Kultuuriministri määruse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

13.09.2022 nr 1-11/1558-1

Kultuuriministri määruse esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ja

huvirühmadele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri määruse „Regionaalsete

tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026“

eelnõu.

Palume kooskõlastused ja arvamused esitada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

minister

Lisad: 1. Eelnõu 10 lehel

2. Seletuskiri 20 lehel

Sama:

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eestimaa Spordiliit Jõud

SA Eesti Terviserajad

Maakondade spordiliidud

Maakondlikud arendusorganisatsioonid

Kaarel Nestor 628 2260

[email protected]

1

Kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise

toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuse andmise korda

regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise projektidele.

Riigi spordistrateegia eesmärk on tõsta Eestimaa inimeste liikumisaktiivsust, et tagada tervelt

elatud eluea pikenemine ja vähendada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, mille

üks peamine põhjus on vähene liikumine. Viimase kuue aasta jooksul näitavad eestisisesed

liikumisharrastust monitoorivad uuringud tõusutrendi ja nende põhjal saame öelda, et ligi

pooled eestimaalased liiguvad regulaarselt (2016. aastal liikus kaks või enam korda nädalas

42%, 2018. aastal 40,2% ning 2020. aastal 44,8% elanikest). Spordistrateegia dokumendis

„Sport 2030“ on seatud eesmärgiks jõuda aastaks 2030 liikumisharrastuse taseme poolest

Põhjamaade tasemele, kes eristuvad teistest riikidest inimeste kõrgema liikumisharrastuse ja

sportimisaktiivsuse poolest. Põhjamaades tegeleb liikumisharrastusega ligi 70 elanikkonnast.

Eesmärgi täitmiseks tuleb tegeleda pidevalt ja paralleelselt kolme peamise suunaga (taristu,

tegevused ja kampaaniad), mis mõjutavad inimeste liikumisaktiivsust. Riigi peamine roll on

tingimuste loomine liikumisharrastuse võimaldamiseks. Vabariigi Valitsus on rakendanud

meetmeid, et soodustada liikumisaktiivsuse kasvutrendi Eesti elanikkonna hulgas. Aastatel

2019–2022 toetati regionaalsete tervisespordikeskuste meetme raames 23 tervisespordikeskust

üle Eesti, mille abil rajati või uuendati neis kunstlume tootmisvõimekust ja valgustatud

liikumisradu ning loodi veel mitmeid erinevaid liikumisharrastuse võimalusi. Alates

01.09.2020 on SA Eesti Terviserajad paigaldanud neisse tervisespordikeskustesse loendurid

(v.a Hiiumaal Palukülas ja Kohilas) ning selle statistika alusel saab öelda, et Eesti elanikkond

on keskused aktiivselt kasutusele võtnud – neis on vahemikus 01.01.2020–30.08.2022

loendatud üle 5,9 miljoni külastuse. Samas peab arvestama, et viimased andurid paigaldati

2021. aasta suvel ning kahes tervisespordikeskuses ei ole neid senini. Toetusperioodi lõppedes

on selgunud, et enamik tervisespordikeskuseid vajavad täiendavaid investeeringuid, eriti

vajalik on teenindushoone rajamise või uuendamise võimalus. Samas on kohalike

omavalitsuste ja eraraha toetusel arendatud teisigi tervisespordikeskuseid, mis vajaksid

täiendavaid investeeringuid. Seetõttu on Kultuuriministeerium otsustanud jätkata

regionaalsete tervisespordikeskuste meetmega vähemalt samas mahus.

Toetusprogrammi jätkamine aitab uuendada ja arendada regionaalseid tervisespordikeskusi

ning seal pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Toetusmeede panustab seega „Eesti

2035“ eesmärki „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning

keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“

Programmil on oluline regionaalpoliitiline mõõde. Praegu toetatud tervisespordikeskustest on

kujunenud ka kohad, kus korraldatakse laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid ja võistlusi.

Korras terviserajad aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades. Kvaliteetsete ja

2

korrastatud liikumispaikade olemasolu on tänapäevase elustandardi juurde kuuluv loomulik

osa.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor

([email protected], tel 628 2260), Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna

juhataja Merle Põld ([email protected], tel 628 2347) ning jurist Mari Kõrtsini

([email protected], tel 628 2254). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets

([email protected], tel 628 2220).

Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm on välja töötatud

Kultuuriministeeriumi spordiprogrammi alusel.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 23 paragrahvist.

1. peatükk

Üldsätted

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste

edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise

tingimused ja kord.

Lõike 2 kohaselt vastutab määruse rakendamise eest Kultuuriministeerium, kes on toetuse

andja. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest

ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi ja otsustab,

kas taotlus rahuldada või mitte jne.

Paragrahviga 2 kehtestatakse eelnõu kohaldamisala.

Lõike 1 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu

vastavaid õigusakte, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust.

Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud riigiabi reegleid sisaldavaid Eestile

otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamisel ja toetuse andmise ülesannete

täitmisel juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse

seaduse sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega.

Lõike 2 kohaselt ei kohaldata eelnõu näiteks abile, mida soovitakse saada tegevuseks, mis on

seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile,

mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude

eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste

toodete kasutamine importtoodete asemel.

3

Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk toetada igas maakonnas kuni kahe regionaalse

tervisespordikeskuse edasiarendamist ja uuendamist, et parandada ja laiendada

liikumisharrastusega tegelemise võimalusi maakondades ning toetada tervisespordikeskuste

arengut, et nad saaksid pakkuda elanikkonnale mitmekülgsemaid ja kvaliteetsemaid

tervisespordi harrastusega seotud teenuseid.

Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavat tulemust. Toetatavate

projektide elluviimisel arendatakse igas maakonnas edasi üht kuni kaht keskset

tervisespordikeskust, kus on olemas tänapäevased ja mitmekülgsed võimalused aastaringseks

tegelemiseks erinevate liikumisviisidega looduses. Tervisespordikeskustes ette valmistatud

liikumisrajad on elanikkonnale tasuta kasutamiseks, kuid teatud teenuste, mille

väljaarendamiseks kasutati riigipoolset toetust, nagu pesemisvõimaluse või mäetõstuki,

kasutamise puhul on tasu küsimine lubatud.

Paragrahvis 4 sätestatakse regionaalse tervisespordikeskuse mõiste.

Lõike 1 kohaselt on regionaalne tervisespordikeskus maakonnas või piirkonnas keskselt

kasutatav liikumise harrastamiseks loodusesse rajatud taristu, kus on võimalik kogu aasta

jooksul peamiselt tasuta kasutada erinevaid ettevalmistatud liikumisradasid ja harrastada

erinevaid liikumisviise. Muu hulgas on seal olemas kunstlume tootmisvõimekus ja

valgustatud liikumisrajad. Tervisespordikeskuste elemendid võivad olla:

1) looduses liikumise rajad – kõnni- ja jooksurajad, suusarajad (sh kunstlumega katmise

võimalus talvisel perioodil), jalgrattarajad, matkarajad jne;

2) kelgu- ja suusanõlvad;

3) jõulinnakud;

4) pallimängude välisväljakud;

5) kettagolfi rajad;

6) laste mänguväljakud;

7) väliuisuväljakud;

8) tervisespordikeskuse kasutajate teenindamiseks vajalikud olmehooned, riietus- ja

pesemisruumid, tualetid ning tervisespordikeskuse hooldamiseks mõeldud tehnika

hoiuruumid;

9) parklad.

