ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 06.10.2026 nr 8-1/7251-1 Meie 26.10.2026 nr 2.3-4/26/4050-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (LasteKS ja KarRS)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks lastekaitseseaduse

(LasteKS) ja karistusregistri seaduse (KarRS) muutmise seaduse eelnõu.

AKI toetab eelnõu üldist eesmärki ja algatust lahendada praktikas ilmnenud probleemid ning

muuta lapsega töötamist võimaldavale isikule kontrollikohustuse täitmine lihtsamaks ja

tulemuslikumaks. Regulaarne automaatkontroll aitab lastega töötamise piiranguid kiiremini

märgata ning vähendab tööandja käsitsi tehtavat tööd. See on vajalik ja õige suund.

Algatuse kasu aitavad veelgi paremini saavutada selged rakendusreeglid. Seetõttu soovitame

täpsustada, kuidas uus lahendus toimib koos olemasolevate kontrollidega, milliseid andmeid

kasutatakse ja säilitatakse ning kes tagab nende õigsuse ja ajakohasuse. Foto kasutamise puhul on

oluline kirjeldada, kuidas see aitab kontrollida õiget inimest ja kuidas tagatakse andmete

kasutamine laste kaitseks. Nii saab tööandja kindla juhise, kontrollitav inimene arusaadava teabe

ning avalikkus suurema kindlustunde lahenduse toimimise suhtes.

Meie ettepanekud toetavad eelnõu eesmärgi saavutamist ja valitud lahenduse sujuvat

kasutuselevõttu. Suurem selgus aitab muuta kontrolli töökindlamaks ning tugevdab usaldust

muudatuse vastu. Muudatuste eesmärk peaks olema lahenduse selgus, turvalisus ja praktiliselt

rakendatavus.

Järgnevalt esitame konkreetsed soovitused eelnõu ja rakendusakti täiendamiseks.

1. Automaatkontrolli sagedus ja koostoime olemasolevate kontrollidega

Igakuine automaatkontroll võimaldab lapsega töötamise piirangu tekkimisest teada saada varem

kui kord aastas tehtav kontroll. Kehtiva LasteKS § 20 lg 3 järgi tuleb kontrollida vastavust LasteKS

§ 20 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui teavitust karistusandmete

muutumisest ei edastata automaatselt. Eelnõuga valitud igakuise kontrolli eeliste selgemaks

avamiseks soovitame seletuskirjas kirjeldada, milliseid senise kontrollikorralduse puudujääke see

lahendab ja miks on just kuupikkune intervall sobiv. Seletuskirjas esitatud iga-aastase ja

igapäevase kontrolli võrdlust aitaks täiendada hinnang sagedasema ja ulatuslikuma andmetöötluse

mõjule kontrollitavate inimeste õigustele.

Automaatkontrolli eelis on ka see, et tööandja saab lähtuda seaduses määratud kontrollisagedusest.

Käsitsi kontrollides tuleb tal endal otsustada ja vajaduse korral põhjendada, kui sageli teha

kontrolle lisaks seaduse miinimumile. Automaatkontrolli puhul teeb selle valiku seadusandja.

Seetõttu soovitame seletuskirjas esitada kõigi süsteemi lisatud inimeste igakuise kontrolli ühise

põhjenduse, et andmesubjektile oleks selgem ja läbipaistvam, miks on valitud just selline

2 (5)

kontrollisagedus.

Uue teenuse kujundamisel saab toetuda ka Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kogemusele, kus

haridustöötajate lapsega töötamise piiranguid kontrollitakse juba automaatselt kümnepäevase

intervalliga. Soovitame seletuskirjas kirjeldada EHIS-e kontrolli ja kavandatava igakuise kontrolli

koostoimet, et sama inimese kohta ei tehtaks samal eesmärgil tarbetuid topeltkontrolle. Samuti

tuleks hinnata EHIS-e kontrolli sagedust ja korda reguleerivate õigusaktide või juhendite kooskõla

uue regulatsiooniga ning selgitada haridustöötajate erineva kontrollisageduse põhjuseid. Nii saab

olemasolevaid lahendusi tõhusalt kasutada ja kujundada tervikliku kontrollikorralduse. Oluline on

siin ehk meeles pidada sedagi, et enamik selliseid kontrolle tehakse isikute suhtes, kelle suhtes

piiranguid ei ole. Arusaadavalt on ka üks positiivne vaste liiga palju ja seetõttu läbimõeldud ning

tasakaalustatud kontroll põhjendatud. 

