa 8.1.2 Vanasadama lineaarpargi eskiis).

Haljastatud kergliiklusalade ning pargialade kohta koostatakse koostöös

maastikuarhitektiga ühtne lahenduskontseptsioon.

Tänavavavõrk ning väljakrunditud haljasalad määratakse avalikult kasutatavaks.

Kavandatud on piisava laiusega kõnni- ja rattateed kõikide tänavate äärde. Kõnni- ja

rattateed ning ühissõidukitega läbitavad tänavad on ettenähtud avalikuks kasutamiseks.

Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeringuala paikneb Sadama, Logi, Rumbi, Vööri tänava, sadama ja mere vahelisel

alal.

Vanasadama põhjaosa planeerimisel lähtutakse Tallinna linna kliimaneutraalsuse

saavutamiseks vajalikest tegevustest. Selleks on väga oluline vähendada transpordi

valdkonna kasvuhoonegaaside heidet, mis on ühtlasi ka Tallinna säästva

energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 üheks oluliseks suunaks.

Vähendamaks autokasutuse osakaalu piirkonnas kavandatakse:

• arendada ühistranspordivõrgustikku;

• tänavaruum jagada liiklejate vahel selliselt, et nii jalgratturitel/ elektritõukeratturitel

kui jalakäijatel on üksteisest eraldatult turvaline liikuda;

• parkimiskohtade arvu vähendada olulisel määral võrreldes teiste naabruskonna

kinnisvara arendusprojektidega.

Piirkonnas on ühistransport korraldatud trammiga. Lähim trammipeatus asub

A-terminali ees.

Lisaks on kavandatud ühistranspordi (bussi) koridor piki Logi, Vööri ning planeeritud

tänavat pos 25. Bussipeatuse asukoht on planeeritud Vööri tänava äärde ning lisaks on

planeeritud bussipeatus Logi tänava äärde A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala

detailplaneeringus (DP043650).

Planeeritud ala kaudu on kavandatud juurdepääs A-terminali alale (nii A-terminali

liiklusalale kui ka kruiisiterminalile). Koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

peaarhitekti büroo (endine ruumiloome osakond) ja Tallinna Transpordiametiga leiti

optimaalne liikluslahendus, mis võimaldab Vanasadama põhjaosa ja teiste põhjapoolsete

arenduste liikluse hoida võimalikult eraldi sadama liiklusvoogudest. Nii jäävad Rumbi ja

Logi tänava ristmikust põhjapool asuvad tänavad rahulikuma liiklusega

juurdepääsutänavateks uutele kvartalitele.

Logi tänavalt hargneb juurdepääs Vanasadama põhjaosale (pos 25). Samuti on võimalik

kasutada Sadama tänavat.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

15 / 59

Sõidukite sisenemine sadama alale ning väljumine sadama alalt toimub peamiselt

Sadama tänava kaudu.

Autokasutust ei ole võimalik tänapäeva inimeste elus täielikult välistada, sest vahel on

siiski tarvis sõita linnast välja või ka linnas kohtadesse, kuhu ühistransporti kasutades

mõistliku ajakuluga ei jõua. Selleks on hoonete maa-alusele korrusele rajatavatest

parkimiskohtadest osa ettenähtud auto lühirendi teenuse pakkumiseks, mis vähendab

vajadust isiklike autode omamiseks. Piirkonda lisanduvate sõiduautode arv on seega

väiksem. Vajadusel võib renditeenuse kasutuses olevate parkimiskohtade arvu

suurendada. Parklad on kavandatud ilma (korteri)omandiga sidumata ristkasutusena.

Parkimiskohad on kavandatud maa-alusele korrusele, kuhu lisaks parkimiskohtadele on

ettenähtud ka rattaparklad, panipaigad ja hoonete tehnilised ruumid.

Hoonestusalad on kavandatud alaks, kus oleks võimalik mugavalt autota liikuda,

eelistades ühistranspordi kasutamist ning soodustades aktiivset liikumist jalgsi või

jalgrattaga. Tänavaruum on jagatud liiklejate vahel selliselt, et nii

jalgratturitel/elektritõukeratturitel kui ka jalakäijatel on üksteisest eraldatult turvaline

liikuda. Tagatud on juurdepääs teenindavale transpordile.

Kruntidele pos 10 ja 11 ei ole parkimiskohti kavandatud.

Tänavate äärde on kavandatud kohad lühiajaliseks parkimiseks kullerite, teenindavate

sõidukite, operatiivautode ja ka külastajate jaoks. Kohad on liigendatud haljastusega.

Majutusasutuste teenindamiseks busside parkimise asukohad on ettenähtud sadama

busside parklas, mis jääb A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringu alale

(DP043650).

Parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr Ehitise otstarve

Norm. arvutus

alal, kus normi

rakendatakse

Normatiivne

parkimis-

kohtade arv

Planeeringus

ettenähtud

parkimis-

kohtade arv

krundil *

1 äriruumid ja korterid 10400/200=52 52 52

2 ühiskondlikud ruumid

ja/või äriruumid ja/või

korterid

10790/200=53 53 53

3 äriruumid 13190/200 = 66 66 66

4 äriruumid ja korterid 11168/200 = 55 55 55

5 ühiskondlikud ja/või

äriruumid

14430/200 = 73 73 73

6 äriruumid ja korterid 4590/200 = 12 23 23

7 äriruumid ja korterid 9852/200 = 49 49 49

8 ärihoone 11170/200 = 56 56 56

9 ärihoone 5700/200 = 29 29 29

10 ärihoone 3375/200 = 17 17 -

11 ärihoone 5150/200 = 25 25 -

12 ärihoone 5000/200 = 25 25 25

Hoonestatud kruntidel kokku 523 481

Tänavatel kokku - 32

Planeeritud maa-alal kokku: 523 513

Märkus:

* Kavandatud parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

15.12.2022 kirjas nr 3-2/3591-1 esitatud tingimusest: „Parkimiskohtade vajadus

arvutada kogu planeeritud brutopinna kohta äriruumide normi alusel, st 1 koht 200 m²

kohta, sõltumata hoonete otstarbest“.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

16 / 59

Normatiivsete parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse

29.07.2025 korraldusega nr 723 kinnitatud Tallinna parkimisnormatiivi alusel.

Parkimisnormatiivi vahemik on 400-200.

Korralduse lisas 3 loetletud argumentide, sh ühistranspordi kättesaadavus, teenuste

kättesaadavus ja sotsiaalne infrastruktuur, arvestamise võimalus selgitatakse

ehitusprojekti koostamise ajal.

Parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis sõltuvalt tegelikest brutopindadest ning

projekteerimise ajal kehtivatest normidest kuid mitte rohkem 1 koht 200 m² kohta.

Tänavate äärde parkimiskohtade rajamise võimalused, parkimiskohtade arv ja

lahendused täpsustuvad ehitusprojektis.

Elektriautode juhtmetaristu kontrollarvutus

Pos

nr Ehitise otstarve

Arvutus

kavandatud

parkimiskohtade

alusel

Vajalik

juhtmetaristu

arv

Planeeringus

ettenähtud

juhtmetaristu

arv krundil

1 Äriruumid ja

korterid 1 per PK = 52 52 52

2

Ühiskondlikud

ruumid ja/või

äriruumid ja/või

korterid

1 per PK = 53 53 53

3 Äriruumid 66:5= 13,2 14 14

4 Äriruumid ja

korterid 1 per PK = 55 55 55

5 Äriruumid 73:5= 14,6 15 15

6 Äriruumid ja

korterid 1 per PK = 23 23 23

7 Äriruumid ja

korterid 1 per PK = 49 49 49

8 Äriruumid 53:5= 10,6 11 11

9 Äriruumid 34:5= 6,8 7 7

12 Äriruumid 25:5= 5 5 5

Planeeritud maa-alal kokku: 284 284

Äri- ja elamu sihtotstarbega hoonetel on juhtmetaristu arv arvutatud elamusihtotstarbe

järgi.

Mitteelamu teenindamiseks tuleb paigaldada vähemalt ühele parkimiskohale

laadimispunkt.

Elektriautode laadimistaristu vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Ehitusseadustiku

§ 651. Laadimispunktid rajatakse normatiivsetele parkimiskohtadele. Elektriauto

laadimistaristu rajamise ulatus täpsustatakse ehitusprojektis arvestades lisaks

Ehitusseadustiku § 651 nõuetele praktilist vajadust: vajadusel rajatakse tihedam taristu.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

17 / 59

Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus

Pos

nr Ehitise otstarve

Norm. arvutus

alal, kus normi

rakendatakse

Normatiivne

parkimis-

kohtade arv

Planeeringus

ettenähtud

parkimiskohtade

arv krundil

1 Korterid 1 per korter = 97

123 123 Ärihoone 2600/100 = 26

2

Ühiskondlik hoone

ja/või ärihoone

ja/või korterid

1 per korter = 134 (arv täpsustub ehitusprojektis sõltuvalt tegelikest sihtotstarvetest)

134 134

3 Ärihoone 13190/100 = 132 132 132

4 Korterid 1 per korter = 104

132 132 Ärihoone 2792/100 = 28

5 Ärihoone 14430/100 = 144 144 144

6 Korterid 1 per korter = 28

51 51 Ärihoone 2295/100 = 23

7 Korterid 1 per korter = 92

117 117 Ärihoone 2463/100 = 25

8 Ärihoone 11170/100 = 112 112 112

9 Ärihoone 5700/100 = 57 57 57

10 Ärihoone 3375/100 = 34 34 34

11 Ärihoone 5150/100 = 51 51 51

12 Ärihoone 5000/100 = 50 50 50

Planeeritud maa-alal kokku: 1137 1137

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna

Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna

rattastrateegia 2018-2028.

Planeeritud ala läbib Tallinna rattastrateegia kohane jalgrattateede põhivõrgu tee Kai

tänavast mööda Logi tänavat kuni Rumbi tänavani. Põhivõrgu jalgrattatee koridor on

kantud detailplaneeringu ruumilise keskkonna analüüsi joonisele (Lisa 7.2).

Detailplaneeringus on kavandatud ala piires põhivõrgu tingimustele vastav jalgrattatee.

Lisaks on täiendav jalgratta tee kavandatud ka kvartalisisesele tänavale, et tagada ohutu

ja mugav ligipääs jalgrattaga iga hooneni.

Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Säilitatavad, likvideeritavad ja planeeritud tehnovõrgud on kajastatud joonisel

DP-3 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning

täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste

alusel. Tehnovõrkudest põhjustatud kitsendused on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis

ja DP-3-1 Tehnovõrkude servituudid.

Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral

eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja

koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise

kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. (EhS § 70 lg 6).

Haljastuse täpne paiknemine ning istutamiseks kasutatavad meetmed tehnovõrkude

läheduses täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus, kui on paika pandud täpsed

tehnovõrkude asukohad.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

18 / 59

Planeeringuala ehitusõiguse ellu viimiseks vajalike tehnovõrkude projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest (linna) õigusaktidest, võrguettevõtete ja vee-

ettevõtja tehnovõrkude arendamise kavadest.

Tingimused ehitusprojekti koostamiseks on määratud punktis 6.7.4 Nõuded

ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.

Kõigi Vanasadama ala detailplaneeringute tehnovõrkude koondskeem on planeeringu

lisa 8.3 Vanasadama ala detailplaneeringute tehnovõrgud.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste juhendite, normide ja nõuetega:

• Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

• Eesti standard EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje

veevarustus;

• Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded;

• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad.

• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030.

Lahendus on koostatud vastavalt:

• AKTSIASELTS TALLINNA VESI 13.12.2022 tehnilistele tingimustele nr PR/2272196-1;

• aktsiaselts TALLINNA SADAM 10.01.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele

nr 2-2/109-11.

Veevarustus

Olemasolev olukord

Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on Logi tänaval paiknev De315 ja 2xDe160

veetoru.

Piirkonnas on normaalolukorras vabarõhk 380 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa.

Planeeritud veevarustuse üldpõhimõtted

Planeeritud ala tarbe- ja tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil.

Logi tänavale planeeritakse uued soojus- ja jahutustorud tehnovõrgud ning seetõttu

olemasolev Logi tänava veetoru De315 likvideeritakse ja planeeritakse uus veetoru

teisele poole sõiduteed. Kõik vajalikud veetoru ühendused ühendatakse planeeritava

toruga.

Olemasolev sadama alale suunduv veetoru De315 jääb planeeritud hoonestuse alla ning

likvideeritakse ja planeeritakse uus De315 veetoru tänava maa-alale A-terminali ala

teenindamiseks.

Logi tänaval likvideeritakse üks olemasolev De160 veetoru (jääb teiste planeeritavate

tehnovõrkude alla) ja teine De160 veetoru tõstetakse ringi. Uus veeringistus De160

planeeritakse planeeritava kvartalisisese tänava alla (pos 25).

Planeeringuala arvutuslik vooluhulk on Q=3,1 L/s; q=14 m3/d.

Kinnistute liitumispunktid ühisveevõrguga asuvad tänavamaa-alal.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

19 / 59

Planeeringuala majandus-joogivee vooluhulk täpsustada järgmises projekteerimise

staadiumis.

Kasutusest väljajäävad veetorud likvideeritakse vahetult hargnemisel töösse jäävatest

torudest.

Tuletõrjeveevarustus

Veevajadus ehitiseväliseks tulekustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul.

Tulekustutusvesi võetakse olemasolevatest veevõtukohtadest ja planeeritud

veevõtukohtadest.

Sisemine tulekustutusvee vajadus tagatakse ühisveevärgist, vajadusel puudujääv

veekogus krundisiseste mahutite baasil. Mahutite vajadus, maht ja asukoht täpsustub

ehitusprojekti koostamise käigus.

Planeeritud kinnistute välis- ning sisetulekustutusvee vajadus täpsustub ja lahendatakse

ehitusprojektis.

Reovee kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.

Rumbi tänaval paikneb De400 paikneb reovee kanalisatsioonitoru.

Planeeringu ala läbib olemasolev d600 reoveekanalisatsiooni torustik.

Planeeritud reovee kanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on Rumbi tänava De400 reovee kanalisatsioonitoru.

Planeeringuala arvutuslik äravool on Q=7,6 l/s; q=14 m3/d.

Reovee arvutusäravool täpsustada järgmises projekteerimise staadiumis.

Reoveekanalisatsiooni toru Logi tänaval Sadama tänava ja Rumbi tänava vahelisel lõigul

on ettenähtud rekonstrueerida, rekonstrueeritava toru pikkus täpsustub ehitusprojektis.

Rekonstrueeritav reoveekanalisatsiooni toru kuulub maa omanikule.

Planeeritud liitumispunktid (vaatluskaevud) ühiskanalisatsiooniga planeeritakse tänava

maa-alale.

Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud likvideeritakse vahetult hargnemisel töösse

jäävatest torudest.

Hoone sisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist

puhastada lokaalselt (õlipüüdja+ liivapüüdja). Krundisisene reoveekanalisatsiooni

välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis.

Sademevee ja drenaaži kanalisatsioon

Olemasolev olukord

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademe- ja drenaaživee eelvooluks on

meri.

Planeeritud sademevee kanalisatsioon

Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia

aastani 2030“ järgi on ettenähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

20 / 59

planeeringuala piires kogudes sademevett ja kasutada puhverdamise süsteeme,

kasutades immutamist/hajutamist pinnasesse ja/või võimalusel taaskasutades seda

näiteks kastmiseks või WC-de loputussüsteemis. Täpsemad lahendused selguvad

ehitusprojekti koostamise käigus.

Sademeveekanalisatsiooni eelvooludeks on meri ja Rumbi tn olemasolev d685

betoontoru.

Kruntide pos 1, 2, 3, 4 ja 5 sademevee eelvooluks on meri, sademevee kanalisatsiooni

torustikud on ettenähtud paigaldada mööda transpordimaid pos 25, 26 ja Logi tänavat.

Kruntide pos 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 sademevee eelvooluks on Rumbi tn olemasolev d685

betoontoru, sademevee kanalisatsiooni torustikud on kavandatud transpordimaa

kruntidele pos 18, 24 ja 25.

Planeeritud sademevee liitumispunktid (vaatluskaevud) nähakse ette tänava maa-alale.

Planeeringu alal nähakse ette kahte tüübi uued sademeveekanalisatsiooni merelasud:

1. Isevoolse sademeveekanalisatsiooni merelask kavandatakse Vööri tänavale.

2. Planeeringut läbivad ja hoonestuse alla jäävad sademeveekanalisatsiooni

survetorud likvideeritakse ja planeeritakse Logi tänava maa-alale. Edasiseks

trasside kulgemiseks ning uue merrelasu asukohaks nähakse ette kaks varianti:

• merelask kavandatakse Vööri tänavale;

• merelask kavandatakse Logi tänava pikendusele.