Lõikega 2 piiritletakse, et regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisel loodusesse

rajatud taristu ei käsitle spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud ja muu

taoline, vaid vabas õhus liikumisharrastusega tegelemiseks mõeldud rajatisi, mis on eelpool

loetletud.

4

2. peatükk

Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus

Paragrahviga 5 kehtestatakse taotlusvooru raames toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega

abi kohaldamine.

Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamisele suunatud

tegevusi.

Punkti 1 kohaselt toetatakse liikumisradade rajamist ja renoveerimist. Taotlusvooru raames on

võimalik rajada uusi ja uuendada olemasolevaid radasid ning pakkuda seeläbi inimestele

mitmekülgsemat (erineva profiili, kattega ja raskusastmega) valikut liikumisharrastusega

tegelemiseks. Ilma täiendava toetusmeetmeta halveneks regulaarse kasutamise ja kulumise

tõttu regionaalsete tervisespordikeskuste liikumisrajade kvaliteet, mille tulemusena võib

tulevikus väheneda ka tervisespordikeskuste kasutajate arv. Toetatakse tegevusi, mis on

seotud liikumisradade ohutuks muutmisega, radade märgistamisega ja viitade paigaldamisega

ning radade katmisega erinevate pinnamaterjalidega.

Punkti 2 kohaselt toetatakse liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist.

Liikumisradade kasutajad on radade kvaliteedi osas üha nõudlikumad ja seetõttu ei ole

tänapäeval võimalik kvaliteetseid radu (eriti suusaradu) ette valmistada ja neid ilma

spetsiaalse tehnikata hooldada. Seepärast on radade korrashoiuks vajaliku tehnika olemasolu

pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmiseks oluline.

Punkti 3 kohaselt toetatakse liikumisradade valgustuse edasiarendamist ja uuendamist.

Liikumisradade kasutamisaja pikendamiseks kevadel ja sügisel on võimalik taotlusvooru abil

laiendada või uuendada valgustust, mis võimaldab inimestel pimedal ajal pikemalt ohutult

tervisespordikeskuse radu kasutada. Lisaks on võimalik tänapäevase elektrivalgustuse abil

kokku hoida tervisespordikeskuse ülalpidamiskulusid.

Punkti 4 kohaselt toetatakse kunstlume tootmise võimekuse edasiarendamist ja uuendamist.

Eelmise perioodi taotlusvooru toel tagati kunstlume tootmise võimekus kõikidesse

maakondadesse Eestis, kuid mitmed tervisespordikeskused vajavad täiendavaid

investeeringuid, et tagada paremad rajad või väiksemad hoolduskulud või et leida

keskkonnasäästlikumaid lahendusi.

Punkti 5 kohaselt toetatakse olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse

tervisespordikeskuse ja selle külastajate teenindamiseks ning tervisespordikeskuse taristu

hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks, rajamist või renoveerimist. Siinkohal ei toetata

sisetingimustes olevate sportimisvõimaluste, näiteks jõusaali, ujula, sisespordisaali vms

rajamist või renoveerimist. Kui toetuse saaja soovib neid hoonesse rajada või neid

renoveerida, siis antud toetusmeetme raames ei ole tegu abikõlbliku kuluga.

5

Lõike 2 sätestatakse lisategevused, mida toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste

saavutamiseks.

Punktides 1–5 kirjeldatakse lisategevusi, mida samuti taotlusvooru raames toetatakse.

Toetatavad lisategevused on kelgu- ja suusanõlvade, sh nõlvade kasutamiseks mõeldud

tehnika (nt mäetõstuki) soetamist või uuendamist, jõulinnakute, laste mänguväljakute,

pallimängude välisväljakute uuendamine ja rajamine ning muude liikumisharrastamist

laiendavate võimaluste loomine, nagu kettagolfi raja või liuvälja rajamine.

Lõikega 3 sätestatakse lisategevuste toetamise eeltingimus, mille kohaselt tuleb esitatud

taotluses taotleda toetust vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes üks nimetatud peamisele

tegevusele. See tähendab, et toetust taotletakse kas liikumisradade rajamiseks või

rekonstrueerimiseks, liikumisradade hooldustehnika soetamiseks, valgustuse

edasiarendamiseks või uuendamiseks või kunstlume toomise võimekuse edasiarendamiseks

või uuendamiseks või olme- ja teenindushoone rajamiseks või renoveerimiseks. Koos

nendega võib toetust taotleda ka lõikes 2 sätestatud tegevustele.

Lõikega 4 kehtestatakse tingimus, et toetust ei anta esitatud projektile, kus paragrahvi 4

lõigetes 1 ja 2 loetletud toetatavad tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. Toetatavad

tegevused peavad olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui mõni tegevus on

pooleli, näiteks teenindus- ja olmehoone ehitus, siis abikõlblikud on ainult need kulud, mis on

tehtud abikõlblikkuse perioodil.

Lõike 5 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine ehk eelnõu § 5 lg-tes 1 ja 2 nimetatud

tegevuste toetamine kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1

tähenduses. Seda eelkõige seetõttu, et kuigi määruse peamine eesmärk on toetada tasuta

tegevuste edasiarendamist, siis on võimalik toetust taotleda ka teatud tasuliste teenuste

loomiseks (nt pesemisvõimalus) või edasiarendamiseks (nt mäetõstuk). Konkurentsiseaduse

§ 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107

lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei

anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest

ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,

soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu

niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi

hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab

hindamiskomisjon iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse vähese tähtsusega abiks või

mitte. Lisaks sätestatakse vähese tähtsusega abi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning

antakse viited vastavatele regulatsioonidele.

Oluline on märkida, et kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik

või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul (ehk majandus- ja kutsetegevuses),

kohaldatakse ka talle ettevõtja, sh riigiabi kohta käivaid sätteid (konkurentsiseaduse § 2 lg 2).

Lõikes 6 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele

ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme

6

eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu

riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse

suuremas summas kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja

nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, siis

jäetakse tasuliste teenuste loomise või edasiarendamise osas taotlus eelnõu § 13 lõike 5

kohaselt läbi vaatamata.

Lõike 7 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik

sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2

lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks

järgmistest tunnustest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte

haldus-, juht-, või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise

ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud

suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra

väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigi põhjal. Euroopa Komisjon on „ühe

ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on

ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist

ja rahastamisviisist, ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse

(õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana. Lisaks

võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks

eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise,

põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada

200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud

ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui

palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud.

Paragrahviga 6 kehtestatakse toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr.

Lõike 1 kohaselt toetatakse tervisespordikeskuste edasiarendamise programmi raames aastatel

2023–2026 igas maakonnas ühe kuni kahe tervisespordikeskuse väljaarendamist.

