Haldusleping riigisiseste kodanikuühiskonna valdkonna toetusprogrammide elluviimiseks

7-3829-1 17.01.2020 Leping (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RIINA SOLMAN 47206230326 2020-01-17 10:17:00

AGU LAIUS 35105210212 2020-01-17 13:42:35

Haldusleping riigisiseste kodanikuühiskonna valdkonna toetusprogrammide elluviimiseks.pdf

Haldusleping nr 7-3/829-1

riigisiseste kodanikuühiskonna valdkonna toetusprogrammide elluviimiseks

17.01.2020

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punkti 15 ja peaministri 1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi

juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 9 alusel rahvastikuminister Riina Solman

(edaspidi ministeerium),

ja

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, registrikoodiga 90009654, aadressiga Toompuiestee

33a, 10149 Tallinn, keda esindab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital põhikirja alusel Agu

Laius (edaspidi KÜSK),

keda edaspidi nimetatakse eraldi ka pool või koos pooled,

sõlmivad riigieelarve seaduse § 531 lg 2 alusel käesoleva halduslepingu (edaspidi leping).

1. KÜSKile antavad haldusülesanded

KÜSKile antavad haldusülesanded on järgmised:

1.1. ministeeriumi valitsemisala vahenditest riigisiseste kodanikuühiskonna valdkonna

toetusprogrammide elluviimine, sealhulgas:

1.1.1. taotlusvoorude ja konkursside korraldamine, mis muuhulgas sisaldab järgmist:

1.1.1.1. taotlusvoorude ja konkursside väljakuulutamine;

1.1.1.2. taotlejate nõustamine;

1.1.1.3. taotluste vastuvõtmine ja nende täielikkuse ja nõuetele vastavuse

kontrollimine;

1.1.1.4. nõuetele vastavate ja hinnatud taotluste rahuldamise, osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;

1.1.2. riigiabi reeglite kohaldamine. Kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina või

vähese tähtsusega abina, lähtub KÜSK toetuse andmisel konkurentsiseaduse 6.

peatükist;

1.1.3. toetuse saajatega lepingute sõlmimine tingimustel, mis tagavad toetuse

sihtotstarbelise ja nõuetekohase kasutamise;

1.1.4. järelevalve tegemine lepingus ning muudes õigusaktides, sealhulgas

riigihankeid reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle toetuse

kasutamisel, sealhulgas maksete, aruannete ja kulude abikõlblikkuse

kontrollimine;

1.1.5. nõuete vastaselt või mittesihipäraselt kasutatud toetuse või selle osa

tagasinõudmine, sealhulgas selleks kohtusse pöördumine;

1.1.6. vaiete lahendamine.

1.2. Kodanikuühiskonna valdkonnas nõustamise, analüüside, uuringute, kampaaniate,

ürituste, konkursside jms tegevuse korraldamine, mis aitab kaasa valdkonna arengule ja

esitatavate projektitaotluste kvaliteedi tõusule.

1.3. Muude, õigusaktidest tulenevate, punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud haldusülesandega seotud

kohustuste täitmine.

2. KÜSKi õigused ja kohustused ülesande täitmisel

2.1. KÜSK teeb haldusülesande täitmiseks muu hulgas järgmised toimingud:

2

2.1.1. esitab ministeeriumile hiljemalt 1. veebruariks jooksva eelarveaasta

finantsplaani, tegevuskava ning selle põhjal taotluse riigieelarves ette nähtud

vahendite eraldamiseks. Finantsplaanile lisatakse eelarveaastale eelneva kolme

aasta finantsplaan;

2.1.2. töötab välja ja kehtestab haldusülesande täitmiseks vajalikud, sealhulgas

taotlusvoorude ja konkursside väljakuulutamist, projektitaotluste menetlemist,

toetuse maksmist, järelevalve tegemist ja vaiete lahendamist reguleerivad

protseduurid;

2.1.3. menetleb taotlusi vastavalt KÜSKi nõukogu kehtestatud taotlusvoorude ja

konkursside tingimustele;

2.1.4. haldab taotluste menetlemiseks vajalikke infosüsteeme;

2.1.5. säilitab haldusülesande täitmiseks läbiviidud tegevuste kohta kontrolljälje

vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele;

2.1.6. säilitab toetuse andmisega seotud dokumente vastavalt õigusaktidele;

2.1.7. esitab ministeeriumile eraldise kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ja

finantsaruande ministeeriumi kinnitatud vormidel jooksva aasta 21. juuliks ning

järgneva aasta 31. jaanuariks aasta lõikes kumulatiivselt, esitades aruannete

mustandid ministeeriumile ülevaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks vähemalt

3 tööpäeva enne nimetatud tähtaegu;

2.1.8. teavitab ministeeriumit viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad negatiivselt mõjutada

haldusülesande täitmist ja riigieelarvelise eraldise kasutamist;

2.1.9. tagab, et tema poolt toetuse saajatega sõlmitavates lepingutes sätestatakse

tingimus, millega kaasneb üldjuhul kohustus kasutada toetuse tegevuste ja

tulemuste tutvustamisel kas KÜSKi logo ja/või viidata sõnaliselt

Siseministeeriumi ja KÜSKi toetusele;

2.1.10. teeb muid toiminguid, mis ei ole lepingus otsesõnu nimetatud, kuid mille

tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks ja täitmiseks ning mis

olemuslikult kuulub haldusülesande hulka.

3. Haldusülesannete täitmise rahastamise alused ja ulatus

3.1. Haldusülesande täitmiseks ja lähtudes KÜSKi taotlusest ja ministeeriumi eesmärkidest

eraldab ministeerium eelduslikult hiljemalt 31. märtsiks KÜSKile igal aastal

riigieelarvest raha, andes selle kohta käskkirja. KÜSKi taotluse esitamise ning

ministeeriumi käskkirja andmisega on pooled sõlminud vastava kokkuleppe.

3.2. Kasutamata jäänud eraldise kasutusotstarve järgneval aastal määratakse punktis 3.1

nimetatud eraldise andmise käskkirjas, lähtudes KÜSKi taotlusest.

3.3. KÜSKil on õigus teha finantsplaanis ja tegevuskavas muudatusi kirjalikku taasesitamist

võimaldas vormis ministeeriumi heakskiidul.

3.4. Erakorraliste projektide rahastamisteks on KÜSKil õigus teha ministeeriumile eraldise

suurendamise taotlusi.

4. Järelevalve lepingu täitmise üle

4.1. Järelevalvet lepingu täitmise üle teostab ministeerium.

4.2. Ministeerium annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu hiljemalt 10

tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus

nimetatud tegevuste kohta, nõuab ministeerium KÜSKilt aruande puuduste kõrvaldamist

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.3. Ministeeriumil on haldusülesande puuduliku täitmise korral õigus juhtida KÜSKi

tähelepanu esinevatele puudustele ja teha ettekirjutusi ning nõuda puuduste kõrvaldamist,

määrates vajadusel puuduste kõrvaldamise tähtaja.

3

4.4. Ministeeriumil on õigus nõuda tagasi kogu eraldis või osa eraldisest, kui selgub, et KÜSK

ei kasutanud eraldist lepingus ette nähtud eesmärgil, jättis lepingukohustuse täitmata või

esitas eraldise saamiseks valeandmeid.

4.5. Ministeeriumil on õigus järelevalve käigus nõuda KÜSKilt nii kirjalikke kui suulisi

selgitusi ning asjassepuutuvaid dokumente ning KÜSK on kohustatud selgitusi ning

vastavaid dokumente esitama.

4.6. Ministeeriumil on õigus teostada kohapealset kontrolli KÜSKi juures. Ministeeriumil on

õigus teostada kohapealset kontrolli ka isikute juures, kellega on KÜSK sõlminud

lepingud ministeeriumi eraldatud vahendite kasutamiseks.

4.7. Lisaks ministeeriumile on Rahandusministeeriumil ja Riigikontrollil õigus kontrollida

KÜSKile esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise aluseks olevate asjaolude

paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust.

5. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg ning seni kehtinud lepingu kehtivuse lõppemine

5.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.

5.2. Leping on sõlmitud tähtajatult.

5.3. Lepinguga võetakse üle KÜSKi ja ministeeriumi vahel 6. märtsil 2019. aastal sõlmitud

lepingus kajastatud õigused ja kohustused.

6. Lepingu muutmine

6.1. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult ja need on lepingu lahutamatud osad.

Lepingu muudatused jõustuvad poolte määratud tähtajal.

6.2. Kui lepingu täitmise käigus ilmnevad asjaolud, mida pooled ei saanud lepingu

allkirjastamisel ette näha või lahendada, kohustuvad pooled tegema parimad

jõupingutused lepingu täiendamiseks või muutmiseks viisil, et võimalikult suures

ulatuses saaksid täidetud lepingu eesmärgid.

7. Lepingu lõpetamise alused ja kord

7.1. Kui üks pooltest soovib lepingu lõpetada, peab ta sellest teisele poolele kirjalikult ette

teatama vähemalt neli kuud, tuues välja ülesütlemise põhjendused.

7.2. Ministeeriumil on õigus leping üles öelda või ühepoolselt lõpetada, teatades sellest

KÜSKile vähemalt 30 päeva ette, kui:

7.2.1. KÜSK on korduvalt (üle kahe korra aastas) jätnud lepingujärgse ülesande ja

ministeeriumi vastavasisulise nõudmisega ettekirjutuse täitmata;

7.2.2. see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist,

arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid;

7.2.3. KÜSK on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti

rikkunud viisil, mis on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema

varale;

7.2.4. lepingu sõlmimise aluseks olevaid õigusnorme muudetakse selliselt, et need ei

näe ette käesoleva lepingu sõlmimist.

7.3. Kui leping öeldakse üles, lõpetatakse, või kui esineb muu põhjus, mis takistab KÜSKil

jätkata haldusülesande edasist täitmist, on täitmise edasine korraldaja ministeerium.

7.4. Lepingu lõpetamisel on KÜSK kohustatud haldusülesande täitmise järjepidevuse

tagamiseks andma ministeeriumile viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul

lepingu lõppemisest arvates, üle kogu haldusülesande täitmisega seotud

dokumentatsiooni. Dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-

vastuvõtmise akt.

7.5. Lepingu lõpetamisel tagastab KÜSK ministeeriumile eraldise kasutamata osa, mille

juures võetakse arvesse KÜSKi haldusülesande lõpetamisega seotud kulusid, sealhulgas

võetud kohustuste (nt töö-, üüri- jms lepingud) täitmiseks vajalikke summasid.

8. Vastutus

4

8.1. Lepinguga võetud kohustuste eest kannavad pooled vastutust Eesti Vabariigi õigusaktides

ja lepingus sätestatud korras.

8.2. Pooled ei vastuta lepinguga võetud kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine oli tingitud

vääramatust jõust. Vääramatust jõust tingitud lepingu rikkumine ei ole vabandatav, kui

pooled ei ole täitnud Lepingu punktist 8.3 tulenevat teavitamiskohustust.

8.3. Poolel on kohustus kirjalikult teavitada teist poolt lepingu täitmist takistavast asjaolust ja

selle mõjust lepingu täitmisele. Teavitada tuleb viie tööpäeva jooksul arvates takistavast

asjaolust teada saamisest.

8.4. Eraldise täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on KÜSK kohustatud nõutud summa

määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib

ministeerium nõuda KÜSKilt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2%

tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

8.5. Kui KÜSK ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on ministeeriumil

õigus:

8.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% eraldisest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta

ministeeriumi õigust nõuda KÜSKilt ka kahju hüvitamist. KÜSK kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates ministeeriumi kirjaliku nõude

kättesaamisest;

8.5.2. teha KÜSKile hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui KÜSK ei lõpeta ministeeriumi määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on ministeeriumil

õigus lepingust taganeda, teatades sellest KÜSKile kirjalikult, ja nõuda KÜSKilt

eraldise tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust taganemine ei välista

leppetrahvi kohaldamist.

8.6. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30

kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

8.7. Pooled kinnitavad oma teadlikkust asjaolust, et endale lepinguga võetud kohustuste

mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on nad kohustatud hüvitama teisele

poolele oma süülise tegevusega või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses.

9. Vaidluste lahendamine

9.1. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele.

10. Kontaktisikud

10.1. Pooled teatavad vastastikku kontaktisikud, kes korraldavad lepingut puudutavat

teabevahetust.

11. Lepingu poolte andmed ja allkirjad

Siseministeerium Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital

registrikood 70000562 registrikood 90009654

Pikk 61 Toompuiestee 33a

15065 Tallinn 10149 Tallinn

telefon 612 5008 telefon 655 6240

e-post [email protected] e-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

5

Riina Solman Agu Laius

Aruanne_2023_I_poolaasta.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNELI ROOSALU PNOEE-47209152735 2023-07-21 06:16:04

Lisa 3. Tegevus- ja tulemusaruanne 2023 I poolaasta.docx

Kinnitatud kantsleri käskkirjaga „2023. aastaks riigieelarvelise toetuse
andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital“
Lisa 3

Tegevus- ja tulemusaruanne
Esitatakse seisuga 10.06.2023 hiljemalt 21.07.2023 (vahearuanne, ainult numbrilised näitajad)
31.12.2023 hiljemalt 31.01.2024 (lõpparuanne, kumulatiivselt)

Kõikide konkursside, voorude juures peavad olema lingid taotlemise tingimustele.

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale KÜSKis. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

1. VABAÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU SUURENDAMINE

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse kasv
Peamised võimekused, millesse Arenguhüpet ettevalmistava taotlusvooru 2023 (AHE23) taotlejad planeerivad projektiga panustada, on:
Missioon, visioon, strateegia & planeerimine sh kõik plaanid nagu äriplaan - 21 taotlejat
Põhitegevuse sisuline arendamine sh kvaliteet ja mõju – 15 taotlejat
Põhitegevuse laiendamine sh uute inimeste ja piirkondade kaasamine – 8 taotlejat
Uute tegevuste algatamine – 6taotlejat
Tuluallikate mitmekesisus ja tulude suurus sh vajalike koostöösuhete loomine, müügitöö – 5 taotlejat

Jätkuvalt arendadatakse enim rahvusvahelise koostöö toetuste toel ühingu põhitegevust sisuliselt ehk rahvusvahelised toetused panustavad selgelt KÜSKi eesmärki toetada vabaühenduste võimekuse kasvu saavutamaks oma põhikirjalisi eesmärke.
Reisitoetused võimaldavad eeskätt uute teadmiste ja parimate praktikate importi; koostöösuhete loomist ja -partnerite leidmist, strateegialoomet.
Välisprojektide toetuse saamine võimaldavad mitme-aastaste projektide raames arendada ühingu põhitegevust oma põhikirjaliste eesmärkide paremaks saavutamiseks, kasutades selleks rahvusvaheliste partnerite tuge, teadmiseid, ja välisressurssi.

Eestis tegutsevate vabaühenduste laialdasem rahvusvaheline koostöö
Rahvusvahelise suuna konkurssidest reisitoetuste toel tehakse rahvusvahelist koostööd laialdaselt, eeskätt kasutatakse seda võimalust organisatsiooni põhitegevuse sisuliseks arendamiseks ning töötajate, liikmete ja vabatahtlike arendamiseks.
Välisprojektide toetamise konkursil on 2020. ja 2021. aastaga võrreldes taotlemisaktiivsus madalam, tõenäoliselt seetõttu, et Euroopa Komisjoni uus eelarveperiood algas aastal 2021 ning mitmete meetmete fondide taotlemistähtajad on veel tulemas.
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuse konkursi jätkuv esmakordsete taotlejate olemasolu lubab eeldada, et rahvusvaheliste võrgustike suursündmuste korraldamise võimalust kasutab kasvav arv Eesti vabaühendusi.

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
Toetuste jagunemine erinevate valdkondade, piirkondlike ja üle-eestiliste, eesti- ja muukeelsete ühingute vahel; kodanikuühiskonna horisontaalsete teemade osas
Arenguhüpet ettevalmistava taotlusvooru taotlejate ühingu tegevuspiirkond
Taotluste arv
Toetuse saajate arv
Üleriigiline
39
16
Harjumaa
16
4
Tartumaa
6
4
Rahvusvaheline
5
1
Lääne-Virumaa
4
1
Pärnumaa
3
2
Raplamaa
3
1
Saaremaa
3
0
Viljandimaa
3
2
Ida-Virumaa
2
0
Valgamaa
2
2
Võrumaa
2
1
Jõgevamaa
1
0
Järvamaa
1
1
Põlvamaa
1
0

Peamised ühiskonnaelu valdkonnad, millesse AHE23 taotlusvooru taotlejad panustavad, on:
Sotsiaalne kaasatus ja võrdsed võimalused – 13 taotlejat
Piirkondliku/kohaliku elu edendamine – 12
Vaimne tervis ja heaolu – 7 taotlejat
Haridus ja noorsootöö – 6 taotlejat
Füüsiline tervis ja heaolu – 5 taotlejat
Kultuur, usuelu ja vaba aja sisustamine – 5 taotlejat

Taotlejate ema- ega suhtluskeele kohta KÜSKil infot ei ole.
Kasvab rahvusvahelistes võrgustikes aktiivselt osalevate vabaühenduste arv
Käesoleval aastal on kolme KÜSKi rahvusvahelise konkursi raames toetust saanud 45 ühingut. Neist 20 on viimase kolme aasta raames korduvtaotlejad ning 25 esmakordsed taotlejad. Esmakordsetest taotlejatest enamus – 22 ühingut – on toetust saanud reisitoetuste konkursist; 1 esmakordne taotleja välisprojektide konkursist ja 2 esmakordset taotlejat rahvusvaheliste suursündmuse konkursist.
Võrreldes 2022 aastaga – toetatud ühinguid kokku 44; neist 22 ühingut esmakordsed taotlejad viimase kolme aasta raames (millest enamus reisitoetuste konkursi taotlejad) – on trend stabiilne.
Statistika alusel jagunevad ühingud pooleks – enamvähem võrdselt on korduvtaotlejaid ja esmakordseid taotlejaid.

Esmakordsete taotlejate arv demonstreerib rahvusvahelise koostööga tegelevate vabaühenduste kasvavat arvu. Korduvtaotlejate osakaal näitab nende vabaühenduste, mis juba teevad rahvusvahelist koostööd, jätkuvat aktiivsust.

Esmakordsete taotlejate kõrge osakaal reisitoetuste konkurist näitab kasvavat huvi, võimekust ja aktiivsust tegeleda teadmissiirde ja huvikaitseda rahvusvaheliselt, mis on ka kasvulavaks rahvusvahelistele koostööprojektidele ja rahvusvahelistesse võrgustikesse kuulumisele.
Kasvab edukate rahvusvaheliste koostööprojektide arv
2023. aasta jõudis edukalt lõpule 7 rahvusvahelist koostööprojekti. Kolm näidet teemadest, millega projektide raames tegeleti:
- soorollide ja -stereotüüpide kriitilise ümberhindamise edendamine, soolise diskrimineerimise ennetamine ja vähendamine, sh läbi sotsiaalse osalusteatri (Eesti SeksuaalTervise Liit).
- erivajadustega õpilaste hoiakute ettevõtlikumaks muutmine läbi STEM (Science, Technology, Engineering and Mathematics) meetoditele; mh koolitati välja õpetajad, töötati välja õppekava, viidi läbi äriideede simulatsioon ja leidi noorte äriideede edasiarendamiseks mentorid (Eesti Puuetega Inimeste Koda).
- edendati lapsesõbralikku küsitlemist kriminaalmenetluses ja kohtus (Naiste Tugi- ja Teabekeskus).
2023. I poolaastal on KÜSKi toel alustatud 4 koostööprojektiga.
Rahvusvahelisest koostööst tekib Eesti vabakonda lisaressurssi, mis aitab kasvatada Eesti vabakonna mõju
Käesoleval aastal KÜSKi välisprojektide konkursi toetusesaajate projektide alusel 1 KÜSKi euro = 17 välisrahastaja eurot. See number demonstreerib iga toetuseks antud euro võimekust tuua Eesti vabakonda lisaressurssi.

Lisaks väljendub mitte-rahaline ressurss teadmussiirdes – rahvusvaheliste projektide toel tuuakse vabakonda uusi teadmiseid, parimaid praktikaid, levitatakse neid ning arendatakse nende toel nii tegevust valdkonnas kui ühinguid endid.

Projektitoetuste taotlusvoorud mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse suurendamiseks.
1. Taotlusvoorude ettevalmistamise, menetlusprotsessi ülevaade (sh ülevaade hindamisest), probleemid.
KÜSK on 2023 aastal viinud taotluste menetlemise üle kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi (TMS) aadressil https://toetused.kul.ee/et/login.
Kõikide taotlusvoorude ja konkurside tingimustesse on lisatud, et taotlust hinnanud hindajate nimesid ega hindajate kaupa antud kriteeriumipõhiseid hindepunkte ei väljastata. Muudatuse vajadus tekkis seoses esitatud teabenõudega antud taotlusvoorus.

Arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor (AHE23) https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/ahe23/ Taotluse esitamise tähtaeg 3. veebruar 2023. Taotlejatele toimus infopäev eesti keeles, mis on järelevaadatav taotlusvooru kodulehel: https://youtu.be/iSYx5a9wNJ4

Taoltusvoor toimus sarnaselt eelmistele aastatele. Tingimusi täiendati tegevuskavale kestvuse ja sisu osas. Lisati nõue, et aruande lisana esitatav arengueksperdi hinnang peab olema digiallkirjastatud. Kuna äriregistris on nüüd rohkem infot tasuta kättesaadav, siis taotleja peab oma veebi-või sotsiaalmeedia lehel avaldama viite eetilise tegevuse põhimõtetele ja/või väärtustele, mida ta oma tegevuses järgib. Enam ei ole nõutud kodulehele lisada põhikiri, majandusaastaaruanded ja juhtorgani liikmeid.
Taotlejaid oli 2023. aastal märkimisväärselt rohkem kui 2022. aastal, 31 rohkem.
Toetuse saajate nimekirja koos projekti tutvustustega leiab KÜSKi kodulehelt: https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

Taotlejatele saadeti sel korral nii tagasisideküsitlus kui ka paluti vastatata küsitlusele, mida KÜSK viib läbi koostöös Tallinna Ülikooliga. Küsitlus viiakse läbi kõigi KÜSK-ist toetust taotlevate ühingute seas, eesmärgiga kaardistada KÜSK toetuste mõju ühingute tegevusvõimekusele ning täpsustada saadud infost lähtuvalt KÜSK-i toetuste eesmärke ja taotlusvoorude tingimusi.

Taotlusvoor Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas (IVIT22) toimus ühekordsena. Taotluse esitamise tähtaeg 1. november 2022. Taotlusvooru tingimused on KÜSKi kodulehel https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/ivit22/. Antud taotlusvoor oli KÜSKis esimene, mida sai taotleda Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemis (TMS). Toetuse saajate nimekirja koos projekti tutvustustega leiab KÜSKi kodulehelt https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/
KÜSKi rahastuse said 12 taotlust. 11 said täisrahastuse ja 12. sai osalise rahastuse, kuna jäi hindamistulemuste pingereas viimaseks taotluseks. 12 toetuse saanud taotlejast 1 soovis valmistada toodet.

Planeeritud on taotlusvooru kokkuvõttev sündmus 2023.a. novembris nädalal Ida-Virumaal.

Reisitoetuste, OT menetlusprotsess toimub sarnaselt eelmistele aastatele lähtudes KÜSK nõukogu poolt kinnitatud konkursi tingimustest ja on kirjeldatud KÜSKi kodulehel. Esitatud taotluste mitte-rahuldamise põhjused (kokku 6 mitte-rahuldatud taotlust): 2 taotluse otsuse põhjuks oli lõppenud eelarve; 1 algselt rahuldatud taotluse puhul loobuti toetusest kuna reis jäi ära; 3 taotluse puhul oli taotletud samale sündmusele, kas mitme eksperdi toomist/mitme ühingu esindaja osalemist, mis on vastuolus konkursi tingimustega.

2. Projektitoetuse taotlusvoorude väljundnäitajad
Taotlusvoor
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)

AHE23
91
365 979,30
4
35
139 838,40
Reisitoetus
48
43 767,87
0
42
30 404,98
Välisprojektide toetus
4
18 593,37
0
4
18 593,37
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuse konkurss
5
45 219,75
0
4
33 854,75

3. KÜSKi hinnang antud aastal lõppenud taotlusvoorude tulemuslikkusele ja varem lõppenud voorude mõjule (järelaruannete baasil) ühenduste tegevusvõimekusele. Probleemid ja nende lahendamine. Lisaks mõjusad näited ning üldistatult taotlejate tagasiside voorude läbiviimisele.
Taotlusvoor
Hinnang
Reisitoetuste konkurss
Reisitoetuste konkursi taotlemisaktiivsus on jätkuvalt kõrge. Käesoleval aastal on esmakordseid taotlejaid 22 organisatsiooni. See näitab, et reisitoetuste toel tehakse rahvusvahelist koostööd laialdaselt, eeskätt kasutatakse seda võimalust organisatsiooni põhitegevuse sisuliseks arendamiseks ning töötajate, liikmete ja vabatahtlike arendamiseks. Taotlemisaktiivsus on kõrge, toetust kasutatakse teadmussiirdeks ja huvikatseks. Enim arendatakse toetusega ühingute põhitegevust. Reisitoetused võimaldavad importida Eesti vabaühendustesse ekspertteadmiseid, nii põhitegevuse kui organisatsiooni arendamiseks. Sündmusel osalemine on kasvulavaks uute koostöösuhete loomisel ja rahvusvaheliste koostööprojektide tegemiseks. Kõrge taotlemissaktiivsus ja toetuste roll organisatsioonide sisulisel arendamisel lubavad väita, et konkursi jätkamine on põhjendatud selle praeguses vormis. Toetatud reisidega saab tutvuda: https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

Näited

Esitatakse lõpparuandes
Taotlusvoor
Hinnang
Välisprojektide toetamise konkurss
Välisprojektide toetamise konkurss on jätkuvalt oluline toetamaks rahvusvaheliste koostööprojektide omaosaluse katmist ning toetamaks vabaühenduste võimekust tuua Eestisse välisrahastust erinevate fondide lõikes. 4st esitatud taotlustest on kõik 4 Eesti organisatsiooni projektides partnerid. Konkursist korduvtaotlejaid on 3 ühingut ning esmakordseid taotlejaid 1 ühing. Esmakordsete taotlejate olemasolu lubab eeldada, et aina enam vabaühendusi osaleb rahvusvahelistes koostööprojektides. 2020. ja 2021. aastaga võrreldes on taotlemisaktiivsus madalam tõenäoliselt seetõttu, et Euroopa Komisjoni uus eelarveperiood algas aastal 2021 ning mitmete meetmete taotlemistähtajad on veel tulemas.

Käesoleval aastal on plaanis koos KÜSKi CERV-programmi koordinaatoritega jagada infot välisprojektide toetamise konkursi kohta toetamaks a) vabaühendusi, mis ei ole veel rahvusvahelistes projektides olnud partnerid, b) vabaühendusi võtmaks senisest aktiivsemalt projektides juhtpartneri rolli. Omafinantseeringu toetusvõimalus KÜSKilt on oluline toetusmeede selleks, et motiveerida ja toetada ühinguid neid uusi arengusuundi realiseerima. Konkursi jätkamine on põhjendatud selle praeguses vormis. Toetatud projektide ülevaate leiab: https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

Näited

Taotlusvoor
Hinnang
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuse konkurss
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuse konkursi 5-st taotlejast on esmakordseid taotlejaid neli. Üldiselt saab Eesti liikmesorganisatsioon võimaluse korraldada võrgustiku suurkohtumise mitme-aastase intervalli tagant. Jätkuv esmakordsete taotlejate olemasolu lubab eeldada, et rahvusvaheliste võrgustike suursündmuste korraldamise võimalust kasutab kasvav arv vabaühendusi. Taotlemisaktiivsus, mis kasvas 2022. aastal COVID-pandeemiast tulenevate piirangute lõppemise järgselt, on jätkuvalt kasvutrendis. Rahvusvaheliste võrgustike suursündmuse korraldamine Eestis on vabaühendustele oluline a) arendamaks koostöösuhteid, b) võtmaks rohkem sisulist vastutust, mis on kasvulavaks Eesti vabaühenduste (juhatuse)liikmetele võtmaks kandvaid rolle katusorganisatsioonide töögruppides ja juhtorganites. Võimalust võrgustikega füüsiliselt kohtuda ning demonstreerida oma võimekust suursündmuste korraldajana peetakse jätkuvalt oluliseks. Konkursi jätkamine praeguses vormis on põhjendatud. Toetatud suursündmuste kohta leiab teavet: https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

Näited

Esitatakse lõpparuandes
Taotlusvoor
Hinnang
Rahvusvahelise suuna konkursid
KÜSKi rahvusvahelise suuna konkursside raames on indikaatorina vaadeldud toetust taotlenud ja saanud ühingute (mitte projektide) arvu, esmakordsete taotlejate arvu viimase kolme aasta võrdluses ehk alates 2021. algusest ja korduvtaotlejate ehk mitmest konkursist toetust saanud ühingute arvu, mis kõik lubavad teha järeldusi vabaühenduste tegutsemise aktiivsusest rahvusvahelistes võrgustikes.

Taotletud/toetust saanud 2020
Taotletud/toetust saanud 2021
Taotletud/toetust saanud 2022
Taotletud/toetust saanud 2023 I poolaasta
Reisitoetused
34/29
16/14
55/53
48/42
Välisprojektid
23/19
11/9
6/6
4/4
Rahv. suursündmused
2/2
3/3 (millest loobus üks)
5/5
6/4

Näited

Taotlejate tagasiside voorudele üldistatult
Esitatakse lõpparuandes
Järeldused järgmiste taotlusvoorude ettevalmistamiseks, menetlemiseks, tugitegevuste (infopäevad, juhtide jututoad, aruandeseminarid, arengueksperdid jt) kavandamiseks.
Peamised võimekused, mida toetust saanud ühendused on arendanud KÜSKi rahvusvahelise suuna konkursside toel:

Reisitoetused
Põhitegevuse sisuline arendamine sh kvaliteet ja mõju (19)
Inimesed organisatsioonis sh töötajad, vabatahtlikud (10)
Põhitegevuse laiendamine sh uute inimeste ja piirkondade kaasamine (6)
Välisprojektid
Põhitegevuse sisuline arendamine sh kvaliteet ja mõju (3)
Füüsiline infrastruktuur sh hooned (1)
-

NULA inkubaator
1. Käesoleva aasta hooaja kirjeldus, tulemused, probleemid.
NULA inkubaatori läbiviimisel on konkursi tulemusel KÜSKi partneriks aastatel 2021 - 2023 Heateo Sihtasutus. Nupukate lahenduste toetamine toimub neljas etapis: Inspiratsioonipäevad, Ideede korje, Inkubatsioon, Projektide rahastamine.
Inspiratsioonipäev toimus telliskivi loomelinnakus. Lisaks loodi kaks inspiratsioonivideot. Sellel aastal olid aktiivsed ka artiklite kirjutajad, kes käsitlesid teemasid, mis on ühiskonnas probleemiks ja mis on NULA inkubaatori 2023 aasta programmi märksaõnades.
Aprillis esitati tähtajaks kokku 67 ideed (https://nula.kysk.ee/esitatud-ideed), millest 15 said oma algatust tutvustada nõuandvale kogule. Neist 10 valiti välja NULA inkubaatorisse, mis on leitavad Nula kodulehelt (https://nula.kysk.ee/algatused ). Juunikuust jätkas üheksa meeskonda põhjalikumalt idee edasi arendamisega inkubaatoris.
Inkubaatoris arendatavad ideed: Inimesekeskse vaimse tervise kogukonnateenuse arendustiim, Logopesa, Kriin, Räägime surmast, Elu 5.0, Lapsed lähisuhtevägivallas, Rõivaring, Sihtmik, Asendusvelo. Üks algatus loobus mai kuus inkubaatoris osalemisest, kuna meeskonnal oli raske leida ajalist ressurssi inkubaatori intensiivses programmis jätkamiseks.

2. Järeldused järgmisteks hooaegadeks.
Esitatakse lõpparuandes
3. 2019. ja 2020. aastal starditoetuse saanud projektide käik
Algatus
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade tulemustest
EatB4
EatB4 on andmevahetusplatvorm, mis aitab päästetud toidul jõuda abivajajateni suuremas koguses ja väiksemate kuludega.
Andmeplatvormile on ühendatud toidu annetajad ja toiduabi saajad. Toidukaupluste andmebaasidest liigub info annetatud toidust automaatselt Toidupangale. See võimaldab efektiivsemalt planeerida logistikat ning lõpetab pabersaatelehtedelt andmete kogumise.
25 000
Andmeplatvormi arendamiseks on partner leitud. Rakenduse kasutamiseks on nõusoleku andnud Rimi ja Toidupank. Toidupangaga on sõlmitud ka kirjalik koostöölepe.
EatB4 osales raadiosaates Ärataja. NULA inkubaatori toetusel aitab platvorm EastB4 jõuda Toidupangal paremini abivajajateni.
Andmeplatvorm on valmis testimiseks. 2023 testiti andmevahetuse toimimist Rimiga ja esines tõrkeid, mis lahendati. Algatusel on potentsiaal pakkuda lahendust ka Leedu turul.
PEVICO
PEVICO MTÜ eesmärk on pakkuda kasutajasõbralikku videosuhtlus platvormi, et vähendada põlvkondade vahelist sotsiaalset distantseerumist ja ühendada digioskamatud eakad, nende lähedased ning hoolekandeasutused ühtseks tervikuks, ületades geograafilised ja pandeemilised piirangud.
25 000
Tegeletakse rakenduse disainiga ja komplekteeritakse riistvara. PEVICO uus brändinimi on LEVI. Planeeritud tegevuste ajakavas on olnud mõningaid muudatusi. Valminud on teenuse kasutamise aplikatsiooni prototüüp. Hooldekodus kus, esialgselt planeeriti teenust testida ei olnud võimalik seda andmekaitse piirangute tõttu teha. Leiti uus hooldekodu, kus on võimalik teenust testida. Ühendusel on plaanis 2023 aasta esimeses kvartalis pöörata suuremat rõhku kodulehe loomisele, eesmärgiga tõsta teadlikkust teenusest sihtgrupi seas. Teine oluline tegevus on luua andmebaas inimestest kelle lähedane on hooldekande asutuses.
Digiõps MTÜ
Tänases Eesti hariduselus ei jätku kvalifitseeritud õpetajaid igasse kooli. Õpetajaskond vananeb ja järelkasvu ei tule piisavalt peale. Kuidas üha süvenevat haridusvaldkonna kitsaskohta leevendada?
Digiõps MTÜ püüab lahendada eelkirjeldatud probleemi ja koondab kvalifitseeritud õpetajad, kes viivad läbi digitaalseid reaalajas toimuvaid kontakttunde koolides või eraviisiliselt täiendavat toetust vajavatele õpilastele.
Digiõpsi teenus viib ainetunniks veebi vahendusel kokku eri piirkondades asuva õpetaja ja õppija. Õpetaja viib tunni läbi veebi vahendusel.
24 042

Loodud on koduleht, luuakse andmebaasi õpetajatest, valmis on teenust tutvustav video, leitav kodulehel. https://digiops.ee/ . Ühendus on läbi viinud 1500 tundi ja tundides on osalenud enam kui 130 õppijat.
Arusaamise agentuur MTÜ
Alates 2025. aasta suvest on digitaalne ligipääsetavus (sh info lihtsas keeles) kohustuslik kõigile toodetele, teenustele ning avaliku sektori veebisaitidele ja mobiilirakendustele. Lihtsat keelt vajavad eelkõige intellektipuudega inimesed, eesti keelt emakeelena mitte rääkivad inimesed, lugemisraskustega inimesed, eakad ja lapsed. Lihtsas Keeles on kuutasupõhine lahendus, mis teeb lihtsa keele tõlked kättesaadavaks igal Drupali või Wordpressi lehel.
24992,90
Arusaamise Agentuur MTÜ on loonud uue kodulehe mis on ühtlasi ka uudistekanal lihtsaskeeles.ee, kus on info ühendusest, ühenduse tegevusest ja erinevaid uudiseid.

Suursündmuste toetamine
1. Käesoleval aastal toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2023 aastal ei toimunud taotlusvooru.

2. Toetatud sündmused
Toetuse saaja
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade väljunditest ja tulemustest

3. Järeldused konkursi jätkamise osas.

KÜSKi tegevus Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste (Citizens, Equality, Rights and Values, CERV) programmi kontaktpunktina
1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud jms)
1. Toetuse taotlemine- 30.01.23 esitas KÜSKi koordinaator Katre Tamm Euroopa Komisjonile (EK) projektitaotluse, et jätkata Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmi CERV kontaktpunktina Eestis perioodil 13.04.2023 kuni 13.04.2025 (2-aastane projekt). Projektitaotluse ettevalmistamisse oli kaasatud Marju Mäger ja Priit Põiklik.
2. Toetuse aruandlus – 20.06.23 esitas KÜSK koordinaator Marju Mäger EKle 2022 a programmi kontaktpunkti aasta-aruande (programmi periood on 20.04.2022 kuni 20.04.2023).
3. Programmi sisutegevused – programmi sisutegevused on kolmesuunalised:
3.1. programmi toetusvõimaluste teabe jagamine erinevate kanalite kaudu üleriigiliselt:
• Programmi infopäevad avatud voorude tutvustamiseks 8 infopäeva programmi avatud voorude tutvustamiseks (7 ZOOM-keskkonnas ja 1 kohapealne) osales kokku 234 inimest
• Programmi ettekandega osaleti 15 sündmusel (7 ZOOM-keskkonnas ja 8 kohapealset) osales kokku 443 inimest.
• Programmi teabe regulaarne levitamine:
• Programmi uudseid ilmus KÜSKi kodu lehel 10 tk;
• Uue programmi aasta alguses (21.04.23) loodi programmile Facebooki leht www.facebook.com/cervestonia. Selle lehe eesmärk on tutvustada programmi teemasid, jagada nii temaatilist infot kui ka infot avatud voorude ja neid tutvustavate sündmuste kohta nii Eestis kui ka mujal Euroopas. KÜSKi eesmärk on koguda kahe aastaga Facebooki lehele u 1600 unikaalset jälgijat. Jälgijaid kogutakse nii auhinnamängude, koostööde kui ka järjepideva teabe postitamisega (2 x nädalas T ja N ilmub lehel postitus). Perioodil 21.04 kuni 30.06.23 on tehtud 2 auhinnamängu ja postitused on ilmunud regulaarselt nii T kui ka N (kokku 21 postitust). Jälgijaid lehel 30.06.23 seisuga 235.
• Programmi uudiskirjad ilmusid perioodil jaanuar kuni juuni 2023 - 5 korda (CERV infokirjal 1128 kontakti ja neist 987 on tellijad) – infokirjadel oli kokku sel perioodil 1897 unikaalset avajat.
3.2.programmi tutvustamine vabaühenduste jõustamise kaudu:
• toimus vabaühenduste jõustamise formaadi väljatöötamine ja arengupäeva korraldamine 14.06.2023 teemal kodanike kaasatus ja osalemine Tartus, osales 25 kohapeal ja 7 ZOOM-keskkonnas.
3.3.programmi tulemuste levitamine ning programmi nähtavuse ja mõju suurendamine Eesti siseselt ja rahvusvaheliselt.
• programmi temaatilise info vahendamine ja kohtumise korraldamine teemaga seotud olevate ministeeriumite ekspertide vahel (sise-, sotsiaal- ja justiitsministeeriumi esindajad). Kohtumine 10.03.2023, osalesid SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) – Marju Mäger, Katre Tamm, Tea Jänes, Siseministeerium (SiM) – Barbara Haage, Marten Lauri, Sotsiaalministeerium (SoM) - Merli Kaunissaar, Maarja Kärson, Ülar Vaadumäe, Justiitsministeerium (JuM) - Anu Leps, Anna-Liisa Uisk.
• KÜSKi esindajad osalesid 11.- 12.06 Rootsis üle-Euroopalisel CERV programmi kontaktpunktide võrgustiku kohtumisel Rootsis, Stockholmis.
2. Tegevuste olulisemad tulemused
1. 23.03.23 EK kiitis heaks, KÜSK taotlus CERV programmi kontaktpunkt Eestis perioodil 13.04.2023 kuni 13.04.2025 (2-aastane projekt). KÜSK taotlus sai hindeks 96 punkti/100st. Seega eraldatav summa ka pärast projekti hindamist on 170 000 eurot, mis on maksimaalne toetuse summa. Summa eraldatakse KÜSKile kindlasummalise (LUMP-SUM) maksena, vastavalt täidetud eesmärkidele. Kontaktpunkti taotluse tugevusena tõi EK eriti esile valmidust teha koostööd teiste EL programmidega ja soovi kasutada oma tegevuste planeerimisel soolõimet ja sellel teemal järele aidata kodanikuühiskonna organisatsioone.
2. Toetuse aruandlus Euroopa Komisjonile – 28.06.23 saabus KÜSKile EKst teave programmi 2022a aruande kinnitamise kohta ja lõppmakse tasumise kohta.
3. Programmi sisutegevused
3.1. programmi toetusvõimaluste teabe jagamine erinevate kanalite kaudu üleriigiliselt:
• 2021. ja 2022. on programmist toetust saanud ja toetuse andmise lepingu allkirjastanud (peapartnerina, tavapartnerina või mitterahalise partnerina) 26 organisatsiooni (17 – MTÜ või sihtasutus, 5 – riigiastus või kohalik omavalitsus ja 2 eraettevõtet ja 2 avalik-õiguslik ülikooli). Kokku saadi toetust 1,12 miljonit eurot ja 24 projekti eest. Seejuures on mõni organisatsioon saanud toetust projekti partnerina erinevatest projektidest kahel korral (nt Praxis, Tartu Ülikool ja Inimõiguste Keskus).
Programmi meetmete vahel jaotusid Eesti toetuse saajad järgnevalt:
Euroopa mälumeede – 5 projekti;
Võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse meede – 4 projekti ;
Vägivalla vastu võitlemise meede DAPHNE – 3 projekti;
Kodanike kaasatuse ja osaluse meede (sh ka laste kaasatuse ja osaluse meede) – 7 projekti;
Sõpruslinnade ja linnade võrgustiku meede – 5 projekti.
Katmata on EL õiguste ja huvikaitse ja EL hartaga seotud voor.
• E-posti teel on KÜSKi pöördunud seoses konsultatsiooniga programmist toetust taotleda 42 erinevat toetuse taotlejat. Mõnede puhul on konsultatsioonid olnud mitmekordsed ja -tunnised, kus soovitakse abi taotlusvormi mõistmisel ja eelarvetabeli täitmisel. Teised soovivad vaid täpsustavat infot vms spetsiifiline küsimus. Meetmeteti jaotusid küsimused järgmisel: : Euroopa mälumeede – 11 kontakti; Võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse meede – 12 kontakti ; Vägivalla vastu võitlemise meede DAPHNE – 2 kontakti (1 – KÜSK algatatud konsultatsioonid seoses toetuse taotlemisega kolmandatele osapooltele, 1- kontakt, millega selgus, et MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus osales Eestist DAPHNE voorus Leedu partnerina; Kodanike kaasatuse ja osaluse meede (sh ka laste kaasatuse ja osaluse meede) – 6 kontakti; Sõpruslinnade ja linnade võrgustiku meede – 1 kontakt (KÜSK kogus kontakte selle vooru Eesti Linnade ja Valdade päevadel messialal, kust saadi 55 kohaliku omavalitsuse kontaktid), EL õiguste ja huvikaitse ja EL hartaga seotud voor – 2 kontakti (Transparency Estonia esitas partnerina ka taotluse sellesse vooru). Üldiseid küsimusi laekus 8.
3.2.programmi tutvustamine vabaühenduste jõustamise kaudu:
Arengupäeva formaati on plaanis edasi arendada ja kavas on regulaarselt sündmusega jätkata. Tagasiside on arengupäevale olnud positiivne, otseselt pöördus KÜSKi plaaniga CERV programmi taotlus kirjutada 2 organisatsiooni. Edaspidi on plaanis programmi raames jätkata ka detailsemate koolitustega, mis arendaksid vabaühenduste ja ka kohaliku omavalitsuste ning avalik-õiguslike ülikoolide võimekust programmi taotlus esitada. Oluline on käsitleda Euroopa Komisjoni horisontaalseid teemasid, mille teadlikkus suurendab võimalust programmist toetust saada, näiteks nagu soolõime ja keskkond. Plaanis on tõhustada rahvusvahelise koostöö võimekust ja korraldada selleteemalisi sündmusi.
3.3. programmi tulemuste levitamine ning programmi nähtavuse ja mõju suurendamine Eesti siseselt ja rahvusvaheliselt.
• Eestist ei esitatud DAPHNE vooru taotlust, projekti eesmärk on vahendada toetusi kolmandatele osapooltele. Kuid arutelud DAPHNE vooru teemal andsid võimaluse programmi valdkonnaga seotud eksperdid kokku tuua. KÜSKil on plaanis samade ekspertidega teha temaatilisi kohtumisi veelgi. Kindlasti on vaja programmi teemalist koostööd tõhustada ministeeriumite otsustajate vahel (kantslerite tasand). Kuna programm hõlmad teemasid, mis on erinevate ministeeriumite haldusalas ja vabaühendustel on võimekus CERV programmi teemadel taotlusi esitada ja seeläbi rahaline toetus valdkonnale Eestis suureneb. Riigisektori näol on oluline saada infot, kes need vabaühendused on ja teisalt on vabaühendustel oluline teada, milliseid poliitikadokumente Eestis programmi teemadel arendatakse või on juba olemas. Euroopa Komisjoni suund on programmi raames igati toetada sektoritevahelist koostööd ja seda just programmi projektide jätkusuutlikkuse tõstmiseks.
• Üleeuroopaliste programmi kontakpunktide kohtumiste tulemusena loodi programmi veebi platvorm, kus on toetuse taotlejatel võimalik otsida ja leida rahvusvahelisi partnereid. Partneriotsingu platvorm on veebiaadressil www.kysk.ee/cerv/#Partnerotsing. Linki on levitatud nii programmi uudiskirja kui ka programmi Facebooki lehe kaudu.

3. Olulised erinevused või kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel või tulemustes võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt?)
CERV kontaktpunkti toetuse taotlemine ja saamine läks plaanipäraselt. Oluline on, et täidetakse EL liikmesriigi kohustus kaasrahastada CERV programmi. Selleks on oluline, et kõik programmi valdkondadega seotud ministeeriumid oma kaasrahastuse tagaksid. Riikliku kontaktpunkti kindlasummalise makse metoodika arvestamisel on arvestatud 50% kaasrahastamise määraga, mille peab tasuma toetust saav liikmesriik. (Allikas: EK otsus, millega lubatakse kasutada ühekordseid makseid Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmis CERV perioodil 2021–2027 – https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/cerv/guidance/ls-decision_cerv_en.pdf ). Seega on kaheaastase perioodi peale kaasrahastus summas 170 000 eurot.

2. VÕIMEKAD JA HOOLIVAD KOGUKONNAD

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Kogukondade ja KOV-ide tõusnud teadlikkus kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest
Esitatakse lõpparuandes
KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elukeskkonna kujundamisse
Esitatakse lõpparuandes
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
KÜSKi toetuse ja nõustamise tulemusena suureneb inimeste kaasatus kogukondlikesse ettevõtmistesse ja kohaliku elu edendamise algatustesse
Esitatakse lõpparuandes
Elujõuliste kogukondlike võrgustike arv
Esitatakse lõpparuandes
Suureneb KOVde osakaal, kes kasutavad KÜSKi abi (MAKide vabaühenduste konsultandid) kogukondliku koostöö edendamisel
Esitatakse lõpparuandes

Kogukondade arendamine
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
125
625 000
7
30
150 000
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Kogukonna eestvedaja stipendium (KES)on mõeldud inimesele, kelle südameasi on juhtida oma kogukonnas toimuvat ja tõmmata kaasa teisi. Stipendiumi eesmärk on motiveeritud ja kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedaja, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengusammude innustaja. Stipendiumi saab taotleda eraisik. Kogukond on selle stipendiumi mõistes ühise eesmärgi nimel tegutsev, piirkondlikult määratletav ja ühe omavalitsuse territooriumil Eestis tegutsev inimeste rühm.
Taotlusi esitati kõikidestt maakondadest. Kõige rohkem oli taotlusi Harjumaalt 58, Tartumaalt 32, Lääne-Virumaalt ja Pärnumaalt 20 taotlust. Stipendumi saajad jagunesid sarnaselt: Harjumaa 14, Tartumaa 10, Raplamaa 5, ülejäänud vähem ning ühtegi stipendiumi saajat ei olnud Ida-Virumaal ja Hiiumaal.
Konkursi tulemused KÜSKi kodulehel https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

Tehnilisest hindamisest väljalangemise peamisteks põhjusteks olid: kogukonnaliikmete kaaskiri oli lisamata või puudusid allkirjad, mentori kinnituskirjal puudus allkiri. 2023. aastal täiendati statuuti koostöös Jaan Apsi, hindajate ja maakondlike arenduskeskuste konsultantidega.
79 taotlust ületas lävendi 70 punkti. Stipendiumi saajate punktide summa oli 83-92 punkti.

30 stipendiumi saajale on 20 mentorit, st viiel mentoril on rohkem kui üks mentee. Maksimaalselt on ühel mentoril 5 menteed.
Stipendiumifond oli 150 000 eurot.

Kõigile taotlejatele saadeti tagasisideküsimustik, vastas 57 inimest 125st. Küsimustikus küsiti, kust leidis taotleja infot stipendiumi kohta, kas osales infoseminaril, kas konsulteeris MAK konsultandiga, kuidas leidis mentori, kuivõrd arusaadav oli taotlusvorm.
Kui eelmisel aastal osales infopäeval ainult 18% vastanutest, siis sel aastal osales või vaatas salvestust 81% vastanutest.
93 % vastajatest hindasid taotlusvormi ja statuuti selgeks ja arusaadavaks.
29 % vastajatest leidis sobiva mentori KÜSKi kodulehelt, 63 % leidis muul viisil (nt.ks tuttava soovitusel). Üks mentoritest on 2022. aasta KES stipendiumi saaja.

Stipendiaatidele ja mentoritele toimus 2. juunil ühine kohtumine veebis, mida modereeris Maris Jõgeva. Kohtumise eesmärk: saada tuttavaks, anda stipendiaatide-mentorite koostööle hea tundega start, rääkida ootustest ja mentorluse võimalustest, et anda osalejatele vihjeid sellest, kuidas programmist (stipendiumist) maksimaalselt kasu saada. Kokku osales stipendiate ja mentoreid 38.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Stipendiumi kasutamise vajaduseks stipendiumi saanud eestvedajate kogukondades loetleti: 1. Külakogukondade arendamine: 15 külakogukonda 2. Kindla sihtrühmaga kogukonnad: Kuulmislangusega inimesed, suurperede klubi, psüühilise ja füüsilise erivajadustega inimesed. 3. Kogukonna/organisatsiooni arendamine: Nüüdistsirkuse kättesaadavuse edendamine, turismiteenuse arendamine kogukonnas, Tartu tudengiorganisatsiooni võimekuse arendamine, ettevõtlusest huvitunud noored Võrus. 4. Keskuste arendamine: Haapsalu Montessori Keskus ja Tartu Montessori Kodu, Pärnu Vabakooli Selts, kunstikogukond Raplas (Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus), Elva noortele mõeldud ettevõtluse ärilabor, Meeste Koda 5. Keskkond: Säästvate ja keskkonnateadlike valikute tegemise tutvustamine kodudes ja aedades, ökokogukond Parmu Ökoküla MTÜ.
Oluline on jätkata Kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurssi, et oleks piisavalt neid, kes oskavad teisi innustada ja kaasata ning selliselt kogukondades koostööd korraldada. Stipendium aitab tõsta kogukondade suutlikkust. Esitades taotluse konkursile, mõtestab eestvedaja koos kogukonnaga oma tegevusi, seatakse eesmärke ja seeläbi arenetakse kogukonnana, mille tulemuseks on kogukonna arenguhüpe.
Külastades kogukonna eestvedajaid, nendest lugusid tehes ja KÜSKi kanalites kommunikeerides, suurendame me kogukondade nähtavust. KÜSKi korraldatavad seminarid stipendiumi saajatele omavahel tuttavaks saamiseks edendavad kogukondadevahelist koostööd. Seminaride teemad valitakse lähtuvalt eestvedajate vajadustest, mis neid kõnetab ja mis vajab tegelemist. Läbi tugitegevuste saavad kogukonnad oma kogemusi jagada, oma teadmisi ja oskusi parandada, olemaks veel tugevamad ja jätkusuutlikumad kogukonnad. Mitnmete kogukonna eestvedajatega on kohtutud neid külastades ning tehtud intervjuusid, mis on kättesaadavad KÜSK kodulehel.
Stipendiumi andmise esimesest aastast, 2022, alates on oluliselt suurenenud huvi teistest KÜSKi voorudest taotlemise vastu. Kasvab vabaühenduste arv, kes suudavad panustada ühiskondliku arengu edendamisse ja kaasata rohkem inimesi probleemide lahendamisse.

Vabaühendustele suunatud arenguprogrammid maakondades
1. Ülevaade, tulemused

Ei toimu eelarve puudumise tõttu.
2. Järeldused edasise vajaduse ja korralduse osas.

3. KODANIKUÜHISKONNA ARENDAMINE JA INNOVATSIOON

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Elanike aktiivne kaasatus kodanikuühiskonda
Esitatakse lõpparuandes
Eesti elanike kasvanud teadlikkus kodanikuühiskonnast ja ühiskondlike protsesside mõjutamise võimalustest
Esitatakse lõpparuandes
Kodanikuühiskonnast alguse saanud uute koostöö- ja koosloomemudelite arv
Esitatakse lõpparuandes
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
Klientide rahulolu nõustamisteenusega
Esitatakse lõpparuandes
Vabaühenduste laiem koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega
Esitatakse lõpparuandes
Tugitegevused on aidanud parandada organisatsioonide võimekust (paranenud on eestvedajate isiklikud pädevused)
Esitatakse lõpparuandes

Proaktiivse kodanikuühiskonna nõustamisteenuse osutamine
Oodatav tulemus: Kohalikul tasandil kasvab usaldus, väheneb vastandumine vastandumine, kapseldumine, eraldatus ning abituse tunne
Esitatakse lõpparuandes
Väheneb passiivsete (n-ö „valgete laikude“) või magavate kogukondade osakaal
Esitatakse lõpparuandes
Igas maakonnas on kohalikus meediaväljaandes ilmunud 2 artiklit, mis tutvustab aktuaalseid kogukondade teemasid
Esitatakse lõpparuandes
Iga konsultant on oma maakonnas vähemalt ühe kogukonnaga koosloome metoodika protsessi läbi teinud
Esitatakse lõpparuandes
Konsultant on suunanud kogukondi potentsiaalse koostööpartneri või omavalitsuse teenusele leidmaks lahendust kitsaskohtadele
Esitatakse lõpparuandes
Oodatav tulemus: Koostöö tulemusel on eri osapoolte kohaliku tasandi otsused senisest informeeritumad, kvaliteetsemad, läbikaalutletumad
Esitatakse lõpparuandes
Maakonna KOV’ide elanike rahulolu kaasamisega (KOV-põhiselt, allikas minuomavalitsus.fin.ee)
Esitatakse lõpparuandes
Kogukonnakeskse lähenemisviisi mudelit on tutvustatud KOVides ja kogukondades (läbiviidud sündmuste arv ja tüüp, mille raames sündmust tutvustatakse)
Esitatakse lõpparuandes
Oodatav tulemus: Kogukonnad tajuvad toetust oma tegevustele ja algatustele, mis soodustab koostöövalmiduse, usalduse ja vastutustunde suurenemist kogukonnas ja ühiskonnas
Esitatakse lõpparuandes
Rahulolu elanike kaasamisega KOV’is (algtase 38% üle Eesti keskmine minuomavalitsus.fin.ee)
Esitatakse lõpparuandes
KOV poolt antud rahaliste toetuste maht
Esitatakse lõpparuandes
Oodatav tulemus: Koostöö eriosapooltega toob lauale erinevaid perspektiive ja teadmisi, mis soodustab uute ja innovaatiliste meetodite tekkimist, mis võivad pikemas perspektiivis kujuneda skaleeritavateks lahendusteks erinevate ühiskondlike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel
Esitatakse lõpparuandes
Igas maakonna KOVis toimib süsteemne aruteluformaat, kuhu on kaasatud esindajad kogukondadest, KOV’ist, kohalikest vabaühendustest ning võimalusel ka ettevõtetest.
Esitatakse lõpparuandes
Igas maakonnas on aasta jooksul korraldatud vähemalt 2 inspiratsiooniüritust (1 üritus poolaastas, ei pea olema tingimata MAKi korraldatud, aga MAK osalusel)
Esitatakse lõpparuandes
Oodatav tulemus: Üksikisiku tasandil tekib suurem kuuluvustunne, suureneb tegutsemistahe
Esitatakse lõpparuandes
Maakonnas tegutsevad kogukonnad on kaardistatud ja kaardistus on jagatud KOV-idega
Esitatakse lõpparuandes
1. Väljundnäitajad
Mõõdik
Allikas

2022
2023
Nõustamiste arv
KIS
jaanuar
216
238

veebruar
99
128

märts
275
253

aprill
123
125

mai
156
129

juuni

juuli

august

september

oktoober

november

detsember

KOKKU
869
873
Liikmete arv MAKi või valdkonna e-posti loendites (uudiskirja saajate arv)
MAK

Mtyabi.ee veebilehe külastatavus
Google Analytics, sessions
1,78
1.85

Google Analytics, users
81,50%
82,70%

Google Analytics, pageviews
69,47%
74,57%

Keskmine külastuse aeg
00:01:39
00:01:42
Vajadusel kommenteerige väljundnäitajaid. Kui kommentaare pole, kustutage see kast.
2. Ülevaade MAK võrgustiku vabaühenduste konsultantide koordineerimisest ja selle käigus esile kerkinud probleemidest, sh teenuse halduskulude jaotusest MAKide vahel

31. mai 2023 seisuga töötab üle Eesti jätkuvalt kokku 19 vabaühenduste konsultanti, neist kolm vene töökeelega ja seitse konsultanti pakuvad nõustamist inglise keeles.

Vabaühenduste teejuht internetis MTYabi.ee. Esimesel poolaastal on uuendanud lehel andmeid ja viidud sisse täiendusi, kus vaja. Täna vajavad MTYabi lehe inglise keelne leht nii täiendamist kui andmete uuendamist. See omakorda nõuab täiendavat rahalist ressurssi.

Nõustamisteenuse ja halduskulude jaotuse osas on võrreldes eelmise aastaga toimunud muudatused. Teenuse kogueelarve suurenes ca 30%. Palgakulu on jagatud kõikide MAK-ide vahel võrdselt. Brutotöötasuks on arvestatud 2021 aasta II kvartali Eesti keskmine töötasu. Halduskulud igas maakonnas moodustavad ca 29% palgakuludest.

Ülevaade koordineerimisega seotud tegevustest

Nõustamised jätkuvad ning neid viiakse suures osas läbi elektroonilisi vahendeid kasutades.

Jätkasime regulaarsete kohtumiste korraldamisega konsultantidele. Toimus nö konsultantide vilistlaste kokkutulek, kuhu olid oodatud tänased ja endised vabaühenduste konsultandid ning KÜSKi meeskond. Esimesel poolaastal on konsultandid saanud ülevaate vabatahtliku tegevuse valdkonnast ja annetamise valdkonnast. Kohtumistel on andnud ülevaate oma tegevustest SIM, KÜSKi koordinaatorid jt.

Konsultantide kompetentsi arendamiseks toimus Märtsist kuni mai kuuni kogukondade koordineerimise funktsiooniga seotud koolitusprogramm, mille viis läbi Sotsiaalse Innovatsiooni labor. Toimus kokku 5 koolituspäeva. Lisaks osales 9 konsultanti konsultantide arenguprogrammis, kus nad arendasid nõustamisoskuseid. Koolitusprogramm kestis kolm kuud ja selle viis läbi Endel Hango, Change Consulting OÜ.

Jätkasime kliendirahulolu küsitluste läbiviimisega ja hindamisega eesmärgiga klientide tagasiside ja ettepanekute kaudu saadud sisend konsultatsiooniteenuse täiendamiseks ning vabaühenduste konsultantide teenuse kvaliteedi hindamiseks. Kliendirahulolus olulisi muudatusi ei ole ja täpsemad tulemused koondame kogu aasta kohta lõpparuandes.

Jätkame ka mentorlusega, kus uuele vabaühenduste konsultandile leiame algusperioodiks mentori vabaühenduste konsultantide võrgustikust. Tänaseks 10 ametisse astunud konsultanti on kõik saanud endale mentori.

Ülevaade koordineerimisel tekkinud probleemidest. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei korraldata alates 2023 aastast arenguprogramme maakonna vabaühendustele. Tegemist oli olulise tugitegevusega maakondlikele vabaühendustele ja sellelaadset programmi tuleks rahaliste vahendite olemasolu korral tulevikus jätkata.

Konsultantidele toimus esimesel poolaastal kaks koolitusprogrammi. Esimene neist – Konsultantide Arenguprogramm oli konsultantide hinnangul väga hea, praktiline ja vajalik koolitusprogramm. Teine koolitusprogramm, mis oli suunatud konsultantide kogukondade suunaliste tegevuste arendamisega ei loonud piisavaid eelduseid kogukonna koordinaatori teenuse kvaliteetseks osutamiseks. Toodi välja, et vaja oleks olnud rohkem meetodeid ja tööriistu. Lisaks reflektsioon ja kovisioon oleks olnud vajalikud, et õpitut läbi töötada. Koolituse tagasiside koolitaja ja osalejate vahel koolituse lõppedesplaaniti, kuid selle toimumine on esialgu ootel.
Seoses kogukonna koordineerimise funktsiooniga on jätkuvalt ebaselgust. Kuidas konsultandid saavad kõigeparemini ühendust KOVidega, kas KOVides ollakse kogukondadega tegelemisest teadlikud ja valmis kogukondadega koostööd tegema? Milliste meetoditega jõuab konsultant KOV juhini ja milliste argumentidega KOV juhti veenda, et ta leiaks omavalitsuses on oluline leida inimene, kellel on võimalik kogukonna teemale aega pühendada. Võimalik ebakõla on ka selle vahel, mida näeb Siseministeerium konsultandi rollina kogukondade koordineerimisel, kuidas nägi seda koolitaja, kes konsultante selles valdkonnas koolitas ja kuidas konsultandid ise tajuvad oma rolli. Koolitusprogrammi käigus jäid kõlama märksõnad vahendaja (mediator), fasilitaator, kogukonna organiseerija. Konsultandid tõid välja, et kogukondade koordineerimise suunal on vajadus täiendava koolitusprogrammi järele, mis võimaldab teadmisi süvendada. Tehti ka ettepanek mitmekesistada koolitajaid, et saada erinevaid vaateid ja kogemusi teemavaldkonnale.

Plaanis on viia KIS infosüsteem uuele platvormile ja uuendada infosüsteemi, et see oleks kooskõlas tellitava teenuse kirjelduses välja toodud kogukondade koordineerimise suunaliste tegevustega. Selleks on võetud erinevad pakkumised ja teenusepakkuja leidmiseks käivad läbirääkimised.
3. KÜSKi hinnang MAK võrgustiku vabaühenduste konsultantide tegevuste koordineerimisele, sh infovahetuse korraldamisele ning MAKide tegevuste kontrollile
KÜSKi hinnangul sujus konsultantide tegevuste koordineerimine üldjoontes rahuldavalt.

Kontroll MAKide osutatava teenuse üle toimus lisaks aruandlusele ja selle kontrollimisele jooksvalt. MAKid täitsid oma lepingulisi kohustusi ning olulisi puudusi pole täheldatud. Üheski maakonnas pole teenuse osutamine aruandeperioodil katkenud.

Jätkame infovahetusega KÜSKi ja konsultantide vahel ning hoiame seda efektiivsena. Infovahetus toimub lisaks korralistele koosolekutele ja toimuvatele sündmustele ka infokirjade, kirjavahetuse või vajadusel erakorralise koosoleku formaadis. 2023. aasta esimesel viiel kuul saadeti välja kokku 20 rahastus- ja koostöövõimalusi tutvustavat infokirja.

4. KÜSKi hinnang saavutatud tulemustele, võttes aluseks tellitud teenuse kirjelduse
KÜSKi tellitav teenus katab organisatsiooni kogu arengutsükli. Kogu tsüklit toetab läbivalt kodanikualgatuse tekkeks soodsa keskkonna loomine.
Võrreldes 2022. aasta 5 esimese kuuga on nõustamiste arv kasvanud 4 nõustamise võrra. Viimase aasta jooksul on vahetunud konsultante mitmes maakonnas. Uued konsultandid vajavad konsultandi ametis sisseelamiseks ja valdkonnaga tutvumiseks aega, mille tagajärjel toimub ka vähem nõustamisi. Olukorda mõjutab asjaolu, et aasta esimesel viiel kuul toimus mitmeid koolitusprogramme, mille tõttu nõustamisteks jäi vähem tööaega.
Kliendirahulolu küsitluse tulemused on endiselt väga kõrged. Respondentidest, kes said e-kirja teel nõustamist vastasid 96,5%, et said oma küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. 3,5% e-kirja saanud respondentidest vastas, et sai osalise vastuse oma küsimusele. Respondente, kes e-kirja teel oma küsimusele vastust ei saanud, ei esinenud. Kohtumise teel nõustamist saanud respondentidest 98,5% vastasid, et said küsimusele vastuse või probleemile lahenduse 1,5% respondentidest vastas, et sai osalise vastuse oma küsimusele. Respondente, kes kohtumise teel küsimusele vastust või probleemile lahendust ei saanud, ei olnud.
meetod
2023

nõustamisi
osakaal
telefon
246
28,3%
e-kiri
352
40,5%
kohtumine
152
17,5%
grupinõustamine
30
3,5%
muu
52
6,0%
koolitus
12
1,4%
infopäev
29
3,3%
Kokku
873
100%

Võrreldes 2022 aastaga on 2023 aasta esimesel 5 kuul nõustamismeetoditena jäänud sarnasele tasemele e-kirja teel nõustamiste arv ja kasvanud on kohtumiste arv. Telefoni teel pakutavate nõustamiste arv on vähenenud.
Konsultandid viisid 2023 aastal koolitusi läbi omal initsiatiivil (ilma KÜSKi poolse eelarveta), on need välja toodud nõustamise liigina. Koolituste läbi viimine on võrreldes eelmise aastaga kasvanud.

Kogukondade koordineerimise suunalised tegevused, mis on konsultantide töös uus valdkond, moodustavad 8% kogu nõustamistest. Võib öelda, et see on hea näitaja, kuna 2023 mai kuus lõppes konsultantide koolitamine sellel teemal. Number näitab konsultantide initsiatiivi teemaga tegeleda.
2% võrra on vähenenud organisatsiooni asutamisega seotud nõustamised. See asjaolu on osaliselt kinnitus, et mtyabi.ee katab suuremal määral selle teemavaldkonna infovajaduse. Veidi on vähenenud organisatsioonide arendamisega ja organisatsioonide tegevusvõimekuse (juhtimine) kasvatamisega seotud nõustamised. Üks põhjus on kindlasti rahastusvõimaluste kahanemine, mis suunab organisatsioone tegutsema organisatsiooni võimekuste arendamisega. Teine põhjus on vajadus organisatsioonide tegevused uuesti üle vaadata ja praegustes majandusoludes toime tulla ning oma tegevussuundi üle vaadata.
Vähenenud on organisatsioonide tegevusvõimekuse (projektid) nõustamiste osakaal. Põhjusena on toodud välja asjaolu, et mõned toetusmeetmed on suletud, kuna finantsressursid on suunatud mujale, rahastajate jaoks kriitilisematesse valdkondadesse. Organisatsioonide tegevusvõimekus (rahastamine) on jäänud võrreldes eelmise aastaga samale tasemele. Sellest võib järeldada, et projekti põhiseks rahastuseks on rahastusallikaid leida keerulisem, kuid rahastamise küsimused organisatsiooni tegevusvõimekuse mõistes on jäänud sarnasele tasemele.
teenus
2023

nõustamisi
osakaal
kogukondade koordineerimine
70
8,0%
org asutamine
123
14,1%
org tegevusvõimekus (juhtimine)
132
15,1%
org tegevusvõimekus (projektid)
294
33,7%
organisatsiooni arendamine
51
5,8%
org tegevusvõimekus (rahastamine)
88
10,1%
muu
97
11,1%
KOV nõustamine
17
1,9%
MAP koolitus
1
0,1%
Teadmata
0
0,0%
Kokku
873
100,0%

KIS sissekannete kohaselt nõustamistest 76% olid eesti keelsed nõustamised, 22% vene keelsed nõustamised (195 nõustamist 873-st) ja 2% inglise keelsed nõustamised (21 nõustamist 873-st). Statistika näitab, et vene keelsete nõustamiste arv on kahanenud.
5. Ülevaade MAK võrgustiku vabaühendustekonsultantide kliendirahulolu kogumisest ja tulemustest

Esitatakse lõpparuandes

6. Head näited maakonna tulemuslikest ühingutest ja MAKide rollist nende edusammudes
Esitatakse lõpparuandes

7. Ülevaade maakonna ühingute või eestvedajate arenguvajadustest
Esitatakse lõpparuandes

8. Ülevaade konsultantide koolitusvajadustest

Esitatakse lõpparuandes

9. KÜSKi järeldused ja ettepanekud edaspidiseks

Järeldused ja ettepanekud aasta teiseks pooleks.

Lisandunud teenus on tellitava teenuse kirjelduses välja toodud ja MAK juhatajad selle muudatusega nõustusid. Siseministeeriumi eestvedamisel ja ettepanekul nimetati uue teenuse eduindikaatorid. Üks järgmistest sammudest saab olla eduindikaatorite lisamine ka teistele teenuse plokkidele.

Palgasurve on üsna suur ja 2021 II kvartali keskmine brutotöötasu ei ole varsti enam konkurentsivõimeline. Parim oleks leida täiendavad eelarvelisi vahendeid Harjumaa ja Tartumaa arenduskeskustele. Nendes piirkondades jääb täna KÜSKi poolt eraldatav töötasu oluliselt alla maakonna keskmise töötasu.

Aasta teine pool annab selgust, kuidas on tellitava teenuse lisandunud tegevuse (kogukondade koordineerimine) on rakendunud ja millisel määral on oodatud tulemused saavutatavad.
Vajalik on koguda konsultantidelt tagasisidet, kas sellisel kujul nagu täna teenust tellitakse, saab seda edukalt ja efektiivselt osutada ja millised võiksid olla muudatused/täiendused teenuses.

Vabaühenduste tunnustamisüritused maakondades
1. Ülevaade vabaühenduste, sädeinimeste, vabatahtlike vm tunnustamise korraldusest maakondades
Esitatakse lõpparuandes

2. Järeldused
Esitatakse lõpparuandes

Tugitegevuste konkurss
1. Eraldatud toetused
Toetuse saaja
Projekti sisu
Summa
Ülevaade väljunditest ja tulemustest.

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Ei korraldata.

3. Järeldused konkursi kohta

Stipendiumid
1. Stipendiumite saajad
Saaja
Alus ja põhjendus
Stipendiumi summa

2. Ettepanekud edaspidiseks stipendiumite andmise kohta.
Ei korraldata.

KÜSKi korraldatud algatused
1. Ülevaade KÜSKi korraldatud algatustest

18.02.23 KÜSK 15 sünnipäeva kokkusaamine, tutvumine Viljandi linnaga ning varjevõrkude punumine, täitmaks MTÜ Aitan Kaitsta ambitsioonikat eesmärki, punuda 20 000 ruutmeetrit varjevõrke ja need Ukraina suunas teele saata.
25.04.23 Kogemuskohtumine arenguekspertidega, https://kysk.ee/kusk-ootab-arengueksperte-kogemuskohtumisele/
2.06.23 veebis kogukonna eestvedaja stipendiumi saajate ja mentorite kohtumine
6.-7.06. Vabaühenduste konsultantide ja KÜSK meeskonna kohtumine, arutelu konsultatsiooniteenuse arengust KÜSKis, päevakajalised arutelud konsultatsioniteenusest ja konsultantidele pakutavatest koolitustest vms arengu võimalustest.
14.06.23 KÜSK arengupäev Tartus, Tähtvere Avatud Naistekeskuses (AH22 toetuse saaja) koostöö ja kogemusvahetuse suurendamise eesmärgil. Päeva teemaks oli kodanike kaasamine ja osalemine vabaühendustes. Lisaks kogemuslugudele jagati praktilist infot KÜSK AH23 taotlusvooru kohta ning CERV taotlemise võimalustest. MAK konsultant tutvustas konsultantide võrgustiku poolt pakutavat tuge vabaühendustele. Sündmuse esitlusi oli võimalik jälgida veebiülekandena.
Päevakava on leitav: https://kysk.ee/kutse-vabauhenduste-arengupaevale-14-juunil-kell-11-tartus-tahtvere-avatud-naistekeskuses/

KÜSKi kommunikatsiooni- ja teavitustöö
Kirjeldus
Ülevaade KÜSKi teavitustegevustest ja olulisematest meediakajastustest
1. Järjepidev ja plaanipärane teavitustegevus KÜSKi taotlusvoorudest KÜSKi kodulehel ja/või Facebooki lehel (vooru väljakuulutamine ja avamine, infopäevale kutsumine, meeldetuletus infopäeva toimumisest, taotlemise algus (TMS), meeldetuletus taotlemise lõppemise tähtaja saabumisest, teavitus statistikaga (palju taotlusi laekus), teavitus tulemustest (kes toetuse sai), järelkajastused (kogemuslood või videod toetuse saajatest terve aasta jooksul):
• CERV taotlusvoorude avamised ja infopäevad (jooksvalt)
JAANUAR 2023
• kogukonna eestvedaja stipendiumi järelkajastused
• rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendium
• rahvusvaheliste suursündmuste konkurss
• AHE23 taotlemise avamine
VEEBRUAR 2023
• reisitoetuste konkurssi avamine
• rahvusvaheliste suursündmuste konkurssi avamine
MÄRTS 2023
• välisprojektide toetamise konkurssi avamine
JUUNI 2023
• Arenguhüppe taotlusvooru väljakuulutamine
2. Maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide teenuste tutvustamine (intervjuud nendega) KÜSK kodulehe, FB postituste ja koostööpartnerite lehtedel jagamise ning MTYAbi lehe kaudu:
A) Tatjana Zamorskaja 13.02
B) Nadežda Morozova 31.03
C) Teele Ojasalu 28.04
D) Maarja Läänesaar 04.04
E) Kätrin Hanschmidt 26.06
F) Evelin Seppor 03.07
3. Teavitused, sh meediale (koos kodulehe uudise, FB postituste ja koostööpartneritele jagamisega):
• kodanikuühiskonna 2022. aasta tegijate ja aasta vabatahtlike tunnustused
• KÜSK nõukogu uus koosseis, kajastus meedias (veebruaris)
• NULA ideekorje teavitused (jaanuar-märts)
KÜSKi toel toimunud rahvusvaheliste (katusorganisatsioonide) suursündmuste kajastused, näiteks:
• noorte geograafide Euroopa katusorganisatsiooni kongress;
• rahvusvaheline Green Habito aastakonverents jt
4. Regulaarsed KÜSK infokirjad - saadetud KÜSKi infolisti (1600 saajat), 27.01, 22.02, 23.03, 26.04, 26.05, 22.06.
5. Regulaarne teavitustegevus sotsiaalse innovatsiooni projekti tegemistest, sh koosloomeseminaride eel- ja järelkajastus KÜSK kodulehel, mtyabi.ee kodulehel, KÜSK infokirjas, sihtgruppidele, sotsiaalmeedias ning partnerite kaudu, jagasime informatsiooni SIKK uudiskirjades:
• SIKK uudiskirjad ilmusid perioodil jaanuar kuni juuni 2023 – 3 (278 kontakti ja neist 272 on tellijad), 31.01, 28.02, 13.05.
• Sotsiaalse innovatsiooni teemalised nupukesed olid kajastatud ka KÜSKi infolisti uudiskirjades - (1600 saajat) ja maakondlike arenduskeskuste iganädalastes infokirjades
• Eestis toimunud rahvusvaheliste projektisündmuste ning üldiselt projektiga seotud tegevuste, sh rahvusvaheliste kohakülastuste kui muude väljundite kohta jagasid infot edasi KÜSKi poolse sisendi alusel projekti rahvusvahelised partnerid projekti veebilehel https://si-alliance.eu/ ning LinkeIn profiilide juures.

6. KÜSKi aasta olulisemate sündmuste ettevalmistamine, kutsete koostamine, väljasaatmine, programmi kokkupanek, esinejate organiseerimine:
A) KÜSK 15 tähistamine 18.02.2023
B) KÜSKi Suminar 28.06 ja 29.06.2023
C) Vabaühenduste arengupäev Tartus 14.06

7. Regulaarne kogemuslugude ja KÜKSilt toetust saanud projektide ja/või NULA starditoetuse saajate tutvustamine ja info levitamine /inimeste intervjuude jagamine KÜSKi kodulehel, FB-s, maakonnalehtede teavitamine nendest lugudest/ kas video või teksti kujul:
A) kogukonna eestvedaja stipendiumi saajad kogunesid
B) Hüüru vabatahtlik pääste
C) Hüüru külaselts
D) Alutaguse elulaadikoda
E) NULA inkubaatori straditoetuse abil alustas tegevust uudistekanal lihtsaskeeles.ee
F) lõigatud ja korrigeeritud videosalvestused infopäevadest Youtube kanalil
G) Peipsiääre järvepääste avas hooaja
H) Ida-Virumaal Kiikla rahvamaja pakub nüüd ka ööbimisvõimalust jt
8. CERV kommunikatsioon:
• uudised CERV teemal perioodil jaanuar kuni juuni 2023 - 10 tk
• 21.04.23 - loodi kodanike. võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile CERV Facebooki leht www.facebook.com/cervestonia. Selle lehe eesmärk on tutvustada programmi teemasid, jagada nii temaatilist infot kui ka infot avatud voorude ja neid tutvustavate sündmuste kohta nii Eestis kui ka mujal Euroopas. KÜSKi eesmärk on koguda kahe aastaga Facebooki lehele u 1600 unikaalset jälgijat. Jälgijaid kogutakse nii auhinnamängude, koostööde kui ka järjepideva teabe postitamisega (2xnädalas T ja N ilmub lehel postitus). Perioodil 21.04 kuni 30.06.23 on tehtud 2 auhinnamängu ja postitused on ilmunud regulaarselt nii T kui ka N (kokku 21 postitust). Jälgijaid lehel 30.06.23 seisuga 235).
• CERV uudiskirjad ilmusid perioodil jaanuar kuni juuni 2023 - 5 korda (1128 kontakti ja neist 987 on tellijad)
KÜSKi töötajate esinemised (vabaühenduse, teise rahastaja vms kutsel)
1. Narva Kolledži projektijuhtimise aine lõpuseminar – ideelaat ja fondide tutvustus, 05. jaanuar 2023 Sandra Paulus osales tudengite ideelaadal komisjoni liikmena, tagasisidestades tudengite projektijuhtimise aine taames välja töötatud ideesid ning võimalusel viidates edasistele potentsiaalsetele rahastus- ja tugivõimalustele ideede eelluviimiseks. Sandra Paulus ja Marju Mäger tutvustasid seminari teises osas KÜSKi toetusvõimalusi, CERVi ja SIKK projekti ning NULA inkubaatorit.
2. 12.05 ülevaade NULA inkubaatoris osalejatele KÜSKi tegevustest ülevaate, KÜSKi teenuste ja toetuste tutvustus.
3. Sandra Paulus osales Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse kuu loomerühmas ehk nõuandvas kogus KÜSKi kui mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsiooni esindajana. Vahemikus veebruar - mai leidis aset kaks kohtumist, lisaks vahetati teavet e-maili teel. Loomerühma funktsioon oli anda nõu, genereerida ja tagasisidestada ideid, Eesti Inimõiguste Keskuse ettevalmistavaid tegevussuundi ja tegevusi 2023. aasta mitmekesisuse kuu ja päeva korraldamiseks. Kohtumistel osalesid esindajad mitmekesisuse kokkuleppega liitnud ettevõtetest, vabaühendustest ja avalikest asutustest. Tulemus oli mitmekesisuse kuu kontseptsioon ja programm, mis on leitav siit: https://humanrights.ee/uritused/mitmekesisuse-kuu-2023/
KÜSKi kogemuse jagamine rahvusvaheliselt (visiidid KÜSKi, visiidid välismaale)
16.03.2023 SIKK projekti sotsiaalse innovatsiooni 2030 visioonidokumendi tutvustamine Keskkonnaministeeriumi kutsel ringmajanduse visiooni arengusuundade ja teekaardi seminaril, osalesid Evelyn Valtin ja Marju Mäger.
19.03.-24,03. Šveitsi-Eesti Koostööprogrammi raames kohtumine integratsioonivaldkonna ekspertidega, Šveitsi Toetuste Büroo kontaktisikutega ja Swiss Agency for Development and Cooperation SDC (peakorter) esindajatega, et omandada teadmisi ja parimaid praktikaid Šveitsi integratsioonipoliitika ja -meetodite kohta, et edendada eduka integratsioonivaldkonna toetusmeetme väljatöötamist. Vastuvõtjad: Swiss Agency for Development and Cooperation SDC, Büro Exchange & Cooperation (“BEC”), osales Anneli Roosalu.
13.-14.06.23 toimus Rootsis, Stockholmis “Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi” ehk CERV programmi kontaktpunktide kohtumine. Eestist osalesid KÜSKi programmi koordinaatorid Katre Tamm ja Marju Mäger. Kohtumisel tõdeti, et peamine, mida kontaktpunktid Euroopa Komisjonilt ootavad, on selge ja lihtne taotlusvoorude info. Kontaktpunktide eestvedajate vahelise koostöö oluline väljakutse on leida organisatsioonid, kes võtaksid rahvusvahelistes projektides juhtpartneri rolli ja kaasaksid teisi kodanikuühendusi partneritena oma tegevustesse.
Infopäevad taotlejatele
6.01.2023 veebis Arenguhüpet ettevalmistava taotlusvooru infopäev. Järelvaadatav: https://youtu.be/iSYx5a9wNJ4
4.01.2023 Eesti väliskogukondade väljaannete toetusprogrammi infopäev Zoom platvormil. Järelvaadatav: www.kysk.ee/veajal23
18.01.2023 - Võrdõiguslikkuse (mittediskrimineerimine, võitlus rassismi, ksenofoobia ja kõigi sallimatuse vormide, sealhulgas romade õiguste kaitse (i.k. antigypsism), mustanahaliste rassism, juudivastasus e antisemitism, moslemite õiguste kaitse (i.k. anti-Muslim hatred, LGBTIQ+foobia) taotlusvooru /CERV-2023-EQUAL) infopäev ZOOM-keskkonnas
19.01.2023 - Euroopa Liidu põhiõiguste harta taotlusvooru ( jagunevad viie erineva alateema alla) (CERV-2023-CHAR-LITI) infopäev ZOOM-keskkonnas
08.02.2023 - Linnade võrgustike taotlusvooru CERV-2023-CITIZENS-TOWN-NT infopäev ZOOM-keskkonnas
28.02.2023 Rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumiprogrammi infopäev. Järelvaadatav: www.kysk.ee/rks23
10.03.2023 - Daphne taotlusvooru teemaline kohtumine siseministeeriumi, justiitsiministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiga, et esitada võimalik taotlus soolise vägivalla ja lastevastase vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise taotlusvooru (sh Ukraina sõjas kannatanud naised ja lapsed), kus on toetuse saajal võimalik jaotada vahendeid toetuste kaudu kolmandatele osapooltele CERV-2023-DAPHNE
17.03.2023 - Euroopa ajaloolise mälu taotlusvooru CERV-2023-CITIZENS-REM infopäev ZOOM keskkonnas
30.03.2023 - Sõpruslinnade taotlusvooru CERV-2023-CITIZENS-TOWN-TT infopäev ZOOM-keskkonnas
06.04.2023 - Euroopa ajaloolise mälumeetme infopäev, Vanemuise 42, Tartu
12.04 kuni 13.04.2023 - CERV progrsmmi üldtutvustus ja eelkõige sõpruslinnade taotlusvooru CERV-2023-CITIZENS-TOWN-TT tutvustus Linnade ja Valdade päevadel Tallinnas, SOKOS Hotel Viru konverentsikeskuses
26.04.2023 - Kodanike kaasamise ja osalemise taotlusvooru (CERV-2023-CITIZENS-CIV) infopäev ZOOM- keskkonnas
Rahvuskaaslastest noortele suunatud praktikaprogrammi konsultatsioonitunnid 4. aprillil kell 16.00 ja 5. aprillil kell 9.00. Zoomis. Konsultatsioonitundide raames oli võimalik küsida koordinaatorilt küsimusi, saada nõu taotlusprotsessi ja taotluse täitmise kohta
16.06.23 2023.a arenguhüppe taotlusvooru infopäev veebis, https://kysk.ee/sel-aastal-saavad-vabauhendused-arenguhuppe-toetust-taotleda-kuni-25-septembrini/

Taotlusvoorude ava- ja lõpuseminarid
17.02.23 KÜSK 2022.a arenguhüppe taotlusvoorust toetust saanud vabaühenduste esindajate kogemuskohtumine Meeste Koja Tartu Kuuris. https://kysk.ee/startisid-eelmisel-aastal-kuskilt-arenguhuppe-toetuse-saanud-projektid/

Muud tegevused
Kohakülastused:
17.02.23 Meeste Koja Tartu Kuur (AH22), https://kysk.ee/startisid-eelmisel-aastal-kuskilt-arenguhuppe-toetuse-saanud-projektid/, Tea Jänes
26.04.23 Hüüru vabatahtlik päästekomando (AH21), https://kysk.ee/huuru-vabatahtliku-paaste-eestvedaja-mati-leivategija-elanikkonnakaitse-ja-kriisiks-valmistumine-on-meil-vaga-oluline-teema/, Tea Jänes ja Priit Põiklik
26.04.23 MTÜ Hüüru Külaselts (AHE21), https://kysk.ee/mtu-huuru-kulaselts-sai-kuski-abiga-arengukava/, Tea Jänes ja Priit Põiklik
06.05.23 MTÜ Peipsiääre Järvepääste (AH20), https://kysk.ee/mtu-peipsiaare-jarvepaaste-avas-hooaja/, Tea Jänes ja Anneli Roosalu
Mai ja juuni: Seto Küük MTÜ, Ühendus Isade eest, Rääma Noorte Ühing Noorus MTÜ ja Mittetulundusühing Pärnu Loomelinnak (AHE22), Kerstin Rei ja Priit Põiklik.
29.-30.05. MTÜ Rõõmukool, Ayuda Mittetulundusühing, Mittetulundusühing Edukad Sillamäe Noored – ESN, MTÜ Nuti lemmikloomade toetus, Mittetulundusühing Maadaam ja Alutaguse Elulaadikoda (IVIT23), Kerstin Rei, Priit Põiklik, Anneli Roosalu.

Kohakülastused, rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursi toetusesaajad:
2.-6. mai 2023 Klubi EGEA-Tartu suursündmus North and Baltic Regional Congress 2023 (NBRC 2023) - Baltic Sea(l) (Põhja- ja Baltimaade Regiooni kongress) Võsul. Kohal käis koordinaator Sandra Paulus.
25. mai. 2023 Sillamäe Lastekatse Ühingu suursündmus “Green Habito konverents” Tallinnas. Kohal käis koordinaator Sandra Paulus.
20. juunil ICOMOS Eesti korraldatud ICOMOSi Euroopa grupi aastakoosoleku ja seminari raames toimunud avalik seminar artu Ülikooli raamatukogus teemal 20. sajandi pärand. Kohal käis koordinaator Sandra Paulus.
Kohakülastused, reisitoetuste konkursi toetusesaajad:
9.- 10. märtsil Tallinnas Mõttekoda Praxis korraldatus osalusuuringute koolitus, millele kutsutud väliseksperdi Joanna Howardi sõitu toetas KÜSK. Kohal käis koordinaator Sandra Paulus.
Kohakülastused, välisprojektide konkursi toetusesaajad:
30. märts Tallinnas Eesti Lugemisühingu sündmus “Literacy in contemporary education environments. Sharing good practice of Reading Nests” Tallinnas. Sündmus oli osa 2021. aastal alanud ja KÜSKi poolt toetatud välisprojektist “Literacy in contemporary education environments. Sharing good practice of Reading Nests.” Osales koordinaator Sandra Paulus.
14.06.23 SK Dorpat Kiiking (AH21), https://kysk.ee/ule-volli-kiiged-kuskitoel-tartus-ja-suvel-mujalgi-eestis/, Tea Jänes ja Katre Tamm
14.06.23 Tähtvere Avatud Naistekeskus (AH22), Tea Jänes ja Priit Põiklik
SIKK rahvusvahelise projekti kohakülastused:
14.-16.02.2023 Saksamaal, mille eesmärk oli tutvuda sotsiaalse innovatsiooni valdkonna tegutsejatega Berliini ja Dortumundi linnades ning luua kontakte ja tutvustada Eesti tegevusmaastikku. Kohakülastusel osalesid projekti partnerid Eestist, Poolast, Taanist, Inglismaalt, Šotimaalt ja Saksamaalt. Osalesid Evelyn Valtin ja Marju Mäger.
22.-24.03.2023 Poolas, mille eesmärk oli tutvuda sotsiaalse innovatsiooni valdkonna tegutsejatega Varssavis ja Lubinis linnades ning luua kontakte ja tutvustada Eesti tegevusmaastikku. Kohakülastusel osalesid projekti partnerid Eestist, Poolast, Inglismaalt, Šotimaalt ja Saksamaalt. Osalesid Evelyn Valtin ja Marju Mäger.
19.-20.04.2023 Taanis, mille eesmärk oli tutvuda sotsiaalse innovatsiooni valdkonna tegutsejatega Kopenhaagenis ning samuti luua kontakte ja tutvustada Eesti tegevusmaastikku. Kohakülastusel osalesid projekti partnerid Eestist, Poolast, Inglismaalt, Šotimaalt ja Saksamaalt. Osalesid Evelyn Valtin, Marju Mäger, Uku Visnapuu, Sandra Paulus, Henri Vaikre.
Muud osalemised:
25.01.23 ja 14.03.23 sotsiaalse innovatsiooni teemalised ESF programmist toetust saanud 6 konsortsiumi ülesed seminarid, fookusega saada sisendit olukorrast riikide poliitika arengutest ja SI kompetentsikeskustega seonduvalt.
Virtuaalse sündmused toimusid eesmärgiga analüüsida, kuidas on kõige parem tugineda sotsiaalse innovatsiooni koordineeritud ja strateegilisele arendamisele riiklikul, konsortsiumisisesel ja konsortsiumide vahelisel tasandil, et aidata kaasa sotsiaalse innovatsiooni strateegia arendamisele Euroopa tasandil. Kaardistati ja anti ülevaade EL-i riikide väljakutsetest, parimatest praktikatest, tulevikuplaanidest. Korraldaja SIKK projekti Saksamaa partner FUSE, KÜSKist osales ja andis Eesti kohta ülevaate Evelyn Valtin.
27.01. Let's Do It World konverents, Evelyn Valtin
30.01. Ida-Viru vabaühenduste ümarlaud, kutsutud kultuuriministri algatusel, Anneli Roosalu
15.02. kohtumine ja arutelu kogukonna suunaliste tegevuste planeerimiseks Viljandi vallas, Anneli Roosalu. Valla esindajad abivallavanem Irma Väre ja arendusspetsialist Katrin Reimo.
21.04.2023 toimus Taanis SIKK rahvusvahelise projekti lõpusündmus, eesmärgiga saada ülevaade projekti jooksul toimunust, tulemustest ja tulevikuplaanidest, kohutda partenritega. Osalesid projekti partnerid Eestist, Poolast, Taanist, Inglismaalt, Šotimaalt ja Saksamaalt. Osalesid Evelyn Valtin, Marju Mäger, Uku Visnapuu, Sandra Paulus, Henri Vaikre.
4. mail 2023 Tallinnas Vabaühenduste Liidu korraldatud Kodanikuühiskonna Foorum. Sündmusel ja töögruppides teemal vabaühenduste roll ühiskonnas ja tulevikustsenaariumid osalesid Sandra Paulus ja Anneli Roosalu.
30.05.2023 Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) kevadkonverents Parema tuleviku nimel: ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust. Toimus sooteadlikuma vabaühenduse auhinnatseremoonia. Avaldati ülevaade Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi CERV eesti facebooki lehel www.facebook.com/cervsetonia. Osales Katre Tamm.

KÜSK meeskonna tegevused:
3.01.2023 Vägivallatu suhtlus ja MTÜ Mondo tegevuste ülevaade, Maria Sakarias.
25.01. Mitmekesisuse põimõppe töötuba, Helen Talalaev.
07.03. Diskrimineerimisjuhtumite menetlemise korra loomine, Helen Talalaev.
10.05. mitmekesisue päeva tähistamine, viktoriin, bingo, arutelu meeskonnas, kuidas tagame mitmekesisuse? https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesisuse-paev/

Informatsioon KÜSK nõukogu liikmete ja koosolekute kohta on leitav: https://kysk.ee/meist/noukogu/

KÜSKi töötajad töörühmades, komisjonides, ümarlaudades, projektides
KÜSKi töötaja
Töörühm, komisjon, projekt
Tulemus
Sandra Paulus
Narva Kolledži projektijuhtimise aine lõpuseminar – ideelaat ja fondide tutvustus, 5. jaanuar kell 12.15-15.45
Sandra Paulus osales tudengite ideelaadal komisjoni liikmena, tagasisidestades tudengite projektijuhtimise aine taames välja töötatud ideesid ning võimalusel viidates edasistele potentsiaalsetele rahastus- ja tugivõimalustele ideede eelluviimiseks.
Anneli Roosalu
17.01.EKAK ühiskomisjoni koosolek
1.Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital põhikirja muutmise konsulteerimine2.Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu liikmete nimetamise konsulteerimine
Anneli Roosalu
SIM Kodanikuühiskonna partnerite regulaarne infokoosolek
30.01. strateegilise partnerite kohtumine
Strateegiliste partnerite teevuse ülevaade: Vabaühenduste Liit, Sotsaalse innovatsiooni labor, MAK võrgustik, Sotsiaalsete Etteveõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, jooksvalt info jagamine.
Anneli Roosalu
Reedeti iganädalaselt: Siseministeeriumi asekantsleri nädala koosolek

Jooksvalt info jagamine.
Evelyn Valtin
Arutelu koosloomelisest poliitikakujundamisest
Koosloomeline poliitikakujundamine ning digilahendused, mis võiks seda toetada. Panelistidena astuvad üles Liia Hänni (EGA e-demokraatia vanemekspert), Karl-Hendrik Pallo (Koostöö Kogu demokraatia ekspert), Karmen Vilms (Riigi koosloome keskkonna projektijuht) ning Tiina Randmaa-Liiv (TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor). Arutelule annab videoettekandega inspireeriva tõuke University College London (UCL) avaliku poliitika ja sotsiaalse innovatsiooni professor Geoff Mulgan
Evelyn Valtin
20.01. SDG-drivne tech-innovative solutions -Sündmus rahvusvahelisele mõjuinvesteeringute juhtrühmale (GSG) ja teistele valdkonnaga seotud sidusrühmadega.
Seminar säästva arengu eesmärkidest juhinduvate tehnoloogiliselt uuenduslike lahenduste teemal. Eesmärgiks oli teha kindlaks ja koostada ülevaade lähenemisviisidest, tegevustest ja algatustest kahes erinevas, kuid kõrvuti asetsevast ökosüsteemist – tehniline innovatsioon ja digitaalne sotsiaalne innovatsioon, et joonistada pilt erinevatest tehnoloogiapõhistest jõupingutustest, mida saab teha kestliku arengu eesmärkideni jõudmiseks.
Anneli Roosalu, Kristo Tõnissooo
23.-24.01. MAK võrgustiku talveseminar
Infovahetus MAK esindajatega, KÜSKi poolt tunnustuste üleandmine: Kodanikuühiskonna aasta edendaja 2022 tunnustus- Võrumaa Arenduskeskus, Vabaühenduste aasta nõustaja 2022, Tatjana Zamorskaja, Aasta kolleeg vabaühendsute suunal 2022, Külli Volmer.
Anneli Roosalu, Kristo Tõnissoo
01.02. Avatud valitsemise partnerluse ümarlaud
Info 2023. aastal toimuva AVP tippkohtumisest.
Evelyn Valtin, Marju Mäger, Uku Visnapuu, Priit Põiklik, Henri Vaikre
SIKK projekti sotsiaalse innovatsiooni seminar Tallinnas 01.02.2023
Osalenud vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja teised riigiasutused ning ettevõtted ja sotsiaalsete ettevõtted on rohkem teadlikud sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest ning rahastusvõimalustest. Tugevdati koostöösidemeid ja loodi uusi, võrgustuti, arutleti ideede üle ja vahetati kogemusi. Osalejad andsid sisendit SI 2030 visioonidokumendile.
Uku Visnapuu
SIKK projekti sotsiaalse innovatsiooni koolitajatele suunatud seminar Tartus 03.02.23
Osalenud koolitajad on rohkem teadlikud sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest. Arutleti ideede üle ja vahetati kogemusi. Osalejad andsid sisendit SI 2030 visioonidokumendile.
Evelyn Valtin, Marju Mäger, Uku Visnapuu, Tea Jänes, Katre Tamm
SIKK projekti sotsiaalse innovatsiooni seminar Tartus 07.02.2023
Osalenud vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja teised riigiasutused ning ettevõtted ja sotsiaalsete ettevõtted on rohkem teadlikud sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest ning rahastusvõimalustest. Tugevdati koostöösidemeid ja loodi uusi, võrgustuti, arutleti ideede üle ja vahetati kogemusi. Osalejad andsid sisendit SI 2030 visioonidokumendile.
Marju Mäger, Uku Visnapuu, Kristo Tõnissoo
SIKK projekti sotsiaalse innovatsiooni seminar Pärnus 28.02.23
Osalenud vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja teised riigiasutused ning ettevõtted ja sotsiaalsete ettevõtted on rohkem teadlikud sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest ning rahastusvõimalustest. Tugevdati koostöösidemeid ja loodi uusi, võrgustuti, arutleti ideede üle ja vahetati kogemusi. Osalejad andsid sisendit SI 2030 visioonidokumendile.
Evelyn Valtin, Marju Mäger, Uku Visnapuu
SIKK projekti sotsiaalse innovatsiooni seminar Tapal 14.03.2023
Osalenud vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja teised riigiasutused ning ettevõtted ja sotsiaalsete ettevõtted on rohkem teadlikud sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest ning rahastusvõimalustest. Tugevdati koostöösidemeid ja loodi uusi, võrgustuti, arutleti ideede üle ja vahetati kogemusi. Osalejad andsid sisendit SI 2030 visioonidokumendile.
Kristo Tõnissoo, Sandra Paulus, Evelyn Valtin, Priit Põiklik
15.03. NULA inspiratsiooniüritus
Katrin Kruustük, Teibi Torm, KÜSKi poolt NULA tutvustus, töögruppides arutelu, pakkuda välja ideeid (probleeme ja lahendusi)
Anneli Roosalu
17.03. aruteluseminar: Kohaliku osaluse võimalused
Korraldajad Eesti Koostöö Kogu, Rahandusministeerium, Riigikantselei strateegiabüroo ja Siseministeerium koostöös, osalejad omavalitsus juhid, ametnikud, aktiivsed kodanikud. Artuelud teemal, milliste praktiliste sammudega liikuda edasi avatud valitsemise suunal.
Uku Visnapuu, Katre Tamm, Sandra Paulus, Henri Vaikre
SIKK projekti sotsiaalse innovatsiooni seminar veebis 21.03.2023
Osalenud vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja teised riigiasutused ning ettevõtted ja sotsiaalsete ettevõtted on rohkem teadlikud sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest ning rahastusvõimalustest. Tugevdati koostöösidemeid ja loodi uusi, võrgustuti, arutleti ideede üle ja vahetati kogemusi. Osalejad andsid sisendit SI 2030 visioonidokumendile.
Anneli Roosalu
20.-24.03. EST-CH koostööprogrammi õppereis
Saada infot EST-CH koostööprogrammi rakendamise võimaluste kohta, kohtuda vabaühendustega, täiendada EST-CH koostööprogrammi taotlust.
Katre Tamm, Uku Visnapuu
22.03. "Ma armastan aidata" annetuskeskkonna hindamiskomisjon
https://www.armastanaidata.ee/
Evelyn Valtin, Marju Mäger, Uku Visnapuu, Priit Põiklik, Ande Lehtmets, Kerstin Rei
SIKK projekti sotsiaalse innovatsiooni seminar Ristil 28.03.2023
Osalenud vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja teised riigiasutused ning ettevõtted ja sotsiaalsete ettevõtted on rohkem teadlikud sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest ning rahastusvõimalustest. Tugevdati koostöösidemeid ja loodi uusi, võrgustuti, arutleti ideede üle ja vahetati kogemusi. Osalejad andsid sisendit SI 2030 visioonidokumendile.
Sotsiaalse innovatsiooni 2030 visioonidokumendi juhtrühm
Sotsiaalse innovatsiooni 2030 visioonidokumendi juhtrühma kohtumised 05.04 ja 11.05, kokku 7 kohtumisest
Sotsiaalse innovatsiooni 2030 visioonidokumendi erinevate teemade käsitlemine ja ühisele arusaamisele jõudmine ning visioonidokumendiks sisendi saamine juhtrühma liikmetelt. Visioonidokumendi koostasid eeltöö ja saadud sisendi järgi SIKK projekti partnerid.
KÜSK tiim
SIKK projekti SI võrgustikusündmus Tallinnas 11.04.2023
Osalenud vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja teised riigiasutused ning ettevõtted ja sotsiaalsete ettevõtted on rohkem teadlikud sotsiaalsest innovatsioonist ja ettevõtlusest ning rahastusvõimalustest. Tugevdati koostöösidemeid ja loodi uusi, võrgustuti, arutleti ideede üle ja vahetati kogemusi. Osalejad andsid sisendit SI 2030 visioonidokumendile.
Kristo Tõnissoo, Kerstin Rei, Sandra Paulus, Uku Visnapuu, Tea Jänes
NULA ideekorjesse esitatud ideede hindamiskomisjonis osalemine ja ideede hindamine, hindamiskoosolekul osalemine.
4.-11. aprill 2023.
Hindamiskomisjoni ettepanekute tulemusena pääses NULA inkubaatorisse üle 20e algatuse, millest 10. valiti NULA inkubaatorisse. Rohkem teavet siit: https://nula.kysk.ee/uudised
Anneli Roosalu
21.04. NULA inkubaatorisse kandideerinute 18 algatuse liftikõned
https://nula.kysk.ee/uudised/nula-inkubaatori-2023-aasta-10-algatust-on-selgunud
Kerstin rei, Anneli Roosalu
3.05. teabepäev “Ettevõtlik kogukond”
Korraldasid Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator, Jõgevamaa LEADER tegevusgrupp.
Evelyn Valtin, Tea Jänes
4.05. Rootsi kuninganna Silvia külastus Tammistu perekeskusesse
Tutvumine Tammistu perekeskusega.
Anneli Roosalu
19.05. Maaelu konverents
Korraldajad Maaelu Teadmuskeskus koostöös Maaeluministeeriumiga, kajastatati maaelu ja maamajanduse teemasid ning keskendutakse maamajanduse elujõu suurendamisele. Ühisarutelud: väljavaateid noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks, rohepööret ettevõtluses ning koostöötamise keskuste ja inkubaatorite pakutavaid võimalusi maapiirkonna ettevõtluse arendamiseks.
Kerstin Rei, Anneli Roosalu
Kodanikühiskonna innovatsioonifondi üldtingimuste välja töötamine koostöös Siseministeeriumiga.
22.05. toimunud infotund
Arutelud Siseministeeriumiga ja Päästeametiga. Kodanikühiskonna innovatsioonifondi üldtingimuste kinnitamine 26.06.2023. Kodanikühiskonna innovatsioonifondi üldtingimuste kinnitamine 26.06.2023.
Anneli Roosalu
23.05. KOP mentelejate seminar ja kohakülastused Viljandimaal
Kosstöö võimaluste arutamine, KOP projektide mõju ja vabaühenduste arengu toetamine.
Anneli Roosalu
9.06. teabepäev “Ettevõtlik kogukond”
Korraldasid Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaator, Järvamaa LEADER tegevusgrupid. Ettekanne KÜSKi toetusvõimalustest, osalemine töörühmas: Milliseid teenuseid võiksid kogukonnad ühiselt osutada? Millist tuge saaks pakkuda inkubaator?