Elluviimise variant täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes piirkonna

arengust.

Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama

Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1

“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool q=812 l/s.

Planeeringuala arvutuslik sademevee äravool planeeritud merrelasku q=449 l/s.

Kinnistute sademevee arvutamisel on kasutatud korduvusperioodi 5a. 10 min, arvutuslik

intensiivsus 266,4 l/s /ha.

Transpordimaalt pos 19 sademevee arvutuslik vooluhulk q=20 l/s.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

21 / 59

Transpordimaalt pos 25 sademevee arvutuslik vooluhulk q=33 l/s.

Transpordimaalt pos 26 sademevee arvutuslik vooluhulk q=35 l/s.

Rumbi tn suunas on planeeringuala arvutuslik sademevee vooluhulk q=363 l/s.

Transpordimaalt pos 24 sademevee arvutuslik vooluhulk q=45 l/s.

Transpordimaalt pos 25 sademevee arvutuslik vooluhulk q=15 l/s.

Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud likvideeritakse vahetult hargnemisel töösse

jäävatest torudest.

Drenaaži rajamise vajadus täpsustatakse järgnevas projekteerimise staadiumis lähtuvalt

geotehnilistest andmetest.

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) torustike maht

(Olemasolevast trassist kuni liitumispunktini)

Veevarustus

Kinnistute veeühendused 120 m

PE plasttoru De110 PN10 45 m

PE plasttoru De160 PN10 680 m

PE plasttoru De315 PN10 180 m

Reoveekanalisatsioon

PVC või PP plasttoru De200-315 SN8 685 m

Sademevee kanalisatsioon

PE plasttorud DN1000 (varinat 1) 775 m

PE plasttorud DN1000 (varinat 2) 525 m

Eelvool - Rumbi tn d685 torustik

PP või PE plasttorud De200- De500 SN8 340 m

Eelvool - meri

PP või PE plasttorud De200- De630 SN8 450 m

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

22 / 59

Planeeritud vee- ja kanalisatsiooni ühenduste läbimõõdud ja mahud täpsustatakse

järgnevas projekteerimise staadiumis.

Elektrivarustus

Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on:

• Elektrilevi OÜ 03.04.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 444825;

• aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 16.03.2023 väljastatud tehnilised tingimused

nr 2-2/109-11.

Elektrikoormuste tabel

Pos

nr. Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)

Planeeritud

trafoalajaama

nr 1 baasil

(Elektrilevi

OÜ)

Planeeritud

trafoalajaama

nr 2 baasil

(Elektrilevi OÜ)

Planeeritud

trafoalajaama

nr 3 baasil

(Elektrilevi OÜ)

Planeeritud

trafoalajaama

nr 4 baasil

(Elektrilevi OÜ)

Planeeritud

liitumine

1

Ärihoone-

korterelamu

800/630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

300/500

Elektri- varustus pos 1 hoone 0.4kV võrgu baasil

2

Ärihoone-

korterelamu

800/630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

300/500

Elektri-

varustus pos 2 hoone 0.4kV võrgu baasil

3

Ärihoone-

korterelamu

700/

630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

250/400

Elektri- varustus pos 3 hoone 0.4kV võrgu baasil

4 Ärihoone-

korterelamu

700 /

630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

250/400

Elektri- varustus pos 4 hoone 0.4kV võrgu baasil

5 Ärihoone-

korterelamu

700 /

630+630

Liitumiskilp

kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode

laadimine

250/400

Elektri- varustus pos 5 hoone

0.4kV võrgu baasil

6 Ärihoone-

korterelamu

800 /

630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

300/500 Elektri- varustus

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

23 / 59

pos 6 hoone

0.4kV võrgu baasil

7 Ärihoone 800 /

630+630

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus,

autode laadimine

300/500

Elektri- varustus

pos 7 hoone 0.4kV võrgu baasil

8 Ärihoone 800 /

630+630

Alajaama 0.4kV jaotus-

seadmes

Lisavõimsus, autode laadimine

300/500

Elektri- varustus pos 8 hoone 0.4kV võrgu baasil

9 Ärihoone 550 /

500+500

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

180/315

Elektri- varustus pos 9 hoone 0.4kV võrgu baasil

10 Ärihoone 500

/500+500

Liitumiskilp

kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode

laadimine 150/250

Elektri- varustus pos 10 hoone

0.4kV võrgu baasil

11 Ärihoone 400/315+31

5

Liitumiskilp kinnistu piiril

Lisavõimsus, autode laadimine

125/200

Elektri- varustus pos 11 hoone 0.4kV võrgu baasil

12 Ärihoone 600/500+50

0

Alajaama 0.4kV jaotus- seadmes

Lisavõimsus,

autode laadimine

200/315

Elektri- varustus

pos 12 hoone 0.4kV võrgu baasil

- Tänava-

valgustus 30 /50

Planeeritud ala

tarbijad kokku

alajaamade kaupa

(koos

eriaegsusega)

1200 /2000 1800 /3000 1800 /3000 1800 /3000

Planeeritud ala

tarbijad kokku

(koos eriaegsusega)

6000 /10000

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

24 / 59

Detailplaneeringu ala Elektrilevi OÜ tarbijate elektrivarustus on ettenähtud nelja uue

10/0.4 kV hoonesisese alajaama baasil (10/0.4 kV trafod kuni 2x1600 kVA). Planeeritud

alajaamade 10 kV elektrivarustus on ettenähtud maakaabelliiniga Elektrijaama

110/35/10 kV piirkonna alajaamast.

Hoonesisese alajaama seadmete ruumid peavad vastama ELV nõuetele P387 (Nõuded

alajaamaruumile ehitises, ver. 1) ja need tuleb üle anda Elektrilevi OÜ-le tasuta

kasutamise/ teenindamise õigusega. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad

avanema tänavale/parkla korrusele ning alajaama ruumide kohal ei tohi paikneda

eluruume.

Planeeritud alajaamadeni peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja

tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning

vajadusel ka seadmete vahetust.

Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Objektide elektrivarustuseks

kinnistute piiridele on ettenähtud 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Elektrikilbid peavad

olema alati vabalt teenindatavad.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud liitumiskilpide asukohad täpsustatakse

ehitusprojektide mahus (arvestades objekti arhitektuuriga).

Välisvalgustus

Välisvalgustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel juhindudes

energiasäästu ja valgusreostuse vältimise põhimõtetest.

Tänavavalgustus

Avalikult kasutatavate tänavamaade tänavavalgustuse lahenduse aluseks on Enefit AS

(endine Enefit Connect OÜ) poolt 15.02.2023 välja antud Tallinna välisvalgustuse

tehnilised tingimused nr 23.

Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite

värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K.

Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt

valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08.

Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Välisvalgustuse mastid peavad olema

antud piirkonnas RAL7016 värvi vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena.

Kõik tänavavalgustid peavad olema eelhämardatud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti poolt väljastatud hämardamisgraafikule.

Elektrivarustus on ettenähtud planeeritud tänavavalgustuse lülituskilbi baasil. Lülituskilbi

elektriliitumine lahendatakse Elektrilevi OÜ 0.4 kV toitevõrgu baasil.

Tänavavalgustuse kaabelliinide ehituse maht

AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 2340 m

Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis.

Tänavalgustuste rajatised antakse Tallinna linnale üle peale avalikult kasutatavate alade

väljaehitamist.

Sidevarustus

Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS 26.07.2024

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39043857.

Planeeritud hoonete sidevarustus on ettenähtud lähtuvana Rumbi tänava olemasolevast

ja planeeritud kaablikanalisatsioonist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

25 / 59

Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale kinnistule on

ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel

kasutatakse r/b sidekaevusid.

Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0 m,

väljaspool sõiduteed 0.7 m maapinnast.

Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse

ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt

taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Võrguvaldaja siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi

omaval firmal ja võrguvaldaja poolt väljastatud tööloa alusel.

Soojusvarustus

Soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn Soojus (endine AS Utilitas

Tallinn) 20.04.2023 tehnilised tingimused nr 23TT-02051.

AS Utilitas Tallinn Soojus (endine AS Utilitas Tallinn) kavandab sadama territooriumile

(aktsiaseltsi Tallinna Sadam kinnistule Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25) soojuspumpjaama

(edaspidi ka pumpla), mis võimaldab toota merevee soojusest soojus- ja

jahutusenergiat, asendades energiaallikana maagaasi. Torustikud pumpla ühendamiseks

Tallinna linna soojussüsteemiga projekteeritakse eraldi projektiga. Trasseering on valitud

võrguvaldaja ja HeatConsult OÜ koostöös (HeatConsult OÜ töö nr 23007).

Planeeringuala soojusvarustuse koostamisel on arvesse võetud K-Projekt Aktsiaseltsi

tööd nr 18104 „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering“.

Planeeritud kruntide ühenduskohad perspektiivse DN800 soojustorustikega asuvad Logi

tänava piirkonnas.

Igale krundile on ettenähtud oma liitumispunkt tänavamaa-alal.

Planeeritud ala soojuskoormus on 10,5 MW.

Põhimõttelised soojusvarustuse tehnilised näitajad:

1. Soojuskoormuse ühendusskeem - sõltumatu.

2. Soojuskandja parameetrid:

- maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa;

- maksimaalne temperatuur: 130 C.

Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse

ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele mahtudele.

Kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata soojussõlmede asukohad, täpsustada

hoonete (kruntide) soojuse ühendustorustiku asukohad ehitusprojektis.

Kaugjahutus

Kaugjahutuse planeerimisel on aluseks võetud ASi Utilitas Tallinn Soojus (endine AS

Utilitas Tallinn) 21.04.2023 tehnilised tingimused nr 23TT-08054.

AS Utilitas Tallinn Soojus (endine AS Utilitas Tallinn) kavandab Sadama territooriumile

(aktsiaseltsi Tallinna Sadam kinnistule Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25) soojuspumpjaama

(edaspidi ka pumpla), mis võimaldab toota merevee soojusest soojus- ja

jahutusenergiat. Trasseering on valitud võrgu valdaja ja HeatConsult OÜ koostöös

(HeatConsult OÜ töö nr 23007).

Planeeringuala soojusvarustuse koostamisel on arvesse võetud K-Projekt Aktsiaseltsi

tööd nr 18104 „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering“.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

26 / 59

Planeeritud kruntide ühenduskohad perspektiivse DN1000 jahutustorustikega

(HeatConsult OÜ töö nr 23007) asuvad Logi tänava piirkonnas.

Planeeritud kaugjahutuse torustik Logi tänaval on ettenähtud paigaldada planeeritud

kaugküttetorustiku alla.

Igale krundile on ettenähtud oma liitumispunkt tänava maa-alal.

Planeeritud ala soojuskoormus on 10,5 MW.

Põhimõttelised jahutusvarustuse tehnilised näitajad:

1. Jahutuskoormuse ühendusskeem - sõltumatu.

2. Jahutuskandja parameetrid:

- maksimaalne rõhk jahutusvõrgus katsetuste ajal on 1,6 Mpa

- arvutuslik temperatuuride vahemik 6-20 °C

3. Ühendatav arvutuslik jahutuskoormus määratakse projekteerimise käigus.

Kaugjahutuse torustiku liitumistoru planeeritud läbimõõt on DN400/500 mm, mis tuleb

täpsustada ehitusprojektis arvestades reaalolukorda.

Gaasivarustus

Gaasivarustuse planeerimisel on aluseks võetud AS Gaasivõrk 27.01.2023 tehnilised

tingimused nr 3-5/19-23.

AS-ile Gaasivõrk kuulub B-kategooria gaasitorustik ST 159x5 mm gaasitorustik Logi -

Sadama tänava piirkonnas (gaasitorustiku nimetus: Kopli-Põhja B3, EHR kood:

220591697; MOP 3,0 bar).

Perspektiivsete kaugkütte ja -jahutuse torustike ette jääva olemasoleva B-kategooria

gaasitorustiku uus asukoht Logi -Sadama tänava ristmikul on valitud võrgu valdaja ja

HeatConsult OÜ koostöös (HeatConsult OÜ töö nr 23007).

Planeeritud kruntidele gaasivarustust ei ole kavandatud.

Perspektiivse gaasitorustiku ühenduse vajadus Logi ja Vööri tänava piirnevatele

kinnistutele selgub vastavate ehitusprojektide koostamise käigus.

Alternatiivsed energiaallikad

Lisaks tavapärastele energiaallikatele on võimalik kasutada ka alternatiivseid

energiaallikaid.

Uute hoonete lokaalseks elektrivarustuseks ja/või tootmiseks on võimalik kasutada

päikesepaneele. Tiheasustusalal on võimalik paneele integreerida nii hoonestusega kui ka

paigaldada eraldiseisvana. Mõlema lahenduse puhul on oluline, et paneelid sobiksid

visuaalselt linnaruumi.

Soojusvarustust ning jahutust võib lahendada ka muude taastuvatest energiaallikatest

muundatud energia kandjate baasil, nt päikeseenergia, energiavaiad või merevee

soojuse akumuleerimine jms.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

27 / 59

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED

Kehtivad kitsendused

Planeeringualale ulatub Läänemere ranna 200 m laiune piiranguvöönd (LkS§ 37 lg 1

p 1).

Planeeringuala jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringus

on tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Kogu planeeritud ala jääb Tallinna Vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille

hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus linna olulistest vaatepunktidest

ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt (Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrus nr 155

„Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus”).

Planeeringuala jääb osaliselt muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse vaatesektorisse

Pirita sadama kailt ning Maarjamäe memoriaalilt vanalinna suunas. Logi tn 2 // 4 //

Sadama tn 25 kinnistu jääb lisaks muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse

vaatesektorisse Pirita sadama kailt Tallinna vanalinnale ning Merivälja muulilt vanalinna

siluetile, sh Toompea kõrgendikule ja Kaarli kirikule.

Planeeringuala jääb Tallinna linnapea 3. jaanuari 2017 käskkirjaga nr LSB-28/2

kinnitatud "Tallinna riskianalüüsi 2016" kohasele AKTSIASELTSi TALLINNA VESI

Järvevana tee 3 kinnistul asuva veepuhastusjaama kloorilao ohualale.

Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistu kohta on kinnistusraamatusse kantud 9

kitsendust põhjustavat objekti, millest planeeringu alale ulatuvad 6:

• Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus AKTSIASELTSi TALLINNA VESI (registrikood

10257326) kasuks kinnistul paikneva tehnorajatise omamiseks, ehitamiseks,

kasutamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, arendamiseks

kaitsevööndi ulatuses (pos 19 ja 24).

• Isiklik kasutusõigus AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481) kasuks

kaugküttevõrgu torustike ja kaevude omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks,

hooldamiseks ja kasutamiseks kasutusõiguse alal laiusega 3 meetrit mõlemale poole

torustikke piirava äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast. Tähtajatu isiklik

kasutusõigus Tallinna linn kasuks tee (Logi tänav) kasutamiseks, hooldamiseks ja

parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses (pos 19 ja 24).

• Tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linn kasuks tee (Logi tänav) kasutamiseks,

hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses (pos 24).

• tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks ehitatava trammitee

koos rööbasteede, kontaktliinide, kandepostide ja neile paigutatud

tänavavalgustusega, foorisüsteemidega ning trammipeatustega koos ootealade ja

ootekodadega ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks, kasutusse andmiseks,

remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, avaliku kasutuse tagamiseks ja

muul viisil ekspluateerimiseks (pos 23).

• Tasuta isiklik kasutusõigus tähtajaga 5 aastat (kuni 2028) Tallinna linna kasuks

ehitatavate jalgratta-, kõnni- ja sõiduteede, haljastuse koos väikevormidega

(prügikastid, pingid, istutuskastid jms) ning sademeveetorustike ja tänavavalgustuse

kaablite koos mastide ja valgustitega, ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks,

kasutusse andmiseks, remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, vajadusel

likvideerimiseks, taastamiseks, avaliku kasutamise tagamiseks ja muul viisil

ekspluateerimiseks (pos 23 ja 24).

• Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elering ASi kasuks elektripaigaldise

majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses (pos 24).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

28 / 59

Logi tänav T2 kinnistu kohta on kinnistusraamatusse kantud 13 kitsendust põhjustavat

objekti, millest planeeringu alale ulatuvad 8:

• 2 kitsendust hõlmavad isiklikku kasutusõigust tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTSi

TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitorustike ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks

isikliku kasutusõiguse alal (pos 19).

• Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTSi TALLINNA VESI (registrikood

10257326) kasuks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike (kanalisatsioonitorustikud)

ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal

(Logi tänava osa).

• Isiklik kasutusõigus tähtajaga viiskümmend (50) aastat OÜ Logi Projekt (registrikood

11086795) kasuks elektroonilise side võrgu rajatise (sidetrassid) majandamiseks

kaitsevööndi ulatuses (Logi tänava osa).

• Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood

16791481) kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud tehnorajatise (soojustorustikud ja

kaevud) ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks. Tasuline isiklik

kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks

maakaabelliinide omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja

remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal (Logi tänava osa).

• Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood

16791481) kasuks kinnistuga püsivalt ühendatud tehnorajatise (kaugküttevõrgu

torustikud ja rajatised) ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks

(Logi tänava osa).

• Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood

10257326) kasuks tehnorajatise omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks,

hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal (Logi tänava osa).

• Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elering AS (registrikood 11022625) kasuks

elektripaigaldise ja sideehitise majandamiseks tehnorajatise kaitsevööndi ulatuses

(Logi tänava osa).

Logi tänav T6 kinnistu kohta on kinnistusraamatusse kantud 6 kitsendust põhjustavat

objekti:

• Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus AKTSIASELTSi TALLINNA VESI (registrikood

10257326) kasuks kinnistul paikneva tehnorajatise omamiseks, ehitamiseks,

kasutamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, arendamiseks

kaitsevööndi ulatuses (pos 19).

• Isiklik kasutusõigus AS Utilitas Tallinna Soojus (registrikood 16791481) kasuks

kaugküttevõrgu ja kaevude omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja

kasutamiseks kasutusõiguse alal laiusega 3 meetrit mõlemale poole torustikke piirava

äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast. Tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linn

kasuks tee (Logi tänav) kasutamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse

ala ulatuses (pos 19 ja 24).

• Tasuta isiklik kasutusõigus tähtajaga 5 aastat (kuni 2028) Tallinna linna kasuks

ehitatavate jalgratta-, kõnni- ja sõiduteede, haljastuse koos väikevormidega

(prügikastid, pingid, istutuskastid jms) ning sademeveetorustike ja tänavavalgustuse

kaablite koos mastide ja valgustitega, ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks,

kasutusse andmiseks, remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, vajadusel

likvideerimiseks, taastamiseks, avaliku kasutamise tagamiseks ja muul viisil

ekspluateerimiseks (pos 19 ja 24).

• Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks ehitatava trammitee

koos rööbasteede, kontaktliinide, kandepostide ja neile paigutatud

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

29 / 59

tänavavalgustusega, foorisüsteemidega ning trammipeatustega koos ootealade ja

ootekodadega ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks, kasutusse andmiseks,

remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, avaliku kasutuse tagamiseks ja

muul viisil ekspluateerimiseks (pos 24).

• Tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks tee kasutamiseks, hooldamiseks

ja parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses (pos 19 ja 24).

• Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elering ASi kasuks elektripaigaldise

majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses (pos 24).

Planeeritud kitsendused

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

Planeeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks pos 3 ja 5 kavandatud

hoonestuse rajamiseks. Detailplaneeringu alusel ehitatavale avalikult kasutatavale teele

ehituskeeluvöönd ei laiene (pos 20 ja 26). Tänavarajatiste paigutamiseks on vaja

vähendada ehituskeeluvööndit.

Ehituskeeluvöönd vähendatakse kuni kavandatud kruntide merepoolse piirini.

Avaliku kasutuse ja isikliku kasutusõiguse vajadus

Avalikuks kasutamiseks määratakse lisaks juba varem määratud planeeringuala osadele

(vt seletuskirja p 5.1):

Krundid pos 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 25 ja 26 määratakse avalikult

kasutatavaks.

Krundil pos 10 määratakse avalikult kasutatavaks ala planeeritud ratta- ja kõnnitee

ulatuses (~423 m2).

Krundil pos 24 määratakse avalikult kasutatavaks ala planeeritud ratta- ja kõnnitee

ulatuses (~ 2822 m2).

Avalikult kasutatava ala täpne suurus ning asukoht täpsustatakse ehitusprojektis.

Juurdepääsuservituutide vajadus

Servituut on vaja seada piisava sõidutee laiusega (kuni 7 m). Kuna detailplaneeringu

koostamisel pole teada juurdepääsude täpsed asukohad, määratakse teeniv ja valitsev

kinnistu ehitusprojekti koostamise ajal ning servituudid tuleb seada enne kasutusloa

väljastamist. Juurdepääsude, sh ühenduskoridoride, täpne asukoht selgub

ehitusprojektis, siis selgub ka servituudiala ulatus.

Võimalikuks juurdepääsuks krundile on vajalik seada servituudid:

Pos 1

• juurdepääs pos 2 igakordse omaniku kasuks;

Pos 2

• juurdepääs pos 1 igakordse omaniku kasuks;

Pos 4

• juurdepääs pos 6 ja pos 7 igakordse omaniku kasuks;

Pos 6

• juurdepääs pos 4 ja pos 7 igakordse omaniku kasuks;

Pos 7

• juurdepääs pos 6 ja pos 4 igakordse omaniku kasuks;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

30 / 59

Pos 8

• juurdepääs pos 9 igakordse omaniku kasuks.

Allaehitusservituutide vajadus

Servituudiala asukoht täpsustatakse ehitusprojektides, siis selguvad ka kinnistud, mille

igakordse omaniku kasuks on vajalik servituut seada. Servituut tuleb seada enne

esimese hoone kasutuloa taotlemist kui ei lepita kokku teisiti.

Pos 13 :

• allaehitusservituut pos 1 või pos 2 igakordse omaniku kasuks ca 80 m2 suurusel maa-

alal.

Pos 16 :

• allaehitusservituut pos 4, pos 6 või pos 7 igakordse omaniku kasuks ca 100 m2

suurusel maa-alal.

Pos 17 :

• allaehitusservituut pos 4, pos 6 või pos 7 igakordse omaniku kasuks ca 80 m2

suurusel maa-alal.

Pos 22 :

• allaehitusservituut pos 9 või pos 8 igakordse omaniku kasuks ca 85 m2 suurusel maa-

alal.

Servituudiga koormatavate kinnistuosade täpne asukoht ja ulatus määratakse

ehitusprojektis.

Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide

seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja

hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning

kasutamiseks.

Planeeritud kruntide tehnovõrkudega varustamiseks kavandatud tehnovõrkude jaoks on

vaja seada servituudid (vt joonis DP-3-1 Tehnovõrkude servituudid):

Pos 1:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 2:

• Planeeritud hoonesisene alajaama kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud hoonesisene alajaam pindalaga ~20 m2 (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 4:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 5:

• Planeeritud hoonesisene alajaam pindalaga ~20 m2 (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

31 / 59

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 6:

• Planeeritud hoonesisene alajaama kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks,

• Planeeritud hoonesisene alajaam pindalaga ~20 m2 (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks.

Pos 7:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 8:

• Planeeritud hoonesisene alajaam pindalaga ~20 m2 (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 9:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 10:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 11:

• Planeeritud elektrikilpide kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks.

Pos 12:

• Planeeritud hoonesisene alajaam pindalaga ~20 m2 (täpsustub ehitusprojektis),

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 13:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 14:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 15:

• Planeeritud tänavavalgustuse ja madalpinge kaablikoridorid, 1 m äärmistest

kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 16:

• Planeeritud tänavavalgustuse ja madalpinge kaablikoridorid, 1 m äärmistest

kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

32 / 59

• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Pos 17:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 18:

• Planeeritud elektrikaablite kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud vee- ja reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega toru teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridori laiusega toru teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 19:

• Planeeritud reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega toru teljest 2,5 m mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, koridori laiusega 1 m väliseinast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridori laiusega toru teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 20:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 21:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, koridori laiusega 1 m väliseinast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud soojustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole;

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikilbi kaitsetsoon 2 m, võrguvaldaja kasuks;

• Perspektiivne kaugkütte- ja jahutuse torustik, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 22:

• Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 24:

• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud vee- ja reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, koridori laiusega 1 m teljest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

33 / 59

• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud soojustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja

kasuks;

• Planeeritud kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Perspektiivne kaugkütte- ja jahutuse torustik, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 25:

• Planeeritud vee- ja reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, koridori laiusega 1 m teljest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud soojustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole;

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Perspektiivne kaugkütte- ja jahutuse torustik, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Pos 26:

• Planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud vee- ja reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega torude teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud soojustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole;

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks.

Logi tänav T2:

• Planeeritud sademevee kanalisatsiooni survetorustik, koridori laiusega toru teljest

2,5 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud sidekanalisatsioon, koridori laiusega 1 m teljest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud vee- ja reokanalisatsioonitoru, koridori laiusega toru teljest 2,5 m

mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud elektrikaablite koridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud soojustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole;

võrguvaldaja kasuks;

• Planeeritud kaugjahutustorustik, 2m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

34 / 59

• Perspektiivne kaugkütte- ja jahutuse torustik, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale

poole, võrguvaldaja kasuks.

Rumbi tänav T10:

• Planeeritud elektrikaablite koridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,

võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja

kasuks.

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA

EHITAMISEKS

Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda

detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik

ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel

sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud.

Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva

kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

Arhitektuurinõuded

Ühiskondlike hoonete lahenduse leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus,

teiste kruntide, pos 8-12, puhul tuleb kvartali maapealse hoonestuse kavandamiseks

kaasata erinevad arhitektuuribürood, kelle valik tehakse esitatud portfooliote alusel.

Võistlustingimuste koostamisse ja žüriisse kaasata Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Arhitektuurikonkursi raames lahendada ka hoonestusega külgnevate alade haljastus.

Üldised arhitektuurinõuded

• Kvartalid projekteerida vaheldusrikka arhitektuuriga.

• Hoonetele tuleb projekteerida tänavale orienteeritud esinduslikud fassaadid, sh tuleb

vältida visuaalset ühetaolisust ning rõhutada iga hoone eripära.

• Monotoonsuse vältimiseks tuleb hoonete fassaadid arhitektuursete võtetega

liigendada nii horisontaalselt kui vertikaalselt, tagada hoonete katusemaastiku

dünaamiline vahelduvus ning võimaldada katusepindade kasutamist terrassidena.

• Projekteerida hoonete tänavapoolsele tänavakõrgusel asuvale korrusele tänavalt

ligipääsetavad avalikkusele suunatud kasutusviisiga ruumid (nt toitlustus, teenindus,

galeriid, kaubandus jms).

• Hoonete esimesele korrusele projekteerida vitriinakendega äriruumid, äriruumidesse

tagada eraldi otsepääs tänavalt. Sõltuvalt arhitektuursest lahendusest ning ruumide

funktsioonidest võib olla juurdepääs projekteeritud erandkorras ka hoonest.

• Hoonete sissepääsude projekteerimisel tagada võimalusel lihtne ja mugav ligipääs nii

tänavatele kui külgnevale A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala detailplaneeringus

(DP043650) kavandatud promenaad/lineaarpargile, et kujundada kvaliteetse avaliku

ruumiga linlik keskkond, mis on kasutajasõbralik ja ligipääsetav tulevasele

lõppkasutajale. Seeläbi tagatakse ala aktiivne kasutamine nii külaliste kui ka kohalike

elanike poolt ööpäevaringselt.

• Pos 14 ja 19 kruntide poolsetele hooneosadele tuleb esimesele korrusele

projekteerida vähemalt 3m sügavune tagasiaste, mis võimaldaks äriruumidel

kasutada avaramat väliruumi ja tagaks inimestele mugava liikumistee ilmastikust

sõltumata.

Pos 13, 15, 16 ja 17 piirnevatele hooneosade tuleb esimesele korrusele projekteerida

tagasiaste, mille sügavus tagab visuaalne tänavaruumi laiuse 14 m.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

35 / 59

Arhitektuurivõistluse käigus täpsustatakse tagasiastete ulatus ning ehituslikud

tingimused: konsoolid, rõdud, varikatused jms. Kuni 3meetrilistele konsoolsetele

osadele ei ole lubatud poste.

• Projekteerida erineva suurusega kortereid, millele projekteerida rõdud või terrassid

(rõdu suurus on soovitatavalt ca 10% korteri pinnast ja võimalusel klaasitud).

• Hooned projekteerida nii, et eluruumides oleks tagatud piisav insolatsioonikestus

vastavalt projekteerimise ajal kehtivatele normidele.

• Tehnoseadmed tuleb kavandada valdavalt hoone mahtu, v.a päikesepaneelid,

katusele jm ulatuvad ventilatsiooniagregaatide, suitsuärastusluukide, valguskuplite

osad. Kõrguspiirangust kõrgemale võivad ulatuda tehnoseadmete väikesemahulised

vältimatult vajalikud tehnoseadme või -süsteemi osad näiteks tuulutuskorstna,

antenni otsad jms, mida ehitise kõrguse hulka ei arvestata. Lisaks võivad ulatuda

kuni 1 m katusest välja päikesepaneelid või muud energiatõhususe tagamiseks

seadmed või vajalik liftiseadmeruumi tarindi osa, et tagada seadme turvalisuse

nõuded.

• Läbi krundi pos 5 projekteerida jalakäijate läbipääs suunaga Logi tänavale

kavandatud pargialalt kuni A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala detailplaneeringus

(DP043650) kavandatud promenaadini. Läbipääsu asukoht ning lahendus (läbi hoone,

tänav vms) leitakse arhitektuurivõistluse tulemusel.

• Krundile pos 12 projekteerida jalakäijate läbipääs Rumbi tänavani jätkuna

Sadama tn 17 kinnistule projekteeritud läbipääsule.

• Hoonemahtude liigendamisel ja piirdetarindite projekteerimisel arvestada

energiatõhususe nõuetega.

• Fassaadikattematerjalidena on eelistatud ajas püsivad, esinduslikud ning kergesti

puhastatavad materjalid.

• Hoonete väliskujunduses tuleb kasutada materjale, mis ei mõjuta kahjulikult lindude

lennutrajektoore (on nähtavad ja ei peegelda).

• Ehitusprojektis käsitleda lindude elupaikade tekkimise võimalusi hoone erinevatele

katusepindadele ja vajadusel võtta kasutusele vastavad meetmed lindude tõrjumiseks

ebasobivatest kohtadest.

• Sissesõidupandused maa-alustesse parklatesse projekteerida hoone mahtu.

• Hoonete maa-alune korrus projekteerida võimalusel maapealsega sama suur.

• Planeeritavatesse hoonetesse kavandada varjend arvestades Riigikogu 24.09.2025

vastuvõetud „Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ seadust või

ehitusprojekti koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega (kui seadusega on

lubatud, võib kavandada ühe varjendi mitme lähestikku asuva hoone kohta). Varjendi

varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib

ületada maa-aluse hooneosa ehitusalust pindala.

Muinsuskaitse eritingimustest tulenevad arhitektuurinõuded

• Vältida järske kontraste hoonestuse mastaapides muinsuskaitsealal ja vahetult selle

piiri ääres. Tagada vanalinna vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas.

Vaatekoridorides võib olla madalaid ehitisi, mis ei astu vaadetes sisalduvatele

dominantidele ette.

• Kvartali võib hoonestada kuni 5-korruseliste hoonetega maksimaalkõrgusega 21 m

maapinnast.

• Kinnistute Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 ja Logi tn 6 osad jagatakse mitmeks

krundiks vastavalt vajadusele.

Muinsuskaitse eritingimuste terviktekst vt lisa 4.2.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

36 / 59

Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded

Haljakute ja kergliiklusteede kujundustingimused määratakse kogu Vanasadama ala

ulatuses ning täpsem lahendus selgub maastikuarhitektuursel lahendusel:

• avaliku ruumi loomisel kasutada kõrgeima kvaliteediga disaini ja materjale

(nt looduskivi, graniit või basaltsillutis, mida saab täiendada monteeritud betooni,

monoliitbetooni, puidu ning erinevate tekstuuride ja värvusega kruusaga);

• tagada kvaliteetne haljasalade maastikukujundus, pakkudes maastikukujunduse

tekstuure, tihedusi ja värve, kasutades igal võimalusel kohalikke taimeliike;

• taimestiku valikul rõhutada taimeliikide mitmekesisust, tekstuuri, värvust ja kihilisi

maastikke, kasutada kohalikke puuliike, näiteks muuhulgas harilikku pärna;

• haljakutel kavandatud haljasalad liigendada võimalusel haljakute külgneva

hoonestusega;

• kitsama haljasriba korral tagada puudele piisav kasvupinnas, laiendades kasvuruumi

kõnnitee alla;

• ristmike kujundamisel arvestada universaalse disainiga;

• paigaldada linnamööblit (nt pingid puhkamiseks);

• meretuulte mõju vähendamiseks on soovituslik sisekvartalite aladele rajada tuule

mõju vähendavaid disainelemente;

• Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistul asuv ankur on arhitektuuriajalooliselt

väärtuslik. Ankur säilitatakse ja restaureeritakse. Ankru asukohta võib muuta, seda

eksponeeritakse avalikus ruumis (Märkus: Ankur asus Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25

kinnistul muinsuskaitse eritingimuste koostamise ajal. Vanasadama ja Rail Baltic

Ülemiste ühisterminali ühendava trammiliini ehitusprojekti raames on tõstetud ankur

Logi tänav T6 kinnistule);

• Logi tn 6 kinnistul asuv ankur on arhitektuuriajalooliselt väärtuslik. Ankur säilitatakse

ja restaureeritakse. Ankru asukohta võib muuta, seda eksponeeritakse avalikus

ruumis;

• ajaloolised basseini-sildade-kaide nimed eksponeerida linnaruumis tekstiliselt

sillutisel, tänavamööblil või infotahvlil;

• materjalide ja taimede valikul arvestada, et kasutusel oleksid vastupidavad, lihtsasti

hooldatavad, mereäärsetesse oludesse (näiteks soolsus, tuuled, kõrge õhusaaste jms)

sobivad ning iga ilmastikuoluga suurele rahvamassile ohutud materjalid.

