Automaatkontrolli teenuse nõuded1 Määrus kehtestatakse lastekaitseseaduse § 201 lõike 7 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) Lapsega töötava isiku automaatkontrolli teenuse nõuded tulenevalt lastekaitseseaduse

§ 201 lõike 1 eesmärgist; 2) automaatkontrolli teenuse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) automaatkontrolli teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimused; 4) automaatkontrolli teenuse kasutamisel töödeldavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad

ja saadavad andmed. § 2. Automaatkontrolli teenuse nõuded (1) Automaatkontrolli teenus tagab lapsega töötamist võimaldavale isikule läbi töötamise registri

võimaluse kontrollida lapsega töötava isiku karistatuse andmeid. (2) Automaatkontrolli teenuse kasutamisel võib käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja

ulatuses töödelda, töötamise registrisse ja karistusregistrisse kantud andmeid. § 3. Automaatkontrolli teenuse kasutaja (1) Automaatkontrolli teenust võib lapsega töötava isiku karistatuse andmete kontrollimiseks

kasutada lapsega töötamist võimaldava isiku volitatud füüsiline isik. (2) Teenuse kasutaja isiku üldandmete või automaatkontrolli teenusele juurdepääsu õiguse

muutumisest peab lapsega töötamist võimaldav isik viivitamata teavitama automaatkontrolli teenuse volitatud töötlejat. § 4. Vastutav ja volitatud töötleja (1) Automaatkontrolli teenuse vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet ning volitatud töötleja

Registrite ja Infosüsteemide Keskus. (2) Vastutav töötleja: 1) vastutab automaatkontrolli teenuse toimimise eest, andes volitatud töötlejale

automaatkontrolli teenuse toimimise tagamiseks vajalikke juhiseid, ja kavandab teenuse arendamist; 2) lahendab automaatkontrolli teenuse toimimist puudutavaid õiguslikke küsimusi; 3) teavitab volitatud töötlejat automaatkontrolli teenuse toimimist ja kasutamist puudutavate

kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja teenust reguleerivate õigusaktide muutmise kavatsusest; 4) töötab koos volitatud töötlejaga välja automaatkontrolli teenuse turvanõuded. (3) Volitatud töötleja: 1) tagab teenuse kasutajale võimaluse saada töötamise registri kaudu lapsega töötava isiku

karistatuse andmeid; 2) nõustab teenuse kasutajaid tehnilistes küsimustes ja tagab teenuse infotehnoloogilise

kasutajatoe; 3) korraldab automaatkontrolli teenuse haldamise, hooldamise ja majutamise; 4) töötab koos vastutava töötlejaga välja automaatkontrolli teenuse turvanõuded ja rakendab

järjepidevalt andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 5) tagab andmete säilimise ja kustutamise vastavalt lastekaitseseaduse § 201 ja käesolevas

määruses sätestatud nõuetele; 6) teavitab vastutavat töötlejat viivitamata automaatkontrolli teenuse toimimist ja kasutamist

puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest; 7) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid automaatkontrolli teenuse arendamiseks ja viib neid

ellu koostöös vastutava töötlejaga. § 5. Teenusele juurdepääs (1) Teenuse kasutajale võimaldatakse automaatkontrolli teenusele juurdepääs üksnes lapsega

töötava isiku karistatuse andmete kohta päringute tegemiseks. (2) Teenuse kasutaja juurdepääs automaatkontrolli teenusele toimub töötamise registri kaudu. (3) Automaatkontrolli teenusele juurdepääsu andmisel identifitseeritakse teenuse kasutaja

autentimise teenuse alusel.

(4) Lisaks teenuse kasutajale on automaatkontrolli teenusele juurdepääs: 1) vastutaval ja volitatud töötlejal lastekaitseseaduses ja käesolevas määruses sätestatud

ülesannete täitmiseks; 2) Andmekaitse Inspektsioonil isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle

järelevalve tegemiseks. § 6. Andmete koosseis, andmeandjad ja saadavad andmed (1) Automaatkontrolli teenus töötleb teenusele juurdepääsu andmisel ja selle kasutamisel

järgmisi teenuse kasutaja andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) selle lapsega töötamist võimaldava isiku nimi ja registrikood, kelle nimel teenuse kasutaja

andmeid pärib; 4) aadress või e-posti aadress. (2) Automaatkontrolli teenus töötleb teenuse kasutamisel järgmisi maksukorralduse seaduse §-

s 251 sätestatud töötamise registrisse kantud andmeid: 1) tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi; 2) tööd tegeva isiku isikukood või sünniaeg; 3) tööd võimaldava isiku registri- või isikukood ja nimi; 4) teave sellega kohta, kas isik on lapsega töötav isik. (4) Automaatkontrolli teenus töötleb ja väljastab teenuse kasutajale lapsega töötava isiku kohta