Lõike 2 kohaselt kehtestatakse toetuse ülemmäär, mida on võimalik olemasoleva eelarve

põhjal iga maakonna tervisespordikeskusele või -keskustele anda. Kõiki maakondi

käsitletakse võrdselt. Toetussumma ühele maakonnale on ühes kalendriaastas 40 000 eurot,

mis jaguneb maakonnas toetust saavate tervisespordikeskuste vahel taotluses kavandatud

tegevuste alusel. Maakonnale mõeldud toetuse määr võib muutuda juhul, kui kinnitatud

tervisespordikeskuste nimekirjast arvatakse tervisespordikeskus välja ja vabanenud

7

toetussummale esitab täiendava taotluse teise maakonna tervisespordikeskus määruse eelnõu

§ 16 lõike 3 põhjal.

Lõigete 3 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 50%, st

vähemalt 50% taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma-

või kaasfinantseerimise vahenditest.

Lõigetes 4, 6 ja 6 selgitatakse lahti oma- ja kaasfinantseeringu olemus ning kaasfinantseerija

mõiste. Omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude

katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta.

Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt

projekti eelarvesse kavandatud tegevuste elluviimiseks. Kaasfinantseering on

kaasfinantseerija panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis peavad olema kajastatud

projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta. Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib

kogu toetusperioodi puhul tervikuna.

Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik ja põhjendatud,

tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja

või projekti kaasfinantseerija ning on kooskõlas õigusaktidega. Tegemist on kulu

abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kuna eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega

reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel

tuleb arvestada ka teiste riigisiseste toetusi reguleerivate õigusaktidega. Riigisisese õiguse

kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse saaja peab järgima

maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid piiranguid.

Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on

põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu

ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on

tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus.

Lõigetega 3 ja 4 kehtestatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend. Raamatupidamise

algdokumendi mõiste on kehtestatud raamatupidamise seaduse §-s 7 ja peab vastama

kehtestatud nõuetele. Toetuse kasutamine peab olema raamatupidamises selgelt eristatav, mis

tähendab algdokumentidele või raamatupidamiskannetele projektitunnuste lisamist. Eraldi

arveldusarvet see ei tähenda. Kui toetuse saaja peab seda vajalikuks, on see tema valik.

Paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood kindlaksmääratud ajavahemik, millal projekti

tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti

elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse

8

perioodi kohta sätestatud tingimustest, millest lähtudes tuleb taotlusesse märkida projekti

algus- ja lõppkuupäev.

Lõikega 2 jagatakse abikõlblikkuse periood regionaalsete tervisespordikeskuste

väljaarendamise toetamise projektidele neljaks osaks. Regionaalsete tervisespordikeskuste

väljaarendamise abikõlblikkuse periood on kuni neli aastat. Neli osa on järgmised: 1)

01.01.2023 või taotluses esitatud hilisem kuupäev kuni 31.12.2023; 2) 01.01.2024 kuni

31.12.2024; 3) 01.01.2025 kuni 31.12.2025; 4) 01.01.2026 kuni 31.12.2026. Eelnõu ei näe

ette abikõlblikkuse perioodi pikendamist.

Lõikega 3 kehtestatakse nõue, et iga abikõlblikkuse perioodi osa lõpuks peab olema selleks

ajavahemikuks eraldatud toetus kasutatud, v.a määruse § 15 lõikes 4 välja toodud juhtudel,

kus toetuse andja on hinnanud tegevuse elluviimisel ning seega kulu tegemisel tekkinud

takistust mõjuvaks.

3. peatükk

Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

Paragrahviga 9 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister taotlusvooru iga-aastase eelarve

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kuigi regionaalsete

tervisespordikeskuste väljaarendamise projektide elluviimise abikõlblikkuse perioodi kestus

on kokku kuni neli aastat, kinnitatakse iga kalendriaasta kohta eelarve eraldi.

Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 10 kalendripäeva enne

taotlusvooru avamist teada andma taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve ühe

kalendriaasta kohta. See kehtib ka eelnõu § 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse taotlemise kord.

Lõike 1 kohaselt tuleb esitada toetuse andjale taotlus toetuse saamiseks kindlaksmääratud

tähtaja jooksul, millest on teavitatud vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise

algust toetuse andja veebilehel. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks

esitatud. Kui taotleja ei ole tähtajaks taotlust esitanud ning tal on selleks mõjuv põhjus. Võib

ta toetuse andjale esitada menetlustähtaja ennistamise taotluse.

Lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotluste e-keskkonna

kaudu projektitoetuse taotlusvormil. Taotluse allkirjastab asutuse või organisatsiooni

esindusõiguslik isik. Toetuse andja saadab toetuse taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise

kohta.

Lõige 3 selgitab, kuidas toimida, kui taotluse esitamisel tekib e-keskkonnas tehniline viga ja

seetõttu ei saa taotlust tähtajaks esitada. Sellises olukorras loetakse taotluse esitamise

tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

9

Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikes 1 kehtestatakse isikud, kellele toetus on suunatud. Lõike 1 kohaselt saab taotleja olla

kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või

valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse

taristut, kus on valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmisvõimekus. Kui üldjuhul on

toetuse taotleja tervisesporditaristu omanik, siis nimetatud säte võimaldab toetust taotleda ka

isikul, kellel on tervisespordikeskuse taristu valdamiseks, haldamiseks ja/või käsutamiseks

sõlmitud taristu omanikuga vastav (üldjuhul pikaajaline) kokkulepe. See säte võimaldab

toetust taotleda ka näiteks kohaliku omavalitsuse hallataval asutusel, kellel on kohaliku

omavalitsuse kui taristu omanikuga sõlmitud taristu haldamiseks koostöökokkulepe.

Lõikega 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse,

kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik suutlikkus.

Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui

taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu-

ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees

rahalist võlga.

Punktis 2 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel

ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne

varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv

toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse seda olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette

nähtud tähtaeg on möödunud, sh ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud

mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele

kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse

tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks.

Punktis 4 sätestatakse nõue, et taotleja peab olema suutlik tasuma määrusega ette nähtud oma-

või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid.

Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise

võlga, kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga. Kui toetuse taotleja on kohaliku

omavalitsuse üksus, siis tema majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud ja avalikustatud

kehtivate õigusaktide kohaselt.

Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

Lõikega 3 täpsustatakse, kui kaua eeldatakse taotlejalt ja hilisemalt toetuse saajalt oma- ja

kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. Oma- ja

kaasfinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus peab olema kuni projekti

lõppemiseni. Toetuse andja kontrollib oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike

kulude tasumise suutlikkuse nõuet taotluse esitamise hetkel, kuid võib seda teha ka taotluse

10

rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise hetkel ning ka hiljem ehk kuni projekti

lõppemiseni.

Paragrahviga 12 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotluses kirjeldatud projekt peab panustama eelnõu §-2 nimetatud

eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõu

§-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 nimetatud abikõlblikele kuludele.