Anneli Roosalu
16.06. NULA inkubaatori algatuste vahehindamine
NULA inkubaatoris jätkavd 9 algatust, rohkem teavet siit: https://nula.kysk.ee/uudised
Priit Põiklik
3.-20.05. Koolinoorte konkurss „Koos suudame“ 6.-12. klasside noortele.
Siseministeeriumi koostöös Proovikivi algatusega korraldatud koosloomekonkursi hindamiskomisjoni töös osalemine. 6.-9. klasside kategoorias esitati 9 tööd, 10.-12. klasside kategoorias 35 tööd. Eesmärk: innustada noori koostööle, et end üheskoos proovile panna ja mõelda oma kogukonna või kogu ühiskonna probleemidele ning sellele, kuidas neid probleeme kodanikualgatuse korras lahendada.

Kristo Tõnissoo, Tea Jänes, Kerstin Rei
Si Lab kogukondade koordineerimise koolitus
Osalejad on teadlikumad ja oskavad kasutada kogukonna keskse lähenemisviisi erinevaid praktikaid.
Evelyn Valtin, Marju Mäger, Tea Jänes, Katre Tamm
SIKK SI visiooni töötuba Tartus
Koostöö, võrgustamine, ideede arutelu ja kogemusvahetus.
KÜSK meeskond
SIKK SI võrgustikusündmus
Tähistamine ja tulemuste esitlemine

Evelyn Valtin
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustik
Toimusid mitmed võrgustiku seminarid ja kohtumised Eesti Inimõiguste Keskuse ja mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikuga, mille tulemusena planeeriti ja viidi KÜSKis läbi mitmekesisuse ja kaasatuse põimõppe kursuse läbimine ja temaatiline töötuba ning diskrimineerimisjuhtumite menetlemise korra loomise esimene seminar. Lisaks tähistati KÜSK meeskonnaga 2023. aasta mitmekesisuse päeva.
Evelyn Valtin
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku nõukoda, mille moodustavad KÜSK, Kaubandus-Tööstuskoda, Enics Eesti AS, Telia ja Häirekeskus.
Nõukoja raames toimus Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku koordinaatori vahetumise tõttu minimaalselt tegevusi.
Sandra Paulus
Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse kuu loomerühma ehk nõuandvas kogus osalemine. Kohtumised 02.02.2023, 14.04.2023.
Loomerühma funktsioon on anda nõu, genereerida ja tagasisidestada ideid ja Eesti Inimõiguste Keskuse ettevalmistavaid tegevussuundi ja tegevusi 2023. aasta mitmekesisuse kuu ja päeva korraldamise raames. Kohtumistel osalesid esindajad Mitmekesisuse kokkuleppega liitnud ettevõtetest, vabaühendustest ja avalikest asutustest.
Tulemus oli mitmekesisuse kuu kontseptsioon ja programm, mis on leitav siit: https://humanrights.ee/uritused/mitmekesisuse-kuu-2023/

Lühiülevaade teistest olulistest kodanikuühiskonda arendavatest tegevustest (lepingutest), millega KÜSK on seotud, kuid mis ei ole käesoleva lepingu osa
1. Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud toetusprogramm (VEAJAL23). Aluseks haldusleping välisministeeriumiga programmi läbiviimiseks.

Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
12
70 937,95
0
9
55 230,95

Toetusprogrammi läbiviimise aluseks on haldusleping Eest välisministeeriumiga, milles on sätestatud programmi läbiviimise kord ja eesmärgid.
Menetluprotsess toimub vastavalt KÜSK nõukogu kinnitatud toetusprogrammi tingimustele ja on kirjeldatud KÜSKi kodulehel.
Kolme projekti mittetoetamise põhjuseks oli vooru eelarve lõppemine.

2023. esitati programmi rekordarv taotluseid. Kõrge taotlemisaktiivsuse eeldatavaks põhjuseks on 2022. aasta lõpul KÜSKi ja välisministeeriumi koostöös korraldatud sündmus „Meediaruum 2022“, mille raames toimub vastastikuse õppimise ja võrgustikuprogramm Tallinnas Eesti väliskogukondade väljaannetele toimetajatele/projektijuhtidele. Sündmuse tulmusena suurenes toetusprogrammi nähtavus ning tõusis väljaannete aktiivsus toetust arenguvajadustega tegelemiseks taotleda. Mitme uue taotleja puhul on projektide eesmärgiks Eesti väliskogukonda ühendava väljaande (taas)loomine (nt Soomes ja Austraalias).

Toetatud projektidega saab tutvuda KÜSKi kodulehel.

Toetusprogrammi 3 aasta analüüsist projektide lõpp-aruannete põhjal (2020 -2022) selgub, et väljaannete eestvedajad, toimetajad ja ühingud on aina enam tegelemas väljaannete ja ühingute arenguvajadustega, ning selle võrra vähem taotletakse toetust vaid väljaandmise jätkamiseks. See trend ühtib programmi eesmärgiga tõsta väljaannete jätkusuutlikkust. Programmi algusaastatel (2021) toetust taotlenud kahe väliskogukonna alles loodavad väljaanded on jäänud põsima ning projektide raames jätkatakse nende arendamisega. Käesoleval aastal on taotlemisaktiivsus kasvanud ning loomisel on uued väljaanded/meediaportaalid. Mitme korduvtaotleja puhul on mitme projekti raames järjestikku tehtavad arendustööd – nt. Virtuaalsete platvormide arendus – toetuste toel olnud professionaalne ja tulemuslik ning tuuakse välja, et toetuste jätkumine on tarvilik just pikemaajaliste arendustegevuste elluviimiseks.
Sellest tulenevalt hindab koordinaator programmi jätkamist vajalikuks, et toetada nii juba toimivate väljaannete kui hiljuti loodud/loodavate väljannete pikemaajalisi ja pikemaajalise mõjuga arendustegevusi.

Järeldused konkursi jätkamise osas
KÜSK on otsustanud selle programmi halduspartnerina välisministeeriumile pärast kehtivate halduslepingute lõppu (kehtivad kuni 2024. a. I kvartal) mitte jätkata.
Otsuse põhjus on mitmete uute tegevuste lisandumine KÜSKi, mille raames keskendutakse KÜSKi peamise sihtrühma – Eesti kodanikuühiskonna – ja eesmärgi – kodanikuühiskonna võimekus – arendamiseks.
Oluline põhjus on sihtrühm – kuigi välismaal olevad Eesti kogukonnad on KÜSKi tegevusega võimalik laiemas plaanis seostada, on väliskogukonnad sihtrühm kellega KÜSKil ei ole piisavalt seost ega võimekust tegeleda. KÜSKi võimekus küündib toetuste vahendamiseni, kuid mitte toetamaks sihtrühmasid nende arengus.
Kuna Eestis tegutsevad väliskogukondade sihtrühmadega otseselt teised asutused – sh välisministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus – loodame, et toetusprogramm leiab sisukamat teostamist mõne väliskogukondadega otseselt tegeleva organisatsiooni toel.

Lühiülevaade teistest olulistest kodanikuühiskonda arendavatest tegevustest (lepingutest), millega KÜSK on seotud, kuid mis ei ole käesoleva lepingu osa

2. Rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumiprogramm (RKS23). Aluseks haldusleping välisministeeriumiga programmi läbiviimiseks.

Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
4
13 080,00
0
3
9550,00

Stipendiumiprogrammi läbiviimise aluseks on haldusleping Eest välisministeeriumiga, milles on sätestatud programmi läbiviimise kord ja eesmärgid.
Menetlusprotsess toimub vastavalt KÜSKi nõukogu kinnitatud programmi tingimustele ja on kirjeldatud KÜSKi kodulehel.
Stipendiumiprogrammi laekus 4 taotlust, millest rahuldati kolm. Sisulises hindamises asetus üks taotlus hindepunktidealusel lävendi alla, mistõttu vastavalt tingimustele seda taotlust KÜSKi juhatus ei rahuldanud.

Stipendiumiprogrammi viib KÜSK läbi teist aastat järjest. Eelmise aasta taotlemisaktiivsus oli võrreldes käesolev aastaga suurem (2022. aastal laekus KÜSKi 20 taotlust). Stipendiumiprogrammi jätkamiseks on plaanis läbirääkimised välisministeeriumiga, taotlemise tingimuste analüüs ja muutmine viisil, mis vastaks paremini sihtrühma vajadustele ja looks sihtrühmale parema ligipääsu taotlemisele (nt vanusepiiri langetamine, praktikaperioodi kestuse paindlikkus jm).

3. Järeldused konkursi jätkamise osas
KÜSK on otsustanud selle programmi halduspartnerina välisministeeriumile pärast kehtivate halduslepingute lõppu (kehtivad kuni 2024. a. I kvartal) mitte jätkata.
Otsuse põhjus on mitmete uute tegevuste lisandumine KÜSKi, mille raames keskendutakse KÜSKi peamise sihtrühma – Eesti kodanikuühiskonna – ja eesmärgi – kodanikuühiskonna võimekus – arendamiseks.
Oluline põhjus on sihtrühm – kuigi välismaal olevad Eesti kogukonnad ning välismaal elavad eesti päritolu noored on sihtrühmana KÜSKi tegevusega võimalik laiemas plaanis seostada, on tegemist sihtrühmadega kellega KÜSKil ei ole piisavalt seost ega võimekust tegeleda. KÜSKi võimekus küündib toetuste vahendamiseni, kuid mitte toetamaks sihtrühma ehk välismaal elavate Eesti päritolu noorte arengut. Lisaks praktika sooritamisele Eestis ja selleks rahalise toetuse saamisele vajab antud sihtrühm ka ettevalmistavat tuge praktikakoha leidmisel, Eestisse tuleku ettevalmistamisel, Eestis elamise ja ka tagasipöördumisega seotud nõustamist.
Kuna Eestis tegutsevad väliskogukondade sihtrühmadega otseselt teised asutused – sh välisministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus; seoses Eestis tööle asumisega Rahvusvaheline Maja jt – loodame, et toetusprogramm leiab sisukamat teostamist mõne selle sihtrühmaga otseselt tegeleva organisatsiooni toel.

Lühiülevaade teistest olulistest kodanikuühiskonda arendavatest tegevustest (lepingutest), millega KÜSK on seotud, kuid mis ei ole käesoleva lepingu osa
Euroopa Liidu rahastatud rahvusvaheline koostööprojekt, sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomine, oli väga heaks võimaluseks KÜSKi sihtgrupile sotsiaalse innovatsiooni (SI) tutvustamiseks. Eesti partnerite koordinaatori rolli võtmine KÜSKi poolt projekti raames andis meile olulisi teadmisi nii sotsiaalsest innovatsioonist, sihtrühmast, kui ka Eestis olemasolevast informatsioonist. KÜSKi peamine sihtrühm omakorda võimaldas seda teavet võimalikult laialdaselt levitada, sest vabaühendused, sotsiaalsed ettevõtted, vabaühenduste maakondlikud konsultandid saavad KÜSKist regulaarselt infot.
Rahvusvahelise projekti juhtpartneriks oli Social Impact Saksamaalt. Eestist kuulusid kompetentsikeskuse projekti partnerite võrgustikku lisask KÜSKile, Tallinna Ülikool (TLÜ), Võrumaa Arenduskeskus (VAK), Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV), Siseministeerium (SiM) ja Sotsiaalministeerium (SoM).
Projekti teised rahvusvahelised rahastatud partnerid on SEND, TU Dortmund, FASE, Diakonie Schleswig-Holstein ja Phineo Saksamaalt, Glasgow Caledonian University and Social Innovation Exchange Inglismaalt, Shipyard Foundation Poolast ning Danish Social Innovation Academy ja Danish Design Center Taanist.
Projekti raames loodi KÜSKi koordineerimisel Eestisse sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse ning sotsiaalse innovatsiooni infrastruktuuri raamistik, mis koosneb kohalike partnerite võrgustikust – kuhu kuuluvad sotsiaalse innovatsiooni valdkonna poliitikakujundajad, eksperdid ja praktikud.
Projektil jooksul täideti kolm peamist eesmärki, milleks oli 1. sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi arendamine Eestis. 2. Eesti sotsiaalse innovatsiooni meetodite tutvustamine projekti partnerriikidele ja teistele ELi liikmesriikidele. 3. Partnerriikide sotsiaalse innovatsiooni valdkonna parimate praktikatega tutvumine ja nende kogemusest õppimine.

2023. aastal viidi Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse (SIKK) projekti raames läbi järgmised tegevused:
• Sotsiaalse innovatsiooni visioonidokumendi juhtrühm jätkas tegevust. Ajavahemikus jaanuar-mai kohtus juhtrühm kahel korral. Kohtumiste raames analüüsiti olemasolevat ökosüsteemi, arutati seminaridelt sisendina saadud ideid ning lepiti kokku juhtrühma töö jätkamine. Samuti arutleti laiendatud koosseisus sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse visiooni ning koguti ideid tegevusteks. Juhtrühma tegevuse tulemusena valmis SI visioon aastaks 2030.
• Korraldati 6 SI seminari (01.02, 07.02, 28.02, 21.02, 14.03, 28.03), kus osalenud sidusgrupid - vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja teised riigiasutused ning ettevõtted ja sotsiaalsete ettevõtted on rohkem teadlikud sotsiaalsest innovatsioonist ja sotsiaalsest ettevõtlusest (SE) ning rahastusvõimalustest. Tugevdati koostöösidemeid ja loodi uusi, võrgustuti, arutleti ideede üle ja vahetati kogemusi. Osalejad andsid sisendit SI 2030 visioonidokumendile.
• 11.04 korraldati strateegilistele partneritele, sidusrühmadele jmt projekti lõpusündmusena võrgustumisseminar, mille raames toimusid paneeldisukussioonid Eesti vahenditest ja toetusvõimalustest sotsiaalsele innovatsioonile, kogemuste vahetamised, sisendi andmine SI kompetentsikeskuse visioonile ja tegevustele ning saadi ülevaade EL rahastus- ja toetusvõimalustest.
• Osaleti 3 kohakülastusel: Saksamaal (14.-16,02), Poolas (22.-24,03) ja Taanis (19.-20.04) vahetamaks kogemusi ja teadmisi ning rahvusvahelise võrgustiku laiendamiseks.
• Panustati võrgustikku osaledes SEV koordineeritava sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse huviliste võrgustiku kohtumistel.
• Arendati koostöösidemeid mitmete strateegiliste partneritega, sotsiaalsete ettevõtetega, maakondlike arenduskeskustega, Maaelu Teadmuskeskusega, LEADER tegevusgruppidega, Riigi Tugiteenuste Keskusega, EaSi töögrupiga, ministeeriumidega, eelkõige Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumiga.
• Regulaarselt toimusid kohtumised SIKK projekti Eesti partneritega (TLÜ, VAK, SEV, SiM) ning koostöö projekti rahvusvaheliste partneritega mitmesuguste tegevuste, sündmuste ning ka meediakajastuste osas. KÜSK koordineeris Eesti partnerite tegevusi, panustas projekti rahvusvahelistesse tegevustesse ning viis ellu mitmesuguseid projekti tegevusi ja korraldas sündmusi. Osaleti projekti juhtrühma tegevustes ja koosolekutel, rahvusvahelistel projekti sündmustel.

Projekti raames korraldati kahe aasta jooksul: 1 kahepäevane SI ja SE teemaline seminar, 6 SI teemalist seminari, 1 koolitajatele suunatud temaatiline seminar, 1 projekti võrgustumiseminar, 5 koolitust-seminari maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantidele. Oldi kaaskorraldaja Impact Day 2022, korraldati paneel diskussioon Arvamusfestivalil, raames osaleti 4 kohakülastusel Inglismaal ja Šotimaal, Saksamaal, Poolas ja Taanis ning viidi läbi 1 rahvusvaheline kohakülastus Eestis. Korraldati kokku 7 SI 2030 visioonidokumendi juhtrühma kohtumist ning regulaarselt temaatilisi koosolekuid projekti tiimiga. Allkirjastati SI ja SE koostöökokkulepe. Korraldati Eesti 2035 strateegia raames Arvamusrännak ning anti üle SI ja SE teemalised ideed. Osaleti regulaarselt mitmesugustel projektiga seotud valdkondlikel kohalikel, üleriigilistel, projekti ja rahvusvahelistel koosolekutel, kohtumistel ning sündmustel ning rahvusvahelise koostöö platvormi sündmustel.
Lisaks KÜSKi tegevustele viisid projekti Eesti partnerid läbi mitmesuguseid sündmuseid, arutelusid, kohtumisi erinevate sihtrühmadega, kelle seas olid ka finantsasutuste esindajad, investeerijad, fondid, poliitikakujundajad ja elluviijad, riigiasutused. Panustati mitmesugustesse analüüsidesse, mille tulemusel koostati ökosüsteemi kaardistus, sotsiaalse innovatsiooni visioonidokument jmt.

3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Sotsiaalse innovatsiooni tegevuste jätkamiseks tutvuti erinevate rahastusvõimalustega, sh Interregi temaatilise taotlusvooruga ning arutleti Euroopa Liidu võimaluste üle Euroopa Liidu sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse tegevust juhtiva asutuse juhatajaga ja projekti juhtpartneriga. Interregi vooru raames otsustati mitte osaleda ja toetusele kandideerida. 2023. aasta jooksul avatakse üks või mitu ESF+ SI vooru, mis võivad olla võimalikud fondid tegevuste elluviimiseks lisavahendite taotlemiseks sotsiaalse innovatsiooni Euroopa Liidu rahvusvaheliste partneritega.

Projekti jooksul töötas KÜSK koos Siseministeeriumiga välja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projektitaoetuse taotluse, mille fookuseks on eelkõige läbi vabaühenduste võimekuse tõstmise ja sektorite-ülese koostöö soodustamise ning sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja võrgustiku tegevuse, toetada sisserännanute ja pagulaste lõimumist Eesti ühiskonnas. KÜSK korraldas projekti partneritega Tallinna Ülikooli, Võrumaa Arenduskeskuse, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ning Sise- ja Sotsiaalministeeriumidega kolm ajurünnaku formaadis kohtumist. Taotluse ette valmistamise käigus toimus mitmeid kohtumisi Siseministeeriumi ning programmi juhtministeeriumi Kultuuriministeeriumiga. Teised programmiga seotud ministeeriumid on Haridus- ja Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium. 05.05 toimus programmi raames põhjalik projektitoetuse taotluse ühine täiendamine koostöös teiste ministeeriumidega.

Aruande kinnitus:
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Amet
Allkiri
Anneli Roosalu
Juhatuse liige
digiallkirjastatud

KUSK I poolaasta aruanne.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNELI ROOSALU 47209152735 2021-07-20 09:24:16

Lisa 1 Tegevus- ja tulemusaruanne.docx

Kantsleri käskkirja „2021. aastaks riigieelarvelise toetuse
andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital“
Lisa 1

Tegevus- ja tulemusaruanne
Esitatakse seisuga 10.06.2021 hiljemalt 21.07.2022 (vahearuanne, ainult numbrilised näitajad)
31.12.2021 hiljemalt 31.01.2022 (lõpparuanne, kumulatiivselt)

Kõikide konkursside, voorude juures peavad olema lingid taotlemise tingimustele.

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale KÜSKis. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

1. VABAÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU SUURENDAMINE

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse kasv
Võimalik täiendada aasta lõpus, kuna vastavad indikaatorid said lisatud alles sel aastal, siis tuleb ära oodata esimesed aruanded.
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
Toetuste jagunemine erinevate valdkondade, piirkondlike ja üle-eestiliste, eesti - ja muukeelsete ühingute vahel; kodanikuühiskonna horisontaalsete teemade osas
Arenguhüpet ettevalmistava vooru toetuse saajad jagunesid tegutsemispiirkonna alusel järgmiselt: 19 üleriigilise tegutsemispiirkonnaga, 17 piirkondliku tegutsemispiirkonnaga (5 Tartumaa, 4 Harjumaa, 2 Lääne-Virumaa, 1 Pärnumaa, 1 Võrumaa, 1 Hiiumaa, 1 Valgamaa, 1 Saaremaa, 1 Raplamaa) ning 1 rahvusvaheliselt tegutsev organisatsioon.

Projektitoetuste taotlusvoorud mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse suurendamiseks.
1. Taotlusvoorude ettevalmistamise, menetlusprotsessi ülevaade (sh ülevaade hindamisest), probleemid.
1. Arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor (AHE21) – https://kysk.ee/ahe21
3. veebruaril oli arenguhüpet ettevalmistava taotlusvooru tähtaeg. Toetust sai küsida tegevusteks, mis aitavad ette valmistada arenguhüpet, projekti väljundiks pidi olema tegevuskava arenguhüppeks, äriplaan või tegevuskava sihtrühma kuuluvate vabaühenduste arendamiseks. Taotlusi esitati kokku 66, millest 3 ei vastanud tehnilise hindamise tingimustele. Ülejäänud 63 taotlusest ületasid taotluse rahuldamise eelduseks olnud lävendi ehk 70 punkti piiri 42 taotlust. Taotlejate seas oli kokku 30 üleriigilise, 2 rahvusvahelise ning 34 piirkondliku tegutsemispiirkonnaga organisatsiooni. Arenguhüpet ettevalmistava projekti elluviimiseks said toetust 37 organisatsiooni kogusummas 140 902,72 eurot. Toetuse saajate nimekirja koos projekti tutvustustega leiab KÜSKi kodulehelt: https://www.kysk.ee/toetatud-projektid Projektide abikõlblikkuse periood on 1.04.21-31.07.21, seega tulemusi saame analüüsida augustis. Taotlejatele saadetud tagasisideküsitlusele vastas 35 taotlejat. Küsisime tagasisidet nii taotlemise protsessi kui ka taotlusvormi kohta. Kõige kõrgemalt hinnati taotlusvormi loogilist ülesehitust (keskmine hinne 4,5) ja küsimuste sõnastusi ning abitekste (keskmine hinne 4,4). Positiivne on see, et mõju hindamine on saamas ühingute jaoks tavapäraseks tegevuseks: 33 taotlejat 35 vastanust nõustusid väitega, et ühingu mõju mõõtmine on nende jaoks loomulik tegevus (14 enam-vähem nõus, 12 pigem nõus, 7 täiesti nõus vs 2 pigem ei ole nõus).

2. Arenguhüppe taotlusvoor (AH21) – https://www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah21
05.05.20 avasime 2021. aasta arenguhüppe taotlusvooru, mille taotlemise tähtaeg on 15. september 2021. Toetust saab küsida tegevusteks, mis tõstavad taotleja või tema sihtrühma kuuluvate vabaühenduste võimekust oma põhikirjalisi ja avalikest huvidest lähtuvaid eesmärke saavutada. Vooru tutvustamiseks toimusid veebis nii eesti- kui venekeelne infopäev. 21. mail toimunud eestikeelsel infopäeval osalesid lisaks KÜSKi töötajatele ka maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultant ja KÜSKi hindaja Kadri Pau ning nii arenguhüpet ettevalmistavast kui arenguhüppe voorust toetuse saanud MTÜ Estwatch projektijuht Uku Lilleväli ja mitmekordne arenguhüppe toetuse saaja SA Luke Mõis projektijuht Gea Järvela. Kandsime eestikeelset infopäeva üle lisaks Zoomile ka Facebookis, kokku jälgis infopäeva üle 100 inimese. Venekeelne infopäev toimus 31. mail Zoomis, KÜSKi tegemisi tutvustasid KÜSKi juhatuse liige Anneli Roosalu ning taotlusvoorude koordinaator Kadri Väljaste, taotlusvooru tingimusi tutvustas Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultant Tatjana Zamorskaja, projekti koostamise juhiseid jagas Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Anna Heinsoo ning arenguhüppe projekti elluviimise kogemusi jagas SA Noored Kooli kommunikatsioonijuht Vladislav Lušin. Venekeelsele infopäevale registreerunuid oli 36, kohale tuli 17 inimest. Nii eesti- kui venekeelse infopäeva salvestused on leitavad KÜSKi kodulehelt. Lisaks infopäevadele korraldasime taotlejate toetamiseks ka kaks äriplaani koostamise koolitust. Eestikeelne koolitus toimus 10. juunil ning venekeelne koolitus toimus 17. juunil. Mõlemad koolitused toimusid Zoomis, koolitusi viisid läbi Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultandid Priit Kuuskme (eestikeelne) ja Jevgenia Rõbakova (venekeelne koolitus). Eestikeelsele koolitusele registreerus 54, venekeelsele koolitusele 22 inimest. Koolitused olid osalejatele tasuta. Toetamaks sotsiaalse ettevõtluse arengut ning vabaühenduste omatulu teenimise võimekust, koostasime koostöös Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega äriplaani koostamise juhendi.

KÜSKi mõju hindamiseks lisasime taotlusvormidesse koostöös Jaan Apsiga välja töötatud indikaatorid, mis võimaldavad hinnata KÜSKi toetuste jagunemist ühiskonnaelu valdkondade ja kodanikuühiskonnale oluliste teemade vahel, ning kaardistada, milliste ühingu võimekuste aredamisega projektide käigus peamiselt tegeletakse. Indikaatoritest saadud infot saame analüüsida aasta lõpus, kui on esitatud esimesed aruanded, mis sisaldavad vastavat infot.

2. Projektitoetuse taotlusvoorude väljundnäitajad
Taotlusvoor
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
AHE21
66
251 973,79
3
37
140 902,72
AH21
Selgub 15.09.2021

3. KÜSKi hinnang antud aastal lõppenud taotlusvoorude tulemuslikkusele ja varem lõppenud voorude mõjule (järelaruannete baasil) ühenduste tegevusvõimekusele. Probleemid ja nende lahendamine. Lisaks mõjusad näited ning üldistatult taotlejate tagasiside voorude läbiviimisele.
Taotlusvoor
Hinnang
AH18 (järelaruanded)
2018. aastal viis arenguhüppe projekte ellu 19 piirkondlikku ja 11 üleriigilist organisatsiooni. Järelaruannetest selgus, et kuigi ühingud on oma eesmärgid täitnud, mõnel juhul lausa ootusi ületades, siis COVID-19 pandeemia mõjul on paljud ühingud tegevusi vähendanud või peatanud, mistõttu on langenud ka tulud. Samas aitas AH18 luua baasi, et eriolukorras hakkama saada ja paindlikke lahendusi välja mõelda, mis aitas nii mõnelgi ühingul tagada ühingu stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse. Arendati teenuseid, tegeleti ühingu meeskonna võimestamise, arengukava/strateegia/tegevuskava koostamise, ühingusiseste protsesside korrastamisega. Teenuste arendamise tagajärjena on kasvanud nii teenuste arv kui kvaliteet, mille tulemusel on kasvanud ka koostööpartnerite arv, tulud ja kliendibaas. Tiimi võimestamise ja arengukavade loomise kaudu paranes liikmete motiveeritus ja omavaheline koostöö, teadmiste ja oskuste arendamise teel paranes teenuste kvaliteet ja laiendati annetuste ning omatulu baasi. Samuti kasvas vabatahtlike, töötajate, partnerluste arv.

Näited

Eesti Inimõiguste Keskus – kommunikatsioonivõimekuse arendamise projekti tulemusel loodi kommunikatsioonistrateegia, mille abil saavutati oluline arenguhüpe. Palgati kaks uut töötajat, püsiannetajate arv kasvas neljakordselt. Projekti mõjul suudeti rahastusallikaid mitmekesistada ja tulubaasi kasvatada.
MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde – arenguhüppe eesmärk oli kasvatada teenuse kvaliteeti vabatahtlike toetamise kaudu. Projekti raames süstematiseeriti vabatahtlike värbamise kord ning arendati vabatahtlike toetamise süsteemi. Tulemusena kasvas vabatahtlike motivatsioon, nad püsivad programmis kauem ning ka programmis osalevatel lastel on huvi jätkata „vanema õe või vennaga“ suhtlemist pärast projekti lõppu.
MTÜ Pesapuu – tiimitöö tõhusamise teel tulemuslikuma teenuse pakkumine. Arenguhüppe tagajärjel on tiimitöö tõhustunud ning teenuse pakkumine muutunud efektiivsemaks. Tulemusena on projekti mõjul ühingu tulud märgatavalt kasvanud ning tulude struktuuri muutuse kaudu on tagatud ühingu jätkusuutlikkus.
Taotlusvoor
Hinnang
VEAJAL20
Väliseesti ajalehtedele suunatud 2020. aasta toetusprogrammi laekus 7 taotlust kogumahus 47 591,03 eurot. Toetust said kõik 7 taotlejat kogusummas 45 000 eurot. Lõpparuande esitasid 31. jaanuar 2021 tähtajaks kõik 7 taotlejat, kes olid projekti edukalt ellu viinud kogumahus 44 803 eurot. Ühe taotleja puhul oli tekkinud eelarve ülejääk summas 197 eurot, mille mahus projektiga seotud lisategevusi ei tehtud ning mille kohta vormistati tagasimaksenõue ning toetus tagastati taotleja poolt KÜSKile.
Eesmärgid, mis projektide raames saavutati:
• Lugejaskonna laiendamine ja suurendamine, sh noorema lugejaskonna kaasamine (kolmel juhul)
• Väljaande jätkusuutlikkus – jätkata väljaandmist (kahel juhul)
• Eesti keele ja kultuuri säilitamine (kahel juhul)
• Teabe ja informatsiooni vahendamine (kahel juhul)
• Materjalide kogumine, säilitamine ja publitseerimine – uue tegevuse alustamine
• Sideme loomine väliseesti kogukonna ja asukohamaa kogukonna vahel
• Väliseesti kogukonna omavaheline sidustamine
• Väliseesti kogukonna Eestiga sidustamine
Tegevused, millega eesmärkideni jõudmiseks tegeleti:
• Väljaande digiplatvormi arendamine
• Eesti kogukonna tegemisi kajastavate videomaterjalide digitaliseerimine ja avaldamine
• Lehe lugejaskonna suurendamine, sh noorema põlvkonna seas
• Materjalide kogumine - väliseestlaste ja Eesti kultuuri lood
• Reklaam ja turundus
• Tehnika soetamine video- ja fotomaterjali tootmiseks
• Jooksvad kulud (Web-hotelli ja veebiaadressi kulude tasumine; ajakirjandusühenduse liikmemaksu tasumine)
Kõikide projektide puhul olid eesmärgid saavutatud kas enamuses või täielikult, taotlejad hindasid projekti raames tehtud tegevusi eesmärkide saavutamiseks otstarbekaks. Mõnel korral toodi välja takistused, mis tekkisid tulenevalt COVID-19-ga seotud eriolukorrast ning piirasid kokku saamisi, ürituste korraldamist ning intervjuude läbiviimist, kuid takistused suudeti ületada. Eriolukorra tõttu hinnati oluliseks just veebiplatvormide ja digilahenduste arendamist ning materjalide ning sündmuste digitaliseerimist, et jõuda (laiema) publikuni.
Lõpparuannetes toodi mitmel juhul välja, et väljaannete jätkusuutlikkuse tagamiseks on eelkõige vajalik panustada veebilahenduste jätkuvasse arendamisse, lugejaskonna suurendamisse ning spetsialiseerunud/professionaalsete autorite kaasamisse, mis kõik vajab jätkuvat rahalist tuge, ning tulevastes programmidest toetuse taotlemise valmisolek on suur.

Näited

ESTNISK TIDSKRIFT AB, EESTI PÄEVALEHT ROOTSIS
Väljaande Eesti Päevaleht Rootsis (EPL) projekti eesmärk oli digiplatvormi jätkusuutlikkuse tagamine. Taotluses seatud eesmärgid – tellijate andmebaasi korrastamine, nimede kontrollimine, tellimuste haldamine/peatamine, ning teavitustöö – said projekti jooksul saavutatud. digitaalne platvorm on kaasajastatud, puhastatud ning hooldatud, lugemisformaat on tehtud mugavamaks ka vanemale elanikkonnale (võimaldab teksti paremini suurendada). Projekti raames lisati digiplatvormile ka EPL-i vanemad numbrid aastatest 1961, 1991 ja 1992. 2020. aastal ilmus 22 EPL digilehte, mida on võimalik vaadata www.eestipaevaleht.se leheküljel.
Tulevikul plaanitakse jätkata digiformaadis artiklite lugemise pakkumist, jätkuva vajadusena on välja toodud tugi jooksvate kulude katmiseks ja digiplatvormi edasiseks arendamiseks.
FUNDACJA BALTYCKA, EESTI.PL
Projekti „Eestlased ja Eesti kultuur Poolas“ eesmärgiks oli koguda lugusid eestlastest Poolas ning Eesti kultuurist Poolas. Eesmärk avaldada 15 teksti portaalis eesti.pl on saavutatud ning projektitegevused - teemade määramine valdkonnale spetsialiseerunud autoritele, intervjuude läbi viimine, arhiivipäringud, intervjuude reklaamimine – olid otstarbekad ja mõjusad. Lugude avaldamise ajal detsembris suurenes portaali külastatavus kaks korda. Plaanis on kogutud lugusid edasi reklaamida.
Projekt oli suunatud kahele sihtrühmale – Eesti diasporaale ja Eesti kultuurist huvitatud poolakatele. Ei ole võimalik hinnata, kui suures ulatuses Eesti diasporaa avaldatud artikleid luges, kuid kommentaarides ja sõnumites avaldatud mälestuste ja isiklike lugude jagamisest eeldatakse, et sihtrühmani jõuti. Samuti hinnatakse digiplatvormi kui meediumit, läbi mille jõuda kõige suurema hulga lugejateni.
Jätkatakse veebiajakirja formaadiga. Väljakutsena nähakse raskuseid väljaannete korrapärase sageduse säilitamisel, kuna töötatakse enamsati vabatahtlikkuse põhimõttel. Projekt tõestas, et rahalise abiga on võimalik kaasata väliseid autoreid ning seeläbi avaldada nii sagedamini kui ka tõsta lugude kvaliteeti, mis saavad ka rohkem vastukaja.
TARTU COLLEGE, EESTI ELU
Tartu College-i projekti eesmärk oli uuendada Eesti Elu veebikeskkonda, luua kaasava sisuloome fond kaasamaks kogukonda ja uusi autoreid nii Kanada Eesti kogukonnast kui Eestist ning arendada turundust, soetada kaasaegset tehnikat kvaliteetse video- ja fotomaterjali tootmiseks ja käivitatava kakskeelse (eesti ja inglise) noorte väljaanne veebikeskkonna osana.
Projekti tulemused saavutati osaliselt. Projekti käigus selgus, et planeeritav veebidisain oli oluliselt mahukam ja enam ressurssi nõudvam kui esialgselt prognoositud, mistõttu otsustati eelarves kulud ümber jaotada, et tagada kõige prioriteetsema eesmärgi - veebilehe uuendamise – saavutamine. Veebi visuaalse identiteedi konkursile kaasati kogukonna liikmeid. Projekti lõpparuande esitamise ajaks oli valminud disainkontseptsioon, mis saadeti KÜSKi büroosse tutvumiseks. Soetati foto- ja videotehnika, mis võimaldas lugejatega jagada professionaalselt filmitud programmi, ning mida hinnati otstarbekaks ja oluliseks eriti eriolukorrast tingitud piirangute tõttu, mistõttu toimusid mitmed üritused virtuaalselt.
Kaasava loome fondi ning turundustegevust plaanitakse arendada ja rakendada siis, kui uus veebikeskkond on lõplikult valmis.
Plaanitakse jätkata Eesti Elu väljaandmist nii digitaalselt kui paberkandjal ning suurendada lugejaskonda. Vajadustest toodi välja rahaline tugi, mis võimaldaks lõpuni arendada veebiarenduse ning läbi viia turunduskampaania. Samuti toodi välja vajadus rahalise vahendite järgi, et tasuda originaaltööde eest, mis tagaks olemasolevate ja uute ajakirjanike ja autorite panustamise väljaandesse.

Taotlejate tagasiside voorudele üldistatult
AH18 järelaruandeid esitanud taotlejad olid häiritud tegevuste jätkamisel COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud eriolukorrast. COVID-19 pandeemia mõjul on paljud ühingud tegevusi vähendanud või peatanud.
AHE21 tulemusi saab analüüsida lõpparuandes.
Väliseesti ajalehtedele suunatud programm võeti taotlejate poolt hästi vastu, mitmeid neist väljendasid programmi vajalikkust. Tagasisideküsitlusele vastanud kaks taotlejat märkisid ära soovi võimalusel ka edaspidi programmist toetust taotleda. 2021. aasta alguses on toetust saanud taotlejad tundnud huvi programmi jätkumise osas 2021. aastal.

Järeldused järgmiste taotlusvoorude ettevalmistamiseks, menetlemiseks, tugitegevuste (infopäevad, juhtide jututoad, aruandeseminarid, arengueksperdid jt) kavandamiseks.
Esitatakse lõpparuandes.

NULA inkubaator
1. 2021. aasta hooaja kirjeldus, tulemused, probleemid.
Konkursi tulemusel on aastatel 2021 - 2023 NULA inkubaatori läbiviimisel KÜSKi partneriks Heateo Sihtasutus. Nupukate lahenduste toetamine toimub neljas etapis:
1. Inspiratsioonipäevad kõigile, kel on uuenduslikke mõtteid mõne ühiskondliku probleemi lahendamiseks (toimusid märtsis). Lisaks kümmekond artiklit NULA 2021 aasta fookuses olevatest teemadest.
2. Ideede korje (toimus märts-aprill)
3. Inkubatsioon, sh koolitused, mentorlus (aprill - oktoober)
4. Projektide rahastamine (taotlemine oktoobris)
Inspiratsioonipäevad toimusid eriolukorra tõttu virtuaalselt. Sellel aastal olid erakordselt aktiivsed artiklite kirjutajad, kes käsitlesid teemasid, mis on ühiskonnas probleemiks ja mis on NULA inkubaatori 2021 aasta programmi märksõnadeks.
Aprillis esitati tähtajaks kokku 89 ideed (https://nula.kysk.ee/esitatud-ideed), millest 15 said oma algatust tutvustada hindamiskomisjonile. Esitatud ideedest 11 valiti välja NULA inkubaatorisse. Ideed on leitavad Nula kodulehelt (https://nula.kysk.ee/algatused ). 2019 aastast on inkubaator kaheosaline - esimesed kaks kuud (mai ja juuni) oli üheteistkümnel meeskonnal võimalus oma ideed täpsustada ja testida. Juunikuust jätkas seitse meeskonda põhjalikumalt idee edasi arendamisega.
Edasi pääsenud 11 ideed olid: Düsleksia kapist välja, EatB4, Infinder, Klubi Tervisefänn, Koostööõpe, Liigun rattaga, NOSI, Pai programm, PEVICO, Walkwise ja Ökosaadikud.
Pärast juuni kuus toimunud vahehindamist jätkavad seitse ideed: EatB4, Infinder, Klubi Tervisefänn, Koostööõpe, NOSI, PEVICO ja Walkwise. Algatused pakuvad lahendusi erinevatele probleemidele alustades toiduraiskamisest kuni laste vähese liikumisharjumuseni.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et NULA inkubaatori programm on kulgenud hästi ja ootuspäraselt. Inkubaatoris on mitmed suure ühiskondliku mõjuga algatused, mille edu on kogu ühiskonna parem käekäik.
2. Järeldused järgmisteks hooaegadeks.
Esitatakse lõpparuandes.
3. 2019. ja 2020. aastal starditoetuse saanud projektide käik
Algatus
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade tulemustest
MTÜ Open Knowledge Estonia/ Andmekool (2019)

Andmekool pakub praktilist koolitust ja konsultatsiooniteenust avalikele kui ka era- ja kolmanda sektori asutustele eesmärgiga muuta poliitikakujundamise protsessid läbipaistvamaks nii osalistele kui avalikkusele. Koolituselt saab vajalikud teadmised selleks, et infovahetust, raporteerimist, kavade koostamist ja nende elluviimise jälgimist tõhustada, ning oskused andmete sisestamiseks, ristamiseks ja visualiseerimiseks.
24 737 eurot
Andmekooli projektijuht on Sille Sepp. Mai lõpu seisuga toimib andmekool kenasti. Ajakava on veidi muutunud ja eelarve kuluridasid on ümber tõstetud. Kuna avaliku sektoriga (mis oli üks peamine teenuse sihtgrupp) läbirääkimised ja tehinguteni jõudmine võtab planeeritust kauem aega, ollakse aktiivsed ka era- ja kolmandale sektorile teenuseid pakkudes. Selle tarbeks on tõstetud fookust enam müügile ja turundusele. Ühe arendaja asemel on palgatud müügijuht-arendaja, kes tegeleb müügiga ja oskab sealjuures arendusküsimustes kaasa rääkida.
MTÜ GTL Lab / GTL Labor (2019)
GTL Labori sihiks on julgustada õpilasi olema aktiivsed ja teadlikud kodanikud. Selleks toovad nad Eesti üldhariduskoolidesse tavapärase õppetöö osana elulised projektid, mille käigus on õpilastel võimalik panustada oma kodukoha arengusse ning omandada seeläbi olulisi 21. sajandi oskusi nagu koostöö, loovus, ettevõtlikkus, kriitiline mõtlemine ning jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamine.
24 999,32 eurot
Kui projekti algusetapil planeeriti keskenduda vaid platvormi hariduslikule eesmärgile, siis hiljem selgus, et tuleb kohe terviklahendust hakata välja töötama. See tähendas, et sihtgrupid on ühtlasi ettevõtted, vabaühendused, ministeeriumid, KOVid ja eraisikud. Koostöös Arengukoostöö Ümarlaua ja Riigikantseleiga on arendatakse ühiselt kaasamisplatvormi, kus igal sihtrühmal on oma motivatsioon platvormi kasutamiseks. Laiema sihtgruppide ringiga vajab algatus laiapõhjalisemat lähenemist ja suuremat planeerimise mahtu tegevuste elluviimisel. Koostöö partneritega platvormi arendamiseks on toiminud kenasti.
MTÜ Jututaja (2019)
Jututaja eesmärk on leevendada eakate üksildust. Selleks toovad nad kokku noored ja eakad, kes saavad ühiselt tegeleda mõne meelepärase tegevusega, näiteks lugeda, kuulata muusikat või omavahel maailma asju arutada. Kõik osapooled saavad elurõõmu, energiat ja võimaluse näha maailma teise nurga alt.
23 705,35 eurot
Tegevuskava kohaselt toimub noorte kogutud lugude avaldamine - lähedastele jne, kampaania Hooandjas. Jututaja meeskond on kasvanud seitsme liikmeliseks, kus on nii palgalisi töötajaid kui vabatahtlikke. Lisaks on algatusel 20 nn jututajat kes tegelevad teenuse osutamisega sihtgrupile.
Seoses Covid-19-ga on Jututaja loobunud telefoni teel jututamise eest raha küsimast, kogudes sealjuures aktiivselt annetusi.
Helge Kool MTÜ (2020)
Helge Kooli lahendus on terviklik tarkvaraline süsteem, mis lubab lastel enda probleeme lahendada ja jagada informatsiooni lapsevanemate ja koolispetsialistidega. Projekti teostamise järgmises faasis on kavas keskenduda 13-19-aastastele kooliõpilastele suunatud eestikeelse mobiilirakenduse arendamisele kujul, et see oleks testitud ja kasutatav ning baasfunktsionaalsuses tasuta saadaval App Store’is ja Google Play keskkonnas.
25 000
Starditoetuse fookus on mobiilirakenduse tarkvara arendusel ja selle testimisel. Meeskond on motiveeritud ja tugev. Esimesel poolaastal tekkinud suurem probleem oli tarkvaraarendaja leidmine. Ühendus kuulutas välja hanke mobiilirakenduse arendaja leidmiseks. Mitmed pakkujad küsivad kas liiga kõrget hinda või ei ole neil ajalist ressurssi tööd teostada. See olukord mõjutab planeeritud ajakava. Arutasime läbi võimalikud alternatiivid ja leppisime kokku, et vahearuande esitamise ajal vaatame olukorra uuesti üle.
MTÜ Kideo
E-lapsehoidja aitab lapse haiguse ajal või muul hetkel laste kõrvalt kodukontoris töötavatel vanematel keskenduda pakilistele kohustustele nagu näiteks videokoosolekul osalemine, pakkudes paindlikku, kiiret ja asukohast sõltumatut lapsehoidmise teenust.
24 988,40
E-lapsehoidja on algatus mis on tegutsemiseks tõuke saanud tingituna eriolukorrast. Algatus on olnud kiire arenguga, tänaseks on teenuse vajadus selgelt välja tulnud. Seda kinnitab klientide olemasolu. 2021 aruande perioodil on e-lapsehoidja sõlminud koostööleppe sellise suurettevõttega nagu Telia. Starditoetuse raames on kiirelt loodud kasutajasõbralik ja hea visuaaliga koduleht ning tehtud tugevat turundust. Algatus on saanud omajagu pildile meediakanalites, nii raadios, televisioonis, perioodikaväljaannetes kui ka uudiste portaalides. Meeskond on tugev, tegevus toimub aktiivselt.
MTÜ Logopuu
Aidata 0-3 aastaste laste vanematel saada kiiresti ja mugavalt tõenduspõhist infot oma lapse kõne arengu ja arendamise kohta ja sel viisil hoida kokku logopeedide ja vanemate (töö)aega/ressursse. Starditoetuse raames on planeeritud veebipõhine platvorm, mille abil saab lapsevanem tõenduspõhiselt ja mugavalt hinnata ja toetada lapse kõne ja suhtlemisoskuse arengut kahes ajapunktis -pooleteise- ja kaheaastaselt.
24 996,06
Logopuu rahastamise lisatingimuseks oli koostööpartnerite kinnitus ja seeläbi idee vajalikkuse valideerimine. Koostööpartnerite kinnitused laekusid mõne päevaga. Logopuu meeskond on kokku pandud oma ala professionaalidest, kes koostoimes moodustavad tugeva meeskonna. Valminud on koduleht ja suur osa selle sisuloomast ning täna on juba võimalik teenust tarbida lapse arengu staatuse määramiseks. Logopuu sotsiaalmeedia kanal (Facebook) on aktiivne ja kodulehel peetakse blogi. Lisaks on Logopuu viinud koos Haridus- ja Noorteametiga Logopeediapäeva puhul läbi veebiseminari. Valminud on ka Logopuu tegevusi tutvustav podcast.

Suursündmuste toetamine
1. 2021. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2020. aasta eelarvest toetatud suursündmuste taotluste rahastamise otsustas KÜSKi nõukogu oma koosolekul jaanuaris 2021. Vastavalt nõukogu kehtestatud korrale on nõukogu otsustanud suursündmustena toetada kokku 6 tegevust kokku summas 104 442,5 eurot. Toetatud suursündmused on kodanikuühiskonna arendamise seisukohalt olulised ning kaasavad suure hulga osalejaid.
2. Toetatud sündmused
Toetuse saaja
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade väljunditest ja tulemustest
MTÜ Arvamusfestival

Arvamusfestival 2021 korraldamine
20 000 €
Tulemused selguvad detsembris 2021.
MTÜ Sillamäe Lastekaitse Ühing
Kodanikuühiskonna Foorum 2021
9 042,50 €
Tulemused selguvad detsembris 2021.
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
VNEformat ehk Kogemusõppepäevad venekeelsete vabaühendustele
12 400 €
Tulemused selguvad detsembris 2021.
Kistler-Ritso Eesti SA
Vabamu demokraatiateemaline rändnäitus ja programm „30 aastat
iseseisvat riiki“
10 000 €
Tulemused selguvad oktoobris 2021.
MTÜ Peace Child Eesti
Noortefoorum ja noore vabatahtliku tegevuspäev 2021

15 000 €
Tulemused selguvad detsembris 2021.
SA Eestimaa Looduse Fond
Teeme Ära talgupäev 2021
38 000 €
Lõplikud tulemused selguvad juulis 2021.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
Esitatakse lõpparuandes.

2. VÕIMEKAD JA HOOLIVAD KOGUKONNAD

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Kogukondade ja KOV-ide tõusnud teadlikkus kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest
Esitatakse lõpparuandes.
KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elukeskkonna kujundamisse
Esitatakse lõpparuandes.
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
KÜSKi toetuse ja nõustamise tulemusena suureneb inimeste kaasatus kogukondlikesse ettevõtmistesse ja kohaliku elu edendamise algatustesse
Esitatakse lõpparuandes.
Elujõuliste kogukondlike võrgustike arv
Esitatakse lõpparuandes.
Suureneb KOVde osakaal, kes kasutavad KÜSKi abi (MAKide vabaühenduste konsultandid) kogukondliku koostöö edendamisel
Esitatakse lõpparuandes.

Kogukondade arendamine
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
Esitatakse lõpparuandes.

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Kogukondade arendamise suuna tegevuste üle arutab KÜSKi nõukogu, otsus edasiste tegevuste kohta võetakse vastu 2021. a jooksul.

3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Esitatakse lõpparuandes.

Vabaühendustele suunatud arenguprogrammid maakondades
1. Ülevaade, tulemused

Esitatakse lõpparuandes
2. Järeldused edasise vajaduse ja korralduse osas.
Esitatakse lõpparuandes

3. KODANIKUÜHISKONNA ARENDAMINE JA INNOVATSIOON

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Elanike aktiivne kaasatus kodanikuühiskonda
Esitatakse lõpparuandes
Eesti elanike kasvanud teadlikkus kodanikuühiskonnast ja ühiskondlike protsesside mõjutamise võimalustest
Esitatakse lõpparuandes
Kodanikuühiskonnast alguse saanud uute koostöö- ja koosloomemudelite arv
Esitatakse lõpparuandes
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
Klientide rahulolu nõustamisteenusega
Esitatakse lõpparuandes
Vabaühenduste laiem koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega
Esitatakse lõpparuandes
Tugitegevused on aidanud parandada organisatsioonide võimekust (paranenud on eestvedajate isiklikud pädevused)
Esitatakse lõpparuandes

Regionaalne kodanikuühiskonna võimestamine
1. Väljundnäitajad
Mõõdik
Allikas

2020
2021
Nõustamiste arv
KIS
jaanuar
206
174

veebruar
120
137

märts
404
142

aprill
93
421

mai
97
94

juuni
87
73

juuli

august

september

oktoober

november

detsember

1007
1041
Liikmete arv MAKi või valdkonna e-posti loendites (uudiskirja saajate arv)
MAK
8712
8726
Mtyabi.ee veebilehe külastatavus
Google Analytics, sessions
14 226
14 062

Google Analytics, users
10 833
10 492

Google Analytics, pageviews
24 538
25 668

Keskmine külastuse aeg
00:01:30
00:01:39

Vajadusel kommenteerime väljundnäitajaid lõpparuandes.
Esitatakse lõpparuandes
2. Ülevaade MAK võrgustiku vabaühenduste konsultantide koordineerimisest ja selle käigus esile kerkinud probleemidest, sh teenuse halduskulude jaotusest MAKide vahel
KÜSK koordineerib alates 1. juunist 2015 maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustiku vabaühenduste konsultantide tööd ning vastutab konsultantide poolt elluviidavate ja kodanikuühendustele suunatud info- ja kommunikatsiooniteenuste osutamise eest. KÜSK tagab konsultantide tegevuse koordineerimise, sh infovahetuse korraldamise Siseministeeriumi (SIM) ja MAKidega, klienditagasiside kogumise ja analüüsi ning MAKide tegevuse kontrolli kodanikuühenduste suunal.
Jätkuvalt on MAKidel kohustus tagada kõigi kokkulepitud teenuste pakkumine arenduskeskuses kohtumiste, grupinõustamiste, e-kirja või telefoni teel nõustamiste vm vormides.
30. juuni 2021 seisuga töötab üle Eesti jätkuvalt kokku 18 vabaühenduste konsultanti, neist kaks vene töökeelega ja kaheksa konsultanti pakuvad nõustamist inglise keeles. 2021 esimesel poolaastal konsultante vahetunud ei ole.
Teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas kliendirahulolu küsitlus seni olulisi muudatusi näidanud ei ole, täpsemalt saab seda analüüsida 2021. aasta lõpparuandes. Respondentide määr on aastatega olnud kergelt languses. Ei ole päris selget arusaama, mis on selle põhjus. Üks järeldus on see, et mitmed ühendused on aastate jooksul korduvalt kasutanud nõustamise teenust ning täitnud tagasiside ankeedi, kuid nüüd enam ei täida, kuna neil pole midagi uut öelda. Teine üldisem põhjus võib olla üldise infovoo taseme pidev kasv ja inimesed ei jõua kogu nendeni jõudva infoga tegeleda ning peavad tegema valikuid. See tähendab, et tagasiside küsitlusele vastamine võib nende infoväljas tahaplaanile jääda.
Konsultatsioonide infosüsteem (KIS) toimib sujuvalt. KISi sisestatud kanded on lisaks analüüsile ka aluseks kliendirahulolu küsitluse korraldamiseks. Alates 2019. aastast oleme süsteemi sidunud registriosakonna avaandmetega ning andmed uuenevad seal automaatselt. Küll aga ei võimalda see uuendus saada piisavalt andmeid uute maakonna ühingute kohta konsultantidega jagamiseks (näiteks e-posti aadressid ja esmakande kuupäev) ning neid andmeid peame hetkel veel ministeeriumist eraldi küsima ja konsultantidele sobivaks kasutamiseks töötlema.
Juunis toimunud konsultantide kohtumisel arutati KIS süsteemi täiendamist. Leppisime kokku järgnevad KIS süsteemi täiendused:
• Teenuse „meetod“ valikusse lisame valikud „infopäev“ ja „koolitus“.
• Teenuse kirjelduse valikusse lisame valiku „muu“.
• Nõustamise sisestamisel „Teenuse kirjeldus“ rippmenüüsse lisame valiku „KOV nõustamine“.
• Grupinõustamiseks tekitame nõustamise sisestamisel parempoolse tulba viimaseks lahtriks numbri lahtri nimega „osalejate arv“ kuhu saab lisada nõustamisel osalenud inimeste arvu.
• Lisame ka nõustamiskeele (eesti, vene, inglise) valikud nõustamise sisestamise andmetesse.
• Nõustamise sisestamisel „organisatsioon“ otsingusse lisame ka KOVid.
Täienduste sisseviimine saab planeeritult läbi viia 2021 III kvartalis.

Vabaühenduste teejuhina internetis jätkab nimega MTYabi.ee. Sellel lehel on võimalik saada infot eesti, inglise ja vene keeles. Veebilehe kaudu esitatud küsimustele vastamise rotatsioonisüsteem toimib hästi. MTYabi.ee lehel on tehtud täiendusi nii seoses eriolukorraga kui ka seadusemuudatustega, mis lihtsustasid elektrooniliste koosolekute pidamise ja elektroonilise hääletamise korda. Oleme jõudu mööda uuendanud lehel andmeid ja viinud sisse täiendusi, kus vaja. Täna vajavad MTYabi.ee lehe vene- ja inglise keelsed lehed nii lehe sisulist täiendamist kui andmete uuendamist. Viimati nimetatud tegevuste elluviimine nõuab täiendavaid eelarvelisi vahendeid.

Ülevaade koordineerimisega seotud tegevustest
Kindlasti on mõjutanud nii nõustamisteenuse osutamist kui konsultantide töö koordineerimist eriolukord, mis on üle aastase kestvuse vältel seadnud täiendavaid piiranguid, kui ka neid vähendatud. KÜSKi hinnangul on arenduskeskused oma töö kohandamisega hästi hakkama saanud. Nõustamised jätkuvad ning neid viiakse sageli läbi elektroonilisi vahendeid kasutades. Alates mai kuust on piiranguid sammhaaval vähendatud ja normaliseerub ka konsultantide töö tegemine. Seda teadmisega, et piirangute olukorras on teenus osutatav elektroonilisi vahendeid kasutades ning sealjuures säilitades nii konsultatsioonide arvu kui kliendirahulolu kvaliteedi.

Jätkasime regulaarsete kohtumiste korraldamisega konsultantidele. Esimesel poolaastal toimusid konsultantidega planeeritud koosolekud zoom keskkonnas ja KÜSK meeskonna ning konsultantide kohtumine Viljandis, kus KÜSKi uuenenud meeskond ja konsultandid said omavahel paremini tuttavaks. Veebruaris toimus konsultantidele juriidiliste teemade koolitus. Märtsis toimus konsultantidele zoom programmi kasutamise koolitus. Juunis toimus konsultantidele kommunikatsiooni teemaline koolitus.
Konsultantide kompetentsi arendamiseks eraldi koolituspäevi 2021 ei ole planeeritud, kuna eelarve seda ei võimalda.

Jätkasime kliendirahulolu küsitluste läbiviimisega ja hindamisega eesmärgiga klientide tagasiside ja ettepanekute kaudu saadud sisend konsultatsiooniteenuse täiendamiseks ning vabaühenduste konsultantide teenuse kvaliteedi hindamiseks.
Küsitlusele vastajate osakaal on olnud üldiselt kergelt langevas trendis, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt paranenud. Seda nii e-posti kui ka kohtumise teel nõustatud klientide tagasisidena. Kokku vastas poolaastal küsitlusele 30,0% kohtumise teel nõustamist saanud respondenti ja 25% e-posti teel nõustamist saanud respondenti. Täna ei ole meil selgust, miks vastajate osakaal väheneb. Töötame kahe hüpoteesiga. Üks põhjus võib olla, et kuigi saadame kirja välja korra kvartalis, on viimase 3-4 aasta jooksul korduvaid küsitlusi samadele organisatsioonidele jõudnud. Teine põhjus võib olla üldine infomahu kasv, kus rahuloluküsitlustele vastamine jääb tihti tahaplaanile. Klientide rahulolu teenusega on endiselt kõrge. Täpsemad tulemused 2021 aasta kohta koondame 2022 aasta alguses.
Jätkame eelmisel aastal alustatud mentorlusega, kus uuele MTÜ konsultandile leiame algusperioodiks mentori MTÜ konsultantide võrgustikust. 2021 esimesel poolaastal ei ole mentorlust vaja olnud, kuna konsultante pole vahetunud. Täna on teada, et 2021 aastal võib vahetuda üks konsultant.

Halduskulude jaotus
Alates 2019. aastast toimub arenduskeskuste halduskulude rahastamine vabaühenduste konsultantide teenuse pakkumiseks proportsionaalselt summaga, mida tasutakse nõustamisteenuse eest (tööjõukulud).

Lepingupartner
nõustamisteenus
halduskulud
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
65 350,00 €
30 700,00 €
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
29 100,00 €
13 700,00 €
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Järvamaa Arenduskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Läänemaa
13 000,00 €
6 100,00 €
SA Lääne-Viru Arenduskeskus
15 400,00 €
7 300,00 €
SA Põlvamaa Arenduskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
16 600,00 €
7 800,00 €
SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Saare Arenduskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Tartu Ärinõuandla
22 500,00 €
10 600,00 €
SA Hiiumaa Arenduskeskus
8 450,00 €
4 000,00 €
SA Valgamaa Arenguagentuur
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Viljandimaa Arenduskeskus
14 800,00 €
7 000,00 €
SA Võrumaa Arenduskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
KOKKU
280 400,001 €
132 000,00 €

Ülevaade koordineerimisel tekkinud probleemidest
Väljakutseks on endiselt tellitava teenuse rahaline maht. Praeguse eelarvega ei ole võimalik tellida teenust enamusest maakondadest sellisena, et konsultant saaks töötada täiskoormusel vabaühenduste nõustajana. 31.05.2019 seisuga töötab 18st konsultandist täiskoormusega vabaühenduste konsultandina ainult 3 inimest. Pole põhjust arvata, et seetõttu jääb mõni nõustamisele pöördunu abita aga trend, et konsultantide koormus aja jooksul väheneb, võib mõjutada just lisaväärtuse mahtu ja kvaliteeti, mida konsultandid lisaks nõustamisele maakonnas pakuvad. Siin on mõeldud eelkõige keskkonna loomist (sh info vahendamist ja huvikaitset, kogukondadega tegevusi) ning muid kodanikuühiskonna valdkonnas elluviidavaid tegevusi (näiteks maakonna vabaühenduste koostöö koordineerimine ja koostöö tegevustes osalemine maakondlikul tasandil). See on väga oluline lisaväärtus, mille tõttu KÜSKi hinnangul eelkõige on põhjendatud igas maakonnas vabaühenduste konsultandi olemasolu.
2020 aasta ja 2021 aasta on vabaühenduste konsultantide koordinaator, KÜSK kollektiivi vahetuse ja täienemise tõttu, välja toonud mõned organisatsioonikultuurilised ja kommunikatsiooni elemendid seoses vabaühenduste konsultantide töö koordineerimisega. Omavahelise koostöö tegevused vajasid arusaamade ühtlustamist. Kuna uus koordinaator ei olnud kõikidest varem toiminud asjaoludest teadlik ja ei jätkanud ka kõiki tegevusi täpselt nii nagu varasemalt, tekkis tegevuste korraldamisel ja omavahelises kommunikatsioonis segadust tekitavaid olukordi. Kindlasti andis olukorrale keerukust juurde eriolukord, mis muutis palju varasemalt väljakujunenud asjade korraldust. Olukorra lahendamiseks toimus jooksev arutelu ja aprilli kuus ühine koosolek, kus KÜSKi poolt osales juhataja ja vabaühenduste konsultantide koordinaator ning konsultantide poolt 5 esindajat, kelle konsultandid endi seast kõnelema valisid. Ühtlustati arusaamu ja järgmise sisulise tegevusena viidi juuni kuus läbi kohtumine KÜSK meeskonna ja vabaühenduste konsultantide vahel, eesmärgiga paremini tuttavaks saada ja koostööd parandada.

Konsultantide kompetentsi arendamisel on jätkuvalt suureks väljakutseks rahaliste vahendite vähesus, mis on ette nähtud konsultantide kohtumisteks ja koolitusteks (4000.- eurot aastas). Jagades koolituseks oleva summa konsultantide vahel on aastas ühe konsultandi koolitamiseks 222,2 €. Arvestades hinnataset koolitusturul ja koolitusega kaasnevate kuludega (seminariruum, koolituseks vajalik tehnika jms.) on koolituseks ettenähtud eelarve selgelt ebapiisav.
Samuti puuduvad rahalised vahendid teenuse keskseks turunduseks. Konsultatsioonide arvu kasvu üheks eelduseks on laiem teadmine teenuse olemasolust vabaühenduste seas. Ilma turunduseelarveta on selle eesmärgi saavutamine ebatõenäoline.

Üks koordineerimisel ja konsultantidega suhtlemisel esile kerkiv teema on tellitava teenuse disain. SIMi poolt eest veetav teenuse disain on kindlasti vajalik tegevus. Murekoht on eelkõige see, et konsultandid soovivad infot selle kohta, mis nende töös muutub (kas nende töökoormus säilib, millised saavad olema muudatused tööülesannetes jne). Kuna uue teenuse rakendumine on planeeritud 2022 aastasse, tekitab see täiendavat ootusärevust lähituleviku suhtes.

Üheks probleemiks on Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) taotluse esitajate nõustamine. Nimelt on planeeritud KOP taotlejate nõustamine välistada vabaühenduste konsultantide pakutavast teenusest. Võimalik kitsaskoht tekib selle piirangu rakendamises. Siiani on nõustatud kõiki vabakonna organisatsioonide tegevusi puudutavatel teemadel ja KOP projektide nõustamine on moodustanud sellest märgatava osa. KOP määruse § 3 alusel on nõustamise kohustus Maakondlikul arendusorganisatsioonil.
Eraldi küsimus on, kas taotluse menetlemine ja nõustamine on eetiline ühe inimese poolt. Halduskulud on programmi ellu viimiseks ette nähtud maakondlikele arendusorganisatsioonidele. Kui välistada KOP nõustamine konsultantide pakutavast teenusest (KÜSKi leping MAKidega), siis vaadates kliendi seisukohalt tekib küsimus, kuidas kliendid ümber suunatakse. Oluline on, et KOP menetlejad (valdavalt) ei ole projektide sisulise nõustamise koolitust saanud, siis ei pruugi saada KOP meetmest toetuse taotlejad enam professionaalset nõustamist projekti koostamisel. See tingib taotlusprojektide kvaliteedis languse ning KOP meetme raames jagatavate ressursside ebaefektiivsema kasutuse. Hinnanguliselt võib öelda, et KOP meetme projektitaotluste kvaliteedi tõenäoline vähenemine ning KOP meetme raames jagatavate ressursside ebaefektiivsema kasutuse tulemus on rahaliselt kulukam, kui rahaline kokkuhoid konsultantide tööajast.

3. KÜSKi hinnang MAK võrgustiku vabaühenduste konsultantide tegevuste koordineerimisele, sh infovahetuse korraldamisele ning MAKide tegevuste kontrollile

KÜSKi hinnangul sujus konsultantide tegevuste koordineerimine jätkuvalt plaanipäraselt, suurimaks väljakutseks olnud eriolukord ei takistanud tööde jätkamist. Seoses eriolukorraga leidsime ning võtsime kasutusele uusi ja tulemuslikke töövorme. Seda kinnitab konsultatsioonide arvu kasv.
Kontroll MAKide osutatava teenuse üle toimus lisaks aruandlusele ka jooksvalt. MAKid täitsid oma lepingulisi kohustusi ning olulisi puudusi pole täheldatud. Üheski maakonnas pole teenuse osutamine aruandeperioodil katkenud.
Jätkame koostööd peamiste rahastajatega ja suuremate kodanikuühiskonna katusorganisatsioonidega. Septembris 2021 on planeeritud kohtumine Siseministeeriumi strateegiliste partnerite ja katusorganisatsioonide poolt (VÜL, SEV, Sotsiaalse innovatsiooni labor, Heateo SA, Kodukant jt.) ning selle kohtumise raames konsultantidele organisatsioonide plaanide tutvustamine
Jätkame jooksva infovahetusega KÜSKi ja konsultantide vahel ning hoiame seda efektiivsena. Infovahetus toimub lisaks koosolekutele ka infokirjade formaadis. Vajadusel tekitame eraldi kirjavahetuse või erakorralise koosoleku mõnel esile kerkinud ja arutelu vajaval teemal. 2021. aasta esimesel kuuel kuul saadeti välja kokku 21 rahastus- ja koostöövõimalusi tutvustavat infokirja.
Jätkamist ootab teema, mis puudutab teenuse tuntuse suurendamiseks maakondades (turundus).
KÜSK on MAKide silmis usaldusväärne, paindlik ja koostöövalmis partner ning KÜSKi silmis MAKid samuti.
4. KÜSKi hinnang saavutatud tulemustele, võttes aluseks tellitud teenuse kirjelduse
2021 aasta teenuse tellimusse viidi sisse sõnalisi täiendusi ja iga teenuse jaotusesse lisati soovituslikud mõõdikud, mis on indikaatoriks teenuse tulemusele. Teenuse kirjelduse keskkonna loomise jaotusesse lisati proaktiivselt kaks täiendavat punkti, milleks on koostöö kohalike omavalitsustega ja koostöö kogukondadega. KÜSKi tellitav teenus katab jätkuvalt organisatsiooni kogu arengutsükli. Kogu tsüklit toetab läbivalt kodanikualgatuste tekkeks soodsa keskkonna loomine. Kirjeldame aruandes nelja peamise arengutsükli, millele lisandub keskkonna loomine, tulemusi.
Võrreldes 2020. aasta 5 esimese kuuga on nõustamiste arv kasvanud 48 nõustamise võrra. Arvestades, et nõustamised on viimastel aastatel olnud pigem langevas trendis, oli 2020 aasta, mida iseloomustab eriolukord, nõustamiste arv jäänud samaks ja samuti eriolukorrast mõjutatud 2021 aasta esimesed 5 kuud on nõustamiste arv kasvav. Selle põhjal võib öelda, et tegemist on hea tulemusega. Kasvu üheks põhjuseks võib olla, et viimasel ajal ei ole maakondades vabaühenduste konsultante vahetunud. Küll mõjutab olukorda negatiivselt asjaolu, et suur enamus konsultantidest täidavad tööülesandeid osakoormusel. Kliendirahulolu küsitluse tulemused on endiselt väga kõrged. Respondentidest, kes said e-kirja teel nõustamist vastasid 93,6%, et said oma küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. 6,4% e-kirja saanud respondentidest vastas, et ei saanud vastust oma küsimusele. Kohtumise teel nõustamist saanud respondentidest 100% vastasid, et said küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. Respondente, kes kohtumise teel küsimusele vastust või probleemile lahendust ei saanud, ei olnud.

Nõustamiste jaotus nii tellitava teenuse alusel kui ka nõustamise meetodi alusel on sarnane eelmisele aastale.
Samal tasemel on organisatsiooni asutamisega seotud nõustamised. See asjaolu on osaline kinnitus, et MTYabi.ee katab suuremal määral selle teemavaldkonna infovajaduse. Vähenenud on organisatsioonide arendamisega seotud nõustamised. Siinjuures võib olla põhjuseks, et eriolukorra tõttu seiskus või vähenes paljude vabaühenduste tegevus ja seetõttu oli ka väiksem nõustamiste arv selles valdkonnas. Lisaks toodi välja, et organisatsioonide arendamise konsulteerimine võib kesta aastaid ning mitmed ühendused ei ole saavutanud valmisolekut oma tegevust nii pikalt ette planeerida. Kasvanud on organisatsioonide tegevusvõimekuse (projektid) nõustamiste osakaal. Sellele andis osalise tõuke tekkinud eriolukord, kus vabaühenduste eestvedajatel tekkis piirangute tõttu rohkem ajalist ressurssi ja samas tuli leida ühenduse tegevuse käimas hoidmiseks täiendavaid tegevusi ning võimalusi. Viimast eelkõige seetõttu, et mitmete ühenduste tegevusmaht on eriolukorra kestvuse jooksul vähenenud osaliselt või peatunud täielikult. See tingib asjaolu, et aktiivsemad vabaühendused otsivad võimalusi edasi tegutseda ja kohaneda tekkinud olukorraga.

Võrreldes 2020 aastaga on 2021 aasta esimesel 5 kuul nõustamismeetoditena jätkuvalt vähenenud kohtumiste arv. Kasvanud on telefoni teel pakutavate nõustamiste arv. Telefoni teel pakutavate nõustamiste arvu kasvu üheks põhjuseks on eriolukorda jätkumine 2021 esimesel poolaastal ning ka asjaolu, et KOP toetusmeetme taotluste esitamine viidi e-keskkonda. Kuna konsultantidel ei olnud klientide taotlustele ligipääsu, viidi mitmed nõustamised läbi telefoni teel. Samaks on jäänud e-kirja teel pakutavate nõustamiste arv. Vähenenud on grupinõustamiste arv ja kohtumiste arv. Siin on selge mõju eriolukorra tõttu kehtestatud piirangutel, mida hakati leevendama käesoleva aasta mai kuus.

KIS sissekannete kohaselt nõustamistest 78% olid eesti keelsed nõustamised, 20% vene keelsed nõustamised (195 nõustamist 968st) ja 2% inglise keelsed nõustamised (22 nõustamist 968st). Statistika näitab, et vene keelsete nõustamiste arv on kasvanud ja nõustamiste suhtarv on suurem, kui vene keelsete nõustajate arv (2 nõustajat 18st ehk 11,1%). Võrreldes 2020 aastaga on kasvanud ka inglise keelsete nõustamiste arv.

1. Eestvedajate inspireerimine on olemuselt üks samm enne organisatsiooni asutamise või organisatsioonide nõustamist. Selle tsükli nõustamise tulemuseks võib olla klientide suunamine vabatahtlikeks või nende liitumine mõne juba registreeritud vabaühendusega, mitte ilmtingimata uue vabaühenduse asutamine.

Üldistatult võib öelda, et selle nõustamisliigi all on kolme liiki tegevusi.
Jätkuvalt on üsna palju neid, kes tulevad arenduskeskusesse sooviga oma ideede teostamiseks organisatsioon asutada, kuid pole kindlad, kas sobivaks tegutsemisvormiks on pigem mittetulundusühing või äriühing. Seda nõustamist tehakse enamasti koos ettevõtluskonsultandiga ning aidatakse kliendil leida oma idee realiseerimiseks loodavale organisatsioonile parim juriidiline vorm.
Teine levinud olukord on see, kus klient soovib lahendada konkreetset kogukondlikku või ühiskondlikku probleemi. Siin ei pruugi alati olla kõige paremaks lahenduseks tingimata uue organisatsiooni loomine. Sageli on konkreetse probleemi lahendamiseks võimalik teha koostööd olemasolevate vabaühendustega või ka avaliku sektori asutuste ja ettevõtjatega.
Kolmas levinud tegevus eestvedajaid inspireerida on teha seda grupinõustamiste, infopäevade, kohtumiste või ka koolituste formaadis. Lisaks võimalusele eestvedajatele inspiratsiooni anda ja tutvustada konsultandi nõustamisteenuse sisu, on see ka hea võimalus erinevate vabaühenduste esindajatel üksteist inspireerida.
Hea näitena saab välja tuua Viljandimaa, kus selles valdkonnas toimus mitmeid eestvedajate inspireerimisi.

• Jaanuari alguses aidati kaasa Viljandi linna Peetrimõisa linnaosa „Jõuluseikluse“ mängule ja seeläbi ärgitati kogukonda koostööle, just noorte osas. Suvel on oodata kogukonna noorte poolt suvekontserti.
• Halliste kiriku kogukonna ärgitamine – Halliste kogukond on olnud „uinunud“, mitmel korral innustasime neid seoses Halliste kiriku tulevase juubeliga (30 a taastamisest), kuid tundub, et ikka uinuvad edasi.
• Mulgimaa kogukondade ärgitamine läbi Mulgimaa Lugude, mis toimusid korra nädalas läbi zoomi, kus kohtusid vanad sõbrad aga ka uued tulijad, kes olid Mulgimaale kolinud või hoopis elasid mujal Eestis aga tundsid sidet Mulgimaaga.
• Koolivaheajal on aidatud külakogukondadega koos pakkuda nn. avastusretki ehk omatulu teenimine ja koostöö arendamine (nt. MTÜ Kildu Külade Ühendus)

2. Organisatsiooni asutamise nõustamine jaguneb kaheks: ühingute nõustamine, kelle tulevastel juhatuse liikmetel pole varasemat ühingu asutamise või juhtimise kogemust ning ühingute nõustamine, kelle tulevastel juhatuse liikmetel on eelnev kogemus, kuid soovivad luua uut ühingut. Faktipõhise nõustamise puhul suunatakse klient mtyabi.ee lehele.
Võib öelda, et kindlasti on vähenenud nende klientide arv, kes otsivad lahendusi ainult tehnilistele probleemidele ehk, kuidas elektroonilises keskkonnas juriidilise isiku registreerimiseks vajalikud toimingud käivad. Selles osas on suureks abiks olnud mtyabi.ee leht, kus kõik vajalikud juhised olemas. Siiski päris ära kadunud taolised nõustamised pole, eelkõige vajavad seda nõu kogukonnas aktiivselt tegutsevad vanema põlvkonna inimesed, kelle digitaalsed oskused ja harjumused ei ole noorema põlvkonnaga samal tasemel.
Suurema väärtuse aga saavad konsultandid asutamist nõustades anda eelkõige vähemkogenud vabaühenduste juhtidele. Konsultandi hea ja professionaalne kõrvalpilk aitab läbi mõelda ühingu eesmärgi, nõustada ühinguid vajadustele vastava põhikirja ja juhtimisstruktuuri loomisel ning samuti anda kohe alguses baasnõu näiteks juriidilistel ja raamatupidamislikel teemadel. Sageli vajatakse nõu seoses töötasu maksmise ja töölepingute sõlmimisega. Kui valdkonda sisenevatel inimestel ei ole eelnevalt väga häid finantsalaseid ja juriidilisi baasteadmisi ning organisatsioonide juhtimise kogemust, on taoline kõrvalpilk ja esmane nõu kindlasti väga kasulik ja aitab vältida edaspidiseid probleeme. Kindlasti aitab hea nõu väljastpoolt asju läbi mõelda ka neil, kellel varasem kogemus olemas.
Ühingu tegutsemiseks vajaliku nõustamise etapis anti klientidele sageli esmane info peamistest rahastusvõimalustest. Koostöös KÜSKiga saadavad vabaühenduste konsultandid infokirju viimases kvartalis maakonnas registreeritud kodanikuühendustele, kus tutvustatakse MAKi pakutavaid teenuseid ning kutsutakse ühingu eestvedajaid liituma MAKi infoväljaga.

Hea näitena sellest teemast võib välja tuua kõik vabaühenduste konsultandid, kelle panuse abil korraldati infopäevad alustavatele ühendustele.
Lisaks individuaalsetele nõustamistele toimus esmakordselt kaks üle-eestilist veebipõhist infoseminari neile, kel MTÜ asutamine plaanis. Tavaliselt tehakse taolisi infoseminare maakonnapõhiselt, kuid kriisiolukord tõi kaasa uusi lahendusi/võimalusi ja senisest suurema koostöö ka vabaühenduste konsultantide vahel.
2. märtsil toimus üle-eestilisel infoseminar „MTÜ asutamise ja juhtimise põhitõed“, mille eestvedajaks MAK võrgustiku poolt oli Kaisa Tammoja (Põlvamaa), sisu loomisel ja ettekande tegemisel olid abiks Külli Volmer ja Ege Kirik (Harjumaa). Alustavate vabaühendustele mõeldud infoseminari osalejate väga suur arv viitab taolise nõustamise vajalikkusele.
10. märtsil toimus üle-eestiline venekeelne infoseminar alustavate MTÜdele „Kuidas ja milleks asutada MTÜ. Esimesed sammud.“ Osalejaid 22, ZOOM keskkonnas. Infoseminar toimus Anna Heinsoo (Harjumaa) eestvedamisel ja koostöös Tatjana Zamorskajaga (IVEK).
Mõlema infopäeva raames vastati jooksvalt osalejate küsimustele ja vajadusel suunati edasi vastava maakonna konsultandi poole. Infoseminaride tehnilist tuge osutas Henri Vaikre (KÜSK), kommunikatsioonis oli abiks Riina Nõupuu (MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused).

3. Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvatamine. Tegevusvõimekuse nõustamine on mahukam ja tihti personaalsem või süvitsi minevam kui asutamise nõustamine. Mtyabi.ee lehe roll on väiksem ent siiski olemas, sest baasinfo on või saab olla kättesaadav mtyabi.ee lehelt, et tagada ühetaoline info maakondades. Tegutsemisvõimekuse kasvatamist toetab maakonna vabaühenduste juhtidele korraldatavad arendustegevused KÜSKi toel.

Ühingu juhtimise korraldamise nõustamine. Paljud selle valdkonna nõustamised puudutavad ühingu juhatuse vahetamist. Sealjuures on tihti tegemist keerulisemate olukordadega, kas näiteks on ühingu eestvedajate vahel konfliktid või on ühingu tegevus seiskunud ning uued ja aktiivsed inimesed soovivad sellele jälle hoogu sisse lükata. Palju on nõustamist koostöö teemadel, samuti seoses ühingu juriidilise ja finantsalase tegevusega (näiteks otsuste ja protokollide vormistamine, elektrooniliste koosolekute läbi viimine, majandusaasta aruannete esitamine jms). Järjest enam on nõustamisi seoses juhatuse liikmete ja töötajatega lepingu sõlmimistega.
Eriolukorra tõttu oli sarnaselt eelmisele aastale esimesel poolaastal selles valdkonnas väga laialt levinud küsimus elektroonilise üldkoosoleku läbiviimise ja protokolli koostamise kohta. Lisaks küsiti nõu kriisiabi toetuse taotlemise kohta.

Hea näitena Harjumaa vabaühenduste konsultantide mahukas konsultatsioonitöö ning ka nende poolt eest veetud infopäevad.
Nõustamised toimusid kriisiolukorrast tingituna valdavalt zoom, skype, messengeri keskkonnas, e-posti või telefoni teel. Antud perioodi 346-st nõustamisest on 2/3 just tegevusvõimekuse kasvatamise teemadel.
HEAKi initsiatiivil toimus esmakordselt MAK vabaühenduste konsultantide eestvedamisel üle-eestiline veebipõhine infopäev organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvatamiseks nii alustavatele kui tegutsevatele vabaühendustele. Infopäev viidi läbi ühel päeval 2 korda – hommikul ja pealelõunal. Tehnilist tuge pakkus Henri Vaikre (KÜSK), kommunikatsioonis oli abiks Riina Nõupuu (MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused). Konsultantide vahel jagati teemad, valmistati ette ühine esitlus, kujundus, reklaam jms. Kogu infopäeva modereeris Külli Vollmer (Harjumaa). Osalesid kõik konsultandid. Konsultandid said suure eduelamuse ja otsustasid taoliste infoseminaridega erinevatel teemadel jätkata.
19. jaanuar – infoseminar kell 10.00 ja kell 15.00 ZOOM keskkonnas, osalejaid 152+119 ehk kokku sai antud teemast teadlikumaks 271 inimest. Panustasid kõik vabaühenduste konsultandid.
22. jaanuar - samuti esmakordselt, Anna Heinsoo (Harjumaa) initsiatiivil ja eestvedamisel, koostöös Tatjana Zamorskajaga (IVEK), toimus analoogne üle-eestiline venekeelne infoseminar „Meie asutasime MTÜd. Kelle jaoks? Milleks?“, ZOOMis, osalejaid 39. ZOOMi formaat sobis hästi nii konsultantidele, kui ka klientidele. Otsustati edaspidi korraldada venekeelsetele ühendustele taolisi infoseminare ZOOM keskkonnas.

Hea näide on Viljandimaalt, Kolga-Jaani Maanaiste unistus oli pakkuda Ida-Eesti vene keelt kõnelevatele noortele võimalust õppida eesti keelt Viljandimaa peredes. Selleks avanes Integratsiooni Sihtasutuses Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetuse voor. Konsultant innustas, toetas, julgustas projekti kirjutades, aitas kaasa perede leidmisele Viljandimaalt ehk kogukonna loomisega. Konsultant aitas kaasa vene laste ja eesti perede sisseelamise sündmuste läbiviimisel.

Ühingu tegevuste rahastamise nõustamine on jätkuvalt üks kõige sagedamini esinev nõustamisteema. Järjest enam on teemaks, kuidas ühing saaks majanduslikult iseseisvamaks. Konsultant aitab kliendil leida ideele sobiva rahastusmeetme või planeerida tegevusi, mis aitavad omatulu teenimise määra kasvatada. Kliente nõustati omatulu teenimise, annetuste kogumise, sponsorluse, liikmemaksude kogumise, tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulumine jm teemadel. Palju küsitakse nõu, kuidas saada oma eesmärkide saavutamiseks või tegevuste elluviimiseks toetust. Seoses arenguhüppe ja arenguhüpet ettevalmistavate projektidega on üks projekti koostamisel tekkiv küsimus, millist probleemi ühendus lahendab. Sageli ühendused tunnetuslikult teavad millist probleemi nad lahendavad, kuid projektis seda sõnaliselt konkreetselt väljendada osutub mõningatel juhtudel keeruliseks.
Vabaühenduste konsultandid on osalenud aktiivselt mitmete infopäevade läbi viimisel seoses erinevate rahastajatega. Üks osa rahastamise nõustamisest on ühingu projektitaotluste nõustamine. Kliendid saanud tagasisidet koostatud projektitaotluste ning esitatavate aruannete kohta ning selle tulemusena on esitatud usutavasti kvaliteetsemad taotlused ning aruanded.
Rahastusmeede, mida vabaühenduste konsultandid palju nõustavad on kohaliku omaalgatuse programmiga (KOP). Sellel teemal pakkusid nõustamisi kõik konsultandid. Eriolukorra tõttu oli KOP vooru vastu huvi suurem. Väga tihe on taotlejate ja konsultantide koostöö KÜSKi voorude nõustamisel, mitmed konsultandid nõustasid KÜSKi arenguhüpet ettevalmistava või arenguhüppe vooru projekte. Samuti pöördutakse konsultantide poole väga tihti nõustamiseks seoses LEADER toetusmeetmetega ja kohalike omavalitsuste toetustega. Mõningatel juhtudel nõustatakse Kultuuriministeeriumi, ACF, Integratsiooni sihtasutuse ja Keskkonnainvesteeringute keskuse projektitaotlusi.
Hea näitena Harjumaa vabaühenduste konsultantide proaktiivne tegevus eriolukorras, kus ei olnud võimalik infopäevi kohtumise teel läbi viia. KOVides polnud I poolaastal võimalik ühendustele kohapeal infopäevi korraldada, pöörduti konsultantide poole varasemast sagedamini ühingu tegevuste rahastamiseks nõu saamiseks. Kriisiajal oli vähe avatud taotlusvoore, kus oma ideele toetust taotleda. Soovitusi jagasime annetuskampaaniate läbiviimiseks, Hooandja annetuskeskkonna kasutamiseks, omatulu teenimise või avalike teenuste osutamise võimaluste kaalumiseks. Majandustegevuse arendamise soovidega nõustamistele tulnuid suunasime KÜSK AHE21 konkursile, sest see on konkurss, kus ühendused saavad toetust taotleda just strateegia, tegevuskava, arengukva või äriplaani koostamiseks väliseksperdi toel. Antud konkurss on ühendustele abiks oma arenguvajaduse väljaselgitamiseks. Omatulu teenida soovivaid ühendusi suunasime ka alustava ettevõtja baaskoolitusele, kus ühendused saavad praktilise kogemuse äriplaani koostamiseks. Korraldati eestikeelseid annetuste teemalisi koolitusi maakonna arenguprogrammi raames koos Viljandi ja Tartumaaga. Venekeelsetele ühendustele viis HEAK sarnased annetuste teemalised üle-eestilised infoseminarid läbi Anna Heinsoo initsiatiivil väljapool arenguprogrammi ja HEAKi eelarve toel:
11. mai – „ Annetuste kogumine – kuidas edukalt seda teha?“ ZOOM, osalejaid 28. Koostöös Südamete Soojus MTÜ-ga (Anna Tõnnissaar ja Viktoria Erofeeva). Tehniline tugi – MTÜ MAK. Infoseminari videosalvestis on kättesaadav HEAK youtube-lehel infoseminarile registreeritud isikutele.
12. mai – „Tulumaksusoodustused. Annetamiskastid.“ ZOOM, osalejaid 27. Koostöös Tolli- ja Maksuametiga (Aleftina Tripolskaja). Tehniline tugi – MTÜ MAK. Infoseminari videosalvestis on kättesaadav HEAKi youtube-lehel infoseminarile registreeritud isikutele.
13. mai – „Hooandja: kuidas koguda raha oma idee jaoks?“ ZOOM, osalejaid 28. Koostöös Hooandja MTÜ-ga (Jelena Zhovnikova). Tehniline tugi – MTÜ MAK. Infoseminari videosalvestis on kättesaadav HEAKi youtube-lehel infoseminarile registreeritud isikutele. Anna Heinsoole laekus info, et MTÜ Beu Charitable Foundation, kelle esindaja osales infoseminaril, käivitas oma projekti idee rahastamiseks rahakogumise kampaania Hooandja platvormil.

4. Organisatsiooni arendamise nõustamine on eelmistest arengutsükli etappidest kõige spetsiifilisem, klientide arv aastas on jäänud seni viie ja kümne vahele ning nõustamine ühe kliendiga võib kesta koguni paar aastat. Olemuselt on tegemist viimase nõustamise etapiga ühendustele, kus nõustatakse organisatsiooni muutumise või muutmise vajadust, vajadusel nõustatakse nende registrist kustutamise toimingute tegemist.

Ühingu arengu nõustamine. Organisatsiooni arengule suunatud nõustamistel tegeletakse kõige enam ühingu põhikirja muutmise ja juhtimismudeli korrastamisega seotud küsimustega. Samuti on tegeletud ühingu eesmärkide täpsustamise või arengukava koostamisega. Lisaks kuuluvad arengu nõustamise alla ka ühingu lõpetamisega seotud nõustamised. Ühingu arengu nõustamine on tavaliselt pikem protsess, mis võib kesta mitu aastat. Mitmetel vabaühenduste konsultantidel on arengunõustatavaid, kellega on koostöö kestnud üle 6 kuu ja jätkub ka edaspidi. Lisaks individuaalsetele nõustamistele on arendamise nõustamistel väga olulisel kohal nii grupinõustamised kui ka erinevad ühendustele pakutavad tugi- ja arendustegevused (näiteks koolitused). Konsultandid on välja toonud ka selle, et MTYabi.ee lehel olevad abimaterjalid on väga heaks toeks neile arengunõustamisteks ettevalmistumisel ja läbi viimisel.

Hea näide arengunõustamisest on Jõgevamaalt, kus nõustati laiapõhjalise tegevushaardega ühingut ja LEADER tegevusgruppi. See näitab selgelt konsultandi mitmekesist teadmiste pagasit erineva taustaga ühenduste nõustamisel.
Oma tegevusi laiendanud kohaliku toidu võrgustik MTÜ Kääpa OTT, soovis nõuannet, kas luua kohaliku piirkonna arendamiseks uus MTÜ või saab need tegevused liita juba tegutseva MTÜ põhikirja. Nõustamise tulemusena täiendas MTÜ põhikirja ja organisatsioon tegutseb nüüd kogukonnale märgatavalt suurema mahu ja mõjuga.
Teine samalaadne nõustamine oli MTÜga Mustvee Reisid, kus seni peamiselt turismiteenust osutanud ühing soovib enam panustada kohaliku kogukonna ellu ja vastavasisuline täiendus soovitati konsultandi poolt ka ühingu põhikirja teha.
Põhjalikum nõustamine oli Jõgevamaa LEADER tegevusgrupile, mis on tavalistest vabaühendustest mõnevõrra erilaadsema liikmete koosseisu ja juhtimislaadiga. Konsultandiga arutleti MTÜ juhtorganite valimise protseduuri ja nende õiguste ja kohustuste üle ja täpsustati seda ka põhikirjas. Konsultant andis soovitusi juhatuse töö ümberkorraldamiseks, juhatuse liikme lepingute täiendamiseks ning soovitati täiustada ühingu asjaajamiskorda.

Lõpetavate ühingute nõustamine on võrreldes muude arengutsükli etappidega vähemmahukas ent siiski vajalik teenus. Lõpetamise nõustamisel käinud kliendid on saanud, kas lahenduse oma küsimusele ning ühenduse likvideerinud või näinud selles sootuks võimalust oma tegevuse ümberkujundamiseks ning tegevusega jätkanud.

Ühingu lõpetamiseks vajalikud tegevused on väga hästi MTYabi.ee keskkonnas selgitatud, selle teemaga küsitakse nõu pigem väikestes detailides. Vabaühenduste konsultandid korraldasid MTÜ lõpetamise teemal zoomis 2 üle-eestilist infoseminari, mis andsid vabaühendustele tõuke teha muudatusi organisatsioonis, mille tegevus aastaid seisab või on lõpetamine pooleli jäänud. Seminaride jooksul vastati osalejate küsimustele.
18. mai - eestikeelne infoseminari “MTÜ lõpetamine või likvideerimine” Jaanika Toome (Viljandimaa) eestvedamisel. HEAKi konsultandid panustasid infoseminari ettevalmistamisse ja sisu loomisele. Ege Kirik tegi esitluse üldkoosoleku korraldamisest, Külli Volmer vastas seminari käigus esitatud küsimustele.
20. mai - venekeelne infoseminar „MTÜ lõpetamine“ Anna Heinsoo korraldamisel ja eestvedamisel. Videosalvestis on kättesaadav HEAKi youtube-lehel.

5. Keskkonna loomine. Keskkonna loomise all peame silmas kõik laiemale sihtrühmale mõeldud tegevusi, mis aitavad kaasa kodanikuühenduste tegutsemisele maakonnas ja loovad eeldused kodanikualgatuse tekkeks või arenguks. See tähendab koostöösuhete loomist ja hoidmist kohalike partneritega ning osalemist maakonna arengudokumentide koostamises, kui need haakuvad kodanikuühiskonnaga. Üleriigilisel tasandil kaitseb MAK MTÜ konsultantide huve koordineerija, kaasates sellesse konsultandid.
Keskkonna loomisega on maakonna ühingutele tagatud värske ja asjakohane info kodanikuühiskonnas toimuvast. Samuti on enamikes maakondades tagatud kodanikuühenduste huvide kaitsmine arengudokumentide koostamises osalemise või töörühmades, ümarlaudades vms osalemise kujul.

Info jagamine
MAKid on hoidnud oma sihtrühma ja kliente kursis toimuvaga peamiselt jagades infot maakonna infolistide, MAKi kodulehe või MTYabi.ee kaudu. Samuti ollakse aktiivsed maakonna arenduskeskuste Facebooki lehtedel. Mitmed MAKid osalesid erinevate rahastajate infopäevadel, tavaks on saanud MAKide kaasamine KÜSKi ja KOPi infopäevadele. Samuti tegid konsultandid koostööd teiste partneritega – näitena tasub tuua kodanikuühiskonna uuenenud venekeelse uudiskirja väljaandmise, mida alates 2016. a kevadest tehakse Vabaühenduste Liidu, IVEKi ja HEAKi koostöös. Kaaluda tuleb koostööd Vabaühenduste Liiduga inglise keelse infokirja väljaandmisel aga siin on ilmselt väljakutseks asjaolu, et erinevalt vene keelsetest ühendustest ei ole inglise keelne sihtgrupp alati seotud konkreetse maakonna ja ühendusega ning võrgustikus ei ole ka eraldi inglise keelsele nõustamisele spetsialiseerunud konsultante. Puudub ühine ja üldine eesti keelne infokiri kõigi maakonna ühendustele MAKide poolt.

Maakonna kodanikuühiskonna huvikaitse teostamine ja koostöö korraldamine
Konsultandid osalesid erinevatel sündmustel, mis haakuvad MAKi kodanikuühiskonna suuna tegevustega, sh KOPi ja teiste rahastusprogrammide infopäevadel. Samuti osalesid konsultandid oma maakonna arengut suunavates kogudes, erinevate projektikonkursside hindamiskomisjonides ja teistes valdkonda puudutavates aruteludel ning sündmustel (näiteks erinevad ümarlauad ja töögrupid). Järjest tihedamat koostööd tehakse nii rahastamise kui nõustamise teemadel omavalitsustega.
Konsultandid on olnudTeeme Ära ja teiste üle-eestiliste algatuste maakondlikud koordinaatorid. Koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga hoitakse ajakohasena infot maakonna sotsiaalsete ettevõtete kohta.

Hea näitena võib siin välja tuua Järvamaa. 2021. aasta veebruarist kutsuti maakondlikus arenduskeskuses töötava vabaühenduste konsultandi poolt kokku Järvamaa vabaühendusi teenindavad organisatsioonid, KOV esindajad ja mitmed aktiivsed kogukondade esindajad, et vaadata läbi maakondlik arengustrateegia 2035+ ja selle tegevuskava perioodiks 2019-2022. Töö käigus sai otsustatud, et samad organisatsioonid hakkavad koos käima regulaarselt, vastavalt vajadusele ning koos arutatakse läbi kõik maakonna kodanikuühiskonda puudutavad tegevused. Organisatsioonidest moodustus meeskond, kes soovis end edaspidi nimetada „Järvamaa kodanikuühiskonna ümarlauaks.“ Meeskonna moodustanud organisatsioonid:
MTÜ Kodukant Järvamaa,
Türi Kogukonnaselts,
Ühendus Weissenstein,
Järvamaa Noortekogu MTÜ,
Paide Gümnaasium ja Türi Põhikool (kogukonnapraktika eestvedaja),
Järva Arengu Partnerid,
Lõuna-Järvamaa Koostöökogu,
Paide linn (arendusspetsialist),
Järva vald (arendusspetsialist),
Türi vald (arendusjuht),
MTÜ Uus Ruum ja Arvamusfestivali liige Maiko Keskküla.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vabaühenduste konsultandid on oma maakondades aktiivsed ja pakuvad kvaliteetset teenust. Väga hea on olnud kohanemine eriolukorraga, mis ei ole teenuse osutamise mahtu ega kvaliteeti mõjutanud. Teenuse maht on taastunud kergele kasvule ja teenuse kvaliteet on sarnane eelmiste aastatega. Lisaks on konsultandid hakanud rohkem omavahel koostööd tegema infopäevade korraldamisel üle eestiliselt.