järgmised karistusregistrisse kantud andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või sünniaeg; 3) karistusregistri seaduse § 20 lg 21 sätestatud andmed. (5) Automaatkontrolli teenus võimaldab teenuse kasutajal saada lisaks lõikes 4 sätestatule

andmeid isiku karistatuse kohta karistusregistri seaduse §-s 30 sätestatud päringuga teise liikmesriigi registrisse ja kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi. § 7. Andmete logimine Automaatkontrolli teenuse kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja

organisatsiooniliste meetmete abil. Iga päringu kohta logitakse: 1) selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle nimel teenuse kasutaja andmeid

päris; 2) teenuse kasutaja ees- ja perekonnanimi; 3) teenuse kasutaja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg; 4) päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg; 5) päritud andmed.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Riigikantselei

Meie 06.10.2026 nr 8-1/7251-1

Lastekaitseseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu Lastekaitseseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (automaatkontroll) Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Lastekaitseseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame teie seisukohti ja ettepanekuid kahe nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Lastekaitseseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu

2. Lastekaitseseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Riigikohus

Viru Maakohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Andmekaitse Inspektsioon

EELNÕU

06.08.2026

Lastekaitseseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seadus

§ 1. Lastekaitseseaduse muutmine

Lastekaitseseaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

„§ 201. Lastekaitsetöötaja ja lapsega töötava isiku nõuetele vastavuse automaatkontroll

(1) Automaatkontrolli eesmärk on tagada lapsega töötavate isikute ja lastekaitsetöötajate pidev

vastavus käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1–2 sätestatud nõuetele ning laste kaitse.

(2) Lapsega töötamist võimaldav isik võib automaatkontrolli süsteemi lisada üksnes tema juures

tegutsevad lapsega töötavad isikud.

(3) Automaatkontroll kontrollib kord kuus isiku vastavust käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1–2

sätestatud tingimustele. Lapsega töötava isiku automaatkontrolli süsteem töötleb isiku

üldandmeid, isiku töökoha andmeid ja karistatuse, sealhulgas karistusregistri arhiivi andmeid.

Päringute andmeid säilitatakse kaks aastat.

(4) Automaatkontrolli süsteem saadab lapsega töötamist võimaldavale isikule päringu vastuse

positiivse või negatiivse tulemusena. Kui automaatkontrolli süsteem tuvastab lapsega töötava

isiku puhul lapsega töötamise piirangu, saadab süsteem tulemuse ka Sotsiaalkindlustusametile.

(5) Enne automaatkontrolli suunamist on lapsega töötamist võimaldav isik kohustatud

kontrollitavat isikut teavitama isikuandmete töötlemisest ning selle õiguslikust alusest ja

eesmärgist.

(6) Lapsega töötava isiku automaatkontrolli süsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet

ja volitatud töötleja on Registrite- ja Infosüsteemide Keskus.

(7) Täpsemad nõuded automaatkontrolli süsteemile, sealhulgas vastutava ja volitatud töötleja

ülesanded, täpsem andmekoosseis, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele juurdepääsu

võimaldamise tingimused ja muud korralduslikud küsimused kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.“.

§ 2. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 teksti täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) lapsega töötamise piiranguga isiku pildi avaldamine.“;

2

2) paragrahvi 20 lõiget 21 täiendatakse pärast tekstiosa „ümberhindamise otsuse.“ tekstiosaga „

Kui füüsilisel isikul on lastega töötamise piirang lastekaitseseaduse § 20 lõike 1 alusel, sest teda

on karistatud karistusseadustiku § 141 lõike 2 punktis 1, § 1411 lõike 2 punktis 1 või §-des 1432–

1451 sätestatud kuriteo toimepanemise eest, kuvatakse päringu vastuses ka isikut tõendavate

dokumentide andmekogus olev selle isiku dokumendifoto.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2030. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2026

Algatab Vabariigi Valitsus

1

Lastekaitseseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõul on kaks eesmärki. Esiteks luuakse tööandjatele mugavustööriist, mis aitab automatiseerida

töö juures lastega kokkupuutuvate isikute vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Teiseks hakatakse

lastekaitse päringu puhul kuvama lastega töötamise piiranguga inimeste dokumendifotosid. Seda

juhul, kui isik on toime pannud laste vastase kontaktse seksuaalkuriteo (nt vägistamise). Selle

eesmärk on paremini kaitsta lapsi seksuaalkurjategijate eest.

Kavandatavad muudatused ei too kaasa ettevõtete, inimeste ega vabaühenduste halduskoormuse

kasvu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeerium ([email protected])

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu kohaselt muudetakse karistusregistri seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

18.03.2026, 30 ja lastekaitseseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.12.2024, 23.

