Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 62 |
Registreeritud | 11.04.2024 |
Sünkroonitud | 15.04.2024 |
Liik | Ministri põhitegevus |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-2 Kultuuriministri käskkirjad |
Toimik | 1-2/2024 Kultuuriministri käskkirjad |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kaarel Nestor |
Originaal | Ava uues aknas |
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 11.04.2024 nr 62
Taotlusvooru „Regionaalsete
tervisespordikeskuste väljaarendamise
toetamise tingimused ja kord
perioodil 2023–2026“ hindamismetoodika
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2
punkti 5 ning kultuuriministri 08.11.2022 määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste
edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026“ (edaspidi määrus) § 14 lõike
4 alusel:
1) kinnitan taotlusvooru „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise
tingimused ja kord perioodil 2023–2026“ hindamismetoodika (lisatud);
2) tunnistan kehtetuks kultuuriministri 13.12.2022 käskkirjaga nr 200 kinnitatud
taotlusvooru „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused
ja kord perioodil 2023–2026“ hindamismetoodika.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Kinnitatud
kultuuriministri 11.04.2024 käskkirjaga nr 62
Lisa
Taotlusvooru „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused
ja kord perioodil 2023–2026“ hindamismetoodika
1. HINDAMISE KORD
1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud
seitsmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) punktis 2.2. sätestatud
hindamiskriteeriumite alusel. Komisjon juhindub oma tegevuses kultuuriministri
01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse
menetlemise korra“ punktidest 7.1-7.15.
1.2. Hindamiskomisjoni liikmed kinnitavad enne taotluste hindamist oma erapooletust ja
sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest, (digi)allkirjastades vastava
deklaratsiooni. Seotuse olemasolu fikseeritakse ning hindamiskomisjoni liige taandab end
otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist kui arutatakse temaga seotud
taotlust.
1.3. Taotlusi hinnatakse punktiskaalal (1-5) täisarvudes. Iga komisjoni liige annab
individuaalselt punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel taotlusele hinde. Taotluse
koondhinde saamiseks liidetakse kõikide komisjoni liikmete poolt antud hinded
aritmeetiliselt kokku. Juhul kui mõni komisjoni liige on ennast taandanud projekti
hindamiselt, arvestatakse taotlusele tema eest teiste komisjonilikmete aritmeetiline
keskmine punktisumma.
1.4. Ühele taotlusele on võimalik anda maksimaalselt 105 punkti. Positiivse hinnangu saamiseks
peab taotlus saama vähemalt 70 punkti 105st ning iga kriteeriumi osas komisjoni liikmete
antud punktide aritmeetilise keskmise hindeks vähemalt 2,5.
1.5. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse koondhinnete alusel pingeritta
maakondade lõikes. Juhul, kui mitme projekti koondhinne on võrdne, eelistatakse projekte,
mis said hindamismetoodika punktis 2.2. toodud esimese ja teise valikukriteeriumi eest
kokku kõrgema hinde. Kui ka nende kriteeriumite punktisumma on võrdne, võetakse arvesse
maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirjas väljatoodud maakonnas
eelisarendatavate tervisespordikeskuste järjestust. Järjestuse puudumisel otsustab komisjon
järjestuse konsensuslikult arvestades taotlusvooru eesmärki.
1.6. Komisjoni hindamise tulemusena tekkinud igas maakonnas pingereas esimene olev taotlus
rahuldatakse esimesena.
1.7. Igas maakonnas pingereas teiseks jääv taotlus rahuldatakse, kui taotlusvooru eelarvemaht
seda võimaldab. Komisjon võib taotluse rahuldada taotlusvooru eelarvemahust tulenevalt
ka osaliselt.
1.8. Kui taotlusvoor kuulutatakse välja määruse § 16 lõike 3 punkti 2 või § 16 lõike 4 alusel, siis
taotluste hindamisel punkte 1.5. - 1.7 ei rakendata. Positiivse hinnangu saanud taotlused
järjestatakse koondhinnete alusel pingeritta. Juhul, kui mitme projekti koondhinne on
võrdne, eelistatakse projekte, mis said hindamismetoodika punktis 2.2. toodud esimese ja
teise valikukriteeriumi eest kokku kõrgema hinde. Kui ka nende kriteeriumite punktisumma
on võrdne, otsustab komisjon järjestuse konsensuslikult arvestades taotlusvooru eesmärki.
Taotlused rahuldatakse arvestades tekkinud pingerida ja taotlusvooru eelarvemahtu, muu
hulgas võib komisjon otsustada toetuse jagunemise mitme taotluse vahel.