Lõikes 2 kohaselt peab toetuse taotluses määratletud abikõlblikkuse periood olema vastavuses

eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustega. Projekti elluviimise abikõlblikkuse perioodi kestus on

kuni neli aastat, see on maksimaalselt 01.01.2023 kuni 31.12.2026.

Lõikes 3 määratakse, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama. Toetuse taotlus esitatakse

kogu abikõlbliku perioodi (2023–2026) kohta üks kord väljakuulutatud taotlusvooru tähtaja

jooksul. Taotluses esitatakse kogu abikõlblikkuse perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad

tulemused, eelarve tegevuste lõikes, sh üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa ning

taotletava toetuse summa iga kalendriaasta kohta eraldi. Kinnitus oma- ja/või

kaasfinantseeringu kohta tuleb esitada kirjalikult. Taotluses esitatakse kõik kulud, sh

mitteabikõlblikud kulud. Samuti, kui taotleja taotleb toetust tasuliste teenuste loomiseks või

edasiarendamiseks, tuleb eelarves tasulised teenused ka eristatavalt välja tuua. Kui

tervisespordikeskuste taristu, mida soovitakse edasi arendada, ei ole taotluse esitaja omandis,

tuleb taotlusele lisada taristu omaniku allkirjastatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek

arenduste elluviimiseks, tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või

hinnangul ning taotleja või maakondliku arendusorganisatsiooni nägemus, mis võib olla

esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirjaga, toetust taotleva

tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast

toetusperioodi lõppu.

Lõige 4 näeb ette võimaluse lisada taotlusele maakondliku arendusorganisatsiooni

kinnituskiri, mida võtab hindamiskomisjon arvesse taotluste sisulisel hindamisel.

Maakondliku arendusorganisatsiooni esitatud kirjas kinnitatakse, et toetust taotlev

tervisespordikeskus on maakonnas oluline ja prioriteetne ning vajab uuendamist ja

edasiarendamist eesmärgiga tagada maakonna elanikkonnale kvaliteetsed tingimused

tervisespordiga tegelemiseks aasta ringi. Maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri

võib sisaldada maakonnas eelisarendavate tervisespordikeskuste järjestust.

Lõige 5 toob välja, et kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele

toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

4. peatükk

Toetuse menetlemine

Paragrahvis 13 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.

11

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru

sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei

ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta

teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus.

Lõikes 2 kirjeldatakse taotluse menetlemise etappe. Taotluse menetlemine algab taotluse

registreerimisest, millele järgneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll, taotluse

sisuline hindamine, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine, ehk

toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamine ning toetussummade

määramine.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotlus

ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente

taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale

antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni viis tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõikes 4 kirjeldatakse, mis põhjustel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotlus ei ole

nõuetele vastav siis, kui taotlejale eelnõu §-s 11 ja taotlusele eelnõu §-s 12 esitatud nõuded

on täitmata või kui eelnõu § 13 lõikes 3 antud tähtaja jooksul ei ole taotluses esinevaid

puudusi kõrvaldatud.

Lõike 5 kohaselt jätab toetuse andja nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse läbi

vaatamata.

Paragrahviga 14 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.

Lõike 1 kohaselt hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon nõuetele vastavaks

tunnistatud taotlusi. Hindamiskomisjonil on kuni kuus liiget.

Lõikes 2 nähakse ette võimalus, et hindamiskomisjoni koosolekule võib kutsuda toetuse

taotleja esindaja või esindajad oma taotlust tutvustama.

Lõikega 3 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hindamiskomisjon taotlusi sisuliselt hindab.

Kriteeriumite kirjeldus on oluline selleks, et taotlejal oleks arusaadav, mida projekti puhul

hinnatakse ja samas aitaks taotlejal projekti tegevusi ja tulemusi selgelt kirjeldada. Ühtlasi on

selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele.

Esimese kriteeriumi juures hindab komisjon taotluses esitatud dokumentide põhjal projekti

teostatavust ehk tulemuste saavutamise realistlikkust. Komisjon hindab järgmist: taotluses

esitatud projekti sisu vastavust taotlusvooru eesmärkidele ja taotletavate tulemuste

saavutatavust; projekti tegevuste läbimõeldust, lahtikirjutatust ning elluviidavust; projekti

eelarve selgust lahtikirjutatust ja realistlikust ning kuidas ja mis mahus kavatsetakse projekt

ellu viia, kui riigipoolne eraldatud toetus ei vasta taotlusele või kui ehitushinnad kallinevad.

12

Teise kriteeriumi juures hindab komisjon järgmist: kas maakondlik arendusorganisatsioon on

kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev tervisespordikeskus on maakonnas prioriteetne,

edasiarendatav ja uuendamist vajav; esitatud nägemust toetust taotleva tervisespordikeskuse

ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu;

kuidas taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja laiendab liikumisharrastusega

tegelemise võimalusi antud maakonnas ja/või piirkonnas.

Kolmanda kriteeriumi juures hindab komisjon järgmist: projekti eesmärkide saavutamisel

tervisespordikeskuse sobivust üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku,

vaadates tervisespordikeskuses toimuvate sündmuste ja tegevuste mitmekesisust;

tervisespordikeskuse kasutatavust, sh laste ja noorte poolt; ning tervisespordikeskuse sobivust

ja koostööd teiste tervisespordikeskustega ja spordiorganisatsioonidega.

Lõike 4 kohaselt teeb hindamiskomisjon kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise,

osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate

regionaalsete tervisespordikeskuste nimekirja ja toetussummat iga toetusperioodi aasta kohta.

Vastavasisuline ettepanek on võimalik esitada, sest esitatud taotlustes peavad olema

kirjeldatud kogu abikõlblikkuse perioodi kavandatud tegevused ja eelarved. Lisaks

sätestatakse nõuded komisjoni ettepaneku sisule.

Paragrahviga 15 nähakse ette toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse

summa eraldamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamise

otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Samas nimetatakse, mis on tervisespordikeskuste

nimekirja arvamise alus. Esiteks peavad taotleja ja taotlus vastama määruses sätestatud

nõuetele ning teiseks peab esitatud taotlus kuuluma sisulise hindamistulemuse põhjal

rahuldamisele.

Lõike 2 kohaselt ei arvata tervisespordikeskust nimekirja juhul, kui taotleja ja taotlus ei vasta

määruse eelnõus kehtestatud nõuetele ning hindamiskomisjoni hindamistulemuste põhjal ei

kuulu taotlus rahuldamisele või kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise

kohta.

Lõike 3 kohaselt määratakse tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale projekti

elluviimiseks eraldatud toetuse summa igal aastal kultuuriministri käskkirjaga, mille aluseks

võetakse hindamiskomisjoni ettepanek.

Lõike 4 kohaselt on toetuse saajal võimalik taotleda iga-aastase toetussumma kasutamise

edasilükkamist ühe aasta võrra, kui toetuse kasutamine samal aastal ei olnud mõjuval põhjusel

võimalik. Toetussumma kasutamise edasilükkamise taotlus tuleb esitada e-keskkonna kaudu

esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetussumma saamise kalendriaasta viimasel

tööpäeval.