5. Ülevaade MAK võrgustiku vabaühenduste konsultantide kliendirahulolu kogumisest ja tulemustest
Esitatakse lõpparuandes

6. Head näited maakonna tulemuslikest ühingutest ja MAKide rollist nende edusammudes
Esitatakse lõpparuandes

7. Ülevaade maakonna ühingute või eestvedajate arenguvajadustest
Esitatakse lõpparuandes

8. Ülevaade konsultantide koolitusvajadustest
Esitatakse lõpparuandes

9. KÜSKi järeldused ja ettepanekud edaspidiseks
Kuigi nõustamisel käinud klientide rahulolu on endiselt väga kõrge on arenguruumi selles, mis puudutab nii teenuse tuntust kui kasutajate arvu. Suuremat tähelepanu ja rahalisi vahendeid vajab teenuse turustamise pool. Samuti oleks hea saada selgust selles, kas kõik need ühendused, kes leiavad, et neil pole vajadust kasutada vabaühenduse konsultantide teenuseid ütlevad seda selle pärast, et neil ei olegi nende hinnangul mingeid tugiteenuseid vaja või ei paku arenduskeskused hetkel neid teenuseid, mida nad vajaksid. Sellele küsimus pole kahjuks viimastest uuringutest vastust saanud.
Nõustamise liikide järgi ei ole vastupidiselt viimaste uuringute andmetele suurenenud ühingu arendamisega seotud nõustamiste osakaal. Vajab analüüsimist, miks jõuavad arengunõustamist vajavad ühingud vähem konsultantide juurde, kui näiteks projektinõustamist vajavad (eelkõige KOP) ühingud. KODAR mõjuanalüüsist tuli välja, et ühingud tunnevad vajadust nii coachingu kui vastastikuse nõustamise (näiteks kovisiooni) järele. Nende väljakutsetega tegelemine nõuab aga täiendavaid ressursse, seda nii teenuse laiendamiseks kui ka konsultantide endi oskuste arendamiseks.
Ühe vajadusena võib välja tuua ka suuremate ressursside vajaduse võõrkeelse nõustamisega seotult. Esiteks on vene keelsed konsultandid kõige enam tööga koormatud. Samas nõuab selle sihtgrupiga tegelemine mõnevõrra suuremat tähelepanu, kuna venekeelsete ühingute üldine võimekus on veel eesti keeles või mitmes keeles tegutsevatest ühendustest madalam. Väljakutseks on, et Ida-Virumaal (Narvas) eraldi vene keelsete ühenduste nõustamisega tegelev inimene töötab vabaühenduste konsultandina alla 0,5 koormusega, seda enam on ootused HEAKi vene keelsele konsultandile suuremad ja inimesed on tööga üle koormatud.
Tulevikku silmas pidades on oluline tegeleda ka inglise keelse nõustamise võimekusega, näiteks üsna oluline osa MTYabi.ee „Küsi nõu“ rubriigi küsimustest tuleb just nimelt inglise keeles. Tänase seisuga veel inglise keelse nõustamise kättesaadavus väga suureks probleemiks ei ole, kuid see teema võib tulevikus järjest olulisemana esile kerkida, kui inglise keelsete nõustamiste arv peaks suurenema. 2021 esimene poolaasta oli inglise keelsete nõustamiste poolest üsna aktiivne, mistõttu tuleb kindlasti panustada võimekusse inglise keeles nõu anda. Lisaks konsultantide erialasele inglise keele oskuse arendamisele on vaja läbi viia MTYabi inglise keelse lehe uuendamine.
Välja võib tuua ka ühingute vajaduse professionaalse juriidilise nõustamise järele. Selgelt ei saa eeldada, et kõik vabaühenduste konsultandid oleksid võimelised professionaalset juriidilist nõu andma, suuremal osal neist puudub juriidiline haridus. Seega on üheks arenguvajaduseks, kas võrgustikku juriidilise nõustaja palkamine või selles valdkonnas koostöö mõne partneriga, mis nõuab täiendavaid rahalisi ressursse.
KÜSK on panustanud toetavate tegevustega, rahastades MAKide läbiviidavaid tugitegevusi ühingute juhtide arendamiseks. Toetavad tegevused aitavad kindlasti tulemusi paremini saavutada. Need tegevused koos nõustamisega aitavad kaasa eesmärgile, et Eestis tegutseksid võimekad vabaühendused. Selles teemavaldkonnas opereerib KÜSK käesoleval aastal ligi kaks korda madalama eelarvega, mis seab tõsised takistused vabaühenduste arendamiseks. Kuna tegevus on varasemalt hästi toiminud (kajastub selgelt osalejate rahulolus), siis on vajalik taastada eelarve vähemalt 2020 aastal kasutada olnud eelarve tasemele ja võimalusel leida suuremad eelarvelised vahendid selle olulise tegevuse elluviimiseks.
Ühingu projektide koostamise nõustamise puhul oli jätkuvalt üheks probleemiks, et nõustamist sooviti hilises faasis ehk vahetult enne taotluste esitamise tähtaega, mis pani konsultantidele väga suure koormuse vahetult enne tähtaegade saabumist. See kajastub selgelt aprilli kuu nõustamiste arvus, millele järgnes KOP vooru taotluste esitamise tähtaeg ja sel perioodil küsiti konsultantidelt kõige enam nõu. Samuti mainisid mitmed konsultandid, et nende poole pöörduti projektidega liiga hilja ja raske on projekti sisulist kvaliteeti tõsta lühikese ajaga. Kuigi konsultandid teavitavad varakult taotlemiste tähtaegadest.
Tellitava teenuse disain on koordineerimisel ja konsultantidega suhtlemisel tihedasti esile kerkiv teema. SIMi poolt eest veetav teenuse disain on kindlasti vajalik tegevus. Murekoht on eelkõige see, et konsultandid soovivad infot, kuidas nende töökohustused ja -koormus muutub (kas nende töökoormius säilib, millised saavad olema muudatused tööülesannetes jne). Kuna uue teenuse rakendumine on planeeritud 2022 aastasse, tekitab see täiendavat ootusärevust tuleviku suhtes. Siin on vajalik mudeli valmides võimaldada nii KÜSKil kui konsultantidel anda tagasisidet välja töötanud mudelile, varakult enne selle rakendumist. Arvestades mudeli valmimise aega tasub kaaluda 2022 läbi viia mudeli osaline juurutamine ning testimine ning uus mudel täielikult rakendada 2023. Nii on võimalik mudelit katsetada, vajadusel täiendada ja konsultantidel on võimalik mudeliga kohaneda.
Lahendada tuleb KOP programmi nõustamisteenuse pakkumine. Peaksime lähtuma kliendist, kes peaks saama kogu info võimalikult operatiivselt, võimalusel ühelt inimeselt. Nimelt on küsimus, mis saab taotlejatest kes on harjunud käima konsultatsioonil vabaühenduste konsultandi juures, ühel hetkel talle sealt enam nõustamist ei pakuta. Nõustatav satub segadusse ja tekkida võivad asjatud arusaamatused ning pahameel vabaühenduste konsultandi suhtes. Sellises olukorras kannatab klient, kes ei saa nõustamist, KOP taotluste kvaliteet ja rahulolu konsultantide teenusega. Üheks lahenduseks siinjuures saab olla kokkulepe ministeeriumite vahel lisaeelarve eraldamiseks KÜSKile nõustamisteenuse pakkumisel KOP meetmetele läbi vabaühenduste konsultantide. Vabaühenduste konsultandid on pädevad KOP meetmeid nõustama, kliendid saavad kogu vajaliku nõustamise ühest kohast ja säilib nii nõustamisteenuse kui ka KOP taotlusvoorudesse esitatud projektide kvaliteet.

Vabaühenduste tunnustamisüritused maakondades
1. Ülevaade vabaühenduste, sädeinimeste, vabatahtlike vm tunnustamise korraldusest maakondades
Esitatakse lõpparuandes

2. Järeldused
Esitatakse lõpparuandes

Tugitegevuste konkurss
1. Eraldatud toetused
Toetuse saaja
Projekti sisu
Summa
Ülevaade väljunditest ja tulemustest.

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Konkurssi ei avatud rahaliste vahendite puuduse tõttu.

3. Järeldused konkursi kohta

Stipendiumid
1. Stipendiumite saajad
Saaja
Alus ja põhjendus
Stipendiumi summa

2. Ettepanekud edaspidiseks stipendiumite andmise kohta.
2021. a esimesel poolaastal stipendiume ei antud.

KÜSKi korraldatud algatused
1. Ülevaade KÜSKi korraldatud algatustest
Kogukonna teema arutelu meeskonnas ja nõukogus. Arutelu tulemusena leiti vajadus tuua kokku erinevad kogukondadega tegeleva asutused ja organisatsioonid Eestis ning korraldada kogukonnaseminar (Zoom-keskkonnas). Seminari eesmärk oli koos kogukondadega seotud ühenduste, organisatsioonide ja institutsioonide esindajatega, aktiivsete kogukondade eestvedajatega ja maakondlike vabaühenduste konsultantidega leida vastused küsimusele, mida kogukonnad vajavad ja ootavad selleks, et tegutseda aktiivselt.
Rahvusvahelises konsortsiumi projekti ettevalmistamine koostöös Siseministeeriumi ja Eesti partneritega, Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomiseks. Juhtpartneriks on Saksamaa, partnerid on Inglismaa, Poola ja Taani. Eestis kuuluvad kompetentsikeskuse projekti partnerite võrgustikku Tallinna Ülikool, Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.
Balti-Ameerika dialoogi programmi esitatud taotlus tuua Eestisse esinema rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalse ettevõtluse ekspert Dr. Debbie D. Brock.
Debbie Brock on praegu Wingate-i Ülikooli (Charlotte, North-Carolina, US) ettevõtluse ja turunduse dotsent ning 2018. aastal asutatud sotsiaalse innovatsiooni platvormi Social Change Innovators kaas-asutaja ning konsultant ja koolitaja.
Teema: Parimad koostööpraktikad mittetulundusühingutes sotsiaalse innovatsiooni ideede planeerimises ja rakendamises (Best collaboration practices in planning and implementing social innovation ideas in non-profit organizations). Aeg veebruar 2022. Sihtrühm: Eesti mittetulundusühingud, sotsiaalsed ettevõtted, riigiasutuste esindajad, ülikoolid. Taotlust paluti täiendada ja esitada uuesti 1.09.21.

KÜSKi kommunikatsiooni- ja teavitustöö
Kirjeldus
Ülevaade KÜSKi teavitustegevustest ja olulisematest meediakajastustest
Planeeritud alustada meediamonitooringuga kodanikuühiskonna teemadel. Sõlmitud leping ühishankeks Siseministeeriumiga juulis 2021.
Infokiri MAK MTÜ konsultantidele, kokku 21, perioodil 1.01.-30.06.2021.
28.01.21 KUKU AEF minutid
Kodanike Euroopa ja Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmi tutvustus (Evelyn Valtin)
https://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/aef-minutid-26-jaanuaril
03.03.21 KUKU AEF minutid NULA inkubaatori sissejuhatus (Anneli Roosalu ja Agnes Miidla, Heateo SA) https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/arataja-agnes-miidla-nula-alustab-korjet/?fbclid=IwAR2HXWEsyVWQzKR0SuzuqUUbCvwRHbd3dp9NHloF-Gnz_oALB19JVUK4PTw
Maaleht, 6.05.21, Eha Paas, arvamusartikkel kogukondade rollist koroonakriisis.
Postimees, 25.01.2021, Anneli Roosalu, arvamusartikkel: vabaühendusteta Eesti koroonakriisi üle ei elanuks.
KÜSKi töötajate esinemised (vabaühenduse, teise rahastaja vms kutsel)
23.03.21 Kadri Väljaste andis kaks 75-minutilist veebitundi Paide Gümnaasiumis kahele 12. klassile (kokku õpilasi 24+27) teemal kodanikuaktiivsus, KÜSKi roll ning projekti kirjutamine
KÜSKi kogemuse jagamine rahvusvaheliselt (visiidid KÜSKi, visiidid välismaale)
Anneli esitles üle videosilla Brasiilia virtuaalsele delegatsioonile KÜSKi tegevusi.
Infopäevad taotlejatele
Arenguhüppe 2021. aasta taotlusvooru eestikeelne (21.05.021) ja venekeelne infopäev Zoomis (31.05.2021); äriplaani koostamise koolitus eesti keeles 10.06.2021, vene keeles 17.06.2021
Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud 2021. aasta toetusprogrammi infopäev Zoomis 17.06.2021
Facebookis, MTYAbi ja KÜSK kodulehtedel tutvustuste seeria MAK vabaühenduste konsultantidest perioodil 30.05-31.07.2021 (jätkub)
Facebookis ja KÜSK kodulehel tutvustus nõukogu uue liikme Kaur Siruliga 29.06.2021
Taotlusvoorude ava- ja lõpuseminarid
23.03.21 Kadri Väljaste andis kaks 75-minutilist veebitundi Paide Gümnaasiumis kahele 12. klassile (kokku õpilasi 24+27) teemal kodanikuaktiivsus, KÜSKi roll ning projekti kirjutamine
Muud tegevused
16.04.2021 KÜSKi Kogukonnaseminar Zoom-keskkonnas. Kogukonnaseminari eesmärk oli koos kogukondadega seotud ühenduste, organisatsioonide ja institutsioonide esindajatega, aktiivsete kogukondade eestvedajatega ja maakondlike vabaühenduste konsultantidega leida vastused küsimusele, mida kogukonnad vajavad ja ootavad selleks, et tegutseda aktiivselt. Seminaril esines ettekandega KÜSKi nõukogu liige Raivo Küüt kogukondlikust lähenemisest, Tartu Ülikooli kogukonnatöö lektor Dagmar Narusson kogukonna mõisteväljast ja tähendustest. Ettekannete järgselt leidis aset kaks töötuba, mis keskendusid kogukondade ootustele ja vajadustele. Seminari töötubade tulemusi kasutas KÜSKi büroo kogukondade arendamise valdkonna edasiarendamiseks. Seminarile registreerus 41 inimest, seminaril osales 30 inimest. Seminaril aset leidnud ettekanded olid jälgitavad otseülekandena läbi KÜSKi Facebooki-lehe ning on järelvaadatavad.
27.04.2021. virtuaalne seminar: Kohalike Omavalitsuste vabaühenduste rahastamise analüüsi tulemuste tutvustamine. Uuringu läbiviijad tutvustasid uuringu tulemusi ja ettepanekuid osalejatele ning vastasid küsimustele. Osalejaid ca 94.
8.-9.06.2021 MAK vabaühenduste konsultantide ja KÜSK meeskonna kohtumine, kommunikatsiooni koolitus.

KÜSKi töötajad töörühmades, komisjonides, ümarlaudades, projektides
KÜSKi töötaja
Töörühm, komisjon, projekt
Tulemus
Evelyn Valtin
Kadri Väljaste
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustik
Toimusid mitmed võrgustiku seminarid ja kohtumised Eesti Inimõiguste Keskuse ja Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikuga, mille raames KÜSK tutvustas oma tegevust mitmekesisuse kokkuleppe raames ja korraldas 2021. aasta mitmekesisuse päeva sündmuseid.
Kadri Väljaste
Vabaühenduste elujõulisuse indeksi arutelu
Koordineeris Vabaühenduste Liit, arutelu tulemusel valmis: https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2020/10/USAID-2019-Civil-Society-Sustainability-Index.pdf
Kadri Väljaste
“Ma armastan aidata” keskkonna ankeetide hindamiskomisjonis osalemine
Hindamiskomisjonis osales 7 liiget, valitud välja 9 uut organisatsiooni, mis lähevad üles “Ma armastan aidata” keskkonda (pärast täiendavat taustakontrolli otsustati saata keskkonda 9st 6 ühingut).
Anneli Roosalu
EKAK ühiskomisjoni kohtumine, 31.05.2021
Osalemine kohtumisel, ettekanne: Ülevaade KÜSK-i kolimisest Viljandisse ning KÜSKi juhi ja meeskonna plaanid.
KÜSK meeskond
Kohalike Omavalitsuste vabaühenduste rahastamise analüüsi tulemuste tutvustamine 27.04.2021.
Uuringu läbiviijad tutvustasid uuringu tulemusi ja ettepanekuid osalejatele ning vastasid küsimustele.
Henri Vaikre
Vabaühenduste konsultantide ja MAK võrgustiku korraldatud infopäevad ning koolitused
Viidi läbi 3 infopäeva ja koolitus vabaühendustele
Kadri Väljaste
AMIF taotlusvooru "Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kaasamine vabatahtlikku tegevusse" taotluste hindamine

Anneli Roosalu
NULA inkubaatori hindamiskomisjoni lige
Aprillis valiti taotluste seast NULA inkubaatorisse 11 ideed.
Juunis valiti inkubaatoris jätkama 7 ideed.
Kristo Tõnissoo
Avatud Valitsemise Partnerluse (AVP) töörühm
Kohtumistel osalemine, infoväljas olemine. Vajadusel info levitamine ja töörühma tegevustes osalemine.

Lühiülevaade teistest olulistest kodanikuühiskonda arendavatest tegevustest (lepingutest), millega KÜSK on seotud, kuid mis ei ole käesoleva lepingu osa
2020-2021 viis KÜSKi tellimusel ja vabaühenduste konsultantide osalusel Tallinna Ülikool läbi uurimuse „Kohalike omavalitsuste vabaühenduste rahastamise analüüs“. Korraldame omavalitsusliitudele analüüsi tutvustuse 2021aasta jooksul.
14.05.2021 alustas KÜSK tegevust Euroopa Liidu poolt 80% ulatuses toetatud rahvusvahelises konsortsiumi kaheaastases projektis, et luua Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskus, projekti periood 05.2021-04.2023, projekti juhtpartneriks on Saksamaa, teised partnerid on Inglismaa, Poola ja Taani. Projekti raames loob Eesti sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse, milles võtab KÜSK koordineeriva rolli luues sotsiaalse innovatsiooni infrastruktuuri raamistiku, mis koosneb kohalike partnerite võrgustikust ja kuhu kuuluvad sotsiaalse innovatsiooni valdkonna poliitikakujundajad, eksperdid ja praktikud.
Projektil on kolm peamist eesmärki: 1. sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi arendamine Eestis. 2. Eesti sotsiaalse innovatsiooni meetodite tutvustamine partnerriikidele ja potentsiaalselt teistele ELi liikmesriikidele. 3. Partnerriikide sotsiaalse innovatsiooni valdkonna parimate praktikatega tutvumine ja nende kogemusest õppimine.
Projekti tegevuse käigus viiakse läbi mitmeid töötubasid, koolitusi, seminare, sündmusi ja kohtumisi huvi- ja sihtgruppidele, sh sihtasutustele ja ettevõtetele, start-up’idele ja sotsiaalsetele ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele ja riigi asutustele ning ka poliitikakujundajatele, finantseerimisasutustele, potentsiaalsetele investoritele ja teenuseosutajatele. Analüüsitakse hiljutiste siseriikliku sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi uuringuid, koostatakse konkreetsed poliitilised soovitused sisendiks sotsiaalse innovatsiooni strateegia kujundamiseks ning sh juhitakse siseriikliku strateegia loomist. Lisaks vahendatakse teavet kodulehe kaudu ja edastatakse regulaarset uudiskirja.
Projekti esimese pooleteisekuu jooksul käivitas KÜSK tegevuse, lõi suhted projekti võrgustikuga, vahendas temaatilist informatsiooni ning alustas kodulehe alamlehe ja uudiskirja loomisega. Vahemikus 21.-28.05. osaleti kolmel projektiülesel rahvusvahelisel kohtumisel ning seejärel mitmetel temaatilistel kohtumisel sh Euroopa Sotsiaalfondi riikidevahelise koostööplatvormi kohtumisel 20.05. ja juhtkomitee kohtumisel 25.06. 16.06. korraldati KÜSKi poolt projekti Eesti partnerite avakohtumine.
Eestis kuuluvad kompetentsikeskuse projekti partnerite võrgustikku Tallinna Ülikool, Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium.

4. RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖLE TOETUV KODANIKUÜHISKOND

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Eestis tegutsevate vabaühenduste laialdasem rahvusvaheline koostöö
Rahvusvaheliste suuna reisitoetuste ja välisprojektide üldine taotlemisaktiivsus on aastate lõikes läbivalt kasvanud ning näitab Eesti vabaühenduste rahvusvahelise koostöö võimekuse stabiilset kasvu. Eelmise aastal alguse saanud taotlemisaktiivsuse langus jätkus käesoleva aasta esimeses pooles, tõenäoliseks mõjuteguriks on COVID-19-st tulenevad piirangud rahvusvahelistele reisidele ja sündmuste korraldamisele.

Taotletud/toetust saanud 2017
Taotletud/toetust saanud 2018
Taotletud/toetust saanud 2019
Taotletud/toetust saanud 2020
Taotletud/toetust saanud 2021
Reisitoetused
53/40
42/36
61/56
34/29
5/5
Välisprojektid
7/4
8/5
9/7
23/19
9/7
Rahv. suursündmused
4/4
5/4
6/6
2/2
2/1

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
Rahvusvahelisest koostööst tekib Eesti vabakonda lisaressurssi, mis aitab kasvatada Eesti vabakonna mõju
Välisprojektide toetamise konkursi raames käesoleval aastal seitsme toetust saanud välisprojekti kohta on välisrahastajate poolt projektide läbi viimiseks eraldatud toetussumma kokku 956 420,05 eurot. See summa sisaldab endas välisrahastajate poolt projektidele eraldatud kogutoetust, kaasaarvatud toetust, mis jaguneb projektides osalevate partnerite ja nende asukohariikide vahel.
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuse konkursilt toetust saanud ühe suursündmuse toetamiseks on rahvusvaheline katusorganisatsioon Eesti liikmesühingut toetanud 7000 euro mahus.
Lisaks rahalisele toetusele lisandub kõigi kolme rahvusvahelise suuna konkursside raames läbi viidud projekti ja sündmuste käigus Eesti vabakonda ressurssi välisekspertiisi, kogemus- ja teadmusvahetuse näol.
Kasvab edukate rahvusvaheliste koostööprojektide arv

Käesoleval aasta 10. juuni seisuga on lõpule jõudnud viis rahvusvahelist projekti. Kõik lõpparuanded esitati tähtaegselt ning kõik projektid saavutasid eesmärgistatud tulemused.
Kasvab rahvusvahelistes võrgustikes aktiivselt osalevate vabaühenduste arv

Mõjuindikaatorina rahvusvahelistes võrgustikes aktiivselt osalevate vabaühenduste üldarvule lisaks hindame esmakordsete taotlejate arvu konkursside kaupa. Vabaühendused, mis taotlevad esmakordselt toetust rahvusvahelise suuna konkurssidest, näitab vabaühenduste rahvusvahelise koostöö võimekuse kasvu.
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursile esitasid taotluse kaks esmakordset taotlejat, kes mõlemad said toetust.
Välisprojektide toetamise konkursile esitasid taotluse neli esmakordset taotlejat, kellest kolm said toetust ning üks taotleja ei vastanud konkursi tingimustele.
Reisitoetuste konkursis esmakordseid taotlejaid ei olnud.
Rahvusvahelise suuna konkursside mõju hindamisel läbi taotlemisaktiivsuse tuleb arvestada eriolukorrast tingitud piirangute mõju, mistõttu on esitatud taotluste üldarv võrreldes 2020. aastaga madalam.

Reisitoetuste konkurss
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
5
8197,36
0
5
8100
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Reisitoetuste konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt reisitoetuste konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel.
Lisaks neljale toetatud projektile on viienda esitatud projektitaotluse leping sõlmimisel.
Käesoleval aastal on tulenevalt COVID-19 viirusega seotud piirangutest reisimisele ning sündmuste korraldamisele reisitoetuste konkursis taotlemise aktiivsus vähenenud. Tuginedes varasemate aastate suurele taotlemise aktiivsusele prognoosime aktiivsuse kasvu kooskõlas piirangute leevenemisega.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Esitatakse lõpparuandes

Välisprojektide toetamise konkurss
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
9
49 533,58
1
7
38 413,58
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest.
Välisprojektide toetamise konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt välisprojektide toetamise konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel.
Esitatud taotlustest ei saanud toetust kaks projekti. Tulenevalt konkursi tingimusest, mille alusel saab üks taotleja kalendriaastas toetust taotleda maksimaalselt ühele välisprojektile, võttis üks taotleja esitatud projektitaotluse tagasi, sooviga esitada taotlus teisele projektile. Üks taotleja ei vastanud tingimusele, mille kohaselt ei tohi taotleja olla äriühingute valitseva mõju all.

3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
Esitatakse lõpparuandes

Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
2
24 000
0
1
12 000
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel.
Kahest taotluse esitanud ühingust loobus enne toetuslepingu sõlmimist toetusest üks, põhjendusel, et tulenevalt COVID-19 viirusega seotud piirangutest ei ole võimalik aprillis-mais toimuma pidanud suursündmust planeeritult korraldada.

3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Esitatakse lõpparuandes

KÜSKi tegevus Kodanike Euroopa kontaktpunktina
1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud jms)
KÜSK oli programmperioodi aastatel 2014-2020 ning 2021. aasta alguses Euroopa Liidu rahastusprogrammi Kodanike Euroopa kontaktpunktiks. Kontaktpunkti eesmärgiks oli teavitada sihtgruppe programmi tegevuse tulemustest ja jagada taotlusvoorude uue Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmi raames jätkumise info nii kontaktipunkti kui partnerite poolt korraldatud sündmusel. 2021. aasta esimese kolme kuu jooksul korraldati, viidi läbi koostöös partneritega ja tutvustati programmi 4 korral viies teadmisi programmist rohkem kui 167 osalejani veebiseminaride ja -töötubade ning partnerlust soodustava kontaktseminari kaudu.
Eestikeelne ja venekeelne veebiseminar toimusid 1.02 koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esindusega Eestis. Lisaks jagati programmiga seonduvat teavet Eesti, Poola ja Soome virtuaalsel lõpuseminaril 10.03 ning 29.03 toimunud programmi Eesti lõpuseminaril.
Programmi taotlustähtaegu, tingimusi ja sündmusi puudutavat meediakajastust jagati rohkem kui 1020 uudiskirja listi liikmele ja rohkem kui 2400 järgijaga KÜSKi Facebooki lehel. Kodanikeeuroopa.kysk.ee veebilehe infoni ja regulaarsete uudisteni jõuti 2021. aastal rohkem kui 1100 külastusega.
2. Tegevuste olulisemad tulemused
2020. aastaga lõppes Kodanike Euroopa programmi 7. aastane periood ja meetmetesse taotluste esitamine.
Kogu programmperioodi jooksul esitati Eestist 85 projekti, toetust sai 9 projekti kogusummas 672 330 eurot. Toetust said Eesti Sõjamuuseum (2 korda), Jaan Tõnissioni Instituut, MTÜ Mondo, Tartu Linn, Valga Linnavalitsus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, TalTech ja Sillamäe Lastekaitse Ühing. Partnerina osaleti rohkem kui 124 korral. Üle Euroopa esitati 10 936 projekti, toetust sai 2529 projekti kogusummas 167,2 miljonit eurot ning partnerina osaleti rohkem kui 14 707 korral.
Kontaktpunkti poolt korraldati ja viidi läbi koostöös partneritega ning tutvustati programmi muudel sündmustel rohkem kui 70 korral viies teadmisi programmist otseselt rohkem kui 1800 osalejani töötubade, ettekannete, veebiseminaride ja partnerlust soodustavate kontaktseminaride kaudu.
Programmi tutvustamisel tehti regulaarselt koostööd mitmete rahvusvaheliste ja kohalike fondidega nagu Erasmus+, Loov Euroopa, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Avatud Eesti Fond. Samuti katusorganisatsioonidega ja vabaühendustega, sh Vabaühenduste Liiduga, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ja Eesti Inimõiguste Keskusega.
Läbi aastate olid partneriteks ka Maakondlikud Arenduskeskused, Europe Direct teabekeskused, Euroopa Liidu Komisjoni esindus Eestis ning Arvamusfestival. Sündmustele kaasati kogemusi jagama programmist toetust saanud vabaühendusi, kohalikke omavalitsusi, muuseume, ülikoole ja teisi asutusi.
Programmi teiste Euroopa Liidu riikide kontaktpunktidega toimus aktiivne koostöö korraldamaks rohkem kui 10 rahvusvahelist partnereid kokku toovaid Läänemeremaade, Balti riikide, Eesti-Soome ja Eesti-Soome-Poola kontaktseminare.
3. Olulised erinevused või kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel või tulemustes võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt?)
Planeeriti viia ellu programmi lõpukonverents, mis toimus COVID-19 viirusest tingitud piirangute tõttu virtuaalselt. 2020. aastal jäid osad planeeritud sündmused toimumata ning seetõttu korraldati koostööpartneritega lisaks kaks veebiseminari ning koostöös Poola ja Soomega kontaktpunktidega programmi ühine virtuaalne lõpuseminar. 2020. aastal toimumata jäänud iga-aastane kaheksa riigi osalejaid kokku toov Läänemeremaade kontaktseminar jäi ka 2021. aastal toimumata.

Aruande kinnitus:
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Amet
Allkiri
Anneli Roosalu
Juhataja
Digitaalselt allkirjastatud

Lisa 2 Finantsaruanne.xlsx

Lisa 1 Tegevus- ja tulemusaruanne_2022.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNELI ROOSALU 47209152735 2023-01-31 07:52:16

Lisa 1 Tegevus- ja tulemusaruanne_2022.docx

Kinnitatud kantsleri käskkirjaga „2022. aastaks riigieelarvelise toetuse
andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital“
Lisa 1

Tegevus- ja tulemusaruanne
Esitatakse seisuga 10.06.2022 hiljemalt 21.07.2022 (vahearuanne, ainult numbrilised näitajad)
31.12.2022 hiljemalt 31.01.2023 (lõpparuanne, kumulatiivselt)

Kõikide konkursside, voorude juures peavad olema lingid taotlemise tingimustele.

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale KÜSKis. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.
2022 aastal viidi ellu KÜSKi strateegia (2020-2024) ja tegevusplaani (2022) järgseid tegevusi vastavalt olemasolevale eelarvele. Vabaühenduste võimekuse arendamine ja aktiivsete kodanike kaasamine kodanikuühiskonda toimus korraldatud algatuste, tugitegevuste ning toetuste kaudu. 2022 aastal toetati vabaühendusi sarnaselt varasematele aastatele arenguhüpet ettevalmistav (AHE22) taotlusvooru ja arenguhüppe taotlusvooru (AH22) kaudu, anti välja aasta vabaühenduse stipendium 2022 ning stipendiumid õpilastele ja juhendajatele koolinoorte konkurssil „Koos suudame“. Uued teemad 2022. aastal: kogukonna eestvedja stipendiumi programm, Rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumprogramm erialase praktika teostamiseks Eestis ja Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas. Nende tegevuste kohta oleme saanud väga positiivset tagasisidet. Kogukonna eestvedajate puhul tuuakse esile kogukonnaga koostöös sündinud tegevuskava ja mentori olulisust tegevuste juures. Stipendiumi kaudu on KÜSK jõudnud aktiivsete inimesteni ning andnud kogukondadele eesmärgi tegutsemiseks ja ka vabaühenduse loomiseks ning arendamiseks.
Jätkub hea koostöö MAK võrgustikuga ning vabaühenduste konsultantidega toimub igakülgne koostöö vabaühenduste mõju suurendamiseks Eesti erinevates piirkondades. Vabaühenduste konsultandid on omavahel ja KÜSKiga tihedas suhtluses, koostööd tehakse lisaks ühiste sündmuste (KÜSK kogemuspäev) ja koolituste korraldamisel. KÜSKi koordinaator edastab iganädalaselt jooksvalt infot otse e-kirja teel vabaühenduse konsultantidele, kes omakorda informeerivad oma maakonna ühinguid.
Koostöös Kultuuriministeeriumiga Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ raames panustada uussisserändajate integratsiooni vabaühenduste konsultantide kaudu. Toimusid koolitused uussisserändajatae sihtrühmaga tegelemiseks, inglise ja vene keele koolitused, koostati infomaterjale kolmes keeles ning täiendati MTYabi.ee vene keelset lehte.
2022 aastal viidi KÜSKis esimene taotlusvoor üle online süsteemi, kultuuriministeeriumi (KUM) toetuste menetlemise süsteem (TMS). Momendil on veel mitmeid väljakutseid süsteemis, samuti oleme teinud mitmeid ettepanekuid KUMile süsteemi arendamiseks, näiteks hindamise sujuvamaks läbi viimiseks vms. Erinevate takistuste ületamine süsteemi kasutamisel ja toimimisel võtab veel aega. Jõudmine digitaalse taotlemise, hindamise ja aruandluseni annab edaspidi, kui oleme süsteemi omandanud ja vajalikud arendused on tehtud, väga suure aja kokkuhoiu menetlusega tegelevate inimeste tööajas ning hoiab ära inimlike vigade tekkimise menetlemisel.
NULA programm (inkubaator ja starditoetuste konkurss) väga hästi toimiv koostöö Heateo SAga, kes on NULA inkubaatori rakenduspartner. Heateo SA viib NULA inkubaatori tegevusi ellu kuni aastani 2023. NULA olulisusest ja nähtavusest ühiskonnas annab märku 2021 aasta lõpus NULA inkubaatori toetamiseks koostöölepingu sõlminud Luminor Bank AS, kes pikendas koostöölepingut 2023 aastaks. Luminor Bank AS pakub omalt poolt inkubaatoris kasutamiseks mentoreid ja kuni 15 000€ NULA kommunikatsiooni tegevusteks (kampaania ideede esitamiseks).
KÜSKi rahvusvahelise koostöö toetamise konkursside taotlemisaktiivsus tõusis 2022 aasta jooksul oluliselt. Konkursid võimaldavad Eesti vabaühendustel teha rahvusvahelist koostööd, sh osaleda rahvusvahelistes koostöö projektides, osaleda valdkonnale olulistel sündmustel välismaal ning korraldada rahvusvaheliste katusorganisatsioonide sündmusi Eestis. Kõik need tegevused aitavad kaasa vabaühenduste võimekuse kasvule. Sarnast toetust ei ole vabaühendustel võimalik taotleda teistest programmidest. Alates 2023 aasta algusest avanevad mitmed Euroopa Liidu programmid, mille taotlusvoorudes osalemiseks vajavad vabaühendused rahalist tuge ning seepärast on oluline jätkata rahvusvahelise suuna koostöö toetamist KÜSKi poolt.
2022 aastal oli hea koostöö Välisministeeriumiga Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud toetusprogrammi ellu viimisel. Programmi kaudu on võimalik kaasata mujal elavaid eestlasi Eesti ühiskonna teemadega kaasa mõtlema. Detsembris 2022 korraldati 3-päevane sündmus Tallinnas, Eesti väliskogukondade esindjatele, mis sai väga positiivset tagasisidet. Teiseks uue teemana koostöös Välisministeeriumiga viisime ellu programmi „Rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumprogramm erialase praktika teostamiseks Eestis“.
Euroopa Liidu rahastuse saanud rahvusvaheline koostööprojekt, sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomine, on väga heaks võimaluseks KÜSKi sihtgrupile sotsiaalse innovatsiooni tutvustamiseks. Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsi on Eestis mitmetes ülikoolides ja asutustes, kuid selle koondamisega pole seni tegeletud. KÜSKi poolt Eesti koordinaatori rolli võtmine projekti raames annab meile olulisi teadmisi nii sotsiaalsest innovatsioonist, sihtrühmast, kui ka Eestis olemasolevast informatsioonist ja võimekusest. KÜSKi sihtrühm omakorda võimaldab seda teavet võimalikult laialdaselt levitada, sest vabaühendused, sotsiaalsed ettevõtted, vabaühenduste maakondlikud konsultandid saavad KÜSKist regulaarselt infot ning võimalust seda oma ettevõtmistes rakendada. 2022 aastal alustati sotsiaalse innovatsiooni visioonidokumendi koostamist, 2023 aasta alguses toimuvad avalikud arutelud, kuhu kaasatakse teisi sidusgruppe mitmel pool Eestis.

Alates 2021 tegutseb KÜSK Euroopa Liidu Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kontaktpunktina. Loodud on KÜSKi kodulehele programmi alamleht (www.kysk.ee/cerv), kus jagatakse jooksvalt infot ning lisaks toimub programmi taotlusvoorude info ja tingimuste vahendamine avalikkusele läbi infotundide korraldamise, ettekannete tegemise Eestis erinevatel sündmustel.

Koostöös Tallinna Ülikooli uurimisrühmaga viisime 2022 a. läbi Vabaühenduste tegevusvõimekuse kaardistamise/KÜSKi toetuste mõju analüüsi VTVK2022 (leitav KÜSKi kodulehel), mille raames:
• võrreldi eri valdkondade tegevusvõimekuse näitajaid, mille puhul eristatakse KÜSK-ist tegevusvõimekuse tõstmiseks mõeldud voorudest (AHE, AH jt) varem toetust saanud ühinguid ning neist voorudest varem toetust mitte saanud ühinguid;
• võrreldi eri valdkondade tegevusvõimekuse näitajaid, eristades AHE ja AH voorudest taotlejaid ja ülejäänud voorudest taotlejaid;
• analüüsiti tegevusvõimekuse komponentide vahelisi seoseid;
• koostati tegevusvõimekuse indeksi ja alaindeksite valem.
Kõrvutades käesoleva küsitluse näitajaid 2018. aastal läbi viidud üle-eestilise mittetulundusühingute küsitluse tulemustega nähtub, et võrreldes kõigi Eesti vabaühendustega on KÜSK-i taotlusvoorudes osalevate ühingute liikmeskonnad keskmiselt suuremad, nende seas on enam palgatöötajatega ühinguid ning ka vabatahtlike kaasamine on KÜSK-i taotlusvoorudes osalevate ühingute seas levinum. See näitab, et KÜSK-i toetusi taotlevad ühingud on n-ö keskmise Eesti vabaühendusega võrreldes suuremad ning võimekamad, omades enam inimressurssi.
2021. aastal omas tulusid 89% KÜSK-i taotlusvoorudes osalevatest ühingutest, sealjuures enamikul olid nimetatud aastal tulud suurenenud või püsinud muutumatuna, mis näitab ühingute majanduslikku stabiilsust. Rahulolu omatulu teenimise ja annetuste kogumise võimekusega oli madalam, ca 60%.
Uuringu tulemustest nähtus tegevusvõimekuse komponentide omavaheline seotus –inimressurssi olemasolu ning strateegiline planeerimine on vundamendiks ühingu tegevusvõimekuse suurendamisel ka teiste komponentide (majanduslik võimekus, koostöösuhted, side sihtrühmaga, ühiskondlikele lahendustele suunatud tegevused) osas.
Nende järelduste alusel saame teha edasisi plaane, kuidas toetus abil Eesti vabakonnas tegutsevate ühinguid toetada parimal võimalikul moel. Piiratud rahaliste vahendite tõttu on vaja teha valikud, kuidas KÜSKi tegevuste ja toetuste kaudu jõuda suurima mõjuni Eesti vabakonnas. Plaanime andmete kogumist ja analüüsi jätkata 2023 aastal.
Kokkuvõttes on tagasiside KÜSKi tegevusele olnud hea, 2022 aastal on lisandunud erinevaid uusi koostööpartnereid sh kohalikud omavalitsused, SIKK kaudu riigiasutused ja ministeeriumid, sotsiaalsed ettevõtted. Meeskonnana anname oma panuse Eesti kodanikuühiskonna tegemistesse oma võimete ja oskuste piires. Jagame vajalikku infot vabakonnas toimuva kohta vabaühendustele ja aktiivsetele kodanikele KÜSK kodulehel, saadame regulaarselt välja KÜSK infokirja. Tahame hoida KÜSKi avatud partnerina erinevatele koostöö ettepanekutele, kui need tegevused aitavad meil toetada oma sihtgrupi tegevusi, võimestada vabaühendusi ja aktiivseid inimesi ning kogukondi. Koostöö kohalike omavalitsustega on kindlasti väga oluline, et näidata vabaühenduste ja kogukondade olulisust ning nende koostöö KOViga annab lisaväärtuse piirkonna arengule.
Taotlusvoorude rahastamiseks planeeritud eelarve ei ole kasvanud mitmeid aastaid. 2022 aastal oli võimalik toetust määrata taotlusvoorudes keskmiselt 33% taotlejatest, sh enamikes voorudes ca 25%. AHE22 voorus erandlikult rahastati 62% taotluse esitanutest. Pidevalt toetusest ilma jäämine, sh kõrgete hindepunktide puhul, on vabaühendustele kindlasti demotiveeriv. AH22 vorus oli korduvtaotlejaid kokku 14, nendest 2 ühingut said toetuse osaliseks 2022 a. AH22 vooru 79 taotlusest 51 ületas lävendi, keskmise koondhindega 79,30, kokku rahastati 21 taotlust. Tuleb teha järeldused ning otsustada, kas taotlusvoorude põhimõtted tuleks üle vaadata ja rahastuse määramise tingimusi muuta.

1. VABAÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU SUURENDAMINE

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse kasv
Vabaühendused on KÜSKi erinevate taotlusvoorude toetuste toel soovinud kõige enam tegeleda Põhitegevuse laiendamisega (sh uute inimeste ja piirkondade kaasamine). Rohkelt on toodud esile võimekusi: Uute tegevuste algatamine ja Inimeste areng organisatsioonis (sh töötajad, vabatahtlikud). Sh eristuvad piirkondlikud arenguhüppe toetust taotlenud ühingud olulisel määral selle poolest, et soovitakse toetust omatulu teenimise võimekuse tõstmiseks ja põhitrgrvuse laiendamiseks (sh uute inimeste ja piirkondade kaasamiseks). Käesoleval aastal üle poolte toetust saanud ühingutest soovis arendada omatulu teenimise võimekuse tõstmise eesmärgil (üleriigilistest ühingutest sai toetust 3 äriplaani esitanud ühingut).
AHE taotlejatel on suurim huvi starteegiliseks planeerimiseks ja äriplaani koostamiseks.
Üleriigiliselt tegutsevate organisatsioonide üldine tase taotlemisel (AH22) on selgelt kõrgem, toetust saanud taotlejad keskenduvad tuluallikate mitmekesisuse suurendamisele, põhitegevuse laiendamisele ning soovivad arendada inimesi organisatsioonis (sh töötajad, vabatahtlikud). Olulist tähelepanu pööratakse üleriigiliste ühingutes taotlejate hulgas protsesside efektiivsemaks muutmisele – võrgustamine, turundus, juhtimine, analüüs, koolitused.
Investeeringutoetus Ida-Viru maakonnas, kus toetus oli mõeldud vaid teenuse või toote arendamiseks, kõik 12 toetuse saajat tegelevad oma projekti ajal teenuse või toote arendamisega ning soovivad arendada võimekust: Põhitegevuse sisuline arendamine sh kvaliteet ja mõju.

Võimekused, mida toetust saanud ühendused on arendanud KÜSKi rahvusvahelise suuna konkursside toel. Arendatud võimekustest selgub, et rahvusvaheline koostöö, mis võimaldab teadmussiiret, kogemusvahetust, rahvusvaheliste ekspertide kaasamist ja välisrahastust, panustab eeskätt ühingute sisuliste tegevuste arendamisse, laiendamisse ja uute tegevuste algatamisse. Reisitoetuste raames on aset leidnud ka mitmeid rahvusvahelisi kohtumisi, mille raames arendavad ühingud oma strateegilist võimekust, nt koos partneritega tegevusperioodide strateegia kohandamist/loomist, või kasutavad võimalust osaleda katusorganisatsioonide/partnerite võrgustikes katusstrateegiatesse sisendi andmiseks.
Lisaks loob rahvusvaheline koostöö võimalusi ühingutele panustada oma organisatsiooni inimeste arengusse, pakkudes neile võimalusi enesearenguks ja -teostuseks.

Eestis tegutsevate vabaühenduste laialdasem rahvusvaheline koostöö
KÜSKi rahvusvahelise suuna konkurssidest selgub, et reisitoetuste konkursi raames on pärast reisipiirangute leevenemist rahvusvahelise koostöö tegemine kiirelt taastunud ja kasvanud. Samuti on jätkuvalt oluline rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste korraldamine, mis 2020. ja 2021. aastal oli piirangute kontekstis raskendatud (nt pidi sündmuseid korduvalt edasi lükkama või leidma lahendused hübriidformaatide rakendamiseks), ning mille tähtsust rõhutatakse varasemast enim – rahvusvaheliste võrgustike hoidmiseks pärast kaheaastast perioodi peamiselt virtuaalseid kohtumisi on motivatsioon suur, mis kajastub ka taotluste arvus.
Välisprojektide konkursi raames on võrreldes eelmise aastaga taotlemisaktiivsus langenud, mis tuleneb eeldatavasti Euroopa Liidu uues eelarveperioodis avanevate rahvusvahelise koostööprogrammide ajakavast, milles avanemistähtajad on enamuses käesoleva aasta lõpul. Lisaks on rahvusvahelise suuna koordinaator saanud tagasisidet ühelt ühingult, kelle plaanitud välisprojekti taotlust ei olnud võimalik välisrahastajale esitada tulenevalt sõja kontekstis katkenud suhetega partnerorganisatsioonidega – kui suur on sõjalise konflikti mõju olnud Eesti vabaühenduste rahvusvahelisele koostöövõimekusele laiemalt, ei ole praegusel hetkel KÜSKile saadaolevate andmete baasil võimalik hinnata.
Teisel poolaastal taotlemisaktiivsus kasvas – I poolaastal toetas KÜSK kahte projekti, II poolaastal nelja projekti.
Oktoobris toetas KÜSK välisprojektide konkursist esimest KÜSKile teadaolevat Eesti ühingut – Sihtasutust Keskkonnaõiguse Keskus - mis on partnerina toetust saanud Euroopa Liidu Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste (ehk CERV) programmist. Projekti eesmärk on tõsta Euroopa Liidu kodanike teadlikkust kliimamuutuste poliitikast ja seadustest, sh kliimamuutustega kohanemisest ja kodanike kliimaõigustest, milleks viiakse läbi avaliku arvamuse küsitlusi hoiakute selgitamiseks; õiguslik analüüs olukorra kliimaõiguse kohta riigis; sündmus kliimamuutustega kohanemise ja kodanike kliimaalase õiguse teemal; sotsiaalmeediakampaania.

Taotletud/toetust saanud 2020
Taotletud/toetust saanud 2021
Taotletud/toetust saanud 2022
Reisitoetused
34/29
16/14
55/53
Välisprojektid
23/19
11/9
6/6
Rahv. suursündmused
2/2
3/3 (millest loobus üks)
5/5

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
Toetuste jagunemine erinevate valdkondade, piirkondlike ja üle-eestiliste, eesti - ja muukeelsete ühingute vahel; kodanikuühiskonna horisontaalsete teemade osas
Valdkondade kaupa on vabaühendused KÜSKi erinevate taotlusvoorude toetuste toel toonud kõige enam välja valdkonnad, millega tegeletakse: haridus ja noorsootöö ning sotsiaalne kaasatus ja võrdsed võimalused. Rohkem on nimetatud Sihtrühma eneseareng ja -teostus ning piirkondliku/kohaliku elu edendamine
KÜSKi rahvusvahelise suuna kolme konkursi raames joonistub erinevate valdkondade ja kodanikuühiskonna horisontaalsete teemade osas välja fookus inimeste aktiviseerimisele ja kaasamisele, seda eriti noorte seas. Tugev fookus on ka sotsiaalsel võrdsusel ja keskkonnakaitsel. Rahvusvahelist koostööd hinnatakse eraldi teemana, mis vajab edendamist ja arendamist, et seeläbi kasvatada võimekust tegeleda ühingute põhitegevusega.
AH22 voorust rahastati arenguhüppe voorust 11 piirkondlike ühingute taotlust ja 10 üleriigilise või rahvusvahelise tegutsemispiirkonnaga organisatsioonide taotlust.
Kasvab rahvusvahelistes võrgustikes aktiivselt osalevate vabaühenduste arv
KÜSKi rahvusvahelise suuna konkursside raames on indikaatorina vaadeldud toetust taotlenud ja saanud ühingute (mitte projektide) arvu, esmakordsete taotlejate arvu viimase kolme aasta võrdluses ehk alates 2020. algusest ja korduvtaotlejate ehk mitmest konkursist toetust saanud ühingute arvu, mis kõik lubavad teha järeldusi vabaühenduste tegutsemise aktiivsusest rahvusvahelistes võrgustikes.
Kokku on 2022. I poolaastal rahvusvahelisest suunast toetust taotlenud ja saanud 44 ühingut, millest 15 ühingut on korduvtaotlejad ehk taotlenud käesoleval aastal ühest või mitmest konkursist toetust rohkem kui ühe korra. Esmakordselt toetust taotlenud ühinguid viimase kolme aaste lõikes on 22 ühingut, millest enamus taotles reisitoetust, üks välisprojekti toetust ja üks rahvusvahelise katusorganisatsiooni suursündmuse toetust. Arvestades võrdlemisi suurt esmataotlejate arvu viimase kolme aasta lõikes, võib järeldada, et rahvusvahelist koostööd tegevate ühingute aktiivsus on tõusmas ja reisitoetused on peamine vahend, mida selleks kasutatakse. Mõju taotlemisaktiivsusele reisitoetuste konkuril avaldab ka reisipiirangute leevenemine, mis 2020. ja 2021. aastal piiras oluliselt ühingute võimalusi reisida.

Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursi raames on enamus toetusesaajad ka varasemalt KÜSKi toetuse toel osalenud rahvusvahelistes võrgustikes, neist esimest korda viimase kolme aasta lõikes korraldab oma võrgustiku suursündmust Eestis KÜSKi toel kaks ühingut – Kuulmispuudega Laste Õpetejate Selts ja MTÜ Let’s Do It World. Sillamäe Lastekaitse Ühing korraldab käesoleval aastal KÜSKi toel oma neljandat võrgustiku suursündmust. Need andmed näitavad nii kasvavat aktiivsust, kui kasvavat võimekust võtta juhtroll võrgustike kohtumiste korraldamiseks Eestis.

Käesoleva aasta välisprojektide konkursi toetusesaajad on enamasti ühingus, mis on viimase kolme aasta lõikes KÜSKi toel läbi viinud mitmeid rahvusvahelisi projekte – MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Sillamäe Lastekaitse Ühing ja MTÜ Peace Child Estonia. Teist aastat järjest viib KÜSKi toel projekti läbi SA Keskkonnaõihuse Keskus, ning esimest korda SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. See näitab ühingute kasvavat võimekust stabiilselt läbi aastate osaleda kui ka alustada rahvusvahelist koostööd KÜSKi toel.
Kasvab edukate rahvusvaheliste koostööprojektide arv
Käesolevaks aastaks on edukalt lõpule jõudnud 12 KÜSKi toetatud välisprojekti.
Käesoleval aastal on KÜSK toetanud kuut rahvusvahelist koostööprojekti, mille tulemused selguvad (olenevalt projektide kestusest) 2023-25 aastatel.
Rahvusvahelisest koostööst tekib Eesti vabakonda lisaressurssi, mis aitab kasvatada Eesti vabakonna mõju
2022. a. välisprojekti toetamise konkursi raames on vaadeldud toetanud projektide osas KÜSKi toetuste kogusumma (25 937,79 EUR) ja välisrahastajate toetuste koondsumma (276 055,54 EUR) suhet.
276 055,54 EUR : 25 937,79 EUR = iga KÜSKi poolt toetusena makstud 1 euro kohta lisandub vabakonda lisaressurssi välisrahastuse näol 10,64 eurot.
Lisaks lisandub vabakonda mitte-rahalist lisaressursi kogemusvahetuse ja teadmussiirde näol läbi reisitoetuste konkursi.

Projektitoetuste taotlusvoorud mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse suurendamiseks.
1. Taotlusvoorude ettevalmistamise, menetlusprotsessi ülevaade (sh ülevaade hindamisest), probleemid.
Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor (AHE22) – https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/ahe22/ Taotluse esitamise tähtaeg oli 3. veebruar 2022. Taotlejatele toimusid infopäevad nii eesti kui vene keeles. Mõlemad on järelevaadatavad taotlusvooru kodulehel. Venekeelsel infopäeval osales ainult 5 inimest. Koostöös MAK konsultantidega on vajalik läbi mõelda, kas venekeelse infopäeva korraldamise jätkamine on vajalik, kui jah, siis millises vormis. 2022 tehtud KÜSKi kodulehele Korduma Kippuvate Küsimuste (KKK) rubriigi, kust taotleja võis leida vastused korduma kippuvatele küsimustele https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/ahe22/ kerides kõige alla/lõppu.

Taotlusvoor toimus sarnaselt eelmistele aastatele. Lisatud üks muudatus tingimustesse, lisaks aruandele tuleb esitada arengueksperdi antud hinnang valminud tegevuskavale või äriplaanile. Kõik taotlused, kes ületasid lävendi 70 punkti, said toetust. Konkurss AHE toetusele on väiksemaks jäänud võrreldes varasemate aastatega. Koostöös MAK konsultantidega on vajalik läbi mõelda, kas antud taotlusvoor on vajalik sellisel kujul ja/või vajab muudatusi vabaühenduste vajadustele kohandamiseks. Samuti kuidas suurendada taotlejate arvu. Toetuse saajate nimekirja koos projekti tutvustustega leiab KÜSKi kodulehelt.

Üks taotleja esitas teabenõude ja vaide KÜSKi nõukogule, mida ei rahuldatud. Teabenõudes sooviti teada taotlust hinnanud hindajate nimesid ja punktide arvu kriteeriumite ja hindajate kaupa, mis hiljem vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni tähelepanekutele ka edastati. Sellest juhtumist tulenevalt lisatakse kõikide KÜSKi taotluvoorude tingimustesse edaspidi punkt, mille kohaselt hindajate nimesid ei avalikustata.

Taotlejatele ei saadetud sel korral tagasisideküsitlust, vaid paluti vastatata küsitlusele, mida KÜSK viib läbi koostöös Tallinna Ülikooliga. Küsitlus viiakse läbi kõigi KÜSKist toetust taotlevate ühingute seas, eesmärgiga kaardistada KÜSK toetuste mõju ühingute tegevusvõimekusele ning täpsustada saadud infost lähtuvalt KÜSKi toetuste eesmärke ja taotlusvoorude tingimusi.

Vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor (AH22), tähtajaga 15.09.2022. Taotluvooru läbiviimine toimub sarnaselt eelmistele aastatele vastavalt vooru tingimustele, mis on leitavad KÜSKi kodulehel. 2022. aastal on vooru eelarve 496 055,39 eur, millest 248 027 euroga toetatakse piirkondlike ühingute projekte ja 248 028,39 euroga üleriigilise või rahvusvahelise tegutsemispiirkonnaga organisatsioonide projekte. Piirkondlike ja üleriigiliste/rahvusvaheliste organisatsioonide taotlusi hinnatakse eraldi ja toetatakse vastavalt kujunenud hindepunktide pingereale. Maksimaalne toetuse suurus taotluse kohta on jätkuvalt 25 000 eurot. Vooru esitati kokku 84 taotlust kogusummas 1 974 793,65 eurot, nendest 10 rahvusvahelist, 44 üleriigilist ning 30 piirkondlikku projektitaotlust. Võrreldes 2021 a. vooruga oli sel aastal 14 taotlust rohkem. Korduvtaotlejaid kokku 14, nendest 2 ühingut said toetuse osaliseks (Tervem Noarootsi ja Alle-Saija Teatritalu), ülejäänud 12 on jäänud mõlemal aastal toetuseta. Korduvtaotlejaid oli piirkondlike ja üleriigiliste seas üsna võrdselt.18 ühingut taotles toetust omatulu teenimise võimekuse tõstmisele, taotlusele lisatud äriplaan. Piirkondlikest ühingutest esitati kõige rohkem taotluseid Harjumaalt (9 tk) ja Tartumaalt 8 tk), teistest maakondadest esitati vastavalt 0-2 taotlust. Kokku osales taotluste sisulises hindamises 13 hindajat, taotlusi hinnati hindamisktriteeriumite alusel skaalal 0 – 100 punkti, lävend 70 punkti. 79 taotlusest 51 ületas lävendi, keskmise koondhindega 79,30. Hindajad tegid ettepaneku rahastada arenguhüppe voorust 11 piirkondlike ühingute taotlust ja 10 üleriigilise või rahvusvahelise tegutsemispiirkonnaga organisatsioonide taotlust. Rahuldamata jäi 58 taotlust, vaideid ei esitatud. Vabaühenduste arenguhüppe taotlusvooru 2022 tulemused on avalikustatud KÜSK kodulehel.
Taotlusvoor Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas (IVIT22) toimus esmakordselt. Taotlusvooru tingimused on KÜSKi kodulehel.
Taotlusvooru väljatöötamisesse kaasati SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse 2 vabaühenduste konsultanti. Antud taotlusvoor on KÜSKis esimene, mille teaotlemine ja menetlus toimus Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemis (TMS).
Taotluse esitamise tähtaeg 1. november 2022. Toimus infopäev eesti keeles, venekeelse sünkroontõlkega. Salvestus on järelevaadatav taotlusvooru kodulehel.
Taotlejaid oli kõigist Ida-Viru maakonna kohalikest omavalitsustest. Kõige rohkem taotlusi esitati Alutaguse vallast, kõige vähem taotlusi esitati Kohtla-Järve linnast. Taotluse esitas 33 vabaühendust. Tehnilisest hindamisest langes välja neli. Kolmel juhul oli põhjuseks projektiperioodi taotlusvooru tingimustele mitte vastav kestvus. Neljas taotleja ei teinud vajalikke parandusi kodulehel palutud kuupäevaks. Sisuliselt hinnati 28 taotlust, rahastati 12 taotlust (11 täisrahastuse ja 12. osalise rahastuse). Taotlusi hinnati skaalal 0 kuni 100. Taotluse rahuldamise eelduseks ehk lävendiks oli koondhinne vähemalt 60 punkti. Taotlejate kõrgeim koondhinne oli 88 ja madalaim 39. Toetuse saanud taotleja madalaim koondhinne oli 75,67. Taotlusi hindas 2 KÜSKi hindajate kogu hindajat ja 1 hindaja väljastpoolt, Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele majast. Kõik hindajad hindasid kõiki taotlusi. Kõige rohkem toetuse saajaid oli Toila vallast. Kohtla-Järve linn oli ainuke kohalik omavalitsus, mille ükski taotleja ei saanud toetust. Väikseim projekti kogueelarve oli 2480 eurot ja suurim 15 000 eurot. Keskmine projekti kogueelarve oli 8691,76 eurot. Keskmine omafinantseering oli 9,41%. 33 taotlejast 28 soovisid toetust teenuste osutamiseks ja 5 toodete valmistamiseks. 12 toetuse saanud taotlejast 1 soovib valmistada toodet. Toetuse saajate nimekirja koos projekti tutvustustega leiab KÜSKi kodulehelt.

2. Projektitoetuse taotlusvoorude väljundnäitajad
Taotlusvoor
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
AHE22
60
238 257,98
3
38
148 367,74
AH22
84
1 974 793,65
5
21
496 055,39
IVIT22
33
254 499
4
12
90 000
3. KÜSKi hinnang antud aastal lõppenud taotlusvoorude tulemuslikkusele ja varem lõppenud voorude mõjule (järelaruannete baasil) ühenduste tegevusvõimekusele. Probleemid ja nende lahendamine. Lisaks mõjusad näited ning üldistatult taotlejate tagasiside voorude läbiviimisele.
Taotlusvoor
Hinnang
AH20
(lõpparuanded)
https://kysk.ee/ah20/
https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

Kokku rahastati 23 ühingut summas 484 000,00 eurot. Kõik ühingud lõpetasid oma projektid tulemuslikult ja eesmärgipäraselt, vooru eelarve kasutus oli 98,7%. Kuna taotlejad oskasid projektitaotlustesse juba võimalike kriiside ohutegurid sisse planeerida, siis erakorralisi ja suuremaid projektimuudatusi elluviimise jooksul ette ei tulnud.

Näited

1. SA Domus Dorpatensis
KÜSK rahastuse abil saime koolitada finantsteemadel nii juhtkonda kui liikmeid, luua eksperdi toel uued süsteemid eelarve planeerimiseks, finantsstrateegia mõtestamiseks, reservi ja investeerimistegevuste käivitamiseks ning igapäevase tegevuse finantsiliste ja raamatupidamislike aspektide haldamiseks. Kõik need arengud on võimaldanud muuta organisatsioon finantsiliselt jätkusuutlikumaks ja andnud finantsilise kindluse uute ühiskondlike tegevuste käivitamiseks (juunis 2022 käivitatud Demokraatia Arendamise Keskus näiteks).
DD on tänu KÜSKi toetusele saanud tugeva finantsjuhtimisega organisatsiooniks, mis suudab jätkusuutlikult rahastada oma seniseid ühiskondlikke tegevusi (DD Akadeemia programmid Eestis ja Lätis), asuda kasvatama oma tegevusi (laienemine Leetu, Soome ja Poola lähitulevikus) ning käivitama uusi tegevusi, mida enne ei oleks suutnud.
2. SA Luke Mõis
Projekti raames teostati Luke mõisa valitsejamaja I korruse köögi rekonstrueerimis- ja viimistlustööd ning muretseti professionaalne köögitehnika toiduteenuste pakkumiseks ja toidukoolituste läbiviimiseks. Kogukonna liikmed said uusi teadmisi kolme koolituse raames.
Tehtud investeeringud võimaldavad valitsejamajas pakkuda kvaliteetset ja uudset toitlustamise teenust, mis omakorda võimaldab suurendada omatulu teenimist ja selle kaudu ühenduse majandus- ja finantsvõimekust. Projektiga väärtusti Luke mõisa kogukonna panust mõisa arendamisel. Kogukonnaliikmete teadmised ja oskused toidukoolituste ja ühiskokkamiste läbiviimiseks on suurenenud.
Saavutatud on oluline arenguhüpe, mis võimaldab alustada valitsejamaja I korrusel valminud köögi baasil kvaliteetsete ja uute toiduteenuste pakkumist.
3. MTÜ Peipsiääre Järvepääste
KÜSK toetus on võimaldanud kujundada Peipsiääre Järvepäästest tegusa ning stabiilse ühingu mis on varustatud vajaliku eriotstarbelise päästevarustusega ning koondab 19 vabatahtlikku koolitatud merepäästjat. Ühing panustab Peipsi järve veeturvalisuse tagamisse olles navigatsioonihooajal valmis hädasolijaid aitama. Ühing tegeleb aktiivselt ennetustegevusega, pakkudes lähikonna kogukondadele ennetusega seotud töötube, töövarjupäevi noortele, väljaõpet uutele liikmetele ning täiendkoolituse võimalust tegevpäästjatele. Ühing on tõstnud oluliselt oma tegevusvõimekust, olles samal ajal lepinguliseks partneriks Politsei- ja Piirivalveametile ning veespordiürituste korraldamisel (Ironman Tallinn, Otepää Triatlon, Haanja Triatlon, Võtsjärve Nädala Regatt jt).

Taotlusvoor
Hinnang
Taotlejate tagasiside voorudele üldistatult
Ühingud hindavad arenguhüppe toetuse mõju oma tegevusvõimekuse kasvutegurina väga kõrgelt. Vooru projektide ellu viimise aeg on piisavalt pikk, et saavutada olulist mõju ja tulemuslikkust ühingu arengu seisukohalt.
Järeldused järgmiste taotlusvoorude ettevalmistamiseks, menetlemiseks, tugitegevuste (infopäevad, juhtide jututoad, aruandeseminarid, arengueksperdid jt) kavandamiseks.
Üleriigiliselt ja rahvusvaheliselt tegutsevate organisatsioonide arenguhüppe projektide eesmärgid keskenduvad peamiselt protsesside efektiivsemaks muutmisele – võrgustamine, turundus, juhtimine, analüüs, koolitused. Piirkondlikud ühingud taotlevad toetust pigem oma elujõulisuse säilitamiseks ja tõstmiseks, sh omatulu teenimise võimekuse tõstmisele ja ka investeeringuteks, soetusteks. Piirkondlike ja väiksemate ühingute üheks takistuseks arenguhüppe voorust taotlemisel on ilmselt oluliselt nõrgem tase projektikirjutamise oskustes ja oma tegevuste analüüsis, mis väljendub ka hindamistulemustes, kus üldised koondhinded on madalamad. Samas piirkondlikult tugevad ühingud koondavad piirkonna aktiivseid inimesi lokaalselt, mis omakorda tugevdab kohalikku ühiskondlikku turvatunnet nig annab tagatise kriisides toimuetulekuks. KÜSK põhikirjalise eesmärgi täitmiseks – tugev kodanikuühiskond ja aktiivsed inimesed, peaks piirkondlike ühingute toetamine olema kindlasti jätkuvalt fookuses ja võimalusel suuremal määral toetatud. Tugev kodanikuühiskond ja aktiivsed inimesed on saavutatavad läbi suurema kodanike/liikmete kaasatuse, mis tõstab nii liikmete/kogukonna teadlikkust kui ka suurendab isiklikku vastutustunnet muutuste loomises ja protsesside elluviimises. Arenguhüppe vooru eelarve võimaldab igal aastal toetada umbes 20-22 ühingut oma tegevusvõimekuse efektiivsemaks muutmiseks, kindlasti tuleb soodustada piirkondlikult aktiivselt kohalikku elanikkonda kaasavate ühingute elujõulisuse ja arengu toetamist. Arenguhüppe taotlusvoorust toetust saanud projektidest lõpetavad ca 90% tulemuslikult ja eesmärgipäraselt.

Vabaühenduste tegevusvõimekuse kaardistamine/KÜSKi toetuste mõju analüüs tõi välja, et võrreldes muudes taotlusvoorudes osalevate ühingutega oli AHE/AH voorudes osalevatele ühingutele iseloomulik: nad omavad harvemini kirjalikku tegevuskava ning tegutsevad harvemini rahvusvahelisel tasandil; juhtimisstiil on sagedamini töötajaid kaasav; rahulolu aktiivsete liikmete piisavusega ja ühingus tegutsevate inimeste teadmiste ja oskustega on madalam; väljaõpet/tasuta koolitusi on ühingus tegutsevatele inimestele võimaldatud harvemini; koostöösuhted on harvemad/ebaregulaarsemad.
AHE/AH voorudes osalevate ühingute puhul olulisteks arenguvajadusteks inimressursi arendamine ning strateegiline planeerimine. Valdkondadena, mis vajaksid nende ühingu puhul toetamist, tõstsid AHE/AH taotlusvoorudes osalevad ühingud ise kõige sagedamini esile majanduslikke oskusi, muudes taotlusvoorudes osalevad ühingud aga sihtrühmale suunatud tegevusi/suhtlust sihtrühmaga ning inimressursi arendamist.

Arengueksperte on KÜSKi kodulehel 25. Kevadel paluti arenguekspertidel oma esitatud andmed üle vaadata ja ühtlasi paluti teada anda ootustest ja ettepanekutest KÜSKile. Ettepanekuid ja ootusi KÜSKile esitati pigem vähe. Näiteks:
• ülevaade arenguekspertide töö kasutegurist, headest praktikatest ja õpivõimalustest tuleks kasuks
• ekspertide kokkusaamised võiksid olla suunatud tutvumisele ja koostöö edendamisele.
Parema ülevaate saamiseks arenguekspertide vajadustest ja ootustest, võeti ühendust 3 arengueksperdiga, kellel on KÜSKiga olnud pikemaajalisem koostöö. Nende vastused andsid kinnitust ka KÜSKi arvamusele:
• Arenguekspertide taustad ja kogemused on väga erinevad. Arenguekspertide ootustest ja vajadustest lähtuvalt võib olla keeruline leida ühist teemat ja läbiviimise meetodit, mis enamusele kindlasti uut väärtust pakuks.
• Arenguekspertide vahelise suhtluse korraldamine või nende koolitamine ei pruugi olla tingimata mõjusaimad tegevused.
Arenguekspertide esitatud ettepanekud:
• KÜSK aitab veel rohkem kaasa sellele, et ühendused oskaksid eksperte üldse otsida ja valida (mitte ainult KÜSKi andmebaasist, vaid laiemalt ka) ning annab nõu, mis osas arenguekspertidest kasu võiks ja peaks olema.
• Teha kohtumisi, käsitledes KÜSKile olulist teemat, mis vajaks arenguekspertide sisendit või abi.
• Mõne aja tagant oleks hea vähemalt arenguekspertidega üle vaadata KÜSKi taotluvoorude eesmärgid ja mõtestada need läbi konkreetsete näidete varal. Et oleks ühine arusaam, kuhupoole KÜSK püüab vabaühendusi arendada ja milline see hea tulemus välja võiks näha.
Vajadustena toodi välja:
• Vahel on vajadus arutada keerulisemaid kliendijuhtumeid.
• Vabaühenduse koostööleppe sõlmimine arenguekspertidega - see aitaks täpsustada vabaühenduste ja arenguekspertide vastastikuseid ootuseid ning aidata vabaühendusel mõista, kui koostöösuhe hakkab kiiva kiskuma.

KÜSK plaanib 2023.a. koostöös arenguekspertidega mõelda läbi vajalikud edasised tegevussammud ja aktiivsemalt kaasata soovi avaldavaid arengueksperte taotlusvoorude arendustegevustesse.

NULA inkubaator
1. Käesoleva aasta hooaja kirjeldus, tulemused, probleemid.
NULA inkubaatori läbiviimisel on konkursi tulemusel KÜSKi partneriks aastatel 2021 - 2023 Heateo Sihtasutus. Nupukate lahenduste toetamine toimub neljas etapis: Inspiratsioonipäevad, Ideede korje, Inkubatsioon, Projektide rahastamine. Inspiratsioonipäevad toimusid eriolukorra tõttu virtuaalselt. Sellel aastal olid erakordselt aktiivsed ka artiklite kirjutajad, kes käsitlesid ühiskonna probleeme, samad teemad on NULA 2022 aasta programmi märksõnadeks.
Aprillis esitati tähtajaks kokku 73 ideed (https://nula.kysk.ee/esitatud-ideed), millest 15 said oma algatust tutvustada nõuandvale kogule. Neist 10 valiti välja NULA inkubaatorisse, mis on leitavad Nula kodulehet (https://nula.kysk.ee/algatused ) ja kes jätkavad põhjalikumalt oma idee edasi arendamisega. Edasi pääsesid: Arusaamise Agentuur, Digiõps, Kooliratas, Leluelu, myBabycare, Noorte Vabamu NoVa, PRESS-F, Om Nom, ReStailit ja Tuksu teise südames. Üks algatus loobus mai kuus inkubaatoris osalemisest, kuna meeskonnal oli raske leida ajalist ressurssi inkubaatori intensiivses programmis jätkamiseks.
Pärast juuni kuus toimunud vahehindamist jätkavad üheksa ideed: Arusaamise Agentuur, Digiõps, Kooliratas, Leluelu, myBabycare, Noorte Vabamu NoVa, Om Nom, ReStailit ja Tuksu teise südames.
2022 hooajal tegeleti inkubaatoris hariduse, keskkonna- ja terviseteemadega. Digiõps töötas välja mudeli, mis on abiks õpetajate puuduse leevendamisel. Noorte Vabamu - NoVa tiim tegeles õpiampsude platvormi arendamisega. Arusaamise Agentuur tegeles keeruliste tekstide kõigile arusaadavaks tegemisega. Kooliratas on asunud muutma koole rattarikkamaks ning Tuksu teise südames käivitas juba mitmenda kampaania veredoonorluse populariseerimiseks. Ajapuuduses peredel aitab täisväärtuslikke toidukordi korraldada pilveköök Om Nom. Leluelu paneb mänguasjad ringlema ning ReStailit teeb riideringluse mugavaks.
Starditoetuste taotluste esitamise tähtaeg oli 17.10.2022. Tähtajaks esitasid starditoetuse taotluse 8 algatust. Üks starditoetuse taotlejatest oli 2021 aasta NULA inkubaatori läbinud algatus.
27.10 toimus NULA 2022 hooaja lõpusündmus, kus 2022 aastal NULA inkubaatori läbinud algatused tutvustasid oma ideid.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu kinnitas NULA ühiskondlike algatuste inkubaatori tänavused starditoetuse saajad.
Starditoetuse määrati kahele algatusele Digiõps ja Arusaamise Agentuur.
DIGIÕPS MTÜ Projekt: kvalifitseeritud aineõpetajaga reaalajas toimuvad veebitunnid Eesti koolidesse. Digiõps viib omavahel kokku kvalifikatsiooniga aineõpetaja, kes võib asuda ükskõik millises maailma paigas, ja kooli, kus vajatakse aineõpetajat. Klassiruumis olevad õpilased kohtuvad veebitundi andva õpetajaga ekraani vahendusel. Lahendus aitab leevendada kvalifitseeritud õpetajate puudust ja vähendab kvaliteedilõhet maa- ja linnakoolide vahel.
Rahastuse summa: 24 042,00 €
ARUSAAMISE AGENTUUR Projekt: luua toimiv organisatsioon, mis teeb keerulise keele probleemi ühiskonnas nähtavaks, koolitab spetsialiste, teeb lihtsas keeles sisuloomet ja avaldab arvamusliidrina teemakohaseid artikleid. Alates 2025. aasta suvest on digitaalne ligipääsetavus (sh info lihtsas keeles) kohustuslik kõigile toodetele, teenustele ning avaliku sektori veebisaitidele ja mobiilirakendustele. Lihtsat keelt vajavad eelkõige intellektipuudega inimesed, eesti keelt emakeelena mitte rääkivad inimesed, lugemisraskustega inimesed, eakad ja lapsed. Lihtsas Keeles on kuutasupõhine lahendus, mis teeb lihtsa keele tõlked kättesaadavaks igal Drupali või WordPressi lehel.
Rahastuse summa: 24 992,90 €
NULA inkubaatori programm on kulgenud hästi ja ootuspäraselt. Inkubaatoris on osalenud mitmed suure ühiskondliku mõjuga algatused, mille edu on kogu ühiskonna parem käekäik.
2. Järeldused järgmisteks hooaegadeks.
Olulisem tagasiside, et mis oleks võinud paremini töötada ja mida järgmisel korral arvesse võtta Heateo SA poolt:
- Sooviti, et programmi oleks juba sisse korraldatud rohkem koostööd, nt icebreakereid alguses.
- Korraldada enne töötubadega alustamist kick-off üritus, kus osalejad saaksid kõik omavahel tuttavaks.
- Probleemi ja lahendust vaadati programmi jooksul mitme erineva nurga alt, mis aga oli mõnede osalejate jaoks liigne kordamine.
- Oodatakse mentorilt rohkem torkimist ja initsiatiivi.
2023 aastaga lõpeb KÜSKi ja Heateo SA partnerlus NULA inkubaatori elluviimisel. Pärast kolme aastase tegevusperioodi lõppu tuleb läbi viia mõju hindamine.
3. 2020. ja 2021. aastal starditoetuse saanud projektide käik
Algatus
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade tulemustest
Helge Kool MTÜ (2020)
Helge Kooli lahendus on terviklik tarkvaraline süsteem, mis lubab lastel enda probleeme lahendada ja jagada informatsiooni lapsevanemate ja koolispetsialistidega. Projekti teostamise järgmises faasis on meil kavas keskenduda 13-19-aastastele kooliõpilastele suunatud eestikeelse mobiilirakenduse arendamisele kujul, et see oleks testitud ja kasutatav ning baasfunktsionaalsuses tasuta saadaval App Store’is ja Google Play keskkonnas.

25 000
Arendati välja Helge mobiilirakendus, mille abil õpilased saavad automaatselt teste täita ja oma tulemuste kohta tagasisidet.
Mobiilirakendus on leitav App Store'i ja Google Play kaudu.
Helge rakendust kasutab ja testimises on osalenud 9 Eesti territooriumil asetsevat kooli.
Testimise järgselt läbi viidud üks-ühele tagasiside-sessioonid 6 kooli tugispetsialistide ja õpetajatega ning 3 kooli õpilastega.
Projekti lõpuks on toimunud 516 testimist 9 koolis. Lisaks nimetatutele on ridamisi noori paigaldanud oma telefoni mobiilirakenduse ilma rakendust oma kooliga sidumata, mistõttu tegelik Helge Mobiilirakenduse kasutajate arv on nimetatud sihtarvust suurem.

MTÜ Kideo (2020)
E-lapsehoidja aitab lapse haiguse ajal või muul hetkel laste kõrvalt kodukontoris töötavatel vanematel keskenduda pakilistele kohustustele nagu näiteks videokoosolekul osalemine, pakkudes paindlikku, kiiret ja
asukohast sõltumatut lapsehoidmise teenust.
24 988,40
Loodi toimiv platvorm, mille taga on lastega töötavate spetsialistide võrgustik.
- läbi viidud 620 tundi e-hoidu,
- 260 last on e-hoidu kasutanud,
- 90 korduvat klienti,
- 5 äriklienti,
- 9 lapsehoidjat on saanud tööd projekti raames.
- E-lapsehoidja teenuse jaoks testiti B2B ärimudelit, et teenuse kättesaadavus ei sõltuks pärast projektiperioodi lõppu välisest rahastusest,
- Kasutajate tagasiside: 94% vanematest annavad teenusele maksimumpunktid ja ütlevad, et laps oli terve hoiuaja tegevuses ja vanem sai tööle või muule keskenduda.
- Ollakse võimelised teenindama 10 e-hoidu päevas.
- Alustati koostööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga ning õpetatakse lapsehoidja õppekaval e-lapsehoidmist.
- Arendatakse teenust välismaal elavate Eesti juurtega perede jaoks, et pakkuda nende lastele võimalust eesti keelt ja kultuurikontakti hoida. Seda tehakse koostöös TLÜ ja EdTech Estoniaga haridusinnovatsiooni koosloome programmi raames.

MTÜ Logopuu (2020)
Aidata 0-3 aastaste laste vanematel saada kiiresti ja mugavalt tõenduspõhist infot oma lapse kõne arengu ja arendamise kohta ja sel viisil hoida kokku logopeedide ja vanemate (töö)aega/ressursse. Starditoetuse raames on planeeritud veebipõhine platvorm, mille abil saab lapsevanem tõenduspõhiselt ja mugavalt hinnata ja toetada lapse kõne ja suhtlemisoskuse arengut kahes ajapunktis, pooleteise- ja kaheaastaselt.
24 996,06
Valminud on koduleht ja selle sisuloome ning on võimalik teenust tarbida lapse arengu staatuse määramiseks. Logopuu sotsiaalmeedia kanal (Facebook) on aktiivne.
Valminud on kaks teenust.
1. 18 kuuste laste kõne hindamise küsimustik, mille abil saab teada, kas (16-20kuuse) lapse kõne arenguga on kõik hästi.
2. Videokursus, mille abil saab teada olulised nipid ja trikid, kuidas saab ise igapäevaste tegevuste käigus aidata väikelapsel rääkima hakata.
Esialgselt planeeriti luua platvormi ühele või kahele küsimustikule, siis nüüdseks on loodud platvorm, millega suudetakse luua tagasiside küsimustikke nii mitmele vanusele kui turg vajalikuks peab.
EatB4 (2021)
EatB4 on andmevahetusplatvorm, mis aitab päästetud toidul jõuda abivajajateni suuremas koguses ja väiksemate kuludega.
Andmeplatvormile on ühendatud toidu annetajad ja toiduabi saajad. Toidukaupluste andmebaasidest liigub info annetatud toidust automaatselt Toidupangale. See võimaldab efektiivsemalt planeerida logistikat ning lõpetab pabersaatelehtedelt andmete kogumise.
25 000
Andmeplatvormi arendamiseks on partner leitud. Rakenduse kasutamiseks on nõusoleku andnud Rimi ja Toidupank. Toidupangaga on sõlmitud ka kirjalik koostöölepe.
EatB4 osales raadiosaates Ärataja. Kus rääkis kuidas NULA inkubaatori toetusel aitab platvorm EastB4 jõuda Toidupangal paremini abivajajateni.
Andmeplatvorm on valmis testimiseks. 2023 jaanuari kuus testitakse andmevahetuse toimimist Rimiga ja kui kõik laabub tõrgeteta lisatakse andmevahetusse Toidupank. Kui andmevahetus toimib ja probleeme ei esine saab 2023 aasta veebruari keskpaigast teenust avalikult pakkuda.
PEVICO (2021)
PEVICO MTÜ eesmärk on pakkuda kasutajasõbralikku videosuhtlus platvormi, et vähendada põlvkondade vahelist sotsiaalset distantseerumist ja ühendada digioskamatud, nende lähedased ning hoolekandeasutused ühtseks tervikuks, ületades geograafilised ja pandeemilised piirangud.
25 000
2022 esimeseks poolaastaks on arendamise lõppjärgus rakenduse disain. Osaliselt on komplekteeritud riistvara. Välja töötamisel on organisatsiooni bränd. PEVICO uus brändinimi on LEVI. Planeeritud tegevuste ajakavas on olnud mõningaid muudatusi vaja teha. Valminud on teenuse kasutamise aplikatsiooni prototüüp. Hooldekodus kus, esialgselt planeeriti teenust testida ei olnud võimalik seda andmekaitse piirangute tõttu teha. Leiti uus hooldekodu kus on võimalik teenust testida. Ühendusel on plaanis 2023 aasta esimeses kvartalis pöörata suuremat rõhku kodulehe loomisele, eesmärgiga tõsta teadlikkust teenusest sihtgrupi seas. Teine oluline tegevus on luua andmebaas inimestest, kelle lähedane on hooldekande asutuses.

Suursündmuste toetamine
1. Käesoleval aastal toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
Toetati 5 taotlust suursündmustele kogusummas 100 000 eurot.
2. Toetatud sündmused
Toetuse saaja
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade väljunditest ja tulemustest
MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant

„Maapäev 2022 - maapiirkondade vabaühenduste suurfoorum“
20 000
Väjundid:
• Planeeritud osalejate arv 350 in - tegelik osalejate arv 230 in
• Planeeritud üleriiklikus meedias avaldatud artiklid 3 – tegelik 3
• Planeeritud Maapäeva foorumi live ülekannete salvestused – 1
• Planeeritud Maapäeva foorumi tulemusena sõnastatud kogukondade kokkulepe -1
Eesti külade XIV Maapäev (6.-7. august 2022 Harjumaal, Nelijärve Puhkekeskuses) saavutas oma eesmärgid, milleks oli üleriigiline külakogukondade esindajate kohtumine (erandkorras 3 aasta järel), maakonnadelegatsioonide (13) kogemuskülastused Harjumaa küladesse, ühised arutelud töötubades (10 töötuba), töötubade tulemuste esitlemine Vabariigi Presidendile; töötubade arutelude põhjal tehti kokku 9 ettepanekut riigile, 13 ettepanekut kohalikele omavalitsustele ja 12 ettepanekut külaliikumisele endale. Ettepankute põhjal toimus hääletus, mille tulemusena koondati lõppdokumenti igas valdkonnas 3 enim hääli saanud ettepanekut. Valminud dokument anti kohapeal (ja hiljem ka elektrooniliselt) üle kolmele külaliikumise võtmeministrile - maaelu ministrile, siseministrile, riigihalduse ministrile.
Oluline tulemus oli uute inimeste kaasamine, maapäevalistest veidi alla 50% osales maapäeval esimest korda.
MTÜ Lifeskills
„VNEformat ehk Kogemusõppepäevad venekeelsete vabaühendustele“
18 000
Väjundid:
• Läbiviidud 4-päevane sündmus (20.-23.oktoober 2022, Toila SPA) venekeelsete vabaühenduste võimekuse suurendamise eesmärgil.
• Planeeritud sündmuse maht vähemalt 32 ak tundi – tegelik 30 ak tundi
• Planeeritud sündmusel osalenud inimeste ning organisatsioonide arv on vastavalt vähemalt 60 ning 38 - tegelik on vastavalt 58 ning 42
• Planeeritud tagasiside sündmuse kohta tervikuna (eraldi küsimused, mis on hindepallides 5 palli skaalas vähemalt 4,7 – tegelik hindepallides 5 palli skaalas 5,0.

Projekti tulemusteks on:
• On tugevdatud koostööd venekeelsete vabaühenduste vahel selliseks, et „võrgustamise“ ning sotsiaalsete suhete edendamise kaudu soodustatakse vabaühenduste arengut ning nende mõju suurendamist uute tähenduste ning väärtuste loomise abil.
• Venekeelsete vabaühenduste esindajatele on loodud transformatiivse õppimise-, kogemuste vahetamise- ning osalemisvõimalusi soodustav keskkond projekti põhieesmärgi saavutamiseks ja aktiivsuse tõstmiseks venekeelsete vabaühenduste seas.
• Sündmuses osalenud vabaühenduste esindajate teadmised enda ning organisatsioonide arenguvajadustest on kasvanud.

MTÜ Arvamusfestival
„Arvamusfestival 10“
20 000
Väjundid:
• Planeeritud osalejate arv 8000 in - tegelik 9000 in
• Planeeritud järelkuulamiste arv 30 000 - tegelik 183 000
• Planeeritud korraldajate arv 100 - tegelik 110
• Planeeritud arutelude arv 140 - tegelik 166
Projekti tulemusteks on:
Kahe päeva jooksul toimus 26 arutelualal 166 arutelu. Lisaks toimus 11.-13. augustil kultuuriprogrammi raames 19 sündmust. Kümnendat Arvamusfestivali külastas ligikaudu 9000 inimest, kellest 310 osalejat jagas festivali korraldajatega tagasisidet oma kogemusest.
SA Eestimaa Looduse Fond
„Teeme Ära talgupäev 2022“
38 000
Väjundid:
• Planeeritud osalejate arv 25 000-30 000 in – tegelik 27 902
• Planeeritud talgute arv 2000 tegelik 1215
• Planeeritud 2 pressiüritust, meeskonna koosolekud, maakondlike koordinaatorite infopäev ja koolitus, lisaks partnerite tänuüritus ja meeskonnasisene analüüsikoosolek – tegelik pressiüritused:
1) avasündmus 6. aprillil Päästeameti peamaja komandoruumis
2) eeltalgud 3. mail Salme Kultuurikeskuse juures
3) Iganädalased meeskonnakoosolekud.
4) Maakondlike koordinaatorite koolitus- ja infokoosolekud 29. märtsil ja 13. aprillil Zoomis.
5) Partnerite tänuüritus ja meeskonnasisene analüüsikoosolek 18. mail restoranis Ülo Tallinnas.
• Planeeritud reklaamid: Kujundatud ja levitatud on print- ja välimeedia reklaamid, plakatid, kuulutused, tänukirjad, veebibännerid; toodetud ja levitatud on raadioreklaamid – tegelik, printreklaamid ilmusid päeva-, nädala- ja maakonnalehtedes, välimeedia kampaania eksponeeritud erinevates Eesti linnades, tele- ja raadioreklaamid ERRi ja erakanalites, videoklipid sotsiaalmeedias ja veebis.
• Planeeritud: toota 4-6 klippi – tegelik, toodeti 4 eestikeelset (+1 võrokeelne), 4 venekeelset, 1 ukrainakeelne. Lisaks eeltalgute video¬klipp ja kokkuvõttev film.
• Planeeritud: olulisemad tutvustavad tekstid ja reklaam-materjalid on tõlgitud ja levitatud ka venekeelsetena – tegelik, olulisemad tutvustavad tekstid ja reklaam-materjalid olid tõlgitud ja levitatud vene, ukraina ja inglise keeles
• Planeeritud: Värskendada veebileht nii eesti kui vene keeles, talgute registreerimise keskkond on täiendatud – tegelik, valmis uus veebileht ning värskendatud talgute registreerimiskeskkond eest, vene, ukraina ja inglise keeles.
• Planeeritud: Kogutud ja analüüsitud on vähemalt 500 talgujuhi poolt täidetud tagasiside¬ankeedid - tegelik: Tagasisidet andis enam kui 200 talgujuhti.
• Teised väljundid (mida taotluse koostamisel polnud võimalik planeerida) - 280 veeohutumat paika, 362 rajatud lilleniitu, 200 talgul kaasatud Ukrainast pärit inimesi.

Tulemused:
Teeme Ära talgupäeva (7.05.2022 üle Eesti, lisaks Prantsusmaal ja Kanadas) raames korraldati 1215 talgut, millest võttis osa 27 902 talgulist. Kui kahel eelmisel kevadel sai koroonaviiruse leviku tõttu koguneda talgutele vaid lähedaste ringis, siis sel aastal toimus üle-eestiline talgupäev tavapärasel kujul.
Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kuid elanike arvu järgi osales kõige rohkem inimesi Saaremaal. Märgatav oli erinevate lasteasutuste (lasteaiad, koolid, noortekeskused, seltsid) huvi ja osalemise kasv talgutel.
Koostöös Päästeametiga innustati talgujuhte ja talgulisi pöörama tähelepanu kodulähedaste veekogude ja väiksemate veesilmade ohutusele. Üleskutse võeti hästi vastu ning tulemusena tehti muude talgutööde kõrval üle Eesti veeohutumaks 280 talgupaika. Samuti olid tähelepanu all talgutööd looduse mitmekesisuse ja elurikkuse toetamiseks – rajati 362 liigirikast lilleniitu ja meisterdati 99 putukahotelli. Eraldi pöörati tähelepanu uute kaasmaalaste ehk sõjapõgenike kaasamisele. Ukrainast pärit inimesi osales üle Eesti ligi 200 talgul. Osalenute vabatahtliku töö panus ulatus talgupäeva raames kokku vähemalt 900 000 euroni.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik MTÜ
„Sotsiaalse ettevõtluse suursündmus“
4000
Väljundid:
• Planeeritud füüsiliselt osaleb sündmusel vähemalt 350 in, virtuaalselt 300 in - tegelik, osales 1458 in, füüsiliselt sündmusel 1065 in, otseülekande vahendusel 393 in
• Planeeritud meediakajastuste hulk: 7 artiklit, intervjuud, arvamuslugu, jms erinevates meediakanalites tegelik, 18 artiklit, intervjuud, meediakajastust
• Planeeritud sotsiaalmeedia abil jõutud inimeste arv: Facebooki sündmuse info on jõudnud 25 000 in – tegelik, hinnanguliselt 262 091 in; Instagram - hinnanguliselt 83 293 in, kes nägid Instagramis postitust või storyt vähemalt ühe korra; Linkedin - 1395 lehe vaatajat.
• Planeeritud toetajate arv 7 erinevat erasektori osapoolt – tegelik, 50 toetajat.
• Planeeritud partnerite arv: vähemalt 6 sisulist partnerit – tegelik 15
• Planeeritud kaasatud sotsiaalsete ettevõtjate arv sündmuse korraldusse on vähemalt 20 – tegelik 22
• Planeeritud keskmine rahulolu tase sündmusega on 9 10-palli skaalal – tegelik kõikide kaasatud osapoolte keskmine rahuloluhinnang 8,6.
Tulemused:
7. oktoobril 2022 toimus Põhjala tehases Baltikumi esimene ja ühtlasi suurim mõju- ning jätkusuutlikkuse festival Impact Day.
Sel päeval toimus:
● 11 koolitus-töötuba,
● 11 inspiratsiooni-sündmust,
● 10 paneeli,
● 2 pitchimis (liftikõne) võistlust.
Laval astus üles 93 esinejat, demoalal oli esindatud 46 ettevõtet. Lisaks toimus kõrvalsündmusena Start-Up Estonia Community Meet Up ning õhtu kulmineerus Impact Show’ga, kus oli 4 erinevat artisti.
Kodanikuühiskonna arengusse kaasasime lisaks olemasolevatele partneritele erasektorist ettevõtted, kes soovivad panustada sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna arengusse.
● Kokku oli Impact Dayl kaaskorraldajatest partneriteks 15 organisatsiooni, kellest 8 olid kolmanda sektori, 3 avaliku sektori ja 4 erasektori organisatsioonid.
● Kokku toetas Impact Dayd partnerina (teenuste, asjade jms toetuse andmise näol) 50 ettevõtet/organisatsiooni.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
Mõtted 2022 aasta konkurssi analüüsides:
• Kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste ideekorje konkurss – vaadata üle sõnastus ja ümber mõtestada konkursi idee ja eesmärk
(Ideekorje vs? traditsiooniline sündmus) Kaaluda, kas võiks olla uutele ideedel suurem toetussumma, kuna vajavad rohkem tuge sündmuse käivitamiseks.
• Lähtuvalt konkursi eesmärgist vaadata üle idee, sündmuse maht ja summa proportsionaalsus
• Kaaluda abikõlblike kulude lisamist tingimustesse
• Kaaluda sarnase põhimõtte rakendamist suursündmuste puhul nagu rahvusvaheliste suursündmuste puhul, kus on maksimaalne taotletav summa ette määratud. Rahvusvaheliste sündmuste konkursi tingimustes on KÜSKi toetuse % kogumaksumusest määratud.
• Kuidas need kaks konkurssi omavahel on seotud või ei ole seotud, suursündmuste konkurss ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss. Momendil ei ole suursündmused on Eesti sisene.
• Üle vaadata sisu-ja finantsaruande esitamine. Suursündmuste eelarved on suured, kuid aruanded üldisemad võrreldes teiste taotlusvoorudega.
• Hindamisprotsessi läbi arutamine, kas kaasata hindajate kogu.
Otsus: 2023 aastal ei avata Kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste ideekorje konkurssi. Kodanikuühiskonna suursündmusi on toetatud KÜSKi poolt mitmeid aastaid. Sealjuures on mitmed sündmuste korraldajad juba aastaid suutnud leida lisa rahalisi vahendeid ja kaasanud ka eratoetajaid. Praegu maailmas valitsevat olukorda silmas pidades on mõned valdkonnad ehk ka ühiskonnas vähem fookuses kui aastaid tagasi, mil sündmuse korraldamisega oldi alles alustanud. Otsus kodanikuühiskonna suursündmusi mitte samas formaadis toetada tehti ainult aasta 2023.a. kohta. Otsustati eelarve ulatuses lisada vahendeid teistesse valdkondadesse nagu kogukonna arendamine ja vabaühenduste rahvusvaheline koostöö.

Reisitoetuste konkurss
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
55
62 602,17
1
53
55 413,4
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
2022. aasta reisitoetuste tingimused on kinnitatud KÜSKi nõukogu koosolekul 15. detsembril 2021 ja peamised muudatused tingimustes on:
- reisikindlustuse, sh reisitõrkekindlustuse soovituslik sõlmimine reisi toimumise kuupäevadeks, milleks on võimalik taotleda toetust Euroopa siseste reiside puhul kuni 50 eurot ja Euroopa-väliste reiside puhul kuni 100 eurot;
- reisitõrkest tingitud reisi ära jäämise korral KÜSKi poolt juba ostetud piletite hüvitamise kord – hüvitamise eelduseks on reisiks sõlmitud reisikindlustusleping ning kindlus- ja transpordi/majutusteenusepakkuja poole ametlik teade kulude mittehüvitamise kohta.
Menetlusprotsess toimub sarnaselt eelmistele aastatele lähtudes konkursi tingimustest ja on kirjeldatud KÜSKi kodulehel.
Tehnilises hindamises langes välja üks taotleja, kuna taotleva MTÜ liikmetest moodustasid üle poole äriühingud, mistõttu ei vastanud taotleja tingimuste punktile 4.4 ja loeti äriühingute valitseva mõju all olevaks.
Toetusesaajad on avalikustatud KÜSKi kodulehel.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Taotlemisaktiivsus reisitoetuste konkursist on kasvanud, eeldatavasti seoses COVID-19 pandeemiast tingitud piirangute leevenemisega. Kogutud võimekuste statistikast selgub, et eeskätt arendatakse teadmussiirde läbi just ühingute sisulisi ja strateegilisi võimekusi. Taotlustest joonistub välja, et reisitoetust kasutatakse lisaks teadmussiirdele ja huvikaitsele ka võrgustumiseks ja rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks. Käesoleva aasta reisitoetuste taotlustes varasemast enam mainitud just rahvusvahelisi koostöökohtumisi ja projekte ettevalmistavaid kohtumisi, võib eeldada seost uue Euroopa Liidu eelarveperioodiga avanevate koostööprojektide programmidega.
Mitmel korral kasutati reisitoetust Eestisse välisekspertide toomiseks, kes muuhulgas esindasid valdkonnapõhist pädevust, mida Eestis on vähe (nt kuulmispuudega laste haridus); mitmekesist ekspertteadmist kodanikuühiskonnast rahvusvahelisel tasandil; kogukonna ja noorte kaasamise meetodeid rahvusvahelise projekti kavandamisel; uudseid viise tõstmaks teadlikkust loodusega suhestumisest läbi kunsti eesmärgiga suurendada teadlikkust ja tõsta kogukonna/MTÜ liikmete arvu; innovaatilisi teadmiseid taimsetest toidutehnoloogiatest jm.
Eesti kogemust jagamas, koolitumas ja koostööprojekte edendamas käidi muuhulgas Taanis, Iirimaal, Norras, Rootsis, Prantsusmaal, Šveitsis, Belgias, Tšehhis, Austrias, Kanadas ja Araabia Ühendemiraatides. Väliseksperte võõrustati mh Belgiast, Suurbritanniast, Taanist ja Ameerika Ühendriikidest.
Reisitoetuse konkurss on konkursi koordinaatori hinnangul jätkuvalt väga oluline, et toetada Eesti vabaühenduste võimekuse kasvu ja koostöösuhtete loomist/edendamist rahvusvahelise koostöö jätkamiseks projektide raames või muus vormis. Rahvusvahelised koostööreisid on ühingutele ühed suuremad omafinantseeringu määraga tegevused, kui arvestada reisidega seonduvaid kulusid nagu osalemistasud, söök ja jook, osalemistasud, kohapealne transport ja majutus. Reisid pakuvad aga unikaalset võimalust tuua ühingutesse uusi teadmiseid ja oskuseid, arendada oma töötajaid ja sihtrühma, sõlmida koostöökokkuleppeid ja tutvustada Eestit. Lisaks loob olulist lisandväärtust ekspertteadmiste Eestisse toomine. Jätkuv rahaline tugi reisitoetuste näol on põhjendatud, vajalik ja oodatud.
2023. aasta konkursi tingimused on KÜSKi 24.11.2022 nõukogu koosolekul heaks kiidetud. Tingimustes sisulisi muudatusi ei ole. Alates 2023. aastast toimub taotlemine kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis (TMS) aadressil https://toetused.kul.ee/login

Välisprojektide toetamise konkurss
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
6
25 937,79
0
6
25 937,79
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest.
Välisprojektide toetamise tingimused kinnitatud KÜSK nõukogu koosolekul 15. detsembril 2022, mil viidi ainsa muudatusena sisse kohustus esitada projekti aruandlusena lisaks välisrahastaja poolt heaks kiidetud arundele ka aruanne KÜSKi vormil.
Menetlusprosess viidi läbi sarnaselt eelmistele aastatele vastavalt konkursi tingimustele ja see on kirjeldatud KÜSKi kodulehel.
Toetusesaajad ja projektide lühikirjeldused on avalikustatud KÜSKi kodulehel.
Tulemused:
31. detsember 2022 seisuga on edukalt lõpule jõudnud 15 välisprojekti: aruanded on esitanud kaks 2019. aasta toetusesaajat, üheksa 2020. aasta toetusesaajat, kolm 2021. aasta toetusesaajat ja üks 2022 aasta toetusesaaja. Kolm lühinäidet edukalt lõpetatud projektide tegevustest ja tulemustest:
- Toetusesaaja: Naiste Tugi- ja Teabekeskus. Koostati teaduspõhine veebiplatvorm, mille abil koolitada teismelisi küberkiusamise ja sellest hoidumise osas. Projekti tulemina valmis 13—16 aastastele teismelistele välja töötatud interaktiivne mäng, mis käsitleb küberkiusamise ja internetiturvalisuse riske. Kokku kaasati koos partnerriikidega 1121 noort ja 113 õpetajat. Projekti koduleht: www.stoponlineviolence.eu.
- Toetusesaaja: MTÜ Mondo. Tegeleti teavitustegevustega, toetamaks avatut ja kaasavat suhtumist rändesse ja rändajatesse. Peamine sihtrühm oli 15-35 aastased noored. Projekti tulemina on noored rändeküsimustes teadlikumad et edendada sallivust ja lõimumist (kohtumistel rändeekspertide ja rändetaustaga noortega on osalenud 12 279 noort); noored ajakirjanikud on olnud kaasatud projekti ja loovad tasakaalustatud meediasisu, noored aktivistid ja haridustöötajad kaasavad noori dialoogi rände teemadel (mh töötati välja rändekursus „Mondo Rändekool“, 12 projektis osalenud õpetjat on korraldanud oma koolides rändeteemalisi tegevusi).
- Toetusesaaja: Sihtasutus Keskkonaõiguse Keskus. Osaleti rahvusvahelise keskkonnaõiguse võrgustiku Justice & Enviornment töös ja vahendamati kogemust Eestisse ja Eestist. Projekti teemadeks olid mh Aarhusi konventsioon, keskkonnamõjude hindamine ja kliimamuutused. Projekti tulemina edendati kliimamõjudega arvestamist keskkonnamõju hindamises (mh valmis põhjalik raport) ning edendati teadlikkust ja mehhanisme seoses juurdepääsuga keskkonnasjades (nt tõlgiti ja koostati infovoldik).

