Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu
Lisa 2
KÜSKi tegevus- ja tulemusaruanne
Esitatakse seisuga 30.06.2020 hiljemalt 21.07.2020 (vahearuanne, osad I kuni III ja V kuni VI)
seisuga 31.12.2020 hiljemalt 31.01.2021 (lõpparuanne, kõik osad)
Kõikide konkursside, voorude juures peavad olema lingid taotlemise tingimustele.
Järeldused ja ettepanekud tulevikuks tuleb esitada lõpparuandes, välja arvatud nende puhul, mis lõppevad esimesel poolaastal.
Kokkuvõtlik hinnang KÜSKi 2019. aastale. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks, edaspidiseks.
2019. a läbisid kõikide meie voorude/konkursside tingimused uuenduskuuri. Tingimused on nüüd varasemast oluliselt lühemad, kompaktsemad ning loodetavasti ka taotlejatele arusaadavamad. Välja on võetud kõik dubleeriv ja taotleja jaoks tingimuste seisukohalt ebaoluline. Sisulise poole muutuste koha pealt arvestasime nõukogult tulnud suunistega ja taotlejatelt saadud tagasisidega.
Taotlusvoorude puhul käivitasime 2019. aastal eeletapi ehk ettevalmistava taotlusvooru arenguvajaduste kaardistamiseks, arenguhüppeks tegevusplaani/äriplaani koostamiseks. Selle suunaga voore oli 2 ja sellele järgnes sügisene arenguhüppe taotlusvoor. 2019. a numbrite põhjal peab tõdema, et statistiliselt arenguhüpet ettevalmistava vooru läbinud paremate tulemsutega ei eristu. 21 ühingust, kes suurde vooru kandideerisid ja olid arenguhüpet ettevalmistava vooru ellu viinud, said rahastuse 8. Seejuures aga tuleb ka arvestada sellega, et paljud suured ja võimekad ühingud, kes arenguhüppe voorust raha said, ei vajagi ettevalmistavat vooru ning sinna ka ei kandideeri. Teisest küljest mitmed arenguhüpet ettevalmistavas voorus osalenud ühingud ei vajanudki täiendavat rahastust suurest voorust, vaid said piisava tõuke oma arengule ettevalmistavast voorust.
Saame ka järeldada, et kahel arenguhüpet ettevalmistaval voorul mõtet ei ole, sest teine voor lõpe enne arenguhüppe taotlusvooru taotluste esitamise tähtaega. 12 ühingut, kes teisest ettevalmistavast taotlusvoorust rahastuse said ja projekti alles ellu viisid, kandideerisid ka suurde vooru, kuid rahastust neist ei saanud keegi. Järeldasime, et 2020. aastal korraldame ainult ühe ettevalmistava taotlusvooru, mille järel on võimalus esitada taotlus arenguhüppe taotlusvooru. Muudatusena uuel aastal nägime ette, et arenguekspert on kohustuslik juba ettevalmistavas voorus, sest välise asjatundja abi annab projektidele parema kvaliteedi. Kokkuvõtvalt saame uuenduste põhjal järeldada, et toetusesaajad on valdavalt võimekamad (ning enamasti ka üle-eestilised) organisatsioonid. See tehtud muudatuste tulemusel saadud tulemus vajab analüüsimist, milliste vabaühingute arengut peaks KÜSK ennekõike toetama.
KÜSKi hindajad koolitasime 2019.a aastal nii mõju kui äriplaanide teemal, et saavutada hindamisel ühtlasemalt arusaama. Hindajate koolitamine on aktuaalne ka edaspidi.
NULA programm (inkubaator ja käivitustoetuste andmise konkurss) on jätkuvalt üks KÜSKi õnnestunumaid toetustegevusi ja soovitame selle programmiga kindlasti ka jätkata. 2020. aastal tuleb ettevalmistada ja korraldada uus hange. Peame vajalikuks hankeperioodi pikendamist kolmele aastale ning läbimõtlemist vajab inglise keelsete meeskondadele osalemise võimaldamine.
Samuti on oluline jätkata KÜSKi rahvusvahelise koostöö toetamise konkurssidega. Need on väga nõutud vabaühendsute poolt ja on andnud häid tulemusi.
Kuna 2020. aasta on mitmeti KÜSKile nii kolimise kui ka meeskonna ja nõukogu vahetuse aasta ja mis nõuab palju tähelepanu nende ümberkorralduste läbiviimisele. Ühtlasi on see ka võimalus KÜSKi uuenemiseks.
I TAOTLUSVOORUD
Projektitoetuste taotlusvoorud mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse suurendamiseks.
1. Taotlusvoorude ettevalmistamise, menetlusprotsessi ülevaade (sh ülevaade hindamisest), probleemid.
1. Arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor (AHE1_19 ning AHE2_19) - www.kysk.ee/ahe19
Taotlusvoor avati oktoobris 2018. Toetust sai küsida tegevusteks, mis aitavad ette valmistada arenguhüpet, projekti väljundiks pidi olema tegevuskava arenguhüppeks, äriplaan või tegevuskava sihtrühma kuuluvate vabaühenduste arendamiseks. Vooru tutvustamiseks toimusid infopäevad Tallinnas (ka venekeelsena), Pärnus, Jõhvis ja Tartus. Tallinnas toimunud eestikeelsel infopäeval salvestati vooru tingimuste tutvustus videona, ja avalikustati, et teave oleks kättesaadav ka neile, kes infopäeval osaleda ei saanud (tänaseks vaadatud 260 korda).
Arenguhüpet ettevalmistaval taotlusvoorul oli kaks taotlemise tähtaega: 4. veebruar 2019 (AHE1_19) ning 3. juuni (AHE2_19).
AHE1_19 vooru laekus 90 taotlust, tehnilise hindamise tulemusel ei saadetud 3 neist sisulisse hindamisse. Põhjusteks ühe taotluse puhul hilinemine ja teiste puhul ei olnud võimalik leida taotlejate kohta veebist nõutud infot.
Toetust sai 26 taotlust summas 98 150,56 €. Hindajate kommentaaridest ilmnes, et peamised kitsaskohad taotlustes puudutasid ebaselget mõju väljatoomist, projekti eesmärgi kehva sõnastamist, meeskonnarollide kirjelduse ebapiisavust, ühiskondliku probleemi, mida ühing lahendab, segast sõnastust ning kesist tegevusplaani ja vähepõhjendatud eelarvet.
Pärast taotluste esitamise tähtaega saatsime kõigile taotlejatele välja tagasisideküsitluse, kus küsisime tagasisidet nii taotlemise protsessi kui ka taotlusvormi kohta. Saime 69 vastust 90-st. Üldine tagasiside oli positiivne - taotlusvooru eesmärk, tingimused, taotlusvormi ülesehitus ning küsimused olid enamikule taotlejatest arusaadavad. Kõige rohkem probleeme ühingutele valmistas ühingu mõju hindamine. Sooviti konkreetseid soovitusi, praktikaid, koolitusi, infopäevi. Sellest tagasisidest lähtuvalt korraldasime arenguhüppe vooru infopäevade raames mõju hindamise koolitused.
AHE2_19 vooru laekus 74 taotlust, tehnilise hindamise käigus langes välja 8 taotlust. Põhjusteks mitme taotleja puhul, et veebist ei leidnud nende kohta avalikku infot, üks taotlus hilines, ühel ühingul oli maksuvõlg ja üheks taotlejaks oli eraisik. Hetkel on taotlused sisulises hindamises, taotlusvooru tulemused selguvad juuli keskpaigas.
Toetust sai 26 ühingut summas 100 108 eurot. Hindajate kommentaaridest ning hindamiskoosolekust ilmes, et raskusi valmistas ühingute avalikes huvides tegutsemise hindamine, samuti olid endiselt oma mõju väljatoomine. Ka seekord saatsime peale taotluste esitamise tähtaega välja tagasiside küsitluse, mille täitis 33 taotlejat. Üldine tagasiside voorule oli positiivne, tingimused olid enamikule arusaadavad, taotlusvormi ülesehitus loogiline. Endiselt valmistas ühingutele probleeme oma mõju kajastamine. Taotlusvormi kohta toodi välja, et oli kordavaid küsimusi, kuid konkreetseid parandusettepanekuid ei tehtud.
2. Arenguhüppe taotlusvoor (AH19) - www.kysk.ee/ah19
26.04.19 avasime 2019. aasta arenguhüppe taotlusvooru, mille taotlemise tähtaeg on 10. september 2019. Toetust saab küsida tegevusteks, mis tõstavad taotleja või tema sihtrühma kuuluvate vabaühenduste võimekust oma põhikirjalisi avalikes huvides eesmärke saavutada. Vooru tutvustamiseks toimusid Tallinnas ja Tartus infopäevad. Tallinna infopäeva võtsime ka videosse ning seda saab vaadata vooru kodulehel (aruande esitamise ajaks vaadatud 69 korda). Lisaks toimus Tallinnas venekeelne infopäev, mille võtsime samuti videosse (videod: https://www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah19). Lisaks vooru tutvustusele toimusid mõlemal infopäeval ka koolitused mõju hindamise ning äriplaanide koostamise teemal. Koolituste korraldamisel tegime koostööd Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga ning koolitajateks olid Jaan Aps (mõju hindamise teemal) ning Triin Jassov (äriplaanide koostamise teemal). Koolitused said osalejatelt väga hea tagasiside.
Arenguhüppe taotlusvooru laekus 89 taotlust. Toetust sai 18 organisatsiooni summas 426 493,90 eurot. Nagu eelpool mainitud, siis valdavalt on tegu võimekate üle-eestiliste organisatsioonidega. Kõige rohkem soovitakse arendada teenusearendamise ja- pakkumise/sotsiaalse ettevõtluse alast võimekust, aga on ka projekte, mis keskenduvad näiteks kommunikatsioonivõimekuse, kaasamisvõimekuse ja finantsvõimekuse arendamisele.
Taotlejatele sai saadetud ka tagasiside küsitlus, mis puudutas taotlus– ning eelarvevormi ning taotluste ettevalmistamise protsessi. Kokku oli vastajaid suisa 52 ning tagasiside põhjal saab öelda, et valdavalt ollakse nii meie vormidega, aga ka kogu taotlemise protsessiga rahul. Siiski on endiselt ka murekohti, enamasti on need seotud taotlusvormi väidetavate kordustega või jääb mõni küsimus arusaamatuks. Jätkuvalt kiidetakse ka infopäeva videoülesvõtet, mis võimaldab infopäeval osalemata tervikpildist ülevaade saada.
2. Projektitoetuse taotlusvoorude väljundnäitajad
Taotlusvoor
Esitatud taotluste arv
Taotletud toetuste maht (eur)
Tehn hind väljalangenud
Rahuldatud taotluste arv
Toetuse maht (eur)
AHE1
90
339 379,54
3
26
98 150,56
AHE2
74
285 815,89
8
26
100 108
AH
89
1 991 406, 09
6
18
426 493,90
3. KÜSKi hinnang antud aastal lõppenud taotlusvoorude tulemuslikkusele ja varem lõppenud voorude mõjule (järelaruannete baasil) ühenduste tegevusvõimekusele. Probleemid ja nende lahendamine. Lisaks mõjusad näited ning üldistatult taotlejate tagasiside voorude läbiviimisele.
Taotlusvoor
Hinnang
AH18
(lõpparuanded)
Lõpparuannete baasilt võib öelda, et enamik ühinguid on oma tegevused edukalt ellu viinud ning projekti eesmärgid saavutanud. Mitme ühingu puhul on näha seda, et kui projektiperioodil on tegeletud ühingu sisemiste võimekuste arendamisega (nt meeskonnatöö, ajajuhtimine, kommunikatsioon), siis on tõusnud ka ühingu teiste tegevuste kvaliteet (nt suurenenud majanduslik elujõulisus).