Eelnõu on koostatud vastavalt 2. aprilli 2026.aasta Vabariigi Valitsuse otsusele.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Karistusregistri seaduse ja lastekaitseseaduse muutmise eesmärk on kaitsta lapsi senisest paremini

seksuaal- ja teiste ohtlike kurjategijate eest ning vähendada kodanike ja ettevõtjate halduskoormust,

mis tekib lapsega töötavate isikute kohta regulaarselt karistusregistris päringuid tehes.

Väljatöötamiskavatsust eelnõu kohta ei koostata, kuna seadusemuudatused on väheolulised ja

olulise mõjuta (HÕNTE § 1 lg 2 p 5).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt kavandatakse kaht muudatust.

3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse lastekaitseseadust (LasteKS).

Muudatus seisneb selles, et edaspidi on lastega töötamist võimaldavatel isikutel (eelkõige

tööandjatel) võimalik kontrollida lapsega töötava isiku (LasteKS § 18 lg 2) teatud andmeid

2

automaatselt. Kehtiva õiguse järgi peavad lapsega töötamist võimaldavad isikud tegema vähemalt

kord aastas karistusregistris päringu lapsega töötava isiku töötamise piirangu kohta.

Lapsega töötav isik on inimene, kes oma töö või tegevuse tõttu puutub lapsega vahetult kokku

– suhtleb lapsega, juhendab, õpetab, hooldab, nõustab, tegeleb lapsega teenuse osutamisel vms.

Lapsega töötava isiku all peetakse silmas kõiki lasteasutuses töötavaid või tegutsevaid isikuid,

kes lastega vahetult kokku puutuvad, niisamuti isikuid, kellel ametijuhendi või töö iseloomu tõttu

tuleb lastega vahetult kokku puutuda teistes, mitte ainult lastele mõeldud asutustes.

Lapsega töötavaks ei peeta inimest, kes oma töös küll puutub kokku ka lastega, kuid ei tegele

nendega vahetult ega püsivalt. See tähendab, et tema töö ei hõlma laste juhendamist, kasvatamist,

nõustamist ega hooldamist. Nii ei loeta lapsega töötavaks isikuks näiteks müüjat,

klienditeenindajat ega tavapärast linnaliini bussijuhti, kes lapsi küll teenindab, kuid ei puutu

nendega oma töö iseloomu tõttu vahetult kokku. Teisiti on näiteks koolibussi või

ekskursioonibussi juhi puhul, kes veab lapsi kindla rühmana ja puutub nendega oma töö tõttu

vahetumalt kokku. Seetõttu peab tööandja igal konkreetsel juhul hindama, kas inimest tuleb tema

tööülesandeid arvestades pidada lapsega töötavaks isikuks.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja muuta tööandjate jaoks mugavamaks LasteKS § 20 lg-st 3

tuleneva kohustuse täitmist sellega, et nad ei pea kord aastas karistusregistrisse lapsega töötava isiku

nime ja isikukoodi sisestama, vaid päring tehakse kord kuus automaatselt. Mida lihtsam ja

mugavam on sellist kohustust täita, seda suurem on tõenäosus, et tööandjad seda ka teevad. LasteKS

§ 20 lg 3 sätestatud kohustuse täitmine on lastekaitse seisukohalt väga oluline. Ühiskond peab

tagama, et meie kõige nõrgemate ja haavatavamate liikmete juurde ei satuks isikud, kes võivad

kujutada ohtu nende vaimsele ja füüsilisele heaolule. Praktikas on esinenud olukordi, kus lastega

töötamise piiranguga isikud on sattunud näiteks kooli kojameheks või kooli bussijuhiks. Selliste

olukordade vältimiseks on oluline, et piirangu kontrollimine oleks võimalikult tõhus ja mugav.

Tehniliselt plaanitakse automaatne kontroll liidestada töötamise registriga (edaspidi TÖR).

Tööandja märgib TÖRis ära need inimesed, kes tema juures töötavad ning töö raames lastega

vahetult kokku puutuvad (või on mõnel muul põhjusel seaduse mõttes lapsega töötavad isikud –

mõnel juhul võivad sellisteks olla kõik ettevõttes töötavad inimesed). Lapsega töötava isiku

automaatkontrolli süsteem võtab töötamise registrist nende isikute andmed, kelle kohta on vaja

kontrolli teha ning teeb perioodiliselt kord kuus automaatselt päringu karistusregistrisse (KarRS §

20 lg 1 p 9), edastades tulemused tööandjale ning positiivse tulemuse korral (kui isikul on lastega

töötamise piirang) ka Sotsiaalkindlustusametile, kes on LasteKS § 38 lg 2 kohaselt määratud tegema

riiklikku järelevalvet muu hulgas LasteKS § 20 lg-s 3 sätestatud nõude täitmise üle.

Loodava õigusnormiga lisatakse lastekaitseseadusesse uus, seitsmest lõikest koosnev § 201, mis

loob tööandjatele õigusliku aluse lapsega töötavaid isikuid automaatselt kontrollida.