2022. aastal saabunud 15 elluviidud projekti aruannete osas on KÜSKi toetuse (kokku 93 074,49 EUR) ja välisrahastuse lõpliku summa (kokku 1 519 222,40 EUR) suhe on 1 KÜSK euro = 16,3 välisrahastuse eurot.
Suhteliselt suure panuse sellesse numbrisse on andnud MTÜ Mondo, mis viis läbi 3-aastast projekti juhtpartneri ja välisrahastuse taotlejana mille kogukulud olid 4 134 815,98 eurot ja mida viidi läbi koos 6 rahvusvahelise partneriga.

3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
2022. aasta välisprojektide toetamise konkursi taotlemisaktiivsus on käesoleva aasta esimesel poolaastal madalam kui eelmistel aastatel. Eeldatavasti on see seotud Euroopa Liidu uue eelarveperioodiga 2021-2027, mille raames mitmete programmide taotlustähtajad alles avanevad. Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste (CERV) esimesed programmid avanesid 2022. aasta sügisel ja mitmed avatakse 2023. aasta esimeses kvartalis; Kesk-Läänemere ja Erasmus pogrammide esimesed tähtajad avanesid 2022. märtsis, suurem osa avaneb 2023. a.
Taotlemisaktiivsus voorus tõusis 2022. aasta II pooles, mil esitati lisaks neli taotlust, sealhulgas esimene taotlus toetamaks CERV programmi projekti. Prognoosime taotlusaktiivsuse jätkuvat kasvu 2023. aastaks, mil vabaühendustel on olnud võimalus projektitaotlused esitada. Programmid on mitmekesised ning mahukad, mistõttu eeldame, et võimalused projektide läbiviimiseks on head ning KÜSKi välisprojektide toetamise konkurss oluline selleks, et jätkuvalt toetada vabaühenduste võimekust neis osaleda. Lisaks on oluline arvestada COVID-pandeemia mõju vabaühenduste tegevusvõimekusele – tegevuste ja teenuste kohandamine vastavalt piirangutele, mis mõjutas nii ühingute omatulu kui liikmeskonda, võib olla endaga kaasa toonud mõju ühenduste võimekusele tegeleda ressursimahukate rahvusvaheliste koostööprojektidega, mistõttu antud konkurss on sellevõrra relevantsem.

2023. aasta konkursi tingimused on KÜSKi 24.11.2022 nõukogu koosolekul heaks kiidetud. Tingimustes sisulisi muudatusi ei ole. Alates 2023. aastast toimub taotlemine kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis (TMS) aadressil https://toetused.kul.ee/login

Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
5
57 591,00
0
5
57 591,00
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest
2022. aasta tingimused on kinnitatud 15. detsembril 2021 KÜSKi nõukogu koosolekul. Tingimustes on täpsustatud mitte-abikõlblikke kulusid, aruandlust ning toetuse tagasinõudmise aluseid, mille täpsustamine oli vajalik nõuete selgemaks sõnastamiseks nii KÜSKile kui taotlejale.
Menetlusprotsess toimus sarnaselt eelmistele aastatele lähtudes tingimustest ja on kirjeldatud KÜSKi kodulehel.
Toetusesaajad ja toetatud sündmuste ülevaatlikud kirjeldused on avalikustatud KÜSKi kodulehel.
Toetatud sündmused:
1. „26th FEAPDA congress: Innovation, Opportunities and Challenges in the 21st Century Deaf Education: Technology in and Outside the Classroom“ 30.09. – 1.10.2022 Tallinnas
Sündmust korraldab Kuulmispuudega Laste Õpetajate Selts (KLÕPS). Sündmuse põhifookuses on teadusuuringute tulemuste, kogemuste ja heade praktikate jagamine tehnoloogia innovaatilisest kasutamisest kuulmispuudega laste hariduses, aga ka suhtlemissituatsioonides ja tegevustes väljaspool klassiruumi.
2. European Network “Green Habito” 01.05. - 04.05.2022 Narva-Jõesuus.
Sündmust korraldab Sillamäe Lastekaitse Ühing. Sündmuse eesmärk oli arutada kodanikuühiskonna panuse üle ÜRO tegevuskava 2030 ja ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide täitmisel ning tõsta kodanikuühiskonna rahvusvahelist võimekust ja teadlikkust mh rahu edendamisest.
3. MTÜ Let’s Do It World võrgustiku rahvusvaheline konverents „Global Summit 2022“ 6.-8. juulil Pärnumaal.
Konverents toob Eestisse kokku Let's Do It Worldi võrgustiku liidrid ja partnerid 50st riigist, et üheskoos ette valmistada Maailmakoristus 2022 ja seada sihte jätkusuutliku maailma poole liikumiseks muutunud rahvusvahelises olukorras.
4. Robotex Mittetulundusühingu robootikafestival „Robotex International“ ja Robotexi rahvusvahelise võrgustiku aastakohtumine 25.-26. novembril Tallinnas, Saku Suurhallis. Iga-astase traditsionaalse ürituse eesmärk on arutada võrgustikuga järgmise tegevusaasta võistlusplaani, koostööpõhimõtteid ning jagada omavahelisi parimaid praktikad haridusrobootika edendamisel. Lisaks on festival „Robotex International“ näol tegemist rahvusvahelise tähtsündmusega, mis propageerib robootika huviharidust, probleemipõhist õpet, noorte koostööoskuseid ja innovaatilist mõtlemist ning edendab noorte ligipääsetavust robootika-alastele tegevustele ja huviharidusele.
5. MTÜ Let’s Do It World rahvusvahelise võrgustiku konverents 26.-29. jaanuaril 2023 Tallinnas, Nordic Hotel Forumis. Konverents toob Eestisse kokku Maailmakoristuse liidrid ja partnerid 180st riigist, et seada sihte jätkusuutliku maailma poole liikumiseks ja luua positiivne pinnas Maailmakoristuse kuulutamiseks ÜRO ametlikuks päevaks septembris 2023.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Konkursi taotlemisaktiivsus näitab Eesti vabaühenduste motivatsiooni jätkuvalt korraldada oma võrgustike suursündmusi Eestis. Pärast kaheaastast olukorda, milles suur osa rahvusvahelisest tööst toimus virtuaalselt, hindavad vabaühendused praegu veelgi olulisemaks võimaldada võrgustikel kohtuda füüsiliselt. Lisaks jätkub trend, mille kohaselt aina enam sündmuseid korraldavaid Eesti vabaühendusi toimivad ise katusorganisatsioonide või võrgustike ellukutsujatena - peame oluliseks seda trendi toetada ning pakkuda konkursi abil tuge ressursimahukate kohtumiste edukaks läbiviimiseks. Konkursi ülesehitus ja tingimused on toiminud edukalt, mistõttu praeguses vormis konkursi jätkamine on põhjendatud.
2023. aasta konkursi tingimused on KÜSKi 24.11.2022 nõukogu koosolekul heaks kiidetud. Tingimustes sisulisi muudatusi ei ole. Alates 2023. aastast toimub taotlemine kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis (TMS) aadressil https://toetused.kul.ee/login

2. VÕIMEKAD JA HOOLIVAD KOGUKONNAD

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Kogukondade ja KOV-ide tõusnud teadlikkus kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest
Kohalike omavalitsuste vabaühenduste rahastamise analüüsi on tutvustatud kokku üheksas maakonnas. Pärast ühenduste rahastamise juhendmaterjali uuendamist on võimalus läbi viia nii uuenenud juhendmaterjali kui uuringu tulemuste tutvustus maakondades.
Vahemikus 05.04-15.06 toimus Sotsiaalse Innovatsiooni labori poolt läbi viidud KOV-ide ja kogukondade programm. Programmis osalesid ka vabaühenduste konsultandid, kes toetasid meeskonna liikmena omavalitsusi programmi tegevustes. Kokku osales programmis 10 meeskonda (sh osalesid abaühenduste konsultandid meeskondades), kokkuvõtted programmi kohta KÜSKil ei ole. KÜSKi kogemuspäeva osalejate hulgas oli mitmeid KOVide esindajad, selle kaudu saame väita, et teadlikkus kohaliku tasandi ja kogukondade koostöö vajadusest on suurenenud.

KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elukeskkonna kujundamisse
Stipendiaatide aruanded laekusid jaanuaris 2023 ning nende analüüsi kajastame 2023 I poolaasta aruandes. Esialgsete tulemuste põhjal pole võimalik välja tuua, mitmes KOVis suurenes inimeste kaasatus kogukondlikesse ettevõtmistesse ja kohaliku elu edendamise algatustesse.
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
KÜSKi toetuse ja nõustamise tulemusena suureneb inimeste kaasatus kogukondlikesse ettevõtmistesse ja kohaliku elu edendamise algatustesse
Kõik kogukonna eestvedaja stipendiumi saajad kaasasid oma kogukondades inimesi kohaliku elu edendamisse. Arvulised näitajad saame tuua välja peale aruandluse analüüsi 2023 I poolaasta aruandes.
Elujõuliste kogukondlike võrgustike arv
Kogukonna eestvedaja stipendium toetas kogukondlike võrgustike tugevnemist. Stipendiaatide aruanded laekusid jaanuaris 2023 ning nende põhjal tehtud analüüsi kajastame 2023 I poolaasta aruandes.
Suureneb KOVde osakaal, kes kasutavad KÜSKi abi (MAKide vabaühenduste konsultandid) kogukondliku koostöö edendamisel
Ei ole andmeid et hinnata.

Kogukondade arendamine
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
120
587 120
12
26
125 000
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurss toimus esmakordselt. Ettevalmistused konkursi korraldamiseks algasid 2021 aasta I kvartali. Kaasamaks võimalikult laia ringi ettevalmistustesse korraldati kogukonnaseminar, et kaardistada mida vajavad kogukonnad efektiivsemaks tegutsemiseks, millised on kogukonna ootused ja kellele on need suunatud. Siseministeeriumi poolt anti seminaril ülevaade kogukonnakesksest lähenemisviisist. Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut andis ülevaate Kogukonna mõistest, tähendusväljast ja uudsetest külgedest kogukonna arenduses.
Koostöös Eesti Külaliikumine Kodukandiga viidi läbi arutelu Arvamusfestivali kogukonna alal, teemaks kogukonna rollid. Arutelu eesmärk oli arutada koos, mis on kogukonna roll nii oma liikmete kui ühiskonna jaoks ning mis see peaks olema? Kuidas kogukonnad kujunevad, kas ja kes neid saab luua? Millised on tugevad kogukonnad? Arutelus osalesid: Kertu Birgit Anton (Fridays For Future Eesti), Monika Rogenbaum (Taheva Valla Külade Selts), Peeter Vihma (Tallinna Asumiseltside Liit), Raoul Raidna (Lille Asumiselts MTÜ tuleohutuse ja vabatahtliku pääste eestvedaja).
2021 aasta novembris viidi läbi kogukonna eestvedaja stipendiumi infoseminar. Infoseminaril tutvustati stipendiumi ning koguti infot osalejatelt kogukondade vajaduste kohta. Stipendiumitaotluse esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2022. Stipendiumi kasutamise periood on 1. aprill - 31. detsember 2022. Stipendiumi suurus on kuni 5 000 eurot.
Taotlejaid oli kõikidest maakondadest. Ühtegi stipendiumi ei määratud 3 maakonda: Ida-Virumaa, Hiiumaa ja Järvamaa. Üks stipendiumi saaja sai osalise toetuse eelarve ammendumise tõttu. Konkursi tulemused KÜSKi kodulehel.
Tehnilisest hindamisest väljalangemise peamised põhjused: kogukond tegutses laiemalt kui 1 KOV piires; esitatud dokumentidel puudusid digiallkirjad. Neid vigasid on tõenäoliselt võimalik vähendada, täpsustades statuudi sõnastust ja lisades vajalikke lahtreid taotlusvormis juurde.
67 taotlust ületas lävendi 70 punkti. Stipendiumi saajate punktide summa oli vahemikus 82-96 punkti.
26 taotlusel 120st oli hindepunktide vahe suurem kui 25 punkti, ulatudes maksimaalselt kuni 67 punktini.
26 stipendiumi saajale on 23 mentorit, st kahel mentoril on rohkem kui üks mentee. Üks stipendiumi saaja on pidanud leidma endale uue mentori, sest olemasolev ei soovinud mentorina tegutseda.
Kõigile taotlejatele saadeti tagasisideküsimustik, vastas 84 inimest 120st. Küsiti, kuidas leidis taotleja infot stipendiumi kohta, kas osales infoseminaril, kas konsulteeris MAK konsultandiga, kuidas leidis mentori, kuivõrd arusaadav oli taotlusvorm. Lisaks kogukonnas olevate ressursside kohta – kas on piisavalt teadmisi ja oskusi kogukonnas, palju on inimesi, kes oleksid võimelised tegevusi eest vedama ning millisesse ühiskonnaelu valdkonda kogukond enim panustab. Küsiti ka olemasolevate koostöösuhete kohta KOV-dega.
36% vastanutest kuulis stipendiumist oma kogukonnaliikmelt, 25% vastanutest leidis info KÜSKi infokanalitest.
Ainult 18% vastanutest osales infopäeval.
80% vastajatest hindasid tingimusi ja taotlusvormi arusaadavaks.
54% vastajatest leidis sobiva mentori KÜSKi kodulehelt, 28% leidis tuttava soovitusel.
73% vastanutest konsulteeris MAK vabaühenduse konsultandiga enne taotluse esitamist.
61% vastanutest hindas oma kogukonnas tegutsevate inimeste oskusi ja teadmisi heaks või väga heaks.
28% vastanutest kirjutas, et nende kogukonnas oleksid võimelised tegevusi eest vedama 2-4 inimest, 26% vastas, et üle 10 inimese ja 24% vastas, et 5-9 inimest.
Peamiseks ühiskonnaelu valdkonnaks, millesse kogukond panustab, nimetati kohaliku elu edendamist.
Olemasolevad koostöösuhted KOViga on peamiselt kahte tüüpi: KOV toetab kogukonda rahaliselt projektide rahastamise kaudu või ollakse KOVle partneriks oma piirkonnast.
Stipendiaatide aruanded laekusid jaanuaris 2023 ning nende analüüsi kajastame 2023 I poolaasta aruandes.

3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Kogukonna eestvedaja stipendiumi välja andmist peetakse väga oluliseks tõukeks kogukondade arengusse. Iga eestvedaja peab oma kogukonnaga tegevusplaani läbi arutama ja kogukonna heakskiidu saama, selleks et stipendiumi taotleda. Üle 120 kogukonna Eestis on tänu sellele oma plaanid läbi mõelnud ja mõned taotluse esitanud muudesse rahastusprogrammidesse. Ühe aasta põhjal on vara teha järeldusi, KÜSK näeb, et sellise toetuse andmine on toeks kogukondadele arenemiseks. Lisaks stipendiumile andis lisaväärtust kohtumine kogukonna eestvedaja stipendiumi saajate ja mentoritega, kus toimus omavaheline kogemuste vahetus. Kohalikud omavalitsesed on kogukonna eestvedaja stipendiumi kaudu rohkem KÜSKi infoväljas, mida näitas osalemine KÜSK kogemuspäeval.
Kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurss jätkub aastal 2023, taotlustähtaeg on 10.01.2023. Taotlemise tingimused KÜSKi kodulehel.
Eelmisest aastast esile kerkinud probleemidest lähtuvalt toimusid arutelud erinevate osapooltega, hindajad, MAK konsultandid ning viidi sisse muudatused statuuti. Koostöös Jaan Apsiga, „Stories for impact“ tegevjuhiga, analüüsiti 2022.a. stipendiumitaotlusi. Lisaks koguti sisendit 28.09. kohtumisel kogukonna eestvedaja stipendiumi saajate ja nende mentoritega. Analüüsiti kogukonna eestvedaja stipendiumi statuuti ja vorme (taotlus-ja aruandevorm), mille alusel tehti ettepanekud muudatusteks. Ettepanekud arutati läbi ka maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantidega ning KÜSKi hindajatekogu hindajatega. Sõnastati ümber eesmärk. Täpsustati stipendiumile kandideerimise tingimused ning lisati punkt, et eelmisel 2022 aastal KÜSKi kogukonaa eestvedaja stipendiumi saanul ei ole õigust stipendiumile kandideerida. Taotlemine ja aruandlus toimub Kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise süsteemi kaudu, veebpõhiselt. Stipendiumi suurus 5000 eurot.

Vabaühendustele suunatud arenguprogrammid maakondades
1. Ülevaade, tulemused
Vabaühendustele suunatud arenguprogrammideks oli 2022 aastal eelarve 25 000 eurot, mis jagunes 17 programmi vahel (15 Eesti keelset programmi - igas maakonnas üks programm ja 2 vene keelset programmi Harju ning Ida-Virumaal). Eelarve jagati kõigi programmide vahel võrdselt, 1470 € ühe arenguprogrammi kohta.
Koolitusprogrammi läbiviimiseks kasutada olevad vahendid vähenesid 4000 eurolt 1470 eurole ehk siis toimus 2,7 kordne eelarve vähenemine tegevuse elluviimiseks. Mitmed arenguprogrammid viidi läbi maakondade koostöös. Enamlevinud teemad koolitusprogrammides olid seotud eelkõige ühenduse juhtimisega (koosolekute läbiviimine, raamatupidamine, ühenduse juriidilised toimingud, omatulu teenimine, maksustamine, tegevuste planeerimine). Päevakorras oli ka kommunikatsioon, tegevuste visualiseerimine, esines projektijuhtimise ja toote/teenuse disaini koolitusi. Üha enam hakatakse korraldama ühendustele õppereise, mis on praktilise loomuga ja tegevuses osalejad on tulemustega väga rahul.
SA RAEK ei kasutanud arenguprogrammi eelarvet 2022 aastal kahel põhjusel. Esiteks SA RAEK taotles 2022 a. arendustegevusteks toetust LEADER meetmest ja sai rahastuse 1,5-aastase projektile, mis hõlmab kuut koolitust, nelja kogemuste vahetamise kohtumist „Kogemuste kohver“, kahte tunnustussündmust ja üht õppereisi ning need viiakse ellu 2023 aastal.
Teine põhjus, miks jäi 2022. aastal arenguprogramm ellu viimata oli konsultandi vahetus, uus inimene alustas septembris – sügisperiood kulus suures osas sisseelamisele, arvukatele projektinõustamistele ja tunnustussündmuse korraldamisele ning ei olnud võimalik arendustegevusi planeerida ja korraldada.
KÜSK palub SA RAEKil summa tagastada, et seda kasutada 2023 aasta tegevusteks.
Kokku osales koolitustel 349 osalejat, viidi läbi 41 koolituspäeva ja 268 akadeemilist tundi koolitusi.

2. Järeldused edasise vajaduse ja korralduse osas.
Vabaühendustele suunatud arenguprogrammid on olulised ja osalejate tagasiside põhjal hästi korraldatud. Teravamalt on majanduslanguse ja inflatsiooni kasvu taustal päevakorrale kerkinud omatuluteenimise koolitusvajadus ja toote/teenuse disain. Lisaks kaasamise ja motiveerimise teemalised koolitused, et kogukondi ning soiku jäänud vabaühenduse tegevusi taas käima tõmmata. Järjepidevalt on vaja ka projektide koostamise ja raamatupidamise koolitusi, et uutele inimestele vabaühendustes.
Peamine probleem kvaliteetsete koolituste läbiviimiseks on eelarve vähesus. Kasutada oleva summa eest on keeruline viia läbi kvaliteetset koolitusprogrammi. Eelarveliste vahendite eest on konsultandil, turuhindasid arvestades, võimalik läbi viia üks koolitus, mis sisaldab koolitaja tasu ja koolituse korraldamisega seotud kulusid (ruumi rent, vajaliku tehnika rent).
Koolituste läbiviimisel peaks jätkuma võimalus, et iga maakonna vabaühenduste konsultant saab ise otsustada, mis on tema maakonnas vajalikud koolitusteemad. Lisaks võimaldab selline paindlikkus maakondade konsultantidel omavahel koostööd teha ja koolitusi ühiselt korraldada.

3. KODANIKUÜHISKONNA ARENDAMINE JA INNOVATSIOON

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Elanike aktiivne kaasatus kodanikuühiskonda
Elanike aktiivne kaasatus kodanikuühiskonda toimub näiteks läbi NULA inkubaatori ideekorje (2022 aastal esitati 73 ideed.), KÜSK kogemuspäeva (140 osalejat), kogukonna eestvedaja stipendiumi taotles 125 inimest.
Eesti elanike kasvanud teadlikkus kodanikuühiskonnast ja ühiskondlike protsesside mõjutamise võimalustest
2022 aastal viisid vabaühenduste konsultandid läbi mitmeid infopäevi ja koolitusi nii kodanikuühendustele kui aktiivsetele kodanikele. Vabaühenduste konsultandid nõustavad järjepidevalt aktiivseid kodanikke kes soovivad nõu oma ideele, abi vabaühenduse loomisel ja sellega seotud tegevuste osas.
Mitu vabaühenduste konsultanti tegutsesid sõja puhkemisel Ukrainas selle nimel, et Eestisse saabuvad sõjapõgenikud saaksid sujuvalt Eestis ennast sisse seada. Lisaks tehti erinevaid tegevusi Ukrainlaste toetamiseks.
Perioodil 1.–31. märtsini ilmus 10 arvamusartiklit (paberlehes ja arvamusveebis). Artiklisari kandis pealkirja “Mis on pildil valesti?” ning lood pidid lisaks mõne (ühiskondlikult) olulise teema tõstatamisele sisaldama ka võimalikku lahendust sellele probleemile. Sarja aitas Eesti Päevalehe poolt vedada arvamustoimetuse juhataja Alo Raun. Toimus ka Podcastisari "Mis on pildil valesti?" kus arutleti sotsiaalse ettevõtluse teemadel, mõeldi kaasa, kuidas kodanikena saaksime ise ühiskonda paremaks muuta. Ühtlasi tutvustatati põnevaid lugusid inimestest ja ettevõtmistest, kes on juba teinud suuri samme ühiskonna tervenemiseks ning uuriti, kuidas nad on selleni jõudnud. Saatesarja eesmärk oli julgustada, anda ideid, et meid ümbritsev positiivsemaks muuta.
KÜSK viis koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga Arvamusfestivalil läbi arutelu “Kriisist külluseni – nutikalt ja üheskoos.“
Arutleti, mida on Ukraina kriisis ette võtnud sotsiaalsed ettevõtted, aga ka vabaühendused, riigiasutused ja teadusasutused? Kuidas koostöös ja nutikalt lähenedes katsumustega veel paremini toime tulla? Kuidas saame kodanikena muutusi esile kutsuda?
Arvamust avaldasid sotsiaalsete ettevõtete eestvedajad Kadri Britt Põldre (Aarete Laegas) ja Dan Prits (Köömen), lisaks Anu Viltrop (Eesti Pagulasabi/Estonian Refugee Council), teadlane Katri-Liis Lepik (Tallinna Ülikool), riigisektori esindajana siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Kodanikuühiskonnast alguse saanud uute koostöö- ja koosloomemudelite arv
NULA inkubaatorisse laekus 73 ideed, millest 15 esitlesid oma ideed ja 10 algatust alustasid oma idee elluviimist NULA inkubaatoris.
10 meeskonda, mis koosnesid KOVide ja kogukondade esindajatest, osalsid SiLab’i poolt läbi viidud koosloome koolitusprogrammis. Programmi tulemuste kohta ootame kokkuvõtet 2023 aasta I pooles.
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
Klientide rahulolu nõustamisteenusega
Kliendirahulolu küsitluse tulemused on endiselt väga kõrged. Respondentidest, kes said e-kirja teel nõustamist vastasid 96,5%, et said oma küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. 3,5% e-kirja saanud respondentidest vastas, et sai osalise vastuse oma küsimusele. Respondente, kes e-kirja teel oma küsimusele vastust ei saanud, ei esinenud. Kohtumise teel nõustamist saanud respondentidest 97,3% vastasid, et said küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. Kohtumise teel nõustamist saanud respondentidest 2,7% vastasid, et sai osalise vastuse oma küsimusele. Respondente, kes kohtumise teel küsimusele vastust või probleemile lahendust ei saanud, ei olnud.
Vabaühenduste laiem koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega
Vabaühenduste konsultandid osalesid erinevatel sündmustel, mis haakuvad kodanikuühiskonna suuna tegevustega, sh erinevate rahastusprogrammide infopäevadel. Samuti osalesid konsultandid oma maakonna arengut suunavates kogudes, erinevate projektikonkursside hindamiskomisjonides ja teistes valdkonda puudutavates aruteludes ning sündmustel (erinevad ümarlauad, töögrupid jms). Järjest tihedamat koostööd tehakse nii rahastamise kui nõustamise teemadel kohalike omavalitsustega.
Heaks näiteks on siin Põlvamaa vabaühenduste konsultandi tegevus:
24. veebruaril 2022 alanud Venemaa-Ukraina sõda on Põlva maakonna vabatahtlikke, ühinguid ja annetajaid, sh ettevõtjaid suurel määral aktiveerinud.
• Alates märtsist tegeles konsultant maakonna vabatahtlike ning MTÜde kaasamisega, et pakkuda riigile tuge põgenikega toime tulemiseks. Kogu tegevus oli KOViga (ka SKA jt osapooltega, saime mitmel korral kokku) kooskõlastatud ja selle eesmärk oli vähendada pingeid kogukonnas, sh abipakkujate laviini koordineerimist, et KOV saaks tegeleda enda tööga ja vabatahtlikud saaksid riigile/KOVile appi tulla. KOVi avalike suhete juhi ja põgenikega seotud töötajatega oli väga tihe suhtlus varakevadest sügiseni.
• Konsultant koordineeris (vabatahtliku tööna) riiete, alguses ka esmatarvete, mööbli jm, pakkumist ja see võimaldab teha koostööd kolme sektoriga. Vabatahtlikuna pakkusid end appi kümned inimesed, kes käisid nö vahetustega abis.
• Tehakse koostööd erinevate Põlvamaa MTÜdega, kes samuti aitavad tekkinud kriisi lahendada ja olukorda leevendada. Konsultant algatas (12.04.22) ja haldab FB gruppi „Ukraina sõbrad Põlvas“, kus saavad partnerid (vallad, töötukassa jt) ning eraiiskud infot levitada, abi pakkuda ja küsida. Grupis on tänaseks 679 liiget. Grupi eesmärk, lisaks kiirele abi ja lahenduste leidmisele, on ka hilisema faasi, kohanemise ja lõimumine lihtsustamine. Lisaks abipakkumistele/vajadustele oleme kasutanud gruppi kultuurisündmuste, kaitseliidu, koolituste jm teadete edastamiseks. Abistamist on olnud juba ka vastupidi – kutsusime ukrainlasi enne jõule appi kirikut koristama.
• Põgenike teemal oli väga tihe infovahetus aasta lõpuni, need telefonikõned, vestlused ja messengerivestlused ei ole nõustamiste alla kantud, sest tegemist ei olnud klassikaliste nõustamistega, vaid pigem küsiti nõu ja kiiret abi, kuidas ning kuhu annetada, aidata ja panustada. Selliseid vestlusi oli viiesaja ringis (ainuüksi aprillist mai lõpuni oli ligikaudu 250 sellist vestlust), nii MTÜde, asutuste (KOVid, Põlva Keskraamatukogu jt), ettevõtete kui ka eraisikutega. Sellist aastat, kus oleks nii tihe infovahetus maakonnaüleste MTÜdega (Lions, Rotary jt) ei ole kümne aasta jooksul olnud. Lisaks käisin kahel korral maakonnaüleste MTÜdel põgenikega seoses vabatahtlikust tööst rääkimas (augustis, novembris). Usun, et selline koostöö on ka edaspidise oluliselt tihedama koostöö aluseks.

Saaremaa vabaühenduste konsultant teeb koostööd Saaremaa Vallavalitsuse arendusosakonnaga, mis kutsub ka Arenduskeskust oma korraldatavatele infopäevadele ning küsib nõu hindamisvoorude väljatöötamisel. Lisaks kohtumised Saarte Koostöökoguga (LEADER tegevusgrupp) ja valla teenuskeskuste juhtidega ning neile konsultandi tegevuste tutvustamine.
Saarte Koostöökoguga tehti maakondliku arenguprogrammi õppereis, peeti kogukondade kõneluste kokkusaamist, viidi läbi infopäev „Maaelu mitmekesistamise toetuse infopäev“ ja käidi kogukonna esindajatega Sibulatee kalakohvikute päeval õppimas võõrustamist, et saada inspiratsiooni Saare maakonna Külla külamajade päevale.
Tugitegevused on aidanud parandada organisatsioonide võimekust (paranenud on eestvedajate isiklikud pädevused)
Maakondlike arenguprogrammide läbi osales kokku koolitustel 349 osalejat, viidi läbi 41 koolituspäeva ja 268 akadeemilist tundi koolitusi.

Regionaalne kodanikuühiskonna võimestamine
1. Väljundnäitajad
Mõõdik
Allikas

2021
2022
Nõustamiste arv
KIS
jaanuar
174
216

veebruar
137
100

märts
144
276

aprill
427
123

mai
99
156

juuni
87
83

juuli
55
55

august
98
86

september
235
223

oktoober
114
117

november
100
131

detsember
102
88

KOKKU
1772
1654
Liikmete arv MAKi või valdkonna e-posti loendites (uudiskirja saajate arv)
MAK
8749
9498
Mtyabi.ee veebilehe külastatavus

Google Analytics, Külastajaid kokku (Users)
22 763
24 065

Google Analytics, Lehevaatamisi (Pageviews)
58 489
52 886

Google Analytics, Sessioone (Sessions)
30 103
32 510

Google Analytics, Lehti sessiooni kohta (Average pages per session)
1,76
1,80

Google Analytics, Keskmine külastuse aeg (Average session duration)
00:01:33
00:01:43

Google Analytics, Ainult ühe lehe külastajate protsent (Bounce rate)
73,68 %
71,89 %

Google Analytics, Uute kasutajate protsent (New users)
83,80 %
82,50 %

2. Ülevaade MAK võrgustiku vabaühenduste konsultantide koordineerimisest ja selle käigus esile kerkinud probleemidest, sh teenuse halduskulude jaotusest MAKide vahel
31. detsember 2022 seisuga töötab Eesti Maakondlikes Arenduskeskustes kokku 18 vabaühenduste konsultanti, neist kolm vene töökeelega ja kaheksa konsultanti pakuvad nõustamist inglise keeles. 2022 aastal on vahetunud konsultandid 8 maakonnas.
Vabaühenduste teejuht internetis on MTYabi.ee. Kodulehel on uuendatud andmeid ja viidud sisse täiendusi. MTYabi.ee lehe vene- ja inglise keelsed lehed vajavad nii täiendamist kui andmete uuendamist. 2022 aastal tõlgiti suur osa eesti keelse lehe infost vene keelde ja lisatud MTYabi.ee vene keelsele lehele. Suuremamahulist tõlkimist vajab ka inglise keelne leht. Materjali tõlkimine täienduste tegemiseks kodulehel nõuab täiendavat rahalist ressurssi.
Nõustamisteenuse ja halduskulude jaotuse osas võrreldes 2021 aastaga muudatusi ei olnud.
Nõustamised jätkuvad ning neid viiakse suures osas läbi elektroonilisi vahendeid kasutades.
KÜSK jätkab regulaarsete kohtumiste korraldamisega konsultantidele ning koolituste (vaimne tervis, stressijuhtimine) korraldamist. Ühel kohtumisel osales KÜSK meeskond ning osales koolitusel ning kohakülastusel koos konsultantidega. Esimesel poolaastal on konsultantidele toimunud uuenenud äriregistri kasutamise koolitus. Kohtumistel on andnud ülevaate oma tegevustest SIM, KÜSKi koordinaatorid, Külaliikumine Kodukant, Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna töötajad. Mitmel korral on arutatud 2023 aastal kasutusele võetavat uut teenuse mudelit. Konsultantide kompetentsi arendamiseks KÜSKi poolt eraldi koolituspäevi 2022 ei ole planeeritud, kuna eelarve seda ei võimalda. 2022 aasta kevadel ja suvel toimusid inglise keele ja vene keele täiendkoolitused, mida viis läbi Multilingua. 2022 aasta keskel kaardistas SIM konsultantide kompetentsid ja on planeerinud konsultantidele koolitusprogrammi kogukondade suunaliste tegevuste oskuste arendamiseks. Programmi viib läbi SILab, ajavahemikus veebruar-mai 2023. Jätkasime kliendirahulolu küsitluste läbiviimisega ja hindamisega, eesmärgiks klientide tagasiside ja ettepanekute kaudu saadud sisend konsultatsiooniteenuse täiendamiseks ning vabaühenduste konsultantide teenuse kvaliteedi hindamiseks.
Jätkame eelmisel aastal alustatud mentorlusega, kus uuele vabaühenduste konsultandile leiame algusperioodiks mentori vabaühenduste konsultantide võrgustikust. Tänaseks on 8 ametisse astunud uut konsultanti kõik saanud endale mentori. Detsembri lõpuga lahkunud konsultantide kohale on maakondades inimesed leitud.

Ülevaade koordineerimisel tekkinud probleemidest. Kõige keerulisemaks on osutunud tellitavale teenusele täienduseks tuleva kogukondi koordinaarivate tegevuste lisamine. 2022 on toimunud kohtumised ja arutelud lisanduvate tööülesannete kohta. Tööülesanded on kirjeldatud, kuid ei ole selge milliste meetoditega ja rahaliste vahenditega neid tööülesandeid ellu viima hakatakse. Planeeritud koolitusprogramm sisaldab teemasid: koosloome protsess ja metoodikad, kogukondade arendamine ja kaasamine, arengukavade koostamine. Teenuse eelarve kasvab 2023 a. kokku üle 30%. Omaette väljakutseks osutus eelarve jaotus kululiikide lõikes. Lepiti kokku KÜSKi ettepanekus, eelkõige suunata ressursid töötasu tõstmiseks. Suurenenud eelarve jaotamise tulemusel kasvas enamikes maakondades töötasu.
Arenduskeskuste juhtide poolt tehti ettepanekuid tellitavasse teenusesse paindlikkuse loomiseks. Enamike ettepanekutega KÜSK nõustus. Mitmed ettepanekud tellitava teenuse paindlikumaks muutmise kohta olid pigem arenduskeskustele kasulikud. Vähe toodi välja kahepoolseid vajadusi arvestavaid ettepanekuid. Oli ka ettepanekuid millega KÜSK ei nõustunud. Näiteks tegid arenduskeskuste juhatajad ettepaneku ühendada palgakulu ja halduskulu eelarve read üheks eelarvereaks. Selline lähenemine oleks KÜSKi hinnangul vähendanud kasutada oleva eelarve läbipaistvust.
2023 aastal ei telli KÜSK enam endisel kujul maakondlike arenguprogrammide läbiviimist. Koolituste vms arendustegevuste kulude katmine on plaanis Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, mille läbirääkimised käivad.
Konsultandid on toonud välja, et KÜSKi plaanide, tegevuste, projektide ja uute algatuste kohta jõuaks info konsultantideni varakult ja konsultant oleks kohe algfaasis kaasatud taotlusvoorude, infopäevade vmt korraldamisse.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et 10 konsultandi lahkumine 2022 aasta jooksul on suur muudatus. Kokku vahetus aasta jooksul 55,5% konsultantidest. Lahkumiseks oli erinevaid põhjuseid, mitmed konsultandid olid seda tööd teinud ca 6-8 aastat. Lahkumiste põhjuste üks ühisnimetaja oli tellitava teenuse muudatusega kaasnenud arusaamatus. Muudatused ja nendega kaasnev ebakindlus tuleviku suhtes on üldiselt vältimatu ja toob tihti kaasa inimeste edasi liikumise ametipositsioonide vahel. Positiivne on loomulikult teenuse tellimuse eelarve kasv kolmandiku võrra.
3. KÜSKi hinnang MAK võrgustiku vabaühenduste konsultantide tegevuste koordineerimisele, sh infovahetuse korraldamisele ning MAKide tegevuste kontrollile
KÜSKi hinnangul sujus konsultantide tegevuste koordineerimine üldjoontes rahuldavalt. Aasta lõpuks räägiti läbi 2023 aastast uueneva tellitava teenus, sh lepiti kokku, et 2023 aasta on pilootaasta, mille järel saame seada mõõdikud uue teenuse paremaks hindamiseks.
Kontroll MAKide osutatava teenuse üle toimus lisaks aruandlusele ja selle kontrollimisele jooksvalt. MAKid täitsid oma lepingulisi kohustusi ning olulisi puudusi pole täheldatud. Üheski maakonnas pole teenuse osutamine aruandeperioodil katkenud.
Jätkame infovahetusega KÜSKi ja konsultantide vahel ning hoiame seda efektiivsena. Infovahetus toimub lisaks koosolekutele ka peaaegu iganädal saadetavate infokirjade formaadis. Vajadusel tekitame eraldi kirjavahetuse või erakorralise koosoleku mõnel esilekerkinud ja arutelu vajaval teemal. 2022. aastal saadeti välja kokku 44 rahastus- ja koostöövõimalusi tutvustavat infokirja.
4. KÜSKi hinnang saavutatud tulemustele, võttes aluseks tellitud teenuse kirjelduse
KÜSKi tellitav teenus katab jätkuvalt organisatsiooni kogu arengutsükli ning kogu tsüklit toetab läbivalt kodanikualgatuse tekkeks soodsa keskkonna loomine. Võrreldes 2021. aastaga on 2022 aastal nõustamiste arv vähenenud 118 nõustamise võrra. Kahanemise üheks põhjuseks on asjaolu, et aasta jooksul on vahetunud maakondades kokku 10 konsultanti. Uued konsultandid vajavad konsultandi ametisse sisseelamiseks ja valdkonnaga tutvumiseks aega, mille tagajärjel toimub vähem nõustamisi. Olukorda mõjutab asjaolu, et aastate lõikes konsultantide töökoormus väheneb. See tähendab, et arenduskeskused alandavad vähehaaval konsultantide töökoormust, jättes palgataseme samaks, eesmärgiga säilitada aktsepteeritav palgatase ning seeläbi tagada töötaja valmisolek positsioonil jätkata.

Võrreldes 2021 aastaga on 2022 aastal nõustamismeetoditena vähenenud e-kirja teel nõustamiste arv ja kasvanud on kohtumiste ning grupinõustamiste arv. Telefoni teel pakutavate nõustamiste arv on sarnasel tasemel. Kohtumiste arvu kasvule aitas kaasa eriolukorraga seotud piirangute leevendamine. Nõustamise meetodina on KIS andmebaasi lisatud täiendavalt koolitused. Konsultandid viivad koolitusi omal initsiatiivil läbi piisavalt mahukas koguses (ilma lisa eelarveta), seetõttu on need välja toodud nõustamise liigina.

2% võrra on vähenenud organisatsiooni asutamisega seotud nõustamised. See asjaolu on osaliselt kinnitus, sellele et mtyabi.ee katab suurel määral selle teemavaldkonna infovajaduse. Lisaks toodi ka välja, et keeruline olukord majanduses ja inflatsioon teevad potentsiaalsed uue vabaühenduse loojad ettevaatlikuks ja uued plaanid pannakse ootele. Kergelt on kasvanud organisatsioonide arendamisega ja organisatsioonide tegevusvõimekuse (juhtimine) kasvatamisega seotud nõustamised. Üks põhjus on kindlasti rahastusvõimaluste kahanemine, mis suunab organisatsioonide eestvedajaid tegutsema organisatsiooni võimekuste arendamisega. Teine põhjus on vajadus organisatsioonide tegevused üle vaadata ja eriolukorra aegsest madalamast tegevusaktiivsuse olukorrast välja tulla ning taas aktiivsemalt tegutsema hakata. Samuti on sagedamini päevakorda kerkinud erinevad organisatsiooni juhtimisega seotud küsimused nagu meeskonna motiveerimine, vabatahtlike kaasamine, läbirääkimised jms.
Vähenenud on organisatsioonide tegevusvõimekuse (projektid) osakaal. Üheks põhjuseks on asjaolu, et mitmed toetusmeetmed on suletud. Ka mitmed omavalitsused planeerivad vabaühendustele suunatud taotlusvoorud ära jätta või oluliselt taotlusvooru eelarvet vähendada. Kasvanud on organisatsioonide tegevusvõimekuse (rahastamine) nõustamiste osakaal. Üha enam pöörduvad vabaühendused konsultantide poole omatuluteenimise vajadusega, milleks otsitakse erinevaid võimalusi. Ühtedeks põhjusteks on toetusmeetmete vähenemine ja hindade tõus ning palgakasv. Majanduslanguse taustal vaatavad ka mitmed tänased vabaühenduste sponsorid ja annetajad üle oma finantsilised võimalused ühendusi toetada.

KIS sissekannete kohaselt nõustamistest 79% olid eesti keelsed, 19% vene keelsed (310 nõustamist 1654-st) ja 2% inglise keelsed (32 nõustamist 1654-st). Statistika näitab, et vene keelsete nõustamiste arv on kasvanud, aga ka nõustamiste suhtarv on suurem, kui vene keelsete nõustajate arv. Võrreldes 2021 aastaga on kasvanud ka inglise keelsete nõustamiste arv 1% võrra.

Eestvedajate inspireerimine
Üldistatult võib öelda, et selle nõustamisliigi all on kõige rohkem kolme liiki tegevusi. Jätkuvalt on üsna palju neid, kes tulevad arenduskeskusesse sooviga oma ideede teostamiseks organisatsioon asutada, kuid pole kindlad, kas sobivaks tegutsemisvormiks on pigem mittetulundusühing või äriühing. Seda nõustamist tehakse enamasti koos ettevõtluskonsultandiga ning aidatakse kliendil leida oma idee realiseerimiseks loodavale organisatsioonile parim juriidiline vorm.
Teine levinud olukord on see, kus klient soovib lahendada konkreetset kogukondlikku või ühiskondlikku probleemi. Sageli on konkreetse probleemi lahendamiseks võimalik teha koostööd olemasolevate vabaühendustega või ka avaliku sektori asutuste ja ettevõtjatega.
Kolmas levinud tegevus eestvedajate inspireerimiseks on teha seda grupinõustamiste, infopäevade, kohtumiste või ka koolituste formaadis. Lisaks võimalusele eestvedajatele inspiratsiooni anda ja tutvustada konsultandi nõustamisteenuse sisu, on see ka hea võimalus erinevate vabaühenduste esindajatel üksteist inspireerida. Sellesse valdkonda andis oma panuse teist korda 2022 aasta lõpus välja kuulutatud kogukonna eestvedaja stipendium. Seoses stipendiumi konkursiga pöörduti konsultantide poole mitmeid kordi saamaks konsultatsiooni taotluse koostamisel ja ülevaatamisel.

Hea näitena võib välja tuua Jõgevamaa, kus sellel aastal korraldas Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultant kohalike kogukondade ja eestvedajate innustamiseks ning erinevate sektorite koosloomelise tegutsemise edendamiseks maakonna Kogukonnakonverentsi ning esimesed Jõgevamaa loometalgud. Kogukonnakonverentsiga tutvustati koosloomelise tegutsemise mõtteviisi ja toodi häid näiteid nii Jõgevamaalt kui teistest maakondadest. Konverentsil osalesid kogukondade esindajad, vabaühendused, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused. Konverents oli sissejuhatuseks suvistele loometalgutele, kus Vunki Mano talgute eeskujul andsime kogukondadele võimaluse ise oma kodukohas olevaid probleeme märgata ja ise neile koos mõttekaaslastega lahendused leida.

Teine hea näide on Viljandimaalt, kus viidi aasta jooksul läbi mitmeid sündmuseid eestvedajate inspireerimiseks:
Viljandi maakonnas on ellu kutsutud kaks suvist kogukondlikku tegevust – Mulgimaa Peremäng ja Sakalamaa Saladused. Nende mõlema kaudu inspireeriti kogukondi tegema koostööd. Mulgimaa Peremäng ja Sakalamaa Saladused aitavad kogukondadeloma piirkonda ja tegevusi tutvustada nii kohalikele inimestele kui külalistele, kokkuvõttes arendab tegevus just kogukondi endid, koostöö tegemisel ja omatulu teenimisel.
Koostöö Loov Viljandiga, mis on aktiivselt Viljandis tegutsema hakanud. Viljandis toimuv (Eel)arvamusfestivali. Konsultandi roll on olnud neid inspireerida, julgustada, toetada.

Kaks korda kuus toimunud Mulgimaa Lood zoom tunnid on inspireerinud/ õpetanud esinejaid oma lugusid rääkima, neid edasi rääkida /kasutada. Samas on andnud kuulajatele võimalused julgemalt kasutada oma lugusid.

Kolmas hea koostöö näide on Harjumaalt, kus Integratsiooni SA ja KOP projekti toel ellu viidud projekti „Piirid ja paarid“ II etapp. Rae valla alevike ja külavanemate seltsi ning Ida-Virumaa integratsioonikeskuse ühisprojekt, mille raames korraldati 7.-8.mail õppereis Rae valda. Külli Vollmer osales nii idee arendusel kui projekti ettevalmistuses ja elluviimisel. Inspireeriti Rae valla küla- ja alevikuvanemaid, kes olid seekord vastuvõtja rollis ning Ida-Virumaal tegutsevate kultuuriseltside eestvedajaid, kes avastasid Eestimaa maapiirkondade elanike võimalusi aktiivseks tegutsemiseks pealinna läheduses. Õppereisil osalejad olid „kergelt šokis“ Rae valla kiirest arengust, KOV panusest infrastruktuuri arendamisse, Rae valla ja külavanemate seltsi kui katusorganisatsiooni koostööst KOViga. Osalejaid oli kokku ligi 50. Õppereisil oli esindatud ka Riigikogu liige Eduard Odinets, KUM ametnikud Anne-Ly Reimaa ja Artjom Tepljuk. Vastuvõtjatena osalesid Rae vallavanem Madis Sarik, Jüri kirikuõpetaja, Saku abivallavanem Tanel Ots, Kindluse kooli diektor Reelika Turi, RVAKSi juhatus (esimees Aivar Aasamäe), küla- ja alevikuvanemad. Kõige rohkem vapustas osalejaid see, et nad said käia kolmes kodus ehk vaadata vana talukohta, uusarenduse piirkonna elamut ja vanast mõisa abihoonest renoveeritud kodu.

2. Organisatsiooni asutamine

Vähenenud nende klientide arv, kes otsivad lahendusi ainult tehnilistele probleemidele, näiteks, kuidas elektroonilises keskkonnas juriidilise isiku registreerimiseks vajalikud toimingud käivad. Selles osas on suureks abiks olnud mtyabi.ee leht, kus kõik vajalikud juhised olemas. Siiski päris ära kadunud taolised nõustamised pole, eelkõige vajavad seda nõu kogukonnas aktiivselt tegutsevad vanema põlvkonna inimesed, kelle digitaalsed oskused ja harjumused ei ole noorema põlvkonnaga võrreldavad. Kõige enam on nõustatavad teemad on organisatsiooni asutamine, põhilised küsimused on jätkuvalt seotud asutamise protseduuri ja sellega kaasnevate dokumentide kohta. Kuna vabaühendused tegutsevad väga erinevate eesmärkide nimel ja erinevates valdkondades ei ole võimalik koostada standartset põhikirja näidist. Kasutatakse konsultandi abi, et koostada põhikiri, mis arvestab ja on kooskõlas vabaühenduse eesmärkide, tegevuspõhimõtete ja valdkondlike eripäradega.

Suurema väärtuse saavad konsultandid asutamist nõustades anda eelkõige vähemkogenud vabaühenduste juhtidele. Konsultant aitab läbi mõelda ühingu eesmärgi, nõustada ühinguid vajadustele vastava põhikirja ja juhtimisstruktuuri loomisel ning samuti anda kohe alguses baasnõu näiteks juriidilistel ja raamatupidamislikel teemadel. Järjest rohkem vajatakse nõu seoses töötasu maksmise ja töölepingute sõlmimisega. Kui valdkonda sisenevatel inimestel ei ole eelnevalt väga häid finantsalaseid ja juriidilisi baasteadmisi ning organisatsioonide juhtimise kogemust on nõuannet vaja ja aitab vältida edaspidiseid probleeme. Kindlasti aitab konsultandi kogemus ka neid, kellel varasem kogemus olemas.

Ühingu tegutsemiseks vajaliku nõustamise etapis anti klientidele sageli esmane info peamistest rahastusvõimalustest. Koostöös KÜSKiga saadavad MAKid infokirju viimases kvartalis maakonnas registreeritud kodanikuühendustele, kus tutvustatakse MAKi pakutavaid teenuseid ning kutsutakse ühingu eestvedajaid liituma MAKi infoväljaga.

Hea näitena sellest teemast võib välja tuua Harjumaa kus alustavatele ühendustele kui ka teistele huvilistele viidi läbi õpiampsud: MTÜ tegevuste planeerimine, maksustamine MTÜ-s ja MTÜ raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamise teemal.

3. Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvatamine

Ühingu juhtimise korraldamise nõustamine. Palju selle valdkonna nõustamisi puudutab ühingu juhatuse vahetumist. Sealjuures on tihti tegemist keerukamate olukordadega, kas näiteks on ühingu eestvedajate vahel tekkinud konflikt või on ühingu tegevus soikunud ning uued ja aktiivsed inimesed soovivad sellele taas hoogu sisse lükata. 2022 aastal oli jätkuvalt nõustamisi konfliktide lahendamisel juhatuses ja sellega seoses tekkinud juhtimisprobleemidega. Palju on nõustamist koostöö teemadel, et organisatsioonid teeksid ühiseid tegevusi. Samuti on nõustamisi seoses ühingu juriidilise ja finantsalase tegevusega (näiteks otsuste ja protokollide vormistamine, elektrooniliste koosolekute läbi viimine, majandusaasta aruannete esitamine jms). Viimaste aastate jooksul on selles valdkonnas väga laialt levinud küsimus elektroonilise üldkoosoleku läbiviimise ja protokolli koostamise kohta. Nendeks tegevusteks ei ole leitavad selgeid juhiseid, mistõttu konsultandid aitavad vabaühenduste eestvedajatel neid dokumente koostada.

Ühingu tegevuste rahastamise nõustamisel on üha enam esilekerkiv küsimus, kuidas ühing saaks majanduslikult iseseisvamaks. Konsultant aitab kliendil leida ideele sobiva rahastusmeetme või planeerida tegevusi, mis aitavad omatulu teenimise määra kasvatada. Kliente nõustati nii omatulu teenimise, annetuste kogumise, sponsorluse, liikmemaksude kogumise jms teemadel. Samuti nõustasid vabaühenduste konsultandid kliente tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulumise teemadel. Palju on jätkuvalt nõustamisi teemal, kust saada oma eesmärkide saavutamiseks või tegevuste elluviimiseks sobivat toetust.
Vabaühenduste konsultandid on aktiivselt osalenud mitmete infopäevade läbiviimisel seoses erinevate rahastajate rahastusmeetmetega. Üks osa rahastamise nõustamisest on ka ühingu projektide nõustamine. Üldistatult võib öelda, et ühingu projektide nõustamisel on kliendid saanud tagasisidet koostatud projektitaotluste ning esitatavate aruannete kohta ning selle tulemusena on esitatud kvaliteetsemad taotlused ning aruanded.

Kõige enam on vabaühenduste konsultantidel nõustamisi seoses kohaliku omaalgatuse programmiga (KOP). Sellel teemal pakkusid nõustamisi kõik konsultandid. Väga tihe on taotlejate ja konsultantide koostöö KÜSKi voorude nõustamisel, konsultandid nõustasid KÜSKi arenguhüpet ettevalmistava, arenguhüppe vooru ing investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas projektitaotlusi ning kogukonna eestvedaja stipendiumi taotlejaid. Samuti pöördutakse konsultantide poole väga tihti nõustamise saamiseks seoses LEADER gruppide toetusmeetmetega, Kultuurikapitali projektidega, Rahvakultuuri keskuse, rahvakultuuri fondi, kohalike omavalitsuste toetustega jms.

Hea näide on Ida-Virumaalt kus 2022 aastal panustasid sealsed vabaühenduste konsultandid väga palju, et koos KÜSKiga välja töötada tingimused investeeringutoetuse andmiseks vabaühendustele Ida-Viru maakonnas. 2022 a. erakorraliselt korraldati taotlusvoor investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas, mis oli KÜSKil esimene voor, mida menetleti kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise süsteemis. Ida-Viru konsultandid olid väga oluliseks nõuandjaks investeeringu vooru taotlejatele, nii tingimuste kui meneltemise süsteemi selgitamisel.

4. Organisatsiooni arendamine
Ühingu arengu nõustamine. Organisatsiooni arengule suunatud nõustamistel tegeletakse kõige enam ühingu põhikirja muutmise ja juhtimismudeli korrastamisega seotud küsimustega, aga ka ühingu eesmärkide täpsustamise või arengukava koostamisega. Lisaks kuuluvad organisatsiooni arengu nõustamise alla ühingu lõpetamisega seotud nõustamised.
Organisatsiooni arengu nõustamine on tavaliselt pikem protsess, mis võib kesta mitu aastat. Mitmetel vabaühenduste konsultantidel on arengunõustatavaid, kellega on koostöö kestnud üle 6 kuu ja jätkub ka edaspidi. Lisaks individuaalsetele nõustamistele on organisatsiooni arendamise nõustamistel väga olulisel kohal nii grupinõustamised kui ka erinevad ühendustele pakutavad tugi- ja arendustegevused (näiteks koolitused). Konsultandid on välja toonud ka selle, et MTYabi.ee lehel olevad abimaterjalid on väga heaks toeks neile arengunõustamisteks ettevalmistumisel ja läbi viimisel.
Täna ollakse ka probleemi ees kuidas kasvatada ühingus nn järelkasvu kes võtaks üle juhatuse liikmete tööd. Lisaks on probleemiks kui eestvedajal ei ole inimesi oma kogukonnast, kes sooviksid ühingu tegevusesse panustada.

Hea näide on Tartumaalt kus üks 1999. aastal asutatud organisatsiooni (Valguta Maanaiste Selts), mis 2022. aastal muutis enda nime ja põhikirja. Maanaiste seltsi asemel on ühendus nüüd selle piirkonna külaselts, millel on uued noored eestvedajad ja mitmeid uued liikmed, s.h mehed. Oluline on seejuures see, et sisuline koostöö ja ühine panustamine kunagiste maanaiste seltsi asutajatega seltsi sees jätkub ja au sees hoitakse mitmeid pikki traditsioone.

Hea näide on Harjumaalt, kus seoses Ukraina kriisiga uuriti, kuidas n.ö. üle anda oma seisma jäänud MTÜ neile, kes soovivad olla aktiivsed ja tegutseda, abistades ukrainlasi, seega muuta ühingu tegevusi. Kasu oli mõlemale osapoolele: ühed loobusid MTÜ likvideerimisest ja teised said asuda tegutsema muutes juhatuse liikmeid ja korrigeerides põhikirja. Ukraina kriis tõi välja ja valgustas kõik probleemsed kohad organisatsioonis, hakati analüüsima oma ressursse ja tugevaid külgi, kaardistati oma nõrkuseid ja vajadusi.

Lõpetavate ühingute nõustamine
Lõpetavate ühingute nõustamine on võrreldes muude arengutsükli etappidega vähemmahukas, kindlasti vajalik teenus. Ühingu lõpetamine on tihti vabaühenduse eestvedajatele keeruline küsimus, kuna on vaja esitada vajalikud dokumendid ja otsused ning määrata likvideerija, kes likvideerimise protseduuri läbi viib. Ei teata, milliseid dokumente on vaja likvideerimismenetluse algatamiseks koostada ning on raske saada kõiki allkirju, kuna ühendus on mõnda aega seisnud ja seotud osapooltega on keeruline kontakti saada.
Lõpetamise nõustamisel käinud kliendid on saanud kas lahenduse oma küsimusele ning ühenduse likvideerinud või näinud selles sootuks võimalust oma tegevuse ümber mõtestamiseks ning tegevusega jätkanud.

5. Keskkonna loomine
Keskkonna loomisega on maakonna ühingutele tagatud värske ja asjakohane info kodanikuühiskonnas toimuvast. Samuti on enamikes maakondades tagatud kodanikuühenduste huvide kaitsmine arengudokumentide koostamises osalemise või töörühmades, ümarlaudades vm osalemise kujul.

Info jagamine
Vabaühenduste konsultandid on hoidnud oma sihtrühma ja kliente kursis toimuvaga peamiselt jagades infot maakonna infolistide, MAKi kodulehe või MTYabi.ee kaudu. Samuti ollakse aktiivsed maakonna arenduskeskuste Facebooki lehtedel. Mitmed vabaühenduste konsultandid osalesid erinevate rahastajate infopäevadel, tavaks on saanud vabaühenduste konsultantide kaasamine KÜSKi ja KOPi infopäevadele.

Maakonna kodanikuühiskonna huvikaitse teostamine ja koostöö korraldamine
Vabaühenduste konsultandid osalesid erinevatel sündmustel, mis haakuvad kodanikuühiskonna tegevustega, sh KOPi ja teiste rahastusprogrammide infopäevadel, ning oma maakonna arengut suunavates kogudes, erinevate projektikonkursside hindamiskomisjonides ja teistes valdkonda puudutavatel aruteludel ning sündmustel (näiteks erinevad ümarlauad ja töögrupid). Järjest tihedamat koostööd tehakse nii rahastamise kui nõustamise teemadel kohalike omavalitsustega.
Konsultandid on Teeme Ära ja teiste üle-eestiliste algatuste maakondlikud koordinaatorid. Koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga hoitakse ajakohasena infot maakonna sotsiaalsete ettevõtete kohta.

Hea näide on Hiiumaa, vabaühenduste konsultant korraldas 15. märtsil vallamajas vabaühenduste ümarlaua, kus ühendused said aktuaalset infot vallavalitsuselt ja arenduskeskuselt, küsida küsimusi ja rääkida oma muredest ja rõõmudest.

Hea näide on Järvamaa, vabaühenduste konsultant kutsus uuesti kokku vabaühenduste nõukoja, kus seirati Arengustrateegia kodanikuühiskonna valdkonna perioodi 2019-2022 ja koostati kodanikuühiskonna valdkonna tegevuskava Järvamaa Arengustrateegiasse 2023-2026.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nõustamiste teemad ja mahud on üldjoontes sarnased eelneva aastaga. 2022 aastal otsisid vabaühenduste juhid järjepidevuse tagamiseks omatulu teenimise võimalusi. Ühenduste juhid peavad lisaks majanduslikule toimetulekule tegelema kaasamise abil passiivsuse vähendamisega ja ühiste eesmärkide seadmise läbi vastandumise ja lõhestumise vähendamisega. Kui 2021 aasta oli keeruline eelkõige eriolukorrast tingituna siis 2022 aasta on olnud keeruline aasta sõjategevuse algamise tõttu Ukrainas, kiire hinnatõustu tõttu Eestis ja majanduslanguse tõttu. Samas on teenuste maht jäänud sarnasele tasemele ja kliendirahulolu on võrreldes 2021 aastaga üldiselt samal tasemel, mis näitab vabaühenduste konsultantide pühendumist vabaühenduste aitamiseks ja toetamiseks.
KÜSK järeldab, et konsultandid teevad jätkuvalt palju enam kui tagavad valmisoleku nõustamisteenuse pakkumiseks. Konsultandid algatavad maakondlikele vajadustele tuginedes erinevaid tegevusi nagu võrgustike loomine, vabaühenduste omavaheline kogemuste vahetamise soodustamine, teemapõhised koolitused, mõttetalgud jms. Konsultandid osalevad aktiivselt ümarlaudadel ning korraldavaid neid, osalevad mõttekodades jt aruteludel ning on meie hinnangul peamine kontakt ja usaldusisik, kui on vaja kuuldavaks teha vabaühenduste häält.
5. Ülevaade MAK võrgustiku vabaühendustekonsultantide kliendirahulolu kogumisest ja tulemustest
KÜSK kogub regulaarset tagasisidet maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide klientidelt. Tulemused koondame kord aastas.
Kliendirahulolu küsitluse eesmärk on klientide tagasiside ja ettepanekute kaudu saadud sisend konsultatsiooniteenuse täiustamiseks vabaühenduste konsultantide teenuse kvaliteedi hindamiseks.
Kokku oli 2022. aastal 1654 nõustamist. Küsitlus saadeti e-kirjaga nendele vabaühenduste konsultantide klientidele, keda möödunud aastal kohtumise-, grupinõustamise või e-posti meetodiga nõustati. Küsitlust ei saadetud telefoni teel nõustatutele. Ühele ja samale kliendile ei saadeta küsimustikku rohkem, kui korra kvartalis. Küsitluse saajate arv on aga unikaalse e-posti aadressiga klientide arvust väiksem, kuna oleme arvestanud ka neid kliente, kes käisid nõustamisel 2021. aasta lõpus ja said küsitluse varem.
Küsitlus saadeti välja igakuiselt, v.a suvekuud, kus juunis-augustis nõustatud said küsimustiku septembris. Muul juhul saadeti küsimustik välja nõustamisele järgneva kuu keskel. Aruande koostamise seisuga on 2022. aastal keskmine vastamise protsent 25,52%. Kõrgeimad vastamise protsendid olid märts – 40,63% ja september – 38,71%. Nende kahe kuu vastamise protsendid olid üle 15% kõrgemad kui on aasta keskmine. Nende kuude eripära on KOP meetme nõustamine. Üks võimalik järeldus on see, et teatud meetmete (näiteks KOP meede) teemal nõustamisel käinud kliendid on enam valmis vastama tagasiside küsimustikule. Seda kinnitab mõneti nõustamise meetodi järgi vastajate osakaal. Märtsi kuus kirja teel nõustamist saanud ühendustest vastas tagasiside küsitlusele 56,25% küsitluse saajatest. Kohtumise teel nõustamist saanud küsitluse saajatest vastast 18,75%. Septembri kuus kirja teel nõustamist saanud ühendustest 40,3% ja kohtumise teel nõustamist saanud klientidest 36,36%.
Madalaim vastamiste osakaal oli 2022 aastal perioodil juuni-august, kus vastajate osakaal oli 14,1%. Üheks põhjuseks siin võib olla asjaolu, et tagasiside küsimustik jõuab kliendini pikema viivitusega ja kliendil on seetõttu madalam huvi küsimustikule vastata.
Kliendirahulolu küsitluse tulemused on endiselt väga kõrged. Respondentidest, kes said e-kirja teel nõustamist vastasid 96,5%, et said oma küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. 3,5% e-kirja saanud respondentidest vastas, et sai osalise vastuse oma küsimusele. Respondente, kes e-kirja teel oma küsimusele vastust ei saanud, ei esinenud. Kohtumise teel nõustamist saanud respondentidest 97,3% vastasid, et said küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. Kohtumise teel nõustamist saanud respondentidest 2,7% vastasid, et sai osalise vastuse oma küsimusele. Respondente, kes kohtumise teel küsimusele vastust või probleemile lahendust ei saanud, ei olnud.

2023 aastal on vaja viia KIS süsteem uuele platvormile. Lisaks kogukonna koordineerimise suunaliste tegevusteks vajalikele lisafunktsioonidele on soov lisada lehele automaatne tagasiside süsteem, mis saadab tagasiside küsitluse välja mõned päevad pärast nõustamise sisestamist infosüsteemi. See võimaldab kokku hoida palju käsitsi tehtavaid tegevusi ja aega, mis täna kulub küsimustike saatmiseks. Usutavasti tõstab see respondentide arvu, kes küsimustikule vastavad.

6. Head näited maakonna tulemuslikest ühingutest ja MAKide rollist nende edusammudes
Võrumaa
Liiva ATE, Võru loomeinimesi ühendav organisatsioon, mis nii alustades, kui erinevaid projektitaotlusi esitades on alati pöördunud konsultandi poole nõu saamiseks, nende juht oli ka üks möödunud aasta kogukonna eestvedaja stipendiumi saaja.
Saagu Parem on väga tegus ja aktiivne kogukonnakeskus Võru linnas, mis oma tegevuse planeerimisel on osalenud nii arenduskeskuse korraldatud Vunki mano! loometalgutes, kui pöördunud konsultandi poole nii projektide nõustamiseks kui organisatsiooni tegevuse kohta toe saamiseks. Sel aastal paistsid nad eriti hästi silma aktiivse algatuse ja vabatahtlike kaasamisega Ukrainast sõjapõgenike abistamisele nii asjade kogumisega, kui ukrainlastele erinevate tegevuste pakkumisega.
Lääne Virumaa
Säravaimaks näiteks on kaua oodatud esimene „valge laik ehk uinunud kogukond“. Soov noortel kogukonna liikmetel soiku vajunud külaselts aktiivseks muuta. Senine juhatus oli väsinud ja nii väsinud, et ei näinud motivatsiooni töö teistele üle anda. Konsultandi abiga korraldati külas mõttetalgute õhtu „arvamusrännaku“ stiilis. Kohal oli korraldajatele endalegi üllatusena arvestatav hulk külaelanikke. Mõtestati oma seniseid tegevusi, mida sisuliselt polegi olnud, unistati tulevikust ja planeeriti tegevusi, kuidas oma unistused ellu viia. Konsultant hoiab edaspidi külaseltsi tegemistel silma peal ja vajadusel pakub abi. Hetkel nende tegevus veel väga tulemuslik pole, kuid lootust on rohkesti.

Ida-Virumaa
MTÜ Iga Elu tegutseb neli aastat ja on tuntust kogunud ka üle Eesti. Ühing tegeleb kadunud inimeste otsimisega. Oma tegevuse eest on neid tunnustatud Siseministeeriumi aukirjaga. 2020.a oli ühendus kategooria Ida-Virumaa Parim Kodanikuühendus võitja, 2022 aastal on saanud võitjaks nominatsioonis „Ida-Viru parim KOP rakendaja“. IVEKist on nad saanud nõu ja abi erinevate projektide koostamisel, samuti on nad aktiivsed arenguprogrammis jm üritustel osalejad.
MTÜ Õnnelik Naine on asutatud aprillis 2018. Hetkel on vabaühenduste tegevus pühendatud naiste klubi regulaarsete koosviibimiste korraldamisele ja pidamisele. MTÜ korraldab väljasõidu üritusi peredele, koolitusi, töötubasid ja viib läbi rahvusvahelisi konverentse. Nende tegevuste eesmärk on õpetada looma tervislikke peresuhteid, aidata leida tõelist õnne, õpetada vaimse uuenemise aluseid. Sellistel koosviibimistel jagavad oma teadmisi psühholoogia, pedagoogika, meditsiini, spordi, kultuuri, kosmetoloogia, perekonnaõiguse, rahanduse ja investeeringute valdkonna eksperdid ning teiste mittetulundus-ühingute esindajad. IVEKist on nad saanud abi rahastamisvõimaluste osas ning on aktiivsed arenguprogrammis osalejad. Kuna 2022.a arenguprogramm oli pühendatud turundusele: pildistamine, piltide töötlemine, visuaali loomine, Instagram, siis või välja tuua seda, et MTÜ sotsiaalmeedia on oma „nägu“ muutunud ning on nüüd atraktiivsem sihtrühma jaoks. Ida-Virumaa Parim Kodanikuühendus 2022.

Pärnumaa
Vana-Pärnu kogukond MTÜ on Pärnu äärelinna elamurajoonis asutatud selts, mille eesmärgiks on Vana-Pärnu kogukonna liitmine ning kogukondlike teenuste arendamine. Seltsi juhatus on tänaseks teadlik juhatuse liikme õigustest ja kohustustest, tunneb MTÜ seadust ning on aktiivsed ja positiivse suhtumisega. Selts on olnud aktiivne taotleja KOP voorudest ning tänu nõustamistele on taotluste kvaliteet iga vooruga tõusnud.
Kogukonnal on tänu aktiivsele eestvedajale ja ühisele tegutsemisele olemas väliharrastuse plats, kus ühiselt sportida ja vaba aega veeta, platsi külastavad igas vanuses inimesed, noored mängivad võrkpalli ja vanemad kasutavad teisi treeningvahendeid. Sügisel saadi rahastus ka Pärnu linna kaasavast eelarvest madalseikluspargi ideele. Vabaühenduste konsultandi roll on olnud olla abiks ideede nõustamisel ja taotluste esitamisel ning jagatud on infot erinevate rahastusvõimaluste ning -voorude kohta.

Hiiumaa
Hiiumaa Käsitööselts. Nele Eller, Hiiumaa käsitööseltsi juht, sai viimasel tunnustussündmusel parima vabatahtliku tiitli ja on 2022 aastal saanud KOPist nelja projekti tegevusteks toetust. Vabaühenduste konsultandil on ühenduse juhatajaga koostöö väga hea. Ühenduse juhataja küsib alati nõu ja vabaühenduste konsultant on tema tegevusi igati toetanud, kuna ta ajab kogukonna asja seda kõige ehedamas tähenduses. Praegu on käsitööseltsil pooleli Meistrite Maja renoveerimine, Käsitööselts korraldab suvel ja talvel omatoodangulaata ja teeb veel palju muudki. Vabaühenduste konsultandi roll on nõustada ühenduse projekte ja toetada igati.

Järvamaa
MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Selts sai tunnustatud 2022. aasta parima vabaühenduse tiitliga. Ühingu eestvedajad on võtnud endale ülesandeks pakkuda oma kodukandis paremaid ja sisukamaid võimalusi, kuidas vaba aega veeta; ja nagu seltsi nimi ütleb – kogukonda arendada. Üheskoos leitakse võimalusi, et rahastada kogukonna arenguks vajalikke koolitusi ja sündmusi. Vabaühenduste konsultandi roll on olnud ühingu erinevate projektide nõustamine.
MTÜ Valgma Külaselts osales 2021. aastal arenguprogrammis ja leidis meeskonnaga võimaluse, kuidas omatulu teenida, alustati oma toote disainimisega. MTÜ Valgma külaselts on hea näide omatulu teenivast MTÜ-st ja ühendusest, mis kutsub endaga koos tegutsema noori ja vanu.
MTÜ Kirna Mõis. SA Järvamaa on aidanud nõustada ühingu projekte, tõstnud ühingut esile. Tulemuseks on MTÜ Kirna mõisa laialdasem tuntus, mitte ainult Eestis vaid ka laiemalt.
Järvamaa võib alati rõõmu tunda Arvamusfestivali toimumisele kaasaaitamisega. SA Järvamaa toetab festivali nii nõu kui jõuga.

Viljandimaa
ATV Ladies MTÜ - aktiivsed ja energilised Viljandimaa inimesed, kes olid 2021. aasta “Viljandimaa kodanikuühiskonna Aasta tegu” rahva lemmikud. Käesoleval aastal aitasid nad kaasa “Aasta Tegu” tänupeo korraldamisel, olles abiks toitlustamisel, organiseerimisel ja toetajate leidmisel. ATV sõitudest alguse saanud ning suvekohviku loomisest Mustla alevikus innustust saanud naised soovivad areneda toitlustusmaailmas kaugemale. Eestvedajad on loomas ühingut, mis toimetab stuudioköögina, korraldades tervisliku toidu koolitusi ja pakub Catering teenust.
Soe küla aktiivne kogukond, kes osales mängupunktina Mulgimaa peremängus. Nende suuri pingutusi kogukonna liitmisel märkasid ka kõrvalseisjad ning üks nende tegudest - võrkpalliväljaku ehitamine - esitati ka “Aasta Tegu” kandidaadiks. Kogukond sai erinevat nõu ja abi nii projektide kirjutamisel kui ka meeskonnatöö organiseerimisel.
Sakalamaa Saladused - Loodud on uus, tervet valda ja selle kihelkondi hõlmav sündmus. Abi selle sündmuse loomisel ja turundamisel. Sündmus on antud üle valla korraldusse alates 2023. aastast.

Saaremaa
MTÜ Ranna 10- on saanud toetust nii KOP meetmest kui ka 2022 LEADER meetmest, lisaks ka KÜSK arenguhüpet ettevalmistavast meetmest.
MTÜ Orissaare Sport- sai teotust KÜSK arenguhüpet ettevalmistavast voorust kust nad said ka raha, et oma organisatsiooni tegevusvõimekust kasvatada.
Perekond Piidivabrik MTÜ- vabaühenduste konsultant aitas ühendusel üle vaadata kogukonna eestvedaja stipendiumi taotlust ning arenguhüppe taotlust. Kahjuks nad jäid neist napilt ilma, ent paistab, et see nende motivatsiooni pole maha võtnud, ühe tegevuse nad tegid omaalgatuslikult ära.
Anseküla Põllumeeste Selts- seal on hetkel juhtimisprobleemid, juhatus ja üldkoosolek. Vabaühenduste konsultant on käinud nende üldkoosolekul ning peale seda on tulnud tagasiside, et asi on paremaks läinud.

Põlvamaa
2022 on olnud aasta, mil Põlva maakonna MTÜd, KOVid, asutused, ettevõtted ja vabatahtlikud on teinud väga tihedat koostööd ja seda just põgenike teemal. Sellist info liikumist, kiirete lahenduste leidmist ja ühingute-asutuste koopereerumist ei ole mitte kunagi varem Põlvamaal olnud. Põgenikke aidati nii Põlvamaal kui ka Ukrainas. Põlva maakonnal on üle 50 aasta olnud sõprussuhted Ukraina piirkonna Kulikivkaga ja seetõttu on abistamine olnud lisaks eraisikute-ettevõtete osas ka kohalike omavalitsuste tasemel. Eraisikud pakkusid abi nii tõlkimise, keeleõppe, esemete kogumise ja transpordi, töövarju jm näol. Huvitegevusega tegelevad MTÜ pakkusid kiiresti lahendusi, kuidas saabunud lapsi huvitegevustesse kaasata ja neid toetada.
Kahtlemata on 2022 edukaim ja säravaim klient olnud Peri Külaselts, kes sai Põlvamaa Liikumine Kodukant Aasta küla tiitli ja nende üks eestvedajatest Põlvamaa Arenduskeskuse tunnustamisel maakonna Aasta vabatahtliku tiitli. 2019. aastal rabedalt alanud kliendisuhe on aasta-aastalt paranenud ning nüüd on saavutatud usalduslik ning toimiv suhe. 2022. aasta kogukonna eestvedaja stipendiumi konkursil kahjuks ilmnes taotlejal tehniline viga, mistõttu vabaühenduste konsultant tegeles taotlusega uuesti ja seekord kaasatakse konsultanti oluliselt rohkem taotlusvormi koostamise kõikidesse etappidesse.

Jõgevamaa
MTÜ Kotka And eestvedajatel oli idee ehitada ise puugaasil (puuküttel) töötav generaator elektri tootmiseks. Sellise generaatoriga sooviti kogukondadele anda võimalus ise ehitada endale generaator ja lahendada nii tekkida võivaid kriisiolukordi, samuti pakkuda kogukondadele võimalust ise ja odavalt alternatiivseid energiaallikaid soetada. Ühendus soovis leida rahastajaid, et kõigepealt ise selline generaator valmis ehitada ja siis teistele selle ehitamist edasi õpetada. Konsultandina oli huvitav sellise teemaga tegeleda ja kuna oma teadmistest jäi puudus, siis soovitasime MTÜle idee arendamiseks inkubatsiooni Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatoris (JAEK on inkubaatori üks asutaja koos Järva ja Viljandimaaga). Konsultant võttis ühendust inkubaatori juhiga, tutvustas talle ühenduse ideed ja uuris, kas see võiks sobida inkubatsioonikeskusse. Praeguseks hetkeks on MTÜ Kotka And Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaatori klient ja koostöös sealsete mentoritega arendatakse puugaasi generaatori prototüübi ideed edasi.
Vabaühenduste konsultant tegeles Põltsamaa valla sotsiaalametnike ja linna vabaühendustega, millel oli soov edasi arendada toiduraiskamise vastu võitlemise teemat. Ideeks oli vähendada äravisatava toidu hulka koolides ja lasteaedades ning leida võimalusi ülejääva valmistoidu ning toiduainete edasi jagamiseks. Põltsamaa linnas on juba eraisiku poolt ehitatud ja paigaldatud toidukapp, aga vaja oleks külmkapiga ja ilmastikukindlamat toidukappi. Selle ideega osalesid idee algatajad ka juunikuus Jõgevamaa loometalgutel ja saavutasid oma meeskonnaga 2. auhinnalise koha. Loometalgute auhinnaraha oli nö seemneks, millele koguti poole aasta jooksul annetajate ja valla toetusega juurde vajaminev summa ja detsembris avati Põltsamaa linna turutänaval kaasaegne külmkapi ja päikesepaneeliga toidukapp. Vabaühenduste konsultant toetas ja aitas sõnastada loometalgutele idee esitamist ja soovitas hiljem toidukapi paigaldamiseks erinevaid koostööpartnereid, jagas infot teemat puudutavate koolituste ja infopäevade kohta. Põltsamaa Toidukapp sai maakonna parimate kodanikuühenduste tunnustamiskonkursil 2022 a. Väärt algatuse tunnustuse.

Läänemaa
Vormsi saarel asuv Hosby külaselts on maakonna tulemuslik ühing, kellele viidi läbi nõustamisi erinevate toetusmeetmete raames. Koostöö tulemuseks on rahastused läbi KOP meetme ja hetkel on töös kogukonna eestvedaja stipendiumi projekt. Vabaühenduste konsultant oli kaasatud KKLM Aasta küla valimise protsessi, mille raames konsultant külastas Hosbyt. Hosby oli üks nomineeritutest Aaasta Küla tunnustusele.

Tartumaa
2022. aastal on oma tegevustega jõudsalt edasi liikunud Meeste Koda. Tegemist on organisatsiooniga, mille asutamist vabaühenduste konsultant 2019. aastal nõustas ja ka edaspidi nende sammude osas kaasa on mõelnud. Järkjärgult on organisatsisoon kasvanud ja oma eesmärgi poole liikunud, otsitakse erinevaid toetajaid ja kaasa mõtlejaid, samuti kasvatatakse liikmeskonda. 2022. aastal sai organisatsioon ka KÜSKi arenguhüppe toetuse ning kahtlemata aitab edasi liikumisele kaasa ka nn. katuseraha toetus, mis on samas suurusjärgus KÜSKi AH projektitoetusega.

Harjumaa
Rae valla ja külavanemate selts (RVAKS) nimetati sel aastal ka parimaks vabaühenduseks. HEAK on mitmeid aastaid olnud heaks partneriks RVAKSile, oleme käinud külavanemate ümarlaual tutvustamas MAK teenuseid, rääkinud erinevatest rahastuvõimalustest, toonud nende 20 aastast tegutsemist eeskujuks teistele KOVidele. Erilise hoo sai HEAK ja RVAKS koostöö sisse 2021 aastal, mil viidi ellu Ida-Virumaa integratsioonikeskusega ühisprojekt „Piirid ja paarid“ (toetus Integratsiooni SAlt). Oleme võitnud külavanemate usalduse, meie poole pöördutakse ka oma külaseltsi probleemide, projektitaotluste ülevaatamise või üldkoosoleku korraldamise korral. Tunneme küla- ja alevikuvanemaid nägu- ja nimepidi ning teeme koostööd Rae vallavanemaga, et eestvedajaid tunnustada.
MTÜ EachOther, mis loetud nädalatega (see töö tavaliselt võtab mitu kuud aega) lõid mobiiliäpi Ukraina põgenike toetamiseks: äpis saavad inimesed pakkuda või küsida tasuta abi. Konsultant eelkõige aitas asutada organisatsiooni, mis oli raskendatud kuna asutajad ja juhatus ei olnud eesti kodanikud, tekkisid raskused pangakonto avamisega. Samuti konsultant vahendas infot mobiiliäpi kohta.

Raplamaa
MTÜ Töömaja areng (KÜSK-i AH ja KOP-i edukate taotluste nõustamine), Töömaja kaasamine KÜSK-i kogemuspäeva.
MTÜ Arendusselts Koduaseme tunnustamine („Raplamaa Aasta Tegu 2022“, aga ka varasemad sama konkursi tunnustused) kinnitas ühingu ja kogukonna liikmetele ning ka KOV-ile, et nende tegevus on väärtuslik. RAEK nõustas ühingu projektitaotlusi.

Valgamaa
Valga kogukondade võrgustik ja osalemine koosoloomeprogrammis. Valga valla poolt eestveetav valla kogukondade võrgustik pole küll puhtalt MTÜ edulugu, kuid märkimisväärne siiski, kuidas kõigi valla piirkonna aktiivsete külade eestvedajad on koondatud ühte toimivasse võrgustikku. Võrgustik käib kohtumiste vormis koos iga paari kuu tagant, lisaks korraldatakse õppereise erinevatesse Eestimaa paikadesse. Kasuteguriks on asjaolu, et üksteisest üsna kaugete kantide esindajad on omavahel tuttavaks saanud, on kursis teiste tegemistega ja näiteks ürituste korraldamisel oma ressurssidega teistele toeks. Väga suurt kaalu omab siinjuures võrgustiku eestvedaja, kelleks on valla kogukondade spetsialist, kes loob ja hoiab liikmetega häid suhteid ning on abiks ka koostööle suunamisel, kaasates muuhulgas aktiivselt oma tegevustesse ja arenduskeskuse vabaühenduste konsultanti. Kogukondade spetsialisti eestvedamisel osales Valga vald ka koosloome koostööprogrammis, kuhu lisaks valla esindajatele olid igal kohtumisel kaasatud ka kogukondade esindajad. Koosloome programmi tulemusel on kaardistatud kõik valla külad ja nende arengufaasid ning täiendatud ning kaasajastatud avatud valitsemise ja kaasava eelarve dokumente.
7. Ülevaade maakonna ühingute või eestvedajate arenguvajadustest
Maakondade lõikes on pilt üsna erinev, siiski joonistusid välja trendid, milliseid ühingute ja eestvedajate arenguvajadusi kõige rohkem on konsultantide poolt mainitud. Kahe viimase aastaga sarnaselt jäi ühe läbiva teemana kõlama omatulu teenimine. Mitmed rahastusmeetmed on lõppenud ja ka omavalitsused vähendavad toetuseid vabaühendustele. Teiselt poolt toimub üldine hinnakasv. Keeruline majanduslik olukord vähendab ka ettevõtetelt ja eraisikutelt saadavaid nii rahalisi kui ka mitterahalisi toetuseid. Sellest järeldub, et üha enam on süvenemas trend, kus vabaühenduste puhul on vajalik tegeleda omatulu teenimisega. Selle vajadusega seondub toodete ja teenuste disain ja hinnastamine ning turundus.
Teise märgatava trendina vajadus juhtimisoskuste arendamisele suunatud koolituse järele. Vajadus on juhtide enesejuhtimise ja vaimse tervise alaste oskuste täiendamisele. Lisaks suhtlemisoskused: kuulamisoskus, läbirääkimisoskus, kaasamisoskus, konfliktijuhtimine.
Eelkõige alustavatel ühingutel on vajadus raamatupidamise, projektikirjutamise ja sotsiaalmeedia alaste koolituste järele.
Olulised oskused mille koolitust vajatakse: meeskonnatöö korraldus, organisatsiooni sise- ja väliskommunikatsioon. Mõneti vastuoluline teema puudutab ühingu arendamist ja ühingu tegevuse mõju analüüsi. Paljud ühingud peavad ühingu arendamist liigselt koormavaks ja ei näe taolise suuna tegevustel reaalseid tulemusi ühingu jaoks, kuna suuresti tegutsetakse vabatahtlikult ja vabast ajast põhitöö kõrvalt. Samas tuuakse väga tihti välja just neid kitsaskohti ja probleeme, mida saaks ühingu arendamisele ja mõju hindamisele enam keskendunult lahendada (juhtimisprobleemid, kogukonna ja uute eestvedajate kaasamine, igapäevaste/traditsiooniliste tegevustega ülekoormatus jms). Ühe teemana on esile kerkimas eestvedajate väsimine ja põlvkondade vahetumine. Lisaks on viimaste aastate keerulises olukorras mitmed kogukonnad muutunud passiivsemaks ja soov on neid taas tegutsema saada, sellest tuleneb vajadus kogukonda aktiveerida, kogukonna liikmeid kaasata.
Kuna palju suhtlust ja tegevusi viiakse läbi virtuaalselt, siis on tekkinud suurem vajadus kuidas kasutada virtuaalsete kohtumiste programme, aga ka näiteks: Google kasutamine töövahendina, Office 365 töövahendina, äpid ja keskkonnad, mis teevad igapäevase elu ja projektide haldamise lihtsamaks. Nendega seoses ka küberturvalisus ja andmekaitse teemad.
Üha enam kerkib esile rohe- ja ringmajanduses orienteerumise vajadust.

8. Ülevaade konsultantide koolitusvajadustest
Jätkuvalt on oluline saada kohtumistel infot erinevate rahastajate ja teiste oluliste partnerite kohta. Sarnased kohtumised toimusid 2022 aastal ja jätkuvad edaspidi.
Kuna 2022 aastal vahetusid enam kui pooled konsultandid on suur vajadus konsultantide arenguprogrammi järele, mis tõstaks uute konsultantide nõustamisoskuseid. Koolitusi soovitakse teemadel, milles on vaja nõustada kliente nagu: ühingu strateegia, arengukava või tegevuskava koostamine, kommunikatsiooniplaani koostamine ja elluviimine, MTÜ raamatupidamisega alustamise nõustamine. Lisaks avaliku esinemise oskus, läbirääkimise ja argumenteerimise oskus, esinemise kõne koostamine. Samuti on mitmel korral välja toodud soov omavahel kogemusi vahetada, tekkinud kaasustele ühiselt lahendusi otsida jms. Selle jaoks on võimalik läbi viia kaasuse analüüsi vms vormis arutelusid. Kindlasti on kogemuste vahetamisel olulised kovisiooni alased teadmised ja oskus kovisiooni läbi viia.
Varasemast enam kohtumisi toimub virtuaalselt ja sellest tulenevalt toodi konsultantide poolt välja ka vajadus infotehnoloogiliste lahenduste kasutamise järele. Näiteks: zoom, MS Outlook, Miro jms.
Koolituste formaadilt eelistatakse enim praktilise sisuga koolitusi teoreetilistele loengutele. Mitmete teemade osas katab vajaduse siseministeeriumi poolt SiLabilt tellitud ja 2023 aasta I poolel toimuv koolitusprogramm (4 koolituspäeva).
9. KÜSKi järeldused ja ettepanekud edaspidiseks
Nõustamisel käinud klientide rahulolu on endiselt väga kõrge, mis kinnitab teenuse kõrget kvaliteeti. Arvestades mitmete konsultantide lahkumist 2022 aastal on eesmärk teenuse kvaliteedi taset hoida. Eraldi uute konsultantide koolitusteks eelarvet ei ole, kuid usume, et mentorsüsteemi olemasolu võimaldab tööle asunud konsultantidel saada vajalikku nõu teistelt konsultantidelt. 2023 aastal on vajalik viia läbi uutele konsultantidele nõustamisoskuste koolitusprogramm.
KÜSKi koordinaator kohtub kõigi uute konsultantidega, et arutada tellitava teenuse sisu, konsultandi sisseelamise protsessi ning esile kerkinud küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme.
Teenuse kasutajate arvu on potentsiaalselt võimalik tõsta turundustegevustega, mille jaoks on eelarvelised vahendeid 2023 aastaks planeeritud 8 000 €. Optimaalne summa on 2000 € maakonna kohta, mida 2023 aastaks plaanitud eelarve ei kata, kuid selle abil saab alustada turundustegevustega.
Tellitava teenuse uuenemisega seoses on vaja muuta KIS infosüsteemi andmekogumiseks ja -analüüsimiseks sobivaks, selleks peab tegelema KIS infosüsteemi arendusega.

Konsultantidele kohtumiste ja koolituste korraldamiseks on hinnanguliselt vaja 12 000 € aastas. 2023 aastast alates on arvatavalt võimalus nende tegevuste osaline katmine seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kaasamisega KÜSKi eesmärkide täitmiseks kuni aastani 2026.
MTYabi.ee lehe kasutamise aktiivsus järjepidevat kasvab. Kodulehe vene keelne versioon sai 2022 aastal olulise täienduse. Enamik MTYabi eesti keelsest lehest tõlgiti vene keelde. Inglise keelne leht vajab samuti andmete uuendamist ja täiendamist. Lisaks peab olema jooksvalt ajakohane eesti keelne versioon.
Kavas on MTYabi lehele luua enam juhendmaterjale nii dokumentide kui videomaterjali näol. Videomaterjalina on planeeritud luua juhised vabaühenduse asutamiseks ja nn vabaühenduse juhtimise üldteadmised. See võimaldab vähendada vabaühenduste konsultantide nõustamiste tüüpküsimusi. Lisaks saab juhendmaterjali levitada uudisena ja tuua seeläbi MTYabi lehele rohkem külastajaid.
Järjest rohkem on vene- ja inglise keelseid nõustamisi. Võõrkeelse teenuse kvaliteedi tõstmiseks on konsultantidele läbi viidud inglise keele koolitus ja vene keele koolitus. Keele oskuste tõstmiseks on koolitusi vaja regulaarselt, kuna ühte gruppi ei mahu kõik soovijad ning tööle on asunud uusi konsultante. Keele koolituse eelarve ühe koolituse kohta on hinnanguliselt 2000 €, sisaldab kuni 60 akadeemilist tundi koolitust kuni kaheksale osalejale.
Tellitava teenuse uuendamine on 2023 aastal rakendamiseks valmis, edaspidi on vajalik jälgida, milliste mõõdikute abil teenuse täitmist jooksvalt seirata. Tellitava teenuse kirjeldus on arenduskeskuste juhatajatega kokku lepitud. 2023 aasta tellitava teenuse täitmine näitab, kuidas uue teenuse rakendamine edeneb ning milliseid täiendusi vajame. Peale poolaasta aruandeid saab teha esimesed kokkuvõtted ja tagasisidestada teenuse tellimuse rakendatavust. Tellitava teenuse uuendamise fookuses on kogukondade koordineerimise vajadus. Praegustel pikaajalistel vabaühenduste konsultantidel on väga suured kogemused ja loodud head koostöösuhted omavalitsustega ning kogukondade eestvedajatega. Nende kogemuste baasil on kergem ja tulemuslikum töö kogukondadega.
Väga oluline on 2023 aasta tellitava teenuse eelarve tõus kolmandiku võrra, võrreldes mitme varasema aastaga. See on väga oluline, sest võimaldab vabaühenduste konsultantide töötasu hoida konkurentsivõimelisena.

Vabaühenduste tunnustamisüritused maakondades
1. Ülevaade vabaühenduste, sädeinimeste, vabatahtlike vm tunnustamise korraldusest maakondades
Enamik vabaühenduste konsultante viis tunnustamissündmuse läbi novembris. Mitmetel juhtudel ühildati tunnustamissündmus teise tunnustamissündmusega (ettevõtete tunnustamine) või mõne muu samalaadse sündmusega, et hoida kokku kulusid ja võimendada teavitust sündmusest ning tunnustuse saajatest. Tunnustamissündmuste raames viidi läbi kodanikuühenduste, vabatahtlike, sädeinimeste, kodanikuühiskonna toetajate jm tunnustamine. MAK oli igas maakonnas korraldaja, partneriks mitmed maakondlikud organisatsioonid.
2022 aastal viidi läbi 14 tunnustamissündmust vabaühenduste konsultante poolt. 1 MAK lükkas tunnustamissündmuse edasi 2023 aasta jaanuari kuusse.

2022 tunnustamissündmustel oli kokku 64 tunnustamiskategooriat. Tunnustamiseks esitati kokku 483 kandidaati. Tunnustamiste sündmusel osales kokku 1255 osalejat. Suur enamus vabaühenduste konsultante viis tunnustamissündmuse läbi koostööpartnerite abiga. Kokku kaasasid tunnustamissündmust korraldavad vabaühenduste konsultandid 113 koostööpartnerit tunnustamissündmuse läbiviimiseks. Koostööpartnerid panustavad nii rahaliselt kui toetavad korraldusliku poole pealt. Tunnustamissündmus motiveerib nii kogukondade eestvedajad kui ka kogukondi. Tunnustus annab jõudu ja indu nii eestvedajatel kui liikmetel jälle uusi saavutusi ellu viia. Tunnustamissündmuse mõju saab hinnata läbi nende inimeste, keda märgatakse ja kes saavad tunnustuse. Inimesed on äärmiselt rõõmsad ja tänulikud ning ütlevad, et selline märkamine annab motivatsiooni, et edasi tegutseda. Nad teevad oma tööd südamega, ootamata, et keegi neid kiidaks või tänaks. Seda enam on selline tunnustamine neile suurt rõõmu toov, sest nad ei oota, et neid märgatakse. Lisaks innustab selline edulugude jagamine teisi tegutsema ja järgnevatel aastatel tunnustusele kandideerima. Tunnustamisüritust kajastati kõikjal ka kohalikus ajakirjanduses (maakonna ja/või omavalitsuste lehed), lisaks muidugi maakondlike arenduskeskuste endi kanalites (koduleht, FB).

2. Järeldused
Maakonna ühenduste tunnustamine on jätkuvalt oluline, esiteks vabaühendustele, et nende tegemisi märgatakse ja väärtustatakse. Samuti on KOVid teadlikumad vabaühenduste tegemistest ning eeldatavasti arvestavad ja kaasavad ühendusi rohkem kohaliku elu arendamisse. Lisaks saab tekkib koostöökohti maakonna teiste ühendustega ning maakonna elanikud on saanud teavet ja üha enam ühenduste tooteid/teenuseid tarbida, annetusi teha või vabatahtlikuna kaasa lüüa. Kindlasti on vaja tegevusega jätkata. Tunnustamissündmuse ühildamine mõne teise sündmusega toob korraldamisel kuluefektiivsust ja võimendab kommunikatsiooni, teiselt poolt võib tunnustatud vabaühenduste esiletõstmine jääda mõningal määral tahaplaanile, kuna teemadering on laiem, mida sündmuse raames kommunikeeritakse. Samas on see võimalus igale konsultandidle välja mõelda ja pakkuda ideid, kuidas just vabaühendiused saaksid rohkem tähelepanu. Konsultandid on välja toonud, et täna kasutada oleva eelarve juures on väga raske tunnustamissündmust korraldada. Siseministeerium suurendab 2023 aastast vabaühenduste konsultandi üldise teenuse eelarve mahtu ca 30%, kuid 2023 aastaks ei ole vabaühenduste tunnustamise eelarvet plaanis KÜSKil tõsta.

Tugitegevuste konkurss
1. Eraldatud toetused
Toetuse saaja
Projekti sisu
Summa
Ülevaade väljunditest ja tulemustest.

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.

3. Järeldused konkursi kohta
Pole toimunud alates 2019 eelarve vähesuse tõttu.

KÜSKi tegevus Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmi kontaktpunktina
1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud jms)
Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmi (CERV) kontaktpunkti peamiseks eesmärgiks on programmi info levitamine, taotlejate nõustamine, partnerite kohta info andmine. Sellest tulenevalt on KÜSK loonud oma kodulehele programmi alamlehe (www.kysk.ee/cerv), kus jagatakse jooksvalt infot. KÜSK kui CERV programmi kontaktpunkt on tegelenud programmi taotlusvoorude info ja tingimuste vahendamisega avalikkusele läbi infotundide korraldamise, ettekannete tegemise Eestis ja välismaal toimunud konverentsidel ja seminaridel.
2022. aastal on CERV kontaktpunkt korraldanud kolm suuremat programmi taotlusvoore tutvustavat infopäeva. Lisaks sellele on CERV programmi tutvustatud erinevate KÜSKi ürituse raames (taotlusvoorude infopäevad, MAK konsultantide kohtumised, KÜSKi suminar ja kogemuspäev); kohalikel ja rahvusvahelistel konverentsidel/üritustel; Europe Directi avalikel aruteludel; KOVide üritustel; kahes kõrgkoolis jm. Lisaks on nõustatud erinevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke omavalitsusi.
Taotlusvoorude ja infopäevade kohta on välja saadetud CERV programmi uudiskirju. CERV programmi infot on korduvalt vahendatud ka KÜSKi, MAK võrgustiku ja partnerite (nt Vabaühenduste Liit) infokirjades. Informatsiooni seoses infopäevade ja taotlusvoorude tähtaegadega on jagatud nii KÜSKi kui MTÜ Abi kodulehtede kalendrites. Samuti on CERViga seotud uudiseid vahendatud KÜSKi Facebooki lehel ning kasutatud ka postituste võimendamise teenust infopäevade kutse laiemale sihtgrupile edastamiseks. Aasta jooksul korraldati 4 programmi infopäeva, osaleti 25-l üritusel tutvustades CERV programmi, viidi läbi 30 nõustamist, infokiri jõudis 1336 kontaktini. Üritustel osalejaid oli kokku 903.
Euroopa Komisjoni statistika järgi said eelmise aastal CERV programmist rahastust 30 Eesti organisatsiooni. Toetuste kogusumma oli 716 000.
2. Tegevuste olulisemad tulemused
Teadlikkus CERV programmist on võrreldes eelmise aastaga kasvanud (seda näitab potentsiaalsete taotlejate hulga suurenemine ja suurem huvi personaalsete nõustamiste vastu. Samuti oli kasvavas trendis infopäevadel osalejate arv. Koostöös teiste kontaktpunktidega esitati suvel Euroopa Komisjonile ettepanek, et tegevuste mõõdikutesse lisataks ka infokirjade saajad, kes on kirja avanud. Euroopa Komisjon võttis ettepaneku arvesse ja uuel perioodil (aprill 2022-aprill 2023) arvestatakse seda ühe mõõdikuna.
3. Olulised erinevused või kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel või tulemustes võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt?)
Üheks suuremaks probleemiks olid tõrked Euroopa Komisjoni lehel Funding and Tenders. KÜSK oli üks esimesi kontaktpunkte Euroopas ja seetõttu mitmed portaali võimalused olid meie katsetada. Efektiivset teavitustööd väga oluliselt takistavaks teguriks oli asjaolu, et 2023 aasta alguses avanenud taotlusvoorud kinnitatati detsembris ja enne seda ei olnud võimalik täpsemat infot 2023 avanevate meetmete kohta huvilistele jagada.

Stipendiumid
1. Stipendiumite saajad
Saaja
Alus ja põhjendus
Stipendiumi summa
Aasta vabaühendus 2021: MTÜ ASÕP
Vabaühenduste Liidu poolt moodustatud hindamiskomisjoni otsus
5000 €
Koolinoorte konkurss „Koos suudame“

Tallinna Prantsuse Lütseum, (14 võistlustööd)
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47, aktiivseimalt osa võtnud kool
500 €
6.-9. klass:

Angelina Alt, Väike-Maarja Gümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500 €
Alina Gorina, Kohtla-Järve Maleva Gümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500 €
Kaarin Veelaid, Väike-Maarja Gümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500 €
Helina Lükk, juhendaja, Väike-Maarja Gümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
2 x 250€
Julia Smirnova, juhendaja, Kohtla-Järve Maleva Gümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
250 €
10.-12.klass

Reio Tootsman, Räpina Ühisgümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500 €
Sophie Karoliine Quak, Tallinna Prantsuse Lütseum
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500
Stella Jänes, Tallinna Prantsuse Lütseum
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500
Merike Saar ja Riina Kuuskor, juhendajad, Tallinna Prantsuse Lütseum
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
2 x 250€
Triinu Laar, juhendaja, Räpina Ühisgümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
250 €
Aasta vabaühendus 2022: Ukraina heaks, jagunes 3 vabaühenduse vahel: MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, MTÜ Eesti Pagulasabi
Vabaühenduste Liidu poolt moodustatud hindamiskomisjoni otsus
5000 €
2. Ettepanekud edaspidiseks stipendiumite andmise kohta.
Lisandus maksukulu 1 125€, kuna on tegemist auhindamisega. Stipendium kajastatakse palgana ja maksustada. KÜSK kattis oma eelarvest kulud maksudele.