Näited
MTÜ Pesapuu - ühing tegutseb nõustamis- ja koolituskeskusena, teenustena pakutakse psühholoogilist nõustamist, võlanõustamist ning tugiisiku teenust. Projekti käigus viidi läbi ajajuhtimise koolitused ning coaching sessioonid. Eesmärgiks, et ühingu meeskond oleks tõhusam ning tulemuslikum. Projekti lõpuks on meeskonna vastutusalad ja tegevused jaotatud selgelt erinevate töötajate vahel. Tänu muudatustele meeskonnatöös on saavutatud majanduslik stabiilsus - suurem osa sissetulekutest tuleb tänaseks omatulu teenimisest ning ühing planeerib oma tegevusi tulevikku suunatult.
Väike-Maarja Põllumeeste Selts - ühing on piirkonna maaelu edendav organisatsioon, korraldades nii liikmete kui piirkonna elanike ühistegevust. Alates aastast 2007 pakutase kogukonnateenust Väike-Maarja taaskasutuskeskuse näol, 2009. aastal avati Väike-Maarja taluturg. Projektis oli kolm põhiteemat: meeskonnatöö arendamine, kommunikatsiooni tõhustamine, seltsi liikmete oskuste ning teadmiste arendamine. Peale projektiperioodi lõppu on seltsil visioon ja sõnastatud tegevused oma liikmeskonna kasvatamiseks läbi ühissündmuste, arendatud väikeettevõtjate võrgustiku läbi on kasvanud seltsi majanduslik elujõulisus kogukonnateenuste pakkumise kaudu; kogukonna identiteedi tugevdamiseks on välja arendatud ühisosal põhinev seltside võrgustik.
Terve Pere Selts - Ühing võimaldab lasteaialaste hoidu ja alusharidust waldorfpedagoogika alusel, tegeleb ka laiemalt waldorfpedagoogika tutvustamisega, samuti lastevanemate ja õpetajate koolitamisega. Projekti jooksul tegeles ühing juhtimiskompetentside ja teenuse kvaliteedi tõstmisega ning turundusega. Projekti lõpuks on juhtimine arusaadavam, süsteemsem ja dokumenteeritum kui projekti eelsel ajal (loomisel on huvigruppide infolist. Kaasamispõhimõtted on läbimõeldud. Laste arv rühmas piisav. Dokumendisüsteem on korrastatud. Ühing tegeleb sisehindamisega kvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks.) Ühingu õppetöö on kvaliteetne – kõik õpetajad on läbinud waldorfpedagoogilise väljaõppe ja täiendavad ennast. Lasteaed vastab waldorflasteaia kriteeriumitele. Olemas on ühingu eesmärkide saavutamist toetav turundus ja kommunikatsioon – toetavad tegevused on planeeritud, turundus on läbimõeldud. Ühing mõõdab turunduse ja kommunikatsioonitegevuste tulemusi selle järgi, kuivõrd seltsi eesmärgid saavutatakse.
Taotlusvoor
Hinnang
KV15
(järelaruanded)
2015. aasta koostöövõrgustike arendamise voorust toetust saanud ühingud tegutsevad väga erinevates valdkondades: vabatahtlike kaasamine, erivajadustega inimesed, noorsootöö, tervis, sotsiaalne innovatsioon, tugiisikuteenus, loomakaitse, vabaühenduste huvikaitse, renoveerimine. Järelaruannete põhjal saab välja tuua, et suurema osa ühingute poolt algatatud koostöövõrgustik toimib ka täna edasi (16 ühingut), 6 ühingu poolt käivitatud koostöövõrgustik toimib edasi osaliselt ning 2 juhul ei ole koostöövõrgustik tänaseks toimiv. Põhjuseid, miks koostöövõrgustik enam edukalt ei toimi, on mitmeid: hetkel puudub konkreetne vajadus, puudub piisav ajaressurss võrgustiku töös hoidmiseks, puuduvad rahalised ressursid ning eestvedaja. Võrgustikke mõjutav faktor oli ka haldusreform - mitmel juhul muutis see koostöösuhteid ning võrgustiku liikmete fookust.
Näited
MTÜ Hingerahu - ühingu missiooniks on olla esindajaks ning toetada psüühikahäiretega ja sotsiaalsetes riskirühmades olevate inimeste õiguseid, huvisid ja vajadusi. Projekti lõpuks loodi võrgustik, millega on kaasa aidatud ärisektori ja kodanikuühenduste omavahelisele lõimumisele ning sidususe tekkimisele. Projektiperioodil alguse saanud koostöötamiskeskus HUB ehk nüüdseks MTÜ Forwardspace on tänaseks edukas MTÜ, kes on võtnud enda kanda võrgustiku eestvedamise. Nad said jätkutegevusteks toetuse rahvusvahelisest koostööprojektist ning korraldavad erinevaid ideeturgusid ja koolitusi kaasates võrgustiku liikmeid nii mentorite kui nõustajatena.
Eesti Seksuaaltervise Liit MTÜ - ühingu eesmärgiks on hoida ja parandada inimeste lähisuhteid, seksuaalelu ja tervist. Selle nimel tegutsetakse seire, ennetuse ja sekkumisega; tehakse koostööd erinevate organisatsioonidega, räägitakse kaasa valdkondlike otsuste langetamisel ning viiakse läbi koolitusi erinevatele sihtrühmadele. Projekti raames sai Eesti Seksuaaltervise Liidu noorte nõustamiskeskuste võrgustik taas ühise nimetuse alla ja kommunikatsiooni läbi sai noortele teadvustatud, et sama teenust, mis sa saad oma kodulinnas, võid sa saada ka teises linnas sama põhimõtte ja standarditega töötavast Amor Noorte Nõustamiskeskusest. Võrgustik on eduliselt edasi toiminud. Vastavalt Haigekassa lepingule on osad võrgustiku liikmed muutunud, kuid töö toimib edasi väljatöötatud kvaliteedistandardite järgi. Plaan on jätkata ja võimalusel suurendada nõustamiskeskuste koostööd koolidega.
MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing (ELDÜ) - ühingu peamiseks eesmärgiks on esindada ja kaitsta diabeeti põdevate laste ja noorte õigusi ja huve. Tehakse diabeedialast teavitustööd üldiselt, lisaks viiakse läbi ka tegevusi, mis aitavad lastel ja noortel omandada piisaval hulgal kaasaegseid diabeetiku eluks olulisi abivahendeid. Projekti raames toodi Eestisse diabeedi abikoerte treeningprogramm - koolitati diabeediga ja diabeedi tõttu pimedaks jäänud inimeste abikoeri, kes aitavad hoida nimetatud erivajadusega inimeste tervist, hoides oma peremehe elukvaliteeti, olles turvaliseks abiliseks mh liikumisel ja sportimisel. Koostöövõrgustik jätkab tööd, koolitusi viiakse jätkuvalt läbi. Igal aastal on osalejaid 10 ning nende poolt makstav katab treeningu läbiviimisega seotud kulud. Jätkub ka info- ja kogemusvahetus koostööpartneriga Soomest. Projekti koeratreener Kati Ernits osaleb Eesti esindajana Euroopa Liidu töögrupis, mille eesmärgiks on välja töötada ühtne abikoerte standard.
Taotlusvoor
Hinnang
AH1_19 (lõpparuanded)
Projekti jooksul valmis 13 ühingul äriplaan, 12 ühingul tegevuskava arenguhüppeks ning 1 ühingul nii tegevuskava või äriplaan. Mitmed tegevuskavad keskendusid üldisele ühingu arendamisele, kuid tegeleti ka spetsiifilisemate teemadega (peamiselt kommunikatsiooni – ja turundusplaanide koostamisega). Aruannetes toodi välja, et läbi viidud tegevused olid head, et aktiviseerida ühingute liikmeskonda/vabatahtlikke, tekitada meeskonnas selgem arusaam sellest, mis on ühingu eesmärk/visioon.
Näited
MTÜ Eesti Pottsepad – eesmärgiks oli luua ühingu arengu- ja kommunikatsioonistrateegia aastateks 2019-2024, mis projekti käigus ka valmis. Kaasati ka eksperti, kes juhtis kogu protsessi ning aitas sihtgrupil mõista hetkeolukorda ning sõnastada tulevikuvisioone.
Varjupaikade MTÜ – valmis tegevuskava organisatsiooni sisemise arengu ja meeskonna ühtsuse saavutamiseks. Tulemusena on ühingul selgem visioon, missioon, üldeesmärgid, kaardistatud on ühingu hetkeolukord. Tegevuskava elluviimisega alustatakse 2019 II poolaastal, edasiste tegevuste elluviimiseks esitatakse taotlus ka AH19 vooru.
Eesti Toitumisnõustajate Ühendus – projekti käigus valmis äriplaan koos finantsprognoosidega aastateks 2020-2022. Need on aluseks tasakaalustatud toitumist juurutavate teenuste turustamiseks erinevatele sihtrühmadele. 1. oktoobrist alustab ühing teenuste piloteerimisega, kokkulepped olemas kahe lasteaiaga, jaanuaris 2020 lisanduvad järgmised 2 lasteaeda.
Taotlusvoor
Hinnang
AH16 (järelaruanded)
Järelaruannete baasilt võib öelda, et mitmed ühingud on suutnud säilitada projekti jooksul saavutatud tulemused. Need on seotud nii ühingu siseste protsessidega (liitunud uued liikmed, paranenud liikmete omavaheline suhtlus ja koostöö, ühingud võimekamad ennast arendama ja sihte seadma). Samuti suurenes mitmel ühingul võimekus teenust pakkuda ning laiendada, see tõi kaasa ka müügitulu suurendamise. Peamised takistused ühingute arendamisel on inimressursi puudus ning jätkusuulik rahastamine. Oli ka ühinguid, kelle juures ei ole peale projekti tegevusi toimunud märkimisväärset arenguhüpet – põhjuseks nii inimeste ülekoormatus, kui ka muutused ühiskonnas laiemalt (nt Tagurpidi Lavka toob välja, et müügitulu olnud languses, kuna on suurenenud talukaupade kättesaadavus supermarketites).
Näited
Eesti Unekooli Ühing – peale projekti elluviimist peale projekti elluviimist on Eesti Unekooli Ühing suutnud hoida stabiilsena müügitulu teenimise ning seda isegi suurendada. Ühingu klientide ring on laienenud (lisaks beebiperedele pakutakse nõustamist ja lasteaiaealiste laste vanematele). Tänaseks on lasteaiad ja erinevad lastega tegelevad organisatsioonid ühingu ise üles leidnud ja koostööd pakkunud
MTÜ Oma Pere - projekt motiveeris lansseerima raamatute kirjastamise projekti, mis toodab ühingule mõõdukat tulu. Samuti panustati rohkem suhtlusesse liikmetega, mille tulemusena küll mõned liikmed lahkusid, kuid vahepeal madalseisus olnud liikmeannetuste arv taas kasvas. Meeskonna kooshoidmise ning teenuste arendamise strateegial on olnud oluline roll riigihanke paremal täitmisel.
Eesti Ornitoloogia Ühing – projektiga on seotud annetuste osakaalu kasv, kuna projekti tulemusena liitudi „Ma armastan aidata“ annetuskeskkonnaga ja viidi läbi linnuatlase annetuskampaania. Kuna arengukava koostamise käigus püstitati piisvalt realistlikud eesmärgid on neid mitmes valdkonnas juba ka ellu viidud. Ühingule loodud uus koduleht, meediatöö muutunud tõhusamaks jne. Arengukava aitab liikmeskonna poolt oluliseks tunnistatud vajadusi ja ideid igapäevatöö käigus fookuses hoida ja realiseerida.