 Lõige 1 sätestab automaatpäringu (ehk isikuandmete töötlemise) eesmärgi, milleks on

tagada lapsega töötavate isikute pidev vastavus LasteKS § 20 lg-tes 1 kuni2 sätestatud

tingimustele ning laste kaitse.

 Lõikega 2 täpsustatakse, et automaatkontrolli süsteemi saab kasutada vaid lapsega töötamist

võimaldav isik (tööandja), kes võib päringute tegemiseks lisada automaatkontrolli süsteemi

vaid enda juures tegutsevad lapsega töötavad isikud. Sisuliselt ei muutu võrreldes kehtiva

õiguskorraga midagi, sest juba praegu peavad lastega töötamist võimaldavad isikud

vähemalt korra aastas töötajate suhtes taustakontrolli tegema. Automaatpäring teeb selle

tööandja jaoks mugavamaks ning vähendab halduskoormust korduvate päringute tegemisel.

3

Kuna kontrolli võib teha vaid lapsega töötava isiku suhtes, tuleb isik automaatkontrollist

eemaldada nii pea, kui ta lõpetab tegutsemise töökohal, kus ta puutub vahetult kokku

lastega.

 Lõikega 3 sätestatakse, millise intervalliga automaatpäringut tehakse, milliseid andmeid

selleks töödeldakse ja kui kaua andmeid säilitatakse. Automaatpäring tehakse iga kuu, mis

on proportsionaalne intervall, võrreldes ühe äärmusena nt iga-aastase või teise äärmusena

nt igapäevase kontrolliga. Igakuine kontroll on piisavalt tõhus, kuid samas hoiab

põhiõiguste riive proportsionaalselt väiksena.

Töödeldavad andmed on piiratud minimaalselt vajaliku, st karistusregistri ja karistusregistri

arhiivi andmetega, ilma milleta ei ole võimalik kontrollida isikul lasuvat lastega töötamise

piirangut. Selleks, et oleks võimalik piirata ebaseaduslikke päringuid, võimaldatakse

süsteemil töödelda teenuse käigus ka isiku töötamise andmeid, mis näitavad, kas isik töötab

konkreetse tööandja juures või mitte. Samuti on vaja isiku kokku viimiseks tema

karistusandmetega töödelda tema üldandmeid. Andmete säilitamise kaheaastane tähtaeg on

ette nähtud eelkõige riikliku järelevalve tegemiseks. Lõikega 4 sätestatakse millisel kujul ja

kellele automaatpäring tulemusi edastab. Kuna päringu eesmärgiks on tööandjate juriidilise

kohustuse lihtsustamine, jääb töödeldav andmehulk võrreldes täna tehtavate päringutega

samaks. Selleks, et piirata andmetöötlust rangelt vajalikuga, edastatakse tööandjale vastus

vaid jah/ei kujul. Selleks, et tõhustada järelevalvet, edastatakse piirangu korral tulemus ka

Sotsiaalkindlustusametile, et neil oleks võimalik teha järelevalvet, kas piiranguga isik ka

tegelikult töökohustustest vabastati.

 Lõikega 5 sätestatakse lapsega töötamist võimaldava isiku kohustus teavitada töötajat

kontrollist enne selle tegemist, samuti kontrolli õiguslikust alusest ja eesmärgist. See tagab

isiku teadlikkuse tema isikuandmete töötlemisest.

 Lõikega 6 sätestatakse taustakontrolli teenuse vastutav töötleja, kelleks on

Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusamet on ainuke loogiline valik, sest vastavalt

LasteKS § 38 lg-le 1 on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud tegema järelevalvet lastega

töötamise piirangu järgimise üle ning mõne teise asutuse lisamine sellesse protsessi oleks

tarbetu ja asjatut halduskoormust tekitav bürokraatia. Volitatud töötlejaks on Registrite ja

Infosüsteemide keskus, sest nad on volitatud töötlejaks ka hädaolukorra seaduses sätestatud

sarnasel põhimõttel töötaval taustakontrolli teenusel.

 Lõikega 7 sätestatakse volitusnorm, mis võimaldab Vabariigi Valitsusel määrusega

kehtestada ja piiritleda automaatkontrolli süsteemi täpsemad nõuded, sealhulgas vastutava

ja volitatud töötleja ülesanded, täpsemad andmekoosseisud, andmeandjad ja saadavad

andmed, teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimused ja muud korralduslikud

küsimused.

Eelnõu kohaselt kavandatav LasteKS § 201 lg 6 alusel antav määrus on analoogne hädaolukorra

seaduse § 411 lg 10 alusel antud määrusele. Selles täpsustatakse automaatkontrolli teenuse nõuded,

kasutaja, vastutav ja volitatud töötleja, teenusele juurdepääsu sätted ning täpsemad

andmekoosseisud, andmeandjad ja saadavad andmed. Samuti sätestatakse määruses, milliseid

andmeid logitakse.