13

Lõikes 5 sätestatakse olukord, et kui taotlusvooru järgnevate aastate eelarve maht on väiksem

taotlusvooru esimese aasta eelarve mahust ning hindamiskomisjoni ettepanekut ei ole

võimalik seetõttu arvestada, siis teeb toetuse andja tervisespordikeskuste nimekirja kantud

taotlejate ettepaneku esitada projekti muudatustaotlus. Muudatustaotlusi hindab

hindamiskomisjon määruse eelnõu §-s 14 sätestatud korras.

Lõike 6 kohaselt saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 16 reguleeritakse toetust saavate tervisespordikeskuste nimekirja muutmine.

Lõikes 1 nähakse ette võimalus tervisespordikeskuste nimekirja muutmiseks vajaduse põhjal,

mille algatab toetuse andja käesoleva lõike punktides 1–7 kirjeldatud olukordade kohaselt.

Lõikega 2 tuuakse välja, et tervisespordikeskuste nimekirjast väljaarvamisel võib toetuse

andja juba toetust saanud tervisespordikeskuselt toetuse osaliselt või täielikult tagasi küsida

määruse § 23 punkti 4 kohaselt.

Lõikes 3 nähakse ette täiendava toetuse taotlemise võimalused juhuks, kui maakonnas

arendatav tervisespordikeskus on nimekirjast välja arvatud. Sellisel juhul saab esitada

vabanenud ressursile täiendava taotluse sama maakonna teine selle taotlusvooru raames

arendatav tervisespordikeskus oma tegevuste laiendamiseks, mis on kooskõlas projekti

eesmärkidega või uue taotluse saavad esitada sama maakonna teised tervisespordikeskused,

kes soovivad samuti oma piirkonnas panustada määruse § 2 püstitatud eesmärkide ja

tulemuste saavutamisse.

Lõikes 4 nähakse ette võimalus juhuks, kui samast maakonnast ei esitata täiendavat või uut

taotlust. Sel juhul võib täiendava taotluse esitada tervisespordikeskuste nimekirja kantud

teises maakonnas asuv tervisespordikeskus. Sellisel juhul ei kohaldata eelnõu § 6 lõikes 2

sätestatud ülemmäära maakonnale.

Lõikega 5 kehtestatakse, et tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel toimub taotluste

esitamine eelnõu §-s 10 sätestatu kohaselt, st toetuse andja määrab avalikult tähtaja

täiendavate taotluste esitamiseks, taotlused esitatakse e-keskkonna kaudu, taotlused

registreeritakse ja taotlejat teavitatakse taotluse kättesaamise kohta. Esitatud täiendavaid

taotlusi hinnatakse eelnõu §-s 14 sätestatu kohaselt, st taotlusi hindab hindamiskomisjon

§-s 14 kirjeldatud hindamiskriteeriumite põhjal. Esitatud taotlused peavad vastama määruses

sätestatud nõuetele.

5. peatükk

Toetuse väljamaksmine ja aruandlus

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused, mille kohaselt makstakse toetus

toetuse saajale välja eelnõus ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt

ettemaksuna 14 tööpäeva jooksul pärast toetussumma määramise otsuse (kultuuriministri

14

käskkirja) jõustumist. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta kaupa projekti

elluviimise perioodil.

Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise nõuded.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti elluviimisega seotud aruannete esitamise

kohustus. Toetuse saaja esitab projekti toimumise perioodil (2023–2026) iga kalendriaasta

31. detsembri seisuga aruande aasta jooksul elluviidud tegevuste ja nende rahastamise, sh

toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks. Toetuse saaja esitab projekti

abikõlblikkuse perioodil toetuse andjale kokku neli aruannet iga kalendriaasta viimase

kuupäeva seisuga. Aruanne toetuse andjale esitatakse e-keskkonnas. Aruanne koostatakse

kuludokumentide alusel, milleks on teenuste ja asjade ostuarved ning arvete tasumist

tõendavad maksekorraldused, võrreldavad pakkumised ja dokument valitud pakkuja kohta

ning teised kuludokumendid, mis tõendavad abikõlblike kulude tekkimist ja tasumist.

Lõikes 2 sätestatakse toetuse saaja kohustus esitada projekti muudatustaotlus, kui eelnõus

§ 12 lõikes 3 nimetatud andmed on taotluses muutunud. Hindamiskomisjonil on õigus

muudatustaotlust menetleda 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates ja kohustus hinnata seda

eelnõu §-s 14 sätestatud korras. Toetuse andja hindab esitaud taotluse alusel, kas projekti

rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised ning teeb ettepanku

muudatustaotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Nimetatud muudatustaotlus

registreeritakse taotlusvoorus esitatud taotluse lisana.

Lõikes 3 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg, milleks on eelnõu kohaselt ette

nähtud 30 tööpäeva.

Lõikes 4 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel

avalduse alusel pikendada. Pikendada saab aruande esitamise tähtaega ainult siis, kui

pikendamise taotluse on toetuse saaja esitanud enne § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist.

Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et

aruandes esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes

esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu

§ 18 lõikes 4 toodud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõikes 6 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Kui toetuse andja on aruande

kinnitanud, saadetakse toetuse saajale vastavasisuline teade e-keskkonna kaudu.

6. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja maksmine

Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse

tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise

15

tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbliku

kulu katteks või mõnel muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse

tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Toetuse

andja teeb kaalutlusõiguse kohaselt otsuse kas toetuse osalise või täieliku tagasinõude kohta.

Punktides 1–9 sätestatakse toetuse tagasinõudmise otsuse alused. Toetuse tagasinõudmise

otsus võidakse teha järgmistel juhtudel: toetuse saaja on tasunud mitteabikõlbliku kulu

maksumuse; projekti eesmärki ei saavutatud ja kavandatud tegevused jäid ellu viimata;

abikõlblike kulude maksumus kujunes plaanitust väiksemaks, sama kuludokumenti on juba

hüvitatud kas selle või mõne teise projekti raames; toetuse saaja on esitanud valeandmeid või

olulisi andmeid varjanud; iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtajaks; toetuse saaja suhtes on

algatatud likvideerimismenetlus. Toetus võidakse tagasi nõuda ka juhul, kui

tervisespordikeskus arvatakse välja tervisespordikeskuste nimekirjast eelnõu §-s 16 lõikes 1

sätestatud tingimustel. Kui aga tervisespordikeskus arvatakse nimekirjast välja seetõttu, et

enne abikõlblikkuse perioodi lõppu on püstitatud eesmärgid ja tulemused saavutatud ning

toetuse saaja kinnitab koos aruandega, et projekt on lõpule viidud ja rohkem toetust ei vaja,

kinnitab toetuse andja aruande kinnitamisega projekti edukat lõpuleviimist. Toetuse

tagasinõudmise otsus tehakse ka juhul, kui toetuse andmine ei ole kooskõlas vähese

tähtsusega abi andmise regulatsiooniga.

Juhul kui aruandes esitatud toetuse saamiseks esitatud kulu ei ole abikõlblik, sest see ei vasta

2. peatükis toodud abikõlblikkuse nõuetele, vähendatakse vastavalt projektile eraldatavat

toetust nii, et tagatud on kokkulepitud toetusmäärast kinnipidamine. Kui eraldatud toetus

ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa

tagasi, seejuures ei rakendata kaalutlusõigust. Kaalutlusõigus puudub ka juhul, kui toetuse

andmine ei ole kooskõlas vähese tähtsusega abi andmise regulatsiooniga.

Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või

kohustus või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul toetuse saaja

viimase kohustuse täitmise lõppemisest.

Lõige 4 teeb lõikest 3 erisuse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu

riigiabi, sh vähese tähtsusega abi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha

kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks

loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT

L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks

loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik

riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on

abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise

otsusega.

16

Lõike 5 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab

haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille

kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem

haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.

Lõike 6 kohaselt tuleb ebaseadusliku riigiabi, sh vähese tähtsusega abi korral toetus tagasi

maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ)

nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille

rakendamissätted on Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust

(EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11.

Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk

eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue

tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta

toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust

saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik riigiabi seega tagastada liitintressiga

alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni

riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.

Lõikes 7 sätestatakse tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamise võimalus.

7. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste

täitmise ja projekti eduka elluviimise eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt.

Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab seda, et kohustuse peab olema täitnud tema ise.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama eraldatud toetust sihipäraselt. Toetuse saaja

peab projekti ellu viima heakskiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkide

saavutamiseks kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused.

Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad

olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sh ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete

andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu

ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele

nõuetele.

17

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja jälgima projekti elluviimisega seotud asjade ostmisel ja

teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid. Kui toetuse saaja ei ole

hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et asja ostmisel ja teenuse

tellimisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid.

Punkti 4 kohaselt tuleb toetuse saajal järgida vähese tähtsusega abi reegleid, kui toetuse kujul

on tegemist vähese tähtsusega abi saamisega. Nimetatud reeglitest tuleneva kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise, sest tegemist oleks

toetuse kasutamisega seotud Euroopa Liidu õigusaktide, sh Euroopa Liidu huvide

rikkumisega.

Punkti 5 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse saamise ja kulu abikõlblikkust

tõendavad dokumendid ning muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste

kohaselt, s.o seitse aastat alates toetuse saamisest.

Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise

põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete

kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad

olema üheselt eristatavad, seejuures see, millised neist on abikõlblikud ja mitteabikõlblikud

kulud.

Punkti 7 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagastada koos aruandega toetuse kasutamata

jääk.

Punkti 8 kohaselt on toetuse saajal kohustus täita muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on

seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid projekti

nõuetekohaseks elluviimiseks, sh eelhinnangut projektis kavandatavatele muudatustele,

selgitusi kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.

Punktis 2 rõhutatakse toetuse saaja õigust toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.

Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sh menetleda

taotlused ning maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja

teha vajaduse korral toetuse tagasinõudmise otsus.

Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja

otsuste teatavaks tegemise tähtaegu.

Punktiga 2 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida vähese tähtsusega abi andmise

korral konkurentsiseaduse 6. peatükist tulenevaid kohustusi. Nimetatud peatükk kehtestab

18

riigis riigiabi andmise reeglid ja sätestab, mida tuleb abi andjal teha vähese tähtsusega abi

andmisel.

Punkti 3 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse taotlemise, andmise ja kulu

abikõlblikkust tõendavad dokumendid ning muud tõendid seitse aastat taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest.

Punktide 4–6 kohaselt on toetuse andjal kohustus kontrollida projektide elluviimist, sh

vaatama läbi aruandeid, kehtestama taotlus- ja aruandevormid ja muud asjakohased

juhendmaterjalid ning tegema need taotlejale/toetuse saajale kättesaadavaks e-keskkonnas.

Toetuse andja peab, kas omal või toetuse saaja algatusel, selgitama toetuse andmist ja

kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitama toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud

muudatustest.

Punkti 7 kohaselt on toetuse andjal kohustus selgitada toetuse saajale toetuse andmist ja

kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitada toetuse saajat viivitamatult reeglites toimunud

muudatustest.

Punkti 8 kohaselt on toetuse andjal kohustus teha õiguspäraselt toiminguid, mis on sätestatud

määruses ja teistes kohalduvates õigusaktides.

Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Punktidega 1–2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda

asjakohaste täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast

teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. Ühtlasi võib toetuse andja

kontrollida abikõlblikke kulusid toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus

saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh projekti tegevuste toimumist ja edenemist

ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti tulude ja kulude kohta

eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises.

Punktis 3 sätestatakse, et taotluse menetlemisel kontrollitakse toetuse saaja mitteabikõlblike

kulude tasumise suutlikkust. Seepärast peaks taotleja taotluses kirjeldama, millised kulud

kaasnevad projekti elluviimisel lisaks taotluses näidatud abikõlblike kulude ning selgitama

oma võimekust projekti rahastamiseks – st millisest allikatest rahastab kohustusliku

omafinantseeringu ja muud kulud ning kuidas tagab projekti elluviimise juhul, kui kulud

suurenevad.

Punktide 4–5 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada toetuse rahuldamise otsus või selle

osa kehtetuks ning teha toetuse tagasikandmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või

tühistamise otsus) ja teisi eelnõus sätestatud otsuseid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

19

4. Eelnõu mõju

1) Sotsiaalne mõju. Eelkõige on sihtrühmaks maakonnas/piirkonnas elavad inimesed,

kellele on loodud tänapäevasemad ja kvaliteetsemad võimalused liikumiseks värskes

õhus. Suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal, misläbi paraneb inimeste

tervisekäitumine. Liikumisaktiivsuse tõus on eelduseks südame-veresoonkonna haiguste

vähenemisele, pikeneb tervena elatud aastate arv ja eluiga tervikuna. Mõjub positiivselt

rahvaarvu suurenemisele.

2) Regionaalne mõju. Programmil on oluline regionaalpoliitiline mõju. Toetusprogrammi

elluviimisel paraneb liikumisharrastusega tegelemise võimalus regionaalselt. Uuendatud

tervisespordikeskused aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades.

Kvaliteetsed ja korrastatud liikumispaigad ning kergliiklusteed on tänapäevase

elukeskkonna juurde kuuluv loomulik osa. Tervisespordikeskused on ka võimalik koht,

kus korraldada laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid ja võistlusi. Toetusprogrammi

elluviimine aitab tagada, et kõikides Eesti maakondades on vähemalt üks kvaliteetseid

teenuseid pakkuv tervisespordikeskus ja seeläbi võimalus harrastada talispordialasid

loodusliku lume puudumise korral.

3) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja

tuludele.

Määruse rakendaja on Kultuuriministeerium, kelle töökoormus ei tõuse, sest uus

toetusmeede tuleb olemasoleva toetusmeetme asemel.

Kohalikud omavalitsused on valdavalt regionaalsete tervisespordikeskuste omanikud.

Kui nad peavad oluliseks tervisespordikeskuse uuendamist, tõuseb seetõttu nende

töökoormus vastava taotluse ettevalmistamisel või kooskõlastamisel ning täiendava

ressursi leidmisel kohaliku omavalitsuse eelarvest, et tagada elluviidava projekti oma-

või kaasfinantseeringu maht 50% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalselt

võib see summa olla kuni 40 000 eurot aastas ehk 160 000 eurot nelja aasta jooksul, mis

on samaväärne riigieelarvelise toetusega.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest nelja aasta (2023–2026) jooksul

kokku 2,4 miljoni euroga, taotlusvooru aastane maht on 600 000 eurot. Projekti iga-aastane

eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

20

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks

Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eestimaa Spordiliidule Jõud, SA-le Eesti Terviserajad,

maakondade spordiliitudele ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele.

Piret Hartman Tarvi Sits

kultuuriminister kantsler

1

EELNÕU

30.08.2022

MINISTRI MÄÄRUS

Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord

perioodil 2023–2026

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste

edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning

saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.

(2) Määruse rakendamise eest vastustab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2. Kohaldamisala

(1) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse

andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

(2) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 352, 24.12.2013, lk 1), (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata maakondades mitmekülgset liikumisharrastust

võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamisele.

(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse igas maakonnas edasi kuni kahte regionaalset

tervisespordikeskust, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aasta läbi vabas

õhus ja peamiselt tasuta erinevate liikumisharrastustega.

§ 4. Regionaalne tervisespordikeskus

(1) Regionaalne tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses

on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on

võimalik vabas õhus aasta läbi tasuta harrastada erinevaid liikumisviise, muu hulgas on seal

kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad.

2

(2) Tervisespordikeskus ei hõlma spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud ja

muud sarnast.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus

§ 5. Toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Selle raames toetatakse:

1) liikumisradade rajamist või rekonstrueerimist (sealhulgas radade ohutuks muutmist, radade

märgistamist ja viitadega tähistamist, radade katmist ja muud sarnast);

2) liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist;

3) liikumisradade valgustuse edasiarendamist või uuendamist;

4) kunstlume tootmise võimekuse edasiarendamist;

5) olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse tervisespordikeskuse ja selle külastajate

teenindamiseks ning liikumistaristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks, rajamist või

renoveerimist.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustele toetatakse:

1) kelgu- ja suusanõlvade uuendamist või rajamist, sealhulgas nõlvade kasutamiseks mõeldud

tehnika (näiteks mäetõstuki) soetamist või uuendamist;

2) jõulinnakute uuendamist või rajamist;

3) laste mänguväljakute uuendamist või rajamist;

4) pallimängude välisväljakute uuendamist või rajamist;

5) muude liikumisharrastuse võimalusi laiendavate võimaluste (näiteks kettagolfi raja,

välisuisuväljaku) loomist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusi toetakse ainult juhul, kui käeoleva määruse

§-s 12 sätestatud taotluses taotletakse toetust vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud tegevusele.

(4) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud

tegevused tehtud enne taotluse esitamist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda vähese

tähtsusega abiks VTA määruse artikli 3 tähenduses ning sellise abi andmisel lähtutakse VTA

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust.

(6) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks

taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos

taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikuid, kes on

omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi

andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese

tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

3

§ 6. Toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr

(1) Toetuse andja toetab taotlusvooru perioodil 2023–2026 igas maakonnas kuni kahe

tervisespordikeskuse edasiarendamist.

(2) Toetuse ülemmäär maakonnale on 40 000 eurot aastas, mis jaguneb maakonnas toetatavate

tervisespordikeskuste vahel.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50%. Taotluses esitatud

projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise

vahenditest vähemalt 50%.

(4) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) rahaline panus projekti abikõlblike

kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.

(5) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab

omafinantseeringu nõuetele. Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse

üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse.

(6) Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib kogu toetusperioodi puhul tervikuna.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib

abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja või

projekti kaasfinantseerija ning on kooskõlas õigusaktidega.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3

nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 2

nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

(3) Abikõlblikud kulud on:

1) algdokumendiga tõendatud kulu, riigihangete seaduse põhimõtteid järgides tehtud kulu,

selgelt eristatavalt raamatupidamises kirjendatud ja Eesti finantsaruandluse standardile vastav

kulu;

2) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu

arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja

sisendkäibemaksu tagasi küsinud;

3) projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud investeeringu kulud, mille jaoks võetud laenude

tagasimakseid tehakse määruse § 8 lõikes 2 sätestatud perioodidel ning laenulepingu järgsete

maksete lõpptähtpäev ei ole hiljem kui 31.detsembril 2026.

(4) Mitteabikõlblikud kulud on:

1) käibemaks, juhul kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;

2) rahatrahv ja rahaline karistus;

3) kohtumenetluse kulu;

4) laenuintress;

5) mitterahaline kulu, sealhulgas vara amortisatsioon;

6) taotlusvooru eesmärgiga sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu;

4

7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori

või välisvahenditest.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning

projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Abikõlblikkuse perioodil on neli osa:

1) 1. jaanuar 2023 või taotluses esitatud hilisem kuupäev kuni 31. detsember 2023;

2) 1. jaanuar 2024 kuni 31. detsember 2024;

3) 1. jaanuar 2025 kuni 31. detsember 2025;

4) 1. jaanuar 2026 kuni 31. detsember 2026.

(3) Abikõlblikkuse perioodi osa lõpuks peab olema selleks ajavahemikuks eraldatud toetus

kasutatud, välja arvatud käesoleva määruse § 15 lõikes 4 välja toodud juhtudel.

3. peatükk

Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

§ 9. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga.

(2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel

vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 9 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja

saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset

esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

§ 11. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline

isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel

tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmisvõimekus.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;

2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul, kui toetuse andja on teinud tema kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal

otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

5

4) ta on suutlik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud oma- või kaasfinantseeringut ja

projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma;

5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

(3) Taotleja peab olema suutlik tasuma oma- ja kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblikke

kulusid kuni projekti lõppemiseni.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlusega taotletakse toetust käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ja

§-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele.

(2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud

tingimustele.

(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood, arvelduskonto number, taotleja esindaja

nimi ja tema kontaktandmed);

2) tervisepordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number;

3) kogu abikõlbliku perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste

lõikes, üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa, taotletav toetuse summa iga

kalendriaasta kohta;

4) kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta;

5) maaomaniku kirjalik nõusolek arenduste elluviimiseks, kui edasiarendatav

tervisespordikeskuste taristu ei ole taotluse esitaja omandis, vaid ta on selle otsene valdaja.

6) tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või hinnangul;

7) taotleja nägemus, mis võib olla esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni

kinnituskirjaga, toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste

arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu.

(4) Taotlusele võib lisada maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, mille kohaselt on

toetust taotlev tervisespordikeskus maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav.

Maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri võib sisaldada maakonnas eelisarendavate

tervisespordikeskuste järjestust.

(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või selle osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses

olema esitatud sellekohane teave.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse

kontrollist, toetusperioodil toetavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamisest ja toetuse

summa eraldamise otsuste tegemisest.

6

(3) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja

lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või

muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi. Taotlejale antakse

puuduste kõrvaldamiseks aega kuni viis tööpäeva.

(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui sellele esitatud nõuded ei ole täidetud ning

taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid

puudusi kõrvaldanud.

(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral jätab toetuse andja taotluse

läbi vaatamata.

§ 14. Taotluse hindamine

(1) Taotluseid hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjoni kuulub kuni kuus liiget.

Komisjoni koosseisu kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.

(2) Komisjon võib kutsuda taotlejat oma taotlust komisjoni koosolekule tutvustama.

(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal;

2) mõju ulatus maakonnas või piirkonnas, hinnates, kuidas paranevad ja laienevad

liikumisharrastusega tegelemise võimalused, võttes muu hulgas arvesse käesoleva määruse § 12

lõikes 4 sätestatud kinnituskirja;

3) tervisespordikeskuse sobivus üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku.

(4) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja ning toetussummat

iga kalendriaasta kohta. Taotluses esitatud toetuse summa kohta võib teha ettepaneku rahuldada

see osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu

või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja tingimuse tõttu või kui see ei ole

põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid

tulemusi. Komisjon peab ettepanekut sisuliselt põhjendama.

§ 15. Toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse summa eraldamine

(1) Toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamise (edaspidi

tervisespordikeskuste nimekiri) otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Tervisespordikeskuste

nimekirja arvatakse taotleja juhul, kui:

1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(2) Taotlejat ei arvata tervisespordikeskuste nimekirja juhul, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses nimetatud nõudele;

2) taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele;

3) taotleja ei ole nõus käesoleva määruse § 14 lõike 4 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise

kohta.

7

(3) Tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotleja projekti elluviimise toetuse summa

otsustab igal aastal kultuuriminister käskkirjaga, võttes aluseks käesoleva määruse § 14 lõikes 4

nimetatud komisjoni ettepaneku.

(4) Mõjuval põhjusel ja toetuse andja nõusolekul on võimalik taotleda iga-aastase toetussumma

kasutamise edasilükkamist järgmisesse kalendriaastasse. Taotlus tuleb esitada e-keskkonna

kaudu esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetussumma saamise aasta viimasel tööpäeval.

(5) Juhul kui taotlusvooru aasta eelarve maht on väiksem taotlusvooru esimese aasta

taotlusvooru mahust ning komisjoni ettepanekut ei ole võimalik seetõttu arvestada, teeb toetuse

andja tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale ettepaneku esitada projekti

muudatustaotlus. Muudatustaotlust hindab hindamiskomisjon käesoleva määruse §-s 14

sätestatud korras.

(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsused toetuse andja e-keskkonna kaudu.

§ 16. Tervisespordikeskuste nimekirja muutmine

(1) Tervisespordikeskuste nimekirja muudetakse vajaduse põhjal. Toetuse andja algatab

tervisespordikeskuste nimekirja muutmise projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel:

1) nimekirjas nimetatud taotleja esitab e-keskkonna kaudu avalduse projekti elluviimisest

loobumise kohta;

2) nimekirjas nimetatud taotleja ei ole käesoleva määruse § 19 kohast aruannet tähtajaks

esitanud;

3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 ja § 18 lõikes 2 sätestatud taotlus ei vasta käesolevas

määruses kehtestatud nõuetele või taotlust ei rahuldata ning toetuse saajal ei ole võimalik

projekti elluviimist jätkata;

4) nimekirjas nimetatud taotleja ei esita käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud taotlust;

5) käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul;

6) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

7) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või

see on jäetud teadlikult esitamata.

(2) Tervisespordikeskuse tervisespordikeskuste nimekirjast väljaarvamisel võib toetuse andja

käesoleva määruse § 23 punkti 4 kohaselt toetuse osaliselt või täielikult tagasi küsida.

(3) Kui tervispordikeskus on tervisespordikeskuste nimekirjast välja arvatud, siis saavad esitada:

1) täiendava taotluse sama maakonna teine taotlusvooru raames toetatav tervisespordikeskus;

2) uue taotluse sama maakonna teised tervisespordikeskused.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlusi ei esitata, võib täiendava taotluse esitada

tervisespordikeskuste nimekirja kantud teises maakonnas asuv tervisespordikeskus.

(5) Tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel esitatakse taotlus käesoleva määruse §-s 10

sätestatu kohaselt ja taotluste hinnatakse käesoleva määruse §-s 14 sätestatu kohaselt. Käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse menetlemisel ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõikes 2

sätestatut.

8

5. peatükk

Toetuse väljamaksmine ja aruandlus

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist

toetuse määramise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt 14 tööpäeva jooksul pärast

kultuuriministri käskkirja jõustumist. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta

kaupa projekti elluviimise perioodil.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Tervisespordikeskuste nimekirja arvatud taotleja esitab toetuse andjale e-keskkonnas projekti

toimumise perioodil iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga aruande elluviidud tegevuste ja

nende rahastamise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks.

(2) Kui käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed taotluses on muutunud, esitab

tervisespordikeskuste nimekirja arvatud taotleja projekti muudatustaotluse. Hindamiskomisjon

menetleb esitatud muudatustaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates ja hindab seda

käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras.

(3) Aruande menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva.

(4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel

pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva

paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on lubatud

aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni kolmeks

kuuks.

(5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise

tähtaeg peatub.

(6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega

seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

6. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine

(1) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel

juhtudel:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks;

2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 3 lõikes 2 toodud

tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;

3) kui eraldatud toetus ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära

ületav toetuse osa tagasi;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

9

5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;

6) iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtajaks;

7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus.

8) toetuse saaja nimekirjast väljaarvamise korral, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja on

käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärgi ja § 3 lõikes 3 toodud tulemuse saavutanud

planeeritust varem.

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue

täidetakse.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmisest arvates.

(4) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese

tähtsusega abi korral, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse

saajale toetuse eraldamist.

(5) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi

60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(6) Ebaseadusliku riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi korral nõutakse toetus tagasi koos

intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

(7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses esitatakse

soovitud tagasimakse ajatamiskava.

7. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka

elluviimise käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas:

1) kasutab eraldatud toetust sihipäraselt;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;

3) järgib projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3

toodud põhimõtteid;

4) järgib vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui

see on kohane;

5) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid

seitse aastat toetuse saamisest arvates;

6) eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi

arvestussüsteemi;

7) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;

8) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

10

§ 21. Toetuse saaja õigused

(1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud

õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse

saaja kohustustega.

(2) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses

sätestatud aja jooksul;

2) tagama vähese tähtsusega abi andmisel andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi

registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;

3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide

ning teabega seotud tõendeid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded;

6) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks

e-keskkonnas;

7) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

8) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;

2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist

ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust projekti maksumuse vähenemisel.