Piirdeaiad: Piirdeaedu mitte kavandada v.a laste mänguväljakute jm väljakute

piiramiseks.

Arheoloogianõuded

Detailplaneeringualal on eeldusi uuteks arheoloogilisteks leidudeks. Lähtuvalt

muinsuskaitse valdkonnas üldiselt kehtivast ettevaatusprintssibist ja tuginedes

muinsuskaitseseaduse § 82 sätestatule on Muinsuskaitseametil ja TLPA muinsuskaitse

osakonnal õigus vajadusel määrata täiendavad uuringud või tööde tegemise tingimused

selleks, et ära hoida muuhulgas arheoloogilise leiu või kultuurkihi kahjustamine.

Arheoloogilised eeluuringud tuleb läbi viia enne projekteerimist või hiljemalt enne ehitust,

juhul kui neis kohtades kavandatakse ulatuslikke kaevetöid. Planeeringualal on selleks

Logi ja Rumbi tänava vahel paiknenud 18.-19. saj rannikupatarei osaliselt pos 10, 11, 23

ja 24. Krundil 24 asuvad 17. saj muul ja sadamasild.

Ulatuslike kaevetööde korral on reeglina nõutav ehituse ajal arheoloogiline jälgimine.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

37 / 59

Arheoloogilise kultuurkihi (sh vrakk või ehitusjäänused) tuleb vajadusel läbi viia

arheoloogilised kaevamised.

Arheoloogiaga seotud tingimused sh seoses eeluuringutega ja võimalike laevavrakkidega

vt täpsemalt muinsuskaitse eritingimustest.

Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded

Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi lahendus sh uushaljastuse

lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav

maastikuarhitekt.

• Avaliku linnaruumi mahtu kavandada haljastuslahendus, mille puhul tuleb nii

kontseptsiooni kui taimmaterjali valikul lähtuda põhimõtetest:

o Sobivus Eesti kliimasse, vastupidavus linnakeskkonnas ning arvestama peab

merelise ala eripäradega (tuul, soolsus, kõrge õhusaaste).

o Haljastus peab olema võimalikult hooldusvaba ning pakkuma silmailu nii suvel kui

talvel.

o Kavandada piisava kasvupinnase mahuga istutusalad nii puudele kui põõsastele,

arvestades sõiduteel tuleva saaste, sõiduteed kandvate konstruktsioonide

ulatusega ning lumekoristusel tekkivate mehaaniliste vigastuste ohuga

(kavandada taimed teeservast vähemalt 1.5 m kaugusele).

• Puude liikide valikul eelistada saastet taluvaid liike. Samuti võtta tänavahaljastuse

rajamisel arvesse, et tänavahaljastuses kasutatavad liigid peavad olema kõrge

soolataluvusega.

• Puuliikidest soovitab ekspert kasutada hõberemmelgas, harilik pärn „Greenspire“,

kitsastesse tingimustesse püramiidse kasvukujuga puud nagu harilik valgepöök

’Fastigiata’ või harilik pihlakas ’Fastigiata’ või sarnaste omadustega liike.

• Võimalusel kavandada vihmapeenraid jm säästlikke sademeveelahendusi taimedega.

• Istutustööd peavad vastama standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”,

EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded“ ning Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrusele nr 112

„Avalikule alale puude istutamise kord“.

• Hoonestuse arhitektuurselt sobilikel pindadel kaaluda vertikaalhaljastuse (ronitaimi)

kasutamist. Vertikaalhaljastus aitab suurendada haljastuse hulka piirkonnas, pakub

elupaika putukafaunale ning väikelindudele.

• Krundile pos 14 leida lahendus krundile eraldi või naaberkruntide arhitektuurse

konkurssi tulemusel. Krundile pos 14 rajada puhke ja pargiala vms ning läbi mõelda

erinevate alade paigutus: nt sillutatud ala, tugevdatud pinnas, platsi asukoht jne.

Katendit kavandada krundil ainult vajalikul määral ja näha ette piisavalt maapinnaga

püsivalt ühendatud haljastust.

• Elustiku rikastamiseks on soovitav kasutada kodumaiseid taimeliike, mille viljadest

või õitest erinevad loomaliigid toituvad: pihlakas, pooppuu, pärn, vaher, kukerpuu,

sirel, sõstar, vaarikas, aroonia, kirss, murel, kibuvits jms.

Nõuded II klassi haljastuse ümberistutamiseks Logi tänava ääres seoses hoonestuse ja

kergliiklusala rajamisega:

• Uus istutuskoht tuleb ette valmistada vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011

määrusele nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ toodud nõuetele.

Ümberistutamisel lisada istutusaugu põhja ja külgedele 40 cm paksune kiht

poollagunenud kompostmulda kiiremaks juurdumiseks.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

38 / 59

• Töödega alustamisest teavitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit ning

eelnevalt teostada kasvutingimuste uuringud.

• Ümberistutamine peab toimuma kutsetunnistusega aedniku või arboristi

juhendamisel:

o Sõltuvalt puu suurusest teostada ümberistutus kas käsitsi või

tõstemehhanismidega.

o Teisaldades tuleb juurepall püüda hoida tervena.

o Ümberistutatav puu ei tohi kauaks istutamata jääda, muidu võivad juured läbi

kuivada. Istutusaugu läbimõõt on vähemalt 60 cm suurem kui juurepalli läbimõõt

ning sügavus 20 cm suurem kui juurepalli kõrgus.

o Vahetult enne ja pärast ümberistutamist tuleb taimi korralikult kasta.

Ümberistutamise järgsel 2-3 aastal vajavad taimed rohkem hooldust, kuivade ja

kuumade ilmadega kasta 1-3 päeva tagant.

Puittaimestiku haljastusliku hinnangu terviktekst vt lisa 4.1.

Põhimõtted vee-elementidega pargiala projekteerimiseks (krunt pos 19 ja Logi

tänava osa) (üks võimalik lahendusvisioon vt Lisa 8.1.2 Vanasadama lineaarpargi

eskiis):

• integreerida säästlike sademevee käitlemislahendusi; elurikkuse suurendamiseks

projekteerida mitmekesine ja mitmetasandiline haljastus;

• bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks luua võimalusel elupaiku koos veesilmadega;

• projekteerida nt istumisplatvorme ja vaiksemaid olemispaiku;

• kaaluda mänguliste elementidena looduskivide kasutamist.

Vee-elementidega pargiala projekteerimisel lähtuda planeeringus määratud tingimustest.

Liikluskorralduse alased nõuded

• Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama Eesti standardi EVS 843

„Linnatänavad“ nõuetele.

• Kvartalisisesed kergliiklusalad projekteerida selliselt, et nii jalakäijatel kui jalgrattaga

või muude kergliiklusvahenditega liikujatel oleks turvaline liigelda.

• Parklatest väljasõitude ja kergliiklusteede ristumiskohtades tagada hea nähtavus ning

jalakäijate turvalisus.

• Elanike ja töötajate rattaparkimiskohad projekteerida igapäevaselt mugavalt

kasutatavana. Rattahoiuruumid planeerida hoonesse tänavatasandilt, hoone

sissepääsu lähedale või maa-alusele korrusele. Täpne asukoht määratakse

ehitusprojektis tulenevalt hoone arhitektuurist.

• Maa-alustele korrusele jalgrataste hoiuruumide projekteerimisel tuleb tagada

inimestele mugav ja ohutu juurdepääs. Lahtiste rattaparkimiskohtade kavandamisel

tuleb tagada neile takistusteta ligipääs.

• Tagada rattaparklate mugav kasutus aastaringselt.

• Rattaparklate asukohad täpsustada ehitusprojekti(de)s.

• Projekteerida vaegnägijaid ja piiratud liikumisvõimega liiklejaid arvestav lahendus.

• Projekteerida kõnniteede katend jätkuvana ristumistel krundile või parklasse

sissesõiduga.

• Ristmikel projekteerida ratta- ja kõnniteele 0 cm kõrgused äärekivid või äärekivideta

lahendus.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

39 / 59

• Ehitusprojektis projekteerida kõnniteel liikujate ja hoonesse pääsudel konfliktkohas

hajumisala ja tagada nähtavus, sh tänavanurkadel.

• Kinnistute teenindamiseks, sh prügivedu, projekteerida ohutu liikluslahendus

arvestades autodele ruumivajadus, manööverdusruumi, peatuskohaga jne.

• Ehitusprojekti koostamisel lahendada parkimine Logi tänava (krunt pos 19)

vee-elemendiga lineaarpargi poolses küljes vastavalt äripindade külastajate

vajadusele.

• Ehitusprojekti koostamisel kaaluda võimalust lahendada piki vee-elementidega

pargialaga külgnev Logi tänav jagatud ruumina.

• Jalakäijate ja jalgratturite liikumiseks rajada piisava laiusega jalgratta- ja jalgteed.

• Parkimiskohtade arvu täpsustada ehitusprojektis sõltuvalt tegelikest brutopindadest

ning projekteerimise ajal kehtivatest normidest.

• Majutusasutuste teenindamiseks on busside peatumis- ja parkimiskohad ettenähtud

sadama busside parklas, mis jääb A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala

detailplaneeringu alale (DP043650).

Liiklusuuringust tulenevad soovitused:

Liiklusuuringu Vanasadama piirkonna kohta koostas K-Projekt Aktsiaselts 2024. aastal.

Uuringus analüüsiti Vanasadama põhjakvartali, Admiraliteedi basseini ning A- ja

D-terminali piirkonnas koostatavate detailplaneeringute lahenduste realiseerimise mõju

piirkonna liiklusele. Liiklusmahtude analüüsimisel arvestati ka teiste piirkonnas kehtivate

ja uuringu koostamise ajal koostatavate detailplaneeringute mõjusid.

Teedevõrgu korrastamise, ühistranspordivõrgu kaasajastamise ja kesklinna

kergliiklustaristu sihipärase arendamise tulemusena muutuvad inimeste

liikumisharjumused ning realiseerub arengustrateegia Tallinn 2035 eesmärk suurendada

kergliikluse ja ühistransporti osakaalu liikumiste modaaljaotuses. Jätkusuutlike

strateegiliste eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks ja piirkonna liikluse

sujuvamaks muutmiseks on uuringus esitatud soovitused.

Liiklusuuringust tulenevad asjakohased soovitused (osa neist ei ole otseselt rakendatavad

detailplaneeringute raames):

• Vähendamaks täiendavat liikluskoormust sadama piirkonnas tänavavõrgule kaaluda

lisaks trammiühendusele ka bussiliinide laiendamise võimalusi selles piirkonnas.

• Kaasajastada ühistranspordivõrku vastavalt inimeste liikumisvajadustele ning

tihendada ühissõidukite graafikuid olulisemates suundades.

• Tulenevalt perspektiivsest liikluskoormuse kasvust Sadama tänaval, tuleks võimalusel

reisiparvlaevade sõidugraafiku koostamisel arvestada, et väljuvate ja saabuvate

laevadega seotud liiklusvood ei kattuks üldise tipptunniga.

• Reguleerida linna tänavavõrku korraga pääsevate autode hulka magistraaltänavate

liikluskoormuse ühtlustamiseks väljasõidutee – Rumbi tänava – Logi tänava

foorristmikul.

Uuringu terviktekst vt lisa 4.3.

Täiendavate uuringute vajadus

Enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval maa-alal teha täiendav radooni tasemete

mõõdistus.

Planeeringualal pinnasereostuse võimaliku olemasolu täpsustada vajadusel

ehitusgeoloogiliste uuringutega.

Hoonete projektide koosseisus esitada insolatsioonianalüüsid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

40 / 59

Hoonete projekteerimisel on soovitav hinnata mürataset, et tagada vajadusel piisavate

heliisolatsioonimeetmete projekteerimine ja rakendamine.

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Keskkonnaalased nõuded

Nõuded vertikaalplaneerimiseks:

• Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele.

• Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi hajutada osaliselt pinnasesse.

• Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse.

• Maa-aluste parklate heitvesi puhastada lokaalselt ja juhtida reoveekanalisatsiooni.

• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada

ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise lahendus peab toetama kinnistupõhist

säästlikku sademevee käitlust ning vältima reostamist. Esitada vastavad kirjeldused,

juhised ja nõuded vertikaalplaneerimiseks ja sademevee käitlemiseks kinnistupõhiselt

ehitusprojektides.

• Vertikaalplaneerimisega juhtida sademevesi hoonetest eemale.

Jäätmehooldus:

• Jäätmehooldus tuleb korraldada vastavalt Tallinna Linnavolikogu poolt 09.02.2023

vastuvõetud määrusele nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“.

• Jäätmete kogumiskonteinerite võimalikud asukohad on tähistatud põhijoonisel,

asukohti võib ehitusprojektis täpsustada.

• Prügiautole peab olema tagatud nõuetekohane juurdepääs jäätmemahutitele.

• Avalikult kasutatavatele aladele, hoonete välisuste lähedusse projekteerida samas

võtmes muude väikevormidega prügikastid.

Nõuded müra leevendamiseks:

Mürahinnangu koostas Lemma OÜ 2024. aastal. Uuringut on täiendatud aprillis 2025,

lisatud on lisakaardid „Olemasolev olukord koos kavandatavate hoonetega päeval ning

öösel“. Müratasemete hindamisel arvestati teeliiklust, sh trammiliiklust, ja laevaliiklust.

Olemasolevas olukorras ulatub vahetult Logi tänava ja sadama territooriumile viiva teega

piirneval ala müratase kuni 70 dB. Vööri tänava äärsel alal müratase on kuni 45 dB. Öisel

ajal ulatub vahetult tänavaäärsete kruntideni müratase kuni 60 dB, vahetult Vööri tänava

ja mere ääres on müratase öisel ajal 45-50 dB. Logi tänava ääres ja sadama teel ületab

müratase piirnormi, ülejäänud alal jääb alla piirnormi.

Hoonete edasisel projekteerimisel on asjakohane rakendada leevendavaid meetmeid:

• Kõrgema mürafooniga teeäärsete hoonete alumised korrused on soovitav kavandada

äriruumideks.

• Eluruumide kavandamisel projekteerida võimalusel müratundlikud ruumid hoovipoole,

kus on tagatud normi piiresse jääv müratase.

• Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb järgida Eesti standardi

EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ tingimusi. Vastavalt

välismüratasemele ja ruumi tüübile kasutada sobilikku välispiirde ühisisolatsiooni

nõuet.

• Akende valikul eeskätt hoonete teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata

akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab

≥ 50 % välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

41 / 59

välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50 %, võib

akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10 lgS/Sa võrra, kus S on ruumi

välispiirde pind ja Saon ruumi akende pind.

• Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamiseks tuleb jälgida, et ventileerimiseks

ettenähtud elemendid ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset.

• Siseruumidele mõjuva mürataseme vähendamiseks on vajadusel võimalik

mürarikkale küljele, täiendava (topelt)fassaadi projekteerimine, mis võib tüüpiliselt

kaasa tuua täiendava siseruumide mürataseme vähenemise 10-15 dB võrra.

• Projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada

nende müratasemeid ning kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid.

Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud

tööstusmüra sihtväärtust.

• Seadmete paigutamisel jälgida, et need ei põhjustaks mürahäiringut ümbritsevatel

müratundlikel aladel. Seadmete müratekitavad osad paigutada siseruumidesse. Müra

tekitavad väliskeskkonnas paiknevad seadmeosad paigutada võimalusel

elamispindade osas nii, et müra suhtes vähem tundlikud hooned/hooneosad jääksid

müra levikut tõkestama. Vajadusel tuleb kasutada müraekraane.

• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 01.10.2025

määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“ lisas 1 toodud piirväärtusi.

• Projekteerimisel arvestada erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel nende

müratasemeid ning kasutada võimalusel tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid

seadmeid. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel

ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

• Pos-le 3 äriruumidega eluhoone projekteerimisel teostada vajadusel müramõõdistusi.