3.2. Eelnõu §-ga 2 muudetakse ja täiendatakse karistusregistri seadust (KarRS).

4

Muudatus hõlmab KarRS § 3 ja§ 20 lg 21 muutmist selliselt, et kui isiku suhtes tehakse KarRS § 20

lg 1 p-s 9 sätestatud päring ning selgub, et ta ei vasta LasteKS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning

ta on toime pannud lastevastase kontaktse seksuaalkuriteo (s.o KarS § -s 141 lõike 2 punktis 1, §

1411 lõike 2 punktis 1 või §-des 1432–1451 sätestatud süüteo), siis kuvatakse päringu vastuses lisaks

asjakohasele kirjele ka isiku dokumendifoto.

Seadusemuudatuse jõustumise järel on lapsed paremini kaitstud kui varem. Hoolimata sellest, et

päringu tegemiseks on vaja nii isiku nime kui ka isikukoodi, aitab päringu positiivse tulemuse

(isikul on karistus, mis välistab tal lastega töötamise) korral isiku dokumendifoto kuvamine

tööandjal, lapse seaduslikul esindajal ja Sotsiaalkindlustusametil (kes on ainukesed isikud, kes

KarRS § 20 lg 1 p 9 alusel võivad päringut teha) veenduda isikusamasuses näiteks juhul, kui lapsele

eraõpetajat palkav lapsevanem on isikukoodi hankinud internetist avalikke allikaid kasutades või

kui lastega töötada sooviv inimene ei ole esitanud isikut tõendavat dokumenti, vaid on isikukoodi

potentsiaalsele tööandjale öelnud või kirjutanud. Neil juhtumitel väldib päringu juurde foto lisamine

olukorda, kus piiranguga inimene satub lastega töötama, kuna on tööandjale andnud sama nimega,

aga lastega töötamise piiranguta inimese isikukoodi. Kuna isiku foto avaldamine on karistusregistri

päringu sõnalise vastusega võrreldes inimeste põhiõigusi (eelkõige eraelupuutumatust, kuid ka

õigust elule ja isikupuutumatusele) rohkem kahjustav meede, on foto lisamine registriväljavõttele

ette nähtud vaid puhkudel, kui inimene on oma varasema tegevusega näidanud, et ta on lastele eriti

ohtlik – need on inimesed, kes on varemgi alaealiste suhtes toime pannud kontaktseid

seksuaalkuritegusid (näiteks vägistamine või muu sugulise iseloomuga tegu alaealise suhtes).

Hoolimata sellest, et uuringud näitavad, et avalikel seksuaalkurjategijate registritel ei ole

seksuaalkurjategijate retsidiivsuse vähendamisele positiivset mõju, näitab osa uuringud, et avalik

karistusregister võib vähendada esmatoimepanemise riski1. Laste kaitsmise huvides on oluline

haarata kinni igast võimalusest ja rakendada kõiki meetmeid, mis võivad aidata toimepanemist

vähendada. Kuigi pildi lisamine lastekaitse päringu juurde ei muuda registrit formaalselt avalikuks,

sest päringuid võivad teha endiselt vaid tööandja, lapsega töötamiseks vastava tegevusloa väljastaja

ning lapse seaduslik esindaja, siis aitab kurjategijate fotode lisamine kindlasti suurendada registri

positiivset avalikku mõju, sest kui kellelegi on pilt kogukonnas tegutsevast kurjategijast, kes on

pannud toime lastevastase kontaktse seksuaalkuriteo, siis on tal võimalus teavitada ka oma lähedasi

võimalikust ohtlikust inimesest.

Samas ei ole ohtu, et kaasneksid eelt viidatud uuringus (vt lk 9-12) välja toodud negatiivsed mõjud:

noorte inimeste igavene registrisse sattumine; seksuaalkurjategija negatiivne mõju tema kodu

lähedal asuva kinnisvara hinnale; kogukonna teadetest tulenev politsei töökoormuse kasv ning

omakohtust tulenev risk nii seksuaalkurjategijate kui ka nende lähedastel sattuda füüsilise ja vaimse

rünnaku alla.

Noored inimesed ei satu registrisse, sest erinevalt riikidest, kus uuringud on tehtud, ei ole Eestis

karistatav alaealistel enda kohta lapsporno valmistamine ja jälgimine. Ülejäänud negatiivseid

mõjusid ei kaasne, sest registrist tohivad päringuid teha vaid KarRS § 20 lg 1 p-s 9 nimetatud isikud

(tööandja, tegevusloa väljastaja ja lapse seaduslik esindaja) kontrollimaks, kas päringu subjektil on

lastega töötamise piirang või mitte. See tähendab, et kuigi preagu ühtegi reaalset

kontrollimehhanismi ei ole, mis välistaks, et ilma õiguseta isik registrist andmeid pärib, ei tohi neid

andmeid kasutada kinnisvara hindamiseks või otsustamaks, kelle kohta kaebus teha ega ka mitte

omakohtu sihtmärkide valimiseks. Andmete ebaseaduslikku kasutamist hoiab ära IKS § 65 lg-s 1

sätestatud väärteokoosseis, mille eest on ette nähtud kuni 20 miljoni euro suurune trahv.