1.9. Komisjon võib põhjendatud juhtudel toetussumma suurust vähendada ning rahuldada
taotluse osaliselt ka olukorras, kus mõni taotluses välja toodud tegevus ei ole nende
Kinnitatud
kultuuriministri 11.04.2024 käskkirjaga nr 62
hinnangul otstarbekas või eelarverida paistab tegevuse elluviimiseks liiga suur, esitades
põhjendatud ettepaneku taotluse eelarve vähendamiseks.
1.10. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemused protokollitakse.
1.11. Kui kõik taotlused on komisjoni poolt järjestatud, teeb komisjon kultuuriministrile taotluste
rahuldamise, toetussumma määramise ja taotlejate toetuste saajate nimekirja kandmise
ettepaneku. Taotluse rahuldamise otsuse ja taotlejate toetuse saajate nimekirja kandmise
otsuse teeb kultuuriminister. Komisjoni poolt nõuetele vastavalt läbiviidud hindamise
tulemusena tehtud ettepaneku jätab kultuuriminister otsusega kinnitamata üksnes juhul, kui
komisjoni ettepanek on selges vastuolus seaduse või määruse normidega. Kultuuriminister
kaldub hindamiskomisjoni ettepanekust kõrvale ka ilmse arvutusvea olemasolul.
2. HINDAMISKKRITEERIUMID JA SKAALAD
2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes).
1 – väga nõrk; 2 – nõrk; 3 - rahuldav; 4 – hea; 5 - väga hea.
2.2. Hindamiskriteeriumid, lähtudes määruse §-st 14. Taotluse hindamine.
1. Projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal
Hindamisel arvestatakse ettevalmistamise põhjalikkust, läbimõeldust ning elluviimise
teostatavust. Samuti tulemuste saavutamise ning projekti eelarve realistilikkust.
Hindamisel arvestatakse järgmist:
taotluses esitatud projekti sisu vastab taotlusvooru eesmärkidele ja taotletavad tulemused on
saavutatavad;
projekti tegevused on läbimõeldud, selgelt lahti kirjutatud ning elluviidavad;
projekti eelarve on selgelt lahti kirjutatud ja realistlik;
Hinnete kirjeldus
5 sisu vastab täielikult eesmärgile, põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud, tegevused on
läbimõeldud, selgelt lahti kirjutatud ning elluviidavad. Projekti eelarve on selgelt lahti
kirjutatud ja realistlik.
4 sisu vastab üldjoontes eesmärgile, põhjalikult ja selgelt lahti kirjutatud. Tegevused on
üldjoontes elluviidavad, läbimõeldud ja selgelt lahti kirjutatud. Projekti eelarve on üldjoontes
realistlik.
3 sisu vastab osaliselt eesmärgile, rahuldaval viisil lahti kirjutatud; tegevused on osaliselt
läbimõeldud, selgelt lahti kirjutatud ja elluviidavad. Projekti eelarve on osaliselt lahti
kirjutatud ja realistlik.
2 taotluse sisu ei vasta üldiselt eesmärgile, jääb üldsõnaliseks ning ei ole läbimõeldud.
Tegevused ei ole piisavalt läbimõeldud ja selgelt lahti kirjutatud ning paljud neist ei ole
elluviidavad. Projekti eelarve ei ole piisavalt lahti kirjutatud ning realistlik.
1 taotluse sisu ei vasta eesmärgile; ei ole piisavalt põhjalikult, läbimõeldult lahti kirjutatud;
tegevused ei ole läbimõeldud, selgelt lahti kirjutatud ning elluviidavad. Projekti eelarve ei ole
lahti kirjutatud ja realistlik.
2. Mõju ulatust maakonnas või piirkonnas, hinnates, kuidas paranevad ja laienevad
liikumisharrastusega tegelemise võimalused, võttes muu hulgas arvesse käesoleva
määruse § 12 lõikes 4 sätestatud kinnituskirja
Hindamisel arvestatakse järgmist:
Kinnitatud
kultuuriministri 11.04.2024 käskkirjaga nr 62
Kas maakondlik arendusorganisatsioon on kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev
Tervisespordikeskus on maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav?
Esitatud nägemust toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste
arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu;
Kuidas taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab liikumisharrastusega
tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas?
Hinnete kirjeldus
5 Maakondlik arendusorganisatsioon on kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev
tervisespordikeskus on maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning on
teinud omapoolse ettepaneku, kuidas maakondlik toetuse ülemmäär jaguneb maakonnas
prioriteetsete tervisespordikeskuste vahel.
Ja:
Esitatud nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste
arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu on selge, realistlik ja elluviidav.
Ja:
Taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab liikumisharrastusega
tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas.
4 Maakondlik arendusorganisatsiooni kirjalik kinnituskiri, et toetust taotlev tervisespordikeskus
on maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav, puudub.