Mürahinnangu terviktekst vt lisa 4.5.

Leevendusmeetmed Vanasadama planeeringutest tuleneva lisanduva

liikluskoormuse mõju vähendamiseks planeeringualal:

• Liikluse mõju vähendamiseks soodustada isiklikule sõiduautole alternatiivsete

liikumisviiside (ühistransport, kergliiklus) kasutamise mugavust planeeringualal ning

pakkuda autode jagamisteenust/lühiajalise rendi võimalust. Planeeritud

hoonete/kruntide mahtu kavandada jalgrattaparklad/parkimiskohad. Jalgrattaparklate

parkimiskohtade vajaduse määramisel arvestada Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri

2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028

põhimõtetega.

Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:

Lähialal ei paikne eluruume, ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi planeeritud

hoonestus võiks mõjutada.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

42 / 59

Nõuded insolatsioonikestuse tagamiseks:

Planeeringualale kavandatud hoonete projekteerimisel tuleb arvestada Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsioonikestuse arvutamise

juhendiga "Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend"

https://www.mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/juhendid#lepingute-juhendid-j või

ehitusprojekti koostamise ajal kehtiva normatiivi kohane insolatsioonikestus..

Ehitusprojekti(de) koosseisus esitada vastavad insolatsioonianalüüsid.

Keskkonnaseisundi hinnangust tulenevad nõuded:

Tallinnas Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu ala keskkonnaseisundi hinnangu

koostas Lemma OÜ 2020. aastal.

Ala keskkonnaseisundi ülevaatuse ja võimaliku reostuse visuaalse hinnangu järgi ei ole

hetkel alal tuvastatud objekte, mis seaks konkreetseid piirangud planeeringule või

edasisele ehitustegevusele.

Edasisel ala arendustegevusel:

• Täpsustada võimaliku pinnasereostuse olemasolu ehitusgeoloogiliste uuringute

käigus.

• Vajadusel koostada reostuse likvideerimise kava. Suure tõenäosusega võib reostus

paikneda üksikutes kohtades lokaalselt ebaühtlase koostisega täitepinnases.

• Üle elamumaa piirnormi reostunud pinnas anda üle vastavat keskkonnaluba või

kompleksluba omavale ettevõttele. Sõltuvalt tulemustest on vanade

kommunikatsioonide lammutamise ja ehitustööde käigus hiljem täpsemalt võimalik

hinnata ka alla normatiivse taseme reostunud pinnase (vajadusel lisaproovid

väljakaevatud ja vaheladustatud pinnasest) edasise kasutamise otstarbekust ning

vältida lisakulutusi kogu hoonetealuse pinnase transpordile ja utiliseerimisele.

• võimaliku pinnasereostuse olemasolu täpsustada ehitusgeoloogiliste uuringute käigus.

• Vajadusel koostada reostuse likvideerimise kava. Suure tõenäosusega võib reostus

paikneda üksikutes kohtades lokaalselt ebaühtlase koostisega täitepinnases.

Keskkonnaseisundi hinnangu terviktekst vt lisa 4.4.

Soovitatavad keskkonnameetmed õhukvaliteedi tagamiseks:

Vanasadama piirkonna õhukvaliteedi hinnangu koostas Lemma OÜ 2023. aastal.

Hinnangust ilmnes, et nii olemasoleva kui ka perspektiivse olukorra puhul ei ole oodata

õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist kavandatud hoonestusaladel. Liiklustiheduse tõus

suurendab siiski ka mõju õhukvaliteedile ning oodata on kuni 10 % saasteainete

kontsentratsioonide tõusu piirkonnas.

• Kuna õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ei ole oodata, ei ole otseselt ka vajalik

rakendada keskkonnameetmeid.

• Laevade mõju vähendamiseks õhukvaliteedile on soovitatav jätkata kaidele

kaldaelektrilahenduste rajamist, mis vähendab laevade poolt kai ääres seismise ajal

avalduvat mõju õhukvaliteedile.

• Ehitustegevus võib avaldada olulist mõju PM10 kontsentratsioonile välisõhus, sh

põhjustada piirväärtuste lähedasi kontsentratsioone. PM10 kontsentratsiooni tõusu

vältimiseks tuleb minimeerida ehitusaegse tolmu teket. Puistematerjalide

ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket

vältida niisutamise abil. Puistematerjali laadimistöid vältida tugeva tuule tingimustes.

Õhukvaliteedi hinnangu terviktekst vt lisa 4.6.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

43 / 59

Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks:

Detailplaneeringu elluviimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude (sh ümbertõstetavad

tehnorajatised) ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt

detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. Hoone ehitustöödega saab alustada

peale ehitusalast ümber tõstetavate tehnovõrkude ümber ehitamist või samaaegselt

tehnovõrkude ümbertõstmisega.

• Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a

hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta mürataseme suurenemist väljaspool

hoonet).

• Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimiseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning

kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise

abil. Tolmuheidet töödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse

vähendamise abil, materjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja

seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata

tugeva tuulega.

• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket.

• Ehitusaegse vee ärajuhtimise vajaduse vähendamiseks tuleb planeerida

suuremamahulised kaevetööd madala veetasemega ajale juunist augustini ning

vältida selliseid töid kevadise kõrgveetaseme ajal märtsist maini. Sellised tööd tasub

läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, et ehitusega kaasnev mõju

veerežiimile oleks võimalikult lühiaegne ning väikese mõjuga.

• Ehitustegevuse ajal tuleb kogu alal tähelepanu pöörata reostuse võimalikkusele ehk

juhuslikele reostusleidudele.

Meetmed radooniohutu hoone rajamiseks:

Siseruumides tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardis EVS 840 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

• Hoonete projekteerimisel arvestada radoonikaitsega, so kasutada radoonkilet ja

vundamendi tuulutust (radoonikaevud).

• Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida.

• Tagada nõuetekohane ventilatsioon.

• Vundament on soovitav projekteerida nii, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe

läbiviike.

Leevendusmeetmed soojussaarte vähendamiseks:

• Soojussaarte vähendamiseks ja leevendamiseks projekteerida planeeringualal

võimalusel täiendavaid taimkatte ja rohealasid olemasolevate asfaltplatside asemele.

• Vähendamaks soojuse akumuleerumist katusepindadel on soovitav kasutada

spetsiaalset katusekattematerjali, projekteerida katusehaljastust ja päikesepaneele

või kasutada muid meetmeid.

• Vähendamaks soojuse akumuleerumist hoonete fassaadipindadel on soovitav

kasutada spetsiaalset fassaadimaterjali või heledaid fassaaditoone.

• Tänavaruumi ehitusprojektide koostamisel kaaluda heledate katendite kasutamist

aladel.

Muud nõuded:

• Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standardi EVS-EN 17037 „Päevavalgus

hoonetes“ nõuetega.

• Projekteeritavate hoonete materjalide valikul tagada energiatõhususe nõuded.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

44 / 59

• Avalikuks kasutamiseks mõeldud alade projekteerimisel tuleb täpsustada nende

funktsiooni ning mürakategooriat ning müratasemete tagamiseks vajadusel

rakendada täiendavaid müra leevendavaid meetmeid.

• Eluhoone projekteerimisel, sh heliisolatsiooni valimisel, arvestada sotsiaalministri

12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“

lisas 1 magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra normtase tingimusi.

• Hoonete välispiiretele ja avatäidete projekteerimisel tuleb arvesse võtta võimalike

laevamüra madalsageduslikke komponente, mis võivad olla tajutavad vibratsioonina

ning valida vastavad heliisolatsiooni materjalid.

Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 23.02.2021 määrusele

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile

vastavalt.

• Kui arhitektuurse lahenduse täpsustamisel kavandatakse kruntide pos 1, 2, 4, 6 ja 7

jagamist väiksemateks kruntideks ning hooned plokistatakse omavahel, tuleb tule

leviku tõkestamiseks plokistatud hoonete vahelisele krundipiirile projekteerida

tulemüür. Tulemüüri asukoht ja ulatus täpsustatakse ehitusprojektis vastavalt Eesti

standardile EVS 812-7 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“.

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Vastavalt Eesti standardile EVS 812-7 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ peavad hoonete sisesed alajaamade konstruktsioonid vastama

tulepüsivusele EI 120 ning olema projekteeritud mõlemapoolse tulekahju vastu.

Kuritegevuse riske vähendavad abinõud

Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendada Eesti Standardis EVS 809-1

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

toodud soovitusi:

• vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks tuleb hoonele projekteerida

vastupidavad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad ja klaasid.

• turvalisuse suurendamiseks tuleb hoovialale projekteerida piisav valgustus.

• kasutajasõbraliku ümbruse kujundamiseks pöörata tähelepanu turvalise ruumiloome

kontseptsiooni elementidele nagu pimenurkade vähendamine vähendamaks

süütegusid, piisava valgustuse kavandamine jms.

• projekteerimise etapis teha koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga avaliku ruumi

kaamerate asukohtade projekteerimiseks ja kaamerapositsioonidele nõrkvoolu ja

andmeside olemasolu tagamiseks.

Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks

tehnovõrkude osas

Tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused.

Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest, standarditest,

tehnovõrgu valdajate ja linna eeskirjadest.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

45 / 59

Alad, mille ulatuses on vaja seada servituut tehnovõrkude rajamiseks ja kasutamiseks on

detailplaneeringu joonistel tähistatud. Notariaalsed lepingud servituutide seadmiseks

tuleb sõlmida enne tehnovõrkude ehitamist.

Veevarustus ja kanalisatsioon:

• Hoone mahus paikneva parkla põrandaveed juhtida reoveekanalisatsiooni.

Hoonesisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist

puhastada lokaalselt (õlipüüdur+liivapüüdur).

• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste

vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud ja läbimõõdud) kuuluvad

täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.

• Liitumine torustikesse, mis ei kuulu AKTSIASELTS-ile TALLINNA VESI, on võimalik

eelvoolutorustiku rekonstrueerimisel või vajadusel asendamisel. Täpsemad ehitustööd

kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.

• Liitumisel Tallinna Sadamale kuuluva sademeveetorustikuga, jääb liitumispunkt

kinnistu omaniku ja Tallinna Sadama vaheliseks.

• Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTS-ilt TALLINNA VESI tehnilised

tingimused.

Elektrivarustus:

• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

• Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka 10/0.4 kV

alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste

alusel.

• Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb võrgu

valdajale esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Välisvalgustus:

• Põhi- või tööprojekti jaoks taotleda võrguvaldajalt uued tehnilised tingimused.

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

Sidevarustus:

• Sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.

• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded„, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku

juhenditest ja nõuetest.

• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,

mis võib ohustada sideehitist.

Soojusvarustus:

• Soojusvarustus tuleb lahendada kaugkütte baasil või taastuvenergial põhinevate

kütteviisidega.

• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

• Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda võrgu valdajalt

konkreetsed tehnilised tingimused.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

46 / 59

• Planeerimisel arvestada HeatConsult OÜ tööga nr 23007 Tallinna Sadama

territooriumile (aktsiaseltsi Tallinna Sadam kinnistule Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25)

projekteeritavate soojus- ja jahutustorustikega.

• Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada AS Utilitas Tallinna

Soojus (endine AS Tallinna Soojus) kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.

• Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojus- ja

jahutustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941

lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

Kaugjahutus:

• Jahutus tuleb lahendada kaugjahutuse baasil või taastuvenergial põhinevate

jahutusviisidega.

• Logi tänaval kulgev planeeritud kaugjahutuse torustik on kavandatud paigaldada

planeeritud kaugküttetorustiku alla. Võimalusel (ruumi olemasolul) projekteerida

järgmises projekteerimisetapis kütte ja jahutustorustikud üksteise kõrvale.

• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

• Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada AS Utilitas Tallinna

Soojus (endine AS Tallinna Soojus) kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.

• Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojus- ja

jahutustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941

lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

Gaasivarustus:

• Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala

registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt 2 aastast kogemust

gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega

diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

• Võrgu valdajale kuuluvate gaasipaigaldiste gaasitöid (ehitustöid, sh isolatsiooni

vahetust ja hülsi paigaldust) võib teostada tööprojekti alusel üksnes ettevõte, kes on

võrgu valdaja raamlepingupartner.

• Pärast tööde teostamist peavad võrgu valdaja gaasipaigaldised vastama õigusaktides

ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud

gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. Võrgu valdaja gaasipaigaldiste kaitseks tuleb

ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.

• Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja

§ 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73.

• Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on kaitsevööndis keelatud

ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist ning ehitada ehitusloakohustuslikku

teist ehitist, EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda

ehitise ohutust. Käesolev seisukoht ei ole nõusolek gaasipaigaldise kaitsevööndis

tegutsemiseks.

• Detailplaneeringu alal projekteerimistingimuste/ehitusloa andmise menetluses

täpsemate tegevuste osas arvamuste andmisel ning gaasipaigaldise kaitsevööndis

tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad võrgu valdaja seisukohad/nõuded

täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust

detailplaneeringu alal või selle läheduses asuvale gaasipaigaldisele.

• Gaasitöid võib teha isik, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde

teostajana gaasitööde eest vastutava isiku olemasolu korral ja tema pädevuse

ulatuses.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

47 / 59

• Perspektiivse gaasitorustiku ühenduse vajadus Logi ja Vööri tänava piirnevatele

kinnistutele selgitada välja vastavate ehitusprojektide koostamise käigus.

• Ehitusprojektide koostamise staadiumis täpsustada gaasitorustike projekteerimise

võimalus.

Alternatiivsed energiaallikad:

• Lisaks tavapärastele energiaallikatele kaaluda elektri- ja soojussüsteemide

projekteerimist alternatiivsete energiaallikate baasil: nt päikeseenergia, merevee

soojuse akumuleerimine.

Muud tingimused:

• Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga sh sademeveekanalisatsiooniga ning

teiste avalike tehnovõrkudega toimub vee-ettevõtja või tehnovõrkude valdajaga

sõlmitavate liitumislepingute alusel ja tingimustel.

• Hoone mahus paikneva parkla põrandaveed juhtida reoveekanalisatsiooni.

Hoonesisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist

puhastada lokaalselt (õlipüüdur+liivapüüdur).

• Avalikud teed lahendada vastavalt võrgu valdaja välisvalgustuse osakonna poolt

väljastatavate tehniliste tingimuste alusel ette antud liitumispunktist, kinnistu

välisvalgustus lahendada hoone peakilbist.

• Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi projektiga.

• Planeeringu alale mitte projekteerida merele paistvaid valgusteid, mis võivad

konkureerida navigatsioonimärkidega. Sadama alal projekteerida valgustus vastavalt

sadamas kehtivatele nõuetele.

• Valgustuse projekteerimisel ja paigutusel arvestada läheduses paiknevate

elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada

leevendavaid meetmeid.

• Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad

vastama Keskkonnaministri 01.10.2021 määrusele nr 61 “Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).

• Ehitusprojekti koostamisel kaaluda vajadus võimalike ühiskanalisatsioonist

(sademeveekanalisatsioon) paisutusest tulenevate uputusi vältiva tehnilise lahenduse

kasutamist või käsitleda vajadusel meetmeid võimalikest üleujutustest tulenevate

kahjude ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Näiteks: vertikaalplaneerimisega juhtida

sademevett hoonest või projekteerida hoone nulli kõrgem, kui tänava tasapind vms.

• Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

- Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

- Võrgu valdaja dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele

uurimistöödele“;

- Võrgu valdaja dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse

seadustamine. v4.“;

- Võrgu valdaja dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja

kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.

• Alajaamade asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 nõudeid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

48 / 59

• Hoonesisese alajaama projekteerimisel tuleb tagada sotsiaalministri 12.11.2025

määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid ” kehtestatud

normtasemeid.

• Hoonesisese alajaama projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 01.09.2025

määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise

kord“ nõudeid.

7 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD

MÕJUD

Mõju sotsiaalsele keskkonnale

Detailplaneeringus kavandatu peab silmas olulisi aspekte meeldiva ja turvalise keskkonna

loomiseks. Kavandatud on perimetraalne hoonestus, mis võimaldab elanikele

privaatsemaid hoovialasid, ning ka ühiseks kasutamiseks mõeldud väljakuala/park.

Ümbruskonna korrastamisega luuakse inimestele turvatunne. Kogu sadama-ala

planeeringutes on kavandatud tänavavõrk, mis võimaldab ühistranspordi korraldamist

piirkonnas. Juba on rajatud trammitee läbi vanasadama ala. Kavandatud on

kergliiklusteede võrgustik. Arvestades küllalt suure elanike arvu lisandumisega piirkonda,

on kavandatud ka ruumid lasteasutuse rajamiseks.