Tööandja valikute selguse huvides soovitame seaduses täpsustada LasteKS § 20 lg 3 ja

kavandatava § 20¹ omavahelist seost. Eelnõust ja seletuskirjast võib järeldada, et automaatkontroll

on vabatahtlik alternatiiv vähemalt kord 12 kuu jooksul tehtavale käsitsi kontrollile. Selle selge

väljendamine aitaks tööandjal valida sobiva kontrolliviisi. Ühtlasi soovitame selgitada

vabatahtliku lahenduse valiku põhjuseid ja seda, kuidas tagatakse mõlema kontrolliviisi puhul laste

kaitse piisavalt ühetaolisel tasemel.

Tööandja jaoks lihtsam teenus võib kujuneda laialt kasutatavaks, mis aitaks muudatuse kasu

rohkemate lasteni tuua. Seetõttu soovitame mõjuanalüüsi täiendada hinnanguga teenuse

eeldatavale kasutusulatusele ja sellest tulenevale mõjule kontrollitavatele inimestele. Süsteemi

vabatahtlikkuse kõrval on proportsionaalsuse hindamisel oluline arvestada ka selle tegelikku

kasutamist.

Eelnõu § 20¹ lg 5 näeb ette kontrollitava inimese teavitamise enne automaatkontrolli alustamist.

See toetab süsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Soovitame seletuskirjas täpsustada, et

teavitamisel antakse kogu isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklites 13 ja 14 nõutud

teave, sealhulgas kasutatavate andmete, andmesaajate, säilitamisaja ja inimese õiguste kohta. Nii

on selge, et uus säte täiendab üldist teavitamiskohustust.

2. Automaatkontrolli koht riigi infosüsteemis ja andmete kasutamise eesmärk

Lahenduse sujuvat kasutuselevõttu toetaks selle koha üheselt mõistetav kirjeldus riigi

infosüsteemis. Eelnõus kasutatakse mõistet „lapsega töötava isiku automaatkontrolli süsteem“,

määruse kavandis „automaatkontrolli teenus“. Kuna lahenduses kasutatakse üld-, töökoha- ja

karistusandmeid, säilitatakse päringute andmeid kaks aastat, peetakse logisid ning edastatakse

tulemusi tööandjale ja Sotsiaalkindlustusametile, soovitame täpsustada, kas need toimingud

kuuluvad andmekogu või üksnes andmevahetusteenuse koosseisu.

Palume kaaluda eelnõus määratlemist, kas automaatkontroll on iseseisev andmekogu, olemasoleva

andmekogu osa või andmevahetusteenus. Uue andmekogu või olemasoleva andmekogu

eraldiseisva osa puhul tuleb ette näha sellele vastav terviklik regulatsioon. Andmevahetusteenuse

puhul tuleks kirjeldada, millistes olemasolevates andmekogudes tekkivaid andmeid säilitatakse ja

kes nende töötlemise eest vastutab. Selge korraldus aitab kõigil osalistel oma ülesandeid täita.

Vastutava ja volitatud töötleja nimetamise kõrval soovitame terviklikult kirjeldada andmete

liikumist, säilitamise kohta ja vastutust igas etapis. See hõlmab päringu aega ja tulemust, tulemuse

edastamise andmeid, Sotsiaalkindlustusametile saadetud teadet ning kasutuslogisid. Nii on

süsteemi rakendajatel selge, millise andmekogu koosseisus iga andmeliiki töödeldakse ja

säilitatakse ning kelle ülesanne on selle eest vastutada.

Kavandatava LasteKS § 20¹ lg 1 keskne eesmärk on tagada lapsega töötavate isikute ja

lastekaitsetöötajate pidev vastavus LasteKS § 20 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning laste kaitse.

3 (5)

Selle eesmärgi praktiliseks rakendamiseks soovitame täpsustada, kas andmeid kasutatakse üksnes

LasteKS § 20 lg-tes 1 ja 2 nimetatud piirangute regulaarseks kontrolliks või ka muudeks

lastekaitseülesanneteks. Laste kaitse üldeesmärgi sidumine konkreetsete ülesannetega annab

selguse, milliseid toiminguid võib andmetega teha. Kui andmeid kasutatakse või säilitatakse ka

muul eesmärgil, tuleb see eesmärk ja selleks vajalikud andmed eraldi sätestada ning põhjendada.