Või:
Nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste
arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu ei ole selge, realistlik või elluviidav.
Või:
komisjoniliikme hinnangul taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab
liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas keskmisel
määral, s.t. et planeeritud tegevused ei laienda tervisespordikeskuses olemasolevaid
pakutavaid tegevusi, teenuseid (nt rajatakse lihtsalt täiendav suusarada, mis on oma profiililt
sarnane olemasolevatega vms) või võimekust (nt hangitakse täiendavaid lumekahureid, kuigi
olemasolevatest piisab raja katmiseks, rajatakse täiendav olme- või teenindushoone, kuigi
olemasolevas on samad võimekused juba olemas vms) märgatavalt või täiendav tegevus on
spetsiifiline (nt jalgpalligolf) ja seda pakub vahetusläheduses asuv tervisespordikeskus.
3 Maakondlik arendusorganisatsiooni kirjalik kinnituskiri, et toetust taotlev tervisespordikeskus
on maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav, puudub ja nägemus toetust
taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta
pärast toetusperioodi lõppu ei ole selge, realistlik või elluviidav.
Või:
Maakondlik arendusorganisatsiooni kirjalik kinnituskiri, et toetust taotlev tervisespordikeskus
on maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav, puudub ja komisjoniliikme
hinnangul taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab
liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas keskmisel
määral.
Või:
nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste
arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu ei ole selge, realistlik või elluviidav ja
komisjoniliikme hinnangul taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab
liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas keskmisel
määral.
Või:
komisjoniliikme hinnangul taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab
liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas vähesel määral.
Kinnitatud
kultuuriministri 11.04.2024 käskkirjaga nr 62
2 Maakondlik arendusorganisatsiooni kirjalik kinnituskiri, et toetust taotlev tervisespordikeskus
on maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav, puudub ja nägemus toetust
taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta
pärast toetusperioodi lõppu ei ole selge, realistlik või elluviidav ning komisjoniliikme
hinnangul taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab
liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas keskmisel
määral.
Või:
Maakondlik arendusorganisatsiooni kirjalik kinnituskiri, et toetust taotlev tervisespordikeskus
on maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav, puudub ja komisjoniliikme
hinnangul taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab
liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas vähesel määral.
Või:
Nägemus toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste
arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu ei ole selge, realistlik või elluviidav ning
komisjoniliikme hinnangul taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab
liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas vähesel määral.
1 Taotlusele ei ole lisatud maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, et toetust taotlev
tervisespordikeskus on maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav. Nägemus
toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide
kohta pärast toetusperioodi lõppu ei ole selge, realistlik või elluviidav. Kavandatud tegevused
parandavad ja laiendavad liikumisharrastusega tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või
piirkonnas vähesel määral.
3. Tervisespordikeskuse sobivus üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku
Hindamisel arvestatakse järgmist:
Tervisespordikeskuses toimuvate sündmuste ja tegevuste mitmekesisust;
Tervisespordikeskuse kasutatavust, sh laste ja noorte poolt;
tervisespordikeskuse sobivus ja koostöö teiste tervisespordikeskustega ja
spordiorganisatsioonidega.
Hinnete kirjeldus
5 Tervisespordikeskuses toimuvate sündmused ja tegevused on mitmekesised.
Tervisespordikeskus on aktiivses kasutatavuses, sh laste ja noorte poolt. Tervisespordikeskus
täiendab olemasolevat tervisespordikeskuste võrgustikku ja koostöö teiste
tervisespordikeskustega ja spordiorganisatsioonidega on väga hea.
Kinnitatud
kultuuriministri 11.04.2024 käskkirjaga nr 62
4 Tervisespordikeskuses toimuvate sündmused ja tegevused võiksid olla mitmekesisemad, nt
toimub ainult üksikuid üritusi ja tervisespordikeskus pakub 1-2 tegevust. Tervisespordikeskus
on siiski aktiivses kasutatavuses, sh laste ja noorte poolt, ning tervisespordikeskus täiendab
olemasolevat tervisespordikeskuste võrgustikku ja koostöö teiste tervisespordikeskustega ja
spordiorganisatsioonidega on väga hea.
Või:
Tervisespordikeskuses toimuvate sündmused ja tegevused on mitmekesised ja
tervisespordikeskus täiendab olemasolevat tervisespordikeskuste võrgustikku ja koostöö teiste
tervisespordikeskustega ja spordiorganisatsioonidega on väga hea, kuid tervisespordikeskus ei
ole piisavas kasutatavuses, sh laste ja noorte poolt, nt on aastane kasutajate terviseraja
külastuskordade arv alla 500.