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu elluviimine toob piirkonda uusi investeeringuid. Positiivne majanduslik

mõju avaldub uute töökohtade lisandumise näol. Kavandatud äriruumides Logi, Vööri,

Rumbi ning uue tänava ääres on võimalik pakkuda inimestele vajalikke teenuseid, mis

muudab majanduskeskkonna mitmekesisemaks. Võib eeldada, et piirkonna

korrastamisega ning lähialale uute vaba-aja veetmise võimaluste ning täiendavate

teenusepakkujate lisandumisel tõuseb piirkonna kinnisvara väärtus.

Kultuurilised mõjud

Vanasadama põhjaosa on koht, kust saavad esmamulje linnast Tallinna saabuvad

külalised. Korrastatud linnaruum sadama lähialal muudab esmamulje linnast oluliselt

paremaks ja tekitab soovi tagasi tulla.

Kuna planeeringualal on eeldusi uuteks arheoloogilisteks leidudeks, on ajaloolise pärandi

säilitamise eesmärgil detailplaneeringus määratud nõue arheoloogiliste eeluuringute ja

vajadusel arheoloogilise uurimiste läbiviimiseks.

Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on pööratud tähelepanu varasemate

kultuurikihistute eksponeerimisele linnaruumis ajaloolise muuli ja sadamasilla

markeerimine jne, nt uus juurdepääs A-terminali alale.

Kohaliku kogukonna sündmuste jaoks on kavandatud pargiala. Lähialal on mitmed

aktiivselt toimivad kultuuriasutused, mis võimaldavad osa saada ka suurematest

kultuurisündmustest.

Mõju looduskeskkonnale

Mõju looduskeskkonnale on pigem positiivne. Uue hoonestuse ja kergliiklejate

teedevõrgustiku kavandamisel on pööratud tähelepanu haljastuse osakaalu

suurendamisele. Uut haljastust on kavandatud nii olemasolevate tänavate ning uue

kvartalisisese tänava äärde, sh vee-elementidega pargiala Logi tänava ääres ning

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

49 / 59

pargialad (pos 14 ja 21), kui ka hoonetevahelisetele aladele. Logi tänava ääres

säilitatakse olemasolev kõrghaljastus ning kavandatud on ka valdavalt säilitatava

tänavahaljastuse ümberistutamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga muutub piirkond

oluliselt rohelisemaks ning planeeringu realiseerimisel väheneb koos roheluse

suurenemisega soojasaare efekt.

Mitmekesine haljastus loob eeldused elurikkuse suurendamiseks.

Kuna planeeringusse on lisatud nõue kaasata projekteerimisse maastikuarhitekt, on

loodud eeldused lisaks rohealade rajamisele ka esteetiliselt kauni keskkonna loomiseks.

Planeeringualal sadeveekäitlemiseks on määratud kasutada looduslähedasi

sademeveesüsteeme (vt seletuskirja p 3.4, 3.5 ja 4.3.1).

8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD ALA RUUMILISE

ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE

Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele

Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärkide täitmiseks on:

• Kesklinliku linnaruumi loomiseks on kavandatud tiheda tänavavõrguga kvartaalne

hoonestus, kus hoonete esimestele korrustele on ette nähtud projekteerida avaliku

ruumiga suhestuvad äri- ja teenindusruumid.

• Hoonestus on kavandatud nii, et oleks tagatud vaatekoridorid linnale.

• Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks on kavandatud võimalikult mitmekesise

kasutusotstarbega hoonestus, et sadama piirkond ei jääks huvipakkuvaks üksnes

reisijate jaoks, vaid oleks tagatud ka kohalike inimeste ööpäevaringne kohalolu.

Äriruumidena ei planeerita ainult kauplusi, restorane, kohvikuid ja bürooruume, vaid

ka kultuurielamusi pakkuvaid hooneid (muuseum, kunstigalerii, kontserdisaal vms).

• Hoonete vahele on kavandatud hubased väljakud ja haljastatud kergliiklusalad.

• Vanasadama põhjapoolne osa on kavandatud alaks, kus autoliiklus on minimaalne

ning kvartalisisene liiklusala on jalakäijatele ja kergliiklusvahenditega liikujatele

kasutamiseks.

• Kavandatud on eeldused ühistranspordi eelistamiseks: rajatud on trammitee,

kavandatud on bussipeatused uute võimalike bussiliinide avamiseks.

• Lähtuvalt Tallinna rattastrateegiast 2018-2028 on kavandatud kergliiklusteede

võrgustik, mis ühildub naaberalade kergliiklusteede võrgustikuga.

• Kruiisiterminalile ning A-terminali alale on kavandatud kompaktne ja linnaruumi

sobituv juurdepääs läbi planeeringuala, mis häiriks võimalikult vähe ümbritseva

planeeritava linnaruumi arenduste liikluskorraldust ja üldist liiklusvoogu lähialal.

• Tänavate äärde on kavandatud kohad lühiajaliseks parkimiseks, et kulleritel,

teenindavatel sõidukitel ja külastajatel oleks mugav peatuda.

Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle

arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele

Koos Vanasadama arendusega avatakse avalikkusele kasutamiseks suur osa praegu

aktiivsest kasutusest välja olevat mereäärset piirkonda. Kavandatu elluviimisel muutub

Vanasadama põhjaosa oluliselt atraktiivsemaks linnaruumi osaks, kuhu äriruumidena ei

planeerita ainult kauplusi, restorane, kohvikuid ja bürooruume, vaid ka kultuurielamusi

pakkuvaid hooneid (muuseum, kunstigalerii, kontserdisaal vms).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

50 / 59

Vastavus Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala

üldplaneeringule

Planeeritav ala asub Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54

kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohase ala nr 9,

nr 10 ja nr 11.

Ehitustingimuste ala nr 9 (Laeva, Kuunari, Kai ja Rumbi tänava vaheline Vanasadama

piirkond)

Üldplaneeringus on hoonete lubatud kõrguseks 9. ehituspiirkonnas määratud

olemasoleva kõrgeima hoone harja kõrgus või vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele.

Kõrgeim olemasolev hoone on praegu Sadama tn 11a hoone kõrgusega 18,9 m.

Sadama tn 4 krundile on väljastatud ehitusluba nr 2012271/09934 kuuekorruselise

hoone ehitamiseks kõrgusega 24,0 m maapinnast (abs 26,9). Kuivõrd ehitusloa alusel

püstitava hoone võib lugeda olemasolevaks hooneks, ei sisalda detailplaneering

ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks hoone kõrguse osas. Alale jäävad krundid

pos 10, 11, 12, 23 ja krundi 24 osa.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

51 / 59

ÜP 9. ehituspiirkond Detailplaneering

Kasutusotstarve Kaubandus- ja

teenindusehitise maa

(eelkõige kaubanduse,

teeninduse, toitlustuse,

majutuse, meelelahutuse,

büroo)

Kaubandus- ja teenindusehitise

maa, transpordimaa

Täisehitus 80% 33%

Haljastuse osakaal 5% 19%

Maksimaalne

ehitiste kõrgus

maapinnast

Olemasoleva kõrgeima

hoone harja kõrgus või

vastavalt

arhitektuurikonkursi

tulemustele.

Olemasolev hoone on

Sadama tn 4 hoone (24 m).

Kavandatud hoonete kõrgus on

kuni 21 m maapinnast, mis

tuleneb aktsiaseltsi TALLINA

SADAM poolt läbi viidud

arhitektuurikonkursi võidutööst

Masteprlan 2030.

Hoonestusviis: Soovitav lahendada

vastavalt

arhitektuurikonkursi

tulemustele. Hooned peavad

olema vaadeldavad kõigist

külgedest. Hoonestuse

detailplaneerimisel on

soovitatav arvestada

aktsiaseltsi TALLINNA

SADAM poolt läbi viidud

arhitektuurikonkursi

tulemustega või korraldada

uus arhitektuurikonkurss.

Detailplaneeringu koostamisel

on arvestatud aktsiaseltsi

TALLINA SADAM poolt läbi

viidud arhitektuurikonkursi

tulemustega.

Avalik arhitektuurivõistlus

tuleb korraldada ühiskondlike

hoonete lahenduse leidmiseks,

teiste kruntide, pos 8-12,

puhul on (avaliku)

arhitektuurikonkursi

korraldamine soovituslik.

Reeglid edasiseks

detailplaneeringute

koostamiseks

Edasisel detailplaneerimisel

arvestada

arhitektuurikonkursi

tulemustega

Piirete rajamise

reeglid

Piirdeid pole lubatud rajada,

v.a sadama piirkonnas

Piirdeid ei kavandata

Jalakäijate teed peavad

olema ühendatud

rannapromenaadiga nii

Admiraliteedi basseini ääres

kui ka Loodemuulil

Detailplaneeringus kavandatud

kergliiklusteede struktuur on

hästi ühendatud nii

rannapromenaadiga kui ka

Loodemuuli tipuga.

Olemasolevat väärtuslikku

haljastust tuleb säilitada

Ehitusõiguste elluviimisel on

ettenähtud II väärtusklassi

puude ümberistutamine

detailplaneeringu ala piires

mujale.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

52 / 59

Ehitustingimuste ala nr 10 (Logi tn, Rumbi tn pikenduse ja mere vaheline ala)

ÜP 10. ehituspiirkond Detailplaneering

Kasutusotstarve Elamu ja ärihoone maa /

Haljasala maa / Jahi- ja

reisisadama maa

Elamu ja ärihoone maa,

haljasala maa, transpordimaa

Täisehitus 70% 40%

Haljastuse osakaal 10% 29%

Korruselisus võib rajada kuni

viiekorruselisi hooneid

Kavandatud on kuni

5-korruselised hooned

Piirete rajamise

reeglid

Lubatud on rajada piirdeid,

mis on läbipaistvad ja ei

ületa kõrgust 1,2 m

Piirdeid ei kavandata,

v.a mänguväljakute jm

väljakute piiramiseks.

Maksimaalne ehitiste

kõrgus maapinnast

18 m või vastavalt

arhitektuurikonkursi

tulemustele

Kavandatud hoonete kõrgus on

kuni 21 m maapinnast, mis

tuleneb aktsiaseltsi TALLINA

SADAM poolt läbi viidud

arhitektuurikonkursi võidutööst

Masteprlan 2030.

Kõrgus 21 m on kooskõlas

muinsuskaitse eritingimustega.

Arhitektuurikonkursside

tingimuseks määratakse

hoonete maksimaalne kõrgus

21 m maapinnast.

Hoonestusviis: Soovitav lahendada

vastavalt

arhitektuurikonkursi

tulemustele. Hoonestuse

detailplaneerimisel on

soovitatav arvestada

aktsiaseltsi TALLINNA

SADAM poolt läbi viidud

arhitektuurikonkursi

tulemustega või korraldada

uus arhitektuurikonkurss.

Reeglid edasiseks

detailplaneeringute

koostamiseks:

Edasisel detailplaneerimisel

tuleb arvestada

arhitektuurikonkursi

tulemustega

jalakäijatele tuleb tagada

avalik juurdepääs

rannapromenaadile

Detailplaneeringus on

kavandatud avalik juurdepääs

rannapromenaadile.

tagada võimalikult palju

vaateid merele ja

liigendades merelt

vaadeldavat Tallinna linna

siluetti

Hoonestus on kavandatud

tagades vaateid merele ja

linnale.

Vastavalt Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringule võib maakasutuse

juhtfunktsioon koosneda 50% ulatuses maa-ala pindalast ka teistest antud piirkonda

sobivatest maakasutuse funktsioonidest.

Mõlema ehituspiirkonna alal on tagatud juhtotstarbe osakaal vähemalt 50% ulatuses.

Detailplaneering ei sisalda ettepanekut juhtotstarbe muutmiseks.

Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas kavandatud hoonestuskõrguse osas.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

53 / 59

Üldplaneeringus on piki Rumbi tänavat mereni planeeritud rohestruktuuri koridor

(vt Joonis 1), mis on üks osa kogu linna hõlmavast rohelisest võrgustikust.

Joonis 1. Väljavõte Üldplaneeringu Rohealade ja keskkonna riskide skeemilt

Planeeringus tehakse ettepanek muuta avalikult kasutatava roheala üldplaneeringus

planeeritud asukohta. Uueks asukohaks on Logi tänava sihis asuv vee-elementidega

pargi ala. Teiseks uueks rohestruktuuriks on uue kvartalisisese tänava (krunt pos 25)

äärde, pos 18 ja pos 8 ja 9 kruntidele kavandatud haljastusalad ning pos 21, mille

kulgemise koridor on kooskõlas üldplaneeringus kavandatuga. Lahendus on välja

töötatud koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. Rohestruktuuri koridori muutmise

vajaduse tingis liikluslahenduse muudatus, mille tulemusel muutus Rumbi tänava siht

Logi tänava ristmikust sadama suunas.

Ehitustingimuste alale nr 11 jääb ainult Logi tänava osa.

Planeeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks pos 3, 5, 20 ja 26

kuni kavandatud kruntide merepoolse piirini.

Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele

Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad

lähteisukohad ja lisatingimused:

1. koostada linnaehituslik terviklahendus, mis hõlmab kõrvalasuvaid alasid, sh Loode

kaid, rannapromenaadi, A-reisiterminali ja Admiraliteedi basseini ümbrust. Esitada

makett.

Vanasadama detailplaneeringute käigus on koostöös Tallinna Strateegiakeskuse ja

Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga koostatud ühine linnaehituslik terviklahendus vt

lisa 8.2 Vanasadama ala detailplaneeringute hoonestuskava. Makett esitatakse pärast

detailplaneeringu vastuvõtmist avaliku väljapaneku korraldamise ajaks.

2. esitada detailplaneeringu elluviimise kavas avalike alade etapiviisilise valmisehitamise

ettepanek.

Täidetud. Elluviimise kava on lisatud lisasse, vt Lisa 5.1 Planeeringu elluviimise

tegevuskava ja vajalikud kokkulepped ning Lisa 5.2 Avalikuks kasutamiseks määratud

alade ehitusetapid.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

54 / 59

3. planeerida pääs nn tõstetud promenaadile jalakäijatele piisavalt lauge ja mugav,

siduda pääsud promenaadilt olemasoleva ja kavandatava tänavavõrguga.

Detailplaneeringualal tõstetud promenaadi ei ole kavandatud.

4. kujundada inimkeskne, tiheda tänavavõrguga kesklinlik linnaruum, kus hoonete

avaliku ruumiga vahetult külgnevad korrused ja tänavaruum on omavahel seotud;

Täidetud. Planeeringus on kujundatud inimkeskne ja tiheda tänavavavõrguga kesklinlik

linnaruum. Linnaruumi kujundamisel on tehtud ning jätkatakse koostööd Tallinna

Linnaplaneerimise Ametiga. Hoonete ja tänavaruumi seosed täpsustatakse hoonete ja

hoonetega külgneva tänavaruumi projekteerimisel.

5. esitada tingimused avaliku ruumi ja haljastuse ehitusprojekti koostamiseks.

Tingimused on lisatud seletuskirja punktides 6.2 ja 6.4.

6. planeerida kõnni- ja rattateed, arvestades Tallinna rattastrateegia 2018-2027 kohaste

rattaradadega ja vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, seades

eesmärgiks kavandada terviklik tänavavõrk.

Täidetud. Kõnniteed on kavandatud läbi kogu Vanasadama ala Logi ja Vööri tänavatest

kuni Russalkani lähtudes Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetest.

Rattateede võrgustigu planeerimisel lähtuti Tallinna rattastrateegiast 2018-2028.

7. koostada jalakäijate liikumisteede ja -suundade modelleering;

Täidetud. Sadamapiirkonna liikluslahenduse koostamiseks koostati eelnevalt

„Põhjakvartali, Admiraliteedi basseini, A- ja D-terminali detailplaneeringute liiklusuuring“

(K-Projekt Aktsiaseltsi töö 19111), mis hõlmab kogu Vanasadama piirkonnas praegu

oleva ning erinevates detailplaneeringutes kavandatud liikluse analüüsi. Uuringus on

kajastatud ka jalakäijate liikumisteed ja -suunad. Uuring on lisatud detailplaneeringule,

vt lisa 4.3. Täiendavad ettepanekud, millega tuleb arvestada edasisel projekteerimisel,

on lisatud detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.5.

8. esitada peamistest tänavatest linnaehituslikud ristlõiked;

Täidetud. Tänavate linnaehituslikud ristlõiked on lisatud (vt lisa 8.4).

9. koostada muinsuskaitse eritingimused. Arvestades vanalinna siluetti, teha

kaugvaadete ja oluliste lähivaadete analüüs. Kaugvaated koostada Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala põhimääruse kohaseid vaatesektoreid arvestades ja lähivaated teha

muinsuskaitse eritingimustes määratavate vaatesuundade kohta;

Täidetud. Muinsuskaitse eritingimused on lisatud detailplaneeringule, vt lisa 4.2.

Hoonestuse planeerimisel on aluseks võetud muinsuskaitseala põhimääruse kohased

vaatesektorid.

