1 / 1
LÜHIKOKKUVÕTE
Käesolevas kokkuvõttes tuuakse avaliku teabe seaduse (AvTS) peamised teemad, mida võiks
analüüsida. Teemad on jaotatud olemuslikult kaheks: põhielemendid ja korrastamist vajavad
korralduslikud küsimused. Võimalik, et edasise töö käigus lisandub probleemkohti juurde või vastupidi,
nendega seotud muudatusi ei planeerita.
Põhielemendid
1. Avaliku teabe mõiste. Mõiste ise on olnud piisavalt paindlik ega ole saanud takistuseks
innovatsiooni ja tehnoloogia arengus. Pigem on esinenud probleeme seoses teabe haldusega
konkreetsete tegevuste raames (näiteks juurdepääsupiirangute märkimine andmekogudes ja
infosüsteemides). Seega vajaks AvTS ülevaatamist pigem andmehalduse kui avaliku teabe mõiste
muutmise kontekstis.
2. Avaliku teabe seaduse kohaldamisala. Aeg-ajalt on tõusetunud küsimused, kellele AvTS
kohaldub. Kas see on piisavalt selgelt kirjas seaduse enda kohaldamisalas, võrrelduna mõningate
erisustega (nt veebilehtede kohustused vms) või kas meil on olemas tervikpilt neist, kes sellest
seadusest tegelikult praktikas lähtuvad (viidates näiteks juurdepääsupiirangute juures, et lähtutakse
„muudest seadustest“). Killustunud sätted on muutnud AvTS-i kohaldamisala ähmaseks.
3. Juurdepääsupiirangualuste piisavus ja piirangu tähtajad. Üldiselt on AvTS-is sätestatud
juurdepääsupiirangud 20-aastase praktika järel üsna hästi vastu pidanud, kuid kaaluda tuleks
vajadust teatud aluseid täiendada või kehtestada erisusi, võttes seejuures arvesse teiste riikide
korraldust. Eelkõige on tõusetunud nn välissuhtlus ja teabevahetamine, distsiplinaarmenetlus
ja selle teabe kaitstus, poolte võrdsuse tagamine kohtumenetluses ning asutuse sisene teave
nn põhjendatud juhtudel. Aastate jooksul on probleemina tõstatatud ka juurdepääsupiirangute
ajalist kehtivust. Edaspidi tuleb analüüsida ka juurdepääsupiirangute tähtaegade kestuse
regulatsiooni – kas need on otstarbekas kehtestada üldseadusega (sh kas kehtima jääb senine 10-
aastane maksimaalne juurdepääsupiirang) või reguleerida põhjendatud juhtudel
juurdepääsupiirangute ajalist kehtivust eriseadustes. Kaaluda tuleks ka juurdepääsupiirangute
regulatsiooni normitehnilist korrastamist lähtuvalt juurdepääsupiirangu seadmisest kaalutluse
tulemusena või faktipõhisena.
4. Teabele juurdepääsupiirangu regulatsiooni põhimõtted eriseadustes. Eriseaduste
regulatsioonid vajakasid samuti täiendavat tähelepanu. Vältida tuleks AvTS-i dubleerimist, mis
raskendab üld- ja erinormi tõlgendusi praktikas. Eriseaduse reguleerimisel tuleks alati põhjendada
erisuse vajadust.
Korralduslikud küsimused
1. Teabe avalikustamise kohustus ja selle rakendatavus. Teabe aktiivset avalikustamist
reguleerivad erinevad sätted. Ebaselgust on tekitanud ka juurdepääsupiirangute järgimise kohustus
ja säte, mis keelab teatud teabele juurdepääsupiiranguid seada.
2. Juurdepääsupiirangu kehtestamise pädevus organisatsioonis. Praktilistest kaalutlustest
lähtuvalt tuleks korrastada sätted, mis reguleerivad juurdepääsupiirangute pikendamist.
3. Teabe väljastamise pädevus (ühe ukse põhimõte). AvTS ei sätesta selgelt, kes peaks teabe
väljastama – kas teabe koostanud asutus või ka see, kes on selle saanud näiteks kaasamise tõttu.
Eriti oluliseks muutub see juurdepääsupiiranguga teabe korral.
4. Teabe töötlusega seotud nõuete tagamine dokumendiregistris. Korralduslikult võiks
automatiseerida senised kohustused, mis normiselgust otseselt ei puuduta.
a. Juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine, piirangu pikendamine ja teiste
teabevaldajate muudatustest teavitamine.
b. Juurdepääsupiirangu osaline rakendamine, selle automatiseerimine (näiteks määrata
juba tänapäevase tehnoloogiaga dokumendi koostamisel teatud lõigud või osad
juurdepääsupiiranguga teabeks).