KÜSKi korraldatud algatused
1. Ülevaade KÜSKi korraldatud algatustest
KÜSKi kommunikatsiooni- ja teavitustöö
Kirjeldus
Ülevaade KÜSKi teavitustegevustest ja olulisematest meediakajastustest
Teavitustegevus toimub regulaarselt KÜSK kodulehel ja Facebooki lehel. Järjepidev ja plaanipärane teavitus- ja turundustegevus KÜSKi taotlusvoorudest, sh vooru väljakuulutamine ja avamine, infopäevale kutsumine, meeldetuletus infopäeva toimumisest, taotlemisest (sh toetuste menetlemise süsteemis), meeldetuletus taotlemise lõppemise tähtaja saabumisest, teavitus statistikaga (palju taotlusi laekus), teavitus tulemustest (toetuse saajatest), järelkajastused (kogemuslood või videod toetuse saajatest jooksvalt). EL programmi CERV taotlusvoorude avanemiste ajakava ja infopäevad.
Regulaarsed KÜSK infokirjad 1700 e-posti aadressiga KÜSKi infolisti.

Alustatud meediamonitooringuga kodanikuühiskonna teemadel, ühishange Siseministeeriumiga.
Informatsiooni jagamine: Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmi infokiri
jõudis 1336 kontaktile.
44 rahastus- ja koostöövõimalusi tutvustavat MAK MTÜ infokirja, regulaarselt igal nädalal, et informeerida vabaühendusi jooksvalt.
Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse projekti tegevusi kajastati viies uudiskirjas.

Maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide tutvustamine KÜSK kodulehe, FB postituste ja koostööpartnerite lehtedel jagamise ning MTYAbi lehe kaudu.

VIDEOLOOD KÜSKi toetuse saajatest Youtube´is, KÜSKi kodulehel ja Facebookis:
A. Eesti Looduskaitse Selts valmistab KÜSKi abiga ette arenguhüpet 26. mai 2022
B. Peri külaselts Põlvamaal valmistub arenguhüppeks 27. juuni 2022
C. VIDEOSALVESTUSED: “Sotsiaalse innovatsiooni planeerimise elluviimise parimad praktikad” seminarilt 5. juuli 2022
D. Kuidas KÜSKi abil on saanud MTÜ Töömaja hoo sisse 28. okt. 2022
E. Teenuse, Luiste ja Urevere külakogukondade eestvedaja Maris Leemets 31. okt. 2022
F. Arenguhüppeks valmistuv MTÜ Montessori Haridus Haapsalus. 15. nov. 2022
Regulaarne kogemuslugude, edulugude ja KÜSilt toetust saanud projektide /inimeste intervjuude jagamine KÜSKi kodulehel, FB-s, maakonnalehtede teavitamine nendest lugudest:
A. Aasta vabaühendus teenib tarka rahvast (lugu ASÕP-ist) 4. veebr. 2022
B. Lääne-Virumaa kogukonna käivitajad Tiina Alavere ja Krõõt Nõmmela-Mehide 14. apr. 2022
C. Kodavere kogukonna eestvedaja Ergo-Hart Västrik 3. mai 2022
D. Kogukonna eestvedajad – Gloria Emajõe äärest ja kaks Katrinilt, üks Äksist ja teine Juula Jõhvikast 6. mai 2022
E. Võõrsil elavad Eesti noored läbisid suvel KÜSKi ja välisministeeriumi toel uut laadi praktikaprogrammi 7. sept. 2022
F. Harmi Haridusseltsis on kiired sügispäevad 11. okt. 2022
G. Põhjala tehase ruumid täituvad 7.10 (tulevaste) maailmaparandajatega! (IMPACT DAY) 6. okt. 2022
H. Tallinnas vahetati sotsiaalse innovatsiooni kogemusi 10. okt. 2022
I. MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus tõmbas joone alla projektile MARISSA 14. okt. 2022
J. Vene keelt kõnelevaid inimesi ühendavad vabaühendused kogunesid Toilasse koostööd arutama 24. okt. 2022
K. Meie uus kolleeg Katre Tamm peab koostööd kõige aluseks 28. nov. 2022
L. Väliseesti kogukonnaväljaannete esindajad arutasid Tallinnas tuleviku üle 2. dets. 2022

KÜSKi töötajate esinemised (vabaühenduse, teise rahastaja vms kutsel)
TÜ Narva Kolledži "Projektijuhtimine" aine raames toimunud fondide seminar noorsootöö üliõpilastele. Sandra Paulus ja Renate Gross tutvustasid KÜSKi ja KÜSKi peamiseid tegevussuundasid, toetusvõimalusi ja „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste“ ehk CERV programmi. Sündmus toimus veebiplatvormil Zoom.
13.05 NULA inkubaatori esimesel koolitusel KÜSKi tegevustest ülevaate andmine, sh KÜSKi teenuste ja toetuste tutvustamine.
7.10. Põhjala tehases mõju- ning jätkusuutlikkuse festival Impact Day. Kerstin Rei tutvustas KÜSKi kui vabaühenduste võimestajat ja toetajat (info oli eelkõige mõeldud sotsiaalse ettevõtlusega tegelevatele vabaühendustele). KÜSK oli esindatud demoalal.
30.11. Tre raadios hommikuintervjuu kogukonna eestvedaja stipendiumi konkursist. https://parnu.treraadio.ee/kordus/9407/hommikuintervjuu-kerstin-rei-kogukonna-eestvedaja-stipendium
KÜSKi kogemuse jagamine rahvusvaheliselt (visiidid KÜSKi, visiidid välismaale)
28.-29.04.2022 toimus Saksamaal Leipzigis sotsiaalse innovatsiooni kompetentsi keskuse (SIKK) rahvusvahelise projekti esimene füüsiline koordineerimise kohtumine eesmärgiga jagada omavahel projekti seniseid kogemusi, arutleda tuleviku tegevuste üle ja tõhustada võrgustiku koostööd. Kohtumisel osalesid Evelyn Valtin ja Marju Mäger.
10.-11.05.2022 toimus Belgias Brüsselis Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) sotsiaalse innovatsiooni voorude lõppkonverents, mille eesmärk oli edendada avatud arutelu ja teadmiste vahetust osalejate vahel ning tugevdada riikidevahelisi koostöösidemeid. Konverentsil osalesid Evelyn Valtin ja Priit Põiklik.
26.-30.09.2022 toimus Inglismaal ja Šotimaal SIKK rahvusvahelise projekti kohakülastus, mille eesmärk oli tutvuda kohalike sotsiaalse innovatsiooni valdkonna tegutsejatega ning samuti luua kontakte ja tutvustada Eesti tegevusmaastikku. Kohakülastusel osalesid projekti partneri Eestist, Inglismaalt, Šotimaalt ja Saksamaalt.
03.-04.10.2022 toimus Eestis SIKK rahvusvahelise projekti Eesti kohakülastus. Kahe päeva jooksul inspireeruti ja saadi teadmisi erinevatelt organisatsioonide ja asutuste esindajatelt nii Tallinnast, Tartust kui Võrumaalt. Kohakülastuse korraldas KÜSK kaasates projekti partnereid. Korraldasid Evelyn Valtin, Marju Mäger.
5.10.2022 toimus Eestis SIKK rahvusvahelise projekti projekti seminar. Korraldasid Evelyn Valtin, Marju Mäger, Sandra Paulus, osalesid Anneli Roosalu, Henri Vaikre.
08.-09.12.2022 toimus Soomes, Helsingis Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) tulemuspõhise juhtimise praktikakogukonna kohtumine, eesmärgiga jagada kogemusi ja parimaid praktikaid ning planeerida edasist tegevust. Seminaril osales Evelyn Valtin.
Infopäevad taotlejatele
KÜSKi Rahvusvahelise suuna kolme konkursi infopäev 1. veebruaril 2022 Zoomis. Koordinaator Sandra Paulus andis ülevaate kolmest konkursist, tingimustest ja taotlusvormidest, Renate Gross tutvustas Euroopa Liidu poolt rahastatavat „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk “Citizens, Equality, Rights and Values programme” (CERV). Infopäev on järelvaadatav KÜSKi kodulehel.
Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud 2022. aasta toetusprogrammi infoseminar 9. veebruar Zoomis. Infoseminari koordineeris Sandra Paulus, kaasatud olid vabaühenduste konsultant Hanna Saar ja KÜSKi hindajate kogu liige Egert Rünne. Infoseminar on järelvaadatav KÜSKi kodulehel: www.kysk.ee/veajal22.
Rahvuskaaslastest noortele suunatud 2022. aasta stipendiumi infopäev 9. märtsil Zoomis. Infopäeva koordineerisid Tea Jänes ja Sandra Paulus. Infopäeval jagas kogemuslugu Eestis praktika sooritanud ja Kanadas elav Juku Gold, Välimisministeeriumi üleilmse eestluse suunda tutvustasid Marin Mõttus ja Keit Speigel, stipendiumi tingimusi ja taotlemisprotsessi tutvustas Tea Jänes. Videosalvestus on järelvaadatav KÜSKi kodulehel: www.kysk.ee/rk22
2022 aasta juunis toimusid AH22 taotlusvooru infopäevad eesti ja vene keeles. Infopäevade salvestused on leitavad KÜSK kodulehelt www.kysk.ee/ah22.
AHE22 Taotlejatele toimusid infopäevad nii eesti kui vene keeles, järelevaadatavad https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/ahe22/.

IVIT22 taotlejatele infopäev toimus 10.10.2022. Infopäev on järelvaadatav https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/ivit22/

Taotlusvoorude ava- ja lõpuseminarid
31.05. Kogukonna eestvedaja stipendiumi saajate ja mentoritega kohtumine, Zoomis.
23.02. AH21 toetuse saajate avaseminar zoomis.
29.06. AH21 ja AH20 toetust saanud vabaühendustele ühine arenguhüppe suveseminar. Seminari eesmärk oli toetuse saajate omavaheline tutvumine, võrgustumine ning võimalike edasiste koostöö vormide soodustamine. Koolitus väärtuskommunikatsioonist, näited Hooandja praktikast, tutuvuda CERV programmiga.

Muud tegevused
1. 9.02 AVP ümarlaual osalemine ja uue perioodi tegevuste planeerimiseks sisendi andmine.
2. Eesti Inimõiguste Keskuse koolitus „Võrdse kohtlemise ABC“ 16. märtsil Tallinnas, Eesti Arhitektuurikeskuses. Koolitus oli suunatud mitmekesise tööandja märgise „Austame erinevusi“ pälvinud ja mitmekesisust väärtustavatele organisatsioonidele, mille hulka kuulub ka KÜSK. Koolitus edendas teadmiseid võrdset kohtlemist puudutavast seadusandlusest ja organisatsioonide võimalustest teemaga tegelemiseks. Koolitusel osalesid koordinaatorid Sandra Paulus ja Evelyn Valtin.
3. 22.02. Eesti Koostöö Kogu, Riigikantselei ning TalTech Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi poolt korraldatud inspiratsioonipäev „KOV: kohaliku osaluse võimalused”, Anneli Roosalu
4. 9.-10.03. rahvusvaheline sündmus Making Waves, Marju Mäger, Renate Gross
5. Märts kuni mai regulaarsed kohtumised Ukraina katusorganisatsioonidega.
6. 7.05. TÜ Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu magistrikava tudengitele ülevaade KÜSKi tegevusest, Anneli Roosalu
7. 10.05. Impact Day Bootcamp, Marju Mäger ja Anneli Roosalu.
8. 27.05. Integratsiooni konverents, „From emergency reception to integration at local level: best practices in the Nordic and Baltic countries“, Anneli Roosalu.
9. Kohakülastus Peri Külaselts Põlvamaal
10. Kohakülastus 2021. a. arenguhüppe vooru toetusesaaja Puhja Koguduse ja 2022. a. välisprojektide toetusesaaja Naiste Tugi- ja Teabekeskuse juurde. Tutvumine ühendustega, toetatud projektidega, projektiga seotud inimestega, ning saavutatud tulemustega. CERV ehk Kodanike, Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Väärtuste programmi kohta info jagamine. Kohakülastustest valmisid videolood, mis on leitavad KÜSKi YouTube-i lehelt ja mida kasutab KÜSK kommunikatsioonis.
11. Koordinaator Sandra Paulus osales 07.06.2022 Tallinnas aset leidnud konverentsil “Turvaliste kogukondade Eesti”, mida korraldas Siseministeerium.
12. 7.-8. juunil läbi rahvusvaheline seminar “Sotsiaalse innovatsiooni planeerimise ja elluviimise praktikad”, peaesinejaks USA teadlane ja sotsiaalse innovatsiooni praktik Debbi D. Brock. Lisaks jagasid oma kogemusi sotsiaalse ettevõtluse praktikud ning toimus turundusteemaline õpituba. Seminaril osales 80 inimest
13. 9.06. kohtumine Põhjamaade Ministrite nõukogu esindusega, Norra suursaadiku Else Berit Eikelandi kutsel, osalesid Norra välisministeeriumi vanemnõunikud Mariann Murvoll ja Elin Graae Linnestad, Agu Lauis ja Anneli Roosalu.
14. 17.06. Demokraatia konverents, Domus Dorpatensis 10 aastat, Anneli Roosalu.
15. 13.07. Äriplaani kirjutamise koolitus https://kysk.ee/ariplaani-koolitus-vabauhendustele/.
16. 24.-25. august KÜSK Suminar “Kodanikuühiskonna toel läbi kriiside”, sh mõttetalgud: Eesti kodanikuühiskonna roll kriisides ellujäämisel ja KÜSKi roll vabakonna ja riigi vahendajana. Grupiarutelu: Kuidas mitmekesisuse väärtustamisega vabakonda uusi võimalusi tuua? Osalejad ca 50.
17. 15.09 KÜSK pälvis kolmandat korda märgise „Austame erinevusi“. Mitmekesisuse kokkuleppe austame erinevusi märgise üle andmine ja kokkuleppe võrgustiku 10. sünnipäev. Evelyn Valtin ja Sandra Paulus.
18. 28.09. kohtumine kogukonna eestvedaja stipendiumi saajate ja nende mentoritega Esku külaseltsis.
19. 27.10 NULA inkubaatori lõpusündmus, Anneli Roosalu, Kristo Tõnissoo, Sandra Paulus.
20. 09.11 Mitmekesisuse kokkuleppe seminar „Kuidas mõõta mitmekesisust ja kaasatust“. Evelyn Valtin
21. 1.-3. detsembril 2022 Tallinnas tugisündmus Eesti väliskogukondade väljaannete toimetuste esindajatele, koostöös välisministeeriumiga. Rohkem infot lahtris: Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud toetusprogramm Välisministeerium.
22. KÜSK kogemuspäev teemal „Kelle oma on koostöö?“, osales ca 140.
23. Projekti kirjutamise koolitus, detsembris 2022 (2 kohapealset koolituspäeva, 1 tagasiside kohtumine veebi teel).
24. 16.12.2022 AH21 toetusesaajatele koolitus „Kuidas olla paremini nähtav sotsiaalmeedias?“, koolitaja HEAK ettevõtluskonsultant Priit Kuuskme. Koolituse tulemusena tõusis osalejate pädevus sotsiaalmeediaplatvormide (Facebook, Instagram) kasutamisvõimaluste osas.
25. Kohakülastus Eesti Looduskaitse Seltsi juures Tallinnas (AHE22)
26. Kohakülastus MTÜ Montessori Haridus Haapsalus (AHE22)
27. Kohakülastus kogukonna eestvedaja stipendiumi saaja juures Märjamaa vallas Teenuse piirkonnas.
28. Kohakülastus MTÜ Töömaja Ahekõnnul, Kehtna vallas, Raplamaal (AHE22)
29. Kohakülastus 2 kogukonna eestvedaja stipendiumi saaja juures Tartus linnas ja Tartu vallas

KÜSKi töötajad töörühmades, komisjonides, ümarlaudades, projektides
KÜSKi töötaja
Töörühm, komisjon, projekt
Tulemus
Kristo Tõnissoo
Tartu Ülikooli Pärnu kolledzi Teenuse disaini ja juhtimise magistriõppe praktikantide praktika KÜSKis.
Praktika käigus intervjueeriti MAK vabaühenduste konsultante (6). Intervjuude analüüsi tulemusel valmis kogukondadeni jõudmise ja nende kaasamise mudeli ettepanek. Tehti järeldused ja ettepanekud KÜSKile teenuse paremaks korraldamiseks ja konsultantidele teenuse osutamiseks.
Sandra Paulus
Eesti Koostöö Kogu korraldatud mõttetalgud 1. märtsil 2022 Tartu Linnaraamatukogus teemal „Raamatukogude kujundamine aruteluoskuste ja kogukondlike dialoogide soodustajaks“. Pilootprojekti „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ tutvustus.
Mõttetalgutel tutvustasti raamatukogude kui kogukondlike dialoogiliste ruumide loojate potentsiaali ja tutvuti heade näidete ja innovaatiliste praktikatega. Piret Jeedase juhitud grupitööde tulemusena valmisid konkreetsed ettepanekud selleks, kuidas kujundada raamatukogudest kogukondlike dialoogide viljelejad, mis said sisendiks mõttetelgute järel alanud esmakordsele koolitusprogrammile raamatukoguhoidjatele. Täpsemat infot projekti kohta leiab Eesti Koostöö Kogu veebilehelt.
Sandra Paulus, Kristo Tõnissoo, Evelyn Valtin, Tea Jänes, Kerstin Rei
Heateo SA koordineeritud NULA 2022. aasta ideede hindamiskomisjonis osalemine hindajana.
NULAsse laekus kokku 73 ideed. Hindamiskomisjoni tulemusena 15 parima hulka pääsenud ideed leiab NULA kodulehelt www.nula.kysk.ee Ideed hinnatud ja tagasiside idee esitajatele antud.
Kristo Tõnissoo
AVP ümarlaual osalemine ja uue perioodi tegevuste planeerimiseks sisendi andmine.
Tegevuste planeerimisse antud sisend.
Anneli Roosalu
Regulaarsed SIM strateegiliste partnerite kohtumised
Jooksvalt saada KÜSKi tegevuste planeerimiseks infot SIM strateegilistelt partneritelt.
Anneli Roosalu
Eesti ühenduste elujõulisuse hindamist Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) koostatud indeksi fookusrühma arutelu, 11.02.
Saadud ülevaade Eesti vabaühendustest ning antud hinnang.
Anneli Roosalu
Riigikogu, täiskogu istung 10.02.2022, “Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamine" arutelu, teemaks annetamine.

Riigikogu istungi jälgimine, saadud ülevaade.
Anneli Roosalu, Kristo Tõnissoo
Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku kohtumine, rregulaarselt
Ülevaade aktuaalsetest teemadest ja sõnumitest seoses Ukraina sõjapõgenike toimingutega ning olukorraga seotud institutsioonide omavaheline info vahetus.
Kristo Tõnissoo
Delta X Sotsiaalse Innovatsiooni ideede komisjonis osalemine (16.12.2022)

Loodud kontaktid Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi ja majandusteaduskonnaga, osaletud tudengitele ja gümnasistidele võistluse Delta X 2022 hindamiskomisjonis liige Ärimudelite võistluse: sotsiaalsed ideede hindamisel.
Evelyn Valtin
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustik
Toimusid mitmed võrgustiku seminarid ja kohtumised Eesti Inimõiguste Keskuse ja mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikuga, mille tulemusena planeeriti 2022. aasta mitmekesisuse päeva ja muid tegevusi teadlikkuse tõstmiseks ja koostööks. KÜSK korraldas büroos temaatilisi aruteluseid ja Suminarile töötoa.
Evelyn Valtin
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku nõukoda, mille moodustavad KÜSK, Kaubandus-Tööstuskoda, Enics Eesti AS, Telia ja Häirekeskus.
Nõukoja raames toimus Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku koordinaatori vahetumisel minimaalselt tegevusi.

Lühiülevaade teistest olulistest kodanikuühiskonda arendavatest tegevustest (lepingutest), millega KÜSK on seotud, kuid mis ei ole käesoleva lepingu osa
Euroopa Liidu rahastuse saanud rahvusvaheline koostööprojekt, sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomine, on väga heaks võimaluseks KÜSKi sihtgrupile sotsiaalse innovatsiooni tutvustamiseks. Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsi on Eestis mitmetes ülikoolides ja asutustes, kuid selle koondamisega pole seni tegeletud. Eesti koordinaatori rolli võtmine KÜSKi poolt projekti raames annab meile olulisi teadmisi nii sotsiaalsest innovatsioonist, sihtrühmast, kui ka Eestis olemasolevast informatsioonist. KÜSKi sihtrühm omakorda võimaldab seda teavet võimalikult laialdaselt levitada, sest vabaühendused, sotsiaalsed ettevõtted, vabaühenduste maakondlikud konsultandid saavad KÜSKist regulaarselt infot ning võimalust seda oma ettevõtmistes rakendada.
Rahvusvahelise projekti juhtpartneriks on Social Impact Saksamaalt. Eestist kuuluvad kompetentsikeskuse projekti partnerite võrgustikku Tallinna Ülikool (TLÜ), Võrumaa Arenduskeskus (VAK), Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV), Siseministeerium (SiM) ja Sotsiaalministeerium (SoM).
Projekti teised rahvusvahelised rahastatud partnerid on SEND, TU Dortmund, FASE, Diakonie Schleswig-Holstein ja Phineo Saksamaalt, Glasgow Caledonian University and Social Innovation Exchange Inglismaalt, Shipyard Foundation Poolast ning Danish Social Innovation Academy ja Danish Design Center Taanist.
Projekti raames luuakse KÜSKi koordineerimisel Eestisse sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse ning sotsiaalse innovatsiooni infrastruktuuri raamistik, mis koosneb kohalike partnerite võrgustikust – kuhu kuuluvad sotsiaalse innovatsiooni valdkonna poliitikakujundajad, eksperdid ja praktikud.
Projektil on kolm peamist eesmärki: 1. sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi arendamine Eestis. 2. Eesti sotsiaalse innovatsiooni meetodite tutvustamine partnerriikidele ja potentsiaalselt teistele ELi liikmesriikidele. 3. Partnerriikide sotsiaalse innovatsiooni valdkonna parimate praktikatega tutvumine ja nende kogemusest õppimine.
2022 aastal Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse (SIKK) projekti raames viidi läbi järgmised tegevused:
• Veebruaris alustas tööd sotsiaalse innovatsiooni visioonidokumendi juhtrühm. Juhtrühma ülesandeks on visioonidokumendi sisu loomine, mida testitakse sisendi saamise eesmärgil huvirühmade hulgas. Ajavahemikus jaanuar-detsember kohtus juhtrühm neljal korral, mille raames kaardistati hetkeolukord ja sõnastati üldeesmärgid ning tegevused.
• Projekti partnerite ja visioonidokumendi juhtrühma koostöös valmis sotsiaalse innovatsiooni visioonidokumendi tööversioon, mille järgmises etapis kaasatakse teisi sidusgruppe mitmel pool Eestis toimuvate avalike arutelude raames.
• Regulaarselt toimusid kohtumised SIKK projekti Eesti partneritega (TLÜ, VAK, SEV, SiM) ning koostöö projekti rahvusvaheliste partneritega mitmesuguste tegevuste, sündmuste ning ka meediakajastuste osas.
• Mais osaleti Leipzigis projekti konsortsiumi kohtumisel ning septembris projekti kohakülastusel Inglismaal ja Šotimaal.
• Võeti üles taskuhääligu salvestus USA eksperdi Debbi Brockiga mh teemadel, mis on sotsiaalne innovatsioon, mis on seda iseloomustavad märgid ja millist olulist väärtust sotsiaalne innovatsioon loob.
• Koostati ja saadeti välja viis uudiskirja
• Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastuse toel viidi 7.-8. juunil läbi rahvusvaheline seminar “Sotsiaalse innovatsiooni planeerimise ja elluviimise praktikad”, kus peaesinejaks oli USA teadlane ja sotsiaalse innovatsiooni praktik Debbi D. Brock. Lisaks jagasid oma kogemusi sotsiaalse ettevõtluse praktikud ning toimus turundusteemaline õpituba. Seminaril osales 80 inimest.
• 12. augustil Arvamusfestivalil raames korraldati arutelu teemal “Kriisist külluseni – nutikalt ja üheskoos“, kus eksperdid ja praktikud keskendusid sellele, kuidas koostöös ja nutikalt lähenedes katsumustega veel paremini toime tulla? Kuidas saame kodanikena muutusi esile kutsuda? Arutelu korraldamine toimus koostöös SEViga ning teiste projekti partnerite sisendiga.
• 03.-04.10.2022 toimus Eestis sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse (SIKK) rahvusvahelise projekti Eesti kohakülastus. Kahe päeva jooksul inspireeruti ja saadi teadmisi erinevatelt organisatsioonide ja asutuste esindajatelt nii Tallinnast, Tartust kui Võrumaalt. Kohakülastuse korraldas KÜSK kaasates projekti partnereid.
• 5. oktoobril korraldati SIKK projekti rahvusvaheline seminar „Sotsiaalse innovatsiooni infrastruktuuri kujundamine: Läänemere regiooni kogemused“. Seminaril oli esinejaid ja osalejaid Eestist, Leedust, Soomest, Itaaliast, Saksamaalt, Poolast, Inglismaalt, Portugalist, Slovakkiast ja Lätist. Seminar korraldati Eestis koostöös projekti partneriga Social Innovation Exchange.
• 7. oktoobril korraldati Impact Day nimeline mõjufestival, milles KÜSK oli kaaskorraldaja, demo alal esineja ning ühe arutelu korraldaja kutsudes Eestisse esinema Inglismaa organisatsiooni Social Innovation Exchange esineja Fie Neo sotsiaalsest innovatsioonist ja sotsiaalsest ettevõtlusest inspireerivatest praktikatest maailmas ning sotsiaalse innovatsioonispiraali juurutamisest.
• Läbi aasta koordineeris KÜSK Eesti partnerite tegevusi, panustas projekti rahvusvahelistesse tegevustesse ning viis ellu mitmesuguseid projekti tegevusi ja korraldas sündmusi.

2022. aasta märtsis esitas KÜSK taotluse Euroopa Liidu „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ Liidu väärtuste taotlusvooru, summas 2 854 760 EUR, millest 10% moodustab omaosalus. Taotlusvooru eesmärk on pakkuda rahastust võimekatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Taotleja on KÜSK, kes toetust saab omakorda Eesti kohalikele ja arenevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ temaaliste projektide elluviimiseks edasi saab jagada. Samuti oleks KÜSKi ülesandeks rahastuse saamisel kodanikuühiskonna organisatsioonide laialdane koolitamine vastavatel teemadel. Tagasiside KÜSKi poolt esitatud taotlusele oli mitte rahastada.

Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud toetusprogramm Välisministeerium
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
6
32 701,67
0
32 701,67

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Toetusprogrammi tingimused kinnitati KÜSK nõukogu koosolekul 28. oktoobril 2021. Muudatused võrreldes eelmise aasta tingimustega hõlmasid endas: täpsustust, et programm on suunatud perioodiliste väljannetele; nõuet esitada koos taotlusega ühingu registreerimiskinnitus ja taotluse allkirjastanud isiku allkirjaõiguslikkuse kinnitus; lisatud hindamiskriteerium projekti tegevuste mõju hindamiseks väljaande jätkusuutlikkusele.
Menetlusprotsess vidi läbi sarnaselt eelmistele aastatele ning on kirjeldatud tingimustes ja KÜSKi kodulehel.
Toetust saanud väljaanded ja projektide kirjeldused on avalikustatud KÜSKi kodulehel.
KÜSK korraldas koostöös välisministeeriumiga 1.-3. detsembril 2022 Tallinnas tugisündmuse Eesti väliskogukondade väljaannete toimetuste esindajatele. Sündmusele olid kutsutud nii toetust saanud väljaannete esindajad kui väljaannete ja kogukondade esindajad ning väliskogukondades tegutsevad sõltumatud ajakirjanikud kes KÜSKi toetusprogrammis osalenud ei ole, kuid kuuluvad sihtrühma.

Sündmusel osales kokku 16 kutsutud inimest, kes esindasid Eesti väliskogukondasid ja nende väljaandeid Saksamaal, Türgis, Kanadas, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Rootsis, Itaalias ja Venemaal Peterburis.
Sündmuse eesmärk oli uute teadmiste loome (selleks korraldasime külastusi mh Rahvusvahelisse Majja, Eesti Rahvusringhäälingusse ja Presidendi Kantseleisse, kus eksperteadmiseid meediamaastikust jagasid muuhulgas Anvar Samost, Ilmar Raag ja Indrek Treufeldt); võrgustumine ja väljaannete omavahelise koostöö soodustamine suurendamaks väljaannete jätkusuutlikkust.
2. detsembril toimus Telliskivi Loomelinnakus 3-tunnine arutelu, mille raames väljaannete esindajad tutvustasid oma väljaandeid, nende rahastusmudeleid ja arutasid arenguvajadusi ja -võimalusi. Lisaks jagas oma kogemust väljaande Edasi asutamisest ja finantsmudelist Janeck Uibo.
Sündmuse raames kohtusid väljaannete esindajad ka informaalselt eesmärgiga arutada edasisi koostöövõimalusi ning finantseerimisvõimaluste loomist (sh kaasates erasektori kapitali) väljaannete toimevõimekuse toetamiseks.
Kokkuvõtet sündmusest saab lugeda KÜSKi kodulehelt siit: https://kysk.ee/valiseesti-kogukonnavaljaannete-esindajad-arutasid-tallinas-tuleviku-teemadel/

3. detsembril olid sündmusel osalejad kutsutud osalema välisministeeriumi üleilmse virtuaalfoorumi salvestusel. Foorumil arutleti 2023. aasta märtsis toimuvate Riigikogu valimiste eel, kui palju välismaal elava eestlase hääl loeb ja kas välismaalt on võimalik Eesti ühiskonna asjades kaasa rääkida. Samuti arutleti infovahetuse teemadel, sealhulgas väliseesti kogukondade väljaannete ja meedia rolli üle olevikus ja tulevikus paneelarutelus, milles osalesid Sirle Sööt väljaandest Rahvuslik Kontakt (Rootsi), Ülle Toode Itaalia Eesti Seltsist ja Marcus Kolga, ajakirjanik ja politoloog Kanadast. Virtuaalfoorumi kohta leiab infot, sh järelvaatamise lingi, KÜSKi kodulehelt siit: https://kysk.ee/eesti-valiskogukondade-esindajad-pidasid-uleilmset-virtuaalfoorumit/

3. Järeldused konkursi jätkamise osas
KÜSKi ja Välimisteeriumi vahel sõlmitud halduslepingu kohaselt jätkub konkurss ka 2023. aastal. Enamus toetusesaajatest on korduvtaotlejad ning mitmed projektid on oma olemuselt eelmiste aastate projektide jätkuprojektid, mis tegelevad pikemaajaliste muutustega nagu väljaande digitaalse platvormi arendamine, noorte ja kogukonna kaasamine väljaande sisuloomesse, väljaande sisulise kvaliteedi parendamine läbi uute ja/või professionaalsete autorite kaasamise, väljaande turundamine ja liikmeskonna suurendamine. Toetatud väljaannete seas on nii pika ajalooga väljaandeid, mis on kujunenud välja ajaloolistes Eesti diasporaades, kui ka uusi asutatud väljaandeid. Mõlemal juhul on kiirelt muutunud meediamaastikul oluline ümber kujundada või leida jätkusuutlik mudel ning nišš, mis kätkeb endas pikaajalist tööd. Seetõttu on toetusprogrammi jätkamine põhjendanud ja oluline, et toetada väljaandeid jätkusuutliku mudeli väljaehitamise jätkamisel ka järgnevatel aastatel.

Rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumiprogramm Välisministeerium
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
20
59 430

1
16
51 600
2. Stipendiumiprogrammi läbiviimise alused
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital taotlusvooru “Rahvuskaaslastest noortele suunatud 2022. aasta stipendium erialase praktika teostamiseks Eestis” (RKS22) läbiviimise aluseks on:
1. Haldusleping Välisministeeriumiga
2. Taotlusvooru tingimused: https://kysk.ee/rks22/
3. RKS22 sisulise hindamise koosoleku (04.05.22) protokoll
4. KÜSK 13. mai 2022 juhatuse otsus nr 149/3.1-3 taotlusvooru taotluste rahuldamise kohta, tulemused on avaldatud KÜSK kodulehel.

3. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele).
Vooru tingimused kinnitati KÜSK nõukogu 24.01.2022 otsusega. Vooru tingimused ja kandideerimise info avalikustati veebruari keskel, taotluste esitamise tähtaeg oli 31.03.2022. Kokku laekus taotlusvooru “Rahvuskaaslastest noortele suunatud 2022. aasta stipendium erialase praktika teostamiseks Eestis” 20 taotlust. Tehnilises hindamises langes välja 1 taotlus, puudus praktikakoha kinnistuskiri. Vooru eelarve oli 51 600 eurot, toetus määrati 16 taotlejale. Stipendiumi kasutamise periood on 1. juuni – 30. november 2022, praktika pikkus 4-8 nädalat ja praktika peab toimuma füüsiliselt Eestis. Esitati 5 taotlust praktikaks kuni 8 nädalat ja 15 taotlust, vähemalt 8 nädalat kestva, praktika sooritamiseks Eestis. Vastavalt valitud praktikakohale jagunesid toetuse saajad järgnevalt: vabaühendustes 10 stipendiaati, avalikus sektoris 3 stipendiaati, erasektoris 3 stipendiaati. Organisatsioonid: Finantsinspektsioon, Välisministeerium, Saaremaa Vallavalitsus, Eesti Mälu Instituut, Estonian Anthropocene Center MTÜ, Eesti Heliloojate Liit MTÜ, Massia kool MTÜ, Peace Child Eesti MTÜ, Tartu Hartilaste Liit, MTÜ Rahvusvaheline Maja, Seiklejate Vennaskond, Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, Wohom OÜ, Raadius Arhitektid OÜ.
Praktikantide kohtumine välisministeeriumis ning Integratsiooni Sihtasustuse külastuse toimus 22. augustil 2022. Kõik stipendiumi saajad lõpetasid praktika tulemuslikult ja eesmärgipäraselt. Praktikantide kommentaarid:
1. Ken Marcus Vilborn (Lõuna-Aafrika Vabariik), praktika Ellex Raidla Advokaadibüroos:
„Kokkuvõtteks olen vägagi rahul oma praktika kogemusega. See andis mulle palju uusi teadmisi, sotsiaalset kapitali ning pani mind proovile. Praktika vältel puutusin kokku advokaadibüroo erinevate valdkondade ja nende ülesannetega, mis avardasid minu silmaringi ja andsid hea sihikindluse oma tulevikuks.“
2. Anna-Liisa Ševeljova (Hispaania), praktika MTÜ Tartu Rahvusvaheline Maja:
„Olen väga tänulik, et sain sellises toredas mitteformaalses keeleõppeprojektis kaasa lüüa. Sain täiesti uudses kontekstis oma oskusi rakendada ning Tartu Rahvusvahelise Maja meeskonnalt saadud värsked ideed ja asjalik tagasiside tulevad kindlasti kasuks. Lisaks andis see praktika mulle juurde enesekindlust ja soovi ka tulevikus edaspidi keeleõppe uurimise ja läbiviimisega tegeleda.“
3. Robi Roht (Austraalia), praktika Wohom OÜ:
„Minu esimeseks projektiks sai transporditava saunamaja ehitus ehk projekt nimega “Ben”, mis andis mulle võimaluse ehitada üks hoone algusest lõpuni. Sain kätte projekti ja tööjoonised, millega tegin kohe tutvust. Esimese päeva lõpuks olin valmis lõiganud seina ehituseks vajamineva puitmaterjali. Kokkuvõtteks võin öelda, et mu kogemus oli ainult positiivne. Mul on hea meel, et valisin pikema programmi, mis andis mulle rohkem aega sisseelamiseks, Eesti töökultuuriga kohanemiseks ning võimaluse teha üks projekt kaasa algusest lõpuni. Praktika andis mulle hea ettekujutuse moodulmajade ehitamisest ning kinnituse, et saan oma oskustega tööturul hakkama.“
4. Ettepanekud edaspidiseks stipendiumite andmise kohta.

Jätkata stipendiumite andmist 2023. aastal.
2022. aasta programmi tulemusi hindasid nii KÜSKi büroo kui välisministeeriumi partnerid (üleilmse eestluse üksus) positiivseks ning stipendiumiprogrammi on plaanis jätkata. 2023. aasta stipendiumiprogrammi läbiviimiseks on KÜSK kinnitanud stipendiumiprogrammi tingimused ja sõlminud halduslepingu välisministeeriumiga. Programm avalikustatakse veebruaris 2023, taotlustähtajaga 24. aprill 2023.

MAK konsultantide koolitus uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks, Kultuuriministeerium
1. Ülevaade koolitus tegevusest, osalejate arv ja edasised ettepanekud.
Sõlmitud koostööleping Kultuuriministeeriumiga on seotud ESF rahastusmeetmega. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ (edaspidi Meede) tegevuse 3.1. „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ alategevuse 2.2.3.2 „Teenuste arendamine“
Projektitegevuste eelarve on 4800 €. Tegevused:
16.02 Konsultantidele sissejuhatav koolitus sihtrühmast- uussisserändajad.
14.03.2022 - 17.06.2022 toimus konsultantidele inglise keele koolitus mahus 60 akadeemilist tundi, sellest 20 tundi iseseisvat tööd – osales 8 konsultanti.
06.06.2022 – 31.08.2022 toimub konsultantidele vene keele koolitus mahus 60 akadeemilist tundi, sellest 20 tundi iseseisvat tööd – osaleb 6 konsultanti.
7.02.2022 - 28.05.2022 vahemikus toimus infovoldiku välja töötamine, tõlkimine ja kujundamine. Infovoldikud on loodud kolmes keeles – eesti-, vene- ja inglise keeles.
28.05.2022-09.09.2022 toimub MTYabi.ee vene keelsel lehel kodanikuühiskonda tutvustava info uuendamine, ühenduse asutamisega seotud info uuendamine ja MTYabi lehele vabatahtliku tegevusega seonduva alamlehe loomine.

2. Järeldused
Koostöö Kultuuriministeeriumiga on läinud sujuvalt. Toimuvad regulaarsed kohtumised ja vajaduspõhised arutelud. Tulevikuperspektiivis on ootus, et käesolevale projektile tuleb järg, mille sisuks on uussisserändajatele kodanikuühiskonna alane nõustamine.
Keelekoolitused konsultantidele viib läbi Multilingua Keelekeskus OÜ. Rahulolu ja tagasiside koolitajatele on olnud väga positiivne. Sarnaseid keelekoolitusi on vaja viia läbi regulaarselt, et püsiks ja paraneks konsultantide keeletase ning uutel konsultantidel oleks võimalus oma erialast keeleoskust parandada.
MTYabi vene keelsel lehel kodanikuühiskonda tutvustava info uuendamine, vabaühenduse asutamisega seotud info uuendamine ja MTYabi lehele vabatahtliku tegevusega seonduva alamlehe loomine tõstaks lehekülje kvaliteeti. Infovoldikud suurendavad lehe külastatavust ning selles kaudu on uussisserändajad paremini informeeritud kodanikuühiskonnast Eestis.

Aruande kinnitus:
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Amet
Allkiri
Anneli Roosalu
Juhatuse liige
Allkirjastatud digitaalselt

Lisa 1 Tegevus- ja tulemusaruanne_2022_I ....asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNELI ROOSALU 47209152735 2022-07-21 12:24:34

Lisa 1 Tegevus- ja tulemusaruanne_2022_I poolaasta.docx

Kinnitatud kantsleri käskkirjaga „2022. aastaks riigieelarvelise toetuse
andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital“
Lisa 1

Tegevus- ja tulemusaruanne
Esitatakse seisuga 10.06.2022 hiljemalt 21.07.2022 (vahearuanne, ainult numbrilised näitajad)
31.12.2022 hiljemalt 31.01.2023 (lõpparuanne, kumulatiivselt)

Kõikide konkursside, voorude juures peavad olema lingid taotlemise tingimustele.

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale KÜSKis. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

Esitatakse lõpparuandes

1. VABAÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU SUURENDAMINE

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse kasv
Võimekused, mida toetust saanud ühendused on arendanud KÜSKi rahvusvahelise suuna konkursside toel. Arendatud võimekustest selgub, et rahvusvaheline koostöö, mis võimaldab teadmussiiret, kogemusvahetust, rahvusvaheliste ekspertide kaasamist ja välisrahastust, panustab eeskätt ühingute sisuliste tegevuste arendamisse, laiendamisse ja uute tegevuste algatamisse. Reisitoetuste raames on aset leidnud ka mitmeid rahvusvahelisi kohtumisi, mille raames arendavad ühingud oma strateegilist võimekust, nt koos partneritega tegevusperioodide strateegia kohandamist/loomist, või kasutavad võimalust osaleda katusorganisatsioonide/partnerite võrgustikes katusstrateegiatesse sisendi andmiseks.
Reisitoetused
Põhitegevuse sisuline arendamine, sh kvaliteet ja mõju (19)
Uute tegevuste algatamine (12)
Missioon, visioon, strateegia ja planeerimine (8)
Välisprojektid
Põhitegevuse sisuline arendamine, sh kvaliteet ja mõju (2)
Uute tegevuste algatamine (1)
Inimesed organisatsioonis sh töötajad, vabatahtlikud (1)

Eestis tegutsevate vabaühenduste laialdasem rahvusvaheline koostöö
KÜSKi rahvusvahelise suuna konkurssidest selgub, et reisitoetuste konkursi raames on pärast reisipiirangute leevenemist rahvusvahelise koostöö tegemine kiirelt taastunud ja kasvanud. Samuti on jätkuvalt oluline rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste korraldamine, mis 2020. ja 2021. aastal oli piirangute kontekstis raskendatud (nt pidi sündmuseid korduvalt edasi lükkama või leidma lahendused hübriidformaatide rakendamiseks), ning mille tähtsust rõhutatakse varasemast enim – rahvusvaheliste võrgustike hoidmiseks pärast kaheaastast perioodi peamiselt virtuaalseid kohtumisi on motivatsioon suur, mis kajastub ka taotluste arvus.
Välisprojektide konkursi raames on võrreldes eelmise aastaga taotlemisaktiivsus langenud, mis tuleneb eeldatavasti Euroopa Liidu uues eelarveperioodis avanevate rahvusvahelise koostööprogrammide ajakavast, milles avanemistähtajad on enamuses käesoleva aasta lõpul. Lisaks on rahvusvahelise suuna koordinaator saanud tagasisidet ühelt ühingult, kelle plaanitud välisprojekti taotlust ei olnud võimalik välisrahastajale esitada tulenevalt sõja kontekstis katkenud suhetega partnerorganisatsioonidega – kui suur on sõjalise konflikti mõju olnud Eesti vabaühenduste rahvusvahelisele koostöövõimekusele laiemalt, ei ole praegusel hetkel KÜSKile saadaolevate andmete baasil võimalik hinnata.

Taotletud/toetust saanud 2020
Taotletud/toetust saanud 2021
Taotletud/toetust saanud 2022 I poolaasta
Reisitoetused
34/29
16/14
20/19
Välisprojektid
23/19
11/9
2/2
Rahv. suursündmused
2/2
3/3 (millest loobus üks)
3/3

Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
Toetuste jagunemine erinevate valdkondade, piirkondlike ja üle-eestiliste, eesti - ja muukeelsete ühingute vahel; kodanikuühiskonna horisontaalsete teemade osas
Toetuste jagnunemine KÜSKi rahvusvahelise suuna konkursside raames erinevate valdkondade ja kodanikuühiskonna horisontaalsete teemade osas:
Välisprojektide konkurss
Valdkonnad: Tööhõive, ettevõtlus ja majandusareng (1); Keskkonnakaitse laiemalt (1); Vaimne tervis ja heaolu (1)
Teemad: Võimekad ja hoolivad kogukonnad (1); Sektoritevaheline koostöö sh avalik ja erasektor (1); Rahvusvaheline koostöö (1)
Reisitoetused
Valdkonnad: Haridus ja noorsootöö (15); Sotsiaalne kaasatus ja võrdsed võimalused (12); Sihtrühma eneseareng ja -teostus (8)
Teemad:
Rahvusvaheline koostöö (22); kodanikuteadlikkus- ja aktiivsus (10(; Sektoritevaheline koostöö (8).
Rahv. katusorg. suursündmused
Valdkonnad: Keskkonnakaitse laiemalt (2); Haridus ja noorsootöö (1); Piirkondliku/kohaliku elu edendamine (1);
Teemad: Rahvusvaheline koostöö (3); kodanikuteadlikkus ja -aktiivsus (2); vabatahtlik töö (1)
Kasvab rahvusvahelistes võrgustikes aktiivselt osalevate vabaühenduste arv
KÜSKi rahvusvahelise suuna konkursside raames on indikaatorina vaadeldud toetust taotlenud ja saanud ühingute (mitte projektide) arvu, esmakordsete taotlejate arvu viimase kolme aasta võrdluses ehk alates 2019. algusest ja korduvtaotlejate ehk mitmest konkursist toetust saanud ühingute arvu, mis kõik lubavad teha järeldusi vabaühenduste tegutsemise aktiivsusest rahvusvahelistes võrgustikes.
Kokku on 2022. I poolaastal rahvusvahelisest suunast toetust taotlenud ja saanud 18 ühingut, millest 6 ühingut on korduvtaotlejad ehk taotlenud käesoleval aastal ühest või mitmest konkursist toetust rohkem kui ühe korra. Esmakordselt toetust taotlenud ühinguid viimase kolme aaste lõikes on 7 ühingut, kes kõik taotlesid toetust reisitoetuste konkursist.
Võrreldes eelmise aastaga, mil esmakordseid taotlejaid oli reisitoetuste konkursil kolm, on selle aasta reisitoetuste konkurss näidanud ühingute kasvavat aktiivsust, mis korreleerub ka reisipiirangute leevenemisega.
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursi raames on kõik toetusesaajad ka varasemalt KÜSKi toetuse toel osalenud rahvusvahelistes võrgustikes, neist esimest korda viimase kolme aasta lõikes korraldab oma võrgustiku suursündmust Eestis KÜSKi toel kaks ühingut. Sillamäe Lastekaitse Ühing korraldab käesoleval aastal KÜSKi toel oma neljandat võrgustiku suursündmust. Need andmed näitavad nii kasvavat aktiivsust, kui kasvavat võimekust võtta juhtroll võrgustike kohtumiste korraldamiseks Eestis.
Käesoleva aasta välisprojektide konkursile esitatud kaks taotlust on esitatud ühingute poolt, mis on viimase kolme aasta lõikes KÜSKi toel läbi viinud mitmeid rahvusvahelisi projekte. See näitab ühingute kasvavat võimekust stabiilselt läbi aastate osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides KÜSKi toel.
Kasvab edukate rahvusvaheliste koostööprojektide arv
Käesolevaks aastaks on edukalt lõpule jõudnud 7 KÜSKi toetatud välisprojekti.
Käesoleval aastal on KÜSK toetanud kahte rahvusvahelist koostööprojekti, mille tulemused selguvad 2023. aasta alguses.
Rahvusvahelisest koostööst tekib Eesti vabakonda lisaressurssi, mis aitab kasvatada Eesti vabakonna mõju
KÜSKi välisprojekti toetamise konkursi raames on vaadeldud toetanud projektide osas KÜSKi toetuste kogusumma (6214,29 EUR) ja välisrahastajate toetuste koondsumma (97 601,04 EUR) suhet.
97 601,04 EUR : 6214,29 EUR = iga KÜSKi poolt toetusena makstud 1 euro kohta lisandub vabakonda lisaressurssi 15,70 eurot.
Lisaks lisandub vabakonda mitte-rahalist lisaressursi kogemusvahetuse ja teadmussiirde näol läbi reisitoetuste konkursi.

Projektitoetuste taotlusvoorud mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse suurendamiseks.
1. Taotlusvoorude ettevalmistamise, menetlusprotsessi ülevaade (sh ülevaade hindamisest), probleemid.
Vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor (AH) 2022, tähtajaga 15.09.2022. Taotluvooru läbiviimine toimub sarnaselt eelmistele aastatele vastavalt vooru tingimustele, mis on leitavad www.kysk.ee/ah22. 2022. aastal on vooru eelarve 496 055,39 eur, millest 248 027 euroga toetatakse piirkondlike ühingute projekte ja 248 028,39 euroga üleriigilise või rahvusvahelise tegutsemispiirkonnaga organisatsioonide projekte. Piirkondlike ja üleriigiliste/rahvusvaheliste organisatsioonide taotlusi hinnatakse eraldi ja toetatakse vastavalt kujunenud hindepunktide pingereale. Maksimaalne toetuse suurus taotluse kohta on jätkuvalt 25 000 eurot. 2022 aasta juunis toimusid taotlusvooru infopäevad eesti ja vene keeles. Infopäevade salvestused on leitavad KÜSK kodulehelt www.kysk.ee/ah22. Äriplaani kirjutamise koolitus huvilistele juulis 2022 https://kysk.ee/ariplaani-koolitus-vabauhendustele/.
AH21 ja AH20 voorudest toetust saanud vabaühendustele toimus 2022 aasta juunis ühine arenguhüppe suveseminar, mille eesmärk oli toetuse saajate omavaheline tutvumine, võrgustamine ning võimalike edasiste koostöö vormide soodustamine. Lisaks koostöö- ja kogemuste vahetusele oli osalejatel võimalus end harida väärtuskommunikatsiooni teemavaldkonnas ning ammutada ideid Hooandja ja KÜSK CERV programmi võimalustest. Osaeljate hulgas oli MAK vabaühenduste konsultante. Ülevaate sündmusest on leitav https://kysk.ee/kas-sina-tead-juba-kuidas-oma-vabauhenduse-unistused-ellu-viia/
Arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor (AHE22) – https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/ahe22/ Taotluse esitamise tähtaeg oli 3. veebruar 2022. Taotlejatele toimusid infopäevad nii eesti kui vene keeles. Mõlemad on järelevaadatavad taotlusvooru kodulehel. Venekeelsel infopäeval osales ainult 5 inimest. Koostöös MAK konsultantidega on vajalik läbi mõelda, kas venekeelse infopäeva korraldamise jätkamine on vajalik, kui jah, siis millises vormis. 2022 tehtud KÜSKi kodulehele Korduma Kippuvate Küsimuste (KKK) rubriigi, kust taotleja võis leida vastused korduma kippuvatele küsimustele https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/ahe22/ kerides kõige alla/lõppu.

Taotlusvoor toimus sarnaselt eelmistele aastatele. Lisatud üks muudatus tingimustesse, lisaks aruandele tuleb esitada arengueksperdi antud hinnang valminud tegevuskavale või äriplaanile. Kõik taotlused, kes ületasid lävendi 70 punkti, said toetust. Konkurss AHE toetusele on väiksemaks jäänud võrreldes varasemate aastatega. Koostöös MAK konsultantidega on vajalik läbi mõelda, kas antud taotlusvoor on vajalik sellisel kujul ja/või vajab muudatusi vabaühenduste vajadustele kohandamiseks. Samuti kuidas suurendada taotlejate arvu. Toetuse saajate nimekirja koos projekti tutvustustega leiab KÜSKi kodulehelt: https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/

Üks taotleja esitas teabenõude ja vaide KÜSKi nõukogule, mida ei rahuldatud. Teabenõudes sooviti teada taotlust hinnanud hindajate nimesid ja punktide arvu kriteeriumite ja hindajate kaupa, mis hiljem vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni tähelepanekutele ka edastati. Sellest juhtumist tulenevalt lisatakse kõikide KÜSKi taotluvoorude tingimustesse edaspidi punkt, mille kohaselt hindajate nimesid ei avalikustata.

Taotlejatele ei saadetud sel korral tagasisideküsitlust, vaid paluti vastatata küsitlusele, mida KÜSK viib läbi koostöös Tallinna Ülikooliga. Küsitlus viiakse läbi kõigi KÜSKist toetust taotlevate ühingute seas, eesmärgiga kaardistada KÜSK toetuste mõju ühingute tegevusvõimekusele ning täpsustada saadud infost lähtuvalt KÜSKi toetuste eesmärke ja taotlusvoorude tingimusi.
2. Projektitoetuse taotlusvoorude väljundnäitajad
Taotlusvoor
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
AHE22
60
238 257,98
3
38
148 367,74

3. KÜSKi hinnang antud aastal lõppenud taotlusvoorude tulemuslikkusele ja varem lõppenud voorude mõjule (järelaruannete baasil) ühenduste tegevusvõimekusele. Probleemid ja nende lahendamine. Lisaks mõjusad näited ning üldistatult taotlejate tagasiside voorude läbiviimisele.
Taotlusvoor
Hinnang

Esitatakse lõpparuandes

Näited

Esitatakse lõpparuandes
Taotlusvoor
Hinnang

Esitatakse lõpparuandes

Näited

Esitatakse lõpparuandes
Taotlusvoor
Hinnang

Esitatakse lõpparuandes

Näited

Esitatakse lõpparuandes
Taotlejate tagasiside voorudele üldistatult
Esitatakse lõpparuandes
Järeldused järgmiste taotlusvoorude ettevalmistamiseks, menetlemiseks, tugitegevuste (infopäevad, juhtide jututoad, aruandeseminarid, arengueksperdid jt) kavandamiseks.
Esitatakse lõpparuandes

NULA inkubaator
1. Käesoleva aasta hooaja kirjeldus, tulemused, probleemid.
NULA inkubaatori läbiviimisel on konkursi tulemusel KÜSKi partneriks aastatel 2021 - 2023 Heateo Sihtasutus. Nupukate lahenduste toetamine toimub neljas etapis: Inspiratsioonipäevad, Ideede korje, Inkubatsioon, Projektide rahastamine. Inspiratsioonipäevad toimusid eriolukorra tõttu virtuaalselt. Sellel aastal olid erakordselt aktiivsed ka artiklite kirjutajad, kes käsitlesid ühiskonna probleeme, samad teemad on NULA 2022 aasta programmi märksõnadeks.
Aprillis esitati tähtajaks kokku 73 ideed (https://nula.kysk.ee/esitatud-ideed), millest 15 said oma algatust tutvustada nõuandvale kogule. Neist 10 valiti välja NULA inkubaatorisse, mis on leitavad Nula kodulehet (https://nula.kysk.ee/algatused ) ja kes jätkavad põhjalikumalt oma idee edasi arendamisega. Edasi pääsesid: Arusaamise Agentuur, Digiõps, Kooliratas, Leluelu, myBabycare, Noorte Vabamu NoVa, PRESS-F, Om Nom, ReStailit ja Tuksu teise südames. Üks algatus loobus mai kuus inkubaatoris osalemisest, kuna meeskonnal oli raske leida ajalist ressurssi inkubaatori intensiivses programmis jätkamiseks.
Pärast juuni kuus toimunud vahehindamist jätkavad üheksa ideed: Arusaamise Agentuur, Digiõps, Kooliratas, Leluelu, myBabycare, Noorte Vabamu NoVa, Om Nom, ReStailit ja Tuksu teise südames.

2. Järeldused järgmisteks hooaegadeks.
Esitatakse lõpparuandes
3. 2020. ja 2021. aastal starditoetuse saanud projektide käik
Algatus
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade tulemustest
Helge Kool MTÜ (2020)
Helge Kooli lahendus on terviklik tarkvaraline süsteem, mis lubab lastel enda probleeme lahendada ja jagada informatsiooni lapsevanemate ja koolispetsialistidega. Projekti teostamise järgmises faasis on meil kavas keskenduda 13-19-aastastele kooliõpilastele suunatud eestikeelse mobiilirakenduse arendamisele kujul, et see oleks testitud ja kasutatav ning baasfunktsionaalsuses tasuta saadaval App Store’is ja Google Play keskkonnas.
25 000
Arendati välja Helge mobiilirakendus, mille abil õpilased saavad automaatselt teste täita ja oma tulemuste kohta tagasisidet.
Mobiilirakendus on leitav App Store'i ja Google Play kaudu.
2022.a. esimesel poolaastal on algatuse tegevus laienenud 10 kooli ja idee testimises osaleb jooksvalt ligi 500 õpilast.

MTÜ Kideo (2020)
E-lapsehoidja aitab lapse haiguse ajal või muul hetkel laste kõrvalt kodukontoris töötavatel vanematel keskenduda pakilistele kohustustele nagu näiteks videokoosolekul osalemine, pakkudes paindlikku, kiiret ja
asukohast sõltumatut lapsehoidmise teenust.
24 988,40
Tänaseks on loodud toimiv platvorm, mille taga on lastega töötavate spetsialistide võrgustik. KideoCall on viinud läbi ligi 700 tundi e-hoide ning arendab teenust edasi.
MTÜ Logopuu (2020)
Aidata 0-3 aastaste laste vanematel saada kiiresti ja mugavalt tõenduspõhist infot oma lapse kõne arengu ja arendamise kohta ja sel viisil hoida kokku logopeedide ja vanemate (töö)aega/ressursse. Starditoetuse raames on planeeritud veebipõhine platvorm, mille abil saab lapsevanem tõenduspõhiselt ja mugavalt hinnata ja toetada lapse kõne ja suhtlemisoskuse arengut kahes ajapunktis, pooleteise- ja kaheaastaselt.
24 996,06
Valminud on koduleht ja suur osa selle sisuloomast ning täna on juba võimalik teenust tarbida lapse arengu staatuse määramiseks. Logopuu sotsiaalmeedia kanal (Facebook) on aktiivne.
Logopuu teenuse arendus veel käib. Valmimas on kaks teenust.
1. 18 kuuste laste kõne hindamise küsimustik, mille abil saab teada, kas (16-20kuuse) lapse kõne arenguga on kõik hästi.
2. Videokursus, mille abil saab teada olulised nipid ja trikid, kuidas saab ise igapäevaste tegevuste käigus aidata väikelapsel rääkima hakata.
EatB4 (2021)
EatB4 on andmevahetusplatvorm, mis aitab päästetud toidul jõuda abivajajateni suuremas koguses ja väiksemate kuludega.
Andmeplatvormile on ühendatud toidu annetajad ja toiduabi saajad. Toidukaupluste andmebaasidest liigub info annetatud toidust automaatselt Toidupangale. See võimaldab efektiivsemalt planeerida logistikat ning lõpetab pabersaatelehtedelt andmete kogumise.
25 000
Andmeplatvormi arendamiseks on partner leitud, lähikuudel valmib esmasne versioon andmeplatvormist. Rakenduse kasutamiseks on nõusoleku andnud Rimi ja Toidupank. Toidupangaga on sõlmitud ka kirjalik koostöölepe.
EatB4 osales raadiosaates Ärataja. Kus rääkis kuidas NULA inkubaatori toetusel aitab platvorm EastB4 jõuda Toidupangal paremini abivajajateni.

PEVICO (2021)
PEVICO MTÜ eesmärk on pakkuda kasutajasõbralikku videosuhtlus platvormi, et vähendada põlvkondade vahelist sotsiaalset distantseerumist ja ühendada digioskamatud, nende lähedased ning hoolekandeasutused ühtseks tervikuks, ületades geograafilised ja pandeemilised piirangud.
25 000
2022 esimeseks poolaastaks on arendamise lõppjärgus rakenduse disain. Osaliselt on komplekteeritud riistvara. Välja töötamisel on organisatsiooni bränd. PEVICO uus brändinimi on LEVI.

Suursündmuste toetamine
1. Käesoleval aastal toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
Toetati 5 taotlust suursündmustele kogusummas 100 000 eurot.
2. Toetatud sündmused
Toetuse saaja
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade väljunditest ja tulemustest
MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant

„Maapäev 2022 - maapiirkondade vabaühenduste suurfoorum“
20 000
Tulemused selguvad detsembris 2022.
MTÜ Lifeskills
„VNEformat ehk Kogemusõppepäevad venekeelsete vabaühendustele“
18 000
Tulemused selguvad detsembris 2022.
MTÜ Arvamusfestival
„Arvamusfestival 10“
20 000
Tulemused selguvad augustis 2022.

SA Eestimaa Looduse Fond
„Teeme Ära talgupäev 2022“
38 000
Tulemused selguvad detsembris 2022.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik MTÜ
„Sotsiaalse ettevõtluse suursündmus“
4000
Tulemused selguvad detsembris 2022.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
• Kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste ideekorje konkurss – vaadata üle sõnastus ja ümber mõtestada konkursi idee ja eesmärk
(Ideekorje vs? traditsiooniline sündmus) Kaaluda, kas võiks olla uutele ideedel suurem toetussumma, kuna vajavad rohkem tuge sündmuse käivitamiseks.
• Lähtuvalt konkursi eesmärgist vaadata üle idee, sündmuse maht ja summa proportsionaalsus
• Kaaluda abikõlblike kulude lisamist tingimustesse
• Kaaluda sarnase põhimõtte rakendamist suursündmuste puhul nagu rahvusvaheliste suursündmuste puhul, kus on maksimaalne taotletav summa ette määratud. Rahvusvaheliste sündmuste konkursi tingimustes on KÜSKi toetuse % kogumaksumusest määratud.
• Kuidas need kaks konkurssi omavahel on seotud või ei ole seotud, suursündmuste konkurss ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss. Momendil ei ole suursündmused on Eesti sisene.
• Üle vaadata sisu-ja finantsaruande esitamine. Suursündmuste eelarved on suured, kuid aruanded üldisemad võrreldes teiste taotlusvoorudega.
• Hindamisprotsessi läbi arutamine, kuidas ja kas muuta, kas kaasata hindajate kogu.

Reisitoetuste konkurss
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
20
25635,43
1
19
22955,43
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
2022. aasta reisitoetuste tingimused on kinnitatud KÜSKi nõukogu koosolekul 15. detsembril 2021 ja peamised muudatused tingimustes on:
- reisikindlustuse, sh reisitõrkekindlustuse soovituslik sõlmimine reisi toimumise kuupäevadeks, milleks on võimalik taotleda toetust Euroopa siseste reiside puhul kuni 50 eurot ja Euroopa-väliste reiside puhul kuni 100 eurot;
- reisitõrkest tingitud reisi ära jäämise korral KÜSKi poolt juba ostetud piletite hüvitamise kord – hüvitamise eelduseks on reisiks sõlmitud reisikindlustusleping ning kindlus- ja transpordi/majutusteenusepakkuja poole ametlik teade kulude mittehüvitamise kohta.
Menetlusprotsess toimub sarnaselt eelmistele aastatele lähtudes konkursi tingimustest ja on kirjeldatud KÜSKi kodulehel.
Tehnilises hindamises langes välja üks taotleja, kuna taotleva MTÜ liikmetest moodustasid üle poole äriühingud, mistõttu ei vastanud taotleja tingimuste punktile 4.4 ja loeti äriühingute valitseva mõju all olevaks.
Toetusesaajad on avalikustatud KÜSKi kodulehel.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Taotlemisaktiivsus reisitoetuste konkursist on kasvanud, eeldatavasti seoses COVID-19 pandeemiast tingitud piirangute leevenemisega. Kogutud võimekuste statistikast selgub, et eeskätt arendatakse teadmussiirde läbi just ühingute sisulisi ja strateegilisi võimekusi. Taotlustest joonistub välja, et reisitoetust kasutatakse lisaks teadmussiirdele ja huvikaitsele ka võrgustumiseks ja rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks. Käesoleva aasta reisitoetuste taotlustes varasemast enam mainitud just rahvusvahelisi koostöökohtumisi ja projekte ettevalmistavaid kohtumisi, võib eeldada seost uue Euroopa Liidu eelarveperioodiga avanevate koostööprojektide programmidega.
Viiel korral kasutati reisitoetust Eestisse välisekspertide toomiseks, kes muuhulgas esindasid valdkonnapõhist pädevust, mida Eestis on vähe (kuulmispuudega laste haridus); mitmekesist ekspertteadmist kodanikuühiskonnast rahvusvahelisel tasandil; kogukonna ja noorte kaasamise meetodeid rahvusvahelise projekti kavandamisel; uudseid viise tõstmaks teadlikkust loodusega suhestumisest läbi kunsti eesmärgiga suurendada teadlikkust ja tõsta kogukonna/MTÜ liikmete arvu; ning innovaatilisi teadmiseid taimsetest toidutehnoloogiatest.
Eesti kogemust jagamas, koolitumas ja koostööprojekte edendamas käidi Taanis, Iirimaal, Norras, Rootsis, Prantsusmaal, Šveitsis, Belgias, Tšehhis, Austrias, Kanadas ja Araabia Ühendemiraatides. Väliseksperte võõrustati Tallinnas, Narvas ja Narva-Jõesuus, Pärnus ja Viinistus.
Reisitoetuse konkurss on konkursi koordinaatori hinnangul jätkuvalt väga oluline, et toetada Eesti vabaühenduste võimekuse kasvu ja koostöösuhete loomist/edendamist rahvusvahelise koostöö jätkamiseks projektide raames või muus vormis.

Välisprojektide toetamise konkurss
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
2
6214,29
0
2
6214,29
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest.
Välisprojektide toetamise tingimused kinnitatud KÜSK nõukogu koosolekul 15. detsembril 2022, mil viidi ainsa muudatusena sisse kohustus esitada projekti aruandlusena lisaks välisrahastaja poolt heaks kiidetud arundele ka aruanne KÜSKi vormil.
Menetlusprosess viidi läbi sarnaselt eelmistele aastatele vastavalt konkursi tingimustele ja see on kirjeldatud KÜSKi kodulehel.
Toetusesaajad ja projektide lühikirjeldused on avalikustatud KÜSKi kodulehel.
Tulemused:
10. juuli 2022 seisuga on edukalt lõpule jõudnud 7 välisprojekti: aruanded on esitanud kolm 2019. aasta toetusesaajat, kaks 2020. aasta toetusesaajat ja kaks 2021. aasta toetusesaajat. Kolm lühinäidet edukalt lõpetatud projektide tegevustest ja tulemustest:
- Toetusesaaja: Naiste Tugi- ja Teabekeskus. Koostati teaduspõhine veebiplatvorm, mille abil koolitada teismelisi küberkiusamise ja sellest hoidumise osas. Projekti tulemina valmis 13-16 aastastele teismelistele interaktiivne mäng, mis käsitleb küberkiusamise ja internetiturvalisuse riske. Kokku kaasati koos partnerriikidega 1121 noort ja 113 õpetajat. Projekti koduleht: www.stoponlineviolence.eu.
- Toetusesaaja: MTÜ Mondo. Tegeleti teavitustegevustega, toetamaks avatut ja kaasavat suhtumist rändesse ja rändajatesse. Peamine sihtrühm oli 15-35 aastased noored. Projekti tulemina on noored rändeküsimustes teadlikumad, et edendada sallivust ja lõimumist (kohtumistel rändeekspertide ja rändetaustaga noortega on osalenud 12 279 noort); noored ajakirjanikud on olnud kaasatud projekti ja loovad tasakaalustatud meediasisu, noored aktivistid ja haridustöötajad kaasavad noori dialoogi rände teemadel (mh töötati välja rändekursus „Mondo Rändekool“, 12 projektis osalenud õpetjat on korraldanud oma koolides rändeteemalisi tegevusi).
- Toetusesaaja: Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus. Osaleti rahvusvahelise keskkonnaõiguse võrgustiku Justice & Environment töös ja vahendati kogemust Eestisse ja Eestist. Projekti teemadeks olid mh Aarhusi konventsioon, keskkonnamõjude hindamine ja kliimamuutused. Projekti tulemina edendati kliimamõjudega arvestamist keskkonnamõju hindamises (mh valmis põhjalik raport) ning edendati teadlikkust ja mehhanisme seoses juurdepääsuga keskkonnasjades (nt tõlgiti ja koostati infovoldik).

3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
2022. aasta välisprojektide toetamise konkursi taotlemisaktiivsus on käesoleva aasta esimesel poolaastal madalam kui eelmistel aastatel. Eeldatavasti on see seotud Euroopa Liidu uue eelarveperioodiga 2021-2027, mille raames rahvusvaheliste koostööprojektide programmide taotlustähtajad alles avanevad. Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmid avanevad 2022. aasta sügisel; Kesk-Läänemere ja Erasmus pogrammide esimesed tähtajad avanesid märtsis ning suurem osa neist avaneb 2022. aasta jätkudes. Kuigi osade taotlusvoorude tähtajad olid juba 2022. aasta alguseks, ei olnud info liikumine nende kohta piisavalt efektiivne, et võimaldada vabaühendustel projektitoetuse taotluseid ette valmistada, partnereid leida ja taotluseid esitada.
Prognoosime taotlusaktiivsuse kasvu aasta lõpuks ning 2023. aastaks, mil vabaühendustel on olnud võimalus projektitoetuse taotlused esitada ja neile vastused saata. Programmid on mitmekesised ning mahukad, mistõttu eeldame, et võimalused projektide läbiviimiseks on head ning KÜSKi välisprojektide toetamise konkurss on oluline selleks, et jätkuvalt toetada vabaühenduste võimekust neis osaleda. Lisaks on oluline arvestada COVID-pandeemia mõju vabaühenduste tegevusvõimekusele – tegevuste ja teenuste kohandamine vastavalt piirangutele, mis mõjutas nii ühingute omatulu kui liikmeskonda, võib olla endaga kaasa toonud mõju ühenduste võimekusele tegeleda ressursimahukate rahvusvaheliste koostööprojektidega, mistõttu antud konkurss on sellevõrra relevantsem.

Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
3
35151,00
0
3
35151,00
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest
2022. aasta tingimused on kinnitatud 15. detsembril 2021 KÜSKi nõukogu koosolekul. Tingimustes on täpsustatud mitte-abikõlblikke kulusid, aruandlust ning toetuse tagasinõudmise aluseid, mille täpsustamine oli vajalik nõuete selgemaks sõnastamiseks nii KÜSKile kui taotlejale.
Menetlusprotsess toimus sarnaselt eelmistele aastatele lähtudes tingimustest ja on kirjeldatud KÜSKi kodulehel.
Toetusesaajad ja toetatud sündmuste ülevaatlikud kirjeldused on avalikustatud KÜSKi kodulehel.
Toetatud sündmused:
1. „26th FEAPDA congress: Innovation, Opportunities and Challenges in the 21st Century Deaf Education: Technology in and Outside the Classroom“ 30.09. – 1.10.2022 Tallinnas. Sündmust korraldab Kuulmispuudega Laste Õpetajate Selts (KLÕPS). Sündmuse põhifookuses on teadusuuringute tulemuste, kogemuste ja heade praktikate jagamine tehnoloogia innovaatilisest kasutamisest kuulmispuudega laste hariduses, aga ka suhtlemissituatsioonides ja tegevustes väljaspool klassiruumi.
2. European Network “Green Habito” 01.05. - 04.05.2022 Narva-Jõesuus. Sündmust korraldas Sillamäe Lastekaitse Ühing. Sündmuse eesmärk oli arutada kodanikuühiskonna panuse üle ÜRO tegevuskava 2030 ja ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide täitmisel ning tõsta kodanikuühiskonna rahvusvahelist võimekust ja teadlikkust mh rahu edendamisest.
3. MTÜ Let’s Do It World võrgustiku rahvusvaheline konverents „Global Summit 2022“ 6.-8. juulil Pärnumaal. Konverents tõi Eestisse kokku Let's Do It Worldi võrgustiku liidrid ja partnerid 50st riigist, et üheskoos ette valmistada Maailmakoristus 2022 ja seada sihte jätkusuutliku maailma poole liikumiseks muutunud rahvusvahelises olukorras.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Konkursi taotlemisaktiivsus näitab Eesti vabaühenduste motivatsiooni jätkuvalt korraldada oma võrgustike suursündmusi Eestis. Pärast kaheaastast olukorda, milles suur osa rahvusvahelisest tööst toimus virtuaalselt, hindavad vabaühendused praegu veelgi olulisemaks võimaldada võrgustikel kohtuda füüsiliselt. Lisaks jätkub trend, mille kohaselt aina enam sündmuseid korraldavaid Eesti vabaühendusi toimivad ise katusorganisatsioonide või võrgustike ellukutsujatena - peame oluliseks seda trendi toetada ning pakkuda konkursi abil tuge ressursimahukate kohtumiste edukaks läbiviimiseks. Konkursi ülesehitus ja tingimused on toiminud edukalt, mistõttu praeguses vormis konkursi jätkamine on põhjendatud.

2. VÕIMEKAD JA HOOLIVAD KOGUKONNAD

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Kogukondade ja KOV-ide tõusnud teadlikkus kohaliku tasandi ja kogukondade koostöövõimalustest
Kohalike omavalitsuste vabaühenduste rahastamise analüüsi on tutvustatud kokku üheksas maakonnas. Pärast ühenduste rahastamise juhendmaterjali uuendamist on võimalus läbi viia nii uuenenud juhendmaterjali kui uuringu tulemuste tutvustus maakondades.
Vahemikus 05.04-15.06 toimus Sotsiaalse Innovatsiooni labori poolt läbi viidud KOV-ide ja kogukondade programm. Programmis osalesid ka vabaühenduste konsultandid, kes toetasid meeskonna liikmena omavalitsusi programmi tegevustes. Kokku osales programmis 10 konsultanti.

KOV tasandil on kogukonnad kaasatud kohaliku elukeskkonna kujundamisse
Esitatakse lõpparuandes
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
KÜSKi toetuse ja nõustamise tulemusena suureneb inimeste kaasatus kogukondlikesse ettevõtmistesse ja kohaliku elu edendamise algatustesse
Toetuse aruandlus esitatakse jaanuaris 2023.
Elujõuliste kogukondlike võrgustike arv
Esitatakse lõpparuandes
Suureneb KOVde osakaal, kes kasutavad KÜSKi abi (MAKide vabaühenduste konsultandid) kogukondliku koostöö edendamisel
Esitatakse lõpparuandes

Kogukondade arendamine
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
120
587 120
12
26
125 000
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Kogukonna eestvedaja
stipendiumi konkurss toimus esmakordselt. Ettevalmistused konkursi korraldamiseks algasid 2021 aasta I kvartali. Kaasamaks võimalikult laia ringi ettevalmistustesse korraldati kogukonnaseminar, et kaardistada mida vajavad kogukonnad efektiivsemaks tegutsemiseks, millised on kogukonna ootused ja kellele on need suunatud. Siseministeeriumi poolt anti seminaril ülevaade kogukonnakesksest lähenemisviisist. Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut andis ülevaate Kogukonna mõistest, tähendusväljast ja uudsetest külgedest kogukonna arenduses.
Koostöös Eesti Külaliikumine Kodukandiga viidi läbi arutelu Arvamusfestivali kogukonna alal, teemaks kogukonna rollid. Arutelu eesmärk oli arutada koos, mis on kogukonna roll nii oma liikmete kui ühiskonna jaoks ning mis see peaks olema? Kuidas kogukonnad kujunevad, kas ja kes neid saab luua? Millised on tugevad kogukonnad? Arutelus osalesid: Kertu Birgit Anton (Fridays For Future Eesti), Monika Rogenbaum (Taheva Valla Külade Selts), Peeter Vihma (Tallinna Asumiseltside Liit), Raoul Raidna (Lille Asumiselts MTÜ tuleohutuse ja vabatahtliku pääste eestvedaja).
2021 aasta novembris viidi läbi kogukonna eestvedaja stipendiumi infoseminar. Infoseminaril tutvustati stipendiumi ning koguti infot osalejatelt kogukondade vajaduste kohta. Stipendiumitaotluse esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2022. Stipendiumi kasutamise periood on 1. aprill - 31. detsember 2022. Stipendiumi suurus on kuni 5 000 eurot.
Taotlejaid oli kõikidest maakondadest. Ühtegi stipendiumi ei määratud 3 maakonda: Ida-Virumaa, Hiiumaa ja Järvamaa. Üks stipendiumi saaja sai osalise toetuse eelarve ammendumise tõttu. Konkursi tulemused KÜSKi kodulehel https://kysk.ee/toetuste-ajalugu/
Tehnilisest hindamisest väljalangemise peamised põhjused: kogukond tegutses laiemalt kui 1 KOV piires; esitatud dokumentidel puudusid digiallkirjad. Neid vigasid on tõenäoliselt võimalik vähendada, täpsustades statuudi sõnastust ja lisades vajalikke lahtreid taotlusvormis juurde.
67 taotlust ületas lävendi 70 punkti. Stipendiumi saajate punktide summa oli vahemikus 82-96 punkti.
26 taotlusel 120st oli hindepunktide vahe suurem kui 25 punkti, ulatudes maksimaalselt kuni 67 punktini.
26 stipendiumi saajale on 23 mentorit, st kahel mentoril on rohkem kui üks mentee. Üks stipendiumi saaja on pidanud leidma endale uue mentori, sest olemasolev ei soovinud mentorina tegutseda.
Kõigile taotlejatele saadeti tagasisideküsimustik, vastas 84 inimest 120st. Küsiti, kuidas leidis taotleja infot stipendiumi kohta, kas osales infoseminaril, kas konsulteeris MAK konsultandiga, kuidas leidis mentori, kuivõrd arusaadav oli taotlusvorm. Lisaks kogukonnas olevate ressursside kohta – kas on piisavalt teadmisi ja oskusi kogukonnas, palju on inimesi, kes oleksid võimelised tegevusi eest vedama ning millisesse ühiskonnaelu valdkonda kogukond enim panustab. Küsiti ka olemasolevate koostöösuhete kohta KOV-dega.
36% vastanutest kuulis stipendiumist oma kogukonnaliikmelt, 25% vastanutest leidis info KÜSKi infokanalitest.
Ainult 18% vastanutest osales infopäeval.
80% vastajatest hindasid tingimusi ja taotlusvormi arusaadavaks.
54% vastajatest leidis sobiva mentori KÜSKi kodulehelt, 28% leidis tuttava soovitusel.
73% vastanutest konsulteeris MAK vabaühenduse konsultandiga enne taotluse esitamist.
61% vastanutest hindas oma kogukonnas tegutsevate inimeste oskusi ja teadmisi heaks või väga heaks.
28% vastanutest kirjutas, et nende kogukonnas oleksid võimelised tegevusi eest vedama 2-4 inimest, 26% vastas, et üle 10 inimese ja 24% vastas, et 5-9 inimest.
Peamiseks ühiskonnaelu valdkonnaks, millesse kogukond panustab, nimetati kohaliku elu edendamist.
Olemasolevad koostöösuhted KOViga on peamiselt kahte tüüpi: KOV toetab kogukonda rahaliselt projektide rahastamise kaudu või ollakse KOVle partneriks oma piirkonnast.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas
Tulemused selguvad jaanuar 2023.

Vabaühendustele suunatud arenguprogrammid maakondades
1. Ülevaade, tulemused
Esitatakse lõpparuandes

2. Järeldused edasise vajaduse ja korralduse osas.
Esitatakse lõpparuandes

3. KODANIKUÜHISKONNA ARENDAMINE JA INNOVATSIOON

Ülevaade oodatavate tulemuste saavutamisest
Elanike aktiivne kaasatus kodanikuühiskonda
Esitatakse lõpparuandes
Eesti elanike kasvanud teadlikkus kodanikuühiskonnast ja ühiskondlike protsesside mõjutamise võimalustest
Esitatakse lõpparuandes
Kodanikuühiskonnast alguse saanud uute koostöö- ja koosloomemudelite arv
Esitatakse lõpparuandes
Saavutatud mõju üldine kirjeldus ja kirjeldus indikaatorite kaudu
Klientide rahulolu nõustamisteenusega
Esitatakse lõpparuandes
Vabaühenduste laiem koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega
Esitatakse lõpparuandes
Tugitegevused on aidanud parandada organisatsioonide võimekust (paranenud on eestvedajate isiklikud pädevused)
Esitatakse lõpparuandes

Regionaalne kodanikuühiskonna võimestamine
1. Väljundnäitajad
Mõõdik
Allikas

2021
2022
Nõustamiste arv
KIS
jaanuar
174
216

veebruar
137
99

märts
144
275

aprill
427
123

mai
99
156

juuni
87
61

juuli

august

september

oktoober

november

detsember

KOKKU
1068
930
Liikmete arv MAKi või valdkonna e-posti loendites (uudiskirja saajate arv)
MAK

Mtyabi.ee veebilehe külastatavus
Google Analytics, sessions
1,76
1,78

Google Analytics, users
83,80%
81,50%

Google Analytics, pageviews
73,68%
69,47%

Keskmine külastuse aeg
00:01:33
00:01:39
Vajadusel kommenteerige väljundnäitajaid. Kui kommentaare pole, kustutage see kast.
Esitatakse lõpparuandes
2. Ülevaade MAK võrgustiku vabaühenduste konsultantide koordineerimisest ja selle käigus esile kerkinud probleemidest, sh teenuse halduskulude jaotusest MAKide vahel
30. juuni 2021 seisuga töötab Eesti MAK võrgustikus kokku 18 vabaühenduste konsultanti, neist kolm vene töökeelega ja seitse konsultanti pakuvad nõustamist inglise keeles. 2022 esimesel poolaastal on vahetunud 5 konsultanti. Teadaolevalt lahkub 2022 aasta oktoobris veel üks konsultant.
Vabaühenduste teejuht internetis on MTYabi.ee. Kodulehel on uuendatud andmeid ja viidud sisse täiendusi. MTYabi lehe vene- ja inglise keelsed lehed vajavad nii täiendamist kui andmete uuendamist. Materjali tälkimine täienduste tegemiseks kodulehel nõuab täiendavat rahalist ressurssi.
Nõustamisteenuse ja halduskulude jaotuse osas võrreldes eelmise aastaga muudatusi ei ole.
Nõustamised jätkuvad ning neid viiakse suures osas läbi elektroonilisi vahendeid kasutades.
KÜSK jätkab regulaarsete kohtumiste korraldamisega konsultantidele. Ühel kohtumisel osales KÜSK meeskond ning osales koolitusel ning kohakülastusel koos konsultantidega. Esimesel poolaastal on konsultantidele toimunud uuenenud äriregistri kasutamise koolitus. Kohtumistel on andnud ülevaate oma tegevustest SIM, KÜSKi koordinaatorid, Külaliikumine Kodukant, Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna töötajad. Mitmel korral on olnud arutelu uus teenuse mudel.
Konsultantide kompetentsi arendamiseks KÜSKi poolt eraldi koolituspäevi 2022 ei ole planeeritud, kuna eelarve seda ei võimalda. SIM kaardistab konsultantide kompetentse ja planeerib neile koolitust kogukondade suunaliste tegevuste oskuste arendamiseks. Jätkasime kliendirahulolu küsitluste läbiviimisega ja hindamisega, eesmärgiks klientide tagasiside ja ettepanekute kaudu saadud sisend konsultatsiooniteenuse täiendamiseks ning vabaühenduste konsultantide teenuse kvaliteedi hindamiseks. Kliendirahulolus olulisi muudatusi ei ole ja täpsemad tulemused koondame aasta kohta lõpparuandes.
Jätkame ka eelmisel aastal alustatud mentorlusega, kus uuele vabaühenduste konsultandile leiame algusperioodiks mentori vabaühenduste konsultantide võrgustikust. Tänaseks on 4 ametisse astunud uut konsultanti kõik saanud endale mentori. Juuni lõpuga lahkunud konsultandi kohale otsitakse uut töötajat.

Ülevaade koordineerimisel tekkinud probleemidest. Kõige olulisem ja keerulisem probleem on tellitavale teenusele täienduseks tulev kogukondi koordinaarivate tegevuste lisamine. 2022 on toimunud kohtumised ja arutelud lisanduvate tööülesannete kohta. Tööülesanded on kirjeldatud, kuid ei ole selge milliste meetoditega neid ellu viima hakatakse ja kas tegevusteks on olemas ka rahaline lisaeelarve. Tänaseks ei ole selged tegevuste tulemusmõõdikud. Ei ole teada, kas kohalikud omavalitsused on valmis läbi tellitava teenuse raames planeeritud tegevuste, kogukondade koordineerimisse panustama ning konsultantidega koostööd tegema. Konsultantide hulgas on tekkinud mitmeid küsimusi, näiteks kuidas on planeeritud konsultantide ettevalmistus uute tööülesannetega tegelemiseks. Kuidas konsultandid omandavad vajalikud pädevused uute tööülesannete täitmiseks. Oluline küsimus on täiendav eelarve tööülesannete täitmiseks. Hoolimata asjaolust, et tellitava teenuse rahalise mahu vähesust on korduvalt välja toodud, ei ole selles suunas positiivseid muutuseid toimunud. Vähendanud on rahastust maakondlike arenguprogrammide läbiviimiseks, ühe arenguprogrammi kohta on ette nähtud 1470 €. Sellise summa eest on keeruline kvaliteetset arenguprogrammi korraldada. Siiski on konsultandid üle ootuste hästi suutnud programme korraldada, ning kaasanud lisaressursse.
Vabaühenduste konsultantide töötasu ei ole enam konkurentsivõimeline, lisandub kõrge inflatsioon. Eelnevale lisandub tellitava teenuse uuendamisega seotud segadus. Tagajärjeks on olukord kus 2022 esimesel poolaastal on lahkunud 5 vabaühenduste konsultanti ja sügisel lahkub teadaolevalt veel 1 konsultant.

3. KÜSKi hinnang MAK võrgustiku vabaühenduste konsultantide tegevuste koordineerimisele, sh infovahetuse korraldamisele ning MAKide tegevuste kontrollile

KÜSKi hinnangul sujus konsultantide tegevuste koordineerimine üldjoontes rahuldavalt. Tellitava teenuse uuendamisega on seotud mõningane segadus. Eelarve puudulikkus tekitab alati probleeme.
Kontroll MAKide osutatava teenuse üle toimus lisaks aruandlusele ja selle kontrollimisele jooksvalt. MAKid täitsid oma lepingulisi kohustusi ning olulisi puudusi pole täheldatud. Üheski maakonnas pole teenuse osutamine aruandeperioodil katkenud.
Jätkame infovahetusega KÜSKi ja konsultantide vahel ning hoiame seda efektiivsena. Infovahetus toimub lisaks koosolekutele ka infokirjade formaadis. Vajadusel tekitame eraldi kirjavahetuse või erakorralise koosoleku mõnel esilekerkinud arutelu vajaval teemal. 2022. aasta esimesel poolel saadeti välja kokku 21 rahastus- ja koostöövõimalusi tutvustavat infokirja.

4. KÜSKi hinnang saavutatud tulemustele, võttes aluseks tellitud teenuse kirjelduse
KÜSKi tellitav teenus katab jätkuvalt organisatsiooni kogu arengutsükli. Kogu tsüklit toetab läbivalt kodanikualgatuse tekkeks soodsa keskkonna loomine. Nelja peamise arengutsükli, millele lisandub keskkonna loomine, tulemusi kirjeldatakse lõpparuandes.
Võrreldes 2021. aasta 6 esimese kuuga on nõustamiste arv vähenenud 138 nõustamise võrra. Kahanemise üheks põhjuseks on asjalolu, et aasta esimese kuue kuu jooksul on vahetunud piirkondades 5 konsultanti. Uued konsultandid vajavad konsultandi ametisse sisseelamiseks ja valdkonnaga tutvumiseks aega, mille tagajärjel toimub vähem nõustamisi. Olukorda mõjutab asjaolu, et konsultantide töökoormus väheneb.
Kliendirahulolu küsitluse tulemused on endiselt väga kõrged. Respondentidest, kes said e-kirja teel nõustamist vastasid 91,18%, et said oma küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. 8,82% e-kirja saanud respondentidest vastas, et sai osalise vastuse oma küsimusele. Respondente, kes e-kirja teel oma küsimusele vastust ei saanud ei esinenud. Kohtumise teel nõustamist saanud respondentidest 100% vastasid, et said küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. Respondente, kes kohtumise teel küsimusele vastust või probleemile lahendust ei saanud, ei olnud.

Võrreldes 2021 aastaga on 2022 aasta esimesel 6 kuul nõustamismeetoditena vähenenud e-kirja teel nõustamiste arv ja kasvanud on kohtumiste ning grupinõustamiste arv. Telefoni teel pakutavate nõustamiste arv on sarnasel tasemel. Kohtumiste arvu kasvule aitas kaasa eriolukorraga seotud piirangute leevendamine. Nõustamise meetodina on KIS andmebaasi lisatud täiendavalt koolitused. Konsultandid viivad koolitusi omal initsiatiivil läbi piisavalt mahukas koguses (ilma lisa eelarveta), siis on need välja toodud nõustamise liigina.

1% võrra on vähenenud organisatsiooni asutamisega seotud nõustamised. See asjaolu on osaliselt kinnitus, sellele et mtyabi.ee katab suuremal määral selle teemavaldkonna infovajaduse. Kasvanud on organisatsioonide arendamisega ja organisatsioonide tegevusvõimekuse (juhtimine) kasvatamisega seotud nõustamised. Üks põhjus on kindlasti rahastusvõimaluste kahanemine, mis suunab organisatsioone tegutsema organisatsiooni võimekuste arendamisega. Teine põhjus on vajadus organisatsioonide tegevused üle vaadata ja eriolukorra aegsest madalamast tegevusaktiivsuse olukorrast välja tulla ning aktiivsemalt tegutsema hakata.
Vähenenud on organisatsioonide tegevusvõimekuse (projektid) ja organisatsioonide tegevusvõimekuse (rahastamine) nõustamiste osakaal. Põhjusena on toodud välja asjaolu, et mõned toetusmeetmed on suletud, kuna finantsressursid on suunatud mujale, rahastajate jaoks kriitilisematesse valdkondadesse.

KIS sissekannete kohaselt nõustamistest 68% olid eesti keelsed nõustamised, 28% vene keelsed nõustamised (263 nõustamist 930-st) ja 4% inglise keelsed nõustamised (34 nõustamist 930-st). Statistika näitab, et vene keelsete nõustamiste arv on kasvanud, kui ka nõustamiste suhtarv on suurem, kui vene keelsete nõustajate arv. Võrreldes 2021 aastaga on kasvanud ka inglise keelsete nõustamiste arv.

5. Ülevaade MAK võrgustiku vabaühendustekonsultantide kliendirahulolu kogumisest ja tulemustest

Esitatakse lõpparuandes

6. Head näited maakonna tulemuslikest ühingutest ja MAKide rollist nende edusammudes

Esitatakse lõpparuandes

7. Ülevaade maakonna ühingute või eestvedajate arenguvajadustest

Esitatakse lõpparuandes

8. Ülevaade konsultantide koolitusvajadustest
Esitatakse lõpparuandes

9. KÜSKi järeldused ja ettepanekud edaspidiseks
Nõustamisel käinud klientide rahulolu on endiselt väga kõrge, mis kinnitab teenuse kõrget kvaliteeti. Arvestades mitmete konsultantide lahkumist käesoleval aastal on eesmärk teenuse taset hoida. Eraldi uute konsultantide koolitusteks eelarvet ei ole, kuid usume, et mentorsüsteemi olemasolu võimaldab tööle asunud konsultantidel saada vajalikku nõu teistelt konsultantidet. KÜSKi koordinaator kohtub kõigi uute konsultantidega, et arutada tellitava teenuse sisu, konsultandi sisseelamise protsessi ning esile kerkinud küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme.
Teenuse kasutajate arvu on potentsiaalselt võimalik tõsta turundustegevustega, mille jaoks on vaja eelarvelisi vahendeid. Minimaalselt võiks turunduseelarve olla 1000 € maakonna kohta. Optimaalne summa on 2000 € maakonna kohta, kokku kõigi maakondade peale 30 000 €.
Tellitava teenuse uuenemisega seoses on vaja muuta KIS infosüsteemi andmekogumiseks ja -analüüsimiseks sobivaks, selleks peab tellima KIS infosüsteemi arenduse.
MTYabi lehe kasutamise aktiivsus järjepidevat kasvab. Kodulehe vene- ja inglise keelne versioon vajavad lähiajal andmete uuendamist ja täiendamist. Lisaks peab olema jooksvalt ajakohane eesti keelne versioon.
Konsultantidele kohtumiste ja koolituste korraldamiseks on eelarve ebapiisav, 4000 € aastas. Koolituste ja arendustegevuste korraldamiseks hinnanguliselt vaja 12 000 € aastas.
Järjest rohkem on vene- ja inglise keelseid nõustamisi. Võõrkeelse teenuse kvaliteedi tõstmiseks on esimesel poolaastal konsultantidele läbi viidud inglise keele koolitus ja vene keele koolitus. Keele oskuste tõstmiseks on koolitusi vaja regulaarselt, kuna ühte gruppi ei mahu kõik soovijad ning on uusi konsultante. Keele koolituse eelarve ühe koolituse kohta on hinnanguliselt 2000 €, sisaldab kuni 60 akadeemilist tundi koolitust kuni kaheksale osalejale.
Tellitava teenuse uuendamise protsess on olnud keeruline ning konsultantide kaasamine ebaühtlane. Parema koostöö saavutamiseks teeme ettepaneku luua ühtne inforuum ja selgitada uut teenuse mudelit konsultantidele ja MAK võrgustikus MAK juhtidele, osaliselt on seda juba tehtud. Oluline on pidevalt selgitada uue teenuse mudeli rakenduse vajadust. Tellitava teenuse uuendamise fookuses on kogukondade koordineerimise vajadus. Praegustel pikaajalistel vabaühenduste konsultantidel on väga suured kogemused ja loodud head koostöösuhted omavalitsustega ning kogukondade eestvedajatega. Nende kogemuste baasil on kergem ja tulemuslikum töö kogukondadega. Tegevustele plaanitava täiendava rahalise ressursi ebaselgus seab takistused, et teenust paremini ettevalmistada ja konsultantidele selgeid sõnumeid anda.
Kindlasti on vaja töötada selle nimel, et saavutada vabaühenduste konsultantide töötasu tõus, koostöös Siseministeeriumiga leida täiendavad ressursid.

Vabaühenduste tunnustamisüritused maakondades
1. Ülevaade vabaühenduste, sädeinimeste, vabatahtlike vm tunnustamise korraldusest maakondades
Esitatakse lõpparuandes

2. Järeldused
Esitatakse lõpparuandes

Tugitegevuste konkurss
1. Eraldatud toetused
Toetuse saaja
Projekti sisu
Summa
Ülevaade väljunditest ja tulemustest.

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.

3. Järeldused konkursi kohta
Pole toimunud alates 2019 eelarve vähesuse tõttu.

KÜSKi tegevus Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmi kontaktpunktina
1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud jms)
Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmi (CERV) kontaktpunkti peamiseks eesmärgiks on programmi info levitamine, taotlejate nõustamine, partnerite kohta info andmine. Sellest tulenevalt on KÜSK loonud oma kodulehele programmi alamlehe (www.kysk.ee/cerv), mida 2022. a jooksvalt täiendatakse. KÜSK kui CERV programmi kontaktpunkt on tegelenud programmi taotlusvoorude info ja tingimuste vahendamisega avalikkusele läbi infotundide korraldamise, ettekannete tegemise Eestis ja välismaal toimunud konverentsidel ja seminaridel.
2022. aastal on CERV kontaktpunkt korraldanud kolm suuremat programmi taotlusvoore tutvustavat infopäeva. Lisaks sellele on CERV programmi tutvustatud erinevate KÜSKi ürituse raames (taotlusvoorude infopäevad, MAK konsultantide kohtumised); kohalikel ja rahvusvahelistel konverentsidel/üritustel; Europe Directi avalikel aruteludel; KOVide üritustel; kahes kõrgkoolis jm. Lisaks on nõustatud erinevaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke omavalitsusi.
Taotlusvoorude ja infopäevade kohta on välja saadetud CERV programmi uudiskirju. CERV programmi infot on korduvalt vahendatud ka KÜSKi, MAK võrgustiku ja partnerite (nt Vabaühenduste Liit) infokirjades. Informatsiooni seoses infopäevade ja taotlusvoorude tähtaegadega on jagatud nii KÜSKi kui MTÜ Abi kodulehtede kalendrites. Samuti on CERViga seotud uudiseid vahendatud KÜSKi Facebooki lehel ning kasutatud ka postituste võimendamise teenust infopäevade kutse laiemale sihtgrupile edastamiseks. Perioodi (aprill 2021-aprill 2022) jooksul korraldati 4 programmi infopäeva, osaleti 23-l üritusel tutvustades CERV programmi, viidi läbi 35 nõustamist, infokiri jõudis 980 kontaktini. Üritustel osalejaid oli kokku 11750.
2022. aasta esimeses pooles läbi viidud taotlusvoorude tulemused pole veel selgunud.
2. Tegevuste olulisemad tulemused
Teadlikkus CERV programmist on võrreldes eelmise aastaga kasvanud (seda näitab potentsiaalsete taotlejate hulga suurenemine ja suurem huvi personaalsete nõustamiste vastu. Samuti oli kasvavas trendis infopäevadel osalejate arv.
3. Olulised erinevused või kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel või tulemustes võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt?)
Üheks suuremaks probleemiks on olnud tõrked Euroopa Komisjoni lehel Funding and Tenders. KÜSK on üks esimesi kontaktpunkte Euroopas ja seetõttu mitmed portaali võimalused olid meie katsetada. Efektiivset teavitustööd takistavaks teguriks on asjaolu, et järgmise perioodi taotlusvoorud kinnitatakse oktoobris/novembris ja enne seda ei ole võimalik täpsemat infot 2022/2023 avanevate meetmete kohta huvilistele jagada.

Stipendiumid
1. Stipendiumite saajad
Saaja
Alus ja põhjendus
Stipendiumi summa
Aasta vabaühendus: MTÜ ASÕP
Vabaühenduste Liidu poolt moodustatud hindamiskomisjoni otsus
5000 €
Koolinoorte konkurss „Koos suudame“

Tallinna Prantsuse Lütseum, (14 võistlustööd)
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47, aktiivseimalt osa võtnud kool
500 €
6.-9. klass:

Angelina Alt, Väike-Maarja Gümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500 €
Alina Gorina, Kohtla-Järve Maleva Gümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500 €
Kaarin Veelaid, Väike-Maarja Gümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500 €
Helina Lükk, juhendaja, Väike-Maarja Gümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
2 x 250€
Julia Smirnova, juhendaja, Kohtla-Järve Maleva Gümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
250 €
10.-12.klass

Reio Tootsman, Räpina Ühisgümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500 €
Sophie Karoliine Quak, Tallinna Prantsuse Lütseum
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500
Stella Jänes, Tallinna Prantsuse Lütseum
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
500
Merike Saar ja Riina Kuuskor, juhendajad, Tallinna Prantsuse Lütseum
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
2 x 250€
Triinu Laar, juhendaja, Räpina Ühisgümnaasium
Siseministri käskkiri 09.06.2022 nr 1-3/47
250 €
2. Ettepanekud edaspidiseks stipendiumite andmise kohta.
Lisandus maksukulu 1 125€, kuna on tegemist auhindamisega. Stipendium kajastatakse palgana ja maksustada. KÜSK kattis oma eelarvest kulud maksudele.

KÜSKi korraldatud algatused
1. Ülevaade KÜSKi korraldatud algatustest

KÜSKi kommunikatsiooni- ja teavitustöö
Kirjeldus
Ülevaade KÜSKi teavitustegevustest ja olulisematest meediakajastustest
Teavitustegevus toimub regulaarselt KÜSK kodulehel ja Facebooki lehel.
Alustatud meediamonitooringuga kodanikuühiskonna teemadel, ühishange Siseministeeriumiga.
Informatsiooni jagamine: Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmi infokiri saadetud 980 kontaktile.
21 rahastus- ja koostöövõimalusi tutvustavat MAK MTÜ infokirja, regulaarselt igal nädalal, et informeerida vabaühendusi jooksvalt.
Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse projekti tegevusi kajastati kahes uudiskirjas.