1 Vt nt: Napier, S., Dowling, C., Morgan, A., & Talbot, D. (2018). What impact do public sex offender registries have

on community safety? Trends & Issues in Crime and Criminal Justice No. 550, Australian Institute of Criminology. lk

12.

5

Isegi kui möönda, et eelnõukohane seadus toob endaga kaasa teatud määral negatiivseid

tagajärgesid, siis on laste kaitsmine väga oluline eesmärk, mille olulisus riskid üles kaalub. Tuleb

arvestada, et kuritegude toimepanemine on isikute vaba otsus ning inimesed, kes raskeid

kuritegusid, sealhulgas seksuaalkuritegusid toime panevad, peavad arvestama, et teiste isikute

õiguste ja vabaduste kaitseks võivad kuriteo toimepanemisega kaasneda toimepanija jaoks

negatiivsed tagajärjed.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu kohaselt ei kavandata õigusesse uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Esimene muudatus

Euroopa Kohus tegi 21.04.2026 otsuse asjas Commission v Hungary (C-769/22) milles öeldakse

muuhulgas, et süsteem, kus andmetele ligipääsemise otsustab taotleja, andes kinnituse, et tal on

õiguslik alus olemas, ei ole piisav, et piirata isikuandmete töötlemist rangelt vajalikuga, nagu nõuab

isikuandmete kaitse üldmäärus. Euroopa Kohtu otsus ei ole aga Eesti jaoks asjakohane, sest kuigi

meil saaks hakata tegema massilisi automaatpäringuid ilma, et pädev asutus nende õiguspärasuses

iga kord veenduks, ei ole põhiõiguste riive sama intensiivne kui Ungaris. Ungaris sai taotluse alusel

kätte kõik isiku karistusandmed, meie automaatpäringus saab teada vaid fakti, kas isikul on lastega

töötamise piirang, või kas ta on toime pannud lastevastase kontaktse seksuaalkuriteo ning teatud

põhjendatud juhtudel väljastab süsteem ka tema näokujutise. Eelnõu seisukohalt ei ole asjakohane

ka see, et muude karistusregistri päringute puhul säilib Ungari lahendusega sarnane süsteem, kus

taotleja saab nelja euro eest kõik kehtivad karistusandmed ning kinnitab päringu õiguspärasust

omakäeliselt - eelnõuga muude päringute korda ei muudeta ning Eestis võimaldab andmejälgija

kontrollida andmete kasutamist, aidates tagada piisava õiguskaitse ja selle, et isikuandmeid

töödeldakse üksnes hädavajalikus ulatuses.

Teine muudatus

Euroopa Liidu õiguses reguleerib isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM).

Selle art 5 lg 1 p c sätestab võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte. See tähendab, et

isikuandmete töötlemine peab olema piiratud vaid sellega, mis on eesmärgi saavutamise seisukohalt

vajalik, asjakohane ja oluline. Kuna inimese dokumendifoto lisatakse vaid lastekaitsepäringute

juurde, kui isikul on eluaegne lastega töötamise piirang lastevastase kontaktse seksuaalkuriteo tõttu,

siis täidab pildi lisamine olulist teavitamise ja laste kaitsmise funktsiooni, mida ei oleks võimalik

saavutada ilma pilti lisamata. Arvestades seksuaalkuritegude ja seksuaalkurjategijate olemust, oleks

pelgalt teksti või indikatiivse värvi lisamine liiga leebe meede ega aitaks tuvastada inimesi, kes on

andnud vale isikukoodi. Samuti sätestab karistusandmete kohta erinõuded IKÜM art 10, mille

kohaselt süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud

isikuandmeid töödeldakse art 6 lg 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui

töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased

kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Süüteoasjades süüdimõistvate

kohtuotsuste terviklikku registrit peetakse ainult ametiasutuse järelevalve all. Ka need nõuded on

täidetud – karistusregister on riiklik register ning karistusregistri päringute tegemiseks on seaduses

ette nähtud kindlad eeldused ja tingimused. Seega on fotode lisamine kooskõlas nii IKÜM-i kui ka

muude Euroopa Liidu õigusaktidega.