Taotlusvoor
Hinnang
ME18 (lõpparuanded)
Lõpparuannete baasilt võib öelda, et enamik ühinguid on oma tegevused edukalt ellu viinud ning projekti eesmärgid kas osaliselt või täiel määral saavutanud. Põhjuseid, miks kõik seatud eesmärgid alati ei täitunud, oli erinevaid – algselt seatud eesmärgud olid liiga optimistlikud, eesmärke/tegevusi oli liiga palju, et neid olemasoleva meeskonnaga kõike saavutada, ei õnnestunud koostöö kohalike omavalitsuste/ettevõtetega, tehnilised tõrked, kliendid ei tulnud ideedega kaasa jne. Siiski saab öelda, et kui eesmärgid ka projekti jooksul ei täitunud, siis loodi alus, et saavutatud mõju järgnevatel aastatel avalduks ja finantsvõimekus kasvaks.
Näited
Varjupaikade MTÜ – kodulehe arendus andis organisatsioonile olulise arenguhüppe ja lehe külastatavus kasvas. Looma leidmine on tehtud mobiilsemaks ja näha on ka tulemusi, s.t kiirenenud on aeg, mil loom leiab endale uue kodu, samuti on kasvanud annetajate hulk (lisandunud on püsiannetajaid ning ka ühekordse annetuse summa on suurenenud). Annetuste kasv kokku on ca 5%.
SA Eesti Tantsuagentuur – valmis kaasaegne tantsukeskus, mis on tõstnud sihtgrupi huvi. Varasemast rohkem toimub koostööd rahvusvaheliste koolituste ja välispartneritega (nt töötubade vormis) ning tehakse koostööd ka Tallinna linna üldhariduskoolidega tantsuõppe läbiviimiseks. Ruumis on rakenduses kõik nädalapäevad hommikust õhtuni ning seda on näha ka oluliselt suuremas renditulus võrreldes eelnevate aastatega (nt 17/18 maj a renditulu 25 600, aga 18/19 maj a tulu juba 60 800). Tajutav on ka erinevate tantsuvaldkonnaga seotud isikute ja organisatsioonide aktiivsem läbikäimine. Projekti jooksul tekkis juurde ka viis uut töökohta, kes jätkavad tööd ka edaspidi.
MTÜ Hoolekoda – projekti lõpuks arendati välja viis teenust senise kahe asemel, koolitati liikmed ning tehti ka turundustööd. Varasem projektipõhine tegevus on omandanud kindlama teenusepõhise rahavoo, mis annab oluliselt suurema majandusliku elujõulisuse. Koostööpartneriteks on nii vald, aga ka Tartu Ülikool. Lisaks loodi uus palgaline töökoht.
Taotlusvoor
AH2_19 (lõpparuanded)
Kuna esitatud aruanded on veel suures osas detsembri lõpuga töös, siis täpsemad näited ja informatsioon tuleb järgmises aruandes. Palju oli ka lepingu pikendamisi ehk mitmed aruanded saabuvad alles jaanuaris. Seetõttu on ka õigem tulemusi esitada poolaasta aruandes suvel.
Taotlejate tagasiside voorudele üldistatult
Taotlejate tagasiside taotlusvoorule oli suures osas positiivne. Taotlus- ning aruandevormid olid arusaadavad (jätkuvalt tehakse ettepanekuid taotlusvormide e-põhiseks tegemiseks), KÜSKi töötajate tööstiilile oli tagasiside samuti positiivne. Juhtide jututubade kohta toodi välja, et need kohtumised olid küll kasulikud, kuid sageli ei saadud osaleda tiheda ajagraafiku tõttu.
Järeldused järgmiste taotlusvoorude ettevalmistamiseks, menetlemiseks, tugitegevuste (infopäevad, juhtide jututoad, aruandeseminarid, arengueksperdid jt) kavandamiseks.
Esitatakse lõpparuandes.
Infopäevadega näeme vajadust jätkata, sest need annavad reaalse sideme taotlejatega. Samuti on vajalik infopäev salvestada videolindile ning kodulehel avalikuks teha. Videoülesvõtte kohta oleme saanud palju positiivset tagasisidet ja tundub, et see on ennast igati õigustanud.
Otstarbekas on jätkata ka vooru algus-, vahe- ja lõpuseminaridega. Oleme nende ülesehitusel järjest rohkem rakendanud kaasavaid meetodeid ning oleme veendumusel, et analüüsile ülesehitatult annavad need palju infot nii KÜSKile kui toetusesaajatele endile.
Läbi on vaja mõelda seniste juhtide jututubade korraldamine. Kaaluda on vaja võimalust pakkuda nende kaudu enamat sisulist arengukoolitust. Oleme selle raames juba kohtunud Rasmus Pedaniku ja Maris Jõgevaga mõtete vahetamiseks ja loodame, et ka vooru avaseminar annab sisendit, millega tugiprogrammi kokkupanemisel edasi liikuda.
Jätkuvalt näeme olulist rolli projektide õnnestumisel arenguekspertidel, kes pakuvad organisatsioonile välist vaadet ning aitavad sellega kaasa projektide tulemuslikkuse saavutamisele. KÜSKi kodulehel olev arenguekspertide andmebaas vajab jätkuvalt uuendust ja täiendamist, hetkel on seal ca 20 eksperdi nimed.
Seoses infojuhi lahkumisega töölt, on hetkel see töövaldkond piisavalt koordineerimata. Töövaldkond on oluline ja vajab läbimõtlemist KÜSKi uuenemise käigus.
II MUUD KONKURSID JA TUGITEGEVUSED
NULA inkubaator – www.nula.ee
1. 2019. aasta hooaja kirjeldus, tulemused, probleemid.
NULA inkubaatori läbiviimisel on riigihanke tulemusel KÜSKi partneriks aastatel 2019 - 2020 Heateo Sihtasutus. Nupukate lahenduste toetamine toimub neljas etapis:
1. Inspiratsioonipäevad Tartus, Tallinnas ja Narvas kõigile, kel on uuenduslikke mõtteid mõne ühiskondliku probleemi lahendamiseks (toimusid märtsis)
2. Ideede korje (toimus aprillis)
3. Inkubatsioon, sh koolitused, mentorlus (mai - oktoober)
4. Projektide rahastamine (taotlemine novembris)
Esmakordselt viisime seekord läbi infopäeva ka Narvas (sünkroontõlkega nii eesti kui vene keelde). Kuigi seekordsel Narva infopäeval oli osalejaid vähe (ca 15), siis tunti üritusel NULA programmi vastu huvi ning sarnaselt Tallinna ja Tartu infopäevadega töötati gruppides ühiskondlike probleemide võimalike lahenduste kallal.
Järgmisel aastal tuleks rohkem rõhku panna Narva infopäeva reklaamimisele - seekord sai täpne päevakava paika liiga hilja, et oleks jõutud teha suuremat reklaami.
Aprillis esitati tähtajaks kokku 82 ideed, millest 15 said oma algatust tutvustada nõuandvale kogule. Neist 10 valiti välja NULA inkubaatorisse. Sel aastal on inkubaator esimest korda kaheosaline - esimesed kaks kuud (mai ja juuni) oli kümnel meeskonnal võimalus oma ideed täpsustada ja testida. Juulikuust jätkab kuus meeskonda põhjalikumalt idee edasi arendamisega. Sel aastal lisasime kõik ideed, kelle meeskonnad olid oma nõusoleku olid andnud, NULA kodulehele, kus ka laiem avalikkus saab nendega tutvuda ning huvi korral mõne algatusega liituda.
Juunis valiti kümnest edasi kuus algatust – Andmekool, Wise Waste Collect, SELFres, Jututaja, Köömen ja GTL labor. Kõik esitlesid oma ideid/lahendusi ka Arvamusfestivali spetsiaalses NULA arutelus, kus publik sai võimaluse küsida ja kommenteerida.
Kõik kuus algatust kandideerisid novembris starditoetusele ning osalesid inkubaatorit kokkuvõtval üritusel, kus modereeritud vestlusringi formaadis andsid põhjalikuma ülevaate oma ideest ning edasistest plaanidest.
19. detsembril otsustas KÜSKi nõukogu anda starditoetused Jututajale, GTL Laborile ja Andmekoolile. Algatused hakkavad oma tegevusi ellu viima 2020. jaanuari algusest.
2. Järeldused järgmisteks hooaegadeks.
Uus hooaeg käivitub 2020. aasta alguses. Suuri muudatusi võrreldes 2019. aastaga ei ole, kuna on seotud hankega. Küll aga tuleb teha korralik analüüs senitehtust, et kokku panna uue perioodi hange. NULA on üks KÜSKi seniseid lipulaevu – siit on võrsunud mitmeid mõjukaid ühiskondlikke algatusi ning tagasiside kohaselt tuleks umbes sarnaselt ka jätkata.
3. 2017. ja 2018. aastal starditoetuse saanud projektide käik
Algatus
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade tulemustest
MTÜ Käpp ja Käsi (2017)
Käpp ja Käsi kohandab Eestile sobivaks mujal maailmas palju kasutatud metoodika, viies kaks abivajavat gruppi omavahel kokku: kinnipeetavad hakkavad koerte treeneri juhendamisel varjupaiga koertega 2 korda nädalas treeninguid läbi viima. Kinnipeetavad õpivad uusi praktilisi ja sotsiaalseid oskuseid, kannatlikkust ja vastutustunnet ning kogevad positiivseid emotsioone, mis toetavad neid ühiskonda tagasi integreerumisel. Varjupaiga koerad omandavad soovitud oskused ja leiavad seeläbi endale kergemini uue kodu.
24 906 eurot
Ellu viidud 5 gruppi Tallinna ja Tartu Vanglas. Viru Vangla on küll huvitatud ajutise varjupaiga rajamisest vangla territooriumile aga hetkel puuduvad selleks ressursid. Ressursse programmi rahastamiseks ei leia ka Justiitsministeerium, kes soovib, et algatus oleks tõenduspõhisem, kuigi seni on kõigi osapoolte tagasiside programmile olnud positiivne. Peale igat programmi on ühing teinud muudatusi vastavalt tagasisidele ning analüüsile. Kuna edasine rahastus ei ole praegu kindel, siis kaalutud erinevaid variante: rakendada programmi riskinoortega, viia läbi meeskonnakoolitusi teenusena (kuna koerte treenimisel kasutusel mitmed meeskonna töö printsiibid).
MTÜ ASÕP (2017)
Eesmärgiks luua koolijuhtidele infosüsteem asendusopetaja.ee
asendusõpetajate lihtsaks ja mugavaks leidmiseks üle kogu Eesti. Selleks piloteeritakse projekti käivitusfaasis teenuse pakkumist Tallinna ja Harjumaa üld- ja alusharidust pakkuvates asutustes.
25 000 eurot
Projekti lõpuks tellib asendusõpetajate teenust 39 kooli, asendusõpetajate võrgustikuga liitunud 470 asendusõpetajat. Valmis sotsiaalse ettevõtluse rahastus- ja mõju mudel, kogutud õppetunnid on esitatud Haridus- ja Teadusministeeriumile. Ühingu eesmärk on jäänud suures piires samaks, kuid seda on veidi laiendatud – lisaks asendusõpetaja teenuse pakkumisele tuua ka kooli uusi õpetajaid. Järgmisena kavatsetakse laieneda üle-eestiliseks ja ka väljapoole Eestis. Praegu on teenust tellivaid koole Harjumaal 12, Tallinnas 19, Jõgevamaal 1, Tartus 6 ja Tartumaal 1.
MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool (2017)
Lahendus on suunatud alustavatele õpetajatele ja koolide direktoritele. Üks osa sellest on õpivõrgustikud - toetatakse alustavate õpetajate õppimist ja kogemuste jagamist ning samamoodi direktorite õppimist ja kogemuste jagamist; viimast teemadel, mis puudutavad õpetajate arengu toetamist. Teine osa lahendusest on erinevad teenused, mis on suunatud alustavatele õpetajatele (nt juhendamisteenus) ja direktoritele (nt konsultatsiooniteenus).
24 990,08 eurot
Projekti jooksul on kirjeldatud alustava õpetaja juhendamise mudel tema esimesel tööaastal, välja on kujundatud juhendamisteenus, mida on võimalik pakkuda üldhariduskoolidele ja nende pidajatele, kasvanud on juhendamisteenuse pakkumise võimekus (hetkel 9 juhendajat), juhendamisteenust on saanud 13 õpetajat. Lisaks käivitati eelmisel õppeaastal piloodina ning jätkatakse sel aastal piirkondlike alustavate õpetajate kokkusaamisi – supervisioonikohtumisi. Selle tegevuste toetajatena on kaasatud nii koole endid kui KOVe ja eraannetajaid. Eelmisel perioodil osales kohtumistel 58 alustava õpetajat. Uue teenusena katsetatakse 2019. aastal alustavate õpetajate nõustamisliini (teenuse nimetus veel täpsustumisel). Jätkatakse ka teenuste tugevdamist ja laiendamist.
MTÜ Spark Makerlab (2018)
Ühingu eesmärgiks on viia noorteni õppematerjalidega teaduspõhised inseneeriakomplektid, mis õpetavad neid läbi praktiliste mudelite taasloomise ning aitavad pikemas perspektiivis leevendada inseneride ja teadlaste põuda Eesti tööturul. Leidurite komplektid pakuvad noorteasutustele aja ja vaeva säästmist loodusteaduste ja tehnika huviringide käivitamiseks, komplektid sisaldavad endas projektipõhiseid aineid lõimivaid töötubasid. Kasutajateks on II, III kooliastme õpilased ja gümnasistid, sihtgrupiks noortekeskused ja üldhariduskoolid.
24 997,20 eurot
30. mail toimunud Tartu kohakülastustel külastasime ka Spark Makerlabi, tegevustest andis ülevaate müügijuht, kelle sõnul kõik tegevused sujuvad ning koolidega käib tihe koostöö.
9 kuuga on jõutud Leidurite komplektiga 11 kooli/noorteasutusse ja läbi on viidud ca 230 töötuba (keskmiselt ~14 töötuba asutuse kohta), milles on kokku osalenud umbes 250+ noort. Leidurite komplekti õppeteenust on tutvustatud hariduslikel üritustel (nt. Õpilaste teadusfestival, Intellektikal, Scientixil, Robotexil, ETAg kevadkoolis, füüsikaõpetajate suvekoolis, Tartu koolidirektorite aastakoosolekul, oskuste festivalil Noor Meister 2021 ja televisioonis (Kanal 2 “Õhtu”).
MTÜ Seniorship (2018)
MTÜ Seniorshipi eesmärk on vähendada vanuselist diskrimineerimist tööturul. Ühing vahendab praktikapakkumisi küpses eas inimestele viies kokku tööotsija ja tööjõupuuduse käes kannatavad ettevõtted. Tööotsija leiab Seniorshipi veebiplatvormilt tasustatud praktikapakkumise ning kandideerib. Kandideerimise käigus ei küsita kandidaadi vanust ega CV-d, vaid kandideerija kogemusi ja tugevusi.
25 000 eurot
Oktoobris esitati väga põhjalik vahearuanne, mis andis hea ülevaate tehtust ja analüüsitust. Selgus erinevate stsenaariumite läbi katsetamise tulemusena, et see teenus ei ole kasumlik, ühing ei suuda läbi toimiva ärimudeli nõudlust ja pakkumist kokku saada. Otsustati projekt pooleli jätta, saadud kogemused ja teadmised edasi anda valdkonnas teistele toimetajatele, sh avalikule sektorile.
Kohtusime meeskonnaga ja otsustasime projekti vahearuandega lõpetada.
MTÜ Tugitakso
Tugitakso parandab erivajadustega inimeste transpordivõimalusi, tõstes seeläbi nende üldist toimetulekut ja elukvaliteeti ning luues eeldused erivajadustega inimeste aktiivsemaks ühiskonnaelus osalemiseks. Tugitakso on paindlik ja lihtsasti kättesaadav transporditeenus erivajadustega inimestele. Läbi koostöö kasutatakse ära tänapäevased sõidujagamise platvormid. Takso tellimisel edastab klient oma isiklikud erivajadused enne sõitu taksojuhile läbi selleks loodud erilahenduste, spetsiaalselt erivajadustega inimeste teenindamiseks koolituse saanud taksojuhid abistavad klienti vastavalt tema individuaalsetele vajadustele.
24 986,55 eurot
Tugitakso on andnud teada mõningatest muudatustest seoses tegevuse elluviimisega. Ühe uuendusena alustati koostööd BOLTiga, mida kajastati ka meedias.
Koostöö HopeTaxiga lõpetati märtsis. Hetkel on kasutuses süsteem, mille vahendusel saab tellida juhtide sõite, kes on läbinud koolituse ja saanud simulatsiooni käigus erivajadustega inimeste teenindamise kogemuse.
Septembriks 2019 on koolitatud 62 juhti, kes teenindavad sõite Bolt Assist kategoorias.
Perioodil juuni – august oli toimunud sõite 96 ja septembris 67. Kujunenud on 5-6 püsiklienti, kes teevad kuus u 3 sõitu. Otsitakse alternatiivseid lahendusi telefoni teel sõidu tellimisele, mida BOLT ei paku. Läbirääkimisi on peetud võimalike täiendavate koostööpartneritega (Taxigo, HopKid). Regulaarsõitude teenindamise protsess on väljatöötamisel.
Soov on ka korraldada koolitus Tartus või Pärnus, kaasamaks sealseid juhte, et käivitada teenus ka mujal peale Tallinna.
Suursündmuste toetamine
1. 2019. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2019. aastal toetatud suursündmuste taotluste rahastamise otsustas KÜSKi nõukogu oma koosolekul detsembris 2018. Vastavalt nõukogu kehtestatud korrale on nõukogu otsustanud suursündmustena toetada kokku 8 tegevust kokku summas 153 900 eurot.
Kõik toetatud suursündmused omavad vabakonna jaoks olulist kaalu ja kaasavad märkimisväärsel arvul osalejaid.
2. Toetatud sündmused
Toetuse saaja
Lühikirjeldus
Toetussumma
Ülevaade väljunditest ja tulemustest
Teeme ära talgupäev (ELF)
Eesti kogukondades ja ühingutes ühise talgupäeva läbiviimine
38 400,00
4. mail 2019 peetud Teeme Ära talgupäev läks väga hästi korda. Talgupäeval korraldati tänavu 2060 talgut, millel osales kokku vähemalt 45 150 talgulist, mis moodustab Eesti elanikkonnast 3,4%. Vaatamata heitlikule ilmale, tõestasid eestimaalased end taas tõelise talgurahvana. Isegi, kui hinnata tehtud töö mahtu kõige konservatiivsemalt (miinimumpalk 3,2 eurot tunnis ja 5 tundi tööd), tähendab see tööd 722 400 euro eest, ehk iga KÜSKi panustatud euro andis tagasi vähemalt 19 eurot.
Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 466 talgul lõi kaasa 14 646 inimest. Elanike arvu järgi võttis kõige rohkem inimesi talgutest osa Saaremaal 10,8% elanikkonnast, Hiiumaal 9,2% ja Läänemaal 8,1%. Teistes maakondades osales: Järvamaal 7,3%, Raplamaal 6%, Jõgevamaal 5,3%, Valgamaal 5,1%, Võrumaal 5%, Lääne-Virumaal 4,6%, Pärnumaal 3,6%, Põlvamaal 3,2%, Ida-Virumaal 2,7%, Harjumaal 2,5%, Viljandimaal 2,4% ja Tartumaal 2,9%. Täpsem osalusstatistika on tabelina leitav: www.teemeara.ee/files/Talgupaev_15.05.19.xlsx
Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega viisime Teeme Ära talgupäeva raames sel kevadel läbi nurmenukutalgud, kutsudes kõiki osalema Eesti ühes suurimas kodanikuteaduse algatuses „Eesti otsib nurmenukke“. Algatuse eesmärk oli aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda.
Arvamusfestival MTÜ
Paides 2-päevase arutelukultuuri edendamise sündmus
10 000,00
Toimus tavapäraselt heal tasemel ja tulemustega: külastajaid arutelu kohta 60 – 70; arutelusid 164; Külastajaid 9000 (pisut vähem varasematest, kuid ka arutelusid oli vähem); arutelude korraldajate arv 95; järelkuulamiste arv Soundcloudis ja podcastina 11 500.
Kogukulu 140 000 eurot, KÜSKi toetus 10 000 eurot
Ajakiri Hea Kodanik (Vabaühenduste Liit)
Kodanikuühiskonna ajakiri ilmub 3 numbrit aastas
26 500,00
Tiraažiga 3600-3900 paberversioon jõudis üle Eesti eraisikutest tellijate ja vabaühendusteni, koolidesse, raamatukogudesse ja kohalikesse omavalitsustesse üle Eesti. Lisaks on Hea Kodanik loetav Tallinna Lennujaamas ning mitmetes kohvikutes. Tellijatepoolne tagasiside oli elavaim aasta kolmandale numbrile, mis tõi juba esimestel avaldamisjärgsetel päevadel kaasa mitu tosinat uut tellimust.
Kõik ajakirjas ilmunud artiklid avaldati ühekaupa veebilehel www.heakodanik.ee, kust jagati neid edasi kodanikuühiskonna nädalakirjas ja Facebooki-uudisvoos. Olulisemad lood tõlgiti vene ning inglise keelde, mitmed artiklid ilmusid väljaspool Vabaühendsute Liidu infovoogu. Mitmeid lugusid jagas ERRi arvamusportaal, kus enamik neist tõusis ka hetke loetumate lugude sekka, samuti levisid lood aktiivselt sotsiaalmeedias, kus paljud kirjutajad ning huvigrupid neid ise agaralt levitasid.
Ajakirjade kesksed teemad olid võimalikult mitmekülgsed – nendeks olid tänavu juhtimine, demokraatia ja kodanikuühiskonna areng piirkonniti.
Kodukandi Maapäev
Liikumise Kodukant igal teisel aastal toimuv suurüritus külaliikumise arutamiseks.
25 000,00
Maapäeval osalesid delegatsioonid kõikidest maakondadest kokku 278 esindajat.
20 väliskülalist üheksast riigist: Šotimaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Holland, Läti.
19 vabatahtlikku, korraldusmeeskond jm.
Peamine ja olulisem saavutus on Maapäeva MANIFESTi uue redakstiooni vastu võtmine
Nüüdseks on Manifestist taas edastatud Maaeluministrile ning sellest on saanud dokument, milles toodud ettepanekute alusel valmistab ministeerium ette valitsusse minekut.
Vabaühenduste tunnustamisüritused maakondades (MAKid)
Tunnustatakse vabaühendusi, kodanikualgatusi ja sädeinimesi maakondades.