KÜSKi töötajate esinemised (vabaühenduse, teise rahastaja vms kutsel)
TÜ Narva Kolledži "Projektijuhtimine" aine raames toimunud fondide seminar noorsootöö üliõpilastele. Sandra Paulus ja Renate Gross tutvustasid KÜSKi ja KÜSKi peamiseid tegevussuundasid, toetusvõimalusi ja „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste“ ehk CERV programmi. Sündmus toimus veebiplatvormil Zoom.
13.05 NULA inkubaatori esimesel koolitusel KÜSKi tegevustest ülevaate andmine, sh KÜSKi teenuste ja toetuste tutvustamine.

KÜSKi kogemuse jagamine rahvusvaheliselt (visiidid KÜSKi, visiidid välismaale)
28.-29.04.2022 toimus Saksamaal Leipzigis sotsiaalse innovatsiooni kompetentsi keskuse (SIKK) rahvusvahelise projekti esimene füüsiline koordineerimise kohtumine eesmärgiga jagada omavahel projekti seniseid kogemusi, arutleda tuleviku tegevuste üle ja tõhustada võrgustiku koostööd.
10.-11.05.2022 toimus Belgias Brüsselis Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) sotsiaalse innovatsiooni voorude lõppkonverents, mille eesmärk oli edendada avatud arutelu ja teadmiste vahetust osalejate vahel ning tugevdada riikidevahelisi koostöösidemeid.

Infopäevad taotlejatele
KÜSKi Rahvusvahelise suuna kolme konkursi infopäev 1. veebruaril 2022 Zoomis. Koordinaator Sandra Paulus andis ülevaate kolmest konkursist, tingimustest ja taotlusvormidest, Renate Gross tutvustas Euroopa Liidu poolt rahastatavat „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ ehk “Citizens, Equality, Rights and Values programme” (CERV). Infopäev on järelvaadatav KÜSKi kodulehel.
Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud 2022. aasta toetusprogrammi infoseminar 9. veebruar Zoomis. Infoseminari koordineeris Sandra Paulus, kaasatud olid vabaühenduste konsultant Hanna Saar ja KÜSKi hindajate kogu liige Egert Rünne. Infoseminar on järelvaadatav KÜSKi kodulehel: www.kysk.ee/veajal22.
Rahvuskaaslastest noortele suunatud 2022. aasta stipendiumi infopäev 9. märtsil Zoomis. Infopäeva koordineerisid Tea Jänes ja Sandra Paulus. Infopäeval jagas kogemuslugu Eestis praktika sooritanud ja Kanadas elav Juku Gold, Välimisministeeriumi üleilmse eestluse suunda tutvustasid Marin Mõttus ja Keit Speigel, stipendiumi tingimusi ja taotlemisprotsessi tutvustas Tea Jänes. Videosalvestus on järelvaadatav KÜSKi kodulehel: www.kysk.ee/rk22
2022 aasta juunis toimusid AH22 taotlusvooru infopäevad eesti ja vene keeles. Infopäevade salvestused on leitavad KÜSK kodulehelt www.kysk.ee/ah22.
AHE22 Taotlejatele toimusid infopäevad nii eesti kui vene keeles, järelevaadatavad https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/ahe22/.
Taotlusvoorude ava- ja lõpuseminarid
31.05. Kogukonna eestvedaja stipendiumi saajate ja mentoritega kohtumine, Zoomis.
29.06. AH21 ja AH20 toetust saanud vabaühendustele ühine arenguhüppe suveseminar.
Muud tegevused
1. 9.02 AVP ümarlaual osalemine ja uue perioodi tegevuste planeerimiseks sisendi andmine.
2. Eesti Inimõiguste Keskuse koolitus „Võrdse kohtlemise ABC“ 16. märtsil Tallinnas, Eesti Arhitektuurikeskuses. Koolitus oli suunatud mitmekesise tööandja märgise „Austame erinevusi“ pälvinud ja mitmekesisust väärtustavatele organisatsioonidele, mille hulka kuulub ka KÜSK. Koolitus edendas teadmiseid võrdset kohtlemist puudutavast seadusandlusest ja organisatsioonide võimalustest teemaga tegelemiseks. Koolitusel osalesid koordinaatorid Sandra Paulus ja Evelyn Valtin.
3. 22.02. Eesti Koostöö Kogu, Riigikantselei ning TalTech Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi poolt korraldatud inspiratsioonipäev „KOV: kohaliku osaluse võimalused”, Anneli Roosalu
4. 9.-10.03. rahvusvaheline sündmus Making Waves, Marju Mäger, Renate Gross
5. Märts kuni mai regulaarsed kohtumised Ukraina katusorganisatsioonidega.
6. 7.05. TÜ Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu magistrikava tudengitele ülevaade KÜSKi tegevusest, Anneli Roosalu
7. 10.05. Impact Day Bootcamp, Marju Mäger ja Anneli Roosalu.
8. 27.05. Integratsiooni konverents, „From emergency reception to integration at local level: best practices in the Nordic and Baltic countries“, Anneli Roosalu.
9. Kohakülastus Peri Külaselts Põlvamaal
10. Kohakülastus 2021. a. arenguhüppe vooru toetusesaaja Puhja Koguduse ja 2022. a. välisprojektide toetusesaaja Naiste Tugi- ja Teabekeskuse juurde. Tutvumine ühendustega, toetatud projektidega, projektiga seotud inimestega, ning saavutatud tulemustega. CERV ehk Kodanike, Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Väärtuste programmi kohta info jagamine. Kohakülastustest valmisid videolood, mis on leitavad KÜSKi YouTube-i lehelt ja mida kasutab KÜSK kommunikatsioonis.
11. Koordinaator Sandra Paulus osales 07.06.2022 Tallinnas aset leidnud konverentsil “Turvaliste kogukondade Eesti”, mida korraldas Siseministeerium.
12. 7.-8. juunil läbi rahvusvaheline seminar “Sotsiaalse innovatsiooni planeerimise ja elluviimise praktikad”, peaesinejaks USA teadlane ja sotsiaalse innovatsiooni praktik Debbi D. Brock. Lisaks jagasid oma kogemusi sotsiaalse ettevõtluse praktikud ning toimus turundusteemaline õpituba. Seminaril osales 80 inimest
13. 9.06. kohtumine Põhjamaade Ministrite nõukogu esindusega, Norra suursaadiku Else Berit Eikelandi kutsel, osalesid Norra välisministeeriumi vanemnõunikud Mariann Murvoll ja Elin Graae Linnestad, Agu Lauis ja Anneli Roosalu.
14. 17.06. Demokraatia konverents, Domus Dorpatensis 10 aastat, Anneli Roosalu.
15. 13.07. Äriplaani kirjutamise koolitus https://kysk.ee/ariplaani-koolitus-vabauhendustele/.

KÜSKi töötajad töörühmades, komisjonides, ümarlaudades, projektides
KÜSKi töötaja
Töörühm, komisjon, projekt
Tulemus
Kristo Tõnissoo
Tartu Ülikooli Pärnu kolledzi Teenuse disaini ja juhtimise magistriõppe praktikantide praktika KÜSKis.
Praktika käigus intervjueeriti MAK vabaühenduste konsultante (6). Intervjuude analüüsi tulemusel valmis kogukondadeni jõudmise ja nende kaasamise mudeli ettepanek. Tehti järeldused ja ettepanekud KÜSKile teenuse paremaks korraldamiseks ja konsultantidele teenuse osutamiseks.
Sandra Paulus
Eesti Koostöö Kogu korraldatud mõttetalgud 1. märtsil 2022 Tartu Linnaraamatukogus teemal „Raamatukogude kujundamine aruteluoskuste ja kogukondlike dialoogide soodustajaks“. Pilootprojekti „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ tutvustus.
Mõttetalgutel tutvustasti raamatukogude kui kogukondlike dialoogiliste ruumide loojate potentsiaali ja tutvuti heade näidete ja innovaatiliste praktikatega. Piret Jeedase juhitud grupitööde tulemusena valmisid konkreetsed ettepanekud selleks, kuidas kujundada raamatukogudest kogukondlike dialoogide viljelejad, mis said sisendiks mõttetelgute järel alanud esmakordsele koolitusprogrammile raamatukoguhoidjatele. Täpsemat infot projekti kohta leiab Eesti Koostöö Kogu veebilehelt.
Sandra Paulus, Kristo Tõnissoo, Evelyn Valtin, Tea Jänes, Kerstin Rei
Heateo SA koordineeritud NULA 2022. aasta ideede hindamiskomisjonis osalemine hindajana.
NULAsse laekus kokku 73 ideed. Hindamiskomisjoni tulemusena 15 parima hulka pääsenud ideed leiab NULA kodulehelt www.nula.kysk.ee Ideed hinnatud ja tagasiside idee esitajatele antud.
Kristo Tõnissoo
AVP ümarlaual osalemine ja uue perioodi tegevuste planeerimiseks sisendi andmine.
Tegevuste planeerimisse antud sisend.
Anneli Roosalu
Regulaarsed SIM strateegiliste partnerite kohtumised
Jooksvalt saada KÜSKi tegevuste planeerimiseks infot SIM strateegilistelt partneritelt.
Anneli Roosalu
Eesti ühenduste elujõulisuse hindamist Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) koostatud indeksi fookusrühma arutelu, 11.02.
Saadud ülevaade Eesti vabaühendustest ning antud hinnang.
Anneli Roosalu
Riigikogu, täiskogu istung 10.02.2022, “Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamine" arutelu, teemaks annetamine.

Riigikogu istungi jälgimine
Anneli Roosalu, Kristo Tõnissoo
Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku kohtumine
Ülevaade aktuaalsetest teemadest ja sõnumitest seoses Ukraina sõjapõgenike toimingutega ning olukorraga seotud institutsioonide omavaheline info vahetus.

Lühiülevaade teistest olulistest kodanikuühiskonda arendavatest tegevustest (lepingutest), millega KÜSK on seotud, kuid mis ei ole käesoleva lepingu osa
Euroopa Liidu rahastuse saanud rahvusvaheline koostööprojekt, sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomine, on väga heaks võimaluseks KÜSKi sihtgrupile sotsiaalse innovatsiooni tutvustamiseks. Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsi on Eestis mitmetes ülikoolides ja asutustes, kuid selle koondamisega pole seni tegeletud. Eesti koordinaatori rolli võtmine KÜSKi poolt projekti raames annab meile olulisi teadmisi nii sotsiaalsest innovatsioonist, sihtrühmast, kui ka Eestis olemasolevast informatsioonist. KÜSKi sihtrühm omakorda võimaldab seda teavet võimalikult laialdaselt levitada, sest vabaühendused, sotsiaalsed ettevõtted, vabaühenduste maakondlikud konsultandid saavad KÜSKist regulaarselt infot ning võimalust seda oma ettevõtmistes rakendada.
Rahvusvahelise projekti juhtpartneriks on Social Impact Saksamaalt. Eestist kuuluvad kompetentsikeskuse projekti partnerite võrgustikku Tallinna Ülikool (TLÜ), Võrumaa Arenduskeskus (VAK), Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV), Siseministeerium (SiM) ja Sotsiaalministeerium (SoM).
Projekti teised rahvusvahelised rahastatud partnerid on SEND, TU Dortmund, FASE, Diakonie Schleswig-Holstein ja Phineo Saksamaalt, Glasgow Caledonian University and Social Innovation Exchange Inglismaalt, Shipyard Foundation Poolast ning Danish Social Innovation Academy ja Danish Design Center Taanist.
Projekti raames luuakse KÜSKi koordineerimisel Eestisse sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse ning sotsiaalse innovatsiooni infrastruktuuri raamistik, mis koosneb kohalike partnerite võrgustikust – kuhu kuuluvad sotsiaalse innovatsiooni valdkonna poliitikakujundajad, eksperdid ja praktikud.
Projektil on kolm peamist eesmärki: 1. sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi arendamine Eestis. 2. Eesti sotsiaalse innovatsiooni meetodite tutvustamine partnerriikidele ja potentsiaalselt teistele ELi liikmesriikidele. 3. Partnerriikide sotsiaalse innovatsiooni valdkonna parimate praktikatega tutvumine ja nende kogemusest õppimine.
2022 aastal Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskuse (SIKK) projekti raames viidi läbi järgmised tegevused:
• Veebruaris alustas tööd sotsiaalse innovatsiooni visioonidokumendi juhtrühm. Juhtrühma ülesandeks on visioonidokumendi sisu loomine, mida testitakse sisendi saamise eesmärgil huvirühmade hulgas. Ajavahemikus jaanuar-juuni kohtus juhtrühm kolmel korral, mille raames kaardistati hetkeolukord ja sõnastati üldeesmärgid ning tegevused.
• Regulaarselt toimusid kohtumised SIKK projekti Eesti partneritega (TLÜ, VAK, SEV, SiM)
• Mais osaleti Leipzigis projekti konsortsiumi kohtumisel
• Alustati sotsiaalse innovatsiooni teemaliste taskuhäälingute loomist (salvestati esimene podcast sotsiaalse innovatsiooni USA eksperdi Debbi Brockiga)
• Koostati ja saadeti välja kaks uudiskirja
• Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastuse toel viidi 7.-8. juunil läbi rahvusvaheline seminar “Sotsiaalse innovatsiooni planeerimise ja elluviimise praktikad”, kus peaesinejaks oli USA teadlane ja sotsiaalse innovatsiooni praktik Debbi D. Brock. Lisaks jagasid oma kogemusi sotsiaalse ettevõtluse praktikud ning toimus turundusteemaline õpituba. Seminaril osales 80 inimest.
2022. aasta märtsis esitas KÜSK taotluse Euroopa Liidu „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ Liidu väärtuste taotlusvooru, summas 2 854 760 EUR, millest 10% moodustab omaosalus. Taotlusvooru eesmärk on pakkuda rahastust võimekatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Taotleja on KÜSK, kes toetust saab omakorda Eesti kohalikele ja arenevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi“ temaaliste projektide elluviimiseks edasi saab jagada. Samuti oleks KÜSKi ülesandeks rahastuse saamisel kodanikuühiskonna organisatsioonide laialdane koolitamine vastavatel teemadel. Tagasiside KÜSKi poolt esitatud taotlusele peaks laekuma septembriks 2022.

Eesti väliskogukondade väljaannetele suunatud toetusprogramm Välisministeerium
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
6
32 701,67
0
32 701,67

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Toetusprogrammi tingimused kinnitati KÜSK nõukogu koosolekul 28. oktoobril 2021. Muudatused võrreldes eelmise aasta tingimustega hõlmasid endas: täpsustust, et programm on suunatud perioodiliste väljannetele; nõuet esitada koos taotlusega ühingu registreerimiskinnitus ja taotluse allkirjastanud isiku allkirjaõiguslikkuse kinnitus; lisatud hindamiskriteerium projekti tegevuste mõju hindamiseks väljaande jätkusuutlikkusele.
Menetlusprotsess vidi läbi sarnaselt eelmistele aastatele ning on kirjeldatud tingimustes ja KÜSKi kodulehel.
Toetust saanud väljaanded ja projektide kirjeldused on avalikustatud KÜSKi kodulehel.

3. Järeldused konkursi jätkamise osas
KÜSKi ja Välimisteeriumi vahel sõlmitud halduslepingu kohaselt jätkub konkurss 2023. aastal. Enamus toetusesaajatest on korduvtaotlejad ning mitmed projektid on oma olemuselt eelmiste aastate projektide jätkuprojektid, mis tegelevad pikemaajaliste muutustega nagu väljaande digitaalse platvormi arendamine, noorte ja kogukonna kaasamine väljaande sisuloomesse, väljaande sisulise kvaliteedi parendamine läbi uute ja/või professionaalsete autorite kaasamise, väljaande turundamine ja liikmeskonna suurendamine. Toetatud väljaannete seas on nii pika ajalooga väljaandeid, mis on kujunenud välja ajaloolistes Eesti diasporaades, kui ka uusi asutatud väljaandeid. Mõlemal juhul on kiirelt muutunud meediamaastikul oluline ümber kujundada või leida jätkusuutlik mudel ning nišš, mis kätkeb endas pikaajalist tööd. Seetõttu on toetusprogrammi jätkamine põhjendanud ja oluline, et toetada väljaandeid jätkusuutliku mudeli väljaehitamise jätkamisel ka järgnevatel aastatel.

Rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumiprogramm Välisministeerium
1. Väljundnäitajad
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
20
59 430

1
16
51 600
2. Stipendiumiprogrammi läbiviimise alused
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital taotlusvooru “Rahvuskaaslastest noortele suunatud 2022. aasta stipendium erialase praktika teostamiseks Eestis” (RKS22) läbiviimise aluseks on:
1. Haldusleping Välisministeeriumiga
2. Taotlusvooru tingimused: https://kysk.ee/rks22/
3. RKS22 sisulise hindamise koosoleku (04.05.22) protokoll
4. KÜSK 13. mai 2022 juhatuse otsus nr 149/3.1-3 taotlusvooru taotluste rahuldamise kohta, tulemused on avaldatud
https://kysk.ee/rahvuskaaslaste-praktikastipendiumi-saajad-selgunud/

3. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele).
Vooru tingimused kinnitati KÜSK nõukogu 24.01.2022 otsusega. Vooru tingimused ja kandideerimise info avalikustati veebruari keskel, taotluste esitamise tähtaeg oli 31.03.2022. Kokku laekus taotlusvooru “Rahvuskaaslastest noortele suunatud 2022. aasta stipendium erialase praktika teostamiseks Eestis” 20 taotlust. Tehnilises hindamises langes välja 1 taotlus, puudus praktikakoha kinnistuskiri. Vooru eelarve oli 51 600 eurot, toetus määrati 16 taotlejale. Stipendiumi kasutamise periood on 1. juuni – 30. november 2022, praktika pikkus 4-8 nädalat ja praktika peab toimuma füüsiliselt Eestis. Esitati 5 taotlust praktikaks kuni 8 nädalat ja 15 taotlust, vähemalt 8 nädalat kestva, praktika sooritamiseks Eestis. Vastavalt valitud praktikakohale jagunesid toetuse saajad järgnevalt: vabaühendustes 10 stipendiaati, avalikus sektoris 3 stipendiaati, erasektoris 3 stipendiaati. Organisatsioonid: Finantsinspektsioon, Välisministeerium, Saaremaa Vallavalitsus, Eesti Mälu Instituut, Estonian Anthropocene Center MTÜ, Eesti Heliloojate Liit MTÜ, Massia kool MTÜ, Peace Child Eesti MTÜ, Tartu Hartilaste Liit, MTÜ Rahvusvaheline Maja, Seiklejate Vennaskond, Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, Wohom OÜ, Raadius Arhitektid OÜ. Taotlusvooru info ja stipendiumi saajate nimed on avalikustatud KÜSK kodulehel: https://kysk.ee/rks22/ ja https://kysk.ee/rahvuskaaslaste-praktikastipendiumi-saajad-selgunud/

Stipendiaat Ken Marcus Vilborn, alalise elukohaga Lõuna-Aafrika Vabariik, on oma praktika teostanud Ellex Raidla Advokaadibüroos ning on esitanud aruanda, kus kirjutab kogemusloos järgmist: „Kokkuvõtteks olen vägagi rahul oma praktika kogemusega. See andis mulle palju uusi teadmisi, sotsiaalset kapitali ning pani mind proovile. Praktika vältel puutusin kokku advokaadibüroo erinevate valdkondade ja nende ülesannetega, mis avardasid minu silmaringi ja andsid hea sihikindluse oma tulevikuks.“

MAK konsultantide koolitus uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks, Kultuuriministeerium
1. Ülevaade koolitus tegevusest, osalejate arv ja edasised ettepanekud.
Sõlmitud koostööleping Kultuuriministeeriumiga on seotud ESF rahastusmeetmega. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ (edaspidi Meede) tegevuse 3.1. „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ alategevuse 2.2.3.2 „Teenuste arendamine“
Projektitegevuste eelarve on 4800 €. Tegevused:

16.02 Konsultantidele sissejuhatav koolitus sihtrühmast- uussisserändajad.
14.03.2022 - 17.06.2022 toimus konsultantidele inglise keele koolitus mahus 60 akadeemilist tundi, sellest 20 tundi iseseisvat tööd – osales 8 konsultanti.
06.06.2022 – 31.08.2022 toimub konsultantidele vene keele koolitus mahus 60 akadeemilist tundi, sellest 20 tundi iseseisvat tööd – osaleb 6 konsultanti.
7.02.2022 - 28.05.2022 vahemikus toimus infovoldiku välja töötamine, tõlkimine ja kujundamine. Infovoldikud on loodud kolmes keeles – eesti-, vene- ja inglise keeles.
28.05.2022-09.09.2022 toimub MTYabi.ee vene keelsel lehel kodanikuühiskonda tutvustava info uuendamine, ühenduse asutamisega seotud info uuendamine ja MTYabi lehele vabatahtliku tegevusega seonduva alamlehe loomine.

2. Järeldused
Koostöö Kultuuriministeeriumiga on läinud sujuvalt. Toimuvad regulaarsed kohtumised ja vajaduspõhised arutelud. Tulevikuperspektiivis on ootus, et käesolevale projektile tuleb järg, mille sisuks on uussisserändajatele kodanikuühiskonna alane nõustamine.

Keelekoolitused konsultantidele viib läbi Multilingua Keelekeskus OÜ. Rahulolu ja tagasiside koolitajatele on olnud väga positiivne. Sarnaseid keelekoolitusi on vaja viia läbi regulaarselt, et püsiks ja paraneks konsultantide keeletase ning uutel konsultantidel oleks võimalus oma erialast keeleoskust parandada.

MTYabi vene keelsel lehel kodanikuühiskonda tutvustava info uuendamine, vabaühenduse asutamisega seotud info uuendamine ja MTYabi lehele vabatahtliku tegevusega seonduva alamlehe loomine tõstaks lehekülje kvaliteeti. Infovoldikud suurendavad lehe külastatavust ning selles kaudu on uussisserändajad paremini informeeritud kodanikuühiskonnast Eestis.

Aruande kinnitus:
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Amet
Allkiri

RETL_nr 7-3829-1_17.01.2020. aruanne.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNELI ROOSALU PNOEE-47209152735 2021-02-01 12:30:10

Lisa 1 Tegevus- ja tulemusaruanne.docx

Kantsleri käskkirja „2020. aastaks riigieelarvelise toetuse
andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital“
Lisa 1

Tegevus- ja tulemusaruanne
Esitatakse seisuga 30.06.2020 hiljemalt 21.07.2020 (vahearuanne, osad I kuni III ja V kuni VI)
seisuga 31.12.2020 hiljemalt 31.01.2021 (lõpparuanne, kõik osad kumulatiivselt)

Kõikide konkursside, voorude juures peavad olema lingid taotlemise tingimustele.
Järeldused ja ettepanekud tulevikuks tuleb esitada lõpparuandes, välja arvatud nende puhul, mis lõppevad esimesel poolaastal.

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale KÜSKis. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

Taotlusvoorude puhul käivitati 2019. aastal eeletapi ehk ettevalmistava taotlusvooru arenguvajaduste kaardistamiseks, arenguhüppeks tegevusplaani/äriplaani koostamiseks. Selle suunaga voor, arenguhüpet ettevalmistav voor toimus aasta I pooles ja arenguhüppe taotlusvoor toimus aasta II pooles. Arenguhüpet ettevalmistavast 2020. aasta voorust toetuse saanud 39 organisatsioonist esitasid arenguhüppevooru taotluse 30, neist 6 said arenguhüppeks toetuse. Ettevalmistava vooru toetuse saajatest pooled olid üleriigilise ning pooled piirkondliku tegevusega ühingud. Ettevalmistav voor annab hea võimaluse väiksematele organisatsioonidele mõtestada oma arenguvajadusi ning töötada eksperdi abiga välja tegevuskava või äriplaan arenguhüppe saavutamiseks. Arenguhüppe voorus esitasid taotlusi suured ja võimekad ühingud, kes ei vajagi ettevalmistavat vooru ning sinna ka ei kandideeri. Konkurss arenguhüppe vooru toetusele oli väga suur, 2020. a. jäid rahastuseta ka väga kõrge punktiskooriga taotlused, Toetust said valdavalt võimekad üle-eestilised organisatsioonid, 23-st toetuse saanud ühingust vaid 6 piiritlesid oma tegevuse kuni kahe maakonnaga, kõik 6 asuvad ellu viima äriplaani. Teisest küljest mitmed arenguhüpet ettevalmistavas voorus osalenud ühingud ei vajanudki täiendavat rahastust suurest voorust, vaid said piisava tõuke oma arengule ettevalmistavast voorust.
2020 aastal on arenguekspert on kohustuslik ettevalmistavas voorus, sest välise asjatundja abi annab projektidele parema kvaliteedi. Kokkuvõtvalt saame järeldada, et toetusesaajad on valdavalt võimekamad (ning enamasti üle-eestilised) organisatsioonid. See tehtud muudatuste tulemusel saadud tulemus vajab analüüsimist, milliste vabaühingute arengut peaks KÜSK ennekõike toetama.
KÜSKi hindajad koolitasime 2020.a aastal nii tehnilise hindamise osas, kuna paljud hindajad on hindajate kogus uued (liitunud 2020.a.), aga ka KÜSKi mõju teemal, et saavutada hindamisel ühtlasemalt arusaama. Hindajate koolitamine on aktuaalne ka edaspidi. KÜSKi hindajad osalesid KÜS strateegia ettevalmistamise protsessis, nii aruteludes kui strateegia küsimustiku täitmisel.
NULA programm (inkubaator ja käivitustoetuste andmise konkurss) on jätkuvalt üks KÜSKi õnnestunumaid toetustegevusi ja soovitame selle programmiga kindlasti jätkata. 2020. aastal valmistati ette ja viidi läbi konkurss, NULA inkubaatori rakenduspartneri leidmiseks. Rakenduspartner viib NULA inkubaatorit ja sellega kaasnevaid tegevusi ellu kolmel aastal kuni 2023.
Samuti on oluline jätkata KÜSKi rahvusvahelise koostöö toetamise konkurssidega. Konkursid võimaldavad Eesti vabaühendustel osaleda rahvusvahelistes koostöö projektides, samuti osaleda olulistel sündmustel välismaal ning korraldada rahvusvaheliste katusorganisatsioonide sünmdusi Eestis. Kõik need tegevused aitavad kaasa vabaühenduste võimekuse kasvule ning annavad võimaluse näha oma tegevuse tulemusi laiemas kontekstis. Konkursid on väga nõutud vabaühenduste poolt ja on andnud häid tulemusi.
Kuna 2020. aasta on KÜSKi kontor kolinud Viljandisse, muutunud on veidi meeskond. Palju mõjutas COVID-19 viirus tegevusi ja kulusid, mida oli planeeritud 2020 aastasse, kuid mis jäid korraldamata eriolukorra tõttu. KÜSKi jaoks oluline kogemuspäev ei toimunud, kuna olukord Eestis ei võimaldanud planeerida suure osalejate arvuga sündmust pikemalt planeerida. 2021 aastal on vaja edasi töötada KÜSKi meeskonna struktuuri arendamisel, momendil on ülekoormus taotlusvoorude koordinaatoritel (1 töötaja lõpetas töösuhte 31.12.2020, 1 töötaja on lapsehoolduspuhkusel), samuti on ära jagatud meeskonna liikmete vahel kommunikatsiooni puudutavad ülesanded, mida varasemalt täitis infojuht. Kommunikatsiooni peab oluliselt parandama ning kaasama meeskonda inimese, kelle ülesanne on koostada ja viia ellu KÜSK kommunikatsiooni plaan. Euroopa Kodanike kontaktpunkt jätkab 31.03.2021, milliste ülesannetega KÜSK edaspidi jätkab Euroopa Kodanike kontaktpunkti osas, on ebaselge.

I TAOTLUSVOORUD
Projektitoetuste taotlusvoorud mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse suurendamiseks.
1. Taotlusvoorude ettevalmistamise, menetlusprotsessi ülevaade (sh ülevaade hindamisest), probleemid.
1. Arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor (AHE20) – www.kysk.ee/ahe20
4. veebruaril oli arenguhüpet ettevalmistava taotlusvooru tähtaeg. Toetust sai küsida tegevusteks, mis aitavad ette valmistada arenguhüpet, projekti väljundiks pidi olema tegevuskava arenguhüppeks, äriplaan või tegevuskava sihtrühma kuuluvate vabaühenduste arendamiseks. Vooru laekus 77 taotlust, tehnilise hindamise tulemusel ei saadetud 4 neist sisulisse hindamisse, kuna taotlused ei vastanud tingimustele ehk taotleja kohta ei olnud võimalik veebist leida nõutud infot. Vastasime kõigile taotlustele palvega täita tagasisideküsitlus, kus küsisime tagasisidet nii taotlemise protsessi kui ka taotlusvormi kohta. Saime 34 vastust. Üldine tagasiside oli positiivne – info taotlusvooru kohta oli kättesaadav ning tingimused arusaadavad. Kõige keerulisemaks peeti oma mõju hindamist. 25/34 tagasisideküsitlusele vastanud taotlejast plaanib esitada taotluse ka sügisesse arenguhüppevooru.
Toetust sai 39 taotlust summas 150 310,52 €. COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud riikliku eriolukorra tõttu viisime sisulise hindamise protsessi lõpule veebiteel. Kaks rahastusettepaneku saanud ühingut loobusid eriolukorra tõttu projekti rahastusest. Vähendamaks eriolukorrast tulenevat ebakindlust projektide teostatavuse osas pikendasime projekti abikõlblikku perioodi ühe kuu võrra.

2. Arenguhüppe taotlusvoor (AH20) – www.kysk.ee/ah20
07.05.20 avasime 2020. aasta arenguhüppe taotlusvooru, mille taotlemise tähtaeg on 15. september 2020. Toetust saab taotleda tegevusteks, mis tõstavad taotleja või tema sihtrühma kuuluvate vabaühenduste võimekust oma põhikirjalisi avalikes huvides eesmärke saavutada. Vooru tutvustamiseks toimusid veebis nii eesti- kui venekeelne infopäev. 20. mail toimunud eestikeelsel infopäeval osalesid lisaks KÜSKi töötajatele ka maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultant Külli Vollmer (HEAK), KÜSKi hindaja Kadri Pau ning nii AHE kui AH voorust toetuse saanud Rahvusvaheline Maja MTÜ projektijuht Dan Prits. Eestikeelsel infopäeval osales rekordiliselt üle 100 inimese. Venekeelne infopäev toimus 29. mail samuti veebis ning korraldasime selle koostöös HEAKi ja IVEKiga, lisaks osales ka KÜSKi hindaja Ivan Lavrentjev ning toetuse saaja kogemusi jagas Julia Stolberova (MTÜ Eriline Maailm). Infopäeval osales 29 inimest. Osalejate sõnul eelistaksid nad ka edaspidi infopäevade veebis toimumist. Nii eesti- kui venekeelse infopäeva salvestused on leitavad KÜSKi kodulehelt.
Arenguhüppevooru esitati 116 taotlust, millest 87 olid tegevuskava ning 29 äriplaani elluviimise projektid. Arenguhüppevoor oli 2020. aastal kahe eraldi fookusega, äriplaanide elluviimiseks oli eraldatud 284 000 eurot ning ühe äriplaani maksimaalne toetussumma oli 25 000 eurot, tegevuskava elluviimiseks sai toetust taotleda kuni 20 000 eurot ning toetust tegevuskavadele eraldati kokku 200 000 eurot. Taotluste sisulises hindamises osales hindajate kogu 15 liiget, sisulise hindamise koosolek toimus Eesti Arhitektuurikeskuses 6. novembril. Arenguhüppevoorust said toetust 23 organisatsiooni kogusummas 484 000 eurot, neist 11 asub ellu viima tegevuskava ning 12 äriplaani arenguhüppe saavutamiseks.
Konkurss arenguhüppe vooru toetusele oli väga suur ning kahjuks jäid sel aastal rahastuseta ka väga kõrge punktiskooriga taotlused: tegevuskavade lõikes oli 70 punkti lävendi ületanud, kuid toetuseta jäänud organisatsioone 50 (viimasena toetuse saanud taotluse punktiskoor oli 87,33) ning äriplaanide lõikes 9 (viimasena toetuse saanud taotluse punktiskoor oli 79,67). Toetust said valdavalt võimekad üle-eestilised organisatsioonid, 23-st toetuse saanud ühingust vaid 6 piiritlesid oma tegevuse kuni kahe maakonnaga, kõik 6 asuvad ellu viima äriplaani. Äriplaaniprojektide fookuses on peamiselt omatuluvõimekuse kasvatamine, turundus, teenuste arendamine. Tegevuskavade projektid keskenduvad inimressursside juhtimisele, kommunikatsioonile ja turundusele, tehnoloogilisele arengule, mõju suurendamisele ning finantsjuhtimisele.

Taotlejatele saadeti tagasiside küsitlus, mis puudutas taotlus- ning eelarvevormi ning taotluste ettevalmistamise protsessi. Kokku oli vastajaid 31 ning tagasiside põhjal saab öelda, et valdavalt ollakse nii KÜSKi vormidega, aga ka kogu taotlemise protsessiga rahul. Siiski on endiselt murekohti, enamasti on need seotud taotlusvormi väidetavate kordustega või jääb mõni küsimus arusaamatuks. Toodi välja, et keeruline oli otsustada, kas äriplaani on vaja või mitte ning tunti puudust etteantud äriplaanivormi järele. KÜSKi loodud eelarvevormi kiideti korduvalt ning info kättesaadavuse ja konsultantidelt või koordinaatoritelt saadud nõustamistega oldi rahul.
3. Väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogramm - https://kysk.ee/taotlusvoorud/veajal20
Uudis programmi avamisest avalikustati KÜSKi kodulehel juunis.
08. juulil saadeti e-mail infoga uue programmi ning 9. juulil toimuva veebiseminari kohta nendele, kelle kontaktandmed olid kättesaadavad siseministeeriumist saadud väliseesti väljaannete nimistu põhjal. Info veebiseminari toimumisest avalikustati ka KÜSKi Facebooki lehel.
9. juulil toimus toetusprogrammi veebiseminar, mis on avalikustatud KÜSKi kodulehel. Veebiseminarile registreeris 19 huvilist, neist kohal oli 8.

Väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogrammi tähtaeg oli 24. augustil. Toetust sai taotleda tegevusteks, mis toetavad väliseesti ajalehetoimetuste jätkusuutlikkust rahvuskaaslaste kogukondades uudiste ja informatsiooni vahendamisel, Eestiga ühtekuuluvustunde tugevdamisel ning eesti keele või kultuuri hoidmisel ja arendamisel.
Väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogrammi taotlused vaadatakse läbi vastavalt programmi tingimustele ja programmi juhistele ja läbiviimise korrale nii tehniliselt kui sisuliselt. Tehniliselt vaadatakse taotlused läbi KÜSKi büroo poolt. Sisuliselt vaadatakse taotlused läbi vähemalt kolme hindaja poolt – 2020. a. valiti kaks hindajat programmi KÜSKi koordinaatori poolt KÜSKi hindajatekogust ning hindamisel osales üks Siseministeeriumi hindaja. Programmi tingimuste kohaselt projektidele toetuse saamiseks hindepunktide miinimumlävendit ei rakendatud.
Programmi esitati 7 taotlust, tehnilise hindamise käigus palusime kolmel taotlejal esitada uus eelarve, kuna toetust oli küsitud tingimustes sätestatud mahust rohkem. Tehnilise hindamise läbisid kõik 7 taotlust.
Taotlustähtaja järgselt saatsime kõikidele taotlejatele tagasisideküsitluse, milles küsisime tagasisidet taotlusprotsessi kohta. Tagasisideküsitluse vastas 2 inimest. Tagasiside oli üldiselt positiivne, välja toodi ebaselgust abikõlblike kulude osas, ebaselgust tingimustele vastava juriidilise keha osas, ja puuduvat võimalust allkirjastada dokumente digitaalselt.
Toetus eraldati kõigile 7-le taotlejale kogumahus 45 000 eurot. Pingereas asetsenud kuut projekti toetas KÜSK täies taotletud mahus, pingereas viimasel kohal asetsenud taotlejat oli vahendite lõppemise tõttu võimalik toetada osalises mahus.

2. Projektitoetuse taotlusvoorude väljundnäitajad
Taotlusvoor
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
Arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor 2020
77
290 534,02
4
39
150 310,52
Arenguhüppet taotlusvoor 2020
116
2 214 781,61
7
23
484 000,00
Väliseesti ajalehtede toetus
7
47 591,03
0
7
45000

3. KÜSKi hinnang antud aastal lõppenud taotlusvoorude tulemuslikkusele ja varem lõppenud voorude mõjule (järelaruannete baasil) ühenduste tegevusvõimekusele. Probleemid ja nende lahendamine. Lisaks mõjusad näited ning üldistatult taotlejate tagasiside voorude läbiviimisele.
Taotlusvoor
Hinnang
Arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor 2019 (AHE 2-19 lõpparuanded)
Toetust said 13 üleriigilise, 12 piirkondliku ning 1 rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Peamiselt valmisid projekti tulemusel tegevuskavad arenguhüppeks, neid oli kokku 21. Lisaks valmis kolm äriplaani ja üks ärimudel. Projektitoetuse kandsid tagasi kaks organisatsiooni, kel ei õnnestunud enda hinnangul projekti eesmärke täita. Samas oli üks organisatsioon, kel valmis projekti tulemusel nii tegevuskava kui ärimudel. Mitmed tegevuskavad keskendusid üldisele ühingu arendamisele, kuid tegeleti ka spetsiifilisemate teemadega, nagu näiteks kommunikatsiooni- ja turundusplaanide koostamisega. Mitmes aruandes toodi välja, et projekt aitas paremini mõtestada oma ühingu tegevust ning planeeritakse esitada taotlus ka sügisesse arenguhüppe vooru.

Näited

MTÜ Postitee – täideti projekti eesmärk töötada välja jätkusuutlik juhtimis- ja finantseerimismudel, mis toetab piirkonna eeldusi areneda tugevaks koostöövõrgustikuks. Projekti tegevustesse kaasati nii avaliku sektori esindajaid, äriühinguid kui ka kogukonnaliikmeid. Kaasati ka välisekspert, kelle roll oli protsessi metoodiline ettevalmistamine ja läbiviimine.
Teeme Ära SA – valmis Teeme Ära Sihtasutuse poolt loodava üleriigilise ringmajanduse arenguhüppe tegevuskava koondnimega Rohetiiger, I etapp, mis seab eesmärgiks muutuda koristusi korraldavast organisatsioonist põhjustega tegelevaks, nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Nelja kuu jooksul valmis algatuse Rohetiiger esmane tegevuskava, täpsustusid toimkond, eesmärgid, fookused, ajakavad ja tegevused.
MTÜ Forwardspace – Projekti jooksul valmis kolme kaasatud eksperdi abil äriplaan teenuse järgmisele tasemele viimiseks, mis kaardistas ettevõtte teenused, finantsid ning organisatsiooni struktuuri. Lisaks loodi koostöös ekspertidega 3-aastane finantsplaan ning tegeleti ka organisatsiooni väärtuste, visiooni ja missiooniga.
Taotlusvoor
Hinnang
Arenguhüppe taotlusvoor 2017 (AH17 järelaruanded)
AH17 projektide raames keskenduti nii meeskonnaliikmete võimestamisele, huvikaitsevõimekuse arengule, kogukonnateenustele ja sotsiaalsele ettevõtlusele kui ka finants- ja kommunikatsioonivõimekuse arendamisele. Järelaruannete baasilt võib öelda, et toetusvoor oli edukas ning selle tulemusel on kasvanud mitme organisatsiooni võimekus. Taotlusvoor võimaldas ühingul tegeleda just enda organisatsiooni jaoks oluliste valdkondadega, toodi välja, et arenguhüpe aitas jõustada meeskonda, luua partnerlussuhteid ning kasvatada tulusid. Praegused väljakutsed on seotud liikmete suure koormuse ja kurnatusega ning eriolukorrast tingitud vajadusega mõtestada ümber oma tegevust.

Näited

Robotex MTÜ – arenguhüppe projekt võimaldas läbi strateegilise planeerimise seada selged sihid ning kaasata partnereid ja toetajaid, kes on aidanud viia Robotexi täiesti uuele tasemele. Varasemast ühe töötajaga organisatsioonist on välja kasvanud 10 töötajaga ühing, mille üritusi on pea 20-s riigis üle maailma.
Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts – projekti raames tegeleti SVMS professionaalsuse tõstmisega läbi erialaste koolituste ja kodulehe uuenduste. Projekti tulemusel saadi juurde 7 pinnaltpäästjat, 13 mereside operaatorit ning varasemad liikmed said täiustada nii oma professionaalseid kui meditsiinilisi oskusi. Praeguseks võib pidada SVMS üheks suuremaks turvalisust tagavaks organisatsiooniks Saare maakonnas.
Eesti Vegan Selts – projekti käigus tegeleti organisatsiooni strateegilise, organisatoorse ja finantsilise jätkusuutlikkuse ning legitiimsusega.
Arenguhüppega tehti nihe teavitustöölt huvikaitsele, projekti tulemusel kujundati viis uut teenust (toitumisnõustamine ja –teraapia, kogemusnõustamine, õigusnõustamine, koolitused) ning nüüdseks on kaasatud kaheksa eksperti.
Taotlusvoor
Hinnang
Teenuste osutamise ja toodete pakkumise võimekuse tõstmise taotlusvoor
(TE16 järelaruanded)
TE16 voor keskendus ühingute teenuste ja toodete arendamisele ning müügitulu suurendamisele. Vooru jooksul ellu viidud projektide fookus oli erinev: arendati välja ning piloteeriti uusi teenuseid; arendati edasi olemasolevaid teenuseid; parandati võimekust teenust pakkuda ning töötati välja uusi tooteid. Järelaruannete baasilt võib öelda, et enamik ühinguid on suutnud säilitada projekti jooksul saavutatud tulemused. Samuti on müügitulu kasvanud enamusel rahastuse saanud ühingutest. 17-st ühingust neljal kahanes 2019 müügitulu võrreldes 2018 aastaga erinevatel põhjustel: põhitoote – kama – nõudluse vähenemisest ja kehvapoolsest turundusest (MTÜ Urvaste Külade Selts), kooliõpilaste arvukuse kõikumisest koolis (MTÜ Sänna Kultuurimõis), keskuse juhataja pikaajalisest töövõimetuspuhkusest tingituna (MTÜ Hiirekese Mängutuba) ning 2018. aasta sügisel alanud Tartu Ülikooli uuringuprojekt võttis ühingult oluliselt sisemisi ressursse müügitegevusest (MTÜ Vaikuseminutid). Edaspidised väljakutsed on seotud tööjõu palkamise, kliendibaasi ja oma teenuste leviku laiendamisega.

Näited

MTÜ Kohila Turvakeskus – projekti käigus käivitati pesumaja teenus, kus töötavad erivajadusega inimesed. Pesumaja teenus toimib – eraklientide hulk on suurenenud ning teenust pakutakse Kohila vallast ja Raplamaalt välja. Erivajadusega töötajate arv on kasvanud kuni 10 töötajani. Samuti on juhendajate arv tõusnud neljale töötajale.
MTÜ Eesti Pagulasabi – tänu projekti raames väljatöötatud teenusestruktuurile ja materjalidele (sh käsiraamat) võideti 2018. a. keskel AMIF ja Siseministeeriumi rahastatud projektikonkurss tugiisikuteenuse ja teiste kohanemist toetavate teenuste pakkumiseks kuni 2020. a. lõpuni. Sellega muututi ainsaks pagulastele tugiteenuseid pakkuvaks organisatsiooniks Eestis. Tugiisikuteenuse klientide arv on küll võrreldes ajaga kaks aastat tagasi mõnevõrra langenud (umbkaudu 40 perelt 20-le), mis tulenes üldisest rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arvu langusest kahel viimasel aastal. Küll aga on suurenenud teiste kasusaajate hulk, nimelt on tulenevalt teenuse struktuuri laienemisest kohanemist toetavad teenused avatud ka teistele rändetaustaga inimestele peale pagulaste.
Sänna Kultuurimõis – projekti käigus renoveeriti ning sisustati kaks ruumi lapsehoiuteenuse käivitamiseks. Esimese aasta alguses oli lapsi 4, arv kasvas peagi kaheksani. Teisel aastal oli lapsi juba 6-8 ja 2020 aastat alustati 6 lapsega. Lastehoiu maksimummahuks on 10 last, kuid kõige optimaalsem on 7 last, suurema laste arvu juures on vajalik juba abitöötaja palkamine.
Taotlusvoor
Hinnang
Arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor (AHE20 lõpparuanded)
Toetust said 39 taotlejat. Lõpparuande esitas 38 taotlejat, kes on projekti edukalt läbi viinud kogumahus 145 064,51 eurot. Üks taotleja ei esitanud lõpparuannet ka pärast mitmekordset tähtaja pikendamist, mistõttu vormistati nõudekiri toetuse tagastamiseks täies mahus. Kolme taotleja puhul oli eriolukorrast põhjustatud tegevuskava muutusel tekkinud eelarveülejääk, mille mahus projektiga seotud lisategevusi ei tehtud ning mille kohta vormistati tagasimaksenõuded kogusummas 1273,98 eurot. Kahel juhul oli eelarveülejääk alla 10 euro, mis puhul tagasimaksenõuet ei esitatud.

Valdkonniti tegeleti arenguvajaduste tuvastamisega ja arengustrateegiate koostamisega, ühingu finantssuutlikkuse arendamisega, kommunikatsiooni-võimekuse tõstmisega, kaasamisega ja olemasoleva tegevuse laiendamisega.

34-l juhul oli projekti väljundiks tegevuskava, 4 ühingut koostasid äriplaani. Ühe projekti puhul, mille peamine märgitud väljund oli tegevuskava ja teisene väljund finantsplaan, finantsplaani ei koostatud. Põhjusena toodi välja, et põhitegevuste osas kokkuleppeni ei jõutud, kuid lahendusena mainiti, et valminud tegevuskava võimaldab kokku leppida põhitegevused, misjärel koostatakse finantsplaan jätkutegevusena. Üks ühing, Harmi Haridusselts, koostas nii tegevuskava kui äriplaani.

Lõpparuannetes mainis taotlemist AH20 voorus 22 taotlejat.

Näited

MTÜ Estwatch – täideti projekti eesmärk välja töötada strateegiline toimimismudel ja tegevuskava ühingu peamise fookusvaldkonna – finantssüsteemi läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse suurendamine – eesmärkide täitmiseks. Projekti tegevustesse kaasati nii välisriikide kui Eesti organisatsioone, projekti meeskond osales projektis aktiivselt. Projekti väljundina valminud tegevuskava on kaasavalt ja põhjalikult koostatud, edasise arenguhüppe saavutamiseks on toetust saadud AH20 arenguhüppe voorust.

EELK Jaani Kogudus MTÜ – täideti projekti eesmärk koostada tegevuskava avalikes huvides tegutseva sotsiaalrestorani käivitamiseks. Tegevuskava valmimisse panustasid lisaks ühingu liikmetele mitmed koostööpartnerid, ning valminud tegevuskava on kaasav ja hõlmab nii siht- ja sidusrühmade kaardistust, ühingu meeskonna arenguvajaduste kaardistust, turundus- ja kommunikatsiooni-võimekuse kasvatamise plaani ning ärimudeli koostamise plaani. Jätkutegevused on läbimõeldud. Projekti tulemina moodustati sotsiaalrestorani loomisega tegelev meeskond Sotsiaalrestorani ThinkTank ja esitati taotlus AH20 taotlusvooru, kuid AH20 pingerea alusel toetust ei saadud.

MTÜ Harmi Haridusselts – projekti raames saavutati eesmärk koostada tegevuskava ja äriplaan ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks. Eriolukorras suutis projekti meeskond edukalt kohaneda, projekti tulemina valminud tegevuskava on kogukonda kaasav ning ärimudel toetab haridusteenuse pakkumise eesmärki. Projekti käigus alustati koostööd oluliste partneritega. Arenguhüppega jätkatakse AH20 voorus.
Taotlusvoor
Hinnang
Vabaühenduste majandusliku elujõulisuse arenguhüppe taotlusvoor
(ME17 järelaruanded)
KÜSKi vabaühenduste majandusliku elujõulisuse arenguhüppe (ME17) vooru laekus 82 taotlust, millest rahastuse said 11 üleriigilist taotlust kogusummas 147 527,12 eurot ja 13 piirkondlikku taotlust kogusummas 146 990,91 eurot.
Järelaruande esitasid kõik 24 ühingut.
Vooru raames tegeleti peamiselt järgmiste valdkondadega (kahanevas järjestuses): haridus, eneseareng- ja teostus, kultuur ja vaba aja sisustamine, füüsiline tervis ja heaolu, sotsiaalne kaasatus (sh huvikaitse), vaimne tervis ja heaolu, sotsiaalne ettevõtlus, tööhõive ja ettevõtlus ja majandusareng. Peamised võimekused, mida arendati, olid (kahanevas järjestuses): rahastusmudel ja finantsjuhtimine; põhitegevuse sisuline arendamine (sh kvaliteet ja mõju); turundus ja kommunikatsioon: inimesed organisatsioonis; pühitegevuse laiendamine; uute tegevuste algatamine; missioon, visioon, strateegia ja planeerimine ja IT-infrastruktuur.
Projektitegevuste mõju oli enamus juhtudel nii lühi- kui pikaajaline, viiel juhul oli mõju ülekaalukalt pikaajaline ning kahel juhul lühiajaline. Viimasel kahel juhul on projektitegevus praeguseks peatatud – ühel juhul olid peatamise põhjusteks muutused meeskonnas, teisel juhul ebaedu koostöösuhetes ja eriolukorrast tulenevad raskused.
Omatulu on enamus juhtudel suurenenud ning põhjusena on enamasti välja toodud projektitegevusi. Omatulu on vähenenud 7 juhul. Mitmel juhul mõjutas omatulu vähenemist ka eriolukord.

Näited

MTÜ Aarete Laegas – saavutati projekti eesmärk arendada toimiv kassasüsteem heategevuspoes uue taseme saavutamiseks, soetati väikekaubik kaupade transpordivõimekuse suurendamiseks ning arendati välja kodulehekülg. Kassasüsteem ja kaubik on kasutuses, e-pood toimub edukalt ning poe müügikäive on kasvanud. Tänu e-poele suutis ühing edukalt toime tulla ka eriolukorrast tulenevate raskustega. Edasiste väljakutsetena nähakse kasvavat töökoormust, palgaliste töökohtade loomist ja laienemist teistesse Eesti piirkondadesse.

MTÜ Vanaajamaja – töötati välja projekti eesmärgiks olnud finantsjuhtimise, annetuste kogumise ja sponsorite kaasamise strateegia. Arendati välja e-pood. E-poe teenus töötab stabiilselt, strateegiat järgitakse ning majandamismudel on iseseisev ja stabiilne. Ühing hindab projektitegevusi tulemuslikeks ja ennast elujõuliseks. Edasiste väljakutsetena nähakse mitme eduka arenguhüppe-järgse stabiilse töörütmi leidmist, nõustamise teenuse arendamist ja uute partnerite leidmist.
Eesti Unekooli Ühing – saavutatud on projekti eesmärk integreerida uneteemaline nõustamine rehabilitatsiooniteenuste valdkonda. Projekti raames välja töötatud koolitusprogramm lastega töötavatele spetsialistele toimib, ning koolitusi on pakutud ka prognoositust laiemalt sihtrühmale. Loodi uus koduleht, kus on välja toodud teenused ja koolitused, ning lihtsamaks on muudetud kodulehel broneerimine ja tasumine. Müügitulu on suurenenud ja moodustas 100% 2020. a. tulust. Edasiste väljakutsetena nähakse teenuste ringi laiendamist ja müügitulemuste ületamist.
Taotlejate tagasiside voorudele üldistatult
Üldiselt oldi rahul, et toetust on võimalik saada arendustegevusteks, mis aitavad ühingul tegeleda enda jaoks relevantsete arenguvajadustega ning oma arengut strateegiliselt juhtida. Kiideti KÜSKi rolli vabaühenduste toetamisel, taotlusvormide ning aruandluse selgust ning meeldivat suhtlust. Samas tunti muret eriolukorrast tulenenud raskuste osas ning kaheldi oma võimekuses jääda püsima ilma välise toeta, mitmel korral pöörduti KÜSKi poole abi saamiseks. Vabaühendused vajavad väga eriolukorrast tulenevate probleemide lahendamiseks riigi poolt rahalist tuge.
Järeldused järgmiste taotlusvoorude ettevalmistamiseks, menetlemiseks, tugitegevuste (infopäevad, juhtide jututoad, aruandeseminarid, arengueksperdid jt) kavandamiseks.
• Arenguhüppevooru avatud lähenemine, mis võimaldab taotlejatel keskenduda just nende organisatsiooni kõige rohkem edasi viivatele arengukohtadele, on end õigustanud. Seda, et voor on taotlejate seas hinnatud, näitab esitatud taotluste suur arv ning taotlejate antud positiivne tagasiside KÜSKile. 116 taotlusest ületas 70 punkti lävendi 82 projekti, mis näitab taotluste üldist väga kõrget taset. Lävendi ületanud projektid on läbimõeldud ning sisukad. Toetust jagus neist vaid 23 organisatsioonile, mis tähendab, et 59 tugevat projekti said eitava otsuse. Vajadus niivõrd paljudele tugeva taotluse esitanud organisatsioonidele eitav otsus saata pelgalt ressursside nappuse tõttu mõjub ebamotiveerivalt ning võib tekitada taotlejais lootuse kadumist.
• Arenguhüpet ettevalmistavast 2020. aasta voorust toetuse saanud 39 organisatsioonist esitasid arenguhüppevooru taotluse 30, neist 6 said arenguhüppeks toetuse. Ettevalmistava vooru toetuse saajatest pooled olid üleriigilise ning pooled piirkondliku tegevusega ühingud. Ettevalmistav voor annab hea võimaluse väiksematele organisatsioonidele mõtestada oma arenguvajadusi ning töötada eksperdi abiga välja tegevuskava või äriplaan arenguhüppe saavutamiseks. 2021. aastal on samuti plaanis arenguhüpet ettevalmistava vooruga jätkata, taotlemise tähtaeg on 3.02.2021.
• Kodanikuühiskonna võimestamiseks vajavad tuge nii suured võimekad organisatsioonid kui ka väiksemad piirkondlikud ühingud. Arenguhüppe toetuse saajatest moodustasid piirkondlikud organisatsioonid veerandi. Tasub kaaluda, kas asendada arenguhüppevooru äriplaanide ja tegevuskavade meetme eristus piirkondlike ning üleriigiliste organisatsioonide eristusega.
• KÜSKi taotlusvoorude haldussüsteem vajab tehnoloogilist arenguhüpet – lisaks veebipõhise taotlussüsteemi vajadusele on ka menetlusprotsessis mitmeid etappe, mida oleks võimalik automatiseerida.
• Infopäevad võiksid jätkuvalt toimuda veebis ning olla järel vaadatavad.
• 2020 aastal toimus esmakordselt 2019. aasta arenguhüppevooru toetuse saajatele tugiprogramm, mille raames korraldati osalejatele digiturunduse ja raamatupidamise ning lühiesitluste andmise koolitused. Lühiesitluste koolitus toimus samaaegselt vaheseminariga, mis võimaldas toetuse saajatel õpitut kohe rakendada ning anda KÜSKi meeskonnale ja teistele toetuse saajatele ülevaade oma projektist lühiesitluse abil. Aruandeseminari ühendamine koolitusega pälvis osalejatelt palju kiidusõnu. Tugiprogrammiga on plaanis jätkata 2021. aastal, taaskord plaanime sisendi tugiprogrammile saada toetuse saajatelt. Kavas on korraldada koolitusi või pakkuda lisanduvat mentorlusteenust vastavalt toetuse saaja vajadustele.

II MUUD KONKURSID JA TUGITEGEVUSED
NUPUKATE LAHENDUSTE (NULA) inkubaator
1. 2020. aasta hooaja kirjeldus, tulemused, probleemid.
NULA inkubaatori läbiviimisel on riigihanke tulemusel KÜSKi partneriks aastatel 2019 - 2020 Heateo Sihtasutus. Nupukate lahenduste toetamine toimub neljas etapis:
1. Inspiratsioonipäevad Tartus, Tallinnas kõigile, kel on uuenduslikke mõtteid mõne ühiskondliku probleemi lahendamiseks (toimusid märtsis)
2. Ideede korje (toimus märtsis)
3. Inkubatsioon, sh koolitused, mentorlus (aprill - oktoober)
4. Projektide rahastamine (taotlemine novembris)
Selle aasta infopäevad jäid COVID-19 levimise alguspäevadesse, mistõttu tuli kiiresti reageerida ning päriselu sündmused üle viia veebikeskkonda. Tartu infopäev toimus Tartu Loodusmajas, kus osales 25 huvilist. Tallinna infopäev viidi läbi juba zoomi vahendusl, mida kanti üle ka Nula Facebooki lehel „live’is“. Infopäev oli väga edukas, kokku jõudis ca 1,5h webinari vormis infopäev 12 000 kontaktini, vaatajaid oli kuni 1000 (3 sek), pikemalt jälgis ca 250 inimest. Ülekande ajal oli igal hetkel vaatajaid korraga 30-80. Eriolukorra tõttu otsustati Narva infopäeva eraldi mitte korraldada. Edaspidiseks tekkis aga idee kasutada veebiformaati ka uuel hooajal, sest see annab võimaluse levitada infot paljudele erinevatel inimestele ning veebis jääb infopäev ka järelvaadatavaks.
Aprillis esitati tähtajaks kokku 80 ideed (https://nula.kysk.ee/esitatud-ideed), millest 15 said oma algatust tutvustada nõuandvale kogule. Neist 10 valiti välja NULA inkubaatorisse, mis on leitavad Nula kodulehet (https://nula.kysk.ee/algatused ). Eelmine aasta oli inkubaator esimest korda kaheosaline - esimesed kaks kuud (mai ja juuni) oli kümnel meeskonnal võimalus oma ideed täpsustada ja testida. Juulikuust jätkas kuus meeskonda põhjalikumalt idee edasi arendamisega. Sel aastal otsustas nõuandev kogu, et kõik 10 algatust jätkavad inkubaatori teises osas, põhjendades otsust väga kõrge taseme ning tugevate meeskondadega.
Edasi pääsesid – CommuniCare, Fundi, Helge Kool, Helirännak, Citizen OS kaasamisteenus, Logopuu, Liikumispäevik, E-lapsehoidja, Parents Co-Working ja Xero.
Hoolimata riiklikust eriorukorrast suudeti kiiresti kohaneda ning kõik koolitused ja NULA algatuste meeskondade kohtumised mentoritega toimusid väga edukalt zoomi vahendusel.

Nula koduleht nüüd ka inglise keeles https://nula.kysk.ee/en
Inkubaator lõppedes esitasid 2. novembriks KÜSKile oma idee elluviimiseks stardiraha taotlused 6 algatust: Helirännak, Citizen OS, CommuniCare, Helge Kool, Logopuu ja E-Lapsehoidja. Detsembri keskel valis KÜSKi nõukogu 25 000 suurused stardiraha toetused anda Helge Koolile, Logopuule ja E-lapsehoidjale. Algatused hakkavad oma tegevusi ellu viima 2021. jaanuari algusest. Lepingud starditoetuse saajatega on sõlmitud.

2. Järeldused järgmisteks hooaegadeks.
2020 sügisel toimus konkurss NULA inkubaatori rakenduspartneri leidmiseks järgmiseks kolmeks aastaks. Varasemalt on läbiviidud riigihanked, kahe aasta perioodi kaupa. Hoolimata laialdasest info levitamisest ja oluliselt lihtsamast kandideerimisprotsessist, saabus konkursile üks taotlus (arvatavasti on põhjus inkubaatori valdkonna spetsiifilisuses ja rahalise omaosaluse määra tingimuses). Taotlus sai kolmelt hindajalt kõrged punktid ning KÜSKi nõukogu otsusega jätkab NULA inkubaatori elluviimist järgneval kolmel aastal Heateo Sihtasutus.
Uus hooaeg käivitub 2021. aasta alguses. Suuri sisulisi muudatusi võrreldes 2020. aastaga ei ole. NULA on endiselt üks KÜSKi seniseid lipulaevu – siit on võrsunud mitmeid mõjukaid ühiskondlikke algatusi ning tagasiside kohaselt tuleks jätkata ilma suuremate muutusteta.

3. 2018. ja 2019. aastal Nupukate Lahenduste (NULA) starditoetuse saanud projektide käik
Algatus
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade tulemustest

MTÜ Spark Makerlab (2018)
Ühingu eesmärgiks on viia noorteni õppematerjalidega teaduspõhised inseneeriakomplektid, mis õpetavad neid läbi praktiliste mudelite taasloomise ning aitavad pikemas perspektiivis leevendada inseneride ja teadlaste põuda Eesti tööturul. Leidurite komplektid pakuvad noorteasutustele aja ja vaeva säästmist loodusteaduste ja tehnika huviringide käivitamiseks, komplektid sisaldavad endas projektipõhiseid aineid lõimivaid töötubasid. Kasutajateks on II, III kooliastme õpilased ja gümnasistid, sihtgrupiks noortekeskused ja üldhariduskoolid.
24 997,20 eurot
Leidurite Komplektid on välja arendatud ja projekti eesmärk sai saavutatud. Kevadel teavitati meid, et COVID-19 tõttu on MTÜ-l majandusraskustes üüri maksmisega ja käimas on likvideerimisprotsess. Palusime lõpparuande esitada esimesel võimalusel enne likvideerimist.
Komplektid on välja töötatud ja on võimalus, et selle arendamise ja müügiga jätkab OÜ (Estonian Makers OÜ). Põhjenduseks, et suur töö on juba tehtud ning nad ei soovi seda lihtsalt seisma jätta. Lisaks MTÜs pole enam inimest, kes oleks toodet edasi arendanud ning müünud.
Kohtusime projektijuhi ja MTÜ uue juhatuse liikmega, kes selgitasid olukorda. OÜ ja MTÜ on sõlminud kokku-leppe, mille alustel antakse üle välja töötatud Leidurite komplekt OÜ-le ning kokku on lepitud MTÜ edasine roll. Plaanitakse koostööd teha - komplektid pakuvad huvikoolile põhilist sisu.
MTÜ Seniorship (2018)
MTÜ Seniorshipi eesmärk on vähendada vanuselist diskrimineerimist tööturul. Ühing vahendab praktikapakkumisi küpses eas inimestele viies kokku tööotsija ja tööjõupuuduse käes kannatavad ettevõtted. Tööotsija leiab Seniorshipi veebiplatvormilt tasustatud praktikapakkumise ning kandideerib. Kandideerimise käigus ei küsita kandidaadi vanust ega CV-d, vaid kandideerija kogemusi ja tugevusi.
25 000 eurot
Oktoobris 2019 esitati väga põhjalik vahearuanne, mis andis hea ülevaate tehtust ja analüüsitust. Selgus erinevate stsenaariumite läbi katsetamise tulemusena, et see teenus ei ole kasumlik, ühing ei suuda läbi toimiva ärimudeli nõudlust ja pakkumist kokku saada. Otsustati projekt pooleli jätta, saadud kogemused ja teadmised edasi anda valdkonnas teistele toimetajatele, sh avalikule sektorile.
Kohtusime meeskonnaga ja otsustasime projekti vahearuandega lõpetada.
MTÜ Tugitakso
(2018)
Tugitakso parandab erivajadustega inimeste transpordivõimalusi, tõstes seeläbi nende üldist toimetulekut ja elukvaliteeti ning luues eeldused erivajadustega inimeste aktiivsemaks ühiskonnaelus osalemiseks. Tugitakso on paindlik ja lihtsasti kättesaadav transporditeenus erivajadustega inimestele. Läbi koostöö kasutatakse ära tänapäevased sõidujagamise platvormid. Takso tellimisel edastab klient oma isiklikud erivajadused enne sõitu taksojuhile läbi selleks loodud erilahenduste, spetsiaalselt erivajadustega inimeste teenindamiseks koolituse saanud taksojuhid abistavad klienti vastavalt tema individuaalsetele vajadustele.
24 986,55 eurot
Tugitakso on andnud teada mõningatest muudatustest seoses tegevuse elluviimisega. Mai lõpu seisuga oli neil plaanis veel 45 Bolti juhi koolitused (3x15). Samuti on neil kokkulepped Takso 24 juhtide koolituse osas (80 juhti). Koolitused plaanitakse arvatavasti augustisse ja septembrisse, sest juulis on raske juhte tabada.
Eriolukorra ajal sai ettevalmistatud ja osaliselt läbi viidud mõju hindamise uuring ning plaan on täiendavalt küsitluse läbiviimist teha pärast suve. Jooksev koostöö ja tagasiside Boltiga on endiselt kenasti toiminud ka raskel viiruse perioodil.
Seoses COVID-19 ja riikliku eriorukorra tõttu otsustati projektiperioodi pikendada 30.11.2020 ja lõpparuande esitamise tähtaeg on 15.12.2020.
Lõpparuande seisuga on käivitatud Tugitakso teenus ja viinud selle sihtgruppideni lisaks toetavad teenust nn “tagatoa protsessid” kvaliteedi kontroll, mõju hindamine ja arendustöö. Projektiperioodi üldine eesmärk on saavutatud. Edaspidiseks on arenguruumi teenuse haarde laiendamiseks, jätkuva pakkumise (jätkuv juhtide koolitamine) kasvata-miseks ning tellimissüstee-mide arendamiseks.
Teenust saab tellida Bolt Assist vahendusel Tallinnas ja väljaspool Tallinna 25 km raadiuses Harjumaal, 2020 aasta sügisest samuti Tartus ja Rakveres.
Arenguna on endiselt katmata linnad, kus nõudlust erivajadusega klientide toestatud sõitude järele on – sh Haapsalu ja Viljandi.
MTÜ Open Knowledge Estonia/ Andmekool (2019)

Andmekool pakub praktilist koolitust ja konsultatsiooniteenust avalikele asutustele eesmärgiga muuta poliitikakujundamise protsessid läbipaistvamaks nii osalistele kui avalikkusele. Koolituselt saab vajalikud teadmised selleks, et infovahetust, raporteerimist, kavade koostamist ja nende elluviimise jälgimist tõhustada, ning oskused andmete sisestamiseks, ristamiseks ja visualiseerimiseks.
24 737 eurot
Mai kuu lõpu seisuga lõpetas Andmekooli koordinaatorina töötamise Andrus Raudsep.
Alates 18.juunist töötab Andmekooli projektijuhina Sille Sepp, mis on toonud kaasa ümberkorraldused -tegevuskava ja eelarve muudatused, sest algne ajaplaan oli planeeritud liiga optimistlikult.
Selgus, et School of Data materjalid ei ole piisavad andmepädevuse koolituse pakkumiseks. Materjalidele tagasiside kogumise ja nende põhjal koolitajate väljakoolitamise asemel keskenduti koolituskava koostamisele ning selle sisuga täitmiseks materjalide ja sisuloome võimekusega koolitajate leidmisele, võttes arvesse esimese kliendi vajadusi.
Plaan on koolitada uurivaid ajakirjanikke, uuringuid ja poliitikasoovitusi koostavaid mõttekodasid. Ettevõtlusega seotud asutustele, nagu Finance Estonia ja Startup Estonia, tehtavate koolituste tulu pealt pakutakse tasuta koolitusi võimekatele huvikaitsjatele, kellel madal digipädevus. Olgu nendeks inimõiguste kaitsjad või keskkonnaorganisatsioonid – kaardistatakse võimalikke pro bono kliente paralleelselt teenuse käivitamise ja kasvatamisega.
Vahearuande seisuga on Andmekoolil olnud kaks klienti - Proovikivi koolitus augustis ja Rahvusraamatukogu koolitus septembris.
MTÜ GTL Lab / GTL Labor (2019)
GTL Labori sihiks on julgustada õpilasi olema aktiivsed ja teadlikud kodanikud. Selleks toovad nad Eesti üldhariduskooli-desse tavapärase õppetöö osana elulised projektid, mille käigus on õpilastel võimalik panustada oma kodukoha arengusse ning omandada seeläbi olulisi 21. sajandi oskusi nagu koostöö, loovus, ettevõtlikkus, kriitiline mõtlemine ning jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamine.
24 999,32 eurot
Tegevuskava kohaselt peaks toimuma organisatsiooni tegevuse mõju hindamine (sh teadusuuring) ja raportite kirjutamine. Kui projekti alguses mõeldi keskenduda vaid platvormi hariduslikule eesmärgile, siis suve alguseks saadi selgeks, et tuleb kohe terviklahendust hakata välja töötama. See tähendas, et sihtgrupid on ühtlasi ettevõtted, MTÜd, ministeeriumid, KOVid ja nn „tavainimene tänavalt”. Koostöös Arengukoostöö Ümarlaua ja Riigikantseleiga on plaan arendada palju laiem kaasamisplatvormi, kus igal sihtrühmal on oma motivatsioon platvormi kasutamiseks. Hetkel on kõige olulisem leida lisarahastust, et meeskond ära ei väsiks ja saaks rohkem panustada.
Planeeritakse kokku panna ideekavand ning riigihange, et platvormi MVP valmis ehitada 2021 a. teiseks pooleks. Augustis toimus töötuba Andmekooliga, et mõelda, millisel viisil saadakse kasutada platvormil avaand-meid ning mõõta mõju tekitades sünenergiaid kohaliku, riikliku ja globaalse tasandi vahel. Veebilehele lisati annetusvõimaluse info lisaks taotletakse koos partneriga (Kestliku Arengu Koalitsioon ja Riigikantselei) rahastust platvormi MVP arendamiseks; käsil on ka üks Erasmus+ projekti kirjutamine koostöös partneritega.
MTÜ Jututaja (2019)
Jututaja eesmärk on leevenadada eakate üksildust. Selleks toovad nad kokku noored ja eakad, kes saavad ühiselt tegeleda mõne meelepärase tegevusega, näiteks lugeda, kuulata muusikat või omavahel maailma asju arutada. Kõik osapooled saavad elurõõmu, energiat ja võimaluse näha maailma teise nurga alt.
23 705,35 eurot
Tegevuskava kohaselt toimub noorte kogutud lugude avaldamine - lähedastele jne, kampaania Hooandjas. Jututajas töötab kaks projektijuhti ning vabatahtlik kommunikatsiooniekspert.
Seoses Covid-19-ga on Jututaja loobunud telefoni teel jututamise eest raha küsimast, kuid suurenenud on oluliselt annetuste hulk. 2020 a õnnestus Jututajal saada nii eraisikute (498€) kui juriidiliste isikute annetusi (ca 3500€), mis väljendab mh seda, et Jututaja tegevust on ühiskonnas märgatud ning sellise teenuse järele on vajadus. Lisaks on Jututaja viinud läbi tasulisi grupikohtumisi viiel korral. Jututaja on korraldanud tutvustamisüritusi noortele koolides, noortekeskustes jms (mitmed e-vahenditega), millega on jõutud ca 520 nooreni. Valminud on mitmeid videosid, jaotusmaterjale, flaiereid, visiitkaarte. Emadepäeva kampaania asemel algatati eriolukorra ajal koos MTÜga Peaasi sotsiaalmeedias kampaania Helista eakale lähedasele! (#räägieakaga, #helistaeakale). Jututaja kampaania levis väga hästi - seda jagasid mitmed tuntud ühiskonnategelased (nt näitleja Indrek Ojari, laulja Jaan Pehk, tuntud advokaat Garri Ginter, üleskutses osales Robert Linna koos ema Reedaga). Enda sotsiaalmeedias jagas seda ka president Kersti Kaljulaid.

Kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste toetus
1. 2020. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2020. aastal toetatud suursündmuste taotluste rahastamise otsustas KÜSKi nõukogu oma koosolekul detsembris 2019. Vastavalt nõukogu kehtestatud korrale on nõukogu otsustanud suursündmustena toetada kokku 7 tegevust kokku summas 130 400 eurot.
Kõik toetatud suursündmused omavad vabakonna jaoks olulist kaalu ja kaasavad märkimisväärsel arvul osalejaid.

2. Toetatud sündmused
Toetuse saaja
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade väljunditest ja tulemustest
Eesti Külaliikumine Kodukant
Vabatahtlike tunnustussündmuse „Märka vabatahtlikku 2020!“ korraldamine
10 000 €
Vabatahtlike ja nende kaasajate ning toetajate tunnustussündmus toimus koostöös Vabaühenduste Liidu aasta tegijate tunnustusega 29. novembril 2020 Anija mõisa aidas. Tunnustused andis üle sündmuse patroon Eesti Vabariigi President.
Tänu tunnustussündmusele on Eestis vabatahtlikud ja nende kaasamine toodud esile, tunnustutatute kaudu on tegijaid väärtustatud.
Vabatahtliku tegevuse populariseerimiseks kajastatati tunnustatavate vabatahtlike ja vabatahtlike kaasajate ning nende toetajate lugusid meedias: 1.Pressiteade kandidaatide esitamise avanemisel ning tunnustuse saajate avalikustamisel. 2. Lood kirjutavas pressis, kodulehtedel – 11 lugu vabatahtlikest ja nende kaasajatest. Vabatahtlike Väravas esitletud kõiki tunnustuse saajad lugude ja piltidega https://vabatahtlikud.ee/tunnustamine/tunnustus-2020/ ). Viited tunnustussündmusele ja tunnustuse saajatele avaldatati Vabatahtlike Väravas, Hea Kodaniku uudiskirjas ja Kodukandi infokirjas liikmetele ning Vabatahtlike kaasajate infolistis. https://heakodanik.ee/uudised/selgusid-aasta-vabatahtlikud-ja-kodanikuuhiskonna-tegijaid/
Tunnustusele esitati 63 kandidaati, 7 märki vabatahtlikele, 3 kaasajatele ja 1 ettevõttele.
Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond
Teeme Ära talgupäev 2020
38 400 €
2020.a Teeme Ära talgupäeva asemel toimus COVID-19 viiruse leviku tõttu Teeme Ära üle-eestilise maskitalgud „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“ mille raames toimus kodune maskitegu 351 paigas ning kokku valmistati 7336 riidemaski. Kõige rohkem maske õmmeldi Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Lisaks toimus maskitegu mitmes paigas väljaspool Eestit: Saksamaal, Prantsusmaal ja Luksemburgis.
Vabaühenduste Liit (endine EMSL)
Ajakirja Hea Kodanik väljaandmine aastal 2020
28 000 €
2020. aastal ilmus 2 numbrit, teemadeks: vabakonna koostöö avaliku sektoriga ning väärtused vabakonnas. Trükiarv 3500, mille saatsime tellijatele, koolidele, kohalikele omavalitsustele ja riigivalitsejatele Toompeal, raamatukogudele, oma liikmetele ja partneritele ning levitati Tallinna Lennujaamas.
Kõik artiklid on avaldatud portaalis www.heakodanik.ee ning jaganud neid sotsiaalmeedias, olulisemad lood tõlkinud vene keelde. Virtuaalselt avaldatud artiklite koguarv on 31, millele lisandub veel viis esmalt mujal meedias ilmunud artiklit. Mitmeid ajakirjas ilmunud lugusid jagas ERRi arvamusportaal.
Esitatud on ajakirja Hea Kodanik mõjuanalüüs. Ajakirja tiraaž on u 3900 eksemplari ning ajakiri ja selle artiklid on vabalt kättesaadavad digikujul. Ligikaudu kolmandik ajakirja lugejatest loeb seda vaid paberkandjal. Enim eelistatakse lugeda ajakirja paberversiooni ning veebilehel heakodanik.ee üksikult avaldatavaid artikleid. Vabaühenduste Liidu uudiskirjadel näib olevat suur roll ajakirja artikliteni jõudmisel ja seda peamiselt läbi digikanalite. Sihtrühmadega tuleb personaalsemalt tegeleda ja toetada neid ajakirja kasutamisel. Ajakirja levitamisel tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata ajakirja sisule, et erinevad sihtrühmad ennast ajakirja sihtrühmana tunneksid. Venekeelsele sihtrühmale mõeldes ajakirja lõppu lühikokkuvõtte tegemine ei pruugi neile lugemiseks atraktiivne olla ega erikeelsete inforuumide ühendamisele kaasa aidata. Valdkonnas pikalt tegutsenud peavad ajakirja enda jaoks pigem ammendunuks ning puudub esinduslikum ülevaade paberkandjal ajakirja vajalikkusest. Ajakirja digiversiooni levitamisel tuleb aga sihtrühmadeni jõudmiseks ja artiklite loetavuseks väga suurt tähelepanu pöörata regulaarsusele ja info sihistamisele.
MTÜ Arvamusfestival
Arvamusfestival 2020 korraldamine
10 000 €
Arvamusfestival toimus 14-15.08.2020, Paide Vallimäel COVID-19 tõttu vähendatud formaadis. Avalikele üritustele seatud piirangute tõttu sai osaleda vaid 2000 unikaalset osalejat päevas. Seetõttu sai korraldada ka plaanitust umbes kolm korda vähem arutelusid, kaks korda väiksema korraldajate ja osalejate arvuga festival. Et tasuta pileteid sai vaid elektrooniliselt, jäi vanemaealisi kohalikke festivalilt ka eemale. See-eest kasvas järelkuulamiste arv 15 000 (01.01-13.10.20). Kokku osales festivalil 4-5000 inimest ning toimus 55 arutelu.

Maakondlikud arenduskeskused
Maakonna vabakonna tunnustamise korraldamine
32 000 €
Enamasti viidi tunnustamissündmus läbi novembri viimasel nädalal. Mõnel juhul ühildati tunnustamissündmus mõne muu sarnase sündmusega. Tunnustamissündmuste raames viidi läbi kodanikuühenduste, vabatahtlike, sädeinimeste, kodanikuühiskonna toetajate jm tunnustamine. MAK oli igas maakonnas korraldaja, partneriks mitmed maakondlikud organisatsioonid.
Keskmiselt esitati 22 kandidaati maakonna kohta. Eriolukorra tõttu ei viidud paljudes maakondades läbi tunnustamise sündmust traditsioonilisel viisil, kuid tunnustamine toimus. Maakonnades, mis viisid sündmuse kohtumisena läbi, oli keskmine osalejate arv planeeritust umbkaudu poole väiksem, et tagada eriolukorra nõuded. Auhinnad viidi tunnustatutele kohale ja auhinna üleandmisele kaasati ka meedia. Mõnes maakonnas viidi tunnustamise sündmus läbi vabas õhus. Tunnustamisüritust kajastati kõikjal ka kohalikus ajakirjanduses (maakonna ja/või omavalitsuste lehed), lisaks muidugi maakondlike arenduskeskuste endi kanalites (koduleht, FB).
Davai MTÜ, TedX Lasnamäe
Vene keelse inspiratsioonikõnede sündmuse korraldamine
4000
Sündmus otsustati riikliku olukorra tõttu ära jätta ning toetus kanti tagasi.
HEAK VneFormat
Kogemusõppepäeva korraldamine venekeelsete vabaühendustele
8000
Sündmus toimus 10.-11.oktoober 2020.a., Lavendel Spa hotell, Viimsis. Kogemuspäeval osalesid 48 vabaühenduste esindajat, kes tulid Tallinnast (54% osalejatest), Narvast, Tartust, Kohtla-Järvelt, Paldiskist, Viimsist, Jõhvist ning Maardust.
Info VNEformadist on jõudnud üle Eesti ning võrreldes eelmise aastaga oli osalejaid väljas poolt Tallinnat rohkem (aastal 2019 ca 1/3 kogu osalejate arvust), mis kindlasti on positiivne areng. VNEformaat on läinud iga-aastaselt populaarsemaks, mille kaudu võrgustik koguaeg kasvab. „Vanad“ osalejad teevad juba aktiivselt koostööd omavahel (igapäevaselt HEAKi konsultandid saavad teada ühest või teisest koostööpartnerluse loomisest, mis sündis VNEformaadil), tänu millele sünnivad ka uued projektid, ideed ning algatused, seatakse uusi eesmärke, tullakse teineteisele appi, arendamaks vabaühendusi.

Tugitegevuste rahastamine (2018 toetust saanud projektid)
1. Eraldatud toetused
Toetuse saaja
Projekti sisu
Summa
Ülevaade väljunditest ja tulemustest.
MTÜ Kuressaare Edukontor
Kovisiooni koolitused vabaühendustele
20 000 eurot
Koolitused viidi läbi 4 maakonnas – Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa ja Harjumaa. Kokku oli koolitustel 29 osalejat. Osalejate praktika käigus läbiviidud kovisioonide tulemusena toimus omakorda üle 50
kovisiooni, kus osales kokku üle 300 inimese. Kovisioonidel osalejate hulgas oli esindajaid
37-st organisatsioonist.

3. Järeldused konkursi kohta
Tegemist oli viimase projektiga, mis sai toetuse 2018. aastal ja mille lõpp jäi aastasse 2020. Alates 2019. aastast tugitegevuste konkurssi enam ei toimu. Konkursi peatamine on seotud olnud eelkõige KÜSKi rahaliste vahendite nappusega ja sellest tuleneva valikute tegemisega. KÜSK 2021-2024 strateegia arutelu protsessis peeti KÜSKi poolt initsieeritud tugitegevusi väga oluliseks. Tugitegevuste ja nõustamise abil kasvatab KÜSK kogukondade ja vabaühenduste koostöökogemusi ja -oskusi ning seeläbi teeb KÜSK oma eesmärkide saavutamiseks koostööd vabakonna, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja ettevõtetega.
Vabaühenduste vajadustest esile kerkivate tegevuste läbiviimise paindlik toetamine on kindlasti oluline, tugiprogrammi vorm ja sisu vajab läbi mõtlemist ja varasemad tingimused täiustamist (lisada tingimustesse kriteeriume projektiga kaasatavate ulatuse ja kasusaajate osas). 2018. aastal toimunud konkursi järgselt arutati võimalust korraldada 1 konkurss aastas, mis võimaldab korraldada nende suhteliselt objektiivse hindamise.
KÜSK 2021-2024 strateegia toob välja, et KÜSKi tugitegevused on sihitud nii, et need aitavad vabakonnal kasvada ja areneda erinevates valdkondades, samas erinevas vormis ja haardega tegutsevatel vabaühendustel. Jälgida tuleb, et kodanikuühiskonnas osalemise võimalustest saavad osa erinevad ühiskonnagrupid, vajadusel planeerides eraldi tugitegevusi või konkursse nende julgustamiseks, kes kipuvad kõrvale jääma.

MAKidelt tellitavad juhtide arenguprogrammid maakondades
1. Ülevaade, tulemused
KÜSK ei määra teemasid ega valdkondi, milliseid tugitegevusi tuleb kusagil ellu viia, kuid taotluses pidid arenduskeskused analüüsima nii kavandatud tegevuste vajalikkust kui näitama, kuidas on need seotud 2020 aasta fookusteemaga, milleks oli tulevikutrendid vabaühenduste maailmas. Kuna igas maakonnas on erinevad vajadused, jätsime konsultantidele võimaluse valida läbi viidavad koolitusteemad ise. Toetust said eestikeelsed tugitegevused kõigis Eesti maakondades ja kaks venekeelset tugitegevuste programmi Harjumaal ning Ida-Virumaal. Pärnumaa, Viljandimaa ja Läänemaa esitasid ühise taotluse. Tugitegevuste ellu viimist mõjutas muidugi COVID-19 viiruse puhangust tulenenud kriis ja eriolukord. See tõi kaasa nii uute meetodite katsetamise (näiteks veebikoolitused zoomis) kui ka teatud tegevuste edasi lükkamise (näiteks õppereisid). Maakonnad, mis viisid eriolukorra kehtestamise tõttu koolitused üle veebi keskkonda, jagasid koolitusel osalemise võimalust ka teistes maakondades, mis võimaldas maakonnaülest koostööd ja enamatel vabaühendustel koolitusel osaleda.

Tugitegevused maakonna vabaühenduste juhtide arendamiseks viidi ellu kõigis maakondades, lisaks Harjumaal ja Ida-Virumaal ka vene keeles. Kokku viidi ellu 502 akadeemilist tundi (keskmiselt 30 tundi ühe projekti kohta) ning tegevustest sai osa 1175 ühingut (keskmiselt 69 ühingut projekti kohta), sh ka korduvosalejad. Ellu viidi nii omavahel seotud koolitustega arenguprogramme kui ka teemana eraldiseisvaid koolitusi. Mõnes maakonnas oli tegemist ka n-ö segalahendusega, kus osalejal oli valida, kas osaleb kogu programmis või mõnes üksikus tegevuses. Tegevustest olid kõige levinumad ikkagi koolitused/töötoad, samuti tehti mitmeid õppereise. Paljud maakonnad olid võtnud kavasse mõne aja jooksul pärast koolituste ja muude sisutegevuste lõppemist ühise kokkuvõtva kohtumise, kus tegevustes osalenud ühingud said ühiselt omandatule tagasi vaadata ja analüüsida, kuidas pakutud tegevused nende ühingu arengut on toetanud. Eriolukorra tõttu toimusid mitmed kokkuvõtvad kohtumised veebi teel või mõnel juhul jäeti ära. Viimase puhul helistas konsultant osalejale ja küsis tagasisidet individuaalselt.
Üheks huvitavamaks algatuseks oli Pärnu-, Lääne- ja Viljandimaa poolt ühiselt ellu viidud kolmepäevane ühingute talvekool, kus oli osalejatel piisavalt aega teemadega süvitsi minna ning samuti saadi isiklikke kontakte nii oma maakonna kui naabermaakonna eestvedajate vahel.

2. Järeldused edasise vajaduse ja korralduse osas.
2020. aastal ellu viidud tugitegevused said rahastatud KÜSKi 2019. aasta eelarvest. KÜSKi 2020. aasta eelarves taoliste tugitegevuste elluviimiseks eelarvet lisaks ei ole. Kui jätkatakse sarnaste tegevustega 2021. aastal, siis rahastatakse seda juba 2021. aasta eelarvest.
KÜSK peab taolisi pakutavaid tugitegevusi väga vajalikuks ja ühingutele kasulikuks. Seda kinnitas ka KÜSKi strateegia 2021-2024 koostamise protsessis välja toodud vajadused.

Hetkel on arenguprogramm nõustamise kõrval teine KÜSKi pakutud teenus, mis jõuab laiema ringi vabaühendusteni, sh ka rohujuure tasandil tegutsevate väikeste ühinguteni. Mis näiteks ei pruugi olla arenguhüppe vooru kandideerimiseks peamine sihtgrupp (suuremahuline arenguhüpe ei pruugi vastata ühingu vajadustele ja võimetele), kuid ühingud vajavad siiski tuge tulemuslikuks tegutsemiseks. Eriti oluline ongi väiksemate ühingute toetamine tugitegevuste kaudu KÜSKi poolt.
Meie hinnangul on ennast õigustanud see, et maakonna arenduskeskuste konsultandid saavad suuresti ise otsustada, millised tugitegevused ja millisele sihtgrupile oma maakonna ühendustele ellu viia. Sellise lähenemisega saab maakonna vabaühenduste juhtidel teravamalt esile kerkivate takistuste ületamiseks kasutada arenguprogrammi. MTÜ konsultantide motivatsioon neid tegevusi kujundada ja ellu viia oli senisest kõrgem. Iga-aastane ühesugune arenguprogramm ei pruugiks leida piisavalt osalejaid. Selline lähenemine paneb ka konsultantidele suurema vastutuse ja annab neile võimaluse ennast arendada. KÜSK saab konsultante siin toetada aidates seada aastaseid fookusteemasid, pakkudes konsultantidele sobivaid koolitusi ja võimalust teemasid omavahel arutada, suunates neid suuremale koostööle ning suunates konsultante taotlust täites sisuliselt läbi mõtlema ja põhjendama, miks just valitud tegevused on olulised. Samuti andis selgete osalejate ja mahu miinimumkriteeriumite puudumine võimaluse arenduskeskustele piiratud rahaliste vahendite olemasolul ise kaaluda, millises mahus ja kellele on kõige otstarbekam tegevusi pakkuda. Üldise statistika põhjal võib ka öelda, et tundide arv ja osalejate arv on kogusummat (68 000 eurot kogu Eesti peale) arvestades piisavalt kõrge.
Keerulisemaks teeb selline asjade korraldus kogu programmi tulemuslikkuse hindamise. Kuivõrd erinevates maakondades pakutakse väga erinevaid tegevusi, on keeruline ühtseid kriteeriume määrata. Samuti on erinev erinevate maakondade konsultantide enda töökogemus ning teadmised ja oskused arendustegevuste kujundamiseks.
Riskikohtade lahendamiseks:
• oleme pakkunud konsultantidele meie kokkusaamistel võimalust ühiselt kogemusi vahetada ja tulevikku planeerida, seal on tutvutud nii oma kolleegide heade näidetega kui ka ühiselt mõtteid vahetatud, kuidas tegevusi planeerida;
• oleme arenduskeskusi innustanud tegema tegevuste elluviimisel koostööd;
• oleme innustanud arenduskeskusi katsetama uusi meetodeid ja lähenemisi;
• kavandades 2020. aasta tugitegevusi palusime arenduskeskustel seekord seada fookus vabaühenduste tulevikutrendidele. Selleks, et konsultandid oleksid tulevikutrendidega kursis, viis Kristina Mänd 2019. aastal läbi ka selle teemalise lühikoolituse, samuti on viimasel ajal ilmunud mitmeid uuringuid ja materjale, mis just tulevikutrende käsitlevad (näiteks viimased kodanikuühiskonna valdkonna uuringud või Eesti 2035 strateegia valmimise protsessi materjalid);
• 2020. aasta tugitegevuste puhul korraldati keskne küsitlus, kus uurisime kõigilt osalejatelt (5 palli süsteemis) järgnevat:
1) Kuidas hindad saadud teadmiste ja oskuste rakendatavust oma ühingu igapäevases töös?
2) Kas soovitaksid läbitud tegevusi mõnes sarnases vabaühenduses sinu positsioonil tegutsevale kolleegile?
Selline lähenemine on ennast õigustanud. Enamik osalejaid olid koolitusprogrammiga rahul. Koolitajate hindamine sama põhimõtte alusel aitab valida tulevikuks kõrge tagasiside skooriga koolitajaid ja seeläbi pakkuda arenguprogrammis osalejatele kvaliteetset koolitust.
Tulevikku vaadates on üheks väljakutseks tugitegevustele ka see, et vahendid ühe maakonna kohta (4000 eurot programmi kohta aastas) on ebapiisavad ja selle raames on keeruline leida kvaliteetseid koolitajaid või rahastada läbi mõeldud ja vajalikke tegevusi. Üks võimalikke lahendusi on siin soodustada veelgi arenduskeskuste vahelist koostööd aga samas on oluline, et tugitegevuste kaudu jõuaks arengutugi ka suurele hulgale väikestele ühingutele üle Eesti. Mis ei pruugi olla valmis näiteks KÜSKi arenguhüppe voorust toetuse taotlemiseks või mille tegevus ei jõuagi kunagi taolise mahuni. Samas aga teevad need organisatsioonid oma kogukonna ja valdkonna tarvis väga olulisi asju ja kelle arengupotentsiaali realiseerimine toetab samuti kogu kodanikuühiskonna arengut.
Mitme maakonna koostöös läbi viidud koolitusel tekkis ka koostöö kohti ühingute vahel. Maakondade koostöös koolituste korraldamise lahendus on igati soodustatav tegevus, kuna võimaldab ühendustel omavahel tutvuda ja kontaktvõrgustikku luua. Lisaks jagades koolituse ja majutuse kulusid on võimalik läbi viia rohkem ja/või kvaliteetsemaid koolitusi.
2021 aastal planeerime ühiselt kokku leppida koolitusteemad, mida viia läbi üle-eestiliselt zoom keskkonnas. Eriolukorda arvestades on see suurepärane aeg sellist formaati katsetada. Lahendus võimaldab pakkuda sama koolitust suuremale hulgale osalejatele ja sealjuures hoida kokku aja, ruumi rendi ja toitlustuse kulusid. Ka koolitajate hinnakiri on soodsam kui tegemist on veebikoolitusega.

Näeme potentsiaali arenguks:
1) Suurem koostöö arenduskeskuste vahel tegevuste ellu viimisel. Esiteks annab see võimaluse erinevate maakondade vabaühenduste eestvedajatel rohkem üksteise tegemistega ennast kurssi viia ja koostöökohti leida. Teiseks võimaldab see ka nappe rahalisi vahendeid otstarbekamalt kasutada;
2) Uudsete meetodite kasutamine. Sh lisaks traditsioonilistele koolitustele-õppereisidele teiste võimaluste katsetamine. Samuti näitas eriolukord, et teatud koolitusi on mõistlikum läbi viia veebi teel, siis on osalejatel kergem sellest osa saada ning sellistel koolitustel saavad ühingute esindajad osaleda sõltumata asukohast. Kindlasti on teatud koolitused, mida on parem teha osalejatega koha peal.
Taoliste maakonnas tegutsevatele ühendustele pakutavate tugitegevustega tuleks kindlasti ka edaspidi jätkata.

III RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ TOETUSED
Reisitoetuste konkurss - https://www.kysk.ee/reisitoetused
1. 2020. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2020. aastal esitati reisitoetuste konkursile kokku 34 projekti, millest eraldati toetus 29-le projektile kogusummas 28471,95 eurot. 2020. aasta teises pooles esitati eriolukorrast tulenevalt juba rahuldatud taotluste osas 16 toetusest loobumise avaldust kogusummas 16 265,30 eurot.
Toetus eraldati 13 projektile kogusummas 12206,65. Eraldatud toetustest kasutati ning maksti välja toetuseid kogusummas 11716,94 eurot.
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Reisitoetuste konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt reisitoetuste konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel.

Lisaks toetatud projektidele on sisuline nõusolek olemas veel kahele projektile, mis koroona viiruse tõttu tühistati ja mille toimumise aeg ei ole praeguseks veel kinnitatud. Toetamata jäeti kolm projekti, millest ühel juhul ei olnud organisatsiooni tegevus aktiivne ja avalik, teisel juhul ei olnud organisatsioon muuhulgas välisprojekti jaoks toetust saanud ja kolmandal juhul sooviti toetust organisatsiooni enda poolt korraldatud väljasõidule. Taotlused ei vastanud konkursi põhimõtetele ja tingimustele ning ei võimaldanud saavutada KÜSKi ega vastava toetuskonkursi eesmärke. Kaks toetust saanud sündmust jäid koroona viiruse tõttu ära.
16 laekunud toetusest loobumise avalduse põhjuseks oli eriolukorra tõttu kas edasi lükatud, ära jäänud või veebis toimunud üritused.
Ühel juhul esitati avalus toetuse välja maksmiseks ja lennupiletite hüvitamiseks üritusele, kuhu otsustati eriolukorra tõttu mitte sõita, kuid ei olnud sõlmitud reisikindlustuslepingut ega olnud võimalik lennufirmal piletite raha tagasi saada. Avaldu rahuldati juhatuse otsusega ning toetussumma mahus 800 eurot kanti ühingul üle.
Oktoobris 2020. a. otsustati KÜSKi nõukogu otsusega suunata reisitoetuste konkursist vabanenud vahendid kogu rahvusvahelise koostöö suuna kolme konkursi toetamiseks. Toetusmeetmed lõppesid novembris.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
Reisitoetuste konkurssi laekus 2020. aasta esimeses jätkuvalt palju toetustaotluseid, mis ilmestab nõudlust toetusmeetme järele ning ka toetusmeetme vajalikkust. 2020. a. teises pooles laekus kõigest 4 taotlust, mille põhjuseks olid tõenäoliselt eriolukorrast tulenevad terviseriskid ja reisi- ning ürituste korraldamise piirangud.
Konkursi jätkamine on vajalik ka tingimustes, kus ei ole kindel, millist mõju eriolukord 2021. a. avaldab. Siinkohal on kohane arvestada paindlikkusega vahendeid vastavalt olukorrale teistesse rahvusvahelise koostöö suundadesse ümber suunata.
Kuna reisitoetuste konkursi eelarve on varasematel aastatel kiirelt lõppenud, ning 2021. aastal eriolukorrast tulenevad muudatused on prognoosimatud, siis oleks konkursi jätkamisel mõistlik eraldada reisitoetuste jaoks kindel eelarvemaht ning jätkata omafinantseeringu konkursi ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide konkursi rahastamist ühisest eelarvest.

Välisprojektide omafinantseeringu toetamine - https://www.kysk.ee/valisprojektideomafin
1. 2020. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2020. aasta esimeses pooles esitati välisprojektide omafinantseeringu konkursile 13 projekti, millest eraldati toetus 11-le projektile kogusummas 82 000,00 eurot.
Kogu 2020. aastal esitati välisprojektide omafinantseeringu konkursile 23 projekti, millest eraldati toetus 19-le projektile kogusummas 110 283,06 eurot.

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest.
Välisprojektide omafinantseeringu konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt välisprojektide omafinantseeringu konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel.

Toetamata jäi kaks projekti, mille korral sooviti toetust projektile, mis ei vastanud tingimusele, mille järgi välisrahastaja peab olema rahastamisüksus või fond, mille rakendusüksus ega täitevasutus ei asu Eestis ega ole Eesti asutuse või organisatsiooni poolt hallatav. Konkurss suleti rahaliste vahendite lõppemise tõttu 20. mail 2020 (eelarve esialgne maht oli 82 000 eurot).
Tulenevalt reisitoetuste konkursi raames vabanenud vahenditest ning nende ümber suunamisest kogu rahvusvahelise koostöö suuna toetamiseks, avati konkurss uuesti oktoobris. Konkurss suleti rahaliste vahendite lõppemise tõttu novembris.
Ühel juhul otsustas KÜSKi juhatus rahuldada avalduse 2020. a. varem taotlenud ühingult SCULT, mille projekti toetati esialgselt osalises mahus vahendite lõppemise tõttu, ning mis vooru uuesti avamisel taotles projekti toetamist täies mahus.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
Välisprojektide omafinantseeringu konkurss on edukas ja rahvusvahelistest fondidest projektide elluviimiseks rahastust saanud vabaühendustele märkimisväärse tähtsusega. Projektid on olnud tulemuslikud.
Konkurssi tuleks võimalusel jätkata, et toetada Eesti organisatsioonide osalemist välisprojektides taotleja või partnerina toomaks kasulikke teadmisi Eestisse ja jagamaks meie häid praktikaid teiste riikidega.

2020. aastal andsime toetusi välja taotluste laekumise järjekorras kahe toetussuuna - välisprojektide omafinantseeringu konkursi ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste üleselt kuni eelarves vahendeid jätkus. Vooru taasavamisel oktoobris eraldati kõik reisitoetuste konkursist vabanenud vahendid omafinantseeringute konkursi raames esitatud projektidele. See praktika toimis tulemuslikult, ning seda oleks mõistlik jätkata ka konkursi taasavamisel.

Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss - https://www.kysk.ee/ev100-rahvusvaheliste-katusorganisatsioonide-suursundmuste-konkurss
1. 2020. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2020. aasta esimeses pooles esitati Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursile 2 projekti, mis said toetust kogusummas 24 000 eurot.

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konverentside konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel. Konkurss suleti rahaliste vahendite lõppemise tõttu 20. mail 2020. Rahvusvahelise suuna taasavamisel oktoobris kuni selle sulgemiseni novembris ei laekunud konkussi uusi taotluseid.
Ühe projekti puhul lükkus projekti raames korraldatav suurüritus eriolukorra tõttu 2021. aastasse, toetuslepingut pikendati 2021. aasta augustini.

3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkurss on edukas ja võimaldab katta kuni 25% sündmuse kogumaksumusest. KÜSKi hinnangul on konkurss ja tingimused läbi aastate olnud toimivad, taotlejad kitsaskohtadele ei ole osundanud. Toetatud sündmused on õnnestunud ja tõstnud mh teadmist Eesti vabaühendustest rahvusvahelisel tasandil.
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konverentside korraldamise toetamise konkurssi tuleks võimalusel jätkata edaspidi, et toetada taoliste suursündmuste korraldamise kogemust, tõsta teadmisi Eestis tegutsevatest vabaühendustest ja viia rahvusvaheliste vabaühenduste esindajaid kokku valdkondade tegevusvõimekuse tõstmiseks.