10. määrata parkimiskohtade arv arvestades Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006

otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks

2006-2014“ toodud põhimõtteid - linnakeskuse normi, tagades ühe parkimiskoha iga

korteri kohta ja rakendades ärihoonete kasutajate tarbeks parkimiskohtade arvu

määramisel koefitsienti 0,5.

Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega nr 723 kinnitati uus Tallinna

parkimisnormatiiv, mis on võetud aluseks normatiivsete parkimiskohtade arvutamisel.

Planeeringu koostamise käigus on muutunud linna seisukohad parkimiskohtade vajaduse

osas. Kavandatud parkimiskohtade arvu arvutuse aluseks on võetud 24.11.2022 Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 15.12.2022 kirjas nr 3-2/3591-1 esitatud tingimus: mitte

rohkem kui 1 koht 200 m² suletud brutopinna kohta sõltumata hoonete otstarbest.

11. teha liiklusanalüüs, milles mh arvestada planeeritavale alale ja selle lähiümbrusesse

kavandatavate hoonete teenindamise vajadusega, ühistranspordi koridoridega, sh

perspektiivse trammiteega ning sadama toimimisega kaasneva liiklusvooga.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

55 / 59

Täidetud. Liiklusanalüüs on koostatud (vt lisa 4.3), liikluslahenduse koostamisel on

arvestatud uuringu järeldustega.

12. liiklusanalüüsi tulemusi arvestades töötada koostöös Tallinna Transpordiametiga välja

planeeritavat ala ja sadamapiirkonna lähiala hõlmav terviklik liikluslahendus;

Täidetud. Välja on töötatud kogu sadama-ala hõlmav liikluslahendus.Lahenduse

koostamisel on tehtud koostööd Tallinna Transpordiametiga, vähendatud auto liiklust

planeeringualal, läbimõeldud võimalikud ühistranspordi liikumise koridorid ning peatuste

asukohad.

13. määrata ühissõidukitega läbitav tänav või tänavad avalikult kasutatavaks. Selgitada

koostöös Tallinna Linnavaraametiga ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga

välja ülejäänud avalikuks kasutamiseks määratavad või Tallinna linnale üle antavad alad.

Esitada lahendus alade avaliku kasutamise tagamiseks.

Täidetud. Ühistranspordi võimalik koridor on kavandatud Logi tänavale ning kavandatud

kvartalisisesele tänavale pos 25. Tallinna linnale krunte üle ei anta. Krundid määratakse

avalikult kasutatavaks. Planeeringus määratud avalikuks kasutuseks alade skeem

vt lisa 5.1 Avalikuks kasutamiseks määratud alade skeem.

14. kavandada olemasoleva Rumbi tänava ringristmiku asemel fooriristmik;

Täidetud. Olemasoleva Rumbi tänava ringristmiku asemel on kavandatud fooriristmik.

15. planeerida Rumbi tänavale kuni planeeritava tõstetud promenaadini puiestee ja

kergliiklustee;

Seoses kogu sadama-ala hõlmava liiklusskeemi väljatöötamisega muutus juurdepääs

A-terminali ja kruiisiterminali alale. Vastav Rumbi tänava lõik on püütud lahendada

võimalikult kompaktsena sadama liiklusvoogude teenindamiseks, et vähendada

sadamaliiklusest tulenevat mõju kõigile teistele ümberkaudetele kvartalitele.

Ametite koostöö käigus on täpsustatud puiestee ja kergliiklustee võimaliku asukohta. Uus

rohestruktuur on ettenähtud uue kvartalisisese tänava (krunt pos 25) äärde, pos 18 ning

pos 21 kruntidele. Samas on täpsustatud kruntide pos 8 ja 9 lahendused selliselt, et

hoonestusalad on nihutatud võimaldades kavandada kohustuslikke haljasalasid

kõrghaljastusega pos 25 äärde.

Lisaks on ametitega koostöö käigus planeeritud täiendav vee-elementidega pargialaga

Logi tänaval, et avada linna senisest rohkem merele.

16. kavandada valdavalt elukondliku otstarbega kruntidele heade proportsioonidega,

kompaktsed haljastatavad rekreatsioonialad. Eluruumidega hoonete ja sadama vahelisele

alale näha ette kõrghaljastus, et leevendada sadama tegevusest tulenevaid negatiivseid

häiringuid;

Täidetud. Eluruumidega ärihooned on kavandatud sadamategevusest kõige kaugemal

asuvatele kruntidele, et vähendada sadamast tulenevaid häiringuid. Eluruumidega

kruntidele on kavandatud maa-ala kompaktse rekreatsiooniala rajamiseks. Kogu sadama-

ala komplekslahenduses on kavandatud promenaad, mis kujundatakse ribapargina, kuhu

rajatakse ka kõrghaljastus. Kõrghaljastusega ribapark leevendab ühtlasi sadama

tegevusest tulenevaid mürahäiringuid. Ribapargi ala jääb naaberplaneeringu (A-

reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering, DP043650) maa-alale.

Kõrghaljastuse ning rekreatsioonialade lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel

maastikuarhitekti poolt.

17. esitada pädeva ettevõtte koostatud planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang.

Hinnangus kirjeldada varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike objektide olemasolu ja

nende hinnanguline ulatus planeeritaval maa-alal ning lähiümbruses. Kui ala kohta on

varem tehtud reostusuuringud ning kui saastunud pinnas on likvideeritud, anda

keskkonnaseisundi hinnangus ülevaade tehtud töödest. Koostöös Tallinna Ettevõtlusameti

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

56 / 59

jäätmehoolduse osakonnaga selgitada välja vajadus koostada keskkonnaseisundi

hinnangu raames reostusuuring;

Täidetud. Keskkonnaseisundi hinnang on koostatud LEMMA OÜ poolt ning lisatud

detailplaneeringule, vt lisa 4.4. Keskkonnaseisundi hinnangust tulenevad ettepanekud on

lisatud detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.7.2.

18. esitada auto- ja laevaliiklusest ning kai ääres seisvatest laevadest tuleneva müra

modelleering päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartide ning müra

tasemetega hoone fassaadidel korruste kaupa nii praeguse kui ka prognoositava auto- ja

laevaliiklussageduse põhjal. Arvestada ka madalsagedusliku müraga. Määrata

konkreetsed müraleevendusmeetmed;

Täidetud. Mürauuring ja -kaardid on koostatud A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala

detailplaneeringu KSH raames. Mürauuring on lisatud detailplaneeringule, vt lisa 4.5 ning

uuringust tulenevad müraleevendusmeetmed lisatakse seletuskirja punkti 6.7.1.

19. esitada auto- ja laevaliiklusest tuleneva õhusaaste hinnang;

Täidetud. Detailplaneeringule on lisatud LEMMA OÜ poolt A-reisiterminali ning

kruiisiterminali ala detailplaneeringu KSH raames koostatud õhukvaliteedi hinnang (vt

lisa 4.6).

20. lisada tulevaste elanike teavitamiseks põhijoonisele hästi märgatav ja muust tekstist

eristuv märkus, et elamistingimusi alal mõjutavad intensiivsest auto- ja laevaliiklusest

tulenevad negatiivsed häiringud;

Täidetud. Märkus „Alal mõjutavad elamistingimusi intensiivsed auto- ja laevaliiklusest

tulenevad negatiivsed häiringud“ on lisatud nii põhijoonisele kui ka detailplaneeringu

seletuskirja punkti 3.2.

21. määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded: avalikkusele suunatud ning

tõstetud promenaadiga vahetult külgnevate hoonete ehitusprojekti koostamiseks

korraldada arhitektuurivõistlus; hoonete esimestele korrustele kavandada vitriinakendega

äriruumid, äriruumidesse tagada eraldi otsepääs tänavalt; näha ette jalgrataste

parkimiskohad vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2027; tagada rattaparklate

mugav kasutus aastaringselt; rattaparklate asukohad täpsustada projektis; piirata

sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku ja kasutada sademevee käitlemisel

innovaatilisi lahendusi; hoonesiseste parklate põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.

Täidetud. Nõuded on lisatud detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.1 Arhitektuurinõuded,

6.5 Liikluskorralduse alased nõuded, 4.3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon, 6.4 Haljastuse

projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded ning 6.7.1 Keskkonnaalased nõuded.

Erinevalt varem kavandatuga on uuendatud A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala

detailplaneeringus kavandatud promenaad maapealsena.

Vastavus muinsuskaitse eritingimustes esitatud tingimustele

Detailplaneeringu lahendus on koostatud lähtudes Osaühingu EENSALU & PIHEL

koostatud ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas kooskõlastatud

muinsuskaitse eritingimustele (Kultuurimälestiste registri kooskõlastus nr 44579) .

Tingimused edasiseks projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktides 6.1 ja 6.2.

Vastavus lähtedokumentidele

Vastavus riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt määrusele.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

57 / 59

Vastavus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja

detailplaneeringu vormistamise juhend“

Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt käskkirjale.

Vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. a

veebruari „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile“

Lähialal ei paikne elamuid ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi kavandatud

hoonestus võiks mõjutada.

Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktides

6.1 Arhitektuurinõuded, 6.6 Täiendavate uuringute vajadus ja 6.7.1 Keskkonnaalased

nõuded.

Vastavus siseministri 23.02.2021 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 23.02.2021 määrusele

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Hooned on kavandatud enam kui 8 m kaugusele külgnevatel kinnistutel asuvatest

hoonetest. Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja peatükis

6.7.2, tuletõrje veevarustust on käsitletud seletuskirja peatükis 4.3.1.

Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis

EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi.

Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on peatükis 6.7.3. Nõuete täitmisel tagatakse

läbimõeldud, esteetiliselt nauditav ja hästitoimiv linnaruum ning lähiala sotsiaalse

keskkonna ja võrgustiku säilimine.

Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”

Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 kinnitatud lisa „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja

kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “järgi jääb

planeeritud ala kaugkütte piirkonda.

Uute hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Soojusvarustust võib

lahendada ka taastuvenergial põhinevate kütteviisidega.

Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“

Likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud

vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja

hoolduslõikusloa andmise kord“.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

58 / 59

Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Planeering on kooskõlas Eesti standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega nr 723 kinnitatud Tallinna parkimisnormatiivile

Parkimiskohtade vajaduse osas on linna seisukohad muutunud. Normatiivsete

parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

12.05.2022 kirjas nr 3-2/710-8 esitatud tingimusest: „Parkimiskohtade vajadus arvutada

kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama hooned) äriruumide normi alusel, st 1

koht 200 m² kohta“.

Planeeringus tehakse ettepanek kavandada parkimiskohti vähem kui normatiiv näeb ette.

Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 protokolliga nr 41 heaks kiidetud „Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028“

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna

Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna

rattastrateegia 2018-2028.

Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus on toodud seletuskirjas ptk 4.2.

Vastavus haljastuse hinnangus antud soovitustele

Haljastuse hinnangus antud soovitused on seletuskirja punktis 6.4 (vt Lisa 4.1).

Vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja mürauuringus antud

soovitustele

Piirkonna mürataset hindas Lemma OÜ 2024. aastal A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Müratasemed

Vanasadama põhjaosas ei ületa välisõhus leviva müra normtasemeid (vt Lisa 4.5).

Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutumine

Planeeritava ala osa kohta kehtib „Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala

detailplaneering“ (DP023650), mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 03.06.2010

otsusega nr 131. Detailplaneeringus on planeeritava ala kohta kehtivas osas kavandatud

transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis on käesolevaks ajaks moodustatud.

Koostatava ja kehtiva detailplaneeringu alad kattuvad Vööri tänava maa-ala osas. Vööri

tänavat ei ole planeeritud kujul valmis ehitatud.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist muutub planeering planeeritud ala ulatuses

kehtetuks.

Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga

Peamised muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga on tehtud lähtuvalt

algatamise korralduse tingimustest ja ametkondadega tehtud koostöö tulemusel.

• Täpsustatud on planeeringuala piire ja suurust arvestades A-reisiterminali ja

kruiisiterminali ala detailplaneeringus (DP043650) kavandatud promenaadi kulgemist.

Promenaad jääb naaberplaneeringu alale.

• Täpsustatud on kruntide piire.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 18105 Tallinn, Kesklinn

Vanasadama põhjaosa detailplaneering

Kuupäev: 15.05.2026

59 / 59

• Muutunud on hoonestuslahendus:

Kogu sadama-ala jaoks väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal

rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha

Hadid Architects tööga Masterplan 2030. Masterplan 2030 on olnud aluseksalgatatud

detailplaneeringu lahenduse vormistamiseks. Algatatud planeeringu hoonestustihedus

oli 1,3.

Masterplan 2030 lahendust on edasi arendatud koostöös Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Peaarhitekti bürooga (endine Tallinna

Strateegiakeskus ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome osakond).

Hoonestusalade määramisel on arvestatud perimetraalsete kvartalite rajamise

põhimõtet st hooned on kavandatud krundi piirile kõnnitee äärde, mis võimaldab

kvartali keskele kujundada haljastatud rekreatsiooniala. Kavandatud

hoonestustihedus on 1,9.

• Täpsustatud on liikluslahendus:

Laevadega seotud liikluse jaoks on kavandatud uus tänavalõik Rumbi tänava

pikendusena Logi tänavast sadama alani.

Täpsustatud on kvartalisisese sõidutänava (pos 25) koridor ja lahendus koostöös

Tallinna Transpordiametiga. Tänav on kavandatud ühesuunalisena. Tänavale on

kavandatud võimalus bussiliini avamiseks. Ühistranspordi peatus on kavandatud Vööri

tänavale.

• Täpsustatud on Logi tänava kergliiklustee taristu.

• Täpsustatud on jalg- ja jalgrattateede kulgemise trasse.

• Täpsustatud on parkide ja haljasalade rajamiseks sobivaid kohti.

Avalikel aruteludel tehtud ettepanekute arvestamine

Detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul esitati ettepanek enne linnahalli lõpliku staatuse

selgumist detailplaneeringut mitte kehtestada.

Detailplaneeringu ala ei piirne vahetult linnahalli krundiga. Planeeritud ala ja linnahalli

vahele jääb kehtivas planeeringus määratud hoonestatav ala. Detailplaneeringu

lahendust on täpsustatud koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ning kavandatav

arendus ei mõjuta linnahalli arendusvõimalusi. Lahenduse koostamisel on silmas peetud,

et kogu ala võiks kujuneda mitmekesise kasutusega piirkonnaks.