Tööandja halduskoormuse vähendamine ja teenuse kasutusmugavus on algatuse olulised

praktilised eelised. Soovitame need seletuskirjas siduda konkreetse seadusest tuleneva

kontrollikohustuse tõhusama täitmisega. Nii on selge ka karistusandmete, sealhulgas

arhiiviandmete kasutamise eesmärk: tööandjal aidatakse täita laste kaitseks seatud kohustust.

Kasutusmugavus ja väiksem halduskoormus toetavad seda eesmärki, kuid ei anna eraldi alust

karistusandmete kasutamiseks.

3. Vajalikud andmed ja nende ajakohasuse tagamine

Eelnõu § 20¹ lg 3 nimetab isiku üldandmeid, töökoha andmeid ning karistatuse, sealhulgas

karistusregistri arhiivi andmeid. Nende kategooriate täpsustamine aitaks süsteemi ühetaoliselt

rakendada.

Soovitame seletuskirjas selgitada, kas „töökoha andmed“ tähendavad üksnes tööandja

tuvastamiseks vajalikke andmeid või ka ametikohta, tööülesandeid, töösuhte kestust, töökohal

täidetavat rolli või muid töötamise registri andmeid. Samuti palume seletuskirjas põhjendada iga

andmeliigi töötlemise vajalikkust.

Ühtlasi palume seletuskirjas täpsustada, milliseid konkreetseid isikuandmeid eelnõu § 20¹ lg-s 3

nimetatud üldandmete kategooria hõlmab, ning põhjendada iga andmeliigi töötlemise vajalikkust

automaatkontrolli eesmärgi saavutamiseks. Seejuures saab lähtuda määruse kavandi §-s 6

nimetatud ees- ja perekonnanimest ning isikukoodist või selle puudumisel sünniajast.

Karistusregistri arhiivi andmed aitavad kontrollida ka neid piiranguid, mis kehtivad pärast

karistusandmete registrist kustutamist. Kehtiva LasteKS § 20 järgi on arhiiviandmed asjakohased

§ 20 lg-s 1 nimetatud piirangute puhul; LasteKS § 20 lg-s 2 nimetatud piirangud kehtivad seni,

kuni karistusandmeid ei ole registrist kustutatud. Eelnõu § 20¹ lg 3 juurde soovitame lisada

selgituse, kas arhiiviandmeid kontrollitakse kõigi süsteemi lisatud inimeste puhul ja kuidas

tagatakse nende kasutamine üksnes LasteKS § 20 lg-s 1 sätestatud piirangute kontrollimiseks

vajalikus ulatuses. See eristus aitab saada õige kontrollitulemuse.

Töötamise registri kasutamine võimaldab siduda kontrolli tööandja juures tegelikult lastega

töötavate inimestega. Seletuskirja järgi märgib tööandja registris need inimesed ära. Soovitame

kontrollida, kas maksukorralduse seadus ja maksukohustuslaste registri põhimäärus annavad

sellise märke töötlemiseks piisava aluse, ning vajaduse korral täiendada ka töötamise registri

regulatsiooni.

Kontrolli täpsuse hoidmiseks soovitame kirjeldada märke lisamise, muutmise ja eemaldamise

korda ning tööandja vastutust andmete ajakohasuse eest. Märge tuleb eemaldada viivitamata, kui

inimene enam lastega ei tööta. See võib juhtuda ka sama tööandja juures ametikohta vahetades,

ilma et töösuhe lõpeks. Selge kohustus ja seda toetavad ajakohastamise meetmed aitavad tagada,

et automaatkontroll jätkub nende inimeste suhtes, kelle töö seda eeldab, ning lõpeb kontrolli aluse

äralangemisel.

Palume täpsustada, kas kavandatav automaatkontroll hõlmab ka tööle kandideerivaid isikuid või

üksnes juba tööandja juures tegutsevaid inimesi ning kandidaadi esmane kontroll tehakse

automaatkontrolli teenuse kaudu või sellest eraldi KarRS § 20 lg 1 p 9 alusel. Küsimus tekib muu

hulgas seetõttu, et seletuskirjas põhjendatakse foto kuvamist tööle kandideerija võimaliku võõra

identiteedi kasutamise näitega, mis viitab kandidaatide kontrollimisele ka kavandatava lahenduse

4 (5)

kaudu. Samas tugineb automaatkontroll töötamise registri andmetele ning eelnõust ja seletuskirjast

ei selgu, kuidas hõlmatakse sellega kandidaadid, kelle kohta ei ole selles registris veel kannet. Kui

teenus hõlmab ka kandidaate, tuleb kirjeldada nende andmete teenusesse lisamise ja sealt

eemaldamise korda ning seda, kas ja millistel tingimustel tehakse nende suhtes korduvaid

automaatpäringuid.

