Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping (Ideekonkurss)

Lisa 1

Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde

Taotlus riigieelarvelise toetuse taotlemiseks

Taotleja nimi ja registrikood SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, 90009654

Taotleja juriidiline aadress Vabaduse plats 2, Viljandi 71020

Taotletav summa 5500 eurot

Toetuse nimetus Koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ võitjate

stipendiumitega premeerimine

Allkirjastaja nimi ja ametikoht

(telefon ja e-posti aadress)

Anneli Roosalu, juhataja, tel 516 5825; e-kiri: [email protected]

Projekti algus ja lõpp 1. september 2020 – 31. detsember 2020

1. Projekti eesmärk Koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ eesmärk on innustada koolinoori mõtlema oma

kogukonna probleemidele ja sellele, kuidas ise probleeme ise kodanikualgatuse korras või

vabatahtliku tegevuse kaudu lahendada.

Ideekonkursi raames kvalifitseeruvad hindamisele ideed, mis on suunatud noorte heaolu,

kogukonna või laiemalt ühiskonna tervise ja/või turvalisuse parandamisesse võistlusidee

esitaja(-te) kohalikus kogukonnas (kodukohas) ning mille lahenduskäik lähtub

kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegevuse võimalustest ja eripäradest.

Koolinoorte ideekonkursi parimate väljaselgitamises osalemine ja võitjate premeerimine

lähtuvalt konkursi statuudist.

2. Projekti tegevused (loeteluna) 1. Ideekonkursi üleriigilise hindamiskomisjoni otsusest tulenevalt võitjate makseandmete

kontrollimine.

2. Ideekonkursi üleriigilise hindamiskomisjoni otsusest tulenevalt võitjatele õigeaegsete

väljamaksete tegemine.

3. Õigeaegse aruandluse esitamine toetuse andjale.

6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega

Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon

Nr Kulurida Maksumus

1. Parimate võistlustööde auhinnafond (6, à

500 eurot)

3000 eurot

2. Parimate võistlustööde juhendajate

auhinnafond (6, à 250 eurot)

1500 eurot

3. Konkursist aktiivseimalt osa võtnud kooli ja

selle õpilasesinduse auhinnafond

500 eurot

4. KÜSK administratiivkulud 500 eurot

KOKKU 5500 eurot

-KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE.

-KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA

LIKVIDEERIMISMENETLUST.

-KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON

NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD.

-KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD.

-KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON

KARISTATUD MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU

USALDUSE VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE

KARISTUSREGISTRIST KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.

Taotluse koostaja:

Anneli Roosalu

Juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 2

Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde

TOETUSE KASUTAMISE FINANTSARUANDE VORM

Lepingu nr :

Aruande esitaja:

Projekti läbiviimise aeg:

Tegevuste lepingujärgne maksumus:

Aruande koostamise kuupäev:

Projekti kulud tegevuste kaupa

Kulud toetusest

vastavalt

kalkulatsioonile

Tegelikud

kulud Jääk Märkused

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest

on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest

on kulu tehtud 0,00 0,00 0,00 KOKKU

Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte

raamatupidamisprogrammist

Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.

Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud:

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

29.09.2020

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna juhataja Martin Tulit (edaspidi toetuse andja), ühelt poolt ja Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, keda esindab põhikirja alusel juhataja Anneli Roosalu (edaspidi toetuse saaja), teiselt poolt, keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes rahvastikuministri 16. septembri 2020. a käskkirjast nr 1-3/81 „Koolinoorte ideekonkursi "Mina suudan" läbiviimine“ ja toetuse saaja poolt 4. septembril 2019. a esitatud taotlusest nr 1-21/497-1, Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015. a korraldusest nr 83, „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ ja selle rakendusplaani 2018–2021 meetme 1.3 „Kodanikuharidus“ eesmärkidest ning poolte ühisest huvist kujundada ühiskondlikku osalemist toetavaid hoiakuid, leppisid kokku alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 28. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1-3/32

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab tegevustoetuse saajale 2020. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos

10 eelarvekontolt 452 tegevusala koodiga 08400 projektikood S10-K-KYSK toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvelistest vahenditest summas 5500 (viis tuhat viissada) eurot.

2.2. Toetus on määratud koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ parimate võistlustööde väljaselgitamiseks koostöös rahvastikuministri moodustatud hindamiskomisjoniga ja võitjate stipendiumiga premeerimiseks vastavalt lisas 1 kirjeldatud eesmärkidele ja kavandatud eelarvele.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja e-riigikassa kontole nr 3500080378 lepingu punktis 2.1 sätestatud summa kümne (10) tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist poolte poolt.

2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema teostatud hiljemalt 31.12.2020.

3. Aruandlus 3.1. Toetuse saaja kohustub esitama finantsaruande hiljemalt 11.01.2021 vastavalt lisale 2

„Toetuse kasutamise finantsaruande vorm“.

4. Poolte kontaktisikud 4.1.Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Minna Harjo, nõunik, kodanikuühiskonna ja

kohanemispoliitika osakond, telefon 53326 793, e-post [email protected]. 4.2. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Anneli Roosalu, telefon 516 5825, e-post

[email protected].

5. Lepingu dokumendid 5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

5.1.1. Lisa 1 – Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital taotlus; 5.1.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise finantsaruande vorm.

5.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad, III Üldtingimused. Vastuolude korral prevaleerib prioriteetsem dokument.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et käesolev leping on avalik, v.a osades, mis on avaliku teabe

seadusest tulenevatel alustel tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted Toetuse andjal on õigus teostada kohapealset kontrolli esitatud aruandluse, informatsiooni ja

dokumentide õigsuse ja toetuse saamise tingimusteks olevate asjaolude ning toetuse kasutamise

sihipärasuse kontrollimiseks toetuse saaja juures.

8. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja (allkirjastatud digitaalselt) Martin Tulit Siseministeerium Pikk 61, Tallinn 15065 Telefon 612 5280 E-post: [email protected] a/a EE891010220034796011, SEB, Viitenumber: 2800045849 Saaja: Rahandusministeerium

Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roosalu Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Reg. nr 90009654 Vabaduse plats 2, Viljandi 71020 Telefon 516 5825 E-post: [email protected] e-riigikassa konto nr 3500080378 Saaja: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba

saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste

vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist

riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud

aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest

kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning

kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku

kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber

toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku

info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse

andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt

10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse

seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse

saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning

tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu

kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja

nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete

kehtivust.