Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 19

Regionaalsete tervisespordikeskuste

edasiarendamise toetamise tingimused ja kord

perioodil 2023–2026

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel:

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste

edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning

saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.

(2) Määruse rakendamise eest vastustab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata maakondades mitmekülgset liikumisharrastust

võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamisele.

(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse igas maakonnas edasi kuni kahte regionaalset

tervisespordikeskust, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aasta läbi vabas

õhus ja peamiselt tasuta erinevate liikumisharrastustega.

§ 4. Regionaalne tervisespordikeskus

(1) Regionaalne tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses

on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on

võimalik vabas õhus aasta läbi peamiselt tasuta harrastada erinevaid liikumisviise. Muu hulgas

on seal kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad.

(2) Tervisespordikeskus ei hõlma spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud ja

muu sarnane.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Selle raames toetatakse:

1) liikumisradade rajamist või rekonstrueerimist (sealhulgas radade ohutuks muutmist, radade

märgistamist ja viitadega tähistamist, radade katmist ja muud sarnast);

2) liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist;

3) liikumisradade valgustuse edasiarendamist või uuendamist;

4) kunstlume tootmise võimekuse edasiarendamist;

5) olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse tervisespordikeskuse ja selle külastajate

teenindamiseks, liikumistaristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks ning mille

kogumaksumus ei ületa 320 000 eurot, rajamist;

6) olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse tervisespordikeskuse ja selle külastajate

teenindamiseks ning liikumistaristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks, renoveerimist

või rekonstrueerimist.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustele toetatakse:

1) kelgu- ja suusanõlvade uuendamist või rajamist, sealhulgas nõlvade kasutamiseks mõeldud

tehnika (näiteks mäetõstuki) soetamist või uuendamist;

2) jõulinnakute uuendamist või rajamist;

3) laste mänguväljakute uuendamist või rajamist;

4) pallimängude välisväljakute uuendamist või rajamist;

5) muude liikumisharrastuse võimalusi laiendavate võimaluste (näiteks kettagolfi raja,

välisuisuväljaku) loomist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusi toetakse ainult juhul, kui käeoleva määruse

§-s 12 sätestatud taotluses taotletakse toetust vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tegevusele.

(4) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud

tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist.

§ 6. Toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr

(1) Toetuse andja toetab taotlusvooru perioodil 2023–2026 igas maakonnas kuni kahe

tervisespordikeskuse edasiarendamist.

(2) Toetuse ülemmäär maakonnale on 40 000 eurot aastas, mis jaguneb maakonnas toetatavate

tervisespordikeskuste vahel.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 50%. Taotluses esitatud

projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise

vahenditest vähemalt 50%.

(4) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) rahaline panus projekti abikõlblike

kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.

(5) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab

omafinantseeringu nõuetele. Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse

üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse.

(6) Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib kogu toetusperioodi puhul tervikuna.

(7) Oma- ja kaasfinantseeringuna ei tohi esitada taotlusvoorust „Regionaalsete

tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetus“ saadud toetust või selle

meetme raames esitatud oma- ja kaasfinantseeringut.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks põhjendatud, tekib abikõlblikkuse

perioodil, selle tasub toetuse saaja või projekti kaasfinantseerija ning on kooskõlas

õigusaktidega.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3

nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 2

nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

(3) Abikõlblikud kulud on:

1) kulu, mis on algdokumendiga tõendatud, tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides,

selgelt eristatavalt raamatupidamises kirjendatud ja Eesti finantsaruandluse standardile vastav;

2) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu

arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja

sisendkäibemaksu tagasi küsinud;

3) projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud investeeringu kulud, mille jaoks võetud laenude

tagasimakseid tehakse määruse § 8 lõikes 2 sätestatud perioodidel.

(4) Mitteabikõlblikud kulud on:

1) käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;

2) rahatrahv ja rahaline karistus;

3) kohtumenetluse kulu;

4) laenuintress;

5) mitterahaline kulu, sealhulgas vara amortisatsioon;

6) taotlusvooru eesmärgiga sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu;

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning

projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Abikõlblikkuse perioodil on neli osa:

1) 1. jaanuar 2023 või taotluses esitatud hilisem kuupäev kuni 31. detsember 2023;

2) 1. jaanuar 2024 kuni 31. detsember 2024;

3) 1. jaanuar 2025 kuni 31. detsember 2025;

4) 1. jaanuar 2026 kuni 31. detsember 2026.

(3) Abikõlblikkuse perioodi osa lõpuks peab olema selleks ajavahemikuks eraldatud toetus

kasutatud, välja arvatud käesoleva määruse § 15 lõikes 4 välja toodud juhtudel.

3. peatükk

Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

§ 9. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga.

(2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel

vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 9 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja

saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset

esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

§ 11. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline

isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel

tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmisvõimekus.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;

2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist

kustutamise hoiatust;

3) juhul, kui toetuse andja on teinud tema kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal

otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;

4) ta on suutlik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud oma- või kaasfinantseeringut ja

projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma;

5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

6) tal ei ole muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees.

(3) Taotleja peab olema suutlik tasuma oma- ja kaasfinantseeringut ning mitteabikõlblikke

kulusid kuni projekti lõppemiseni.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlusega taotletakse toetust käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ja

§-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele.

(2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud

tingimustele.

(3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood, arvelduskonto number, taotleja esindaja

nimi ja tema kontaktandmed);

2) tervisespordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number;

3) kogu abikõlbliku perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste

lõikes, üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa, taotletav toetuse summa iga

kalendriaasta kohta;

4) kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta;

5) maaomaniku kirjalik nõusolek arenduste elluviimiseks, kui edasiarendatav

tervisespordikeskuse taristu ei ole taotluse esitaja omandis.

6) tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või hinnangul;

7) taotleja nägemus, mis võib olla esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni

kinnituskirjaga, toetust taotleva tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste

arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu.

(4) Taotlusele võib lisada maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, mille kohaselt on

toetust taotlev tervisespordikeskus maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav.

Maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri võib sisaldada maakonnas eelisarendavate

tervisespordikeskuste järjestust.

(5) Kui taotleja on taotlenud projektile või selle osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses

olema esitatud sellekohane teave.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse

kontrollist, toetusperioodil toetavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamisest ja toetuse

summa eraldamise otsuste tegemisest.

(3) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui

esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi. Taotlejale antakse puuduste

kõrvaldamiseks aega kuni viis tööpäeva.

(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui sellele esitatud nõuded ei ole täidetud ning

taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid

puudusi kõrvaldanud.

(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral jätab toetuse andja taotluse

läbi vaatamata.

§ 14. Taotluse hindamine

(1) Taotlusi hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuulub kuni seitse liiget.

Komisjoni koosseisu kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.

(2) Komisjon võib kutsuda taotlejat oma taotlust komisjoni koosolekule tutvustama.

(3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal;

2) mõju ulatus maakonnas või piirkonnas, hinnates, kuidas paranevad ja laienevad

liikumisharrastusega tegelemise võimalused, võttes muu hulgas arvesse käesoleva määruse § 12

lõikes 4 sätestatud kinnituskirja;

3) tervisespordikeskuse sobivus üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku.

(4) Taotlusi hinnatakse kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud

viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt kümme

kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

(5) Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise, taotluse osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate tervisespordikeskuste

nimekirja ning toetussummat iga kalendriaasta kohta. Taotluses esitatud toetuse summa kohta

võib teha ettepaneku rahuldada see osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole

võimalik taotlusvooru eelarve mahu või käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja

tingimuse tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti

tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Komisjon peab ettepanekut sisuliselt põhjendama.

§ 15. Taotleja toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja toetuse summa

eraldamine

(1) Taotleja toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja (edaspidi

tervisespordikeskuste nimekiri) arvamise otsustab kultuuriminister käskkirjaga.

Tervisespordikeskuste nimekirja arvatakse taotleja juhul, kui:

1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja

2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal kas tervikuna või osaliselt rahuldamisele.

(2) Taotlejat ei arvata tervisespordikeskuste nimekirja juhul, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses nimetatud nõudele;

2) taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele;

3) taotleja ei ole nõus käesoleva määruse § 14 lõike 5 kohase taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise

kohta.

(3) Tervisespordikeskuste nimekirjas oleva taotleja projekti elluviimise toetuse summa otsustab

igal aastal kultuuriminister käskkirjaga, võttes aluseks käesoleva määruse § 14 lõikes 5

nimetatud komisjoni ettepaneku.

(4) Mõjuval põhjusel ja toetuse andja nõusolekul on võimalik taotleda iga-aastase toetussumma

kasutamise edasilükkamist järgmisesse kalendriaastasse. Taotlus tuleb esitada e-keskkonna

kaudu esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetussumma saamise aasta viimasel tööpäeval.

(5) Juhul, kui taotlusvooru aasta eelarve maht on väiksem taotlusvooru esimese aasta

taotlusvooru mahust ning komisjoni ettepanekut ei ole võimalik seetõttu arvestada, teeb toetuse

andja tervisespordikeskuste nimekirjas olevale taotlejale ettepaneku esitada projekti

muudatustaotlus. Muudatustaotlust hindab komisjon käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras.

(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus toetuse andja e-keskkonna kaudu.

§ 16. Tervisespordikeskuste nimekirja muutmine

(1) Tervisespordikeskuste nimekirja muudetakse vajaduse põhjal. Toetuse andja algatab

tervisespordikeskuste nimekirja muutmise projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel:

1) nimekirjas olev taotleja esitab e-keskkonna kaudu avalduse projekti elluviimisest loobumise

kohta;

2) nimekirjas olev taotleja ei ole käesoleva määruse § 18 kohast aruannet tähtajaks esitanud;

3) käesoleva määruse § 15 lõikes 4 ja § 18 lõikes 2 sätestatud taotlus ei vasta käesolevas

määruses kehtestatud nõuetele või taotlust ei rahuldata ning toetuse saajal ei ole võimalik

projekti elluviimist jätkata;

4) nimekirjas olev taotleja ei esita käesoleva määruse § 15 lõikes 4 nimetatud taotlust;

5) käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul;

6) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

7) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või

see on jäetud teadlikult esitamata.

(2) Tervisespordikeskuse tervisespordikeskuste nimekirjast väljaarvamisel võib toetuse andja

toetuse käesoleva määruse §-s 19 sätestatud korras osaliselt või täielikult tagasi küsida.

(3) Kui tervispordikeskus on tervisespordikeskuste nimekirjast välja arvatud:

1) saab esitada täiendava taotluse sama maakonna teine taotlusvooru raames toetatav

tervisespordikeskus;

2) saavad esitada uue taotluse sama maakonna teised tervisespordikeskused.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotlusi ei esitata, võib täiendava taotluse esitada

tervisespordikeskuste nimekirja kantud teises maakonnas asuv tervisespordikeskus.

(5) Tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4

kirjeldatud taotlus käesoleva määruse §-s 10 sätestatu kohaselt ja taotlusi hinnatakse käesoleva

määruse §-s 14 sätestatu kohaselt. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse

menetlemisel ei kohaldata käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatut.

5. peatükk

Toetuse väljamaksmine ja aruandlus

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist

toetuse määramise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt 14 tööpäeva jooksul pärast

toetussumma määramise otsuse jõustumist. Toetussumma määramise otsus tehakse igal

kalendriaastal ning toetus makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta kaupa projekti

elluviimise perioodil.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Tervisespordikeskuste nimekirja arvatud taotleja esitab toetuse andjale e-keskkonnas projekti

toimumise perioodil iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga aruande elluviidud tegevuste ja

nende rahastamise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks.

(2) Kui käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed taotluses on muutunud, esitab

tervisespordikeskuste nimekirja arvatud taotleja viivitamata toetuse andjale projekti

muudatustaotluse. Komisjon menetleb esitatud muudatustaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest

arvates ja hindab seda käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras.

(3) Aruande menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva.

(4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel

pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva

paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on lubatud

aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni kolmeks

kuuks.

(5) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

nende kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise tähtaeg

peatub.

(6) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase

tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega

seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

6. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine

(1) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel

juhtudel:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks;

2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 3 lõikes 2 toodud

tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;

3) kui eraldatud toetus ületab käesoleva määruse § 6 lõikes 3 lubatud osakaalu abikõlblikest

kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;

6) iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtajaks;

7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus;

8) toetuse saaja nimekirjast väljaarvamise korral, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja on

käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärgi ja § 3 lõikes 2 toodud tulemuse saavutanud

planeeritust varem.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue

täidetakse etteantud tähtaja jooksul.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmisest arvates.

(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi

60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses esitatakse

soovitud tagasimakse ajatamiskava.

7. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka

elluviimise käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas:

1) kasutab eraldatud toetust sihipäraselt;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;

3) järgib projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3

toodud põhimõtteid;

4) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid

seitse aastat toetuse saamisest arvates;

5) eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi

arvestussüsteemi;

6) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;

7) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 21. Toetuse saaja õigused

(1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides,

käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega.

(2) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses

sätestatud aja jooksul;

2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude

dokumentide ja teabega seotud tõendeid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest

arvates;

3) kontrollima projekti elluviimist;

4) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded;

5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks

e-keskkonnas;

6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;

2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist

ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust

ning oma- ja kaasfinantseeringu nõuete täidetust;

4) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi;

5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust projekti maksumuse vähenemisel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman Tarvi Sits

minister kantsler

1

Kultuuriministri määruse „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise

toetamise tingimused ja kord perioodil 2023–2026“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib toetuse andmise korda

regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise projektidele.

Riigi spordistrateegia eesmärk on tõsta eestlaste liikumisaktiivsust, et tagada tervelt elatud

eluea pikenemine ja vähendada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse, mille üks

peamine põhjus on vähene liikumine. Viimase kuue aasta eestisisesed liikumisharrastust

seiravad uuringud näitavad liikumisaktiivsuse tõusu – ligi pooled eestimaalased liiguvad

regulaarselt (2016. aastal liikus kaks või enam korda nädalas 42%, 2018. aastal 40,2% ning

2020. aastal 44,8% elanikest). Spordistrateegia dokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused

aastani 2030“ on seatud eesmärgiks jõuda aastaks 2030 liikumisharrastuse taseme poolest

Põhjamaade tasemele, kes eristuvad teistest kõrgema liikumisharrastuse ja sportimisaktiivsuse

poolest. Põhjamaades tegeleb liikumisharrastusega ligi 70% elanikkonnast. Eesmärgi

täitmiseks tuleb tegeleda pidevalt ja paralleelselt kolme peamise inimeste liikumisaktiivsust

mõjutava suunaga (taristu, tegevused ja kampaaniad). Riigi peamine roll on tingimuste

loomine liikumisharrastuse võimaldamiseks. Vabariigi Valitsus on rakendanud meetmeid, et

soodustada liikumisaktiivsuse kasvutrendi Eesti elanikkonna hulgas. Aastatel 2019–2022

toetati regionaalsete tervisespordikeskuste meetme raames 23 tervisespordikeskust üle Eesti.

Toetuse abil rajati või uuendati kunstlume tootmisvõimekust ja valgustatud liikumisradu ning

loodi mitmeid teisigi liikumisharrastuse võimalusi. Alates 01.09.2020 paigaldas SA Eesti

Terviserajad neisse tervisespordikeskustesse loendurid (v.a Hiiumaal Palukülas ja Kohilas),

mille statistika alusel saab öelda, et Eesti elanikkond on keskused aktiivselt kasutusele võtnud

– vahemikus 01.01.2020–30.08.2022 on need loendanud üle 5,9 miljoni külastuse. Samas

peab arvestama, et viimased andurid paigaldati 2021. aasta suvel ning kahes

tervisespordikeskuses ei ole neid senini. Toetusperioodi lõppedes on selgunud, et enamik

tervisespordikeskusi vajavad täiendavaid investeeringuid – eriti vajalik on teenindushoone

rajamise või uuendamise võimalus. Samas on kohalike omavalitsuste ja eraraha toetusel

arendatud teisigi tervisespordikeskusi, mis vajaksid lisainvesteeringuid. Seetõttu on

Kultuuriministeerium otsustanud jätkata regionaalsete tervisespordikeskuste meetmega

vähemalt samas mahus.

Toetusprogrammi jätkamine aitab uuendada ja arendada regionaalseid tervisespordikeskusi

ning seal pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Toetusmeede panustab seega „Eesti

2035“ eesmärki „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning

keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“

Programmil on oluline regionaalpoliitiline mõõde. Praegu toetatud tervisespordikeskustest on

kujunenud ka kohad, kus korraldatakse laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid ja võistlusi.

Korras terviserajad aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades. Kvaliteetsete ja

2

korrastatud liikumispaikade olemasolu on tänapäevase elustandardi juurde kuuluv loomulik

osa.

Meetme sihtrühm on Eestis elavad inimesed ning eesmärk on parandada kohaliku elanikkonna

liikumisvõimalusi. Kultuuriministeerium analüüsis 2019.–2022. aastal riigilt toetust saanud

tervisespordikeskuste esitatud andmete alusel, kui palju väliskülastajaid tervisespordikeskusi

neil aastatel külastas, et hinnata riigiabi. Andmed väliskülastajate osakaalu kohta esitas 18

keskust. Enamik esitatud andmeid põhines hinnangutel ega tuginenud konkreetsele

andmekorjele. Konkreetsed andmed esitanud keskused on suured tervisespordikeskused, kus

on laialdaselt tegevusi ja teenuseid koos ööbimis- ja toitlustamisvõimalustega. Nende andmeil

oli 2021. ja 2022. aastal väliskülastajate osakaal 1–4% teenuste kasutajatest. Ülejäänud

tervisespordikeskused, kes kindlaid andmeid ei kogu, hindasid väliskülastajate arvu kas

olematuks, väga minimaalseks (st mõni üksik turist aastas) või tõid välja, et see on 1–7%

kogu külastajate arvust. Kultuuriministeerium leiab, et 7% on hinnanguna liiga optimistlik,

arvestades, et isegi suuremate keskuste puhul, kes andmeid koguvad, ei ole väliskülastajate

osakaal nii suur. Seetõttu on Kultuuriministeerium seisukohal, et ka nende keskuste puhul on

välisturistide osakaal minimaalne. Täiendavalt küsis ministeerium andmeid ka SA Jõulumäe

Tervisespordikeskuselt, mis on Eesti üks suurimaid tervisespordikeskusi. Seal moodustasid

2021. aastal väliskülalised külastajate koguarvust vaid 1,5%.

Need andmed kinnitavad, et tervisespordikeskused pakuvad oma teenuseid ennekõike

kohalikele elanikele ega kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust. Seetõttu ei ole toetatavate

tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1, konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi

konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et

riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi.

Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107

lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul

antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid

või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide

alusel kui riigiabi.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor

([email protected], tel 628 2260), Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna

juhataja Merle Põld ([email protected], tel 628 2347) ning jurist Mari Kõrtsini

([email protected], tel 628 2254). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets

([email protected], tel 628 2220).

Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm on välja töötatud

Kultuuriministeeriumi spordiprogrammi alusel.

3

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 23 paragrahvist.

1. peatükk

Üldsätted

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste

edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026“ vahendite saamise ning vahendite kasutamise

tingimused ja kord.

Lõike 2 kohaselt vastutab määruse rakendamise eest Kultuuriministeerium, kes on toetuse

andja. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest

ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlusi ja otsustab,

kas taotlus rahuldada või mitte jms.

Paragrahviga 2 kehtestatakse, et määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades sama määruse erisusi.

Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk toetada igas maakonnas kuni kahe regionaalse

tervisespordikeskuse edasiarendamist ja uuendamist, et parandada ja laiendada

liikumisharrastusega tegelemise võimalusi maakondades. Lisaks toetada tervisespordikeskuste

arendamist, et nad saaksid pakkuda elanikkonnale mitmekülgsemaid ja kvaliteetsemaid

tervisespordi harrastusega seotud teenuseid.

Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise ja kasutamise oodatavat tulemust. Toetatavate

projektide elluviimisel arendatakse igas maakonnas edasi üht kuni kaht keskset

tervisespordikeskust, kus on olemas tänapäevased ja mitmekülgsed võimalused, et tegeleda

eri liikumisviisidega aasta ringi vabas õhus. Tervisespordikeskustes ette valmistatud

liikumisrajad on elanikkonnale tasuta kasutamiseks, kuid teatud teenuste, mille

väljaarendamiseks (nt pesemisvõimalus või mäetõstuk) kasutati riigi toetust, kasutamise puhul

on tasu küsimine lubatud.

Paragrahvis 4 sätestatakse regionaalse tervisespordikeskuse mõiste.

Lõike 1 kohaselt on regionaalne tervisespordikeskus maakonnas või piirkonnas keskselt

kasutatav liikumise harrastamiseks vabasse õhku rajatud taristu, kus on võimalik aasta läbi

peamiselt tasuta kasutada ettevalmistatud liikumisradasid ning harrastada erinevaid

liikumisviise. Muu hulgas on seal olemas kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud

liikumisrajad. Tervisespordikeskuste elemendid võivad olla:

1) looduses liikumise rajad – kõnni- ja jooksurajad, suusarajad (sh võimalusega neid

talvisel perioodil kunstlumega katta), jalgrattarajad, matkarajad jm;

4

2) kelgu- ja suusanõlvad;

3) jõulinnakud;

4) pallimängude välisväljakud;

5) kettagolfi rajad;

6) laste mänguväljakud;

7) väliuisuväljakud;

8) tervisespordikeskuse kasutajate teenindamiseks vajalikud olmehooned, riietus- ja

pesemisruumid, tualetid ning tervisespordikeskuse hooldamiseks mõeldud tehnika

hoiuruumid;

9) parklad.

Lõikega 2 piiritletakse, et regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamisel vabasse õhku

rajatud taristu ei käsitle spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud jms, vaid

vabas õhus liikumisharrastusega tegelemiseks mõeldud, eespool loetletud rajatisi.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus

Paragrahviga 5 kehtestatakse taotlusvooru raames toetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamisele suunatud

tegevusi.

Punkti 1 kohaselt toetatakse liikumisradade rajamist ja renoveerimist. Taotlusvooru raames on

võimalik rajada uusi ja uuendada olemasolevaid radasid ning pakkuda seeläbi inimestele

mitmekülgsemat (erineva profiili, kattega ja raskusastmega) rajavalikut liikumisharrastusega

tegelemiseks. Ilma täiendava toetusmeetmeta tervisespordikeskuste liikumisrajade kvaliteet

regulaarse kasutamise ja kulumise tõttu halveneks ning selle tagajärjena võib hiljem väheneda

ka tervisespordikeskuste kasutajate arv. Toetatakse tegevusi, mis on seotud liikumisradade

ohutuks muutmisega, radade märgistamisega ja viitade paigaldamisega ning radade katmisega

erinevate materjalidega.

Punkti 2 kohaselt toetatakse liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamist.

Liikumisradade kasutajad on radade kvaliteedis üha nõudlikumad, mistõttu ei ole tänapäeval

võimalik kvaliteetseid radu (eriti suusaradu) ette valmistada ega neid ilma spetsiaalse

tehnikata hooldada. Seepärast on radade korrashoiuks vajaliku tehnika olemasolu pakutavate

teenuste kvaliteedi tõstmiseks oluline.

Punkti 3 kohaselt toetatakse liikumisradade valgustuse edasiarendamist ja uuendamist.

Selleks, et liikumisradade kasutusaega kevadel ja sügisel pikendada, on võimalik taotlusvooru

abil laiendada või uuendada valgustust, mis võimaldab inimestel kasutada

tervisespordikeskuse radu pimedal ajal ohutult pikemat aega. Lisaks aitab tänapäevane

elektrivalgustus kokku hoida tervisespordikeskuse ülalpidamiskulusid.

5

Punkti 4 kohaselt toetatakse kunstlume tootmise võimekuse edasiarendamist ja uuendamist.

Eelmise perioodi taotlusvooru toel tagati kunstlume tootmise võimekus kõikides

maakondades Eestis, kuid mitmed tervisespordikeskused vajavad lisainvesteeringuid, et

tagada paremad rajad või väiksemad hoolduskulud või leida keskkonnasäästlikumad

lahendused.

Punkti 5 kohaselt toetatakse olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse

tervisespordikeskuse ja selle külastajate teenindamiseks ning tervisespordikeskuse taristu

hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks, rajamist. Seejuures ei toetata sisetingimustes

olevate sportimisvõimaluste, näiteks jõusaali, ujula, sisespordisaali vms rajamist, mis ei ole

siinse toetusmeetme raames abikõlblik kulu. Hoone kogumaksumus ei tohi ületada 320 000

eurot.

Punkti 6 kohaselt toetatakse olme- ja teenindushoone, mis on mõeldud regionaalse

tervisespordikeskuse ja selle külastajate teenindamiseks ning tervisespordikeskuse taristu

hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamiseks, renoveerimist või rekonstrueerimist.

Maksumuse nõuet renoveerimist või rekonstrueerimist puudutavale projektile ei seata.

Seejuures ei toetata sisetingimustes olevate sportimisvõimaluste, näiteks jõusaali, ujula,

sisespordisaali vms renoveerimist või rekonstrueerimist, mis ei ole siinse toetusmeetme

raames abikõlblik kulu. Kohaliku omavalitsuse omandis olevad regionaalsed

tervisespordikeskused võivad energiatõhustustöödeks täiendava toetuse saamiseks esitada

taotluse ka avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetmesse. Meetme

tingimused on määratletud riigihalduse ministri 28.02.2022 määruses nr 111. 2022. aasta

taotlusvoor on juba lõppenud2, kuid kava kohaselt peaks järgmine taotlusvoor avanema

2023. aastal.

Lõikega 2 sätestatakse lisategevused, mida toetatakse toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste

saavutamiseks.

Punktides 1–5 kirjeldatakse lisategevusi, mida samuti taotlusvooru raames toetatakse.

Toetatakse kelgu- ja suusanõlvade, sh nõlvade kasutamiseks mõeldud tehnika (nt mäetõstuki)

soetamist või uuendamist, jõulinnakute, laste mänguväljakute, pallimängude välisväljakute

uuendamist ja rajamist ning muude liikumisharrastamist laiendavate võimaluste, nagu

kettagolfi raja või väliuisuväljaku loomist.

Lõikega 3 sätestatakse lisategevuste toetamise eeltingimus, mille kohaselt tuleb esitatud

taotluses taotleda toetust vähemalt ühele § 5 lõikes 1 nimetatud peamisele tegevusele. See

tähendab, et toetust taotletakse kas liikumisradade rajamiseks või rekonstrueerimiseks,

liikumisradade hooldustehnika soetamiseks, valgustuse edasiarendamiseks või uuendamiseks,

kunstlume toomise võimekuse edasiarendamiseks või uuendamiseks või olme- ja

teenindushoone rajamiseks või renoveerimiseks. Koos nendega võib toetust taotleda ka

lõikes 2 sätestatud tegevustele.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/102032022010 2 https://rtk.ee/meede-kohaliku-omavalitsuse-hoonete-energiatohusaks-muutmine-2022

6

Lõikega 4 kehtestatakse tingimus, et toetust ei anta esitatud projektile, kus § 5 lõigetes 1 ja 2

loetletud toetatavad tegevused on ellu viidud enne taotluse esitamist. Toetatavad tegevused

peavad olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui mõni tegevus on pooleli, näiteks

teenindus- ja olmehoone ehitus, siis abikõlblikud on ainult need kulud, mis on tehtud

abikõlblikkuse perioodil.

Paragrahviga 6 kehtestatakse toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr.

Lõike 1 kohaselt toetatakse tervisespordikeskuste edasiarendamise programmi raames aastatel

2023–2026 igas maakonnas ühe kuni kahe tervisespordikeskuse väljaarendamist.

Lõike 2 kohaselt kehtestatakse toetuse ülemmäär, mida on võimalik olemasoleva eelarve

põhjal iga maakonna tervisespordikeskusele või -keskustele anda. Kõiki maakondi

käsitletakse võrdselt. Toetussumma ühele maakonnale on ühes kalendriaastas 40 000 eurot,

mis jaguneb maakonnas toetust saavate tervisespordikeskuste vahel taotluses kavandatud

tegevuste alusel. Maakonnale mõeldud toetuse määr võib muutuda juhul, kui kinnitatud

tervisespordikeskuste nimekirjast arvatakse tervisespordikeskus välja ja vabanenud

toetussummale esitab täiendava taotluse teise maakonna tervisespordikeskus määruse eelnõu

§ 16 lõike 3 põhjal.

Lõigete 3 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 50%, st

vähemalt 50% taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma-

või kaasfinantseerimise vahenditest.

Lõigetes 4–7 selgitatakse lahti oma- ja kaasfinantseeringu olemus ning kaasfinantseerija

mõiste. Omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude

katmiseks, mis peavad olema kajastatud projekti eelarves ja mida saadud toetusest ei kaeta.

Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt

projekti eelarvesse kavandatud tegevuste elluviimiseks. Kaasfinantseering on

kaasfinantseerija panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis peavad olema kajastatud

projekti eelarves ja mida toetusest ei kaeta. Oma- ja kaasfinantseeringu nõue kehtib kogu

toetusperioodi puhul tervikuna. Oma- ja kaasfinantseeringuna ei käsitleta taotlusvoorust

„Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise

tingimused ja kord“ saadud toetust või selle meetme raames esitatud oma- ja

kaasfinantseeringut.

Paragrahviga 7 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks põhjendatud, tekib

abikõlblikkuse perioodil, selle tasub toetuse saaja või projekti kaasfinantseerija ning on

kooskõlas õigusaktidega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Kuna

eelnõu ei sisalda kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, siis

on oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste toetusi

reguleerivate õigusaktidega. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks

7

selles, et toetuse saaja peab järgima maksuseadustest ja riigihangete seadusest tulenevaid

põhimõtteid.

Lõikes 2 kirjeldatakse, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu põhjendatuks. Kulu on

põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu

ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et nimetatud kulu on

tekkinud asjakohaste toetatavate tegevuste käigus.

Lõigetega 3 ja 4 kehtestatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend. Raamatupidamise

algdokumendi mõiste on kehtestatud raamatupidamise seaduse §-s 7 ja peab vastama

kehtestatud nõuetele. Toetuse kasutamine peab olema raamatupidamises selgelt eristatav, mis

tähendab algdokumentidele või raamatupidamiskannetele projektitunnuste lisamist. Eraldi

arveldusarvet see ei tähenda. Kui toetuse saaja peab seda vajalikuks, on see tema valik.

Paragrahviga 8 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood kindlaksmääratud ajavahemik, millal projekti

tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti

elluviimise perioodi kavandamisel peab taotleja lähtuma eelnõus projekti abikõlblikkuse

perioodi kohta sätestatud tingimustest, millest lähtudes tuleb taotlusesse märkida projekti

algus- ja lõppkuupäev.

Lõikega 2 jagatakse abikõlblikkuse periood regionaalsete tervisespordikeskuste

väljaarendamise toetamise projektidele neljaks osaks. Regionaalsete tervisespordikeskuste

väljaarendamise abikõlblikkuse periood on kuni neli aastat. Neli osa on järgmised:

1) 01.01.2023 või taotluses esitatud hilisem kuupäev kuni 31.12.2023; 2) 01.01.2024 kuni

31.12.2024; 3) 01.01.2025 kuni 31.12.2025; 4) 01.01.2026 kuni 31.12.2026. Eelnõu ei näe

ette abikõlblikkuse perioodi pikendamist.

Lõikega 3 kehtestatakse nõue, et iga abikõlblikkuse perioodi osa lõpuks peab olema selleks

ajavahemikuks eraldatud toetus kasutatud, v.a määruse § 15 lõikes 4 välja toodud juhtudel,

kus toetuse andja on hinnanud tegevuse elluviimisel ja seega kulu tegemisel tekkinud takistust

mõjuvaks.

3. peatükk

Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

Paragrahviga 9 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister taotlusvooru iga-aastase eelarve

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kuigi regionaalsete

tervisespordikeskuste väljaarendamise projektide elluviimise abikõlblikkuse perioodi kestus

on kokku kuni neli aastat, kinnitatakse iga kalendriaasta kohta eelarve eraldi.

8

Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 10 kalendripäeva enne

taotlusvooru avamist teada andma taotluste esitamise tähtaja ning taotlusvooru eelarve ühe

kalendriaasta kohta. See kehtib ka eelnõu § 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse taotlemise kord.

Lõike 1 kohaselt tuleb esitada toetuse andjale toetuse taotlus kindlaksmääratud tähtaja

jooksul, millest on teavitatud vähemalt 10 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust

toetuse andja veebilehel. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud.

Kui taotleja ei ole tähtajaks taotlust esitanud ning tal on selleks mõjuv põhjus, võib ta toetuse

andjale esitada menetlustähtaja ennistamise taotluse.

Lõike 2 kohaselt tuleb taotlus esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotluste e-keskkonna

kaudu projektitoetuse taotlusvormil. Taotluse allkirjastab asutuse või organisatsiooni

esindusõiguslik isik. Toetuse andja saadab toetuse taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise

kohta.

Lõige 3 selgitab, kuidas toimida, kui taotluse esitamisel tekib e-keskkonnas tehniline viga,

mistõttu ei saa taotlust tähtajaks esitada. Sellises olukorras loetakse taotluse esitamise

tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

Paragrahviga 11 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikes 1 kehtestatakse isikud, kellele toetus on suunatud. Taotleja saab olla kohaliku

omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või valdab

rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse taristut, kus

on valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmisvõimekus. Kui üldjuhul on toetuse taotleja

tervisesporditaristu omanik, siis nimetatud säte võimaldab toetust taotleda ka isikul, kellel on

tervisespordikeskuse taristu valdamiseks, haldamiseks ja/või käsutamiseks sõlmitud taristu

omanikuga vastav (üldjuhul pikaajaline) kokkulepe. See säte võimaldab toetust taotleda ka

näiteks kohaliku omavalitsuse hallataval asutusel, kellel on kohaliku omavalitsuse kui taristu

omanikuga sõlmitud taristu haldamiseks koostöökokkulepe.

Lõikega 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Nimetatud nõuete alusel tuvastatakse,

kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik suutlikkus.

Punktis 1 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui

taotlejal need on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega

arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga.

Punktis 2 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel

ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Punktis 3 sätestatakse, et toetust ei anta, kui toetuse andja on taotleja kohta teinud

tagasinõudmise otsuse mõne varasema projekti raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on

tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse olukorda, kus toetuse

9

tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sh ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust

ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada

tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega

ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks.

Punktis 4 sätestatakse nõue, et taotleja peab olema suutlik tasuma määrusega ette nähtud oma-

või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid.

Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise

võlga, kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga. Kui toetuse taotleja on kohaliku

omavalitsuse üksus, siis tema majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud ja avalikustatud

kehtivate õigusaktide kohaselt.

Punkti 6 kohaselt ei tohi taotlejal olla muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees.

Lõikega 3 täpsustatakse, kui kaua eeldatakse taotlejalt ja hilisemalt toetuse saajalt oma- ja

kaasfinantseeringu ning mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust. See peab olema ja

säilima kuni projekti lõppemiseni. Toetuse andja kontrollib oma- ja kaasfinantseeringu ning

mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse nõuet taotluse esitamise hetkel, kuid võib seda

teha ka taotluse rahuldamise otsuse tegemise ja selle muutmise hetkel ning hiljem ehk kuni

projekti lõppemiseni.

Paragrahviga 12 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõu §-s 5 nimetatud

toetatavatele tegevustele ja §-s 7 nimetatud abikõlblikele kuludele. Taotluses kirjeldatud

projekt peab panustama eelnõu §-3 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

Lõikes 2 kohaselt peab toetuse taotluses määratletud abikõlblikkuse periood olema vastavuses

eelnõu §-s 8 sätestatud tingimustega. Projekti elluviimise abikõlblikkuse perioodi kestus on

kuni neli aastat, see on maksimaalselt 01.01.2023 kuni 31.12.2026.

Lõikes 3 määratakse, milliseid andmeid peab taotlus sisaldama. Toetuse taotlus esitatakse

kogu abikõlbliku perioodi (2023–2026) kohta üks kord väljakuulutatud taotlusvooru tähtaja

jooksul. Taotluses esitatakse kogu abikõlblikkuse perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad

tulemused, eelarve tegevuste lõikes, sh üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa ning

taotletava toetuse summa iga kalendriaasta kohta eraldi. Kinnitus oma- ja/või

kaasfinantseeringu kohta tuleb esitada kirjalikult. Taotluses esitatakse kõik kulud, sh

mitteabikõlblikud kulud. Kui toetust taotletakse tasuliste teenuste loomiseks või

edasiarendamiseks, tuleb eelarves ka tasulised teenused eristatavalt välja tuua. Kui

tervisespordikeskuse taristu, mida soovitakse edasi arendada, ei ole taotluse esitaja omandis,

tuleb taotlusele lisada taristu omaniku allkirjastatud nõusolek arenduste elluviimiseks. Samuti

tuleb taotlusesse lisada tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või

hinnangul ning taotleja või maakondliku arendusorganisatsiooni nägemus, mis võib olla

esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirjaga, toetust taotleva

10

tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast

toetusperioodi lõppu.

Lõige 4 näeb ette võimaluse lisada taotlusele maakondliku arendusorganisatsiooni

kinnituskiri, mida võtab hindamiskomisjon arvesse taotluste sisulisel hindamisel.

Maakondliku arendusorganisatsiooni esitatud kirjas kinnitatakse, et toetust taotlev

tervisespordikeskus on maakonnas oluline ja prioriteetne ning vajab uuendamist ja

edasiarendamist, eesmärgiga tagada maakonna elanikkonnale kvaliteetsed tingimused

tervisespordiga tegelemiseks aasta ringi. Maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskiri

võib sisaldada maakonnas eelisarendavate tervisespordikeskuste järjestust.

Lõige 5 toob välja, et kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele

toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

Paragrahvis 13 kehtestatakse taotluse menetlemise kord.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 60 tööpäeva taotlusvooru

sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei

ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta

teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast kinnipidamata jätmise põhjus.

Lõikes 2 kirjeldatakse taotluse menetlemise etappe. Taotluse menetlemine algab taotluse

registreerimisest, millele järgnevad taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll, taotluse

sisuline hindamine, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine ehk

toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamine ning toetussummade

määramine.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see ei

ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente

taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale

antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni viis tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõikes 4 kirjeldatakse, mis põhjustel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotlus ei ole

nõuetele vastav siis, kui taotlejale eelnõu §-s 11 ja taotlusele eelnõu §-s 12 esitatud nõuded

on täitmata või kui eelnõu § 13 lõikes 3 antud tähtaja jooksul ei ole taotluses esinevaid

puudusi kõrvaldatud.

Lõike 5 kohaselt jätab toetuse andja nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse läbi

vaatamata.

Paragrahviga 14 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.

11

Lõike 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi kultuuriministri moodustatud

hindamiskomisjon, kuhu kuulub kuni seitse liiget.

Lõikes 2 nähakse ette võimalus, et hindamiskomisjoni koosolekule võib kutsuda toetuse

taotleja esindaja või esindajad oma taotlust tutvustama.

Lõikega 3 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel hindamiskomisjon taotlusi sisuliselt hindab.

Kriteeriumide kirjeldus on oluline, et taotlejal oleks arusaadav, mida projekti puhul

hinnatakse ning aitaks tal samas projekti tegevusi ja tulemusi selgelt kirjeldada. Ühtlasi on

selged kriteeriumid juhend taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Hindamiskriteeriume ja

-protsesse kirjeldab täpsemalt ka hindamismetoodika (lõige 4).

Esimese kriteeriumi juures hindab komisjon taotluses esitatud dokumentide põhjal projekti

teostatavust ehk tulemuste saavutamise realistlikkust. Komisjon hindab taotluses esitatud

projekti sisu vastavust taotlusvooru eesmärkidele ja taotletavate tulemuste saavutatavust,

projekti tegevuste läbimõeldust, lahtikirjutatust ja elluviidavust, projekti eelarve selgust,

lahtikirjutatust ja realistlikkust ning kuidas ja mis mahus kavatsetakse projekt ellu viia, kui

riigipoolne eraldatud toetus ei vasta taotlusele või kui ehitushinnad kallinevad.

Teise kriteeriumi juures hindab komisjon, kas maakondlik arendusorganisatsioon on

kirjalikult kinnitanud, et toetust taotlev tervisespordikeskus on maakonnas prioriteetne,

edasiarendatav ja uuendamist vajav, milline on esitatud nägemus toetust taotleva

tervisespordikeskuse ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast

toetusperioodi lõppu ning kuidas taotluses väljatoodud tegevuste elluviimine parandab ja

laiendab liikumisharrastusega tegelemise võimalusi maakonnas ja/või piirkonnas.

Kolmanda kriteeriumi juures hindab komisjon projekti eesmärkide saavutamisel

tervisespordikeskuse sobivust üleriigilisse ühtsesse tervisespordikeskuste võrgustikku,

vaadates tervisespordikeskuses toimuvate sündmuste ja tegevuste mitmekesisust, milline on

tervisespordikeskuse kasutatavus, sh laste ja noorte poolt, ning tervisespordikeskuse sobivus

ja koostöö teiste tervisespordikeskustega ja spordiorganisatsioonidega.

Lõike 4 kohaselt hinnatakse taotlust kultuuriministri käskkirjaga kinnitatud

hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse

andja oma veebilehel hiljemalt 10 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

Lõike 5 kohaselt teeb hindamiskomisjon kultuuriministrile ettepaneku taotluste rahuldamise,

osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanek sisaldab toetatavate

regionaalsete tervisespordikeskuste nimekirja ja toetussummat iga toetusperioodi aasta kohta.

Vastavasisuline ettepanek on võimalik esitada, sest esitatud taotlustes peavad olema

kirjeldatud kogu abikõlblikkuse perioodi kavandatud tegevused ja eelarved. Lisaks

sätestatakse nõuded komisjoni ettepaneku sisule.

Paragrahviga 15 nähakse ette taotleja toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja arvamine ja

toetuse summa eraldamine.

12

Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja toetusperioodil toetatavate tervisespordikeskuste nimekirja

arvamise otsustab kultuuriminister käskkirjaga. Lisaks nimetatakse, mis on

tervisespordikeskuste nimekirja arvamise alus. Esiteks peavad taotleja ja taotlus vastama

määruses sätestatud nõuetele ning teiseks peab esitatud taotlus kuuluma sisulise

hindamistulemuse põhjal kas tervikuna või osaliselt rahuldamisele.

Lõike 2 kohaselt ei arvata tervisespordikeskust nimekirja juhul, kui taotleja ja taotlus ei vasta

määruse eelnõus kehtestatud nõuetele ning hindamiskomisjoni hindamistulemuste põhjal ei

kuulu taotlus rahuldamisele või kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise

kohta.

Lõike 3 kohaselt määratakse tervisespordikeskuste nimekirjas nimetatud taotlejale projekti

elluviimiseks eraldatud toetuse summa igal aastal kultuuriministri käskkirjaga, mille aluseks

võetakse hindamiskomisjoni ettepanek.

Lõike 4 kohaselt on toetuse saajal võimalik taotleda iga-aastase toetussumma kasutamise

edasilükkamist ühe aasta võrra, kui toetuse kasutamine samal aastal ei olnud mõjuval põhjusel

võimalik. Toetussumma kasutamise edasilükkamise taotlus tuleb esitada e-keskkonna kaudu

esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui toetussumma saamise kalendriaasta viimasel

tööpäeval.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui taotlusvooru järgnevate aastate eelarve maht on väiksem

taotlusvooru esimese aasta eelarve mahust ning hindamiskomisjoni ettepanekut ei ole

võimalik seetõttu arvestada, teeb toetuse andja tervisespordikeskuste nimekirja kantud

taotlejale ettepaneku esitada projekti muudatustaotlus. Muudatustaotlusi hindab

hindamiskomisjon määruse eelnõu §-s 14 sätestatud korras.

Lõike 6 kohaselt saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 16 reguleeritakse toetust saavate tervisespordikeskuste nimekirja muutmine.

Lõikes 1 nähakse ette võimalus tervisespordikeskuste nimekirja muutmiseks vajaduse põhjal,

mille algatab toetuse andja käesoleva lõike punktides 1–7 kirjeldatud olukordade kohaselt.

Lõikes 2 tuuakse välja, et tervisespordikeskuste nimekirjast väljaarvamisel võib toetuse andja

juba toetust saanud tervisespordikeskuselt toetuse osaliselt või täielikult tagasi küsida määruse

§-s 19 sätestatud korras.

Lõikes 3 nähakse ette täiendava toetuse taotlemise võimalused juhuks, kui maakonnas

arendatav tervisespordikeskus on nimekirjast välja arvatud. Sellisel juhul saab esitada

vabanenud rahale täiendava taotluse kas sama maakonna teine selle taotlusvooru raames

arendatav tervisespordikeskus, et laiendada oma tegevusi, mis on kooskõlas projekti

eesmärkidega, või uue taotluse sama maakonna teised tervisespordikeskused, kes soovivad

samuti oma piirkonnas panustada määruse §-s 3 püstitatud eesmärkide ja tulemuste

saavutamisse.

13

Lõikes 4 nähakse ette võimalus juhuks, kui samast maakonnast ei esitata täiendavat või uut

taotlust. Sel juhul võib täiendava taotluse esitada tervisespordikeskuste nimekirja kantud

teises maakonnas asuv tervisespordikeskus.

Lõikes 5 kehtestatakse, et tervisespordikeskuste nimekirja muutmisel esitatakse taotlused

eelnõu §-s 10 sätestatu kohaselt, st toetuse andja määrab avalikult tähtaja täiendavate taotluste

esitamiseks, taotlused esitatakse e-keskkonna kaudu, taotlused registreeritakse ja taotlejat

teavitatakse taotluse kättesaamise kohta. Esitatud täiendavaid taotlusi hinnatakse eelnõu

§-s 14 sätestatu kohaselt, st taotlusi hindab hindamiskomisjon §-s 14 kirjeldatud

hindamiskriteeriumide põhjal. Esitatud taotlused peavad vastama määruses sätestatud

nõuetele. Taotluse menetlemisel ei kohaldata maakonnale eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatud

ülemmäära.

5. peatükk

Toetuse väljamaksmine ja aruandlus

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused, mille kohaselt makstakse toetus

toetuse saajale välja eelnõus ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt

ettemaksuna 14 tööpäeva jooksul pärast toetussumma määramise otsuse (kultuuriministri

käskkirja) jõustumist. Toetussumma määramise otsus tehakse igal kalendriaastal ning toetus

makstakse toetuse saajale välja ühe kalendriaasta kaupa projekti elluviimise perioodil.

Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise nõuded.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti elluviimisega seotud aruannete esitamise

kohustus. Toetuse saaja esitab projekti toimumise perioodil (2023–2026) iga kalendriaasta

31. detsembri seisuga aruande aasta jooksul elluviidud tegevuste ja nende rahastamise, sh

toetuse kasutamise kohta järgmise kalendriaasta 10. jaanuariks. Toetuse saaja esitab projekti

abikõlblikkuse perioodil toetuse andjale kokku neli aruannet iga kalendriaasta 31. detsembri

seisuga. Aruanne esitatakse e-keskkonnas ning see koostatakse kuludokumentide alusel,

milleks on teenuste ja asjade ostuarved, arvete tasumist tõendavad maksekorraldused,

võrreldavad pakkumised ja dokument valitud pakkuja kohta ning teised kuludokumendid, mis

tõendavad abikõlblike kulude tekkimist ja tasumist.

Lõikes 2 sätestatakse toetuse saaja kohustus esitada viivitamata toetuse andjale projekti

muudatustaotlus, kui eelnõus § 12 lõikes 3 nimetatud andmed on taotluses muutunud.

Hindamiskomisjonil on õigus muudatustaotlust menetleda 30 tööpäeva taotluse esitamisest

arvates ja kohustus hinnata seda eelnõu §-s 14 sätestatud korras. Toetuse andja hindab

esitatud taotluse alusel, kas projekti rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on

endised ning teeb ettepaneku muudatustaotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta.

Muudatustaotlus registreeritakse taotlusvoorus esitatud taotluse lisana.

Lõikes 3 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg, milleks on eelnõu kohaselt ette

nähtud 30 tööpäeva.

14

Lõikes 4 antakse toetuse saajale võimalus aruande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel

avalduse alusel pikendada. Seda saab teha ainult juhul, kui pikendamise taotlus on esitatud

enne § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist.

Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et

selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud

andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Selleks võib

toetuse andja anda toetuse saajale kuni 10 tööpäeva, mil eelnõu § 18 lõikes 3 toodud aruande

menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue

täidetuks.

Lõikes 6 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused. Kui toetuse andja on aruande

kinnitanud, saadetakse toetuse saajale vastavasisuline teade e-keskkonna kaudu.

6. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja maksmine

Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse

tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise

tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbliku

kulu katteks või mõnel muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse

tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel juhtudel tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Toetuse

andja teeb kaalutlusõiguse kohaselt otsuse kas toetuse osalise või täieliku tagasinõude kohta.

Punktides 1–8 sätestatakse toetuse tagasinõudmise otsuse alused. Toetuse tagasinõudmise

otsus võidakse teha, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks, projekti

eesmärki ei saavutatud või kavandatud tegevused jäid ellu viimata, sama kuludokumenti on

juba hüvitatud kas selle või mõne teise projekti raames, toetuse saaja on esitanud valeandmeid

või olulisi andmeid varjanud, iga-aastane aruanne ei ole esitatud tähtajaks, toetuse saaja

suhtes on algatatud likvideerimismenetlus. Toetus võidakse tagasi nõuda ka juhul, kui

tervisespordikeskus arvatakse välja tervisespordikeskuste nimekirjast eelnõu §-s 16 lõikes 1

sätestatud tingimustel. Kui aga tervisespordikeskus arvatakse nimekirjast välja seetõttu, et

enne abikõlblikkuse perioodi lõppu on püstitatud eesmärgid ja tulemused saavutatud ning

toetuse saaja kinnitab koos aruandega, et projekt on lõpule viidud ja rohkem toetust ei vaja,

kinnitab toetuse andja aruande kinnitamisega projekti edukat lõpuleviimist.

Juhul kui aruandes esitatud toetuse saamiseks esitatud kulu ei ole abikõlblik, sest see ei vasta

2. peatükis toodud abikõlblikkuse nõuetele, vähendatakse vastavalt projektile eraldatavat

toetust nii, et tagatud on kokkulepitud toetusmäärast kinnipidamine. Kui eraldatud toetus

ületab lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa

tagasi, rakendamata seejuures kaalutlusõigust.

Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või kui

kohustus või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul.

15

Lõike 3 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kolme aasta jooksul toetuse saaja

viimase kohustuse täitmise lõppemisest.

Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab

haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille

kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem

haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.

Lõikes 5 sätestatakse tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamise võimalus.

7. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste

täitmise ja projekti eduka elluviimise eelnõus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt.

Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama eraldatud toetust sihipäraselt. Toetuse saaja

peab projekti ellu viima heakskiidetud taotluse kohaselt ehk seal nimetatud eesmärkide

saavutamiseks kavandatud tegevuste abil ning saavutama tema enda kavandatud tulemused.

Projekti eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad

olema kooskõlas eelnõus määratletud võimalustega.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sh ette nähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist, õigete

andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu

ja maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele

nõuetele.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja jälgima projekti elluviimisega seotud asjade ostmisel ja

teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid. Kui toetuse saaja ei ole

hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et asja ostmisel ja teenuse

tellimisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid.

Punkti 4 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse saamise ja kulu abikõlblikkust

tõendavad dokumendid ning muud tõendid raamatupidamisseaduses kehtestatud tingimuste

kohaselt, s.o seitse aastat alates toetuse saamisest.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et lähtutakse usaldusväärse finantsjuhtimise

põhimõttest, mida tuleb rakendada ka projekti elluviimisega seotud finantsandmete

kajastamisel. Projekti finantsandmed, st projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad

16

olema üheselt eristatavad, seejuures see, millised neist on abikõlblikud ja mitteabikõlblikud

kulud.

Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus tagastada koos aruandega toetuse kasutamata

jääk.

Punkti 7 kohaselt on toetuse saajal kohustus täita muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on

seotud toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega. Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid projekti

nõuetekohaseks elluviimiseks, sh eelhinnang projektis kavandatavatele muudatustele,

selgitused kulude abikõlblikkuse ja muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.

Punktis 2 rõhutatakse toetuse saaja õigust toetusest igal ajal loobuda ja toetus tagastada.

Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Toetuse andja peamine ülesanne on valida rahastamiseks sobilikud projektid, sh menetleda

taotlused, maksta rahuldatud taotluse alusel toetust, kontrollida kulude abikõlblikkust ja teha

vajaduse korral toetuse tagasinõudmise otsus.

Punktiga 1 kehtestatakse toetuse andjale kohustus järgida eelnõus sätestatud menetluse ja

otsuste teatavaks tegemise tähtaegu.

Punkti 2 kohaselt on toetuse andjal kohustus säilitada toetuse taotlemise, andmise ja kulu

abikõlblikkust tõendavad dokumendid ning muud tõendid seitse aastat taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest.

Punktide 3–5 kohaselt on toetuse andjal kohustus kontrollida projektide elluviimist, sh

vaadata läbi aruandeid, kehtestada taotlus- ja aruandevormid ja muud asjakohased

juhendmaterjalid ning teha need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks e-keskkonnas.

Punkti 6 kohaselt on toetuse andjal kohustus selgitada toetuse saajale toetuse andmist ja

kasutamist puudutavaid reegleid ning teavitada toetuse saajat viivitamata reeglites toimunud

muudatustest.

Punkti 7 kohaselt on toetuse andjal kohustus teha õiguspäraselt toiminguid, mis on sätestatud

määruses ja teistes kohalduvates õigusaktides.

Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Punktidega 1–2 sätestatakse toetuse andja õigused kontrollida projekti elluviimist ning nõuda

asjakohaste täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast

teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. Ühtlasi võib toetuse andja

kontrollida abikõlblikke kulusid toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus

17

saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh projekti tegevuste toimumist ja edenemist

ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, projekti tulude ja kulude kohta

eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises.

Punktis 3 sätestatakse, et taotluse menetlemisel kontrollitakse toetuse saaja mitteabikõlblike

kulude tasumise suutlikkust ning oma- ja kaasfinantseeringu nõuete täidetust. Seepärast peaks

taotleja taotluses kirjeldama, millised kulud kaasnevad projekti elluviimisel lisaks taotluses

näidatud abikõlblikele kuludele ning selgitama oma võimekust projekti rahastamiseks – st

millisest allikatest rahastab ta kohustusliku omafinantseeringu ja muud kulud ning kuidas

tagab projekti elluviimise juhul, kui kulud suurenevad.

Punktide 4–5 kohaselt on toetuse andjal õigus tunnistada toetuse rahuldamise otsus või selle

osa kehtetuks ning teha toetuse tagasinõudmise otsus (sisuliselt toetuse vähendamise või

tühistamise otsus) ja teisi eelnõus sätestatud otsuseid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõju

1) Sotsiaalne mõju. Sihtrühmaks on maakonnas/piirkonnas elavad inimesed, kellele on

loodud tänapäevasemad ja kvaliteetsemad võimalused liikumiseks värskes õhus.

Suureneb regulaarselt liikuvate inimeste osakaal, misläbi paraneb inimeste

tervisekäitumine. Liikumisaktiivsuse tõus on eelduseks südame-veresoonkonna haiguste

vähenemisele, pikeneb tervena elatud aastate arv ja eluiga tervikuna. Mõjub positiivselt

rahvaarvu suurenemisele.

2) Regionaalne mõju. Programmil on oluline regionaalpoliitiline mõju. Toetusprogrammi

elluviimisel paraneb liikumisharrastusega tegelemise võimalus regionaalselt. Uuendatud

tervisespordikeskused aitavad kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule piirkondades.

Kvaliteetsed ja korrastatud liikumispaigad ning kergliiklusteed on tänapäevase

elukeskkonna juurde kuuluv loomulik osa. Tervisespordikeskused on ka võimalik koht,

kus korraldada laste liikumisõpetuse tunde, treeninguid ja võistlusi. Toetusprogrammi

elluviimine aitab tagada, et kõikides Eesti maakondades on vähemalt üks kvaliteetseid

teenuseid pakkuv tervisespordikeskus ja seeläbi võimalus harrastada talispordialasid

loodusliku lume puudumise korral.

3) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja

tuludele.

Määruse rakendaja on Kultuuriministeerium, kelle töökoormus ei tõuse, sest

toetusmeede asendab vanema samasisulise toetusmeetme.

Kohalikud omavalitsused on valdavalt regionaalsete tervisespordikeskuste omanikud.

Tervisespordikeskuse edasiarendamise taotluse ettevalmistamisel või kooskõlastamisel

nende töökoormus tõuseb. Samuti suureneb koormus täiendava ressursi leidmisel

18

kohaliku omavalitsuse eelarvest, et tagada elluviidava projekti oma- või

kaasfinantseeringu maht 50% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalselt

võib see summa olla kuni 40 000 eurot aastas ehk 160 000 eurot nelja aasta jooksul, mis

on samaväärne riigieelarvelise toetusega.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest nelja aasta (2023–2026) jooksul

kokku 2,4 miljoni euroga, taotlusvooru aastane maht on 600 000 eurot. Projekti iga-aastane

eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eestimaa Spordiliidule Jõud, SA-le Eesti Terviserajad,

maakondade spordiliitudele ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele. Esitati neli

ettepanekut kahelt organisatsioonilt:

Kommentaar Kultuuriministeeriumi vastus

1. Võrumaa Arenduskeskus SA:

Määruse § 3 lg. 2 on kirjas „Toetuse andmise

tulemusena arendatakse igas maakonnas edasi

kuni kahte regionaalset tervisespordikeskust mis

pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi

tegeleda aasta läbi vabas õhus ja peamiselt

tasuta erinevate liikumisharrastustega“. Võru

maakonna jaoks ei taga kahe

tervisespordikeskuse arendamise piirang

maakonna tervisespordikeskuste terviklikku

arengut. Võru maakonnas on neli regionaalselt

tugevat tervisespordikeskust – Antsla Kasumetsa

terviserada Antsla vallas, Haanja puhke- ja

spordikeskus Rõuge vallas, Kubija

tervisespordikeskus Võru linnas ning Värska

terviserada Setomaa vallas, mis kõik vajavad

edasiarendamiseks investeeringuid. Tervikliku

mitmekülgset liikumisharrastust võimaldavate

tervisepordikeskuste võrgustiku

väljaarendamiseks Võru maakonnas on oluline

nii maakonna keskel asuvate keskuste (Kubija ja

Haanja), kui ka maakonna äärealadel asuvate

Kultuuriministeerium on siiski seisukohal, et

piirang peaks sellisel kujul kehtima jääma.

Selle meetme raames toetatakse ainult

selliseid regionaalseid tervisespordikeskusi,

kus on lisaks valgustatud liikumisradadele

mh kunstlume tootmise võimekus.

Kultuuriministeeriumi hinnangul piisab

maakonnas ühest kuni kahest sellisest

tervisespordikeskusest – Eesti elanike arvu

juures on see meie hinnangul optimaalne.

Häid liikumisvõimalusi pakuvad ka

kodulähedased liikumisrajad, kus kunstlume

tootmisvõimekust ei ole, kuid selliste radade

edasiarendamise toetamine ei ole siinse

toetusmeetme eesmärk (vt ka punkt 2).

Lisaks toome välja, et lisaks Võrumaale on

peaaegu kõik ülejäänudki maakonnad

sarnases olukorras, kus heal tasemel

tervisespordikeskusi on rohkem kui kaks.

Arvestades toetusmeetme eelarve mahtu ja

19

keskuste (Antsla ja Värska) arendamine, kuna

seeläbi on kõigil maakonna inimestel võimalik

ilma pikki vahemaid läbimata saada osa

mitmekülgsetest ja kvaliteetsetest

tervisepordikeskuste teenustest. Lisaks eelnevale

on kahe tervisespordikeskuse piirang ning

võrdne maakondade vaheline võrdne rahajaotus

Võru maakonna jaoks ülekohtune kuna peale

2017. aasta haldusreformi liikus Võru maakonna

koosseisu Värska vald (praegune Setomaa vald),

kus asuv Värska terviserada oli varasemalt Põlva

maakonna tervisespordikeskus, seega on tõusnud

Võru maakonna tervisespordikeskuste arv

kolmelt neljale.

Ettepanek: palume määrusest läbivalt lubada

maakonnas toetust küsida kuni neljale

tervisespordikeskusele.

maakondadele jagatava toetuse

maksimummäära, siis maakonnas

toetussumma jagamine nelja

tervisespordikeskuse vahel tähendaks, et

ühele tervisespordikeskusele jääva

toetussumma abil on keeruline täita

toetusmeetme eesmärki ning kohaliku

omavalitsuse panus tõuseb.

Juhime ka tähelepanu, et sarnane nõue oli

juba eelmise perioodi (2019–2022)

toetusmeetme juures ning juba toona oli

haldusreform tehtud.

Otsus: ettepanekut mitte arvestada.

2. Võrumaa Arenduskeskus SA:

Määruse § 4 lg. 1 on kirjas „Regionaalne

tervisespordikeskus (edaspidi

tervisepordikeskus) käesoleva määruse

tähenduses on maakonnas või piirkonnas

keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks

loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta

läbi tasuta harrastada erinevaid liikumisviise,

muu hulgas on seal kunstlume tootmisvõimekus

ja valgustatud liikumisrajad.“

Võru maakonnas on kolm tervisespordikeskust,

kus on välja arendatud kunstlume

tootmisvõimekus (Haanja, Kubija ja Värska),

kuid maakondliku tervisspordikeskuste

võrgustikku kuuluvas Antsla Kasumetsa

terviserajal pole seda veel välja arendatud. Senini

on vald koos kohalike inimestega panustanud

terviseraja välja arendamiseks (rajatud on 2,2 km

saepurukattega rada s.h. 1,2 km valgustatud rada,

lisaks 700 m rada, rajatud on rattakrossi rada,

rajatud on 18 korviga disc-golfi rada) järgmise

arenguetapina on vald ette näinud rajamasina

soetamise ja kunstlume tootmisvõimekuse välja

arendamise. Määruses toodud piirang, et

Kunstlume tootmisvõimekus näitab, et

tervisespordikeskus on võimeline pakkuma

ka lumevaestel talvedel suusatamisvõimalust.

Kuna toetusmeetme eesmärk on juba teatud

taseme saavutanud regionaalsete

tervisespordikeskuste edasiarendamine, siis

on Kultuuriministeeriumi hinnangul

kunstlume tootmisvõimekus oluline

kvaliteedinäitaja.

Otsus: ettepanekut mitte arvestada.

20

toetatakse neid tervisespordikeskusi, kus on juba

olemas kunstlume tootmisvõimekus seab

kahtluse alla regionaalselt olulise Antsla

Kasumetsa terviseraja edasiarendamise.

Kasumetsas asuv terviserada on kõige

aktiivsemalt kasutatav liikumisrada Võru

maakonna lääneosas. Seda kasutavad eelkõige

Antsla Gümnaasiumi õpilased (ca 300 õpilast)

kui ka valla ja lähiümbruse elanike (ca 1800

elanikku) poolt. Lähimad kunstlumega rajad on

Otepääl (40 km), Võrus Kubijal (37 km) ja

Haanjas (50 km).

Ettepanekud: sõnastada määruses § 4 lg. 1

järgnevalt: „Regionaalne Tervisespordikeskus

(edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse

tähenduses on maakonnas või piirkonnas

keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks

loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus

aasta läbi tasuta harrastada erinevaid

liikumisviise, muu hulgas on seal valgustatud

liikumisrajad.“ ja määruse § 11 lg. 1 „Taotleja

võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis

registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes

omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või

muu selletaolise suhte alusel

tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud

liikumisrajad“.

3. Eesti Linnade ja Valdade Liit:

Leida võimalus suurendada vahepeal toimunud

üldise hinnatõusu tõttu uueks perioodiks

maakondlikku toetussummat ja toetuse

protsendimäära.

Kultuuriministeerium taotles riigi

eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus

täiendavaid vahendeid regionaalsete

tervisespordikeskuste toetusmeetme eelarve

suurendamiseks. Läbirääkimiste käigus

otsustati eraldada üheks aastaks regionaalsete

tervisespordikeskuste olme- ja

teenindushoonete rajamise toetamiseks

täiendavaid vahendeid 3 miljoni euro

ulatuses. Kultuuriministeerium otsustas selle

toetuse jagamiseks luua eraldi meetme.

Otsus: osaliselt arvestatud.

21

4. Eesti Linnade ja Valdade Liit:

Näha ette ka võimalus, et toetust saav

tervisespordikeskus ei pea investeeringuid

tegema igal aastal, vaid vajadusel ka ühel kuni

kolmel aastal. Siis saaks korraga teha veidigi

suurema investeeringu. See eeldaks, et maakonna

tervisespordikeskused lepivad enne taotlemist

kokku, mis aastatel keegi tegevusi teeb.

Praegu on võimalikud peamiselt kaks

varianti, kuidas kohalikud omavalitsused

saaksid ühel aastal teha suurema

investeeringu ega peaks neid ära jagama nelja

aasta peale.

1. Kohalikel omavalitsustel on võimalus

võtta laen, mille abil teha üks suur

investeering ning seejärel tasuda

toetuse abil laenumaksed. Lisaks

laenule on abikõlblik kulu liising.

2. Kohalikel omavalitsustel on võimalus

teha üks suurem investeering oma-

või kaasfinantseeringu toel, sest oma-

ja kaasfinantseering peab nelja aasta

lõikes kokku olema vähemalt sama

suur, kui Kultuuriministeeriumi

toetus.

Maakonnapõhiste kokkulepete tegemises

tuleb arvestada, et toetuse andmise ning selle

ulatuse üle otsustab Kultuuriministeerium

hindamiskriteeriumide kohaselt.

Kultuuriministeerium võib taotlust mitte

rahuldada või rahuldada see osaliselt. Seega,

kui lepitakse kokku, et ainult üks keskus

küsib toetust näiteks maksimaalses 40 000

euro määras, kuid ministeerium seda taotlust

ei rahulda, siis jäävad terve maakond ja kõik

tervisespordikeskused (vähemalt kindlal

aastal) toetusest ilma.

Otsus: arvestatud.

Piret Hartman Tarvi Sits

kultuuriminister kantsler