6

6. Eelnõu mõjud

Esimene muudatuse puhul on peamiseks mõjuks ettevõtjate ning lastega töötamist võimaldavate

asutuste ja eraisikute halduskoormuse vähenemine. Juba praegu võivad tööandjad teha

lastekaitsepäringuid tasuta ja nii tihti, kui soovivad (viimase kahe aasta jooksul on tehtud lastekaitse

päring 7515 isiku kohta). Samas ei ole töötajatel praegu kindlust, kui tihti nende andmeid

töödeldakse. Uus regulatsioon annab nii töötajatele selguse nende isikuandmete töötlemise suhtes,

kui ka tööandjatele kindluse, et nende tööle võetavatel lapsega töötavatel isikutel ei ole lastega

töötamise piirangut. Kuna Eestis on päringusüsteem üles ehitatud selliselt, et vastusena antakse

ainult teada, kas päritud isikul on lastega töötamise keeld või mitte, on andmetöötlus

automaatpäringu abil põhjendatud ja proportsionaalne. Samas on tegemist olulise halduskoormuse

vähendamisega ettevõtja või asutuse juhi jaoks: olles töötaja kord automaatkontrolli jaoks ära

märkinud, võib ta käsitsi lisakontrollimiseta kindel olla, et talle antakse operatiivselt teada, kui

mõnel tema juures töö tõttu lastega kokku puutuval inimesel on tekkinud lastega töötamise keeld.

See võimaldab sellised inimesed lastega kokkupuutumist eeldavalt ametikohalt operatiivselt

eemaldada või töö ümber korraldada.

Teise muudatuse puhul on õiguskirjanduses välja toodud järgmisi probleeme2:

1) noored inimesed võivad sattuda noorepõlve rumaluse tõttu eluks ajaks avalikku registrisse,

mis pärsib oluliselt nende võimalusi saada täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks;

2) kannatada võib saada kolmandate isikute omand selle tõttu, et nende kinnisvara väärtus on

otseses seoses sellega, kas nende kinnisvara lähedal elab mõni registrisse kantud isik või

mitte;3

3) kohalike jõuametite töökoormus võib kasvada, sest elanikud hakkavad registrisse kantud

isiku tegusid tavapärasest kahtlasemaks pidama ja aina rohkem politseid teavitama;4

4) registrisse kantud isikud ja nende pereliikmed võivad sattuda rünnaku ohvriks.5

Taoliste mõjude avaldumist Eestis võib pidada vähetõenäoliseks, sest negatiivsetel eesmärkidel

Eestis karistusregistri andmeid kasutada ei või ning selle eest on ette nähtud kuni 20 miljoni suurune

trahv.

2 Napier, S., Dowling, C., Morgan, A., & Talbot, D. (2018). What impact do public sex offender registries have on

community safety? Trends & Issues in Crime and Criminal Justice No. 550, Australian Institute of Criminology. 3 Ei leidunud ühtegi uuringut, kus oleks uuritud, kui paljusid inimesi selline muudatus mõjutab. Siiski on uuringuid,

mis näitavad, et seksuaalkurjategija kogukonda kolimine võib mõjutada kinnisvara hinda kuni 14% - Caudill, S. B.,

Affuso, E., & Yang, M. (2015). Registered sex offenders and house prices: An hedonic analysis. Urban Studies,

52(13), 2425–2440. (lk 13) 4 Mõju on Eesti kontekstis raske hinnata, sest enamik uuringuid on tehtud piirkondades, kus seksuaalkurjategija peab

ennast ise kohalikus politseijaoskonnas registreerimas käima. Siiski on uuringud näidanud, et 58% jaoskondadest on

tundnud, et seksuaalkurjategija kogukonda kolimine suurendab jaokskonna töökoormust ning üle veerandi uuringus

osalenutest on leidnud, et seksuaalkurjategija kogukonda kolimine vähendab politsei võimekust tegeleda teiste

ülesannetega. Zevitz RG & Farkas MA 2000. Sex offender community notification: Assessing the impact in

Wisconsin. Research in Brief no. NCJ 179992. Washington, DC: National Institute of Justice. https://www.ncjrs.g

pdffiles1/nij/179992.pdf 5 Kuigi mõju uurimiseks ei ole väga suure valimiga uuringuid tehtud, on küsitlused näidanud, et USAs satub umbes

14% registreeritud seksuaalkurjategijatest füüsilise rünnaku ohvriks ja 42% verbaalse rünnaku ohvriks. (Flattery, M.,

& Nöel, W. N. (2020). Sex offender registration and notification policies: Summary and assessment of research on

claimed impacts to registered offenders. Federal Research Division, Library of Congress. U.S. Department of Justice,

Office of Sex Offender Sentencing, Monitoring, Apprehending, Registering, and Tracking (SMART Office).

https://www.ojp.gov/library/publications/sex-offender-registration-and-notification-policies-summary-and-

assessment. (lk 25)

7

Järgnev tabel illustreerib, kui palju uusi LasteKS § 20 lg 1 nimetatud kuritegusid eelmisel aastal

registreeriti ning milline muudatus konkreetset sätet mõjutab.