IV KODANIKE EUROOPA KONTAKTPUNKT
KÜSKi tegevus Kodanike Euroopa kontaktpunktina
1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud jms)
KÜSK on Euroopa Liidu rahastusprogrammi Kodanike Euroopa kontaktpunktiks. Kontaktpunkti eesmärgiks on teavitada sihtgruppe programmist, tutvustada meetmete tingimusi ja avatud taotlusvoore nii kontaktipunki kui ka partnerite poolt korraldatud sündmusel. 2020. aasta jooksul korraldati, viidi läbi koostöös partneritega ja tutvustati programmi muudel sündmustel 9 korral viies teadmisi programmist rohkem kui 400 osalejani töötubade, ettekannete, veebiseminaride ja partnerlust soodustavate kontaktseminaride kaudu.
Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Narvas toimusid infoseminarid koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esindusega Eestis ning Võrus koostöös Võrumaa Arenduskeskusega. Lisaks jagati programmi kohta teavet kahel KÜSKi veebiseminaril ning kahel programmi spetsiifilisel veebiseminaril.
Enamikel programmi käsitlevatel sündmustel tutvustati ka KÜSKi rahvusvahelise koostöösuuna võimalusi. Kodanike Euroopa rahvusvahelises koostöös tehtud sündmused aitasid ka Eesti vabaühendusi paremini siseneda rahvusvahelistesse projektidesse nii põhitaotleja kui partnerina.
Programmi taotlustähtaegu, tingimusi ja sündmusi puudutavat meediakajastust korraldati edukalt läbi aasta – regulaarsed uudiskirjad rohkem kui 1020 listi liikmele ja rohkem kui 2300 järgijaga KÜSKi Facebooki lehel. Kodanikeeuroopa.kysk.ee veebilehe infoni ja regulaarsete uudisteni jõudis 2 380 külastajat 3 283 korral. balticseacontact.eu Läänemeremaade kontaktseminari veebilehte külastas 362 rahvusvahelist huvilist 380 korral.
2020. aastaga lõppes Kodanike Euroopa programmi 7. aastane periood ja meetmetesse taotluste esitamine. 2021. aasta esimese kolme kuuga toimub programmperioodi lõpetamine ning programmi kokku viimine uue Euroopa Liidu riikide ülese Kodanike, Võrdõiguslikkuse, Õiguste ja Väärtuste programmiga. Programmi Eesti kontaktpunkt viib läbi programmi lõpukonverentsi.
2. Tegevuste olulisemad tulemused
Eduka ja aktiivse tegevuse tulemuseks võib lugeda taaskord üsna head taotluste esitamise arvu. Meetmete üleselt esitati 2020. aasta jooksul 11 taotlust, millest eraldati toetus lausa 2 projektile, vastavalt 100 000 eurot ja 150 000 eurot. 2020. aastal toetust saanud projektides osaleb kokku 22 Eesti asutust või organisatsiooni kokku 21 projektis.

2019. aastal esitati 16 taotlust, 2018. aastal 6 ja 2017. aastal 8 taotlust. 2019. aastal toetati 1 projekti ning 2018. aastal toetusi Eestile ei eraldatud ja 2017. aastal andi välja samuti 1 toetus. Partneritena osalemine varasematel aastatel oli vastavalt 2019. aastal 19, 2018. aastal 15. ja 2017. aastal 16. toetust saanud projektis.

3. Olulised erinevused või kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel või tulemustes võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt?)
Esialgu planeeritud sündmustest said ellu viidud vaid osad, sest COVID-19 viirusest tingitud piirangute tõttu jäi toimumata või järgmisse aastasse edasi lükatud mitmed koos teiste koostööpartneritega korraldatavad seminarid ja üritused, kuhu programmist koordinaatorit rääkima oli kutsutud. Sealhulgas ei toimunud ühiselt teiste riikide kontaktpunktidega korraldatavat iga-aastast kaheksa riigi osalejaid kokku toov Läänemeremaade kontaktseminari, mis oli planeeritud toimuma Saksamaal.
Esialgu on Läänemeremaade kontaktseminari planeeritud järgmisse aastasse, kuid viiruse leviku peatamiseks tingitud piirangute tõttu või sündmus toimumata jääda või toimuda muus vormis. Mõnede ära jäänud sündmuste asemel korraldati veebiseminarid, sh kaks infoseminari KÜSKiga.

V STIPENDIUMID
Stipendiumid
1. Stipendiumite saajad
Saaja
Alus ja põhjendus
Stipendiumi summa
Peaasjad MTÜ

Aasta vabaühenduse tiitel, mille annab välja Vabaühenduste Liit oma nõukogu otsusega ja mille esiletõstmiseks on KÜSKi nõukogu otsustanud tiitli saanud vabaühendust toetada stipendiumiga.
MTÜ Peaasjad tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. MTÜ Peaasjad ühendab inimesi, kes hoolivad vaimsest tervisest. Peaasja tuumikusse kuulub vaimse tervise ja noorsootöö spetsialiste, konsultante ja kaasamõtlejaid erinevatest eluvaldkondadest.

5000 eurot
2. Ettepanekud edaspidiseks stipendiumite andmise kohta.
Parima vabaühenduse stipendium on end igati õigustanud ja vajab jätkamist. Vabatahtlikke tunnustus peaks samuti sisaldama stipendium.

VI MUUD TUGITEGEVUSED
Lühiülevaade teistest olulistest kodanikuühiskonda arendavatest tegevustest (lepingutest), millega KÜSK on seotud, kuid mis ei ole selle lepingu osa
1. KÜSK tellib maakondlikelt arenduskeskustelt nõustamis- ja tugitegevusi kodanikuühendustele ja –algatustele. Kokku on üle Eesti 18 konsultanti, neist kaks vene töökeelega. KÜSK tegeleb pidevalt konsultantide töö tulemuste hindamisega ja teenuse kvaliteedi parandamisega. Vastava aruandluse esitame siseministeeriumile eraldi aruandena antud lepingu raames.
2. KÜSK on sõlminud Rahandusministeeriumiga lepingu, mille kohaselt KÜSKi ülesandeks on seoses KOPi elluviimisega 2020. aastal: maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine; taotlus-, eelarve- ja aruandevormide ning taotluste hindamismetoodika koostamine; infopäevade ja koolituste korraldamine maakondlikele arendusorganisatsioonidele ning soovituste ja ettepanekute esitamine ministeeriumile. Lepingu lõpptähtajaks on 31.07.2020.a. Praeguse info kohaselt peaks 2020.a juuli kuus KÜSKi ülesanded KOP programmi juures üle võtma Riigi Tugiteenuste Keskus. KÜSK andis oma panuse sellesse, et 2020. aasta kevadvooruks said kohaliku omaalgatuse programmi sisse viidud muudatused, mis muuhulgas lihtsustavad taotlejatel ja toetuse saajatel programmis osalemist ja vähendavad bürokraatiat. Näiteks sai suurendatud toetuse summasid taotluse kohta, lihtsustatud eelarve muutmist projekti elluviimise käigus ja värskendatud taotlus- ja aruandevorme.
3. KÜSK on sõlminud Siseministeeriumiga lepingu (nr 7-4/1805-1, 01.06.2020) väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogrammi elluviimiseks. KÜSK on väljatöötanud tingimused toetuse saamiseks, taotlus-, eelarve- ja aruandevormid, korraldanud Väliseesti ajalehtede toetusprogrammi ja rahvusvahelise koostöösuuna veebiseminari. Toetus määrati 7 projektile. Väljaannete levikupiirkonnad Kanada, USA, Eesti, Rootsi, Saksamaa, Poola. Väliseesti ajalehtede taotlusvooru menetlemisel ilmnesid mitmed väljakutsed, näiteks digiallkirjastamine, valuuta arveldused riigikassas, sisulistest küsimustest, kuidas tõlgendada väljaannet, kas ka digitaalselt jagatud info on väljaanne vms. Väliseesti ajalehtedele suunatud programm võeti taotlejate poolt hästi vastu, mitmeid neist väljendasid programmi vajalikkust. Tagasisideküsitlusele vastanud kaks taotlejat märkisid ära soovi võimalusel ka edaspidi programmist toetust taotleda. Aruandluse tähtaeg on 31.01.2021., tulemusi saab esitada koos 2021 aasta I poolaasta aruandlusega.
Ettepanek on väliseesti ajalehtede toetuse planeerimisel arvestada taotlusvoor ajaliselt järgnevalt, taotlusvooru tähtaeg aasta esimeses pooles ja aruandluse aeg detsembris. Tingimuste täiendamiseks on ettepanekud tehtud Siseministeeriumile ning neid on üheskoos arutatud ja jõutud 2021 aasta taotlusvooru täiendamise osas kokkuleppele. Tehes vahekokkuvõtteid taotlusvooru kohta on jõutud arusaamisele, et taotlusvoor on väga vajalik üleilmse eestluse programmi ellu viimise toetamiseks.
4.Täiendavalt korraldas KÜSK koostöös siseministeeriumiga õpilaste stipendiumikonkursi „Mina suudan“ (nr: 7-41872-1, 29.09.2020). Lepingu aruanne on esitatud ning õpilastele ja nende juhendajatele stipendiumid kogusummas 5000 eurot välja makstud.
5. EV100 KI16, LA16 ja KI17 projektid on lõppenud. 2017. aasta taotlusvooru raames ellu viidud projektide viimased 2020. aastasse jäänud lõpparuanded on saabunud ja heaks kiidetud.

KÜSKi teostatud tugitegevused
Tegevuste kokkuvõte
Infopäevad taotlejatele
AH20 infopäevad: (2020)
1. 20. mail kell 13.30-15.00 toimus KÜSKi infopäev Zoomi keskkonnas, kus küsimustele vastasid ning oma tähelepanekuid ja soovitusi jagasid:
• MTÜ konsultant Külli Vollmer
• hindaja Kadri Pau
• Dan Prits MTÜ Tartu Rahvusvahelisest Majast
• Kodanike Euroopa partner
Infopäev on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/watch?time_continue=6&v=834zZG-3Z3Y&feature=emb_logo
2. 29.mai toimus ka vene keelne infopäev zoomi keskkonnas, mis on ka järelvaadatav meie kodulehelt.
https://www.youtube.com/watch?v=mKSfrdEAmMY&feature=emb_logo
AHE21 infopäevad (2020):
2. detsembril kell 13.00-15.00 Zoomis. Taotlusvooru tutvustav infopäev koos ülevaatega Kodanike Euroopa ja “Citizens, Equality, Rights and Values” programmidest ja “Kaasamise ABC” töötoaga toimus Infopäeva salvestust on võimalik järele vaadata meie kodulehelt ning siit.
18. detsembrill kell 12:30-14:00 Zoomis. Venekeelne infopäev toimus. Infopäev valmis koostöös vabaühenduste konsultandi Anna Heinsooga (HEAK). Infopäeva salvestus on järelvaadatav meie kodulehelt ja siit. Lisaks tõlkisime sel aastal taotlejate parema arusaamise toetamiseks vene keelde ka arenguhüpet ettevalmistava vooru tingimused ning hindamisjuhise. Mõlemad dokumendid on leitavad https://www.kysk.ee/ahe21.
Voorude ava- ja lõpuseminarid, juhtide jututoad jms
AH19 tugiprogrammi koolitused:
• 11. ja 18.06 Digiturunduse koolitus zoomis
• 9. ja 16.06 Finantskoolitus zoomis
• 9.12 Lühiesitluse koolitus ja vaheseminar Zoomis
9.07. Väliseesti ajalehtede toetusprogrammi ja rahvusvahelise koostöösuuna veebiseminar, järelvaadatav KÜSKi kodulehel.
Muud tugitegevused
18.02. ja 9.06. toimusid MAK MTÜ konsultantide kontakt-kohtumised, perioodil 26. märtsist 31. detsembrini toimus veebi teel 8 kohtumist.
25.02. ja 19.06. Kohaliku omaalgatuse programmi infoseminar.
12.08. hindajate koolitus, 1. mõju hindamise koolitus, Jaan Aps, 2. praktiline taotluste hindamise koolitus, Kadri Pau.
23. 09. Sisulise hindamise koosolek Siseministeeriumis. Väliseesti ajalehtede toetusprogrammi sisulises hindamises osales 2 KÜSKi hindajate kogu liiget ning 1 Siseministeeriumi esindaja.
6.11. sisulise hindamise koosolek toimus Eesti Arhitektuurikeskuses. Arenguhüppe taotluste sisulises hindamises osales hindajate kogu 15 liiget.

KÜSKi kommunikatsiooni- ja teavitustöö
Kirjeldus
Ülevaade KÜSKi teavitustegevustest ja olulisematest meediakajastustest
KÜSK annab jooksvalt infot oma tegevusest kodulehel ja Facebook’i lehel.
· KÜSKi kommunikatsioon võimendub läbi MAKide uudiskirjade (kokku 21, perioodil 1.01.-31.07.2020.), kodulehtede ja Facebooki lehtede ning tagab väga hea sihtrühma kaetuse ja informeerituse maakondade lõikes.
· Regulaarselt ilmub erinevate vabaühenduste veebilehtedel infot ja artikleid KÜSKi poolt toetatud projektidest ja ettevõtmistest, mille juures on KÜSK toetajana ka ära märgitud. Näiteks:
o Teeme Ära 2020 kokkuvõtete tegemisel
· KÜSK jagab oma infot ka toetuse saajate ja teiste vabatahtlikult liitunutega vajaduspõhiselt saadetava infokirja kaudu, kuhu antud hetkel kuulub 1702 adressaati. 2020. aastal jäi kirjade avamise protsent keskmiselt 35% peale. Samas 2020. aastal oli kommunikatsioonitegevus nõrgem tööjõuressursi puudumise tõttu ja palju kirju välja ei läinud.
· Regulaarselt kajastavad KÜSKi uudiseid oma erinevates kanalites Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Külaliikumine Kodukant ja Heateo SA.
KÜSKi online kanalite külastatavus
Jätkuvalt kasutame KÜSKi YouTube’i kanalit, et jagada informatsiooni salvestuste ja videote näol ka nendele, kes isiklikult infopäevadele ja koolitustele kohale ei jõua. Aasta jooksul postitatud voore tutvustavaid videoid on vaadatud 664 korral. Kokku on erinevaid 2020. aastal üleslaetud videosid vaadatud kokku üle tuhande korra. Enimvaadatud videod on infovideod voorude kohta ja infopäevade videod, millel on üle 200 vaatamise.
KÜSKi kodulehel oli aasta jooksul kokku vastavalt Google analyticsile:
• 15 470 kasutajat (users)
• 30 790 külastust (sessions)
• 88 095 lehevaatamist (pageviews)

KÜSKi kodulehekülje külastatavuse näitajad on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jäänud enam-vähem samale tasemele.
2020. aastal olid KÜSKi kodulehe populaarseimad alalehed järgnevad: toetatud projektid ning toetussuunad, taotlusvoorud ning üllatuslikul kombel kontori kontaktide leht, mis kõige külastatumate lehtede sekka pole tavaliselt jõudnud. Kuigi KOP programmiga KÜSK juba teist aastat ei tegele on aasta jooksul ka ~2500 inimest otsinud KÜKSi kodulehelt KOPiga seotud info aadressilt www.kysk.ee/kop.
Facebook on KÜSKi kommunikatsiooniplaani kohaselt üks meediakanal laiema sihtgrupini jõudmiseks. Kommunikatsiooniplaan näeb ette FB kanali kasutamise KÜSKi kõigi toetustegevuste ja sündmuste kajastamisel, teatud juhtudel ka asjakohase teabe vahendamisel. 2020. aastat alustasime sobivalt aastaarvule 2020 lehe jälgijaga ning aasta lõpuks jälgis KÜSKi lehte 2 158 inimest ehk kasv on olnud 138 inimese võrra. Võrdlevalt 2019. aastal kogusime 213 uut jälgijat, samas, 2020. aastal polnud nii palju Facebooki postitusi võimalik teha kuna koroonakriisi tõttu ei toimunud mitmeid üritusi, nii kevadel kui ka sügisel, mis on KÜSKil traditsiooniks muutunud läbi aastate. Väiksem facebooki aktiivsus viib ka vähemate uute jälgijate leidmiseni.
KÜSKi teised lehed
· NULA inkubaatoriga seotud teavitustöö käib olulisemate sõnumite puhul ka läbi KÜSKi kodulehe ja Facebooki lehe, kuid peamine teavitus toimub endiselt selleks eraldi loodud Facebooki- ja kodulehel. Neid haldab ja hoiab ajakohasena peamiselt inkubaatori korraldamisel partneriks olev Heateo Sihtasutus. NULA inkubaatori veebilehe külastajate, külastuste ja vaatamiste arvud suurenevad stabiilselt, kuigi kasvu on eelneval aastal koroonakriis mõjutanud ja võimalik, et sellest tulenevalt on kasv aeglustunud. NULA kodulehel oli kokku 2020. a.:
• 5 273 külastajat külastajat (users),
+6% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga
• 7 708 külastust (sessions),
+4% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga
• 13 997 vaatamist (pageviews),
+5% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga.
· Jätkuvalt täiendame koostöös MAKidega jooksvalt MTÜabi portaali (endise nimega MAKISe portaali) sisu. MTÜabi uuenenud portaal valmis 2017. aasta kevadel ning alates sellest hetkest on külastajate arv hüppeliselt kasvanud. MTÜabi veebilehel oli aasta algusest alates seisuga 31.12 2020. a kokku:
o 20 802 külastajat (users),
-3% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga
o 27 743 külastust (sessions),
0% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga
o 49 378 vaatamist (pageviews),
+8% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga
· Oma tegemistest teavitame ka Kodanike Euroopa kontaktpunkti veebilehel. KÜSKi Kodanike Euroopa kontaktpunkti kodulehel oli 2020. aastal kokku:
o 2 380 külastajat (users),
-13% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga
o 3 283 külastust (sessions),
-18% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga
o 3 283 vaatamist (pageviews),
-18% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga

KÜSKi kajastamine meedias
Infokiri MAK MTÜ konsultantidele, kokku 21, perioodil 1.01.-31.07.2020.
Hea kodanik, talv 2020, artiklid: Vabaühendused ja väärtused; KÜSK nõukogu liige Agu Laius.
KÜSK eile, täna ja homme; Andrei Liimetsa intervjuu KÜSK juhataja Anneli Roosaluga.

Esitatud info on lünklik, kuna alates 2019. aasta suvest ei ole KÜSKis enam infojuhti ja kõiki tema tööülesandeid ei olnud võimalik jagada teiste töötajate vahel. Seoses muudatustega KÜSKis ei ole 2020 aastal olnud täidetud taotlusvoorude juhi (lapsehoolduspuhkuse ajaks pole asendajat) ametikoht. Varasemalt on just nende töötajate tööülesandeks olnud kajastused meedias, mida on kindlasti edaspidi vaja parandada.
KÜSKi töötajate esinemised (vabaühenduse, teise rahastaja vms kutsel)
5.10.2020. Viljandimaa riigiasutuste ümarlaud, ettekanne KÜSKi tegevustest, Anneli Roosalu.
6.11.2020 Kultuuriväärtuste huvikaitseorganisatsioonide arenduspäev, ettekanne KÜSKi tegevusest, Evelyn Valtin.
12. 11.2020 NULA inkubaatori viienda hooaja lõpetamine, Anneli Roosalu.
KÜSKi kogemuse jagamine rahvusvaheliselt (visiidid KÜSKi, visiidid välismaale)
9.03.2020 Sotsiaalse ettevõtluse algatuse mõju uuring 2020 (Mariliis Saaret ja Agu Laius)
Muud tegevused

KÜSKi töötajad töörühmades, komisjonides, ümarlaudades, projektides
KÜSKi töötaja
Töörühm, komisjon, projekt
Tulemus
Agu Laius
Kodanikuühiskonna programmi koostamise juhtrühm ja selle vabaühen-duste võimekuse töörühm
Liige, töörühma juht

Agu Laius
EKAKi ühiskomisjon

Liige, osalemine, Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 arutelu protsessis ja programmi kinnitamine juulis 2020.
Agu Laius
Avatud Eesti Fondi Aktiivsete Kodanike Fondi valikukomisjon
Liige

Anneli Roosalu
EKAKi ühiskomisjon

Liige, Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 kinnitamine.
Tarmo Treimann
Avatud valitsemise partnerluse ümarlaud.
AVP ümarlaud osaleb AVP järgmise perioodi tegevuskava koostamisel. Hetkel on toimumas selle tarvis ideekorje
Tarmo Treimann
Ühinguõiguse revisjoni komisjoni liige
Töörühma tulemused on Justiitsministeeriumile esitatud. Suuremad seadusemuudatused on veel töös aga esimese konkreetse tulemusena muudeti paljuski ühinguõiguse revisjoni tööle toetudes kevadel lihtsamaks vabaühenduste koosolekute korraldamist (seadustades mh elektroonilise osalemise).
Tarmo Treimann
Rahastajate ümarlaud - “KOV kui vabaühenduste rahastaja” töögrupp
Hetkel aktiivne tegevus puudub, kuid sisendi selle töögrupi tegevusse annab MAKide abil läbi viidav vabaühenduste rahastamise analüüs omavalitsustes.
Tarmo Treimann
INSA lõimumisalaste koostöötegevuste ekspertgrupp
Jaanuaris toimus ekspertgrupi kohtumine Narvas, andsime sisendi INSAle lõimumisalaste koostöötegevuste ideekorjeks.
Anneli Roosalu
EKAKi ühiskomisjon

Kinnitati Kodanikuühiskonna programm 2021-2024
Anneli Roosalu
INSA ideekorje „Lõimumisalaste koostöötegevuste korraldamine “ hindamiskomisjon

Hinnatud 3 Noorelt noortele koostöötegevuse taotlust ning 31 koostöötegevuse taotlust, osaletud hindamiskomisjoni koosolekul.
Anneli Roosalu
Koolinoorte ideekonkursi hindamiskomisjon
Hinnatud 25 6.-9. klassi õpilaste esitatud taotlust ja 7 10.-12. klassi õpilaste esitatud taotlust, osaletud hindamiskomisjoni koosolekul
Evelyn Valtin
Eesti Inimõiguste Keskuse rahvusvahelise projekti „Diversity@Work“ ehk „Mitmekesisus töökohal“ raames loodavate materjalide testimine.
Materjalid said testitud, tagasiside antud ning vastavalt vajadusele ja võimalustele projekti elluviijate poolt arvesse võetud.
Evelyn Valtin
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustik
Toimusid mitmed võrgustiku seminarid kohtumised Eesti Inimõiguste Keskuse ja Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikuga. KÜSKile pälvitud märgist “Austame erinevusi” pikendati järgnevaks kaheaastaseks perioodiks.
Anneli Roosalu
Vabatahtlike tunnustamise hindamiskomisjon
Hinnatud kategoorias vabatahtlik 44 kandidaati, 14 vabatahtlike kaasaja/juhendaja 14 kandidaati ja ettevõtte kategoorias 5 ettevõtet.
KÜSK meeskond
Sotsiaalse Innovatsiooni kompetentsikeskuse projektitaotluse koostamine
Ajavahemikus september-november 2020 osales KÜSK Siseministeeriumi eestvedamisel Sotsiaalse Innovatsiooni kompetentsikeskuse projektitaotluse koostamisel. Partneriteks Tallinna Ülikool, Võrumaa Arenduskeskus, Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik. Projekti eesmärk on luua Eestisse sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskus, mille rolli hakkab täitma KÜSK. Taotlus on Eesti poolt esitatud Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvooru, sotsiaalse innovatsiooni pädevuskeskuste loomiseks. Tagasisidet ootame märtsis 2021.

Aruande kinnitus:
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Amet
Allkiri
Anneli Roosalu
KÜSK juhataja
Allkirjastatud digitaalselt

Lisa 2 Finantsaruanne.xlsx

Lisa 3 MAK tegevus- ja tulemusaruanne.docx

Kantsleri käskkirja „2020. aastaks riigieelarvelise toetuse
andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital“
Lisa 3

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku (MAK) tegevus- ja tulemusaruanne

Esitatakse seisuga 30.06.2020 hiljemalt 21.07.2020 (vahearuanne)
seisuga 31.12.2020 hiljemalt 31.01.2021 (lõpparuanne, kumulatiivne)

I Ülevaade MAK võrgustiku kodanikuühenduste konsultantide koordineerimisest ja selle käigus esile kerkinud probleemidest, sh teenuse halduskulude jaotusest MAKide vahel

Üldine info
KÜSK koordineerib alates 1. juunist 2015 maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustiku kodanikuühenduste konsultantide tööd ning vastutab konsultantide elluviidavate ja kodanikuühendustele suunatud info- ja kommunikatsiooniteenuste osutamise eest. KÜSK tagab konsultantide tegevuse koordineerimise, sh infovahetuse korraldamise Siseministeeriumi (SIM) ja MAKidega, klienditagasiside kogumise ja analüüsi ning MAKide tegevuse kontrolli kodanikuühenduste suunal.

2020. aastal on fookusteemaks vabaühenduste rahastamine kohalike omavalitsuste tasandil. Koostöös maakondlike arenduskeskustega saab 2021. aastal valmima analüüs kõigi Eesti omavalitsuste kohta, v.a Tallinn. Tallinna osas on samuti olemas huvi tellida sarnane analüüs, kuid selleks tuleb esmalt leida rahastus. Hinnakalkulatsioonid selle osas on tehtud. Käimasolev analüüs on jätkuks 2016.a tehtud analüüsile, kui uuriti vabaühenduste rahastamist omavalitsustes. Viimatine analüüs sai tehtud enne haldusreformi. Seekordsel analüüsil on kolm etappi. Esimese etapina sai koostatud ja KÜSKi nõukogu poolt kinnitatud analüüsi lähteülesanne ning seejärel koostöös MAKidega valmistatud ette vajalikud materjalid maakondades andmete kogumiseks. Selles etapis olid abiks kaks lepingulist väliseksperti (Tanel Vallimäe ja Erle Rikmann). Nemad viisid läbi ka konsultantide juhendamise teiseks etapiks. Esimene etapp sai lõpule viidud juuni alguseks. Teiseks etapiks ongi töö kohalike omavalitsuste tasandil, kus MAKide vabaühenduste konsultandid koguvad andmeid oma maakonna omavalitsuste kohta. Eksperdid on endiselt neid toetavas rollis. Teine etapp valmis 2020. aasta oktoobris. Kolmandas etapis aga koondab Tallinna Ülikool kogutud andmed põhjalikumaks analüüsi raportiks ning vajadusel kogub andmeid juurde (viib läbi intervjuud, kogub häid näiteid jms). Analüüsi raport valmib 19.03.2021.

Jätkuvalt on MAKidel kohustus tagada kõigi kokkulepitud teenuste pakkumine arenduskeskuses kohtumiste, grupinõustamiste, e-kirja või telefoni teel nõustamiste vm vormides.

31. detsember 2020 seisuga töötab üle Eesti endiselt kokku 18 vabaühenduste konsultanti, neist kaks vene töökeelega. 2020. aastal on vahetunud üks konsultant – HEAK tegi muudatusi oma olemasolevate töötajate tööülesannetes ja osalise koormusega vabaühenduste konsultandina jätkab Ege Kirik, kes on neid ülesandeid varasemalt lühiajaliselt ka täitnud. Suuremad muutused leidsid aset 2019. aastal, kui vahetus neli konsultanti, kes on tänaseks kõik kenasti oma rolli sisse elanud. Ajakohane konsultantide nimekiri on alati kättesaadav MTYabi lehel. Viimaste aastatega on vähenenud konsultantide töökoormus osalise tööajaga töötamiseks, hetkel ametis olevates konsultantidest teeb täiskohaga seda tööd ainult 3 inimest. Teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas kliendirahulolu küsitlus seni olulisi muudatusi ette näidanud ei ole. Küll võib väheneva töökoormusega töötamisel olla trendil mõju nõustamiste üldarvule ja konsultantide võimekusele pakkuda lisaks nõustamisteenusele muid valdkonda toetavaid tegevusi maakonnas.

2016. aastal käivitunud konsultatsioonide infosüsteem KIS toimib sujuvalt. KISi sisestatud kanded on lisaks analüüsile ka aluseks kliendirahulolu küsitluse korraldamiseks. Alates 2019. aastast oleme süsteemi sidunud registriosakonna avaandmetega ning andmed uuenevad seal automaatselt. Küll aga ei võimalda see uuendus saada piisavalt andmeid uute maakonna ühingute kohta konsultantidega jagamiseks (näiteks e-posti aadressid ja esmakande kuupäev) ning neid andmeid peame siiski hetkel veel ministeeriumist eraldi küsima ja konsultantide jaoks töötlema.

Vabaühenduste teejuht internetis jätkab nimega mtyabi.ee. Sellel lehel on võimalik saada infot ka inglise- ja vene keeles. Leht toimib sisu poolest plaanipäraselt, suuremaks muudatuseks oli aga see, et vahetasime senise nimekuju MAKIS üldsusele arusaadavama mtyabi.ee domeeni vastu. Veebilehe kaudu esitatud küsimustele vastamise rotatsioonisüsteem toimib, küsimusi küll väga palju ei esitata, kuid igakuiselt mõned küsimused siiski laekuvad. Mtyabi.ee lehel tehti täiendusi nii seoses eriolukorraga kui ka seadusemuudatustega, mis lihtsustasid elektrooniliste koosolekute pidamise ja elektroonilise hääletamise korda. Vahemikus 08.09-31.11.2020 vaatasid konsultandid ja koordinaator üle oma vastutusalas olevad andmed MTYabi lehel ning uuendasid neid. Konsultandid kasutasid kahel korral ka professionaalse juristi abi, et vastutusala seadusega kooskõla üle kontrollida. Ühel juhul aitas KÜSK kanda juriidilise nõustamise kulusid, teisel juhul said konsultandid oma jõududega hakkama. Konsultantidelt on tulnud ettepanekuid MTYabi vene keelse ja inglise keelse lehe täienduseks. Vene keelsel lehel ei ole piisavalt baasinformatsiooni ja statistilised andmed on aastast 2014. Inglise keelsel lehel pole piisavalt tõlgitud juhendmaterjale, et aidata kliente, kelle ühenduses puudub eesti keelt kõnelev inimene.
Scope veebiõppe keskkonna ülevõtmise teemal on toimunud paar koosolekut, kus KÜSK avaldas valmisolekut lehekülg üle võtta, kuid ei võtnud otsest kohustust lehte arendada, kuna selleks puudub ressurss. Andsime nõusoleku, et otsime ressursse ja võimalusel arendame veebiõppe keskkonda. Tänaseks on selgunud, et Arengukoostöö Ümarlaud ei saa lehekülge üle anda, kuna projekti rahastamise meede, seab piiranguks, et Arengukoostöö Ümarlaud peab lehte hoidma, programmi tingimuste tõttu, oma käes veel mitu aastat. Seetõttu ei ole täna võimalik veebiõppe keskkonda KÜSKi üle tuua.

Kindlasti mõjutas nii teenuse osutamist kui konsultantide töö koordineerimist ka 2020. aasta märtsis alanud eriolukord ja koroonakriis. KÜSKi hinnangul said arenduskeskused uues olukorras oma töö kohandamisega hästi hakkama. Nõustamised jätkusid ning neid viidi läbi elektroonilisi vahendeid kasutades. Kogutud sai ka andmeid ettevõtjate ja vabaühenduste toimetuleku kohta kriisiolukorras (laiema küsitluse viis läbi MAKide võrgustik, KÜSKi abil kogusid vabaühenduste konsultandid näiteid vabaühendustest, kelle majanduslikku hakkamasaamist kriis oluliselt mõjutas). Samuti jagasime koostöös arenduskeskustega infot ka vabaühendustele kättesaadavate kriisiabi toetuste kohta. Ümberkorraldusi tuli teha ka konsultantidega kohtumiste korraldamisel, ära tuli jätta kaks planeeritud ühepäevast kohtumist, kuid selle asemel korraldati mitmeid koosolekuid zoom keskkonna vahendusel, mis toimisid edukalt ning võimaldasid võrreldes kooskäimistega kiiremat ja paindlikumat reageerimist. Samuti võimaldavad zoom kohtumised hoida kokku kohtumistega seonduvaid kulusid nagu transpordikulu ja toitlustuskulu. See omakorda võimaldab KÜSKi koolituseelarves suuremat paindlikkust koolitaja(te) valikul. Tulevikus tasub kindlasti jätkata nii elektrooniliste aruteludega, kuid samas peame vajalikuks ka seda, et teatud regulaarsusega jätkuksid ka konsultantide vahelised isiklikku kontakti võimaldavad kohtumised. Tasakaalu punkti virtuaalsete ja füüsiliste kohtumiste vahel jätab koordinaator konsultantide otsustada.

Ülevaade koordineerimisega seotud tegevustest
Jätkasime regulaarsete kohtumiste korraldamisega konsultantidele. Reaalelus õnnestus eriolukorra tõttu kohtumisi korraldada kolmel korral – veebruaris, juunis ja oktoobris. Sealjuures juunis osalesid 13 konsultanti isiklikult ja 5 konsultanti zoomi vahendusel, oktoobri kohtumisel osales 15 konsultanti isiklikult ja üks konsultant zoomi teel. Koosolekutel olid päevakorras kohtumised olulisemate strateegiliste partneritega (VÜL, SEV, Kodukant), kohtunikuabide juhi (Aivar Vimberg) lühikoolitus registritoimingute teemal, kodanikuühiskonna programmi tutvustus, KOV rahastamise analüüsi teema, kohaliku omaalgatuse programmi muudatused, Keskkonnaõiguse Keskuse tutvustus ning KÜSKi jooksvad teemad. Samuti viisime läbi kovisiooni. Oktoobri koolitusteemaks oli DISC meeskonnakoolitus, kus konsultandid täitsid eelnevalt küsimustiku ja oma profiili alusel said analüüsida ennast ja teisi ning mõtteid kuidas üksteist paremini mõista arvestades teise konsultandi DISC profiili alusel tuvastatud käitumuslikke kalduvusi.
Kohapealseid kohtumisi asendasid aga kriisiperioodil kohtumised zoom keskkonnas. Kokku korraldasime perioodi 26. märtsist 8. detsembrini 8 kohtumist. Üks nendest oli KOV tasandil vabaühenduste analüüsi läbiviimise juhendamiskoolitus. Muidugi arutasime selle analüüsi ettevalmistavaid teemasid ka varasematel zoom koosolekutel, lisaks sellele olid päevakorras mtyabi.ee lehele ülemineku ja lehel oleva info uuendamise teemad, Scope keskkonna tutvustus, seadusemuudatus seoses koosolekute pidamise korra lihtsustamisega, KODARa teemad, KÜSKi jooksvad teemad (näiteks AH20 vooru tutvustus ja uue juhiga tutvumine), samuti ewinevad eriolukorraga seoses esile kerkinud jooksvad teemad.
Tulevikus tasub kindlasti teatud mahus jätkata isiklikku kontakti võimaldavate konsultantide kohtumisega ühises ruumis, aga kindlasti jätkata ka kiiremat ja paindlikumat lähenemist võimaldavate elektrooniliste koosolekutega.

Konsultantide kompetentsi arendamiseks toimus oktoobris DISC meeskonnakoolitus, kus muu hulgas analüüsiti ka kliendi profileerimist DISC mudeli alusel ja sellest tulenevalt valiku tegemist kuidas edukat suhtlust ja koostööd üles ehitada. Konsultantidel oli võimalus osaleda ka MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused korraldatud konsultandi baasoskuste arenguprogrammis ning samuti alustava ettevõtja baaskoolitusel. Aastaks 2021 on konsultantidelt laekunud nii oktoobri kohtumise raames tehtud arutelu tulemusena kui 2020 aasta lõpparuannetest erinevad koolitusvajadused konsultantidele, mis sisustavad järgmise paari aasta koolitusteemad ja -tegevused. Siinjuures on oluline välja tuua konsultantide koolituseks ette nähtud summa vähesust. Konsultantide koolitamiseks eraldatud 4000 € eest on sisuliselt võimalik tellida üks Eesti mõistes hea tasemega koolitaja ning kahepäevase koolitusega seonduv toitlustus ja majutus.

Jätkasime kliendirahulolu küsitluste läbiviimisega ja hindamisega eesmärgiga klientide tagasiside ja ettepanekute kaudu saadud sisend konsultatsiooniteenuse täiendamiseks ning MAK MTÜ konsultantide teenuse kvaliteedi hindamiseks.

2020. aastal kogusime tagasisidet taas igakuiselt (v.a juuni-august, mille osas tuleb ühine küsitlus). Suuremad muudatused viisime läbi 2019. aastal, sellel aastal tegime ainult ühe väiksema muudatuse – parema analüüsimise huvides saab vastata küsimusele „Kas otsisite oma küsimusele vastust ka nõustamisportaalist MTYabi“ nüüd valikvastusega.

Küsitlusele vastajate osakaal on olnud langevas trendis, seda nii e-posti kui ka kohtumise teel nõustatud klientide tagasisidena. Kokku vastas poolaastal küsitlusele 20,3% kohtumise teel nõustamist saanud respondenti ja 36,8% e-posti teel nõustamist saanud respondenti. Täna ei ole meil selgust miks vastajate osakaal väheneb. Töötame kahe hüpoteesiga. Üks põhjus võib olla, et kuigi saadame kirja välja korra kvartalis on viimase 3-4 aasta jooksul korduvaid küsitlusi samadele organisatsioonidele jõudnud. Teine põhjus võib olla küsitluse välja saatmise nädalapäev või kuupäev, ka seda analüüsime võimaliku põhjusena. Klientide rahulolu teenusega on endiselt kõrge. Kohtumise teel nõustamist saanud respondentidest oli teenusega rahul 93.67% ja e-kirja teel nõustamist saanud respondentidest oli teenusega rahul 85.2%.

Jätkame ka eelmisel aastal alustatud mentorlusega, kus uuele MTÜ konsultandile leiame algusperioodiks mentori MTÜ konsultantide võrgustikust. Sellel aastal lisandus uue konsultandina üksnes Ege Kirik HEAKi ning kuna tal on tugi organisatsioonisiseselt olemas, siis talle teisest arenduskeskusest mentorit ei otsinud.

Koostööd MTÜga Maakondlikud Arenduskeskused võib hinnata väga heaks ja konstruktiivseks. Suureks abiks oli see, et nende kaudu said vabaühenduste konsultandid osaleda sellel aastal konsultandi baasoskuste arenguprogrammis ning alustava ettevõtja koolitusel. Jutuks oli ka konsultantidele mõnda lähiriiki õppereisi planeerimine sügiseks aga seoses koroonakriisiga on see teema hetkel pausile pandud.

Aregukoostöö Ümarlauaga oleme alustanud koostööd Scope veebiõppe keskkonna kättesaadavaks tegemisega mtyabi.ee lehel. Scope on vabaühenduste juhtidele suunatud veebipõhine õppeprogramm. Konsultantidega oli oktoobri kohtumisel teemaks Scope keskkonna ülevõtmine ja klientide suunamine Scope keskkonda. Keskkonna ülevõtmise kohta ütlesid konsultandid, et MTYabi lehega sarnasel kujul Scope keskkonna haldamiseks neil ajalist ressurssi ei ole. Klientide suunamiseks MTYabi lehele tõid mitmed konsultandid välja erinevaid puuduseid, mille peaks likvideerima, et sellest õpikeskkonnast oleks kasu. Üks peamine välja toodud puudus oli, et õpikeskkond on praeguse üles ehituse poolest rohkem teadmiste kontrolli keskkond kui teadmisi oluliselt täiendav õpikeskkond.

KÜSKi maakondlike arenduskeskuste konsultantide koordinaator on Kristo Tõnissoo. Alates augustist asus KÜSKi kontor Viljandisse.

Halduskulude jaotus
Kokkuleppel MTÜ-ga Arenduskeskused otsustasime 2019. aastal rahastada arenduskeskuste halduskulusid MTÜ konsultantide teenuse pakkumiseks proportsionaalselt selle summaga, mida me tasume teenuse enda eest (tööjõukulud). 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga me raha jaotuses muudatusi ei teinud. Küll leidsime täiendavaid vahendeid KÜSKi eelarvest (kokku 12 300 eurot) tasustamaks konsultantide tööd seoses maakonna omavalitsustes vabaühenduste rahastamise analüüsiks andmete kogumisega.

Täpsem info selles tabelis:
Lepingupartner
nõustamisteenus
halduskulud
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
65 350,00 €
30 700,00 €
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus
29 100,00 €
13 700,00 €
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Järvamaa Arenduskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Läänemaa
13 000,00 €
6 100,00 €
SA Lääne-Viru Arenduskeskus
15 400,00 €
7 300,00 €
SA Põlvamaa Arenduskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
16 600,00 €
7 800,00 €
SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Saare Arenduskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Tartu Ärinõuandla
22 500,00 €
10 600,00 €
SA Hiiumaa Arenduskeskus
8 450,00 €
4 000,00 €
SA Valgamaa Arenguagentuur
13 600,00 €
6 400,00 €
SA Viljandimaa Arenduskeskus
14 800,00 €
7 000,00 €
SA Võrumaa Arenduskeskus
13 600,00 €
6 400,00 €
KOKKU
280 400,001 €
132 000,00 €

Ülevaade koordineerimisel tekkinud probleemidest

Väljakutseks on endiselt tellitava teenuse rahaline maht. Praeguste rahaliste võimaluste juures ei ole võimalik tellida teenust enamusest maakondadest selliselt, et konsultant saaks töötada täiskoormusel vabaühenduste nõustajana. 31.12.2020 seisuga töötab 18st konsultandist täiskoormusega MTÜ konsultandina ainult 3 inimest. Meil pole põhjust küll arvata, et seetõttu jääks mõni nõustamisele pöördunu abita aga trend, et konsultantide koormus aja jooksul väheneb, võib mõjutada just nende lisaväärtuste mahtu ja kvaliteeti, mida konsultandid lisaks nõustamisele maakonnas pakuvad. Siin on mõeldud eelkõige keskkonna loomist (sh info vahendamist ja huvikaitset) ning muid kodanikuühiskonna valdkonnas elluviidavaid tegevusi (näiteks maakonna vabaühenduste koostöö koordineerimine ja koostöös osalemine maakondlikul tasandil). See on aga just see lisaväärtus, mille tõttu KÜSKi hinnangul eelkõige on põhjendatud igas maakonnas oma konsultandi olemasolu. KÜSKi strateegias 2021-2024 on toodud ühe tegevusena: KÜSK aitab sisustada ja käivitada kogukonnakoordinaatorite töö. KÜSKi koordinaatori hinnangul täna vabaühenduste konsultandid osaliselt juba tegelevad sellega, kes rohkemal kes vähemal määral. Kui uuele kohustusele tekib rahaline kate siis see on suurepärane võimalus tõsta konsultantide töökoormust ja töötasu.

Detsembris esitles Siseministeerium MAK juhtidele ja võrgustikule vabaühenduse konsultantide teenuse mudelite/kontseptsioonide võimalikke alternatiive. Ebaselgus võib tekitada 2021 aastal pingeid kõigi osapoolte (KÜSK, SIM, MAK juhid, vabaühenduste konsultandid) vahel.

Väljakutseks on olnud varasematel aastatel konsultantide suhteliselt tihe vahetumine. 2020 aasta esimesel poolaastal vahetus ainult üks konsultant ja praegusel hetkel on juba kõik uuemad inimesed hästi oma rolli sisse elanud. Usume, et sellele on kaasa aidanud ka võrgustikusisene mentorlus. Aga riskina on teema üleval – olukorras, kus vahetub lühikese aja jooksul palju konsultante on väljakutseks kõigis maakondades nõustamise ja teiste tellitavate teenuste ühtlase ja kvaliteetse taseme hoidmine. Lisaks on tõenäoline probleem uue konsultandi leidmisega. Kuna vabaühenduste konsultandi töötasu on suhteliselt madal, siis on keeruline täita ametikohta pädeva tööjõuga.
Konsultantide kompetentsi arendamisel on jätkuvalt väljakutseks toimetuleks nappide rahaliste vahenditega, mis on ette nähtud konsultantide kohtumisteks ja koolitusteks (4000.- eurot aastas). Samuti puuduvad rahalised vahendid teenuse keskseks turunduseks. Sellel aastal on olukord kergem, kuna KÜSKi üldisest eelarvest on leitud täiendavaid vahendeid. Samas, seoses eriolukorraga ja mitmete kohtumiste ära jäämisega on ka kulud olnud väiksemad. Lisavahendite olemasolu võimaldas konsultantidele pakkuda oktoobrikuusel koolitusel professionaalset koolitajat kellega konsultandid jäid väga rahule.
Väljakutseks oli muidugi ka arenduskeskuste ja KÜSKi kui koordineerija töö ümberkorraldamine eriolukorras aga KÜSKi hinnangul saadi selles olukorras hästi hakkama.
II KÜSKi hinnang MAK võrgustiku kodanikuühenduste konsultantide tegevuste koordineerimisele, sh infovahetuse korraldamisele ning MAKide tegevuste kontrollile
KÜSKi hinnangul sujus konsultantide tegevuste koordineerimine jätkuvalt plaanipäraselt, suurimaks väljakutseks olnud eriolukord seoses COVID-19 viiruse levikuga, ei takistanud tööde jätkamist. Seoses eriolukorraga leiti uusi ja tulemuslikke töövorme ning andsime koostöös MAKidega oma panuse ühingute abistamiseks keerulises olukorras.

Kontroll MAKide osutatava teenuse üle toimus lisaks aruandlusele ja selle kontrollimisele jooksvalt. MAKid täitsid oma lepingulisi kohustusi ning olulisi puudusi pole täheldatud. Üheski maakonnas pole teenuse osutamine sellel aastal katkenud.

Jätkame koostööd peamiste rahastajatega ja suuremate kodanikuühiskonna katusorganisatsioonidega. Konsultantidele on käinud oma plaane tutvustamas kõik riigi olulisemad strateegilised partnerid (VÜL, SEV ja Kodukant) ning lähemalt on saadud infot seoses muudatustega KOP programmis (programmi tingimusi lihtsustati 2020. aastaks ning programmi koordineerimise võttis 2020. aasta keskel KÜSKilt üle RTK).

Jätkame infovahetusega KÜSKi ja konsultantide vahel ning püüame seda efektiivsemaks muuta. Infovahetus toimub lisaks koosolekutele ka infokirjade formaadis. 2020. aastal saadeti välja kokku 44 rahastus- ja koostöövõimalusi tutvustavat infokirja.

Jätkamist ootab teema, mis puudutab teenuse tuntuse suurendamiseks maakondades (turundus).

KÜSK on MAKide silmis usaldusväärne, paindlik ja koostöövalmis partner ning meie silmis MAKid samuti.
III KÜSKi hinnang saavutatud tulemustele, võttes aluseks tellitud teenuse kirjelduse
Jätkasime 2015. a juurutatud tellitava teenuse kirjeldusega, mis on MAKidega sõlmitud lepingute oluline lisa. KÜSKi tellitav teenus katab jätkuvalt organisatsiooni kogu arengutsükli. Kogu tsüklit toetab läbivalt kodanikualgatuse tekkeks soodsa keskkonna loomine. Kirjeldame aruandes nelja peamise arengutsükli, millele lisandub keskkonna loomine, tulemusi.

Võrreldes 2019 aastaga on nõustamiste arv jäänud 2020 aastal samale tasemele ja näitab kerget kasvutrendi. See on positiivne, kuna 2019 aasta näitaja oli sellele eelneva 2018 aastaga võrreldes langev. Nõustamiste arvu kasvu pidurdumine võib olla tingitud MTYabi.ee (endine MAKIS) leheküljel vajaliku üld- ja tehnilise info olemasolu tõttu. Põhjuseks võib olla ka asjaolu, et suur enamus konsultantidest täidavad tööülesandeid osakoormusel. Kliendirahulolu küsitluse tulemused on endiselt väga kõrged. Respondentidest, kes said e-kirja teel nõustamist vastasid 94,7%, et said oma küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. Ainult 2,4% e-kirja teel nõustamist saanud respondentidest vastas, et ei saanud vastust oma küsimusele. Kohtumise teel nõustamist saanud respondentidest 96,8% vastasid, et said küsimusele vastuse või probleemile lahenduse. Respondente, kes kohtumise teel küsimusele vastust või probleemile lahendust ei saanud, ei olnud. Viimast võib lugeda väga heaks tulemuseks, mis peegeldab kõrget rahulolu konsultantsiooniteenusega.

Nõustamiste jaotus nii tellitava teenuse alusel kui ka nõustamise meetodi alusel on sarnane eelmisele aastale.
Esimesel poolaastal oli kerges langustrendis on organisatsiooni asutamisega seotud nõustamised. See asjaolu on osaline kinnitus, et mtyabi.ee (endine MAKIS), katab suuremal määral selle teemavaldkonna infovajaduse. Põhjuseks, miks vajati vähem organisatsiooni asutamisega seotud infot võib olla ka eriolukord, mis tingis madalama aktiivsuse kodanikuühiskonnas laiemalt. Aasta koondnäitajana kasvas organisatsiooni asutamise nõustamine 2019 aastaga võrreldes. MAK aruannetest selgub, et põhjuseks on uute aktiivsete inimeste soov asutada vabaühendus, et tegeleda mingi konkreetse valdkondliku kitsaskohaga ja teiseks põhjuseks on rohke põhikirjade konsultatsiooni vajadus vabaühenduse asutamisel.
Kõige enam on vähenenud organisatsioonide arendamisega seotud nõustamised. Siinjuures võib olla põhjuseks, et eriolukorra tõttu seiskus või vähenes paljude vabaühenduste tegevus ja seetõttu ka väiksem nõustamiste arv selles valdkonnas. Lisaks toodi välja, et organisatsioonide arendamise konsulteerimine võib kesta aastaid ning mitmed ühendused ei ole saavutanud valmisolekut oma tegevust nii pikalt ette planeerida. Kasvanud on organisatsioonide tegevusvõimekuse nõustamiste osakaal. Sellele andis osalise tõuke tekkinud eriolukord, kus vabaühenduste vedajatel tekkis piirangute tõttu rohkem ajalist ressurssi ja samas tuli leida ühenduse tegevuse rahastamiseks täiendavaid võimalusi. Viimast eelkõige seetõttu, et paljude ühenduste tegevusmaht vähenes osaliselt või peatus täielikult. Suurim kasv tegevusvõimekuse kasvatamises oli projektide nõustamises. Selle põhjuseks võib olla eriolukorrast tingitud vabaühenduste kasvanud vajadus toetuste järele. Vähesel määral kasvas tegevusvõimekuse kasvu alamkategoorias juhtimise nõustamine. Veidi on vähenenud tegevusvõimekuse nõustamises rahastamise alamkategooria. See võib olla tingitud asjaolust, et vabaühendused teavad, millisest meetmest raha taotleda ja vajavad eelkõige abi projektitaotluse koostamisel.

Võrreldes 2019 aastaga on 2020 aastal nõustamismeetoditena oluliselt vähenenud kohtumiste arv kuid kasvanud grupinõustamiste arv. Kohtumiste arvu vähenemine on selgelt seotud eriolukorra kehtestamisega riigis. Aasta esimesel poolel kasvas nõustamiste arv ja sh telefoni teel nõustamiste arv, kuid aasta lõpuks on see taandunud sarnaseks 2019 aasta tulemusega. Grupinõustamiste arv kasvas seetõttu, et üle veebi konsultatsiooni pakkudes, osales konsultatsioonil mitu klienti. 2020 aastal vähenes nõustamise meetodi alusel enim kohtumiste arv. Eriolukord tingis suurema infotehnoloogiliste kommunikatsioonivahendite kasutamise.
Kasvas nõustamine e-kirja teel. Siin on selge mõju eriolukorra tõttu kehtestatud piirangutel ja projektinõustamise vajadusel, mida osutatakse tihti kirja teel. Eriolukord tingis suurema infotehnoloogiliste kommunikatsioonivahendite kasutamise.

KIS sissekannetnde kohaselt nõustamistest 84,4% olid eesti keelsed nõustamised, 15,1% vene keelsed nõustamised ja 0,5% inglise keelsed nõustamised (10 nõustamist 1852st). Statistika näitab, et vene keelsete nõustamiste arv on võrreldes eelmise aastaga kergelt langenud. Põhjus võib olla tingitud asjaolust, et üks vene keelne konsultant oli mitu kuud haiguslehel ja vajalikud küsimused võisid leida lahenduse muul moel või eesti keeles. Võrreldes 2019 aastaga on inglise keelsete nõustamiste arv jäänud samale tasemele.

Eestvedajate inspireerimine
Eestvedajate inspireerimine on olemuselt üks samm enne organisatsiooni asutamise või organisatsioonide nõustamist. Selle tsükli nõustamise tulemuseks võib olla klientide suunamine vabatahtlikeks või nende liitumine mõne juba registreeritud vabaühendusega, mitte ilmtingimata uue vabaühenduse asutamine.

Üldistatult võib öelda, et selle nõustamisliigi all on kõige rohkem kolme liiki tegevusi.
Jätkuvalt on üsna palju neid, kes tulevad arenduskeskusesse sooviga oma ideede teostamiseks organisatsioon asutada, kuid pole kindlad, kas sobivaks tegutsemisvormiks on pigem mittetulundusühing või äriühing. Seda nõustamist tehakse enamasti koos ettevõtluskonsultandiga ning aidatakse kliendil leida oma idee realiseerimiseks loodavale organisatsioonile parim juriidiline vorm.
Teine levinud olukord on see, kus klient soovib lahendada konkreetset kogukondlikku või ühiskondlikku probleemi. Siin ei pruugigi alati olla kõige paremaks lahenduseks tingimata uue organisatsiooni loomine. Sageli on konkreetse probleemi lahendamiseks võimalik teha koostööd olemasolevate vabaühendustega või ka avaliku sektori asutuste ja ettevõtjatega.
Kolmas levinud tegevus eestvedajaid inspireerida on grupinõustamiste, infopäevade, kohtumiste või ka koolituste formaadis. Lisaks võimalusele eestvedajatele inspiratsiooni anda ja tutvustada konsultandi nõustamisteenuse sisu, on see ka hea võimalus erinevatel vabaühenduste esindajatel üksteist inspireerida.

Heade näidetena võib välja tuua Rapla MAKi, kus on toimunud tihe koostöö olnud MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal erinevate algatuste ja tegevuste nõustamise osas. Ühingu poolt korraldataval Naiste Ööde Filmifestivalil on RAEK ka LEADER projekti kaudu nende ametlik partner.
Harjumaa MAK, kus vene keelsetele ühendustele on taaskord ennast hästi tõestanud kogemusõppepäevad VNEformaat. Selle aasta kokkusaamine toimus 10.-11. oktoobril Viimsis ja teemaks oli mitteformaalne haridus. VNEformaat on üks parimatest võimalustest, kus vabaühenduste eestvedajad saavad inspiratsiooni mitte ainult teemade tõstatamisest, vaid samuti teineteistest. Selle aasta eripäraks oli see, et kasutati 100% MTÜde potentsiaali nii ürituse ettevalmistamises, korraldamises kui ka läbiviimises. MTÜde esindajad olid projekti meeskonnas ja kõik lektorid olid samuti MTÜde eestvedajad. Sellega osalejad said topelt inspiratsiooni. Inspiratsiooni saamiseks on loodud keskkond ning tingimused, inspireerimine ongi võimaluste näitamine ning usk sellesse, et sul on võimed neid võimalusi kasutada.

2. Organisatsiooni asutamine
Organisatsiooni asutamise nõustamine jaguneb kaheks: ühingute nõustamine, kelle tulevastel juhatuse liikmetel pole varasemat ühingu asutamise või juhtimise kogemust ning ühingute nõustamine, kelle tulevastel juhatuse liikmetel on eelnev kogemus, kuid soovivad luua uut ühingut. Faktipõhise nõustamise puhul suunatakse klient mtyabi.ee lehele.

Võib öelda, et kindlasti on vähenenud nende klientide arv, kes otsivad lahendusi ainult tehnilistele probleemidele ehk, kuidas elektroonilises keskkonnas juriidilise isiku registreerimiseks vajalikud toimingud käivad. Selles osas on suureks abiks olnud ka mtyabi.ee leht (endine MAKIS), kus kõik vajalikud juhised olemas. Siiski päris ära kadunud taolised nõustamised pole, eelkõige vajavad seda nõu kogukonnas aktiivselt tegutsevad vanema põlvkonna inimesed, kelle digitaalsed oskused ja harjumused ei ole noorema põlvkonnaga võrreldavad. Lisaks eelnevale vajavad kliendid organisatsiooni asutamisel tihti nõu põhikirja koostamisel või üle vaatamisel. Kuna vabaühendused tegutsevad väga erinevate eesmärkide nimel ja erinevates valdkondades ei ole standartset põhikirja mida kasutada. Tihti on vaja konsultandi abi, et koostada põhikiri, mis arvestab ja on kooskõlas vabaühenduse eesmärkide, tegevuspõhimõtete ja valdkondlike eripäradega. 2020 aasta kohta toodi välja ka tõlkimise nõustamine. Nimelt ei ole MTYabi vene ja inglise keelsel lehel piisavalt informatsiooni, juhendmaterjale ega näidismaterjale vabaühendustele. Konsultandid aitavad vajalike dokumentide tõlkimisel, kuid tekib küsimus, kas ja kui palju peaksid konsultandid oma töös tõlketeenust osutama.

Suurema väärtuse saavad konsultandid asutamist nõustades anda eelkõige vähemkogenud vabaühenduste juhtidele. Konsultandi professionaalne kõrvalpilk aitab läbi mõelda ühingu eesmärgi, nõustada ühinguid vajadustele vastava põhikirja ja juhtimisstruktuuri loomisel ning samuti anda kohe alguses baasnõu näiteks juriidilistel ja raamatupidamislikel teemadel. Järjest rohkem vajatakse nõu ka seoses töötasu maksmise ja töölepingute sõlmimisega. Kui valdkonda sisenevatel inimestel ei ole eelnevalt väga häid finantsalaseid ja juriidilisi baasteadmisi ning organisatsioonide juhtimise kogemust, on taoline esmane nõu kindlasti väga kasulik ja aitab vältida edaspidiseid probleeme.
Ühingu tegutsemiseks vajaliku nõustamise etapis anti klientidele sageli esmane info peamistest rahastusvõimalustest. Koostöös KÜSKiga saadavad MAKid infokirju viimases kvartalis maakonnas registreeritud kodanikuühendustele, kus tutvustatakse MAKi pakutavaid teenuseid ning kutsutakse ühingu eestvedajaid liituma MAKi infoväljaga.

Hea näitena sellest teemast võib välja tuua Lääne-Virumaa, kus eriolukord andis hea arusaamise, kuidas veebiülesed infotunnid ja seminarid on osalejatele väga mugavad, hoiavad kokku väärtuslikku aega ja järelvaadatavus on parim võimalus kahtluse korral esitlust uuesti vaadata.

3. Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvatamine
Tegevusvõimekuse nõustamine on mahukam ja tihti personaalsem või süvitsi minevam kui asutamise nõustamine. Mtyabi.ee lehe roll on väiksem, ent siiski olemas, sest baasinfo on või saab olla kättesaadav mtyabi.ee lehelt, et tagada ühetaoline info maakondades. Tegutsemisvõimekuse kasvatamist toetavad maakonna vabaühenduste juhtidele korraldatavad arendustegevused KÜSKi toel.

Ühingu juhtimise korraldamise nõustamine
Palju selle valdkonna nõustamisi puudutab ühingu juhatuse vahetamist. Sealjuures on tihti tegemist keerulisemate olukordadega, kas näiteks on ühingu eestvedajate vahel konfliktid või on ühingu tegevus soikunud ning uued ja aktiivsed inimesed soovivad sellele jälle hoogu sisse lükata. Palju on nõustamist koostöö teemadel, samuti seoses ühingu juriidilise ja finantsalase tegevusega (näiteks otsuste ja protokollide vormistamine, elektrooniliste koosolekute läbi viimine, majandusaasta aruannete esitamine jms). Järjest enam on nõustamisi ka seoses juhatuse liikmete ja töötajatega lepingu sõlmimistega.
Eriolukorra tõttu oli esimesel aasta vältel selles valdkonnas väga laialt levinud küsimus elektroonilise üldkoosoleku läbiviimise ja protokolli koostamise kohta. Lisaks küsiti väga palju nõu kriisiabi toetuse taotlemise kohta.

Hea näitena võib välja tuua kolme MAK koostöös läbi viidud Talvekooli "Mina tulen" mis toimus koostöös Pärnu-, Viljandi ja Läänemaa Arenduskeskustega. Talvekooli teemadeks olid: kuidas anda ja saada tagasisidet; mis motiveeriks ja julgustaks kaasa tulema ja tegutsema; kuidas targalt kasutada oma keelt – nii sõnalist, kui kehakeelt; kuidas kuulata ja olla kuuldud; kuidas juhtida grupis vestlust ja vedada arendusprotsessi. Tegevuse tulemusel MTÜde omavaheline koostöö süveneb, on tekkinud mõnede Pärnu- ja Viljandimaa MTÜde vaheline suhtlemine (Teeme ja Surfhunt). Saadi julgust ja teadmisi, kuidas kaasata uusi liikmeid ja teha kogukonnas uusi sündmuseid (Kolga-Jaani Maanaiste Selts).

Ühingu tegevuste rahastamise nõustamine
Ühingu tegevuste rahastamise nõustamine on jätkuvalt kõige sagedamini esinev nõustamisteema. Järjest enam on teemaks, kuidas ühing saaks majanduslikult iseseisvamaks. Konsultant aitab kliendil leida ideele sobiva rahastusmeetme või planeerida tegevusi, mis aitavad omatulu teenimise määra kasvatada. Kliente nõustati omatulu teenimise, annetuste kogumise, sponsorluse, liikmemaksude kogumise jm teemadel. Samuti nõustasid MAKid kliente tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulumise teemadel. Palju on muidugi nõustamist teemal, millisest programmist saada oma eesmärkide saavutamiseks või tegevuste elluviimiseks sobivat toetust.

MAKid on osalenud aktiivselt mitmete infopäevade läbi viimisel seoses erinevate rahastajatega. Üks osa rahastamise nõustamisest on ühingu projektide nõustamine. Üldistatult võib öelda, et ühingu projektide nõustamisel on kliendid saanud tagasisidet koostatud projektitaotluste ning esitatavate aruannete kohta ning selle tulemusena on esitatud usutavasti kvaliteetsemad taotlused ning aruanded.

Kõige enam on MAKidel nõustamisi seoses kohaliku omaalgatuse programmiga (KOP). Sellel teemal pakkusid nõustamisi kõik konsultandid. Eriolukorra tõttu oli KOP voorude vastu huvi suurem kui varasemalt. Väga tihe on taotlejate ja konsultantide koostöö KÜSKi voorude nõustamisel, mitmed konsultandid nõustasid KÜSKi arenguhüpet ettevalmistava või arenguhüppe vooru projekte. Samuti pöördutakse konsultantide poole väga tihti nõustamiseks seoses LEADER gruppide toetusmeetmetega ja kohalike omavalitsuste toetustega.

Aasta lõpp tõi kaasa olukorra, kus üha enam otsiti oma tegevustele lisarahastust, et COVID olukorras ellu jääda. Näiteks Harjumaal, kus külastusi piirati ja turismisektor kiratses, oli sedalaadi abiotsijaid rohkem kui varasematel aastatel, sest just selles valdkonnas on palju MTÜsid toimetamas.

Hea näide ühingu tegevuste rahastamise nõustamise kohta on Tartumaalt, kus konsultant koostöös Tartumaa Omavalitsuste Liiduga viis läbi KOPi infopäeva taotlejatele. Konsultant selgitas taotlusvormide täitmist, projekti koostamisega seonduvaid olulisi teemasid.

4. Organisatsiooni arendamine
Organisatsiooni arendamise nõustamine on eelmistest arengutsükli etappidest kõige spetsiifilisem, klientide arv aastas on jäänud seni viie ja kümne vahele ning nõustamine ühe kliendiga võib kesta koguni paar aastat. Olemuselt on tegemist viimase nõustamise etapiga ühendustele, kus nõustatakse organisatsiooni muutumise või muutmise vajadust, vajadusel nõustatakse nende registrist kustutamise toimingute tegemist.

Ühingu arengu nõustamine
Organisatsiooni arengule suunatud nõustamistel tegeletakse kõige enam ühingu põhikirja muutmise ja juhtimismudeli korrastamisega seotud küsimustega. Samuti on tegeletud ühingu eesmärkide täpustamise või arengukava koostamisega. Lisaks kuuluvad arengu nõustamise alla ka ühingu lõpetamisega seotud nõustamised.
Ühingu arengu nõustamine on tavaliselt pikem protsess, mis võib kesta mitu aastat. Mitmetel MAK konsultantidel on arengunõustatavaid, kellega on koostöö kestnud üle 6 kuu ja jätkub ka edaspidi. Lisaks individuaalsetele nõustamistele on arendamise nõustamistel väga olulisel kohal nii grupinõustamised kui ka erinevad ühendustele pakutavad tugi- ja arendustegevused (näiteks koolitused). Konsultandid on välja toonud ka selle, et mtyabi.ee lehel olevad abimaterjalid on väga heaks toeks arengunõustamisteks ettevalmistumisel ja läbi viimisel.

Hea näide arengunõustamisest on Jõgeva MAK kus arenduskeskus korraldas vabaühenduse juhtidele omatulu teenimise teemasid katva arenguprogrammi. Sellest osa võtavad MTÜ-de juhid on oma vabaühendusi arendanud finantsjuhtimise ja turunduse valdkonnas ning täiendanud ja loonud uusi teenuseid ja tooteid oma organisatsioonis.

Lõpetavate ühingute nõustamine
Lõpetavate ühingute nõustamine on võrreldes muude arengutsükli etappidega vähemmahukas, ent siiski vajalik teenus. Ühingu lõpetamine on tihti vabaühenduse eestvedajatele keeruline küsimus, kuna on vaja esitada vajalikud dokumendid ja otsused ning määrata, kes likvideerimise protseduuri läbi viib. Tihti ei teata, milliseid dokumente on vaja likvideerimismenetluse algatamiseks koostada ja on raske saada kõiki allkirju, kuna ühendus on mõnda aega seisnud ja seotud osapooltega on keeruline kontakti saada. Selle teemalisel alamlehel MTYabi keskkonnas kasutasime juristi abi, et protseduur selgemini kirjeldada.
Lõpetamise nõustamisel käinud kliendid on saanud, kas lahenduse oma küsimusele ning ühenduse likvideerinud või näinud selles sootuks võimalust oma tegevuse ümber mõtlemiseks ning tegevusega jätkanud.

5. Keskkonna loomine
Keskkonna loomise all peame silmas kõik laiemale sihtrühmale mõeldud tegevusi, mis aitavad kaasa kodanikuühenduste tegutsemisele maakonnas ja loovad eeldused kodanikualgatuse tekkeks või arenguks. See tähendab koostöösuhete loomist ja hoidmist kohalike partneritega ning osalemist maakonna arengudokumentide koostamises, kui need haakuvad kodanikuühiskonnaga. Üleriigilisel tasandil kaitseb MAK MTÜ konsultantide huve koordineerija, kaasates sellesse konsultandid.

Keskkonna loomisega on maakonna ühingutele tagatud värske ja asjakohane info kodanikuühiskonnas toimuvast. Samuti on enamikes maakondades tagatud kodanikuühenduste huvide kaitsmine arengudokumentide koostamises osalemise või töörühmades, ümarlaudades vm osalemise kujul.

Info jagamine
MAKid on hoidnud oma sihtrühma ja kliente kursis toimuvaga peamiselt jagades infot maakonna infolistide, MAKi kodulehe või mtyabi.ee kaudu. Samuti ollakse aktiivsed maakonna arenduskeskuste Facebooki lehtedel. Mitmed MAKid osalesid erinevate rahastajate infopäevadel, tavaks on saanud MAKide kaasamine KÜSKi ja KOPi infopäevadele. Kuna KOP meede ei ole enam KÜSKi hallata ja pole päris selge, kas KOP nõustamised jäävad KÜSKi teenuse tellimusse, siis aastast 2022 ei pruugi MAK konsultandid enam KOP infopäevadel osaleda. Samuti tegid konsultandid koostööd teiste partneritega – näitena tasub tuua kodanikuühiskonna uuenenud venekeelse uudiskirja väljaandmise, mida alates 2016. a kevadest tehakse Vabaühenduste Liidu, IVEKi ja HEAKi koostöös. Kaaluda võib koostööd Vabaühenduste Liiduga ka inglise keelse infokirja väljaandmisel, aga siin on ilmselt väljakutseks see, et erinevalt vene keelsetest ühendustest ei ole inglise keelne sihtgrupp alati seotud konkreetse maakonna ja ühendusega ning võrgustikus ei ole ka eraldi inglise keelsele nõustamisele spetsialiseerunud konsultante. Puudub ka ühine ja üldine eesti keelne infokiri kõigi maakonna ühendustele MAKide poolt. Lisaks eelnevale on inglise keelse infokirja eelduseks või vähemasti sellele eelnevaks tegevuseks MTYabi lehe võõrkeelsete lehtede uuendamine ja korrastamine.

Maakonna kodanikuühiskonna huvikaitse teostamine ja koostöö korraldamine
Konsultandid osalesid erinevatel sündmustel, mis haakuvad MAKi kodanikuühiskonna suuna tegevustega, sh KOPi ja teiste rahastusprogrammide infopäevadel. Samuti osalesid konsultandid oma maakonna arengut suunavates kogudes, erinevate projektikonkursside hindamiskomisjonides ja teistes valdkonda puudutavates aruteludel ning sündmustel (näiteks erinevad ümarlauad ja töögrupid). Järjest tihedamat koostööd tehakse nii rahastamise kui nõustamise teemadel ka omavalitsustega.
Konsultandid on vahel ka Teeme Ära ja teiste üle-eestiliste algatuste maakondlikud koordinaatorid. Koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga hoitakse ajakohasena infot maakonna sotsiaalsete ettevõtete kohta.

Hea näitena võib välja tuua Harju, Tartu ja Pärnu MAKid millede konsultandid osalesid Siseministeeriumi uue perioodi Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024 koostamisel, sotsiaalse ettevõtluse töörühmas ja andsid tagasisidet valminud dokumentidele.

Järeldame, et konsultandid teevad jätkuvalt palju enam kui ainult tagavad valmisoleku nõustamisteenuse pakkumiseks. Konsultandid algatavad maakondlikele vajadustele tuginedes erinevaid tegevusi nagu võrgustike loomine, vabaühenduste omavaheline kogemuste vahetamise soodustamine, teemapõhised koolitused, mõttetalgud jms. Konsultandid osalevad aktiivselt ümarlaudadel ning korraldavaid neid, osalevad mõttekodades jt aruteludel ning on meie hinnangul peamine kontakt ja usaldusisik, kui on vaja kuuldavaks teha vabaühenduste häält.

Järeldused ja ettepanekud edasiseks
Kuigi nõustamisel käinud klientide rahulolu on endiselt väga kõrge on arenguruumi, teenuse tuntuse kasvatamises ja kasutajate arvus. Suuremat tähelepanu (ja ka rahalisi vahendeid) vajaks teenuse turustamise pool. Samuti oleks hea saada selgust selles, kas kõik need ühendused, kes leiavad, et neil pole vajadust kasutada vabaühenduse konsultantide teenuseid toovad selle välja kuna nende hinnangul ei vaja nad mingeid tugiteenuseid või ei paku arenduskeskused hetkel selliseid teenuseid, mida nad vajaksid. Sellele küsimusele pole kahjuks viimastest uuringutest vastust saadud.

Nõustamise liikide järgi ei ole, vastupidiselt viimaste uuringute andmetele , suurenenud ühingu arendamisega seotud nõustamiste osakaal. Vajab analüüsimist, miks jõuavad arengunõustamist vajavad ühingud vähem konsultantide juurde, kui näiteks projektinõustamist vajavad (eelkõige KOP) ühingud. KODAR mõjuanalüüsist tuli välja, et ühingud tunnevad vajadust nii coachingu kui vastastikkuse nõustamise (näiteks kovisiooni) suhtes. Nende väljakutsetega tegelemine nõuab aga täiendavaid ressursse, seda nii teenuse laiendamiseks kui ka konsultantide endi oskuste arendamiseks.

Ühe vajadusena võib välja tuua ka suuremate ressursside vajaduse võõrkeelse nõustamisega seotult. Esiteks on vene keelsed konsultandid kõige enam tööga ülekoormatud. Samas nõuab selle sihtgrupiga tegelemine mõnevõrra suuremat tähelepanu, kuna venekeelsete ühingute üldine võimekus on veel eesti keeles või mitmes keeles tegutsevatest ühendustest madalam. Väljakutseks on ka see, et Ida-Virumaal (Narvas) eraldi vene keelsete ühenduste nõustamisega tegelev inimene töötab MTÜ konsultandina alla 0,5 koormusega, seda enam on ootused HEAKi konsultandile suuremad ja inimene tööga üle koormatud.

Tulevikku silmas pidades on oluline tegeleda inglise keelse nõustamise võimekusega, näiteks üsna oluline osa mtyabi.ee „Küsi nõu“ rubriigi küsimustest tuleb just nimelt inglise keeles. Tänase seisuga veel inglise keelse nõustamise kättesaadavus väga suureks probleemiks ei ole, kuid see teema võib tulevikus järjest olulisemana esile kerkida, kui inglise keelsete nõustamiste arv peaks suurenema.

Välja võib tuua ka ühingute vajaduse professionaalse juriidilise nõustamise järele. Ilmselgelt ei saa eeldada, et kõik MTÜ konsultandid oleksid võimelised professionaalset juriidilist nõu andma. Seega on üheks arenguvajaduseks, kas võrgustikku juriidilise nõustaja palkamine või selles valdkonnas koostöö mõne partneriga, mis nõuab muidugi täiendavaid lisaresursse.

Küll võib siin välja tuua, et KÜSK on panustanud toetavate tegevustega, rahastades MAKide läbiviidavaid tugitegevusi ühingute juhtide arendamiseks. Toetavad tegevused aitavad kindlasti tulemusi paremini saavutada. Need tegevused koos nõustamisega aitavad kaasa eesmärgile, et Eestis tegutseksid võimekad vabaühendused. 2020 aasta märksõnaks olid tulevikutrendid.

Ühingu projektide koostamise nõustamise puhul oli jätkuvalt üheks probleemiks, et nõustamist sooviti hilises faasis ehk vahetult enne taotluste esitamise tähtaegade kukkumist, mis pani konsultantidele väga suure koormuse enne tähtaegade saabumist. See asjaolu kajastub selgelt märtsi kuu nõustamiste arvus. Märtsi ja septembri kuus oli KOP vooru taotluste esitamise tähtaeg ja sel perioodil küsiti konsultantidelt kõige enam nõu. Samuti mainisid mitu arenduskeskust, et nende poole pöörduti projektidega liiga hilja ja raske oli projekti sisulist kvaliteeti tõsta, kui tähtaeg oli kohe käes.

Samuti puudub jätkuvalt konsultantidel info, kas nende nõustatud projektide puhul arvestati nõustamisel saadud tagasisidet või mitte. Mõnes arenduskeskuses ollakse kursis KÜSK arenguhüppe voorudest toetuse saanutega, seda tõenäoliselt seetõttu, et neid projekte esitatakse ühest maakonnast väike number (keskmiselt 1-2). KOP taotluste rahastusotsustega MAK konsultandid kursis ei ole.

KÜSKi uues strateegias on tegevusena kirjeldatud : KÜSK aitab sisustada ja käivitada kogukonnakoordinaatorite töö. Vabaühenduste konsultandid täidavad juba täna osaliselt kogukonna koordinaatori rolli. Tellides vabaühenduste konsultantidelt kogukonna koordinaatori tegevusi on võimalik kasutada konsultantide teadmisi ja kontaktvõrgustikku maakonnas, et selles teemas jõudsalt edeneda ning sealjuures võimaldada konsultantidele potentsiaalis täiskoormusega töökohta.
IV Ülevaade MAK võrgustiku kodanikuühenduste konsultantide kliendirahulolu kogumisest ja tulemustest
KÜSK kogub regulaarset tagasisidet maakondlike arenduskeskuste (MAK) kodanikuühenduste konsultantide klientidelt. Tulemused koondame kord aastas.

Kliendirahulolu küsitluse eesmärk on klientide tagasiside ja ettepanekute kaudu saadud sisend konsultatsiooniteenuse täiustamiseks MAK MTÜ konsultantide teenuse kvaliteedi hindamiseks.

Kokku oli 2020. aastal 1852 nõustamist. Küsitlus saadeti e-kirjaga nendele MAK kodanikuühenduste konsultantide klientidele, keda möödunud aastal kohtumise-, grupinõustamise või e-posti meetodiga nõustati. Küsitlust ei saadetud telefoni teel nõustatutele. Nõustamisi, mis olid tagasiside küsitluse jaoks sobivas formaadis oli kokku 1295. Ühele ja samale kliendile ei saadeta küsimustikku rohkem, kui korra kvartalis. Küsitluse saajate arv on aga unikaalse e-posti aadressiga klientide arvust väiksem, kuna oleme arvestanud ka neid kliente, kes käisid nõustamisel 2019. aasta lõpus ja said juba küsitluse varem.

Küsitlus läks välja igakuiselt, v.a suvekuud, kus juunis-augustis nõustatud said küsimustiku septembris. Muul juhul saadeti küsimustik välja nõustamisele järgneva kuu keskel. Vaadates paranenud vastamisprotsenti, võib öelda, et selline graafik on ennast õigustanud. Samuti, nagu mainitud, saab üks klient maksimaalselt ühe küsimustiku kvartalis. Aruande koostamise seisuga on 2020. aastal keskmine vastamise protsent 29,55%, sh kohtumise teel nõustatutest on vastanud 26,08%. Kõrgem vastamise määr on märtsi ja septembri kuu kohta, mis on korrelatsioonis ka nõustamistega nendel kuudel, eelkõige KOP taotlusvooru nõustamistega. Madalaim vastamiste osakaal oli 2020 aasta mai kuus, kus vastajate osakaal oli 8,82%. Selget põhjust sellele näitajale on raske välja tuua. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et 2020 aasta mai kuus peatasid paljud vabaühendused oma koostööpartnerite, mis on riigiasutused (SKA, Töötukassa) otsusel või valitsuse eriolukorrast tulenevatel suunistel, ajutiselt oma töö. Madalam respondentide arv on võrreldes 2019 aastaga läbiv terve aasta vältel. 2021 aastal vaatame KÜSKis üle saadetava küsimustiku sisu, ehk küsimused, pöördumise sisu, küsimustiku saatmise aja ja vaatame jooksvalt vastamise dünaamikat võrreldes eelneva aastaga, eesmärgiga mõista paremini vastajate arvu vähenemise võimalikke põhjuseid.

Pikemas perspektiivis ja vahendite olemasolul tasuks mõelda uuendusele, mille puhul automaatne tagasiside küsitlus läheb välja juba mõned päevad pärast nõustamise KISi kandmist. Hetkel nõuab tagasiside küsitluse tegemine päris palju käsitsi tööd ja seetõttu aega.

V Ülevaade kodanikuühenduste, sädeinimeste, vabatahtlike vm tunnustamise korraldusest maakondades
Enamus MAKe viis tunnustamissündmuse läbi novembri viimasel nädalal. Mõnel juhul ühildati tunnustamissündmus mõne muu sarnase sündmusega, et hoida kokku kulusid ja võimendada teavitust sündmusest ning tunnstatutest. Tunnustamissündmuste raames viidi läbi kodanikuühenduste, vabatahtlike, sädeinimeste, kodanikuühiskonna toetajate jm tunnustamine. MAK oli igas maakonnas korraldaja, partneriks mitmed maakondlikud organisatsioonid.

Keskmiselt esitati 22,3 kandidaati maakonna kohta. Eriolukorra tõttu ei viidud enamikes maakondades läbi tunnustamise sündmust traditsioonilisel viisil, milleks on kogunemine ja avalik tunnustamine sündmuse raames. Maakonnad ,mis viisid sündmuse kohtumisena läbi, oli keskmine osalejate arv planeeritust umbkaudu poole väiksem. Mitmetes maakondades jäeti sündmus kontaktkohtumisena ära, kuid tunnustamine toimus. Auhinnad viidi tunnustatutele kohale ja auhinna üleandmisele kaasati ka meedia. Mõnes maakonnas viidi tunnustamise sündmus läbi vabas õhus, mis võimaldas enam inimesi kutsuda ja osalejad said omavahel distantsi hoida ning tunnustussündmust nautida. Oli ka maakondi kus viidi läbi tunnustussündmus siseruumides, sealjuures järgiti kõiki nõudeid ja valitsuse suuniseid hoidmaks distantsi, et tagada ohutus. Tunnustamisüritust kajastati kõikjal ka kohalikus ajakirjanduses (maakonna ja/või omavalitsuste lehed), lisaks muidugi maakondlike arenduskeskuste endi kanalites (koduleht, FB).

Umbes pooled maakonnad tunnustamisürituse rahastamisse ka teisi partnereid (näiteks omavalitsused, omavalitsuste liidud, maakondlik Kodukant, KOP, Europe Direct). Mõnes maakonnas olid ühendatud ettevõtjate ja kodanikuühiskonna tunnustamised.

VI Head näited maakonna tulemuslikest ühingutest ja MAKide rollist nende edusammudes
Oleme koondanud kogu info MAKide poolt esitatud headest näidetest tulemuslikest ühendustest ja MAKide rollist nende arendamisel ühte dokumenti ja selle saadame Marten Lauri e-postile täiendavalt.

VII Ülevaade maakonna ühingute või eestvedajate arenguvajadustest
Kuigi endiselt on maakondade lõikes pilt üsna erinev, koorusid sellel aastal välja ka selged trendid, milliseid ühingute ja eestvedajate arenguvajadusi kõige rohkem on konsultantide poolt mainitud. Eelmise aastaga sarnaselt jäi ühe läbiva teemana jäi kõlama kõik, mis puudutab omatulu teenimist (sh äriplaani koostamine, finantsalane koolitus, turundus jne). Omatuluteenimise ühe võimalusena oli sellel aastal fookuses toote- ja teenusedisain, mille alaseid koolitusi vabaühenduste eestvedajatele mitmes maakonnas pakuti ja millega rahul oldi. Sellest järeldub, et üha enam on süvenemas trend, et vabaühenduste puhul on vajalik ja kasulik tegeleda omatulu teenimisega. Teise märgatava trendina võib rääkida vajadusest juhi, kui isiku arendamisele suunatud koolitustele. Vajadus on juhtide eneseanalüüsi ja enesejuhtimise alaste oskuste täiendamisele. Nähakse vajadust meetodite järele nagu coaching, kovisioon, mentorlus. Endiselt on ühingutel vajadus sotsiaalmeedia- ja projektikirjutamise alaste koolituste järele. Mõneti vastuoluline teema on ühingu arendamist ja ühingu tegevuse mõju analüüsi. Paljud ühingud peavad teemat enda jaoks liigselt koormavaks ja ei näe taolise suuna tegevustel reaalseid tulemusi ühingu jaoks, kuna suuresti tegutsetakse vabatahtlikult ja vabast ajast põhitöö kõrvalt. Samas tuuakse väga tihti välja just neid kitsaskohti ja probleeme, mida saaks ühingu arendamisele ja mõju hindamisele enam keskendunult lahendada (juhtimisprobleemid, kogukonna ja uute eestvedajate kaasamine, vanadesse harjumustesse kinni jäämine, igapäevaste/traditsiooniliste tegevustega ülekoormatus jms). Võiks ju eeldada, et kui ühingud mingil perioodil oleksid valmis rohkem aega ja energiat nende teemade lahendamisele pühendama, siis on suur lootus, et pikemas perspektiivis vaadates hoopis tänu sellele koormus väheneb, motivatsioon tõuseb ja läbipõlemise oht kummitab vähem. Kuigi on mõistetav, et aktiivse arenguanalüüsi ja organisatsiooni intensiivse arendustöö perioodil läbipõlemise risk suureneb, siis kasu võiks ilmneda just veelgi pikemas perspektiivis.
Positiivsena võib välja tuua ka selle, et KÜSKi rahastatud maakonna vabaühenduste arendamise tugitegevused annavad kõigi maakonna konsultantidele ja arenduskeskustele hea võimaluse selle maakonna ühingute ja eestvedajate arenguvajaduste kitsaskohtadega tegeleda ning seda võimalust on konsultandid väga hästi kasutanud.

VIII Ülevaade konsultantide koolitusvajadustest
Ühe väga läbiva teemana on jätkuvalt välja toodud vajadus juriidilise koolituse (mittetulundusühingu seadus, töölepingu seadus, võlaõigusseadus jm. vabaühenduse tegevusega seotud seadused) järele.
2021 aasta esimene koolitus on planeeritud juriidika teemal mis eelnimetatud seaduseid ja nende olulisemaid punkte käsitleb. Lisaks on planeeritud põhikirja koostamine ja analüüs kaasusanalüüsi vormis.

Korduvalt on välja toodud jätkuv vajadus saada kohtumistel infot erinevate rahastajate ja teiste oluliste partnerite kohta. Sarnased kohtumised toimusid 2020 aastal ja jätkuvad edaspidi.
Samuti on korduvalt välja toodud soov saada võimalus omavahel kogemusi vahetada, ühistelt tekkinud kaasustele lahendusi otsida jms. Detsembris viisime läbi zoom koosoleku põhikirja kaasuse analüüsiks. Veebiformaat koosolekuks sobis hästi ja arutelu oli viljakas.
Aastal 2020 jätkati kovisiooni formaadiga. Peab arvestama, et ühe kovisiooni rühma jaoks on inimesi veidi liiga palju, peab tegema töö rühmades ehk vähemalt kahe grupiga korraga, mis omakorda eeldab vastavaid ruume ja KÜSKi koordinaatori kõrval teist inimest, kes on valmis kovisiooni läbi viima.
Korduvalt märgiti ära, et suure osa koolitusvajadustest lahendab konsultantide võimalus osaleda KAPis (konsultandi baasoskuste arenguprogramm) ja täpsemaid koolitusvajadusi saab uuesti vaadata pärast selle programmi läbimist. See näitab, et konsultantide ootused KAPi osas on väga kõrged.
Eriolukord viis paljud kontaktkohtumised ning asjaajamised virtuaalseks ja sellest tulenevalt toodi konsultantide poolt välja ka vajadus infotehnoloogiliste lahenduste kasutamise järele. Lisaks toodi välja enesearengu ja läbirääkimisoskuste alast koolitusvajadust.
Koolituste formaadilt eelistatakse enim praktilise sisuga koolitusi teoreetilistele loengutele.

IX Väljundnäitajad
Mõõdik
Allikas

2019
2020
Nõustamiste arv
KIS
jaanuar
217
206

veebruar
127
120

märts
321
404

aprill
131
93

mai
120
97

juuni
77
87

juuli
59
68

august
135
103

september
258
306

oktoober
97
130

november
111
131

detsember
72
107

KOKKU
1725
1852
Liikmete arv MAKi või valdkonna e-posti loendites (uudiskirja saajate arv)
MAK
8818
8732

Mtyabi.ee külastatavus
Google Analytics, sessions
27 650
27 743

Google Analytics, users
21 418
20 802

Google Analytics, pageviews
45 844
49 378

Keskmine külastuse aeg
00:01:29
00:01:39
Konsultatsioonide arv on võrreldes 2019 aasta sama perioodiga samas määras. Jaanuari ja veebruari kuus, kus eriolukorda polnud veel kehtestatud oli nõustamise maht sarnane 2019 aasta sama perioodiga. Arvestades COVID 19 eriolukorraga seotud piiranguid võiks öelda, et eelmise aastaga võrreldes samas määras osutatud konsultatsioonide arv on hea tulemus. Oma osa konsultatsioonide arvule andis kindlasti ka suurem huvi KOP programmi vastu, mida näitab selgelt konsultatsioonide arvu kasv märtsi ja septembri kuus, mil oli KOP programmi taotluste esitamise tähtaeg. 2020 aasta peale kokku on nõustamiste koguarv võrreldes 2019 aastaga kasvanud, mis on positiivne tulemus.
Uudiskirja saajate arv on vähenenud, seda ennekõike kolme maakonna tõttu, kus viidi läbi korrastustööd uudiskirja saajate listis (välistati likvideeritud või mitteaktiivsed organisatsioonid, korteriühistud nimekirjast jt.) ja uudiskirja saatmisprogrammi vahetusega. Ülejäänud maakondades oli uudiskirja saajate arv sarnane või suurenenud, võrreldes viimase aruande perioodiga.

MTYabi.ee külastuste-, kasutajate- ja lehevaadete arv on kõik tõusnud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning keskmine külastuse pikkus on jäänud üsna sarnasele tasemele, kergelt tõusvas joones. Keskmiselt veedetakse MTYabi.ee lehel 10 sekundit kauem (1:39) kui 2019 aastal (1:29). Kõige vähem on külastusi olnud juulis 1236 ja enim jaanuaris 3 204. Kõikidel ülejäänud kuudel ei langenud külastuste arv alla 2000 külastuse kuus. Enim külastusi tehti MTYabi.ee lehele jaanuari kuus, 3204 külastust. Vene keelset organisatsiooni asutamise lehte külastati MTYabi.ee lehel 1638 korral. Kõige populaarsem teemaleht MTYabi.ee lehel on „mittetulundusühingu asutamine“ mida külastati 2020 aastal 6707 korda. See kinnitab asjaolu, et MTYabi.ee leht täidab oma funktsiooni kuna üks peamistest eesmärkidest on anda informatsiooni organisatsiooni asutamise kohta.

MTYabi.ee lehtede külastatatavuse andmed on esitatud allolevas tabelis:
Mittetulundusühingu asutamine
6 707
Eestikeelse MAKISe esileht
5 498
Käsundusleping ja töövõtuleping
2 532
Juhatuse töö ja üldkoosolek
2 302
MTÜ lõpetamine
2 216
Organisatsiooni asutamine RUS
1 638
Maakondlikud konsultandid
1 397
Rahastajad
1 279
Organisatsiooni asutamine
989
Majandusaasta aruande esitamine
907

Võrreldes 2019 aastaga on kasvanud „rahastajad“, „juhatuse töö ja üldkoosolek“ ning MTÜ lõpetamine“ alamlehe kasutus.

MTYabi.ee vana aadress www.makis.ee on suunatud hetkel uuele aadressile alates mai keskelt, mis tähendab, et kuigi ükski klient ei jää ilma kodulehe sisust, lükkab nimemuutus ja permanentne edasisuunamine MTYabi.ee lehte Google otsingutulemustes allapoole, raskendades uutel huvitujatel MTYabi.ee leidmist. Samas see mure peaks end ise korrigeerima pikema perioodi peale.
X KÜSKi järeldused ja ettepanekud edaspidiseks
MAKide esitatud aruannetest selgub, et KÜSK on nende hinnangul koordineerimisega väga hästi hakkama saanud – aruannetes toodi välja rahulolu KÜSKi tööga ning KÜSKi ja MAKide vahelise koostööga.

Teema, millega tuleb tegeleda, on teenuse jätkusuutlikkus, siseministeeriumis juba aktiivselt tegeletakse, kaasatud on protsessi KÜSKi esindajad. Siinjuures on võimalik kujundada teenust nii nõustamise liigi kui tegevuste mahu raames. Nõustamise liigina on mõistlik fookusesse seada organisatsioonide tegevusvõimekuse ja organisatsioonide arendamise nõustamine. Kindlasti jätkata ka rahastamise ja projektide koostamise nõustamisi. Organisatsioonide alustamise nõustamist asendab osaliselt juba MTYabi.ee leht, mida kinnitab ka lehe külastatavuse statistika.
KÜSKi strateegias 2021-2024 on tegevusena välja toodud: KÜSK aitab sisustada ja käivitada kogukonna-koordinaatorite töö. Täna tegelevad vabaühenduste konsultandid selle teemaga juba osaliselt. Näiteks eestvedajate inspireerimine ja keskkonna loomine on täna tellitavas teenuses kogukonna koordineerimisega väga tihedalt seotud. Lisaks vabaühenduste omavaheline kokkuviimine, koostöö tekitamine KOVidega.

Eelarves on üks suuremaid kitsaskohti vabaühenduste konsultantide koosoleku ja koolituskuludeks ettenähtud summa, 4000 eurot aastas ei vasta enam vajadustele. Selle summa eest ei ole võimalik lisaks konsultantide koosolekute ja kokkusaamiste korralduskuludele leida vahendeid ka tasemel koolitajate ja koolituste tellimiseks. Aastase koolitussumma eest saab sisuliselt korraldada ühe kvaliteetse koolituse ja tasuda koolitusega seonduv majutus ning toitlustus. Lisaks vajab vahendeid ka teenuse turundus.

Aruande kinnitus:
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Amet
Allkiri
Anneli Roosalu
KÜSK juhataja
digiallkirjastatud

RETL_poolaasta_aruanne_2020.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNELI ROOSALU 47209152735 2020-07-20 08:49:49

Lisa 1 Tegevus- ja tulemusaruanne.docx

Kantsleri käskkirja „2020. aastaks riigieelarvelise toetuse
andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital“
Lisa 1

Tegevus- ja tulemusaruanne
Esitatakse seisuga 30.06.2020 hiljemalt 21.07.2020 (vahearuanne, osad I kuni III ja V kuni VI)
seisuga 31.12.2020 hiljemalt 31.01.2021 (lõpparuanne, kõik osad kumulatiivselt)

Kõikide konkursside, voorude juures peavad olema lingid taotlemise tingimustele.
Järeldused ja ettepanekud tulevikuks tuleb esitada lõpparuandes, välja arvatud nende puhul, mis lõppevad esimesel poolaastal.

Kokkuvõtlik hinnang aruandeaastale KÜSKis. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.

I TAOTLUSVOORUD
Projektitoetuste taotlusvoorud mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse suurendamiseks.
1. Taotlusvoorude ettevalmistamise, menetlusprotsessi ülevaade (sh ülevaade hindamisest), probleemid.
1. Arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor (AHE20) – www.kysk.ee/ahe20
4. veebruaril oli arenguhüpet ettevalmistava taotlusvooru tähtaeg. Toetust sai küsida tegevusteks, mis aitavad ette valmistada arenguhüpet, projekti väljundiks pidi olema tegevuskava arenguhüppeks, äriplaan või tegevuskava sihtrühma kuuluvate vabaühenduste arendamiseks. Vooru laekus 77 taotlust, tehnilise hindamise tulemusel ei saadetud 4 neist sisulisse hindamisse, kuna taotlused ei vastanud tingimustele ehk taotleja kohta ei olnud võimalik veebist leida nõutud infot. Vastasime kõigile taotlustele palvega täita tagasisideküsitlus, kus küsisime tagasisidet nii taotlemise protsessi kui ka taotlusvormi kohta. Saime 34 vastust. Üldine tagasiside oli positiivne – info taotlusvooru kohta oli kättesaadav ning tingimused arusaadavad. Kõige keerulisemaks peeti oma mõju hindamist. 25/34 tagasisideküsitlusele vastanud taotlejast plaanib esitada taotluse ka sügisesse arenguhüppevooru.
Toetust sai 39 taotlust summas 150 310,52 €. COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud riikliku eriolukorra tõttu viisime sisulise hindamise protsessi lõpule veebiteel. Kaks rahastusettepaneku saanud ühingut loobusid eriolukorra tõttu projekti rahastusest. Vähendamaks eriolukorrast tulenevat ebakindlust projektide teostatavuse osas pikendasime projekti abikõlblikku perioodi ühe kuu võrra.

2. Arenguhüppe taotlusvoor (AH20) – www.kysk.ee/ah20
07.05.20 avasime 2020. aasta arenguhüppe taotlusvooru, mille taotlemise tähtaeg on 15. september 2020. Toetust saab küsida tegevusteks, mis tõstavad taotleja või tema sihtrühma kuuluvate vabaühenduste võimekust oma põhikirjalisi avalikes huvides eesmärke saavutada. Vooru tutvustamiseks toimusid veebis nii eesti- kui venekeelne infopäev. 20. mail toimunud eestikeelsel infopäeval osalesid lisaks KÜSKi töötajatele ka maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultant Külli Vollmer (HEAK), KÜSKi hindaja Kadri Pau ning nii AHE kui AH voorust toetuse saanud Rahvusvaheline Maja MTÜ projektijuht Dan Prits. Eestikeelsel infopäeval osales rekordiliselt üle 100 inimese. Venekeelne infopäev toimus 29. mail samuti veebis ning korraldasime selle koostöös HEAKi ja IVEKiga, lisaks osales ka KÜSKi hindaja Ivan Lavrentjev ning toetuse saaja kogemusi jagas Julia Stolberova (MTÜ Eriline Maailm). Infopäeval osales 29 inimest. Osalejate sõnul eelistaksid nad ka edaspidi infopäevade veebis toimumist. Nii eesti- kui venekeelse infopäeva salvestused on leitavad KÜSKi kodulehelt.
2. Projektitoetuse taotlusvoorude väljundnäitajad
Taotlusvoor
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
AHE20
77
290 534,02
4
39
150 310,52
AH20
Selgub 15.09.2020

Väliseesti ajalehtede toetus
Selgub 24.08.2020

3. KÜSKi hinnang antud aastal lõppenud taotlusvoorude tulemuslikkusele ja varem lõppenud voorude mõjule (järelaruannete baasil) ühenduste tegevusvõimekusele. Probleemid ja nende lahendamine. Lisaks mõjusad näited ning üldistatult taotlejate tagasiside voorude läbiviimisele.
Taotlusvoor
Hinnang
AHE2-19 (lõpparuanded)
Toetust said 13 üleriigilise, 12 piirkondliku ning 1 rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Peamiselt valmisid projekti tulemusel tegevuskavad arenguhüppeks, neid oli kokku 21. Lisaks valmis kolm äriplaani ja üks ärimudel. Projektitoetuse kandsid tagasi kaks organisatsiooni, kel ei õnnestunud enda hinnangul projekti eesmärke täita. Samas oli üks organisatsioon, kel valmis projekti tulemusel nii tegevuskava kui ärimudel. Mitmed tegevuskavad keskendusid üldisele ühingu arendamisele, kuid tegeleti ka spetsiifilisemate teemadega, nagu näiteks kommunikatsiooni- ja turundusplaanide koostamisega. Mitmes aruandes toodi välja, et projekt aitas paremini mõtestada oma ühingu tegevust ning planeeritakse esitada taotlus ka sügisesse arenguhüppe vooru.

Näited

MTÜ Postitee – täideti projekti eesmärk töötada välja jätkusuutlik juhtimis- ja finantseerimismudel, mis toetab piirkonna eeldusi areneda tugevaks koostöövõrgustikuks. Projekti tegevustesse kaasati nii avaliku sektori esindajaid, äriühinguid kui ka kogukonnaliikmeid. Kaasati ka välisekspert, kelle roll oli protsessi metoodiline ettevalmistamine ja läbiviimine.
Teeme Ära SA – valmis Teeme Ära Sihtasutuse poolt loodava üleriigilise ringmajanduse arenguhüppe tegevuskava koondnimega Rohetiiger, I etapp, mis seab eesmärgiks muutuda koristusi korraldavast organisatsioonist põhjustega tegelevaks, nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Nelja kuu jooksul valmis algatuse Rohetiiger esmane tegevuskava, täpsustusid toimkond, eesmärgid, fookused, ajakavad ja tegevused.
MTÜ Forwardspace – Projekti jooksul valmis kolme kaasatud eksperdi abil äriplaan teenuse järgmisele tasemele viimiseks, mis kaardistas ettevõtte teenused, finantsid ning organisatsiooni struktuuri. Lisaks loodi koostöös ekspertidega 3-aastane finantsplaan ning tegeleti ka organisatsiooni väärtuste, visiooni ja missiooniga.
Taotlusvoor
Hinnang
AH17 (järelaruanded)
AH17 projektide raames keskenduti nii meeskonnaliikmete võimestamisele, huvikaitsevõimekuse arengule, kogukonnateenustele ja sotsiaalsele ettevõtlusele kui ka finants- ja kommunikatsioonivõimekuse arendamisele. Järelaruannete baasilt võib öelda, et toetusvoor oli edukas ning selle tulemusel on kasvanud mitme organisatsiooni võimekus. Taotlusvoor võimaldas ühingul tegeleda just enda organisatsiooni jaoks oluliste valdkondadega, toodi välja, et arenguhüpe aitas jõustada meeskonda, luua partnerlussuhteid ning kasvatada tulusid. Praegused väljakutsed on seotud liikmete suure koormuse ja kurnatusega ning eriolukorrast tingitud vajadusega mõtestada ümber oma tegevust.