32 000,00
Tunnustusüritused kõigis maakondades toimusid tavapärasel heal tasemel ja on oluline sündmus maakonnas. Põhjalikum ülevaade MAK MTÜ konsultantide teenuse aruandes.
Vabatahtlike tunnustamissündmus (Liikumine Kodukant)
Üleriigiline vabatahtlike tunnustamisüritus
10 000,00
Tänavune vabatahtlike ja nende kaasajate ning toetajate tunnustussündmus toimus koostöös Vabaühenduste Liidu Aasta tegijate tunnustusega. Tänu kahe tunnustussündmuse ühildamisega saime tuua sündmusesse uudsust. Lisaks on oluline, et vabatahtlikud, nende kaasajad, kes on üks osa kodanikuühiskonnast, saavad tunnustuse koos Aasta tegijatega. Meie hinnangul aitas tunnustussündmuste ühendamine luua tervikut kodanikuühiskonna aasta tunnustuste andmisel ja seeläbi tuua tublisid tegutsejaid paremini ühiskonnas esile. Tunnustuse saajatel oli võimalus kohtuda väga erinevate kodanikuühiskonnas tegutsejatega.
Tunnustusele esitati 114 kandidaati, kellele saadeti tänukirjad postiga. Vabatahtlike märk tunnustuse pälvinutele: kaheksa märki vabatahtlikule ja neli kaasajale. Lisaks said kõik tunnustuse saajad Saku mõisas tegutseva keraamiku Hedvig Seaveri poolt valminud meened.
HEAKi venekeelne Veneformaat sündmus
Kolmepäevane koolitus- ja arendusseminar vene töökeelega vabaühendustele
8 000,00
TEDxLasnamäe 2019 üritusel oli 350 osalejat registreeritud piletisüsteemis, millest 14% on eelmiste aastate osalejad, partnerid ja erikülalised. 11% külalisi oli Eesti keelt kõnelevad inimesed. Kokku osales konverentsil ca 400 inimest, võttes arvesse vabatahtlikke, tehnilist ja teeninduspersonali.
Kuue aasta jooksul TEDxLasnamäe leidis ja tõi välja kokku 58 erakorralist inimest, kellel oli unikaalsed ideed ja inspireerivad kõned.
TedX Lasnamäe
TedX formaadis motiveeriv venekeelne konverents Lasnamäel.
4 000,00
Konverents toimus aprillis T1 konverentsikeskuses. Esitati 10 kõnet, neist 9 Eestist, 1 Ukrainast.
Kokku osales konverentsil üle 400 inimese arvestades vabatahtlikke, tehnilist ja teeninduspersonali. 350 osalejat oli registreeritud piletisüsteemis, kellest 14% on eelmiste aastate osalejad, partnerid ja erikülalised. 11% külalisi olid eesti keelt kõnelevad inimesed.
Tagasisidet ürituse kohta koguti Google'i vormi küsimustiku kaudu, mille teade saadeti kõigile konverentsi osalejatele e-posti teel. Saadud tagasiside kohaselt on konverentsi kvaliteet säilitanud oma taseme, kuid mõned sagedaste külaliste ootused ei täitunud. Osalejad on tõid esile ürituse juhtimise, atmosfääri ja mugavuse kõrget taset.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
2019. aastal tõstatati KÜSKi nõukogus mitmel korral arutelu suursündmuste toetamise vajalikkuse osas. Järeldati, et nende edasine toetamine on vaja läbi arutada ja otsustada pärast uue kodanikuühiskonna programmi 2021 – 2030 valmimist ja selle alusel KÜSKi strateegia koostamist.
Kindlasti vajavad edasist toetamist Teeme Ära talgupäev, Arvamusfestival, vabatahtlike tunnustamine. Olulised on ka Kodukandi Maapäev ja venekeelsele sihtgrupile korraldatud üritused. Kindlasti peab uuendatud vormis jätkuma kodanikuühiskonnast ja vabakonnast teavitamine. Kuidas ja kelle poolt neid olulisi tegevusi järgmisel perioodil toetada, vajab arutamist ja kokkuleppimist.
Tugitegevuste rahastamine (2018 toetust saanud projektid)
1. Eraldatud toetused
Toetuse saaja
Projekti sisu
Summa
Ülevaade väljunditest ja tulemustest.
MTÜ Kuressaare Edukontor
Kovisiooni koolitused vabaühendustele
20 000 eurot
Projekt elluviimisel. Vahearuande seisuga läbi viidud koolitused Pärnumaal ja Saaremaal, kokku 16 osalejat. Neist omakorda 9 osalejat teostasid praktika täismahus, viies läbi 35 kovisiooni 230le inimesele. Lõpparuande tähtaeg 15.04.2020.
Mittetulundusühing Arengukoostöö Ümarlaud
Kogukondadele, vabaühendustele omavalitsusele huvikaitse koolitused ja kestliku arengu eesmärkide tutvustamine
18 919,30 eurot
Projektiga sooviti tugevdada nii kogukondade teadlikkust kestliku arengu eesmärkidest kui parandada ka nende huvikaitseoskusi. Põhitegevusena toimusid 7 koolitust erinevates Eesti piirkondades (Viljandimaal, Jõgeval, Läänemaal, Saaremaal, Rakveres, Türil ja Võrus). Kokku oli koolitustel 94 osalejat. Lisaks koolitustele toimusid kõikjal ka ettevalmistavad kohtumised ja juba piirkonna spetsiifilistest vajadustest lähtuvad järelkohtumised.
3. Järeldused konkursi kohta
Tegemist on viimaste projektidega, mis said toetuse 2018. aastal. Alates 2019. aastast tugitegevuste konkurssi enam ei toimu. Konkursi uuesti avamist võib kaaluda juhul, kui KÜSKi riigieelarvelised rahalised vahendid tulevikus suurenevad, kuid kindlasti on mõistlik teema läbi arutada ka KÜSKi järgmise perioodi strateegia kujundamisel. Selliste vabaühenduste vajadustest esile kerkivate tegevuste läbiviimise paindlik toetamine on kindlasti oluline, kuid läbimõtlemist vajab selle vorm ja sisu. Näiteks võib kaaluda kriteeriume projektiga kaasatavate ulatuse ja kasusaajate osas ning korraldada üks tugitegevuste konkurss aastas, mis võimaldab korraldada nende suhteliselt objektiivse hindamise.
MAKidelt tellitavad juhtide arenguprogrammid maakondades
1. Ülevaade, tulemused
Suunasime seekord arenduskeskusi uurima vajadusi sihtgrupi enda käest, innustasime neid katsetama erinevaid meetodeid ja pakkusime neile võimaluse omavahel seniseid kogemusi vahetada ja tulevikku plaanida. Toetust said eestikeelsed tugitegevused kõigis Eesti maakondades ja kaks venekeelset tugitegevuste programmi Harjumaal ning Ida-Virumaal. Pärnumaa ja Viljandimaa esitasid ühise taotluse.
Tugitegevused maakonna vabaühenduste juhtide arendamiseks said ellu viidud kõigis maakondades, lisaks Harjumaal ja Ida-Virumaal ka vene keeles. Kokku viidi ellu 75 tegevust (4,7 tegevust ühe programmi/kava kohta) kogumahuga 592 tundi (keskmiselt 37 tundi ühe projekti kohta) ning tegevustest sai osa 738 ühingut (46 ühingut projekti kohta), sh osaliselt ka korduvosalejad. Ellu viidi nii omavahel seotud arenguprogramme kui ka üksikuid tegevusi. Mõnes maakonnas oli tegemist ka n-ö segalahendusega, kus osalejal oli valida, kas osaleb kogu programmis või mõnes üksikus tegevuses. Tegevustest olid kõige levinumad ikkagi koolitused/töötoad, samuti tehti mitmeid õppereise. Paljud maakonnad olid võtnud kavasse mõne aja jooksul pärast koolituste ja muude sisutegevuste lõppemist ühise kokkuvõtva kohtumise, kus tegevustes osalenud ühingud said ühiselt omandatule tagasi vaadata ja analüüsida, kuidas pakutud tegevused nende ühingu arengut on toetanud. Katsetati ka selliseid meetodeid nagu kärajad, kogemusklubi või koolitustel osalejatele pakutav personaalne nõustamine. Üheks huvitavamaks algatuseks oli Pärnu- ja Viljandimaa poolt ühiselt ellu viidud kolmepäevane ühingute talvekool, kus oli osalejatel piisavalt aega teemadega süvitsi minna ning samuti saadi hinnatavaid isiklikke kontakte nii oma maakonna kui naabermaakonna eestvedajate vahel.
2. Järeldused edasise vajaduse ja korralduse osas.
Taoline võimalus maakondadel teha tugitegevusi iseenda äranägemise järele tõi positiivsena kaasa kindlasti selle, et MTÜ konsultantide motivatsioon neid tegevusi kujundada ja ellu viia oli senisest kõrgem. Samuti andis selgete osalejate ja mahu miinimumkriteeriumite puudumine võimaluse arenduskeskustele piiratud rahaliste vahendite olemasolul ise kaaluda, millises mahus ja kellele on kõige otstarbekam tegevusi pakkuda. Üldise statistika põhjal võib ka öelda, et tundide arv ja osalejate arv on kogusummat (68 000 eurot kogu Eesti peale) arvestades piisavalt kõrge.
Keerulisemaks teeb aga selline asjade korraldus kogu programmi tulemuslikkuse hindamise. Kuivõrd erinevates maakondades pakutakse väga erinevaid tegevusi, on keeruline ühtseid kriteeriume määrata. Samuti on erinev erinevate maakondade konsultantide enda töökogemus ning teadmised ja oskused arendustegevuste kujundamiseks.
Oleme KÜSKis püüdnud nende riskikohtade lahendamiseks mitu asja ette võtta:
• oleme pakkunud konsultantidele meie kokkusaamistel võimalust ühiselt kogemusi vahetada ja tulevikku planeerida, seal on tutvutud nii oma kolleegide heade näidetega kui ka ühiselt mõtteid vahetatud, kuidas tegevusi planeerida;
• oleme arenduskeskusi innustanud tegema tegevuste elluviimisel koostööd, seda tehti juba 2019. aastal elluviidud tugitegevustes mitmel puhul ning veelgi enam kavandatakse teha 2020. aasta tugitegevustes
• oleme innustanud arenduskeskusi katsetama uusi meetodeid ja lähenemisi;
• enne 2019. aasta tugitegevusi palusime kõigil arenduskeskustel uurida oma maakonna ühingutelt, millised on nende endi arvates nende arenguvajadused;
• kavandades 2020. aasta tugitegevusi palusime arenduskeskustel seekord seada fookus vabaühenduste tulevikutrendidele. Selleks, et konsultandid oleksid tulevikutrendidega kursis, viis Kristina Mänd 2019. aastal läbi ka selle teemalise lühikoolituse, samuti on viimasel ajal ilmunud mitmeid uuringuid ja materjale, mis just tulevikutrende käsitlevad (näiteks viimased kodanikuühiskonna valdkonna uuringud või Eesti 2035 strateegia valmimise protsessi materjalid);
• 2020. aasta tugitegevuste puhul korraldame keskse küsitluse, kus uurime kõigilt osalejatelt (5 palli süsteemis), 1) Kuidas hindad saadud teadmiste ja oskuste rakendatavust oma ühingu igapäevases töös? 2) Kas soovitaksid läbitud tegevusi mõnes sarnases vabaühenduses sinu positsioonil tegutsevale kolleegile?