Tabel 1. Kuriteod, mille korral kehtib LasteKS § 20 lg 1 kohane eluaegne lastega töötamise piirang KarS § Kuritegu Muudatus Registreeritud

kuriteod 2025.

aastal

§-d 89–90 Süüteod inimsuse vastu Automaatpäring 1

§-d 91–93 Süüteod rahu vastu Automaatpäring 3

§-d 95–112 Sõjasüüteod ja süüteod rahvusvahelise julgeoleku

vastu

Automaatpäring 3

§ 113 Tapmine Automaatpäring 23

§ 114 Mõrv Automaatpäring 5

§ 116 Lapse tapmine Automaatpäring -

§ 1181 Naise suguelundite sandistav moonutamine Automaatpäring -

§ 133 Inimkaubandus Automaatpäring 12

§ 1331 Inimkaubanduse toetamine Automaatpäring -

§ 1332 Kupeldamine Automaatpäring 8

§ 1333 Prostitutsioonile kaasaaitamine Automaatpäring -

§ 141

§ 141 lg 2 p 1

Vägistamine

sh noorema kui 18-aastase isiku suhtes

Automaatpäring

Automaatpäring ja

dokumendifoto

170

§ 1411

§ 1411 lg 2 p 1

Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu

sh noorema kui 18-aastase isiku suhtes

Automaatpäring

Automaatpäring ja

dokumendifoto

60

§ 143 Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole

sundimine

Automaatpäring 2

§ 1432 Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu

mõjuvõimu kasutades

Automaatpäring ja

dokumendifoto

19

§ 144 Suguühe järeltulijaga Automaatpäring ja

dokumendifoto

19

§ 145 Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu

lapseealisega

Automaatpäring ja

dokumendifoto

111

§ 1451 Alaealiselt seksi ostmine Automaatpäring ja

dokumendifoto

29

§ 175–179 Süüteod alaealise vastu Automaatpäring 324

§ 187 Alaealise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse

aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule

tarvitamisele

Automaatpäring 21

Eelnõu rakendamise toetamiseks muudetakse karistusregistri päringute tegemine

kasutajasõbralikumaks. Selleks arendatakse välja senisest lihtsama ülesehitusega päringuvaade, mis

võimaldab kasutajal teha päringuid selgemalt ja väiksema hulga tegevustega. Uues lahenduses

vähendatakse kasutaja jaoks mittevajalike valikute hulka ning päringu tegemise protsess

muudetakse intuitiivsemaks. Lisaks luuakse Eesti.ee mobiilirakendusse (nn Eesti äpp) uus teenus,

mis võimaldab kasutajal teha teise isiku suhtes kontrolli isikukoodi alusel. Teenus annab senisest

kiirema ja mugavama võimaluse veenduda, kas isiku suhtes kehtib lastega vahetu kokkupuute keeld

või muu seadusest tulenev piirang. Muudatuse eesmärk on parandada teenuse kasutusmugavust

ning vähendada olukordi, kus kasutajad loobuvad päringu tegemisest keeruka või ebaselge

kasutajaliidese tõttu. Arendus ei muuda päringu õiguslikku sisu ega andmete koosseisu, vaid

parandab olemasoleva teenuse kasutajakogemust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Tehnilisi lahendusi eelnõu koostamise hetkeks veel ei ole. Karistusregistri isiku tõendavate

dokumentide andmekoguga liidestamise maksumus jääb eeldatavasti 30 000 ja 100 000 euro vahele

8

ja töötamise registri ning karistusregistri liidestamine maksab eeldatavasti 50 000 – 200 000 eurot.

Kulude hindamisel on võetud arvesse varasemate samalaadsetele projektidele kulunud inimtunde

ning arendaja keskmist palka. Varasemad samalaadsed projektid on võtnud umbes pool aastat aega,

kuid tuleb arvestada sellega, et RIK ei saa uut IT-arendusprojekti alustada enne 2027. aasta algust

ning MTA töötamise registri arendust enne 2030. aasta algust.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga luuakse volitusnorm Vabariigi Valitsuse määrusele – LasteKS § 201 lg 7. Määruse

andmine on vajalik, et täpsustada automaatkontrolli süsteemi nõudeid, sealhulgas vastutava ja

volitatud töötleja ülesanded, täpsem andmekoosseis, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele

juurdepääsu võimaldamise tingimused ja muud korralduslikud küsimused. Määruse kavand on

esitatud eelnõu lisas (LISA 1)

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 01.06.2030. Tähtaeg on vajalik tehniliste arenduste teostamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks kohtutele,

Eesti Advokatuurile, Sotsiaalkindlustusametile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele,

õiguskantslerile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ning Andmekaitse Inspektsioonile.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …….. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)