Projektijuht Anna Petrova

Konsultant Ülle Kadak

PK B

us si

d 26

3K

5/- 1K

6/- 1K

-2K

5/- 1K

3,8 5,1

3,34,0

4,2 4,0

4,0

1,5 4,5

1,54,0

2, 8

1, 5

2, 5

3, 5

3, 5

2, 9

3, 5

3, 3

3, 5

1, 2

1, 5

4, 5

abs.h=14.0m

abs.h=21.0m

abs.h=14.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=14.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=10.0m

abs.h=21.0m

abs.h=21.0m

abs.h=23.5m

abs.h=23.5m

abs.h=23.5m

abs.h=23.5m

abs.h=23.5m

Logi

Logi

el.autolaadija

Sadama

228 229

230 231 232

233

240

234

235 236237

238 239

241 242

243

244

245 245

246

247

248

299

300

301302303304305306307308309

310 311

312

315

316

247a

247c

247b

317

318

319

320

321

322

323

325 326 327 328 329

330

Maarjamäe memoriaalilt vanalinna

siluetile, sh Toompea kõrgendikule,

Skoone bastionile ja Kaarli kirikule

Kesselpatarei

P-6

Sadamasillad

Pee ter

I a eg

ne

sa dam

a v ah

im aja

17 . s

aj sa

dam as

ild

1 1

2

2

abs.h=21.0m

2.40

2.40

2.40

4,0

2,2

2,5

2,5

7,0 5,0

3,7 2,7

2,6 4,02,5

3,3

3,6

2, 05,6

4,6

4,2

4,7

4,4

4,8

7,7

1,0

3,4

2,1 3,7

2,2

4,5

14,0

2,0 2,5

1,5 2,5

2,3

7,0 2,5

2,5 2,2

10,6

14,0

14,0

14,0

1,52,0

Rumbi

10,0

10,0

313

M er

ivä lja

m uu

lilt v

an al

in na

sil ue

tile , s

h To

om pe

a

kõ rg

en di

ku le

ja K

aa rli

k iri

ku le

1,5

0,7

1,5

0,7

0,70,81,5

7,0 2,60,8

3,0

1,5

3,0

324

314

3,0 3,0

3,0

3,0

3,0

3,0

3,0

10,6

2,0

2,5 1,52,6

Vaatese kto

r P irit

a sa dama ka

ilt

va nalin

nale

5K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

5/-1K

abs.h=24,4 m h=21,0 m

abs.h=23,9 m h=21,0 m

abs.h=23,5 m h=21,0 m

abs.h=23,4 m h=21,0 m

abs.h=23,8 m h=21,0 m

abs.h=23,4 m h=21,0 m

abs.h=23,7 m h=21,0 m

abs.h=23,4 m h=21,0 m

abs.h=23,0 m h=21,0 m

abs.h=23,0 m h=21,0 m

5/-1K abs.h=23,0 m

h=21,0 m

5/-1K abs.h=23,8 m

h=21,0 m

m²

21 Üm

- -

- -

-

1109

m²

3 Ä ≥ 25 / EK ≤ 75 või Ä

21 5/ -1

2959 2959/3329

7

3699 66 -

m²

9 Ä

21 m 5/ -1

1255 1255

1

1464 29

m²

22 Üm

- -

- -

-

982

m²

10 Ä

21 m 5/ -1

760 760

1

1014 - -

m²

23 L

- -

- -

-

648

m²

1 Ä

21 m 5/ -1

1385 1385

1

1823

m²

26 L

- -

- -

-

910 6

m²

13 Üm

- -

- -

-

628

m²

1 Ä ≥ 25 / EK ≤ 75 21 m 5/ -1

2120 2404

6

3006 52 -

m²

4 Ä ≥ 25 / EK ≤ 75 21 m 5/ -1

2273 2598

5

3248 55 -

m²

14 Üm

- -

- -

-

2650

m²

7 Ä ≥ 25 / EK ≤ 75

21 5/ -1

1991 2254

6

2818 49 -

m²

17 Üm

- -

- -

-

614

m²

25 L

- -

- -

-

5709 26

m²

6 Ä ≥ 50 / EK ≤ 50 21 m 5/ -1

918 918

1

1148 23 -

m²

24 L

- -

- -

-

6419

m²

18 L

- -

- -

-

863

m²

8 Ä

21 m 5/ -1

2535 2535

5

2825 56 -

m²

15 Üm

- -

- -

-

625

m²

5 Ä ja/või Üh

21 m 5/ -1

2967 3814

6

4238 73 -

m²

2 Üh ja/või Ä ja/või EK 21 m 5/ -1

2198 2512

6

3140 53 -

m²

20 Üm

- -

- -

-

591

m²

16 Üm

- -

- -

-

597

m²

12 Ä

21 m 5/-1

1190 1190

1

2597 19 6

m²

19 Üm

- -

- -

-

2246

14

4

5

6

22

11

23

15

20

19

1

17

25

16

12

3

10

24

18

8

9

21

26

7

213

14

4

5

6

22

11

23

15

20

19

1

17

25

16

12

3

10

24

18

8

9

21

26

7

213

Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Hoonestatud krunte võib jagada väiksemateks kruntideks vastavalt arhitektuurse lahenduse täpsustumisel kujunevale

hoonestuslahendusele. Jagamisel tuleb arvestada, et detailplaneeringus jagatavale krundile määratud summaarne ehitisealune pind, kavandatud suletud brutopind ja sihtotstarvete proportsioon jääb muutumatuks tulemusel kujunevast hoonestuslahendusest.

3. Liigendada kõikides planeeringualale jäävates kvartalites hooneid nii kõrguslikult kui vertikaalselt. Lahendus täpsustub arhitektuurivõistluse tulemusel.

4. Sorteeritud jäätmete kogumiskohtade asukohad leitakse arhitektuurivõistluse tulemusel, kas igal kinnistul eraldi või kvartaalselt arvestades jäätmeveoautode ligipääsu.

5. Krundid pos 14 ja 21 on kõrghaljastud pargialad ning krunt pos 19 on vee-elemendiga pargiala, kus haljastuse osakaal on 100%. 6. Planeeritud ala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (reg nr 2589) kaitsevööndis, mille kohaselt tuleb tagada vanalinna silueti

vaadeldavus vaatesektoritest Lauluväljaku ülemise värava juurest, Pirita sadama kailt ning Maarjamäe memoriaalilt. Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistu jääb lisaks muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse vaatesektorisse Pirita sadama kailt Tallinna vanalinnale ning Merivälja muulilt vanalinna siluetile, sh Toompea kõrgendikule ja Kaarli kirikule.

7. Planeeritud ala asub AKTSIASELTSi TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao (Järvevana tee 3) ohualas. 8. Planeeritud ala asub Sadama-Ahtri-Tuukri-Nafta tänava piirkonna üleujutusohuga alal. 9. Tänavate ja parkimise lahendust, sh jalakäijate alad, jalgrattaliiklus, lühiajaline parkimine tänaval, taksode peatumiskohad ja

haljastus, täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. 10. Tänavatel on kavandatud kohad lühiajaliseks parkimiseks. 11. Arheoloogiaga seotud tingimused sh seoses eeluuringutega ja võimalike laevavrakkidega vt täpsemalt muinsuskaitse

eritingimustest. 12. Juurdepääsud kinnistutele, sh teenindava transpordi juurdepääsud täpsustatakse ehitusprojektis. 13. Planeeritud krundid jäävad Läänemere 200 m piiranguvööndisse (krundid pos 8, 10, 11, 12, 19, 23 ja 24 osaliselt) ning Tallinna

vanalinnal vaatesektoritesse. 14. Planeeritud tehnovõrkude servituute vt jooniselt DP-3-1.

* Alal mõjutavad elamistingimusi intensiivsed auto- ja laevaliiklusest tulenevad negatiivsed häiringud.

TINGMÄRGID Planeeritud ala piiri võimalik muutmisettepanek

Planeeritud ala piir vastavalt algatamise korraldusele

Menetletava naaberplaneeringu piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Sadamaala

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Planeeritud õueala

Planeeritud parkimiskohad

Olemasolev jalgrattatee

Planeeritud jalgrattarada

Planeeritud haljasala (vee-elementidega pargialana)

Planeeritud haljasala võimalik asukoht

Katusehaljastuse võimalik asukoht

Murukivikattega ala võimalik asukoht

Ühenduskoridor (ribapark / lineaarpark / promenaad) Kadrioru pargi ja Bastionide vööndi ning Loodemuuli promenaadi vahel, mis täpsustub edasise projekteerimise käigus

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud maa-alune hoonestusala

Võimalik läbikäik 1. korruse tasandil

Planeeritud võimalik hooneosa alates 2. korrusest

Naaberplaneeringutes planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

h=... m Hoone kõrgus maapinnast

abs.h=... m Hoone absoluutkõrgus

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu

Üh Ühiskondlikud hooned

Üm Üldkasutatav maa

L Tee, tänav

Autode võimalik teeninduse juurdepääs krundile ning lühiajalised parkimiskohad teenindavale transpordile Liikluskorralduse lõplik lahendus lahendatakse ehitusprojektis.

Autode võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud hoonesisene trafoalajaam

Tulemüüri vajadus

Varem likvideeritud objekt

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Madalhaljastuse võimalik asukoht

Ümberistutatava puu võimalik uus asukoht

Ümberistutatav haljastus

Orienteeruv planeeritud kõrgusarv

Avalikuks kasutamiseks määratud ala Kehtivate ja planeeritud avalike alade skeem vt Lisa 5.1

Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala

Allaehitusservituudi vajadusega ala maa-aluste korruste ühendamiseks, mille asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis

Perspektiivne juurdepääsu ala A-terminali

Ajaloolised detailid, markeeritavad linnaruumis ja/või varustatud infotahvliga (vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, arheoloogilise eeluuringu vajadus)

Vanalinna muinsuskaitseala vaatekoridor

Läänemere piiranguvööndi piir 200 m uuest merepiirist

Läänemere ranna ehituskeeluvööndi piir 50 m merepiirist

Läänemere ranna ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek

...K

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

HOONEALUNE

PIND MAA-ALL HOONEALUNE

P - hoones

0

0

0

00.00

Promenaadi kujundustingimused määratakse ühtselt kogu Vanasadama ala ulatuses:

· avaliku ruumi loomisel kasutada kõrgeima kvaliteediga disaini ja materjale (nt looduskivi, graniit või basaltsillutis, mida saab täiendada monteeritud betooni, monoliitbetooni, puidu ning erinevate tekstuuride ja värvusega kruusaga);

· promenaadi katendiks kasutada eristuvat sillutist (pidulikum katend kui tavaline tänavakivi); · materjalide ja taimede valikul arvestada, et kasutusel oleksid vastupidavad, lihtsasti hooldatavad, mereäärsetesse

oludesse (näiteks soolsus, tuuled, kõrge õhusaaste jms) sobivad ning iga ilmastikuoluga suurele rahvamassile ohutud materjalid;

· tagada kvaliteetne haljasalade maastikukujundus, pakkudes maastikukujunduse tekstuure, tihedusi ja värve, kasutades igal võimalusel kohalikke taimeliike;

· taimestiku valikul rõhutada taimeliikide mitmekesisust, tekstuuri, värvust ja kihilisi maastikke, kasutada kohalikke puuliike, näiteks muuhulgas harilikku pärna.

· promenaadile kavandatud haljasalad liigendada promenaadiga külgneva hoonestusega; · kitsama haljasriba korral tagada puudele piisavat kasvupinnast, laiendades kasvuruumi kõnnitee alla; · liiklejate ohutuse tagamiseks eraldada rattaga liikujat ja jalakäijat haljasaladega kujundades neid puuridade või

puuridade koos madalhaljastusega; · suurematesse liikumisteede ristumiskohtadesse lisada maamärke ja infotahvleid; · ristmike kujundamisel arvestada universaalse disainiga; · paigaldada linnamööblit (nt pingid puhkamiseks).

Võimalik ala A-terminali teenindamiseks vajaliku juurdepääsu rajamiseks. Juurdepääsu lahendus täpsustub ehitusprojektis.

SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks: · Logi tänav T2 kinnistule planeeritud kaugkütte- ja jahutustorustiku ehitamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m

isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, perspektiivsetele soojus- ja jahutusemagistraalidele ulatusega 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole, elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, planeeritud sademevee kanalisatsioonitorule toru teljest 2,5 m mõlemale poole, planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikele torude teljest 2,5 m mõlemale poole;

· Rumbi tänav T10 kinnistule planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, planeeritud sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole.

*Parkimiskohtade arv on määratud lähtudes: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.12.2022 kirjas nr 3-2/3591-1 toodud tingimusest: 1 koht 200 m2 suletud brutopinna kohta sõltumata hoonete otstarbest. Parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis sõltuvalt tegelikest brutopindadest ning projekteerimise ajal kehtivatest normidest kuid mitte rohkem 1 koht 200 m² kohta. ** Avalikud kohad lühiajaliseks parkimiseks tänavamaal

A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering (DP043650)

Algatatud 2019

1 1

2

2

(1) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 1 ja pos 2 vahel läbi pos 13) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub ehitusjärjekordadest. (2) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 4 ja pos 7 vahel läbi pos 16) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub ehitusjärjekordadest. (3) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 6 ja pos 7 vahel läbi pos 17) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub ehitusjärjekordadest. (4) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 8 ja pos 9 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub ehitusjärjekordadest.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas: Koostatud:

18105_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 25.09.2026

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

18105

Vanasadama põhjaosa detailplaneering (DP043560)

Tallinn, Kesklinn

DP

Põhijoonis

DP-2 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht A. Petrova

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija K. Salumäe

AS Tallinna Sadam GE1-2023-09 07.2023 02.2025

EH2000 L-EST 97

K-Projekt AS maastikuarhitekt Rait Tamm 07.2023

Avalikuks kasutamiseks määratud alad

Olulisemad arhitektuurinõuded:

· Kvartalid projekteerida vaheldusrikka arhitektuuriga. · Hoonetele tuleb projekteerida tänavatele orienteeritud esinduslikud fassaadid, sh tuleb vältida visuaalset ühetaolisust ning rõhutada iga

hoone eripära. · Monotoonsuse vältimiseks tuleb hoonete fassaadid arhitektuursete võtetega liigendada nii horisontaalselt kui vertikaalselt, tagada

hoonete katusemaastiku dünaamiline vahelduvus ning võimaldada katusepindade kasutamist terrassidena. · Projekteerida hoonete tänavapoolsele tänavakõrgusel asuvale korrusele tänavalt ligipääsetavad avalikkusele suunatud kasutusviisiga

ruumid (nt toitlustus, teenindus, galeriid, kaubandus jms). · Hoonete esimesele korrusele projekteerida vitriinakendega äriruumid, äriruumidesse tagada eraldi otsepääs tänavalt. Sõltuvalt

arhitektuursest lahendusest ning ruumide funktsioonidest võib olla juurdepääs projekteeritud erandkorras ka hoonest. · Hoonete sissepääsude projekteerimisel tagada võimalusel lihtne ja mugav ligipääs nii tänavatele kui külgnevale A-reisiterminali ja

kruiisiterminali ala detailplaneeringus (DP043650) kavandatud promenaad/lineaarpargile, et kujundada kvaliteetse avaliku ruumiga linlik keskkond, mis on kasutajasõbralik ja ligipääsetav tulevasele lõppkasutajale. Seeläbi tagatakse ala aktiivne kasutamine nii külaliste kui ka kohalike elanike poolt ööpäevaringselt.

· Pos 14 ja 19 kruntide poolsetele hooneosadele tuleb esimesele korrusele projekteerida vähemalt 3m sügavune tagasiaste, mis võimaldaks äriruumidel kasutada avaramat väliruumi ja tagaks inimestele mugava liikumistee ilmastikust sõltumata. Pos 13, 15, 16 ja 17 piirnevatele hooneosade tuleb esimesele korrusele projekteerida tagasiaste, mille sügavus tagab visuaalne tänavaruumi laiuse 14 m. Arhitektuurivõistluse käigus täpsustatakse tagasiastete ulatus ning ehituslikud tingimused: konsoolid, rõdud, varikatused jms. Kuni 3meetrilistele konsoolsetele osadele ei ole lubatud poste.

· Projekteerida erineva suurusega kortereid, millele projekteerida rõdud või terrassid (rõdu suurus on soovitatavalt ca 10% korteri pinnast ja võimalusel klaasitud).

· Hooned projekteerida nii, et eluruumides oleks tagatud piisav insolatsioonikestus vastavalt projekteerimise ajal kehtivatele normidele. · Tehnoseadmed tuleb kavandada valdavalt hoone mahtu, v.a päikesepaneelid, katusele jm ulatuvad ventilatsiooniagregaatide,

suitsuärastusluukide, valguskuplite osad. Kõrguspiirangust kõrgemale võivad ulatuda tehnoseadmete väikesemahulised vältimatult vajalikud tehnoseadme või -süsteemi osad näiteks tuulutuskorstna, antenni otsad jms, mida ehitise kõrguse hulka ei arvestata. Lisaks võivad ulatuda kuni 1 m katusest välja päikesepaneelid või muud energiatõhususe tagamiseks seadmed või vajalik liftiseadmeruumi tarindi osa, et tagada seadme turvalisuse nõuded.

· Läbi krundi pos 5 projekteerida jalakäijate läbipääs suunaga Logi tänavale kavandatud pargialalt kuni A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala detailplaneeringus (DP043650) kavandatud promenaadini. Läbipääsu asukoht ning lahendus (läbi hoone, tänav vms) leitakse arhitektuurivõistluse tulemusel.

· Krundile pos 12 projekteerida jalakäijate läbipääs Rumbi tänavani jätkuna Sadama tn 17 kinnistule projekteeritud läbipääsule. · Hoonemahtude liigendamisel ja piirdetarindite projekteerimisel arvestada energiatõhususe nõuetega. · Fassaadikattematerjalidena on eelistatud ajas püsivad, esinduslikud ning kergesti puhastatavad materjalid. · Hoonete väliskujunduses tuleb kasutada materjale, mis ei mõjuta kahjulikult lindude lennutrajektoore (on nähtavad ja ei peegelda). · Ehitusprojektis käsitleda lindude elupaikade tekkimise võimalusi hoone erinevatele katusepindadele ja vajadusel võtta kasutusele

vastavad meetmed lindude tõrjumiseks ebasobivatest kohtadest. · Sissesõidupandused maa-alustesse parklatesse projekteerida hoonetesse. · Hoonete maa-alune korrus projekteerida võimalusel maapealsega sama suur. · Planeeritavatesse hoonetesse kavandada varjend arvestades Riigikogu 24.09.2025 vastuvõetud „Hädaolukorra seaduse ja teiste

seaduste muutmise seadus“ seadust või ehitusprojekti koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega (kui seadusega on lubatud, võib kavandada ühe varjendi mitme lähestikku asuva hoone kohta). Varjendi varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib ületada maa-aluse hooneosa ehitusalust pindala.

Maa-aluste parklate ühenduskoridoride võimalikud asukohad (täpsustub ehitusprojektis)