Tulevikku vaadates on üheks väljakutseks tugitegevustele ka see, et vahendid ühe maakonna kohta (4000 eurot programmi kohta aastas) on väga kitsad ja selle raames on keeruline leida kõige kvaliteetsemaid koolitajaid või rahastada kõige põhjalikumaid tegevusi. Üks võimalikke lahendusi on siin soodustada veelgi arenduskeskuste vahelist koostööd aga samas on oluline, et tugitegevuste kaudu jõuaks arengutugi ka suurele hulgale väikestele ühingutele üle Eesti, kes ei pruugi olla valmis näiteks KÜSKi arenguhüppe voorust toetuse saamiseks või kelle tegevus ei jõuagi kunagi taolise mahuni, kes samas aga teevad oma kogukonna ja valdkonna tarvis väga olulisi asju ja kelle arengupotentsiaali realiseerimine toetab samuti kogu kodanikuühiskonna arengut.
Rahalisest poolest ka – kuna 2019. aasta eelarvest toetatavad tegevused saavad kõik ellu viidud 2020. aasta jooksul (jaanuarist oktoobri lõpuni), siis ei ole vajalik eraldi taoliste tugitegevuste jaoks ette näha vahendeid 2020 eelarvest. Otsus, kas taoliste maakonnas tegutsevatele ühendustele pakutavate tugitegevustega tuleks edaspidi jätkata, sõltub juba KÜSKi uue perioodi strateegiast, mis peaks omakorda tuginema uuele kodanikuühiskonna arenguprogrammile.
Juhul, kui taoliste tegevustega jätkata, saaks selleks vahendeid arvestada KÜSKi 2021. aasta eelarvest. Hetkel me KÜSKis näeme küll taoliste tugitegevuste vajalikkust ja kasu kohalikul tasandil tegutsevate ühingute arendamiseks, seda enam, et KÜSKil endal otseselt sellele sihtgrupile suunatud või tihti ka kättesaadavaid toetusvõimalusi hetkel ei ole.
III RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ TOETUSED
Reisitoetuste konkurss - https://www.kysk.ee/reisitoetused
1. 2019. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2019. aastal esitati reisitoetuste konkursile 61 projekti, millest eraldati toetus 54-le projektile kogusummas 33565,46 eurot. Kahe toetuse saajad loobusid toetust kasutamast. Kaks toetuse saajat ei esitanud peale sündmustel osalemist aruannet, mistõttu üks neist võttis taotluse ise tagasi ja teisel juhul tegi KÜSK toetuse andmise tühistamise otsuse, kuna taotleja ei allkirjastatud mh ka lepingut. Kolm muud mitterahastatud taotlust ei vastanud konkursi tingimustele (rühma osalemine festivalil, spetsiifiline kodanikuühiskonnaga mitteseotud valdkond).
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Kokkuvõte projektide mittetoetamise põhjustest.
Reisitoetuste pidevalt avatud konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt reisitoetuste konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. 24.09.2019 nõukogu otsusega kinnitati uuendatud tingimused. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel.
Toetamata jäeti kolm projekti, millest kahel korra sooviti toetust kasutada kollektiivi sõiduks esinema välisriiki ja teisel juhul oli tegu spetsiifilisele valdkondlikule üritusele eksperdi kutsumisega. Taotlused ei vastanud konkursi põhimõtetele ja tingimustele ning ei võimaldanud saavutada KÜSKi ega vastava toetuskonkursi eesmärke.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
Konkursi vastu on huvi jätkuvalt suur. Kuna aastaks ettenähtud rahalised vahendid said eelnevatel aastatel järjest varem otsa, siis käesoleval aastal lisati konkursile 10 000 eurot. Reisitoetuste jaoks ettenähtud eelarve oli 30 000 eurot ja vahendid said välja antud 16.09.19, mis on mitu kuud varasemaga hiljem.
Kõik antud toetused on suurendanud toetatud ühingute tegevusvõimekust ja rahvusvahelise tegevuse ulatust ning toetavad otseselt või kaudselt Eesti kodanikuühiskonna tuntuse tõusmist läbi kogemuste ja teadmiste jagamise teiste riikidega.
Välisprojektide omafinantseeringu toetamine - https://www.kysk.ee/valisprojektideomafin
1. 2019. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2019. aasta esimeses pooles esitati pidevalt avatud välisprojektide omafinantseeringu konkursile 9 projekti, millest otsustati toetada 8 projekti kogusummas 31 776,47 eurot
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest.
Välisprojektide omafinantseeringu konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt välisprojektide omafinantseeringu konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. 24.09.2019 nõukogu otsusega kinnitati uuendatud tingimused. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel.
Toetamata jäi üks projekt, mille korral sooviti toetust väikeettevõtjate nõustamise toetamiseks, mis ei olnud seotud Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse suurendamise ega ka kodanikuühiskonna kujundamisega.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
Välisprojektide omafinantseeringu konkurss on edukas ja rahvusvahelistest fondidest projektide elluviimiseks rahastust saanud vabaühendustele märkimisväärse tähtsusega. Konkursi kaudu andis KÜSKi 2019. aastal kokku 31 776,47 eurot välisfondide poolt kogusummas 323 269,46 eurot rahastatud Eesti vabaühenduste projektide nõutava omafinantseeringu 84 900,12 eurot osaliseks toetamiseks. KÜSKi hinnangul konkurss ja tingimused toimivad, taotlejad ei ole kitsaskohtadele osundanud. Toetatud projektid on olnud tulemuslikud.
2019. aastal andsime toetusi välja taotluste laekumise järjekorras kahe toetussuuna - välisprojektide omafinantseeringu konkursi ja EV100 rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konverentside projektidele ühtselt kuni eelarves vahendeid jätkus. Konkurss suleti rahaliste vahendite lõppemise tõttu 17. juunil 2019. Järgmisel aastal soovime samal moel toetuste väljaandmist jätkata.
Eesti Vabariik 100: Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide konverentside konkurss - https://www.kysk.ee/ev100-rahvusvaheliste-katusorganisatsioonide-suursundmuste-konkurss
1. 2019. a toetatud projektide ülevaade (projektide arv ja toetuste kogusumma)
2019. aasta esimeses pooles esitati konkursile 10 projekti, mis kõik said toetust kogusummas 65 353,93 eurot.
2. Menetlusprotsessi ülevaade, tulemused (või viide kodulehele). Sh kokkuvõte mitte toetatud projektidest, põhjustest
EV100 rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konverentside konkursi taotlused vaadatakse läbi vastavalt konkursi tingimustele nii tehniliselt kui ka sisuliselt konkursi koordinaatori ja KÜSKi juhataja poolt. Juhataja teeb toetamise kohta otsuse vastavalt tingimustele. 24.09.2019 nõukogu otsusega kinnitati uuendatud tingimused. Rahuldatud toetused on avalikustatud KÜSKi veebilehel. Konkurss suleti rahaliste vahendite lõppemise tõttu 17. juunil 2019.
3. Järeldused konkursi jätkamise osas.
EV100 rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konverentside konkurss on edukas ja võimaldab katta kuni 25% sündmuse kogumaksumusest. KÜSKi hinnangul konkurss ja tingimused toimivad, taotlejad kitsaskohtadele ei ole osundanud. Toetatud sündmused on õnnestunud ja tõstnud mh teadmist Eesti vabaühendustest rahvusvahelisel tasandil.
Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide suursündmuste konverentside korraldamise toetamise konkurssi tuleks võimalusel jätkata ka tuleval aastal, et toetada taoliste suursündmuste korraldamise kogemust, tõsta teadmisi Eestis tegutsevatest vabaühendustest ning soodustada Eesti vabaühenduste koostööd valdkondlike rahvusvaheliste vabaühendustega ja võimekust rahvusvaheliste ürituste korraldamisel.
IV KODANIKE EUROOPA KONTAKTPUNKT
KÜSKi tegevus Kodanike Euroopa kontaktpunktina
1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud jms)
KÜSK on Euroopa Liidu rahastusprogrammi Kodanike Euroopa kontaktpunktiks. Kontaktpunkti eesmärgiks on teavitada sihtgruppe programmist, tutvustada meetmete tingimusi ja avatud taotlusvoore nii kontaktipunki kui ka partnerite poolt korraldatud sündmusel. 2019. aasta jooksul korraldati, viidi läbi koostöös partneritega ja tutvustati programmi muudel sündmustel 17 korral viies teadmisi programmist rohkem kui 600 osalejani töötubade, ettekannete, veebiseminaride ja partnerlust soodustavate kontaktseminaride kaudu.
Toimus kolm rahvusvahelist kontaktseminari – Eesti-Soome kontaktseminar Soomes, Balti riikide kontaktseminar Leedus koos vestlusvestivali „BUTENT“ külastamisega ja kaheksa riigi osalejaid kokku toov Läänemeremaade kontaktseminar Taanis. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esindusega Eestis, Interreg Kesk-Läänemere programmi, Euroopa Maja MTÜ ja Loov Euroopaga korraldati ühised seminarid. Ühes Eesti Inimõiguste Keskusega viidi Arvamusfestivalil läbi kaks programmi prioriteete puudutavat arutelu. Kutsetega esineti Eesti Linnade Ja Valdade Liidu, Sillamäe Lastekaitse Ühingu, SA Archimedes struktuuriüksus SALTO PI ja Eesti Leader Liidu viiel sündmustel. Ühised infopäevad KÜSKiga viidi läbi kahel korral ja veebiseminarid samuti kaks korda.
Enamikel programmi käsitlevatel sündmustel tutvustati ka KÜSKi rahvusvahelise koostöösuuna võimalusi. Kodanike Euroopa rahvusvahelises koostöös tehtud sündmused aitasid ka Eesti vabaühendusi paremini siseneda rahvusvahelistesse projektidesse nii põhitaotleja kui partnerina.
Programmi taotlustähtaegu, tingimusi ja sündmusi puudutavat meediakajastust korraldati edukalt läbi aasta – igakuised uudiskirjad rohkem kui 1100 listi liikmele ja rohkem kui 2000 järgijaga KÜSKi Facebooki lehel. Kodanikeeuroopa.kysk.ee veebilehe infoni ja regulaarsete uudisteni jõudis 2859 külastajat 4 576 korral. balticseacontact.eu Läänemeremaade kontaktseminari veebilehte külastas 1407 rahvusvahelist huvilist 2064 korral.
2. Tegevuste olulisemad tulemused
Eduka ja aktiivse tegevuse tulemusena kutsuti koordinaatorit nii programmi tutvustama kui ka rahvusvahelise koostöö teemat laiemalt käsitlema mitmetele varasemate ja uute partnerite sündmustele. Selle tulemusena jõuti aastaks plaanitust ja ka eelnevate aastatega võrreldes kaks korda suurema kuulajaskonnani.
Tegevuse tulemuseks võib lugeda ka viimase kolme aasta suurimat taotluste esitamise arvu. 2019. aastal esitati 16 taotlust, 2018. aastal 6 ja 2017. aastal 8 taotlust. Toetus eraldati 2019. aasta esimese poole andmete järgi 1 korral, 2018. aastal toetusi Eestile ei eraldatud ja 2017. aastal saadi samuti üks toetus. Eesti partnerid on 2019. aasta esimese poole toetust saanud projektides osalemas 8. 2018. aastal osalesid partnerid 15. ja 2017. aastal 16. toetust saanud projektis. 2019. aasta teise poole tulemused aruande esitamise ajaks selgunud ei ole. Hindamise tulemused selguvad 2020. aasta esimestel kuudel.
3. Olulised erinevused või kõrvalekalded tegevuste läbiviimisel või tulemustes võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt?)
Suurem osa esialgu planeeritud sündmustest said ellu viidud. Järgmisse aastasse lükkusid seminaride läbi viimine Valgas ja Võrus ning rahvusvahelise koostöö konverentsi korraldamine. Mainitud sündmuste asemel viidi KÜSKiga läbi kaks infoseminari ning osaleti Eesti-Soome sõpruslinnade ja -valdade kohtumisel Pärnus, SA Archimedes struktuuriüksus SALTO PI rahvusvahelises projektide laboris, Sillamäe Lastekaitse Ühingu konverentsi paneelis ja Eesti Leader Liidu seminaril.
V STIPENDIUMID
Stipendiumid
1. Stipendiumite saajad
Saaja
Alus ja põhjendus
Stipendiumi summa
MTÜ Lootuse Küla
Aasta vabaühenduse tiitel, mille annab välja Vabaühenduste Liit oma nõukogu otsusega ja mille esiletõstmiseks on KÜSKi nõukogu otsustanud tiitli saanud vabaühendust toetada stipendiumiga.
Lootuse küla eesmärgiks on sotsiaalselt vähekaitstud ja omadega pahuksisse sattunud meeste ja naiste abistamine ühiskonda naasmisel. MTÜ tegeleb tõhusalt ühiskonna valupunktidega ning osaliselt ka finantseerib seda olles sotsiaalne ettevõte.
5000 eurot
MTÜ Nähtamatud Loomad
Vabaühenduste Liidu nõukogu otsus 18.11.2019.
Tegeleb aktiivselt loomade kaitsega, on saavutanud tsirkuseloomade keelustamise Eestis, kokkulepped mitmete jaekettidega, et lähitulevikus lõpetatakse puurikanade munade müümine jt.
5000 eurot
2. Ettepanekud edaspidiseks stipendiumite andmise kohta.
Parima vabaühenduse stipendium on end igati õigustanud ja vajab jätkamist. Soovitatavn on leida stipendiumid ka teistele sama tunnustusürituse raames tunnustatutele.
VI MUUD TUGITEGEVUSED
Lühiülevaade teistest olulistest kodanikuühiskonda arendavatest tegevustest (lepingutest), millega KÜSK on seotud, kuid mis ei ole selle lepingu osa
Jätkuvalt tellib KÜSK maakondlikelt arenduskeskustelt nõustamis- ja tugitegevusi kodanikuühendustele ja –algatustele. Kokku on üle Eesti 18 konsultanti, neist kaks vene töökeelega. KÜSK tegeleb pidevalt konsultantide töö tulemuste hindamisega ja teenuse kvaliteedi parandamisega. Vastava aruandluse esitame siseministeeriumile eraldi aruandena antud lepingu raames.
KÜSK on sõlminud Rahandusministeeriumiga lepingu, mille kohaselt KÜSKi ülesandeks on seoses KOPi elluviimisega 2019. aastal: maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine; taotlus-, eelarve- ja aruandevormide ning taotluste hindamismetoodika koostamine; infopäevade ja koolituste korraldamine maakondlikele arendusorganisatsioonidele ning soovituste ja ettepanekute esitamine ministeeriumile. Sellel aastal oleme fookusesse võtnud ka KOP programmi lihtsustamise ja kaasajastamise aastaks 2020. KÜSK analüüsib taotlusvoorude tingimusi ja korraldust ning selle põhjal teeb vastavad ettepanekud rahandusministeeriumile, mis seejärel koos läbi arutatakse ja hiljem vooru tingimustes sätestatakse. Samuti oleme osalenud tegevustes, mis on seotud Ida-Viru vabaühenduste teadlikkuse tõstmisega KOPi võimalustest.
Praeguste plaanide kohaselt jätkab KÜSK oma ülesannet täitmist 2020. aasta esimesel poolaastal. See on vajalik eelkõige seetõttu, et 2020. aastaks on plaanitu programmis mõningad lihtsustavad ja halduskoormust vähendavad muudatused ning selle valguses tasuks kindlasti üle vaadata ka vormid ning hindamismetoodika. 2020. aasta teisest poolaastast, pärast KÜSKi kolimist, esialgu KOPiga seotud tegevusi jätkata plaanis ei ole.
EV100 projektid on suuremas osas lõppenud. 2016. ja 2017 taotlusvoorude raames ellu viidud tegevused on suuremas osa lõppenud, tulemas on veel mõned projekti aruanded (viimased lõpetavad aastal 2020). Jaanuaris saabus suur hulk EV100 teavitustoe taotlusvoorust toetust saanud ühingute aruandeid - oli muudatusi ajakavades, kuid üldiselt läksid teavitustegevused hästi ning tänu nendele jõudis info EV100 kingitustest rohkemate inimesteni.
Täiendavalt korraldas KÜSK koostöös siseministeeriumiga õpilaste stipendiumikonkursi „Mina suudan“ (Leping nr : 7-4/1692 24.09.2019). Lepingu aruanne on esitatud ning õpilastele ja nende juhendajatele stipendiumid kogusummas 6500 eurot välja makstud. Stipendiumi saanud õpilasi ja õpetajaid tunnustati siseministeeriumi korraldatud kodanikupäeva üritusel.
KÜSKi teostatud tugitegevused
Tegevuste kokkuvõte
Infopäevad taotlejatele
15.05.19 - AH19 infopäev Tartus (lisaks samal päeval koolitus mõju hindamise ning äriplaani koostamise teemal)
17.05.19 - AH19 sama sisuga infopäev Tallinnas
11.11.19 - AHE20 infopäev Tartus
14.11.19 - AHE20 infopäev Tallinnas
Voorude ava- ja lõpuseminarid, juhtide jututoad jms
10.01.19 - ME17 lõpuseminar Tallinnas
28.03.19 - AH18 juhtide jututuba Tartus (ajajuhtimise teemal, koolitaja Kristjan Otsmann)
02.05.19 - ME18 juhtide jututuba Tallinnas (meeskonnatöö teemal, koolitaja Kadri Kõiv)
05.12.19 - ME18 lõpuseminar Tallinnas
Muud tugitegevused
KÜSKi kommunikatsiooni- ja teavitustöö
Kirjeldus
Ülevaade KÜSKi teavitustegevustest ja olulisematest meediakajastustest
KÜSKi ürituste, tegemiste ja toetusvõimaluste kohta käib aktiivne ja regulaarne teavitustöö vastavalt kommunikatsiooniplaanile.
· KÜSKi kommunikatsioon võimendub läbi MAKide uudiskirjade, kodulehtede ja Facebooki lehtede ning tagab väga hea sihtrühma kaetuse ja informeerituse maakondade lõikes.
· Regulaarselt ilmub erinevate vabaühenduste veebilehtedel infot ja artikleid KÜSKi poolt toetatud projektidest ja ettevõtmistest, mille juures on KÜSK toetajana ka ära märgitud. Näiteks:
o Lootuse Küla kui Kodanikuühiskonna Aasta Vabaühenduse väljakuulutamisel
o Teeme Ära 2019 kokkuvõtete tegemisel
· Jätkuvalt avaldatakse KÜSKi taotlusvoorude ning konkursside kohta jooksvalt infot erinevatel projektide rahastusvõimalusi kajastavatel veebilehtedel nagu www.rup.ee ning Facebooki lehtedel nagu Ideeprojektid Grupp OÜ. Samuti kajastavad infot KÜSKi toetusvõimaluste ja toetatud projektide kohta kohalike omavalitsuste ja maakondade veebilehtedel ning maakondlikes ajalehtedes ja veebilehekülgedel.
· KÜSK jagab oma infot ka toetuse saajate ja teiste vabatahtlikult liitunutega vajaduspõhiselt saadetava infokirja kaudu, kuhu antud hetkel kuulub 1627 adressaati. Kui 2018. aastal jäi kirjade avamise protsent 30% ja 50% vahele, siis sel aastal on kirjade avamise keskmine näitaja lausa üle 50%, mis näitab huvi kasvu meie poolt jagatava info osas.
· Regulaarselt kajastavad KÜSKi uudiseid oma erinevates kanalites ka Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Külaliikumine Kodukant ja Heateo SA.
KÜSKi online kanalite külastatavus
Jätkuvalt kasutame KÜSKi YouTube’i kanalit, et jagada informatsiooni salvestuste ja videote näol ka nendele, kes isiklikult infopäevadele ja koolitustele kohale ei jõua. Aasta jooksul postitatud voore tutvustavaid videoid on vaadatud 380 korral. Ühte kahest videost sai eelnevalt otseülekandena vaadata ka platvormi Zoom vahendusel, uudset võimalust kasutas 13 inimest.
KÜSKi kodulehel oli aasta jooksul kokku vastavalt Google analyticsile:
• 17 320 kasutajat (users)
• 32 604 külastust (sessions)
• 92 895 lehevaatamist (pageviews)
KÜSKi kodulehekülje külastatavuse näitajad on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi langenud, kuid selle taga on asjaolu, et eelmisel aastal samal perioodil koordineeris KÜSK veel osaliselt kohaliku omaalgatuse programmi, mille alaleht oli KÜSKi veebilehe kõige külastatum leht.
2019. aastal olid KÜSKi kodulehe populaarseimad alalehed järgnevad: toetatud projektid ning toetussuunad, taotlusvoorud ning 2019.a arenguhüpet ettevalmistava vooru alaleht.
Facebook on KÜSKi kommunikatsiooniplaani kohaselt üks meediakanal laiema sihtgrupini jõudmiseks. Kommunikatsiooniplaan näeb ette FB kanali kasutamise KÜSKi kõigi toetustegevuste ja sündmuste kajastamisel, teatud juhtudel ka asjakohase teabe vahendamisel. 2019.aastat alustasime 1816 jälgijaga ja aasta lõpuks jälgib KÜSKi lehte 2029 inimest, ehk 213 uut jälgijat. Võrdluseks võib tuua, et terve eelneva aasta jooksul kogusime 163 uut meeldimist.
KÜSKi teised lehed
· NULA inkubaatoriga seotud teavitustöö käib olulisemate sõnumite puhul ka läbi KÜSKi kodulehe ja Facebooki lehe, kuid peamine teavitus toimub endiselt selleks eraldi loodud Facebooki- ja kodulehel. Neid haldab ja hoiab ajakohasena peamiselt inkubaatori korraldamisel partneriks olev Heateo Sihtasutus. NULA inkubaatori veebilehe külastajate, külastuste ja vaatamiste arvud suurenevad stabiilselt. NULA kodulehel oli kokku 2019. a.:
• 4 957 külastajat (users), +26% võrreldes 2018. aasta sama perioodiga
• 7 363 külastust (sessions), +25% võrreldes 2018. aasta sama perioodiga
• 13 226 vaatamist (pageviews), +17% võrreldes 2018. aasta sama perioodiga.
· Jätkuvalt täiendame koostöös MAKidega jooksvalt MAKISe portaali sisu. MAKise uuenenud portaal valmis 2017. aasta kevadel ning alates sellest hetkest on külastajate arv hüppeliselt kasvanud. MAKISe veebilehel oli aasta algusest alates seisuga 17.06 2019. a kokku:
o 9 080 külastajat (users), +91% võrreldes 2018. aasta sama perioodiga
o 12 574 külastust (sessions), +74% võrreldes 2018. aasta sama perioodiga
• 21 248 vaatamist (pageviews), -27% võrreldes 2018. aasta sama perioodiga
· Oma tegemistest teavitame ka Kodanike Euroopa kontaktpunkti veebilehel, mis läbis eelmisel aastal uuenduse ning kogub üha enam külastajaid. KÜSKi Kodanike Euroopa kontaktpunkti kodulehel oli aasta algusest alates seisuga 17.06 2019. a kokku:
o 1 668 külastajat (users), +70% võrreldes 2018. aasta sama perioodiga
o 2 408 külastust (sessions), +83% võrreldes 2018. aasta sama perioodiga
• 3 928 vaatamist (pageviews), +66% võrreldes 2018. aasta sama perioodiga
KÜSKi kajastamine meedias
Allpool on välja toodud vaid mõned silmapaistvamad kajastused. Seisuga 16. juuni 2019 on KÜSKist ilmunud üle saja meediakajastuse nii piirkondlikes kui üle-eestilistes ajalehtedes, online meedias, televisioonis ja raadios.
Jaanuar
· 19.01 kajatas Eesti Jahimeeste Selts enda korraldatud loodusõppepäeva video ja galeriiga ning tõi välja KÜSKi abi, looduspäeva kajastas ka Põhjarannik.
· 23.01 sai Saare maakonna päevalehest Meie Maa lugeda KÜSKi toetatud kovisiooni meetodist, mida Kuressaare Edukontor läbi viib.
· 29.01 rääkis KÜSKi juhataja Agu Laius Harju Elus oma tööst ning presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi saamisest.
· 30.01 ilmus Postimehe Lemmiku rubriigis artikkel meie inkubatsiooniprogrammi vilistlasest Käpp ja Käsi, kus toodi välja, et programm toimib muuhulgas KÜSKi abil.
Veebruar
· 01.02 kirjutas Harju Elu Lootuse küla naistemaja kerkimisest ning kirjutas KÜSKi poolt aasta vabaühendusele osaks saavast auhinnast.
· 20.02 avaldas Postimehe rubriik Meie Eesti loo KÜSKi juhataja Agu Laiusega, milles oli juttu omavalitsustest ja kogukondadest kui regionaalse arengu võtmest.
· 23.03 kirjutas Loomus pikalt oma arenguhüppe projektist ning tõi KÜSKi välja toetuse ja suurepärase koostöö tõttu.
Märts
· 05.03 vahendas Pealinn, et KÜSKi ja Heateo Sihtasutuse loodud NULA inkubaator ootab uusi ideid ning samal päeval kajastas uudist ka heade uudiste portaal Goodnews.
· 06.03 sai järjekordselt alguse juba neljandat hooaega ilmuv Heateo Sihtasutuse, KÜSKi, Eesti Päevalehe ja Delfi artiklisari, milles tuntud ja säravad mõtlejad otsivad lahendusi Eesti ühiskonna valupunktidele. Artiklisarjas ilmusid järgmised lood:
o MIS SIND NÄRVI AJAB? | Luukas Kristjan Ilves: ma tean sinust rohkem
o MIS SIND NÄRVI AJAB | Hanna Martinson: humaanselt ei saa tappa neid, kes tahavad elada
o MIS SIND NÄRVI AJAB | Martin Reim: nüüdisaegsele inimesele nüüdisaegsed võimalused. Ka sportimiseks
o MIS SIND NÄRVI AJAB | Arstid ei tea midagi! Perefoorumid on nõmedad? Vale puha
o MIS SIND NÄRVI AJAB | Ann Runnel: Otse nina all! Miks suurtootjad ei näe, et keskkonnasääst ka rahaliselt ära tasub?
Seoses NULA inkubaatoriga jõudis KÜSKi tegevus ka mitmetesse tele- ja raadiokanalitesse – Vikerraadiosse, KUKU raadiosse, Terevisiooni, Kanal 2 saatesse "Õhtu", Eesti Päevalehte, KUKU raadio saatesse „Ärataja“.
· 10.03 kirjutas Looduskalender sellest, et Eesti Ornitoloogiaühingu veebileht sai tänu KÜSKi toele uue sulestiku.
· 13.03 kajastas Lõuna-Eesti Postimees KÜSKi poolt toetust saava Teeme Ära talgupäeva talgudele registreerimise algust.
· 27.03 kirjutati Rahva Raamatu blogis meie NULA inkubaatori raamatusoovitustest.
Aprill
· 16.04 avaldas bioneer.ee mitmekesisuse päeva raames KÜSKi koordinaatori Evelyn Valtini poolt kirjutatud sisuka artikli, mis avaldati ka Inimõiguste Keskuse lehel.
· 29.04 kirjutas Delfi sellest, et talgupäevade nädal sai hoo sisse ning kulmineerub KÜSKi poolt toetatud Teeme Ära talgupäevaga.
· Teeme Ära talgupäeva toimumist kajastati lisaks veel Lääne Elus, Pärnu Linna lehel, Külauudistes.
Mai
· 02.05 kirjutas Delfi uuest valitusest, rahvastikuministrist ning KÜSKi kuulumisest tema vastutusvaldkonda.
· 02.05 kirjutati Lääneranna Teatajas Teeme Ära talgupäevast ning KÜSK oli peale partneriks olemise välja toodud ka seetõttu, et meie kollektiivi vabatahtlikud aitasid talgude stardipakette kokku panna.
· 05.05 sai Hea Kodaniku portaalist lugeda Teeme Ära talgupäeva õnnestumise kohta, talgupäeva toimumist kajastas ka Lõuna-Eesti Postimees.
Juuni
· 13.06 sai lugeda nii Digigeeniusest kui ka TV3 uudistest KÜSKi poolt alguse saanud NULA inkubaatori vilistlase Tugitakso koostööst ettevõttega Bolt, kelle abiga käivitati teenus erivajadustega inimeste transpordiprobleemide lahendamiseks.
Esitatud info on lünklik, kuna alates 2019. aasta suvest ei ole KÜSKis enam infojuhti ja kõiki tema tööülesandeid ei olnud võimalik jagada teiste töötajate vahel
KÜSKi töötajate esinemised (vabaühenduse, teise rahastaja vms kutsel)
Tarmo Treimann rääkis 22.01.2019.a Rahandusministeeriumi korraldatud seminaril maakondlike arendusorganisatsioonide (MAROd) juhtidele KÜSKi tegevusest nii üldiselt kui ka meie ülesannetest KOP programmis.
Mari-Liis Dolenko rääkis Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja jagamismajanduse seminaril NULA inkubaatori kogemustest.
Evelyn Valtin rääkis Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt 12.02 korraldatud sündmusel “Linnade ja Valdade Päevad 2019” ja 24.-25.05 korraldatud Soome ja Eesti sõpruslinnade ja -valdade kokkutulekul Kodanike Euroopa programmist ja ka KÜSKi rahvusvahelise koostöö konkurssidest.
Evelyn Valtin rääkis 15.03 Sillamäe Lastekaitse Ühingu poolt korraldatud rahvusvahelisel konverentsil „Connect 2019 Estonia“ Kodanike Euroopa programmist ja rahvusvahelise koostöö tegemisest.
KÜSKi kogemuse jagamine rahvusvaheliselt (visiidid KÜSKi, visiidid välismaale)
Agu Laius ja Mari-Liis Dolenko tutvustasid 3.04 KÜSKi praktikaid ja arutlesid kodanikuühiskonna teemadel OECD esindajatega.
Agu Laius, Mari-Liis Dolenko ja Evelyn Valtin tutvustasid 18.03 KÜSKi praktikaid Poola asutusele “National Freedom Institute”, kel on soov vabaühendustele suunatud konkursse parendada.
Agu Laius, Mari-Liis Dolenko, Tarmo Treimann ja Evelyn Valtin tutvustasid 13.06 KÜSKi praktikaid Leedu kolleegidele Sotsiaalministeeriumist, kel on plaanis KÜSKi sarnase riikliku fondi loomine.
Agu Laius osales 27. – 28. juunil Varssavis rahvusvahelisel riikide kodanikuühiskonna arendus- ja rahastamisstruktuuride seminaril. Osalejad Eestist, Horvaatiast, Leedust, Lätist, Maltalt, Poolast, Prantsusmaalt, Rumeeniast, Ühendkuningriigist ja Tšehhist.
9. detsembril külastas KÜSKi Serbia delegatsioon (riigiasutuste ja MTÜde esindajad), kes tundsid huvi KÜSKi tegevuse vastu. Nende käest saime teada, et Serbias on avalikult kogutavad andmed vabaühendsute osas avalikult kättesaadavad kogu mahus.
Muud tegevused
1. novembril toimus Rakveres KÜSKi kogemuspäev, mis keskendus ebaõnnestumistest õppimisele. Vabaühendusi osales taas üle kogu Eesti, kokku umbes inimest. Väikese kokkuvõtte ning viite pildigaleriile leiab siit.
KÜSKi töötajad töörühmades, komisjonides, ümarlaudades, projektides
KÜSKi töötaja
Töörühm, komisjon, projekt
Tulemus
Tarmo Treimann
Avatud valitsemise partnerluse ümarlaud.
AVP ümarlaud on andnud sisendi AVP 2018-2020 tegevuskava koostamisse ning see kiideti 2018 heaks. 2019 aastal ümarlaual aktiivseid tegevusi ei olnud, kuid on jätkunud omavaheline kommunikatsioon e-posti teel ja Eesti AVP oli esindatud rahvusvahelisel AVP kohtumisel (summit) Kanadas.
Tarmo Treimann
Ühinguõiguse revisjoni komisjoni liige
Ühinguõiguse revisjon viiakse läbi 2016-2020. Töörühma tulemused on Justiitsministeeriumile esitatud. Revisjoni komisjon on andnud oma panuse ja tagasiside töörühma tööle, KÜSK esitas oma tagasiside Siseministeeriumiga kahasse.
Tarmo Treimann
Rahastajate ümarlaud - “KOV kui vabaühenduste rahastaja” töögrupp
On toimunud töögrupi avakohtumine, kus kaardistati probleeme valdkonnas ja lepiti kokku järgmised sammud. 2020 aastal on plaanis MAKide abiga kaardistada taas vabaühenduste rahastamise korraldus omavalitsustes üle Eesti.
Tarmo Treimann
INSA lõimumisalaste koostöötegevuste ekspertgrupp
On antud sisend ja soovitused lõimumisalaste koostöötegevuste aastaplaani koostamisel.
Katriin Pannal
Rahastajate ümarlaud - mõju hindamise töögrupp
Toimus töögrupi avakohtumine, kus räägiti täpsemalt ühenduste rahastamise juhendmaterjali mõju puudutavast osast, töörühma liikmete kogemusest projektide mõju hindamisel. Järgmist kohtumist veel kokku ei lepitud.
Evelyn Valtin
Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustik
Toimusid mitmed võrgustiku seminarid ja mitmekesisuse päeva tähistamine 17. aprillil. Arvamusfestivalil ühe Eesti Inimõiguste Keskuse ja Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikuga arutelude korraldamine.
Mari-Liis Dolenko
Lääne-Harju Leader projektide hindamiskomisjon
Osaletud 2 meetme komisjonis, vahetatud ühtlasi mõtteid Leader ja KÜSKi hindamispraktikate teemal.
Mari-Liis Dolenko
Rahastajate ümarlaud
Avakohtumisel osalemine, KÜSKi praktikate jagamine
Mari-Liis Dolenko
Kodanikuühiskonna arengukava uuendamine
Seonduvate dokumentide analüüs ja kommenteerimine
Agu Laius
Rahastajate ümarlaud ja selle KOV rahastamise töörühm
KODARa (kodanikuühiskonna programm) koostamise juhtrühm ja selle vabaühen-duste võimekuse töörühm
EKAKi ühiskomisjon
Kultuuriministeeriumi Aasta Kodaniku žürii
Liige, töörühma juht
Liige, töörühma juht
Liige.
Liige
Aruande kinnitus:
Allkirjaõigusliku isiku nimi
Amet
Allkiri
Agu Laius
Juhataja
digitaalne