Näited

Robotex MTÜ – arenguhüppe projekt võimaldas läbi strateegilise planeerimise seada selged sihid ning kaasata partnereid ja toetajaid, kes on aidanud viia Robotexi täiesti uuele tasemele. Varasemast ühe töötajaga organisatsioonist on välja kasvanud 10 töötajaga ühing, mille üritusi on pea 20-s riigis üle maailma.
Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts – projekti raames tegeleti SVMS professionaalsuse tõstmisega läbi erialaste koolituste ja kodulehe uuenduste. Projekti tulemusel saadi juurde 7 pinnaltpäästjat, 13 mereside operaatorit ning varasemad liikmed said täiustada nii oma professionaalseid kui meditsiinilisi oskusi. Praeguseks võib pidada SVMS üheks suuremaks turvalisust tagavaks organisatsiooniks Saare maakonnas.
Eesti Vegan Selts – projekti käigus tegeleti organisatsiooni strateegilise, organisatoorse ja finantsilise jätkusuutlikkuse ning legitiimsusega.
Arenguhüppega tehti nihe teavitustöölt huvikaitsele, projekti tulemusel kujundati viis uut teenust (toitumisnõustamine ja –teraapia, kogemusnõustamine, õigusnõustamine, koolitused) ning nüüdseks on kaasatud kaheksa eksperti.
Taotlusvoor
Hinnang
TE16
(järelaruanded)
TE16 voor keskendus ühingute teenuste ja toodete arendamisele ning müügitulu suurendamisele. Vooru jooksul ellu viidud projektide fookus oli erinev: arendati välja ning piloteeriti uusi teenuseid; arendati edasi olemasolevaid teenuseid; parandati võimekust teenust pakkuda ning töötati välja uusi tooteid. Järelaruannete baasilt võib öelda, et enamik ühinguid on suutnud säilitada projekti jooksul saavutatud tulemused. Samuti on müügitulu kasvanud enamusel rahastuse saanud ühingutest. 17-st ühingust neljal kahanes 2019 müügitulu võrreldes 2018 aastaga erinevatel põhjustel: põhitoote – kama – nõudluse vähenemisest ja kehvapoolsest turundusest (MTÜ Urvaste Külade Selts), kooliõpilaste arvukuse kõikumisest koolis (MTÜ Sänna Kultuurimõis), keskuse juhataja pikaajalisest töövõimetuspuhkusest tingituna (MTÜ Hiirekese Mängutuba) ning 2018. aasta sügisel alanud Tartu Ülikooli uuringuprojekt võttis ühingult oluliselt sisemisi ressursse müügitegevusest (MTÜ Vaikuseminutid). Edaspidised väljakutsed on seotud tööjõu palkamise, kliendibaasi ja oma teenuste leviku laiendamisega.

Näited

MTÜ Kohila Turvakeskus – projekti käigus käivitati pesumaja teenus, kus töötavad erivajadusega inimesed. Pesumaja teenus toimib – eraklientide hulk on suurenenud ning teenust pakutakse Kohila vallast ja Raplamaalt välja. Erivajadusega töötajate arv on kasvanud kuni 10 töötajani. Samuti on juhendajate arv tõusnud neljale töötajale.
MTÜ Eesti Pagulasabi – tänu projekti raames väljatöötatud teenusestruktuurile ja materjalidele (sh käsiraamat) võideti 2018. a. keskel AMIF ja Siseministeeriumi rahastatud projektikonkurss tugiisikuteenuse ja teiste kohanemist toetavate teenuste pakkumiseks kuni 2020. a. lõpuni. Sellega muututi ainsaks pagulastele tugiteenuseid pakkuvaks organisatsiooniks Eestis. Tugiisikuteenuse klientide arv on küll võrreldes ajaga kaks aastat tagasi mõnevõrra langenud (umbkaudu 40 perelt 20-le), mis tulenes üldisest rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arvu langusest kahel viimasel aastal. Küll aga on suurenenud teiste kasusaajate hulk, nimelt on tulenevalt teenuse struktuuri laienemisest kohanemist toetavad teenused avatud ka teistele rändetaustaga inimestele peale pagulaste.
Sänna Kultuurimõis – projekti käigus renoveeriti ning sisustati kaks ruumi lapsehoiuteenuse käivitamiseks. Esimese aasta alguses oli lapsi 4, arv kasvas peagi kaheksani. Teisel aastal oli lapsi juba 6-8 ja 2020 aastat alustati 6 lapsega. Lastehoiu maksimummahuks on 10 last, kuid kõige optimaalsem on 7 last, suurema laste arvu juures on vajalik juba abitöötaja palkamine.
Taotlejate tagasiside voorudele üldistatult
Üldiselt oldi rahul, et toetust on võimalik saada arendustegevusteks, mis aitavad ühingul tegeleda enda jaoks relevantsete arenguvajadustega ning oma arengut strateegiliselt juhtida. Kiideti ka KÜSKi rolli vabaühenduste toetamisel, taotlusvormide ning aruandluse selgust ning meeldivat suhtlust. Samas tunti muret eriolukorrast tulenenud raskuste osas ning kaheldi oma võimekuses jääda püsima ilma välise toeta, mitmel korral pöörduti KÜSKi poole abi saamiseks. Vabaühendused vajavad väga eriolukorrast tulenevate probleemide lahendamiseks riigi poolt rahalist tuge.
Järeldused järgmiste taotlusvoorude ettevalmistamiseks, menetlemiseks, tugitegevuste (infopäevad, juhtide jututoad, aruandeseminarid, arengueksperdid jt) kavandamiseks.
Esitatakse lõpparuandes.

II MUUD KONKURSID JA TUGITEGEVUSED
NULA inkubaator
1. 2020. aasta hooaja kirjeldus, tulemused, probleemid.
NULA inkubaatori läbiviimisel on riigihanke tulemusel KÜSKi partneriks aastatel 2019 - 2020 Heateo Sihtasutus. Nupukate lahenduste toetamine toimub neljas etapis:
1. Inspiratsioonipäevad Tartus, Tallinnas ja Narvas kõigile, kel on uuenduslikke mõtteid mõne ühiskondliku probleemi lahendamiseks (toimusid märtsis)
2. Ideede korje (toimus märtsis)
3. Inkubatsioon, sh koolitused, mentorlus (aprill - oktoober)
4. Projektide rahastamine (taotlemine novembris)
Selle aasta infopäevad jäid COVID-19 levimise alguspäevadesse, mistõttu tuli kiiresti reageerida ning päriselu sündmused üle viia veebikeskkonda. Tartu infopäev toimus Tartu Loodusmajas, kus osales 25 huvilist. Tallinna infopäev viidi läbi juba zoomi vahendusl, mida kanti üle ka Nula Facebooki lehel „live’is“. Infopäev oli väga edukas, kokku jõudis ca 1,5h webinari vormis infopäev 12 000 kontaktini, vaatajaid oli kuni 1000 (3 sek), pikemalt jälgis ca 250 inimest. Ülekande ajal oli igal hetkel vaatajaid korraga 30-80. Eriolukorra tõttu otsustati Narva infopäeva eraldi mitte korraldada. Edaspidiseks tekkis aga idee kasutada veebiformaati ka uuel hooajal, sest see annab võimaluse levitada infot paljudele erinevatel inimestele ning veebis jääb infopäev ka järelvaadatavaks.
Aprillis esitati tähtajaks kokku 80 ideed (https://nula.kysk.ee/esitatud-ideed), millest 15 said oma algatust tutvustada nõuandvale kogule. Neist 10 valiti välja NULA inkubaatorisse, mis on leitavad Nula kodulehet (https://nula.kysk.ee/algatused ). Eelmine aasta oli inkubaator esimest korda kaheosaline - esimesed kaks kuud (mai ja juuni) oli kümnel meeskonnal võimalus oma ideed täpsustada ja testida. Juulikuust jätkas kuus meeskonda põhjalikumalt idee edasi arendamisega. Sel aastal otsustas nõuandev kogu, et kõik 10 algatust jätkavad inkubaatori teises osas, põhjendades otsust väga kõrge taseme ning tugevate meeskondadega.
Edasi pääsesid – CommuniCare, Fundi, Helge Kool, Helirännak, Citizen OS kaasamisteenus, Logopuu, Liikumispäevik, E-lapsehoidja, Parents Co-Working ja Xero.
Hoolimata riiklikust eriorukorrast suudeti kiiresti kohaneda ning kõik koolitused ja NULA algatuste meeskondade kohtumised mentoritega toimusid väga edukalt zoomi vahendusel.
Inkubaator jätkub ning 2. novembril 2020 on kõigil meeskondadel võimalus esitada stardiraha taotlus oma algatuse elluviimiseks.
Nula koduleht nüüd ka inglise keeles https://nula.kysk.ee/en

2. Järeldused järgmisteks hooaegadeks.
Esitatakse lõpparuandes.
3. 2018. ja 2019. aastal starditoetuse saanud projektide käik
Algatus
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade tulemustest

MTÜ Spark Makerlab (2018)
Ühingu eesmärgiks on viia noorteni õppematerjalidega teaduspõhised inseneeriakomplektid, mis õpetavad neid läbi praktiliste mudelite taasloomise ning aitavad pikemas perspektiivis leevendada inseneride ja teadlaste põuda Eesti tööturul. Leidurite komplektid pakuvad noorteasutustele aja ja vaeva säästmist loodusteaduste ja tehnika huviringide käivitamiseks, komplektid sisaldavad endas projektipõhiseid aineid lõimivaid töötubasid. Kasutajateks on II, III kooliastme õpilased ja gümnasistid, sihtgrupiks noortekeskused ja üldhariduskoolid.
24 997,20 eurot
Leidurite Komplektid on välja arendatud ja projekti eesmärk sai saavutatud. Kevadel teavitati meid, et COVID-19 tõttu on MTÜ-l majandusraskustes üüri maksmisega ja käimas on likvideerimisprotsess. Palusime lõpparuande esitada esimesel võimalusel enne likvideerimist.
Komplektid on välja töötatud ja on võimalus, et selle arendamise ja müügiga jätkab OÜ (Estonian Makers OÜ). Põhjenduseks, et suur töö on juba tehtud ning nad ei soovi seda lihtsalt seisma jätta. Lisaks MTÜs pole enam inimest, kes oleks toodet edasi arendanud ning müünud.
Kohtusime projektijuhi ja MTÜ uue juhatuse liikmega, kes selgitasid olukorda. OÜ ja MTÜ on sõlminud kokkuleppe, mille alustel antakse üle välja töötatud Leidurite komplekt OÜ-le ning kokku on lepitud MTÜ edasine roll. Plaanitakse koostööd teha - komplektid pakuvad huvikoolile põhilist sisu.
MTÜ Seniorship (2018)
MTÜ Seniorshipi eesmärk on vähendada vanuselist diskrimineerimist tööturul. Ühing vahendab praktikapakkumisi küpses eas inimestele viies kokku tööotsija ja tööjõupuuduse käes kannatavad ettevõtted. Tööotsija leiab Seniorshipi veebiplatvormilt tasustatud praktikapakkumise ning kandideerib. Kandideerimise käigus ei küsita kandidaadi vanust ega CV-d, vaid kandideerija kogemusi ja tugevusi.
25 000 eurot
Oktoobris 2019 esitati väga põhjalik vahearuanne, mis andis hea ülevaate tehtust ja analüüsitust. Selgus erinevate stsenaariumite läbi katsetamise tulemusena, et see teenus ei ole kasumlik, ühing ei suuda läbi toimiva ärimudeli nõudlust ja pakkumist kokku saada. Otsustati projekt pooleli jätta, saadud kogemused ja teadmised edasi anda valdkonnas teistele toimetajatele, sh avalikule sektorile.
Kohtusime meeskonnaga ja otsustasime projekti vahearuandega lõpetada.
MTÜ Tugitakso
(2018)
Tugitakso parandab erivajadustega inimeste transpordivõimalusi, tõstes seeläbi nende üldist toimetulekut ja elukvaliteeti ning luues eeldused erivajadustega inimeste aktiivsemaks ühiskonnaelus osalemiseks. Tugitakso on paindlik ja lihtsasti kättesaadav transporditeenus erivajadustega inimestele. Läbi koostöö kasutatakse ära tänapäevased sõidujagamise platvormid. Takso tellimisel edastab klient oma isiklikud erivajadused enne sõitu taksojuhile läbi selleks loodud erilahenduste, spetsiaalselt erivajadustega inimeste teenindamiseks koolituse saanud taksojuhid abistavad klienti vastavalt tema individuaalsetele vajadustele.
24 986,55 eurot
Tugitakso on andnud teada mõningatest muudatustest seoses tegevuse elluviimisega. Mai lõpu seisuga oli neil plaanis veel 45 Bolti juhi koolitused (3x15). Samuti on neil kokkulepped Takso 24 juhtide koolituse osas (80 juhti). Koolitused plaanitakse arvatavasti augustisse ja septembrisse, sest juulis on raske juhte tabada.
Eriolukorra ajal sai ettevalmistatud ja osaliselt läbi viidud mõju hindamise uuring ning plaan on täiendavalt küsitluse läbiviimist teha pärast suve. Jooksev koostöö ja tagasiside Boltiga on endiselt kenasti toiminud ka raskel viiruse perioodil.
Seoses COVID-19 ja riikliku eriorukorra tõttu otustati projektiperioodi pikendada 30.11.2020 ja lõpparuande esitamise tähtajaga on 15.12.2020.
MTÜ Open Knowledge Estonia/ Andmekool (2019)

Andmekool pakub praktilist koolitust ja konsultatsiooniteenust avalikele asutustele eesmärgiga muuta poliitikakujundamise protsessid läbipaistvamaks nii osalistele kui avalikkusele. Koolituselt saab vajalikud teadmised selleks, et infovahetust, raporteerimist, kavade koostamist ja nende elluviimise jälgimist tõhustada, ning oskused andmete sisestamiseks, ristamiseks ja visualiseerimiseks.
24 737 eurot
Tegevuskava kohaselt peaks toimuma andmekoolituste ja -konsultatsioonide korraldamine avalikule sektorile. Täpsema ülevaate projekti senisest käigust saame 15.10.2020 esitatava vahearuandega.

MTÜ GTL Lab / GTL Labor (2019)
GTL Labori sihiks on julgustada õpilasi olema aktiivsed ja teadlikud kodanikud. Selleks toovad nad Eesti üldhariduskoolidesse tavapärase õppetöö osana elulised projektid, mille käigus on õpilastel võimalik panustada oma kodukoha arengusse ning omandada seeläbi olulisi 21. sajandi oskusi nagu koostöö, loovus, ettevõtlikkus, kriitiline mõtlemine ning jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamine.
24 999,32 eurot
Tegevuskava kohaselt peaks toimuma organisatsiooni tegevuse mõju hindamine (sh teadusuuring) ja raportite kirjutamine. Täpsema ülevaate projekti senisest käigust saame 15.10.2020 esitatava vahearuandega.

MTÜ Jututaja (2019)
Jututaja eesmärk on leevenadada eakate üksildust. Selleks toovad nad kokku noored ja eakad, kes saavad ühiselt tegeleda mõne meelepärase tegevusega, näiteks lugeda, kuulata muusikat või omavahel maailma asju arutada. Kõik osapooled saavad elurõõmu, energiat ja võimaluse näha maailma teise nurga alt.
23 705,35 eurot
Tegevuskava kohaselt peaks toimuma noorte kogutud lugude avaldamine - lähedastele jne, kampaania Hooandjas. Täpsema ülevaate projekti senisest käigust saame 15.10.2020 esitatava vahearuandega.

Suursündmuste toetamine
1. 2020. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2020. aastal toetatud suursündmuste taotluste rahastamise otsustas KÜSKi nõukogu oma koosolekul detsembris 2019. Vastavalt nõukogu kehtestatud korrale on nõukogu otsustanud suursündmustena toetada kokku 7 tegevust kokku summas 130 400 eurot.
Kõik toetatud suursündmused omavad vabakonna jaoks olulist kaalu ja kaasavad märkimisväärsel arvul osalejaid.

2. Toetatud sündmused
Toetuse saaja
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade väljunditest ja tulemustest
Eesti Külaliikumine Kodukant
Vabatahtlike tunnustussündmuse „Märka vabatahtlikku 2020!“ korraldamine
10 000 €
Tulemused selguvad jaanuaris 2021.
Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond
Teeme Ära talgupäev 2020
38 400 €
Lõplikud tulemused selguvad juulis 2020.
2020.a Teeme Ära talgupäeva asemel toimus COVID-19 viiruse leviku tõttu Teeme Ära üle-eestilise maskitalgud „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“ mille raames toimus kodune maskitegu 351 paigas ning kokku valmistati 7336 riidemaski. Kõige rohkem maske õmmeldi Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Lisaks toimus maskitegu mitmes paigas väljaspool Eestit: Saksamaal, Prantsusmaal ja Luksemburgis.
Vabaühenduste Liit (endine EMSL)
Ajakirja Hea Kodanik väljaandmine aastal 2020
28 000 €
Tulemused selguvad jaanuaris 2021.
Ootame ajakirja 1. numbrit 2020 juuliks paberkandjal ning uuringuraportit sihtrühma analüüsiga.
2020. aasta 2. number peab ilmuma paberkandjal hiljemalt 20. detsembriks. Hilinemise korral viimast ülekannet ei tehta.

MTÜ Arvamusfestival
Arvamusfestival 2020 korraldamine
10 000 €
Tulemused selguvad jaanuaris 2021. Arvamusfestival aga toimub COVID-19 tõttu vähendatud formaadis 14.-15. augustil 2020 Paides.
Maakondlikud arenduskeskused
Maakonna vabakonna tunnustamise korraldamine
32 000 €
Tulemused selguvad jaanuaris 2021.
Davai MTÜ, TedX Lasnamäe
Vene keelse inspiratsioonikõnede sündmuse korraldamine
4000
Tulemused selguvad jaanuaris 2021.
HEAK VneFormat
Kogemusõppepäeva korraldamine venekeelsete vabaühendustele
8000
Tulemused selguvad jaanuaris 2021.

Sündmus toimub september-oktoober 2020.a.

Tugitegevuste rahastamine (2018 toetust saanud projektid)
1. Eraldatud toetused
Toetuse saaja
Projekti sisu
Summa
Ülevaade väljunditest ja tulemustest.
MTÜ Kuressaare Edukontor
Kovisiooni koolitused vabaühendustele
20 000 eurot
Koolitused viidi läbi 4 maakonnas – Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa ja Harjumaa. Kokku oli koolitustel 29 osalejat. Osalejate praktika käigus läbiviidud kovisioonide tulemusena toimus omakorda üle 50
kovisiooni, kus osales kokku üle 300 inimese. Kovisioonidel osalejate hulgas oli esindajaid
37-st organisatsioonist.

3. Järeldused konkursi kohta
Tegemist oli viimase projektiga, mis sai toetuse 2018. aastal ja mille lõpp jäi aastasse 2020. Alates 2019. aastast tugitegevuste konkurssi enam ei toimu. Konkursi uuesti avamine peaks olema aruteluks KÜSKi uue strateegia koostamisel, kuid seni on konkursi peatamine seotud olnud eelkõige KÜSKi rahaliste vahendite nappusega ja sellest tuleneva valikute tegemisega. Samas selliste vabaühenduste vajadustest esile kerkivate tegevuste läbiviimise paindlik toetamine on kindlasti oluline, kuid läbimõtlemist vajab selle vorm ja sisu. Näiteks võib kaaluda kriteeriume projektiga kaasatavate ulatuse ja kasusaajate osas ning korraldada üks tugitegevuste konkurss aastas, mis võimaldab korraldada nende suhteliselt objektiivse hindamise.

MAKidelt tellitavad juhtide arenguprogrammid maakondades
1. Ülevaade, tulemused
Tugitegevused maakonna vabaühenduste juhtide arendamiseks aastal 2020 on hetkel ellu viimisel. Vahearuande esitamise seisuga ei ole üheski maakonnas veel tegevused ellu viidud. Tegevuste elluviimise abikõlblik periood on 01.01.2020 – 31.10.2020. Tugitegevusi viiakse ellu kõigis maakondades, sh Ida-Virumaal ja Harjumaal ka vene keeles. Otseselt ühistaotlusi sellel aastal ei esitatud, kuid järjest enam tehakse tugitegevuste elluviimisel maakondade vahel koostööd, korraldatakse ühiseid koolitusi või muid tegevusi (näiteks õppereisid). Sellel aastal olid fookusteemaks tulevikutrendid vabaühenduste maailmas. KÜSK ei määra teemasid ega valdkondi, milliseid tugitegevusi tuleb kusagil ellu viia, kuid taotluses pidid arenduskeskused analüüsima nii kavandatud tegevuste vajalikkust kui näitama, kuidas on need seotud selle aasta fookusteemaga. Tugitegevuste ellu viimist mõjutas muidugi COVID-19 viiruse puhangust tulenenud kriis ja eriolukord. See tõi kaasa nii uute meetodite katsetamise (näiteks veebikoolitused zoomis) kui ka teatud tegevuste edasi lükkamise (näiteks õppereisid). Siiski piisavalt pikk abikõlblik periood peaks lubama tugitegevused kõikjal ellu viia.
2020. aasta tugitegevuste puhul korraldame keskse küsitluse, kus uurime kõigilt osalejatelt (5 palli süsteemis), 1) Kuidas hindad saadud teadmiste ja oskuste rakendatavust oma ühingu igapäevases töös? 2) Kas soovitaksid läbitud tegevusi mõnes sarnases vabaühenduses sinu positsioonil tegutsevale kolleegile? Küsitluse tulemustest saame anda ülevaate 2020. aasta koondaruandes.

2. Järeldused edasise vajaduse ja korralduse osas.
2020. aastal ellu viidud tugitegevused said rahastatud KÜSKi 2019. aasta eelarvest. KÜSKi 2020. aasta eelarves taoliste tugitegevuste elluviimiseks raha ei ole. Kui jätkatakse sarnaste tegevustega 2021. aastal, siis rahastatakse seda juba 2021. aasta eelarvest. Kas ja kuidas selliste tegevustega jätkata, peaks leidma lahenduse KÜSKi strateegia 2021-2024 koostamise protsessis.
KÜSK peab taolisi pakutavaid tugitegevusi väga vajalikuks ja ühingutele kasulikuks. Hetkel on see nõustamise kõrval teine KÜSKi pakutud teenus, mis jõuab laia ringi vabaühendusteni, sh ka rohujuure tasandil tegutsevate väikeste ühinguteni, kes näiteks ei pruugi olla arenguhüppe vooru kandideerimiseks peamine sihtgrupp (suuremahuline arenguhüpe ei pruugi vastata ühingu vajadustele ja võimetele), kuid vajavad siiski tuge tulemuslikuks tegutsemiseks. Eriti oluline ongi väiksemate ühingute toetamine tugitegevuste kaudu KÜSKi poolt.
Meie hinnangul on ennast õigustanud ka see, et maakonna arenduskeskuste konsultandid saavad suurest ise otsustada, millised tugitegevused ja millisele sihtgrupile mingi aasta oma maakonna ühendustele ellu viia. Iga-aastane ühesugune arenguprogramm ei pruugiks leida piisavalt osalejaid. Selline lähenemine paneb ka konsultantidele suurema vastutuse ja annab neile võimaluse ennast arendada. KÜSK saab konsultante siin toetada aidates seada aastaseid fookusteemasid, pakkudes konsultantidele sobivaid koolitusi ja võimalust asju omavahel arutada, suunates neid suuremale koostööle ning suunates konsultante taotlust täites sisuliselt läbi mõtlema ja põhjendama, miks just mingid tegevused on valitud.
Näeme potentsiaali arenguks kahes kohas:
1) Suurem koostöö arenduskeskute vahel tegevuste ellu viimisel. Esiteks annab see võimaluse erinevate maakondade vabaühenduste eestvedajatel rohkem üksteise tegemistega ennast kurssi viia ja koostöökohti leida. Teiseks võimaldab see ka nappe rahalisi vahendeid otstarbekamalt kasutada;
2) Uudsete meetodite kasutamine. Sh lisaks traditsioonilistele koolitustele-õppereisidele teiste võimaluste katsetamine. Samuti näitas eriolukord, et teatud koolitusi on mõistlikum läbi viia veebi teel, siis on osalejatel kergem sellest osa saada ning sellistel koolitustel saavad ühingute esindajad osaleda sõltumata asukohast. Muidugi on selliseid koolitusi, mida on parem teha osalejatega koha peal.
Teatud murekohaks on olnud ka rahaliste vahendite nappus maakonna kohta, mis ei võimalda alati parimaid koolitajaid tellida. Hetkel on parim lahendus sellele pakkuda omavahelise koostöö näol.

III RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ TOETUSED
Reisitoetuste konkurss
1. 2020. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2020. aasta esimeses pooles esitati reisitoetuste konkursile 30 projekti, millest eraldati toetus 23-le projektile kogusummas 23 646,65 eurot.
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Reisitoetuste konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt reisitoetuste konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel.

Lisaks toetatud projektidele on sisuline nõusolek olemas veel kahele projektile, mis koroona viiruse tõttu tühistati ja mille toimumise aeg ei ole praeguseks veel kinnitatud. Toetamata jäeti kolm projekti, millest ühel juhul ei olnud organisatsiooni tegevus aktiivne ja avalik, teisel juhul ei olnud organisatsioon muuhulgas välisprojekti jaoks toetust saanud ja kolmandal juhul sooviti toetust organisatsiooni enda poolt korraldatud väljasõidule. Taotlused ei vastanud konkursi põhimõtetele ja tingimustele ning ei võimaldanud saavutada KÜSKi ega vastava toetuskonkursi eesmärke. Kaks toetust saanud sündmust jäid COVID-19 viiruse tõttu ära.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
Esitatakse lõpparuandes.

Välisprojektide omafinantseeringu toetamine
1. 2020. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2020. aasta esimeses pooles esitati välisprojektide omafinantseeringu konkursile 13 projekti, millest eraldati toetus 11-le projektile kogusummas 82 000,00 eurot.

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest.
Välisprojektide omafinantseeringu konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt välisprojektide omafinantseeringu konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel.

Toetamata jäi kaks projekti, mille korral sooviti toetust projektile, mis ei vastanud tingimusele, mille järgi välisrahastaja peab olema rahastamisüksus või fond, mille rakendusüksus ega täitevasutus ei asu Eestis ega ole Eesti asutuse või organisatsiooni poolt hallatav. Konkurss suleti rahaliste vahendite lõppemise tõttu 20. mail 2020.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.

Välisprojektide omafinantseeringu konkurss on edukas ja rahvusvahelistest fondidest projektide elluviimiseks rahastust saanud vabaühendustele märkimisväärse tähtsusega. Projektid on olnud tulemuslikud.

2020. aastal andsime toetusi välja taotluste laekumise järjekorras kahe toetussuuna - välisprojektide omafinantseeringu konkursi ja rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste üleselt kuni eelarves vahendeid jätkus. Konkurssi tuleks võimalusel jätkata tuleval aastal, et toetada Eesti organisatsioonide osalemist välisprojektides taotleja või partnerina toomaks kasulikke teadmisi Eestisse ja jagamaks meie häid praktikaid teiste riikidega.

Eesti Vabariik 100: Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide konverentside konkurss
1. 2020. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2020. aasta esimeses pooles esitati Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursile 2 projekti, mis said toetust kogusummas 24 000 eurot.

2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel. Konkurss suleti rahaliste vahendite lõppemise tõttu 20. mail 2020.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
EV100 rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konverentside konkurss on edukas ja võimaldab katta kuni 25% sündmuse kogumaksumusest. KÜSKi hinnangul on konkurss ja tingimused läbi aastate olnud toimivad, taotlejad kitsaskohtadele ei ole osundanud. Toetatud sündmused on õnnestunud ja tõstnud mh teadmist Eesti vabaühendustest rahvusvahelisel tasandil.
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konverentside korraldamise toetamise konkurssi tuleks võimalusel jätkata edaspidi, et toetada taoliste suursündmuste korraldamise kogemust, tõsta teadmisi Eestis tegutsevatest vabaühendustest ja viia rahvusvaheliste vabaühenduste esindajaid kokku valdkondade tegevusvõimekuse tõstmiseks.

IV KODANIKE EUROOPA KONTAKTPUNKT
KÜSKi tegevus Kodanike Euroopa kontaktpunktina
1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud jms)
Esitatakse lõpparuandes.
2. Tegevuste olulisemad tulemused
Esitatakse lõpparuandes.
3. Olulised erinevused või kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel või tulemustes võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt?)
Esitatakse lõpparuandes.

V STIPENDIUMID
Stipendiumid
1. Stipendiumite saajad
Saaja
Alus ja põhjendus
Stipendiumi summa

2. Ettepanekud edaspidiseks stipendiumite andmise kohta.
Esitatakse lõpparuandes.

VI MUUD TUGITEGEVUSED
Lühiülevaade teistest olulistest kodanikuühiskonda arendavatest tegevustest (lepingutest), millega KÜSK on seotud, kuid mis ei ole selle lepingu osa
KÜSK tellib maakondlikelt arenduskeskustelt nõustamis- ja tugitegevusi kodanikuühendustele ja –algatustele. Kokku on üle Eesti 18 konsultanti, neist kaks vene töökeelega. KÜSK tegeleb pidevalt konsultantide töö tulemuste hindamisega ja teenuse kvaliteedi parandamisega. Vastava aruandluse esitame siseministeeriumile eraldi aruandena antud lepingu raames.
KÜSK on sõlminud Rahandusministeeriumiga lepingu, mille kohaselt KÜSKi ülesandeks on seoses KOPi elluviimisega 2020. aastal: maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine; taotlus-, eelarve- ja aruandevormide ning taotluste hindamismetoodika koostamine; infopäevade ja koolituste korraldamine maakondlikele arendusorganisatsioonidele ning soovituste ja ettepanekute esitamine ministeeriumile. Lepingu lõpptähtajaks on 31.07.2020.a. Praeguse info kohaselt peaks 2020.a juuli kuus KÜSKi ülesanded KOP programmi juures üle võtma Riigi Tugiteenuste Keskus. KÜSK andis oma panuse sellesse, et 2020. aasta kevadvooruks said kohaliku omaalgatuse programmi sisse viidud muudatused, mis muuhulgas lihtsustavad taotlejatel ja toetuse saajatel programmis osalemist ja vähendavad bürokraatiat. Näiteks sai suurendatud toetuse summasid taotluse kohta, lihtsustatud eelarve muutmist projekti elluviimise käigus ja värskendatud taotlus- ja aruandevorme.
KÜSK on sõlminud Siseministeeriumiga lepingu väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogrammi elluviimiseks. KÜSK on väljatöötanud tingimused toetuse saamiseks, taotlus-, eelarve- ja aruandevormid, korraldanud Väliseesti ajalehtede toetusprogrammi ja rahvusvahelise koostöösuuna veebiseminari. Taotluste esitamise tähtaeg on 24.08.2020.

KÜSKi teostatud tugitegevused
Tegevuste kokkuvõte
Infopäevad taotlejatele
AH20 infopäevad: (2020)
1. 20. mail kell 13.30-15.00 toimus KÜSKi infopäev Zoomi keskkonnas, kus küsimustele vastasid ning oma tähelepanekuid ja soovitusi jagasid:
• MTÜ konsultant Külli Vollmer
• hindaja Kadri Pau
• Dan Prits MTÜ Tartu Rahvusvahelisest Majast
• Kodanike Euroopa partner
Infopäev on järelvaadatav:
https://www.youtube.com/watch?time_continue=6&v=834zZG-3Z3Y&feature=emb_logo
2. 29.mai toimus ka vene keelne infopäev zoomi keskkonnas, mis on ka järelvaadatav meie kodulehelt.
https://www.youtube.com/watch?v=mKSfrdEAmMY&feature=emb_logo
Voorude ava- ja lõpuseminarid, juhtide jututoad jms
16.01 AH19 avaseminar Raua Noortekeskuses
9.07. Väliseesti ajalehtede toetusprogrammi ja rahvusvahelise koostöösuuna veebiseminar, järelvaadatav.
Muud tugitegevused
AH19 tugiprogrammi koolitused:
11. ja 18.06 Digiturunduse koolitus zoomis
9. ja 16.06 Finantskoolitus zoomis
18.02. ja 9.06. toimusid MAK MTÜ konsultantide kohtumised eriolukorra tõttu reaalselt.
Perioodil 26. märtsist 26. maini toimus veebi teel 6 kohtumist.
25.02. ja 19.06. Kohaliku omaalgatuse programmi infoseminar.

KÜSKi kommunikatsiooni- ja teavitustöö
Kirjeldus
Ülevaade KÜSKi teavitustegevustest ja olulisematest meediakajastustest
KÜSK annab jooksvalt infot oma tegevusest kodulehel ja Facebook’i lehel.
Infokiri MAK MTÜ konsultantidele, kokku 21, perioodil 1.01.-31.07.2020.
KÜSKi töötajate esinemised (vabaühenduse, teise rahastaja vms kutsel)

KÜSKi kogemuse jagamine rahvusvaheliselt (visiidid KÜSKi, visiidid välismaale)
9.03.2020 Sotsiaalse ettevõtluse algatuse mõju uuring 2020 (Mariliis Saaret ja Agu Laius)
Muud tegevused

KÜSKi töötajad töörühmades, komisjonides, ümarlaudades, projektides
KÜSKi töötaja
Töörühm, komisjon, projekt
Tulemus
Agu Laius
Kodanikuühiskonna programmi koostamise juhtrühm ja selle vabaühen-duste võimekuse töörühm
Liige, töörühma juht

Agu Laius
EKAKi ühiskomisjon

Liige, osalemine, Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 arutelu protsessis ja programmi kinnitamine juulis 2020.
Agu Laius
Avatud Eesti Fondi Aktiivsete Kodanike Fondi valikukomisjon
Liige

Anneli Roosalu
EKAKi ühiskomisjon

Liige, Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 kinnitamine.
Tarmo Treimann
Avatud valitsemise partnerluse ümarlaud.
AVP ümarlaud osaleb AVP järgmise perioodi tegevuskava koostamisel. Hetkel on toimumas selle tarvis ideekorje
Tarmo Treimann
Ühinguõiguse revisjoni komisjoni liige
Töörühma tulemused on Justiitsministeeriumile esitatud. Suuremad seadusemuudatused on veel töös aga esimese konkreetse tulemusena muudeti paljuski ühinguõiguse revisjoni tööle toetudes kevadel lihtsamaks vabaühenduste koosolekute korraldamist (seadustades mh elektroonilise osalemise).
Tarmo Treimann
Rahastajate ümarlaud - “KOV kui vabaühenduste rahastaja” töögrupp
Hetkel aktiivne tegevus puudub, kuid sisendi selle töögrupi tegevusse annab MAKide abil läbi viidav vabaühenduste rahastamise analüüs omavalitsustes.
Tarmo Treimann
INSA lõimumisalaste koostöötegevuste ekspertgrupp
Jaanuaris toimus ekspertgrupi kohtumine Narvas, andsime sisendi INSAle lõimumisalaste koostöötegevuste ideekorjeks.
Anneli Roosalu
EKAKi ühiskomisjon

Kinnitati Kodanikuühiskonna programm 2021-2024
Aruande kinnitus:
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Amet
Allkiri
Anneli Roosalu
juhataja
Allkirjastatud digitaalselt

Lisa 2 Finantsaruanne 2020 I p.a..xlsx

Lisa 3 MAK tegevus- ja tulemusaruanne 2020.pdf

Kantsleri käskkirja „2020. aastaks riigieelarvelise toetuse

andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital“

Lisa 3

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku (MAK) tegevus- ja tulemusaruanne

Esitatakse seisuga 30.06.2020 hiljemalt 21.07.2020 (vahearuanne)

seisuga 31.12.2020 hiljemalt 31.01.2021 (lõpparuanne, kumulatiivne)

I Ülevaade MAK võrgustiku kodanikuühenduste konsultantide koordineerimisest ja selle käigus esile

kerkinud probleemidest, sh teenuse halduskulude jaotusest MAKide vahel

Üldine info

KÜSK koordineerib alates 1. juunist 2015 maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustiku

kodanikuühenduste konsultantide tööd ning vastutab konsultantide elluviidavate ja kodanikuühendustele

suunatud info- ja kommunikatsiooniteenuste osutamise eest. KÜSK tagab konsultantide tegevuse

koordineerimise, sh infovahetuse korraldamise Siseministeeriumi (SIM) ja MAKidega, klienditagasiside

kogumise ja analüüsi ning MAKide tegevuse kontrolli kodanikuühenduste suunal.

2020. aastal on fookusteemaks vabaühenduste rahastamine kohalike omavalitsuste tasandil. Koostöös

maakondlike arenduskeskustega saab 2021. aastal valmima analüüs kõigi Eesti omavalitsuste kohta, v.a

Tallinn. Tallinna osas on samuti olemas huvi tellida sarnane analüüs, kuid selleks tuleb esmalt leida rahastus.

Hinnakalkulatsioonid selle osas on tehtud. Käimasolev analüüs on jätkuks 2016.a tehtud analüüsile, kui uuriti

vabaühenduste rahastamist omavalitsustes. Viimatine analüüs sai tehtud enne haldusreformi. Seekordsel

analüüsil on kolm etappi. Esimese etapina sai koostatud ja KÜSKi nõukogu poolt kinnitatud analüüsi

lähteülesanne ning seejärel koostöös MAKidega valmistatud ette vajalikud materjalid maakondades andmete

kogumiseks. Selles etapis olid abiks kaks lepingulist väliseksperti (Tanel Vallimäe ja Erle Rikmann). Nemad

viisid läbi ka konsultantide juhendamise teiseks etapiks. Esimene etapp sai lõpule viidud juuni alguseks.

Teiseks etapiks ongi töö kohalike omavalitsuste tasandil, kus MAKide vabaühenduste konsultandid koguvad

andmeid oma maakonna omavalitsuste kohta. Eksperdid on endiselt neid toetavas rollis. Teine etapp peaks

saama valmis 2020. aasta oktoobris. Kolmandas etapis aga koondab Tallinna Ülikool kogutud andmed

põhjalikumaks analüüsi raportiks ning vajadusel kogub andmeid juurde (viib läbi intervjuud, kogub häid

näiteid jms). Analüüsi raport peaks valmima 2021. aasta esimese kahe kuu jooksul.

Jätkuvalt on MAKidel kohustus tagada kõigi kokkulepitud teenuste pakkumine arenduskeskuses kohtumiste,

grupinõustamiste, e-kirja või telefoni teel nõustamiste vm vormides.

30. juuni 2020 seisuga töötab üle Eesti endiselt kokku 18 kodanikuühenduste konsultanti, neist kaks

vene töökeelega. 2020. aastal on vahetunud üks konsultant – HEAK tegi muudatusi oma olemasolevate

töötajate tööülesannetes ja osalise koormusega vabaühenduste konsultandina jätkab Ege Kirik, kes on neid

ülesandeid varasemalt lühiajaliselt ka täitnud. Suuremad muutused leidsid aset 2019. aastal, kui vahetus neli

konsultanti, kes on tänaseks kõik kenasti oma rolli sisse elanud. Ajakohane konsultantide nimekiri on alati

mtyabi.ee Uuemaks trendiks on see, et enamus konsultante töötab MTÜ konsultandina üksnes osalise

koormusega, hetkel ametis olevates konsultantidest teeb täiskohaga seda tööd ainult 3 inimest. Teenuse

kvaliteedi ja kättesaadavuse osas kliendirahulolu küsitlus seni olulisi muudatusi näidanud ei ole, täpsemalt

saab seda analüüsida 2020. aasta lõpparuandes. Küll võib olla sellel trendil mõju nõustamiste üldarvule ja

konsultantide võimekusele pakkuda lisaks nõustamisteenusele muid valdkonda toetavaid tegevusi maakonnas.

2016. aastal käivitunud konsultatsioonide infosüsteem KIS toimib sujuvalt. KISi sisestatud kanded on lisaks

analüüsile ka aluseks kliendirahulolu küsitluse korraldamiseks. Alates 2019. aastast oleme süsteemi sidunud

registriosakonna avaandmetega ning andmed uuenevad seal automaatselt. Küll aga ei võimalda see uuendus

saada piisavalt andmeid uute maakonna ühingute kohta konsultantidega jagamiseks (näiteks e-posti aadressid

ja esmakande kuupäev) ning neid andmeid peame siiski hetkel veel ministeeriumist eraldi küsima ja

konsultantide töötlema.

Vabaühenduste teejuht internetis jätkab nimega mtyabi.ee. Sellel lehel on võimalik saada infot ka inglise- ja

vene keeles. Leht toimib sisu poolest plaanipäraselt, suuremaks muudatuseks oli aga see, et vahetasime senise

nimekuju MAKIS üldsusele arusaadavama mtyabi.ee domeeni vastu. Veebilehe kaudu esitatud küsimustele

vastamise rotatsioonisüsteem toimib, küsimusi küll väga palju ei esitata, kuid igakuiselt mõned küsimused

siiski laekuvad. mtyabi.ee lehel sai tehtud täiendusi nii seoses eriolukorraga kui ka seadusemuudatustega, mis

lihtsustasid elektrooniliste koosolekute pidamise ja elektroonilise hääletamise korda. Jätkame läbirääkimisi

selleks, et siduda mtyabi.ee lehega Scope veebiõppe keskkond, mis on suunatud vabaühenduste juhtidele.

Kindlasti mõjutas nii teenuse osutamist kui konsultantide töö koordineerimist ka 2020. aasta märtsis alanud

eriolukord ja koroonakriis. KÜSKi hinnangul said arenduskeskused uues olukorras oma töö kohandamisega

hästi hakkama. Nõustamised jätkusid ning neid viidi läbi elektroonilisi vahendeid kasutades. Kogutud sai ka

andmeid ettevõtjate ja vabaühenduste toimetuleku kohta kriisiolukorras (laiema küsitluse viis läbi MAKide

võrgustik, KÜSKi abil kogusid vabaühenduste konsultandid näiteid vabaühendustest, kelle majanduslikku

hakkamasaamist kriis oluliselt mõjutas). Samuti jagasime koostöös arenduskeskustega infot ka

vabaühendustele kättesaadavate kriisiabi toetuste kohta. Ümberkorraldusi tuli teha ka konsultantidega

kohtumiste korraldamisel, ära tuli jätta kaks planeeritud ühepäevast kohtumist, kuid selle asemel sai

korraldatud mitmeid koosolekuid zoom keskkonna vahendusel, mis toimisid edukalt ning võimaldasid

võrreldes kooskäimistega kiiremat ja paindlikumat reageerimist. Tulevikus tasub kindlasti jätkata

elektrooniliste aruteludega kuid samas peame vajalikuks, et teatud regulaarsusega jätkuksid ka konsultantide

vahelised isiklikku kontakti võimaldavad kohtumised.

Ülevaade koordineerimisega seotud tegevustest

Jätkasime regulaarsete kohtumiste korraldamisega konsultantidele. Reaalelus õnnestus eriolukorra tõttu

kohtumisi korraldada üksnes kahel korral – veebruaris ja juunis. Sealjuures juunis osalesid 13 konsultanti

isiklikult ja 5 konsultanti zoomi vahendusel. Koosolekutel olid päevakorras kohtumised olulisemate

strateegiliste partneritega (VÜL, SEV, Kodukant), kohtunikuabide juhi (Aivar Vimberg) lühikoolitus

registritoimingute teemal, kodanikuühiskonna programmi tutvustus, KOV rahastamise analüüsi teema,

kohaliku omaalgatuse programmi muudatused, Keskkonnaõiguse Keskuse tutvustus ning KÜSKi jooksvad

teemad. Samuti viisime läbi kovisiooni.

Kohapealseid kohtumisi asendasid aga kriisiperioodil kohtumised zoom keskkonnas. Kokku korraldasime

perioodi 26. märtsist 26. maini 6 kohtumist. Neist viimane oli KOV tasandil vabaühenduste analüüsi

läbiviimise juhendamiskoolitus. Muidugi arutasime selle analüüsi ettevalmistavaid teemasid ka varasematel

zoom koosolekutel, lisaks sellele olid päevakorras mtyabi.ee lehele ülemineku teemad, Scope keskkonna

tutvustus, seadusemuudatus seoses koosolekute pidamise korra lihtsustamisega, KODARa teemad, KÜSKi

jooksvad teemad (näiteks AH20 vooru tutvustus ja uue juhiga tutvumine), samuti kõiksugused eriolukorraga

seoses esile kerkinud jooksvad teemad.

Tulevikus tasub mingis mahus jätkata isiklikku kontakti võimaldavate konsultantide kohtumisega ühises

ruumis aga kindlasti jätkata ka kiiremat ja paindlikumat lähenemist võimaldavate elektrooniliste

koosolekutega.

Konsultantide kompetentsi arendamiseks eraldi koolituspäevi 2020 ei planeeritud. See oli tingitud sellest,

et konsultantidel oli võimalus osaleda MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused korraldatud konsultandi

baasoskuste arenguprogrammis ning samuti alustava ettevõtja baaskoolitusel. Koolituse korraldamist kaalume

võimalusel taas oktoobris 2020. Ning aastaks 2021 on vaja KÜSKi poolt koostöös partneritega koostada

järgmine koolituskava konsultantidele 2-3 aastaseks perioodiks.

Jätkasime kliendirahulolu küsitluste läbiviimisega ja hindamisega eesmärgiga klientide tagasiside ja

ettepanekute kaudu saadud sisend konsultatsiooniteenuse täiendamiseks ning MAK MTÜ konsultantide

teenuse kvaliteedi hindamiseks.

2020. aastal kogume tagasisidet taas igakuiselt (v.a juuni-august, mille osas tuleb ühine küsitlus). Suuremad

muudatused viisime läbi 2019. aastal, sellel aastal tegime ainult ühe väiksema muudatuse – parema

analüüsimise huvides saab vastata küsimusele „Kas otsisite oma küsimusele vastust ka nõustamisportaalist

MAKIS“ nüüd valikvastusega.

Küsitlusele vastajate osakaal on olnud langevas trendis, seda nii e-posti kui ka kohtumise teel nõustatud

klientide tagasisidena. Kokku vastas poolaastal küsitlusele 20,3% kohtumise teel nõustamist saanud

respondenti ja 36,8% e-posti teel nõustamist saanud respondenti. Täna ei ole meil selgust miks vastajate

osakaal väheneb. Töötame kahe hüpoteesiga. Üks põhjus võib olla, et kuigi saadame kirja välja korra kvartalis

on viimase 3-4 aasta jooksul korduvaid küsitlusi samadele organisatsioonidele jõudnud. Teine põhjus võib

olla küsitluse välja saatmise nädalapäev või kuupäev, ka seda analüüsime võimaliku põhjusena. Klientide

rahulolu teenusega on endiselt kõrge. Täpsemad tulemused koondame kogu aasta kohta 2021 aasta alguses.

Jätkame ka eelmisel aastal alustatud mentorlusega, kus uuele MTÜ konsultandile leiame algusperioodiks

mentori MTÜ konsultantide võrgustikust. Sellel aastal lisandus uue konsultandina üksnes Ege Kirik HEAKi

ning kuna tal on tugi organisatsioonisiseselt olemas, siis talle teisest arenduskeskusest mentorit ei otsinud.

Koostööd MTÜga Maakondlikud Arenduskeskused võib hinnata väga heaks ja konstruktiivseks. Suureks

abiks oli see, et nende kaudu said vabaühenduste konsultandid osaleda sellel aastal konsultandi baasoskuste

arenguprogrammis ning alustava ettevõtja koolitusel. Jutuks oli ka konsultantidele mõnda lähiriiki õppereisi

planeerimine sügiseks aga seoses koroonakriisiga on see teema hetkel pausile pandud.

Aregukoostöö Ümarlauaga oleme alustanud koostööd Scope veebiõppe keskkonna kättesaadavaks

tegemisega mtyabi.ee lehel. Scope on vabaühenduste juhtidele suunatud veebipõhine õppeprogramm. Oleme

lubanud, et see keskkond saab kättesaadavaks mtyabi.ee lehe kaudu pärast seda, kui vajalikud sisulised

korrektuurid on tehtud ning ligipääs lehele n.ö ametlikult avatud (tutvustav üritus peaks toimuma 2020 aasta

sügisel). Lisaks on Arengukoostöö Ümarlaud pakkunud KÜSKile (koostöös MAKidega) võimalust hakata

mingist hetkest ise seda lehekülge nii haldama kui sisuliselt arendama. Selles osas on läbirääkimised veel

pooleli. Küll aga on koos Läti partneritega olnud huvi lehe tõlkimise vastu vene keelde. Hetke seisuga oleks

võimalik ilmselt leida Siseministeeriumi abil vahendeid teksti tõlkimiseks vene keelde, kuid mitte veebi selle

lisanduse jaoks vajalikuks sisuliseks arendamiseks. Viimasega ehk on võimalik edasi minna siis, kui on selge

KÜSKi täpsem tulevane roll Scope lehe juures.

Üheks muudatuseks oli ka see, et juuni keskel vahetus KÜSKis maakondlike arenduskeskuste konsultantide

koordinaator, Tarmo Treimanni asemel on koordinaatoriks Kristo Tõnissoo. Samuti on alates mai algusest

KÜSKil uus juhataja, Anneli Roosalu. Alates augustist on KÜSKi kontor kolimas Viljandisse. MAKide

valdkonna ülemineku teeb lihtsamaks see, et senine koordinaator saab uuel koordinaatoril aidata ülesandeid

üle võtta ja teda töösse sisse elamisel aidata kuni kolimiseni (juuli lõpuni).

Halduskulude jaotus

Kokkuleppel MTÜ-ga Arenduskeskused otsustasime 2019. aastal rahastada arenduskeskuste halduskulusid

MTÜ konsultantide teenuse pakkumiseks proportsionaalselt selle summaga, mida me tasume teenuse enda

eest (tööjõukulud). 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga me raha jaotuses muudatusi ei teinud. Küll leidsime

täiendavaid vahendeid KÜSKi eelarvest (kokku 12 300 eurot) tasustamaks konsultantide tööd seoses

maakonna omavalitsustes vabaühenduste rahastamise analüüsiks andmete kogumisega.

Täpsem info selles tabelis:

Lepingupartner nõustamisteenus halduskulud

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 65 350,00 € 30 700,00 €

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus 29 100,00 € 13 700,00 €

SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 13 600,00 € 6 400,00 €

SA Järvamaa Arenduskeskus 13 600,00 € 6 400,00 €

SA Läänemaa 13 000,00 € 6 100,00 €

SA Lääne-Viru Arenduskeskus 15 400,00 € 7 300,00 €

SA Põlvamaa Arenduskeskus 13 600,00 € 6 400,00 €

SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 16 600,00 € 7 800,00 €

SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 13 600,00 € 6 400,00 €

SA Saare Arenduskeskus 13 600,00 € 6 400,00 €

SA Tartu Ärinõuandla 22 500,00 € 10 600,00 €

SA Hiiumaa Arenduskeskus 8 450,00 € 4 000,00 €

SA Valgamaa Arenguagentuur 13 600,00 € 6 400,00 €

SA Viljandimaa Arenduskeskus 14 800,00 € 7 000,00 €

SA Võrumaa Arenduskeskus 13 600,00 € 6 400,00 €

KOKKU 280 400,001 € 132 000,00 €

Ülevaade koordineerimisel tekkinud probleemidest

Väljakutseks on endiselt tellitava teenuse rahaline maht. Taoliste rahaliste võimaluste juures ei ole võimalik

tellida teenust enamusest maakondadest sellisena, et konsultant saaks töötada täiskoormusel MTÜde

nõustajana. 31.05.2019 seisuga töötab 18st konsultandist täiskoormusega MTÜ konsultandina ainult 3 inimest.

Meil pole põhjust küll arvata, et seetõttu jääks mõni nõustamisele pöördunu abita aga trend, et konsultantide

koormus aja jooksul väheneb, võib mõjutada just nende lisaväärtuste mahtu ja kvaliteeti, mida konsultandid

lisaks nõustamisele maakonnas pakuvad. Pean siin silmas eelkõige keskkonna loomist (sh info vahendamist

ja huvikaitset) ning muid kodanikuühiskonna valdkonnas elluviidavaid tegevusi (näiteks maakonna

vabaühenduste koostöö koordineerimine ja koostöös osalemine maakondlikul tasandil). See on aga just see

lisaväärtus, mille tõttu KÜSKi hinnangul eelkõige on põhjendatud igas maakonnas oma konsultandi

olemasolu.

Väljakutseks on ka konsultantide tihe vahetumine. Selle aasta esimesel poolaastal vahetus küll ainult üks

konsultant ja praegusel hetkel on juba kõik uuemad inimesed hästi oma rolli sisse elanud. Usume, et sellele

on kaasa aidanud ka võrgustikusisene mentorlus. Aga riskina on teema üleval – olukorras, kus vahetub

lühikese aja jooksul palju konsultante on väljakutseks kõigis maakondades nõustamise ja teiste tellitavate

teenuste ühtlase ja kvaliteetse taseme hoidmine.

Konsultantide kompetentsi arendamisel on jätkuvalt väljakutseks ka toimetuleks nappide rahaliste

vahenditega, mis on ette nähtud konsultantide kohtumisteks ja koolitusteks (4000.- eurot aastas). Samuti

puuduvad rahalised vahendid teenuse keskseks turunduseks. Sellel aastal on olukord kergem, kuna KÜSKi

üldisest eelarvest on leitud täiendavaid vahendeid. Samas, seoses eriolukorraga ja mitmete kohtumiste ära

jäämisega on ka kulud olnud väiksemad. Seega ilmselt võime kaaluda vahendite kasutamist teenuse

turunduseks või näiteks Scope keskkonna vene keelde tõlkimiseks vajaliku arenduse tellimiseks.

Väljakutseks oli muidugi ka arenduskeskuste ja KÜSKi kui koordineerija töö ümberkorraldamine eriolukorras

aga KÜSKi hinnangul saadi selles olukorras hästi hakkama.

II KÜSKi hinnang MAK võrgustiku kodanikuühenduste konsultantide tegevuste koordineerimisele,

sh infovahetuse korraldamisele ning MAKide tegevuste kontrollile

KÜSKi hinnangul sujus konsultantide tegevuste koordineerimine jätkuvalt plaanipäraselt, suurimaks

väljakutseks olnud eriolukord seoses COVID-19 viiruse levikuga ei takistanud tööde jätkamist, pigem

vastupidi, seoses eriolukorraga leidsime uusi ja tulemuslikke töövorme ning andsime koostöös MAKidega

oma väikese panuse ühingute abistamiseks keerulises olukorras.

Kontroll MAKide osutatava teenuse üle toimus lisaks aruandlusele ja selle kontrollimisele jooksvalt.

MAKid täitsid oma lepingulisi kohustusi ning olulisi puudusi pole täheldatud. Üheski maakonnas pole

teenuse osutamine sellel aastal katkenud.

Jätkame koostööd peamiste rahastajatega ja suuremate kodanikuühiskonna

katusorganisatsioonidega. Konsultantidele on käinud oma plaane tutvustamas kõik riigi olulisemad

strateegilised partnerid (VÜL, SEV ja Kodukant) ning lähemalt on saadud infot seoses muudatustega KOP

programmis (programmi tingimusi lihtsustati 2020. aastaks ning programmi koordineerimise võtab 2020.

aasta keskel KÜSKilt üle RTK).

1 Lisaks on 13 600 eurot ette nähtud maakonna vabaühenduste juhtidele tugitegevuste korralamise täiendavaks palgafondiks

Jätkame ka infovahetusega KÜSKi ja konsultantide vahel ning püüame seda efektiivsemaks muuta.

Infovahetus toimub lisaks koosolekutele ka infokirjade formaadis. 2020. aasta esimesel poolel saadeti välja

kokku 21 rahastus- ja koostöövõimalusi tutvustavat infokirja.

Jätkamist ootab teema, mis puudutab teenuse tuntuse suurendamiseks maakondades (turundus).

KÜSK on MAKide silmis usaldusväärne, paindlik ja koostöövalmis partner ning meie silmis MAKid

samuti.

KÜSKil on sellel aastal plaanis jätkata ka konsultantide tagasisideintervjuudega, mis annab uuele

koordinaatorile hea võimaluse konsultantidega isiklikult tutvuda.

III KÜSKi hinnang saavutatud tulemustele, võttes aluseks tellitud teenuse kirjelduse

Jätkasime 2015. a juurutatud tellitava teenuse kirjeldusega, mis on MAKidega sõlmitud lepingute

oluline lisa. KÜSKi tellitav teenus katab jätkuvalt organisatsiooni kogu arengutsükli. Kogu tsüklit toetab

läbivalt kodanikualgatuse tekkeks soodsa keskkonna loomine. Kirjeldame aruandes nelja peamise

arengutsükli, millele lisandub keskkonna loomine, tulemusi.

Võrreldes 2019. aasta 5 esimese kuuga on nõustamiste arv jäänud käesoleval perioodil samale tasemele. See

on positiivne, kuna 2019 aasta näitaja oli sellele eelneva 2018 aastaga võrreldes langev. Nõustamiste arvu

kasvu pidurdumine võib olla tingitud mtyabi.ee leheküljel vajaliku üld- ja tehnilise info olemasolu tõttu.

Põhjuseks võib olla ka nõustaja vahetumine piirkonnas ja asjaolu, et suur enamus konsultantidest täidavad

tööülesandeid osakoormusel. Kliendirahulolu küsitluse tulemused on endiselt väga kõrged. Respondentidest

kes said e-kirja teel nõustamist vastasid 96,7%, et said oma küsimusele vastuse või probleemile lahenduse.

Ainult 1,1% e-kirja saanud respondentidest vastas, et ei saanud vastust oma küsimusele. Kohtumise teel

nõustamist saanud respondentidest 97,5% vastasid, et said küsimusele vastuse või probleemile lahenduse.

Respondente, kes kohtumise teel küsimusele vastust või probleemile lahendust ei saanud, ei olnud.

Nõustamiste jaotus nii tellitava teenuse alusel kui ka nõustamise meetodi alusel on sarnane eelmisele aastale.

eestvedajate inspireerimine

2%

org asutamine

15%

org tegevusvõimekus

(juhtimine) 14%

org tegevusvõimekus (projektid)

48%

organisatsiooni arendamine

6%

org tegevusvõimekus

(rahastamine) 15%

muu 0%

2020 (31.05 seisuga)

Nõustamiste jaotus tellitava teenuse

alusel (n=920)

Kerges langustrendis on organisatsiooni asutamisega seotud nõustamised. See asjaolu on osaline kinnitus, et

mtyabi.ee katab suuremal määral selle teemavaldkonna infovajaduse. Põhjuseks miks vajati vähem

organisatsiooni asutamisega seotud infot võib olla ka eriolukord, mis tingis madalama aktiivsuse

kodanikuühiskonnas laiemalt. Vähenenud on ka organisatsioonide arendamisega seotud nõustamised.

Siinjuures võib olla põhjuseks, et eriolukorra tõttu seiskus või vähenes paljude vabaühenduste tegevus ja

seetõttu ka väiksem nõustamiste arv selles valdkonnas. Lisaks toodi välja, et organisatsioonide arendamise

konsulteerimine võib kesta aastaid ning mitmed ühendused ei ole saavutanud valmisolekut oma tegevust nii

pikalt ette planeerida. Kasvanud on organisatsioonide tegevusvõimekuse nõustamiste osakaal. Sellele andis

osalise tõuke tekkinud eriolukord, kus vabaühenduste vedajatel tekkis piirangute tõttu rohkem ajalist

ressurssi ja samas tuli leida ühenduse tegevuse rahastamiseks täiendavaid võimalusi. Viimast eelkõige

seetõttu, et paljude ühenduste tegevusmaht vähenes osaliselt või peatus täielikult.

Võrreldes 2019 aastaga on 2020 aasta esimesel 5 kuul mõustamismeetoditena oluliselt vähenenud kohtumiste

ja grupinõustamiste arv. Oluliselt on kasvanud nõustamiste arv telefoni ja e-kirja teel. Siin on selge mõju

eriolukorra tõttu kehtestatud piirangutel.

KIS sissekannete kohaselt nõustamistest 79,6% olid eesti keelsed nõustamised, 18,5% vene keelsed

nõustamised ja 1,9% inglise keelsed nõustamised (17 nõustamist 920st). Statistika näitab, et nii vene keelsete

nõustamiste arv on kasvanud, kui ka nõustamiste suhtarv on suurem, kui vene keelsete nõustajate arv (2

nõustajat 18st ehk 11,1%). Võrreldes 2019 aastaga on kasvanud ka Inglise keelsete nõustamiste arv.

Eestvedajate inspireerimine

Eestvedajate inspireerimine on olemuselt üks samm enne organisatsiooni asutamise või organisatsioonide

nõustamist. Selle tsükli nõustamise tulemuseks võib olla klientide suunamine vabatahtlikeks või nende

liitumine mõne juba registreeritud vabaühendusega, mitte ilmtingimata uue vabaühenduse asutamine.

Üldistatult võib öelda, et selle nõustamisliigi all on kõige rohkem kolme liiki tegevusi.

Jätkuvalt on üsna palju neid, kes tulevad arenduskeskusesse sooviga oma ideede teostamiseks organisatsioon

asutada, kuid pole kindlad, kas sobivaks tegutsemisvormiks on pigem mittetulundusühing või äriühing. Seda

nõustamist tehakse enamasti koos ettevõtluskonsultandiga ning aidatakse kliendil leida oma idee

realiseerimiseks loodavale organisatsioonile parim juriidiline vorm.

Teine levinud olukord on see, kus klient soovib lahendada konkreetset kogukondlikku või ühiskondlikku

probleemi. Siin ei pruugigi alati olla kõige paremaks lahenduseks tingimata uue organisatsiooni loomine.

Sageli on konkreetse probleemi lahendamiseks võimalik teha koostööd olemasolevate vabaühendustega või

ka avaliku sektori asutuste ja ettevõtjatega.

telefon 26%

e-kiri 46%

kohtumine 14%

grupinõustam ine

13%

muu 1%

2020 (31.05 seisuga)

Nõustamiste jaotus nõustamise meetodi

alusel (n=920)

Kolmas levinud tegevus eestvedajaid inspireerida on teha seda grupinõustamiste, infopäevade, kohtumiste

või ka koolituste formaadis. Lisaks võimalusele eestvedajatele inspiratsiooni anda ja tutvustada konsultandi

nõustamisteenuse sisu, on see ka hea võimalus lasta erinevate vabaühenduste esindajatel üksteist ise

inspireerida.

Hea näitena võib välja tuua Rapla MAKi, kus on toimunud tihe koostöö olnud MTÜ Ettevõtlikud Naised

Raplamaal erinevate algatuste ja tegevuste nõustamise osas. Ühingu poolt korraldataval Naiste Ööde

Filmifestivalil on RAEK ka LEADER projekti kaudu nende ametlik partner.

2. Organisatsiooni asutamine

Organisatsiooni asutamise nõustamine jaguneb kaheks: ühingute nõustamine, kelle tulevastel juhatuse

liikmetel pole varasemat ühingu asutamise või juhtimise kogemust ning ühingute nõustamine, kelle tulevastel

juhatuse liikmetel on eelnev kogemus, kuid soovivad luua uut ühingut. Faktipõhise nõustamise puhul

suunatakse klient mtyabi.ee lehele.

Võib öelda, et kindlasti on vähenenud nende klientide arv, kes otsivad lahendusi ainult tehnilistele

probleemidele ehk, kuidas elektroonilises keskkonnas juriidilise isiku registreerimiseks vajalikud toimingud

käivad. Selles osas on suureks abiks olnud ka mtyabi.ee leht, kus kõik vajalikud juhised olemas. Siiski päris

ära kadunud taolised nõustamised pole, eelkõige vajavad seda nõu kogukonnas aktiivselt tegutsevad vanema

põlvkonna inimesed, kelle digitaalsed oskused ja harjumused ei ole noorema põlvkonnaga võrreldavad.

Suurema väärtuse aga saavad konsultandid asutamist nõustades anda eelkõige vähemkogenud vabaühenduste

juhtidele. Konsultandi hea ja professionaalne kõrvalpilk aitab läbi mõelda ühingu eesmärgi, nõustada

ühinguid vajadustele vastava põhikirja ja juhtimisstruktuuri loomisel ning samuti anda kohe alguses baasnõu

näiteks juriidilistel ja raamatupidamislikel teemadel. Järjest rohkem vajatakse nõu ka seoses töötasu

maksmise ja töölepingute sõlmimisega. Kui valdkonda sisenevatel inimestel ei ole eelnevalt väga häid

finantsalaseid ja juriidilisi baasteadmisi ning organisatsioonide juhtimise kogemust, on taoline kõrvalpilk ja

esmane nõu kindlasti väga kasulik ja aitab vältida edaspidiseid probleeme. Aga kindlasti aitab hea nõu

väljastpoolt asju läbi mõelda ka neil, kellel varasem kogemus olemas.

Ühingu tegutsemiseks vajaliku nõustamise etapis anti klientidele sageli esmane info peamistest

rahastusvõimalustest. Koostöös KÜSKiga saadavad MAKid infokirju viimases kvartalis maakonnas

registreeritud kodanikuühendustele, kus tutvustatakse MAKi pakutavaid teenuseid ning kutsutakse ühingu

eestvedajaid liituma MAKi infoväljaga.

Hea näitena sellest teemast võib välja Lääne-Virumaa, kus eriolukord andis hea arusaamise, kuidas

veebiülesed infotunnid ja seminarid on osalejatele väga mugavad, hoiavad kokku väärtuslikku aega ja

järelvaadatavus on parim võimalus kahtluse korral esitlust uuesti vaadata.

3. Organisatsiooni tegevusvõimekuse kasvatamine

Tegevusvõimekuse nõustamine on mahukam ja tihti personaalsem või süvitsi minevam kui asutamise

nõustamine. Mtyabi.ee lehe roll on väiksem, ent siiski olemas, sest baasinfo on või saab olla kättesaadav

mtyabi.ee lehelt, et tagada ühetaoline info maakondades. Tegutsemisvõimekuse kasvatamist toetab maakonna

vabaühenduste juhtidele korraldatavad arendustegevused KÜSKi toel.

Ühingu juhtimise korraldamise nõustamine

Palju selle valdkonna nõustamisi puudutab ühingu juhatuse vahetamist. Sealjuures on tihti tegemist ka veidi

keerulisemate olukordadega, kas näiteks on ühingu eestvedajate vahel konfliktid või on ühingu tegevus

soikunud ning uued ja aktiivsed inimesed soovivad sellele jälle hoogu sisse lükata. Palju on nõustamist ka

koostöö teemadel, samuti seoses ühingu juriidilise ja finantsalase tegevusega (näiteks otsuste ja protokollide

vormistamine, elektrooniliste koosolekute läbi viimine, majandusaasta aruannete esitamine jms). Järjest enam

on nõustamisi ka seoses juhatuse liikmete ja töötajatega lepingu sõlmimistega.

Eriolukorra tõttu oli esimesel poolaastal selles valdkonnas väga laialt levinud küsimus elektroonilise

üldkoosoleku läbiviimise ja protokolli koostamise kohta. Lisaks küsiti nõu ka kriisiabi toetuse taotlemise

kohta.

Hea näitena võib välja tuua kolme MAK koostöös läbi viidud Talvekooli "Mina tulen" mis toimus koostöös

Pärnu-, Viljandi ja Läänemaa Arenduskeskustega. Talvekooli teemadeks olid: kuidas anda ja saada

tagasisidet; mis motiveeriks ja julgustaks kaasa tulema ja tegutsema; kuidas targalt kasutada oma keelt – nii

sõnalist, kui kehakeelt; kuidas kuulata ja olla kuuldud; kuidas juhtida grupis vestlust ja vedada

arendusprotsessi. Tegevuse tulemusel MTÜde omavaheline koostöö süveneb, on tekkinud mõnede Pärnu- ja

Viljandimaa MTÜde vaheline suhtlemine (Teeme ja Surfhunt). Saadi julgust ja teadmisi, kuidas kaasata uusi

liikmeid ja teha kogukonnas uusi sündmuseid (Kolga-Jaani Maanaiste Selts).

Ühingu tegevuste rahastamise nõustamine

Ühingu tegevuste rahastamise nõustamine on jätkuvalt kõige sagedamini esinev nõustamisteema. Järjest

enam on teemaks ka see, kuidas ühing saaks majanduslikult iseseisvamaks. Konsultant aitab kliendil leida

ideele sobiva rahastusmeetme või planeerida tegevusi, mis aitavad omatulu teenimise määra kasvatada.

Kliente nõustati nii omatulu teenimise, annetuste kogumise, sponsorluse, liikmemaksude kogumise jm

teemadel. Samuti nõustasid MAKid kliente tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulumise

teemadel. Palju on muidugi ka nõustamist teemal, kust saada oma eesmärkide saavutamiseks või tegevuste

elluviimiseks sobivat toetust.

MAKid on osalenud ka aktiivselt mitmete infopäevade läbi viimisel seoses erinevate rahastajatega. Üks osa

rahastamise nõustamisest on ka ühingu projektide nõustamine. Üldistatult võib öelda, et ühingu projektide

nõustamisel on kliendid saanud tagasisidet koostatud projektitaotluste ning esitatavate aruannete kohta ning

selle tulemusena on esitatud usutavasti kvaliteetsemad taotlused ning aruanded.

Kõige enam on MAKidel nõustamisi seoses kohaliku omaalgatuse programmiga (KOP). Sellel teemal

pakkusid nõustamisi kõik konsultandid. Eriolukorra tõttu oli KOP voorude vastu huvi suurem kui varasemalt.

Väga tihe on taotlejate ja konsultantide koostöö ka KÜSKi voorude nõustamisel, mitmed konsultandid

nõustasid KÜSKi arenguhüpet ettevalmistava või arenguhüppe vooru projekte. Samuti pöördutakse

konsultantide poole väga tihti nõustamiseks seoses LEADER gruppide toetusmeetmetega ja kohalike

omavalitsuste toetustega.

Hea näide ühingu tegevuste rahastamise nõustamise kohta on Tartumaalt kus konsultant koostöös Tartumaa

Omavalitsuste Liiduga viis läbi KOPi infopäeva taotlejatele. Konsultant selgitas taotlusvormide täitmist,

projekti koostamisega seonduvaid olulisi teemasid.

4. Organisatsiooni arendamine

Organisatsiooni arendamise nõustamine on eelmistest arengutsükli etappidest kõige spetsiifilisem, klientide

arv aastas on jäänud seni viie ja kümne vahele ning nõustamine ühe kliendiga võib kesta koguni paar aastat.

Olemuselt on tegemist viimase nõustamise etapiga ühendustele, kus nõustatakse organisatsiooni muutumise

või muutmise vajadust, vajadusel nõustatakse nende registrist kustutamise toimingute tegemist.

Ühingu arengu nõustamine

Organisatsiooni arengule suunatud nõustamistel tegeletakse kõige enam ühingu põhikirja muutmise ja

juhtimismudeli korrastamisega seotud küsimustega. Samuti on tegeletud ühingu eesmärkide täpustamise või

arengukava koostamisega. Lisaks kuuluvad arengu nõustamise alla ka ühingu lõpetamisega seotud

nõustamised.

Ühingu arengu nõustamine on tavaliselt pikem protsess mis võib kesta mitu aastat. Mitmetel MAK

konsultantidel on arengunõustatavaid, kellega on koostöö kestnud üle 6 kuu ja jätkub ka edaspidi. Lisaks

individuaalsetele nõustamistele on arendamise nõustamistel väga olulisel kohal nii grupinõustamised kui ka

erinevad ühendustele pakutavad tugi- ja arendustegevused (näiteks koolitused). Konsultandid on välja toonud

ka selle, et mtyabi.ee lehel olevad abimaterjalid on väga heaks toeks neile arengunõustamisteks

ettevalmistumisel ja läbi viimisel.

Hea näide arengunõustamisest on Jõgeva MAK kus arenduskeskus korraldas vabaühenduse juhtidele

omatulu teenimise teemasid katva arenguprogrammi. Sellest osa võtavad MTÜ-de juhid on oma

vabaühendusi arendanud finantsjuhtimise ja turunduse valdkonnas ning täiendanud ja loonud uusi teenuseid

ja tooteid oma organisatsioonis.

Lõpetavate ühingute nõustamine

Lõpetavate ühingute nõustamine on võrreldes muude arengutsükli etappidega vähemmahukas, ent siiski

vajalik teenus. Lõpetamise nõustamisel käinud kliendid on saanud, kas lahenduse oma küsimusele ning

ühenduse likvideerinud või näinud selles sootuks võimalust oma tegevuse ümber mõtlemiseks ning

tegevusega jätkanud.

5. Keskkonna loomine

Keskkonna loomise all peame silmas kõik laiemale sihtrühmale mõeldud tegevusi, mis aitavad kaasa

kodanikuühenduste tegutsemisele maakonnas ja loovad eeldused kodanikualgatuse tekkeks või arenguks. See

tähendab koostöösuhete loomist ja hoidmist kohalike partneritega ning osalemist maakonna

arengudokumentide koostamises, kui need haakuvad kodanikuühiskonnaga. Üleriigilisel tasandil kaitseb

MAK MTÜ konsultantide huve koordineerija, kaasates sellesse konsultandid.

Keskkonna loomisega on maakonna ühingutele tagatud värske ja asjakohane info kodanikuühiskonnas

toimuvast. Samuti on enamikes maakondades tagatud kodanikuühenduste huvide kaitsmine

arengudokumentide koostamises osalemise või töörühmades, ümarlaudades vm osalemise kujul.

Info jagamine

MAKid on hoidnud oma sihtrühma ja kliente kursis toimuvaga peamiselt jagades infot maakonna infolistide,

MAKi kodulehe või mtyabi.ee kaudu. Samuti ollakse aktiivsed maakonna arenduskeskuste Facebooki

lehtedel. Mitmed MAKid osalesid erinevate rahastajate infopäevadel, tavaks on saanud MAKide kaasamine

KÜSKi ja KOPi infopäevadele. Samuti tegid konsultandid koostööd teiste partneritega – näitena tasub tuua

kodanikuühiskonna uuenenud venekeelse uudiskirja väljaandmise, mida alates 2016. a kevadest tehakse

Vabaühenduste Liidu, IVEKi ja HEAKi koostöös. Kaaluda võib koostööd Vabaühenduste Liiduga ka inglise

keelse infokirja väljaandmisel aga siin on ilmselt väljakutseks see, et erinevalt vene keelsetest ühendustest ei

ole inglise keelne sihtgrupp alati seotud konkreetse maakonna ja ühendusega ning võrgustikus ei ole ka eraldi

inglise keelsele nõustamisele spetsialiseerunud konsultante. Puudub ka ühine ja üldine eesti keelne infokiri

kõigi maakonna ühendustele MAKide poolt.

Maakonna kodanikuühiskonna huvikaitse teostamine ja koostöö korraldamine

Konsultandid osalesid erinevatel sündmustel, mis haakuvad MAKi kodanikuühiskonna suuna tegevustega,

sh KOPi ja teiste rahastusprogrammide infopäevadel. Samuti osalesid konsultandid oma maakonna arengut

suunavates kogudes, erinevate projektikonkursside hindamiskomisjonides ja teistes valdkonda puudutavates

aruteludel ning sündmustel (näiteks erinevad ümarlauad ja töögrupid). Järjest tihedamat koostööd tehakse nii

rahastamise kui nõustamise teemadel ka omavalitsustega.

Konsultandid on vahel ka Teeme Ära ja teiste üle-eestiliste algatuste maakondlikud koordinaatorid. Koostöös

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga hoitakse ajakohasena infot maakonna sotsiaalsete ettevõtete kohta.

Hea näitena võib välja tuua Harju, Tartu ja Pärnu MAKid millede konsultandid osalesid Siseministeeriumi

uue perioodi Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024 koostamisel, sotsiaalse ettevõtluse töörühmas ja

andsid tagasisidet valminud dokumentidele.

Järeldame, et konsultandid teevad jätkuvalt palju enam kui tagavad valmisoleku nõustamisteenuse

pakkumiseks. Konsultandid algatavad maakondlikele vajadustele tuginedes erinevaid tegevusi nagu

võrgustike loomine, vabaühenduste omavaheline kogemuste vahetamise soodustamine, teemapõhised

koolitused, mõttetalgud jms. Konsultandid osalevad aktiivselt ümarlaudadel ning korraldavaid neid, osalevad

mõttekodades jt aruteludel ning on meie hinnangul peamine kontakt ja usaldusisik, kui on vaja kuuldavaks

teha vabaühenduste häält.

Järeldused ja ettepanekud edasiseks

Kuigi nõustamisel käinud klientide rahulolu on endiselt väga kõrge on arenguruumi selles, mis puudutab nii

teenuse tuntust kui kasutajate arvu. Ehk suuremat tähelepanu (ja ka rahalisi vahendeid) vajaks teenuse

turustamise pool. Samuti oleks hea saada selgust selles, kas kõik need ühendused, kes leiavad, et neil pole

vajadust kasutada vabaühenduse konsultantide teenuseid ütlevad seda selle pärast, et neil ei olegi nende

hinnangul mingeid tugiteenuseid vaja või ei paku arenduskeskused hetkel neid teenuseid, mida nad vajaksid.

Sellele pole kahjuks viimastest uuringutest vastust saanud.

Nõustamise liikide järgi ei ole vastupidiselt viimaste uuringute andmetele suurenenud ühingu arendamisega

seotud nõustamiste osakaal. Vajab analüüsimist, miks jõuavad arengunõustamist vajavad ühingud vähem

konsultantide juurde, kui näiteks projektinõustamist vajavad (eelkõige KOP) ühingud. KODAR

mõjuanalüüsist tuli välja, et ühingud tunnevad vajadust nii coachingu kui vastastikkuse nõustamise (näiteks

kovisiooni) suhtes. Nende väljakutsetega tegelemine nõuab aga täiendavaid ressursse, seda nii teenuse

laiendamiseks kui ka konsultantide endi oskuste arendamiseks.

Ühe vajadusena võib välja tuua ka suuremate ressursside vajaduse võõrkeelse nõustamisega seotult. Esiteks

on vene keelsed konsultandid kõige enam tööga ülekoormatud. Samas nõuab selle sihtgrupiga tegelemine ka

mõnevõrra suuremat tähelepanu, kuna venekeelsete ühingute üldine võimekus on veel eesti keeles või mitmes

keeles tegutsevatest ühendustest madalam. Väljakutseks on ka see, et Ida-Virumaal (Narvas) eraldi vene

keelsete ühenduste nõustamisega tegelev inimene töötab MTÜ konsultandina alla 0,5 koormusega, seda enam

on ootused HEAKi konsultandile suuremad ja inimene tööga üle koormatud.

Tulevikku silmas pidades on oluline tegeleda ka inglise keelse nõustamise võimekusega, näiteks üsna oluline

osa mtyabi.ee „Küsi nõu“ rubriigi küsimustest tuleb just nimelt inglise keeles. Tänase seisuga veel inglise

keelse nõustamise kättesaadavus väga suureks probleemiks ei ole, kuid see teema võib tulevikus järjest

olulisemana esile kerkida, kui inglise keelsete nõustamiste arv peaks suurenema.

Välja võib tuua ka ühingute vajaduse professionaalse juriidilise nõustamise järele. Ilmselgelt ei saa eeldada,

et kõik MTÜ konsultandid oleksid võimelised professionaalset juriidilist nõu andma, suuremal osal neist

puudub ka juriidiline haridus. Seega on üheks arenguvajaduseks, kas võrgustikku juriidilise nõustaja

palkamine või selles valdkonnas koostöö mõne partneriga, mis nõuab täiendavaid lisaresursse.

Küll võib siin välja tuua, et KÜSK on panustanud toetavate tegevustega, rahastades MAKide läbiviidavaid

tugitegevusi ühingute juhtide arendamiseks. Toetavad tegevused aitavad kindlasti tulemusi paremini

saavutada. Need tegevused koos nõustamisega aitavad kaasa eesmärgile, et Eestis tegutseksid võimekad

vabaühendused. Selle aasta fookusteemaks olid tulevikutrendid.

Ühingu projektide koostamise nõustamise puhul oli jätkuvalt üheks probleemiks, et nõustamist sooviti hilises

faasis ehk vahetult enne taotluste esitamise tähtaeg, mis pani konsultantidele väga suure koormuse enne

tähtaegade saabumist. See asjaolu kajastub selgelt Märtsi kuu nõustamiste arvus. Märtsi kuus oli KOP vooru

taotluste esitamise tähtaeg ja sel perioodil küsiti konsultantidelt kõige enam nõu. Samuti mainisid mitu

arenduskeskust, et nende poole pöörduti projektidega liiga hilja ja raske oli projekti sisulist kvaliteeti tõsta

lühikese ajaga.

Samuti puudub jätkuvalt konsultantidel info, kas nende nõustatud projektide puhul arvestati nõustamisel

saadud tagasisidet või mitte. Mõnes arenduskeskuses ollakse kursis KÜSK arenguhüppe voorudest toetuse

saanutega, seda tõenäoliselt seetõttu, et neid projekte esitatakse ühest maakonnast väike number (keskmiselt

1-2). KOP taotluste rahastusotsustega MAK konsultandid kursis ei ole.

IV Ülevaade MAK võrgustiku kodanikuühenduste konsultantide kliendirahulolu kogumisest ja

tulemustest

Esitatakse lõpparuandes

V Ülevaade kodanikuühenduste, sädeinimeste, vabatahtlike vm tunnustamise korraldusest

maakondades

Esitatakse lõpparuandes

VI Head näited maakonna tulemuslikest ühingutest ja MAKide rollist nende edusammudes

Esitatakse lõpparuandes

VII Ülevaade maakonna ühingute või eestvedajate arenguvajadustest

Esitatakse lõpparuandes

VIII Ülevaade konsultantide koolitusvajadustest

Esitatakse lõpparuandes

IX Väljundnäitajad

Mõõdik Allikas 2019 2020

Nõustamiste arv KIS

jaanuar 217 206

veebruar 127 120

märts 321 404

aprill 131 93

mai 120 97

juuni

juuli

august

september

oktoober

november

detsember

KOKKU 916 920

Liikmete arv MAKi või valdkonna e-posti

loendites (uudiskirja saajate arv) MAK

8818 8712

Mtyabi.ee külastatavus

Google Analytics, sessions 12 214 14 226

Google Analytics, users 9 498 10 833

Google Analytics, pageviews 20 789 24 538

Keskmine külastuse aeg 00:01:29 00:01:30

Konsultatsioonide arv on võrreldes 2019 aasta sama perioodiga samas määras. Jaanuari ja Veebruari kuus,

kus eriolukorda polnud veel kehtestatud oli nõustamise maht sarnane 2019 aasta sama perioodiga. Arvestades

COVID 19 eriolukorraga seotud piiranguid võiks öelda, et eelmise aastaga võrreldes samas määras osutatud

konsultatsioonide arv on hea tulemus. Oma osa konsultatsioonide arvule andis kindlasti ka suurem huvi KOP

programmi vastu, mida näitab selgelt konsultatsioonide arvu kasv Märtsi kuus, mil oli KOP programmi

taotluste esitamise tähtaeg.

Uudiskirja saajate arv on vähenenud, seda ennekõike kolme maakonna tõttu, kus viidi läbi korrastustööd

uudiskirja saajate listis (välistati likvideeritud või mitteaktiivsed organisatsioonid, korteriühistud nimekirjast

jt.) ja uudiskirja saatmis programmi vahetusega. Ülejäänud maakondades oli uudiskirja saajate arv sarnane

või suurenenud, võrreldes viimase aruande perioodiga.

MTÜABI külastuste-, kasutajate- ja lehevaadete arv on kõik tõusnud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

ning keskmine külastuse pikkus on jäänud samale tasemele. Kõige vähem on külastusi olnud aprillis (2 515)

ja enim jaanuaris (3 204). Seega väga suurt varieeruvust kuude lõiges ei tundu olevat, kuid üldine trend on

aasta esimeses pooles positiivne. 88,14% MTÜABI külastustest on eestikeelsetele sisulehtedele, 6,96%

venekeelsetele sisulehtedele ja 4,90% inglisekeelsetele sisulehtedele, seega sisulehtedel pole külastatavuse

proportsioonides keeleliselt suuri muutuseid olnud. Venekeelsetele sisulehtede vastu on vaid veidi väiksem

huvi.

MTÜABI otsingut on kasutatud aasta esimese viie kuu jooksul kasutatud 326 korral ja otsitumaid fraasid

populaarsuse järjekorras on:

1. Põhikiri

2. Äriplaan

3. MTÜ

4. Põhikirja muutmine

5. Seltsinguleping

6. Asutamine

7. Nõukogu

8. Vabatahtlikud

9. Alustamine

10. Arengukava

11. Finants

12. Kandeavalduse

13. KOP

14. MTÜ asutamine

15. Lisaks palju erinevaid ühekordseid päringuid

Mittetulundusühingu asutamine on endiselt kõige rohkem vaadatud leht. Kõige rohkem on veedetud

keskmiselt aega aga meeskonnatöö alamlehel (00:06:45), mis võib tuleneda möödunud koroonakriisist, kuna

eelnevalt pole see leht nii populaarne olnud ei aja ega külastuste poolest.

MTÜABI vana aadress www.makis.ee on suunatud hetkel uuele aadressile alates mai keskelt, mis tähendab,

et kuigi ükski klient ei jää ilma kodulehe sisust, lükkab nimemuutus ja permanentne edasisuunamine

MTÜABI lehte Google otsingutulemustes allapoole, raskendades uutel huvitujatel MTÜABI leidmist. Samas

see mure peaks end ise korrigeerima pikema perioodi peale. Nimemuutusest tulenevat mõju annab täpsemalt

alles aasta teises pooles analüüsida sügiskuude alusel

X KÜSKi järeldused ja ettepanekud edaspidiseks

Esitatakse lõpparuandes

Aruande kinnitus:

Allkirjaõigusliku isiku nimi Amet Allkiri

Dokumendiregister	Siseministeerium
Viit	7-3/829-1
Registreeritud	17.01.2020
Sünkroonitud	23.03.2024
Liik	Leping
Funktsioon	7 Majandustegevus. Finantsplaneerimine ja raamatupidamine
Sari	7-3 Lepingud juriidiliste isikutega
Toimik	7-3
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Marten Lauri (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri valdkond, kodakondsus- ja rändepoliitika osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali taotlus halduslepinguga nr 7-3/829-1 seatud ülesannete elluviimiseks 2025. aastal.	13.02.2025	1	1-21/735-1	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Teatis	31.05.2024	3	3.1-5.3/3211-2 🔒	Väljaminev kiri	paa	Sotsiaalkindlustusamet
Järelepärimine	24.05.2024	10	3.1-5.3/3211-1 🔒	Sissetulev kiri	paa	Sotsiaalkindlustusamet
Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi rakendamise tingimused ja kord 2024. aastal	11.04.2024	1	1-3/31	Üldkäskkiri	sisemin
2024. aastaks riigieelarvelise toetuse andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital	21.03.2024	3	1-5/19	Üldkäskkiri	sisemin
Taotlus KÜSKi 2024. a tegevuskava elluviimiseks	01.03.2024	23	1-21/729-1	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Kodanikuühiskonna innovatsioonifond 2024. aastal	29.11.2023	116	1-21/721-2	Väljaminev kiri	sisemin	Kohalikud omavalitsused, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Päästeamet, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Rahvaülikoolide Liit
Riigieelarvelise toetuse andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital CERV programmi kontaktpunkti tegevuseks	10.11.2023	135	1-5/78	Üldkäskkiri	sisemin
Innovatsioonifond kogukonnakeskse valitsemisviisi juurutamiseks ja elanikkonnakaitse arendamiseks	28.06.2023	270	1-21/721-1	Väljaminev kiri	sisemin	Kohalikud omavalitsused, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Päästeamet, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused
Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi rakendamise üldtingimused 2023. aastal	26.06.2023	272	1-3/94	Üldkäskkiri	sisemin
Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi avamine	15.05.2023	314	1-21/719-1	Väljaminev kiri	sisemin	Kohalikud omavalitsused, Eesti Linnade ja Valdade Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Päästeamet, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused
2023. aastaks riigieelarvelise toetuse andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital	04.04.2023	355	1-5/33	Üldkäskkiri	sisemin
Taotlus KÜSKi 2023. a tegevuskava elluviimiseks	31.03.2023	359	1-21/716-1	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital 2021. a kasutamata riigieelarvelise toetuse kasutamisotstarbe määramine 2022. aastaks	15.06.2022	648	1-5/54	Üldkäskkiri	sisemin
Rahaliste stipendiumite väljamaksmine koolinoorte konkursi "Koos suudan" võitjatele ning võidutööde juhendajatele	09.06.2022	654	1-3/47	Üldkäskkiri	sisemin
Koolinoorte konkursi "Koos suudame" hindamiskomisjoni moodustamine	24.05.2022	670	1-3/42	Üldkäskkiri	sisemin
KÜSK kasutamata riigieelarvelise toetluse ettepanek	18.04.2022	706	1-21/634-1	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
2022. aastaks riigieelarvelise toetuse andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital	30.03.2022	725	1-5/37	Üldkäskkiri	sisemin
Taotlus	10.02.2022	773	1-21/587-1	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
MTÜ GTL Lab riigieelarvelise toetuse leping koolinoorte konkursi "Koos suudame" läbiviimiseks 2021/2022 kooliaastal	23.09.2021	913	7-4/2110-1	Leping	sisemin
Koolinoorte konkursi "Koos suudame" läbiviimine	21.09.2021	915	1-3/80	Üldkäskkiri	sisemin
Taotlus	03.09.2021	933	7-1/260-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ GTL Lab
2021. aastaks riigieelarvelise toetuse andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital	05.04.2021	1084	1-5/30	Üldkäskkiri	sisemin
KÜSK finantsplaan ja eelarve (korrigeeritud)	01.04.2021	1088	1-21/556-2	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
KÜSK riigieelarvelise toetuse taotlus	01.03.2021	1119	1-21/556-1	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest	16.12.2020	1194	7-1/523-2	Sissetulev kiri	sisemin	Rahandusministeerium
Rahaliste stipendiumite väljamaksmine ideekonkursi "Mina suudan" võitjatele ning võidutööde juhendajatele	23.11.2020	1217	1-5/144	Üldkäskkiri	sisemin
Koolinoorte ideekonkursi üleriigilise hindamiskomisjoni moodustamine	15.10.2020	1256	1-3/88	Üldkäskkiri	sisemin
KÜSK 2020 a. finantsplaani ja tegevuskava muutmine	12.10.2020	1259	7-1/32-2	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping (Ideekonkurss)	29.09.2020	1272	7-4/1872-1	Leping	sisemin
Koolinoorte ideekonkursi "Mina suudan" läbiviimine	15.09.2020	1286	1-3/81	Üldkäskkiri	sisemin
Koolinoorte ideekonkurss 2020 kodanikunädala raames	04.09.2020	1297	1-21/497-1	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
2020. aastaks riigieelarvelise toetuse andmine Sihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital	18.02.2020	1496	1-5/22	Üldkäskkiri	sisemin
Taotlus 2020. aasta riigieelarvelise toetuse eraldamiseks	29.01.2020	1516	7-1/32-1	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
FW: Riigieelarvelise toetuse kasutamise aruanne	03.01.2020	1542	1-21/331-2	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ-l ER-Union
Rahvastikuministri 17. septembri 2019. a käskkirja nr 1-3/62 muutmine	14.10.2019	1623	1-3/70	Üldkäskkiri	sisemin
Hindamiskomisjoni moodustamine	03.10.2019	1634	1-3/64	Üldkäskkiri	sisemin
Riigieelarvelise toetuse leping	24.09.2019	1643	7-4/1692-1	Leping	sisemin
Hiiumaa VV - Koolinoorte ideekonkurss "Mina suudan"	20.09.2019	1647	1-21/472-13	Sissetulev kiri	sisemin	Hiiumaa Vallavalitsus
Valgamaa Arenguagentuur - Koolinoorte ideekonkurss	19.09.2019	1648	1-21/472-12	Sissetulev kiri	sisemin	Valgamaa Arenguagentuur
SA Tartu Ärinõuandla - Koolinoorte ideekonkurss	19.09.2019	1648	1-21/472-10	Sissetulev kiri	sisemin	SA Tartu Ärinõuandla
Ida-Virumaa OVL - Koolinoorte ideekonkurss	19.09.2019	1648	1-21/472-9	Sissetulev kiri	sisemin	Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Lääne-Viru OVL - Koolinoorte ideekonkurss	19.09.2019	1648	1-21/472-11	Sissetulev kiri	sisemin	Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Võrumaa AK - Koolinoorte ideekonkurss	18.09.2019	1649	1-21/472-8	Sissetulev kiri	sisemin	SA Võrumaa Arenduskeskus
Jõgevamaa AEK - Koolinoorte ideekonkursi maakondliku koordinaatori esitamine	18.09.2019	1649	1-21/472-7	Sissetulev kiri	sisemin	Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Koolinoorte ideekonkursi läbiviimine	17.09.2019	1650	1-3/62	Üldkäskkiri	sisemin
Harju maakonnas koolinoorte konkurss ja koordineerimine	16.09.2019	1651	1-21/472-6	Sissetulev kiri	sisemin	Harjumaa Omavalitsuste Liit
Põlvamaa OVL - Esindaja määramine	16.09.2019	1651	1-21/472-5	Sissetulev kiri	sisemin	Põlvamaa Omavalitsuste Liit
Saaremaa OVL - Koolinoorte ideekonkurss	11.09.2019	1656	1-21/472-4	Sissetulev kiri	sisemin	Saaremaa Omavalitsuste Liit
Pärnumaa OVL - Koolinoorte ideekonkurss	10.09.2019	1657	1-21/472-2	Sissetulev kiri	sisemin	Pärnumaa Omavalitsuste Liit
Raplamaa OVL - Koolinoorte ideekonkurss	10.09.2019	1657	1-21/472-3	Sissetulev kiri	sisemin	Raplamaa Omavalitsuste Liit
Taotlus: Koolinoorte ideekonkurss	06.09.2019	1661	1-21/473-1	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Maakondlike turvalisuse nõukogude teavitamine koolinoorte ideekonkursist ja esindaja määramine	05.09.2019	1662	1-21/472-1	Väljaminev kiri	sisemin	Harjumaa Omavalitsuste Liit, Hiiumaa Vallavalitsus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Järvamaa Omavalitsuste Liit, SA Lääne-Eesti Arenduskeskus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Saaremaa Vallavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, SA Võrumaa Arenduskeskus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, SA Läänemaa
Kohalike omavalitsuste teavitamine koolinoorte ideekonkursist	02.09.2019	1665	1-21/471-1	Väljaminev kiri	sisemin	Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Riigieelarvelise toetuse eraldamine ning lepingute sõlmimine kodanikuühendustega 2019. aasta riigieelarve menetlemisel tehtud toetuste andmise otsuste alusel	06.03.2019	1845	1-5/18	Üldkäskkiri	sisemin
Riigieelarvelise toetuse leping (KÜSK)	06.03.2019	1845	7-4/1578-1	Leping	sisemin
Taotlus 2019. aasta RETL sõlmimiseks	07.02.2019	1872	1-21/392-1	Sissetulev kiri	sisemin	SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Küsimus toetuse kasutusaja kohta	10.01.2019	1900	1-21/340-2	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Väätsa Kooli Sõprade Selts
Riigieelarvelise toetuse kasutamise aruanne	09.01.2019	1901	1-21/337-2	Väljaminev kiri	sisemin	Pelgulinna Selts MTÜ
Riigieelarvelise toetuse kasutamise aruanded	30.11.2018	1941	1-21/332-2	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Sõle Segajad
Tõend päästeteenistujale väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži kohta.	25.07.2018	2140	3.1-5.3/13933-1 🔒	Väljaminev kiri	paa	Sotsiaalkindlustusamet
Pelgulinna Seltsi nõustumus pakkumusele	09.04.2018	2176	7-4/1517-1	Nõustumus	sisemin
Nõustumus riigieelarvelise toetuse saamiseks	05.04.2018	2180	7-4/1514-1	Nõustumus	sisemin
Nõustumus riigieelarvelise toetuse saamiseks	04.04.2018	2181	7-4/1501-1	Nõustumus	sisemin
Nõustumus riigieelarvelise toetuse saamiseks	03.04.2018	2182	7-4/1496-1	Nõustumus	sisemin
Riigieelarvelise toetuse eraldamine ning lepingute sõlmimine kodanikuühendustega 2018. aasta riigieelarve menetlemisel tehtud toetuse andmise otsuste alusel	30.03.2018	2186	1-5/42	Üldkäskkiri	sisemin
MTÜ väätsa Kooli Sõprade Seltsi taotluse	05.03.2018	2211	1-21/340-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ väätsa Kooli Sõprade Selts
MTÜ Käsitöökoda Kuldne Õlg taotlus	05.03.2018	2211	1-21/338-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Käsitöökoda Kuldne Õlg
MTÜ Tegus Mikitamäe - Taotlus	05.03.2018	2211	1-21/335-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Tegus Mikitamäe
Pelgulinna Selts MTÜ taotlus	05.03.2018	2211	1-21/337-1	Sissetulev kiri	sisemin	Pelgulinna Selts MTÜ
MTÜ Looduse Loal taotlus	05.03.2018	2211	1-21/336-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Looduse Loal
MTÜ Õnneonn - Riigieelarveline tegevustoetus	05.03.2018	2211	1-21/334-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Õnneonn
Taotlus MTÜ Sõle Segajad	02.03.2018	2214	1-21/332-1	Sissetulev kiri	sisemin	Sõle Segajad MTÜ
Taotlus - LK Aplaus	02.03.2018	2214	1-21/330-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Loomingukeskus Aplaus
Taotlus	02.03.2018	2214	1-21/329-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Tantsuklubi Mathilde
Taotlus - MTÜ Kangas ja Puu	02.03.2018	2214	1-21/328-1	Sissetulev kiri	sisemin	Kangas ja Puu MTÜ
Lasila Küla MTÜ taotlus	02.03.2018	2214	1-21/333-1	Sissetulev kiri	sisemin	Lasila Küla MTÜ
MTÜ eR-Union taotlus	02.03.2018	2214	1-21/331-1	Sissetulev kiri	sisemin	Er-Union MTÜ
Võro Selts VKKF 2018. aasta riigieelarvelise toetuse taotlus	01.03.2018	2215	1-21/327-1	Sissetulev kiri	sisemin	Võro Selts VKKF
Riigi eelarvelise toetuse 2018 taotlus - MTÜ Vatse-Roosa Külaselts	01.03.2018	2215	1-21/322-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Vatse-Roosa Külaselts
Taotlus MTÜ Stuudio Tiina	01.03.2018	2215	1-21/326-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Stuudio Tiina
Sihtotstarbelise toetuse taotlus- Voore MTÜ	01.03.2018	2215	1-21/321-1	Sissetulev kiri	sisemin	Voore MTÜ
Alatskivi Maanaiste Seltsi taotlus	01.03.2018	2215	1-21/325-1	Sissetulev kiri	sisemin	Alatskivi Maanaiste Selts
MTÜ Mammaste riigieelarvelise toetuse taotlus	01.03.2018	2215	1-21/323-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Mammaste
Taotlus - MTÜ Tuhalaane	01.03.2018	2215	1-21/324-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Tuhalaane
Taotlus MTÜ Taevaskoja	28.02.2018	2216	1-21/319-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Taevaskoja
Riigieelarveline toetus 2018	27.02.2018	2217	1-21/318-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Saadjärve Loodusõpe
Paduvere Talumuuseumi Selts - riigieelarveline toetus 2018	26.02.2018	2218	1-21/316-1	Sissetulev kiri	sisemin	Paduvere Talumuuseumi Selts
Jaan Tõnissoni Instituudi taotlus	19.02.2018	2225	1-21/313-1	Sissetulev kiri	sisemin	Jaan Tõnissoni Instituut
Taotlus	14.02.2018	2230	1-21/312-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ SaareMaa JK aaMeraaS
Taotlus - MTÜ Väinamere Uisk	13.02.2018	2231	1-21/311-1	Sissetulev kiri	sisemin	MTÜ Väinamere Uisk

Haldusleping riigisiseste kodanikuühiskonna valdkonna toetusprogrammide elluviimiseks

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed