Vastus arvamusele

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Tiit Toots Teie 26.09.2022 nr 1-4/98-1

SA Võrumaa Arenduskeskus

[email protected] Meie 21.10.2022 nr 1-11/1558-3

Vastus arvamusele

Lugupeetud Tiit Toots

Täname teid tagasiside eest kultuuriministri määruse eelnõu „Regionaalsete tervisespordikeskuste

edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026“ kohta.

Vastame teie kommentaaridele järgnevalt.

Teie kommentaar Kultuuriministeeriumi vastus

1. „Määruse § 3 lg. 2 on kirjas „Toetuse

andmise tulemusena arendatakse igas

maakonnas edasi kuni kahte regionaalset

tervisespordikeskust mis pakuvad

inimestele mitmekülgseid võimalusi

tegeleda aasta läbi vabas õhus ja peamiselt

tasuta erinevate liikumisharrastustega“.

Võru maakonna jaoks ei taga kahe

tervisespordikeskuse arendamise piirang

maakonna tervisespordikeskuste terviklikku

arengut. Võru maakonnas on neli

regionaalselt tugevat tervisespordikeskust –

Antsla Kasumetsa terviserada Antsla vallas,

Haanja puhke- ja spordikeskus Rõuge

vallas, Kubija tervisespordikeskus Võru

linnas ning Värska terviserada Setomaa

vallas, mis kõik vajavad edasiarendamiseks

investeeringuid. Tervikliku mitmekülgset

liikumisharrastust võimaldavate

tervisepordikeskuste võrgustiku

väljaarendamiseks Võru maakonnas on

oluline nii maakonna keskel asuvate

keskuste (Kubija ja Haanja), kui ka

maakonna äärealadel asuvate keskuste

(Antsla ja Värska) arendamine, kuna

seeläbi on kõigil maakonna inimestel

võimalik ilma pikki vahemaid läbimata

saada osa mitmekülgsetest ja kvaliteetsetest

tervisepordikeskuste teenustest. Lisaks

Kultuuriministeerium on siiski seisukohal, et

antud piirang peaks sellisel kujul kehtima

jääma.

Selle meetme raames toetatakse ainult selliseid

regionaalseid tervisespordikeskuseid, kus on

lisaks valgustatud liikumisradadele mh

kunstlume tootmise võimekus.

Kultuuriministeeriumi hinnangul piisab

maakonnas ühest kuni kahest sellisest

tervisespordikeskusest – Eesti elanike arvu

juures on see meie hinnangul optimaalne. Häid

liikumisvõimalusi pakuvad ka kodulähedased

liikumisrajad, kus kunstlume tootmisvõimekust

ei ole, kuid selliste radade edasiarendamise

toetamine ei ole antud toetusmeetme eesmärk

(vt ka punkt 2).

Lisaks toome välja, et lisaks Võrumaale on

peaaegu kõik ülejäänudki maakonnad sarnases

olukorras, kus heal tasemel

tervisespordikeskuseid on rohkem kui kaks.

Arvestades toetusmeetme eelarve mahtu ja

maakondadele jagatava toetuse

maksimummäära, siis maakonnas toetussumma

jagamine 4 tervisespordikeskuse vahel

tähendaks, et ühele tervisespordikeskusele

jääva toetussumma abil on keeruline täita

toetusmeetme eesmärki ning kohalik

omavalitsuse panus tõuseb.

eelnevale on kahe tervisespordikeskuse

piirang ning võrdne maakondade vaheline

võrdne rahajaotus Võru maakonna jaoks

ülekohtune kuna peale 2017. aasta

haldusreformi liikus Võru maakonna

koosseisu Värska vald (praegune Setomaa

vald), kus asuv Värska terviserada oli

varasemalt Põlva maakonna

tervisespordikeskus, seega on tõusnud Võru

maakonna tervisespordikeskuste arv

kolmelt neljale.

Ettepanek: palume määrusest läbivalt

lubada maakonnas toetust küsida kuni

neljale tervisespordikeskusele.“

Juhime ka tähelepanu, et sarnane nõue oli juba

eelmise perioodi (2019–2022) toetusmeetme

juures ning juba toona oli haldusreform tehtud.

Otsus: ettepanekut mitte arvestada.

2. „Määruse § 4 lg. 1 on kirjas „Regionaalne

tervisespordikeskus (edaspidi

tervisepordikeskus) käesoleva määruse

tähenduses on maakonnas või piirkonnas

keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks

loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus

aasta läbi tasuta harrastada erinevaid

liikumisviise, muu hulgas on seal kunstlume

tootmisvõimekus ja valgustatud

liikumisrajad.“

Võru maakonnas on kolm

tervisespordikeskust, kus on välja

arendatud kunstlume tootmisvõimekus

(Haanja, Kubija ja Värska), kuid

maakondliku tervisspordikeskuste

võrgustikku kuuluvas Antsla Kasumetsa

terviserajal pole seda veel välja arendatud.

Senini on vald koos kohalike inimestega

panustanud terviseraja välja arendamiseks

(rajatud on 2,2 km saepurukattega rada s.h.

1,2 km valgustatud rada, lisaks 700 m rada,

rajatud on rattakrossi rada, rajatud on 18

korviga disc-golfi rada) järgmise

arenguetapina on vald ette näinud

rajamasina soetamise ja kunstlume

tootmisvõimekuse välja arendamise.

Määruses toodud piirang, et toetatakse neid

tervisespordikeskusi, kus on juba olemas

kunstlume tootmisvõimekus seab kahtluse

alla regionaalselt olulise Antsla Kasumetsa

terviseraja edasiarendamise. Kasumetsas

asuv terviserada on kõige aktiivsemalt

kasutatav liikumisrada Võru maakonna

lääneosas. Seda kasutavad eelkõige Antsla

Gümnaasiumi õpilased (ca 300 õpilast) kui

ka valla ja lähiümbruse elanike (ca 1800

elanikku) poolt. Lähimad kunstlumega

rajad on Otepääl (40 km), Võrus Kubijal

(37 km) ja Haanjas (50 km).

Ettepanekud: sõnastada määruses § 4 lg. 1

Kunstlume tootmisvõimekus näitab, et

tervisespordikeskus on võimeline pakkuma ka

lumevaestel talvedel suusatamisvõimalust.

Kuna toetusmeetme eesmärk on juba teatud

taseme saavutanud regionaalsete

tervisespordikeskuste edasiarendamine, siis on

Kultuuriministeeriumi hinnangul kunstlume

tootmisvõimekus oluline kvaliteedinäitaja.

Otsus: ettepanekut mitte arvestada.

järgnevalt: „Regionaalne

Tervisespordikeskus (edaspidi

tervisepordikeskus) käesoleva määruse

tähenduses on maakonnas või piirkonnas

keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks

loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus

aasta läbi tasuta harrastada erinevaid

liikumisviise, muu hulgas on seal

valgustatud liikumisrajad.“ ja määruse § 11

lg. 1 „Taotleja võib olla kohaliku

omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud

eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või

valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu

selletaolise suhte alusel

tervisespordikeskuse taristut, kus on

valgustatud liikumisrajad“.“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Pürn

spordi asekantsler

Kaarel Nestor 628 2260

[email protected]