LasteKS § 20¹ lg-s 7 kavandatud volitusnormi soovitame täpsustada nii, et määrusega

kehtestatakse automaatkontrolli teenuses töödeldavate isikuandmete „täpne ja ammendav

koosseis“. See annaks seaduses nimetatud andmekategooriatele konkreetse sisu ning kindlustaks,

et kasutatavate andmete loetelu on õigusaktis üheselt määratud ega jää tehniliste valikute või

hilisema praktika kujundada.

4. Tööandjale antav vastus ja andmete säilitamine

LasteKS § 20¹ lg-s 4 kavandatud positiivne või negatiivne vastus annab tööandjale võimaluse

saada kiiresti teada, kas inimesel on lapsega töötamise piirang. Seletuskirjas kirjeldatud jah/ei-

vastus on hea lähtekoht lihtsa ja eesmärgipärase teenuse kujundamiseks. Selle põhimõtte

ühetaoliseks rakendamiseks soovitame seaduse ja määruse kavandis täpselt kokku viia tööandjale

antava vastuse sisu.

Määruse kavandi § 6 lg 4 järgi väljastatakse isiku nimi, isikukood või sünniaeg ning KarRS § 20

lg-s 2¹ sätestatud andmed. KarRS § 20 lg 2¹ kavandatav muudatus hõlmab teatud juhtudel ka

dokumendifoto kuvamist. Palume seetõttu täpsustada, kas foto kuulub automaatkontrolli

vastusesse. Kui teenus annab üksnes vastuse piirangu olemasolu kohta, tuleks ka määruse viide

sõnastada sellele vastavalt. Nii on tööandjale ja teenuse arendajale üheselt selge, millist teavet on

lubatud kontrolli algatajale kuvada.

Automaatpäringu sujuvaks sobitamiseks karistusregistri senise korraldusega soovitame täpsustada

selle seost KarRS §-dega 15 ja 18. KarRS § 15 lg 2 määrab päringus esitatavad andmed ja õigusliku

aluse või eesmärgi kinnitamise nõude; KarRS § 18 järgi väljastatakse andmed registriteatena,

milleks on väljavõte või seaduses nimetatud teatis. Palume selgitada, kuidas neid nõudeid

automaatkontrolli puhul täidetakse ning kas kavandatav päring ja selle vastus vajavad erisusi.

Seejuures saab võrdluseks lähtuda EHIS-ega toimuva automaatse andmevahetuse eraldi

reguleerimisest KarRS-is. Vajaduse korral palume sätestada vastavad erisused KarRS-is.

Foto kasutamisel soovitame täiendada ka andmeallikate kirjeldust. Määruse kavandi § 2 lg 2

nimetab töötamise registrit ja karistusregistrit, kuid määruse § 6 ei nimeta eraldi isikut tõendavate

dokumentide andmekogu ega dokumendifotot. Kuna eelnõu järgi pärineb foto sellest

andmekogust, tuleks see andmete liikumise kirjelduses selgelt kajastada.

Palume kirjeldada foto liikumist lähteandmekogust karistusregistri päringu vastusesse ja seda, kas

karistusregister fotot üksnes vahendab või ka säilitab. Samuti soovitame kontrollida kavandatava

KarRS § 20 lg 2¹ kooskõla foto lähteandmekogu pidamise ja andmete väljastamise reeglitega.

Vajaduse korral tuleks täiendada ka lähteandmekogu regulatsiooni, et KarRS § 20 lg-s 2¹

kavandatud foto väljastamisel oleks kogu andmevahetuse ulatuses selge õiguslik alus.

Välisriigi karistusandmete kasutamine aitab kontrollida nõuetele vastavust ka piiriülestes

olukordades. Määruse kavandi § 6 lg 5 võimaldab KarRS §-s 30 nimetatud päringuid teise

liikmesriigi karistusregistrisse ja kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa

karistusregistrite infosüsteemi. KarRS § 30 lg 1 p 9 annab tööandjale võimaluse taotleda välisriigi

andmeid inimese tööle või teenistusse võtmisel ning KarRS § 30 lg 1¹ võimaldab samadel alustel

päringut Euroopa karistusregistrite infosüsteemi.