Või:
Tervisespordikeskuses toimuvate sündmused ja tegevused on mitmekesised ning
tervisespordikeskus on aktiivses kasutatavuses, sh laste ja noorte poolt, kuid
tervisespordikeskus ei täienda piisavalt olemasolevat tervisespordikeskuste võrgustikku või
koostöö teiste tervisespordikeskustega ja spordiorganisatsioonidega võiks olla parem, nt ei
osaleta aktiivselt terviseradade võrgustiku töös või kohalikud spordiorganisatsioonid või
haridusasutused ei vii seal läbi tegevusi/üritusi.
3 Tervisespordikeskuses toimuvate sündmused ja tegevused võiksid olla mitmekesisemad ja
tervisespordikeskus ei ole piisavas kasutatavuses, sh laste ja noorte poolt, kuid
tervisespordikeskus täiendab olemasolevat tervisespordikeskuste võrgustikku ja koostöö teiste
tervisespordikeskustega ja spordiorganisatsioonidega on väga hea.
Või:
Tervisespordikeskuses toimuvate sündmused ja tegevused võiksid olla mitmekesimad ja
tervisespordikeskus ei täienda olemasolevat tervisespordikeskuste võrgustikku või koostöö
teiste tervisespordikeskustega ja spordiorganisatsioonidega võiks olla parem, kuid
tervisespordikeskus on aktiivses kasutatavuses, sh laste ja noorte poolt.
Või:
Tervisespordikeskuses toimuvate sündmused ja tegevused on mitmekesised, kuid
tervisespordikeskus ei ole piisavas kasutatavuses, sh laste ja noorte poolt, ning
tervisespordikeskus ei täienda piisavalt olemasolevat tervisespordikeskuste võrgustikku või
koostöö teiste tervisespordikeskustega ja spordiorganisatsioonidega võiks olla parem.
2 Tervisespordikeskuses toimuvate sündmused ja tegevused võiksid olla mitmekesisemad,
tervisespordikeskus ei ole aktiivses kasutatavuses, sh laste ja noorte poolt ning
tervisespordikeskus ei täienda piisavalt olemasolevat tervisespordikeskuste võrgustikku ja
koostöö teiste tervisespordikeskustega ja spordiorganisatsioonidega võiks olla parem.
1 Tervisespordikeskuses toimuvad mõned üksikud sündmused aastas ja pakutakse ainult ühte
tüüpi tegevusi. Tervisespordikeskust külastavad üksikud kohalikud elanikud ning
tervisespordikeskus ei tee koostööd teiste tervisespordikeskuste ja
spordiorganisatsioonidega.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Ministri 05.01.2023 käskkirja nr 5 "Taotlusvooru „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamine 2023–2026“ komisjoni moodustamine" muutmine | 24.01.2025 | 3 | 15 | Ministri põhitegevus | kum | |
Taotlusvooru „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamine 2023–2026“ komisjoni moodustamine | 05.01.2023 | 466 | 5 | Ministri põhitegevus | kum | |
KEHTETU (11.04.2024 kk 62) Taotlusvooru „Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026“ hindamismetoodika kinnitamine | 13.12.2022 | 489 | 200 | Ministri põhitegevus | kum | |
Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026 | 04.11.2022 | 528 | 19 | Ministri määrus | kum | |
Vastus arvamusele | 21.10.2022 | 542 | 1-11/1558-3 | Väljaminev kiri | kum | SA Võrumaa Arenduskeskus |
Kultuuriministri määruse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks (SA Võrumaa Arenduskeskus) | 28.09.2022 | 565 | 1-11/1558-2 | Sissetulev kiri | kum | SA Võrumaa Arenduskeskus |
Kultuuriministri määruse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks | 13.09.2022 | 580 | 1-11/1558-1 | Väljaminev kiri | kum | Rahandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eestimaa Spordiliit Jõud, SA Eesti Terviserajad, Ühendus Hiiumaa Spordiliit, Harjumaa Spordiliit, Saaremaa Spordiliit, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, Pärnumaa Spordiliit, Rapla Maakonna Spordiliit, JÄRVAMAA SPORDILIIT, Viljandimaa Spordiliit, LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIT, IDA-VIRUMAA SPORDILIIT, Jõgevamaa Spordiliit Kalju, Tartumaa Spordiliit, Põlva Maakonna Spordiliit, VÕRUMAA SPORDILIIT, Valgamaa Spordiliit, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, SA Võrumaa Arenduskeskus, SA Põlvamaa Arenduskeskus, Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartu Ärinõuandla, SA Viljandimaa Arenduskeskus, SA Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus, SA Järvamaa, Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Lääne-Viru Arenduskeskus, Pärnumaa Arenduskeskus, SA Läänemaa, Saare Arenduskeskus, Hiiumaa Arenduskeskus |