Soovitame kirjeldada, kas välisriigi päringuid kasutatakse kandidaadi esmaseks kontrolliks või ka

juba töötava inimese igakuises automaatkontrollis. Kandidaatide kontrollimise korraldust

5 (5)

käsitleme arvamuse punktis 3. Kuna KarRS § 30 lg 1 p 9 seob tööandja päringu tööle või

teenistusse võtmisega, tuleb regulaarse kontrolli kavandamisel sätestada seaduses selgelt ka selle

alus. See annaks tööandjale kindluse, millal ja milleks ta välisriigi andmeid kasutada saab.

Samuti palume täpsustada, milline vastus antakse tööandjale määruse kavandi § 6 lg-s 5 nimetatud

välisriigi päringu tulemusel. Siin tuleb eristada KarRS § 30 alusel välisriigilt saadavaid andmeid

ja nende põhjal tööandjale edastatavat teavet. Eesti ei saa ühepoolselt määrata välisriigi vastuse

andmekoosseisu, kuid eelnõust peab selguma, kas tööandjale edastatakse saadud vastus või

kujundatakse selle põhjal üksnes vastus lapsega töötamise piirangu olemasolu kohta ning kuidas

arvestatakse välisriigi seatud andmete kasutamise ja edastamise tingimustega.

Eelnõu § 20¹ lg 3 kohaselt säilitatakse päringute andmeid kaks aastat, samas kui § 20¹ lg 4 näeb

ette üksnes positiivse või negatiivse tulemuse edastamise päringu tegijale. Eelnõust ja määruse

kavandist ei selgu, mida „päringute andmetena“ säilitatakse: kas päringu tegemise fakt ja tulemus,

kontrollitava isiku ja päringu tegija andmed, päringu aluseks olnud karistusandmed, tulemuse

tööandjale edastamise andmed, Sotsiaalkindlustusametile saadetud teade või muud andmed. Ka

määruse kavandi § 7 p-s 5 kasutatud mõiste „päritud andmed“ on liiga üldine. Määrusest peaks

selguma säilitatavate ja logitavate isikuandmete täpne ning ammendav koosseis ning seletuskirjast

iga andmeliigi säilitamise vajadus ja säilitustähtaeg.

5. Dokumendifoto kasutamine õige inimese kontrollimiseks

Kavandatav muudatus võib anda tööandjale väärtusliku lisavõimaluse veenduda, et

kontrollitulemus puudutab just tema ees olevat inimest ning aidata seeläbi piiranguga isikuid

täpsemalt tuvastada ja laste turvalisust tugevdada. Et taotletavat eesmärki oleks võimalik päriselt

saavutada, soovitame täpsustada foto kuvamise ja isikusamasuse kontrolli koostoimet.

KarRS § 20 lg 2¹ kavandatava sõnastuse järgi kuvatakse foto üksnes piirangule osutava ehk

positiivse vastuse korral. Samas, kui inimene esitab piiranguta inimese nime ja isikukoodi

(sisuliselt valetab), on vastus negatiivne ning fotot ei kuvata. Seega jääb eesmärk saavutamata.

Lahendust aitaks veelgi tugevdada selge kirjeldus, kuidas tagatakse õige inimese kontrollimine ka

sellises olukorras. Hetkel kahjuks ei selgu eelnõust, kuidas selliseid olukordi praktikas välditakse.

Läbimõeldud lahendus toetaks foto kasutamise ja isikusamasuse kontrolli ühist eesmärki takistada

piiranguga inimesel võõra identiteedi abil lastega tööle pääsemist.

Et foto ja karistusandmed toetaksid just laste kaitset, soovitame KarRS § 20 lg 1 p-s 9 nimetatud

päringute puhul täpsustada, kuidas veendutakse päringu tegija õiguses kontrolli teha. Näiteks

peaks kontrolli tegema tööandja või tema volitatud esindaja inimese kohta, keda soovitakse võtta

lastega seotud tööle või kes juba sellist tööd teeb. Seletuskirja järgi tugineb päringuõiguse kontroll

praegu päringu tegija enda kinnitusele. Seda korda aitaksid tugevdada abinõud, mis võimaldavad

veenduda, et päring on seotud tegeliku vajadusega kontrollida LasteKS §-s 20 sätestatud

piiranguid. Kui aga seadusandja eesmärk on võimaldada andmeid saada ka muudel eesmärkidel,

peaks see seadusest selgelt tulenema.

Seega soovitame kavandatava muudatuse sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse põhjenduse uuesti

üle vaadata ja täiendada seda eespool kirjeldatud praktilistest olukordadest lähtuvalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehispeadirektor